Taotlus riigipreemiale

Eesti Teatriliit Riigi kultuuripreemiate komisjonile 07.01.2019 Eesti Teatriliit esitab elutööpreemiale lavastaja, 1952. aastast Estonia teatrit oma teiseks koduks nimetava muusikakultuuri hoidja ja propageerija, rahvusooperi nõukogu esimehe Arne Miku. Arne Mikk (18.04.1934) lõpetas 1961 lauluerialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Aleksander Arderi klassis), stažeeris lavastajana 1972 Berliini Komische Operis Walter Felsensteini ja 1974–1975 Moskva Suures Teatris Boriss Pokrovski juures. Arne Mikk on olnud Estoniaga seotud alates 1952. aastast. Koorilauljana (1952–1955 ja (1961–1963), kirjandusala juhatajana (1963–1966), lavastaja assistendina (1966–1970), lavastajana (alates 1970. aastast), peanäitejuhina (1977–1994), kunstilise juhina (2002–2004), alates 2004. aastast lavastaja ja peadirektori nõunikuna. Ühtlasi on ta olnud Tallinna Riikliku Konservatooriumi, hiljem Eesti Muusikaakadeemia ooperistuudio õppejõud aastail 1969– 2005. Ta on teinud üle 60 muusikalavastuse, initsieerinud Eesti algupärandite loomist ja lavastanud külalisena Moskva Suures Teatris, Moskva Muusikalises Kammerteatris, Buenos Airese Teatro Colonis, Schwerinis, Krasnojarskis, Tamperes, Lahtis, Helsingis ja Turus. Tema olulisemateks lavastusteks on Puccini triptühhon: „Mantel“, „Õde Angelica“, „Gianni Schicchi“ (1972), Verdi „La traviata“ (1974), „Attila“ (1976), Šostakovitši „Katerina Izmailova“ (1977), Mozarti „Don Giovanni“ (1975, Lahtis 1989), „Figaro pulm“ (1976, Tallinna Riikliku Konservatooriumi Ooperistuudios), Donizetti „Rügemendi tütar“ (1979), Mussorgski „Boriss Godunov“ (1980, 1983), Verdi „Luisa Miller“ (1981), Donizetti „Lucia di Lammermoor“ (1984), Tšaikovski „Jevgeni Onegin“ (1985 ja 1997), Händeli „Alcina“ (1985), Põldmäe „Raeooper“ (1986), Tubina „Reigi õpetaja“ (1988), Tšaikovski „Jolanthe“ (1990), Tubina „Barbara von Tisenhusen“ (1990), Puccini „Boheem“ (1993 ja 1996), Verdi „Nabucco“ (1996), Wagneri „Lendav hollandlane“ (1997, Tampere), „Macbeth“ (2000), „Ernani“ (2002), Tšaikovski „Padaemand“ (2004), Verdi „Aida“ (2007), „Maskiball“ (2009) jt. 2014. aastal lavastas Arne Mikk Paul Hindemithi lühiooperi „Pikk jõulueine“, millega tähistas ühtlasi oma 80. sünnipäeva. Viimati jõudis Moskva Kammermuusikateatri lavale Kalevi Aho ooper „Diego ja Frida“ (2017). Ta on lavastanud ka ETF-i muusikafilme („Igihaljas bel canto“, 1976; „Laulab Mati Palm“, 1978; „Maestro Tiit Kuusik „Estonia“ teatris“, 1979; „Hendrik Krumm ooperilaval“, 1981; „Tormide ranna radadel“, 1988) ja juhtinud ETV-s saateid (koos Mart Mikuga „Ooperitund“, samuti portreesaateid kolleegidest). Avaldanud raamatuid ja artikleid (sh kogumiku „Estonia lauluteatri rajajaid“, 1981; „Katkenud laulukaar“, 2000; „Estonia esimene sajand“, 2007; „Estonia tõusmine tuhast. Peatükk teatri ajaloost 1944–1956“, 2013). Arne Mikk on Estonia seltsi taasasutajaid ja aastast 1990 (vaheajaga kuni 2018) seltsi esimees. Ta on kuulunud 2002–2005 Eesti Muusikanõukogu juhatusse ja 2004–2008 Eesti Vabariigi Presidendi Kultuurirahastusse. Arne Mikku on pärjatud mitmete autasude ja tiitlitega: ENSV teeneline kunstitegelane (1975), ENSV rahvakunstnik (1985), Valgetähe III klassi teenetemärk (2001), aasta isa (2002), Soome Lõvi Rüütelkonna I klassi rüütlirist (2003), Itaalia Vabariigi Solidaarsuse Tähe ordeni rüütlirist (2004), Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhind (2006), Eesti teatri aastaauhind (2015) Paul Hindemithi ooperi „Pikk jõulueine“ haarava ansamblitööga lavastuse eest ning Aadu Luukase Missioonipreemia (2015) südame ja kirega tehtud töö eest Rahvusooperis Estonia ja Estonia Seltsi esimehena. Riina Viiding Eesti Teatriliidu vastutav sekretär Eesti Teatriliit Riigi kultuuripreemiate komisjonile 07.01.2019 Eesti Teatriliit esitab kultuuri elutööpreemiale lavastaja, näitleja, õppejõu ja muusiku Priit Pedajase. Priit Pedajas (21. 01. 1954) lõpetas 1976 näitleja ja lavastaja erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Ta on olnud 1976–1979 Nukuteatri muusikaala juhataja, 1979–1985 Ugala näitleja ja lavastaja, 1985–1991 Endla lavastaja. Aastast 1991 on ta Draamateatri lavastaja ja 1999–2018 peanäitejuht, 1992–2006 ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli õppejõud (1994–1998 ja 2002–2006 kursuse juhendaja). Priit Pedajas on lavastanud Leedus, Venemaal ja Soomes, kirjutanud lastenäidendeid ja dramatiseeringuid (Émile Zola „Daamide õnn”, 1997). Loonud filmidele ja lavastustele muusikat („Soo”, „Minek”, „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas”), Priidu viiul“, „Kokkusaamine“, „Tagasitulek isa juurde“, Popi ja Huhuu“, „Mao tee kalju peal“, „Utoopia rannik. Teekond“jt). Eesti andekamaid musikaalsemaid draamalavastajaid, kes on toonud eesti teatrite lavale väljapaistvalt tugevat dramaturgilist materjali ning on tõstnud eesti vaatajaile olulisteks tüvitekstideks Madis Kõivu näidendid. Auhindu ja autasusid  Ants Lauteri preemia 1985  Lavastaja auhind 1989, 1992, 1994, 1998 ja 1999  Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1994  Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali aastapreemia 1996 (koos lavakunstikooli XVIII lennuga)  Suure Vankri auhind 1999  Sõnalavastuste žürii eriauhind 2001  Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001) Osi  Antti (Smuuli „Kihnu Jõnn“, 1980)  Prohvet Maltsvet („Rahva sõda“, Toominga kompositsioon Vilde aineil, 1981)  Satin (Gorki „Põhjas“, 1983)  Sagadejev (Abdullini „Peremees“, 1986)  Gunnar Huttunen (Paasilinna ja Murdmaa „Ulguv mölder“, 1988, ka muusikaline kujundus) Lavastusi  Pedajas „Iiri muinasjutud“ (1979, ka osatäitja)  Synge „Üle Lääne Kangemees“ (1983, vana Mahoni)  Leino „Mere keskel on mees“ (1984)  Friel „Tõlkijad“ (1984 Endlas)  Pedajas „Priidu viiul“ (1984 Nukuteatris, ka muusikaline kujundus)  Luts ja Pedajas „Soo“ (1985 Endlas)  Valton „Vägede valitsejad“ (1986)  Zindel „Saialilled“ (1987)  Frayn „Lavalised segadused“ (1987 ja 1992)  Saluri „Minek“ (1988, ka Šiauliais)  O’Neill „Saatuse heidikute kuu“ (1989)  Strindberg „Erik XIV“ (1990)  Ibsen „John Gabriel Borkman“ (1990)  Kõiv „Kokkusaamine“ (1991 Draamateatris, ka muusikaline kujundus)  Vallak ja Pedajas „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ (1991 Endlas, mängis Andres Pillarparti, I preemia Toruńi teatrifestivalil KONTAKT 1992, taasesietendus 2002 Tartu Teatrilaboris)  Friel „Imearst“ (1992 Noorsooteatris ja 2009 Vanemuises)  Kõiv „Tagasitulek isa juurde“ (1993, ka muusikaline kujundus, lavastajaauhind ja kultuuripreemia)  Tšehhov „Kolm õde“ (1993, diplomilavastus Draamateatris)  Kitzberg ja Unt „Tuleingel“ (1993)  Kõiv „Filosoofipäev“ (1994)  Dorst „Merlin ehk Tühi maa“ (1994, mängis Kuradit)  Raud ja Pedajas „Kirves ja kuu“ (1994, ka muusikaline kujundus)  Ristikivi ja Kasterpalu „Hingede öö“ (1995 Vanemuises)  Shaffer „Leekrüübe“ (1995, ka muusikaline kujundus, ja 2008)  Alver ja Pedajas „Lugu valgest varesest“ (1995, diplomilavastus Draamateatris, Kultuurkapitali aastapreemia)  Tammsaare ja Pedajas „Mauruse kool“ (1995)  Kõiv „Peiarite õhtunäitus“ (1997, diplomilavastus Draamateatris, lavastajaauhind, lavastajapreemia festivalil Draama ’97, III preemia Toruńi teatrifestivalil KONTAKT 1998)  Loewe „Minu veetlev leedi“ (1997, diplomilavastus Draamateatris)  Kõiv „Kuradieliksiir“ (1998, Suure Vankri auhind)  T. Lindgren ja Pedajas „Mao tee kalju peal“ (1998, ka muusikakujundus koos Sofia Joonsiga, lavastajaauhind, teatrikriitikute preemia ja Koperniku Ülikooli auhind Toruńi teatrifestivalil KONTAKT 1999, lavastajapreemia festivalil Draama ’99)  Kõiv „Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta“ (1999, ka muusikaline kujundus)  Friel „Aristokraadid“ (2000, sõnalavastuste žürii eriauhind, lavastajapreemia festivalil Draama 2001)  Tuglas „Popi ja Huhuu“ (2000, ka muusikaline kujundus)  Friel „Lõikuspeo tantsud“ (2001 Moskvas Pjotr Fomenko stuudioteatris ja 2012, diplomilavastus)  Kivirähk „Eesti matus“ (2002)  Levin „Kummikauplejad“ (2002, ka muusikaline kujundus)  Kõiv „Finis nihili“ (2004, ka muusikaline kujundus, auhind festivalil Draama 2005, koos Madis Kõivuga)  Collins ja Pedajas „Naine valges“ (2004)  Mallatratti „Naine mustas“ (2005, ka muusikaline kujundus)  Lagerlöf ja Aaloe „Gösta Berlingi saaga“ (2006, mängis major Samzeliust)  Carr „Naine ja hirmutis“ (2007, ka muusikaline kujundus koos Tauno Makkega)  Bergman „Sügissonaat“ (2008)  Kõiv „Lõputu kohvijoomine“ (2008)  Letts „Augustikuu“ (2010, ka muusikaline kujundus)  Logan „Punane“ (2011, ka muusikaline kujundus)  Stoppard „Utoopia rannik. I osa. Teekond“ (2013 Tallinna Linnateatris, koostöös Draamateatriga, ka muusikaline kujundus)  Raine „Hõimud“ (2014)  Kõiv „Keskmängustrateegia“ (2014, ka muusikaline kujundus)  Oksanen „Kui tuvid kadusid“ (2016 Kuopio Linnateatris)  Kivirähk „Vaimude tund Koidula tänavas“ (2017)  Štivičić „Kolm talve“ (2017)  Kivirähk „Isamaa pääsukesed“ (2018)  McManus „Mõnus maatükk“ (2018) Lauluõhtud (autor ja esitaja)  „Hingekell“ (1978 Nukuteatris)  „Tolmust ja värvidest“ (1982 Ugalas)  „Öölaulud“ (1987 Endlas) Riina Viiding Eesti Teatriliidu vastutav sekretär Eesti Teatriliit Riigi kultuuripreemiate komisjonile 07.01.2019 Eesti Teatriliit esitab elutööpreemiale lavastuskunstnik Kustav-Agu Püümani. Kustav-Agu Püümani ulatusliku loomingu loetellu kuuluvad teatriloo klassikaks