Taotlus riigipreemiale

10 .01.2019 Eesti Vabarii gi kultuuripreemia te komisjonile Avaldus Esitame Märt Meose riiklikule kultuuripreemiale 2018. aastal t eatripildi rikastamise eest : välislavastajate Eestisse toomi ne - Juri Kvjatkovski „ Hipide revolutsioon “ , Damir Salimsjanov „ Pikse pill“, Aleksandr Ogarjev „ Kostja ja hiiglane . Päts “ , Dmitri Jegorov „ Transiit “ , e esti kultuuri päevade korraldamine Krasnojarskis ja Narva Vaba Lava avamine . Eesti Näitlejate Liidu juhatuse nimel Tõnn Lamp / allkirjastatud digitaalselt / Soovituskiri Eesti Vabariigi kultuuripreemiate komisjonile Märt Meos - pühendunud ja tugeva missioonitundega tegevuse eest eesti teatri maailma viimisel , järjepidevate kultuurikontaktide loomise eest rahvusvaheliste teatritegijatega ning Narva Vaba Lava teatrikeskuse loomise eest . Märt on inimene , kes on aastaid tegutsenud selle nimel , et rikastada eesti teatripilti rahvusvaheliste lavastajate siiatoomisega ning pakkunud seega eesti näitlejatele võimaluse õppida teisest kultuuriruumist pärit lavastajate käest . Riigi tellimusel koolitatakse igal aastal pea 15-20 noort näitlejat , kuid juba ammu ei jagu neile kõigile teatrites töökohti . MTÜ R.A.A.A.M. on ainus , kes juba aastaid pakub tööd ning loob projekte just vabakutselistele näitlejatele . Ja juba algusest peale on R.A.A.A.M.' i produtseeritud lavastused põhinenud eesti autorite tekstidel . Alguses telliti väga palju uusi tekste , viimastel aastatel on Märt viinud paljudele välismaa lavastajatele lugeda kuhjade kaupa eesti näidendeid , romaane ning jutustusi , lootes et mõni neist materjalidest lavastajaid kõnetab ning Eesti teatripublik saab näha teisest kultuuriruumist pärit teatritegijate tõlgendusi meie tüvitekstidest . Selle aasta veebruaris jõudis Ugala teatris lavale MTÜ R.A.A.A.M. ja Ugala teatri koostöös EV 100 raames valminud Vladimir Wiedemanni teostel " Maagide kool " ja " Püha Kaljukitse radadel " ning eesti ja nõukogude hipide mälestustel põhinev " Hipide revolu t sioon " ( autoriks üks Venemaa tänapäeva tunnustatumaid näitekirjanikke Mihhail Durnenkov , lavastajaks vene lavastaja Juri Kvjatkovsi ). Juulis esietendus teatri R.A.A.A.M. uuslavastus " Pikse pill", mille lavastajaks ning dramaturgiks Udmurtiast pärit Damir Salimzianov , kes luges tänu Märdile läbi hulga Friedrich Reinhold Kreutzwaldi jutustusi . Kõik dialoogid ja monoloogid lähtuvad Kreutzwaldi 1866.aastal kirja pandud „ Eesti rahva ennemuistsetest juttudest ”. Samuti jõudis juulis lavale Mart Kivastiku kirjutatud uudisteos " Kostja ja hiiglane . Päts .", mille lavastas Venemaal hinnatud lavastaja Aleksandr Ogarev . Mart Kivastiku äärmiselt tundlik ja nüansirikas käsikiri on kirjeldav ning asetab rõhu kindlatele perioodidele ja inimestele , kel oli Pätsi elus kandev roll. Päts muutus ajas ja oludes ning just nii püüab Kivastik teda avada . See on kõigest üks vaade mehele , kes on seotud eelmise sajandi esimese poole Eesti ajaloo kõige olulisemate hetkedega . Narva Vaba lava avalavastusena jõudis detsembris taaskord lavale originaalmaterjal "TRANSIIT. Peatage muusika ". Lavastuse autorid vestlesid tähtsate Eesti muusikainimestega – lauljatega , heliloojatega , muusikutega , produtsentidega , tehnikutega , kriitikutega . Nende vestluste põhjal on valminud etendus sellest ajast , mil eestlastest artistid kogusid Nõukogude Liidus viis korda päevas staadionitäie publikut . Taaskord pakkus R.A.A.A.M. Eesti vabakutselistele näitlejatele ja muusikutele võimaluse töötada koos põneva vene lavastaja Dmitri Jegoroviga . Märt Meos tegi väga palju tööd selleks , et 2018. aastal jõuaks eesti kutseline teater esimest korda ajaloos Lõuna-Ameerika pinnale . Jaanuaris 2018 mängiti Tšiilis Santiago Mill teatrifestivalil eesti kultuuri tüviteksti : August Kitzbergi " Libahunti ", mille lavastas 2015.aastal Eestis jakuutiast pärit Sergey Potapov . Legendaarset Libahunti on R.A.A.A.M. mänginud eelmistel aastatel Venemaal ja Jakuutias , Serbiast ning Sankt Peterburgist tuldi tagasi festivali grand prix'i ning kriitikute eripreemiaga . 