Keskkonnakorralduskava

Kriteeriumid, et hinnata territooriumi pikema aja keskkonnaseisundit. Taara linnak 1) Sademevee kvaliteet Taara linnakus seiratakse sademevett kolmest väljalaskmest. Sademevett seiratakse sademevesi nr 1 (VO211), sademevesi nr 2 (VO212) ja muda-õlipüünise väljalask (VO087). Sademevett nimetatud seirepunktidest seiratakse kas üks või kaks korda aastas. Regulaarne sademevee seire võimaldab hinnata Taara linnakus puhastatud sademevee kvaliteeti. Muutuste ja trendi skaala sademeveeseires Langenud Püsinud Tõusnud, kuid Tõusnud ja samaväärne endiselt ületab allpool piirväärtust piirväärtust Sademeveeseire tulemused: Seirepunkt: Taara linnaku sademevesi nr 1 (VO211) Näitaja (ühik) Analüüsi Analüüsi Analüüsi Piirnorm (mg/l)* Muutused ja nr 1 nr 2 N 2000-9999 ie trend tulemus tulemus tulemus… reostuskoormusega analüüsides jne… puhastitel tähistatult (lisada ülaltoodud vajalik arv värvikoodiga veerge) Nüld, mg/l 45 Püld, mg/l 1 Biokeemiline 15 hapnikutarve (BHT7), mgO2/l pH 6-9 Naftasaadused 5 (C10-C40 süsivesinikud), µg/l Heljum, mg/l 40 * Piirnorm vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määruse nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ § 6 lg (2) Sademevee reostusnäitajad ei tohi pinnasesse juhtimisel ületada lisas 1 esitatud reostusnäitajate piirväärtusi, mis on kehtestatud reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on 2000–9999 ie, välja arvatud heljuvaine sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Naftasaaduste sisaldus sademevees ei tohi ületada 5 mg/l. Seirepunkt: Taara linnaku sademevesi nr 2 (VO212) Näitaja (ühik) Analüüsi Analüüsi Analüüsi Piirnorm (mg/l)* Muutused ja nr 1 nr 2 N 2000-9999 ie trend tulemus tulemus tulemus… reostuskoormusega analüüsides jne… puhastitel tähistatult (lisada ülaltoodud vajalik arv värvikoodiga veerge) Nüld, mg/l 45 Püld, mg/l 1 1  Seirepunkt: Taara linnaku sademevesi nr 2 (VO212) Näitaja (ühik) Analüüsi Analüüsi Analüüsi Piirnorm (mg/l)* Muutused ja nr 1 nr 2 N 2000-9999 ie trend tulemus tulemus tulemus… reostuskoormusega analüüsides jne… puhastitel tähistatult (lisada ülaltoodud vajalik arv värvikoodiga veerge) Biokeemiline 15 hapnikutarve (BHT7), mgO2/l pH 6-9 Naftasaadused 5 (C10-C40 süsivesinikud), µg/l Heljum, mg/l 40 * Piirnorm vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määruse nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ § 6 lg (2) Sademevee reostusnäitajad ei tohi pinnasesse juhtimisel ületada lisas 1 esitatud reostusnäitajate piirväärtusi, mis on kehtestatud reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on 2000–9999 ie, välja arvatud heljuvaine sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Naftasaaduste sisaldus sademevees ei tohi ületada 5 mg/l. Seirepunkt: Muda-õlipüünise väljalask (VO087) Näitaja (ühik) Analüüsi Analüüsi Analüüsi Piirnorm (mg/l)* Muutused ja nr 1 nr 2 N 2000-9999 ie trend tulemus tulemus tulemus… reostuskoormusega analüüsides jne… puhastitel tähistatult (lisada ülaltoodud vajalik arv värvikoodiga veerge) Nüld, mg/l 45 Püld, mg/l 1 Biokeemiline 15 hapnikutarve (BHT7), mgO2/l pH 6-9 Naftasaadused 5 (C10-C40 süsivesinikud), µg/l Heljum, mg/l 40 * Piirnorm vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määruse nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ § 6 lg (2) Sademevee reostusnäitajad ei tohi pinnasesse juhtimisel ületada lisas 1 esitatud reostusnäitajate piirväärtusi, mis on kehtestatud reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on 2000–9999 ie, välja arvatud heljuvaine sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Naftasaaduste sisaldus sademevees ei tohi ületada 5 mg/l. 2  2) Põhjavee kvaliteet Põhjavee seiret tehakse kahest puurkaevust katastri number 50326 ja katastri number 14709. Regulaarne põhjavee seire võimaldab hinnata Taara linnaku põhjavee kvaliteeti. Eelkõige analüüsida näitajaid, mis sõltuvad potentsiaalselt tekkida võinud reostusest. Muutuste ja trendi skaala põhjaveeseires Langenud Püsinud Tõusnud, kuid Tõusnud ja samaväärne endiselt ületab allpool piirväärtust piirväärtust Põhjaveeseire tulemused: Näitaja (ühik)* Analüüsi nr 1 Analüüsi nr 2 tulemus Analüüsi N tulemus… Põhjavee kvaliteedi Muutused ja trend analüüsides tulemus jne… (lisada vajalik arv piirväärtused, tähistatult ülaltoodud veerge) kvaliteedinäitajad ja värvikoodiga läviväärtused* Kat. nr Kat nr Kat nr Kat nr Kat nr Kat nr 50326 14709 50326 14709 50326 14709 Ammoonium 0,5 mg/l (mg/l) Benseen (µg/l) 1 µg/l Nitraat (mg/l) 50 mg/l Nitrit (mg/l) - Oksüdeeritavus - (mgO2/l) pH 6-9 Elektrijuhtivus - (µs/cm) Summa PAH 0,1 µg/l (µg/l) Naftasaadused 20 µg/l *Keskkonnaministri 29.12.2009 määrus nr 75 „Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees, taustataseme määramise metoodika ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord1“ 3  3) Piirkonna elanike mürakaebuste hulk aastate ja piirkondade kaupa. Kas kaebuste arv on vähenenud, püsib samal tasemel või on tõusvas trendis. Langenud Püsinud Tõusnud samaväärne Mürakaebuste Müra- Müra- Mürakaebuste Muutused ja trend piirkond kaebuste kaebuste arv aastal N… analüüsides arv aastal arv aastal (lisada vajalik tähistatult 1 2 arv veerge) ülaltoodud värvikoodiga 4) Piirkonna elanike vibratsioonikaebuste hulk aastate ja piirkondade kaupa. Kas kaebuste arv on vähenenud, püsib samal tasemel või on tõusvas trendis. Langenud Püsinud Tõusnud samaväärne Vibratsiooni Vibratsiooni Vibratsiooni Vibratsiooni Muutused ja trend kaebuste piirkond kaebuste kaebuste kaebuste arv analüüsides arv aastal 1 arv aastal 2 aastal N… tähistatult (lisada vajalik ülaltoodud arv veerge) värvikoodiga 5) Piirkonna elanike õhusaaste või tolmu kaebuste hulk aastate ja piirkondade kaupa. Kas kaebuste arv on vähenenud, püsib samal tasemel või on tõusvas trendis. Langenud Püsinud Tõusnud samaväärne Õhusaaste või Õhusaaste Õhusaaste Õhusaaste või Muutused ja trend tolmu kaebuste või tolmu või tolmu tolmu analüüsides piirkond kaebuste kaebuste kaebuste arv tähistatult arv aastal arv aastal aastal N… ülaltoodud 1 2 (lisada vajalik värvikoodiga arv veerge) 4  6) Sademevee väljalaskmete suublaks oleva kraavi ja veekogu seisukord visuaalsel hinnangul (setet täis, taimestikku tihedalt täis). Kas esineb muutusi võrreldes varasemate vaatlustega. Suubla nimi Olukord aastal Olukord aastal Olukord Muutused ja 1 (tõmmata 2 (tõmmata aastal N…. trend maha, mis ei maha, mis ei (lisada vajalik kehti) kehti) arv veerge) setet täis/ setet täis/ setet täis/ taimestikku taimestikku taimestikku tihedalt täis/ tihedalt täis/ tihedalt täis/ märgid märgid märgid reostusest/ reostusest/ reostusest/ esineb esineb esineb ebameeldivat ebameeldivat ebameeldivat lõhna lõhna lõhna 7) Toimunud ja registreeritud keskkonnaavariide ja õnnetuste arv avariide valdkondade kaupa. Kas avariide arv ja ulatus on vähenenud, püsib samal tasemel või on tõusvas trendis? Kahanenud Kõikuv Stabiilne Tõusnud Keskkonna-avarii Õnnetuste arv Õnnetuste arv Õnnetuste arv Trend (õnnetuse) tüüp aastal 1 aastal 2 aastal N… tähistatult ülaltoodud värvikoodiga Õnnetus ajateenijaga osalejaga Õnnetus Taara linnaku töötajaga Õnnetus kõrvalise isikuga Õli või kütuseleke Põleng Muu (täpsustada) 5 Keskkonnaavariide (õnnetuste) aruanne 1) Ala nimi: TAARA LINNAK 2) Aruande koostaja nimi: __________________________________ 3) Aruande koostaja amet /auaste: _____________________________ 4) Aruande koostamise kuupäev: ______________________________ 5) Avarii/õnnetuse toimumise/avastamise kuupäev ____________________________ 6) Aruande number dokumendihalduses (täidab dokumendi haldussüsteemi sisestaja): _________________________________________________________ 7) Keskkonnaavarii (õnnetuse) tüüp: a) Õnnetus Taara linnaku töötajaga:  Liiklusavarii   Muu õnnetus  b) Õnnetus Taara linnakus viibiva ajateenijaga:   Liiklusavarii Taara linnakus   Liiklusavarii väljaspool Taara linnakut   Vigastus Taara linnakus   Vigastus väljaspool Taara KV territooriumi  c) Õnnetus linnaku külalisega:  Liiklusavarii Taara linnakus KV masina ja külalise osalusel   Külalise vigastus Taara linnakus  d) Õlileke / õlireostus keskkonda  e) Kütuseleke / kütusereostus  f) Muu ohtliku aine (sh kemikaali) reostus  g) Põleng  h) Plahvatus (nt laskemoonaga või laskemoona  jääkidega seoses) i) Puhastamata reovee sattumine keskkonda  Täpsustada õnnetuse asjaolusid _________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ 1 ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ Keskkonnaavarii toimumisest tuleb teavitada Taara linnaku personali (haldurit) ja täita keskkonnaavarii aruande vorm. Keskkonnaavarii aruanne tuleb saata RKIK keskkonnajuhile või -spetsialistile. 8) Kas toimunud õnnetuse tõttu võib olla ohus inimese elu või tervis? Jah  Ei  Ohu korral inimese elule või tervisele tuleb viivitamatult teavitada Päästeametit ja vajadusel kutsuda kiirabi (Telefon 112). Seejärel teavitada ka Taara linnaku personali (haldurit). 9) Keskkonnaavarii (õnnetuse) asukoht – koordinaadid: X: ___________________ Y: ___________________ 10) Keskkonnaavarii (õnnetuse) asukoht – ala Taara linnakus: a) Sektor A  b) Sektor B  c) Sektor C  d) Sektor D  e) Muu ala Taara linnakus  Täpsustada ala___________________________ 11) Õli-, kütuse- või kemikaalilekke korral – Keskkonda lekkinud õli või kütuse hinnanguline kogus: a) Kuni 5 liitrit  b) Kuni 15 liitrit  c) Kuni 50 liitrit  d) Kuni 100 liitrit  e) Üle 100 liitri  2 12) Õli-, kütuse- või kemikaalilekke korral – Kas aine sattus: a) Veekogusse või kraavi  b) Pinnasesse veekogu või kraavi kaldal  c) Kõvakattega platsile  d) Pinnasteele/parklasse  e) Kõvakattega teele  f) Muu ala Taara linnakus  Täpsustada ala __________________________________________________________________ 13) Õli-, kütuse- või kemikaalilekke korral – Kas valdav osa lekkinud ainest oli võimalik kokku koguda? a) õlivanni abil  b) absorbendi abil  c) veekogust poomide abil  d) oli vajalik pinnase väljakaevamine  ja käitlusele suunamine e) mingil muul viisil  Täpsustada kokku kogumise viis: _______________________________________________________________ Alates ca 50 liitrisest õli-, kütuse- või kemikaalilekkest pinnasesse ja ca 15 liitrisest lekkest veekogusse või kraavi, või veekogu ja kraavi kaldale tuleb koheselt teavitada Taara linnaku personali (haldurit) ja täita keskkonnaavarii aruande vorm ja esitada see haldurile. Keskkonnaavarii aruanne tuleb saata RKIK keskkonnajuhile või - spetsialistile. Õli-, kütuse- või kemikaalilekke korral veekogusse või kraavi, veekogu või kraavi kaldale (hinnangulisest kogusest üle 50 liitri) tuleb muuhulgas teavitada Keskkonnaametit. Sõltumata asukohast tuleb üle 100 liitrisest lekkest teavitada muuhulgas Keskkonnaametit, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. Õli-, kütuse- või kemikaali lekkimisel pinnasesse tuleb alates ca 50 liitrisest lekkest, kui lekkinud õli või kütust ei saa koguda õlivanni abil või ka absorbendi abil, teavitada Taara linnaku personali (haldurit). Pinnas kiiresti välja kaevata ja toimetada Taara linnakus asuvale kõvakattega platsile, kus on mh tagatud sademevee juhtimine läbi õli- 3  ja mudapüüdurite. Saastunud pinnas tuleb üle anda RKIK Taristu halduse büroo poolt edasiseks käitluseks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale. Pinnasel reostuse kogumiseks kasutatud absorbendi ja veekogust reostuse poomidega kinni püüdmisel peab kasutatud absorbendi ja poomid toimetama kas prügikottides või mahutites Taara linnakusse, ladustama need kinnistes eraldiseisvates selleks ettenähtud mahutites ja teavitama Taara linnaku personali (haldurit). Haldur korraldab jäätmete üleandmise edasiseks käitluseks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale. 14) Põlengu korral - kas põleng toimus a) Taara linnakus asuvas hoones  Täpsustada hoone asukoht ja nimetus: _____________________________________________________________________ b) Taara linnaku ümbruses asuval avatul maastikul  Täpsustada ala asukoht ja nimetus: _____________________________________________________________________ 15) Põlengu korral a) Kui suurel alal põleng toimus? _____________ m2 või ha (tõmmata maha ühik, mida ei kasutata) b) Kas põleng saadi kontrolli alla ja selle levik õnnestus tõkestada  c) Kas põleng õnnestus kustutada  d) Kas põlengut ei saadud oma jõududega kontrolli alla  Põlengu esinemisest tuleb teavitada Taara linnaku personali (haldurit), kes otsustab vajadusel Päästeameti teavitamise üle. Põlengu korral tuleb täita keskkonnaavarii aruande vorm ja esitada see Taara linnaku personalile (haldurile). Keskkonnaavarii aruanne tuleb saata RKIK keskkonnajuhile või -spetsialistile. 16) Puhastamata reovee sattumisel keskkonda reovee hinnanguline kogus _______________________ m3 ja veekogu või maa-ala, kuhu reovesi sattus ________________________________ Puhastamata reovee sattumisel keskkonda tuleb koheselt teavitada personali ja RKIK keskkonnajuhti või -spetsialisti. _____________________________ ____________________________ Aruande koostaja allkiri Aruande vastuvõtja allkiri 4 Mõju esinemise Mõju ohjatavus oluline - üle 52, Mõju tõsidus (S), tõenäosus (P), max (C), Kriteeriumite Olulisus = S * P mõningane - 26-52, Tegevus Keskkonnaaspekt Keskkonnamõju max 5p 5p Max 5p hinnang (L) *C+L vähene alla 26 Prioriteetsus Välisõhu saaste Sõidukite kasutamine ja liikumine Sõidukite tehniline olukord, õhuheitmete teke Välisõhu saaste 3 5 3 2 47 mõningane 2 Sõidukite kasutamine ja liikumine Kütuste põlemine mootoris ja õhuheitmete teke Välisõhu saaste 3 5 3 2 47 mõningane 2 Sõidukitega alale veetav muld ja pori - õhuheitmete Sõidukite kasutamine ja liikumine (tolmu) teke Välisõhu saaste 3 5 2 3 33 mõningane 2 Tankla tegevus Lenduvate orgaaniliste ühendite heide välisõhku Välisõhusaaste 3 5 3 2 47 mõningane 2 Kemikaalide kasutamine ja Lenduvate orgaaniliste ühendite heide välisõhku ladustamine (eelkõige värvikamber) Välisõhu saaste 3 4 3 3 39 mõningane 2 Pinnase, pinnasevee või põhjavee reostus Sõidukite kasutamine ja liikumine Pinnase, pinnavee või põhjavee (mh sõidukite tehniline olukord) Avarii, kütuse või õli leke reostus 2 4 2 3 19 vähene 3 Puurkaevu sanitaarkaitsealal asuv Pinnase, pinnavee või põhjavee tehnika parkla Avarii, kütuse või õli leke reostus 2 2 3 3 15 vähene 3 Kütuse ja õli kasutamine ning Pinnase, pinnavee või põhjavee hoiustamine Avarii, kütuse või õli leke reostus 2 4 2 3 19 vähene 3 Pinnase, pinnavee või põhjavee Sõidukite kasutamine ja liikumine Sõidukitega alale veetav muld ja pori reostus 2 4 2 2 18 vähene 3 Sademevee ja välipesulast tuleva vee keskkonda Pinnase, pinnavee või põhjavee Taara linnaku kasutus suunamine reostus 2 5 2 2 22 vähene 3 Ohtlikud ained ja nende Pinnase, pinnavee või põhjavee hoiustamine Ohtlike ainete sattumine kraavidesse ja pinnavette reostus 2 2 1 2 6 vähene 3 Pinnase, pinnavee või põhjavee Ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmete kogumine reostus 2 5 1 1 11 vähene 3 Jäätmeteke Jäätmeid sorditakse valesti, teadmatus, konteinerite Sorditud jäätmete segunemine teist Jäätmete kogumine puudumine. tüüpi jäätmetega 3 5 3 3 48 mõningane 2 Tavajäätmete teke (sh nt olmejäätmed, paberi ja kartongijäätmed, pakendijäätmed, biolagunevad Taara linnaku kasutus jäätmed jm) ja kogumine Olmejäätmete teke ja ladustamine 3 5 2 3 33 mõningane 2 Sorditud jäätmete segunemine teist tüüpi jäätmetega, jäätmete Jäätmete kogumine Biolagunevaid jäätmeid ei koguta eraldi. ladestamine 3 5 2 3 33 mõningane 2 Sorditud jäätmete segunemine teist Pakendijäätmeid kogutakse eraldi ainult tüüpi jäätmetega, jäätmete Jäätmete kogumine sööklahoone juures. ladestamine 3 5 2 3 33 mõningane 2 Ohtlike jäätmete teke ja kogumine (sh patareid, kasutatud absorbent, vanaõli, ohtlike ainetega Ohtlike jäätmete teke ja Taara linnaku kasutus saastunud pakendite, puhastuskaltsude jms) taaskasutusse suunamine 3 5 2 3 33 mõningane 2  Energia ja ressursitõhusus ning kütused Kütuste ja kemikaalide kasutamine Taastumatute loodusvarade ning hoiustamine Kütuste ja kemikaalide kasutamine, hoiustamine kasutamine 2 5 2 2 22 vähene 3 Taara linnaku hoonete kasutamine Taastumatute loodusvarade (kütmine ja elektrienergia kasutus) Elektrienergia tarbimine kasutamine 2 5 2 2 22 vähene 3 Kütuste kasutamine seadmetes, tööriistades, taristu hooldamine Taastumatute loodusvarade (niitmine) Kütuste kasutamine, hoiustamine kasutamine 2 5 2 2 22 vähene 3 Maakasutus. Koosluste ja elustiku muutused. Elustiku häirimine ja loodusliku Taara linnaku kasutus Taristu arendamine, kasutus ja hooldus maastiku muutmine. 1 4 3 1 13 vähene 3 Töökeskond ja -ohutus Tehnika liikumisega kaasnev tolm ja linnaku Taara linnaku kasutajate häiring, Taara linnaku kasutus tegevusest tulenevad heitgaasid tervisekahju 3 5 3 4 49 mõningane 2 Taara linnaku kasutajate häiring, Taara linnaku kasutus Tehnika liikumisega kaasnev müra tervisekahju 3 5 3 3 48 mõningane 2 Taara linnaku hoonete ja masinate/seadmete kasutamine ning selle tulemusena tulekahju Tulekahju linnakus Oht inimeste tervisele, õhusaaste. 2 5 2 1 21 vähene 3 Kütuste ja kemikaalide kasutamine ning hoiustamine Kütuste ja kemikaalide kasutamine, hoiustamine Tervisekahju 1 1 1 2 3 vähene 3 Taara linnaku kasutus Avariid ja õnnetused Oht inimeste tervisele, õhusaaste. 1 2 1 2 4 vähene 3 Taara linnaku kasutajate häiring, Taara linnaku kasutus Tehnika liikumisega kaasnev vibratsioon tervisekahju 2 4 2 3 19 vähene 3 Taara linnaku kasutajate häiring, Taara linnaku kasutus Töökeskkonna tingimused tervisekahju 2 5 1 2 12 vähene 3 Seirepunktide joonis Taara linnak Joogivee kvaliteedi seirepunkt Põhjavee kvaliteedi seirepunktid Sademevee kvaliteedi seirepunktid Taara kraavi veekvaliteet Kontrollküsimustik, et teha territooriumi keskkonnajärelevalveid, hinnata tegevuskavas esitatud tegevuste ja seirete tulemuslikkust. 1) Ala nimi: TAARA LINNAK 2) Keskkonnajärelevalve ülevaatuse (edaspidi: ülevaatus) teostaja nimi: ______________________________________________________________ 3) Ülevaatuse teostaja amet /auaste: _______________________________________________________ 4) Teised ülevaatusel osalejad: _____________________________________________________________ ____________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________ 5) Eelneva ülevaatuse teostamise kuupäev: __________________ 6) Käesoleva ülevaatuse teostamise kuupäev: ________________________ 7) Ala(d) mida ülevaatuse ajal külastati a) Sektor A  b) Sektor B  c) Sektor C  d) Sektor D  e) Muu ala Taara linnakus  a. Täpsustada ala___________________________ 1 Üldised teemad (nö laua taga täitmiseks) 8) Kas eelneva ülevaatuse käigus välja toodud keskkonnakorralduslikud tegevused (ettekirjutused) on täidetud? Jah  Ei  Täpsustada, mis on täitmata: ____________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________ 9) Eelmisel kalendrikuul (või alates eelmisest ülevaatusest) võetud põhjaveekogus Taara linnaku puurkaevudest Puurkaev või muu joogivee Puurkaevu katastrinr Kogus m3 allikas Puurkaev nr 1 50326 Puurkaev nr 2 14709 10) Viimaste põhjavee analüüside tulemused, kas esineb piirnormi ületamist (täita juhul, kui alates eelmisest ülevaatusest on Taara linnakus teostatud põhjavee proovide võtmist). Põhjavee analüüsi teostatakse kahest puurkaevust – puurkaev nr 1 (katastri nr 50326) ja puurkaev nr 2 (katastri nr 14709). Teostatud seire kuupäev __________________ Näitaja Piirnorm* Kas ületab Kummas (ühik) Kvaliteediklass Kvaliteediklass Kvaliteediklass piirnormi? puurkaevus I piirväärtus II piirväärtus III piirväärtus Ei Jah esineb III kvaliteediklassi piirväärtuste ületamist (täita, kui esineb piirväärtuse ületamist)? Ammoonium 0,5 1,5 2 (mg/l) Fluoriid (mg/l) >1,2–≤1,5 ≥1,5–≤1,7 ≥1,5–≤4,01 Kloriid (mg/l) 250 250 350 Nitraat (mg/l) 50 50 50 Nitrit (mg/l) 0,5 ≤0,5 ≤1,0 2  Näitaja Piirnorm* Kas ületab Kummas (ühik) Kvaliteediklass Kvaliteediklass Kvaliteediklass piirnormi? puurkaevus I piirväärtus II piirväärtus III piirväärtus Ei Jah esineb III kvaliteediklassi piirväärtuste ületamist (täita, kui esineb piirväärtuse ületamist)? Värvus (mg/l 5 5 10 Pt) Lõhnaläve 2 (palli) 2 (palli) 3 (palli) indeks (TON) Oksüdeeritavus 5 5 5 (mgO/l) Raud (µg/l) 200 1000 10000 Mangaan (µg/l) 50 100 200 Sulfaat (mg/l) 250 250 350 Hägusus 1,5 2,0 3,0 (NTU) pH ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 Elektrijuhtivus 2500 2500 2500 (µs/cm) Naatrium 200 200 350 (mg/l) Escherichia 0 0 ≤10 coli Kolooniate arv 0 100 100 22 °C Enterokokid 0 0 0 Coli-laadsed 0 0 ≤10 bakterid * Piirnorm vastavalt sotsiaalministri 02.01.2003. a määrusele nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ 11) Viimaste joogiveeanalüüside tulemused, kas esineb piirnormi ületamist (täita juhul, kui alates eelmisest ülevaatusest on Taara linnakus teostatud joogiveeproovide võtmist). Eelnevalt pole joogiveeanalüüsi Taara linnakus teostatud. Esialgsed joogiveeanalüüsid tuleks teostada mitmest hoones, näiteks: söökla (CH01), kasarmu (CD01), laatsaret (CA01), ühiselamu (BC01) ja sõdurikodu (BB01). Teostatud seire kuupäev __________________ Näitaja (ühik) Piirnorm* Kas ületab Millises seirepunktis (loetletud ülal) piirnormi? esineb piirnormi ületamist (täita, kui Ei Jah esineb piirnormi ületamist)? Ammoonium 0,5 (NH4), mg/l Värvus (mg/l - Pt) 3  Näitaja (ühik) Piirnorm* Kas ületab Millises seirepunktis (loetletud ülal) piirnormi? esineb piirnormi ületamist (täita, kui Ei Jah esineb piirnormi ületamist)? Maitse - (lahjendusaste) Lõhn, - lahjendusaste Hägusus, NHÜ - pH 6,5-9,5 Elektrijuhtivus, 2500 μS/cm Escherichia coli, 0 PMÜ/100 ml Coli-laadsed 0 bakterid, PMÜ/100 ml * Piirnorm vastavalt sotsiaalministri 31.07.2001 määrusele nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ 12) Viimaste sademevee analüüside tulemused (täita juhul, kui alates eelmisest ülevaatusest on Taara linnakus teostatud heitvee proovide võtmist). Teostatud seire kuupäev __________________ Näitaja Väärtus viimases analüüsis vastavalt Piir- Kas ületab (ühik) seirepunktile norm piirnormi? Taara linnaku Taara linnaku Muda-õlipüünise (mg/l)* Ei Jah sademevesi nr 1 sademevesi nr 2 väljalask (VO211) (VO212) (VO087) pH 6-9 BHT7, 15 mgO2/l KHT 125 Heljum, mg/l 40 Üldlämmasti 45 k, mg/l Üldfosfor, 1 mg/l Naftasaaduse 5 d, mg/l * Piirnorm vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määruse nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ § 6 lg (2) Sademevee reostusnäitajad ei tohi veekogusse juhtimisel ületada lisas 1 esitatud reostusnäitajate piirväärtusi, mis on kehtestatud reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on 2000– 9999 ie, välja arvatud heljuvaine sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Naftasaaduste sisaldus sademevees ei tohi ületada 5 mg/l. 13) Viimase Taara kraavi vee analüüside tulemused (täita juhul, kui alates eelmisest ülevaatusest on Taara linnakus teostatud heitvee proovide võtmist). Teostatud seire kuupäev __________________ 4  Näitaja (ühik) Analüüsi Piirnorm Kas ületab piirnormi? tulemus (mg/l)* Ei Jah pH 6-9 BHT7, mgO2/l 15 KHT 125 Heljum, mg/l 40 Üldlämmastik, 45 mg/l Üldfosfor, mg/l 1 Naftasaadused, 5 mg/l * Piirnorm vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määruse nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ 14) Eelmisel kalendrikuul (või alates eelmisest ülevaatusest) kasutatud elektrienergia kogused _____________________ kWh 15) Eelmisel kalendrikuul (või alates eelmisest ülevaatusest) kasutatud soojusenergia ____________ kWh 16) Eelmisel kalendrikuul (või alates eelmisest ülevaatusest) kasutatud värvi kogused autode värvimiseks _____________ liitrit 17) Eelmisel kalendrikuul (või alates eelmisest ülevaatusest) kasutatud kütusekogused Taara linnaku tanklast _________________ liitrit 18) Õli-, rasva-, ja liiva-mudapüüdurite tühjendamised eelmisel kalendrikuul (või alates eelmisest ülevaatusest) a) Õli-liiva-mudapüüdur (lahingukooli õppehoone juures sademevee väljalasul) – tühjendatud ____ korda b) Õli-liiva-mudapüüdur (tankla juures sademevee väljalasul) – tühjendatud _____ korda c) Õli-liiva-mudapüüdur (välipesula juures sademevee väljalasul) – tühjendatud _____ korda d) Õli-liiva-mudapüüdur (pääsla parkla juures sademevee väljalasul) – tühjendatud _____ korda e) Rasvapüüdur (söökla) – tühjendatud _____ korda 19) Kas eelmisel kalendrikuul (või alates eelmisest ülevaatusest) on Taara linnakus toimunud keskkonnaavariisid (keskkonnaõnnetusi)? 5  a) Õnnetus Taara linnaku personaliga  b) Õnnetus Taara linnakus viibivate kaitseväelase/ajateenijatega  c) Õnnetus kõrvaliste isikutega/külalistega  d) Õli või kütuseleke  e) Põleng  f) Ohtliku aine (sh vanaõli, muu kemikaal) sattumine keskkonda  g) Plahvatus (nt laskemoonaga või laskemoona  jääkidega seoses) h) Puhastamata reovee sattumine keskkonda  i) Muu (täpsustada) _______________________________________________________ Lisada viide keskkonnaavarii (õnnetuse) aruandele:  keskkonnaavarii aruande koostaja nimi: __________________________________  keskkonnaavarii aruande koostaja amet /auaste: _____________________________  keskkonnaavarii aruande koostamise kuupäev: ______________________________  keskkonnaavarii aruande number dokumendihalduses: __________________________ 20) Kas eelmisel kalendrikuul (või alates eelmisest ülevaatusest) on esinenud ümbruskonna elanike poolseid kaebusi? a) Müra osas  Kaebuste arv __________ Kaebus(ed) esitatud piirkonnast: _______________________________________________________________________ _______________________________________________________________________ b) Vibratsiooni osas  Kaebuste arv __________ Kaebus(ed) esitatud piirkonnast: _______________________________________________________________________ _______________________________________________________________________ c) Õhusaaste või tolmu osas  Kaebuste arv __________ Kaebus(ed) esitatud piirkonnast: _______________________________________________________________________ _______________________________________________________________________ 6 Detailsemad küsimused, mis eeldavad välivaatlusi: 21) Jäätmekonteinerite täituvus Jäätmete konteinerid väliterritooriumil*: Kas jäätmekonteinerid on Kas Konteineri seisukord märgistatud üheselt jäätmekonteinerid mõistetavate siltidega sisaldavad vastavat Nt: korras; ei ole korras konteinerisse sobivate liiki jäätmeid? (värv koorub, lekib, Konteineri Tükki jäätmeliikide osas eesti ja purunenud vm) Jäätmete liik suurus (tk) Konteineri asukoht inglise keeles? 0,24 m3 2 Pääsla (AA01) 0,1 m3 2 Tankla (AF1) 4,5 m3 2 Varustuse ladu (AB01) Söökla ja toiduladu 4,5 m3 3 (CH01) 0,24 m3 3 Kasarmu (CD03) 0,1 m3 3 Kasarmu (CD03) 3 0,24 m 2 Kasarmu (CD02) 0,24 m3 1 Kasarmu (CD01) Olmejäätmed 0,1 m3 1 Kasarmu (CD01) 0,24 m3 4 Kasarmu (CD04) 4,5 m3 2 Katlamaja (CE01) 0,24 m3 2 Staabihoone (CC01) 3 0,24 m 2 Vahtkonnahoone (CB01) 0,24 m3 2 Ühiselamu (BC01) 0,24 m3 2 Sõdurikodu (BB01) KVÜÕA õppehoone 0,24 m3 2 (BA01) 7  Kas jäätmekonteinerid on Kas Konteineri seisukord märgistatud üheselt jäätmekonteinerid mõistetavate siltidega sisaldavad vastavat Nt: korras; ei ole korras konteinerisse sobivate liiki jäätmeid? (värv koorub, lekib, Konteineri Tükki jäätmeliikide osas eesti ja purunenud vm) Jäätmete liik suurus (tk) Konteineri asukoht inglise keeles? KVÜÕA õppehoone 2,5 m3 1 (BA01) Söökla ja toiduladu 3 Pakendijäätmed 4,5 m 1 (CH01) Puu- ja tööristakuur Metallijäätmed 11 m3 1 (DE01) Söökla ja toiduladu Paberipress 1 (CH01) 0,24 m3 1 Kasarmu (CD03) Papp ja paber 0,24 m3 1 Kasarmu (CD01) 0,24 m3 2 Kasarmu (CD04) 0,24 m3 1 Staabihoone (CC01) Akud ja patareid 0,5 m3 1 Remondihall (CJ02) *konteinerite asukoha muutumisel ja lisandumisel on vajalik tabelit täiendada. Jäätmete konteinerid siseruumides*: Kas jäätmekonteinerid Kas jäätmekonteinerid Konteineri seisukord on märgistatud üheselt sisaldavad vastavat liiki mõistetavate siltidega jäätmeid? Nt: korras; ei ole korras konteinerisse sobivate (värv koorub, lekib, Konteineri jäätmeliikide osas eesti purunenud vm) Jäätmete liik suurus Tükki (tk) Konteineri asukoht ja inglise keeles? 0,24 m3 5 Remondihall (CJ02) Olmejäätmed 0,1 m3 4 Remondihall (CJ02) Garaaž 60-kohaline 0,24 m3 1 (CJ01) 8  Kas jäätmekonteinerid Kas jäätmekonteinerid Konteineri seisukord on märgistatud üheselt sisaldavad vastavat liiki mõistetavate siltidega jäätmeid? Nt: korras; ei ole korras konteinerisse sobivate (värv koorub, lekib, Konteineri jäätmeliikide osas eesti purunenud vm) Jäätmete liik suurus Tükki (tk) Konteineri asukoht ja inglise keeles? 0,24 m3 1 Õppehoone (CK01) Igas 0,1 m3 tööruumis Kõikides hoonetes 0,01 m3 1 Varustuse ladu (AB01) 0,01 m3 1 Relvaladu (AC01) 3 0,01 m 2 Kasarmu (CD04) 0,01 m3 2 Kasarmu (CD03) Akud ja patareid 0,01 m3 2 Kasarmu (CD02) 0,01 m3 2 Kasarmu (CD01) 0,01 m3 2 Staabihoone (CC01) 0,01 m3 1 Laatsaret (CA01) KVÜÕA LK õppehoone 0,01 m3 2 (BA01) Saastunud 0,24 m3 1 Remondihall (CJ02) pakendid Garaaž 60-kohaline 0,24 m3 1 (CJ01) Õlifiltrid ja 0,24 m3 2 Remondihall (CJ02) puhastuskaltsud Garaaž 60-kohaline 0,24 m3 1 (CJ01) 1 m3 1 Remondihall (CJ02) Vanaõli Garaaž 60-kohaline 0,2 m3 1 (CJ01) Absorbent 0,1 m3 1 Remondihall (CJ02) 9  Kas jäätmekonteinerid Kas jäätmekonteinerid Konteineri seisukord on märgistatud üheselt sisaldavad vastavat liiki mõistetavate siltidega jäätmeid? Nt: korras; ei ole korras konteinerisse sobivate (värv koorub, lekib, Konteineri jäätmeliikide osas eesti purunenud vm) Jäätmete liik suurus Tükki (tk) Konteineri asukoht ja inglise keeles? Laskmiste Õppehoone, siselasketiir pühkmed 0,02 m3 1 (CK01) 0,5 m3 1 Relvaladu (AC01) 0,24 m3 1 Remondihall (CJ02) Papp ja paber 0,24 m3 1 Õppehoone (CK01) Söökla ja toiduladu 0,5 m3 2 (CH01) Meditsiinilised jäätmed 0,01 m3 2 Laatsaret (CA01) Elavhõbe 0,01 m 3 1 Laatsaret (CA01) *konteinerite asukoha muutumisel ja lisandumisel on vajalik tabelit täiendada. 10  22) Kütuste, kemikaalide ja muude ohtlike ainete hoiustamine Asukoht Kemikaal Mahuti Hoiustamine Mahuti Mahutite Märkida: Märkida: Märkida: korrasolek ja all Hüdroõli (HÕ) Vaat (V) Põrandal ühes märgistus restvann Mootoriõli (MÕ) Kanister (K) reas (PÜ) Märkida: või Roolivõimendiõli Muu originaal- Põrandal virnas Korras (K) kasutusel (RÕ) pakend (OP) üksteise peal Lekib (L) mõni muu Käigukastiõli (KÕ) Muu mahuti – (PV) Kinnine ja meede Jahutusvedelik (JV) täpsustada (M) Riiulis (R) suletav (S) lekete Tuuleklaasivedelik Ei ole kinnine leviku (TV) või mitte suletav vältimiseks Värv (V) (MS) Kütus (K) Ei/jah Muu – täpsustada Kas mahuti on (M) nõuetekohaselt märgistatud? Garaaž (CJ01) Remondihall (CJ02) Varustuse ladu (AB01) Territooriumi teed ja platsid (AB1) Tankla (AF1) Katlamaja/hakkehoid la (CE01) Estakaad (CE1) Estakaad välipesulaga (AE1) Remondihalli (CJ02) kõrval asuv haljasala Muu asukoht – täpsusta Muu asukoht – täpsusta Muu asukoht – täpsusta 11 Asukoht Kemikaal Mahuti Hoiustamine Mahuti Mahutite Märkida: Märkida: Märkida: korrasolek ja all Hüdroõli (HÕ) Vaat (V) Põrandal ühes märgistus restvann Mootoriõli (MÕ) Kanister (K) reas (PÜ) Märkida: või Roolivõimendiõli Muu originaal- Põrandal virnas Korras (K) kasutusel (RÕ) pakend (OP) üksteise peal Lekib (L) mõni muu Käigukastiõli (KÕ) Muu mahuti – (PV) Kinnine ja meede Jahutusvedelik (JV) täpsustada (M) Riiulis (R) suletav (S) lekete Tuuleklaasivedelik Ei ole kinnine leviku (TV) või mitte suletav vältimiseks Värv (V) (MS) Kütus (K) Ei/jah Muu – täpsustada Kas mahuti on (M) nõuetekohaselt märgistatud? 23) Kas Taara linnakus on olemas vajadusel vahendid õli- või kütuselekke likvideerimiseks? Asukoht Absorbent Absorbendi Mahuti kasutatud Täitunud ja vajab olemas kogus, absorbendi tühjendust Ei/jah liitrit/kg kogumiseks olemas Ei/jah Ei/jah Garaaž (CJ01) Remondihall (CJ02) Varustuse ladu (AB01) Territooriumi teed ja platsid (AB1) Tankla (AF1) Katlamaja/hakkehoidla (CE01) Estakaad välipesulaga (CE1) Estakaad välipesulaga (AE1) Muu asukoht – täpsusta Muu asukoht – täpsusta Muu asukoht – täpsusta 12 Asukoht Absorbent Absorbendi Mahuti kasutatud Täitunud ja vajab olemas kogus, absorbendi tühjendust Ei/jah liitrit/kg kogumiseks olemas Ei/jah Ei/jah 24) Kas Taara linnakus esineb visuaalseid märke õli-, kütuse- või muust reostusest? a) Jah, haljasalal on näha õlist pinnast  b) Jah, haljasalal on näha ebaloomulikku värvi pinnast  c) Ei, haljasalal ei esine visuaalseid märke reostusest  d) Jah, killustik- või kruusakattega parkimisalal on näha õlist pinnast  e) Jah, killustik- või kruusakattega parkimisalal on näha ebaloomulikku värvi pinnast  f) Ei, killustik- või kruusakattega parkimisalal ei esine visuaalseid märke reostusest  g) Kui esineb visuaalselt märke reostusest, kas õli- või kütuselekkest on teavitatud keskkonnaavarii aruandes? Jah  Ei  h) Reostuse asukoht 1 – koordinaadid või märgitud asukoht kaardil: X: ___________________ Y: ___________________ Nr kaardil ______________ i) Reostuse asukoht 2 – koordinaadid või märgitud asukoht kaardil: X: ___________________ Y: ___________________ Nr kaardil ______________ j) Reostuse asukoht 3 – koordinaadid või märgitud asukoht kaardil: X: ___________________ Y: ___________________ Nr kaardil ______________ k) Reostuse asukoht 4 – koordinaadid või märgitud asukoht kaardil: X: ___________________ Y: ___________________ Nr kaardil ______________ l) Reostuse asukoht 5 – koordinaadid või märgitud asukoht kaardil: X: ___________________ Y: ___________________ Nr kaardil ______________ Kommentaarid: __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ 13  25) Kas Taara linnaku veekogudes/kraavides esineb järgnevaid aspekte? Kui jah, siis: a) veesilmades ja kraavides ja vooluveekogudes ei ole silmaga näha õlilaike veekihi peal  b) veesilmades ja kraavides ja vooluveekogudes on silmaga näha õlilaike veekihi peal  c) veekogude või kraavide kaldad ei ole kahjustatud  d) veekogude või kraavide kaldad on kahjustatud  e) Veekogude/kraavide asukoht, kus on näha õlilaike või kalda on kahjustatud – koordinaadid või märgitud asukoht kaardil: 1. X: ___________________ Y: ___________________ Nr kaardil ______________ 2. X: ___________________ Y: ___________________ Nr kaardil ______________ 3. X: ___________________ Y: ___________________ Nr kaardil ______________ 4. X: ___________________ Y: ___________________ Nr kaardil ______________ 5. X: ___________________ Y: ___________________ Nr kaardil ______________ Kommentaarid: __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ 26) Kas Taara linnaku haljasaladel pargitakse sõidukeid? Kui jah, siis: a) Haljasala on silmnähtavalt kahjustunud (tekkinud on rööpad, ala on porine)  b) Sõidukit pargivad haljasalal, kuid ala pole kahjustunud  c) Haljasalal, kus sõidukid on pargitud esineb õli- ja kütuselaike  d) Sõidukite alla on paigaldatud õlivannid  e) Haljasala, kuhu on sõidukid pargitud – koordinaadid või märgitud asukoht kaardil: 1. X: ___________________ Y: ___________________ Nr kaardil ______________ 2. X: ___________________ Y: ___________________ Nr kaardil ______________ 3. X: ___________________ Y: ___________________ Nr kaardil ______________ 4. X: ___________________ Y: ___________________ Nr kaardil ______________ 5. X: ___________________ Y: ___________________ Nr kaardil ______________ 14 Kommentaarid: __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ 27) Kas linnaku kõvakattega teedel ja platsidel on palju liiva/muda/pori? Piirkond Asukoha koordinaadid Ala täpsustus On palju X Y liiva/muda/pori Ei/jah Sektor A Sektor B Sektor C Sektor D Muu ala Taara linnakus 28) Liigvee/sademevee ärajuhtimissüsteemide olukord (kraavid, truubid jmt)? Kas alal on liigvee ärajuhtimist takistavaid tegureid? a) Kraavis/truubis on veevool takistatud, kuna kraavi kaldad on sissevarisenud  b) Kraavis/truubis on veevool takistatud, kuna truup on purunenud  c) Kraavis/truubis on veevool takistatud, kuna kraav või truup on ummistunud puidu või muu taimse materjaliga  d) Liigvee ärajuhtimine on takistatud, kuna vajalik truup on puudu (paigaldamata)  e) Ülevaatuse teostamise asukoht – koordinaadid või märgitud asukoht kaardil: 1. X: ___________________ Y: ___________________ Nr kaardil ______________ 2. X: ___________________ Y: ___________________ Nr kaardil ______________ 15  3. X: ___________________ Y: ___________________ Nr kaardil ______________ 4. X: ___________________ Y: ___________________ Nr kaardil ______________ 5. X: ___________________ Y: ___________________ Nr kaardil ______________ Kommentaarid: __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ 29) Õli-liiva-mudapüüdurite ja rasvapüüduri kontroll a) Õli-liiva-mudapüüdur (tankla juures sademevee väljalasul) – täitunud ja vajab tühjendamist  b) Õli-liiva-mudapüüdur (lahingukooli õppehoone juures sademevee väljalasul) – täitunud ja vajab tühjendamist  c) Õli-liiva-mudapüüdur (pääsla parkla juures sademevee väljalasul) – täitunud ja vajab tühjendamist  d) Õli-liiva-mudapüüdur (välipesula juures sademevee väljalasul) – täitunud ja vajab tühjendamist  e) Rasvapüüdur (söökla)- täitunud ja vajab tühjendamist  30) Kas Taara linnakus paiknevad tulekustutid on taadeldud? a) Taadeldud  b) Taatlemata  Täpsusta, millised kustutid on taatlemata _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ 16  _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ 31) Vajalikud keskkonnakorralduslikud tegevused teostatud ülevaatuse põhjal (ettekirjutused): _______________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________________ ______________________________ Keskkonnajärelevalve ülevaatuse teostaja allkiri 17 Lisa 7 Environmental Management Plan of Taara military base. Summary of the environmental review Introduction The purpose of Environmental Management Plan of Taara Military Base is to find out what are the environmental problems of Taara military base and work out solutions for them according to a concrete environmental management plan. Previously there has not been conducted environmental review for Taara military base and there has no environmental management plan drawn up based on the analysis of current situation. There are, on average, about 900 persons staying in Taara military base, staff of the military base approximately 200 persons and approximately 700 recruits. Number of the persons staying in the military base varies depending on the season as during summer time about 300 recruits arrive at the military base and additional 400 in the autumn. The Environmental Management Plan consists of: 1. The description of environmental conditions in the area; 2. The description of the activities in Taara military base; 3. Overview of current environmental permits and of monitoring and research data; 4. Based on these descriptions environmental aspects, environmental risks and possible environmental impacts that have become apparent are analyzed; and proposals are made how to decrease the negative environmental impact or how to increase the positive impact; 5. According to the proposals environmental action plan is composed (incl measures for environmental monitoring and suggestions for environmental research); 6. The Environmental Management Plan has following appendixes:  Table for the evaluation of environmental aspects and environmental impact (appendix 1);  scheme of environmental aspects (appendix 2);  scheme of monitoring/research spots (appendix 3);  a reporting form for environmental accidents (appendix 4);  a checklist for conducting environmental control (environmental inspection) of the area (appendix 5);  criteria for evaluating area’s long-term environmental condition (appendix 6);  Environmental Management Plan of Tapa military base and training area. Summary of the environmental review (appendix 7). The main principle of planning the activities of environmental management plan is to continue the main activity of Estonian Defence Forces – to guarantee the security of Estonian Republic, including the training of national defence – with no restrictions. The activities of the environmental management plan should ensure that Estonian Defence Forces are aware of environmental impacts resulting from their activities and are able to avoid or mitigate these impacts. It is also important to give environmentally friendly guidelines for improving the already functioning activities. The Environmental Management Plan was composed in cooperation between the Centre for Defence Investment, employees of Estonian Defence Forces and consultants from the private company Alkranel. Environmental Management Plan of Taara Military Base 2 1. Sector-specific environmental review and impact resulting from the activities The evaluation of the significance of the impact resulting from the activities of Taara military base is based on the following evaluation scale: insignificant, impact with some significance, insignificant impact. This evaluation scale matches the scale given in chapter 1.9 in evaluating the significance of environmental aspects. Environmental aspect is particular action or phenomenon accompanying the activities at Taara military base that has impact on environment. The ground principle for evaluating environmental aspects is that if an activity is accompanied by a significant environmental impact, then the environmental aspect causing the impact is also significant. Significant environmental aspect or significant environmental impact is a priority issue to which more attention should be payed while planning further environmental actions. Environmental aspects that have impact with some significance are issues with secondary priority to which attention should be payed if possible while planning further environmental actions. Environmental aspects that are insignificant are issues paying attention to which is not strictly necessary while continuing the present activities and planning further environmental actions; however, concerning environmentally friendly usage and sustainable development it is possible to improve the situation. 1.1 Ambient air 1.1.1 The activities that have impact on the quality of ambient air Main activities in Taara military base that have impact on the quality of ambient air are usage of vehicles (incl heavy vehicles) in the area, dust (particulate matter), operation of gas station and loading fuel into fuel containers of the boilerhouse. There is a boilerhouse inside the area of Taara military base, but it is in reserve. Taara military base is connected with district heating network of Võru, so the boilerhouse of the base has not been providing heat for the military base already for some years. There are only two buildings in Taara military base that are not connected with district heating network of Võru: entrance building and watch guards’ building. In entrance building heating is provided by air-water heat pump and in watch guards’ building there is electric heating. Managing and maintenance of district heating pipelines in Võru is the work of Danpower Ltd. Cooling and air conditioning systems and heat pump are used in Taara military base. All devices have been entered in FOKA registry. The purpose of FOKA registry is according to the Atmospheric Air Protection Act to manage data in digital environment concerning products, devices and systems to be collected that contain fluorinated greenhouse gases and substances that deplete the ozone layer, and their treatment procedures. Its wider purpose is to ensure the decrease of emission of fluorinated greenhouse gases and substances that deplete the ozone layer into atmosphere (Estonian Environmental Board, 2019). A termless pollution permit of ambient air has been issued for the boilerhouse on 06.12.2017 (L.ÕV/328693). Environmental Management Plan of Taara Military Base 3 The quality of air in Taara military base is to a small extent influenced by a gas station for motor vehicles. There occurs some emitting of volatile organic compounds (VOC) during fueling. It depends on fuel, the amount of fuel and the technology of fueling devices. Only diesel fuel is being fueled in base’s gas station. In 2017 the throughput of Taara military base’s gas station was 377 m3. The pollution permit of ambient air does not include operation of the gas station. In repair building of the military base maintenance works of the vehicles are performed, and there is also a paint room for Defence Forces’ vehicles in this building. Various chemicals are used for maintenance works, including oils, lubricants, coolants etc. Volatile organic compounds are being emitted into ambient air while performing painting and priming works in which products containing solvents are used (car paints, primers and solvents). Approximately one car per week is being painted in the paint room and an average of 15 kg painting substances is being used for that. Besides painting the vehicles also drying the paint at high temperature takes place in the paint room. There are two 0,48 MW combustion devices for producing heat in the paint room. In both combustion devices diesel fuel is being used. According to the regulation No 60 (19.12.2017) „Limit Capacities from which Registration of Local Emission Source’s Operator’s Performance is Needed; Application for Registration and Forms of Attestation and Annual report, and Reporting Procedures“, issued by the Minister of Environment in Estonia, § 1 (1) says that it is necessary to register a local emission source if nominal heat capacity respective for gross heat input of a combustion device in which fuel combustion takes place exceeds 0,3 MWth, but is less than 1 MWth. Therefore the combustion devices used in the paint room should be registered in Environmental Board. The pollution permit of ambient air that has been issued for the military base does not include works performed in the paint room. The area of Taara military base is approximately 36 ha. Motor vehicles, bicycles and also walking on foot are used in the area. There are approximately 900 persons staying in Taara military base, and also machines. Dust spreading in the area comes from gravel-surfaced sites and from vehicles that carry mud attached to them to the area. Spreading of the dust in the area is directly connected with weather. It is considerable when the weather is dry and windy. There are also two backup generators in Taara military base that consume diesel fuel. These are used only in an emergency situation which means that they are not used on a daily basis. Taara military base is situated in Võru town, so one may assume power cuts to be seldom and therefore these generators are not very much used. 1.1.2 Current environmental permits, requirements presented in them and their analysis A termless pollution permit of ambient air No. L.