Kinnistute vahetusleping ja asjaõiguslepingud

NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Ragne Tehver, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Tatari 8 / Sakala 22, asendaja Kersti Paeveer, tegutsedes notari ülesannetes, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TALLINNA NOTAR RAGNE TEHVER NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 3894 KINNISTUTE VAHETUSLEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Ragne Tehver notaribüroos Tallinnas Tatari tn 8 / Sakala tn 22 kahekümne neljandal (24.) oktoobril (10.) kahe tuhande üheksateistkümnendal (2019) aastal ning selles notariaalaktis osalejad on EESTI VABARIIK, edaspidi Vahetaja1, oma seadusjärgse esindaja Kaitseministeeriumi, registrikood 70004502, asukohaga Sakala 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valitseja, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel Vahur Fuks, isikukood 37003190264, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik Tornator Eesti OÜ, registrikood 10013860, aadress Lõõtsa tn 5, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi Vahetaja2, mille esindajana tegutseb juhatuse liige Riido Rosin, isikukood 36508220265, kelle isikusamasus on tuvastatud isikutunnistuse alusel, Vahetaja1 ja Vahetaja2 edaspidi ühiselt nimetatud Pooled. Notariaalakti tõestaja kontrollis Poolte õigusvõime ja esindajate volitused, osalejate teo- ja otsusevõime ning tuvastas isikusamasuse. Notariaalakti tõestaja kontrollis Maksu-ja Tolliameti tõendi alusel asjaolu, et Vahetaja2 vastab kinnisasja omandamise kitsendamise seaduses sätestatud nõuetele. Pooled sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1 JA KINNISTUSRAAMATU SEIS 1.1. Lepingu esemeks 1 on kinnistu (maatükk), koos selle oluliste osadega ja päraldistega, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 5480250, katastritunnusega 14001:001:1042, sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%, asukohaga Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Hiireviu, katastriüksus on moodustatud plaani ja kaardimaterjali alusel, pindalaga 14,86 ha (edaspidi Lepingu ese 1). 1.2. Lepingu eseme 1 omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Eesti Vabariik. 1.3. Lepingu eseme 1 kohta avatud registriosa kolmandasse (3.) jakku koormatisi ega kitsendusi kantud ei ole. 1.4. Lepingu eseme 1 kohta avatud registriosa neljandasse (4.) jakku hüpoteeke kantud ei ole. 1.5. Punktides 1.1. kuni 1.4. toodud andmed sisalduvad registriosa õiguslikku tähendust omavas elektroonilises väljatrükis, mille vastavust notariaalakti tõestamise päeva kinnistusraamatu seisule on notariaalakti tõestaja kontrollinud. 1.6. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt Lepingu esemel 1 ehitised puuduvad. 1.7. Vastavalt elektroonilisele Maa-ameti katastriüksuste kitsenduste päringule jäävad Lepingu esemele 1 järgmised kitsendused: Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 144189 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (PILLAPALU); Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 3870 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (PILLAPALU, TTP-372); Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 587 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (PILLAPALU); Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 535 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (PILLAPALU); Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 6460 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (PILLAPALU). 2. LEPINGU ESE 2 JA KINNISTUSRAAMATU SEIS 2.1. Lepingu esemeks 2 on kinnistu (maatükk), koos selle oluliste osadega ja päraldistega, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 12650250, katastritunnusega 14101:001:0109, sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%, asukohaga Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Puraviku, katastriüksus on moodustatud plaani ja kaardimaterjali alusel., pindalaga 12,44 ha (edaspidi Lepingu ese 2). 2.2. Lepingu eseme 2 omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Eesti Vabariik. 2.3. Lepingu eseme 2 kohta avatud registriosa kolmandasse (3.) jakku koormatisi ega kitsendusi kantud ei ole. 2.4. Lepingu eseme 2 kohta avatud registriosa neljandasse (4.) jakku hüpoteeke kantud ei ole. 2.5. Punktides 2.1. kuni 2.4. toodud andmed sisalduvad registriosade õiguslikku tähendust omavas elektroonilises väljatrükis, mille vastavust notariaalakti tõestamise päeva kinnistusraamatu seisule on notariaalakti tõestaja kontrollinud. 2.6. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on Lepingu esemel 2 ehitised puuduvad. 2.7. Vastavalt elektroonilisele Maa-ameti katastriüksuste kitsenduste päringule Lepingu esemel 2 kitsendused puuduvad. 3. LEPINGU ESE 3 JA KINNISTUSRAAMATU SEIS 3.1. Lepingu esemeks 3 on kinnistu (maatükk), koos selle oluliste osadega ja päraldistega, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 4977431, katastritunnusega 40002:001:0082, sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%, 2  asukohaga Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Tõõrakõrve küla, Ogaliku, pindalaga 12,59 ha (edaspidi Lepingu ese 3). 3.2. Lepingu eseme 3 omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Eesti Vabariik. 3.3. Lepingu eseme 3 kohta avatud registriosa kolmandasse (3.) jakku koormatisi ega kitsendusi kantud ei ole. 3.4. Lepingu eseme 3 kohta avatud registriosa neljandasse (4.) jakku hüpoteeke kantud ei ole. 3.5. Punktides 3.1. kuni 3.4. toodud andmed sisalduvad registriosade õiguslikku tähendust omavas elektroonilises väljatrükis, mille vastavust notariaalakti tõestamise päeva kinnistusraamatu seisule on notariaalakti tõestaja kontrollinud. 3.6. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on Lepingu esemel 3 ehitised puuduvad. 3.7. Vastavalt elektroonilisele Maa-ameti katastriüksuste kitsenduste päringule jäävad Lepingu esemele 3 järgmised kitsendused: Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 5 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa- ala (SOOKÜLA); Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 74 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (Sooküla); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 12171 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (Raba:PTL); Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 53006 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Kaitseväe keskpolügoon); Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 125915 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala). 4. LEPINGU ESE 4 JA KINNISTUSRAAMATU SEIS 4.1. Lepingu esemeks 4 on kinnistu (maatükk), koos selle oluliste osadega ja päraldistega, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 4982831, katastritunnusega 40002:001:0021, sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%, asukohaga Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Läste küla, Silma, pindalaga 14,04 ha (edaspidi Lepingu ese 4). 4.2. Lepingu eseme 4 omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Eesti Vabariik. 4.3. Lepingu eseme 4 kohta avatud registriosa kolmandasse (3.) jakku koormatisi ega kitsendusi kantud ei ole. 4.4. Lepingu eseme 4 kohta avatud registriosa neljandasse (4.) jakku hüpoteeke kantud ei ole. 4.5. Punktides 4.1. kuni 4.4. toodud andmed sisalduvad registriosade õiguslikku tähendust omavas elektroonilises väljatrükis, mille vastavust notariaalakti tõestamise päeva kinnistusraamatu seisule on notariaalakti tõestaja kontrollinud. 4.6. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on Lepingu esemel 4 ehitised puuduvad. 4.7. Vastavalt elektroonilisele Maa-ameti katastriüksuste kitsenduste päringule jäävad Lepingu esemele 4 järgmised kitsendused: 3  Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 46727 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 22849 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga 10km2 ja üle (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 24262 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 11863 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga 10km2 ja üle (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 6316 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 3618 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 3618 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 7440 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga 10km2 ja üle (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 140399 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala). 