Taotlus riigipreemiale

Eesti Teatriliit Riigi kultuuripreemiate komisjonile 07.01.2019 Eesti Teatriliit esitab riigi aastapreemiale filmi „Seltsimees laps“ (Tootja OÜ Amrion, kirjanduslik algteos Leelo Tungal) stsenaristi ja režissööri Monika Siimetsa . „Tõeliselt haarav ajastutruu film, mis avaneb mitmes helistikus tõenäoliselt üsna erinevas vanuses vaatajaile. Lapse silmade kaudu nähtud maailm on kirjeldatuna enamasti kütkestavam ja liigutavam kui ükski hilisem aeg, sellega võrreldavad on vaid mõningad noorusseiklused. Seekord on aga isiklikust, autentsest materjalist tuletatud võimas kujund. Vabaduse ja võimu vastasseisu olukorras on laps korraga puhas habras kaalukeel. Ta sõltub pea täielikult teistest – aga ka temast endast sõltub väga palju. See loob vaataja jaoks võbeleva pinge, samas on tunda, et laps on hoitud. Traumaatilised olukorrad mängitakse läbi viisil, mis ilmselgelt ei kahjusta noore näitleja isiksust – küll aga mõjuvad vabastavalt vaatajale. Sellist psühholoogilist tundetäpsust ja delikaatsust võib pidada Moonika Siimetsa ja kogu trupi eriliseks saavutuseks . “ (Doris Kareva, 2018) AUHINNAD Berlin International Film Festival (Saksamaa), 2016, Berlinale koostööfilmide turg – Eurimage'i žürii eriauhind Locarno Festival (Šveits), 2017, Filmiprojektide programm: Esmapilk (First Look) – Le Film Français'i auhind Busan International Film Festival (Lõuna-Korea), 2018 – BNK Busani panga auhind Waterloo Historical Film Festival (Brüssel, Belgia), 2018 – Kriitikute žürii auhind, parim naisnäitleja - Helena-Maria Reisner, Grand Prix - parima filmi auhind Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2018 – Parima mängufilmi debüüdi auhind UK Film Festival (Suurbritannia), 2018 – Aasta parim mängufilm Neitsi Maali – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind (Eesti), 2018 Riina Viiding Eesti Teatriliidu vastutav sekretär ORIGINAAL : \ Notari ametitegevuse raamatu registreerimise CO nr 4 { Tallinnas, kaheksateistkilmnendal detsembril kahe tuhande seifsmeteistktimnendal aastal (18.12.2017). Kdesoleva notaiaalakti on koostanud ja tdestanud TALLINNA NOTAR PIRET PRESS, kelle biiroo asub Tallinnas Rotermanni tn 8, kelle juurde ilmus digusvdimelise mittetulundusiihing EESTI TEATRILIIT, kantud diregistisse registrikood 80035656 all, asukoht Uus tn 5, Tallinn, edaspidi nimetatud volitaja, seaduslik esindaja juhatuse liige teo- ja otsusevdimeline Ain Lutsepp, isikukood 35405060309, kelle isik on - tdestajale tuntud ning kelle esindusdigus ja mittetulundustihingu 1igusvdime on kontrollitud registiosakonna keskandmebaasi veljatrAki alusel. Volitaja avaldas, et tema sooyrks on koostada allj€irgnev: VOLIKIRI mittetulundustihing EESTI TEATRILIIT (edaspidi nimetatud MittetulundusAhing) volitab k€ie soleva vol i ki rj ag a Ri i n a Vi idi ng' ut, isiku kood 448020 1 0282, 1. esindama Mittetulundustihingut k6igi juriidiliste- ja tiksikisikute ees, sealhulgas Maksu- ja Tolliametis, omandama Miftetulundusiihingule vara, sealhulgas kinnis- ja vallasasju ning valitsema, kasutama ja kdsutama Miftetulundusilhingu igasugust vara, tikskdik, kus see ka asuks vdi