Lääne Ringkonnaprokuratuur · 27. november 2013
Sisu (failidest)
LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUUR
KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE
M Ä Ä R U S
Koostamise kuupäev ja koht : 26.11.2013.a.
Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ülle Tamm
Kriminaalasja number: 13250102135
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121
Kahtlustatava nimi: S.M
Nimetatud kriminaalasja kohtueelse uurimisega on tuvastatud, et S.M, viibides 14.10.2013
kella 14:00 paiku Hiiu maakonnas Emmaste vallas J külas XXX talu territooriumil, tungis
isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus kallale oma abikaasale AAAle, lüües kannatanut
juustest kinni hoides vähemalt ühel korral peaga vastu küüni seina, millega tekitas AAAle
füüsilist valu ning mitteeluohtliku tervisekahjustuse- pea pindmise vigastuse.
Sellise tegevusega S.M, tekitades teisele inimesele valu, pani toime KarS § 121 järgi
kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kehalise väärkohtlemise.
Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest
lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata.
Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et
süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku
hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka
käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on
kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka
proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni
kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas.
KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi
täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse
need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on
reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest
lähtuvalt.
Ülaltoodust nähtub, et S.M on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Kahtlustataval puudub kriminaalne minevik, isikul
on üks kehtiv väärteokaristus. Kannatanu ei soovi kriminaalmenetluse jätkamist. Arvesse
võttes eeltoodut on olemas kõik alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku
menetlushuvi puudumisel, s.o. KrMS § 202 sätteid kohaldades.
Antud seadusesätte alusel menetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale
konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist.
S.Mle on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör
kriminaalmenetluse.
Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja § 206 prokuröri abi
m ä ä r a s:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr.13250102135 kriminaalmenetlus.
2. Panna S.M’ile kohustuseks maksta 10.detsembriks 2013.a. riigituludesse 320 eurot.
3. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia anda kahtlustatavale ja saata
kannatanutele AAAle.
4. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.
6. Kannatanul on õigus vastavalt KRMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonnas asukohaga Haapsalu Sadama
21.
Ülle Tamm