5. LEPINGU ESE 5 JA KINNISTUSRAAMATU SEIS 5.1. Lepingu esemeks 5 on kinnistu (maatükk), koos selle oluliste osadega ja päraldistega, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 9690702, katastritunnusega 14001:003:0122, sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%, asukohaga Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Vanapõllu, pindalaga 43,52 ha; katastritunnusega 14001:003:0123, sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%, asukohaga Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Vanapõllu, pindalaga 6,77 ha; katastritunnusega 14001:003:0124, sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%, asukohaga Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Vanapõllu, pindalaga 7211,0 m2 ( (edaspidi Lepingu ese 5). 5.2. Lepingu eseme 5 omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Tornator Eesti OÜ (registrikood 10013860). 5.3. Lepingu eseme 5 kohta avatud registriosa kolmandasse (3.) jakku on katud: Kinnistu on koormatud looduskaitseseaduse § 16 lõikes 5 sätestatud ostueesõigusega Eesti Vabariigi kasuks. 5.12.2006 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 8.01.2007.Kohtunikuabi Neeme Laane. 5.4. Lepingu eseme 5 kohta avatud registriosa neljandasse (4.) jakku hüpoteeke kantud ei ole. 5.5. Punktides 5.1. kuni 5.4. toodud andmed sisalduvad registriosade õiguslikku tähendust omavas elektroonilises väljatrükis, mille vastavust notariaalakti tõestamise päeva kinnistusraamatu seisule on notariaalakti tõestaja kontrollinud. 5.6. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on Lepingu esemel 5 ehitised puuduvad. 5.7. Vastavalt elektroonilisele Maa-ameti katastriüksuste kitsenduste päringule jäävad Lepingu esemele 5 järgmised kitsendused: Katastriüksuse 14001:003:0122 kitsendused: Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 422513 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Kaitseväe keskpolügoon); 4  Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid (Nahe); Piiranguvöönd: kaitseala looduslik sihtkaitsevöönd; ulatus: 76 m²; nähtus: kaitseala (Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala); Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 434894 m²; nähtus: kaitseala (Põhja- Kõrvemaa looduskaitseala); Piiranguvöönd: ulatus: 10445 m²; nähtus: I kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Botrychium matricariifolium (haruline võtmehein)). Katastriüksuse 14001:003:0123 kitsendused: Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 67692 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Kaitseväe keskpolügoon); Piiranguvöönd: kaitseala looduslik sihtkaitsevöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: kaitseala (Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala); Piiranguvöönd: ulatus: 66508 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Huperzia selago (harilik ungrukold)). Katastriüksuse 14001:003:0124 kitsendused: Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 7211 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Kaitseväe keskpolügoon); Piiranguvöönd: ulatus: 7211 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Huperzia selago (harilik ungrukold)). 6. LEPINGU ESE 6 JA KINNISTUSRAAMATU SEIS 6.1. Lepingu esemeks 6 on kinnistu (maatükk), koos selle oluliste osadega ja päraldistega, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 1736502, katastritunnusega 14001:003:0671, sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%, asukohaga Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Epliko, pindalaga 13,35 ha; katastritunnusega 14001:003:0672, sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%, asukohaga Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Epliko, pindalaga 5,25 ha ( (edaspidi Lepingu ese 6). 6.2. Lepingu eseme 6 omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Tornator Eesti OÜ (registrikood 10013860). 6.3. Lepingu eseme 6 kohta avatud registriosa kolmandasse (3.) jakku koormatisi ega kitsendusi kantud ei ole. 6.4. Lepingu eseme 6 kohta avatud registriosa neljandasse (4.) jakku hüpoteeke kantud ei ole. 6.5. Punktides 6.1. kuni 6.4. toodud andmed sisalduvad registriosade õiguslikku tähendust omavas elektroonilises väljatrükis, mille vastavust notariaalakti tõestamise päeva kinnistusraamatu seisule on notariaalakti tõestaja kontrollinud. 6.6. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on Lepingu esemel 6 ehitised puuduvad. 6.7. Vastavalt elektroonilisele Maa-ameti katastriüksuste kitsenduste päringule jäävad Lepingu esemele 6 järgmised kitsendused: Katastriüksuse 14001:003:0671 kitsendused: Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 133456 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Kaitseväe keskpolügoon); 5  Piiranguvöönd: ulatus: 88690 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Huperzia selago (harilik ungrukold)). Katastriüksuse 14001:003:0672 kitsendused: Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 52491 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Kaitseväe keskpolügoon); Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid (Äplikusaare). 6.8. Lepingu ese 1 kuni Lepingu ese 6 edaspidi koos nimetatud Lepingu esemed.  Maakatastri kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ning kaardil kajastatud kitsendusi võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Andmete kandmise eest kitsenduste kaardile vastutab kitsendusi põhjustava objekti omanik, kes on kohustatud tellima kitsenduste selgitamise kolme kuu jooksul kitsenduse tekkimisest või kitsendusi põhjustava objekti asukoha muutumisest arvates (maakatastriseadus § 12 ja 191). omanik ei vastuta talle mitte teadaolevate kitsenduste ja piiranguid põhjustavate objektide olemasolu eest. 7. POOLTE KINNITUSED 7.1. Vahetaja1 avaldab ja kinnitab, et: 7.1.1. lepingu punktis 1 toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning kinnistusosakonnale ei ole esitatud Lepingu esemeid 1, 2, 3 ja 4 puudutavaid avaldusi. 7.1.2. Lepingu esemed 1, 2, 3 ja 4 on Vahetaja1 omandis, Lepingu esemed 1, 2, 3 ja 4 ei ole arestitud, nende suhtes ei ole vaidlusi, neid ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 7.1.3. Lepingu esemetel 1, 2, 3 ja 4 ei paikne käesolevas lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid ehitisi, teid, liine, tehnovõrke ega –rajatisi (nii maapõues asuvaid kui maapealseid). 7.1.4. Lepingu esemete 1, 2, 3 ja 4 valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Vahetajale1 teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. 7.1.5. temale teadaolevalt ei ole Lepingu esemetega 1, 2, 3 ja 4 seotud keskkonnakahjusid ning temale ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast Lepingu esemetega 1, 2, 3 ja 4 seotud ettekirjutust. 7.1.6. Vahetajat2 on enne lepingu sõlmimist Lepingu esemete 1, 2, 3 ja 4 seisukorrast täielikult, ilma varjatud puudusi ja seisukorda ning väärtust oluliselt mõjutavaid tegureid varjamata, informeeritud. Lepingu esemetel 1, 2, 3 ja 4 ei ole mingeid Vahetajale1 teadaolevaid varjatud puudusi, millest ta ei ole Vahetajale2 teatanud või mida Vahetaja2 ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. 7.1.7. käesoleva lepingu sõlmimine ja täitmine ei ole takistatud ühegi kohtuotsuse või – määrusega ega lepingu või mõne muu kokkuleppe või dokumendi sättega, mille pooleks on tema või mis on talle siduv. 7.1.8. Lepingu esemetele 1, 2, 3 ja 4 on vahetu juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. 6 7.1.9. tema poolt on tasutud kõik Lepingu esemete 1, 2, 3 ja 4 kasutamisega seotud maksed, mille maksetähtaeg on saabunud. 7.1.10. tal on Lepingu esemete 5 ja 6 kohta olemas kogu muu teave, mida ta peab käesoleva lepingu sõlmimise ja Lepingu esemete 5 ja 6 omandamise otsustamise seisukohalt vajalikuks, ning ta ei pea vajalikuks Lepingu esemete 5 ja 6 seisukorda ja sellega seotud muid asjaolusid veel täiendavalt uurida ning soovib käesoleva tehingu sõlmimist. 7.1.11. ta on eelnimetatud ülevaatused teostanud ilma vastaval alal eriteadmisi omava isiku abi kasutamata ning sõlmib käesoleva lepingu tuginedes isiklikult teostatud ülevaatusele ning Vahetaja2 poolt käesolevas lepingus esitatud andmetele. 7.2. Vahetaja2 avaldab ja kinnitab, et: 7.2.1. lepingu punktis 2 toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning kinnistusosakonnale ei ole esitatud Lepingu esemeid 5 ja 6 puudutavaid avaldusi. 7.2.2. Lepingu esemed 5 ja 6 on tema omandis, valduses ja kasutuses, Lepingu esemed 5 ja 6 ei ole arestitud, nende suhtes ei ole vaidlusi, neid ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 7.2.3. Lepingu esemete 5 ja 6 valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti temale teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. 