Lääne Ringkonnaprokuratuur · 24. september 2013
Sisu (failidest)
LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUUR
KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE
M Ä Ä R U S
Koostamise kuupäev ja koht : 23.09.2013.a.
Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ülle Tamm
Kriminaalasja number: 13250100141
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121
Kahtlustatava nimi: J.J
Kriminaalasjas nr. 13250100141 alustati 25.01.2013.a. Lääne Prefektuuri Pärnu
politseijaoskonna poolt KarS § 121 tunnustel kriminaalmenetlust selles, et 13.01.2013.a.
ajavahemikul kell 15.30 kuni 15.45 Pärnu linnas XXX asuvas korteris lõi tundmatu
meesterahvas AAAd ühe korra rusikaga parema põse piirkonda, tekitades AAAle füüsilist
valu ja tervisekahjustuse.
Nimetatud kriminaalasja kohtueelse uurimisega on tuvastatud, et J.J 13.01.2013. a
ajavahemikul kell 15.30 kuni 15.45 Pärnus linnas XXX asuvas korteris lõi AAA’d ühe korra
käega parema põse piirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevuse tagajärjel AAA’le füüsilist
valu ja tervisekahjustuse – parema põse kontusiooni.
Sellise tegevusega J.J, tekitades kehalise väärkohtlemise tagajärjel teisele inimesele valu, pani
toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kehalise väärkohtlemise.
Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest
lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata.
Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et
süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku
hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka
käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on
kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka
proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni
kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas.
KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi
täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse
need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on
reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest
lähtuvalt.
Ülaltoodust nähtub, et J.J on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Kahtlustataval on 4 kehtivat väärteokaristust,
kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, mistõttu on olemas kõik alused kriminaalmenetluse
lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o. KrMS § 202 sätteid kohaldades.
Antud seadusesätte alusel menetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale
konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist.
Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör
kriminaalmenetluse ja edastab kriminaalasja materjalid Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja.
Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja § 206 prokuröri abi
m ä ä r a s:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr.13250100141 kriminaalmenetlus.
2. Panna J.Jle kohustuseks maksta 23.veebruariks 2014.a. riigituludesse 320 eurot.
3. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata kannatanule AAAle ja anda üle
kahtlustatavale J.Jle.
4. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.
6. Kannatanul on õigus vastavalt KRMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonnas asukohaga Haapsalu Sadama
21.
Ülle Tamm