ÕV/328693 has been issued for Taara military base on 06.02.2017. Nominal heat capacity respective for gross heat input of combustion devices in boilerhouse is 5,47 MWth. Operator is allowed to use in combustion devices 2820 tons wood chips and timber waste per year and 60 tons light fuel oil per year. The boilerhouse is not in operation any more and is in reserve in case district heating network of Võru fails to provide Taara military base with heat. Boilerhouse of Taara military base is situated in the northwestern part of the area. There are two boilers in Taara military base’s boilerhouse: one (with pre-furnace) where woodchips are used for heating, with nominal output capacity of 2,5 MW; and the other where fuel oil is used for heating, with nominal output capacity of 2,2 MW. Each boiler is connected with a separate Environmental Management Plan of Taara Military Base 4 chimney (see also Figure 1.1). The chimney of wood fuel boiler (SA-10) is 24 m high and the diameter of its outlet for exhaust fumes is 0,475 m. The chimney of fuel oil boiler (SA-20) is 25 m high and the diameter of its outlet for exhaust fumes is 0,465 m. Wood fuel boiler is equipped with multicyclon MC-16 for cleaning flue gases. Fuel oil boiler has no equipment for flue gas treatment. Wood fuel is stored near the boilerhouse in a closed main storehouse, capacity of which is up to 500 m3. Light fuel oil is stored close to the boilerhouse in a double- walled container, capacity of which is up to 50 m3. Figure 1.1 Boilerhouse and chimneys of the military base (source: ÅF-Consulting AS, 2016). Total annual amounts of ambient air pollutants that the pollution sources (boilerhouse) of Defence Forces emit were (if boilerhouse operated according to what is given in the project of allowed amounts of polluting substances – wood chips boiler up to 7000 h per year and light fuel oil boiler up to 2000 h per year):  nitrogen dioxide 2,916 t;  solid particles (in total) 6,641 t;  volatile organic compounds emitting from the combustion of the fuel 1,281 t;  sulphur dioxide 0,386 t;  carbon monoxide 32,183 t;  carbon dioxide 181,47 t;  lead and inorganic compounds, calculated as lead 1,622 kg; The quality of area’s ambient air has improved due to transition to the district heating since there are now less pollution sources in the area of military base. Environmental Management Plan of Taara Military Base 5  1.1.3 Current requirements for monitoring and monitoring data and its analysis There has not been conducted any monitoring of the quality of ambient air in Taara military base. The amounts of emitted pollutants in ambient air are dependent on the amount of fuel consumed in combustion devices and the quality of ambient air is dependent on the capacities of combustion devices and on fuels consumed in these devices. As in recent years district heating of Võru has been used for heat supply, one may conclude that during recent years the annual amounts of emitted pollutants have been much lower than given in chapter 1.1.2 or the amounts of emitted pollutants are missing at all. 1.1.4 Problems raised during the environmental review (incl environmental questions posed by the staff of the military base) During a visit to the military base in the course of environmental review it appeared that the intensity of using Taara military base is causing spreading of the dust. Heavy machines returning from military exercises, i. e. from off-road areas carry mud and dirt with them to the military base. Drying mud and dirt create dust. There is a place for carwash outdoors for heavy machines, still some of the mud and dirt attached to the machines remain on hard-surfaced roads and sites while machines return to the military base. This, in turn creates a situation in which mud and dirt are carried further with the wheels of other vehicles to the other regions of the military base. Also gravel-surfaced roads and sites of the area increase spreading of the dust. Once a year (during spring) a street cleaning machine is ordered to clean off mud from hard- surfaced sites. The intensity of using Taara military base is high and there are lot of machines. There is one outdoor carwash in the area where it is possible to wash up to two machines at the same time. This place for carwash is operating only during spring and summer time, mainly from April till October. No chemicals are used in this carwash. During other times an indoor carwash is used, where also chemicals are used. It is necessary to wash machines after military exercises to avoid carrying mud and dirt to other regions of the military base. One should analyze whether pollution permit of ambient air (air pollution permit) should include gas station, painting room and its combustion devices, and also backup generators. According to the Atmospheric Air Protection Act § 91 article 2 point 3 data about emitted amounts of all pollutants must be presented in air pollution permit, if the amount of emitted pollutant is at least 1 kg per year. As according to the issued pollution permit of ambient air more than 1 kg of volatile organic compounds (VOC) per year resulting from combustion process in boilerhouse are emitted into the air, emitted amounts of VOC from gas station, loading fuel, paint room, boilerhouse and combustion devices of paint room are aggregated. Given that boilerhouse is currently not in operation and is in reserve, it would be possible to relinquish the air pollution permit and instead of that request for a registration for boilerhouse’s combustion devices in Environmental Board according to the regulation No 60 (19.12.2017) „Limit Capacities from which Registration of Local Emission Source’s Operator’s Performance Is Needed; Application for Registration and Forms of Attestation and Annual report, and Reporting Procedures“, issued by the Minister of Environment in Estonia. In that case it must be evaluated whether also for other activities that have impact on the quality of ambient air (gas station, using chemicals, combustion devices of paint room) either registration is required or air pollution permit according to the regulation No 67 (14.12.2016) „Limit Capacities and Limit Environmental Management Plan of Taara Military Base 6 Amounts of Emitted Pollutants from which Air Pollution Permit is Required for Operating the Installation“, issued by the Minister of Environment in Estonia. 1.1.5 Impacts (incl the danger of a break-down or an accident) Driving with vehicles and technical condition of vehicles and machinery Vehicle traffic is also used in the area of Taara military base, mainly because driving to military exercises begins from the military base, but vehicles are also used for driving between various buildings of the base. There are, on average, up to 900 persons staying in the base and the area of military base can hold at least 500 units of machinery. The intensity of using Taara military base is high, and thus, there are many vehicles in the area. Vehicles used by Defence Forces can be divided into following groups: civil vehicles, transporters and off-road vehicles. Among other places these machines are also kept in the area of Taara military base. Motor vehicles (incl trailers) of Estonian Defence League and Estonian Defence Forces must meet the requirements laid down in regulation No 25 (21.10.2015) „Technical Prescriptions Concerning Vehicles, Trailers and Equipment of Estonian Defence Forces and Estonian Defence League, And Their Inspection Procedures“, issued by the Minister of Defence in Estonia. Civil vehicles are used in Defence Forces for work trips all over Estonia. Experts from technical section of the deparment of logistics of the Headquarters of Estonian Defence Forces determine technical parameters for civil vehicles. Civil vehicles will be replaced every six years. New vehicles with better technical parameters will be acquired and thus air pollution resulting from civil vehicles will decrease. To reduce the environmental impact resulting from civil vehicles even more, conducting procurement one should consider whether to partly start using hybrid or electric cars. In Ämari air base, for example, air forces are using electric cars for traffic inside the base. Defence Forces are currently using following transporters: armoured transporter Pasi XA – 180EST, armoured car Mamba Alvis-4, infantry transporter BV 206 A MT. Off-road vehicles that Defence Forces are currently using, are: Mercedes-Benz UNIMOG 416, Mercedes-Benz UNIMOG 435, jeep Volvo TGB 11, jeep Mercedes-Benz 250 GD, MAN 4520, motorcycle Husqvarna 258A MT. Most of the vehicles are produced more than 20 years ago. There is data given on Defence Forces’ webpage about these machines, but not the fuel consumption of every machine. According to the data currently available the average fuel consumption of these machines are at least 20 l/100 km. Performance of machines is what matters and no attention is paid to air pollution resulting from using of these machines. Air pollution caused by vehicle traffic consists mainly of NO, NO2, CO, CO2, SO2, PM10 (fine particles), PM2,5 (ultrafine particles) and unsaturated hydrocarbons (incl PAH-compounds). Among fine and ultrafine particles Cd (cadmium) and Zn (zink) are determined (Road Administration of Estonia, 2019). Main pollutants that exhaust fumes contain form ozone under the influence of sunlight (University of Tartu, 2016). Limit values and target values for ambient air quality have been established in regulation No. 75 (27.12.2016) „Limit and Target Values of Air Quality, Other Norm Levels of Air Quality and Estimation Limits of Air Quality“, issued by the Minister of Environment in Estonia. In 2007 Orru and Merisalu published an article „Air Pollution in Cities and Its Impact on Human Health“, where pollutants’ possible impact on human health is indicated (given in Table 1.1). Environmental Management Plan of Taara Military Base 7 Table 1.1 Pollutants’ possible impact on human health (source: Orru ja Merisalu, 2007). Pollutant Form Biological effect Nitrogen oxides As a gas in inhaled air Changes in respiratory tract’s and lungs’ (NOx) sensitivity; heightened susceptibility to respiratory tract infections. Sulphur dioxide As a gas in inhaled air Sensitive people have breathing difficulties, (SO2) exacerbation of cardiovascular and respiratory diseases. Carbon monoxide As a gas in inhaled air Oxygen transfer to organs and cells decreases; (CO) decline in performance. Ozone (O3) As a gas in inhaled air Decline in pulmonary function; respiratory tract infections. Metals (Cd, Hg, Pb, Bound with fine particles Cause infection. Production of substances Ni, V, Cu, Fe jt) containing reactive oxygen increases. Estonian Environmental Research Centre is annually monitoring the quality of ambient air in major towns of Estonia and in other regions. In 2017 national monitoring of ambient air quality was conducted in six automatic urban air monitoring stations (Centre Tallinn, Õismäe and Northern Tallinn in Tallinn; besides those also Kohtla-Järve, Narva and Tartu) and in three automatic background stations (Lahemaa, Vilsandi, Saarejärve). There is, for example, a monitoring station in the centre of Tallinn, at Liivalaia street, that characterizes typical transport pollution in major town centres. In 2017 limit values of fine particles (PM10) in the centre of Tallinn were exceeded once. Concerning other indicators no exceedings were recorded (Estonian Environmental Research Centre, 2018). There are established daily and annual average limit values of fine particles (PM10) in ambient air, which are 50 µg/m3 and 40 µg/m3 respectively. It is allowed to exceed the daily limit value 35 times per year. Automatic monitoring station in Tartu is situated in part of the town called Karlova (monitoring station is located in the area between Kalevi and Malmi streets). In 2017 there were no exceedings of limit values of fine particles (PM10). Also concerning other pollutants no exceedings were recorded. Traffic volume in Taara military base is much lower than in Tartu, therefore there is no reason to assume exceedings of limit values of fine particles (PM10) in Taara military base too. The area of Taara military base can hold at least 500 units of Defence Forces’ machinery, half of which may be regarded as heavy machines. One has to take into consideration that in Taara military base also such kind of vehicles are driving which emit more polluting substances from their engines than ordinary motorcars. Veljo Kimmel has in his work „Emission Factors from Residential Heating and with Transport from Road Surfaces“ referred to Ketzel et al. 2007 work, where it is found that depending on location solid particles emerging from flue gases form only 15-50% of all solid particles resulting from transport. It is also pointed out in Kimmel’s work that based on data about specific emissions from vehicles used in Germany PM10 specific emissions per 10 km emerging from lorries may be 10 times higher than it would be from motor cars. On the other hand, machines are usually driving from Taara military base to military exercises and back, and most of the time machines in Taara military base are at a standstill. Roads without hard surface increase the emission of solid particles. Roads in Taara military base are with asphalt surface. Heavy machines in Taara military base are driving from the base to military exercises and back, and not all the machines are driving to military exercises at the same time. Environmental Management Plan of Taara Military Base 8 Therefore, there is less air pollution in Taara military base caused by driving with heavy machines than the indicators about the centre of Tartu show and therefore exceedings of limit values of pollutants are not to be expected. Also bicycles are used for traffic in Taara military base. For a short time there may occur air pollution accompanying possible break-downs and accidents, but the risk of an accident is low and impact of possible air pollution short-term and local. In case of an accident those involved should react as quickly as possible and resolve the situation. Thus, road users of Taara military base should know what to do in different situations. Rules of procedure should be worked out and by following them the problem that has occured will be solved as effectively and quickly as possible. Following from above one may consider air pollution accompanying vehicle transport to be an environmental impact with some significance. Dust (solid particles) There are roads with asphalt surface in Taara military base, but there are also some parking areas with gravel surface. Taara military base is the destination for military units and machines returning from military exercises. Since military exercises take mainly place in off-road areas, machines returning to the base are often muddy and slushy. Dried mud and slush combined with windy weather cause the appearance of dust in ambient air. As there are no training areas close to Taara military base, before arriving at the military base vehicles are also driving on the roads outside the base where some of the mud already drops off. Thus, dust (heightened concentration of solid particles in ambient air) is also to some extent a problem in Taara military base. There may occur situations in which due to bad weather conditions the amount of solid particles may increase because of wind carrying dust into the air. Nevertheless, one may assume no exceedings of the established limit values for air quality. Dust originating from military base itself comes primarily from soil and parking area, which means that it consists of solid particles and PM10 fine particles. PMsum are solid particles that include fractions of particles of all sizes. According to the Atmospheric Air Protection Act ultrafine particles PM2,5 are particles with a size less than 2,5 µm. PM10 are particles with a size less than 10 µm. Fine particles are not separate pollutants, but a heterogenous mixture of particles that differ from each other by size, origin and chemical composition. Fine particles are neither determined by their chemical structure or source. Distinction between them are made only by their size (Grantz et al., 2003). Pollutants (incl dust) getting into respiratory organs may cause lung damages. The smaller the particles of pollutants, the deeper in respiratory organs they may get into. The mildest symptoms of air pollution are discomfort in chest, coughing and sneezing. Due to rich blood supply in lung tissues it is possible that toxic substances and their metabolic products may enter through blood circulation into other organs (Orru, 2008). Inhaled fine particles that have got into blood vessels find their way to the heart. Some pollutants may affect heart rhytm, strength of heart contraction and thus, also heart’s pumping capacity (Orru, 2008). Spreading of dust in the area would decrease if all its sites were hard-surfaced. Also, there would be an additional possibility to reduce the emission of solid particles, which is to clean hard-surfaced roads and sites of Taara military base with street cleaning machines more frequently. It is also possible to reduce the emission of solid particles if all vehicles returning from military exercises go immediately to the carwash where their wheels will be cleaned. Environmental Management Plan of Taara Military Base 9 Thus, following from above, one may consider air pollution resulting from dust (solid particles) to be an environmental impact with some significance. Gas station for motor vehicles The quality of air in Taara military base of Defence Forces is to some extent influenced by the gas station for motor vehicles. There occurs some emitting of volatile organic compounds (VOC) during fueling. It depends on fuel, the amount of fuel and the technology of fueling devices. According to the regulation No 67 (14.12.2016) „Limit Capacities and Limit Amounts of Emitted Pollutants From Which Air Pollution Permit Is Required For Operating the Installation“, issued by the Minister of Environment in Estonia, § 3 (4) says that air pollution permit is required if total annual throughput of petroleum products, other motor fuels or liquid fuels, fuel components or fuel-like products (in accordance with Alcohol, Tobacco, Fuel and Electricity Excise Act, § 20) in a terminal or a gas station is 10 000 m³ or more. According to the regulation No 60 (19.12.2017) „Limit Capacities From Which Registration of Local Emission Source’s Operator’s Performance Is Needed; Application For Registration And Forms of Attestation And Annual Report, And Reporting Procedures“, issued by the Minister of Environment in Estonia, § 1 (3) says that a registration is required if total annual throughput of petroleum products, other motor fuels or liquid fuels, fuel components or fuel-like products (in accordance with Alcohol, Tobacco, Fuel and Electricity Excise Act, § 20) in a terminal or a gas station is more than 2000 m3, but less than 10 000 m3. The average annual throughput of Taara military base’s gas station is 377 m3. There may also occur some air pollution during loading the fuel tank of the boilerhouse. As at the current moment the boilerhouse in Taara military base is in reserve, there is no loading of the fuel tank. Vapour pressure of diesel fuel is ~ 0,4 kPa (AB Orlen Lietuva, 2015). Thus, there may to some extent occur emitting VOC while loading diesel fuel and light fuel oil. For calculating the emitted amounts of pollutants resulting from liquid fuel handling, regulation no 61 (02.12.2016), „Calculation Methods for Determining the Emitted Amounts of Volatile Organic Compounds into Ambient Air While Loading Petroleum Products“, issued by the minister of Environment in Estonia, is used. Concentration of emitting pollutants, according to the regulation No 61: C (g/m3) = 120×S×PS×M/T, where formula (1) Ps – saturation vapour pressure of a petroleum product at respective temperature, kPa. If data of petrouleum product’s certificate is missing, values for saturation vapour pressures will be used according to Appendix 1 of regulation No 61 (02.12.2016), issued by the Minister of Environment in Estonia; M – vapour molecular weight of a petrol product, kg/kmol. If detailed data is missing, this molecular weight will be assessed as being 64 kg/kmol; T – temperature of a petroleum product during loading, K; S – saturation factor or factor concerning the efficiency of purification device. Loading temperature of a fuel is assessed as being 20°C and vapour molecular weight 130 kg/kmol (according to Appendix 1 of regulation No 61) and saturation factor 1, because lid of the fuel container doesn’t float. C = 120×1× 0,4 kPa ×130 (kg/kmol)/ 293,15 K = 21,29 g/m3 Environmental Management Plan of Taara Military Base 10 Total annual amount of emitted VOC, t/yr     × 10 
  =  ×  formula (2) U   where: C – concentration of emitting pollutant (g/m3), calculated with formula (1) Kp – annual amount of product used t/yr U - density of product used t/m3 (diesel fuel 0,85 t/m3 (AB Orlen Lietuva, 2015))  !"  
  = 21,29  ×   × 10 = 0,008 t/yr = 8 kg/yr VOC while loading diesel ",#$    fuel However, besides the throughput it is also important that according to the Atmospheric Air Protection Act, § 91 article 2 point 3 data about all emitted pollutants must be given in air pollution permit if the amount of a pollutant is at least 1 kg per year. Following from formulas 1 and 2 above, the throughput of Taara military base exceeds the set limit of 1 kg. Boilerhouse is at the current moment in reserve, so there is no emission of VOC resulting from combustion process in boilerhouse. Since the throughput of gas station is high, the air pollution permit for Taara military base should besides the emitted amounts of pollutants from combustion devices also deal with emitted amounts of VOC resulting from the operation of the gas station. Although air pollution permit has been issued for the boilerhouse, but the boilerhouse is in reserve and there is no emission of VOC from the boilerhouse, it is still necessary that emitted amounts of VOC resulting from the operation of the gas station would be dealt with in air pollution permit. Especially because solely the operation of the gas station causes exceeding of the amount of emitted VOC. Loading fuel in boilerhouse is an environmental aspect with no significance since the boilerhouse is in reserve and there is no fuel loading. Operation of the gas station is an environmental aspect with some significance because it is an everyday activity. Paint room and other chemicals Paint room is used once a week. Approximately one vehicle per week is being painted there and an average of 15 kg paint is being used for that. That makes ~780 kg paint per year. Paints are kept in closed original packages. Emission of VOC occurs from paints. According to Industrial Emissions Act § 11 (2) VOC means any organic compound as well as the fraction of creosote, having at 293,15 kelvins (K) a vapour pressure of 0,01 kilopascals (kPa) or more, or having a corresponding volatility under the particular conditions of use. There is also a methodology by Estonian Environment Agency for calculating VOC content in chemicals that are used and in emitting gases (https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/loy_metoodika_naidete_ja_kommentaa ridega.pdf). According to this methodology it is necessary to know the relative importance of total solids (see material safety data sheet of a particular chemical or ask from distributor or producer of this chemical) in the mixture that is used. Then it is possible to find out the maximum VOC content in particular mixture. If the mixture contains also some water, it must be deducted from the final result. Environmental Management Plan of Taara Military Base 11 Calculating particular VOC contents using data from chemical’s material safety data sheet, assuming that the chemical consists 100% of VOC (according to the methodology by Estonian Environment Agency): NMVOCilwe – Particular VOC content in a chemical, percentage by weight. Water that the chemical contains and residues of dry matter are excluded. nimax – Maximum content of particular VOC, percentage by weight. Σ nimax – Total of all maximum contents of VOC, percentage by weight. If total of all maximum contents of VOC exceeds 100%, it will be considered equivalent to 100% and the number of maximum contents of VOC will be calculated. Annual emitted amounts of particular VOC can be calculated using following formula: where miNMVOC – weight of VOC contained in a chemical, t/yr; NMVOCilwe – particular VOC content in this chemical, percentage by weight. Water that the chemical contains and residues of dry matter are excluded. m – amount of the chemical used, t/yr. Example: For example, the amount of nitro solvent 1035; Nitro 646 used is 4,5t/yr. VOC content in this solvent is as follows : Table 1.2 Content of components in Nitro solvent 1035; Nitro 646. CAS nr Name Content in product Max possible content Ethyl acetate (ethyl 141-78-6 10-20% 20% ethanoate) 123-86-4 n-butyl acetate 10-20% 20% 67-64-1 Acetone 40-50% 50% 64-17-5 Ethanol 10-20% 20% ∑+(,- '( )* = 20 % + 20 % + 50% + 20% = 110% Next, 110% will be considered equivalent to 100% and proportions of maximum content for each VOC are calculated as follows: Ethyl acetate (ethyl ethanoate) Environmental Management Plan of Taara Military Base 12 NMVOC ethyl acetate (ethyl ethanoate) = 20% ∕ 110% × 100% = 18,18% n-butyl acetate NMVOC n-butyl acetate = 20% ∕ 110% × 100% = 18,18% Acetone NMVOC acetone = 50% ∕ 110% × 100% = 45,45% Ethanol NMVOCethanol = 20% ∕ 110% × 100% = 18,18% Likewise based on the amount of chemical used weight of each VOC contained in this solvent is calculated: NMVOC ethyl acetate = 18,18% ∕ 100%*0,8 × 4,50 t/yr = 0,655 t/yr NMVOC n-butyl acetate = 18,18% ∕ 100%*0,8 × 4,500 t/yr = 0,655 t/yr NMVOC acetone = 45,45% ∕ 100%*0,8 × 4,500 t/yr = 1,636 t/yr NMVOCethanol = 18,18% ∕ 100%*0,8 × 4,500 t/yr = 0,655 t/yr Approximately one vehicle per week is being painted and on average 15 kg of paint is being used for that. That makes ~780 kg of paint per year. If 0,78 t of paint is being used per year, mean concentration of VOC in paints and solvents that are used can be 0,128% to reach the annual amount of 1 kg of emitted VOC. Or if 15 kg of one paint is used per year that contains 7% of VOC, then the annual emitted amount of VOC is 1,05 kg/yr. According to the Atmospheric Air Protection Act, § 91 article 2 point 3 data about all emitted pollutants must be given in air pollution permit if the amount of a pollutant is at least 1 kg per year. Boilerhouse is at the current moment in reserve, so there is no emission of VOC resulting from combustion process in boilerhouse. Since there is also a gas station in Taara military base and the throughput of the gas station is high enough, it should also be included in air pollution permit. Although air pollution permit has been issued for the boilerhouse, but the boilerhouse is in reserve and there is no emission of VOC from the boilerhouse, it is still necessary that emitted amounts of VOC resulting from the operation of the gas station and paint room are dealt with in air pollution permit. Especially because solely the operation of the gas station causes exceeding of the amount of emitted VOC. There is also another possibility, which is to relinquish the air pollution permit issued for the boilerhouse and instead of that request for a registration for boilerhouse’s combustion devices in Environmental Board. According to the regulation No 67 (14.12.2016), issued by the Minister of Environment in Estonia, § 3 article 2, air pollution permit is not required if combustion device exceeds the limit capacity (1MW) established in § 3 (1), but has less than 500 working hours per year. Limit capacity of Taara military base’s boilerhouse is 5,4 MW, but the boilerhouse is currently not working. According to the same regulation, Appendix 1, air Environmental Management Plan of Taara Military Base 13 pollution permit is required if the amount of VOC exceeds 500 kg. In that case air pollution permit would be necessary for the gas station and paint room, if the amount of VOC were 500 kg. 8 kg/yr of VOC are emitted into air while loading fuel into fuel containers of the gas station. Also maximum 8kg/yr of VOC are emitted into air while fueling vehicles since all in all the same amount of fuel that is loaded into fuel containers during a year is fueled into vehicles during that year. That makes altogether maximum 16 kg/yr of VOC emitted into air while loading fuel and fueling vehicles. According to the regulation No 67 (14.12.2016), issued by the Minister of Environment in Estonia, air pollution permit is required if the amount of VOC exceeds 500 kg. Therefore, given the emission of VOC resulting from fueling, there may be maximum 476 kg/yr of emitted VOC resulting from painting. According to the above- mentioned information about VOC content in paints the average concentration of VOC in a paint can be maximum 61%. In that case air pollution permit is not required. Given that 500 kg of VOC can be emitted from the paint room (amounts emitted from the gas station are not to be counted), the average concentration of VOC in paints can be 64%. Paint room in Taara military base is in use and also VOC are emitted from the paint room. There are also combustion devices in the paint room that also emit various pollutants into air. Therefore, paint room is an environmental aspect with some significance. As for other chemicals, there are different types of oils stored in repair buildings of Taara military base – hydraulic fluid, semi synthetic oil, power steering oil, gearbox oil, coolants for vehicles and to some extent liquids for windscreen wipers. Oils are kept in closed and leakage proof containers made of metal and plastic material. Since oils are usually not volatile, containers made of plastic material are suitable for them. According to Industrial Emissions Act § 11 (2) VOC means any organic compound as well as the fraction of creosote, having at 293,15 kelvins (K) a vapour pressure of 0,01 kilopascals (kPa) or more. Vapour pressure of different engine, gearbox and lubricating oils are usually below 0,01 kPa at 293,15 K and thus they are generally not volatile. Thus, using these chemicals in repair building brings about no further air pollution. One may also assume that coolants of vehicles and liquids for windscreen wipers are not volatile either. Therefore, using and storing other chemicals has insignificant impact. The danger of a breakdown or an accident regarding ambient air pollution that may occur while storing fuel and other chemicals is primaly connected with the realization of possible fire hazard. In case of fire larger amount of pollutants will be emitted into the ambient air. Boilerhouse A termless ambient air pollution permit for Taara military base No. L.ÕV/328693 has been issued on 06.02.2017. The boilerhouse in Taara military base is not in operation any more and is in reserve in case district heating network of Võru fails to provide Taara military base with heat. Following from above air pollution resulting from the boilerhouse has no impact as the boilerhouse is not being used any more. Other devices Environmental Management Plan of Taara Military Base 14 There are also backup generators and cooling and air conditioning systems in Taara military base. There are two backup generators in Taara military base that consume diesel fuel. These are used only in an emergency situation which means that they are not used on a daily basis. While using a backup generator pollutants will be emitted into air resulting from fuel combustion (similar to the pollutants resulting from the use of vehicles and combustion devices of the paint room). About the impact of these pollutants on human health please see the previous chapter („Driving with vehicles and technical condition of vehicles and machinery“). There are also two combustion devices in paint room with a capacity of 0,48 MW. Both of them consume diesel fuel. Resulting from fuel combustion mainly nitrogen oxides, carbon oxides, VOC, solid particles and various heavy metals are emitted into air. These are mainly similar pollutants to those resulting from the use of vehicles as in both cases fuel is consumed. About the impact of these pollutants on human health please see the previous chapter („Driving with vehicles and technical condition of vehicles and machinery“). Cooling and air conditioning systems in Taara military base contain fluorinated greenhouse gases. All devices in Taara military base have been entered in FOKA registry. There are three main groups of fluorinated greenhouse gases: hydrofluorocarbons (HFC), perfluorocarbons (PFC) and sulphur hexafluoride (SF6). Hydrofluorocarbons are used in cooling and air conditioning systems and in heat pumps. Fluorinated greenhouse gases do not cause ozone layer depletion themselves, but they have strong reinforcing impact on climate change. Emitted amount of fluorinated greenhouse gases have increased since 1995 as previously used ozone depleting substances in cooling devices have been replaced mainly with hydrofluorocarbons (Estonian Environmental Research Centre, 2019). Fluorinated greenhouse gases are not poisonous to either humans, animals or plants, but they have strong reinforcing impact on climate change, since their atmospheric lifetime is relatively long (Estonian Environmental Research Centre, 2012). Following from above the backup generators and cooling and air conditioning systems have insignificant impact on environment. 1.1.6 Proposals (incl proposals for improvements)  Assess the environmental sustainability of Defence Forces’ machines. If necessary, start replacing the existing machines for the best possible machinery available.  Use environmentally friendly methodology for conducting next public procurements and, if possible, for using as civil vehicles get more hybrid or electric cars.  Work out rules of procedure to be followed in case of a possible accident (e. g. breakdowns, fuel and oil leakages that have happened in the area of the military base, etc).  In case of a possible environmental accident, a reporting form for environmental accidents is to be completed. This reporting form has been worked out during the composition of this environmental management plan, and it helps to consider what has happened.  If possible, cover parking lot of machines with hard surface to reduce spreading of the dust.  According to the Atmospheric Air Protection Act § 91 article 2 point 3 data about emitted amounts of all pollutants must be presented in air pollution permit, if the amount of emitted pollutant is at least 1 kg per year. Although the boilerhouse is in reserve, Environmental Management Plan of Taara Military Base 15  besides the emitted amounts from boilerhouse’s combustion devices, air pollution permit should also include the emitted amounts of VOC resulting from the operation of the gas station and paint room. There is also a possibility to relinquish the air pollution permit issued for the boilerhouse and instead of that request for a registration for boilerhouse’s combustion devices in Environmental Board. Air pollution permit for the gas station and paint room would be necessary, if the annual amount of emitted VOC were more than 500 kg. 1.2 Water (surface water, ground water, drinking water, sewage treatment) 1.2.1 Activities impacting on surface water There are no natural bodies of water located in the area of Taara military base, but there are ponds and ditches in the area (incl Taara ditch that has been entered in Environmental Registry). Near the military base Koreli brook is flowing. Taara military base is situated in the area where ground water is relatively well protected. Groundwater is abstracted from two bored wells that are located in the area of the military base (cadastral numbers 14709 and 50326). Following activities may have impact on groundwater:  possible vehicle accidents and contamination resulting from that;  contamination caused by vehicles and other machines (fueling and washing machines, repairing and maintenance of the vehicles on the spot, leakages);  directing precipitation water of Taara military base and water that has been used in outdoor carwash to the environment;  dangerous substances getting into ditches ;  leachate and precipitation water from waste containers;  accidents in the gas station and while collecting and storing hazardous waste;  accidents while storing fuel for the boilerhouse;  parking vehicles in sanitary protection zone of a bored well;  general violation of rules for sanitary protection zone of a bored well. 1.2.2 Current environmental permits, requirements presented in them and their analysis A termless permit for special use of water No. L.VV/324460 has been issued for Taara military base on 01.03.2014. The permit has been issued because the amount of water drawn from bored wells (cadastral numbers 14709 and 50326; Figure 1.2) exceeds 5 m3 per day and there occurs directing sewage water (precipitation water) into the recipient waterbody. Precipitation water from hard-surfaced sites of Taara military base is directed through mud-oil separators into ditches, from where it infiltrates into the ground. There are altogether three outfalls of storm water in Taara military base (see Figure 1.2):  Storm water of Taara military base, No 1 (code of the discharge according to the issued permit for special use of water VO211) – precipitation water from an area of 5200 m2;  Storm water of Taara military base, No 2 (code of the discharge according to the issued permit for special use of water VO212) – precipitation water from an area of 4500 m2;  Outfall of mud-oil separator (code of the discharge according to the issued permit for special use of water VO087) – Sewage water from the outdoor carwash containing no detergents (pressurized cleaning with clean water is used there) that has passed through Environmental Management Plan of Taara Military Base 16  mud-oil separator and pond is directed into the recipient waterbody. In addition to that precipitation water from a hard-surfaced area of 24 400 m2 is directed through this outfall into the recipient water body. Figure 1.2 Bored wells and outfalls of storm water in Taara military base (source: permit for special use of water No. L.VV/324460) There are no additional clauses in the permit for special use of water. Requirements for monitoring laid down in this permit will be described in the following chapter 1.2.3. 1.2.3 Current requirements for monitoring and monitoring data and analysis Requirements for a bored well laid down in the permit for special use of water:  Keeping monthly record about the water drawn from the bored wells based on the readings of water meters that are verified according to the Metrology Act. Write down the readings and amounts of water drawn into water meter’s logbook, being signed by the one who had taken the reading.  Water meters must be verified at least once in five years. Write down the time of the verification into water meter’s logbook.  Measure static water level in a bored well with a reliable measuring instrument while replacing pump or performing maintenance works, and record the absolute height of water level’s measuring point.  The results of the measurement must be indicated in water meter’s logbook and in annual report about water use.  Take samples of groundwater from sampling tap of a bored well according to the established methodology. Samples must be taken by an attested sample taker. Analysis of the samples must be performed in an accredited laboratory. Environmental Management Plan of Taara Military Base 17   Sampling frequency is once a year. Indicators to be monitored: ammonium, coliform bacteria, electrical conductivity, enterococci, Escherichia coli, fluoride, turbidity, chloride, colony count, 22 °C, odour, manganese, sodium, nitrate, nitrite, oxidizability, iron, sulphate, hydrogen ion concentration, colour. Water of both bored wells (cadastral numbers 14709 and 50326) is monitored in Taara military base. According to the data by Environmental Registry, the area of sanitary protection zone around bored wells is 30 m and the depth of one bored well (cadastral number 14709) is 93 m and the depth of the other bored well (cadastral number 50326) is 95 m. Water drawn from these bored wells is used in Taara military base’s water supply as drinking water, but also for technological purposes (incl washing vehicles etc). Last time the analysis of the water samples taken was performed on 10.04.2018. According to the requirements laid down in the permit for special use of water, inspection of the quality of ground water is based on regulation No 1 (02.01.2003) „Requirements of Quality and Inspection of Surface and Ground Water Used for or Intended to Use for Producing Drinking Water“, issued by the Minister of Social Affairs. In Table 1.3 results of the last analysis of ground water are shown. In addition to these results there are limit concentrations established by regulation No 82 (31.07.2001) „Requirements of Quality and Inspection of Drinking Water and Methods of Analysis“, issued by the Minister of Social Affairs, shown in this table. Limit concentrations established by regulation No 82 must be monitored concerning the water that is directly used as drinking water, i.e. analysis of drinking water should be performed also after treatment of the water, when sample is taken directly from drinking water tap. Environmental Management Plan of Taara Military Base 18 Table 1.3 Results of the analysis (10.04.2018) of ground water abstracted from bored wells with cadastral numbers 14709 and 50326 (source: private company Environmental Research Centre, Tartu department 2018; Estonian Veterinary and Food Laboratory, 2018). Regulation No 82 (31.07.2001), issued Regulation No 1 (02.01.2003), issued by the Minister of Social Affairs by the Minister of Social Affairs (basis Bored wells (basis for inspection of the quality of ground water abstracted from a bored for inspection of the water that is directly well) used as drinking water, i.e. water taken Indicator directly from drinking water tap) Cadastral Cadastral Quality class I Quality class II Quality class Quality class No 14709 No 50326 limit value limit value III limit value (both bored Limit concentration wells) Ammonium 0,2 0,11 0,5 1,5 2 I 0,5 (mg/l) Fluoride (mg/l) 0,28 0,24 >1,2–≤1,5 ≥1,5–≤1,7 ≥1,5–≤4,01 I 1,5 Chloride 2,1 3,7 250 250 350 I 250 (mg/l) Nitrate (mg/l) <0,1 <0,1 50 50 50 I 50 Nitrite (mg/l) <0,01 <0,01 0,5 ≤0,5 ≤1,0 I 0,50 Colour (mg/l <5 <5 5 5 10 I Acceptable for consumer, with no Pt) unnatural changes Threshold 4,0 3,0 2 (points) 2 (points) 3 (points) Acceptable for consumer, with no odour number unnatural changes (TON) Oxidizability 2,1 <1 5 5 5 I 5,0 (mgO/l) Iron (µg/l) 5400 1800 200 1000 10 000 III 200 Manganese 110 70 50 100 200 III ja II 50 (µg/l) Sulphate 7,6 10 250 250 350 I 250 (mg/l) Turbidity 39 <0,5 1,5 2,0 3,0 Exceeds classes Acceptable for consumer, with no (NTU) III and I unnatural changes pH 7,7 7,6 ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 I ≥6,5 ja ≤9,5 Environmental Management Plan of Taara Military Base 19  Regulation No 82 (31.07.2001), issued Regulation No 1 (02.01.2003), issued by the Minister of Social Affairs by the Minister of Social Affairs (basis Bored wells (basis for inspection of the quality of ground water abstracted from a bored for inspection of the water that is directly well) used as drinking water, i.e. water taken Indicator directly from drinking water tap) Cadastral Cadastral Quality class I Quality class II Quality class Quality class No 14709 No 50326 limit value limit value III limit value (both bored Limit concentration wells) Electrical 519 437 2500 2500 2500 I 2500 conductivity (µs/cm) Sodium (mg/l) 4,6 4,4 200 200 350 I 200 Escherichia 0 0 0 0 ≤10 I 0 coli Colony count 0 0 100 100 ≤300 I 100 22 °C Enterococci 0 0 0 0 ≤10 I 0 Coliform 0 0 0 0 ≤10 I 0 bacteria Environmental Management Plan of Taara Military Base 20 According to the results of the analysis (Table 1.3) it appears that turbidity exceeds the limit value established for quality class III. Groundwater, indicators of which exceed the limit values established for quality class III, is not to be chosen to be the source of drinking water. According to Regulation No 1 (02.01.2003), § 3 (4), issued by the Minister of Social Affairs, groundwater exceeding the established limit values for quality class III may be used as a source of drinking water with the written consent by Health Board or its regional service, if treatment of the water and measures taken to improve the environmental status guarantee quality water, and if there is no alternative source for drinking water. According to the issued permit for special use of water, quality control of the ground water has also to be based on inspection plan of drinking water coordinated with Health Board. Inspection plan for Taara military base’s drinking water is coordinated with Health Board and the plan states that the ground water exceeds the requirements for quality class III. According to the results of the analysis about previous years, concentrations of iron and manganese are in quality class III and the values of other indicators (shown in Table 1.3) are within quality class I. In Table 1.4 are shown indicators of manganese, iron and turbidity about previous years of 2015-2017. Table 1.4 Indicators of manganese, iron and turbidity in 2015-2017 (source: private company Environmental Research Centre, Tartu department 2015-2017; and Health Board, Tartu laboratory 2015-2017). Bored well cadastral No 14709 Bored well cadastral No 50326 2015 2016 2017 2015 2016 2017 Manganese 120 77 110 78 120 67 (µg/l) Iron (µg/l) 2900 1700 2900 1900 2800 1800 Turbidity 27 3,2 37 9,2 13 24 (NTU) It appears from Table 1.4 that the established limit value for turbidity (Regulation No 1 (02.01.2003), issued by the Minister of Social Affairs; shown in Table 1.3) has also been exceeded in the results of analysis for previous years. There are no exceedings concerning the limit values for iron and manganese. According to Regulation No 1 (02.01.2003), issued by the Minister of Social Affairs, to guarantee drinking water quality, in case of quality class III one has to use speacial treatment methods for ground water (disinfection, if necessary) which enable to guarantee quality drinking water conerning all indicators. Water in Taara military base is subject to treatment concerning iron and manganese. Water samples taken from bored wells show that turbidity exceeds the established limit value for quality class III. Therefore also drinking water (that has undergone treatment concerning iron and manganese) analysis should be performed. Then the results of the analysis can be compared whether the water from drinking water tap meets the requirements established in Regulation No 82 (31.07.2001), issued by the Minister of Social Affairs. Requirements established in the permit for special use of water for outfalls of storm water:  Effluent sample of discharge VO087 is to be taken from the pond’s outflow to the ditch (coordinates X:6413019, Y:679616). If taking representative sample from that place is Environmental Management Plan of Taara Military Base 21  not possible due to low water level, well before the pond is to be used as a sampling spot (coordinates X:6413034, Y:679595). The sampling spot is to be recorded on analysis document.  Guarantee representativeness of the sample, and sampling must meet the criteria required in legislation.  Sample monitoring storm water can be a snap sample taken within 30 minutes after storm water runoff has started.  Perform effluent analysis concerning constituents analysed in an accredited laboratory.  Sampling frequency is once in six months and the indicators to be monitored are: suspended solids and petroleum products. Indicators to be monitored with sampling frequency once a year are: BOD7, COD, pH, total phosphorus (Ptot), total nitrogen (Ntot). Results of the storm water samples’ analyses performed in 2016-2019 are shown in Table 1.5. Table 1.5 Storm water analyses (source: Centre for Defence Investment, 2019). Indicators to be monitored (mg/l) Year BO Suspended Petroleum Ntot pH Ptot COD D7 solids products 27.04.2016 - 5,6 <0,02 - - - - 19.09.2016 - 2,4 <0,02 - - - - 27.06.2017 - 7,0 <0,02 - - - - 30.10.2017 - 20 <0,02 - - - - 04.07.2018 - 6,5 <0,02 - - - - 06.05.2019 6,4 15 0,63 1,3 7,6 0,33 60 Norms established by the permit 15 40 5 45 - 1 125 Limit value (mg/l)* for treatment plants with a pollution load of 2000-9999 l 15 40 5 45 6-9 1 125 * Limit value according to Regulation No 99 (29.11.2012) „Requirements Concerning Waste Water Treatment and Directing Sewage and Precipitation Water into Recipient Water Body; Limit Values of Pollution Indicators in Sewage and Precipitation water; and Measures to Control Meeting of These Requirements“, issued by the Government of Estonian Republic. 