7.2.4. temale teadaolevalt ei ole Lepingu esemetega 5 ja 6 seotud keskkonnakahjusid ning temale ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast Lepingu esemetega 5 ja 6 seotud ettekirjutust. 7.2.5. Vahetajat1 on enne lepingu sõlmimist Lepingu esemete 5 ja 6 seisukorrast täielikult, ilma varjatud puudusi ja seisukorda ning väärtust oluliselt mõjutavaid tegureid varjamata, informeeritud. Lepingu esemetel 5 ja 6 ei ole mingeid temale teadaolevaid varjatud puudusi, millest ta ei ole Vahetajale1 teatanud või mida Vahetaja1 ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. 7.2.6. käesoleva lepingu sõlmimine ja täitmine ei ole takistatud ühegi kohtuotsuse või – määrusega ega lepingu või mõne muu kokkuleppe või dokumendi sättega, mille pooleks on tema või mis on temale siduv. 7.2.7. tema poolt on tasutud kõik Lepingu esemete 5 ja 6 kasutamisega seotud maksed, mille maksetähtaeg on saabunud. 7.2.8. Lepingu esemetele 5 ja 6 on vahetu juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. 7.2.9. Pärast 12.03.2019 ei ole Lepingu esemeks 5 oleva kinnistul tehtud raietöid. 7.2.10. Pärast 17.03.2019 ei ole Lepingu esemeks 9 oleva kinnistul tehtud raietöid. 7.2.11. ta on üle vaadanud Lepingu esemete 1, 2, 3 ja 4 koosseisu kuuluvad maaüksused ja on teadlik nende suurusest ja piiridest. 7.2.12. tal on Lepingu esemete 1, 2, 3 ja 4 kohta olemas kogu muu teave, mida ta peab käesoleva lepingu sõlmimise ja Lepingu esemete 1, 2, 3 ja 4 omandamise otsustamise seisukohalt vajalikuks, ning ta ei pea vajalikuks Lepingu esemete 1, 2, 3 ja 4 seisukorda ja sellega seotud muid asjaolusid veel täiendavalt uurida ning soovib käesoleva tehingu sõlmimist. 7.2.13. ta on eelnimetatud ülevaatused teostanud ilma vastaval alal eriteadmisi omava isiku abi kasutamata ning sõlmib käesoleva lepingu tuginedes isiklikult teostatud ülevaatusele ning Vahetaja1 poolt käesolevas lepingus esitatud andmetele. 7.3. Vahetaja1 esindaja kinnitab, et tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega 7  esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud. 7.4. Vahetaja2 esindaja kinnitab, et tema poolt esindatav Vahetaja2 on õigusvõimeline äriühing, Vahetaja2 suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust (sealhulgas pankrotimenetlust); tema ametiaeg juhatuse liikmena ei ole möödunud, teda ei ole juhatusest tagasi kutsutud, esindatav ei ole tema esindusõigust piiranud; tal on kõik seadusest ja Vahetaka2 põhikirjast tulenevad õigused ja volitused käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist. 8. LEPINGU ESEMETE VAHETAMINE JA TASU MAKSIMINE 8.1. Pooled on kokku leppinud vahetada Lepingu esemed nii, et Vahetaja2 saab Lepingu esemete 1, 2, 3 ja 4 omanikuks ning Vahetaja1 saab Lepingu esemete 5 ja 6 omanikuks. 8.2. Pooled avaldavad Lepingu eseme 1 väärtuseks 134 074 eurot, Lepingu eseme 2 väärtuseks 162 643 eurot, Lepingu eseme 3 väärtuseks 72 922 eurot, Lepingu eseme 4 väärtuseks 65 556 eurot, Lepingu eseme 5 väärtuseks 289 123 eurot ja Lepingu eseme 6 väärtuseks 106 738 eurot. 8.3. Vastavalt kaitseministri 11.10.2019 käskkirja nr 306 punktile 2.2 hinnavahe summas 39 334 eurot, millest 39 208 eurot on Vahetaja2 poolt Vahetajale1 tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist ja mille saamist kinnitab Vahetaja1 esindaja oma allkirjaga käesoleval lepingul, ning 126 eurot tasaarveldatakse. 8.4. Vahetaja1 jaVahetaja2 avaldavad ja kinnitavad, et neil ei ole vahetatava vara suhtes teineteise vastu rohkem rahalisi nõudmisi. 9. OSTUEESÕIGUS 9.1. Notariaalakti tõestaja on allakirjutanutele selgitanud, et vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 2 ja 3 on riigil ranna ehituskeeluvööndi, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndi, kaitseala või hoiuala piires oleva või sellesse ulatuva kinnisasja võõrandamisel ostueesõigus välja arvatud võõrandamisel omaniku abikaasale, alanejatele sugulastele, vanematele või nende alanejatele sugulastele ning vanavanematele või nende alanejatele sugulastele; 9.2. Notariaalakti tõestaja on kohustatud kolme (3) päeva jooksul pärast kinnisasja või selle osa võõrandamistehingu tõestamist esitama tehingudokumendi tõestatud ärakirja võõrandaja kulul Keskkonnaministeeriumile. Võlaõigusseaduse § 250 kohaselt võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast teate saamist. 9.3. Pooled on kokku leppinud, et kui ostueesõigust omav isik kasutab Lepingu eseme 5 suhtes ostueesõigust ning esitab Lepingu eseme 5 suhtes ostueesõiguse teostamise avalduse, on Vahetajal1 või Vahetajal2 õigus käesolevast lepingust Lepingu eseme 5 suhtes ühepoolselt taganeda. Lepingust taganemiseks esitab üks poolt teisele poolele ühepoolse notariaalselt tõestatud avalduse. 9.4. Lepingust taganemisel on Vahetaja1 ja Vahetaja2 kohustatud sõlmima notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu ja esitama kinnistamisavalduse Lepingu eseme 5 omandi üleandmiseks. Vahetaja1 on kohustatud Lepingu eseme 5 valduse üle andma Vahetajale2 ning Vahetaja2 on kohustatud tagastama Vahetajale1 kõik käesoleva lepingu alusel Vahetajale2 tasutud summad. 9.5. Lepingu käesolevas peatükis toodud kokkulepped annavad Vahetajale2 Lepingu eseme 5 suhtes ostueesõiguse teostamisel võimaluse lõpetada käesoleva Vahetajaga1 sõlmitud 8  lepingu kehtivus ja nõuda Vahetajalt1 Lepingu eseme 5 omandi ja valduse tagasiandmist, et täita Lepingu eseme 5 suhtes ostueesõiguse kasutajaga jõustunud müügileping ja anda Lepingu eseme 5 valdus üle ostueesõiguse kasutajale. Vastavalt võlaõigusseaduse §-ile 245 ei kehti käesolevas lepingu peatükis toodud kokkulepped ostueesõigust omava isiku suhtes. 10. VALDUSE ÜLEANDMINE 10.1. Vahetaja1 ja Vahetaja2 lepivad kokku, et Lepingu esemete otsene valdus ja päraldiseks olevad dokumendid, loetakse teineteisele üle antuks käesoleva lepingu sõlmimisega. 10.2. Lepingu esemete juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb üle otsese valduse üleandmisel. 10.3. Vahetaja1 ja Vahetaja2 kohustuvad tasuma kõik nende valduses olnud Lepingu esemega seotud kulud otsese valduse üleandmise päeva seisuga ning teise poole nõudmisel esitama talle maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist. 10.4. Maamaksu tasumise kohustus läheb Vahetajale1 ja Vahetajale2 üle vastavalt seadusele. 11. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED 11.1. Vahetaja1 ja Vahetaja2 on Lepingu eseme 1 omandi Vahetajale2 üleandmises kokku leppinud. Vahetaja1 lubab ja Vahetaja2 avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 5480250 teises (2.) jaos senine kanne Vahetaja1 kohta ning omanikuna sisse kanda Tornator Eesti OÜ (registrikood 10013860). 11.2. Vahetaja1 ja Vahetaja2 on Lepingu eseme 2 omandi Vahetajale2 üleandmises kokku leppinud. Vahetaja1 lubab ja Vahetaja2 avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 12650250 teises (2.) jaos senine kanne Vahetaja1 kohta ning omanikuna sisse kanda Tornator Eesti OÜ (registrikood 10013860). 11.3. Vahetaja1 ja Vahetaja2 on Lepingu eseme 3 omandi Vahetajale2 üleandmises kokku leppinud. Vahetaja1 lubab ja Vahetaja2 avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 4977431 teises (2.) jaos senine kanne Vahetaja1 kohta ning omanikuna sisse kanda Tornator Eesti OÜ (registrikood 10013860). 11.4. Vahetaja1 ja Vahetaja2 on Lepingu eseme 4 omandi Vahetajale2 üleandmises kokku leppinud. Vahetaja1 lubab ja Vahetaja2 avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 4982831 teises (2.) jaos senine kanne Vahetaja1 kohta ning omanikuna sisse kanda Tornator Eesti OÜ (registrikood 10013860). 11.5. Vahetaja2 ja Vahetaja1 on Lepingu eseme 5 omandi Vahetajale1 üleandmises kokku leppinud. Vahetaja2 lubab ja Vahetaja1 avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 9690702 teises (2.) jaos senine kanne Vahetaja2 kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 11.6. Vahetaja2 ja Vahetaja1 on Lepingu eseme 6 omandi Vahetajale1 üleandmises kokku leppinud. Vahetaja2 lubab ja Vahetaja1 avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 1736502 teises (2.) jaos senine kanne Vahetaja2 kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 9 12. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE NING VOLITUS NOTARIAALAKTI TÕESTAJALE 12.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notaribüroos. 12.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja lepinguosalise soovil paberkandjal või digitaalselt. Käesoleva notariaalakti digitaalne ärakiri on osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee. 12.3. Notariaalakti tõestaja esitab lepingu digitaalärakirja kolme (3) tööpäeva jooksul, arvates lepingu tõestamisest kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse kande tegemiseks. 