Taotlus riigipreemiale

Maie Orav – 60 aastat pühendumist Eesti rahvatantsule Tunnustatud rahvatantsujuht Maie Orav tähistas möödunud aastal 60. tööaasta juubelit, millest 50 aastat on ta töötanud Rahvatantsuansambel Tarvanpää juhina Rakveres. Tarvanpääst on nende aastate jooksul läbi käinud tuhandeid tantsijaid, kellest mitmed ka ise on valinud rahvatantsuõpetaja tee. Samuti on olnud tema pikaajaline tegevus Virumaa ja Põhja-Eesti pärimuskultuuri tutvustamisel märkimisväärne erinevate algatuste poolest, millest tuntuim on Eesti esimese folkloorifestivali Viru Säru sünd 1986. aastal Lahemaal Palmses. Maie Orav on 60-aastase karjääri jooksul loonud ligi 90 omaloomingulist tantsu nii sega-, nais- ja meesrühmade kui ka lasterühmade kavadesse. Tema tantsud on kogunud tuntust üle Eesti ning tema loomingulisi saavutusi on tunnustatud Anna Raudkatsi nimelise rahvatantsu elutööpreemiaga ning kahel korral ka Ullo Toomi nimelise rahvatantsustipendiumiga. Kolleegid on Maie Oravat nimetanud elavaks legendiks, kes on eriomase loomingu ning lõputu pealehakkamisega aastaid Eesti rahvatantsu aktiivselt edendanud, uuendanud ja oma originaalsete ideede kaudu seda liikumist suisa suunanud. Tema loodud tantsud on tantsijate hulgas armastatud ja populaarsed. Orav on ainus tantsulooja, kel omanimeline tantsude võistutantsimine. Rahvatantsuõpetajad ja folkloristid on öelnud, et tal on haruldane anne luua Eesti pärimustantsu elementidest niivõrd usutavat uusloomingut, et sageli on kogenud tantsuinimestel raske öelda, kas tegu on folkloori või autoriloominguga. Maie Orav on olnud üldjuht mitmel üldtantsupeol ning ka esimese Soome-Eesti tantsupeo üldjuht Helsinkis 2000. aastal. 2016. aastal tähistas Maie Orav 75. juubelit omanimelise tantsupeoga enda sünnikodus Kuusalu vallas. Üks tema olulisemaid panuseid Eesti kultuurilukku on aga ilmselt meeste tantsupidude traditsiooni algatamine. Esimese Eesti Meeste Tantsupeo eest 2006. aastal tunnustas Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon teda Aasta Naise tiitliga. Lähtuvalt sellest, et käesolev aasta on Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta ning Eesti rahvatantsuvaldkonnale pole seniajani ühtegi elutööpreemiat jagatud, esitavad allakirjutanud Maie Orava 2019. aasta kultuuripreemia laureaadiks tema pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest rahvuskultuuri valdkonnas. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Toomingas Kalev Järvela Tarvanpää Seltsi juhatuse esimees Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi esimees /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Otstavel Eesti Rahvatantsukeskuse juhatuse liige  Maie Orava elulugu Sündinud: 28.05.1941 Harjumaal Kolga (Kuusalu) vallas Uuri külas. Õpingud: 1955.a. lõpetanud Kolga Mittetäieliku Keskkooli. 1958.a. lõpetanud Tallinna Kutuurharidusala Kooli kultuuritöötaja- tantsujuhi diplomiga. Täiendõpe: Alates 1958 aastast osalenud Rahvaloomingu Maja ja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse (Eesti Rahvakultuuri Keskuse) kõikidel suvekursustel. 