millest koosneks, ning sdlmima vara, sealhulgas kinnis- ja vallasasjade omandamiseks, valitsemiseks, kasutamrseks ja kdsutamiseks k1iki seadusega lubatud tehinguid, muuhulgas v66randama kinnisasju ning sdlmima laenu- ja liisingulepinguid; 2. valitsema, kasutama ja kdsutama Miftetulundusilhingu pangakontosrd (s.h need avama ja sulgema), kiitte saama arueldusarue kasutamiseks mdeldud turuaelemente (PIN- kalkulaator, turuakoodid jms), esindama Mittetulundusilhingut laenude ja garantiide tagamiseks pandilepingute sdlmimisel, loovutamisel, muutmisel ning l1petamisel ja kinnisasjadele hilpoteegi, seadmisel, muutmisel, loovutamisel, jagamisel, hleandmisel ja ku st uta m i sel n i ng pi i rat ud asj a6ig u steg a ka rm am i sel. 3. esindama Mittetulundusilhingut kui asutajat kdikide isikute ja asutuste ees asjaajamrsfes, mis on seotud mittetulundusilhingute ja sihtasutuste asutamisega. Se//eks volitab Mittetulundus1hing teda esindama Miftdtulundusilhingut kdikide isikute ja asutuste ees, vormistama ja vdlja ndudma Miftetulundusilhingu eest kdik vajalikud dokumendid, i I i  :r: --_ -i es,tarna Miftetulundusdhingu nimel avaldusi, vdtja n1udma kliki vajalikke dokumente, alla kiriutama miftetulundustihingute asutamislepingutele ning sihtasutusle asutamisotsustete ja pdhikiriadele, vaiadusel asutamisofsusfe muutmise otsustele, s1lmima ja atta kirjutama mtitigi- ja asiadiguslepingule, andma ndusolekut kinnisomandi (ileandmrseks.l'a hiipoteegi seadmiseks ja esitama kinnistamisavaldusi, vastu vdtma Mittetulundusilhingule tasumisele kuuluvaid rahasummasid ning sooritama kdik, mis seoses kdesoleva volitusega. Volitatu vdib k€iesoleva volituse alusel teha tehinguid ka iseendaga vdi isikuga, kette esindaja ta samaaegselt on. Kdesolev volikii on kehtiv kuni kolmekilmne esmese detsembini kahe tuhande kahektimne esimese/ aastal (31.12.2021.a.) ning on v6lja antud edasivotitamise 1igusega. Notar on volitaja esindajale selgitanud, et: - tehingu vdib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaia tegi tehingu esindatava nimel ja esindajat oti tehingu tegemiseks esindusligus (tsiviilseadustiku tildosa seaduse g 1151g 1); - vastavalt tsiviilseadustiku illdosa seaduse (edaspidi fstiS) S 125 lg 2 volitus l6peb, kui esindaia on teinud tehingu, milleks volitus oli antud; tehingu tegemine, milteks.votitus oli antud, on muutunud vdimatuks; volituse tiihtaeg m66dub; saabub dramuutev tingimus, mittega on seotud volituse l1ppemine; esindatav vdtab volituse tagasi; esindaja toobub voftusesf; see tuleneb volituse andmise a/useks olevast tehingust; volituse andmise a/useks olev teping l6peb; esindatav sureb; esindatavaks vdi esindajaks otev juiidiline isik tlpeb; kuututatakie vdtja esindatava pankrot; esineb muu seaduses sEifesfatud volituse llppemise atus; - kui volituse kohta on antud kirjalik dokument (volikifl, tuleb see p€irast volituse tdppemist esindatavale tagastada. Volikirja tagastamise kohustuse puhul ei vdi kasutada vdladigusseaduse $-s 7 70 nimetatud kohustuse tditmisest keeldumise 1igust [sUS g 125 lg S). Volttaia esindaia kinnitab, et ta omab kOiki 1igusi ktiesoleva volituse tegemiseks