1.2.4 Drawing groundwater and the quality of drinking water Groundwater is drawn from two bored wells in Taara military base (cadastral No 14709 and 50326). Figure 1.3 shows the amount of water consumed in Taara military base during years 2017, 2018 and 2019. Water consumption depends on people staying in Taara military base. Environmental Management Plan of Taara Military Base 22 Water consumption (m3) 4500 4000 3500 3000 2500 2000 1500 1000 500 Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sept Oct Nov Dec 2017 3097 2511 2863 2087 2683 1192 2818 3050 2473 3134 3009 2258 2018 3126 2012 2503 4420 3580 840 1797 2110 1900 3008 2934 2134 2019 2917 2348 2459 Figure 1.3 The amount of water consumed in Taara military base 2016-2019 (data source: Centre for Defence Investment, 2019, an e-mail) The biggest water consumption during that period has been in April 2018, when it reached the amount of 4420 m3. Water consumption was also big in May 2018. Total water consumption in 2017 was 31 175 m3 and in 2018 it was 30 364 m3. According to the permit for special use of water it is allowed to draw 1830 m3 water from one bored well (cadastral No 14709) and 47 170 m3 water from the other bored well (cadastral No 50326). Ground water that is used as a source for drinking water has to be analysed according to regulation No 1 (02.01.2003) „Requirements of Quality and Inspection of Surface and Ground Water Used for or Intended to Use for Producing Drinking Water“, issued by the Minister of Social Affairs. Results of the last analysis of ground water abstracted from bored wells with cadastral numbers 14709 and 50326 are shown in chapter 1.2.3. Assessment of ground water’s quality according to the abovementioned regulation is also in chapter 1.2.3. 1.2.5 Formation of sewage water and solutions for sewage treatment Wastewater originating from Taara military base is directed to public wastewater facilities of Võru town and is treated according to the established requirements in sewage treatment plant of Võru Vesi Ltd. The sewage treatment plant of Võru Vesi Ltd is situated about 5 km from the military base and the recipient of the sewage treatment plant is river Vanajõgi (VEE1004603). In indoor carwash of Taara military base chemicals are used for washing vehicles. Wastewater originating from the carwash is directed through oil-mud separator to public wastewater facilities. In outdoor carwash of Taara military base only water is used for washing vehicles and it is directed through oil-mud separator to the pond and then from the pond to Taara ditch. Directing precipitation water to a recipient water body, limit values of pollution indicators must meet the requirements established in Regulation No 99 (29.11.2012) „Requirements Concerning Waste Water Treatment and Directing Sewage and Precipitation Water Into Recipient Water Body; Limit Values of Pollution Indicators In Sewage and Precipitation Water; and Measures to Control Meeting of These Requirements“, issued by the Government of Estonian Republic. Allowed concentrations of pollutants are also determined in the permit for special use of water. Environmental Management Plan of Taara Military Base 23 Oil and grease separators and mud separators in Taara military base are cleaned by Võru Vesi Ltd in response to an order. 1.2.6 Problems raised during the environmental review (incl environmental questions posed by the staff of the military base) In interviews held during the environmental review staff raised a problem concerning outdoor carwash. Vehicles in outdoor carwash are washed only with water there, but often it is not enough to properly clean the vehicles. Therefore, there was a wish that it would be possible to use chemicals also in outdoor carwash for washing vehicles. It is allowed to use chemicals in indoor carwash of Taara military base. Water coming from indoor carwash goes also through oil-mud separator and then it is directed to public wastewater facilities. Using chemicals in outdoor carwash is currently not possible, because water used in outdoor carwash is directed through oil-mud separator to the pond and then from the pond to Taara ditch. Should one wish to use chemicals also in outdoor carwash, an extra purification plant, for example, is to be installed. Besides detergents this purification plant has also to remove oil and pollutants originating from road surface from the water. It is necessary to use microorganisms in purification plant who are able to remove the abovementioned substances from wash water. Most of the bacteria in bioreactor are able to reproduce within the temperature range of 10oC to 40oC. For the proper functioning of bioreactor temperature above 8oC has to be maintained, therefore, since it concerns outdoor carwash, one should consider warming the water to keep the necessary minimum temperature. Selecting the purification plant depends on the amount of water originating from carwash, location of the carwash (outdoors) and whether the carwash operates throughout the year. Bioreactor BioClean 2000, for example, is designed for capacity of 2000/l and this purification plant includes also aeration system, fine filter and sand-flintstone filter for biomass filtration. However, concerning this particular example, it is vital to keep the carwash operating throughout the year. Thus, if carwash is not used during winter time, bacterial colony will die. Waste water directed into nature must meet the requirements established in Regulation No 99 (29.11.2012) „Requirements Concerning Waste Water Treatment and Directing Sewage and Precipitation Water Into Recipient Water Body; Limit Values of Pollution Indicators in Sewage and Precipitation Water; and Measures to Control Meeting of These Requirements“, issued by the Government of Estonian Republic. It is also possible to direct water coming from the outdoor carwash through oil-mud separator and then to public wastewater facilities as it is done with the water coming from the indoor carwash. Parking Defence Forces’ vehicles and heavy machines sometimes on green area and that there is a gravel-surfaced parking lot instead of an hard-surfaced one poses contamination risk to ground water in case of oil or fuel leakages from the machines. Currently oil bathtubes are used immediately after detecting a leakage and leakages occur rather seldom. Nevertheless it would be necessary to cover the gravel-surfaced parking lots with hard surface and collect precipitation water from these parking lots and clean it in oil-mud separators before directing it to the environment. It is also necessary to increase the area of parking lots so that there would be no need to park machines on green area. It appeared during a visit in the course of environmental review that waste oil casks were kept on green area close to the parking lot. Some of these casks on green area were without lid and and half full. Environmental Management Plan of Taara Military Base 24  1.2.7 Impacts (incl the danger of a breakdown or an accident) Using vehicles and their technical condition. Storing fuels. Vehicles in Taara military base are used every day. Speeds in Taara military base are low and since many pedestrians are walking in the area, drivers are more careful too and so the probability of accidents in the base is low. While leaving to military exercises vehicles are driving in an organized manner and so the probability of possible accidents is low. Even lower would be the probability of ground water and soil contamination (fuel or oil leakage) due to an accident, since in case of a possible leakage the amounts of oil and fuel getting into the environment were small. Military units are equipped with tools necessary for localizing and eliminating possible leakage. There are mostly civil vehicles of Defence Forces and vehicles used for military exercises (transporters, off-road vehicles etc) driving in Taara military base. Most of the machines that are used for military exercises are produced more than 20 years ago. Due to the age and the intensive use of these machines they have begun to amortize. The amount of oil and fuel in a vehicle depends on type and purpose of particular vehicle. For example, fuel tank capacity of Defence Forces’ lorries is about 135-270 l and fuel tank capacity of armoured transporters is 300 l (Estonian Military Academy battle school, 2015). Due to amortization the risk of possible oil and fuel leakages is increasing, which are usually hard to prevent. To some extent it is possible to prevent oil and fuel leakages by checking vehicles and machines before parking them for a longer period (more than one day) and before using them for military exercises. In this way one is able to detect the problem earlier and it would be possible to eliminate the problem. It also decreases the possibility of leakages during military exercises, which take place mainly in landscape, where removing leaked oil or fuel is more complicated. So in this way one is able to prevent leakages in Defence Forces’ training areas. There are many ways how petroleum products (oil and fuel) decompose in soil and decomposition process depends on the amount of a substance that has leaked into the soil. Decomposition processes of petroleum products are: easily evaporating compounds volatilize, oil degradation takes place due to microorganisms (biodegradation), oil drops are bound with soil particles (sorption), oily mixture diffuses and is diluted, oil will be bonded chemically. In case of leakages one has to determine whether there is a small or a large leakage. That is, one has to decide what to do with the source of the leakage. Deciding depends on the purpose, tools available and restrictions: whether it is necessary to clean the soil or protect ground water; whether the source of the leakage has to be opened or not; whether the contaminated soil has to be removed or it will be kept there. If geological conditions are good, then the oil will not get into ground water. Choosing the technology is influenced by following factors: what kind of oils or mixtures are involved, desired purity of the soil after it has been cleaned, and how quickly it is necessary to clean the soil (Estonian Academy of Sciences, Commitee of Nature Conservation, 2002). In case of leakages it is important to act quickly. After detecting a leakage one must place as quickly as possible a container under the leakage that prevents reaching the ground. From hard- surfaced site it is possible to remove leakage using absorbent, but removing oil or fuel that is already infiltrating into the ground is much more complicated. In case of smaller leakages ground slowly becomes clean naturally (Estonian Academy of Sciences, Commitee of Nature Conservation, 2002). Taara military base is situated in an area where ground water is relatively well protected, i.e. geological conditions of the area are good concerning decreasing the Environmental Management Plan of Taara Military Base 25 probability of leaked oil or fuel reaching into the ground water. In case of larger leakages it is recommendable to excavate the contaminated soil. The excavated soil has to be replaced with uncontaminated soil. The excavated contaminated soil has to be handed over to an enterprise that has a licence for treatment of hazardous waste. Leakages of up to 15 l leaked oil or fuel from vehicles can be considered to be small leakages (one may assume that in most vehicles there is not more than 15 l oil in its engine). Nature can cope with such leakage itself, thus there is no need to excavate the soil. Presumably one is able to react quickly in case of a leakage and place a container or a vessel under the leakage. Leakages of 50 l or more can be considered to be larger leakages. In that case nature is not able to cope with the leakage itself and therefore it will be wiser to excavate the contaminated soil. The excavated soil must be handed over for a further treatment to an enterprise that has a licence for treatment of hazardous waste. One option to prevent leaking oil or fuel into the soil is to equip vehicles with a container or a vessel (e.g. an oil bathtub) that can be placed under the leakage if necessary. This is temporary solution for the problem but it prevents leakage reaching the ground until some permanent solution will be found. Therefore, this kind of oil bathtubes should also be used in the area of Taara military place, where heavy machines are at a standstill for a longer period. Thereat is also important further proper treatment of „catched“ oil or fuel (using absorbent; storing it in closed container; etc) There is a gas station established in Taara military base, where in underground containers diesel fuel is stored (storage capacity of the containers is altogether 30 m3). Although boilerhouse is not in use any more, there is still some fuel left in its fuel container. Fuel for the boilerhouse is stored in boilerhouse’s fuel container. Fuel containers of the gas station have been installed according to the requirements of regulation No 172 (16.05.2001) „Requirements of Water Conservation for Storage Buildings of Oil Products“, issued by the Government of Estonian Republic. Boilerhouse’s fuel container has double walls to prevent possible fuel leakages. Nevertheless, there is a possibility of leakages from fuel containers or an accident may happen while loading the fuel containers, during which fuel may flow on the ground. In case of an accident, fuel must be collected using absorbent. In case of leakages, fuel must be pumped out of container and container should be either repaired or replaced for a new one. If oil contamination reaches surface water, the first visible consequences of the contamination will be oil slicks on water body’s surface. Oil getting on the plants interferes with plants’ metabolism. That can destroy flora and thus limit the habitat of organisms feeding on plants. Harmful components of petroleum products cause poisoning of plants and animals, various diseases, impairment at a cellular level, developmental disorders and accompanying problems of it. Petroleum and its oil products are among carcinogenic substances that facilitate tumour induction. Primary processes that take place in water are spreading, evaporating, diffusion, emulsion formation and dissolution. After that processes of oxidation, sedimentation and biodegradation of petroleum and oil begin. The most important process is evaporation that leads to a significant decrease of the amount of oil staying in water environment. As a result of volatilization heavier and more solid substances remain there where they become heavier than water and may sink into the deepest layers of water. Oil film may after getting into the water spread either as an oil slick on water surface, floating in water or at the bottom of the water body. However, large-scale oil or fuel contamination from Taara military base reaching surface water is not likely. In case of a minor contamination oil and fuel that has reached the environment and does not evaporate, will be subject to aerobic degradation. Environmental Management Plan of Taara Military Base 26 Ground water of Taara military base’s area is relatively well protected and thus the risk for contamination reaching into ground water is low. On the other hand sometimes vehicles will be parked in sanitary protection zone of a bored well if there lacks space in other parking lots. If oil or fuel contamination reaches into ground water, the ground water will remain contaminated for many years, since decomposition processes of organic matter are much slower in ground water than in surface water. Substances dissolved in ground water start spreading in certain direction according to the flowing direction of ground water. Organic matter forms a layer on the surface of groundwater and starts spreading on the surface of ground water in its flowing direction, at the same time partially dissolving. There is, on average, 900 persons staying in Taara military base and the base can hold, on average, 500 units of machinery. Therefore, leakage from a vehicle is very likely to occur and thus taking action as quickly as possible is necessary to prevent petroleum products reaching into the ground. Also, containers for absorbent and used absorbent must be provided at hard- surfaced sites. Taking into consideration how intensive is the using of the area and the fact that Taara military base is situated in an area where ground water is relatively well protected, impact on surface and ground water and soil resulting from using vehicles and storing fuels can be considered to be an insignificant environmental impact. Mud and dirt carried by vehicles to the area of Taara military base Vehicles returning from military exercises are often muddy and dirty. Most of the vehicles involved in military exercises carry mud and dirt that has attached to them to Taara military base while returning from the exercises. As there are no training areas close to Taara military base, before arriving at the military base vehicles are driving at different roads outside the base where some of the mud and dirt already drops off. Still, mud and dirt are carried into the area of Taara military base to some extent and together with precipitation water it may increase the amount of suspended solids directed into the environment. Sewage water from the outdoor carwash of Taara military base is directed through mud-oil separators to a pond situated in the area of military base, and the pond is connected to Taara ditch. Only clean water is used in outdoor carwash for washing vehicles and no detergents are used there. Data from previously conducted monitorings show no exceeding of limit values for petroleum products in sewage water. Thus, though mud and dirt that might contain residues of oil and fuel to some extent are washed away from vehicles, one can still according to the conducted monitorings conclude, that the amounts of petroleum products in sewage water directed to the ground are greatly below established limit values (see monitoring data in Table 1.5). Taking into consideration how intensive is the using of Taara military base and the fact that the vehicles are not driven off-road close to military base’s area, vehicles carrying mud and dirt to the base have insignificant environmental impact on surface and ground water. In particular, because most of the mud and dirt already drops off from the vehicles before they return to Taara military base. Directing storm water of Taara military base and water coming from outdoor carwash into environment Environmental Management Plan of Taara Military Base 27 From hard-surfaced sites where machines are kept, storm water in Taara military base is first directed through oil-mud separators and then to a pond situated in the area of military base, and the pond is connected to Taara ditch. Taking into consideration the fact that Taara military base is situated in an area where ground water is relatively well protected, sewage water infiltrating into ground water is not likely. Also sewage water from the outdoor carwash goes first through mud-oil separator and then it is directed to the pond. In the abovementioned Table 1.5 one can see that samples taken from sewage water are below established limit values. Petroleum products may get into storm water while washing machines and due to possible leakages taking place at parking lots. Sample analysis of storm water shows that oil-mud separators remove petroleum products effectively and concerning petroleum products there has been no exceeding of the limit values. So normally, contamination of ground water with petroleum products is not likely. Things may be different in case of an accident accompanied by large-scale leakages from fuel containers or a leakage occuring during loading the fuel. In that case together with storm water contamination of surface water with fuel may occur. Given the facts above directing storm water and water coming from the outdoor carwash to the environment is an insignificant environmental aspect. Hazardous substances getting into surface water Various types of oils are stored in the base (hydraulic fluid, semi synthetic oil, power steering oil, gearbox oil) and coolants for vehicles and liquids for windscreen wipers. Oils are kept in closed and leakage proof containers made of metal and plastic material. Coolants and liquids for windscreen wipers are kept in closeable original packages. There is also a paint room in Taara military base where vehicles are being painted. Approximately one car per week is being painted there and an average of 15 kg painting substances is being used for that. Paints are kept in closed original packages. Repair building itself is connected with public wastewater facilities, but no water is used in paint room. Since chemicals containing hazardous substances are stored indoors, contaminating water environment is not very likely. Hazardous substances getting into surface water has rather insignificant impact on environment. Collecting and storing hazardous waste Hazardous waste in Taara military place is collected separately and the base is provided with places for the collection of hazardous waste. These places for hazardous waste are mostly indoors. Although containers (of waste oil and other liquid chemicals) for which there is a risk of leakage were kept indoors, there were no oil bathtubes under them that would enable to remove the leakage easily. In case of possible leakages from oil casks (because of an accident) it will be possible to remove the leakage only by using an absorbent. If oil bathtubes were placed under oil casks, it would be possible to collect oil to the tube and place it back to the containers again. There were appropriate signs on hazardous waste containers. To some extent it is possible to reduce the risks for water environment accompanying with collecting hazardous waste even more. For example, oil casks were kept outdoors and some of these casks were open and contained some kind of liquid. Therefore, it may occur that in case it is necessary to use these casks again one will pour out liquids in them to some place outdoors in Taara military base. Also due to heavy precipitation open casks may overflow and so liquid in them may reach the soil. Environmental Management Plan of Taara Military Base 28 There are concrete floors in buildings where hazardous waste is stored. Since waste oil casks are not equipped with oil bathtubes, in case of possible leakages from oil casks it will be possible to remove the leakage from a building’s floor only by using an absorbent. If oil bathtubes were placed under oil casks, it would be possible to collect oil to the tube and place it back to the containers again. In that way, it would be possible to totally avoid waste oil getting from building to the environment. Following from above collecting and storing hazardous waste has insignificant environmental impact. 1.2.8 Proposals (incl proposals for improvements)  Establish rules, that machines at a standstill for a longer (more than one day) period must have oil bathtubes placed under them. These bathtubes help to catch possibly leaking oil or fuel. Also proper further treatment of „catched“ oil or fuel is to be addressed in these rules (pouring into a container, handing over to waste manager etc)  Place the established rules on announcement boards (build one if necessary) that are erected at relevant sites, incl parking lots, repair building, garage and also gas station, as there may occur fuel leakages in gas station.  Cover parking lots in Taara military base with asphalt surface and find a solution for collecting the storm water (direct storm water throught oil-mud separators to a recipient water body).  Trainings concerning hazardous waste and waste management for the persons involved in these activities.  Take water samples from Taara ditch (recipient of sewage water) north from the spots that are currently being monitored (e.g. after parking lot of machines, suggested spot is indicated in Appendix 3). Regulation No 99 (29.11.2012) „Requirements Concerning Waste Water Treatment and Directing Sewage and Precipitation Water Into Recipient Water Body; Limit Values of Pollution Indicators in Sewage and Precipitation Water; and Measures to Control Meeting of These Requirements“, issued by the Government of Estonian Republic, is the basis for analyzing these samples. If the results of the analysis does not meet the requirements established in this regulation, currently existing oil-mud separators have to be checked and, if necessary, replaced with more effective ones.  Drinking water (that has undergone treatment concerning iron and manganese) analysis should be performed. Then the results of the analysis can be compared whether the water from drinking water tap meets the requirements established in Regulation No 82 (31.07.2001), issued by the Minister of Social Affairs. If the results of the analysis does not meet the requirements established in this regulation, either an additional water treatment device has to be installed or taking water from public water supply of Võru town is to be considered.  Avoid parking vehicles in sanitary protection zone of a bored well.  In outdoor carwash an extra purification plant is to be installed if chemicals are used there. Besides detergents this purification plant has also to remove oil and pollutants originating from road surface from the water. It is necessary to use microorganisms in purification plant who are able to remove the abovementioned substances from wash water. Most of the bacteria in bioreactor are able to reproduce within the temperature range of 10oC to 40oC. For the proper functioning of bioreactor temperature above 8oC has to be maintained, therefore one should consider warming the water to keep the Environmental Management Plan of Taara Military Base 29  necessary minimum temperatuure (private company Veepuhastuse). Selecting the purification plant depends on the amount of water originating from carwash, location of the carwash (outdoors) and whether the carwash operates throughout the year.  Normally there may occur, in spite of measures taken to avoid leakages, only small oil and fuel leakages. If small amounts of leaked oil or fuel reach the soil, nature will be able to cope with its cleaning itself. Nevertheless, also concerning small amounts it is important to stop the oil leakage as quickly as possible and collect the leaking oil (e.g. with oil bathtube, using absorbent on hard-surfaced site).  Provide hard-surfaced sites/parking lots and gas station with absorbent and containers where used absorbent can be collected.  In an exceptional situation (while parking on green area, not on hard-surfaced site), where there is a larger fuel leakage (50 l and more), the contaminated soil has to be excavated as quickly as possible and handed over to an enterprise that has a licence for treatment of hazardous waste. The excavated soil has to be replaced with uncontaminated soil.  To reduce amortization of the vehicles, there is an option to replace the existing machines for the best possible machinery available. As military machines are very expensive, one should first start replacing the vehicles that are the oldest and have the highest fuel consumption and maintenance costs.  Work out rules of procedure how to remove possible leakages and treat contaminated soil. Place these rules of procedure on announcement boards (build one if necessary) that are erected at relevant sites (e.g. parking lots, close to absorbent containers and in barracks).  Organize training days regularly, where it will be explained how to take action in case of a possible leakage, how to use absorbent and treat contaminated soil and the used absorbent.  Avoid storing waste oil casks outside. If there is no space for them indoors, build, for example, a temporary shelter for oil casks and make sure that the casks are closed on the top.  Place oil bathtubes under waste oil casks that are indoors so that it would be easier to remove a possible leakage. 1.3 Waste 1.3.1 Waste generation and activities influencing waste generation; the arrangement of collecting, sorting and handing over the waste Waste is generated daily in Taara military base. The amount of generated waste depends on the number of persons staying in the base. The generation of waste increases significantly when people are returning from military exercises to the base or when recruits are leaving from the base (having completed their military service). Sorting and handing over of waste in Taara military place takes place within the framework of arranged waste transport – service provider is Eesti Keskkonnateenused Ltd. Locations of waste containers are indicated on display boards in various buildings of Taara military place. A private company provides service at soldiers’ home in Taara military base. This company is responsible for the waste generated there, it is collected and transported separately. Environmental Management Plan of Taara Military Base 30 The service provider that has won public procurement in Võru has the right to transport mixed municipal waste and waste paper and cardboard. There are waste containers at various spots in Taara military base, according to where the waste generation is taking place. Domestic waste There are containers for domestic waste close to most of the buildings, because domestic waste is generated in all buildings. There are also some domestic waste containers indoors (e. g. in repair building and in garage). Transport of domestic waste takes place three times a week. According to the data from 2016 there are 29 waste containers in Taara military base with a size of 0,24 m3, one container with a size of 2,5 m3 and three containers with a size of 4,5 m3. The number of domestic waste containers has not changed, but their location may occasionally change according to where more waste is being generated. In exceptional situations (recruits leaving from the base or after major military exercises) additional containers are ordered. Given the abovementioned number of containers it is possible to calculate the expected amount of waste generated per week in Taara military base. This calculation is based on an assumption that containers are full while being transported away and that no additional containers are ordered. Waste containers outside are mostly labelled and closed from on the top. Calculation: 29 (number of containers)*0,24 m3 (capacity of containers)= 6,96 m3 3*4,5 m3=13,5 m3 1*2,5 m3=2,5 m3 Total amount of waste generated 6,96 m3+13,5m3+2,5 m3=22,96 m3 Transport of domestic waste takes place three times a week and provided that waste containers are full while being transported away, the amount of domestic waste generated per week in Taara military base: 22,96 m3*3 (number of transports)=68,88 m3 Yet the waste generation in Taara military base depends on the number of persons staying in the base and presumably not all containers are full during waste transport. Thus, one may say that the maximum amount of domestic waste generated per week in Taara military base is 68,88 m3 . The amount of domestic waste would decrease significantly if packaging waste and biodegradable waste were sorted separately to a greater extent. Packaging waste There is one packaging waste container with a size of 4,5 m3 outdoors close to the canteen in Taara military base. Transport of packaging waste takes place three times a week, which means ~13,5 m3 packaging waste per week is separately sorted in Taara military base. As there is only one packaging waste container in the base, one may expect that in other regions of the base packaging waste will be thrown into domestic waste containers. Therefore, there is no overview of actual packaging waste generation in Taara military base. Environmental Management Plan of Taara Military Base 31 To reduce the amount of domestic waste there should be more packaging waste containers placed in the area of Taara military base. Also collecting waste separately by sorts should be enhanced, for example in barracks, school buildings and other buildings of the base as well Paper and cardboard Paper and cardboard containers are placed close to the buildings, where this kind of waste is mostly generated (e.g. barracks, staff building). There is a press for wastepaper and cardboard close to the canteen in Taara military base. Waste paper and cardboard is not handed over to the service provider, but transported to Räpina Paper Factory Ltd (Räpina Paberivabrik AS). This transport takes place about three or four times a year. Approximately 18 m3 paper and cardboard is transported at a time. That makes an average of 63 m3 waste paper and cardboard per year. Scrap metal There is one scrap metal container in Taara military base (11 m3). Transport of scrap metal takes place according to how it is ordered, that in turn depends on waste generation. There have been maximum three times a year that the transport of scrap metal has been ordered. Hazardous waste There are also some waste containers indoors in Taara military base. Besides domestic waste containers and wastepaper-cardboard containers there are containers indoors (in garage and repair building) for contaminated packages, oil filters, contaminated cloth and absorbent. Besides those old batteries and car batteries are collected separately, for which there are separate containers. In hospital also medical waste is collected separately (incl sharp and stinging items, such as cannulae, syringes), and mercury as well. Besides them medicines past expiration date are collected separately in hospital (a nurse-pharmacist is responsible for that) and they are taken to the central pharmacy of Support Command of the Estonian Defence Forces. In an indoor shooting range sweepings left after shootings are collected separately. Transport of hazardous waste (incl batteries, oil filters, contaminated packages and cloth, absorbent, sweepings left after shootings, medical waste and mercury) takes place according to how it is ordered. Waste oil is collected into containers with a size of 1 m3 and also into waste oil casks. Also old paints and other chemicals are collected and handed over to waste manager. Transport of hazardous waste takes place at least twice a year, contracting partner and service provider is Epler & Lorenz Ltd. Waste oil is transported about three times a year, contracting partner and service provider is Epler & Lorenz Ltd. Biodegradable waste Biodegradable park waste is scattered over the area of an obstacle course. Biodegradable waste from kitchen and canteen is drained (leachate goes through oil and grease separator to public wastewater facilities) and then put into domestic waste container as service provider is not obliged to transport biodegradable waste separately. In Taara military base biodegradable waste from kitchen and canteen is collected together with domestic waste and therefore there is no overview of how much biodegradable waste is generated. To reduce the amount of biodegradable waste and to enable recycling of biodegradable waste it should also be collected separately in Taara military base. Also collecting different types of waste separately by sorts should be enhanced, for example, in barracks, school buildings and other buildings of the base. Although biodegradable waste is not necessarily generated in large Environmental Management Plan of Taara Military Base 32 quantities in other buildings, containers of biodegradable waste should be emptied at least once a week to avoid spreading the smell possibly originating from biodegradable waste containers. Wood waste and old tyres Wood waste is collected close to the canteen too (incl Euro-pallets). Wood waste is used in the base if need be or transport of wood waste is ordered. Besides that old tyres are collected separately. If respective container is full, it will be transported to Kuusakoski Ltd or to another enterprise that has a licence for managing that type of waste. Ammunition waste There occurs also ammunition waste generation in Taara military base and ammunition waste is to be collected separately as well. There is a separate box in indoor shooting range of Taara military base where shell casings are collected. Ammunition waste is handed over to Support Command of the Estonian Defence Forces. Boxes and packages of ammunition may generally according to the material they are made of be considered non-hazardous waste. In Taara military base labels indicating the hazard class are either removed from the boxes and packages of ammunition or made unreadable. These packages are taken to an agreed place for the collection. In some cases impregnated wood packages are to be considered hazardous waste (if they are impregnated with environmentally hazardous substances). Whether a particular case is to be considered hazardous waste or not depends on the content of hazardous substances in waste material. Categorization of particular waste as hazardous waste is based on Regulation No 70 „Procedures for the Classification of Waste and List of the Waste“, issued by the Minister of Environment in Estonia. Cleanup days are organized in Taara military base up to two times a year for which some extra waste containers will be ordered. Extra waste containers will be also ordered when recruits return from major military exercises and therefore it is known that larger amount of waste will be brought to the area of military base, and also when recruits have completed their military service. Waste management regulation of Võru town stipulates the arrangement of waste management and determines requirements for arranging waste management, waste types for which an arranged waste transport is applied, transport areas, transport frequency and time, rules for determining service fees of waste transport and oversight of waste management in administrative territory of Võru town. Taara military base is subject to waste management regulation in Võru (The City Council of Võru, 2016), according to which following types of waste should be collected separately by sorts in the area:  Paper and cardboard;  plastic;  metal;  glass;  biodegradable gardening and park waste;  biodegradable kitchen and canteen waste;  non-biodegradable gardening and park waste;  packaging waste, including paper and cardboard packaging, plastic packaging, wood packaging, metal packaging, composite packaging, glass packaging, textile packaging;  wood; Environmental Management Plan of Taara Military Base 33   textile;  bulky waste;  waste from problematic products;  hazardous waste. Most of the waste types given in the abovementioned list are collected separately by sorts in Taara military base. One exception is biodegradable kitchen and canteen waste. There is either no glass or textile waste generation in Taara military base. When there are windows replaced in Taara military base, the one who conducts the work will deal with disposal of the old glass. Empty packages are also collected separately in Taara military base. Collecting biodegradable waste is not integrated within the arranged waste transport in Võru. Waste management regulation § 21 (2) stipulates integrating kitchen and canteen waste within the arranged waste transport to a duly functioning waste reception service if there were one starting work in nearby area, or in case composting in a closed composter is not arranged on the spot. According to the information provided by Võru environmental and oversight specialist (an e-mail received from Võru environmental and oversight specialist, 07.06.2019) there is no duly functioning waste reception service for kitchen and canteen waste in nearby area. The nearest waste reception service is in Tartu, rendering the service too expensive, also because transport frequency of food waste has to be higher to avoid odour pollution. Waste management regulation of Võru town permits composting food waste in a closed container on one’s own property. Transport service of kitchen and canteen waste is offered, for example, by an enterprise Epler & Lorenz Ltd, offering containers for this waste, arranging waste transport and recycling. There is also one container for packaging waste close to the canteen as in canteen packaging waste is collected separately. There are no containers for packaging waste in other places of the base and hence some packaging waste generated in the area is not collected separately. Collecting packaging waste is not integrated within the arranged waste transport in Võru. An NGO Estonian Recycling Organization (MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon) and two private companies, Producer Responsibility Organization (Tootjavastutusorganisatsioon OÜ) and Estonian Package Rotation (Eesti Pakendiringlus OÜ) have undertaken the collection of packaging waste in Võru. Requirements laid down in waste management regulation of Võru town are mostly met in Taara military base. Also requirements not concerning sorting the waste are met (below are given some examples, more specifically detailed in waste management regulation of Võru town):  Waste containers are to be emptied with such a frequency to avoid overloading the containers.  A waste container has to be intact, clean and washable with water.  Waste containers have to be placed in such a way to avoid interrupting traffic while emptying the containers. If in the future biodegradable kitchen and canteen waste and also to greater extent packaging waste are collected separately, waste management in Taara military base will meet the requirements laid down in waste management regulation of Võru town. 1.3.2 Current environmental permits Environmental Management Plan of Taara Military Base 34 According to the public information of Environmental Board no waste management permit has been issued to Defence Forces’ Taara military base. There are neither objects nor activities in Taara military base that based on § 73 in Waste Act would require waste management permit. 1.3.3 Problems raised during the environmental review (incl environmental questions posed by the staff of the military base) During a visit to the military base in the course of environmental review it appeared, that biodegradable kitchen and canteen waste are not collected separately in Taara military base. Biodegradable waste from canteen is drained on the spot and then put into domestic waste container. Waste transport operator in Võru is not obliged to transport biodegradable waste. There have been attempts to separate biodegradable waste in Taara military base, but waste transport operator put the waste collected separately by sorts to the same machine together with domestic waste. Therefore separating biodegradable waste was considered not being reasonable. Packaging waste is collected separately only in canteen. There are no packaging waste containers in other regions of the base and packaging waste is thrown into domestic waste containers. Staff of the base referred to that there have been attempts to collect packaging waste separately as well, but the transport operator of packaging waste has refused to empty the containers because there had been some domestic waste in those containers as well. It appeared during the visit that also some black garbage bags had been thrown into packaging waste container close to the canteen. Hence operator of packaging waste cannot see what is inside the bag and therefore may refuse to empty the packaging waste container. It appeared during the visit that waste oil casks were kept on green area near repair building close to the parking lot. Most of the casks were empty and closed, but there were also casks that contained some liquid and were open. As staff of the base told, on green area are kept oil casks that will be later filled with waste oil and handed over to waste manager. Although in gas station there was absorbent to be used in case of fuel leakages or spills, there was no container for used absorbent. Should there be a need to use absorbent in gas station, then at the current moment used absorbent will be either left there into gas station or taken to repair building, where used absorbent is collected. There were containers for used absorbent both in repair building and in garage. 1.3.4 Impacts (incl the danger of a breakdown or an accident) Waste generated in Taara military base Waste is generated daily in Taara military base because it is in constant use. The amount of generated waste will increase when people return to the base from military exercises. Generally persons staying in military base have been informed about the requirements regarding waste management but they might not follow these requirements. Problems are encountered concerning sorting the waste in Taara military base. For example, biodegradable canteen waste is not collected separately and there is only one packaging waste container in the area (close to the canteen). There have been attempts to collect these kinds of waste separately in Taara military base, but collecting biodegradable waste is not integrated Environmental Management Plan of Taara Military Base 35 within the arranged waste transport and also some domestic waste had been thrown into packaging waste container. Since the area of Taara military base is in intensive use, not sorting the waste has significant environmental impact. If waste is not collected separately by sorts, less material can be directed into recycling and this will have indirect impact on using natural resources. The greater part of domestic waste in Estonia goes to waste incinerator in Iru Power Plant. Iru waste incineration plant has the capability to process into energy up to 250 000 t mixed domestic waste a year. Depositing biodegradable waste together with domestic waste reduces the effectiveness of combustion process in waste incinerator. As composting is the best option for biodegradable waste management, biodegradable waste should be collected separately, if possible, and composted on the spot. Packaging waste can be succesfully reused. If packaging waste is mixed with domestic waste, its material will not be reused and it will probably end up in waste incineration plant. Energy resulting from incineration is converted into electricity and heat. Still, if possible, one should consider collecting packaging waste separately, so that this waste could be reused and hence producing new materials prevented. Various new products are made of packaging waste, such as garbage bags made of secondary plastics, garden furniture, flowerpots etc. Glass is melted and new bottles and jars will be made of it. Generating, collecting and sorting waste has environmental impact with some significance. Generation and collecting of hazardous waste There is a lot of different machinery in Taara military base. Thus, this machinery also needs maintenance and during this process many different sorts of hazardous waste are generated: waste oil, old batteries and car batteries, various other kind of chemicals etc. At the present moment hazardous waste is collected in garage and at repair building, and there are collection places for old batteries in various other buildings as well. At repair building and in garage waste oil, cloth contaminated with hazardous substances and absorbents, oil filters, batteries, energy saving light bulbs, daylight lamps and contaminated packages are collected separately. Collection places for hazardous waste have to be fully protected from prevailing weather conditions and there have to be clear instructions on what particular kind of waste is collected. Hazardous waste containers have labels on them. Following from above, generation of hazardous waste can be considered to be an environmental impact of some significance. 1.3.5 Proposals (incl proposals for improvements) To raise the environmental awareness of the users of Taara military base:  Place instructions on how to sort the waste at major waste collection places close to the containers and into barracks as well.  Trainings to the users of the base to introduce them to waste management of the base.  