dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Ettepanek (riiklik preemia ja stipendium)Avalik

Taotlus riigipreemiale

Kultuuriministeerium · 10. jaanuar 2019
Viit
10-3.1/111-1
Registreeritud
10. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Ettepanek (riiklik preemia ja stipendium)
Funktsioon
10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
10-3.1 Riigi kultuuripreemiate ettepanekud 2023 (AV)
Toimik
10-3.1 2019 Riigi kultuuripreemiate ettepanekud (AV)
Vastutaja
Marion Selgall da Silva

Failid

  • 📎Kultuuri_elutoopreemia_avaldus_Fredi-Armand_Tomps.bdoc645 KB

Sisu (failidest)

Kultuuriministeerium Suur-Karja 23, Tallinn 10148 [email protected] Meie 10.01.2019 nr 1.1-5/8 Kultuuri elutööpreemia Avaldus Esitan SA Eesti Vabaõhumuuseumi nimel kultuuri elutööpreemia kandidaadiks arhitekti ja Eesti Arhitektide Liidu liikme Fredi-Armand Tompsi (sünd. 27.05.1928). Fredi-Armand Tomps kuulub nende missioonitundega julgete inimeste hulka, kes nägid 1950. aastate rahvuskultuurile äärmiselt rasketel aegadel võimalust tegutseda Eesti Vabaõhumuuseumi loomise nimel. Tihedas koostöös arhitekt Karl Tihasega õnnestus 1957. a muuseum asutada. Fredi-Armand Tops kuulus ka kohe muuseumi teadusnõukogusse, mis asus koostama Vabaõhumuuseumi väljaehituse kava. 1959. aastal, mil ehitus aktiviseerus, alustas ta tööd Vabaõhumuuseumi vanemarhitektina. Kuna tol ajal puudus võimalus minna uurima Lääne vanematest vabaõhumuuseumidest, kuidas seesugust muuseumi luua, missugune on parim metoodika hoonete ületoomiseks, kuidas kujundada kogu muuseumikeskkonda, siis kujunes tema töö väga innovaatiliseks. Fredi-Armand Tompsi väljatöötatud metoodika on Vabaõhumuuseumis kasutusel tänaseni. Lahkudes muuseumitöölt 1964. aastal, mil muuseumi väljaehitamise eelarve tunduvalt vähenes ja ehitustegevus mõneks ajaks peatus, jäi ta edaspidiseks aastakümneteks Vabaõhumuuseumi teadusnõukogu ja hoolekogu liikmeks. Tegemist oli direktsiooni nõustava koguga, kellega kooskõlastati muuseumi arengusuunad, kes vaatas üle eksponeerimiseks väljapakutud museaalhooned ja kinnitas sellekohased plaanid. Koosolekute protokollid kinnitavad, et Fredi-Armand Tomps oli üks aktiivsemaid ideede generaatoreid ja nõuandjaid. Järgnevates ametites aitas ta pidevalt kaasa Vabaõhumuuseumi arengu ja rahastamise toetamisele. Hilisematel välismaareisidel ei jätnud ta külastamata sealseid vabaõhumuuseume. Saadud muljeid ja teadmisi jagas ta alati teadusnõukogu koosolekutel. Eesti Vabaõhumuuseumile oli sellest suur abi, et tollastes suletud oludes saada vahetut teavet muu maailma muuseumide arengusuundadest. Vastavateemaline artikkel avaldati ka artiklite kogumikus „Suitsutare“ aastal 1976. Eesti Vabaõhumuuseumist on tänaseks saanud üks mainekamaid Eesti muuseume. Fredi-Armand Tomps külastab endiselt muuseumi, jagades mõnd ideed või nõuannet ja elades kogu hingest kaasa Vabaõhumuuseumi tegemistele. Tema sünnipäeval paigaldas Vabaõhumuuseum oma territooriumile nimelise austuspingi, mille kõrvale istutati arhitekti enda soovil tammepuu. Ühes oma ettekandes on Fredi-Armand Tomps rääkinud, et taluarhitektuuri näidiste ületoomine Vabaõhumuuseumisse pani omal ajal külades inimesi mõtlema selle üle, et Eestis ei vääri kaitset mitte üksnes kirikud ja mõisahooned, vaid ka muu arhitektuuripärand. Selle pinnalt oli hea hakata looma Vabariiklikku Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni, mis sai hilisema muinsuskaitsealase