ning et tema volitused on kehtivad ia et neid pole esindatava poott ttihistatud ega tagasi vdetud. Notariaalakt on koostatud ia alla kirjutatud kahes oiginaateksemplais, mittest ilks vtitjastatakse volikiria tdestamise pdeval volitajale ja teine sdilib notaribi.iroos (vastavalt fdesfamisieaduse $ a6 E 2). Tehinguosalisel on pdrast notariaalakti tdestamist ja seltest kinnitatud digitaatse iirakirja valmistamist X-tee teenusena riigiportaali www.eesti.ee kaudu juurdep1dsudigus endaga seotid n ota i aa I selt tdestatu d doku m e ndi le. Notari tasu vastavalt notarifasu seaduse $ 37 p 3 on kdesoleva notariaalakti tlestamise eest notaritasu 49,20 eurot + (Mm 20%d g,g4 eurot, kokku og,o4 eurot. Kdesoleva notariaalakti on notar volitaja esindajate enne enda juuresolekut attakirjutamist esitanud ldbivaatamr'seks, volitaja esindajale efte lugenud, volituse sisu ja 1igustikud tigajarjed selgitanud, volitaja esindaja on selle kiitrud, omakiieliselt allkirjastanud ja see vastab volitaja tahtele. SK Volitaja esindaja i Eesti Teatriliit Riigi kultuuripreemiate komisjonile 07.01.2019 Eesti Teatriliit esitab riigi kultuuri aastapreemiale PRIIT PEDAJASE lavastuste „Isamaa pääsukesed“ eest (Eesti Draamateater). Priit Pedajas lavastas EV 100 teatrisarjas „Sajandi lugu“ Andrus Kivirähki „Isamaa pääsukesed“. Lavastus valmis Eesti Draamateatri ja Nargenfestivali koostöös. Priit Pedajase lavastus seisab meisterlikult ja kindlalt selles haruldases tasakaalupunktis, kus on korraga mängus koomika ja traagika, argisus ja üldistus, kujundlikkus ja üldmõistetavus. Selle kohta sobib kasutada Lea Tormise terminit „sildlavastus“, mis tähistab väga erinevate publikugruppide kõnetamist – Pedajase lavastus pakub emotsioone ja mõtteainet väga erineva elu- ja kultuurikogemusega vaatajatele. Kivirähki määratlust mööda „kurb operett“ „Isamaa pääsukesed“ on laval vastupandamatult naljakas ja samal ajal, Jaak Alliku arvustust tsiteerides, EV 100 teatriprogrammi kõige traagilisem lugu. See on ka näitlejamängu tulevärk, kus mitmed näitlejad saavad end avada uuest küljest ja kasutada oma ande erinevaid registreid. Kivirähki, Pedajase ja kunstnik Pille Jänese koostöös valminud „Eesti matus“ püsib publiku vaibumatu huvi tõttu mängukavas alates 2002. aastast – sama loominguline trio on „Isamaa pääsukeste“ lavastusega taas kujutanud midagi erakordselt tabavat 21. sajandi alguse Eesti kohta, korraga kurvalt ja uhkelt, enda üle muiates ja kindlustunnet andes. Riina Viiding Eesti Teatriliidu vastutav sekretär Eesti Teatriliit Riigi kultuuripreemiate komisjonile 07.01.2019 Eesti Teatriliit esitab 2018. aasta aasta kultuuripreemia kandidaadiks teatrikunstnik Kristjan Suitsu kogu aasta loomingu eest, mis hõlmab lavakujundusi, kostüümi-, valgus- ja videokujundusi, näituse- ja kontserdikujundusi, tööd kunstnik-lavastajana. Kristjan Suitsu töö geograafiline ja kultuuriline haare on rahvusvaheline, koostöö on olnud väga mitmekesine ja paljude äärmiselt eriilmeliste loomingupartneritega. Lavastused  „Öö Lõpp” lav: Rainer Sarnet / Vaba Lava / jaanuar 2018 / kunstnik, kostüümikunstnik, valguskunstnik  „Väike Jumalanna” lav: Ižumi Ashizawa / Eesti Draamateater / jaanuar 2018 / kunstnik, kostüümikunstnik  „Kalevipoeg” lav: Karl Laumets / Vanemuise teater / märts 2018 / kunstnik, kostüümikunstnik, valguskunstnik, videokunstnik  „Bidermann ja tulesüütajad” lav. Ain Mäeots / Vanemuise teater / mai 2018 / kunstnik, kostüümikunstnik, valguskunstnik, videokunstnik  „Metsa Forte” lav. Hendrik Toompere jr / Eesti Draamateater / mai 2018 / kunstnik, kostüümikunstnik, valguskunstnik, videokunstnik  „100 Valget daami” lav. Siim Tõniste / Haapsalu Kultuurikeskus / august 2018 / kunstnik, kostüümikunstnik  „Creating Gods” lav. Mingo Rajandi / Nargen festival / september 2018 / kunstnik, kostüümikunstnik, valguskunstnik  „John” lav. Mehis Pihla / Tallinna Linnateater / oktoober 2018 / kunstnik, kostüümikunstnik, valguskunstnik  „Waiting for the future” NU perfomance festival / oktoober 2018 / kunstnik-lavastaja  „Paunvere poiste igavene kevade” lav. Urmas Lennuk / Rakvere Teater / november 2018 / kunstnik, kostüümikunstnik  „Väike prints” lav. Elmo Nüganen / Tallinna Linnateater / november 2018 / kunstnik, kostüümikunstnik, valguskunstnik  „Lohe needus” lav. Kersti Heinloo / Eesti Draamateater / november 2018 / kunstnik, kostüümikunstnik, videokunstnik  „Leek” lav. Karl Laumets ja Liisa Saaremäel / Teatri- ja Muusikamuuseum /detsember 2018 / kunstnik, valguskunstnik Kontserdid Maarja Nuudi kontsertide visuaaltehnoloogilised lahendused järgnevates linnades: Luxemburg, Berliin, Wrocław, Zürich, Viljandi, Põlva, Düsseldorf, Tallinn, Budapest. Näitused „Tantsides vabaks”, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, kunstnik ja videoinstallatsiooni autor. Näitus käsitles eesti plastilise tantsu algusaastaid, näituse koostajad Heili Einasto ja Anne-Liis Maripuu. Muud kujundused „Uma Pido“, laulupeoväljaku ja kontsert-lavastuse kunstnik. Võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido. 2. juunil 2018 Võru Kubija laululaval. Riina Viiding Eesti Teatriliidu vastutav sekretär Eesti Teatriliit Riigi kultuuripreemiate komisjonile 07.01.2019 Eesti Teatriliit esitab kultuuri aastapreemiale LEMBIT PETERSONI suurrolli eest Shakespeare’i tragöödias „Kuningas Lear“ (Theatrum, 2018). Lembit Peterson teeb kuningas Learina ühe oma elu rollidest. Petersoni kuningas on vana mees, kes kaotab järk-järgult kontrolli oma mõistuse üle. Mida kaugemale kuningas reaalsest elust nihkub, seda detailitäpsem ja lihvitum ja rikkam on Petersoni mäng. Kuid Peterson ei mängi, vaid ta loob illusiooni: Theatrumi saalis eksleb – nii füüsilises kui ka vaimses ruumis – maailmaga sideme kaotanud inimene. Lembit Peterson on suur näitleja, tema töö rolliga ja sisseelamine läheb niisuguse sügavuseni, et tungib oma tegelase südame põhjani. Ta mängib väga keerulist partituuri inimloomuse arengust“ (Vladimir Baitšer, lavastaja). „Kuningas Learis“ on inimene vastamisi maailmakõiksuse ja stiihiaga, kuid eelkõige suure üksinduse ja iseenesega. See on inimese tragöödia. Selle lavastuse Lear ei vaidle stiihiate ega jumalaga, ta räägib iseendaga. (Eteri Kekelidze, teatrikriitik). Riina Viiding Eesti Teatriliidu vastutav sekretär