12.4. Notariaalakti tõestaja esitab kümne (10) päeva jooksul, arvates käesoleva tehingu tõestamisest, maakatastriseaduses sätestatud korras katastripidajale tehingu õiendi, Lepingu esemete võõrandamise kohta. 12.5. Osalejad annavad notariaalakti tõestajale õiguse teha notariaalaktile täiendusi, parandusi ja esitada avaldusi ulatuses, mis ei muuda osalejate kokkuleppeid lepingus ning ei too kaasa osalejate tahtevastaseid tagajärgi. 13. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 13.1. Vahetuslepingu sõlmimisega seotud notari tasu tasub Vahetaja1. 13.2. Kinnistamise riigilõivud tasub Vahetaja1. 13.3. Osaleja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. 13.4. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt. 13.5. Vahetaja1 tasub riigilõivu viivitama Rahandusministeeriumi kontole. Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Osalejad loobusid aktile lisatud dokumentide ettelugemisest, lisatud dokumendid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt. Notari tasu lepingu tõestamisel 1 356,20 eurot (tehinguväärtus 435 195 eurot, notari tasu seadus § 3, 17, 22, 23 p 2). Käibemaks 20% 271,24 eurot. Kokku notari tasu tehingu tõestamisel 1 627,44 eurot. 10 Eelnimetatud notari tasule lisandub ärakirjade tasu järgnevalt (summad sisaldavad käibemaksu 20%): Paberkandjal või digitaalne ärakiri osalejale - iga A4 formaadis lk 0,23 eurot ja iga A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 35). Digitaalärakirja edastamine ametiasutustele (sh kinnistusosakonnale) - 15,30 eurot + iga A4 formaadis lk 0,23 eurot ja iga A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 31 p 15, § 35). Vahetaja1 kohta kande tegemine kinnistusraamatusse riigilõivuvaba (riigilõivuseadus § 25 lg 2 p 2). Riigilõiv Vahetaja2 kandmise eest Lepingu eseme 1 omanikuna kinnistusraamatusse 150,00 eurot (tehinguväärtus 134 074,00 eurot, riigilõivuseadus § 76 lg 1). Riigilõiv Vahetaja2 kandmise eest Lepingu eseme 2 omanikuna kinnistusraamatusse 190,00 eurot (tehinguväärtus 162 643,00 eurot, riigilõivuseadus § 76 lg 1). Riigilõiv Vahetaja2 kandmise eest Lepingu eseme 3 omanikuna kinnistusraamatusse 80,00 eurot (tehinguväärtus 72 922,00 eurot, riigilõivuseadus § 76 lg 1). Riigilõiv Vahetaja2 kandmise eest Lepingu eseme 4 omanikuna kinnistusraamatusse 65 556,00 eurot (tehinguväärtus 65 556,00 eurot, riigilõivuseadus § 76 lg 1). Käesolevas dokumendis on neliteist (14) nööri ja reljeefpitseri abil köidetud lehte. m Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri _______________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri _______________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Notar (omakäeliselt) allkiri pitsatijäljend 11  Notariaalakti lisa nr 1 1. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 1.2. Leping jõustub selle notariaalsest tõestamisest, mille tulemusena pooltel tekib kohustus lepingut täita ja õigus nõuda selle täitmist vastavalt seadusele ja lepingutingimustele. Käesoleva lepingu täitmisel tekkinud eriarvamused ja vaidlused lahendatakse Eesti Vabariigi õigusaktide alusel eelkõige osapoolte läbirääkimiste teel. Konsensuse mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. 1.3. Lepingu poolel on kohustus koheselt teatada teisele lepingu poolele kõikidest asjaoludest, mis võivad põhjustada käesoleva lepingu osalise või täieliku täitmatajätmise. Juhul, kui üks käesoleva lepingu pool ei täida oma kohustust või on väitnud valet või varjanud olulisi asjaolusid, loetakse see lepingu rikkumiseks ning rikkuja on kohustatud hüvitama rikkumisega tekitatud kahju. 1.4. Pooled kohustuvad kuni kinnisomandi üleandmiseni mitte sõlmima tehinguid lepingu esemete koormamiseks mistahes teiste isikute õigustega. 1.5. Pooled saavad vahetuse tulemusel omandatud lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. 1.6. Vastavalt võlaõigusseaduse § 254 lg 2 kohaldatakse vahetuslepingule müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. 1.7. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu esemete müügiga seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg-le 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 1.8. Võlaõigusseaduse § 14 kohaselt peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed; lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama; kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada; kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. 1.9. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab müüja ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad 2 x allkiri 12  dokumendid). Kui müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. 1.10. Võlaõigusseaduse § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta viivitamatult pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. 1.11. Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. 1.12. Võlaõigusseaduse § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. 1.13. Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. 1.14. Võlaõigusseaduse § 220 lg 3 kohaselt juhul, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. 1.15. Võlaõigusseaduse § 221 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale. 1.16. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnevata kohustuse täitmisest keelduda (võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115) või alandada ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1). 1.17. Võlaõigusseaduse § 499 lg 1 kohaselt peab ehitise kindlustanud kindlustusandjale viivitamatult teatama ehitise aluse kinnistu hüpoteegiga koormamisest. 1.18. Võlaõigusseaduse § 501 kohaselt juhul, kui kindlustusvõtja rikub kindlustuslepingust tulenevat kohustust ja kindlustusandja vabaneb seetõttu oma täitmise kohustustusest kindlustusvõtja ees, peab kindlustusandja siiski täitma kohustuse Hüpoteegipidajale, välja arvatud juhul, kui kindlustusandja vabaneb oma täitmise kohustusest kindlustusvõtja ees, kuna kindlustusvõtja ei ole tasunud kindlustusmakseid või põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult. Võlaõigusseaduse § 502 kohaselt läheb hüpoteek ulatuses, milles kindlustusandja selliselt nõude rahuldas, üle kindlustusandjale. 2 x allkiri 13 1.19. Vastavalt täitemenetluse seadusliku § 2 lg 1 p 18 on hüpoteegiga tagamata rahalise nõude kohta sõlmitud kokkulepe täitedokumendiks, kui võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist on andnud notariaalses vormis nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. 1.20. Vastavalt asjaõigusseaduse § 257 lg 3 omab kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus, samuti seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus, ja kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi ülekandmise nõude tagamiseks. Asjaõigusseaduse § 63 lg 3 ja 4 kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast omandi ülekandmise nõude kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see märkega tagatud nõuet kahjustab või piirab, ning kui käsutamine on tühine, on omandajal õigus nõuda tähtpäeva saabumisel kolmandalt isikult enda kandmist kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. 1.21. Vastavalt võlaõigusseaduse § 249 peab Müüja ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust ning ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu. Müüja teatamiskohustus loetakse täidetuks ka siis, kui lepingust ja selle sisust teatab või lepingu esitab ostueesõigust omavale isikule Ostja. Võlaõigusseaduse § 250 kohaselt võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast teate saamist. 1.22. Vastavalt võlaõigusseaduse § 244 toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava isiku notariaalselt tõestatud avalduse tegemisega Müüjale. Ostueesõiguse teostamisel loetakse ostueesõigust omava isiku ja Müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles Müüja Ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks Ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. 1.23. Vastavalt võlaõigusseaduse § 248 juhul, kui Ostja ei pea müügilepingu kohaselt tasuma ostuhinda lepingu sõlmimisel, on ostueesõigust omaval isikul sama õigus üksnes juhul, kui ta annab ajatatava summa eest tagatise niivõrd, kuivõrd ajatatud ostuhinna tasumise tagamiseks ei ole kokku lepitud pandi seadmist müügilepingu esemele või üle võetud kohustust, mille tagamiseks on müügilepingu esemele seatud pant. 1.24. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. 