tegevuse aluseks. Siit jätkus töö Lahemaa Rahvuspargi külade hindamisel ja nõustamisel, ajalooliste linnade taastamisel jne. Võib öelda, et Fredi-Armand Tompsi missioon oli kultuuripärandi kaitse. Oma muinsuskaitsealasele tegevusele lisaks on Fredi-Armand Tomps olnud ka aktiivne tegevarhitekt. Tema projektide järgi restaureeritud ja renoveeritud objektide nimekiri on muljetavaldav. Eriti muljetavaldav on aga fakt, et vaatamata oma kõrgele eale, on hr Tomps siiani tegevarhitekt. SA Eesti Vabaõhumuuseumi nimel palun arvestada ülalöeldut ja kaaluda võimalusega, et Fredi-Armand Tompsile omistada igati väärika ja pikaaegse panuse eest kultuuripärandi valdkonnas kultuuri elutööpreemia. Lugupidamisega Tanel Veeremaa Juhatuse liige Lisad: https://drive.google.com/open?id=1RYeUuRy2Ey3uQl0Ld5adxwDI-Zh1vgU0 – 1) Fredi Armand Tompsi CV; 2) portreefilm „Kadunud aegade elustaja FREDI TOMPS“. https://www.youtube.com/watch?v=mwsDdkURTUg – Filmi- ja vestlusõhtu Fredi Tompsiga 3.02.2017 Arhitektuurimuuseumis (ülesvõte pärast portreefilmi „Kadunud aegade elustaja FREDI TOMPS“ vaatamist) https://www.youtube.com/watch?v=XGj53HGPtzk – Fredi Armand Tomps Lahemaa arhitektuuri kaitsja ja Sagadi arhitekt https://www.youtube.com/watch?v=zbwQZxTLgdw – Fredi Armand Tomps, Lahemaa kaitsja ja arhitekt Kultuuriministeerium 09.01.2019 Fredi-Armand Tompsi esitamine riigi kultuuripreemiale Rahvusvahelise muinsuskaitse ekspertorganisatsiooni ICOMOS (International Council of Monuments and Sites) Eesti Komitee nimel on mul hea meel toetada Eesti Vabaõhumuuseumi ettepanekut esitada meie auliige, erakordselt pika ja olulise karjääriga muinsuskaitsja Fredi-Armand Tomps riigi kultuuripreemia kandidaadiks pikaaegse loomingulise tegevuse eest. Fredi-Armand Tomps on kandnud muinsuskaitse missiooni alates oma esimestest töökohtadest. Tal oli määrav roll Eesti Vabaõhumuuseumi üles ehitamisel. Tompsi initsiatiivil sündis Vabariiklik Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsioon, mis iseseisva institutsioonina viis mälestiste kaitse uuele tasandile. Tomps oli VAMKI juht kogu selle eksisteerimise aja 1969-1993 ja koordineeris nii mälestiste inspekteerimist kui ka projekteerimist läbi Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituudi ning restaureerimist läbi Vabariikliku Restaureerimise Valitsuse. Eesti muinsuskaitse oli alates 1960. aastatest väga jõuline, üks väheseid nõukogude ajal avalikult ja ametlikult rahvuslike väärtuste eest seisev ametkond. Fredi-Armand Tomps oli alates 1978. aastast esimene eestlasest ICOMOSi liige. Rahvusvaheline koostöö võimaldas vahetada kogemusi välismaailmaga. Eesti koos Leeduga olid ka juhtivad muinsuskaitse valdkonna edendajad Nõukogude Liidus. Eesti Vabariigi taastamise järel jätkas Tomps muinsuskaitselist tööd, sh nii projekteerimist kui ka järjekindlat teavitustööd peamiselt eraettevõtjana. Ka täna on väärikas eas Fredi-Armand Tomps hinnatud ja austatud lektor ning endiselt nõutud projekteerija. Fredi-Armand Tomps on läbi aegade olnud, nii ametkonna juhi kui ka hiljem arhitektina, seotud sadade Eesti mälestistega, Tallinna ja 9 linna muinsuskaitsealade loomisega. Ka Eesti loodus- ja muinsuskaitse suurim ühine saavutus – Lahemaa Rahvuspargi loomine – on otseselt seotud Tompsi missiooniga. Riin Alatalu ICOMOS Eesti esimees ICOMOS Estonian National Committee Suur-Kloostri 11 Tallinn 10133 Estonia [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel