Taotlus riigipreemiale

Eesti Teatriliit Riigi kultuuripreemiate komisjonile 07.01.2019 Eesti Teatriliit esitab elutööpreemiale Ivika Sillari (1934), eesti teatriteadlase. Ivika Sillar õppis teatriteadust Moskva Riiklikus Teatrikunstiinstituudis (GITIS) aastatel 1953– 1958. 1965. aastal asus Ivika Sillar tööle lavakunstikooli ja temast sai elupõline lavakunstikooli töötaja. Ta on töötanud laborandina, sekretärina, juhiabina, kuid teinud ja andnud alati rohkem, kui need sõnad väljendavad. 1965–1973 oli ta teatriloo õppejõud, ometi on ta üliõpilasi omal moel õpetanud kogu elu. Ta on aastakümneid olnud lavakunstikooli hea haldjas. Kuigi ta enam igapäevaselt ei tööta, on ta siiani sisseastumiseksamite ja lõpueksamite komisjonide oluline liige, tema targad ja täpsed märkused on oodatud ja neid kuulatakse täie tähelepanuga. Ta käib siiani eksameid vaatamas ja osaleb olulistel kooliüritustel. Ivika Sillar on oma elu pühendanud lavakunstikoolile ja üliõpilastele, kuid tema tähelepanu ei lõppe mitte üliõpilase diplomeerimisega, vaid Ivika on ka väsimatu ja uudishimulik teatrikülastaja, kelle tähelepanelikkusele, teravale silmale ja vaimukale keelekasutusele on raske võrdset leida. Ta on koostanud ja toimetanud Valdeko Tobro kriitikakogumiku „Teater ja film“ (1982) ja kirjutanud raamatu „Kaarup. Nimi Eesti kultuuris. Karl Ader. Artikleid, intervjuusid, mälestusi“ (2003) ja avaldanud arvukalt portreeartikleid ja teatriarvustusi. Korduvalt on ta pälvinud Eesti Teatriliidu kriitika auhinna (1996, 2008), 1994. aastal Priit Põldroosi preemia. Margot Visnap: „Minu kui teatritoimetaja mällu on esimesena kinnistunud suisa vapustav lugemiselamus Sulev Luige portreeartiklist, mille Ivika Sillar kirjutas 1988. aastal ajakirjale Teater. Muusika. Kino. Sestpeale on ta kriitikuna minu jaoks kui eraldiseisev nähtus – nii ei oska teatrit näha, kirjeldada, analüüsida keegi teine. Ivika Sillari isikupära, soojus, teatriarmastus kanduvad loomuldasa tema kirjutistesse. Nõustun igati hää kolleegi Reet Neimari arvamusega: „Ivika Sillari trump on endine: Ivika näeb lava. Ta näeb näitlejat, kujundit, režiinüanssi, tajub lavastuse atmosfääri. Julgeb osutada ka näitleja vigadele või kehvematele päevadele. Oskab hoiatada nii, et julgustab. Vaatab tükke korduvalt, võrdleb variante. Püüd sisse elada uuemasse teatriavangardi on ilmselt kiiduväärt.”” Riina Viiding Eesti Teatriliidu vastutav sekretär Eesti Teatriliit Riigi kultuuripreemiate komisjonile 07.01.2019 Eesti Teatriliit esitab elutööpreemiale loomingulise koosluse Theatrum asutaja, lavastaja, õppejõu ja näitleja Lembit Petersoni. Lembit Petersoni elutöös kajastuvad Theatrumi asutajate poolt seatud põhieesmärgid:  süveneda dramaturgiliste ja teiste tekstide kaudu erinevate ajastute vaimu-, mõtte- ja tundemaailma ning hoida haridus- ja kultuuritegevuse kaudu alles neis sisalduvaid vaimseid väärtusi;  õppida tundma, arendada loovalt edasi õhtumaade varajase teatri traditsiooni, sidudes seda väärtusliku ja mõistetavaga kogu maailma teatritraditsioonis, otsides kultuuridevahelisi süvaseoseid (interkulturaalsus ühendavatest juurtest lähtudes);  toetada ja jätkata selle sajandi olulisemate teatritegijate loomingulisi ja metodoloogilisi otsinguid režii- ja näitlejatehnika valdkonnas, mis aitaksid leida klassikalise dramaturgia mängimiseks ja neis sisalduvate väärtuste edasiandmiseks praegusele vaatajale arusaadavaid vahendeid ja mängulisi kujundeid. LEMBIT PETERSON (18.08.1953) ÕPPINUD Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (näitleja ja lavastaja). TÖÖTANUD 1976–79 ja 1985–88 Noorsooteatris, 1979–82 Ugalas ning 1988–90 Eesti Draamateatris lavastajana, 1976–79 Noorsooteatris ka näitlejana, olnud 1978–86 (vaheaegadega) lavakunstikateedri (1982–86 kursuse juhendaja koos Aarne Ükskülaga), 1989– 93 Viljandi Kultuurikolledži näitejuhtimise õppejõud (1991–93 teatrikateedri juhataja), 1992– 2003 Eesti Humanitaarinstuudi teatriõppetooli juhataja (professor) ning aastast 1997 Vanalinna Hariduskolleegiumi Teatrikooli ja teatriprogrammi juht. Asutas 1986–87 Tallinna Puhkeparkide Direktsiooni juures tegutsenud rändnäitetrupi ja 1994 (koos Juhan Viidingu, Mart Johansoni ja Humanitaarinstituudi teatriõppetooli üliõpilastega) stuudioteatri Theatrum (algul Humanitaarinstituudi teaterkool), on Theatrumi kunstiline juht ja lavastaja. Alates 2017. aastast Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikooli juht, al 2018. õppejõud. LAVASTUSED 2016 Calderon „Armastusega ei tehta nalja” (Theatrum) 2015 Võrõpajev „„Delhi” tants” (ka tõlge, Theatrum) 2015 Molière „Tartuffe” (Eesti Draamateater) 2014 Võrõpajev „Joobnud” (Theatrum) 2014 Kruusvall „Hääled” (Theatrum) 2013 Shakespeare „Palju kära ei millestki” (Theatrum) 2013 Fosse „Ma olen tuul” (Theatrum) 2013 „Je voudrais” (création) (FETLYFi festival, Saint-Malo, Prantsusmaa) 2012 Tšehhov „Onu Vanja” (Theatrum) 2012 Claudel „Maarja kuulutamine” (Teatr Polski, Varssavi) 2011 Molière „Misantroop” (Theatrum) 2011 Fosse „Üks suvepäev” (Theatrum) 2011 „M.de Maupassanti tagasitulek” (FETLYFi festival, Saint-Malo, Prantsusmaa) 2010 Vallejo „Lõõmav pimedus” (Theatrum) 2010 Griškovets „Planeet” (Theatrum) 2010 „Etüüd teisest pärnapuust vasemal” (FETLYFi festival, Saint-Malo, Prantsusmaa) 2009 „La Fontaine…” (FETLYFi festival, Saint-Malo, Prantsusmaa) 2008 Griškovets „Linn” (Theatrum) 2008 Claudel „Maarja kuulutamine” (Theatrum) 2007 Shakespeare „Kaks veroonlast” (Theatrum) 2006 Wojtyła „Juveliiri poe ees” (Theatrum) 2006 Eliot „Kokteiliõhtu” (Theatrum) 2006 Dostojevski-Peterson „Valged ööd” (Theatrum) 2004 Tendrjakov „Koolilõpuöö” (Theatrum) 2003 Shakespeare „Palju kära ei millestki” (Teatro Cervantes, Valladolid, Hispaania) 2003 Shakespeare „Hamlet” (Theatrum; ka helikujundus koos Eva Eensaare ja Marius Petersoniga) 2002 Sinisterra „Ay, Carmela!” (Tallinna Linnateater) 2001 Görgey „Vader, kus tukk on?” (Theatrum) 2000 Molière „Tartuffe” (Theatrum) 1998 Tšehhov „Väikesed komöödiad” (Theatrum) 1998 Maeterlinck „Pelléas ja Mélisande” (Theatrum) 1998 Bernhard „Harjumuse jõud” (Eesti Draamateatri ja Theatrumi ühistöö) 1998 Anouilh „Antigone” (Theatrum) 1997 Puškin „Väikesed tragöödiad” (Theatrum) 1996 Lavakava Kristjan Jaak Petersoni loomingust (Theatrum) 1995 Tšehhov „Armastuse mirage” (Theatrum, koos Juhan Viidinguga) 1995 „Aadama mäng” (Theatrum, koos Marius Petersoniga) 1994 „Armastuse mirage” (Theatrum) 1993 Rummo „Valguse põik” (Viljandi Kultuurikolledž) 1992 „Farss isand Pathelinest” (Viljandi Kultuurikolledž) 1990 Molière „Kodanlasest aadlimees” (Eesti Draamateater) 1989 Kangro „Merre vajunud saar” (Eesti Draamateater) 1987 Bernard „Päral” (Noorsooteater) 1986 Molière „Misantroop” (Noorsooteater) 1986 „Aucassin ja Nicolette” (Rändteater) 1982 Anouilh „Antigone” (Ugala) 1982 Albee „Kõik aias” (Ugala) 1980 Wesker „Neli aastaaega” (Noorsooteater) 1980 Molière „Don Juan ehk Peetri pidusöök” (Ugala) 1980 Büchner „Woyzeck” (Ugala) 1979 Tammsaare, Rummo „Ramilda-Rimalda” (Noorsooteater) 1978 Tendrjakov „Koolilõpuöö” (Noorsooteater) 1977 Crommelynck „Suurepärane sarvekandja” (Noorsooteater) 1976 Beckett „Godot’d oodates” (Noorsooteater) OSATÄITMISED 2018 Lear – Shakespeare „Kuningas Lear“ (Theatrum) 2016 André – Zeller „Isa” (Theatrum) 2010 Cesar – Pagnoli „Tuulesaared” (Theatrum) 2008 Isa – Griškovets „Linn” (Theatrum) 2008 Anne Vercors – Claudel „Maarja kuulutamine” (Theatrum) 2006 Adam – Wojtyła „Juveliiri poe ees” (Theatrum) 2003 Isa vaim – Shakespeare „Hamlet” (Theatrum) 2002 Nikolai Petrovitš Kirsanov – Turgenev ja Šapiro „Isad ja pojad” (Tallinna Linnateater) 1998 Arkel – Maeterlinck „Pelléas ja Mélisande” (Theatrum) 1986 Alceste ja Philinte – Molière „Misantroop” (Theatrum) 1986 „Aucassin ja Nicolette” (Theatrum) 1978 Boriss Trigorin – Tšehhov „Kajakas” (Noorsooteater) 1978 Genka Golikov – Tendrjakov „Koolilõpuöö” (Noorsooteater) 1978 Paša – Petruševskaja „Cinzano” (Noorsooteater) 1977 Tuglas ja Volkonski „Jumala saar” (Noorsooteater) 1975 Magnus Kull – Vilde „Tabamata ime” (Draamateater) 1975 Huhuu – Tuglas „Popi ja Huhuu” (Draamateater) FILMIROLLID 1989 Ilmar Kuusberg („Varastatud kohtumine”) 1982 Taaniel Tina („Arabella, mereröövli tütar”) 1980 Katku Villu („Kõrboja peremees”) 1979 Simonet („Hukkunud alpinisti hotell”) TUNNUSTUS 2015 riiklik kultuuri aastapreemia (Võrõpajev „Joobnud”) 2015 aasta lavastuse auhind (Võrõpajev „Joobnud” – lavastaja) 2011 Prantsuse Vabariigi Kunstide ja Kirjanduse Ordeni rüütlikraad 2009 Priit Põldroosi nimeline auhind teatrialase pedagoogilise tegevuse eest 2009 parima lavastaja auhind (Claudel „Maarja kuulutamise” ja Griškovets „Linn”) 2007 Aasta isa 2006 Riigivapi IV klassi teenetemärk 2004 parima lavastaja auhind (Shakespeare „Hamlet”) 2002 parima meesnäitleja auhind (Nikolai Kirsanov, Turgenev-Šapiro „Isad ja pojad”) 2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2000 Beata Angelico auhind, Rooma 1998 Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1984 Ants Lauteri nimeline preemia Riina Viiding Eesti Teatriliidu vastutav sekretär Riigi kultuurpreemiate komisjonile 07.01.2019 Eesti Teatriliit esitab elutööpreemiale Tiiu Randviiru – priimabaleriini, ballettmeister- repetiitori, Tallinna Balletikooli õpetaja. TIIU RANDVIIR (10.03.1938) Tiiu Randviir lõpetas 1955. a. Tallinna Koreograafiakooli ja 1968. a. Tallinna Riikliku Lavakunstikateedri. Täiendas end 1958–1959 Moskva Suures Teatris ja Moskva Koreograafiakoolis. 1955–1981 oli ta Estonia solist, 1981–1998 repetiitor (vaheaegadega). Ta on olnud 1982–1985 Viini Riigiooperi balletikooli klassikalise tantsu ja näitlejameisterlikkuse õpetaja, Soome Rahvusooperi ja Kuopio balletikursustel pedagoog-repetiitor. 1987. aastal valiti ta RAT Estonia direktori asetäitjaks balleti alal. 1990–1998 oli Randviir Stuttgardis J. Cranko balletikooli pedagoog ja aastast 1993 ühtlasi Montrealis balleti suvekursuste balletipedagoog. Alates 1970. aastast on ta olnud Tallinna Balletikooli õpetaja, valmistades ette eeskujuliku tehnika ja emotsionaalse väljendusvõimekusega tantsijaid. Tema õpilaste hulka kuuluvad Irina Härm, Marina Kesler, Age Oks, Toomas Edur, Kaie Kõrb, Tatjana Voronina, Maria Seletskaja, Galina Lauš jt. Tiiu Randviir on esinenud Moskva Suure Teatri, Vilniuse, Riia ja Jerevani ooperi- ja balletiteatrite lavastustes ning rahvusvahelises balletitähtede trupis kontsertringreisidel paljudes välisriikides. Ta on võitnud Moskva rahvusvahelise balletivõistluse hõbemedali (1957). Temast on tehtud film „Tantsib Tiiu Randviir”. Mai Murdmaa ja Enn Suve koreograafiaeg 1970–1980. aastatel oli tugevaima ja vaimselt mõtestatuma repertuaariga periood Estonia teatris ja seda mitte ainult tantsu liigutuskeelelt, vaid ka mõttelaadilt. Estonia balleti kuldaeg oli viljakas aeg ka Tiiu Randviirule. Sündisid epohhi loovad lavastused ja Eesti balleti ajalukku kinnistunud osatäitmised, nagu näiteks Carmen (Štšedrini, Bizet’ „Carmen”), mis sai balletisündmuseks Eestis, Soomes, Rootsis, Ungaris, Bulgaarias. Randviiru osatäitmiste hulka kuuluvad ka Printsess (Stravinski „Lugu sõdurist”), Tütarlaps (Tambergi „Ballettsümfoonia”), Odette/Ottilie (Tšaikovski „Luikede järv”), Liblikas (Tambergi „Poiss ja Liblikas”), Julia (Prokofjevi „Romeo ja Julia”), Medeia (Barberi „Medeia”), Prostituut (Bartóki „Võlumandariin”), Haldjas (Stravinski „Haldja suudlus”), Joanna (Tambergi „Joanna Tentata”), Baleriin (Minkuse „Paquita”), Kleopatra (Lazarevi „Antonius ja Kleopatra”), Kuradike (Petrovi „Maailma loomine”). Tiiu Randviiru kaasaegsete hulgas oli palju tehniliselt tugevaid, suurt virtuoossust nõudvaks tantsuks võimelisi balletiartiste, kellest vaid üksikud olid silmapaistvad isiksused. Tiiu Randviir on olnud isiksus tantsulaval. Vallates kõrgtasemel nii romantilist kui ka klassikalist balletti, oli ta samas erakordselt kaasaegne baleriin, kaasaegselt mõtlev kunstnik. Ta on olnud tehniliselt suurepärane, tantsuline, laval end kehtestav tantsija. Temataoline võrratu kunstnik võiks vallutada Pariisi, Londoni, maailma suured kunstilinnad. Praegu on ta «Estonia» ilu ja uhkus. Nii iseloomustas priimabaleriini Soome teatrikriitik Estonia teatri külalisetendustel Helsingis 1971. aastal. Riina Viiding Eesti Teatriliidu vastutav sekretär ORIGINAAL : \ Notari ametitegevuse raamatu registreerimise CO nr 4 { Tallinnas, kaheksateistkilmnendal detsembril kahe tuhande seifsmeteistktimnendal aastal (18.12.2017). Kdesoleva notaiaalakti on koostanud ja tdestanud TALLINNA NOTAR PIRET PRESS, kelle biiroo asub Tallinnas Rotermanni tn 8, kelle juurde ilmus digusvdimelise mittetulundusiihing EESTI TEATRILIIT, kantud diregistisse registrikood 80035656 all, asukoht Uus tn 5, Tallinn, edaspidi nimetatud volitaja, seaduslik esindaja juhatuse liige teo- ja otsusevdimeline Ain Lutsepp, isikukood 35405060309, kelle isik on - tdestajale tuntud ning kelle esindusdigus ja mittetulundustihingu 1igusvdime on kontrollitud registiosakonna keskandmebaasi veljatrAki alusel. Volitaja avaldas, et tema sooyrks on koostada allj€irgnev: VOLIKIRI mittetulundustihing EESTI TEATRILIIT (edaspidi nimetatud MittetulundusAhing) volitab k€ie soleva vol i ki rj ag a Ri i n a Vi idi ng' ut, isiku kood 448020 1 0282, 1. esindama Mittetulundustihingut k6igi juriidiliste- ja tiksikisikute ees, sealhulgas Maksu- ja Tolliametis, omandama Miftetulundusiihingule vara, sealhulgas kinnis- ja vallasasju ning valitsema, kasutama ja kdsutama Miftetulundusilhingu igasugust vara, tikskdik, kus see ka asuks vdi millest koosneks, ning sdlmima vara, sealhulgas kinnis- ja vallasasjade omandamiseks, valitsemiseks, kasutamrseks ja kdsutamiseks k1iki seadusega lubatud tehinguid, muuhulgas v66randama kinnisasju ning sdlmima laenu- ja liisingulepinguid; 2. valitsema, kasutama ja kdsutama Miftetulundusilhingu pangakontosrd (s.h need avama ja sulgema), kiitte saama arueldusarue kasutamiseks mdeldud turuaelemente (PIN- kalkulaator, turuakoodid jms), esindama Mittetulundusilhingut laenude ja garantiide tagamiseks pandilepingute sdlmimisel, loovutamisel, muutmisel ning l1petamisel ja kinnisasjadele hilpoteegi, seadmisel, muutmisel, loovutamisel, jagamisel, hleandmisel ja ku st uta m i sel n i ng pi i rat ud asj a6ig u steg a ka rm am i sel. 3. esindama Mittetulundusilhingut kui asutajat kdikide isikute ja asutuste ees asjaajamrsfes, mis on seotud mittetulundusilhingute ja sihtasutuste asutamisega. Se//eks volitab Mittetulundus1hing teda esindama Miftdtulundusilhingut kdikide isikute ja asutuste ees, vormistama ja vdlja ndudma Miftetulundusilhingu eest kdik vajalikud dokumendid, i I i  :r: --_ -i es,tarna Miftetulundusdhingu nimel avaldusi, vdtja n1udma kliki vajalikke dokumente, alla kiriutama miftetulundustihingute