1.25. Riigilõivuseaduse § 11 lg 3 kohaselt kui taotluse esitaja on jätnud taotletava kande eest seadusega ette nähtud riigilõivu tasumata, on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata. 2 x allkiri 14 NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Ragne Tehver, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Tatari 8 / Sakala 22, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TALLINNA NOTAR RAGNE TEHVER NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 3894 KINNISTUTE VAHETUSLEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Ragne Tehver notaribüroos Tallinnas Tatari tn 8 / Sakala tn 22 kahekümne neljandal (24.) oktoobril (10.) kahe tuhande üheksateistkümnendal (2019) aastal ning selles notariaalaktis osalejad on EESTI VABARIIK, edaspidi Vahetaja1, oma seadusjärgse esindaja Kaitseministeeriumi, registrikood 70004502, asukohaga Sakala 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valitseja, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel Vahur Fuks, isikukood 37003190264, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik Tornator Eesti OÜ, registrikood 10013860, aadress Lõõtsa tn 5, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi Vahetaja2, mille esindajana tegutseb juhatuse liige Riido Rosin, isikukood 36508220265, kelle isikusamasus on tuvastatud isikutunnistuse alusel, Vahetaja1 ja Vahetaja2 edaspidi ühiselt nimetatud Pooled. Notariaalakti tõestaja kontrollis Poolte õigusvõime ja esindajate volitused, osalejate teo- ja otsusevõime ning tuvastas isikusamasuse. Notariaalakti tõestaja kontrollis Maksu-ja Tolliameti tõendi alusel asjaolu, et Vahetaja2 vastab kinnisasja omandamise kitsendamise seaduses sätestatud nõuetele. Pooled sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1 JA KINNISTUSRAAMATU SEIS 1.1. Lepingu esemeks 1 on kinnistu (maatükk), koos selle oluliste osadega ja päraldistega, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 5480250, katastritunnusega 14001:001:1042, sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%, asukohaga Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Hiireviu, katastriüksus on moodustatud plaani ja kaardimaterjali alusel, pindalaga 14,86 ha (edaspidi Lepingu ese 1). 1.2. Lepingu eseme 1 omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Eesti Vabariik. 1.3. Lepingu eseme 1 kohta avatud registriosa kolmandasse (3.) jakku koormatisi ega kitsendusi kantud ei ole. 1.4. Lepingu eseme 1 kohta avatud registriosa neljandasse (4.) jakku hüpoteeke kantud ei ole. 1.5. Punktides 1.1. kuni 1.4. toodud andmed sisalduvad registriosa õiguslikku tähendust omavas elektroonilises väljatrükis, mille vastavust notariaalakti tõestamise päeva kinnistusraamatu seisule on notariaalakti tõestaja kontrollinud. 1.6. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt Lepingu esemel 1 ehitised puuduvad. 1.7. Vastavalt elektroonilisele Maa-ameti katastriüksuste kitsenduste päringule jäävad Lepingu esemele 1 järgmised kitsendused: Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 144189 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (PILLAPALU); Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 3870 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (PILLAPALU, TTP-372); Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 587 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (PILLAPALU); Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 535 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (PILLAPALU); Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 6460 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (PILLAPALU). 2. LEPINGU ESE 2 JA KINNISTUSRAAMATU SEIS 2.1. Lepingu esemeks 2 on kinnistu (maatükk), koos selle oluliste osadega ja päraldistega, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 12650250, katastritunnusega 14101:001:0109, sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%, asukohaga Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Puraviku, katastriüksus on moodustatud plaani ja kaardimaterjali alusel., pindalaga 12,44 ha (edaspidi Lepingu ese 2). 2.2. Lepingu eseme 2 omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Eesti Vabariik. 2.3. Lepingu eseme 2 kohta avatud registriosa kolmandasse (3.) jakku koormatisi ega kitsendusi kantud ei ole. 2.4. Lepingu eseme 2 kohta avatud registriosa neljandasse (4.) jakku hüpoteeke kantud ei ole. 2.5. Punktides 2.1. kuni 2.4. toodud andmed sisalduvad registriosade õiguslikku tähendust omavas elektroonilises väljatrükis, mille vastavust notariaalakti tõestamise päeva kinnistusraamatu seisule on notariaalakti tõestaja kontrollinud. 2.6. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on Lepingu esemel 2 ehitised puuduvad. 2.7. Vastavalt elektroonilisele Maa-ameti katastriüksuste kitsenduste päringule Lepingu esemel 2 kitsendused puuduvad. 3. LEPINGU ESE 3 JA KINNISTUSRAAMATU SEIS 3.1. Lepingu esemeks 3 on kinnistu (maatükk), koos selle oluliste osadega ja päraldistega, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 4977431, katastritunnusega 40002:001:0082, sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%, 2  asukohaga Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Tõõrakõrve küla, Ogaliku, pindalaga 12,59 ha (edaspidi Lepingu ese 3). 3.2. Lepingu eseme 3 omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Eesti Vabariik. 3.3. Lepingu eseme 3 kohta avatud registriosa kolmandasse (3.) jakku koormatisi ega kitsendusi kantud ei ole. 3.4. Lepingu eseme 3 kohta avatud registriosa neljandasse (4.) jakku hüpoteeke kantud ei ole. 3.5. Punktides 3.1. kuni 3.4. toodud andmed sisalduvad registriosade õiguslikku tähendust omavas elektroonilises väljatrükis, mille vastavust notariaalakti tõestamise päeva kinnistusraamatu seisule on notariaalakti tõestaja kontrollinud. 3.6. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on Lepingu esemel 3 ehitised puuduvad. 3.7. Vastavalt elektroonilisele Maa-ameti katastriüksuste kitsenduste päringule jäävad Lepingu esemele 3 järgmised kitsendused: Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 5 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa- ala (SOOKÜLA); Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 74 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (Sooküla); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 12171 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (Raba:PTL); Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 53006 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Kaitseväe keskpolügoon); Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 125915 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala). 4. LEPINGU ESE 4 JA KINNISTUSRAAMATU SEIS 4.1. Lepingu esemeks 4 on kinnistu (maatükk), koos selle oluliste osadega ja päraldistega, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 4982831, katastritunnusega 40002:001:0021, sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%, asukohaga Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Läste küla, Silma, pindalaga 14,04 ha (edaspidi Lepingu ese 4). 4.2. Lepingu eseme 4 omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Eesti Vabariik. 4.3. Lepingu eseme 4 kohta avatud registriosa kolmandasse (3.) jakku koormatisi ega kitsendusi kantud ei ole. 4.4. Lepingu eseme 4 kohta avatud registriosa neljandasse (4.) jakku hüpoteeke kantud ei ole. 4.5. Punktides 4.1. kuni 4.4. toodud andmed sisalduvad registriosade õiguslikku tähendust omavas elektroonilises väljatrükis, mille vastavust notariaalakti tõestamise päeva kinnistusraamatu seisule on notariaalakti tõestaja kontrollinud. 4.6. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on Lepingu esemel 4 ehitised puuduvad. 4.7. Vastavalt elektroonilisele Maa-ameti katastriüksuste kitsenduste päringule jäävad Lepingu esemele 4 järgmised kitsendused: 3  Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 46727 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 22849 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga 10km2 ja üle (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 24262 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 11863 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga 10km2 ja üle (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 6316 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 3618 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 3618 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 7440 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga 10km2 ja üle (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 140399 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala). 