Trainings concerning hazardous waste management for those exposed to hazardous waste. To better collect waste separately by sorts: Environmental Management Plan of Taara Military Base 36   Find systemic solutions concerning waste collection places in Taara military base and, if possible, design either shelters or separate buildings for waste collection places (where there would be containers for mixed domestic waste, packaging waste and waste paper). In addition to this, consider placing biodegradable waste containers at central spots (e.g. near soldiers’ home and barracks) of Taara military base.  Collect biodegradable waste separately: o Option 1 – place a closed composter on the area that enables composting kitchen and canteen waste on the spot. o Option 2 – place separate containers for kitchen and canteen waste and order waste transport service from respective service provider (e. g. Epler & Lorenz Ltd, Eesti Keskkonnateenused Ltd, Ragn-Sells Ltd or other service providers that have a licence for biodegradable waste transport).  Enable collecting waste separately by sorts in barracks (in lounge/kitchen). Following waste should be collected separately by sorts: domestic waste, packaging waste, biodegradable waste and waste paper and cardboard. There must be instructions in lounges/kitchens on how to sort waste.  Labels on waste containers have to be bilingual (Estonian and English) and their textual content must certainly be the same.  Necessary guidelines must be provided at hazardous waste collection places (e. g. guidelines on what to do when an unknown substance gets into one’s eyes, how to remove possible leakages etc)  It is recommended to establish areas with concrete edges to store waste oil casks and liquid containers, or place oil bathtubes under the containers.  Absorbent, containers for used absorbent and necessary tools for gathering it must be provided at places where there is the highest contamination risk (parking areas, garages, repair buildings, gas station etc).  Avoid keeping waste oil casks on green area and exposed to prevailing weather conditions. Should one wish to keep waste oil casks outdoors, a shelter with a hard- surfaced ground will have to be built. 1.4 Energy and fuels and chemicals 1.4.1 Heating the buildings and energy demand, fuel used for that purpose Heat supply in Taara military base is provided by Võru district heating network. There are two buildings in Taara military base that are not connected with Võru district heating network: entrance building and watch guards’ building. In entrance building heat supply is provided by air-water heat pump and in watch guards’ building there is electric heating. There is a boilerhouse in the area of the base. This boilerhouse is in reserve and a pollution permit of ambient air has been issued for it (see ch 1.1.2 for more details). As for fuel it is possible to use wood chips and light oil fuel in this boilerhouse. Should one wish to give up using district heating and start using the boilerhouse again to produce heat according to what is allowed in pollution permit of ambient air, operating the boilerhause will not cause exceeding the levels of emitted pollutants allowed for the air quality either inside or outside the area of Taara military base. Limit values and target values for ambient air quality have been established in regulation No. 75 (27.12.2016) „Limit and Target Values of Air Quality, Other Norm Levels of Air Quality and Estimation Limits of Air Quality“, issued by the Minister of Environment in Estonia. Environmental Management Plan of Taara Military Base 37 There are also two combustion devices for producing heat in paint room of Taara military base. In both combustion devices diesel fuel is being used and they are both with a capacity of 0,48 MW. There has been no assessment of energy classes for the buildings of Taara military base. Older buildings in Taara military base have been renovated and construction standards have been followed while building new ones. 1.4.2 Consumption of electrical energy Figure 1.4 shows the consumption of electrical energy in Taara military base during 2017-2019. 400 Electricity consumed (MWh) 380 360 340 320 300 280 260 240 220 200 Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sept Oct Nov Dec 2017 374,79 315,27 340,25 274,39 273,33 228,23 271,74 297,59 280,45 331,81 359,79 345,37 2018 362,19 317,19 330,44 274,96 291,14 208,41 263,33 261,05 255,33 327,65 348,43 350,56 2019 372,78 331,89 340,16 Figure 1.4 Electrical energy demand during recent years in Taara military base (source data: Centre for Defence Investment, 2019, an e-mail) The demand of electrical energy depends mainly on the number of people staying in the base. It also depends on weather as electrical energy is used for watch guards’ building’s heating and air-water heat pump used for heating the entrance building consumes electrical energy as well. More electrical energy will be consumed when all recruits as well as staff are staying in the base. In 2017 altogether 3693,01 MWh of electrical energy was consumed and in 2018 the consumption of electrical energy was 3590,68 MWh. 1.4.3 Using and storing fuel for vehicles and machinery There is a gas station established in Taara military base where users of the base can take on fuel. It is situated in sector A of the base. This gas station is established according to the present- day environmental and safety requirements. Contracting partner is responsible for supplying the fuel. There is also an absorbent to be used in case of possible leakages at the station. For diesel fuel there are two fuel tanks buried into soil in the gas station. In 2017 the throughput of the gas station was 377 m3. As the number of machines has not increased significantly one may assume similar throughput also in 2018 and 2019. There is also a fuel tank (50 m3) at boilerhouse. In this container (double-walled) also light fuel oil is stored, that has remained there from the time when the boilerhouse was in use. Environmental Management Plan of Taara Military Base 38 There are also two backup generators in Taara military base that consume diesel fuel. 1.4.4 Other use of resources (e. g. using chemicals) There is a garage and a repair building in Taara military base where maintenance of vehicles is performed. Besides that there is also a paint room in Taara military base where it is possible to paint vehicles. Thus, various chemicals (oils, paints, solvents and other substances) are used in the base. Safety requirements are followed while operating with various chemicals. Generally oils and other chemicals do not contain volatile organic compounds to a significant extent. Approximately one car per week is being painted in the paint room and an average of 15 kg paint is being used for that. That makes approximately 52 cars and an estimated 15 kg paint in a year. Volatilization of volatile organic compounds into ambient air is to be expected while using the paints. After painting the vehicles drying the paint at high temperature takes place in the paint room. 1.4.5 Problems raised during the environmental review (incl environmental questions posed by the staff of the military base) Empty oil casks were kept on green area. Some of them were open and had some oily storm water in them. Empty oil casks were intended for collecting waste oil generated in repair building, and then hand them over to a hazardous waste manager for further treatment. 1.4.6 Impacts (incl the danger of a breakdown or an accident) Using and storing fuels (non-renewable resources) and chemicals In Taara military base oil and other necessary substances (e.g. absorbent) are stored in garage buildings of the base. Machinery of the base is mainly standing at different sites and fuels are stored in gas station and in boilerhouse’s fuel tank. Waste oil is mostly stored in buildings where it is generated (e.g garage, repair building). About the impact of possible leakages on water environment please see ch 1.2.7. There is a gas station in Taara military base. There is also an absorbent container in the station, which enables to remove possible leakages. On the other hand, there is no container where the used absorbent can be put. This container should be placed into the station. There are different types of oil stored in the base (hydraulic fluid, semi synthetic oil, power steering oil, gearbox oil) and coolants for vehicles and to some extent liquids for windscreen wipers, and other chemicals. Oils are kept in closed and leakage proof containers made of metal and plastic material. Waste oil casks are stored outside as well. Most of these casks outside are empty. There can to some extent be residues of oil in these casks. If the casks are open storm water will fall into them. Therefore, empty casks have some oily storm water in them and at some point it might start leaking. As it were a small leakage, nature would be able to clean it itself and there would be no need to excavate the soil. Still it is necessary to build a proper shelter with a hard-surfaced ground for oil casks to prevent possible leakages in the area. Coolants for vehicles and liquid for windscreen wipers are kept in closeable original packages. There is also a paint room in Taara military base where vehicles are being painted. Environmental Management Plan of Taara Military Base 39 Approximately one car per week is being painted in the paint room and an average of 15 kg paint is being used for that. Paints are kept in closed original packages. Various oils, coolants for vehicles and liquid for windscreen wipers are generally not volatile. It is possible to use detergents for washing vehicles in an indoor carwash in Taara military base. Detergents are kept indoors in closed original packages. Storing and using fuels and chemicals has insignificant environmental impact. Energy efficiency of the buildings Consumption of electrical energy depends on the number of people staying in the base. It is possible to reduce the consumption of electrical energy by changing lamps that are currently used for those that are more energy saving. There are streetlights placed in military base. Consumption of electrical energy can also be reduced by changing streetlights that are currently used for those that are more energy saving, e.g. for LED lights that are used in many towns already. Led lights enable to regulate light intensity with sensors and controllers according to the presence of people and vehicles. If there are no people and vehicles present it is possible with the help of an automatic guidance system to set the LED light at the level of, for example, 10-20% of energy consumption. There has been no assessment of energy classes for the buildings of Taara military base. Older buildings in Taara military base have been renovated and construction standards have been followed while building new ones. Therefore, first the assesment of energy classes for the buildings of Taara military base should be conducted. Specialists with a professional certificate as energy label issuer or energy auditor have right to issue an energy label to an existing building. Then it is possible to take measures regarding the energy efficiency of a building. Consumption of electrical energy and energy efficiency of the buildings in Taara military base have insignificant environmental impact 1.4.7 Proposals (incl proposals for improvements)  Place oil bathtubes under waste oil containers in garages of Taara military base to prevent possible leakages.  Avoid keeping waste oil casks on green area exposed to prevailing weather conditions. Should one wish to keep waste oil casks outdoors, a shelter with a hard-surfaced ground will have to be built.  Place a container into gas station of Taara military base where used absorbent can be if need be.  Change lamps that are currently used for those that are more environmentally friendly, e. g. use LED lights indoors as well as outdoors.  Guide people of Defence Forces towards consuming less electricity in the base (training/information).  Install solar panels, if possible, for example on the roofs of the buildings to ensure partly consuming renewable energy.  Conduct the assesment of energy efficiency for the buildings of Taara military base, incl issuing energy labels for the buildings. Environmental Management Plan of Taara Military Base 40 1.5 Residual contamination and contaminated soil According to the data by Environmental Registry there is no residual contamination in the area of Taara military base. 1.5.1 Known locations of residual contamination and contaminated soil The nearest object with residual contamination is situated 130 m from Taara military base (Figure 1.5) at a property (91901:015:0560) with an address Kose tee 8. Residual contamination is located in the area of an old oil terminal in Võru and it is oil contamination. Expansion plans of Taara military base have this object in view. Figure 1.5 The object of residual contamination (cartographic basis: Land Board, 2019). 1.5.2 The nature of residual contamination and risks accompanied by that Residual contamination is a contaminated area of ground or water environment caused by human activities in the past; or hazardous waste left without use and accumulated in the environment that is still endangering the health of surrounding people and living nature. At the present time residual contamination centres are distinguished from currently emerging contamination. E.g. contamination emerged before 1993 caused by Soviet army (that left in 1992); and contamination in industrial areas (privatization of which began in 1993) are the centres of residual contamination. (Estonian Republic, Ministry of the Environment, 2014) 1.5.3 Planned activities for eliminating the residual contamination and purification of contaminated soil According to the information by Environmental Registry private company Agro Pover has dealt with eliminating fuel residues of an underground fuel tank at a property (91901:015:0560) with an address Kose tee 8. In addition to this information it is mentioned in Environmental Registry Environmental Management Plan of Taara Military Base 41 that the elimination process had not been finished yet at 01.10.2015 and that the current situation is stable and there are still 770 m3 of fuel residues left. A research ordered by Võru town has been conducted in summer 2019 to find out the range of residual contamination. According to its results it will be decided by Ministry of Defence whether the expansion of Taara military place to this particular property will take place or not. 1.5.4 Impacts Contamination of the soil and the quality of ground water There is no residual contamination in the area of Taara military base itself. Also ground water in the area is relatively well protected. The nearest object with residual contamination is situated 130 m from Taara military base. According to the hydrogeological map in Map Server of Estonian Land Board, flowing direction of groundwater in the neighbourhood of Taara military base is from south-east to north-west. According to the Figure 1.6, flowing direction of ground water in Taara military base and in the area of residual contamination is also from south-east to north-west as contour lines of ground’s first bedrock confined aquifer are 160 m above seal level. Ground water in Taara military base and in its neighbourhood is relatively well protected and so the probability of contamination reaching ground water is reduced to a minimum. Taking into account also flowing direction of the ground water, ground water from the area of residual contamination will not flow to the area of Taara military base. Figure 1.6 Flowing direction of ground water (cartographic basis: Land Board, 2019). Environmental Management Plan of Taara Military Base 42 There is no residual contamination in the area of Taara military base and hence it has no environmental impact. 1.5.5 Proposals (incl proposals for improvements) Since there is no residual contamination in the area of Taara military base, there are also no proposals concerning this issue. 1.6 Noise and vibration 1.6.1 Known (modelled and/or measured) levels of noise and spread of the noise. Spread of the vibration. Normative levels of noise that apply to Estonia are divided between two sources of noise: traffic noise and industrial noise. So far, existing norms of industrial noise have been the basis of fixing norms for military noise, although military noise is actually not comparable to, e. g. noise created by a manufacturing building. In 2014 Akukon Oy Estonian branch office wrote „The Report of Military Noise Regulation“. This work gives detailed guidelines on how to conduct research on military noise and analyze results. In 2018 private company Alkranel wrote „The Analysis of Military Noise Regulation“, in which the relevance and timeliness of the work written by Akukon Oy Estonian branch Office were analyzed. According to the Atmospheric Air Protection Act and all ensuing lecal acts (incl normative levels of noise spreading in ambient air) normative levels of noise spreading in ambient air do not apply to the noise created by national defence activities. Military noise is dealt with in regulation No 16 (26.06.2015) „Criteria for Working Capability of National Defence Edifice, Spatial Range of Limitations and Particulars of Buildings That May Affect Working Capability of National Defence Edifice“, issued by the Minister of Defence. According to this regulation in restriction zone of national defence edifice a building may be constructed, enlarged or reconstructed at such distance from military exercise field, shooting gallery and air base where the normative levels of environmental noise established for areas of buildings are fulfilled, or if due to constructing, enlarging or reconstructing of a building working capability of national defence edifice do not decrease. Noise normative level category in statutory plan is determined according to the noise map of military exercise field, shooting gallery or air base. According to the work of Akukon Oy Estonian branch Office (2014) basically two normative levels should be the ground for fixing norms of prolonged military noise: pursued level and critical level. Thereat pursued level is applied to estimate annual average noise conditions of active exercise days, i. e. prolonged noise conditions, and critical level is applied to estimate noise level of a single active exercise day in current as well as new areas that are close to training areas. Annual average noise condition of active exercise days is theoretical and there probably is no such exercise day in reality. Recent studies of noise levels have also shown that there occur exceedings of pursued levels close to noise sensitive objects in the neighbourhood of training areas. Therefore a proposal is made in the work „The Analysis of Military Noise Regulation“ (2018) to give up determining pursued level in this regulation and continue estimating noise level of a particular exercise day based on critical level (Table 1.6). Environmental Management Plan of Taara Military Base 43 Pursued level – noise level that generally does not cause disturbance and is characteristic of good acoustic conditions in noise sensitive buildings’ yard. Pursued level is applied on the ground of annual average noise conditions, i. e. conditions which take into consideration the load of different types of military exercise days, the number of such days and noise levels (not only one day with maximum usage load, which was the practice earlier). If pursued level is frequently exceeded, measures must be taken to mitigate the noise. If in an exceptional situation exceeding of the pursued level is to be anticipated, people of the area have to be informed previously. Critical level – noise level that causes strong disturbance and is characteristic of unsatisfactory noise conditions in noise sensitive residential buildings’ yard (during daytime) or close to noise sensitive building (during night close to a residential building, during daytime as well as during the night close to a public building). Critical level is applied to estimate noise conditions of a single active exercise day. If critical level has been exceeded, measures must be taken to mitigate the noise. Table 1.6 Suggested norm levels of military noise in noise sensitive buildings’ yard. Basis: Akukon Oy Estonian branch Office, 2014 and private company Alkranel, 2018. Private company Akukon Oy Estonian branch Office, 2014 Alkranel, 2018* Pursued level, dB Critical level, dB Critical level, dB (A) (A) (A) Type of a weapon Night Night Day (Ld) Day (Ld) Day (Ld) Night (Ln) (Ln) (Ln) Small-calibre weapons 55 45 65 55 65 55 Large-calibre weapons 55 45 65 50 * Proposal made by private company Alkranel in their analysis. Noise level has been measured and modelled once in Taara military base: „Study of Noise: Weapons Training of Heavy Machine Guns Browning M2 (12.7 mm)“, conducted by Akukon Oy Estonian branch Office in 2016. The purpose of this work was to measure levels of acoustic pressure in the course of weapons training sessions that took place in the area of Taara military base with training ammunition of heavy machine guns Browning M2, and with the help of measurements and calculation model to estimate noise conditions caused by the training. Local government and people will be informed when there are weapons trainings in Taara military base. Heavy machine gun Browning M2 is classified by its acoustic characteristics as a small- calibre weapon (see results in ch. 1.6.2). There is also an indoor shooting range in Taara military base. It has been built according to relevant requirements, and noise and vibration resulting from its activities do not spread outside. There is also necessary protective equipment available (incl earplugs and headphones) for those using the shooting range. There are no activities in Taara military base accompanied by significant vibration (e. g. blastings or military exercises with heavy machines taking place in an off-road area). 1.6.2 Current requirements for monitoring and monitoring data and its analysis There is no regular monitoring of noise and vibration in the area. Environmental Management Plan of Taara Military Base 44 In the course of weapons training with training ammunition of heavy machine guns Browning M2 a study of noise was carried out in Taara military base. The work was conducted by Akukon Oy Estonian branch Office and measurements were taken in the area of Taara military base and in its neighbourhood. There were two similar weapons training sessions on this military exercise day that had been divided into two stages. Measurements of noise levels were taken in the first stage from close as well as remote spots. Then using calculation model theoretical zones of noise levels were identified. Short distance measurements were taken from 8 spots that were situated in the area of the base, their distance from the weapons was about 7-146 m. 6 remote spots were outside the area of the base and their distance from the weapons was about 200-550 m. The study also mentioned the fact that since from the west side Taara military base borders Kose road where there are high traffic volumes and also high traffic noise levels, they may weaken environmental noise resulting from shooting activities. Since this study of noise concerns one particular exercise day, according to military noise regulation the results of this study are to be compared with a suggested critical level (65 dB) of an active military exercise day. Calculation results of the work conducted by Akukon Oy Estonian branch Office (2016) show that there was no exceeding of critical level in noise sensitive buildings’ yard (Figure 1.7). Environmental Management Plan of Taara Military Base 45 Figure 1.7 Estimated noise level of one military exercise day in Taara military base* (source: Akukon Oy Estonian branch Office, 2016). *estimated noise level – A-weighted noise level of the noise measured within specified time period, where corrections have been made concerning tonality of the noise, impulsive sound and other relevant factors. There have been either no known monitoring or analysis of vibration in Taara military base. 1.6.3 Problems raised during the environmental review (incl environmental questions posed by the staff of the military base) People of the area have made no official complaints concerning the activities of Taara military base. Local people have sometimes complained that the noise level in the area is sometimes disturbing, especially regarding the use of imitation ammunition on the stadium. Heavy machines driving in the area increase the noise level in Taara military base as well. Various military exercises begin at Taara military base and therefore there may be columns of heavy machines formed while returning to as well as leaving from the base, but also while waiting in line at the outdoor carwash. Environmental Management Plan of Taara Military Base 46  1.6.4 Impacts (incl the danger of a breakdown or an accident) Noise Negative impact of noise may appear as hearing impairment and as changes in organs and organ systems in human body. Most of the people sense as disturbing the noise level of 55 dB(A). That kind of noise does not impair organism directly, but it may cause disturbances in functioning of central nervous system and aggravate vital operations (thinking, concentrating). In case of the noise level of 60–65 dB(A) unpleasant sensations and neurotic reactions are observed. Noise level of 65 dB(A) is generally considered to be the upper level of endurable noise. If the noise level exceeds 70–75 dB(A), complaints of the people and several health disorders will be more frequent (Ramboll Eesti Ltd, 2012). Taara military base is situated in Võru town and it is an urban environment. Nearest neighbouring houses are about 150 m from real estate’s border of Taara military base. Increase of noise level in the region is accompanying using of the base, shooting exercises outside and driving with vehicles. There is also an indoor shooting range in Taara military base. It has been built according to relevant requirements, and noise and vibration resulting from its activities do not spread outside. There is also necessary protective equipment available (incl earplugs and headphones) for those using the shooting range. Following from above and considering the fact that Taara military base is an urban environment, noise resulting from the activities carried out in the area can be considered an environmental impact with some significance on the users of Taara military base. Its impact on the people of the area can be considered insignificant. Vibration Vibration is mechanical oscillation. Unwanted vibration may cause damages to buildings, machines and other constructions. Breaking is also possible, especially due to resonance. For humans vibration has mainly impact on their nervous system and cardiovascular system, depending on intensity of vibration. Regarding the safety of an object, the expected maximum particle velocity is important concerning the impact of vibration on it. Hydrogeological conditions affect the intensity of oscillation as well. In case of a longer distance particle velocity dies away slower in an oscillatory environment filled with water (Toomik, 2005). Driving with heavy machines may cause vibration in Taara military base (either leaving too or returning from military exercises). Vibration caused by traffic are influenced mostly by the bumpiness of the road. If an axle of a vehicle is bumping and jouncing more because of bumpiness of the road, every such kind of a bump of the axle gives a blow to the road’s base, that causes vibration of the soil. If oscillation of the soil resulting from it happens to be with the same frequency as is building’s oscillation frequency, resonance may be produced that amplifies vibration in the building. Speed influences vibration mainly depending on bumpiness of the road. The bumpier the road the more vibration amplitude is influenced by the speed. Soil qualities have also influence on vibration. The lower soil density (hardness), the higher vibration. Generally moving away from the road vibration reduces. Sandy soils are especially sensitive to vibration (Hunadi, 2000). In some cases moving away from the road vibration do Environmental Management Plan of Taara Military Base 47 not reduce, but stays on the same level or even increases. It is when the soil is very springy, often bog soil (private company Kupi, 2005). Machines in Taara military base are driving on hard-surfaced ground and at low speeds, so vibration is not a problem there. Impact of vibration in Taara military base is insignificant. 1.6.5 Proposals (incl proposals for improvements)  Follow recommendations made in risk analysis of the working environment in chapter 1.8.4. Also hearing protection equipment is to be used in storehouse for mobilization supplies (see also ch 1.8.4.). 1.7 Impact on landscape (and land use), biota and biological communities and protected objects 1.7.1 Current requirements for monitoring and monitoring data and analysis Concerning monitoring biota and biological communities there are no monitoring obligations that should be regulated with environmental permits in Taara military base. The area of Taara military base is covered with buildings and cultivable land is mainly other land, woodland and yard. The area of the base is in Võru town and it is an area of urban environment. According to the data by Estonian Nature Information System (EELIS - Eesti Looduse Infosüsteem) Environmental Registry there are no protected species in the area (I, II and III category). The nearest habitat of a protected species (otter, Lutra lutra) is in the area of Koreli brook and the closest distance from Taara military base to Koreli brook is 550 m. There are either no bird conservation areas of Natura 2000 network or other important areas for birds either in Taara military base or in its neighbourhood. Several smaller animals (incl rabbits, foxes etc) have been noticed in the area of Taara military base. 1.7.2 Problems raised during the environmental review (incl environmental questions posed by the staff of the military base) Resulting from the intensive use of Taara military base there are a lot of machines in the area. During the composition of this environmental management plan it appeared that also green areas of Taara military base are used for parking the machines. Parking machines on green area leaves tyre tracks there and if it is raining, the area will get muddy. 1.7.3 Impacts (incl the danger of a breakdown or an accident) The development, using and maintenance of infrastructure Taara military base is comparable to an urban environment. There are no valuable biological communities in the area of Taara military base. Therefore, developing, using and maintenance of infrastructure do not have significant impact on landscape, since it is an urban environment. Following from above using and maintenance of infastructure have insignificant environmental impact. Environmental Management Plan of Taara Military Base 48  1.7.4 Proposals (incl proposals for improvements) As there are no natural monuments in the area of Taara military base and it is an urban environment, there are also no proposals concerning this issue. 1.8 Working environment and occupational safety 1.8.1 Activities impacting on human health, occupational safety Taara military base is an urban environment and there are, on average, 900 persons staying in the area. There are many factors impacting on human health and causing possible accidents: volume of traffic, level of exhaust fumes in the area, noise level, dust spreading, possible contact with hazardous substances etc. Private company Koduhooldus is responsible for cleaning office rooms in Taara military base. According to the information obtained from the staff of the base customary and widely used detergents are used for that. Risk analyses of the working environment in Taara military base were conducted in its medical centre, headquarters building, school building and storehouse for mobilization supplies. Besides that in 2016 reference measurements of working environment’s risk factors were taken in Taara military base’s buildings. The measured parameters were air temperature and relative air humidity, illuminance, noise level and CO2 concentration. According to the reference measurements (Qvalitas Arstikeskus Ltd, 2016):  According to EVS-EN 15251:2007 standard the measured relative air humidity belongs to indoor climate class II close to its lower level or is on the level of indoor climate class III. Hence, the air is rather dry.  Illumination met the criteria established in EVS-EN 12464-1:2011 standard for illuminace on most of the spots where measurements were taken. On desks of communication and repair group’s room the illumination was somewhat lower than established by the standard when there was no lamp on the desk, and met the established criteria when there was a lamp on the desk. In transport group’s room the illumination was considerably lower than established by the standard and lamps were located away from the desks. Requirements for illumination uniformity are met everywhere.  In repair building the allowed value (85 dBA) were exceeded by most of the measured and calculated daily exposure levels of noise.  CO2 concentration was at workstations where it had been measured consideraby lower than the value of established norm level, and also lower than the criteria established in EVS-EN 15251:2007 standard for indoor climate class II (appropriate level). Hence, the air circulation should be adequate there. Taara military base is a part of the area of Võru public water supply and wastewater facilities and thus fire-extinguishing water supplies according to the requirements must be provided. There are two places of fire-extinguishing water supplies in Taara military base. In addition to these places there are various ponds and ditches in the area where water can be taken if necessary. 14 hydrants for taking fire-extinguishing water have been installed in the area of Taara military base. Environmental Management Plan of Taara Military Base 49 There are separate smoking areas in Taara military base and the owner of the base is responsible for fire safety equipment being there and contract partner is responsible for their verification. There is basic rescue equipment in every building and its life storage is checked. Emergency exits at the objects are marked and there are maps of evacuation routes. There are roads with asphalt surface in Taara military base, but there are also some gravel- surfaced parking lots. Taara military base is the destination for military units and machines returning from military exercises. Since military exercises take mainly place in off-road areas, machines returning to the base are often muddy and slushy, and dried mud and slush combined with windy weather cause the appearance of dust in ambient air. Regarding dust there is more detailed description of its impacts in ch. 1.1.5. 1.8.2 The danger of a breakdown or an accident Fire safety requirements in various buildings and in the area of Taara military base are ensured and so the danger of fire is brought to a minimum level. There is also an indoor shooting range in Taara military base where fire safety requirements are ensured too. Fire hazard is caused by using imitation ammunition on the stadium of the military base. General conditions to ensure safety are presented in a document „Additional Safety-Related Instructions and Restrictions“, where there are various safety requirements provided. There is an indoor shooting range in Taara military base where instructor guarantees that everyone present there use hearing protection equipment and protective eyewear. 1.8.3 Problems raised during the environmental review (incl environmental questions posed by the staff of the military base) During the visit a problem concerning office room’s indoor climate during summer time was brought up. Their windows are towards sun and so the temperature indoors may become high. The problem has already been addressed and adjustable external window coverings were placed on the sun facing windows. 1.8.4 Impacts Fire in military base There is a danger of fire breaking out in some of the buildings or of machines/devices in military base. Generally the risk of it might become real due to events caused by human error (careless smoking, carelessness with open fire, breakage of the hose of gas pump) or due to intentional activity (arson). To avoid fire hazard caused by smoking separate smoking areas are established in the base. Using open fire is not allowed either in buildings or in close proximity to them. In case of fire it is possible to respond quickly by using basic rescue equipment that are in the buildings. Also, when constructing the houses, fire safety requirements have been ensured and there are places for fire extinguishing water supplies. Risk for breaking out of a large scale fire in Taara military base is minimal. There is a risk for a fire breaking out in gas station and that might potentially have greater impact. Since diesel fuel is used in gas station, igniting it needs more powerful external forces Environmental Management Plan of Taara Military Base 50 than just a burning sigarette or a burning match, because vapour pressure of diesel fuel is significantly lower than that of petrol. If filling the tankers of gas station is done according to the required conditions and according to the established rules, the probability of an accident is very low. Therefore, the impact of possible fire is insignificant too. Storing fuels and other chemicals In Taara military base fuel is stored in gas station and in boilerhouse’s fuel tank, and in addition to these various chemicals are stored in garage and repair building of Taara military base: hydraulic fluid, semi synthetic oil, power steering oil, gearbox oil, coolants for vehicles and to some extent liquids for windscreen wipers, also paints to a small extent. Oils are kept in closed and leakage proof containers made of metal and plastic material. Since oils are generally not volatile and neither are coolants for vehicles or liquids for windscreen wipers, there are no possible health risks concerning inhalation of hazardous substances’ vapours. There may emit volatile organic compounds from paints, but not to such an extent to bring about significant impact on human health. The chemicals mentioned above may have impact on human health by getting into somebody’s eyes or mouth. Impacts can be irritation or also mild poisoning. To avoid these impacts on human health caused by the chemicals mentioned above, general occupational safety requirements have to be applied and safety requirements presented on chemical’s material safety data sheet are to be followed. In that case the impact of using and storing chemicals on occupational safety (incl human health) is insignificant. Breakdowns and accidents The intensity of using Taara military base is high and often there are a lot of people staying in the area, on average 900 persons. Breakdowns and accidents with vehicles endanger human health as well as environment. Breakdowns and accidents in Taara military base have insignificant impact on human safety. Working environment Risk analyses of the working environment have been conducted in medical centre, headquarters building, school building and storehouse for mobilization supplies. Different risk factors that might endanger the life and health of the staff are brought out in risk analyses. Risk factors in different buildings and working environment are as follows: Medical centre:  It is important for employees to use personal protective equipment, and also their knowing how to use their personal protective equipment is important.  Pay attention to giving feedback to employees and showing appreciation of their work, and to enabling unloading work stress. See to that the interpersonal communication would be open.  Concerning working with computer repetitive movements of the same kind, sedentary forced position and monotonous work are typical of it. For that reason, regarding occupational health, ergonomic design of a workstation, i.e. its adjustment in accordance with a particular employee, correct seating position and rest breaks are necessary. Headquarters building:  Low air humidity during heating period, high air velocity at workstations that are under air conditioner. At workstations that are affected by the air blowing from the air conditioner, the air conditioner should be regulated to operate at minimum level. Environmental Management Plan of Taara Military Base 51  Working environment specialist is to be involved in planning the rearrangement of a workstation if necesssary.  Take regular breaks while working with computer, give rest to the eyes and at the same time open windows to ventilate the air in the room.  Be careful while walking in the corridor after its wet cleaning when the floor there might be slippery. School building:  In connection with general energy saving during winter period it is cooler in school building as well. It is suitable for classrooms, because with 30 persons in a classroom the temperature in it rises so that there will be no need to open the windows.  Air temperature in headquarters’ non-commissioned officer’s workroom was 18,8⁰C and air humidity 24%, which is too low for working with computer. It is necessary to raise the temperature of the room up to 21⁰C either by automatic regulation of general temperature in classrooms or start using an additional heater (radiator). Procure air humidifier to increase the air humidity.  One should order a survey for indoor shooting range concerning the amounts of metals (lead and other heavy metals) in its air. A bullet trap was built in 2015 (a wall of wooden blocks was erected in front of the wall made of metal plates and rubber mats), that theoretically should decrease the generation of metal dust while getting into contact with metal plate and its release into the air.  Noise during the shootings in indoor shooting range. Hearing protection equipment is available in the shooting range and instructions on how to use them are provided. Storehouse for mobilization supplies:  Repetitive movements and forced positions while working in storehouse. Creating ergonomic working position – an employee can use current means available to get the best working position at the most suitable height (to avoid stretching the back and stooping; using mat on the floor while working in a standing position)  Impulse noise of weapons and noise from vehicles and generators. The only means to avoid hearing impairment is the proper use of hearing protection equipment (correct placing of earplugs into an ear canal). Employees have been given hearing protection equipment and they have been instructed on how to use the equipment.  Be careful while walking outside and at the parking lot of machines during winter time. Use anti-slip cover placed under work footwear if necessary.  Follow safety requirements while charging batteries at the parking lot of machines.  Operating with manual forklift, moving and sharp components of it. Use work footwear with toe protection while working in storehouse. Following safety requirements while working with banding clips and opening metal straps (protective eyewear, protective gloves). Labelling hazardous and protruding components.  See to that there would be no bystanders in working area while loading goods. Forklift operator and assisting employee have agreed on hand signals and necessary actions to guarantee safety. Follow requirements established in Traffic Act while being a part of traffic. Problems concerning working environment have been mapped out for different buildings. Problems mentioned above are solvable and therefore their impact on working environment can be effectively reduced. Working environment is an insignificant environmental aspect. Environmental Management Plan of Taara Military Base 52 Also dust spreading in the area of Taara military base has impact on human health. Regarding dust there is more detailed description of its impacts in ch. 1.1.5. 1.8.5 Proposals (incl proposals for improvements)  Regular checking of basic rescue equipment and its life storage, formalizing respective inspection reports.  Follow safety requirements to prevent breakdowns and accidents.  Follow recommendations and requirements laid down in risk analysis of the working environment.  Use environmentally friendly methodology for conducting next public procurements and, for example, choose service providers who use environmentally friendly means (e. g. detergents etc). Thus, criteria for environmentally friendly procurements should be used for the next procurements (e. g. detergents with an ecolabel ISO I, or their equivalents; reusable (refillable) packages etc). Make adjustments to the working environment according to the recommendations laid down in risk analysis of the working environment, incl: o Regarding working with computer, enabling an ergonomic work station; o Ensure room temperature suitable for working and studying; o Follow various safety requirements in indoor shooting range and while operating with various machines. 1.9 Summary Considering the analysis in chapters 1.1-1.9 following environmental impacts resulting from the activities of Taara military base can be highlighted: 1) Environmental aspects with some significance are: a) air pollution and high fuel consumption resulting from the amortization of vehicles and machines; b) vehicles carrying mud and dirt to the area and accompanying dust; c) operation of the gas station; d) using chemicals, incl using paint room; e) generation of non-hazardous waste and sorting the waste; f) generation of hazardous waste; g) impact of noise resulting from driving with machines on the users of Taara military base. In Appendix 1 there is a table presenting environmental aspects and impacts according to the previously used methodology. Based on the table in Appendix 1 the significance of environmental impacts matches the foregoing. Environmental Management Plan of Taara Military Base 53 Taara linnaku keskkonnakorralduskava Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Täitja: OÜ Alkranel Projektijuht: Alar Noorvee 2019 Taara linnaku keskkonnakorralduskava 2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 6 1. Keskkonnatingimuste ülevaade........................................................................................... 7 1.1 Asukoht, piirid ja ajalugu ............................................................................................ 7 1.2 Ala maastikuline, geoloogiline ja hüdrogeoloogiline (sh põhjavesi) iseloomustus .... 9 1.3 Pinna- ja põhjavesi..................................................................................................... 10 1.4 Kooslused (taimestik ja loomastik, sh linnustik) ....................................................... 12 1.5 Looduskaitselised ja muud kaitstavad objektid (nt kultuuriväärtused) ..................... 12 1.6 Muud keskkonnatingimused ja võimalikud piirangud (rohevõrgustik jmt) .............. 13 2. Taara linnakus toimuvad tegevused .................................................................................. 15 2.1 Tegevuste üldkirjeldus (väljaõpe, administratiivtegevused) ..................................... 15 2.1.1 Taara linnaku olemasolevad ehitised (seisuga mai 2019) .................................. 15 2.1.2 Taara linnaku taristu ........................................................................................... 16 3. Valdkonnapõhine keskkonnaülevaatus ja tegevusest tulenev mõju ................................. 18 3.1 Välisõhk .......................................................................................................................... 18 3.1.1 Välisõhu kvaliteeti mõjutavad tegevused ........................................................... 