asutamislepingutele ning sihtasutusle asutamisotsustete ja pdhikiriadele, vaiadusel asutamisofsusfe muutmise otsustele, s1lmima ja atta kirjutama mtitigi- ja asiadiguslepingule, andma ndusolekut kinnisomandi (ileandmrseks.l'a hiipoteegi seadmiseks ja esitama kinnistamisavaldusi, vastu vdtma Mittetulundusilhingule tasumisele kuuluvaid rahasummasid ning sooritama kdik, mis seoses kdesoleva volitusega. Volitatu vdib k€iesoleva volituse alusel teha tehinguid ka iseendaga vdi isikuga, kette esindaja ta samaaegselt on. Kdesolev volikii on kehtiv kuni kolmekilmne esmese detsembini kahe tuhande kahektimne esimese/ aastal (31.12.2021.a.) ning on v6lja antud edasivotitamise 1igusega. Notar on volitaja esindajale selgitanud, et: - tehingu vdib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaia tegi tehingu esindatava nimel ja esindajat oti tehingu tegemiseks esindusligus (tsiviilseadustiku tildosa seaduse g 1151g 1); - vastavalt tsiviilseadustiku illdosa seaduse (edaspidi fstiS) S 125 lg 2 volitus l6peb, kui esindaia on teinud tehingu, milleks volitus oli antud; tehingu tegemine, milteks.votitus oli antud, on muutunud vdimatuks; volituse tiihtaeg m66dub; saabub dramuutev tingimus, mittega on seotud volituse l1ppemine; esindatav vdtab volituse tagasi; esindaja toobub voftusesf; see tuleneb volituse andmise a/useks olevast tehingust; volituse andmise a/useks olev teping l6peb; esindatav sureb; esindatavaks vdi esindajaks otev juiidiline isik tlpeb; kuututatakie vdtja esindatava pankrot; esineb muu seaduses sEifesfatud volituse llppemise atus; - kui volituse kohta on antud kirjalik dokument (volikifl, tuleb see p€irast volituse tdppemist esindatavale tagastada. Volikirja tagastamise kohustuse puhul ei vdi kasutada vdladigusseaduse $-s 7 70 nimetatud kohustuse tditmisest keeldumise 1igust [sUS g 125 lg S). Volttaia esindaia kinnitab, et ta omab kOiki 1igusi ktiesoleva volituse tegemiseks ning et tema volitused on kehtivad ia et neid pole esindatava poott ttihistatud ega tagasi vdetud. Notariaalakt on koostatud ia alla kirjutatud kahes oiginaateksemplais, mittest ilks vtitjastatakse volikiria tdestamise pdeval volitajale ja teine sdilib notaribi.iroos (vastavalt fdesfamisieaduse $ a6 E 2). Tehinguosalisel on pdrast notariaalakti tdestamist ja seltest kinnitatud digitaatse iirakirja valmistamist X-tee teenusena riigiportaali www.eesti.ee kaudu juurdep1dsudigus endaga seotid n ota i aa I selt tdestatu d doku m e ndi le. Notari tasu vastavalt notarifasu seaduse $ 37 p 3 on kdesoleva notariaalakti tlestamise eest notaritasu 49,20 eurot + (Mm 20%d g,g4 eurot, kokku og,o4 eurot. Kdesoleva notariaalakti on notar volitaja esindajate enne enda juuresolekut attakirjutamist esitanud ldbivaatamr'seks, volitaja esindajale efte lugenud, volituse sisu ja 1igustikud tigajarjed selgitanud, volitaja esindaja on selle kiitrud, omakiieliselt allkirjastanud ja see vastab volitaja tahtele. SK Volitaja esindaja i