1985 aastast osalenud folklooriseminaridel ja kursustel, täiendanud ja uurinud pärimuskultuuri. Koostanud igal aastal RTA Tarvanpääle erinevaid paikkondi ja tavasid käsitlevaid folkloorikavasid. Õpetanud folkloorikavasid Eesti Rahvatantsuansamblite Liidu seminaridel. Tantsinud 30 aastat Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühmas. Töötanud: 1958-68 Väike-Maarja Kultuurimaja instruktor, kunstiline juht ja rahvatantsujuht. 1968- 2011 rahvatantsuansambli Tarvanpää kunstiline juht, koreograaf ja pärimuskultuuri õpetaja. Kuulunud Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali nõukogusse. Olnud Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse liige. Alates 2012. aastast “Maie Orava Meistriklassi” õpetaja ja Eesti Meestetantsurühma looja. Eesti Rahvatantsukeskuse nõukoja liige. Tantsualane tegevus: Alates 1960. aastast Virumaal toimunud tantsupidude, vabariiklike pidude ja festivalide üldjuht ja lavastaja. Alates 1963 aastast töö üldtantsupidude lavastusgruppides. Tantsude autor-lavastaja, erinevate tantsude üldjuht 1981, 1982, 1985 toimunud üldtantsupidudel. 1986. aastal Palmses toimunud Eesti I Rahvusvahelise Folkloorifestivali Viru Säru idee autor ja pealavastaja. 1990, 1994, 1999 üldtantsupidude üldjuht. Eestipoolne kunstiline juht ja pealavastaja I Soome-Eesti ühistantsupeol Helsingis 2000. aastal. 2004. aastal XVII üldtantsupeo Eesti meestetantsude osa lavastaja. 2006. aastal toimunud Esimese Eesti Meeste Tantsupeo idee autor ja pealavastaja. 2010. aastal toimunud Meeste Tantsupidu 2 – Elementaalne pealavastaja. 2012. aastal toimunud Soome-Eesti 2 tantsupeo aujuht. 2015. aastal toimunud Meeste Tantsupidu KOLM – pealavastaja-üldjuht Loometöö: Alates 1971. aastast loonud ligi 90 Eesti pärimustantsu ainest inspireeritud rahvatantsu, osalenud loomevõistlustel, koostanud erinevate teemadega folkloorikavu ja kirjutanud erinevatele pidudele stsenaariume. 1996.a. ilmus raamat “Maie Orava tantsud”. 2003.a. ilmus trükist raamat “Maie Orava tantsud II”. Rahvusvahelised projektid: Eesti- Liivi- Soome ühisprojekt a. 1997- 2000. rannikualade folkloor, rahvakalendri tähtpäevad ja nende mõju kaasaegses kultuurikontekstis. Ettekanded ühisseminaridel eesti rahvatantsu ajaloost, traditsiooniliste meestetantsude võrdlev analüüs, tantsu ja muusika seos eesti rahvatantsudes. Rahvatantsuansambel Tarvanpää on esinenud kõikidel Eesti folkloorifestivalidel, osalenud erinevatel folkloorifestivalidel Euroopas ja CIOFF-i II rahvusvahelisel folkloorifestivalil FOLKLORIADA’2000 Tokios. Alates aastast 1992 Hõimupäevade korraldaja Rakveres. Tunnustused: 1981.a. aunimetus ENSV teeneline kunstitegelane. 1987.a. Ullo Toomi nimeline I tantsualane aastapreemia. 1996.a. Rakvere linna teenetemärk nr.2. 1999.a. Eesti Vabariigi Presidendi tunnustus- Valgetähe V-klassi orden. 1999.a. Lääne-Virumaa Aasta Naise tiitel. 2002.a. Ullo Toomi 100 Auaadress. 2004.a. omistati folkloorirühmade juhi kõrgem kategooria. 2004.a. Ullo Toomi nimeline II tantsualane aastapreemia. 2006.a. BPW Estonia (EENA) Aasta Naine 2006 tiitel meeste tantsupeo algatuse eest. 2015 a. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi Lokulaud pikaajalise panuse eest valdkonna arengusse. 2016 a. Eesti Kultuurkapitali Rahvuskultuurikapitali aasta tantsupreemia Meeste Tantsupidu KOLM eest. 2016 a. Anna Raudkatsi elutööpreemia