5. LEPINGU ESE 5 JA KINNISTUSRAAMATU SEIS 5.1. Lepingu esemeks 5 on kinnistu (maatükk), koos selle oluliste osadega ja päraldistega, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 9690702, katastritunnusega 14001:003:0122, sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%, asukohaga Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Vanapõllu, pindalaga 43,52 ha; katastritunnusega 14001:003:0123, sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%, asukohaga Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Vanapõllu, pindalaga 6,77 ha; katastritunnusega 14001:003:0124, sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%, asukohaga Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Vanapõllu, pindalaga 7211,0 m2 ( (edaspidi Lepingu ese 5). 5.2. Lepingu eseme 5 omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Tornator Eesti OÜ (registrikood 10013860). 5.3. Lepingu eseme 5 kohta avatud registriosa kolmandasse (3.) jakku on katud: Kinnistu on koormatud looduskaitseseaduse § 16 lõikes 5 sätestatud ostueesõigusega Eesti Vabariigi kasuks. 5.12.2006 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 8.01.2007.Kohtunikuabi Neeme Laane. 5.4. Lepingu eseme 5 kohta avatud registriosa neljandasse (4.) jakku hüpoteeke kantud ei ole. 5.5. Punktides 5.1. kuni 5.4. toodud andmed sisalduvad registriosade õiguslikku tähendust omavas elektroonilises väljatrükis, mille vastavust notariaalakti tõestamise päeva kinnistusraamatu seisule on notariaalakti tõestaja kontrollinud. 5.6. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on Lepingu esemel 5 ehitised puuduvad. 5.7. Vastavalt elektroonilisele Maa-ameti katastriüksuste kitsenduste päringule jäävad Lepingu esemele 5 järgmised kitsendused: Katastriüksuse 14001:003:0122 kitsendused: Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 422513 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Kaitseväe keskpolügoon); 4  Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid (Nahe); Piiranguvöönd: kaitseala looduslik sihtkaitsevöönd; ulatus: 76 m²; nähtus: kaitseala (Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala); Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 434894 m²; nähtus: kaitseala (Põhja- Kõrvemaa looduskaitseala); Piiranguvöönd: ulatus: 10445 m²; nähtus: I kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Botrychium matricariifolium (haruline võtmehein)). Katastriüksuse 14001:003:0123 kitsendused: Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 67692 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Kaitseväe keskpolügoon); Piiranguvöönd: kaitseala looduslik sihtkaitsevöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: kaitseala (Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala); Piiranguvöönd: ulatus: 66508 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Huperzia selago (harilik ungrukold)). Katastriüksuse 14001:003:0124 kitsendused: Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 7211 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Kaitseväe keskpolügoon); Piiranguvöönd: ulatus: 7211 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Huperzia selago (harilik ungrukold)). 6. LEPINGU ESE 6 JA KINNISTUSRAAMATU SEIS 6.1. Lepingu esemeks 6 on kinnistu (maatükk), koos selle oluliste osadega ja päraldistega, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 1736502, katastritunnusega 14001:003:0671, sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%, asukohaga Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Epliko, pindalaga 13,35 ha; katastritunnusega 14001:003:0672, sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%, asukohaga Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Epliko, pindalaga 5,25 ha ( (edaspidi Lepingu ese 6). 6.2. Lepingu eseme 6 omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Tornator Eesti OÜ (registrikood 10013860). 6.3. Lepingu eseme 6 kohta avatud registriosa kolmandasse (3.) jakku koormatisi ega kitsendusi kantud ei ole. 6.4. Lepingu eseme 6 kohta avatud registriosa neljandasse (4.) jakku hüpoteeke kantud ei ole. 6.5. Punktides 6.1. kuni 6.4. toodud andmed sisalduvad registriosade õiguslikku tähendust omavas elektroonilises väljatrükis, mille vastavust notariaalakti tõestamise päeva kinnistusraamatu seisule on notariaalakti tõestaja kontrollinud. 6.6. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on Lepingu esemel 6 ehitised puuduvad. 6.7. Vastavalt elektroonilisele Maa-ameti katastriüksuste kitsenduste päringule jäävad Lepingu esemele 6 järgmised kitsendused: Katastriüksuse 14001:003:0671 kitsendused: Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 133456 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Kaitseväe keskpolügoon); 5  Piiranguvöönd: ulatus: 88690 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Huperzia selago (harilik ungrukold)). Katastriüksuse 14001:003:0672 kitsendused: Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 52491 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Kaitseväe keskpolügoon); Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid (Äplikusaare). 6.8. Lepingu ese 1 kuni Lepingu ese 6 edaspidi koos nimetatud Lepingu esemed.  Maakatastri kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ning kaardil kajastatud kitsendusi võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Andmete kandmise eest kitsenduste kaardile vastutab kitsendusi põhjustava objekti omanik, kes on kohustatud tellima kitsenduste selgitamise kolme kuu jooksul kitsenduse tekkimisest või kitsendusi põhjustava objekti asukoha muutumisest arvates (maakatastriseadus § 12 ja 191). omanik ei vastuta talle mitte teadaolevate kitsenduste ja piiranguid põhjustavate objektide olemasolu eest. 7. POOLTE KINNITUSED 7.1. Vahetaja1 avaldab ja kinnitab, et: 7.1.1. lepingu punktis 1 toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning kinnistusosakonnale ei ole esitatud Lepingu esemeid 1, 2, 3 ja 4 puudutavaid avaldusi. 7.1.2. Lepingu esemed 1, 2, 3 ja 4 on Vahetaja1 omandis, Lepingu esemed 1, 2, 3 ja 4 ei ole arestitud, nende suhtes ei ole vaidlusi, neid ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 7.1.3. Lepingu esemetel 1, 2, 3 ja 4 ei paikne käesolevas lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid ehitisi, teid, liine, tehnovõrke ega –rajatisi (nii maapõues asuvaid kui maapealseid). 7.1.4. Lepingu esemete 1, 2, 3 ja 4 valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Vahetajale1 teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. 7.1.5. temale teadaolevalt ei ole Lepingu esemetega 1, 2, 3 ja 4 seotud keskkonnakahjusid ning temale ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast Lepingu esemetega 1, 2, 3 ja 4 seotud ettekirjutust. 7.1.6. Vahetajat2 on enne lepingu sõlmimist Lepingu esemete 1, 2, 3 ja 4 seisukorrast täielikult, ilma varjatud puudusi ja seisukorda ning väärtust oluliselt mõjutavaid tegureid varjamata, informeeritud. Lepingu esemetel 1, 2, 3 ja 4 ei ole mingeid Vahetajale1 teadaolevaid varjatud puudusi, millest ta ei ole Vahetajale2 teatanud või mida Vahetaja2 ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. 7.1.7. käesoleva lepingu sõlmimine ja täitmine ei ole takistatud ühegi kohtuotsuse või – määrusega ega lepingu või mõne muu kokkuleppe või dokumendi sättega, mille pooleks on tema või mis on talle siduv. 7.1.8. Lepingu esemetele 1, 2, 3 ja 4 on vahetu juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. 6 7.1.9. tema poolt on tasutud kõik Lepingu esemete 1, 2, 3 ja 4 kasutamisega seotud maksed, mille maksetähtaeg on saabunud. 7.1.10. tal on Lepingu esemete 5 ja 6 kohta olemas kogu muu teave, mida ta peab käesoleva lepingu sõlmimise ja Lepingu esemete 5 ja 6 omandamise otsustamise seisukohalt vajalikuks, ning ta ei pea vajalikuks Lepingu esemete 5 ja 6 seisukorda ja sellega seotud muid asjaolusid veel täiendavalt uurida ning soovib käesoleva tehingu sõlmimist. 7.1.11. ta on eelnimetatud ülevaatused teostanud ilma vastaval alal eriteadmisi omava isiku abi kasutamata ning sõlmib käesoleva lepingu tuginedes isiklikult teostatud ülevaatusele ning Vahetaja2 poolt käesolevas lepingus esitatud andmetele. 7.2. Vahetaja2 avaldab ja kinnitab, et: 7.2.1. lepingu punktis 2 toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning kinnistusosakonnale ei ole esitatud Lepingu esemeid 5 ja 6 puudutavaid avaldusi. 7.2.2. Lepingu esemed 5 ja 6 on tema omandis, valduses ja kasutuses, Lepingu esemed 5 ja 6 ei ole arestitud, nende suhtes ei ole vaidlusi, neid ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 7.2.3. Lepingu esemete 5 ja 6 valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti temale teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. 