18 3.1.2 Olemasolevad keskkonnaload, nendes esitatud tingimused ning nende analüüs19 3.1.3 Olemasolevad seirenõuded ja seireandmed ning nende analüüs ........................ 20 3.1.4 Keskkonnaülevaatuse käigus tõstatunud probleemid (sh personali poolt tõstatatud keskkonnaküsimused) ....................................................................................................... 21 3.1.5 Mõjud (sh avarii- või õnnetuste oht) .................................................................. 21 3.1.6 Ettepanekud (sh parendusettepanekud) .............................................................. 29 3.2 Vesi (pinnavesi, põhjavesi, kasutatav joogivesi, reoveekäitlus) ............................... 30 3.2.1 Pinna- ja põhjavett mõjutavad tegevused ........................................................... 30 3.2.2 Olemasolevad keskkonnaload, nendes esitatud tingimused ning nende analüüs30 3.2.3 Olemasolevad seirenõuded ja seireandmed ning nende analüüs ........................ 31 3.2.4 Põhjaveevõtt ja joogivee kvaliteet...................................................................... 35 3.2.5 Reoveeteke ja reoveekäitluslahendused ............................................................. 36 3.2.6 Keskkonnaülevaatuse käigus tõstatunud probleemid (sh personali poolt tõstatatud keskkonnaküsimused) ....................................................................................................... 36 3.2.7 Mõjud (sh avarii- või õnnetuste oht) .................................................................. 37 3.2.8 Ettepanekud (sh parendusettepanekud) .............................................................. 41 3.3 Jäätmed ...................................................................................................................... 42 3.3.1 Jäätmeteke ja jäätmeteket mõjutavad tegevused, jäätmete kogumise, sortimise ja jäätmete üleandmise korraldus .......................................................................................... 42 3.3.2 Olemasolevad keskkonnaload ............................................................................ 46 3.3.3 Keskkonnaülevaatuse käigus tõstatunud probleemid (sh personali poolt tõstatatud keskkonnaküsimused) ....................................................................................................... 46 Taara linnaku keskkonnakorralduskava 3  3.3.4 Mõjud (sh avarii- või õnnetuste oht) .................................................................. 47 3.3.5 Ettepanekud (sh parendusettepanekud) .............................................................. 48 3.4 Energia ning kütused ja kemikaalid........................................................................... 48 3.4.1 Hoonete kütmine ja kütteenergia vajadus, kasutatav kütus................................ 48 3.4.2 Elektrienergia tarbimine ..................................................................................... 49 3.4.3 Sõidukite ja masinate kütuse kasutamine ja hoiustamine .................................. 49 3.4.4 Muu ressursikasutus (nt kemikaalide kasutamine)............................................. 50 3.4.5 Keskkonnaülevaatuse käigus tõstatunud probleemid (sh personali poolt tõstatatud keskkonnaküsimused) ....................................................................................................... 50 3.4.6 Mõjud (sh avarii- või õnnetuste oht) .................................................................. 50 3.4.7 Ettepanekud (sh parendusettepanekud) .............................................................. 51 3.5 Jääkreostus ja reostunud pinnas ................................................................................. 52 3.5.1 Jääkreostuse ja reostunud pinnase teadaolevad asukohad .................................. 52 3.5.2 Jääkreostuse iseloom ja sellega seotud riskid .................................................... 52 3.5.3 Kavandatud tegevused jääkreostuse likvideerimiseks ja reostunud pinnase käitlemiseks....................................................................................................................... 52 3.5.4 Mõjud ................................................................................................................. 53 3.5.5 Ettepanekud (sh parendusettepanekud) .............................................................. 54 3.6 Müra ja vibratsioon .................................................................................................... 54 3.6.1 Teadaolevad (modelleeritud ja/või mõõdetud) müratasemed ja müra levik. Vibratsiooni levik.............................................................................................................. 54 3.6.2 Olemasolevad seirenõuded ja seireandmed ning nende analüüs ........................ 55 3.6.3 Keskkonnaülevaatuse käigus tõstatunud probleemid (sh personali poolt tõstatatud keskkonnaküsimused) ....................................................................................................... 56 3.6.4 Mõjud (sh avarii- või õnnetuste oht) .................................................................. 57 3.6.5 Ettepanekud (sh parendusettepanekud) .............................................................. 58 3.7 Mõju maastikule (ja maakasutusele), elustikule ja kooslustele ja kaitsealustele objektidele ............................................................................................................................ 58 3.7.1 Olemasolevad seirenõuded ja seireandmed ning nende analüüs ........................ 58 3.7.2 Keskkonnaülevaatuse käigus tõstatunud probleemid (sh personali poolt tõstatatud keskkonnaküsimused) ....................................................................................................... 58 3.7.3 Mõjud (sh avarii- või õnnetuste oht) .................................................................. 58 3.7.4 Ettepanekud (sh parendusettepanekud) .............................................................. 58 3.8 Töökeskkond ja -ohutus............................................................................................. 59 3.8.1 Inimeste tervist mõjutavad tegevused, tööohutus............................................... 59 3.8.2 Avarii- või õnnetuste oht .................................................................................... 60 3.8.3 Keskkonnaülevaatuse käigus tõstatunud probleemid (sh personali poolt tõstatatud keskkonnaküsimused) ....................................................................................................... 60 Taara linnaku keskkonnakorralduskava 4  3.8.4 Mõjud ................................................................................................................. 60 3.8.5 Ettepanekud (sh parendusettepanekud) .............................................................. 62 3.9 Keskkonnaaspektide ja –mõju koondtabel ................................................................ 63 3.10 Kokkuvõte ................................................................................................................. 65 4. Keskkonnategevuskava ..................................................................................................... 66 4.1 Omaseireprogramm ................................................................................................... 71 Kasutatud Kirjandus ................................................................................................................. 74 LISAD Lisa 1. Keskkonnaaspektide ja keskkonnamõju olulisuse hindamistabel Lisa 2. Keskkonnaaspektide joonis Lisa 3. Seire-/uuringupunktide, alade joonis; Lisa 4. Keskkonnaavariide (õnnetuste) aruande vorm; Lisa 5. Kontrollküsimustik; Lisa 6. Kriteeriumid, et hinnata territooriumi pikema aja keskkonnaseisundit. Lisa 7. Environmental Management Plan of Taara military base. Summary of the environmental review. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 5 Sissejuhatus Käesoleva Taara linnaku keskkonnakorralduskavaga soovitakse välja selgitada Taara linnaku keskkonnaprobleemid ja tegeleda nende lahendamisega konkreetse keskkonnategevuskava alusel. Taara linnakule ei ole varem tehtud keskkonnaülevaatust ning puudub ka olukorra analüüsil põhinev keskkonnategevuskava. Taara linnakus viibib keskmiselt ligikaudu 900 isikut, personali umbes 200 ning ajateenijaid 700. Linnakus viibivate isikute arv varieerub sõltuvalt hooajast, kuivõrd suvel saabub linnakusse umbes 300 ajateenijat ning sügisel lisandub veel umbes 400 ajateenijat. Kava on üles ehitatud üldjoontes järgmiselt: 1. kirjeldatakse ala keskkonnatingimusi; 2. kirjeldatakse Taara linnakus toimuvaid tegevusi; 3. kirjeldatakse olemasolevaid keskkonnalubasid ning seire- ja uuringuandmeid; 4. eelnevate teemade põhjal analüüsitakse selgunud keskkonnaaspekte, keskkonnariske ja võimalikke keskkonnamõjusid ja esitatakse ettepanekud, kuidas vähendada negatiivseid mõjusid või suurendada positiivseid mõjusid; 5. ettepanekute alusel koostatakse keskkonnategevuskava (sh keskkonnaseire (omaseire) meetmed ja soovitused keskkonnauuringuteks). 6. Töö lisades esitatakse:  keskkonnaaspektide ja keskkonnamõju olulisuse hindamistabel (lisa 1);  keskkonnaaspektide joonis (lisa 2);  seire-/uuringupunktide, alade joonis (lisa 3)  keskkonnaavariide (õnnetuste) aruande vorm (lisa 4);  kontrollküsimustik, et korraldada territooriumi keskkonnajärelevalvet (keskkonnaülevaatust) (lisa 5);  kriteeriumid, et hinnata territooriumi pikema aja keskkonnaseisundit (lisa 6);  keskkonnakorralduskava sissejuhatuse, keskkonnaülevaatuse ja kokkuvõte inglise keelne tõlge (lisa 7). Keskkonnakorralduskava tegevuste kavandamisel on lähtepunktiks Kaitseväe peamise tegevuse – Eesti riigi julgeoleku tagamise, sh riigikaitselise väljaõppe – piiranguteta jätkumine. Keskkonnategevuskava tegevused peavad tagama, et Kaitsevägi on teadlik enda tekitatud keskkonnamõjudest ning oskab mõjusid vältida või leevendada. Samuti on oluline anda võimalikke keskkonnasõbralikke suuniseid, et parendada juba toimivaid tegevusi. Keskkonnakorralduskava valmis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Kaitseväe töötajate ning OÜ Alkranel konsultantide vahelise koostööna. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 6 1. Keskkonnatingimuste ülevaade 1.1 Asukoht, piirid ja ajalugu Taara linnak (Joonis 1.1) asub Võru maakonnas Võru linnas. Taara linnaku pindala on ligikaudu 36 ha. Taara linnak asub Võru linna lõunapoolse piiri ääres. Taara linnaku ja lähipiirkonna maakasutusplaan on toodud Joonis 1.2. Taara linnakule lähim elamumaa sihtotstarbega kinnistu (Kose tee 5, katastri nr 91901:015:0540) asub umbes 80 m kaugusel. Taara linnak piirneb põhja suunast raudteega ning tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega. Taara linnakust ida poole jääb elamurajoon, kus lähim elamu (Taara tn 7, katastri nr 91901:015:0280) jääb Taara linnaku kinnistu piirist umbes 190 m kaugusele. Taara linnakust läände jääb Võru linnakalmistu ning lõunasuunda jääb tootmismaa sihtotstarbega kinnistu. Joonis 1.1 Taara linnaku paiknemine (aluskaart: Maa-amet, 2019). Taara linnaku keskkonnakorralduskava 7 Joonis 1.2 Taara linnaku ja lähipiirkonna maakasutusplaan (allikas: Hendrikson&KO, 2009). Taara linnak koosneb Kose tee 3a (katastritunnus 91901:015:0291), Kose tee 3b (katastritunnus 91901:015:0370), Kose tee 3c (katastritunnus 91901:015:0028), Kose tee 3d (katastritunnus 91901:015:0027), Kose tee 3e (katastritunnus 91901:015:0051), Kose tee 3f (katastritunnus 91901:015:0292) kinnistutest. Võru vallas elab 09.05.2018 aasta seisuga 36 133 elanikku ning Võru linnas (01.01.2019 seisuga) elab 12 060 elanikku (Eesti Statistikaamet, 2019). Taara linnaku territooriumil tegutseb Eesti Kaitseväe 2. jalaväebrigaad. Seal asub Kuperjanovi jalaväepataljon, tagalapataljon, toetuse väejuhatus (söökla), Kaitseväe Akadeemia Lahingukool ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse koosseisu kuuluvad halduse töötajad. Kuperjanovi partisanide pataljon asutati leitnant Julius Kuperjanovi poolt 23. detsember 1918. Pataljoni II maailmasõja eelse tegevuse lõpuks võib pidada 21. juunit 1940. Kuperjanovi üksik- Taara linnaku keskkonnakorralduskava 8 jalaväepataljon taasasutati 18. märtsil 1992. Alates 2009. aasta 1. jaanuarist kannab pataljon Kuperjanovi jalaväepataljoni nime (Kaitsevägi, 2019). Taara linnaku kasarmud on ehitatud 1932 ja 1936 ning renoveeritud 2002. ja 2007. aastal. (Kaitseministeerium, 2018). 1.2 Ala maastikuline, geoloogiline ja hüdrogeoloogiline (sh põhjavesi) iseloomustus Taara linnak jääb maastikulise liigituse järgi Võru – Hargla nõo kohale, lainja reljeefiga alale, mida liigestavad liustiku sulamisvete poolt moodustatud orundid. Maapinna reljeef on valdavalt tasane. Maa-ameti geoloogia rakenduse kohaselt moodustab pinnakatte peenliiv. Tuginedes Taara linnakus läbiviidud geoloogilistele uuringutele (OÜ Rakendusgeoloogia, 2009. ja 2016. a) esineb pinnakattes liustikutekkelist liiva, moreenpinnast, alluviaalset keskliiva ning soo setetest turvast. 2016. aastal teostatud geoloogilise uuringu raames puuriti augud 3-13,4 m sügavused. Seega uuriti maapinna geoloogiat kuni sügavuseni 13,4 m. Keskkonnaregistris puurkaevude kohta saadavad andmed annavad samuti ülevaate ala geoloogilise läbilõike kohta, mh sügavamalt kui 13,4 m. Taara linnaku territooriumil asub kaks puurkaevu sügavustega 95 m ja 93 m (toodud Joonis 3.2). Tabel 1.1 on toodud andmed puurkaevude läbilõigete kohta. Tabel 1.1 Puurkaevude läbilõige (allikas: Keskkonnaregister, 2019) Kivimi litoloogiline Lasumi Lamami Paksus, m kirjeldus sügavus, m sügavus, m Liiv (QIIIfgl) 0 8,5 8,5 Saviliivmoreen 8,5 15 6,5 Puurkaev katastri (QIIIgl) nr-ga 50326 Liivakivi, aleuroliit savi vahekihtidega 15 95 80 (D2br-ar) Liiv, moreen (gQIII) 0 35,5 35,5 Puurkaev katastri Liivakivi aleuroliidi nr-ga 14709 ja savi vahekihtidega 35,5 93 57,5 (D2br) Pinnakatte paksus on piirkonnas suur ning seega asub Taara linnak suhteliselt kaitstud ehk madala reostusohtlikkusega põhjaveega alal (Joonis 1.3). Eesti põhjavee kaitstuse kaardi seletuskirja kohaselt on suhteliselt kaitstud põhjaveega alal valdavalt:  saviliivmoreenist pinnakatte paksus on 20-50 m;  savi või liivsavi paksus 5-10 m;  reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg 100-1000 ööpäeva. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 9 Joonis 1.3 Põhjaveekaitstus Taara linnaku (märgistatud punasega) piirkonnas (aluskaart: Maa-amet, 2019). Maa-ameti kaardirakenduse (2019) alusel maaparandussüsteeme piirkonda ei jää. Vastavalt EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur, 10.04.2019) andmetele ei ole Taara linnaku ala jääkreostuse piirkond. Lähim jääkreostuse objekt asub 160 m kaugusel Võru endises naftaterminalis (keskkonnaregistri kood: JRA0000050) Kose tee 8 kinnistul (katastri nr 91901:015:0560). Jääkreostuse täpsem kirjeldus (sh asukoht) on toodud ptk 3.5). Maa-ameti kaardirakenduse (2019) alusel maardlaid Taara linnaku piirkonda ei jää. 1.3 Pinna- ja põhjavesi Territooriumil ja piirkonnas asuvad vooluveekogud Taara linnaku alale jääb vooluveekogu Taara kraav (VEE1004611), mille pikkus on 0,8 km ja valgala suurus alla 10 km2. Ortofoto kohaselt imbub Taara kraavis olev vesi pinnasesse. Veekogu ei ole avalik ega avalikult kasutatav. Taara kraavi seisund pole teada. Taara linnaku sademe- ja drenaaživesi juhitakse Taara kraavi. Taara linnakust ligikaudu 550 m kaugusel läänes asub Koreli oja (VEE1004600). Koreli oja pikkus koos lisaharudega on 21,8 km ning see suubub Vanajõkke (VEE1004603). Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2015) kohaselt on Koreli oja seisund halb. Mitte hea seisundi (antud juhul halva seisundi) põhjuseks on toitained (Nüld, NH4 ja Püld). Veekogumi kesise seisundi saavutamise eesmärki soovitakse täita aastaks 2027. Koreli oja peamisteks koormusallikateks on:  üle 2000 ie reoveepuhasti;  alla 2000 ie reoveepuhasti;  punktkoormus keskkonnakompleksloa kohuslase käitise heitvee väljalasust;  hajukoormus sademeveest; Taara linnaku keskkonnakorralduskava 10   hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest. Territooriumil asuvad seisuveekogud Territooriumil asub kolm seisuveekogu (tiiki). Territooriumi loode nurgas asub kaks tiiki, üks 1520 m2 ning teine tiik 3514 m2. Tegemist on kaevatud tiikidega. Territooriumi lõunapoolse piiri ääres asub kolmas tiik (845 m2), kuhu suubub välipesulast heitvesi (pesulas ei kasutata autode pesemiseks kemikaale, vaid ainult vett) ning mis voolab sealt edasi läbi õli- ja mudapüüdurite Taara kraavi. Seiret antud tiikides läbiviidud ei ole (v.a territooriumi lõunapoolse piiri ääres asuvasse tiiki suunatud heitvee väljalasust (tiigi väljavool Taara kraavi) teostatud seire). Eespool nimetatud veekogude paiknemine Taara linnakus ja selle lähialal on toodud Joonis 1.4. Joonis 1.4 Veekogud Taara linnakus ja selle lähialal (allikas: EELIS, 10.04.2019; aluskaart: Maa-amet, 2019). Põhjavesi Keskkonnaregistri (2019) andmetel jääb Taara linnaku alale 2 puurkaevu, millest võetakse olme- ja tehnoloogilist vett (toodud Joonis 3.2). Mõlemast puurkaevust (katastri nr 14709 ja katastri nr 50326) põhjavee võtmiseks üle 5 m3 ööpäevas on 04.05.2016. a väljastatud tähtajatu vee erikasutusluba nr L.VV/324460. Puurkaevude sanitaarkaitseala ulatus on 30 m. Puurkaevud võtavad vett Kesk-Devoni põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas. Vee erikasutusloaga on samuti reguleeritud heitvee (sademevee) juhtimine suublasse. Taara linnakus juhitakse välipesulast tulev heitvesi ning kõvakattega platsidelt (sh parklatest) Taara linnaku keskkonnakorralduskava 11 sademevesi läbi muda-õlipüüdurite suublasse. Suublaks on Taara kraav, kust vesi imbub pinnasesse. Katustelt tulev sademevesi juhitakse otse pinnasesse ilma püüdureid läbimata. Linnakus tekkiv reovesi juhitakse Võru linna ühiskanalisatsioonivõrku, kus see puhastatakse AS Võru Vesi reoveepuhastis. 1.4 Kooslused (taimestik ja loomastik, sh linnustik) Taara linnaku ala on hoonestatud ning kõlvikuteks on peamiselt muu maa, metsa- ja õuemaa. Linnaku ala jääb Võru linna territooriumile ning tegemist on linnakeskkonnaga. Väärtuslikud taime- ja loomakooslused Taara linnaku alal puuduvad. Siiski on suur osa Taara linnaku territooriumist (eeskätt Kose tee äärne ala) kaetud kõrghaljastusega (valdavalt mänd). Taara linnaku alal on kohatud erinevaid väiksemaid metsloomi: sh jänesed, rebased jt. Taara linnakus jahinduslikku tegevust ei toimu, kuna tegemist on linnakeskkonnaga. 1.5 Looduskaitselised ja muud kaitstavad objektid (nt kultuuriväärtused) Taara linnakus ei asu kultuurimälestisi. Kultuurimälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus (Muinsuskaitseamet, 2019). Lähim mälestis asub 20 m kaugusel: Võru linnakalmistu (Joonis 1.5). Tegemist on ajaloomälestisega registri nr 5750. Aastatel 2005–2011 kaardistati Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) eestvõttel Eesti pärandkultuuri objekte. Seejuures loendati ja tähistati näiteks mahajäetud talukohti, külade vahelisi metsateid, mahajäetud metsavahitalude põliseid õuepuid, keldreid, kiviaedu, hooneid ja hoonete varemeid, sõjalisi rajatisi jne. Pärandkultuuriobjektid pole kaitsealused objektid. Pärandkultuuriobjekte kaardistatakse, et määratleda kultuurilise väärtusega põlised talukohad, veskid, puud ja kivid, kõrtsid, keldrid, punkrid, vanad kohanimed ja muud pärandkultuuriobjektid. Pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus (RMK, 2016). Taara linnaku alal ei asu pärandkultuuriobjekte, linnaku lähipiirkonnas asuvad pärandkultuuriobjektid on toodud Joonis 1.5. Eesti Looduse Infosüsteemi Keskkonnaregistri (EELIS) andmetel ei esine alal kaitstavaid liike (I, II ja III kategooria). Lähima kaitsealuse liigi (saarmas (Lutra lutra)) leiukoht asub Koreli oja piirkonnas ning Taara linnaku lähim kaugus Koreli ojast on 550 m. Taara linnaku alal ja selle läheduses ei esine looduskaitsealasid, hoiualasid ning Natura 2000 võrgustiku linnu- ega loodusalasid. Lähimad hoiualad asuvad Taara linnakust ligikaudu 1200-1300 m kaugusel. Taara linnakust loodes asub Tamula järve hoiuala (KLO2000080), mis kuulub ka Natura 2000 võrgustikku Tamula järve loodusalana (EE0080637). Taara linnakust edelas asub Kubija järve hoiuala (KLO2000070), mis kuulub ka Natura 2000 võrgustikku Kubija järve loodusalana (EE0080627). Nimetatud looduskaitselised objektid on toodud ka Joonis 1.5. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 12 Joonis 1.5 Looduskaitselised ja muud kaitstavad objektid Taara linnaku lähialal (allikas: EELIS, 15.04.2019; aluskaart: Maa-amet, 2019). 1.6 Muud keskkonnatingimused ja võimalikud piirangud (rohevõrgustik jmt) Riigihalduse minister kehtestas 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/81 Võru maakonnaplaneeringu 2030+. Maakonnaplaneeringu kaardi kohaselt jääb Taara linnak linnalise asustuse alale ning tegemist on riigikaitselise objektiga. Taara linnaku piiranguvööndi laius on 300 m kinnisasja välispiirjoonest. Maakonnaplaneeringus on sätestatud riigikaitseliste ehitiste maakasutustingimused:  Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad või ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitusteatised. Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ järgi asub Taara linnak hoonestusalal ning rohevõrgustikku piirkonda ei jää. Võru Linnavolikogu 11.03.2009. a määrusega nr 98 "Võru linna üldplaneeringu kehtestamine" kehtestati Võru linna üldplaneering. Määrus jõustus 1.04.2009. a. Taara linnak on üldplaneeringu kohaselt riigikaitsemaa. Võru linna üldplaneeringu seletuskirja kohaselt Taara asumi põhilisteks funktsioonideks on riigikaitsefunktsioon (Kuperjanovi ÜJP) ning elamisfunktsioon. Täiendavalt arendatakse asumis väikeelamumaid. Kvaliteetse ja privaatsema elukeskkonna võimaldamiseks jäetakse elamumaade ümber rohevööndid. Lisaks Taara linnaku kahe puurkaevu sanitaarkaitsealale ei ulatu linnaku alale ühtegi teist veekaitselist kitsendust. Taara linnaku põhjaosasse ulatub ca 2 m ulatuses mööda kinnistupiiri raudtee kaitsevöönd. Samuti läbib laiarööpmeline raudtee kinnistut kirde-lõunasuunaliselt ning seega jääb alale ka täies ulatuses raudtee kaitsevöönd. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 13 Taara linnaku alale ei jää metsaseaduse alusel kaitstavaid vääriselupaiku. Lähim vääriselupaik (VEP nr 132188) jääb 300 m kaugusele edelasse (toodud Joonis 1.5). Taara linnaku lähipiirkonda jääb ka kaks ohtliku ettevõtet. Vastavalt majandus- ja taristuministri 02.02.16 määruse nr 10 § 5 on C-kategooria ettevõte ehk ohtlik ettevõte, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses. Taara linnakust põhja suunas ligikaudu 70 m kaugusel Jaama tn 24 kinnistul (katastri nr 91901:013:0037) asub JetGas OÜ Võru LNG ehk veeldatud maagaasi seade. Nimetatud ettevõtte ohuala ulatub ka Taara linnaku alale. Teine ohtlik ettevõte asub Taara linnaku lõunaosast ligikaudu 50 m kaugusel ning ettevõtte ohuala Taara linnaku alale ei ulatu. Tegemist on Alexela Energia AS mobiilse LCNG seadmega (surumaagaasi tankla), mis asub Kose tee 6 (katastri number 91901:015:0090) kinnistul. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 14 2. Taara linnakus toimuvad tegevused 2.1 Tegevuste üldkirjeldus (väljaõpe, administratiivtegevused) Alljärgnevas peatükis on kirjeldatud Taara linnakus olemasolevaid alasid. Peatükis kirjeldatakse Taara linnakus toimuvaid tegevusi. Informatsioon põhineb käesoleva töö tarbeks saadud dokumentidel ning keskkonnakorralduskava koostamise käigus toimunud külastustel ja personalilt saadud informatsioonil. Peatükis kirjeldatud olemasolevate alade ning tegevuste võimalikku keskkonnamõju käsitletakse peatükis 3, kus antakse valdkonnapõhine keskkonnaülevaatus ning analüüsitakse Taara linnaku tegevusest tulenevat mõju. 2.1.1 Taara linnaku olemasolevad ehitised (seisuga mai 2019) Taara linnaku ala on jaotatud sektoriteks (Joonis 2.1):  Sektor A – Alal asub peapääsla, varustuse ladu, relvaladu, pumpla, tankla, alajaam, generaator, estakaad välipesulaga, betoonpunkrid (10 tk), tuletõrje veevõtukoht, õlipüüdurid.  Sektor B – Alal asub Lahingukooli õppehoone, sõdurikodu, ühiselamu, staadion ning tuletõrje veevõtukoht.  Sektor C – Alal asub laatsaret, vahtkonnahoone, alajaam (sh generaator), staabihoone, kasarmud (4 tk), katlamaja, endine pumbamaja, veetorn, kuur, söökla (sh toiduladu), garaaž, remodihall, õppehoone, puurkaev, alajaam, estakaad, suitsetamispaviljonid (4 tk), mast, rasva- ja õlipüüdur, mängu- ja võrkapalliväljak.  Sektor D – Alal asub puurkaev, pumbamaja, kuurid (sh puu- ja tööristakuur), ilmajaama mast, raadiokeskjaama antenn aiaga ning takistusriba. Joonis 2.1 Taara linnaku ala (allikas: RKIK, 2019; aluskaart: Maa-amet, 2019). Taara linnaku keskkonnakorralduskava 15 Taara linnaku praegusele territooriumile uusi ehitisi ei planeerita, kuid soovitakse Taara linnaku territooriumit laiendada. Hetkel on toimumas läbirääkimised kohaliku omavalitsusega Taara linnaku laiendamise asukoha suhtes. 2.1.2 Taara linnaku taristu Teedevõrk Taara linnakus on suuremas osas teedevõrk välja kujunenud. Peamiselt on teed asfaltkattega, kuid leidub ka kruusakattega teid. Alale on rajatud parklad tehnika hoiustamiseks, parklad on nii asfalt- kui ka kruusakattega. Kuivõrd masinapark on suur, siis esineb aeg-ajalt parkimist ka haljasaladel. Elektrivarustus on Taara linnakus tagatud läbi Elektrilevi võrgu. Elektrikatkestuste tarbeks on paigaldatud varugeneraatorid. Veevarustus ja kanalisatsioon Taara linnaku joogi- ja tehnoloogilise vee varustus on tagatud territooriumil asuvast kahest puurkaevust. Reovesi suunatakse ühisreoveetorustikku ning edasi suunatakse Võru reoveepuhastisse, kus see nõuete kohaselt puhastatakse. Reoveepuhasti suublaks on Vanajõgi. Sademevesi suunatakse keskkonda. Katlamaja ja soojavõrk Taara linnaku katlamaja paikneb territooriumi loodeosas. Kaitseväe Taara linnaku katlamajas on kaks veekatelt: hakkpuiduga köetav (eelkoldega) katel ja kütteõliga köetav katel. Kumbki katel on ühendatud eraldi korstnaga. Puitkütust hoitakse katlamaja juures asuvas kinnises kütuse põhilaos, mahtuvusega kuni 500 m3. Kerget kütteõli hoitakse katlamaja kõrval asuvas topeltseinaga mahutis, mahtuvusega 50 m3. Taara linnaku katlamaja on reservis ning Taara linnakus on mindud üle kaugküttele. Võru linna kaugküttega pole ühendatud Taara linnakus kaks hoonet: pääsla ja vahtkonnahoone. Pääslas tagab soojavarustuse õhk-vesi soojuspump ning vahtkonnahoones on elektriküte. Tuleohutus Tuleohutuspiirangud on kehtestatud lähtudes tuleohutuse seadusest. Linnakus olevatel hoonetel on olemas esmased tulekustutusvahendid. Taara linnakusse on rajatud tuletõrje veevõtukohad ning hüdrandid. Kõik tuletõrje veevõtukohad on tähistatud siltidega. Taara linnakus on tagatud tuleohutusnõuded. Mh on olemas eraldi suitsetamise kohad ning suitsetamine siseruumides on keelatud. Jäätmete kogumine Jäätmed kogutakse Taara linnaku territooriumil. Taara linnakus toimib jäätmete kogumise ja üleandmise süsteem korraldatud jäätmeveo raames teenindava lepingupartneriga Eesti Keskkonnateenused AS. Pakendijäätmete veo eest vastutab Ragn-Sells AS. Hankelepingu alusel on Eesti Keskkonnateenused AS-il ainuõigus vedada Võru linnas segaolmejäätmeid ning vanapaberit ja kartongi. Taara linnakus asuvad konteinerid on üldjuhul tähistatud vastavalt jäätmeliigile, kuid esineb ka konteinerid, millel jäätmeliiki tähistavad sildid puuduvad. Linnakus asuvad olmejäätmete konteinerid, pakendikonteiner ning paberi ja papi konteinerid ja lisaks paberi ja papi press. Kuivõrd alal on paberi ja papi press, siis pressitakse kohapeal tekkinud paberi- ja papijäätmed kokku ning transporditakse iseseisvalt Räpina Paberivabrik AS-le. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 16 Ohtlike jäätmete kogumiseks on eraldi ohtlike jäätmete kogumispunktid ning kogumiskonteinerid remondihallides. Eraldi kogutakse ohtlikest jäätmetest vanaõli, jahutusvedelikku, ohtlike ainetega saastunud pakendeid, ohtlike ainetega saastunud puhastuskaltse ja absorbente, luminofoorlampe, säästupirne, akusid ja patareisid. Siselasketiirus kogutakse eraldi hülsid ning laskmiste pühkmed. Ohtlike jäätmete vedu toimub vastavalt tellimisele (vähemalt 2-3 korda aastas). Ohtlike jäätmete lepingupartner ning käitleja on AS Epler & Lorenz. Laatsaretis kogutakse eraldi ka meditsiinijäätmeid (sh teravad ja torkivad esemed, nagu kanüülid, süstlad). Samuti kogutakse laatsaretis eraldi vanad ravimid (selle eest vastutab õde-apteeker) ning need transporditakse toetuse väejuhatuse keskapteeki. Muu taristu Lisaks asub Taara linnakus tankla, peapääsla, varustuse ladu, relvaladu, välipesula, sõdurikodu, ühiselamu, staadion, laatsaret, vahtkonnahoone, staabihoone, neli kasarmut, söökla ja toiduladu, garaaž, remondihall, kaks õppehoonet, suitsetamispaviljonid, mängu- ja võrkpalliväljak, alajaam ning muud väiksemad hooned (nt kuurid). Ohutuse ja keskkonnatingimuste tagamine Ohutus ja keskkonnatingimused on sätestatud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse valdusesse määratud kinnisvara kasutusse andmise ja kasutamise korras, mis on kinnitatud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 07.02.2017 käskkirjaga nr 24. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 17 3. Valdkonnapõhine keskkonnaülevaatus ja tegevusest tulenev mõju Taara linnaku tegevusest tuleneva mõju olulisuse hindamisel on lähtutud skaalast: ebaoluline, mõningane või oluline mõju. Hindamisskaala kattub ka peatükis 3.9 toodud keskkonnaaspektide olulisuse skaalaga. Keskkonnaaspekt on Taara linnakus toimuva tegevusega kaasnev konkreetne tegevus või nähtus, mis mõjutab keskkonda. Seejuures on lähtutud põhimõttest, et kui tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju, on oluline ka seda mõju põhjustav keskkonnaaspekt. Olulise keskkonnaaspekti või -mõju korral on tegemist prioriteetse teemaga, millele tuleb edaspidise keskkonnategevuse korraldamisel enim tähelepanu pöörata. Mõningase keskkonnaaspekti või -mõju korral on tegemist teisejärgulise teemaga, millele edasise keskkonnategevuse korraldamisel tuleb võimaluse korral tähelepanu pöörata. Vähese keskkonnaaspekti või -mõju korral on tegemist teemaga, millele seniste tegevuste jätkumisel edasise keskkonnaalase tegevuse korraldamisel tähelepanu pööramine ei ole tingimata vajalik, kuid keskkonnasäästliku kasutuse ja säästva arengu seiskohast annaks olukorda paremaks muuta. 3.1 Välisõhk 3.1.1 Välisõhu kvaliteeti mõjutavad tegevused Välisõhu kvaliteeti mõjutavad Taara linnakus toimuvatest tegevustest peamiselt sõidukite (sh rasketehnika) liikumine alal, tolm, tankla tegevus ning kütuse laadimine katlamajade kütusehoidlatesse. Taara linnaku alal asub katlamaja, kuid see on reservis. Taara linnak on liitunud Võru linna kaugküttega ning katlamaja soojavarustust linnakule juba mõned aastad ei taga. Võru linna kaugküttega pole ühendatud Taara linnakus kaks hoonet: pääsla ja vahtkonnahoone. Pääslas tagab soojavarustuse õhk-vesi soojuspump ning vahtkonnahoones on elektriküte. Võru linna kaugküttetrasside haldamise ja hooldamisega tegeleb Danpower Eesti AS. Taara linnakus kasutatakse jahutus- ja kliimaseadmeid ning soojuspumpa. Kõik seadmed on kantud FOKA registrisse. FOKA registri eesmärk on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kogutavate fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide ning käitlemistoimingutega seotud andmete haldamine digitaalses keskkonnas. Laiem eesmärk on tagada fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete atmosfääri eralduvate heitkoguste vähenemine (Keskkonnaamet, 2019). Katlamajale on 06.02.2017 väljastatud tähtajatu välisõhu saasteluba (L.ÕV/328693). Kaitseväe Taara linnakus on vähesel määral õhukvaliteedi mõjutajaks mootorsõidukite kütusetankla. Kütuse tankimisel esineb mõningast lenduvate orgaaniliste ühendite heidet, mis sõltub tangitavast kütusest ning kütusekogustest ja tankimisseadmete tehnoloogiast. Taara linnaku tanklas tangitakse vaid diislikütust. 2017. aastal oli Taara linnaku tankla laadimiskäive 377 m3. Välisõhu saasteluba ei käsitle tankla tegevust. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 18 Linnaku remondihallis viiakse läbi sõidukite hooldustöid ning samuti asub seal kaitseväe sõidukite värvimiseks värvimiskamber. Sõidukite hooldustöödel kasutatakse erinevaid kemikaale, sh õlid, määrded, jahutusvedelikud jms. Värvimis- ja kruntimistööde teostamisel eraldatakse välisõhku lenduvaid orgaanilisi ühendeid lahusteid sisaldavate valmististe (värvide, kruntide ja lahustite) kasutamisel. Värvikambris värvitakse keskmiselt üks auto nädalas ning selleks kulub keskmiselt 15 kg värvi. Peale sõidukite värvimist toimub värvikambris ka värvi kuivamine kõrgematel temperatuuridel. Värvikambris on soojuse tootmiseks kaks 0,48 MW põletusseadet, mis kasutavad diislikütust. Vastavalt keskkonnaministri 19.12.2017. a määrusele nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord1“ § 1 p 1 järgi on vaja paikse heiteallikas registreerida, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel ületab 0,3 MWth, kuid on väiksem kui 1 MWth. Seega peaksid värvikambri põletusseadmed olema registreeritud Keskkonnaametis. Linnakule väljastatud välisõhu saasteluba ei käsitle värvimiskambri tegevust. Taara linnaku pindala on ligikaudu 36 ha ning liiklus territooriumil toimub sõidukitega, jalgratastega ning ka jalgsi. Taara linnakus viibib keskmiselt ligikaudu 900 isikut ning sh kasutatav tehnika. Territooriumil levib tolm tulenevalt kruusakattega platsidest ning sõidukitega alale veetavast mudast. Tolmu levik territooriumil on otseselt seotud ilmastikuga. Kuiva ja tuulise ilmaga on tolmu levik territooriumil arvestatav. Taara linnakus on ka kaks varugeneraatorit, mis kasutavad diislikütust. Tegemist on varugeneraatoritega ehk igapäevaselt generaatoreid ei kasutata. Taara linnak asub Võru linnas siis eeldatavasti elektrikatkestusi tuleb ette harva ning seega generaatoreid väga ei kasutata. 3.1.2 Olemasolevad keskkonnaload, nendes esitatud tingimused ning nende analüüs Taara linnaku tähtajatu välisõhu saasteluba L.ÕV/328693 on väljastatud 06.02.2017. Katlamaja põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 5,47 MWth. Käitajal on lubatud kasutada põletusseadmetes puiduhaket ja puidujäätmeid 2820 t/a ning kerget kütteõli 60 t/a. Katlamaja enam kasutuses ei ole ning on reservis juhuks, kui Võru linna kaugküttevõrk ei suuda Taara linnakut soojaga varustada. Taara linnaku katlamaja paikneb territooriumi loodeosas. Kaitseväe Taara linnaku katlamajas on kaks veekatelt: hakkpuiduga köetav (eelkoldega) katel, mille nominaalväljundvõimsus on 2,5 MW ja kütteõliga köetav katel, mille nominaalväljundvõimsus on 2,2 MW. Kumbki katel on ühendatud eraldi korstnaga (vt ka Joonis 3.1). Puitkütuse katla (SA-10) korsten on kõrgusega 24 m ja heitgaaside väljumisava diameetriga 0,475 m ja õlikatla korsten (SA-20) on kõrgusega 25 m ja heitgaaside väljumisava diameetriga 0,465 m. Puitkütuse katel on suitsugaaside puhastamiseks varustatud multitsükloniga MC-16. Õlikatlal suitsugaaside puhastusseadmed puuduvad. Puitkütust hoitakse katlamaja juures asuvas kinnises kütuse põhilaos, mahtuvusega kuni 500 m3. Kerget kütteõli hoitakse katlamaja kõrval asuvas topeltseinaga mahutis, mahtuvusega 50 m3. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 19 Joonis 3.1 Linnaku katlamaja ja korstnad (allikas: ÅF-Consulting AS, 2016). Kaitseväe saasteallikatest (katlamajast) välisõhku eralduvate saasteainete aastased heitkogused (kui katlamaja töötaks vastavalt lubatud heitkoguste projektis toodule – hakkepuidukatel kuni 7000 h/a ja kerge kütteõli katel kuni 2000 h/a) kokku on:  lämmastikdioksiid 2,916 t;  tahked osakesed (summaarsed) 6,641 t;  lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 1,281 t;  vääveldioksiid 0,386 t;  süsinikoksiid 32,183 t;  süsinikdioksiid 181,47 t;  plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 1,622 kg; Kaugküttele üleminekul on paranenud territooriumi välisõhu kvaliteet, kuna saasteallikaid jäi linnaku territooriumil vähemaks. 3.1.3 Olemasolevad seirenõuded ja seireandmed ning nende analüüs Välisõhu kvaliteedi seiret Taara linnakus pole läbi viidud. Välisõhu saasteainete summaarsed heitkogused on sõltuvuses põletusseadmetes kasutatud kütusekogustest ja välisõhu kvaliteet on sõltuvuses põletusseadmete võimsustest ja kasutatud kütustest. Kuivõrd viimastel aastatel on soojavarustuseks kasutatud Võru linna kaugkütet, siis võib järeldada, et ptk 3.1.2. esitatud lubatud saasteainete heitkogustest on aastased heitkogused olnud viimastel aastatel palju madalamad või heitkogused puuduvad üldse. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 20  3.1.4 Keskkonnaülevaatuse käigus tõstatunud probleemid (sh personali poolt tõstatatud keskkonnaküsimused) Keskkonnaülevaatuse käigus toimunud külastuse käigus selgus, et Taara linnaku kasutuskoormus põhjustab linnakus tolmu. Õppustelt ehk maastikult tulev rasketehnika toob Taara linnakusse tagasi liikudes kaasa muda ja pori, mis kuivades tekitab tolmu. Rasketehnika jaoks on küll mõeldud välipesula, kuid siiski jääb tehnika tagasi linnakusse liikumisel osa mudast ja porist kõvakattega teedele ja platsidele. See omakorda tekitab olukorra, kus teiste sõidukite ratastega kantakse muda ja pori edasi teistesse linnaku piirkondadesse. Samuti suurendavad tolmu levikut piirkonnas olevad kruusakattega teed ja platsid. Kõvakattega platside mudast puhastamiseks tellitakse tänavapuhastusauto üks kord aastas (kevadel). Taara linnaku kasutuskoormus ning masinapark on suur. Välipesulaid on territooriumil üks, mis võimaldab korraga pesta kuni kahte masinat. Välipesula töötab ainult kevad-suvisel ajal, peamiselt aprillist oktoobrini. Välipesulas kemikaale ei kasutata. Muul ajal on kasutuses sisepesula, kus kasutatakse ka kemikaale. Õppuste lõppedes on vajalik tehnika pesemine, et vältida muda ja pori kandumist teistesse linnaku piirkondadesse. Analüüsima peab, kas välisõhu saasteloas (õhusaasteloas) peaks käsitlema kütusetanklat, värvimiskambrit, värvimiskambri põletusseadmeid ja ka varugeneraartoreid. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 lõike 2 punktile 3 peab õhusaasteloas esitama andmed kõikide saasteainete heitkoguste kohta, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm. Kuna vastavalt väljastatud välisõhu saasteloale paisatakse katlamajast välisõhku põlemisprotsessist tulenevaid lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ-d) üle 1 kg aastas, siis LOÜ-de heitkogused summeeruvad tanklast, kütuste laadimiselt, värvimiskambrist, katlamajast ja värvimiskambri põletusseadmetest. Arvestades, et katlamaja ei kasutata ja see on reservis, on võimalik loobuda õhusaasteloast ja taotleda katlamaja põletusseadmetele õhusaasteloa asemel registreeringut Keskkonnaametis vastavalt keskkonnaministri 19.12.2017 määrusele nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord“. Sellisel juhul tuleb hinnata, kas teised välisõhu kvaliteeti mõjutavad tegevused (kütusetankla, kemikaalide kasutamine, värvimiskambri põletusseadmed) nõuavad samuti registreeringut Keskkonnaametis või vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ õhusaasteluba. 3.1.5 Mõjud (sh avarii- või õnnetuste oht) Sõidukite liikumine ja tehnikapargi tehniline olukord Taara linnaku territooriumil liigutakse ka sõidukitega. Peamiselt alustatakse linnakust õppustele sõitu, kuid toimub liiklus ka erinevate hoonete vahel. Keskmiselt viibib linnakus kuni 900 isikut ning linnaku territoorium mahutab vähemalt 500 ühikut tehnikat. Taara linnaku kasutuskoormus on suur ning seega on alal palju sõidukeid. Kaitseväes kasutatavad sõidukid jagunevad: majandussõidukid, transportöörid ja maastikumasinad. Antud sõidukeid hoiustatakse muuhulgas Taara linnaku territooriumil. Kaitseliidu ja Kaitseväe mootorsõidukid (sh haagised) peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud kaitseministri 21.10.2015 määruses nr 25 „Kaitseväe ja Kaitseliidu mootorsõiduki ning haagise tehnonõuded ja varustuse nõuded ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kord“. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 21 Majandussõidukeid kasutatakse Kaitseväes töösõitudel üle Eesti. Kaitseväe peastaabi logistika- osakonna tehnikaosakonna eksperdid määravad Kaitseväe majandussõidukite tehnilised näitajad. Majandussõidukid vahetatakse välja iga kuue aasta järel. Hangitakse uuemad sõidukid, mille tehnilised näitajad on paremad ning seega väheneb ka sõidukitest tulenev õhusaaste. Et majandussõidukitest tulenevat keskkonnamõju veel rohkem vähendada, tuleks hanke korraldamisel kaaluda, kas võtta osaliselt kasutusele hübriid- või elektriautod. Elektriautosid kasutab näiteks õhuvägi Ämari lennubaasis liiklemiseks. Kaitseväel on transportööridena kasutusel: soomustransportöör Pasi XA – 180EST, soomusauto Mamba Alvis-4, jalaväetransportöör BV 206 A MT. Maastikumasinatest kasutatakse: Mercedes-Benz UNIMOG 416, Mercedes-Benz UNIMOG 435, maastur Volvo TGB 11, maastur Mercedes-Benz 250 GD, MAN 4520, mootorratas Husqvarna 258A MT. Enamus neist on toodetud enam kui 20 aastat tagasi. Kaitseväe kodulehel on toodud kasutatavate sõidukite andmed, kuid kõikide masinate kütusekulu pole välja toodud. Olemasolevate andmete põhjal on masinate minimaalne kütusekulu vähemalt 20 l/100 km. Sõjatehnika puhul on tähtis masinate jõudlus ning tähelepanu ei pöörata masinate kasutamisest tulenevale õhusaastele. Sõidukite liikumisest pärinev õhusaaste koosneb peamiselt NO, NO2, CO, CO2, SO2, PM10 (peenosakesed), PM2,5 (eriti peened osakesed) osakestest, küllastumata süsivesinikest (sh PAH- ühendid). Peente ja eriti peente osakeste hulgas määratakse Cd (kaadmium) ja Zn (tsink) osakesi (Maanteeamet, 2019). Heitgaasides sisalduvad peamised saasteained moodustavad päikesevalgusega reageerimisel osooni (Tartu Ülikool, 2016). Välisõhu saasteainete õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. 2007. aastal ilmunud Orru ja Merisalu töös „Õhusaaste linnades ja selle mõju inimeste tervisele“ on välja toodud saastekomponentide võimalik mõju inimtervisele (toodud Tabel 3.1.) Tabel 3.1 Saastekomponentide võimalik mõju inimtervisele (allikas: Orru ja Merisalu, 2007). Saasteaine Esinemisvorm Bioloogiline mõju Lämmastikoksiidid Gaasilisena Muutused hingamisteede ja kopsu (NOx) sissehingatavas õhus tundlikkuses; suureneb vastuvõtlikkus hingamisteede põletikele. Vääveldioksiid (SO2) Gaasilisena Tundlikel inimestel hingamisraskused, südame- sissehingatavas õhus veresoonkonna ning hingamisteede haiguste ägenemine. Süsinikoksiid (CO) Gaasilisena Väheneb hapniku ülekanne elunditesse ja sissehingatavas õhus rakkudesse; töövõime vähenemine. Osoon (O3) Gaasilisena Kopsufunktsiooni halvenemine, hingamisteede sissehingatavas õhus põletikud. Metallid (Cd, Hg, Pb, Seotud peente osakestega Tekitavad põletikku. Suureneb reaktiivsete Ni, V, Cu, Fe jt) hapnikku sisaldavate ainete produktsioon. Eesti Keskkonnauuringute Keskus seirab igal aastal välisõhu kvaliteeti Eesti suuremates linnades ning muudes piirkondades. 2017. aastal teostati riiklikku välisõhu kvaliteedi seiret kuues automaatses linnaõhu seirejaamas (Tallinnas Kesklinn, Õismäe ja Põhja-Tallinn, lisaks Kohtla-Järve, Narva ja Tartu) ja kolmes automaatses taustajaamas (Lahemaa, Vilsandi, Saarejärve). Näiteks Tallinna kesklinnas asub seirejaam Liivalaia tänaval, mis iseloomustab tüüpilist suuremate linnade kesklinna transpordisaastet. 2017. aastal toimus piirväärtuste Taara linnaku keskkonnakorralduskava 22 ületamisi Tallinna kesklinnas peenosakeste (PM10) sisalduses üks kord. Teiste näitajate osas ületusi ei registreeritud (Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2018). Peenosakeste (PM10) sisaldusele välisõhus kehtib ööpäeva- ja aastakeskmine piirväärtus, vastavalt 50 µg/m3 ja 40 µg/m3. Ööpäevakeskmist piirväärtust on aasta jooksul lubatud ületada 35 korral. Tartu automaatne seirejaam paikneb Karlova linnaosas alates 2008. aasta suvest (Kalevi ja Malmi tn vahelisel alal). Tartus peenosakeste (PM10) piirväärtuste ületamisi 2017. aastal ei olnud. Samuti ei registreeritud ületamisi teiste saasteainete osas. Taara linnaku liiklussagedus on tunduvalt väiksem kui Tartu linnas ning seega ei ole alust eeldada peenosakeste piirväärtuste ületamisi ka Taara linnakus. Taara linnaku territoorium mahutab vähemalt 500 ühikut kaitseväetehnikat, millest poole võib lugeda rasketehnikaks. Tuleb arvesse võtta, et Taara linnakus sõidavad ka sõidukid, mille mootoritest tulenev saasteainete heitkogus on suurem kui tavalistel sõiduautodel. Veljo Kimmel on töös „Heitmetegurid olmekütmisest ja transpordiga teekatetest“ viidanud Ketzel et al. 2007. a tööle, kus leitakse, et sõltuvalt asukohast moodustavad põlemisgaasidest tekkivad tahked osakesed vaid 15-50% kõigist transpordist tekkivatest tahketest osakestest. Samuti tuuakse Kimmeli töös välja, et Saksamaal kasutatud sõidukite eriheitmete andmetele (olenevalt teekattest) tuginedes võivad veoautode poolt tekitatavad PM10 eriheitmed olla läbitud kilomeetri kohta 10 korda suuremad, kui sõiduautode puhul. Samas sõidab tehnika Taara linnakust üldjuhul õppustele ja tagasi ning suurem osa ajast tehnika Taara linnakus seisab. Tahkete osakeste heidet suurendavad kõvakatteta teed. Taara linnakus on teed asfaltkattega. Taara linnakus toimub rasketehnika liikumine õppustele ja tagasi ning korraga ei sõida õppusele kogu rasketehnika. Seega on Taara linnakus rasketehnika liikumisest põhjustatav õhusaaste Tartu kesklinna näitajatest väiksem ning seega, ei ole ette näha saasteainetee piirväärtuste ületamisi. Samuti kasutatakse Taara linnakul liikumiseks jalgrattaid. Sõidukite liikumisega kaasnevate võimalike avariide ja õnnetuste korral võib lühikest aega kaasneda õhusaaste, kuid õnnetuste risk on väike ning võimaliku õhusaaste mõju lühiajaline ja lokaalne. Avariide korral peavad õnnetuses osalejad võimalikult kiiresti reageerima ning olukorra lahendama. Seega peavad Taara linnakus liiklejad teadma, mida erinevates olukordades ette võtta. Välja tuleb töötada protseduurireeglid, mida järgides lahendatakse tekkinud probleem võimalikult efektiivselt ja kiiresti. Seega arvestades eelnevat võib transpordiga kaasnevat õhusaastet lugeda mõningaseks keskkonnamõjuks. Tolm (tahked osakesed) Taara linnakus on asfaltkattega teed, kuid leidub ka kruusakattega parklaid. Taara linnak on lõpp-punktiks õppustelt tulevatele üksustele ning tehnikale. Kuna õppused toimuvad peamiselt maastikul, siis linnakusse saabuv tehnika on tihtipeale mudane või porine ning muda ja pori kuivamisel kaasneb tuulise ilmaga tolm. Kuivõrd Taara linnaku lähistel ei asu harjutusalasid, siis sõidukid sõidavad enne linnakusse jõudmist ka maanteedel, kus osa porist juba maha kukub. Seega on Taara linnakus mõningal määral probleemiks ka tolm (tahkete osakeste kõrgenenud kontsentratsioon välisõhus). Taara linnakus võib esineda olukordi, kus halbade ilmastikuolude kokkulangemisel võib just tuulega üleskeerutatav tahkete osakeste hulk suureneda, kuid siiski võib eeldada, et kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtusi ei ületata. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 23 Taara linnakus tekkiv tolm pärineb eelkõige pinnasest ja parklast ehk tegemist on tahkete osakeste heite ja peenosakeste PM10 heitega. Tahked osakesed, mis hõlmavad igas suuruses osakeste fraktsioone ehk PMsum. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele on ülipeened osakesed on alla 2,5 µm ehk PM2,5. Osakesed väiksemad kui 10 µm ehk PM10. Peened osakesed ei ole üksikud saastajad, vaid heterogeenne segu osakestest, mis erinevad suuruse, päritolu ja keemilise koostise poolest. Peened osakesed ei ole defineeritud keemilise natuuri struktuuri või allika poolest. Neid eristatakse vaid suuruse poolest (Grantz et al., 2003). Hingamisteedesse sattunud saasteained (sh tolm) võivad põhjustada kopsukahjustusi. Mida väiksemad on saasteainete osakesed, seda sügavamale hingamisteedesse need võivad sattuda. Kõige kergemateks õhusaaste tunnusteks on ebamugavustunne rinnus, köha ja aevastamine. Rohke verevarustuse tõttu kopsukoes on võimalik, et toksilised ained ja nende metaboliidid võivad sattuda vereringe kaudu ka teistesse organitesse (Orru, 2008). Sissehingatud peened osakesed, mis on jõudnud juba vereringesse, leiavad tee südamesse. Mõned saasteained võivad mõjutada südame rütmi, kontraktsiooni tugevust ja seeläbi ka väljutusmahtu (Orru, 2008). Tolmu levikut piirkonnas vähendaks, kui kõik platsid oleks kõvakatte all. Täiendavalt oleks võimalik tahkete osakeste heidet vähendada, kui Taara linnaku kõvakattega teid ning platse puhastada tänavapuhastusmasinaga sagedamini. Samuti on võimalik vähendada tahkete osakeste heidet, kui õppuselt tulevad sõidukid läbivad koheselt välipesula ning rattad puhastatakse pesulas. Seega arvestades eelnevat, võib tolmuga (tahkete osakestega) kaasnevat õhusaastet lugeda mõningase mõjuga keskkonnaaspektiks. Mootorsõidukite kütusetankla Kaitseväe Taara linnakus on vähesel määral õhukvaliteedi mõjutajaks mootorsõidukite kütusetankla. Kütuse tankimisel esineb mõningast lenduvate orgaaniliste ühendite heidet, mis sõltub tangitavast kütusest ning kütusekogustest ja tankimisseadmete tehnoloogiast. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1“ § 3 lõikele 4 on õhusaasteluba nõutav, kui terminali või tankla summaarne naftasaaduste, muude mootor- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 kohaselt) laadimiskäive aastas on 10 000 m³ või suurem. Keskkonnaministri 19.12.2017. a määruse nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord1“ § 1 p 3 on registreering nõutav kui tankla summaarne naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 tähenduses) laadimiskäive aastas on suurem kui 2000 m3, kuid väiksem kui 10 000 m3..Taara linnakus on keskmine laadimiskäive aastas 377 m3. Mõningast õhusaastet võib esineda ka katlamaja kütusemahuti laadimise käigus. Kuivõrd hetkel on Taara linnaku katlamaja reservis, siis kütusemahuti täitmist ei toimu. Diislikütuse aururõhk on ~ 0,4 kPa (AB Orlen Lietuva, 2015). Seega võib diislikütuse ja kerge kütteõli laadimisel esineda mõningast lenduvate orgaaniliste ühendite heidet. Vedelkütuste käitlemisel eralduvate saasteainete heitkoguste arvutamisel on kasutatud keskkonnaministri 02.12.2016 määrust nr 61 „Naftasaaduste laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heidete arvutusliku määramise meetodid“. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 24 Eralduvate saasteainete kontsentratsioon määruse 61 järgi: C (g/m3) = 120×S×PS×M/T, kus valem (1) Ps – naftasaaduse küllastunud aurude rõhk vastaval temperatuuril, kPa. Naftasaaduse sertifikaadikohaste andmete puudumisel kasutatakse keskkonnaministri 02.12.2016 määruse nr 61 lisas 1 toodud küllastunud aurude rõhu väärtusi; M – naftasaaduse aurude molekulmass, kg/kmol. Täpsemate andmete puudumisel loetakse nimetatud molekulmassiks 64 kg/kmol; T – naftasaaduse temperatuur laadimise ajal, K; S – küllastumistegur või puhastusseadme efektiivsust arvestav tegur. Kütuse laadimistemperatuuriks on arvestatud 20°C ja aurude molekulmassiks 130 kg/kmol (vastavalt määruse 61 lisale 1) ja küllastumisteguriks 1, kuna mahuti kaas ei uju. C = 120×1× 0,4 kPa ×130 (kg/kmol)/ 293,15 K = 21,29 g/m3 LOÜ-de aastane summaarne heitkogus t/a   ü 
  =   ×   × 10 valem (2) U   kus: C – on eralduvate saasteaine kontsentratsioon (g/m3), leitakse valemiga (1) Kü – käideldava produkti aastane kogus t/a U - käideldava produkti tihedus t/m3 (diislikütusel 0,85 t/m3 (AB Orlen Lietuva, 2015))   ! 
Ü  = 21,29  ×   × 10 = 0,008 t/a = 8 kg/a LOÜ-sid diislikütuse !,"#    laadimisel Lisaks laadimiskäibele on aga oluline ka see, et vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 lõike 2 punktile 3 peab õhusaasteloas esitama andmed kõikide saasteainete heitkoguste kohta, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm. Ülal toodud valemite 1 ja 2 põhjal ületab Taara linnaku laadimiskäive 1 kg piiri. Katlamaja on hetkel reservis ning välisõhku põlemisprotsessist tulenevaid lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ-d) ei paisata. Kuivõrd tankla laadimiskäive on suur, peaks Taara linnaku õhusaasteloas olema lisaks põletusseadmete heitkogustele käsitletud ka tanklast tulenevad LOÜ-de heitkogused. Kuigi katlamajale on väljastatud õhusaasteluba, aga katlamaja on reservis ning sealt LOÜ-sid õhku ei paisata, on siiski vaja õhusaasteloas käsitleda ka tanklast tulenevaid LOÜ-de heitkoguseid. Eelkõige seetõttu, et LOÜ-de kogus on ületatud üksnes tankla kasutamise tõttu. Katlamaja kütuse laadimine on ilma mõjuta keskkonnaaspekt, kuivõrd katlamaja on reservis ning kütuse laadimist ei toimu. Tanklate tegevus on mõningase mõjuga keskkonnaaspekt, kuna tegu on igapäevase tegevusega. Värvikamber ja muud kemikaalid Värvikambrit kasutatakse keskmiselt üks kord nädalas. Keskmiselt värvitakse nädalas üks sõiduk ning selleks kulub ligikaudu 15 kg värvi ehk aastas kulub ~780 kg värvi. Värve Taara linnaku keskkonnakorralduskava 25 hoiustatakse suletud originaalpakendites. Värvidest eraldub lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Tööstusheite seaduse §11 lg 2 kohaselt on lenduv orgaaniline ühend orgaaniline ühend ja kreosoodi fraktsioon, mille aururõhk temperatuuril 293,15 kelvinit (K) on vähemalt 0,01 kilopaskalit (kPa) või millel on konkreetsetes kasutustingimustes nimetatud aururõhule vastav lenduvus. Keskkonnaagentuuri poolt on koostatud ka metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides (https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/loy_metoodika_naidete_ja_kommentaa ridega.pdf). Vastavalt nimetatud metoodikale on värvide, lakkide, liimide ja muude segude juures vaja teada kuivjäägi osatähtsust (vaadata kemikaali ohutuskaardi pealt või küsida kemikaali edsimüüjalt või tootjalt) kasutatud segus, mille abil on võimalik leida LOÜ-de maksimaalset sisaldust segus. Kui segu sisaldab ka vett, siis tuleb see lõpp-tulemusest maha arvestada. Üksikute LOÜ-de sisalduste arvutamine kemikaali ohutuskaardil esitatud andmetega eeldusel, et kemikaal koosneb 100%-liselt LOÜ-dest (vastavalt Keskkonnaagentuuri metoodikale): NMVOCilwe – on üksiku LOÜ sisaldus kemikaalis massiprotsentides. Välja on arvatud ka kemikaalis sisalduv vesi ja kuivaine jääk; nimax – on LOÜ i maksimaalne sisaldus kemikaalis massiprotsentides. Σ nimax – on kõikide LOÜ-de maksimaalsete sisalduste summa massiprotsentides Kui kõikide LOÜ-de maksimaalsete sisalduste summa ületab 100%, siis võetakse see võrdseks 100% ning leitakse LOÜ-de maksimaalsete sisalduste arv. Üksikute LOÜ-de aastased heitkogused saab välja arvutada järgmise valemi abil: kus miNMVOC – kemikaalis sisalduva LOÜ mass tonnides aasta kohta; NMVOCilwe – on üksiku aine sisaldus kemikaalis massiprotsentides. Välja on arvatud ka kemikaalis sisalduv vesi ja kuivaine jääk m – kasutatud kemikaali kogus tonnides aastas. Näide: Näiteks lahusti nitro 1035; Nitro 646 kasutus on 4,5 t/a. LOÜ-de sisaldus on toodud lahustis järgmine: Taara linnaku keskkonnakorralduskava 26 Tabel 3.2 Lahusti nitro 1035; Nitro 646 koostisosade sisaldus. CAS nr Nimetus Sisaldus valmistises Max võimalik sisaldus Etüülatsetaat 141-78-6 10-20% 20% (etüületanaat) 123-86-4 n-butüülatsetaat 10-20% 20% 67-64-1 Atsetoon 40-50% 50% 64-17-5 Etanool 10-20% 20% ∑)'*+ &' ( = 20 % + 20 % + 50% + 20% = 110% Seejärel on võetud 110 % võrdseks 100 % ja leitud üksikute LOÜ-de maksimaalsete sisalduste osakaalud 110 %-s järgmiselt: Etüülatsetaat(etüületanaat) NMVOCetüülatsetaat = 20% ∕ 110% × 100% = 18,18% n-butüülatsetaat NMVOCn-butüülatsetaat = 20% ∕ 110% × 100% = 18,18% Atsetoon NMVOCatsetoon = 50% ∕ 110% × 100% = 45,45% Etanool NMVOCetanool = 20% ∕ 110% × 100% = 18,18% Vastavalt arvutatakse kasutatud kemikaali koguse põhjal ka selles lahustis sisalduvate üksikute LOÜ-de mass: NMVOCetüülatsetaat = 18,18% ∕ 100%*0,8 × 4,50 t/a = 0,655 t/a NMVOCn-butüülatsetaat = 18,18% ∕ 100%*0,8 × 4,500 t/a = 0,655 t/a NMVOCatsetoon = 45,45% ∕ 100%*0,8 × 4,500 t/a = 1,636 t/a NMVOCetanool = 18,18% ∕ 100%*0,8 × 4,500 t/a = 0,655 t/a Keskmiselt värvitakse nädalas üks sõiduk ning selleks kulub ligikaudu 15 kg värvi ehk aastas kulub ~780 kg värvi. Värvi kasutuse 0,78 t/a, korral aastase LOÜ-de heitkoguse 1 kg või rohkem täitumiseks võib olla kasutatavate värvide ja lahustite keskmine LOÜ-de sisaldus 0,128%. Või kui näiteks ühte värvi kasutatakse 15 kg/aastas, mis sisaldab lenduvaid orgaanilisi ühendeid 7%, siis on aastane heitkogus 1,05 kg/a. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 lõike 2 punktile 3 peab õhusaasteloas esitama andmed kõikide saasteainete heitkoguste kohta, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm. Katlamaja on hetkel reservis ning välisõhku põlemisprotsessist tulenevaid Taara linnaku keskkonnakorralduskava 27 lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ-d) ei paisata. Kuivõrd asub Taara linnakus ka tankla, kus laadimiskäive on piisavalt suur, et peaks kajastuma Taara linnaku õhusaasteloas. Kuigi katlamajale on väljastatud õhusaasteluba, aga katlamaja on reservis ning sealt LOÜ-sid õhku ei paisata, on siiski vaja õhusaasteloas käsitleda nii värvikambrist kui ka tanklast tulenevaid LOÜ- de heitkoguseid. Eelkõige seetõttu, et LOÜ-de kogus on ületatud juba üksnes tankla kasutamise tõttu. Teine võimalus on loobuda katlamajale väljastatud õhusaasteloast ja taotleda selle asemel katlamaja kateldele registreeringut Keskkonnaametis. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016. a määruse nr 67 § 3 lg 2 kohaselt ei ole õhusaasteluba nõutav, kui põletusseade ületab paragrahvi lõikes 1 sätestatud künnisvõimsuse (ehk 1 MW), kuid töötab alla 500 töötunni aastas. Taara linnaku katlamaja künnisvõimsus on 5,4 MW, kuid katlamaja töös ei ole. Vastavalt sama määruse lisale 1 on vajalik õhusaasteluba, kui LOÜ-de kogus ületab 500 kg. Antud juhul oleks vaja õhusaasteluba tanklale ning värvikambrile siis, kui LOÜ-de heitkogus oleks 500 kg. Tanklas mahutite täitmisel paisatakse LOÜ-sid õhku 8 kg/a (eelpool toodud). Sõidukite tankimisel paisatakse samuti maksimaalselt 8 kg/a, kuna summaarselt laaditakse (tangitakse) sõidukitesse sama kogus küstust aastas, mis laaditakse aasta jooksul kütusemahutisse. Ehk kütuse laadimiselt/tankimiselt kokku paistakse LOÜ-sid õhku maksimaalselt 16 kg/a. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusele nr 67 on õhusaasteluba vaja, kui LOÜ-de heitkogus ületab 500 kg piiri, seega vastavalt tankimisega seotud LOÜ heidete kohta võib värvimisel eralduda maksimaalselt 476 kg LOÜ-sid aastas. Vastavalt eelpool toodud infole värvide LOÜ- de sisalduse kohta võib värvide LOÜde keskmine sisaldus olla maksimaalselt 61%, et poleks vajalik õhusaasteluba. Võttes aluseks, et värvikambrist võib paisata õhku 500 kg LOÜ-sid (mitte arvestada tankla heitkogustega), siis võib värvide keskmine LOÜde sisaldus olla 64%. Värvikamber on Taara linnakus kasutusel ning sealt paisatakse õhku ka LOÜ-sid. Samuti asuvad värvikambris põletusseadmed, mis samuti paiskavad õhku erinevaid saasteaineid. Seega on värvikamber mõningase mõjuga keskkonnaaspekt. Muude kemikaalidena hoiustatakse Taara linnaku remonditöökodades erinevaid õlisid – hüdroõli, poolsünteetiline õli, roolivõimendiõli, käigukastiõli ning sõidukite jahutusvedelikke ja mõningal määral tuuleklaasi puhastusvedelikke. Õlisid hoiustatakse suletud ja lekkekindlates metall- ja plastmahutites. Kuna õlid ei ole üldjuhul lenduvad, on plastkonteinerid sobivad. Vastavalt tööstusheite seaduse § 11 lõikele 2 on lenduv orgaaniline ühend ja kreosoodi fraktsioon, mille aururõhk temperatuuril 293,15 K juures on vähemalt 0,01 kPa. Õlid ei ole üldjuhul lenduvad, kuna erinevate mootori−, käigukasti− ja määrdeõlide aururõhk on tüüpiliselt 293,15 K juures alla 0,01 kPa. Seega ei kaasne remonditöökoja kemikaalide kasutamisel eeldatavalt täiendavat õhusaastet. Samuti ei ole eeldatavasti lenduvad sõidukite jahutusvedelikud või tuuleklaasi puhastusvedelikud. Muude kemikaalide kasutamisel ja hoiustamisel on seega vähene mõju. Avarii- ja õnnetuste oht kütuste ja muude kemikaalide hoiustamisest on eeskätt seotud võimaliku tuleohu realiseerumisega. Tulekahju korral paiskub lühiajaliselt õhku suurem kogus saasteaineid. Katlamaja Taara linnaku keskkonnakorralduskava 28 Taara linnaku tähtajatu välisõhu saasteluba L.ÕV/328693 on väljastatud 06.02.2017. Taara linnaku katlamaja enam kasutuses ei ole ning on reservis juhuks, kui Võru linna kaugküttevõrk ei suuda Taara linnakut soojaga varustada. Seega arvestades eelnevat, ei oma katlamajadest kaasnev õhusaaste mõju, kuivõrd katlamaja enam ei kasutata. Muud seadmed Lisaks asub Taara linnakus varugeneraatorid ning jahutus- ja kliimaseadmed. Taara linnakus on kaks varugeneraatorit, mis kasutavad diislikütust. Tegemist on varugeneraatoritega ehk igapäevaselt generaatoreid ei kasutata. Varugeneraatori kasutamisel paisatakse õhku saasteaineid, mis tekivad kütuse põletamisel (sarnased saasteained nagu näiteks sõidukitest ning värvikambri põletusseadmest). Nimetatud saasteainete mõju tervisele on toodud eelpool antud peatükis (vt täpseamtl sõidukite liikumine ja tehnikapargi tehniline olukord). Samuti asub värvikambris kaks põletusseadet võimsusega 0,48 MW, mis kasutavad diiselkütust. Kütuse põlemisel paisatakse õhku peamiselt lämmastikoksiide, süsinikoksiide, lenduvaid orgaanilisi ühendeid, tahked osakesi ning erinevaid raskemetalle. Suures jaos sarnased saasteained, mis näiteks sõidukitest (kuivõrd ka seal on ka tegemist kütuse põlemisega). Nimetatud saasteainete mõju tervisele on toodud antud peatükis eespool (vt täpsemalt sõidukite liikumine ja tehnikapargi tehniline olukord) Taara linnakus asuvad jahutus- ja kliimaseadmed sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase. Taara linnaku seadmed on kantud FOKA registrisse. Fluoritud kasvuhoonegaase on kolm põhigruppi: fluorosüsivesinikud (HFCd), perfluorosüsivesinikud (PFC.d) ja väävelheksafluoriid (SF6). Jahutus- ja kliimaseadmetes ning soojuspumpades kasutatakse fluorosüsivesinikke. Fluoritud kasvuhoonegaasid osoonikihti ei kahanda, kuid neil on suur kliimamuutusi tugevdav mõju. Fluoritud kasvuhoonegaaside heitkogus on kasvanud alates 1995. aastast, kuna külmaseadmetes varem kasutatud osoonikihti kahandavad ained on asendunud enamjaolt fluorosüsivesinikega (Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2019). Fluoritud kasvuhoonegaasid ei ole inimestele, loomadele ja taimedele mürgised, kuid neil on suur kliimamuutusi tugevdav mõju, kuna nende eluiga atmosfääris on suhteliselt pikk (Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2012). Seega arvestades eelnevat omavad varugeneraatorid ning jahutus- ja kliimaseadmed vähest keskkonnamõju. 3.1.6 Ettepanekud (sh parendusettepanekud)  Hinnata Kaitseväe tehnikapargi keskkonnasäästlikust. Vajaduse korral alustada tehnikapargi välja vahetamisega parima võimaliku tehnika vastu.  Soodustada jalgrataste kasutamist linnakus liikumiseks. Rajada Taara linnaku erinevate hoonete juurde jalgrattaparklaid ning varustada need jalgratastega.  Järgnevate hangete puhul kasutada keskkonnahoidlike riigihangete metoodikat ning võimaluse korral hankida majandussõidukiteks senisest enam hübriid- või elektriautosid.  Töötada välja protseduurireeglid, mida tuleb järgida võimalike õnnetuste (nt linnaku territooriumil toimunud avariid, kütuse- või õlilekked jms) korral. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 29   Võimalike keskkonnaavariide puhul tuleb täita keskkonnaavariide vorm, mis on välja töötatud keskkonnakorralduskava koostamise raames. See annab ülevaate territooriumil toimunud vahejuhtumitest ning suunab juhtunule mõtlema.  Võimalusel kõvakatteta tehnikapargi parklale kõvakatte rajamine, et vähendada tolmu levikut.  Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 lõike 2 punktile 3 peab õhusaasteloas esitama andmed kõikide saasteainete heitkoguste kohta, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm. Kuigi katlamaja on reservis, peaks siiski Taara linnaku õhusaasteloas olema lisaks põletusseadmete heitkogustele käsitletud ka tanklast ning värvikambrist tulenevad LOÜ-de heitkogused. Samuti on võimaluseks loobuda katlamajale väljastatud õhusaasteloast ja taotleda selle asemel katlamaja kateldele registreeringut Keskkonnaametis. Antud juhul oleks vaja õhusaasteluba tanklale ning värvikambrile siis, kui LOÜ-de heitkogus oleks üle 500 kg. 3.2 Vesi (pinnavesi, põhjavesi, kasutatav joogivesi, reoveekäitlus) 3.2.1 Pinna- ja põhjavett mõjutavad tegevused Taara linnaku alale ei jää ühtegi looduslikku veekogu, kuid alal asuvad tiigid ning kraavid (sh Keskkonnaregistrisse kantud Taara kraav). Linnaku lähedusse jääb Koreli oja. Taara linnak asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Põhjaveevõtt toimub kahest territooriumil asuvast puurkaevust (katastri nr 14709 ja 50326). Pinna- ja põhjavett võivad mõjutada järgnevad tegevused:  sõidukite võimalikud avariid ja sellega kaasnev reostus;  sõidukite ja muu tehnikaga kaasnev võimalik reostus (tankimine, pesemine, sõidukite remontimine ja hooldamine kohapeal, lekked);  Taara linnaku sademevee ja välipesula heitvee keskkonda suunamine;  ohtlike ainete sattumine kraavidesse;  nõrg- ja sademevesi prügikonteineritest;  avariiolukorrad tanklas, ohtlike jäätmete kogumisel ja ladustamisel.  avariiolukorrad katlamaja kütuse hoiustamisel;  sõidukite parkimine puurkaevu sanitaarkaitsealal;  puurkaevu sanitaarkaitsealade nõuete üldine rikkumine. 3.2.2 Olemasolevad keskkonnaload, nendes esitatud tingimused ning nende analüüs Taara linnakule on väljastatud 01.03.2014. a tähtajatu vee erikasutusluba L.VV/324460. Luba on väljastatud, kuna puurkaevudest (katastri nr 14709 ja 50326; Joonis 3.2) toimub veevõtt üle 5 m3 ööpäevas ning heitvesi (sademevesi) juhitakse suublasse. Taara linnakus juhitakse kõvakattega platsidelt sademevesi läbi muda-õlipüüdurite Taara kraavi, kust see imbub pinnasesse. Sademevee väljalaskmeid on Taara linnakus kokku kolm (toodud Joonis 3.2):  Taara linnaku sademevesi nr 1 (väljalaskme kood vastavalt vee erikasutusloale VO211) – sademevesi 5200 m2 alalt;  Taara linnaku sademevesi nr 2 (väljalaskme kood vastavalt vee erikasutusloale VO212) – sademevesi 4500 m2 alalt; Taara linnaku keskkonnakorralduskava 30   Muda-õlipüünise väljalask (väljalaskme kood vastavalt vee erikasutusloale VO087) – suublasse juhitakse muda-õlipüünist ning tiiki läbinud väliautopesula heitvesi, mis ei sisalda pesuaineid (masinaid puhastatakse survepesuriga puhta veega). Lisaks juhitakse selle väljalaskme kaudu suublasse 24 400 m2 suuruse kõvakattega territooriumi sademevett. Joonis 3.2 Puurkaevud ja sademevee väljalaskmed Taara linnakus (allikas: Vee erikasutusluba L.VV/324460) Täiendavaid tingimusi vee erikasutusloas seatud ei ole. Loas sätestatud seirenõuded on toodud alljärgnevas peatükis 3.2.3. 3.2.3 Olemasolevad seirenõuded ja seireandmed ning nende analüüs Vee erikasutusloas sätestatud nõuded puurkaevule:  Puurkaevudest väljapumbatava vee arvestust pidada vastavalt mõõteseadusele taadeldud veearvestite näitude alusel kuude lõikes. Näidud ja võetud vee kogused märkida veearvestuspäevikusse ning allkirjastada näidu võtja poolt.  Veearvestid tuleb taadelda vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Taatlemise aeg märkida veearvestuspäevikusse.  Mõõta staatilist veetaset puurkaevus pumba vahetamisel või hooldustööde tegemisel usaldusväärse mõõtevahendiga, märkides ära veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrguse.  Mõõtmistulemused näidata veearvestuse päevikus ja veekasutuse aastaaruandes.  Põhjavee proovid võtta puurkaevude proovivõtukraanist vastavuses kehtiva metoodikaga atesteeritud proovivõtja poolt. Analüüsid teostada akrediteeritud laboris.  Proovi võtmise sagedus on üks kord aastas. Seiratavad näitajad: ammoonium, coli- laadsed bakterid, elektrijuhtivus, enterokokid, Escherichia coli, fluoriid, hägusus, kloriid, kolooniate arv, 22 °C, lõhn, mangaan, naatrium, nitraat, nitrit, oksüdeeritavus, raud, sulfaat, vesinikioonide kontsentratsioon, värvus. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 31 Taara linnakus seiratakse põhjavett mõlemast puurkaevust (katastri nr 14709 ja 50326). Keskkonnaregistri andmetel on puurkaevude sanitaarkaitseala ulatus 30 m ning puurkaevu katastri nr-ga 14709 sügavus 93 m ja puurkaevu katastri nr-ga 50326 sügavus 95 m. Puurkaevudest kasutatakse vett nii linnaku veevarustuse tarbeks joogiveena, kui ka tehnilisteks eesmärkideks (sh sõidukite pesemine ja muu). Viimane veeanalüüs viidi läbi 10.04.2018. Vastavalt vee erikasutusloas toodud seirenõuetele lähtutakse põhjavee kvaliteedi kontrollimisel sotsiaalministri 02.01.2003. a määrusest nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“. Tabel 3.3 on toodud viimased põhjavee analüüsitulemused. Lisaks on tabelis toodud sotsiaalministri 31.07.2001 määruses nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ sätestatud piirsisaldused. Eelpool nimetatud määruse nr 82 toodud piirsisaldusi tuleb jälgida otseselt joogiks tarbitava vee puhul ehk tuleks läbi viia ka joogivee analüüs pärast töötlust, kus analüüs võetakse nö otse kraanist. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 32 Tabel 3.3 Puurkaevude katastri nr 14709 ja 50326 põhjavee 10.04.2018 analüüsitulemused (allikas: OÜ Keskkonnauuringute keskus, Tartu osakond 2018; Veterinaar- ja toidulaboratoorium, 2018). Sotsiaalministri 31.07.2001. a Sotsiaalministri 02.01.2003. a määrus nr 1 määrus nr 82 (lähtutakse otseselt Puurkaevud (lähtutakse puurkaevust võetava põhjavee kvaliteedi kontrollimisel) joogiks tarbitava (nö kraanist tuleva) vee Näitaja kontrollimisel) katastri katastri Kvaliteedikla Kvaliteediklass Kvaliteediklass Kvaliteediklass nr 14709 nr 50326 ss I II piirväärtus III piirväärtus (mõlemad Piirsisaldus piirväärtus puurkaevud) Ammoonium (mg/l) 0,2 0,11 0,5 1,5 2 I 0,5 Fluoriid (mg/l) 0,28 0,24 >1,2–≤1,5 ≥1,5–≤1,7 ≥1,5–≤4,01 I 1,5 Kloriid (mg/l) 2,1 3,7 250 250 350 I 250 Nitraat (mg/l) <0,1 <0,1 50 50 50 I 50 Nitrit (mg/l) <0,01 <0,01 0,5 ≤0,5 ≤1,0 I 0,50 Värvus (mg/l Pt) <5 <5 5 5 10 I Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta Lõhnaläve indeks 4,0 3,0 2 (Palli) 2 (Palli) 3 (Palli) Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike (TON) muutusteta Oksüdeeritavus 2,1 <1 5 5 5 I 5,0 (mgO/l) Raud (µg/l) 5400 1800 200 1000 10 000 III 200 Mangaan (µg/l) 110 70 50 100 200 III ja II 50 Sulfaat (mg/l) 7,6 10 250 250 350 I 250 Hägusus (NTU) 39 <0,5 1,5 2,0 3,0 Ületab III klassi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike ja I muutusteta pH 7,7 7,6 ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 I ≥6,5 ja ≤9,5 Elektrijuhtivus 519 437 2500 2500 2500 I 2500 (µs/cm) Naatrium (mg/l) 4,6 4,4 200 200 350 I 200 Escherichia coli 0 0 0 0 ≤10 I 0 Kolooniate arv 22 °C 0 0 100 100 ≤300 I 100 Enterokokid 0 0 0 0 ≤10 I 0 Coli-laadsed bakterid 0 0 0 0 ≤10 I 0 Taara linnaku keskkonnakorralduskava 33 Vastavalt analüüsitulemustele (Tabel 3.3) nähtub, et hägusus ületab III kvaliteediklassi piirväärtust. Põhjavett, mille näitajate piirväärtused ületavad III kvaliteediklassi näitajate piirväärtusi, ei tohi valida joogiveeallikaks. Vastavalt sotsiaalministri 02.01.2003. a määruse nr 1 § 3 lõikele 4 võib III kvaliteediklassi näitajate piirväärtusi ületavat põhjavett Terviseameti või tema piirkondliku talituse kirjaliku nõusoleku alusel kasutada joogiveeallikana, kui vee töötlemine ja keskkonnaseisundit parandavad meetmed tagavad kvaliteetse joogivee ja kui muud joogiveeallikad puuduvad. Vastavalt väljastatud vee erikasutusloale tuleb põhjavee kvaliteedi kontrollimisel lähtuda mh Terviseameti poolt kooskõlastatud joogivee kontrolli kavast. Taara linnaku joogivee kontrolli kava on kooskõlastatud Terviseameti poolt ning kontrollikavas on kirjas, et põhjavesi ületab III kvaliteediklassi nõudeid. Vastavalt eelnevate aastate analüüsitulemustele on raua ja mangaani sisaldus III kvaliteediklassis ning teiste näitajate (toodud Tabel 3.3) väärtused jäävad I kvaliteediklassi. Tabel 3.4 on toodud mangaani, raua ja hägususe näitajad aastatel 2015-2017. Tabel 3.4 Mangaani, raua ja hägususe näitajad aastatel 2015-2017 (allikas: OÜ Keskkonnauuringute keskus, Tartu osakond 2015-2017 ja Terviseamet, Tartu labor 2015-2017). Puurkaev katastri nr 14709 Puurkaev katastri nr 50326 2015 2016 2017 2015 2016 2017 Mangaan 120 77 110 78 120 67 (µg/l) Raud (µg/l) 2900 1700 2900 1900 2800 1800 Hägusus 27 3,2 37 9,2 13 24 (NTU) Tabel 3.4 nähtub, et sotsiaalministri 02.01.2003. a määrus nr 1 toodud III kvaliteediklassi hägususe piirväärtus (toodud Tabel 3.3) on ületatud ka eelnevate aastate analüüsitulemustes. Raua ja mangaani osas piirväärtuste ületamisi ei ole. Vastavalt sotsiaalministri 02.01.2003. a määrusele nr 1 tuleb kasutada joogivee kvaliteedi tagamiseks III kvaliteediklassi puhul põhjavee eritöötlusmeetodeid (vajadusel desinfitseerimine), mis võimaldavad tagada kvaliteetse joogivee saamise kõikide näitajate osas. Taara linnakus toimub vee töötlemine raua ja mangaani osas. Puurkaevust võetud veeanalüüsid näitavad, et hägususe väärtus ületab III kvaliteediklassi piirväärtust. Seega tuleks teha ka analüüs joogiveest (läbinud töötluse raua ja mangaani osas). Vastavalt analüüsi tulemustele saab võrrelda, kas kraanist tulev vesi vastab sotsiaalministri 31.07.2001 määruses nr 82 toodud nõuetele. Vee erikasutusloas sätestatud nõuded sademevee väljalaskmetele:  Väljalaskme VO087 heitveeproov võtta tiigi väljavoolust kraavi (koordinaadid X:6413019, Y:679616). Kui veetase ei võimalda nimetatud kohast esinduslikku proovi võtta, kasutada proovivõtu kohana kaevu enne tiiki (koordinaadid X:6413034, Y:679595). Proovivõtukoht märkida analüüsiaktile.  Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama seadusandluses sätestatud proovivõtmise nõuetele.  Sademevee omaseire proov võib olla punktproov, mis on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust.  Heitvee analüüsid teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laboris. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 34   Proovi võtmise sagedus on üks kord poole aasta jooksul, siis on seiratavad näitajad: heljum ja naftasaadused. Üks kord aastas tuleb seirata: BHT7, KHT, pH, üldfosfor (Püld), üldlämmastik (Nüld). Tabel 3.5 on toodud sademeveest võetud veeanalüüside tulemused aastatel 2016-2019. Tabel 3.5 Sademevee analüüsid (allikas: RKIK, 2019). Seiratavad näitajad (mg/l) Aasta Nafta- BHT7 Heljum Nüld pH Püld KHT saadused 27.04.2016 - 5,6 <0,02 - - - - 19.09.2016 - 2,4 <0,02 - - - - 27.06.2017 - 7,0 <0,02 - - - - 30.10.2017 - 20 <0,02 - - - - 04.07.2018 - 6,5 <0,02 - - - - 06.05.2019 6,4 15 0,63 1,3 7,6 0,33 60 Loaga seatud normid 15 40 5 45 - 1 125 Piirnorm (mg/l)* 2000- 9999 ie reostuskoormusega puhastitel 15 40 5 45 6-9 1 125 * Piirnorm vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusele nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1“ 3.2.4 Põhjaveevõtt ja joogivee kvaliteet Põhjavett võetakse Taara linnakus asuvast kahest puurkaevust (katastri nr 14709 ja 50326). Joonis 3.3 on toodud Taara linnakus tarbitud vesi 2017, 2018 ja 2019. aastal. Veetarve oleneb Taara linnakus viibivatest inimestest. 4500 4000 Vee tarbimine (m3) 3500 3000 2500 2000 1500 1000 500 Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets 2017. aasta 3097 2511 2863 2087 2683 1192 2818 3050 2473 3134 3009 2258 2018. aasta 3126 2012 2503 4420 3580 840 1797 2110 1900 3008 2934 2134 2019. aasta 2917 2348 2459 Joonis 3.3 Vee tarbimine Taara linnakus 2016-2019. aastatel (alusandmed: RKIK, 2019 e-kiri). Kõige suurem veetarve on antud perioodil olnud 2018. aasta aprillikuus, mil veetarve ulatus 4420 m3. Samuti oli veetarve suur ka 2018. aasta maikuus. Veetarve 2017. a kokku oli 31 175 Taara linnaku keskkonnakorralduskava 35 m3 ning 2018 aastal 30 364 m3. Vastavalt vee erikasutusloale on puurkaevust katastri nr 14709 lubatud aastas vett võtta 1830 m3 ning puurkaevust katastri nr 50326 on lubatud võtta 47 170 m3. Joogiveeallikana kasutatavat põhjavett tuleb analüüsida sotsiaalministri 02.01.2003. a määruse nr 1 "Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded" kohaselt. Puurkaevude katastri nr-ga 14709 ja 50326 põhjavee viimased analüüsitulemused on toodud peatükis 3.2.3. Hinnang põhjavee kvaliteedi vastavuse kohta nimetatud määrusele on antud peatükis 3.2.3. 3.2.5 Reoveeteke ja reoveekäitluslahendused Taara linnakus tekkiv olmereovesi juhitakse Võru linna ühiskanalisatsiooni ning puhastatakse AS Võru Vesi reoveepuhastis vastavalt nõuetele. AS Võru Vesi reoveepuhasti asub Taara linnakust ligikaudu 5 km kaugusel ning puhasti suublaks on Vanajõgi (VEE1004603). Taara linnaku sisepesulas kasutatakse sõidukite pesemisel kemikaale. Tekkinud reovesi suunatakse läbi õli-mudapüüduri ühiskanalisatsiooni. Taara linnakus asuvas välipesulas pestakse sõidukeid ainult veega ning tekkinud vesi suunatakse läbi õli-mudapüüduri tiiki ning sealt edasi Taara kraavi. Sademevee suublasse juhtimisel peavad vee reostusnäitajate piirmäärad vastama Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusele nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1“. Loas on määratud ka sademevees lubatud saasteaine kogused. Taara linnakus asuvaid õli- ja rasvapüüdureid ning mudapüüdureid käib vastavalt tellimusele puhastamas AS Võru Vesi. 3.2.6 Keskkonnaülevaatuse käigus tõstatunud probleemid (sh personali poolt tõstatatud keskkonnaküsimused) Keskkonnakorralduskava käigus teostatud intervjuude käigus tõstatas personal probleemi seoses välipesulaga. Välipesulas pestakse sõidukeid ainult veega, kuid tihtipeale ei piisa sellest selleks, et sõidukid puhtaks saada. Seega sooviti, et oleks ka välipesulas võimalik kasutada kemikaale sõidukite pesemisel. Kemikaale tohib kasutada Taara linnaku sisepesulas. Sisepesulast tulev vesi läbib samuti õli-mudapüüduri ning seejärel suunatakse ühiskanalisatsiooni. Hetkel pole välipesulas kemikaalide kasutamine võimalik, sest kasutatud vesi juhitakse läbi õli-mudapüüduri tiiki ning sealt edasi Taara kraavi. Kui soovitakse kasutada kemikaale ka välipesulas, siis tuleks näiteks paigaldada lisa puhastusseade. Lisa puhastusseade peab veest eemaldame lisaks puhastusvahenditele ka õli ning teekattest tulenevat saastet. Puhastis on vajalikud mikroorganismid, kes on võimelised nimetatud ained pesuveest eemaldama. Enamik bioreaktoris leiduvatest bakteritest on võimelised paljunema temperatuurivahemikus 10oC kuni 40oC. Reaktori korralikuks funktsioneerimiseks tuleb temperatuur hoida üle 8oC, seega tuleks vajaliku temperatuuri miinimumi säilitamiseks vee soojendamist siiski kaaluda, kuivõrd tegemist on välipesulaga. Puhastusseadme valik sõltub pesulas tekkiva heitvee kogusest, pesula asukohast (välisterritooriumil) ja sellest, kas pesula on aastaringi töös. Näiteks bioreaktor BioClean 2000 on mõeldud tootlikkusele 2000 l/h ning puhastusseade sisaldab endas mh aeratsioonisüsteemi, peenfiltrit ning liiva-ränikivifiltrit biomassi filtreerimiseks. Samas on nimetatud näidise puhul oluline, et pesula oleks aastaringi Taara linnaku keskkonnakorralduskava 36 töös, seega kui talvisel ajal pesulat ei kasutata, siis sureb bakterikoloonia ära. Loodusesse suunatav heitvesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määrusele nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1". Võimaluseks on juhtida ka välipesulast tulev vesi läbi õli-mudapüüduri ühiskanalisatsiooni nagu tehakse sisepesula puhul. Kaitseväe sõidukite ja rasketehnika parkimine osaliselt haljasaladel ja kõvakattega parkla asemel kruusakattega parkla kujutavad enesest riski põhjavee saastumiseks juhul kui esineb masinatest õli- või kütuselekkeid. Hetkel kasutatakse lekke tuvastamisel koheselt õlivanne ning lekked on pigem harvad. Siiski oleks vajalik olemasolevate kruusakattega parklate kõvakattega katmine ning nimetatud parklatest sademevee kokkukogumine ja enne keskkonda suunamist puhastamine õli-mudapüüduri(te)s. Samuti on olemas vajadus parklate pindala suurendamiseks, et ei tekiks vajadust tehnika haljasaladele parkimiseks. Keskkonnaülevaatuse käigus toimunud külastusel selgus, et vanaõli tünne hoiti parkla ääres haljasalal. Osa haljasalal olevatest tünnidest olid pealt lahtised ja pooltäis. 3.2.7 Mõjud (sh avarii- või õnnetuste oht) Sõidukite kasutamine ja tehniline olukord. Kütuste hoiustamine Taara linnakus liiguvad sõidukid igapäevaselt. Taara linnaku alal on kiirused väiksed ning kuna alal liigub ka palju jalakäijaid, siis on ka sõidukite juhid tähelepanelikumad ning avariide tõenäosus linnakus on väike. Väljaõppele minekul liigutakse koordineeritult ning võimalike avariide tõenäosus on väike. Veel väiksem on tõenäosus, et avariide käigus jõuab pinnasesse ja põhjavette reostust (kütuse- või õlileke), kuna võimaliku lekke korral on keskkonda jõudvad õli või kütuse kogused väikesed ja üksused on varustatud lekke lokaliseerimise ja likvideerimise vahenditega. Taara linnakus liiguvad peamiselt Kaitseväe majandussõidukid, õppusteks kasutatavad sõidukid (transportöörid, maastikumasinad jne). Enamus õppustel kasutatavatest masinatest on toodetud enam kui 20 aastat tagasi. Masinate vanuse ja kasutuskoormuse tõttu hakkavad masinad amortiseeruma. Õli ja kütuse kogus sõidukites oleneb sõidukite tüübist ning otstarbest. Näiteks Kaitseväe veoautodel on kütusepaagi maht umbes 135–270 liitrit ning soomustransportööride kütusepaagi maht on 300 liitrit (KVÜÕA lahingukool, 2015). Amortiseerumise tõttu suureneb võimalike õli- ja kütuselekete risk, mida on üldjuhul väga keeruline ennetada. Mõneti on õli- ja kütuselekkeid võimalik ära hoida, kui kontrollida sõidukid ja masinad üle enne sõiduki parkimist pikemaks ajaks (üle ühe päeva) ning enne õppustele minekut. Sedasi võib avastada probleemi varem ning seda on võimalik likvideerida. Samuti vähendab see võimalust, et sõiduk hakkaks lekkima õppustel, mis toimub peamiselt maastikul, kust on lekkeid keerulisem eemaldada. Seega saab ära hoida võimalikke lekkeid Kaitseväe harjutusväljadel. Naftasaadused (õli ja kütus) lagunevad pinnases mitut moodi ning lagunemisprotsess oleneb pinnasele lekkinud aine kogusest. Naftasaaduste lagunemisprotsessid pinnases on: kergesti auruvad ühendid lenduvad, õli laguneb mikroorganismide toimel (biolagunemine), õlipiisad seotakse pinnaseosakestega (sorptsioon), õline segu hajub ja lahjeneb, õli seotakse keemiliselt. Lekete korral tuleb kindlaks teha, kas tegemist on väiksema või suurema lekkega. Ehk tuleb kindlaks teha, mida reostuskoldega peale hakata. Otsustamine sõltub eesmärgist, vahenditest ja Taara linnaku keskkonnakorralduskava 37 piirangutest: kas on vaja pinnast puhastada või kaitsta põhjavett; kas reostuskolde peab avama või võib seda tegemata jätta; kas reostunud pinnas on tarvis teisaldada või jäetakse paigale. Kui geoloogilised olud on head, siis õli põhjavette ei pääse. Tehnoloogia valikut mõjutab see, milliste õlide või segudega on tegu, kui puhtaks pinnas tahetakse teha ning kui kiiresti peaks pinnas puhtaks saama (Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjon, 2002). Lekete korral on tähtis tegutseda kiiresti. Lekke avastamisel tuleb võimalikult kiiresti paigaldada lekke alla anum, mis takistab lekke jõudmist pinnasele Kõvakattega pinnal on võimalik õli- ja kütuselekkeid eemaldada kasutades absorbenti, kuid pinnasesse valguvat õli või kütust on juba keerulisem eemaldada. Väiksemate lekete korral puhastub pinnas aegamööda looduses ka ise (Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjon, 2002). Taara linnak asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal ehk geoloogilised olud antud piiirkonnas on head vähendamaks lekete sattumist põhjavette. Suuremate lekete korral on soovitatav reostunud pinnas võimalikult kiiresti välja kaevata. Väljakaevatud pinnas tuleb asendada saastumata pinnasega.Välja kaevatud reostunud pinnas tuleb üle anda ettevõttele, kellel on ohtlike jäätmete käitluslitsents. Väikesteks leketeks võib lugeda kuni 15 liitriseid õli- ja kütuselekkeid sõidukitest (eeldatavasti on enamike sõidukite mootorites õli kuni 15 liitrit). Sellise lekke likvideerimisega saab hakkama loodus ning seega pole vaja pinnast välja kaevata. Eeldatavasti jõutakse lekke korral reageerida kiiresti ning panna lekke alla anum. Suuremateks leketeks võib lugeda lekkeid alates 50 liitrist. Antud juhul ei suuda loodus leket ise puhastada ning seega on otstarbekam pinnas välja kaevata. Välja kaevatud pinnas anda edasiseks käitluseks üle ettevõttele, kellel on ohtlike jäätmete käitluslitsents. Üks võimalus, et vältida lekkeid pinnasele on varustada sõidukid näiteks anumaga (nt vann), mille saab vajadusel lekke alla panna. See on ajutine probleemi lahendus, kuid takistab lekke jõudmist pinnasesse nii kaua, kui suudetakse probleem püsivalt lahendada. Seega võiks rakendada õlivannide kasutust ka Taara linnaku alal, kus rasketehnika seisab pikemalt kõvakatteta alal. Siinkohal on oluline ka „kinnipüütud“ õli või kütuse edasine korrektne käitlemine (absorbendi kasutamine, õlivannist kinnisesse mahutisse kogumine vms). Taara linnakus on rajatud tankla, kus maa-alustes mahutites hoiustatakse diislikütust (mahutite maht kokku 30 m3). Kuigi katlamaja enam kasutuses ei ole, siis on kütusemahutisse jäänud kütust. Katlamaja kütust hoiustatakse katlamaja kütusemahutis. Tankla kütusemahutid on rajatud arvestades Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määruse nr 172 „Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded“ kehtestatud nõudeid. Katlamaja kütusemahuti on topeltseinaga, et ära hoida võimalikke kütuselekkeid. Siiski on olemas võimalus, et kütusemahutitest esineb kütuselekkeid või esineb avarii kütusemahutite laadimisel, mille käigus valgub maha kütust. Avariiolukorras tuleb kütus kokku koguda absorbendi abil. Kütusehoidlate lekke korral tuleb mahuti kütusest tühjaks pumbata ning teostada kas mahuti lekkekoha parandus või mahuti uue vastu välja vahetada. Kui õlireostus jõuab pinnavette, siis esmane silmaga nähtav reostuse tagajärg on veekogu pinnale tekkivad õlilaigud. Taimedele sattudes takistab see taimede metabolismi, mis võib hävitada taimestiku ning ahendada taimedest toituvate organismide elukeskkonda. Naftasaaduste kahjulikud koostisosad põhjustavad taimedele ja loomadele mürgitusi, erinevaid haigusi, kahjustusi rakutasemel, arenguhäireid ja sellega kaasnevaid probleeme. Nafta ja selle õliproduktid kuuluvad kantserogeensete ainete hulka, soodustades kasvajate teket. Esmased vees toimuvad protsessid on levimine, aurustumine, hajumine, emulsiooni moodustumine ja lahustumine. Edasi hakkab nafta ja õli oksüdeeruma, settima ja biolagunema. Tähtsaim protsess Taara linnaku keskkonnakorralduskava 38 on aurustumine, mille tulemusena väheneb oluliselt veekeskkonda jääv õlikogus. Lendumise tulemusena jäävad alles raskemad ja tahkemad ained, mis muutuvad veest raskemaks ning võivad vajuda vee sügavamatesse kihtidesse. Õlikihi vette sattudes võib see edasi kanduda kas laiguna veepinnal, vees hõljudes või veekogu põhjas. Siiski pole ette näha Taara linnakust suuremahulise õli- või kütusereostumise jõudmist pinnavette. Väiksemamahulisema reostuse korral laguneb keskkonda jõudnud õli või kütus, mis ei aurustu, aeroobsetes protsessides. Taara linnaku territooriumil on põhjavesi suhteliselt kaitstud ning seega on reostuse jõudmine põhjavette minimaalne. Samas pargitakse sõidukeid aegajalt ka puurkaevu sanitaarkaitsealal kui mujal parklates ruumi ei ole. Kui õli või kütusereostus jõuab aga põhjavette siis jääb põhjavesi reostunuks veel paljudeks aastateks, kuna põhjavees on orgaanilise aine lagunemisprotsessid tunduvalt aeglasemad, kui pinnavees. Põhjavees hakkavad vees lahustunud ained levima kindlas suunas vastavalt põhjavee liikumise suunale. Orgaaniline aine moodustab põhjavee pinnale kihi ning hakkab levima põhjavee pinnal selle liikumise suunas, samas ka osaliselt lahustudes. Taara linnakus viibib keskmiselt 900 isikut ning mahutab keskmiselt 500 ühikut tehnikat. Seega on leke mõnest sõidukist üsna tõenäoline ning vajalik on kiire reageerimine, et takistada naftasaaduste jõudmist pinnasesse. Samuti tuleb tagada nii absorbendi kui ka kasutatud absorbendi mahutid kõvakattega platsidel. Arvestades ala kasutuskoormust ning asjaolu, et Taara linnak asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, võib sõidukitega ning kütuste hoiustamisega seotud mõju pinna- ja põhjaveele ning pinnasele pidada väheseks keskkonnamõjuks. Sõidukitega Taara linnaku territooriumile kantav muda ja pori Õppustelt tulevad sõidukid on tihtipeale mudased ja porised. Enamus õppustel käivatest sõidukitest pöördub tagasi Taara linnakusse tuues kaasa alale sõidukite külge jäänud muda ja pori. Kuna Taara linnaku lähialal harjutusväljasid pole, siis Taara linnakusse jõudmisel sõidetakse mööda erinevaid teid ning seega kukub osa pori ja muda ära juba linnakusse liikumisel. Kuid siiski jõuab ka Taara linnaku territooriumile pori ja muda ning koos sademeveega võib see suurendada keskkonda juhitava heljumi koguseid. Taara linnaku välipesulast juhitakse heitvesi läbi muda-õlipüüdurite linnaku alal olevasse tiiki, mis on ühenduses Taara kraaviga. Pesulas kasutatakse sõidukite pesuks vaid puhast vett ning pesuaineid ei kasutata. Eelnevalt tehtud seireandmed ei ole näidanud heitvees naftasaaduste piirväärtuste ületamist. Seega kuigi muda ja pori pestakse sõidukitelt maha, kus mõnevõrra võib olla ka õli- ja kütusejääke, siis teostatud seirete kohaselt võib järeldada, et pinnasesse juhitud heitvees on naftasaadused suuresti alla kehtestatud piirväärtuse (seireandmed toodud Tabel 3.5). Taara linnaku kasutuskoormust arvesse võttes ning asjaolu, et lähipiirkonnas maastikul sõidukitega ei sõideta, omab sõidukitega territooriumile kantav muda ja pori pinnasele ning pinna- ja põhjaveele vähest keskkonnamõju. Eelkõige seetõttu, et suur osa porist ja mudast kukub sõidukite küljest ära enne Taara linnakusse jõudmist. Taara linnaku sademevee ja välipesulast tuleva vee keskkonda suunamine Taara linnakus juhitakse kõvakattega platsidelt, kus hoitakse tehnikat, sademevesi läbi õli- mudapüüdurite ning seejärel alal asuvasse tiiki, mis on ühendatud Taara kraaviga. Arvestades, Taara linnaku keskkonnakorralduskava 39 et linnaku alal on tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega, siis pole ette näha, et heitvesi võiks liikuda põhjavette. Õli-mudapüüduri läbib ka välipesulast tulev vesi, mis juhitakse samuti alal asuvasse tiiki. Eelnevalt toodud Tabel 3.5 nähtub, et heitveest võetud proovid jäävad alla piirväärtuste. Tehnika pesemisest ja parklates toimuvatest võimalikest leketest satub sademevette ka naftasaadusi. Sademeveest võetud analüüsidest on nähtav, et õli-mudapüüdurid eemaldavad naftasaadusi hästi ning naftasaaduste puhul ei ole piirväärtuste ületamisi toimunud. Seega tavaolukorras ei ole ette näha naftasaaduste reostuse pinnavette kandumist. Olukord võib olla erinev, kui peaks avariiolukorras esinema suuremahulisi lekkeid kütusemahutitest või kütusemahutite laadimisel. Sel juhul võib koos sademeveega potentsiaalselt jõuda kütusereostus ka pinnavette. Eeltoodut arvestades on sademevee ja välipesulast tuleva vee keskkonda suunamine vähese mõjuga keskkonnaaspekt. Ohtlike ainete sattumine pinnavette Linnakus hoiustatakse erinevaid õlisid (hüdroõlisid, poolsünteetilisi õlisid, roolivõimendiõlisid, käigukastiõlisid) ning sõidukite jahutusvedelikke ja tuuleklaasi puhastusvedelikke. Õlisid hoiustatakse suletud ja lekkekindlates metall- ja plastmahutites. Jahutusvedelikke ja tuuleklaasivedelikke hoiustatakse suletavates originaalpakendites. Taara linnakus asub ka värvimiskamber, kus värvitakse sõidukeid. Keskmiselt värvitakse üks sõiduk nädalas ning selleks kulub keskmiselt 15 kg värvi. Värve hoiustatakse suletud originaalpakendites. Hoone on ühendatud ühiskanalisatsiooniga, kuid värvikambris vett ei kasutata. Kuna ohtlikke aineid sisaldavaid kemikaale hoiustatakse siseruumides, siis on reostuse jõudmine veekeskkonda vähetõenäoline. Ohtlike ainete sattumine pinnavette omab pigem vähest keskkonnamõju. Ohtlike jäätmete kogumine ja ladustamine Taara linnakus kogutakse ohtlikud jäätmed eraldi ning linnak on varustatud ohtlike jäätmete kogumiskohtadega. Ohtlike jäätmete kohad asusid peamiselt siseruumides. Lekkeohtlike (vanaõli ja muud vedelad kemikaalid) konteinerid asusid küll siseruumides, kuid mahutite all puudusid restvannid, kus oleks võimalik hõlpsasti leke eemaldada. Võimalike lekete korral õlimahutitest avariiolukorras on hoone põranda pealt võimalik leket koristada ainult absorbendi abil. Kui õlimahutite alla on paigaldatud ka restvannid, siis on võimalik õli vanni koguda ja uuesti mahutitesse paigutada. Ohtlike jäätmete konteinerid olid vastavalt märgistatud. Mõnevõrra on võimalik vähendada ohtlike jäätmete kogumisega kaasnevaid riske veekeskkonnale veelgi. Näiteks hoiustati õlitünne välisterritooriumil ning osad tünnid olid lahtised ning sisaldasid mingit vedelikku. Seega võib tekkida olukord, kus tünnide uuesti kasutusele võtmisel valatakse need vajadusel tühjaks Taara linnaku välisterritooriumile. Samuti võivad rohkete sademete korral avatud tünnid hakkata üle ajama ning vedelik võib jõuda pinnasesse. Hoonetes on ohtlike jäätmete ladestamiskohtades betoonpõrandad. Kuivõrd hoonetes asuvad vanaõli tünnid ei ole varustatud restvannidega, siis lekete korral on hoone põranda pealt võimalik leket koristada ainult absorbendi abil. Kui õlimahutite alla on paigaldatud ka restvannid, siis on võimalik õli vanni koguda ja uuesti mahutitesse paigutada. Sel moel on võimalik täielikult vältida vanaõli sattumist hoonest väliskeskkonda. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 40 Eeltoodut arvestades omab ohtlike jäätmete kogumine ja ladustamine vähest keskkonnamõju. 3.2.8 Ettepanekud (sh parendusettepanekud)  Koostada reeglid, et pikemalt (üle ühe päeva) seisvatel masinatel kasutada õlivanne, mis paigaldatuna masinate alla aitavad kinni püüda võimalikku õli- või kütuseleket. Käsitleda reeglites ka „kinnipüütud“ õli või kütuse edasist korrektset käitlemist (valamine mahutisse, jäätmekäitlejale üleandmine jne).  Koostatud reeglid paigaldada teadetetahvlitele (vajadusel ehitada), mis on paigutatud asjakohastesse kohtadesse sh parklad, remondihall, garaaž ning tankla, kuivõrd tanklas võib esineda kütuselekkeid.  Taara linnaku parkimisplatsid asfalteerida ning lahendada sademevee kogumine (juhtida sademevesi läbi õli-mudapüüdurite suublasse).  Ohtlike ainete, jäätmete käitlemise koolitus isikutele, kes vastavate ainete, jäätmetega tegelvad.  Võtta Taara kraavist (heitvee suubla) veeanalüüsid praegustest seiratavatest punktidest põhjapool (nt pärast tehnika parklat, soovituslik koht märgitud lisas 3). Analüüsi tulemustes lähtuda Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusest nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1“. Kui analüüsi tulemused ei vasta määruse nõuetele, siis tuleks üle vaadata olemasolevad õli-mudapüüdurid ning vajadusel vahetada välja efektiivsemate vastu.  Tuleks teha ka analüüs joogiveest (läbinud töötluse raua ja mangaani osas). Vastavalt analüüsi tulemustele saab võrrelda, kas kraanist tulev vesi vastab sotsiaalministri 31.07.2001 määruses nr 82 toodud nõuetele. Kui analüüsi tulemused ei vasta määruse nõuetele siis tuleb, kas paigaldada joogiveele lisa puhastusseade või kaaluda joogivee võtmist Võru linna ühisveevärgist.  Vältida sõidukite parkimist puurkaevu sanitaarkaitsealal.  Välipesulas kemikaalide kasutamisel rajada täiendav puhastusseade. Lisa puhastusseade peab veest eemaldama lisaks puhastusvahenditele ka õli ning teekattest tulenevat saastet. Puhastis on vajalikud mikroorganismid, kes on võimelised nimetatud ained pesuveest eemaldama. Enamik bioreaktoris leiduvatest bakteritest on võimelised paljunema temperatuurivahemikus 10oC kuni 40oC. Reaktori korralikuks funktsioneerimiseks tuleb temperatuur hoida üle 8oC, seega tuleks vajaliku temperatuuri miinimumi säilitamiseks vee soojendamist siiski kaaluda (Veepuhastuse OÜ). Puhastusseadme valik sõltub pesulas tekkiva heitvee kogusest, pesula asukohast (välisterritooriumil) ja sellest kas pesula on aastaringi töös.  Üldjuhul võib, vaatamata lekete vältimise meetmete rakendamisele, Taara linnakus esineda ainult väikesemahulisi õli- ja kütuselekkeid, mille jõudmisel pinnasesse saab loodus selle puhastamisega ise hakkama. Siiski on ka väikeste koguste puhul peamine peatada õlileke võimalikult kiiresti ja koguda lekkiv õli kokku jooksvalt (nt õlivanniga, kõvakattega pinnasel absorbendiga).  Kõvakattega platsidel/parklates ja tanklas tagada absorbendi olemasolu ning mahutid kuhu on võimalik koguda kasutatud absorbenti.  