NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Rakvere notar Irma Rahnu, kelle büroo asub aadressil Rakveres, Lai tn 14, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
RAKVERE NOTAR IRMA RAHNU
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
4214
KINNISTU MÜÜGILEPING
JA
ASJAÕIGUSLEPING
Käesoleva lepingu on koostanud ja tõestanud Rakvere notari Irma Rahnu, kelle büroo
asub Rakveres Lai tn 14, viiendal novembril kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal
(05.11.2019. a) ning selles notariaalaktis osalejad on
Tapa vald, Tapa Vallavalitsuse registrikood 75033477 all, aadress Pikk tn 15, Tapa linn,
Tapa vald, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud
müüja, mille esindajana tegutseb vallavanem Riho Tell, isikukood 36405275228, kes on
tõestajale tuntud
ja
Eesti Vabariigi nimel riigivara valitseja Kaitseministeerium, aadress Sakala tn 1, Tallinn,
e-posti
[email protected], edaspidi nimetatud ostja, mille esindajana tegutseb
volikirja alusel Vahur Fuks, isikukood 37003190264, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA
andmebaasi alusel,
edaspidi on käesolevas lepingus mõlemad koos nimetatud osalejad või lepinguosalised.
Minu poole pöördunud isikud avaldasid soovi sõlmida leping alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE
1.1. Vastavalt Tartu Maakohtu kinnistusosakonna õiguslikku tähendust omavale
elektroonilisele väljatrükile on kinnistusregistri registriossa nr 2281850 kantud järgmine
kinnistu (edaspidi nimetatud lepingu ese):
Esimesse jakku on kantud kinnistu koosseis: katastritunnus 79101:017:0130, pindala
47861 m², aadress Paide mnt 100, Tapa linn, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, maa
sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa (100%).
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Tapa vald.
Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.2. Lepingu punktis üks üks (1.1.) toodud andmed kinnistu omaniku, koosseisu, koormatiste
ja kitsenduste ning hüpoteekide kohta sisalduvad lepingu tõestaja poolt 05.11.2019. a
kontrollitud kinnistusregistri registriosa väljatrükis.
1
1.3. Lepingu eseme kohta riiklikust elektroonilisest ehitisregistrist (http://www.ehr.ee) tehtud
päringust (ehitise otsing katastritunnuse järgi) nähtub, et katastritunnusega
79101:017:0130 on seotud hoone mõisahoone nr.2, ehitisregistri koodiga 108040051,
esmane kasutus määramata, korruste arv 2, ehitusalune pind 323 m², ehitise staatus
lammutatud ja kaalutud energiakasutuse klass määramata ja hoone mõisahoone nr.1,
ehitisregistri koodiga 108040050, esmane kasutus määramata, korruste arv 2, ehitusalune
pind 632 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata.
1.4.E-notari teabesüsteemi kaudu tehtud kitsenduste kaardi päringust nähtub, et lepingu
esemega on seotud järgnevad kitsendused:
Katastriüksuse 79101:017:0130 kitsendused:
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1451 m²; nähtus: maantee
(Pärnu - Rakvere - Sõmeru);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Küla (Tapa mõis), Kaitsevägi);
Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 47861 m²; nähtus:
riigikaitseline ehitis (Tapa linnakud);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 655 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1
kV (Küla (Tapa mõis), Kaitsevägi);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini
mastitõmmits või tugi ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 353 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Aruküla - Tapa);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini
mastitõmmits või tugi ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini
mastitõmmits või tugi ();
Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 47861 m²; nähtus: nitraaditundlik ala
(Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala).
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri on kehtestatud
Vabariigi Valitsuse 21.01.2003. a määrusega nr 17 (RT I, 31.01.2003, 10, 49).
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et nimetatud kitsenduste suhtes kehtivad
kinnisasja kasutamisel seadusest tulenevad piirangud.
1.5. Lepingu esemeks on müüjale kuuluv lepingu punktis üks üks (1.1.) nimetatud
kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega.
2. LEPINGUOSALISTE KINNITUSED
2.1. Müüja esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Lepingu ese on müüja omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi, seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute
õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate
isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.
2.1.2. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti müüjale
teadaolevaid lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid
piiranguid. Lepingu esemel ei paikne projekteeritavaid looduskaitseobjekte.
2.1.3. Lepingu esemel ei ole keskkonnareostust, samuti ei ole tehtud müüjale lepingu esemega
seoses sellealaseid ettekirjutusi.