7.2.4. temale teadaolevalt ei ole Lepingu esemetega 5 ja 6 seotud keskkonnakahjusid ning temale ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast Lepingu esemetega 5 ja 6 seotud ettekirjutust. 7.2.5. Vahetajat1 on enne lepingu sõlmimist Lepingu esemete 5 ja 6 seisukorrast täielikult, ilma varjatud puudusi ja seisukorda ning väärtust oluliselt mõjutavaid tegureid varjamata, informeeritud. Lepingu esemetel 5 ja 6 ei ole mingeid temale teadaolevaid varjatud puudusi, millest ta ei ole Vahetajale1 teatanud või mida Vahetaja1 ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. 7.2.6. käesoleva lepingu sõlmimine ja täitmine ei ole takistatud ühegi kohtuotsuse või – määrusega ega lepingu või mõne muu kokkuleppe või dokumendi sättega, mille pooleks on tema või mis on temale siduv. 7.2.7. tema poolt on tasutud kõik Lepingu esemete 5 ja 6 kasutamisega seotud maksed, mille maksetähtaeg on saabunud. 7.2.8. Lepingu esemetele 5 ja 6 on vahetu juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. 7.2.9. Pärast 12.03.2019 ei ole Lepingu esemeks 5 oleva kinnistul tehtud raietöid. 7.2.10. Pärast 17.03.2019 ei ole Lepingu esemeks 9 oleva kinnistul tehtud raietöid. 7.2.11. ta on üle vaadanud Lepingu esemete 1, 2, 3 ja 4 koosseisu kuuluvad maaüksused ja on teadlik nende suurusest ja piiridest. 7.2.12. tal on Lepingu esemete 1, 2, 3 ja 4 kohta olemas kogu muu teave, mida ta peab käesoleva lepingu sõlmimise ja Lepingu esemete 1, 2, 3 ja 4 omandamise otsustamise seisukohalt vajalikuks, ning ta ei pea vajalikuks Lepingu esemete 1, 2, 3 ja 4 seisukorda ja sellega seotud muid asjaolusid veel täiendavalt uurida ning soovib käesoleva tehingu sõlmimist. 7.2.13. ta on eelnimetatud ülevaatused teostanud ilma vastaval alal eriteadmisi omava isiku abi kasutamata ning sõlmib käesoleva lepingu tuginedes isiklikult teostatud ülevaatusele ning Vahetaja1 poolt käesolevas lepingus esitatud andmetele. 7.3. Vahetaja1 esindaja kinnitab, et tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega 7  esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud. 7.4. Vahetaja2 esindaja kinnitab, et tema poolt esindatav Vahetaja2 on õigusvõimeline äriühing, Vahetaja2 suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust (sealhulgas pankrotimenetlust); tema ametiaeg juhatuse liikmena ei ole möödunud, teda ei ole juhatusest tagasi kutsutud, esindatav ei ole tema esindusõigust piiranud; tal on kõik seadusest ja Vahetaka2 põhikirjast tulenevad õigused ja volitused käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist. 8. LEPINGU ESEMETE VAHETAMINE JA TASU MAKSIMINE 8.1. Pooled on kokku leppinud vahetada Lepingu esemed nii, et Vahetaja2 saab Lepingu esemete 1, 2, 3 ja 4 omanikuks ning Vahetaja1 saab Lepingu esemete 5 ja 6 omanikuks. 8.2. Pooled avaldavad Lepingu eseme 1 väärtuseks 134 074 eurot, Lepingu eseme 2 väärtuseks 162 643 eurot, Lepingu eseme 3 väärtuseks 72 922 eurot, Lepingu eseme 4 väärtuseks 65 556 eurot, Lepingu eseme 5 väärtuseks 289 123 eurot ja Lepingu eseme 6 väärtuseks 106 738 eurot. 8.3. Vastavalt kaitseministri 11.10.2019 käskkirja nr 306 punktile 2.2 hinnavahe summas 39 334 eurot, millest 39 208 eurot on Vahetaja2 poolt Vahetajale1 tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist ja mille saamist kinnitab Vahetaja1 esindaja oma allkirjaga käesoleval lepingul, ning 126 eurot tasaarveldatakse. 8.4. Vahetaja1 jaVahetaja2 avaldavad ja kinnitavad, et neil ei ole vahetatava vara suhtes teineteise vastu rohkem rahalisi nõudmisi. 5. OSTUEESÕIGUS 5.1. Notariaalakti tõestaja on allakirjutanutele selgitanud, et vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 2 ja 3 on riigil ranna ehituskeeluvööndi, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndi, kaitseala või hoiuala piires oleva või sellesse ulatuva kinnisasja võõrandamisel ostueesõigus välja arvatud võõrandamisel omaniku abikaasale, alanejatele sugulastele, vanematele või nende alanejatele sugulastele ning vanavanematele või nende alanejatele sugulastele; 5.2. Notariaalakti tõestaja on kohustatud kolme (3) päeva jooksul pärast kinnisasja või selle osa võõrandamistehingu tõestamist esitama tehingudokumendi tõestatud ärakirja võõrandaja kulul Keskkonnaministeeriumile. Võlaõigusseaduse § 250 kohaselt võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast teate saamist. 5.3. Pooled on kokku leppinud, et kui ostueesõigust omav isik kasutab Lepingu eseme 5 suhtes ostueesõigust ning esitab Lepingu eseme 5 suhtes ostueesõiguse teostamise avalduse, on Vahetajal1 või Vahetajal2 õigus käesolevast lepingust Lepingu eseme 5 suhtes ühepoolselt taganeda. Lepingust taganemiseks esitab üks poolt teisele poolele ühepoolse notariaalselt tõestatud avalduse. 5.4. Lepingust taganemisel on Vahetaja1 ja Vahetaja2 kohustatud sõlmima notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu ja esitama kinnistamisavalduse Lepingu eseme 5 omandi üleandmiseks. Vahetaja1 on kohustatud Lepingu eseme 5 valduse üle andma Vahetajale2 ning Vahetaja2 on kohustatud tagastama Vahetajale1 kõik käesoleva lepingu alusel Vahetajale2 tasutud summad. 5.5. Lepingu käesolevas peatükis toodud kokkulepped annavad Vahetajale2 Lepingu eseme 5 suhtes ostueesõiguse teostamisel võimaluse lõpetada käesoleva Vahetajaga1 sõlmitud 8  lepingu kehtivus ja nõuda Vahetajalt1 Lepingu eseme 5 omandi ja valduse tagasiandmist, et täita Lepingu eseme 5 suhtes ostueesõiguse kasutajaga jõustunud müügileping ja anda Lepingu eseme 5 valdus üle ostueesõiguse kasutajale. Vastavalt võlaõigusseaduse §-ile 245 ei kehti käesolevas lepingu peatükis toodud kokkulepped ostueesõigust omava isiku suhtes. 6. VALDUSE ÜLEANDMINE 6.1. Vahetaja1 ja Vahetaja2 lepivad kokku, et Lepingu esemete otsene valdus ja päraldiseks olevad dokumendid, loetakse teineteisele üle antuks käesoleva lepingu sõlmimisega. 6.2. Lepingu esemete juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb üle otsese valduse üleandmisel. 6.3. Vahetaja1 ja Vahetaja2 kohustuvad tasuma kõik nende valduses olnud Lepingu esemega seotud kulud otsese valduse üleandmise päeva seisuga ning teise poole nõudmisel esitama talle maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist. 6.4. Maamaksu tasumise kohustus läheb Vahetajale1 ja Vahetajale2 üle vastavalt seadusele. 7. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED 7.1. Vahetaja1 ja Vahetaja2 on Lepingu eseme 1 omandi Vahetajale2 üleandmises kokku leppinud. Vahetaja1 lubab ja Vahetaja2 avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 5480250 teises (2.) jaos senine kanne Vahetaja1 kohta ning omanikuna sisse kanda Tornator Eesti OÜ (registrikood 10013860). 7.2. Vahetaja1 ja Vahetaja2 on Lepingu eseme 2 omandi Vahetajale2 üleandmises kokku leppinud. Vahetaja1 lubab ja Vahetaja2 avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 12650250 teises (2.) jaos senine kanne Vahetaja1 kohta ning omanikuna sisse kanda Tornator Eesti OÜ (registrikood 10013860). 7.3. Vahetaja1 ja Vahetaja2 on Lepingu eseme 3 omandi Vahetajale2 üleandmises kokku leppinud. Vahetaja1 lubab ja Vahetaja2 avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 4977431 teises (2.) jaos senine kanne Vahetaja1 kohta ning omanikuna sisse kanda Tornator Eesti OÜ (registrikood 10013860). 7.4. Vahetaja1 ja Vahetaja2 on Lepingu eseme 4 omandi Vahetajale2 üleandmises kokku leppinud. Vahetaja1 lubab ja Vahetaja2 avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 4982831 teises (2.) jaos senine kanne Vahetaja1 kohta ning omanikuna sisse kanda Tornator Eesti OÜ (registrikood 10013860). 7.5. Vahetaja2 ja Vahetaja1 on Lepingu eseme 5 omandi Vahetajale1 üleandmises kokku leppinud. Vahetaja2 lubab ja Vahetaja1 avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 9690702 teises (2.) jaos senine kanne Vahetaja2 kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 7.6. Vahetaja2 ja Vahetaja1 on Lepingu eseme 6 omandi Vahetajale1 üleandmises kokku leppinud. Vahetaja2 lubab ja Vahetaja1 avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 1736502 teises (2.) jaos senine kanne Vahetaja2 kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 9 8. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE NING VOLITUS NOTARIAALAKTI TÕESTAJALE 8.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notaribüroos. 8.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja lepinguosalise soovil paberkandjal või digitaalselt. Käesoleva notariaalakti digitaalne ärakiri on osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee. 8.3. Notariaalakti tõestaja esitab lepingu digitaalärakirja kolme (3) tööpäeva jooksul, arvates lepingu tõestamisest kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse kande tegemiseks. 