2018. aastal oli eesti näitlejatel võimalik tutvustada " Libahunti " Tšiilis , Budapestis , Krasnojarskis , Brüsselis ning Gdanskis . Udmurtiast pärit Damir Zalimsjanovi lavastust " Praegu pole aeg armastamiseks " Peterburis , Jaroslavlis ning Sergiev Posadis . Mais 2018 toimusid Märt Meose eestvedamisel eesti kultuuri päevad Krasnojarskis . Mängiti " Libahunti " ning Siberis Minussinski teatris välja tulnud Tammsaare näidendit " Varjundid ", mida pole Eestis kunagi lavastatud ( Lavastajaks meilgi paar aastat tagasi Tapal R.A.A.A.M.i suvelavastuse " Aleksei Karenin" teinud Aleksei Pesegov ) ning toimus eesti dramaturgia labor, kus erinevad vene lavastajad töötasid eesti näidenditega . Loodi sõprussidemeid eesti küladega Siberis . Samuti sõitis kaasa EV100 delegatsioon , kokku oli sellesse üritusse haaratud ligi 150 eesti juurtega inimest . Detsembris 2018 toimus Märt Meose eestvedamisel väga edukas eesti kultuuri nädal Poolas Gdanskis . Mängiti MTÜ R.A.A.A.M.i lavastusi " Libahunt ", " Pikse pill", Fine5 tantsuteatri lavastust " Imeilus ", toimus Estonian Voices'i üliedukas kontert , avati näitused Arvo Pärdist ning Fred Jüssi teostest ning nädala jooksul näidati mitmeid suurepäraseid eesti filme ( Martti Helde " Risttuules ", Vallo Toomla " Teesklejad ", Kadri Kõusaare " Ema ", Rainer Sarneti "November"). Suurima saavutusena võib välja tuua Narva Vaba Lava teatrikeskuse avamise 1.detsembril 2018 Narvas . 2018. aastal kandis Märt Meose ning Allan Kaldoja 7 aasta tagune mõte vilja ning avati Narva Vaba lava teatrikeskus . Selle tähtsust on raske ülehinnata . Lõpuks ometi on ka Ida- Virumaal olemas ekstra selleks ehitatud teatrimaja . 2018. aastat võib pidada märgiliseks , sest väga paljud eestlased jõudsid üle pika aja taas Narva . Kreenholmis mängiti Tartu Uue Teatri suvelavastust " Kremli ööbikud , vabariigi president töötas sügisel N arvas ... Kuid Märt Meose idee , et Eesti kontekstis on Narvaga väga oluline tegeleda , et Narva on oluline koht , kus hakata looma kultuurikontakte , sai alguse ammu enne 2018. aasta suve . Ammu enne seda , kui Narva niimoodi fookusesse tõusis . Märt tegutses juba aastaid selle nimel , et rohkem eestlasi jõuaks Narva , et Ida- Virumaalased saaksid korraliku kultuurikeskuse , et eesti teatrietendused ning konsertid jõuaksid ka Ida- Virumaalasteni , et Narva oleks võimalik tuua külalisetendusi Peterburist ... Ühesõnaga - läbi kultuuri luua tugevamad kontaktid eestis elavate vene keelt kõnelevate inimeste ning eestlaste vahel . Tsiteerides Narva Vaba Lava kaasasutajat Allan Kaldojat : “Mina ja Märt oleme oma sõpradele USAs ning Venemaal selgitanud , et just sellise kultuurikoostöökeskuse rajamiseks on jumal Narva linna loonud − see on korraga Euroopa Liidus ja Peterburi külje all, Huntingtoni sõnastatuna tsivilisatsioonide piiril , ent üle piirijõe on kahe kindluse vahele rajatud Sõpruse sild. Segase ja ebaküpse poliitilise juhtimise aegadel on kultuuriinimeste koostöö eriti oluline − nagu öeldakse , poliitika lõhestab , kultuur ühendab . Seni kui mõistlikud inimesed omavahel energiat ja arvamusi vahetavad , suhtlevad , on lootus inimlikust tulevikust elus ." Liisa Pulk