2
2.1.4. Lepingu esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei
ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel
2.1.5. Lepingu esemeks oleval kinnistul paikneb kinnistu oluliseks osaks olev lepingu punktis
1.3. nimetatud mõisahoone nr.1., mis on halvas seisukorras ja hoonele on väljastatud
lammutamisluba. (ehitusluba nr 1912271/26247).
2.1.6. Lepingu ese ei ole ühendatud ja liitunud elektrivõrguga. Ühendus tsentraalse vee- ja
kanalisatsioonitrassiga puudub.
2.1.7. Lepingu esemel ei ole mingeid muid eritunnuseid ega puuduseid, mille fikseerimist
käesolevas lepingus müüja peaks vajalikuks. Organisatsioonid ja asutused, kes on
tarninud ja osutanud müüjale elektri ja muid sarnaseid olmeteenuseid, ei ole esitanud
müüjale ettekirjutusi ega pretensioone, mille täitmata jätmise tõttu neid teenuseid
osutavad organisatsioonid ja asutused võivad lõpetada ja/või peatada eelpool nimetatud
teenuste osutamise.
2.1.8. Lepingu esemele on olemas juurdepääs avalikult teelt.
2.1.9. Müüja on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed.
2.1.10. Lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.11. Lepingu eseme võõrandamise otsustamisel on järgitud kõiki õigusakte. Tapa
Vallavalitsus on 16.10.2019. a teinud korralduse nr 612 vallavara võõrandamiseks.
Nimetatud korraldus on jõus, seda ei ole muudetud ega kehtetuks tunnistatud ning ei ole
taotletud selle muutmist ega kehtetuks tunnistamist.
2.1.12. Tema volitused on kehtivad ja tal on kõik õigused sõlmida käesolev leping müüja
nimel.
2.2. Ostja esindaja kinnitab, et:
2.2.1. Ostja on üle vaadanud maaüksuse, millel paikneb lepingu ese ning lepingu eseme
oluliseks osaks oleva ehitise, tutvunud müüja poolt esitatud plaaniga ja
maakasutusdokumentidega ning on eelnimetatud andmete alusel teadlik lepingu eseme
juurde kuuluva maaüksuse suurusest ja piiridest ja ehitise seisukorrast.
2.2.2. Ostja ostab lepingu eseme tuginedes isiklikult teostatud ülevaatusele ning müüja poolt
käesolevas lepingus esitatud andmetele.
2.2.3. Ostja peab lepingu eseme ülevaatamisel müüja poolt antud selgitusi ja käesolevas
notariaalaktis toodud kinnitusi lepingu eseme kohta piisavaks ega soovi lepingu eseme
täpsemat kirjeldamist.
2.2.4. Ostja on teadlik, et lepingu esemele on olemas juurdepääs avalikult teelt.
2.2.5. Ostja on teadlik lepingu eseme suhtes kehtestatud kitsendustest, kasutuspiirangutest ja
kohustustest, ei loe neid lepingu eseme puuduseks ja kohustub neid järgima.
2.2.6. Lepingu eseme omandamise otsustamisel on järgitud kõiki õigusakte. Lepingu eseme
omandamise aluseks on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 29.10.2019. a
käskkiri nr 89. Nimetatud käskkiri on jõus ja seda ei ole muudetud ega kehtetuks
tunnistatud.
2.2.7. Tema volitused on kehtivad, pole esindatava poolt tagasi võetud ja ta omab kõiki
õigusi sõlmida käesolev leping esindatava nimel.
2.3. Osalejad kinnitavad, et nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate
dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud
asjaolude täiendavat kontrollimist lepingu tõestaja poolt.
3. LEPINGU ESEME MÜÜK JA MÜÜGIHIND
3.1. Müüja müüb lepingu eseme ostjale hinnaga kaheksa tuhat (8000) eurot, millise summa
3
kohustub ostja tasuma Tapa Vallavalitsuse kontole nr EE722200001120077103 hiljemalt
viie (5) pangapäeva jooksul arvates päevast, kui Eesti Vabariik on kantud
kinnistusraamatusse lepingu eseme omanikuna.
3.2. Tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist null koma null
kakskümmend kaks protsenti (0,022%) tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva
eest.
4. VALDUSE ÜLEANDMINE
Müüja ja ostja avaldavad, et lepingu eseme otsene valdus on müüja poolt ostjale üle antud
enne käesoleva lepingu sõlmimist 05.11.2019. a.
5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
Lepinguosalised on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja
lubab ja ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriosa number 2281850 teises (II) jaos senine kanne müüja
kohta ning omanikuna sisse kanda Eesti Vabariik.
6. LEPINGU TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
6.1. Ostja saab lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte
käesoleva lepingu sõlmimisega.
6.2. Müüjale on ohtlik asjaõiguslepingu sõlmimine enne ostuhinna täielikku tasumist ning
ostjale on ohtlik ostuhinna tasumine müüjale enne, kui ostja on lepingu eseme omanikuna
kinnistusraamatusse sisse kantud.
6.3. Notarikontot on võimalik kasutada selliselt, et enne lepingu sõlmimist hoiustatakse
ostuhind notarikontole ning notar väljastab selle müüjale alles siis, kui ostja on
omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud. Vaatamata sellele soovivad müüja ja ostja
sõlmida käesoleva lepingu selles toodud tingimustel.
6.4. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped.
Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis
sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku
üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral
tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
6.5. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab müüja
ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme
päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise
kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks,
kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid).
Kui müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel
andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.
6.6. Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse
eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku
ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja
lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja
kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis
müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.
4
6.7. Võlaõigusseaduse § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele
mittevastavusest teadis või pidi teadma.
6.8. Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele
mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja
lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
6.9. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda lepingu täitmisena asja
parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest
keelduda (võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115 ja
225) või alandada ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele
mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda
(võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine
toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188
lg 1).
6.10. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 on tehingust tuleneva nõude
aegumistähtaeg kolm aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu
enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Pärast nõude aegumist võib kohustatud
isik keelduda oma kohustuste täitmisest.
6.11. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev
tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik,
telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või
surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa.
6.12. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 7, kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku
omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64
eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud
osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. Maksu- ja Tolliamet väljastab
maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt
15. veebruariks. Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on
alla 5 euro. Maksumaksja, kes ei ole maksustamisaasta maamaksuteadet 25. veebruariks
kätte saanud, on kohustatud sellest 30 päeva jooksul teavitama maa asukohajärgset
Maksu- ja Tolliameti piirkondlikku struktuuriüksust. Kui maksumaksja ei ole saanud
ühtegi maamaksuteadet, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, on ta kohustatud
kirjalikult või elektrooniliselt teatama maa asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele
enda omandis või kasutuses oleva maa suuruse ja sihtotstarbe. Kui tähtpäevaks tasumata
maamaksusummalt arvutatud intress on väiksem kui 5 eurot, jäetakse intress arvestamata
ja intressinõue esitamata.
6.13. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 8 tekib maamaksukohustus jooksva aasta 1. jaanuaril
ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete
kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Kinnistusraamatus
mittekajastuvale maamaksuseaduse §-s 10 sätestatud kasutusõigusele kohaldatakse
käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut, arvestades kasutusõiguse kokkuleppe kehtivust
maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga.
6.14. Maamaksuseaduse § 10 kohaselt, kui maakasutus ei ole maareformi seadusega
ettenähtud korras ümber vormistatud, maksab maamaksu maa kasutaja. Maa koormamisel
hoonestusõiguse või kasutusvaldusega maksab maamaksu hoonestaja või kasutusvaldaja.
6.15. Maamaksuseaduse § 11 lg 1 kohaselt on maamaksu tasumisest vabastatud maa omanik
tema omandis oleva või käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses
oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas,
alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või
maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15
5
ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht
vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.
6.16. Vastavalt Tõestamisseaduse § 18 lõikele 5 ei pea notar selgitama tehingu
maksuõiguslikke tagajärgi.
6.17. Riigivaraseaduse § 10 lg 1 järgi valitsetakse riigivara riigivõimu teostamiseks, muul
riigivara valitseja poolt määratud avalikul eesmärgil, tulu saamiseks ja reservina
säilitamiseks. Riigivaraseaduse § 10 lg 3 järgi omandab riik vara õigusakti ja tehingu
alusel, kui see on vajalik nimetatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil või kui
riigile vara omandamise kohustus tuleneb seadustest. Riigivaraseaduse § 10 lg 5 järgi
võib nimetatud paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul riik vara omandada üksnes Vabariigi
Valitsuse nõusolekul. Riigivaraseaduse § 10 lg 6 järgi on riigivara valitseja kohustatud
määrama enda valitsemisel oleva vara valitsemise eesmärgi, lähtudes nimetatud
paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust.
6.18. Riigihangete seaduse § 14 lg 1p 6 järgi ei ole hankija kohustatud rakendama käesolevas
seaduses sätestatud korda, kui leping sõlmitakse kinnisasja või sellega seotud õiguste
omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks, sõltumata lepingu liigist.