saanud Ülo Vinteri muusikali „Pipi Pikksukk“ lustlik ja teravmeelne lavakujundus ja kostüümid Estonia teatris, samavõrra legendaarseks kujunenud Tallinna Linnateatri kolme musketäri ja d’Artagnani seikluste kostüümid, aga ka nõukogudeaegsete pidulike aktuste, erinevate telesaadete, artistide loominguliste õhtute ja varieteelavastuste kujundused. Õppejõuna on ta jaganud teadmisi ja kogemusi lavamaailmade loomisest ning kuraatori ja kujundajana populariseerinud stsenograafiat Eesti teatrikunstnike näituste kaudu. Peenelt stiliseeritud ajastulised elemendid, romantiline ja sümbolistlik lähenemine, pikantne glamuur ja rafineeritud elegantsus – kõik need märksõnad iseloomustavad kunstniku paindlikku loomingulist käekirja. Lavastajatele on ta olnud pädev ja stiilitundlik partner, teatriperedele usaldusväärne, diskreetne ja empaatiavõimeline kolleeg. Kustav‑Agu Püüman (13. VI 1937 Tallinn), tantsija, teatrikunstnik ja pedagoog. Lõpetas 1956 Tallinna 2. Keskkooli ja Tallinna Koreograafiakooli (Anna Ekstoni klass) ning 1969 Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (juhendajad Eldor Renter ja Mari‑Liis Küla). Olnud 1956–79 Estonia tantsija, aastast 1972 Tallinna Ülikooli, aastast 1990 Eesti Kunstiakadeemia ning hiljem ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatridekoratsiooni ja kostüümiajaloo lektor. 1994–2000 Tallinna Linnateatri peakunstnik ja aastast 2000 kunstnik. Kujundanud lavastusi teatreis ja varieteedes ning filme, olnud üldtantsupidude (1985, 1990) ja galakontsertide (1982 Almatõs, 1986 Minskis) kunstnik. Koostanud albumi „Eesti ballett” (1984), avaldanud kirjutisi teatritegelastest, lavakujundusest ja ‑kostüümist, esinenud oma töödega näitustel (ka välismaal). 1993–97 ja 2001–02 Eesti Lavastuskunstnike Liidu esimees ning aastast 1997 OISTAT‑i (The International Organisation of Scenographers, Theatre Architects and Technicians) Eesti Keskuse president. Valgetähe V klassi teenetemärk (2001). Lavakujundusi  Vinter ja Raudmäe „Pipi Pikksukk“ (1969 Estonias)  Hatšaturjan „Gajane“ (1970 Estonias)  Tsintsadze „Deemon“ (1972 Estonias)  Vetemaa „Õhtusöök viiele“ (1972 Leedu Riiklikus Noorsooteatris)  Loewe „Minu veetlev leedi“ (1973 Sverdlovski muusikalise komöödia teatris)  Strauss „Salome“ (1973 Estonias)  Adam „Giselle“ (1975 Estonias)  Natschinski „Minu sõber Bunbury“ (1975 Sverdlovski muusikalise komöödia teatris)  Verdi „Othello“ (1976 Sverdlovski ooperi‑ ja balletiteatris)  Petrov „Maailma loomine“ (1976 Estonias)  Higgins ja Carrière „Harold ja Maude“ (1978 Draamateatris)  Perrault, Švarts ja Luide „Tuhkatriinu“ (1982 Noorsooteatris)  Kleist „Lõhutud vaas“ (1984 Noorsooteatris)  Lazarev „Meister ja Margarita“ (1985 Estonias)  Tšaikovski „Pähklipureja“ (1987 Estonias)  „Surma ja sünni laulud“ (K. Singi muusika, 1988 Estonias)  Tungal „Tuhkatriinu“ (1988 Nukuteatris)  „Nostalgia“, Tubina, Pärdi ja Bartóki muusika (1989 Estonias)  Witkiewicz „Väikeses häärberis“ (1990 Noorsooteatris)  Schönberg „Kuu – Pierrot“ ja Bartók „Hertsog Sinihabeme loss“ (1991 Vanemuises)  Vinter „Kevade“ (1991 Estonias)  Tšehhov „Ivanov“ (1992 Draamateatris)  Shakespeare „Romeo ja Julia“ (1992 Noorsooteatris)  Lehár „Lõbus lesk“ (1992 Vanemuises)  Bart „Oliver!“ (1993 Vanemuises)  Różewicz „Valge abielu“ (1993 Noorsooteatris)  Mozart „Figaro pulm“ (1994 Pärnu Ooperis)  Verdi „Don Carlo“ (1994 Estonias, kostüümid)  Kálmán „Silva“ (1995 Estonias)  Dumas ja Nüganen „Kolm musketäri“ (1995 Tallinna Linnateatris)  Tšehhov, Adabašjan ja Mihhalkov „Pianoola ehk Mehhaaniline klaver“ (1995, kostüümid Tallinna Linnateatris)  Fo „Elizabeth – naine juhuse tahtel“ (1996 Tallinna Linnateatris)  Baran „Mutanttüdruk“ (1996 Endlas)  Händel „Xerxes“ (1997 Vanemuises)  Brecht ja Weill „Kolmekrossiooper“ (1997, kostüümid)  Verdi „Rigoletto“ (2007 Estonias)  Kalinoski „Koletis kuu pea“ (2011)  Puškin „Mürk“ (2012 Tallinna Linnateatris) Riina Viiding Eesti Teatriliidu vastutav sekretär ORIGINAAL : \ Notari ametitegevuse raamatu registreerimise CO nr 4 { Tallinnas, kaheksateistkilmnendal detsembril kahe tuhande seifsmeteistktimnendal aastal (18.12.2017). Kdesoleva notaiaalakti on koostanud ja tdestanud TALLINNA NOTAR PIRET PRESS, kelle biiroo asub Tallinnas Rotermanni tn 8, kelle juurde ilmus digusvdimelise mittetulundusiihing EESTI TEATRILIIT, kantud diregistisse registrikood 80035656 all, asukoht Uus tn 5, Tallinn, edaspidi nimetatud volitaja, seaduslik esindaja juhatuse liige teo- ja otsusevdimeline Ain Lutsepp, isikukood 35405060309, kelle isik on - tdestajale tuntud ning kelle esindusdigus ja mittetulundustihingu 1igusvdime on kontrollitud registiosakonna keskandmebaasi veljatrAki alusel. Volitaja avaldas, et tema sooyrks on koostada allj€irgnev: VOLIKIRI mittetulundustihing EESTI TEATRILIIT (edaspidi nimetatud MittetulundusAhing) volitab k€ie soleva vol i ki rj ag a Ri i n a Vi idi ng' ut, isiku kood 448020 1 0282, 1. esindama Mittetulundustihingut k6igi juriidiliste- ja tiksikisikute ees, sealhulgas Maksu- ja Tolliametis, omandama Miftetulundusiihingule vara, sealhulgas kinnis- ja vallasasju ning valitsema, kasutama ja kdsutama Miftetulundusilhingu igasugust vara, tikskdik, kus see ka asuks vdi millest koosneks, ning sdlmima vara, sealhulgas kinnis- ja vallasasjade omandamiseks, valitsemiseks, kasutamrseks ja kdsutamiseks k1iki seadusega lubatud tehinguid, muuhulgas v66randama kinnisasju ning sdlmima laenu- ja liisingulepinguid; 2. valitsema, kasutama ja kdsutama Miftetulundusilhingu pangakontosrd (s.h need avama ja sulgema), kiitte saama arueldusarue kasutamiseks mdeldud turuaelemente (PIN- kalkulaator, turuakoodid jms), esindama Mittetulundusilhingut laenude ja garantiide tagamiseks pandilepingute sdlmimisel, loovutamisel, muutmisel ning l1petamisel ja kinnisasjadele hilpoteegi, seadmisel, muutmisel, loovutamisel, jagamisel, hleandmisel ja ku st uta m i sel n i ng pi i rat ud asj a6ig u steg a ka rm am i sel. 3. esindama Mittetulundusilhingut kui asutajat kdikide isikute ja asutuste ees asjaajamrsfes, mis on seotud mittetulundusilhingute ja sihtasutuste asutamisega. Se//eks volitab Mittetulundus1hing teda esindama Miftdtulundusilhingut kdikide isikute ja asutuste ees, vormistama ja vdlja ndudma Miftetulundusilhingu