Erandolukorras (haljasalal parkimisel, mitte kõvakattega pinnasel), suuremahulise kütuselekke (alates 50 liitrit ja enam) lekkekohas tuleb saastunud pinnas võimalikult Taara linnaku keskkonnakorralduskava 41  kiiresti eemaldada ja anda edasiseks käitlemiseks üle ettevõttele, kellel on ohtlike jäätmete käitluslitsents. Välja kaevatud pinnas tuleb asendada saastumata pinnasega.  Vähendamaks sõidukite amortisatsiooni, on lahenduseks välja vahetada masinapark parima võimaliku tehnika vastu. Kuivõrd sõjatehnika on äärmiselt kulukas, siis alustada masinapargi väljavahetamist kõige vanematest ja kõige suurema kütuse- ning ülalpidamiskuludega sõidukitest.  Välja töötada protseduurireeglid, kuidas likvideerida võimalikke lekkeid ning käidelda reostunud pinnast. Koostatud protseduurireeglid paigaldada teadetetahvlitele (vajadusel ehitada), mis on paigutatud asjakohastesse kohtadesse (nt parklad, absorbendimahutite juures ja nt kasarmutes).  Perioodiliselt korraldada õppepäevi, kus selgitada, kuidas tegutseda võimaliku reostuse korral, kasutada absorbenti ning käidelda saastunud pinnast ja absorbenti pärast selle kasutamist.  Vältida välisterritooriumil vanaõli tünnide ladustamist. Kui siseruumides pole ruumi antud tünne ladustada, siis ehitada näiteks ajutine varjualune õlitünnidele ning veenduda, et tünnid oleksid pealt suletud.  Siseruumides paigaldada vanaõli mahutite alla restvannid, et võimalikke lekkeid saaks paremini likvideerida. 3.3 Jäätmed 3.3.1 Jäätmeteke ja jäätmeteket mõjutavad tegevused, jäätmete kogumise, sortimise ja jäätmete üleandmise korraldus Jäätmeid tekib Taara linnakus iga päev. Jäätmete kogus sõltub Taara linnakus viibivate isikute arvust. Jäätmeteke suureneb, kui õppuste lõppedes saabuvad inimesed tagasi linnakusse või ajateenijad lahkuvad linnakust (teenistuse lõppedes). Taara linnakus toimub jäätmete kogumine ja üleandmine korraldatud jäätmeveo raames – vedajaks Eesti Keskkonnateenused AS. Taara linnaku erinevates hoonetes on stendidele pandud erinevate jäätmekonteinerite asukohad. Taara linnaku sõdurikodus pakub teenust eraettevõte. Sõdurikodus tegutsev ettevõte vastutab seal tekkinud jäätmete eest ise. Jäätmed kogutakse kokku eraldi ning viiakse ise ära Võru linnas on hanke võitnud vedajal lepingu alusel õigus vedada segaolmejäätmeid ning vanapaberit ja pappi. Taara linnakus on jäätmekonteinerid territooriumi peale paigutatud erinevatesse kohtadesse, vastavalt jäätmetekkele. Olmejäätmed Olmejäätmete konteinerid on paigutatud enamus hoonete juurde, kuna olmejäätmeid tekib kõigis hoonetes. Samuti asuvad osad olmejäätmete konteinerid ka siseruumides (nt remondihallis ja garaažis). Olmejäätmete vedu toimub kolm korda nädalas. Vastavalt 2016. aasta andmetele paikneb Taara linnakus 29 konteinerit suurusega 0,24 m3, üks konteiner suurusega 2,5 m3 ning kolm konteinerit suurusega 4,5 m3. Olmejäätmete konteinerite arv pole muutunud, kuid aeg ajalt võib muutuda konteinerite asukoht vastavalt sellele, kus tekib jäätmeid rohkem. Erandolukordades tellitakse juurde lisakonteinereid (ajateenijate lahkumisel linnakust või suurema õppuse lõppedes). Vastavalt eelpool toodud konteinerite arvule on võimalik välja Taara linnaku keskkonnakorralduskava 42 arvutada eeldatav jäätmete kogus, mis tekib Taara linnakus ühes nädalas. Eeldades, et iga veo ajal on konteinerid täis ning lisa konteinereid ei tellita. Välisterritooriumil olevad jäätmekonteinerid on valdavalt märgistatud ning pealt suletud mahutid. Arvutuskäik: 29 (konteinerite arv)*0,24 m3(konteinerite maht)= 6,96 m3 3*4,5 m3=13,5 m3 1*2,5 m3=2,5 m3 Tekkivate jäätmete maht kokku 6,96 m3+13,5m3+2,5 m3=22,96 m3 Jäätmete vedu toimub kolm korda nädalas ning eeldusel, et jäätmekonteinerid on iga veo ajal täis on Taara linnakus tekkiv olmejäätmete kogus nädalas: 22,96 m3*3 (vedude arv)=68,88 m3 Jäätmeteke sõltub siiski Taara linnakus viibivate inimeste arvust ning eeldatavasti ei ole kõik konteinerid iga veo ajal täis. Seega võiks öelda, et maksimaalne olmejäätmete kogus, mis Taara linnakus nädalas tekib on 68,88 m3. Olmejäätmete kogus väheneks oluliselt, kui Taara linnakus kogutaks suuremal määral eraldi ka pakendijäätmed ning biolagunevad jäätmed. Pakendijäätmed Taara linnaku väliterritooriumil asub üks 4,5 m3 suurune pakendikonteiner, mis on söökla juures. Pakendijäätmete vedu toimub kolm korda nädalas, seega sorditakse Taara linnakus ühes nädalas eraldi ~13,5 m3 pakendijäätmeid. Kuivõrd linnaku alal asub ainult üks pakendikonteiner, siis võib eeldada, et teistes linnaku piirkondades pannakse pakendijäätmed olmejäätmete hulka. Seega ei ole ülevaadet kui palju pakendijäätmeid Taara linnakus tegelikult kokku tekib. Vähendamaks olmejäätmete hulka tuleks Taara linnaku territooriumile paigutada rohkem pakendikoneinereid. Samuti tuleks tõhustada jäätmete liigiti kogumist ka näiteks kasarmutes, õppehoonetes ning teistes linnakus asuvates hoonetes. Paber ja papp Paberi ja papi konteinerid on paigutatud hoonete juurde, kus antud jäätmeid tekib kõige rohkem (nt kasarmud, staabihoone). Taara linnakus asub sööklahoone juures paberi ja papi press ning paberi ja papi jäätmeid vedajale üle ei anta, need transporditakse ise AS-ile Räpina Paberivabrik. Paberit ja pappi viiakse paberivabrikusse umbes 3-4 korda aastas. Ühe korraga viiakse ära ligikaudu 18 m3 paberit ja pappi. Seega tekib aastas keskmiselt 63 m3 paberi ja papi jäätmeid. Metallijäätmed Taara linnaku territooriumil on üks metallijäätmete konteiner (11 m3). Metallijäätmete vedu toimub vastavalt tellimisele ning äraveo tellimine sõltub jäätmete tekkest. Maksimaalselt on metallijäätmete vedu toimunud kolm korda aastas. Ohtlikud jäätmed Taara linnaku keskkonnakorralduskava 43 Taara linnakus on lisaks paigaldatud jäätmekonteinereid siseruumidesse. Lisaks olmejäätmete ja paberi-papi konteineritele on siseruumidesse (garaaži ja remondihalli) paigaldatud konteinerid saastunud pakendile, õlifiltritele, puhastuskaltsudele, absorbendile. Lisaks kogutakse hoonetes eraldi patareid ja akud, milleks on paigaldatud eraldi konteinerid. Laatsaretis kogutakse eraldi ka meditsiinijäätmeid (sh teravad ja torkivad esemed, nagu kanüülid, süstlad) ning ka elavhõbedat. Samuti kogutakse laatsaretis eraldi vanad ravimid (selle eest vastutab õde-apteeker) ning need transporditakse toetuse väejuhatuse keskapteeki. Siselasketiirus kogutakse eraldi laskmiste pühkmed. Ohtlike jäätmete (sh patareid, õlifiltrid, saastunud pakendid ja kaltsud, absorbent, laskmiste pühkmed, meditsiinilised jäätmed, elavhõbe) vedu toimub vastavalt tellimisele. Vanaõli kogutakse 1 m3 mahutitesse ning ka vanaõli tünnidesse. Samuti kogutakse kokku vanad värvid ning muud kemikaalid ning antakse üle ohtlike jäätmete käitlejale. Ohtlike jäätmete vedu toimub vähemalt kaks korda aastas ning lepingupartneriks ja käitlejaks on AS Epler & Lorenz. Vanaõli viiakse ära umbes kolm korda aastas ning lepingupartneriks ja käitlejaks on AS Epler & Lorenz. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad haljastusjäätmed laotatakse laiali takistusriba territooriumile. Biolagunev köögi- ja sööklajääde nõrutatakse (nõrgvesi läheb ühiskanalisatsiooni läbi õli- ja rasvapüüduri) ning pannakse olmejäätmete konteinerisse, kuivõrd teenusepakkuja pole kohustatud eraldi ära viima biolagunevaid jäätmeid. Taara linnakus pannakse biolagunev köögi- ja sööklajääde olmejäätmete hulka ning seega puudub ülevaade palju antud liiki jäätmeid tekib. Vähendamaks biolagunevate jäätmete hulka ning, et võimaldada biolagunevate jäätmete taaskasutust tuleks Taara linnaku eraldi koguda ka biolagunevad jäätmed. Samuti tuleks tõhustada jäätmete liigiti kogumist ka näiteks kasarmutes, õppehoonetes ning teistes linnakus asuvates hoonetes. Kuivõrd biolagunevaid jäätmeid ei pruugi teistes hoonetes suures koguses tekkida, siis tuleks biolagunevaid jäätmete kaste tühjendada vähemalt üks kord nädalas, et vältida võimalikku lõhna levikut. Puidujäätmed ja vanad rehvid Söökla hoone juurde kogutakse ka puidujäätmeid (sh euroaluseid). Puidujäätmeid kasutatakse linnakus vastavalt vajadusele või tellitakse puidujäätmete äravedu. Lisaks kogutakse eraldi vanu rehve, mis viiakse konteineri täitumisel Kuusakoski AS-le või mõnele teisele vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. Laskemoonast järelejäänud materjal Taara linnakus tekib ka laskemoonast järelejäänud materjali, mis tuleb kokku koguda. Taara linnaku siselasketiirus oli eraldi kast, kuhu pannakse kokku kogutud hülsid. Laskemoonast järelejäänud materjal antakse üle Kaitseväe toetuse väejuhatusele. Laskemoona kaste ja pakendeid võib käsitleda üldjuhul vastavalt nende materjalile tavajäätmetena. Taara linnakus eemaldatakse või muudetakse loetamatuks laskemoona pakenditelt ja kastidelt ohuklassile viitavad sildid. Vastavad pakendid viiakse kokkulepitud kogumiskohta. Teatud juhul liigituvad immutatud puitpakendid ohtlike jäätmete alla (kui neid on immutatud keskkonnale ohtlike ainetega). See, kas igal konkreetsel juhul on tegemist ohtlike jäätmetega sõltub ohtlike ainete sisaldusest jäätmematerjalis. Jäätmete ohtlikeks liigitamine Taara linnaku keskkonnakorralduskava 44 toimub vastavalt keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ alusel. Taara linnakus toimub kuni paar korda aastas koristuspäev, mille käigus tellitakse territooriumile lisa jäätmekonteinereid. Samuti tellitakse lisakonteinereid siis, kui ajateenijad naasevad suuremalt õppuselt ning on teada, et territooriumile tuuakse suurem hulk jäätmeid ning siis, kui ajateenijatel teenistus lõppeb. Võru linna jäätmehoolduseeskiri sätestab jäätmehoolduse korralduse ja määrab kindlaks jäätmehoolduse korraldamise nõuded, jäätmeliigid millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sageduse ja aja, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra ning järelevalve jäätmekäitluse üle Võru linna haldusterritooriumil. Taara linnakus kehtib Võru linna jäätmehoolduseeskiri (Võru linnavolikogu, 2016), mille kohaselt tuleks koguda territooriumil liigiti:  paber ja kartong;  plast;  metall;  klaas;  biolagunev aia- ja haljastujääde;  biolagunev köögi- ja sööklajääde;  bioloogiliselt mittelagunev aia- ja haljastujääde;  pakend, sealhulgas paber- ja kartongpakend, plastpakend, puitpakend, metallpakend, komposiitpakend, klaaspakend, tekstiilpakend;  puit;  tekstiil;  suurjääde;  probleemtoote jääde;  ohtlik jääde. Vastavalt ülal toodud loetelule kogutakse Taara linnakus enamus nimetatud jäätmeid liigiti. Erandiks on biolagunev köögi- ja sööklajääde. Taara linnaku territooriumil ei teki klaasi- ja tekstiilijäätmeid. Kui Taara linnakus toimub akende vahetus, siis klaasi utiliseerib tööde teostaja. Samuti kogutakse Taara linnakus eraldi taarat. Võru linnas ei ole biolagunevate jäätmete kogumine liidetud korraldatud jäätmeveoga. Jäätmehoolduseskirja § 21 lg 2 sätestab, et köögi- ja sööklajäätmed hõlmatakse korraldatud jäätmeveoga nõuetekohase vastuvõtukoha rakendumisel lähipiirkonnas ning juhul, kui ei ole korraldatud kohapealne kinnises kompostris kompostimine. Vastavalt Võru keskkonna- ja järelevalve spetsialistilt (Võru keskkonna- ja järelevalve spetsialistilt saadud e-kiri, 07.06.2019) saadud informatsioonile köögi- ja sööklajäätmete nõuetekohane vastuvõtukoht lähipiirkonnas puudub. Lähim vastuvõtupunkt asub Tartus, mis teeks antud teenuse liiga kalliks, mh ka seetõttu, et toidujäätmete veosagedus peab olema tihedam, et vältida lõhnareostust. Võru linna jäätmehoolduseeskirjas on lubatud toidujäätmeid kompostida kinnises konteineris oma kinnistul. Köögi- ja sööklajäätmete äravedu pakub ka näiteks ettevõte AS Epler & Lorenz, kes pakub nimetatud jäätmete kogumiskonteinereid, korraldab jäätmete vedu ja töötlemist. Samuti asub territooriumil üks pakendikonteiner (söökla juures), kuivõrd sööklas kogutakse pakendijäätmed eraldi. Linnakus rohkem pakendikonteinereid ei asu, mistõttu jääb osa territooriumil tekkivatest pakendijäätmetest liigiti kogumata. Võru linnas ei ole Taara linnaku keskkonnakorralduskava 45 pakendijäätmete kogumine liidetud Võru linna korraldatud jäätmeveoga. Võru linnas tegelevad pakendijäätmete kogumisega MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ ja Eesti Pakendiringlus OÜ. Taara linnakus on peamiselt täidetud Võru linna jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuded.Samuti on täidetud nõuded, mis ei puuduta jäätmete liigiti kogumist (toodud mõned näited, täpsemalt toodud Võru jäätmehoolduseeskirjas):  Jäätmete kogumismahuteid peab tühjendama sagedusega, et vältida ületätumist.  Jäätmemahuti peab olema terve, puhas ja veega pestav.  Kogumismahutid tuleb paigaldada selliselt, et mahutit saaks tühjendada liiklust häirimata. Kui tulevikus hakkatakse eraldi koguma ka biolagunevat köögi- ja sööklajäädet ning suuremas osas ka pakendijäätmeid, siis vastab jäätmekäitlus Taara linnaku jäätmekäitlus ka Võru jäätmehoolduseeskirjale. 3.3.2 Olemasolevad keskkonnaload Keskkonnaameti avaliku info kohaselt pole Kaitseväe Taara linnakule väljastatud jäätmeluba. Taara linnakus puuduvad objektid või tegevused, mis vajaks jäätmeseaduse § 73 alusel jäätmeluba. 3.3.3 Keskkonnaülevaatuse käigus tõstatunud probleemid (sh personali poolt tõstatatud keskkonnaküsimused) Keskkonnaülevaatuse käigus toimunud külastuse käigus selgus, et Taara linnakus ei koguta eraldi biolagunevaid söökla- ja köögijäätmeid. Sööklas tekkivad biolagunevad jäätmed nõrutatakse kohapeal ning pannakse olmejäätmete konteinerisse. Võru linna jäätmetevedaja pole kohustatud ära vedama biolagunevaid jäätmeid. Taara linnakus on proovitud eraldada biolagunevaid jäätmeid, kuid jäätmevedaja tühjendas liigiti kogutud jäätmed samasse autosse (ehk olmejäätmetega kokku) ning seega leiti, et biolagunevate jäätmete eraldamine ei ole mõttekas. Pakendijäätmeid kogutakse eraldi ainult sööklas. Mujal territooriumil pakendijäätmete konteinereid pole ning pakendijäätmed pannakse olmejäätmete hulka. Personali sõnul on proovitud eraldi koguda ka pakendijäätmeid, kuid konteinerisse on sattunud ka olmejäätmeid ning seega on pakendijäätmete vedaja keeldunud konteinerit tühjendamast. Külastuse käigus selgus, et söökla juures olevasse pakendijäätmete konteinerisse oli visatud ka musti prügikotte. Seega ei näe pakendijäätmete vedaja koti sisu ning võib seetõttu keelduda pakendikonteineri tühjendamisest. Toimunud külastuse käigus selgus, et territooriumil (remondihalli juures parkimisala kõrval) ladustati vanaõli tünne haljasalal. Enamus tünnid olid tühjad ning kinnised, kuid leidus ka tünne, milles oli vedelik sees ning mis olid lahtised. Personali sõnul hoiustatakse haljasalal õlitünne, mis hiljem täidetakse vanaõliga ning antakse jäätmekäitlejale üle. Tanklas oli küll olemas absorbent, mida on võimalik kasutada kütuse lekete või mahavalgumise korral, kuid puudus konteiner kasutatud absorbendile. Kui tanklas on vajalik kasutada Taara linnaku keskkonnakorralduskava 46 absorbenti, siis hetkel kasutatud absorbent jäetakse tanklasse või viiakse remondihalli, kus kogutakse kasutatud absorbenti. Remondihallis ja garaažis olid anumad absorbendi ja kasutatud absorbendi jaoks. 3.3.4 Mõjud (sh avarii- või õnnetuste oht) Taara linnakus tekkivad jäätmed Taara linnakus tekib jäätmeid igapäevaselt, kuna ala on pidevas kasutuses. Jäätmete kogus suureneb, kui saabutakse õppuselt. Linnaku kasutajad on informeeritud jäätmekäitluse nõuetest, kuid ei pruugi neid siiski järgida. Taara linnakus on probleeme jäätmete sortimisega. Taara linnakus ei koguta eraldi näiteks biolagunevaid sööklajäätmeid ning alal asub vaid üks pakendikonteiner (söökla juures). Taara linnakus on üritatud nimetatud jäätmeid eraldi koguda, kuid biolagunevaid jäätmeid ei ole ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ning pakendijäätmete konteinerisse pandi ka olmejäätmeid. Kuna ala kasutuskoormus on suur, siis on jäätmete sortimata jätmisel oluline keskkonnamõju. Kui jäätmeid ei koguta liigiti, siis saab suunata vähem materjale uuesti ringlusesse ja sellel on kaudselt mõju loodusvarade kasutamisele. Eestis läheb valdav osa segaolmejäätmetest Iru elektrijaama jäätmepõletusjaama. Iru jäätmepõletusjaam suudab aastas energiaks ümbertöödelda kuni 250 000 tonni sega olmejäätmeid. Kui biolagunevaid jäätmeid ladestatakse olmejäätmete hulka, siis väheneb põlemisprotsessi efektiivsus jäätmejaamas. Kuivõrd biolagunevad jäätmete käitlemiseks on parim komposteerimine, siis peaks võimalusel biolagunevad jäätmed eraldi koguma ning kohapeal komposteerima. Pakendijäätmeid saab edukalt taaskasutada. Pakendijäätmete sattumisel olmejäätmete hulka jääb materjal taaskasutamata ning satub suure tõenäosusega jäätmepõletusjaama. Jäätmete põletamisest saadud energiat muundatakse elektriks ja soojuseks. Tuleks siiski võimaluse korral pakendijäätmed eraldi sorteerida, et jäätmeid oleks võimalik taaskasutada ja seeläbi vältida uute materjalide tootmist. Pakendijäätmetest valmistatakse erinevaid uusi tooteid nagu näiteks sekundaarsest plastist prügikotte, aiamööblit, lillepotte jpm. Klaas sulatatakse ja vormitakse uuesti pudeliteks ja purkideks. Jäätmete tekkel, kogumisel ja sortimisel on mõningane keskkonnamõju. Ohtlike jäätmete teke ja kogumine Taara linnakus on suur hulk erinevat tehnikat. Seega tuleb ka antud tehnikat hooldada ning selle käigus tekib palju erinevaid ohtlikke jäätmeid: vanaõli, patarei- ja akujäätmed, erinevad kemikaalid jne. Hetkel kogutakse ohtlikke jäätmeid garaažis, remondihallis ning vanade patareide kogumispunkte on ka erinevates hoonetes. Eraldi kogutakse remondihallis ja garaažis vanaõli, ohtlike ainetega saastunud puhastuskaltse ja absorbenti, õlifiltreid, akusid, säästupirne, päevavalguslampe ning saastunud pakendeid. Ohtlike jäätmete kogumiskoht peab olema ilmastikuolude eest tervikuna kaitstud ning peavad olema selged suunised, mis jäätmeid kogutakse. Taara linnakus asuvad ohtlike jäätmete konteinerid siseruumides ning on pealt kinnised, seega on konteinerid ilmastikuolude eest kaitstud. Ohtlike jäätmete konteinerid on sildistatud. Eelnevat arvestades võib ohtlike jäätmete teket pidada mõningaseks keskkonnamõjuks. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 47  3.3.5 Ettepanekud (sh parendusettepanekud) Taara linnaku kasutajate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks:  Paigaldada jäätmete sortimise juhendid suurematesse jäätmekogumise kohtadesse konteinerite kõrvale ning ka kasarmutesse  Linnaku jäätmekäitlust tutvustavad koolitused linnaku kasutajatele.  Ohtlike jäätmete käitlemise koolitus isikutele, kes vastavate jäätmetega kokku puutuvad. Paremaks jäätmete liigiti kogumiseks:  Lahendada Taara linnaku jäätmekogumiskohad süsteemselt ning võimalusel kavandada jäätmete kogumise majad või varjualused (kogumiskohtades oleksid segaolmejäätmete, pakendijäätmete ning vanapaberi konteinerid). Lisaks kaaluda Taara linnaku kesksematesse kohtadesse (nt sõdurikodu ja kasarmute juurde) ka biolagunevate jäätmete konteinerite paigutamist.  Koguda eraldi biolagunevad jäätmed: o Variant 1 – paigaldada territooriumile kinnine komposter, mis võimaldab köögi- ja sööklajäätmeid kohapeal komposteerida. o Variant 2 – paigaldada eraldi söökla- ja köögijäätmeteks konteinerid ning tellida äraveo teenus vastavalt ettevõtjalt (nt AS Epler & Lorenz, AS Eesti Keskkonnateenused, AS Ragn-Sells ning teistel vastavat luba omavatel jäätmevedajatelt).  Kasarmutes (puhkeruumides/köökides) tagada võimalus jäätmete liigiti kogumiseks. Tuleks koguda liigiti: olme-, pakendi-, biolagunevad jäätmed ning paber ja papp. Paigaldada puhkeruumidesse/köökidesse jäätmete sortimise juhendid.  Tagada konteinerite sildistus vähemalt kakskeelselt (eesti ja inglise keel) ning kakskeelsed sildid peavad olema kindlasti sama sisuga.  Ohtlike jäätmete kogumiskohas tagada ohutusjuhised (nt tegevusjuhised, mida teha kui tundmata aine satub silma, kuidas võimalikke lekkeid eemaldada jms).  Vedelike ja vanaõli kogumismahutite hoiustamiseks on soovitav rajada kõrgema betoonist servaga alad või paigaldada konteinerite alla restvannid.  Tagada absorbendi ja kasutatud absorbendi mahutid ja vahendid kokku kogumiseks kohtades, kus on kõige suurem reostusoht (parkimisalad, garaažid, töökojad, tankla jne).  Vältida vanaõlitünnide hoiustamist haljasalal ning ilmastikuolude poolt mõjutatuna. Kui soovitakse vanaõlitünne välisterritooriumil hoiustada, siis tuleb rajada varjualune koos kõvakattega alusega. 3.4 Energia ning kütused ja kemikaalid 3.4.1 Hoonete kütmine ja kütteenergia vajadus, kasutatav kütus Taara linnakus on tagatud soojavarustus Võru linna kaugküttega. Võru linna kaugküttega pole ühendatud Taara linnakus kaks hoonet: pääsla ja vahtkonnahoone. Pääslas tagab soojavarustuse õhk-vesi soojuspump ning vahtkonnahoones on elektriküte. Linnaku territooriumil asub reservis olev katlamaja, millele on väljastatud välisõhu saasteluba (vt täpsemalt ptk 3.1.2). Katlamajas on võimalik kasutada kütusena hakkepuitu ning kerget kütteõli. Juhul, kui loobutakse kaugküttest ning sooja tootmiseks hakatakse taas kasutama katlamaja vastavalt Taara linnaku keskkonnakorralduskava 48 välisõhu saasteloas lubatule, ei põhjusta selle tegevus eralduvate saasteainete lubatud õhukvaliteedi tasemete ületamisi ei linnaku territooriumil ega ka sellest väljaspool. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused on sätestatud Keskkonnaministri 27.12.2016. a määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Samuti asub Taara linnakus värvikambris soojuse tootmiseks kaks põletusseadet. Põletusseadmed kasutavad diislikütust ning nende kummagi võimsus on 0,48 MW. Taara linnakus asuvatele hoonetele ei ole määratud energiaklasse. Taara linnakus asuvad vanemad hooned on renoveeritud ning uuemate hoonete ehitamisel on jälgitud ehitusstandardeid. 3.4.2 Elektrienergia tarbimine Elektrienergia tarbimine Taara linnakus 2017-2019. aastatel on toodud Joonis 3.4. 400 Tarbitud elektrienergia (MWh) 380 360 340 320 300 280 260 240 220 200 Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets 2017. aasta 374,79 315,27 340,25 274,39 273,33 228,23 271,74 297,59 280,45 331,81 359,79 345,37 2018. aasta 362,19 317,19 330,44 274,96 291,14 208,41 263,33 261,05 255,33 327,65 348,43 350,56 2019. aasta 372,78 331,89 340,16 Joonis 3.4 Elektrienergia tarve Taara linnakus viimastel aastatel (alusandmed: RKIK, 2019 e-kiri). Elektrienergia tarve sõltub peamiselt linnakus viibivate inimeste arvust ning ka ilmastikust, kuivõrd elektrienergiat kasutatakse vahtkonnahoone kütmiseks ning lisaks kasutab elektrienergiat ka õhk-vesi soojuspump, mida kasutatakse pääsla kütmiseks. Elektrienergiat tarbitakse rohkem, kui linnakus viibivad nii kõik ajateenijad, kui ka personal. 2017. aastal tarbiti elektrit kokku 3693,01 MWh ning 2018. a 3590,68 MWh. 3.4.3 Sõidukite ja masinate kütuse kasutamine ja hoiustamine Taara linnaku territooriumile on rajatud tankla, kus kasutajad saavad kütust tankida. Tankla asub kinnistul sektoris A. Tankla on rajatud vastavalt tänapäeva keskkonna- ja ohutusnõuetele. Kütuse eest vastutab lepingupartner. Tankimiskoha juures on ka absorbent, mida on võimalik kasutada lekete korral. Tanklas asub kaks pinnasega kaetud diislikütuse mahutit mahuga 10 m3 ja 20 m3. 2017. a tankla laadimiskäive oli 377 m3 aastas. Kuivõrd masinapark pole oluliselt suurenenud, siis võib eeldada, et see on sarnane ka 2018. ning 2019. aastal. Lisaks asub katlamaja juures kütusemahuti (50 m3). Mahutis (topeltseinaga) hoiustatakse ka praegu kerget kütteõli, ülejääk ajast, kui katlamaja töötas. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 49 Taara linnakus on ka kaks varugeneraatorit, mis kasutavad diislikütust. 3.4.4 Muu ressursikasutus (nt kemikaalide kasutamine) Taara linnaku alal asuvad garaaž ja remondihall, kus hooldatakse masinaid. Lisaks asub Taara linnakus värvimiskamber, kus on võimalik sõidukeid värvida. Seega kasutatakse linnakus erinevaid kemikaale (õlisid, värve, lahusteid ning muid aineid). Erinevate kemikaalide käitlemisel järgitakse vastavaid ohutusnõudeid. Üldjuhul õlid ja muud kemikaalid olulisel määral lenduvaid orgaanilisi ühendeid ei sisalda. Värvikambris värvitakse keskmiselt üks auto nädalas ning selleks kulub keskmiselt 15 kg värvi. Seega värvitakse aastas kesmiselt 52 autot, millele kulub hinnanguliselt 780 kg värvi. Värvide kasutamisest lendub eeldatavasti lenduvaid orgaanilisi ühendeid välisõhku. Peale sõidukite värvimist toimub värvikambris värvi kuivamine kõrgematel temperatuuridel. 3.4.5 Keskkonnaülevaatuse käigus tõstatunud probleemid (sh personali poolt tõstatatud keskkonnaküsimused) Haljasalal hoiustati tühjasid õlitünne, millest osad tünnid olid siiski lahtised ning sisaldasid õlist sademevett. Tühje õlitünne on kavas kasutada remondihallide tegevuses tekkivate vanaõli jäätmete kogumiseks, et need ohtlike jäätmete käitlejale üle anda. 3.4.6 Mõjud (sh avarii- või õnnetuste oht) Kütuste (taastumatute loodusvarade) ja kemikaalide kasutamine ja hoiustamine Taara linnakus hoiustatakse õli ning muid vajalikke aineid (nt absorbent) linnaku tööhoonetes ehk garaažihoonetes. Linnakus olev tehnika paikneb peamiselt erinevatel platsidel ning kütuseid hoiustatakse tanklas ja katlamaja kütusehoidlas. Vanaõli hoiustatakse peamiselt hoonetes, kus seda tekib (nt garaaž, remondihall). Võimalike leketega kaasneva mõju osas veekeskkonnale vt ptk 3.2.7. Taara linnakus asub tankla. Võimalike lekete puhul on paigutatud tanklasse absorbent, mis võimaldab lekke eemaldada. Samas ei ole paigutatud tanklasse mahutit, kuhu panna kasutatud absorbent, seega tuleks vastavad mahutid paigaldada. Linnakus hoiustatakse erinevaid õlisid (hüdroõlisid, poolsünteetilisi õlisid, roolivõimendiõlisid, käigukastiõlisid) ning sõidukite jahutusvedelikke ja mõningal määral tuuleklaasi puhastusvedelikke ja muid kemikaale. Õlisid hoiustatakse suletud ja lekkekindlates metall- ja plastmahutites. Taara linnakus hoistatakse vanaõlitünne ka välisterritooriumil. Haljasalal asuvad tünnid on osaliselt lahtised ning, seega on võimalikud õlilekked antud piirkonnas. Enamjaolt on haljasalale ladustatud tünnid õlist tühjad. Tünnidesse võib jääda mingil määral õlijääke ning seega kui tünnid on pealt lahtised satub sinna sademevesi. Seega sisaldavad lahtised tünnid õlist sademevett, mis võib mingil hetkel lekkima hakata. Kuivõrd on tegemist väikse lekkega, siis suudab loodus selle ise puhastada ning eraldi pinnast ei ole vaja välja kaevata. Siiski on vajalik ehitada õlitünnidele korralik varjualus koos kõvakattega alusega, et vältida võimalikke lekkeid piirkonnas. Jahutusvedelikke ja tuuleklaasivedelikke hoiustatakse suletavates originaalpakendites. Taara linnakus asub ka värvikamber, kus värvitakse sõidukeid. Keskmiselt värvitakse üks sõiduk Taara linnaku keskkonnakorralduskava 50 nädalas ning selleks kulub keskmiselt 15 kg värvi. Värve hoiustatakse suletud originaalpakendites. Erinevad õlid, jahutusvedelikud ja tuuleklaasivedelikud ei ole üldjuhul lenduvad. Taara linnakus asuvas sisepesulas saab kasutada sõidukite pesemiseks ka pesuaineid. Pesuaineid hoiustatakse suletud originaalpakendites ning hoiustatakse siseruumis. Kütuste ja kemikaalide hoiustamisel ning kasutamisel on vähene keskkonnamõju. Hoonete energiatõhusus Elektrienergia tarbimine sõltub linnakus olevate inimeste arvust. Elektrienergia tarbimist saab vähendada, kui vahetada näiteks kasutatavad valgustid energiasäästlikumate vastu. Linnakusse on paigaldatud tänavavalgustid. Elektrienergia tarbimist vähendab ka tänavavalgustite väljavahetamine energiasäästlikumate vastu, näiteks kasutada samuti LED-valgusteid, mis on kasutusel juba paljudes linnades. LED tänavavalgustid võimaldavad kontrollerite ja anduritega reguleerida valgustugevust inimeste ja liiklusvahendite kohalolu järgi. Automaatse juhtimissüsteemiga on võimalik LED valgusti panna põlema inimeste ja liiklusvahendite puudumisel näiteks 10-20% energiatarbimisega. Taara linnaku hoonetele ei ole määratud energiaklasse. Taara linnakus asuvad vanemad hooned on renoveeritud ning uuemate hoonete ehitamisel on jälgitud ehitusstandardeid. Seega tuleks esmalt välja selgitada, millisesse energiaklassi Taara linnaku hooned kuuluvad. Olemasoleva hoone energiamärgise väljastamise õigus on energiamärgise väljastaja või energiaaudiitori kutsetunnistusega spetsialistil. Järgnevalt on võimalik rakendada meetmeid, et hoone oleks veelgi energiatõhusam. Elektrienergia tarbimisel ning hoonete energiatõhususel Taara linnakus on vähene keskkonnamõju. 3.4.7 Ettepanekud (sh parendusettepanekud)  Taara linnaku garaažides paigaldada vanaõlimahutite alla vannid, et takistada võimalike lekete levikut.  Vältida vanaõlitünnide hoiustamist haljasalal ning ilmastikuolude poolt mõjutatuna. Kui soovitakse vanaõlitünne välisterritooriumil hoiustada, siis tuleb rajada varjualune koos kõvakattega alusega.  Taara linnaku tanklasse paigutada mahuti, kuhu saab vajadusel panna kasutatud absorbendi.  Vahetada välja valgustid keskkonnasäästlikumate vastu, näiteks kasutada LED valgusteid nii siseruumides kui ka väliterritooriumil. Kasutada ka liikumisanduritega valgusteid.  Suunata KV inimesi linnakus vähem elektrit tarbima (koolitus/teavitus).  Analüüsida päikesepaneelide rajamise võimalikkust Taara linnakus ning lähtuvalt tulemustest paigaldada näiteks hoonete katustele päikesepaneelid, et tagada osaliselt taastuva energia kasutamine linnakus.  Selgitada välja hoonete energiatõhusus, sh määrata hoonetele energiamärgis. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 51 3.5 Jääkreostus ja reostunud pinnas Taara linnaku alale jääkreostust keskkonnaregistri andmete kohaselt ei jää. 3.5.1 Jääkreostuse ja reostunud pinnase teadaolevad asukohad Taara linnakule lähim jääkreostusobjekt asub 130 m kaugusel (Joonis 3.5) Kose tee 8 (91901:015:0560) kinnistul. Jääkreostus asub vana Võru naftaterminali territooriumil ning tegemist on õlireostusega. Taara linnaku laiendamise plaanide kohaselt võib osutuda laienemise asukohaks just antud kinnistu. Joonis 3.5 Jääkreostuse objekt (aluskaart: Maa-amet, 2019). 3.5.2 Jääkreostuse iseloom ja sellega seotud riskid Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinnase- või põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust. Jääkreostuskoldeid eristatakse käesoleval ajal tekkivast reostusest. Jääkreostuskolleteks on näiteks enne 1993. aastat (Nõukogude Liidu vägede lahkumine 1992. aastal ja erastamise algus 1993. aastal) tekkinud sõjaväe ja tööstusalade reostus (Keskkonnaministeerium, 2014). 3.5.3 Kavandatud tegevused jääkreostuse likvideerimiseks ja reostunud pinnase käitlemiseks Vastavalt keskkonnaregistris toodud informatsioonile on Kose tee 8 kinnistul (91901:015:0560) maa-aluse mahuti kütusejääkide likvideerimisega tegelenud Agro Pover OÜ. Keskkonnaregistris on lisaks toodud, et likvideerimine on pooleli 01.10.2015. aasta seisuga ning seisukord on hetkel stabiilne ning jääke on veel 770 m3. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 52 2019. a suvel viiakse Võru linna tellimisel läbi uuring, et välja selgitada jääkreostuse ulatus. Vastavalt tulemustele otsustatakse Kaitseministeeriumi poolt, kas Taara linnaku laiendus antud asukohta tuleb või mitte. 3.5.4 Mõjud Pinnase reostus ja põhjavee kvaliteet Taara linnaku alale jääkreostust ei jää. Samuti on piirkonnas põhjavesi suhteliselt kaitstud. Lähim jääkreostuse objekt jääb linnakust umbes 130 m kaugusele. Vastavalt Maa-ameti kaardirakenduse hüdrogeoloogia kaardile on põhjavee liikumissuund Taara linnaku lähipiirkonnas kagust loodesse. Vastavalt Joonis 3.6 on ka Taara linnaku ja jääkreostuse alal põhjavee liikumise suund kagust loodesse, kuivõrd Taara linnakust kagus ulatuvad maapinna esimese aluspõhjalise veekompleksi survepinna samakõrgusjooned 160 m merepinnast. Taara linnaku ja selle lähiümbruse põhjavesi on suhteliselt kaitstud ehk reostuse jõudmine põhjavette tõenäosus on minimaalne. Võttes arvesse ka põhjavee liikumise suunda, siis jääkreostuse asukohas olev põhjavesi ei liigu Taara linnaku alale. Joonis 3.6 Põhjavee liikumise suund (Aluskaart: Maa-amet, 2019). Linnaku alal pole jääkreostust ning seega keskkonnamõju puudub. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 53  3.5.5 Ettepanekud (sh parendusettepanekud) Kuna jääkreostust Taara linnaku piirkonnas ei esine, siis ettepanekud puuduvad. 3.6 Müra ja vibratsioon 3.6.1 Teadaolevad (modelleeritud ja/või mõõdetud) müratasemed ja müra levik. Vibratsiooni levik. Eestis kehtivad müra normtasemed on jaotatud kahe müraallika vahel: liiklusmüra ja tööstusmüra. Varasema praktika kohaselt on militaarmüra hindamisel aluseks võetud tööstusmüra normid, kuigi reaalselt ei ole militaarmüra võrreldav nt tootmishoone tekitatava müraga. 2014. a-l koostas Akukon Oy Eesti filiaal „Militaarmüra regulatsiooni koondaruande“. Töö annab detailseid suuniseid, kuidas koostada militaarmüra uuringuid ja analüüsida tulemusi. Aastal 2018 valmis Alkranel OÜ poolt töö „Militaarmüra regulatsiooni analüüs“, milles analüüsiti Akukon Oy Eesti filiaali töö aja- ja asjakohasust. Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt (sh välisõhus leviva müra normtasemed) ei rakendu välisõhus leviva müra normtasemed riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale. Militaarmüra käsitleb kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“, mille kohaselt tohib riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada harjutusväljast, lasketiirust ja lennuväljast sellises kauguses, kus hoonestatud alale kehtestatud välismüra normtasemed on täidetud, või sellisel juhul, kui ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime. Seejuures müra normtaseme kategooria määratakse üldplaneeringus harjutusvälja, lasketiiru või lennuvälja mürakaardi alusel. Akukon Oy Eesti filiaali (2014) töö alusel tuleks pikaajalise militaarmüra hindamisel aluseks võtta sisuliselt kaks soovituslikku taset: taotlustase ja kriitiline tase. Seejuures taotlustaset rakendatakse aasta aktiivsete päevade keskmise ehk pikaajalise müraolukorra hindamisel ning kriitilist taset ühe aktiivse harjutuspäeva mürataseme hindamisel nii olemasolevatel kui ka uutel aladel, mis paiknevad harjutusväljade lähedal. Aasta aktiivsete päevade keskmine müraolukord on teoreetiline ning sellist harjutuspäeva tõenäoliselt reaalselt ei eksisteeri. Samuti on viimase aja mürauuringud näidanud, et taotlustasemete ületamisi harjutusväljade lähialade müratundlike objektide juures esineb. Seega tehti 2018. a koostatud tööga „Militaarmüra regulatsiooni analüüs“ ettepanek taotlustaseme määratlemisest regulatsioonis loobuda ning jätkata konkreetse harjutuspäeva mürataseme hindamisega kriitilise taseme alusel (Tabel 3.6). Taotlustase – müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi müratundlike hoonete õuealadel. Taotlustaset rakendatakse aasta keskmise müraolukorra alusel ehk olukord, mis arvestab erinevate harjutuspäeva tüüpide koormust, selliste harjutuspäevade arvu ja müratasemeid (mitte ainult ühte maksimaalse kasutuskoormusega päeva – varasem praktika). Kui taotlustaset ületatakse sageli, tuleb rakendada meetmeid müra leevendamiseks. Kui erandkorras on ette näha taotlustaseme ületamist, tuleb sellest eelnevalt piirkonna elanikke teavitada. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 54 Kriitiline tase – müratase, mis põhjustab olulist häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat müraolukorda müratundlike eluhoonete õuealal (päevasel ajal) või müratundliku hoone juures (eluhoone enda juures öisel ajal, ühiskondliku hoone enda juures nii päevasel kui öisel ajal). Kriitilist taset rakendatakse aktiivse harjutuspäeva müraolukorra hindamisel. Kui kriitiline tase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks. Tabel 3.6 Militaarmüra soovituslikud normtasemed müratundlike hoonete õuealadel. Alus: Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 ja Alkranel OÜ, 2018. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Alkranel OÜ, 2018* Taotlustase, dB Kriitiline tase, dB Kriitiline tase, dB (A) (A) (A) Relvatüüp Päev Päev Päev Öö (Ln) Öö (Ln) Öö (Ln) (Ld) (Ld) (Ld) Väikesekaliibrilised 55 45 65 55 relvad 65 55 Suurekaliibrilised 55 45 65 50 relvad * Alkranel OÜ 2018. a koostatud analüüsi ettepanek. Taara linnakus on müra mõõdetud ja modelleeritud ühel korral: „Mürauuring – raskekuulipildujate 12.7 mm Browning M2 relvaväljaõpe“, mille koostas Akukon Oy Eesti filiaal 2016. aastal. Töö eesmärgiks oli teostada helirõhutasemete mõõtmised Taara linnaku territooriumil toimunud õppemoonaga raskekuulipildujate Browning M2 relvaväljaõppe harjutustundidest ning hinnata harjutusest põhjustatud müraolukorda mõõtmiste ja arvutusmudeli abiga. Taara linnakus toimuvatest harjutustest teavitatakse kohalikku omavalitsust ning kohalikke elanikke. Raskekuulipilduja Browning M2 kvalifitseeritakse oma akustiliste omaduste poolest kui väikesekaliibrilist relva (tulemusi vt ptk 3.6.2). Taara linnakus asub ka siselasketiir. Lasketiir on ehitatud vastavalt nõuetele ning müra ja vibratsioon välisterritooriumile ei jõua. Samuti on lasketiirus tagatud kaitsevahendid (sh kõrvaropid, kõrvaklapid) lasketiiru kasutajatele. Taara linnakus ei toimu tegevusi, millega kaasneks olulist vibratsiooni (nt lõhkamine, või rasketehnika väljaõpe maastikul). 3.6.2 Olemasolevad seirenõuded ja seireandmed ning nende analüüs Regulaarselt müra ja vibratsiooni alal ei seirata. Taara linnakus on teostatud raskekuulipildujate 12,7 mm Browningu õppemoonaga laskmisharjutuste mürauuring. Töö viis läbi Akukon Oy Eesti filiaal ning mürataseme mõõtmised toimusid Taara linnaku territooriumil ja selle ümbruses. Harjutuspäeval toimus kaks samalaadset relvaväljaõpet, mis olid jaotatud kaheks etapiks. Müratasemete mõõtmised teostati esimeses etapis nii lähi- kui ka kaugpunktidest. Seejärel selgitati arvutusmudeli abil välja teoreetilised müratasemete tsoonid. Lähimõõtmised teostati 8 punktist, mis asusid linnaku territooriumil, ning kaugus relvadest oli umbes 7-146 m, kaugemaid punkte territooriumist väljaspool oli 6 ning kaugus relvadest umbes 200-550 m. Uuringus toodi mh välja, et kuna Taara linnak piirneb lääne suunas Kose teega, kus on suured Taara linnaku keskkonnakorralduskava 55 liiklussagedused ja sh kõrged liiklusmüratasemed, võivad need summutada laksmistegevusest põhjustatud keskkonnamüra. Kuna mürauuring käsitleb ühte konkreetset harjutuspäeva, tuleb militaarmüra regulatsiooni kohaselt tulemusi võrrelda aktiivse harjutuspäeva soovitusliku kriitilise tasemega (65 dB). Akukon Oy Eesti filiaali (2016) töö arvutustulemused näitavad, et kriitilise taseme ületamist müratundlike hoonete õuealadel ei esinenud (Joonis 3.7). Joonis 3.7 Ühe harjutuspäeva hinnatud müratase* Taara linnakus (allikas: Akukon Oy Eesti filiaal, 2016). *müra hinnatud tase – etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid Vibratsiooni pole Taara linnakus teadaolevalt seiratud või analüüsitud. 3.6.3 Keskkonnaülevaatuse käigus tõstatunud probleemid (sh personali poolt tõstatatud keskkonnaküsimused) Ametlikke kaebusi piirkonna elanike poolt Taara linnaku tegevuse osas ei ole esitatud. Kohalikud elanikud on vahel kurtnud, et müratase piirkonnas on mõnikord häiriv, eelkõige seoses staadioni alal imitatsioonivahendite kasutamisega. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 56 Mürataset Taara linnakus suurendab alal liikuv rasketehnika. Taara linnakust alustatakse erinevaid õppusi ning seega võivad tekkida rasketehnikast kolonnid nii linnakusse saabumisel kui ka lahkumisel, aga ka näiteks välipesula järjekorras. 3.6.4 Mõjud (sh avarii- või õnnetuste oht) Müra Müra negatiivne toime võib avalduda kuulmiskahjustustena ja muutustena organismi elundites ning elundisüsteemides. Valdav osa elanikest tunneb häirivana mürataset 55 dB(A). Sellise tugevusega müra otseselt organismi ei kahjusta, kuid võib põhjustada kesknärvisüsteemi talituse häireid ja halvendada elulisi toiminguid (mõtlemine, keskendumine). 60–65 dB(A) müra puhul täheldatakse ebameeldivaid aistinguid ja neurootilisi reaktsioone. Mürataset 65 dB(A) peetakse üldiselt talutava müra ülemise piiriks. Kui müratase ületab 70–75 dB(A), sagenevad elanike kaebused ja mitmed tervisehäired (Ramboll Eesti AS, 2012). Taara linnak asub Võru linnas ning tegemist on linnalise keskkonnaga. Lähimad eluhooned asuvad Taara linnaku kinnistu piirist ca 150 m kaugusel. Linnakus kaasneb piirkonna mürataseme tõus ala kasutamisest, välisterritooriumil toimuvatest laksmisharjutustest ning seal sõidukitega liiklemisest. Taara linnakus asub ka siselasketiir. Lasketiir on ehitatud vastavalt nõuetele ning müra ja vibratsioon välisterritooriumile ei jõua. Samuti on lasketiirus tagatud kaitsevahendid (sh kõrvaropid, kõrvaklapid) lasketiiru kasutajatele. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et Taara linnakus on tegemist linnalise keskkonnaga, saab piirkonnas toimuva tegevusega kaasnevat müra pidada Taara linnaku kasutajatele mõningaseks keskkonnamõjuks. Piirkonna elanikele võib müra mõju lugeda väheseks Vibratsioon Vibratsioon on mehhaaniline võnkumine. Soovimatu vibratsioon võib põhjustada ehitiste, masinate jt tarindite kahjustusi, võimalik on ka purunemine, eriti resonantsi korral. Inimesele mõjub vibratsioon peamiselt närvisüsteemile ja veresoonkonnale, toime sõltub vibratsiooni tugevusest. Objekti ohutuse seisukohalt on seoses vibratsiooni mõjudega oluline oodatav maksimaalne võnkekiirus. Võngete intensiivsust mõjutavad ka hüdrogeoloogilised tingimused. Võnkekiirus kustub veega täitunud võnkekeskkonnas pikema teekonna puhul aeglasemalt (Toomik, 2005). Taara linnakus võib vibratsiooni põhjustada rasketehnika liikumine (õppustele minnes ja tulles). Liiklusest tingitud vibratsiooni mõjutab eeskätt tee konarlus. Kui sõiduki telg tee konarluste tõttu rohkem rapub ja hüpleb, siis annab iga taoline telje hüpe tee aluspinnale löögi, mis põhjustab pinnase vibreerimist. Kui sellest põhjustatud pinnase võnkumine satub samale sagedusele hoone võnkesagedustega, võib tekkida resonants, mis vibratsiooni hoones võimendab. Liikumiskiirus mõjutab vibratsiooni eeskätt tee konarlusest sõltuvalt. Mida suurem on tee konarlus, seda rohkem mõjutab suurem kiirus vibratsiooni amplituudi. Samuti mõjutavad vibratsiooni pinnaseomadused. Mida väiksem on pinnase tihedus (kõvadus), seda suurem on vibratsioon. Üldjuhul vibratsioon väheneb teest kaugenemisega. Eriti mõjutatavad on vibratsiooni poolt liivapinnased (Hunadi, 2000). Mõnel juhul ei vähene vibratsioon teest Taara linnaku keskkonnakorralduskava 57 eemaldumisel, vaid jääb samale tasemele või isegi tõuseb. Viimasel juhul on tegemist hästi vetruva pinnasega (sageli on selleks turba pinnas) (Kupi OÜ, 2005 a). Taara linnakus sõidetakse kõvakattega pinnasel ja väikestel kiirustel, seega vibratsioon ei ole probleemiks. Vibratsiooni mõju Taara linnakus on vähene. 3.6.5 Ettepanekud (sh parendusettepanekud)  Jälgida töökeskkonna riskianalüüsis toodud soovitusi, mis on toodud peatükis 3.8.4. Mh mobilisatsioonivarude laos tuleb kasutada kuulmiskaitsevahendeid (vt ka ptk 3.8.4). 3.7 Mõju maastikule (ja maakasutusele), elustikule ja kooslustele ja kaitsealustele objektidele 3.7.1 Olemasolevad seirenõuded ja seireandmed ning nende analüüs Keskkonnalubadega reguleeritavat seirekohustust Taara linnakus seoses elustiku või koosluste seirega ei ole. Taara linnaku ala on hoonestatud ning kõlvikuteks on peamiselt muu maa, metsa- ja õuemaa. Linnaku ala jääb Võru linna ning tegemist on linnakeskkonnaga. Eesti Looduse Infosüsteemi Keskkonnaregistri (EELIS) andmetel ei esine alal kaitstavaid liike (I, II ja III kategooria). Lähim kaitsealuse liigi (saarmas (Lutra lutra)) leiukoht asub Koreli oja piirkonnas ning Taara linnaku lähim kaugus Koreli ojast on 550 m. Taara linnaku ja selle läheduses ei esine Natura 2000 võrgustiku linnuhoiualasid ega ka muid olulisemaid linnualasid. Taara linnaku alal on kohatud erinevaid väiksemaid metsloomi: sh jänesed, rebased jt. 3.7.2 Keskkonnaülevaatuse käigus tõstatunud probleemid (sh personali poolt tõstatatud keskkonnaküsimused) Taara linnaku kasutuskoormusest tingituna asub alal rohkesti tehnikat. Käesoleva keskkonnakorralduskava koostamise ajal tuvastati, et tehnika parkimiseks kasutatakse ka Taara linnakus olevaid haljasalasid. Mh tekitab tehnika parkimine haljasalale rööpaid ning vihmaga muutub ala poriseks. 3.7.3 Mõjud (sh avarii- või õnnetuste oht) Taristu arendamine, kasutus ja hooldus Taara linnak on võrreldav linnalise keskkonnaga. Taara linnaku alal väärtuslikke looduskooslusi ei esine. Seega taristu arendamine, kasutus ja hooldus maastikule olulist mõju ei avalda, kuna tegemist on linnalise keskkonnaga. Eeltoodut arvesse võttes on alade kasutamisel ning hooldusel vähene keskkonnamõju. 3.7.4 Ettepanekud (sh parendusettepanekud) Taara linnaku alal puuduvad looduskaitselised objektid ning tegemist on linnalise keskkonnaga, siis ettepanekud puuduvad. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 58 3.8 Töökeskkond ja -ohutus 3.8.1 Inimeste tervist mõjutavad tegevused, tööohutus Taara linnaku puhul on tegemist linnalise keskkonnaga ning alal viibib keskmiselt kuni 900 inimest. Inimeste tervist mõjutada võivaid ning õnnetusi põhjustada võivaid tegevusi on mitmeid: liikluskoormus, heitgaaside hulk piirkonnas, müratase, tolmu levik, kokkupuude ohtlike ainetega jms. Taara linnakus tegeleb kontori ruumide sisekoristusega Koduhooldus OÜ. Vastavalt Taara linnaku personalilt saadud informatsiooniile kasutatakse tavapäraseid ja üldlevinuid puhastusvahendeid. Taara linnakus on läbiviidud töökeskkonna riskianalüüsid meditsiinikeskuses, staabihoones, õppehoones ja mobilisatsioonivarude laos. Lisaks on Taara linnaku hoonetes teostatud töökeskkonna ohutegurite parameetrite kontrollmõõtmine 2016. aastal. Mõõdetavateks parameetriteks olid õhutemperatuur ja suhteline niiskus, valgustihedus, müratase ja CO2 sisaldus. Kontrollmõõtmiste kohaselt (Qvalitas Arstikeskus AS, 2016):  Õhu suhteline niiskus jääb vastavalt standardile EVS-EN 15251:2007 II sisekliima klassi alumise taseme lähedale või on III klassi tasemel. Õhk on seega pigem kuiv.  Valgustatus vastas standardiga EVS-EN 12464-1:2011 nõutud valgustustihedusele enamuses mõõtekohtades. Sideremondirühma ruumis oli laualambita töölaudadel valgustatus mõnevõrra madalam standardiga nõutud väärtusest, laualambiga töölaual vastas standardiga nõutud väärtusele. Transpordirühma ruumis oli valgustatus oluliselt madalam standardiga nõutud väärtusest, valgustid asuvad eemal töölaudadest. Kõikjal on tagatud valgustatuse ühtluse nõuded.  Enamus päevase kokkupuutetaseme mõõdetud ja arvutatud müra väärtusi ületas remondihallis päevase kokkupuute lubatud väärtust (85 dBA).  CO2 sisaldus on mõõdetud töökohtadel oluliselt madalam piirnormi väärtusest ning ka vastavalt standardi EVS-EN 15251:2007 õhukvaliteedi hindamiseks ettenähtud II sisekliima klassi nõuetest (sobiv tase). Seega peaks õhuvahetus olema piisav. Taara linnak kuulub Võru linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni piirkonda ning seega peab olema tagatud normikohane tuletõrje veevarustus. Taara linnakus asub kaks tuletõrje veevõtukohta. Lisaks tuletõrje veevõtukohale asub territooriumil erinevaid tiike ja kraave, kust on võimalik vajadusel vett võtta. Taara linnaku territooriumile on paigaldatud tuletõrjeveevõtuks 14 hüdranti Taara linnakus on eraldi rajatud suitsetamise alad ning tuleohutusvahendite olemasolu eest vastutab linnaku omanik ning taatlemise eest vastutab lepingupartner. Kõikides hoonetes on olemas esmased tulekustutusvahendid, mille säilivust kontrollitakse. Objektidel on tähistatud evakuatsiooniväljapääsud ning olemas on väljapääsukaardid. Taara linnakus on asfaltkattega teed, kuid leidub ka kruusakattega parklaid. Taara linnak on lõpp-punktiks õppustelt tulevatele üksustele ning tehnikale. Kuna õppused toimuvad peamiselt maastikul, siis linnakusse saabuv tehnika on tihtipeale mudane või porine ning muda ja pori Taara linnaku keskkonnakorralduskava 59 kuivamisel kaasneb tuulise ilmaga tolm. Tolmuga seotud mõju on täpsemalt kirjeldatud ptk 3.1.5. 