7. PANDIVERE JA ADAVERE-PÕLTSAMAA NITRAADITUNDLIKU ALA
KAITSE-EESKIRI
7.1. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alal asuva maa majanduslik kasutamine
toimub kooskõlas kehtiva seadusandluse ning Pandivere ja Adavere-Põltsamaa
nitraaditundliku ala kaitse-eeskirjaga.
7.2. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.01.2003. a määrusega nr 17 kinnitatud Pandivere ja
Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskirja paragrahvidele 4 ja 6 kaitsmata
põhjaveega aladel ei tohi:
1) mineraalväetistega antav lämmastikukogus olla aastas üle 120 kg haritava maa ühe
hektari kohta ning taliviljadele ja mitmeniitelistele rohumaadele korraga antav
lämmastikukogus olla aastas üle 80 kg haritava maa ühe hektari kohta;
2) pidada loomi üle 1 loomühiku haritava maa hektari kohta;
3) kasutada reoveesetet.
Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtri servast
keelatud:
1) väetamine;
2) taimekaitsevahendite kasutamine;
3) sõnniku hoidmine sõnnikuaunas.
Oluliste allikate ja karstilehtrite ümbruses on kuni 50 meetri ulatuses veepiirist või
karstilehtri servast lisaks eelnevalt kirjeldatud tegevustele keelatud:
1) maa kasutuse sihtotstarbe muutmine;
2) loodusliku rohumaa, metsa või soo ülesharimine;
3) vee kvaliteeti ohustavate ehitiste rajamine;
4) maavarade või maa-ainese kaevandamine;
5) heitvee pinnasesse juhtimine;
6) metsa lageraie;
7) kuivendussüsteemi ehitamine;
8) loomade matmiskohtade rajamine;
9) kalmistute rajamine.
Karstilehtreid on keelatud:
6
1) risustada;
2) täita.
8. LEPINGU TÕESTAJA POOLT ON KONTROLLITUD
8.1. Osalejate isikusamasus.
8.2. Lepingu eseme kuulumine müüjale ja lepingu eseme käsutusõiguse olemasolu vastavalt
Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregisri registriosa nr 2281850 väljatrükile.
8.3. Müüja esindaja esindusõigus vastavalt Tapa Vallavolikogu otsusele.
8.4. Ostja esindaja esindusõigus vastavalt lepingule lisatud volikirjale.
9. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
9.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari
büroos.
9.2. Käesoleva akti koostamise päeval väljastatakse müüjale ja ostjale notariaalakti ärakirjad.
9.3. Lepingu tõestaja esitab lepingu digitaalärakirja kinnistusosakonnale.
9.4. Vastavalt maakatastriseaduse § 20¹ esitab notar kümne (10) päeva jooksul pärast kinnistu
või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist katastripidajale tehingu õiendi.
9.5. Osalejad volitavad käesolevaga notarit nende nimel allkirjastama ja esitama
kinnistusosakonnale avaldusi käesolevas lepingus sisalduva asjaõiguslepingu ja
kinnistamisavalduse muutmiseks ja/või täiendamiseks, kui see on vajalik
kinnistusraamatu kannete tegemiseks.
9.6. Vastavalt notariaadimäärustiku §-le 23¹ on tehinguosalisel pärast notariaalakti tõestamist
ja sellest kinnitatud digitaalse ärakirja valmistamist X-tee teenusena riigiportaali
www.eesti.ee kaudu juurdepääsuõigus endaga seotud notariaalselt tõestatud dokumendile.
9.7. Ostja esitab peale käesoleva lepingu sõlmimist käesoleva lepingu notariaalselt tõestatud
ärakirja Riigivararegistrile.
10. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
10.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.
10.2. Notari tasu tasutakse notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva
jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Lepingu
tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
Käesolev notariaalakt on osalejatele lepingu tõestaja poolt ette loetud, antud enne
heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja
lepingu tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud.
Kinnistu müügileping ja asjaõigusleping 50,90 eurot (tehinguväärtus 8 000,00 eurot: Notari
tasu seadus § 3, 22, 23 p 2).
Käibemaks 10,18 eurot. Koos käibemaksuga 61,08 eurot.
Eelnimetatule lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Riigilõivu tasumisest vabastatud RLS § 25 lg 2 p 2 alusel.
7
Käesolev notariaalakti originaal on neljal (4) järjestikku nummerdatud,
nööritud ja pitseeritud lehel. 05.11.2019. a.
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri
8