Riigi Kultuuripreemia Kultuuriministeerium
[email protected] 9.01.2019 K ultuuri aastapreemia k andidaadi esitamine Eesti Arhitektide Liit esitab k ultuuri aasta preemia kandidaadiks 2018. aasta suvel Maarjamäe l valminud K ommunismiohv r ite memoriaali autorid: arhitektid Kalle Vellev oog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus ja skulptor Kirke Kangro . Tegemist on mõjuva monumentaalse teosega, mis on sobitatud suurepäraselt olemasolevasse maastikku, ideoloogiliselt tundlikku ja kunstiliselt kõrgetasemelisse konteksti, täiendades seda ja sidudes Maarjamäe eri perioodidel kujunenud mälestusala ühtseks tervikuks. Kui seni algas kuusetuka taga võsastunud eikellegimaa, siis uus maastikuansambel liidab terve kompleksi suursuguseks ruumilise ks tervikuks . Kommunismiohvrite memoriaal kõnetab inimesi ja annab neile tuge, pakkudes väärik at kohta omaste mälestamiseks ning liites ajaloost puudutatud inimesi . Arhitektide, maastiku- ja sisearhitektide , skulptorite ja disainerite tiim on loonud kontseptuaalselt pingestatud ja samas emotsionaalselt hästi tasakaalustatud keskkonna . Suur objekt on sündinud meeskonnatööna, seetõttu on oluline välja tuua kontseptsiooni autoritega kaasa töötanud loovisikuid: graafilise disaini autor Martin Pedanik , haljastuse eest vastutanud Lidia Zarudnaya , arhitektide meeskond koosseisus Martin Prommik, Kersti Nigo ls, Liis Voksepp, Annika Liivo, Marianna Zvereva ning ohvitseride mälestusmärgi tehnilise lahenduse autor disainer Margus Triibmann. Memoriaali sündimise eelduseks on olnud Memento ja Eesti Mälu Instituudi põhjalik eeltöö nimede kogumisel, kontrollimisel ja lugude väljaselgitamisel, hea tulemuse eest on seisnud Riigi Kinnisvara AS tellijana ja Haart Ehitus objekti elluviijana . Lugupidamisega , /allkirjastatud d igitaalselt/ Katrin Koov EAL president
Riigi Kultuuripreemia Kultuuriministeerium
[email protected] 9.01.2019 Kultuuri e lutööpreemia k andidaadi esitamine Eesti Arhitektide Liit esitab riigi kultuuri elutööpreemia kandidaadiks arhitekt Fredi-Armand Tompsi . Fredi Tomps on pika loometeega arhitekt, kelle südameasjaks on olnud arhitektuuripärandi hoidmine. Ta oli üks Eesti Vabaõhumuuseumi ja Lahemaa Rahvuspargi rajajaid, samuti tegeles sõjas hävinud Narva taastamisega, kus tema käe all restaureeriti Hermanni linnus, bastionid ning taastati Narva raekoda. Vabariikliku kultuurimälestiste kaitse inspektsiooni juhi ja restaureerimisarhitektina on ta juhtinud enamiku suuremate mälestiste ülesehitamist nõukogude ajal. Tompsi olulisemaks töö ks kujunes ajalooliste linnasüdamete rekonstrueerimine ning mõisakeskuste elluäratamine. Neist tuntumad on Sagadi mõis Lääne-Virumaal, Saka mõis Ida-Virumaal ja Pädaste mõis Muhumaal. Lisaks on ta restaureerinud mitmeid tuulikuid, sadamaid, rahvamaju ja pastoraate. Fredi-Armand Tomps on pärit Virumaal t . Narva sõjaeelne linnaruum ja teised piirkonna ajaloolised arhitektuuripärlid inspireerisid teda õppima arhitektuuri ja selle kultuuriloolist tähtsust. Tomps on korraldanud Eesti kultuuriministeeriumis k ultuuriehitiste projekteerimist, juhtinud E esti Vabaõhumuuseumi ehitustöid ja olnud peaarhitekt Teadusliku Restaureerimise Töökojas. 1969. a alguses moodustas ta Riikliku Ehituskomitee ülesandel vabariikliku arhitektuurimälestiste kaitse inspektsiooni ja juhtis seda pikka aega. Tema loodud inspektsioonist on välja kasvanud tugev organisatsioon, mida täna tunneme Muinsuskaitseametina. Nõukogude aeg oli keeruline, kuid samas üks aktiivsemaid ajajärke Eesti arhitektuuripärandi kaitse ajaloos. Arhitekt Fredi-Armand Tompsil on olnud hindamatu roll rahvusliku arhitektuuripärandi säilimisel, taastamisel ja selle kaasaegse eluga kohandamisel. Lugupidamisega , /allkirjastatud d igitaalselt/ Katrin Koov EAL president