Taotlus riigipreemiale

Toomas R ein on viimase poolsajandi suurkuju Eesti arhitektuuris. Ehituskunstnik Toomas Rein – nii on pealkirjastatud ka 2011. a astal valminud portreefilm – tähistab nii oma tagasihoidliku, kuid iseteadliku natuuri, kui ka silmapaistva loominguga teatud püsiväärtusi siinses arhitektuurikultuuris , m ida on aastakümnete jooksul kõrgelt hinnanud erinevad põlvkonnad. T. Rein on alati pidanud tähtsaks arhitekti kõrget kutse-eetikat, seadnud esikohale kõrgetasemelise loomingu, r akendades ühtmoodi rangeid printsiipe nii enda kui ka oma kolleegide töid kritiseerides. Modernistliku arhitektuuri klassikutest (eelkõige Alvar Aalto ja Le Corbusier ’ töödest ) ja Skandinaavia sõjajärgsest arhitektuurist inspiratsiooni ammutav isikupärane T. Reinu looming on hea näide tasakaalukast moodsast arhitektuurist, mis on pälvinud laialdast tähelepanu nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontekstis. T. Reinu kui eelkõige Eesti maa-arhitektuuri juhtfiguuri mahukast loomingust ( u 120 ehitist ja projekti) kerkivad esile EKE Projektis projekteeritud objektid, kus ta töötas aastatel 1967–1986 : kolhooside keskusehooned Kobelas (1973) ja Tsoorus (1977), Rapla KEK i keskusehoone (1977), Pärnu KEKi kompleksi pikk terrasselamu „Kuldne Kodu” (1987) ja lasteaed „ Trall ” ( 1975) jpt. Eraldi äramärkimist tasub T. Reinu pikaaegne koostöö parimate ehitusinseneride (Jaan Port, Andres Ringo jt) ja sisearhitektide-disaineritega (Helle ja Taevo Gans, Aulo Padar, Juta Lember jt), mille tulemusena kerkisid isegi nõukogude keskmiselt kesise ehituskvaliteedi tingimustes funktsionaalselt läbimõeldud ja esteetiliselt väljapeetud ehituskunstiteosed. 1990. aastatel jätkas T. Rein tööd juba oma erabüroos, projekteerides hulgaliselt nii elamuid kui ka avalikke hooneid. Ehitised nagu klaas k upliga Eesti Panga vahegalerii Tallinnas (1998) ja Otepää gümnaasiumi juurdeehit is (2000 ; pälvis riikliku kultuuripreemia 2001. aastal ) võimaldasid kasutada uusi eh itustehnoloogiaid ja -materjale. Lisaks arhitekti tööle on T. Rein aastakümneid osalenud kunstinäitustel ja tuntud kui üks Eesti parimaid akvarelliste. Kaks korda, aastatel 1996 ja 2010, on T. Reinu nii arhitektuuri- kui ka kunstiloome olnud väljas suurtel isiknäitustel Eesti Arhitektuurimuuseumis. Pärast aktiivsest projekteerimistegevusest taandumist on T. Rein olnud hinnatud ekspert arhitektuuri valdkonnas , o saledes žürii liikmena mitmete oluliste arhitek t uurivõistluste valiku tegemisel. Tänaseks on T. Reinu loomingust riikliku muinsuskaitse alla võetud kaks objekti – Viljandi tuletõrjedepoo (1977) ja Rapla KEK-i hoone (1977). Lõpusirgel on Kobelas asuva endise Linda kolhoosi keskusehoone ja sauna (1973/1983) kaitse alla võtmine. Riiklik u kultuuripreemia määramine Toomas Reinule pikaajalise loomingulise tegevuse eest oleks austusavaldus ühele Eesti 20. sajandi olulis e male arhitektile , kelle panus Eesti arhitektuuriloosse on olnud vaieldamatu, mitmekesine ja kõrgekvaliteediline.