8.4. Notariaalakti tõestaja esitab kümne (10) päeva jooksul, arvates käesoleva tehingu tõestamisest, maakatastriseaduses sätestatud korras katastripidajale tehingu õiendi, Lepingu esemete võõrandamise kohta. 8.5. Osalejad annavad notariaalakti tõestajale õiguse teha notariaalaktile täiendusi, parandusi ja esitada avaldusi ulatuses, mis ei muuda osalejate kokkuleppeid lepingus ning ei too kaasa osalejate tahtevastaseid tagajärgi. 9. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 9.1. Vahetuslepingu sõlmimisega seotud notari tasu tasub Vahetaja1. 9.2. Kinnistamise riigilõivud tasub Vahetaja1. 9.3. Osaleja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. 9.4. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt. 9.5. Vahetaja1 tasub riigilõivu viivitama Rahandusministeeriumi kontole. Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Osalejad loobusid aktile lisatud dokumentide ettelugemisest, lisatud dokumendid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt. Notari tasu lepingu tõestamisel 1 356,20 eurot (tehinguväärtus 435 195 eurot, notari tasu seadus § 3, 17, 22, 23 p 2). Käibemaks 20% 271,24 eurot. Kokku notari tasu tehingu tõestamisel 1 627,44 eurot. Eelnimetatud notari tasule lisandub ärakirjade tasu järgnevalt (summad sisaldavad 10 käibemaksu 20%): Paberkandjal või digitaalne ärakiri osalejale - iga A4 formaadis lk 0,23 eurot ja iga A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 35). Digitaalärakirja edastamine ametiasutustele (sh kinnistusosakonnale) - 15,30 eurot + iga A4 formaadis lk 0,23 eurot ja iga A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 31 p 15, § 35). Vahetaja1 kohta kande tegemine kinnistusraamatusse riigilõivuvaba (riigilõivuseadus § 25 lg 2 p 2). Riigilõiv Vahetaja2 kandmise eest Lepingu eseme 1 omanikuna kinnistusraamatusse 150,00 eurot (tehinguväärtus 134 074,00 eurot, riigilõivuseadus § 76 lg 1). Riigilõiv Vahetaja2 kandmise eest Lepingu eseme 2 omanikuna kinnistusraamatusse 190,00 eurot (tehinguväärtus 162 643,00 eurot, riigilõivuseadus § 76 lg 1). Riigilõiv Vahetaja2 kandmise eest Lepingu eseme 3 omanikuna kinnistusraamatusse 80,00 eurot (tehinguväärtus 72 922,00 eurot, riigilõivuseadus § 76 lg 1). Riigilõiv Vahetaja2 kandmise eest Lepingu eseme 4 omanikuna kinnistusraamatusse 65 556,00 eurot (tehinguväärtus 65 556,00 eurot, riigilõivuseadus § 76 lg 1). Käesolevas dokumendis on neliteist (14) nööri ja reljeefpitseri abil köidetud lehte. m Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri _______________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri _______________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Notar (omakäeliselt) allkiri pitsatijäljend 11  Notariaalakti lisa nr 1 1. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 1.2. Leping jõustub selle notariaalsest tõestamisest, mille tulemusena pooltel tekib kohustus lepingut täita ja õigus nõuda selle täitmist vastavalt seadusele ja lepingutingimustele. Käesoleva lepingu täitmisel tekkinud eriarvamused ja vaidlused lahendatakse Eesti Vabariigi õigusaktide alusel eelkõige osapoolte läbirääkimiste teel. Konsensuse mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. 1.3. Lepingu poolel on kohustus koheselt teatada teisele lepingu poolele kõikidest asjaoludest, mis võivad põhjustada käesoleva lepingu osalise või täieliku täitmatajätmise. Juhul, kui üks käesoleva lepingu pool ei täida oma kohustust või on väitnud valet või varjanud olulisi asjaolusid, loetakse see lepingu rikkumiseks ning rikkuja on kohustatud hüvitama rikkumisega tekitatud kahju. 1.4. Pooled kohustuvad kuni kinnisomandi üleandmiseni mitte sõlmima tehinguid lepingu esemete koormamiseks mistahes teiste isikute õigustega. 1.5. Pooled saavad vahetuse tulemusel omandatud lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. 1.6. Vastavalt võlaõigusseaduse § 254 lg 2 kohaldatakse vahetuslepingule müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. 1.7. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu esemete müügiga seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg-le 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 1.8. Võlaõigusseaduse § 14 kohaselt peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed; lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama; kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada; kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. 1.9. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab müüja ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad 2 x allkiri 12  dokumendid). Kui müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. 1.10. Võlaõigusseaduse § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta viivitamatult pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. 1.11. Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. 1.12. Võlaõigusseaduse § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. 1.13. Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. 1.14. Võlaõigusseaduse § 220 lg 3 kohaselt juhul, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. 1.15. Võlaõigusseaduse § 221 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale. 1.16. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnevata kohustuse täitmisest keelduda (võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115) või alandada ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1). 1.17. Võlaõigusseaduse § 499 lg 1 kohaselt peab ehitise kindlustanud kindlustusandjale viivitamatult teatama ehitise aluse kinnistu hüpoteegiga koormamisest. 1.18. Võlaõigusseaduse § 501 kohaselt juhul, kui kindlustusvõtja rikub kindlustuslepingust tulenevat kohustust ja kindlustusandja vabaneb seetõttu oma täitmise kohustustusest kindlustusvõtja ees, peab kindlustusandja siiski täitma kohustuse Hüpoteegipidajale, välja arvatud juhul, kui kindlustusandja vabaneb oma täitmise kohustusest kindlustusvõtja ees, kuna kindlustusvõtja ei ole tasunud kindlustusmakseid või põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult. Võlaõigusseaduse § 502 kohaselt läheb hüpoteek ulatuses, milles kindlustusandja selliselt nõude rahuldas, üle kindlustusandjale. 2 x allkiri 13 1.19. Vastavalt täitemenetluse seadusliku § 2 lg 1 p 18 on hüpoteegiga tagamata rahalise nõude kohta sõlmitud kokkulepe täitedokumendiks, kui võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist on andnud notariaalses vormis nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. 1.20. Vastavalt asjaõigusseaduse § 257 lg 3 omab kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus, samuti seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus, ja kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi ülekandmise nõude tagamiseks. Asjaõigusseaduse § 63 lg 3 ja 4 kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast omandi ülekandmise nõude kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see märkega tagatud nõuet kahjustab või piirab, ning kui käsutamine on tühine, on omandajal õigus nõuda tähtpäeva saabumisel kolmandalt isikult enda kandmist kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. 1.21. Vastavalt võlaõigusseaduse § 249 peab Müüja ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust ning ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu. Müüja teatamiskohustus loetakse täidetuks ka siis, kui lepingust ja selle sisust teatab või lepingu esitab ostueesõigust omavale isikule Ostja. Võlaõigusseaduse § 250 kohaselt võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast teate saamist. 1.22. Vastavalt võlaõigusseaduse § 244 toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava isiku notariaalselt tõestatud avalduse tegemisega Müüjale. Ostueesõiguse teostamisel loetakse ostueesõigust omava isiku ja Müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles Müüja Ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks Ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. 1.23. Vastavalt võlaõigusseaduse § 248 juhul, kui Ostja ei pea müügilepingu kohaselt tasuma ostuhinda lepingu sõlmimisel, on ostueesõigust omaval isikul sama õigus üksnes juhul, kui ta annab ajatatava summa eest tagatise niivõrd, kuivõrd ajatatud ostuhinna tasumise tagamiseks ei ole kokku lepitud pandi seadmist müügilepingu esemele või üle võetud kohustust, mille tagamiseks on müügilepingu esemele seatud pant. 1.24. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. 1.25. Riigilõivuseaduse § 11 lg 3 kohaselt kui taotluse esitaja on jätnud taotletava kande eest seadusega ette nähtud riigilõivu tasumata, on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata. 2 x allkiri 14