3.8.2 Avarii- või õnnetuste oht Taara linnaku erinevates hoonetes ja territooriumil on tagatud tuleohutusnõuded ning seega on viidud tuleoht miinimumini. Taara linnakus asub ka siselasketiir, kus samuti on tagatud kõik tuleohutusnõuded. Tuleohtu põhjustab imitatsioonivahendite kasutamine linnaku staadioni maa-alal. Üldist ohutust tagavad tingimused on esitatud dokumendis „Täiendavad ohutustehnilised juhised ja piirangud“, kus on toodud erinevad ohutusnõuded. Taara linnakus asub siselasketiir, kus läbiviija tagab, et kõik tiirus viibijad kasutaksid kuulmiskaitsevahendeid ja kaitseprille. 3.8.3 Keskkonnaülevaatuse käigus tõstatunud probleemid (sh personali poolt tõstatatud keskkonnaküsimused) Külastusel toodi välja, et üheks probleemiks on kabinettide sisekliima suvisel ajal. Aknad on päikese poole ning siseruumis võib temperatuur tõusta kõrgele. Probleemiga on juba tegeletud ning paigaldati päikesepoolse külje akendele välised reguleeritavad aknakatted. 3.8.4 Mõjud Tulekahju linnakus On olemas võimalus tulekahju tekkeks mõnes linnaku hoones või mõne masina/seadme süttimiseks. Vastavate riskide realiseerumiseks on üldjuhul inimlikust eksimusest tekkinud sündmused (hooletu suitsetamine, hooletus lahtise tulega, tankuri vooliku purunemine) või tahtlik tegevus (süütamine). Suitsetamisest tingitud tuleohu vältimiseks on linnakus loodud eraldi suitsetamisalad. Lahtise tule kasutamine ei ole hoonetes ja nende vahetus läheduses lubatud. Tulekahju tekkimisel on võimalus kiireks reageerimiseks olemas hoonetesse paigutatud esmaste tulekustustusvahendite näol. Samuti on hoonete ehitamisel tagatud tuleohutusnõuded ja olemas tuletõrjeveevõtu kohad. Risk suuremahulisema tulekahju tekkeks on Taara linnakus minimaalne. Olemas on ka risk tulekahju tekkeks tanklas, mis võib olla potentsiaalselt suurema mõjuga. Kuna tanklas on kasutusel diislikütus, siis mahavoolanud diislikütuse põlema süttimiseks on vaja suurema võimsusega väliseid süttimisallikaid, kui põlev sigaret või põlev tikk, kuna diislikütuse aururõhk on võrreldes bensiiniga oluliselt madalam. Kui tankla mahutite täitmine toimub määratud tingimustes ja vastavalt kehtivale korrale, siis on õnnetuse tõenäosus väga väike. Seega on ka võimalik tulekahjuga kaasnev mõju vähene. Kütuste ja muude kemikaalide hoiustamine Taara linnakus hoiustatakse kütust tanklas ja katlamaja kütusemahutis, lisaks hoiustatakse Taara linnaku garaažis ja remondihallis erinevaid kemikaale – hüdroõli, poolsünteetiline õli, roolivõimendiõli, käigukastiõli ning sõidukite jahutusvedelikke ja mõningal määral tuuleklaasi puhastusvedelikke, samuti vähesel määral värve. Õlisid hoiustatakse suletud ja lekkekindlates metall- ja plastmahutites. Kuna õlid ei ole üldjuhul lenduvad, samuti ei ole lenduvad sõidukite Taara linnaku keskkonnakorralduskava 60 jahutusvedelikud või tuuleklaasi puhastusvedelikud, siis ei kaasne ohtlike ainetega seoses võimalikke tervisemõjusid nende aurude sissehingamisel. Värvidest võib eralduda lenduvaid orgaanilisi ühendeid, kuid mitte sellisel määral, et need tooksid kaasa olulisi tervisemõjusid. Tervisemõjud võivad kaasneda nimetatud kemikaalide näiteks silma või suhu sattudes. Mõjudeks võivad olla ärritus või ka kerge mürgitus. Selleks, et vältida mainitud kemikaalide poolt põhjustatud mõjusid tervisele, tuleb rakendada üldiseid tööohutusnõudeid ning juhinduda kemikaalide ohutuskaartidel esitatud ohutusnõuetest. Sel juhul on mõju kemikaalide kasutusest ning hoiustamisest tööohutusele (sh inimese tervisele) vähene. Avariid ja õnnetused Taara linnaku kasutuskoormus on suur ning tihtipeale viibib alal palju inimesi, keskmiselt 900 inimest. Sõidukitega toimuvad avariid ja õnnetused ohustavad nii inimese tervist kui ka keskkonda. Avariid ja õnnetused Taara linnakus omavad vähest mõju inimeste ohutusele. Töökeskkond Läbiviidud on töökeskkonna riskianalüüsid meditsiinikeskuses, staabihoones, õppehoones ja mobilisatsioonivarude laos. Riskianalüüsides on väljatoodud erinevad ohutegurid, mis võivad ohustada töötaja elu ja tervist. Järgnevalt on välja toodud ohutegurid erinevates hoonetes ja töökeskkonnas: Meditsiinikeskus:  Laskmistel osalemine ja väljaõppeharjutuste turvamine. Oluline on teenistujate isikukaitsevahendite kasutamine ja kasutamise oskamine.  Tähelepanu pöörata teenistujatele tagasiside andmisele ja tunnustamisele ning tööpinge mahalaadimise võimalustele. Jälgida, et omavaheline suhtlus oleks avatud.  Arvutitöö puhul on tüüpiline samade liigutuste kordumine, istuv sundasend ja monotoonne töö. Seetõttu on töötervishoiu seisukohal vajalik töökoha ergonoomiline kujundamine ehk reguleerimine vastavalt töötajale, õige istumisasend ning puhkepausid. Staabihoone:  Vähene õhuniiskus kütteperioodil, kõrge õhuliikumiskiirus jahutusseadme all olevatel töökohtadel. Töökohtadel, mida mõjutab jahutusseadme peale puhumine, hoida jahutusseade minimaalsel astmel. Vajadusel kaasata töökeskkonnaspetsialist töökoha ümberpaigutamise planeerimisse.  Regulaarselt teha arvutitöös puhkepause, anda puhkust silmade ning ühtlasi avada aknad ruumi tuulutamiseks.  Koridoris liikumisel olla tähelepanelik märgpuhastuse järgselt, kui põrandad võivad olla libedad. Õppehoone:  Seoses hoonetes üldise energia kokkuhoiuga talveperioodil, on ka õppehoone jahedam. Õppeklassides on see sobiv, sest klassis 30 inimesega tõuseb ruumi temperatuur, millest tulenevalt pole vajadust täiendavalt aknaid avada.  Staabiallohvitseri tööruumis oli õhutemperatuur 18,8⁰C ning õhuniiskus 24%, mis arvutiga töötamiseks jääb väheseks – vajalik on tõsta ruumi temperatuuri 21⁰C-ni kas üldist temperatuuri tõstes (klassides automaatikaga minimaalseks reguleerides) või võtta kasutusele täiendav küttekeha (radiaator). Õhu niiskuse suurendamiseks soetada õhuniisuti. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 61   Siselasketiirus tuleks tellida metallide mõõdistamine õhus (plii ja teised raskmetallid). 2015. aastal toimus kuulipüüduri ümber ehitamine (metallplaatide ja kummimattidega seina ette laoti 0,6 m pikkustest puitpakkudest sein), mis teoreetiliselt vähendab metalli tolmu tekkimist kokkupuutel metallplaadiga ja paiskumist ruumi õhku.  Müra siselasketiirus laskmiste ajal. Siselasketiirus on kuulmiskaitse vahendid käepärast ning nende juures kasutusjuhised. Mobilisatsioonivarude ladu:  Korduvad liigutused ja sundasendid laotöös. Ergonoomilise tööasendi tekitamine – teenistuja saab kasutada olemasolevad vahendeid saavutamaks sobiv töökõrgus (selja venitamise ja kummardamise vältimine, seisval tööl põrandal mati kasutamine).  Relvade impulssmüra ning sõidukite ja generaatorite müra. Ainus võimalus kuulmiskahjustuse ärahoidmiseks on kuulmiskaitse õige kasutamine (kõrvatroppide õige paigaldus kuulmekanalisse). Teenistujatele on väljastatud kuulmiskaitsevahendid ning juhendatud neid kasutama.  Väliterritooriumil ja tehnikaplatsil talvel liikudes olla tähelepanelik. Vajadusel kasutada tööjalatsi alla paigaldatavaid jäätõkiseid.  Akude laadimisele tehnikaplatsil jälgida ohutusnõudeid.  Töö käsikahveltõstukiga, liikuvad ja teravad osad. Laotööl kanda varbakaitsega tööjalatseid. Ohutusnõuete täitmine lindipingutitega töötamisel, metall-lindi avamisel (kaitseprillid, kaitsekindad). Ohtlike ja väljaulatuvate detailide märgistamine.  Laadimistöödel jälgida, et tööpiirkonnas ei oleks kõrvalisi isikuid, tõstukijuht ja abistav teenistuja on kokku leppinud käemärgid ning ohutust tagavad tegevused. Liikluses osaledes liiklusseadusest tulenevate nõuete täitmine. Erinevates hoonetes on töökeskkonnaga seotud probleeme kaardistatud. Eelpool nimetatud probleemid on lahendatavad ning seega saab mõju töökeskkonnale efektiivselt vähendada. Töökeskkond on vähese mõjuga keskkonnaaspekt. Samuti mõjutab inimeste tervist Taara linnaku alal leviv tolm. Tolmuga seotud mõju on täpsemalt kirjeldatud ptk 3.1.5. 3.8.5 Ettepanekud (sh parendusettepanekud)  Perioodiliselt tuleb kontrollida tulekustutusvahendite seisukorda ja olemasolu ning vormistada ülevaatuse aktid.  Avariide ja õnnetuste vältimiseks järgida ohutusnõudeid.  Jälgida töökeskkonna riskianalüüsis toodud soovitusi ja nõudeid.  Järgnevate hangete puhul kasutada näiteks keskkonnahoidlike riigihangete metoodikat ning näiteks võimalusel valida teenusepakkujad, kes kasutavad keskkonnasõbralikke vahendeid (nt puhastusvahendid jms). Seega tuleks järgnevate hangete puhul kasutada keskkonnahoidlikke hanke kriteeriumeid (nt: ISO I tüüpi ökomärgisega või samaväärsed puhastustooted, korduv kasutatavad (taastäidetavad) pakendid jms).Teha töökeskkonnas muutusi vastavalt töökeskkonna riskianalüüsis toodud soovitustele, sh: o Arvutiga töötamise puhul ergonoomise töökoha tagamine; o Tagada ruumides töötamiseks ja õppimiseks sobilik temperatuur; o Järgida erinevaid ohutusnõudeid siselasketiirus ning erinevate masinatega töötades. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 62 3.9 Keskkonnaaspektide ja –mõju koondtabel Eelnevates peatükkides kirjeldatud mõjud on koondtabelina esitatud lisas 1 Tabeli täitmisel ning keskkonnaaspekti ja keskkonnamõju olulisuse hindamisel arvestatakse järgnevaid tegureid: 1. mõju tõsidus (suurus, olulisus) (S); 2. sündmuse esinemise tõenäosus (P); 3. mõju ohjatavus (C); 4. mõju kriteeriumite hinnang (L). Olulisus = S x P x C + L Mõju tõsiduse hinnang (S) näitab mõju esinemisel selle tõsidust looduskeskkonnale, inimese tervisele, bioloogilisele mitmekesisusele, keskkonna tundlikkusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele. 1 – Mõju ei ole tõsine, see ei suurene ajas ega muutu koostoimel teiste aspektidega olulisemaks. Mõju on lühiajaline ja selle ulatus on isoleeritud ega jõua asukohast kaugemale. 2 - Mõju on piiratud, see ei suurene ajas, kui võetakse kasutusele vajalikud meetmed. Mõju ei muutu koostoimel teiste aspektidega olulisemaks. Mõju on lühiajaline ja selle ulatus on piiratud ega jõua territooriumilt välja. 3 – Mõju on raske, see võib suureneda ajas, kui ei võeta kiiresti kasutusele vajalikke meetmeid. Mõju võib muutuda olulisemaks koostoimel teiste aspektidega. Mõju on lühiajaline ja levib lokaalselt, ulatub kohaliku omavalitsuse piiridesse. 4 – Mõju on väga raske, see suureneb ajas ning ei allu meetmetele. Mõju muutub olulisemaks koostoimel teiste aspektidega. Mõju võib esineda pikka aega ning võib levida regionaalselt ületades kohaliku omavalitsuse piire. 5 – Mõju on katastroofiline, see suureneb ajas ja ei allu meetmetele. Mõju muutub olulisemaks koostoimel teiste aspektidega ning võib olla pöördumatu. Mõju esineb terves riigis kas lühikest või pikka aega ning levib kiiresti. Mõju esinemise tõenäosus (P) näitab, kui tihti võib keskkonnaaspektist tulenev mõju esineda. Hinnangu saamiseks tuleb mõelda skaalapõhiselt järgnevalt: 1 – mõju esinemine ebatõenäoline – harvem kui 1 kord aastas; 2 – mõju esinemine vähetõenäoline – rohkem kui 1 kord aastas; 3 – mõju esinemine pigem tõenäoline – 1 x kuus; 4 – mõju esinemine tõenäoline – 1 x nädalas; 5 – mõju esinemine väga tõenäoline – igapäevane. Mõju ohjatavusega (C) hinnatakse tekkiva mõju ennetamise, vähendamise ja likvideerimise võimalikkust. Hinnangu saamiseks tuleb mõelda skaalapõhiselt järgnevalt: Taara linnaku keskkonnakorralduskava 63 1 – mõju on võimalik ennetada ning selle esinemise korral on võimalik tagajärge likvideerida või vähendada; 2 – mõju ei ole võimalik ennetada, kuid selle esinemise korral on võimalik tagajärge likvideerida või vähendada; 3 – mõju on võimalik ennetada, kuid selle esinemise korral ei ole võimalik tagajärge likvideerida või vähendada; 4 – mõju ei ole võimalik ennetada, kuid selle esinemise korral on võimalik mõju ulatust tõkestada; 5 – mõju ei ole võimalik ennetada, vähendada ega likvideerida. Mõju levikut ei saa tõkestada. Mõju kriteeriumite hinnangu (L) saamiseks tuleb iga tegevusega kaasneva keskkonnaaspekti puhul vastata järgmisele viiele küsimusele skaalas 0 ja 5 vahel, mille saab andes vastuse ei (0) või jah (1): a) Kas aspekt on seotud mõne õigusakti või muu nõudega või kas aspekt on seotud ohtlike või piiratud kasutusega ainetega? b) Kas aspekt on huvigruppide (töötajate, klientide, naabrite, kohalike elanike, ametkondade, mittetulundussektori) jaoks probleem? c) Kas aspekt või mõju on selgelt seotud mõne globaalse keskkonnaprobleemiga (globaalne soojenemine ja kasvuhooneefekt, osoonikihi hõrenemine, happevihmad ja hapestumine, eutrofeerumine, metsade kadumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, taastumatute varade kasutus)? d) Kas mõõdetava aspekti kogus on keskkonnamõju olulisuse seisukohalt suur (näiteks kas õhku suunatavate heitmete kogus on keskkonnamõju seisukohalt suur või väike)? e) Kas mõõdetava aspekti sagedus on keskkonnamõju olulisuse seisukohalt oluline arvestades ka aspekti kogusega (näiteks kas heitmete suunamine õhku toimub suurtes kogustes sagedasti (pidevalt) või harva (lühiajaliselt)? Keskkonnaaspektide olulisuse hindamine koosneb järgmistest sammudest, kus antakse punkte järgnevalt:  tõsiduse hinnang – maksimaalselt 5 punkti  esinemise tõenäosuse hinnang – maksimaalselt 5 punkti  ohjatavuse hinnang – maksimaalselt 5 punkti  kriteeriumide hinnang – maksimaalselt 5 punkti Aspektid ning saadud punktid kantakse aspektide hindamise tabelisse. Oluline keskkonnaaspekt saab maksimaalselt 130 palli. Maksimaalsest summast loetakse oluliseks üle 40% punktidest saanud keskkonnaaspektid ehk aspektid, mille tulemuseks on 52 palli ja enam. Lisaks määratleti mõningase olulisusega aspektid ehk aspektid, mille tulemuseks on pallide arv vahemikus 26-52 (alumise piiri aluseks on 20% maksimumpunktidest). Alla 26 palliga aspektide puhul on tegemist vähese mõjuga aspektidega. Keskkonnaaspekt on Taara linnakus toimuva tegevusega kaasnev konkreetne tegevus või nähtus, mis mõjutab keskkonda. Seejuures lähtuti põhimõttest, et kui tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju, on oluline ka seda mõju põhjustav keskkonnaaspekt. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 64 Olulise keskkonnaaspekti või -mõju korral on tegemist prioriteetse teemaga (prioriteetsus 1), millele tuleb edaspidise keskkonnategevuse korraldamisel kindlasti tähelepanu pöörata. Mõningase keskkonnaaspekti või -mõju korral on tegemist vähemolulise teemaga, millele edasise keskkonnategevuse korraldamisel tuleb võimaluse korral tähelepanu pöörata (prioriteetsus 2). Ebaolulise keskkonnaaspekti või -mõju korral on tegemist teemaga, millele seniste tegevuste jätkumisel edasise keskkonnaalase tegevuse korraldamisel tähelepanu pööramine ei ole tingimata vajalik, kuid keskkonnasäästliku kasutuse ja säästva arengu seisukohast annaks olukorda paremaks muuta (prioriteetsus 3). Keskkonnaaspektid paigutati tabelisse eelpool toodud olulisuse ehk prioriteetsuse alusel (tulenevalt keskkonnamõjust prioriteedid 1–3). Vastavad prioriteetsused lisatakse ka keskkonnategevuskavas väljapakutavatele tegevustele. Olulisemad keskkonnaaspektid kanti ka joonisele, mis on toodud lisas 2. 3.10 Kokkuvõte Peatükkides 3.1–3.9 analüüsitut arvestades võib Taara linnaku tegevusega kaasnevatest keskkonnamõjudest esile tõsta: 1) Mõningase olulisusega keskkonnamõjuga on: a) õhusaaste ja suur kütusekulu, mis kaasneb sõidukite ja tehnika amortiseerumisega; b) sõidukitega alale veetav muld ja pori ning sellega kaasnev tolm; c) tankla tegevus; d) kemikaalide, sh värvikambri kasutamine; e) tavajäätmete teke ja jäätmete sortimine; f) ohtlike jäätmete teke; g) tehnika liikumisega kaasnev müra Taara linnaku kasutajatele. Lisas 1 on esitatud keskkonnaaspektide ja –mõju tabel lähtudes varem kasutatud metoodikast. Lisas 1 toodud tabeli põhjal kattub keskkonnamõjude olulisus eeltooduga. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 65 4. Keskkonnategevuskava Keskkonnategevuskavaga ette nähtavad tegevused tulenevad peatükis 3 teostatud keskkonnamõjude analüüsist ning selle tulemusena tehtud ettepanekutest. Taara linnaku tegevusega kaasnevate probleemide lahendamise tegevuskava koos vastutajate ja maksumusega on toodud tabelis 4.1. Eri tegevused on jaotatud valdkondadesse ning on kirjeldatud nii tegevust kui ka eesmärki. Tegevuse eest vastutajaks on määratud regulaarsete tegevuste osas konkreetselt linnaku haldur või üldisemate tegevuste (investeeringud, koolitused, juurutamine jmt) puhul RKIK laiemalt. Samuti esitatakse iga tegevuse juurde mõõdik, mille alusel on võimalik hinnata, kas eesmärk on saavutatud. Lisaks hinnatakse tegevuste võimalikke tulemusi ning tulemuste järgi antakse soovitusi, kas ja missuguseid lisameetmeid on vaja rakendada. Tegevused on jaotatud kolme prioriteetsusklassi: 1 – olulise mõjuga tegevus, et vähendada keskkonnamõju; 2 – mõningase mõjuga tegevus, et vähendada keskkonnamõju; 3 – ebaolulise mõjuga tegevus ehk parendustegevus. Tegevus ei vähenda otseselt olulist keskkonnamõju, vaid aitab Taara linnakus toimuvaid tegevusi efektiivsemaks muuta. Eelistada tuleks tegevusi, mis vähendavad olulist mõju ehk on tegevused prioriteediga 1. Järgmisena valida tegevused prioriteediga 2. Prioriteediga 3 on märgitud eelkõige sellised tegevused, mis aitavad Taara linnaku kasutamist muuta efektiivsemaks ja keskkonnasäästlikumaks. Tabel 4.1 Taara linnaku tegevuskava. Tege- Prio- Vald- Jrk Tegevuseks Tegevuse tähtaeg ja vuse eest Tegevuse Lisa- Vaatlustulemus Tegevus Tegevuse eesmärk ja kirjeldus ritee- Tegevuse mõõdik kond nr kuluv aeg sagedus vastu- maksumus meetmed tsus taja 1. KV sõidukite ja Uuendada KV tehnikat. Võtta kasutusele keskkonnasäästlikumad ja Pidev Pidev uuendamine RKIK Sõltub võimalustest 2 Tehnikapark uueneb Ei ole vaja tegevused arendus- transportööride suur ökonoomsemad masinad – vähenevad keskkonnamõjud, uuendamine. 2020+. - pidevalt. rakendada Üldised vanus ning seetõttu ka kulude kokkuhoid. 5–10 miljonit eurot lisameetmeid. suur kütusekulu. aastas. 2. Taara linnaku Suurendada jalgrataste Rajada jalgrattaparklaid (sh koos jalgratastega) Ühekordne 2020+ RKIK Rattaparklate 3 Taara linnaku Ei ole vaja territooriumi kasutamist territooriumil. erinevate hoonete juurde. tegevus. Pidev rajamine ja rataste territooriumil kasutatakse rakendada liiklustegevus hooldus. soetamine – 10 000 ühest kohast teise lisameetmeid. (linnaku sisene eurot. liikumiseks rohkem liiklus). jalgrattaid. 3. Taara linnaku alal Tänavapuhastusmasina Taara linnaku kõvakattega platside ning teede Oleneb Taara Pidev tegevus, Taara Oleneb teenuse 2 Taara linnaku alal on Ei ole vaja leviv tolm. teenuse tihedam hooldamine – vähendada tolmu levikut linnakus. linnaku vähemalt kaks korda linnaku hinnast (nt ühe näite tolmu levik vähenenud. rakendada kasutamine. kõvakattega ala aastas (kuival haldur. kohaselt 55 eurot/h). lisameetmeid. Välisõhk pindalast. perioodil, kevad- Tänavapuhastusmasin Puhastusauto sügis) 2020. käib Taara linnakus tootlikkus 10 000 tihedamini. m2/h (ühe näite kohaselt). 4. Taara linnaku alal Kõvakattega platside Alal asuvad kruusakattega platsid (sõidukite 6 kuud kuni aasta. Ühekordne tegevus RKIK. Asfalteerimine 2 Taara linnakus Ei ole vaja leviv tolm. rajamine. parkimiseks mõeldud) katta asfaltkattega, et väheneks 2020-2022. (materjal+paigaldus parkimiseks kasutatavad rakendada alal leviv tolm. ) – eeldatav platsid on kõvakattega. lisameetmeid. maksumus 9 eurot/m2. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 66  Tege- Prio- Vald- Jrk Tegevuseks Tegevuse tähtaeg ja vuse eest Tegevuse Lisa- Vaatlustulemus Tegevus Tegevuse eesmärk ja kirjeldus ritee- Tegevuse mõõdik kond nr kuluv aeg sagedus vastu- maksumus meetmed tsus taja 5. Taara linnaku tankla Variant 1: Esitada Variant 1: Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 Kuni pool aastat. Ühekordne tegevus. RKIK Uus LHK projekt: 2 Variant 1: Muudetud Ei ole vaja ja värvikambrist õhusaasteloas tanklast lõike 2 punktile 3 peab õhusaasteloas esitama andmed Tähtaeg 2020. 1500 eurot. õhusaasteloas on rakendada tulenevate LOÜ-de tulenevad LOÜ-de kõikide saasteainete heitkoguste kohta, kui saasteaine kajastatud tanklast lisameetmeid. heitkogused. heitkogused. heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm. tulenevad LOÜ-de heitkogused. Välisõhk Variant 2: Loobuda Variant 2: Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016. a katlamajale väljastatud määruse nr 67 § 3 lg 2 kohaselt ei ole õhusaasteluba Variant 2: Katlamajad on õhusaasteloast ja taotleda nõutav, kui põletusseade ületab paragrahvi lõikes 1 registreeritud selle asemel katlamaja sätestatud künnisvõimsuse (ehk 1 MW), kuid töötab alla Keskkonnaametis. Kui kateldele registreeringut 500 töötunni aastas. Taara linnaku katlamaja värvikambri ja tankla Keskkonnaametis. künnisvõimsus on 5,4 MW, kuid katlamaja töös ei ole. LOÜd ületavad 500 kg, Vastavalt sama määruse lisale 1 on vajalik siis on neile taotletud õhusaasteluba, kui LOÜ-de kogus ületab 500 kg. õhusaasteluba. 6. Vanaõli tünnide Rajada nõuetekohane Hetkel ladustatakse vanaõlitünne haljasalal. 6 kuud. 2020 RKIK Nõuetekohase 2 On rajatud nõuetekohane Kontrollida, ladustamine varjualune Siseruumides on ruumi vähe ning sinna vanaõlitünne ei varjualuse rajamine, varjualune kas haljasalal. vanaõlitünnidele. ladustata. Seega on vajalik rajada varjualune koos koos kõvakattega vanaõlitünnidele. vanaõlitünne kõvakattega alusega, võimalusel rajada ka restvannid. alusega, sh ladustatakse restvannidega, endiselt eeldatav maksumus haljasalal. 5000 eurot. 7. Põhjavee analüüsi Teostada joogivee Vastavalt analüüsi tulemustele saab võrrelda, kas 6 kuud. Pidev tegevus, Taara Oleneb teenuse 2 Vastavus sotsiaalministri Lisa puhastu- tulemustes on analüüs (läbinud töötluse kraanist tulev vesi vastab sotsiaalministri 31.07.2001 vastavalt vajadusele. linnaku hinnast. 31.07.2001 määruses nr sseadmete hägususe piirväärtus raua ja mangaani osas) määruses nr 82 toodud nõuetele. haldur. 82 toodud nõuetele. kasutamine Vesi ja pinnas ületatud. ehk analüüs kraaniveest. põhjavee puhastami- seks, et vastaks määruse nr 82 nõuetele. 8. Sõidukeid pargitakse Keelata sõidukite Minimeeritakse võimalikku põhjaveereostuse riski. 2 kuud. Ühekordne tegevus, Taara Märkide maksumus 2 Sõidukeid ei pargita Kontrollida, puurkaevu parkimine puurkaevu Paigaldatakse parkimist keelavad märgid vastavasse 2019-2020. linnaku 400 eurot (4 tk). sanitaarkaitsealale kas sõidukeid sanitaarkaitsealale sanitaarkaitsealal kohta. haldur. pargitakse endiselt sanitaar- kaitsealal. 9. Õli- ja kütuseleke Kõvakattega platsidel Masinate õli- ja kütuselekete korral võimalus Pidev tegevus. 2019 Taara 325 eurot mahutite 2 Platsidel on olemas Kontrollida, sõidukitelt. tagada absorbendi likvideerida õlileke kiiresti, kui vajalikud abivahendid linnaku soetamine (5 vastavad mahutid. kas on tagatud olemasolu ning mahutid, asuvad lähedal. haldur, mahutit 240 l vastavad kuhu on võimalik koguda RKIK. mahuga). mahutid. kasutatud absorbenti. 1000 eurot/aastas (jäätmekäitlejale saastunud absorbendi üleandmine). Taara linnaku keskkonnakorralduskava 67  Tege- Prio- Vald- Jrk Tegevuseks Tegevuse tähtaeg ja vuse eest Tegevuse Lisa- Vaatlustulemus Tegevus Tegevuse eesmärk ja kirjeldus ritee- Tegevuse mõõdik kond nr kuluv aeg sagedus vastu- maksumus meetmed tsus taja 10. Õli- ja kütuseleke Lekete korral kasutada Masinate parkimisel kauem kui üks ööpäev paigutada Ühekordne Ühekordne soetamine Korralda Õlivannide 2 Õlivanne kasutatakse Pisteliselt sõidukitel. õlivanne. masinate alla õlivannid. See ennetab õli- ja kütuselekke soetamine. 2020–2021, uuendada mine: ostmiseks: umbes regulaarselt ning kontrollida, sattumist pinnasesse. vajaduse järgi. TVJ 60-70 eurot tk. visuaalsel vaatlusel on kas sõidukite Õli- või kütuselekke märkamise korral asetada koheselt materjalit enamus sõidukite alla alla on sõiduki alla õlivann, et püüda lekkiv õli ja kütus kinni, eenistus. paigutatud õlivannid. paigutatud et vähendada pinnase ja põhjaveereostust. Määrata õlivannid. protseduurireeglid. Kasutami ne: kõik KV üksused. 11. Õli- ja kütuseleke Koostatud Rajada teadetetahvlid asjakohastesse kohtadesse Ühekordne Ühekordne rajamine Taara Teadetetahvlite 2 Rajatud on teadetetahvlid Ei ole vaja Vesi ja pinnas sõidukitel. protseduurireeglid (parklad, tanklad, garaažid jne), kuhu saab üles riputada rajamine. 2020–2021. linnaku rajamine: 2500 ning vastavad reeglid on rakendada paigutada asjakohastesse koostatud protseduurireeglid, et oleks õli- või haldur, eurot. vajadusel kohe nähtavad. lisameetmeid. kohtadesse (parklad, kütuselekke korral kohe nähtaval. RKIK. tanklad jms). 12. Õli- ja kütuseleke Ulatusliku õli-või Ulatusliku pinnase ja põhjaveereostuse riski Ühekordne Ühekordne tegevus Taara Oleneb saastunud 2 Ala kasutajad on Ei ole vaja sõidukitel. kütuselekke (alates 50 l ja vähendamine. tegevus õnnetuse õnnetuse korral. linnaku pinnase hulgast, teadlikud, kuidas käituda rakendada enam) lekkekohas korral. haldur, väljakaeve kuludest, ulatusliku kütuselekke lisameetmeid. eemaldada saastunud välja- transpordikuludest korral. pinnas võimalikult õppe ning jäätmekäitleja kiiresti ja suunata läbiviija/ vastuvõtu hinnast. edasisele käitlemisele. avarii Ligikaudne hind osaline. (Väätsa prügila Teavita- näitel): 64 da: eurot/tonn. RKIK. 13. Jäätmekäitluse Taara linnaku Jäätmekäitluse informatsiooni levitamine. Varjualuste Ühekordne tegevus RKIK Varjualuste 3 Taara linnakus on Ei ole vaja korralduse välisterritooriumil ehitamiseks kuni 6 2020-2021. ehitamine: 15 000 jäätmete kogumiskohad rakendada efektiivsuse jäätmete kogumiskohad kuud. eurot. süsteemsed ning erinevat lisameetmeid. suurendamine. süsteemselt ning liiki jäätmete konteinerid võimalusel kavandada on paigutatud kõrvuti jäätmete kogumise majad varjualuse alla. või varjualused. Igas Jäätmed jäätmete kogumiskohas oleks kõrvuti konteinerid erinevate jäätmeliikide kogumiseks (vähemalt segaolmejäätmed, pakendijäätmed, vanapaber, biolagunevad jäätmed). 14. Jäätmekäitluse Võimaldada jäätmete Tagada võimalused jäätmete liigiti kogumiseks Ühekordne Mahutite paigaldus Taara 300 eurot mahutite 3 Kasarmutesse on Ei ole vaja korralduse liigiti kogumine kasarmute puhkeruumides ja kööginurkadesse. tegevus, mahutite ühekordne tegevus, linnaku soetamine ( umbes paigaldatud konteinerid, rakendada efektiivsuse kasarmutes. paigaldus. 2020-2021. haldur. 30-40 mahutit). et võimaldada jäätmete lisameetmeid. suurendamine. liigiti kogumist. Vaja pidevalt tühjendada väljas asuvatesse suurtesse konteineritesse. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 68  Tege- Prio- Vald- Jrk Tegevuseks Tegevuse tähtaeg ja vuse eest Tegevuse Lisa- Vaatlustulemus Tegevus Tegevuse eesmärk ja kirjeldus ritee- Tegevuse mõõdik kond nr kuluv aeg sagedus vastu- maksumus meetmed tsus taja 15. Jäätmekäitluse Paigutada territooriumile Tagada võimalused jäätmete liigiti kogumiseks Ühekordne Ühekordne tegevus, Taara Olenevalt 2 Taara linnakuses on Ei ole vaja korralduse rohkem pakendijäätmete territooriumil. tegevus. 2019-2020. linnaku teenusepakkuja paigaldatud erinevate rakendada efektiivsuse konteinereid. haldur. hinnast. jäätmeliikide lisameetmeid. suurendamine. konteinereid. 16. Jäätmekäitluse Koguda liigiti Tagada võimalused jäätmete liigiti kogumiseks Konteinerite ja Ühekordne tegevus, Taara Olenevalt 2 Taara linnakuses on Ei ole vaja korralduse biolagunevad jäätmed. territooriumil. Paigaldada eraldi söökla- ja äraveo tellimine 2019-2020. linnaku teenusepakkuja paigaldatud erinevate rakendada Jäätmed efektiivsuse köögijäätmeteks konteinerid ning tellida teenus on ühekordne haldur, hinnast. jäätmeliikide lisameetmeid. suurendamine. vastavalt ettevõtjalt (nt AS Epler & Lorenz, AS Ragn- tegevus. RKIK. konteinereid ning Sells ning teistel vastavat luba omavatel jäätmeid kogutakse jäätmevedajatelt). liigiti. 17. Kakskeelsed Tagada kakskeelsed Lihtsustab jäätmete sorteerimist ala kasutajatele. Ühekordne Ühekordne tegevus, Taara 500 eurot. 3 Jäätmete konteinerid on Ei ole vaja konteinerite sildid sildid kõikidel tegevus. 2020-2021. linnaku sildistatud kaks keelselt. rakendada (inglise- ja konteineritel haldur. lisameetmeid. eestikeelsed). välisteritooriumil. 18. Ohtlike jäätmete Vedelike ja vanaõli Tagatakse ohutusnõuded ohtlike jäätmete Ühekordne Ühekordne tegevus, Taara Restvannide 3 Ohtlike jäätmete Kontrollida, kogumiskohad. kogumismahutite kogumiskohas siseruumides. tegevus. 2020-2021. linnaku paigaldus 2000 kogumiskohad vastavat kas ohtlike hoiustamiseks haldur. eurot. nõuetele. jäätmete siseruumides on soovitav kogumiskohad rajada kõrgema betoonist vastavad servaga alad või nõuetele. paigaldada konteinerite alla restvannid. 19. Taara linnaku suur Vähendada elektrienergia Vahetada välja valgustid siseruumides Ühekordne Ühekordne tegevus, RKIK Eeldatav maksumus 3 Elektritarve väheneb. Ei ole vaja elektrienergia tarve. tarbimist. keskkonnasäästlikumate vastu (näiteks LED valgustid). tegevus. 2019-2021. välja vahetamist rakendada Kasutada ka liikumisanduritega valgusteid. vajavatele lisameetmeid. valgustitele siseruumides - 25 000 eurot. 20 Taara linnaku suur Vähendada elektrienergia Vahetada välja tänavavalgustid. Kasutada led- Ühekordne Ühekordne tegevus, RKIK Ühe LED 3 Elektritarve väheneb. Ei ole vaja elektrienergia tarve. tarbimist. tänavavalgusteid. Kasutada ka liikumisanduritega tegevus. 2019-2021. tänavavalgusti hind rakendada valgusteid välisteritooriumil. (ühe näite kohaselt) lisameetmeid. 800 eurot. 21. Taara linnaku Tellida analüüs vastavalt Analüüsi käigus selgub Taara linnaku hoonete Ühekordne 2020 RKIK Ühe hoone 3 Hoonetele on määratud Ei ole vaja hoonetel puuduvad ettevõttelt, et välja energiatõhusus. Vastavalt energiamärgistele on tegevus. energiamärgise energiamärgised. rakendada energiamärgised. selgitada Taara linnaku võimalik muuta hooned veelgi energiatõhusamaks. analüüs: eeldatavalt lisameetmeid. hoonete energiamärgised. 1000 eurot. 22. Taara linnaku suur Analüüsida võimalust Viia läbi uuring päikesepaneelide võimalikuks Ühekordne uuring 2020-2021. RKIK Analüüsi 3 Analüüs on tehtud. Ei ole vaja Energia, kütused ja kemikaalid elektrienergia tarve. päikesepaneelide paigaldamiseks Taara linnakusse. läbiviimine 1500 rakendada paigaldamiseks Taara eurot. lisameetmeid. linnakus Ühe näite kohaselt (http://paikesepanee l.ee/) maksab üks paneel (koos paigaldusega, sh elektrivõrku ühendatud) 500 eurot. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 69  Tege- Prio- Vald- Jrk Tegevuseks Tegevuse tähtaeg ja vuse eest Tegevuse Lisa- Vaatlustulemus Tegevus Tegevuse eesmärk ja kirjeldus ritee- Tegevuse mõõdik kond nr kuluv aeg sagedus vastu- maksumus meetmed tsus taja 23. Kaitseväe töötajate ja Jätkata Kaitseväe Keskenduda Kaitseväe tegevusega kaasnevate Pidev tegevus. Pidev, 2020+. RKIK ja 5 000 eurot aastas. 3 Kaitseväe töötajate ja Ei ole vaja ajateenijate vähene töötajatele ja keskkonnamõjude tutvustusele, seatud piirangute õppuste ajateenijate käitumises on rakendada keskkonnateadlikkus. ajateenijatele tagamaadele, käitumisjuhistele õnnetuste, õli- ja läbiviijad märgata lisameetmeid. keskkonnahariduse kütuselekete korral, jäätmete sorteerimisele jms. (KV). keskkonnateadlikkuse andmist, suurendada suurenemist. koolitusmahtu. 24. Ergonoomilise Tagada töövahendid, mis Ergonoomilised töökohad tagavad töötaja parema Pidev tegevus. Uuendamine RKIK 10 000 eurot. 3 Tagatud ergonoomilised Teostada Töökeskkond ja - töökoha tagamine. on reguleeritavad töövõime. vastavalt vajadusele. töökohad. töötajate seas vastavalt töötaja küsitlusi, kas ohutus soovidele. Kord aastas nad on oma tööruumide töövahendite ajakohasuse ülevaatus ja –kohaga ning vajadusel rahul. parendamine. 25. Vajalik on hoida Kontrollida Kontrollida perioodiliselt tulekustutusvahendite Üks päev. Kord aastas, 2020+ Taara Kulud kaetud 3 Tulekustutusvahendid Ei ole vaja suutlikkust võidelda tulekustutusvahendite seisukorda ja olemasolu ning vormistada ülevaatuse linnaku halduskuludega. vastavad nõuetele. rakendada tulekahjudega. seisukorda. aktid. haldur. lisameetmeid. 26. Sobilik temperatuur Sobiliku temperatuuri Tagab töötamiseks ja õppimiseks sobiliku temperatuuri Pidev tegevus. Pidev tegevus. Töö- ja Peamiselt kulud 3 Tööruumide temperatuur Jälgida tööruumides. saavutamiseks tuleb ruumides. õppe- kaetud on sobilik, kaebused tööriskianalüü vajadusel õhutada ruume ruumide halduskuludega, va puuduvad. sis toodud või paigaldada lisa kasutajad lisa kütteseadmete nõudeid ja kütteseade. . ostmisel. soovitusi. Taara linnaku haldur. 27. Puuduvad Koostada Operatiivne tegutsemine õnnetuste korral vähendamaks Ühekordne 2019-2020, vajadusel RKIK Täiendavad 2 Koostatud korrektsed Ei ole vaja konkreetsed protseduurireeglid, keskkonna- ja tervisekahju. väljatöötamine. perioodiline ülevaatus kulutused protseduurireeglid. rakendada protseduurireeglid, kuidas toimida avariide ja ja täiendamine. puuduvad. Seotud lisameetmeid. kuidas tegutseda õnnetuste korral. ametnike ja keskkonnaavariide ja kaitseväelaste õnnetuste korral. igapäevatööga. 28. Suurendada Keskkonnahoidlike Hangete korraldamisel arvestada keskkonnahoidlike Pidev tegevus. Pidev, 2019+. RKIK Täiendavad 3 Taara linnakus on Ei ole vaja keskkonnasäästlike riigihangete metoodika riigihangete metoodikat ning säästva arengu kulutused kasutusel rakendada Tooted ja teenused toodete ja teenuste kasutamine. põhimõtteid. puuduvad. Seotud keskkonnasäästlikud lisameetmeid. tarbimist Taara hankeid koostavate tooted ja teenused. linnakus. ametnike igapäevatööga. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 70  4.1 Omaseireprogramm Taara linnaku keskkonnategevuskava osaks on omaseireprogramm. Omaseireprogramm on toodud tabelis 4.2 ning seirepunktide asukohad ja seiratavad näitajad on toodud tabelis 4.3 ning seirepunktid on märgitud joonisele, mis on käesoleva töö lisas 3. Omaseireprogrammis on vee erikasutusloaga ettenähtud seirepunktid ja seiratavad elemendid. Samuti on seireprogrammis toodud seired, mida on varem tehtud ja mida tuleks jätkata. Omaseireprogrammis on kajastatud ka Taara linnaku keskkonnakasutust iseloomustavad mõõdetavad näitajad. Tabel 4.2. Omaseireprogramm Taara linnakus. Meetmete Soovituslikud Seire/uuringu Seire/uuringu Vald- Jrk Seire/uuringu eesmärk ja Seiratav/uuritav Seire/uuringu Seire/uuringu Seire/uuringu rakendamise vajaduse meetmed lähtuvalt Seire/uuring kirjeldus ja hinnanguline kond nr põhjendus (olulisus) näitaja asukoht/ala aeg ja sagedus eest vastutaja (seire/uuringu seire/uuringu meetod maksumus tulemuse) näitajad tulemustest Veetarbes on suuri RKIK ja Taara erisusi võrreldes Tuvastada Veetarve Taara Taara linnakus tarbitava vee koguse Võetud vee hulk Näitude lugemise Seotud 1. Taara linnak. Kord kuus. linnaku haldur. tavaolukorraga lekke/avarii asukoht linnakus. jälgimiseks. kuus (m3). alusel. halduskuludega. (võimalikud lekked ning see likvideerida. jms). Vee Lähtuda Sotsiaalministri määrusest 02.01.2003 Veekasutus ja Keskkonnaministri erikasutusloa nr 1 "Joogivee tootmiseks kasutatava või Taara linnaku Põhjavee kvaliteedi kontrollimine, 06.05.2002 määrus Vee erikasutusloa alusel. RKIK ja Taara kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee 2. puurkaevu põhjavee vastavus sotsiaalministri määrusele nr 30 Üks kord aastas. 1000 eurot aastas. alusel. Seirepunktid linnaku haldur. kvaliteedi- ja kontrollnõuded" ja Terviseameti pinnas kvaliteet. 02.01.2003 nr 1. „Proovivõtumeetodi toodud tabelis Lõuna talitusega kooskõlastatud joogivee d". 4.3 rida 1. kontrolli kavast. Vee Lähtuda Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 Keskkonnaministri Vastavalt erikasutusloa määrusele nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- Veekogusse (seejärel 06.05.2002 määrus seiratavatele Vee erikasutusloa alusel. RKIK ja Taara ja sademevee suublasse juhtimise kohta 3. pinnasesse) juhitud Sademevee kvaliteedi kontrollimine. nr 30 näitajatele kas 2000 eurot aastas. alusel. Seirepunktid linnaku haldur. esitatavad nõuded, heit- ja sademevee sademevee kvaliteet. „Proovivõtumeetodi üks või kaks toodud tabelis reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete d". korda aastas. 4.3 rida 3. täitmise kontrollimise meetmed1. Vastavalt esimestele seire tulemustele kas Lähtuda Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 Keskkonnaministri iga kahe aasta määrusele nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- BHT7, KHT, Püld 06.05.2002 määrus Seirepunkt järel (esineb RKIK ja Taara Taara kraavi vee Taara kraavi vee kvaliteedi 1000 eurot üks ja sademevee suublasse juhtimise kohta 4. Nüld, pH, heljum, nr 30 toodud tabelis piirmäärade linnaku haldur. kvaliteet. kontrollimine. analüüs. esitatavad nõuded, heit- ja sademevee nafta saadused. „Proovivõtumeetodi 4.3 rida 4. ületamist) või reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete d. iga viie aasta täitmise kontrollimise meetmed1. järel (väärtused ei ületa piirmäärasid). Sotsiaalministri Taara linnaku 31.07.2001 erinevate määruses nr 82 Seirata vee hoonete RKIK ja Taara Lähtuda sotsiaalministri 31.07.2001 määruses nr Taara linnaku Kontrollida joogivee kvaliteeti Taara „Joogivee 5. erikasutusloas kraanivesi. Üks kord aastas. linnaku haldur 2000 eurot aastas. 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee kvaliteet. linnakus. kvaliteedi- ja toodud näitajaid. Seirepunktid RKIK. analüüsimeetodid“. kontrollinõuded toodud tabelis ning 4.3 rida 2. analüüsimeetodid. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 71  Meetmete Soovituslikud Seire/uuringu Seire/uuringu Vald- Jrk Seire/uuringu eesmärk ja Seiratav/uuritav Seire/uuringu Seire/uuringu Seire/uuringu rakendamise vajaduse meetmed lähtuvalt Seire/uuring kirjeldus ja hinnanguline kond nr põhjendus (olulisus) näitaja asukoht/ala aeg ja sagedus eest vastutaja (seire/uuringu seire/uuringu meetod maksumus tulemuse) näitajad tulemustest ja Tuvastada, miks on energiamajandus elektritarve Elektritarbes on suuri Taara linnaku hoonete Taara linnaku elektrienergia Elektrienergia hulk Näitude lugemise Taara linnaku Seotud ootamatult 6. Taara linnak. Kord kuus. erisusi võrreldes elektrienergia tarve. kasutamise jälgimiseks. kuus (kWh). alusel. haldur. halduskuludega. suurenenud ning tavaolukorraga. võimalusel põhjus Sooja- likvideerida. Visuaalse vaatlusega jälgida jäätmekonteinerite märgistuse Jäätmete sorteerimisele Kontrollida jäätme- Kontrollida, kas jäätmekonteinereid seisukorda Kord kuus või pole tähelepanu Korraldada lisa tunde, konteinerite Taara linnaku Seotud 7. kasutatakse sihipäraselt. Vältimaks (vajadusel Visuaalne vaatlus. Taara linnak. pisteliselt pööratud ning eri liiki et selgitada jäätmete märgistust ja haldur. halduskuludega. jäätmevedaja poolt tulevaid kaebusi. uuendada) ning tihedamini. jäätmed on ühes sorteerimise olulisust. sihipärast kasutust. kontrollida konteineris. Jäätmed pisteliselt liigiti kogutavate jäätmete konteinerite sisu. Registreerida müra Taara linnakult Registreerida kostuva müra kohta KV, RKIK ja Võimaluselt vältida kaebused ehk omada kostuva müra kohta Registreerida Seotud Müra kaebuste 8. esitatud kaebused lähedal asuvatelt Taara linnak. Pidev. Taara linnaku suurt müra tekitavaid ülevaadet laekunud esitatud kaebuste kaebused. halduskuludega. põhjused. elanikelt. haldur. tegevusi. Müra kaebustest. aeg, arv ja piirkond. Korraldada lisa tunde, Taara linnaku Õnnetuste arv, mille et veelgi selgitada, haldur, puhul on kütust/õli Registreerida lekete arv Taara Kogu Seotud Õli lekete arv milleks on tarvilik 9. Lekete arv. Visuaalne vaatlus. Pidev. Kaitsevägi Reostus Taara linnaku alale linnakus. territoorium. halduskuludega. territooriumil. õlivannid tehnika alla ning teavitada: lekkinud. panna, kui seisavad RKIK. platsil kauem. Taara linnaku Perioodiline ülevaatuse Vastavalt Administratiivne keskkonnaülevaatus läbiviimine ja kontrollküsimustikust ja keskkonna- Olemas on pidev ülevaade linnakus Taara linnaku Perioodiliselt/re Seotud 10. keskkonnajäreleval Taara linnak. RKIK. Kontrollküsimustik. täitmisest välja tulnud järelevalve toimuva keskkonnaolukorra kohta. keskkonnaolukord. gulaarselt. halduskuludega. ve kontroll- probleemkohad kontrollküsimustiku küsimustiku lahendada. täitmine. täitmine. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 72 Tabel 4.3 Seirepunktid Taara linnakus (vt ka käesoleva töö lisa 3). Jrk nr Seire eesmärk Seirepunkt X Y Seiratav näitaja Puurkaev nr 1 (katastri nr 50326) 6413473 679416 Ammoonium, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, enterokokid, Escherichia coli, fluoriid, hägusus, kloriid, kolooniate arv, 22 °C, lõhn, 1. Puurkaevu vee kvaliteet. Puurkaev nr 2 (katastri nr 14709) 6413436 679836 mangaan, naatrium, nitraat, nitrit, oksüdeeritavus, raud, Sulfaat, vesinikioonide kontsentratsioon, värvus. Hoonete koordinaadid Söökla (CH01) kraanist 6413413,8 679710,3 Ammoonium, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, enterokokid, Kasarmu (CD01) kraanist 6413395,2 679418,8 Escherichia coli, fluoriid, hägusus, kloriid, kolooniate arv, 22 °C, lõhn, 2. Joogivee kvaliteet. Laatsaret (CA01) kraanist 6413256,2 679520 mangaan, naatrium, nitraat, nitrit, oksüdeeritavus, raud, Sulfaat, vesinikioonide kontsentratsioon, värvus. Ühiselamu (BC01) kraanist 6413285,5 679293,7 Sõdurikodu (BB01) kraanist 6413198,3 679320,7 Taara linnaku sademevesi nr 1 (VO211) 6413074,5 679702,8 Veekogusse juhitud 3. Taara linnaku sademevesi nr 2 (VO212) 6413117,5 679741,6 BHT7, heljum, naftasaadused, KHT, pH, Püld, Nüld. sademevee kvaliteet. Muda-õlipüünise väljalask (VO087) 6413019 679616 4. Taara kraavi veekvaliteet. Peale tehnika parklat sektoris D 6413367,0 679979,3 BHT7, heljum, naftasaadused, KHT, pH, Püld, Nüld. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 73  Kasutatud Kirjandus  AB Orlen Lietuva, 2015. Kemikaali ohutuskaart. http://www.orlen.ee/wp- content/uploads/2016/05/Diislik%C3%BCtuse-ohutuskaart.pdf  Akukon Oy Eesti filiaal, 2014. Militaarmüra regulatsioon. Koondaruanne.  Akukon Oy Eesti filiaal, 2016. Mürauuring – raskekuulipildujate 12.7 mm Browning M2 relvaväljaõpe“.  Alkranel OÜ, 2018. Militaarmüra regulatsiooni analüüs.  ÅF-Consulting AS, 2016. Kaitseväe Taara linnaku katlamaja lubatud heitkoguste (LHK) projekt  EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur) andmebaas, 24.04.2019.  Eesti Geoloogiakeskus, hüdroloogiaosakond, 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart.  Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2019. F-gaasid. http://www.klab.ee/f- gaasid/kasvuhooneefekt/gaasid/.  Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2018. Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus 2017-2018 a. 2018 a. lõpparuanne.  Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2012. „Abimaterjal fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate statsionaarsete külmakliimaseadmete ning soojuspumpadega töötavate inimeste kutseeksamiks ettevalmistamiseks“. http://www.klab.ee/wp- content/uploads/2013/01/kulmamoodul.pdf  Eesti Statistikaamet, 2019. http://www.stat.ee/.  Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjon, 2002. Jäätmed ja loodushoid.  Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, 1999. Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus ja selle likvideerimine.  Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Kuperjanovi ÜJP planeeritavad pääsla väikehoone ja palliplatsid. Võru linn Võrumaa. OÜ Rakendusgeoloogia, 2009  Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Kuperjanovi ÜJP haldus ja laohoone ning takistusrada. Võru linn, Kose tn 3A ja 3F. OÜ Rakendusgeoloogia, 2016  ERR, 13.03.2019. Linn ja ministeerium jõudsid Taara sõjaväelinnaku laiendamises kokkuleppele; https://www.err.ee/919507/linn-ja-ministeerium-joudsid-taara- sojavaelinnaku-laiendamises-kokkuleppele  Grantz, D.A., Garner, J.H.B., Johnson, D.W., 2003. Ecological effects of particulate matter, Environment International 29: 213– 239.  Hendrikson&KO, 2009. Võru linna üldplaneering. Maakasutusplaan.  Hunadi, O., 2000. Traffic Vibrations in Buildings  Ida-Eesti veemajanduskava, 2015. Keskkonnaministeerium.  Inseneribüroo Stratum OÜ, 2009. Tartu liiklus 2009  Kaitseministeerium, 2018. Taristu. http://www.kmin.ee/et/valitsemisala-asutused/riigi- kaitseinvesteeringute-keskus/taristu  Keskkonnaagentuur, 2017. Metoodika: lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides. https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/loy_metoodika_naidete_ja_kom mentaaridega.pdf  Keskkonnaamet, 2019. FOKA register. https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid- tegevused/kliima/foka-register  Kimmel, V. Heitmetegurid olmekütmisest ja transpordiga teekatetest. Taara linnaku keskkonnakorralduskava 74  Kupi OÜ, 2005. Liiklusest tekkiva vibratsiooni mõõtmine Tartu linnas. Tellija Tartu Linnavalitsus  KVÜÕA lahingukool, 2015. Sõduri käsiraamat, Võru  Maa-ameti kaardirakendus, 2019  Maanteeamet, 2019. Õhusaaste. https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/ohusaaste  Muinsuskaitseamet, 2019. https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/kultuurimalestised- eestis/malestiste-liigid/mis-kultuurimalestis  Orru, 2008. Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tartu, Kohtla-Järve, Narva ja Pärnu linnas. https://www.envir.ee/sites/default/files/ohusaaste_tervisemoju_hinnang_tkjnp.pdf.  Orru, H ja Merisalu, E, 2007. Õhusaaste linnades ja selle mõju inimeste tervisele. Eesti Arst, 2007.  Ramboll Eesti AS, 2012. Militaarmüra mõõtmine ja hindamine Eestis aruanne.  RKIK, 2019. Riigi Kaitseinvesteeringute keskuselt saadud informatsioon ja andmed keskkonnakorralduskava koostamise raames.  RMK, 2016. Pärandkultuur. https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur.  Tartu Ülikool, 2016. Maapinnalähedase osooni õhusaaste ekspositsiooni analüüs ja tervisemõjude hinnang. Tartu.  Terviseamet, Tartu Labor, veeanalüüsi tulemused 2015-2016. a.  Toomik, A., 2005. Lõhktöödest põhjustatud maavõnked. Liblik, V. ja Punning J.-.M. 2005. Keskkond ja põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis. TLÜ Ökoloogia Instituut Publikatsioonid. Tallinn  Veepuhastuse OÜ. Veekäitlusseadmete käsiraamat. http://www.veepuhastus.ee/public/files/Uus%20k%E4siraamat.pdf  Veterinaar- ja toidulaboratoorium, veeanalüüsi tulemused 2017-2018. a.  Wikipedia, 2018. https://et.wikipedia.org/wiki/Kuperjanovi_jalav%C3%A4epataljon  OÜ Keskkonnauuringute Keskus, Tartu labor, veeanalüüsi tulemused 2015-2018. a.  Qvalitas Arstikeskus AS, 2016. Töökeskkonna ohutegurite parameetrite kontrollmõõtmiste aruanne nr TA30-16. Keskkonnakorralduskava koostamisel kasutatud ning kehtivad seadused ja määrused:  Atmosfääriõhu kaitse seadus; https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019034  Metsaseadus; https://www.riigiteataja.ee/akt/106072017004  Tuleohutuse seadus; https://www.riigiteataja.ee/akt/13314859  Jäätmeseadus; https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006  Sotsiaalministri 02.01.2003. a määrusest nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“: https://www.riigiteataja.ee/akt/237268  Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“; https://www.riigiteataja.ee/akt/916518  Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1“; https://www.riigiteataja.ee/akt/104122012001  Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrus nr 172 „Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded“; https://www.riigiteataja.ee/akt/1002954 Taara linnaku keskkonnakorralduskava 75  Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“; https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015014  Kaitseministri 21.10.2015 määruses nr 25 „Kaitseväe ja Kaitseliidu mootorsõiduki ning haagise tehnonõuded ja varustuse nõuded ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kord1 https://www.riigiteataja.ee/akt/129102015001  Keskkonnaministri 27.12.2016. a määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“; https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044  Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1“ https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016005  Keskkonnaministri 02.12.2016 määrust nr 61 „Naftasaaduste laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heidete arvutusliku määramise meetodid https://www.riigiteataja.ee/akt/106122016014  Keskkonnaministri 19.12.2017. a määrus nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord1“ https://www.riigiteataja.ee/akt/121122017040?  Majandus- ja taristuministri 02.02.16 määrus nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord1“ https://www.riigiteataja.ee/akt/111022016022  Võru linnavolikogu, 2019. Jäätmehoolduseeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/419042016025 Taara linnaku keskkonnakorralduskava 76