eest kdik vajalikud dokumendid, i I i  :r: --_ -i es,tarna Miftetulundusdhingu nimel avaldusi, vdtja n1udma kliki vajalikke dokumente, alla kiriutama miftetulundustihingute asutamislepingutele ning sihtasutusle asutamisotsustete ja pdhikiriadele, vaiadusel asutamisofsusfe muutmise otsustele, s1lmima ja atta kirjutama mtitigi- ja asiadiguslepingule, andma ndusolekut kinnisomandi (ileandmrseks.l'a hiipoteegi seadmiseks ja esitama kinnistamisavaldusi, vastu vdtma Mittetulundusilhingule tasumisele kuuluvaid rahasummasid ning sooritama kdik, mis seoses kdesoleva volitusega. Volitatu vdib k€iesoleva volituse alusel teha tehinguid ka iseendaga vdi isikuga, kette esindaja ta samaaegselt on. Kdesolev volikii on kehtiv kuni kolmekilmne esmese detsembini kahe tuhande kahektimne esimese/ aastal (31.12.2021.a.) ning on v6lja antud edasivotitamise 1igusega. Notar on volitaja esindajale selgitanud, et: - tehingu vdib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaia tegi tehingu esindatava nimel ja esindajat oti tehingu tegemiseks esindusligus (tsiviilseadustiku tildosa seaduse g 1151g 1); - vastavalt tsiviilseadustiku illdosa seaduse (edaspidi fstiS) S 125 lg 2 volitus l6peb, kui esindaia on teinud tehingu, milleks volitus oli antud; tehingu tegemine, milteks.votitus oli antud, on muutunud vdimatuks; volituse tiihtaeg m66dub; saabub dramuutev tingimus, mittega on seotud volituse l1ppemine; esindatav vdtab volituse tagasi; esindaja toobub voftusesf; see tuleneb volituse andmise a/useks olevast tehingust; volituse andmise a/useks olev teping l6peb; esindatav sureb; esindatavaks vdi esindajaks otev juiidiline isik tlpeb; kuututatakie vdtja esindatava pankrot; esineb muu seaduses sEifesfatud volituse llppemise atus; - kui volituse kohta on antud kirjalik dokument (volikifl, tuleb see p€irast volituse tdppemist esindatavale tagastada. Volikirja tagastamise kohustuse puhul ei vdi kasutada vdladigusseaduse $-s 7 70 nimetatud kohustuse tditmisest keeldumise 1igust [sUS g 125 lg S). Volttaia esindaia kinnitab, et ta omab kOiki 1igusi ktiesoleva volituse tegemiseks ning et tema volitused on kehtivad ia et neid pole esindatava poott ttihistatud ega tagasi vdetud. Notariaalakt on koostatud ia alla kirjutatud kahes oiginaateksemplais, mittest ilks vtitjastatakse volikiria tdestamise pdeval volitajale ja teine sdilib notaribi.iroos (vastavalt fdesfamisieaduse $ a6 E 2). Tehinguosalisel on pdrast notariaalakti tdestamist ja seltest kinnitatud digitaatse iirakirja valmistamist X-tee teenusena riigiportaali www.eesti.ee kaudu juurdep1dsudigus endaga seotid n ota i aa I selt tdestatu d doku m e ndi le. Notari tasu vastavalt notarifasu seaduse $ 37 p 3 on kdesoleva notariaalakti tlestamise eest notaritasu 49,20 eurot + (Mm 20%d g,g4 eurot, kokku og,o4 eurot. Kdesoleva notariaalakti on notar volitaja esindajate enne enda juuresolekut attakirjutamist esitanud ldbivaatamr'seks, volitaja esindajale efte lugenud, volituse sisu ja 1igustikud tigajarjed selgitanud, volitaja esindaja on selle kiitrud, omakiieliselt allkirjastanud ja see vastab volitaja tahtele. SK Volitaja esindaja i