Taotlus riigipreemiale

RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK Info preemia kandidaadi kohta: Kandidaadi nimi Tiiu Randviir (Tiiu Tölp) (kandideerida saavad füüsiline isik või füüsilised isikud) Preemia kategooria Kultuuri elutööpreemia (pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest) Kultuuri aastapreemia (eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest) Selgitus aastapreemia kategoorias kandideerimise juurde (üks või mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvat tööd, mille eest preemiale esitatakse) Info preemia kandidaadi esitaja kohta: Esitav organisatsioon või isik Eesti Balletiliit (ettepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta võivad teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- või haridusalane tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud omavalitsused) Kontakttelefon +372 526 1192 E-posti aadress [email protected] Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale: Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev Triinu Upkin Allkirjastatud digitaalselt 08.01.2019 NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt. Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad. Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel. Tiiu Randviir on eesti priimabaleriin ja balletipedagoog, kelle elutöö on andnud olulise panuse eesti balleti arengule ja kultuurile laiemalt. Priimabaleriinina saavutas ta rahvusvahelise tuntuse ning oma dramaatiliste ning professionaalsete rolliesitustega jättis jälje Eesti balleti ajalukku. Pedagoogina on ta õpetanud meie tuntumaid baleriine nagu Kaie Kõrb, Age Oks (Agnes Oaks), Maria Seletskaja, Ketlin Oja jt. Aktiivse ja kauaaegse balletialase tegevuse eest Eestis ja välismaal esitame Tiiu Randviiru Eesti riigi kultuuri elutöö preemiale. Eesti Balletiliidu juhatus Dokumendile on lisatud Tiiu Randviiru CV Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel.  Tiiu Randviir (Tiiu Tölp) CV Tiiu Randviir (sündinud 10.03.1938 Tartus) on endine eesti priimabaleriin ja tantsupedagoog. Alates aastast 1971 kannab nime Tiiu Tölp. Balletialane tegevus 1998 – 2018 Tallinna Balletikooli pedagoog 1990 – 1998 Stuttgardis J. Cranco balletikooli pedagoog 1993 – Montrealis balleti suvekursuste balletipedagoog 1987 balletijuhi asetäitja RAT „Estonias“ 1988 – 1990 Soome Rahvusooperis ja Kuopio suvekursustel pedagoog-repetiitor 1982 – 1985 Viini Riigiooperi balletikooli klassikalise tantsu ja näitlejameisterlikkuse õpetaja 1970 – 1990 (vaheaegadega) Tallinna Koreograafiakooli balletipedagoog 1981 – 1982, 1988 – 1990, 1998 – 2002 „Estonia“ balleti pedagoog-repetiitor 1968 lõpetas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri 1958/59 täiendõpe Moskva Suures Teatris ja Moskva Koreograafiakoolis 1955 – 1981 RAT „Estonia“ priimabaleriin 1955 lõpetas Tallinna Koreograafiakooli (õp Liia Leetmaa) Tunnustus 2018 Eesti Balletiliidu auliige 2001 Valgetähe III klassi teenetemärk 1977 NSV Liidu rahvakunstnik 1967 ENSV rahvakunstnik 1960 ENSV teeneline kunstnik 1957 Moskva rahvusvahelise balletikonkursi hõbemedal Erialane tegevus 1998 Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliidu liige 1957 Eesti Teatriliidu liige Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel. Rollid RAT „Estonias“ (Eesti Rahvusballett) 1979 – Klytaimestra, Faliku „Oresteia“ 1977 – Tütarlaps, „Vana teema variatsioonidega“ Beethoveni muusikale 1977 – solist, „Varjundid“ Chopini muusikale 1976 – Kuradike, Petrovi „Maailma loomine“ 1976 – solist, Vivaldi „Aastaajad: Sügis“ 1975 – Kleopatra; Lazarevi, Tšernõšovi „Antonius ja Kleopatra“ 1973 – Kaunitar, Prokofjevi „Kadunud poeg“ 1971 – Haldjas, Stravinski „Haldja suudlus“ 1971 – Joanna, Tambergi „Joanna tentata“ 1969 – Baleriin, Minkuse „Paquita“ 1969 – Carmen; Bizet, Štšedrin, Suve „Carmen“ 1968 – Prostituut; Bartoki, Murdmaa „Võlumandariin“ 1967 – Tsaaritar Štšedrini „Küürselg-Sälg“ 1967 – Swanilda, Delibes’i „Coppelia“ 1966 – Chloe, Raveli „Daphnis ja Chloe“ 1966 – Medea; Barberi, Murdmaa „Medea“ 1965 – Fee Dražee, Tšaikovski „Pähklipureja“ 1965 – Julia, Prokofjevi „Romeo ja Julia“ 1965 – Tuhkatriinu, Prokofjevi „Tuhkatriinu“ 1963 – Liblikas, Tambergi „Poiss ja liblikas“ 1963 – Tütarlaps, Tambergi, Murdmaa „Ballett-sümfoonia“ 1963 – Printsess, Stravinski „Lugu sõdurist“ 1963 – Ahvatlus, „Sümfoonilised tantsud“ Rahmaninovi muusikale 1963 – Rebane, Morozovi „Doktor Ai-ai-ai“ 1962 ja 1969 – Aurora, Tšaikovski „Uinuv kaunitar“ 1962 – Sarie, Kara Karajevi „Kõue rada“ 1960 – Vasemäe perenaine, Prokofjevi, Grigorovitši „Kivilill“ 1960 – Nelima ja jahiomaniku sõbranna, Grinblatsi „Rigonda“ 1959 – Näitlejanna, „Straussiana“ 1959 – solist „Chopiniana“ 1959 ja 1976 – Naine, Raveli „Bolero“ 1959 – Myrtha, Adami „Giselle“ 1958 – Kaste, Juzeliunase „Mere kaldal“ 1957 – Esmeralda, Pugni, Glieri, Vassilenko „Esmeralda“ 1957 – Raimonda, Glazunovi „Raimonda“ 1956 – Meelike, E. Kapi „Kullaketrajad“ 1956 ja 1967 – Odette-Ottilie, Tšaikovski, Burmeister „Luikede järv“ Esinemised teistes Eesti teatrites ja välismaal 1975 – Jane Avril, mitme autori muusika „Portreed: Jane Avril“ Vanemuises 1968 – Vassilissa, Gorki „Põhjas“ diplomilavastus Noorsooteatris 1967 – Tädi Eve, Gibsoni „Ime sünd“ diplomilavastus Noorsooteatris 1963 Moskva Suures Teatris, Vilniuses 1958, Riias 1960, Jerevanis 1964 – 1966 Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel. RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK Info preemia kandidaadi kohta: Kandidaadi nimi Juris Žigurs (kandideerida saavad füüsiline isik või füüsilised isikud) Preemia kategooria Kultuuri elutööpreemia (pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest) Kultuuri aastapreemia (eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest) Selgitus aastapreemia kategoorias kandideerimise juurde (üks või mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvat tööd, mille eest preemiale esitatakse) Info preemia kandidaadi esitaja kohta: Esitav organisatsioon või isik Eesti Balletiliit (ettepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta võivad teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- või haridusalane tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud omavalitsused) Kontakttelefon +372 526 1192 E-posti aadress [email protected] Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale: Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev Triinu Upkin Allkirjastatud digitaalselt 09.01.2019 NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt. Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad. Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel. Juris Žigurs on eesti tantsija, kultuuritegelane ja Eesti – Läti suhete hoidja ja edendaja. Oma pikaaegse karjääri jooksul on ta panustanud Eesti balleti arengusse, professionaalse balletitrupi toimimisse, kultuurietenduste loomisega hoidnud aus Eesti kultuuri, algatanud soome-ugri kultuuriürituste sarju ning organiseerinud kultuurisündmusi nii Eestis kui Lätis. Žigurs osaleb aktiivselt loomeliitude töös, olles Eesti Teatriseenioride Ühenduse juhatuse esimees ning kuulunud Eesti Teatriliidu ja selle alaliitude volikogudesse, juhatustesse, revisjoni komisjonidesse. Ta on Eestimaa Rahvuste Ühenduse juhatuse liige, Läti Rahvuskultuuri Seltsi Eestis liige ning on pikaaegne üld- ja noortetantsupidude üldjuht- korraldaja. Žigurs mõtles välja tänapäevase tantsuväljakute märgistamissüsteemi, mille teostamist juhendab siiani. Eesti Balletiliit esitab uhkusega oma liidu auliikme Juris Žigursi Eesti riikliku kultuuri elutööpreemia kandidaadiks. Eesti Balletiliidu juhatus Dokumendile on lisatud Juris Žigursi CV Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel.  Jūris Žigurs CV Jūris Žigurs (ka Juris; sündinud 01.07.1939 Riias) on eesti tantsija ja kultuuritegelane. Kultuurialane panus Alates 2014 Fenno-Ugria Asutuse poolt Lätis korraldatavate soome-ugri päevade idee algataja Alates 1980 üks üldtantsupidude üldjuhte ja korraldajaid 1992 – 1998 Läti saatkonna kultuuriatašee, Eestimaa Lätlaste Seltsi esimees Alates 1994 RAT “Estonia” balletitrupi juhiabi 1974 – 1994 RAT “Estonia” balletitrupi peanäitejuhi abi 1960 – 1981 RAT “Estonia” balletiartist ja näitleja 1962 lõpetanud Tallinna Koreograafiakooli (õp. Kalju Saareke), tantsuõpinguid alustas Lätis Ventspilsis. Erialane tegevus Eesti Teatriseenioride Ühenduse juhatuse esimees Alates 1997 Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliidu (Eesti Balletiliit) liige Alates 1962 Eesti Teatriliidu liige Tunnustus 2018 Eesti Balletiliidu auliige 2009 Ullo Toomi stipendium 1987 Eesti NSV teeneline kultuuritegelane Kirjandusalane tegevus Raamatu „75 aastat Eesti tantsupidusid” üks koostajatest. Kirjutanud artikleid „Eesti teatri biograafilisse leksikoni” (Eesti Teatriliidu projekt). Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel. Jūris Žigurs Rollid RAT “Estonias” Solist (Raveli Bolero, 1960) Catalabutte (Tšaikovski Uinuv kaunitar, 1962 ja 1969) Noormees (Jürisalu Tänav, 1963) Kapitoni, loomade taltsutaja (Igor Morozovi Dr Ai-ai-ai [Dr Aibolit], 1963) Tybalt ja Capuletti (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1965, 1971 ja 1977) Rotbart ja Tseremooniameister (Tšaikovski Luikede järv, 1967 ja 1981) Peremees (Tubina Kratt, 1967) Kuningas (Vinteri ja Raudmäe Neli musketäri, 1972) Must Kotkas (Frimli ja Stotharti Rose-Marie, 1976) Michaud (Héroldi Asjatu ettevaatus, 1980) Preester (Romeo ja Julia, Berliozi muusika, 1981) Maurice (Kálmáni Montmartre’i kannike, 1983) Lible (Vinteri Kevade, 1991) Monarhist (Porteri Can-can, 1993) Sullivan (Holmi Armastuse muinasjutt, 1993) Monsieur Dufour (Paulli jt. Konservatoorium, 1995) Callifron (Tšaikovski Uinuv kaunitar, 1997). Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel.