dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
Sissetulev dokumentAvalik

Taotlus

Terviseamet · 8. aprill 2025
Viit
9.3-1/25/2657-1
Registreeritud
8. aprill 2025
Dokumendi liik
Sissetulev dokument
Adressaat
Võru Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused
Toimik
9.3-1/2025
Vastutaja
Liis Kukk (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lõuna regionaalosakond)
Lahendamise tähtaeg
8. mai 2025

Failid

  • 📎E-kiri.eml12312 KB
  • 📎Kiri_07.04.2025_25-0508-VLV_1.asice8993 KB

Sisu (failidest)

. EELNÕU VÕRU LINNAVALITSUS ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS Võru 04.04.2025 Võru Linnavolikogule otsuse "Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise......." eelnõu esitamine KUULATI: ettekannet OTSUSTATI: Juhataja Protokollija Lisa Võru Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr juurde Võru linnale kuuluv (munitsipaalomand) Tamula supelrand kinnistu (katastritunnus 91901: 008:0035) üldkasutatav maa 100%. Planeeringu eesmärgiks on ehituskeeluvööndi vähendamine ja Tamula randa teenindavate rajatiste ja ehitiste ehitusõiguste määramine. Planeeringuala suurus on ligikaudu 4,10 ha. Tamula supelrand kinnistu asub Võru linnas Tamula järve põhjakaldal Võru linna tiheasustatud alas, mis on inimtegevusepoolt muudetud ja kuulub Võru linna peamiste puhkealade hulka. Tamula järve rannaala on Võru turismipiirkonna üheks eelisarendatavateks objektiks. Tamula järv on väärtusliku magevee-elupaigana arvatud hoiualade (Natura 2000) hulka. Tamula supelranna kinnistu jääb Kesklinna asumisse, mis on linna kõige mitmekülgsema maakasutusega piirkond. Valdav osa Kesklinna asumist on määratud polüfunktsionaalse keskuse alaks, kus ühenduvad keskuse erinevad funktsioonid: äri- ja erateenused, kaubandus, avalikud teenused, elamine, puhkamine. Planeeringuala paikneb Võru vanalinna muinsuskaitsealal. Võru muinsuskaitseala kaitsekorras on Tamula järve äärne ala määratud kui oluline osa linnaruumi terviklikkusest. Detailplaneeringu alaga piirneb elamumaadega ja transpordimaaga, lõunapool ärimaadega ning põhjapool asub park. Kinnistu keskosa lähistel paiknevad spordirajatised: tenniseväljakud, jõulinnak, skatepark ja korvpalliplats. Tamula supelrand kinnistul asub ehitisregistri andmetel Tamula promenaadi rajatis (220860451). 2018. aastal koostatud Tamula rannaala auditi kohaselt kuuluvad Tamula promenaadi koosseisu skulptuur, paadisild, tribüünid, pontoonsild, vetelpäästetorn, rannabangalo, rannabangalo abihoone, rannabangalo lava, rannavalve hoone, purskkaev, vee "Seen", pontoonidel paadisild, WC-hoone, laudteed, betoonkiviteed, jm rajatised. Rannabangalo ja rannabangalo abihoone võeti kasutusele 2007. a. Rajatise asukoht on ajalooliselt välja kujunenud ja selles asukohas võimaldatud hooajaline kaubandus- ja toitlustustegevus. 18.04.2024 väljastatud ehitusteatise 2411201/08579 alusel on promenaadi rajatist ümber ehitatud ja asub endiste bangalo ja abihoone asukohas. Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust. Suplusranna aladele rajatistele lisaks hoonete võimaldamine eeldab samas Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist. Rannakohviku ümbrusesse ja seniseid ranna rajatisi arvestades on kohalikul omavalitsusel soov paigaldada hooajalise kasutusega hooneid. Hooned võimaldaksid pakkuda suplusranna teenindus-, puhke- ja tegevusfunktsioone. Kuna planeeringuala piirile ulatub üleujutusohuga ala, tuleks planeeringuga kavandatavad rajatised planeerida ja projekteerida selliselt, et need oleksid vastupidavad üleujutustele. Vastavus strateegilistele dokumentidele Võru linna üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsioon supelrannamaa ning osaliselt puhke- ja virgestusmaa. Maakasutuse sihtotstarve on üldkasutatav maa, mida ei ole plaanis muuta. Võru linna üldplaneeringu peatükk 2.4 kohaselt on lähtudes looduskaitseseadusest kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene looduskaitseseaduse § 38 lg 4 rajatistele ning § 38 lg 5 kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud ehitistele ja rajatistele. 2 (6) Võru linna veekogude ääres võib ehituskeeluvööndis ilma detailplaneeringut koostamata kavandada järgmisi rajatisi ja ehitisi: Tamula kaldal jalakäijate promenaad (betoonist vms materjalist jalakäijate ja kergliiklustee); supelranna teenindamiseks vajalikud rajatised (nt. rannabungalo); paadisildadele ja lautritele (ptk 3.16 tingimused). tuletõrje veevõtukohtadele; avalikult kasutatavale tänavale. Võru linna üldplaneeringus on Tamula rannaala arendamine põhjendatud vajadusega muuta see ala linnakodanike ja külaliste jaoks atraktiivseks puhke- ja vaba aja veetmise kohaks. Lisaks on Võru linna arengukavas seatud prioriteediks linna terviku tasakaalustatud arengu kujundamine, mis hõlmab ka elukeskkonna parandamist ning sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldamist. Võru maakonnaplaneering 2030+ keskendub maakonna tasakaalustatud ruumilise arengu tagamisele, rõhutades looduslähedust ja ajaloolise jätkuvuse säilitamist. Planeeringu eesmärk on luua atraktiivne ruumistruktuur, kus asulad ja linnad on kompaktsed ning pakuvad kvaliteetset elukeskkonda. Kuigi maakonnaplaneering ei käsitle otseselt Tamula rannaala arendamist, loob see raamistikud, mis toetavad sarnaseid kohalikke arendusprojekte, mis on kooskõlas maakonna ruumilise arengu visiooniga. Seega toetavad nii linna kui ka maakonna planeeringud Tamula rannaala arendamist, et parandada piirkonna infrastruktuuri, tugevdada linna identiteeti ja atraktiivsust ning pakkuda elanikele kui ka külastajatele kvaliteetseid vaba aja veetmise võimalusi. Üldplaneeringu muutmine Kavandatav detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada ehituskeeluvööndit randa teenindava rannakohviku (endise rannabangalo) aastaringselt kasutatavaks muutmise eesmärgil ja määrata hooajalise kasutusega hoonete (müügipaviljonide) asukohad. Siht on ala väärtust tõsta seda mitmekesistades, kaasajastades ning lisades puhke ja –tegevusruume. Vastavalt Planeerimisseaduse §142 lõikele 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on vastavalt lõike 1 punktidele 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse ulatuslik muutmine ja 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Käesoleval juhul on selleks ehituskeeluvööndi piiri muutmine. Kehtiva Võru linna üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala ehituskeeluvöödisse, mille ulatus on 50 m põhikaardi järgsest veepiirist. Planeeringuga kavandatav on üldisemalt küll kooskõlas kehtiva Võru linna üldplaneeringu eesmärkide ja seatud suunistega, kuid avalikkusele suunatud hoone rajamiseks on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata kinnistu ehituskeeluvööndi ulatuseks 25 m. Ehituskeeluvööndi vähendamise täpne ulatus selgub planeerimislaheduse valmimisel. Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju, kuna tegemist on juba väljakujunenud inimese poolt muudetud keskkonnaga. Keskkonnamõjudega arvestamine Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 40 lg 1 - ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes 3 (6) taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. LKS § 40 lg 3 - ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Keskkonnakaitse seisukohalt on oluline tagada, et arendustegevus ei kahjustaks järve ökosüsteemi ega rikuks looduskaitsealasid. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p 3 ja p 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 või p 3 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering), KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 nimetatud tegevust (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti). KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu algatamiseks on KSH eelhinnangu on koostanud Alkranel OÜ. Eelhinnangus kirjeldatakse lühidalt detailplaneeringuga kavandatavat; analüüsitakse vastavust kehtivatele õigusaktidele ja seotust teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega, käsitletakse kalda ehituskeeluvööndi täpsustamist, üleujutusohuga seonduvat; kirjeldatakse mõjutatava keskkonna asukohta, geoloogiat, hüdrogeoloogiat, põhja- ja pinnavee seisukorda, kaitstavaid loodusobjekte, sh Natura 2000 alasid; käsitletakse müra ja vibratsiooni, mõju kultuuripärandile; hinnatakse sotsiaalmajanduslikku ja kumulatiivset mõju, veekaitselisi piiranguid. KSH eelhinnangu järeldused ja keskkonnameetmed, mida planeeringu edasises protsessis arvestada Ekspertidele esitatud info alusel jõutakse KSH eelhinnangus järeldusele, et ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist detailplaneeringu koostamisel ja rakendamisel ette näha. Alkranel OÜ on seisukohal, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada välja toodud tingimust/suunist mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat/ohutumat korraldust. Nahkhiirte tõttu piirkonnas tuleb ehitustööde ajal (eelkõige juunist kuni augusti keskpaigani) jälgida, et nahkhiired ei ole ehitatavatesse hoonetesse või ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Kui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast. 4 (6) Detailplaneeringu otsuse eelnõuga on tutvunud ja nõustunud KSH algatamata jätmise ettepanekuga Keskkonnaamet (.....kiri nr ......), Maa- ja Ruumiamet (..... kiri nr.......), Muinsuskaitseamet () ja Päästeamet (.....). PlanS § 142 lg 2 vastavalt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Võru Linnavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringu koostamine ja kehtestamine on võimalik, kui muudetakse Võru linna üldplaneeringu vastavat osa (ehituskeeluvöönd) ja Keskkonnaamet on andnud nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks ning lähtutakse Võru linna ruumilise arengu eesmärkidest ja koostatavatest lähteseisukohtadest. Eesmärgipärase planeeringu kehtestamisega viiakse ellu Võru linna üldplaneeringu põhieesmärki ja toetatakse Võru linna ruumilise terviklahenduse loomist. otsus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5, §142 lõike 1 ja 2, keskkonnamõju ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 ja § 34 lõike 2 alusel ning arvestades, et planeeringu algatamise ettepanek sisaldab Võru Linnavolikogu 11. märtsi 2009 määruse nr 98 "Võru linna üldplaneeringu kehtestamine" muutmist, Võru Linnavolikogu 1. Algatada Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu koostamine eesmärgiga ehituskeeluvööndi vähendamiseks ja Tamula randa teenindavate funktsionaalselt ja kaasaegsetele nõudmistele vastavate rajatiste ja hoonete ehitusõiguste määramiseks. Planeeritava maa-ala suurus on ligikaudu 4,10 ha (lisa). 2. Mitte algatada Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. 3. Võru Linnavalitsusel: 3.1. avaldada detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade planeerimisseaduse kohaselt; 3.2. väljastada Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad; 3.3. korraldada detailplaneeringu eskiislahenduse avalikustamine ja avalik arutelu; 3.4. korraldada planeerimisseaduse kohane koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel. 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Ettekandja: Sirli Kokk 5 (6) MAA-ALA SKEEM Roosi tn 34 Roosi tn 43 Karja tn 28 F. R. Kreutzwaldi Katariina Katariina allee 5 Tartu Jüri tn 20 Roosi Roosi tn 47 Karja tn 30a Karja tn 23 tn 8 // 8a allee 6a Katariina allee 7 tn 35 Tartu tn 33 Jüri tn 20a tn 38 Roosi tn 49 Karja tn 32a Karja tn L. Koidula tn 30 F. R. Tartu tn 42 Jüri tn 20b Jüri Roosi tn 51 Karja tn 34 23a // 23b Kreutzwaldi tn 12 // 14 F. R. Tartu Tartu tn 35a tn 22b Karja tn 36a Karja tn 27 L. Koidula tn 15 Kreutzwaldi tn 11 Tartu Roosi Karja tn 38a tn 37 F. R. Jüri tn 22c L. Koidula Katariina Katariina tänav T2 tn 53 Karja Karja tn 29 Jüri tn 24 Tamula tn 32a allee 8b allee 11 F. R.Kreutzwaldi tn 15 Vabaduse Vabaduse tn 38 Karja Kalevipoja Katariina allee Tartu F. R. tn 12 tn 10 rand Karja tn 40 tn 31 Karja tn 31a tn 3 Katariina 10a tn 46 Kreutzwaldi Kreutzwaldi Vabaduse Karja tn 18 tn 17 F. R. Kreutzwaldi tn 12a allee 12 Tartu tn 48 Tartu tn 45 tn 40a Karja Friedrich Reinhold Tartu tn 47 F. R. F. R. tn 21a // tn 33 Katariina Vee tn 1 Kreutzwaldi Kreutzwaldi tn 19 21b Kreutzwaldi allee T2 Tartu tn 50 Vee tn 3 Vabaduse park tn 22 F. R. Kreutzwaldi tn 23 F. R. Kreutzwaldi Tartu tn 52 Tartu Vee Vee F. R. F. R. tn 15a tn 16 Tartu tn 49 Kreutzwaldi Kreutzwaldi Vabaduse Tartu tn 51 // 51a tn 5 tn 7 Vee tn 9 tn 28 tn 25a tn 17a // tänav T3 Tartu Vee tn 11a F. R. Kreutzwaldi Tartu tn 57 17b Vee Vee tn 11 Tartu tn 59 tn 53 tn 34 F. R. Kreutzwaldi tn 2 Vee tn 13 Tartu tn 55 tn 36 F. R. Kreutzwaldi Vabaduse Vabaduse tn 38 // 55a // 55b Vee tn 4c tn 22 tn 21 F. R. Kreutzwaldi Vee tn 4b Tamula tn 31 supelrand Vee Vee tänav T1 Vee tn 19 F. R. tn 4a Vee tn 21 Kreutzwaldi Vee Vee tn 23 tn 42 Vee tn 4 tn 6a F. R. Kreutzwaldi tn 46 Vee tn 10 F. R. Vee tn 6 Kreutzwaldi tn 44 Liiva tn 18b Vee tn 8 Vee Vee tn 18 tn 16 Liiva tn 24a Liiva Liiva tn 24 tn 21 Liiva Vabriku tn 26a tänav T1 Liiva tn 23 Liiva // 23a // 23b tänav T3 Liiva Tamula järv Liiva tn 26 tn 25 // 27 Vabriku tn 4a Petseri tn 26 Petseri tn 24 Estonian Environment Agency, Estonian Land Board, Esri, HERE, Garmin, INCREMENT P, USGS planeeringuala Katastriüksuste piir Tamula supelranna (91901:008:0035) detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang KSH menetluse algatamise vajaduse üle otsustamis korraldaja: Võru Linnavalitsus Huvitatud isik: Võru Linnavalitsus Töö koostaja: Alkranel OÜ Projektijuht: Elar Põldvere 2025 Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 04.04.2025. a.  Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman ning Tanel Esperk (KMH0157).  Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999. 2 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................................................. 4 1. Detailplaneeringu ehk kavandatava tegevuse lühikirjeldus ......................................... 5 2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................ 9 2.1. Tegevuspaiga piirkonna seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega .................................................. 10 2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgselt ........................................................................................... 12 3. Natura 2000 alade eelhindamine ................................................................................... 14 3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse mõjutada ............................................................................................................................. 15 3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale ........................ 15 3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus ......................................... 16 4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KSH algatamise vajalikkuse määramine .............................................................................................................................. 17 4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest ..................................................................... 17 4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ............. 18 4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ................................... 18 4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel........................................................................................................................... 19 4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ...................................................................................................................... 19 4.5.1. Maa ja maakasutus ........................................................................................... 19 4.5.2. Maastik (sh pinnavormid) ................................................................................. 21 4.5.3. Maavarade kasutus ........................................................................................... 21 4.5.4. Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke ........................................................................................................................ 21 4.5.5. Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale .................................... 21 4.5.6. Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................................. 21 4.5.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid .................................................................................................................. 22 4.5.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn .................................................................................................................. 22 4.5.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ..................................... 23 4.6. KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised .................... 23 Kokkuvõte............................................................................................................................... 24 Kasutatud allikad ................................................................................................................... 25 3 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on Võru maakonnas, Võru linnas, Tamula supelranna (91901:008:0035) kinnistu DP kava. Vastaval asukohal asub pikaajaliselt kasutatud avalik ranna-ala (mh koostatud dokument „Tamula järve suplusvee profiil“ (Terviseamet, 2011)). DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust. Suplusranna aladele rajatistele (sh LSK § 42) lisaks hoonete võimaldamine eeldab samas Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist (LKS § 40; DP menetluse raames, selle algatamisel), vt täpsemalt ptk 1. Tegevuse huvitatud isikuks on kohalik omavalitsus (Võru Linnavalitsus). Eelhinnangu koostamisel on lähtutud arendaja poolt koostatud selgitavatest ning illustratiivsetest materjalidest. Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina detailplaneeringuga seonduvates (menetlus jm asjakohane) ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse. Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:  ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:  „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017);  „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018);  „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Riin Kutsar jt 2019);  „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon 28.09.2021. a). 4 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 1. Detailplaneeringu ehk kavandatava tegevuse lühikirjeldus Käesoleva KSH EH objekt on Võru maakonnas, Võru linnas, Tamula supelranna (91901:008:0035) kinnistuga (joonis 1.1) seonduv DP kava (joonis 1.2). Tamula supelranna kinnistu asub linnas Tamula järve põhjakaldal, linna tiheasustatud (inimtegevuse poolt muudetud) alas ja kuulub omavalitsuse peamiste puhkealade hulka. Tamula supelranna kinnistu pindala on 41022,0 m², millest õuemaa on 796,0 m² ja muu maa on 40226,0 m². Maa sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa (säiliks ka tulevikus). Pika ajalooga rannaala on Võru turismipiirkonna üheks peamistest objektidest, jäädeks selleks ka tulevikus. Suplusala hallatakse mh dokumendi „Tamula järve suplusvee profiil“ (Terviseamet, 2011) alusel. Joonis 1.1. DP kavaga seotud maaüksuse asukoht Võru linnas (märgitud sinise joone ja oranži asukoha tähisega). Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust. Suplusranna aladele rajatistele (sh LSK § 42) lisaks hoonete võimaldamine eeldab samas Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist (LKS § 40; DP menetluse raames, selle algatamisel). Vastavad alad (joonis 1.2), mille tõttu on vaja teostada ka DP menetlus (hetkel algatamata) on kohalik omavalitsus määratlenud arvestades rannaala senise kasutuse praktikaid ning tuleviku visioone. Joonisel 1.2 on esitatud seega DP kava alana kaks piirkonda – edaspidi nimetatud ka kui „rannakohvik“ (PK1; kinnistu keskosas) ja „rannatare“ (PK2; kinnistu keskosast kagus) 5 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. piirkonnad (piirkondade nimetused valitud varasemate nö maamärkide/tegevuskohtade järgi), mis ulatuvad vähemalt Tamula supelranna kirdepoolsema kinnistu piirini (st maa alad kehtivast kalda ehituskeeluvööndist väljaspool). Joonis 1.2. Tamula supelranna (91901:008:0035) kinnistul DP kavaga hõlmatavad alad (eristatavad punase joonega), mh ranna ehituskeeluvööndi (sinise joonega) vähendamise vajadusega alad (kinnistu keskel „rannakohvik“ ja keskosast kagus „rannatare“ piirkonnad, vastavalt ka „PK1“ ja „PK2“). Alus mh: Võru Linnavalitsus ning Maa- ja Ruumiamet, 2025. DP kava piirkonnas („rannakohvik“ ehk PK1) – tegevuspaiga pikkus järve kalda ehituskeeluvööndis 135 m ning ehituskeeluvööndi teadaolev vähendamise soov 25 m (alles jääv ehituskeeluvööndi ulatus 25 m). Piirkonnas asub ehitisregistri andmetel Tamula promenaadi rajatis (220860451). 2018. aastal koostatud Tamula rannaala auditi kohaselt kuuluvad Tamula promenaadi (EhS § 3 lg 3 kohase ehitusliku tervikkompleksi aluseks 2009. a Artes Terrae OÜ projekt) koosseisu skulptuur, paadisild, tribüünid, pontoonsild, vetelpäästetorn, rannabangalo, rannabangalo abihoone, rannabangalo lava, rannavalve hoone, purskkaev, vee "Seen", pontoonidel paadisild, WC- hoone, laudteed, betoonkiviteed, jm rajatised. Rannabangalo ja rannabangalo abihoone (edaspidi nimetatud ka kui rannakohvik) võeti kasutusele 2007. a. Rajatise asukoht on ajalooliselt välja kujunenud ja selles asukohas võimaldatud hooajaline kaubandus- ja 6 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. toitlustustegevus. 18.04.2024 väljastatud ehitusteatise 2411201/08579 alusel on promenaadi rajatist ümber ehitatud ja endiste bangalo ja abihoone asukohas ühekorruseline puitrajatis vaivundamendil (±0,0 = 70,95 abs), kus asub mh rannakohvik (joonis 1.3), kus olemas ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning elekter ja küte (lokaalne). Rannabaari Tamula järve poolsesse alasse on rajatud terrass (joonis 1.4 ja 1.5), mis ulatub loode küljest lipumastideni. Kohalikul omavalitsusel on soov vastavat rajatist kasutada tulevikus hoonena, võimaldades ka aastaringseid teenuseid avalikkusele. Teadaolevalt eraldi ümberehitusi teostada ei ole vajadust, täpsustada on vaid vaja senise rajatise kasutuskorda ja -põhimõtteid. Joonis 1.3. Rajatise vaade loodest. Foto: Alkranel OÜ, 11.03.2025. Joonis 1.4. Rajatise ja terrassi vaade läänest. Foto: Alkranel OÜ, 11.03.2025. Joonis 1.5. Terrassi vaade läänest. Foto: Alkranel OÜ, 11.03.2025. Rannakohviku ümbrust täiendav hoonestus – rannakohviku ümbrusesse (joonisel 1.2 näidatud tsooni PK1) ja seniseid ranna rajatisi arvestades on kohalikul omavalitsusel soov paigaldada hooajalise (suplusperiood) kasutusega hooneid (20 m2/kuni 5 m kõrge). Hooned võimaldaksid 7 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. pakkuda suplusranna teenindus-, puhke- ja tegevusfunktsioone. Hoonete all kasutatakse vajadusel vai- või postvundamente, mitte lausalist maapinna tõstmist, esimese korruse tasapind vähemalt 71,2 m abs. Hoonete paigutusalades võib asuda ka ühisvee- ja kanalisatsiooniga liitumist võimaldav taristu (arvestades DP kava ala naabruskonna ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni trasside asetust). Hoonete arhitektuurilised ja tehnilised lahendused (mh vajadusel radooniohust tulenevad) määratakse kohaliku omavalitsuse poolt (kaalutakse mh võimalust, et osad hooned on teisaldatavad nt jõuluturu tarbeks, linna Seminari väljakul). Detailsemad lahendused töötatakse läbi planeeringu menetluses, selle algatamisel. DP kava piirkonnas („rannatare“ ehk PK2; joonis 1.6) – tegevuspaiga pikkus järve kalda ehituskeeluvööndis 17 m ning ehituskeeluvööndi teadaolev vähendamise soov 25 m (alles jääv ehituskeeluvööndi ulatus 25 m). Kohalikul omavalitsusel on soov paigaldada vastavasse alasse hooneid, millede parameetrid jm põhimõtted ühtivad PK1 kirjeldatuga (vaata piirkonna PK1 alamjaotist ehk lõiku „Rannakohviku ümbrust täiendav hoonestus“). Joonis 1.6. DP kava piirkonnas („rannatare“ ehk PK2, joonis 1.2) vaade idast. Foto: Alkranel OÜ, 11.03.2025. 8 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (14.03.2025. a)) ning Maa- ja Ruumiameti teaberakendusi (2025). Eelhinnangus käsitletav ala asub Võru maakonnas, Võru linnas, Tamula supelranna (91901:008:0035) kinnistul (vt ka ptk 1). Võru linnas (14 km2) elab 11358 elanikku (seisuga 01.01.2025). Tamula supelranna kinnistu jääb Kesklinna asumisse, mis on linna kõige mitmekülgsema maakasutusega piirkond. Valdav osa Kesklinna asumist on määratud polüfunktsionaalse keskuse alaks, kus ühenduvad keskuse erinevad funktsioonid: äri- ja erateenused, kaubandus, avalikud teenused, elamine ning puhkamine. DP kavaga hõlmatud alad piirnevad (tabel 2.1 ja joonis 2.1) enamasti elamumaaga ja transpordimaaga, lõunapool ärimaadega ning põhjapool asub park. Kinnistu keskosa lähistel paiknevad spordirajatised: tenniseväljakud, jõulinnak, skatepark ja korvpalliplats (Maa- ja Ruumiamet, 2025). Ca 300 m raadiuses puuduvad maardlad, maaparandussüsteemid ja ohtlikud käitiseid või nende ohualad. Joonis 2.1. DP kava alade (Tamula supelranna (91901:008:0035) kinnistul, helesine joon) PK1 ja PK 2 (väljasopistused, punasest joonest; vt ka joonis 1.2, ptk 1) ümbruskonna kinnistud (lähimad toodud tabelis 2.1). Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse aladega (joonis 2.1) seostuvad lähimad katastriüksused (põhjast lõunasse), va Tamula järv (91901:007:0027; 100% veekogude maa). Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. Nr Lähiaadress Pindala / m² Katastritunnus Sihtotstarve 1 F. R. Kreutzwaldi park 14443,0 91901:007:0052 Üldkasutatav maa 100% 2 Tartu tänav T3 3754,0 91901:008:0028 Transpordimaa 100% 3 Tartu tn 59 795,0 91901:008:0580 Elamumaa 100% 4 Tartu tn 55 // 55a // 55b 2171,0 91901:008:0030 Elamumaa 100% 9 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Nr Lähiaadress Pindala / m² Katastritunnus Sihtotstarve 5 Vee tn 4b 1130,0 91901:008:0034 Üldkasutatav maa 100% 6 Vee tänav T1 11747,0 91901:008:0032 Transpordimaa 100% 7 Vee tn 4 1936,0 91901:008:0860 Ärimaa 100% 8 Vee tn 6 1627,0 91901:008:0650 Ärimaa 100% 9 Vee tn 8 10930,0 91901:008:0520 Ühiskondlike ehitiste maa 50%, arimaa 50% Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk 2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2). 2.1. Tegevuspaiga piirkonna seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega Võru linna üldplaneeringu (ÜP; 2009) kohaselt on DP kava alade maakasutuse juhtfunktsioon supelrannamaa ning osaliselt puhke- ja virgestusmaa (joonis 2.2). Puhke- ja virgestusmaana reserveeritud ÜP-s ümbruses mh järve rannapromenaad (Roosisaare sillast Võlsini) ning perspektiivne spa-keskuse ala. DP kava alal on I klassi väärtmaastik, piirnedes rohevõrgustikuga (toonase maakonna teemaplaneeringu järgi). Võru linna ÜP-s on Tamula rannaala arendamine põhjendatud vajadusega muuta see ala linnakodanike ja külaliste jaoks atraktiivseks puhke- ja vaba aja veetmise kohaks. Puhkeala järve ääres ei sea ohtu järvega seotud kaitse-eesmärkide täitmist. Puhkeala ei põhjusta muutusi järve toitelisuses ega sea ohtu kaitsealuste liikide säilimist (OÜ Hendrikson & Ko, 2009). ÜP ptk 2.4 kohaselt on lähtudes looduskaitseseadusest kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene looduskaitseseaduse § 38 lg 4 rajatistele ning § 38 lg 5 kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud ehitistele ja rajatistele. Võru linna veekogude ääres võib ehituskeeluvööndis ilma detailplaneeringut koostamata kavandada järgmisi rajatisi ja ehitisi:  Tamula kaldal jalakäijate promenaad (betoonist vms materjalist jalakäijate ja kergliiklustee);  supelranna teenindamiseks vajalikud rajatised (nt. rannabungalo);  paadisildadele ja lautritele (ptk 3.16 tingimused).  tuletõrje veevõtukohtadele;  avalikult kasutatavale tänavale. ÜP-d täiendab mh Võru linna arengukava 2017–2035 (2017 - 2024), kus on mh kirjeldatud Tamula järve kaldaala korrastamise ja arendamise prioriteetsust (lähtudes omavalitsuse taristust, mh Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019– 2031 (2019). Linna arengukava järgib ka Võru maakonna arengustrateegia 2035+ (2023) suundi, kus kultuuri ja eripärade valdkonnas on käsitletud ka turismisektorit. 10 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Joonis 2.2. Väljavõte Võru linna üldplaneeringust (2009), DP kavaga hõlmatud alade piirkonnas. Võru maakonnaplaneering 2030+ (2018) on koostatud ja kehtestatud maakonna piirides, mis kehtisid enne haldusreformi. Maakonnaplaneering andis suunised maakonna kestliku ruumilise arengu tagamiseks, võimaldades tasakaalustatud ruumistruktuuri ning elukvaliteeti. Maakondlikuks keskuseks on Võru linn. DP kava alad on linnalise asustuse alal (suplustsoonis), kus üleujutusaladel tuleb ehitustingimuste seadmisel arvestada üleujutusriskiga (sh ehitiste püsivuse tagamisega ning ka looduslike protsesside jätkumisega). DP kava ala on jätkuvalt väärtuslikul Võru-Roosisaar-Kubija (riikliku tähtsusega ala) maastikul, piirnedes rohelise võrgustikuga. Väärtuslikud maastikud on alad, millel on nende eripäradest tulenevalt suurem väärtus kui ümbritsevatel aladel. Põhimõtted väärtuslike maastike säilimiseks (siinkohal asjakohased):  säilitada maastike arhitektuuriline ja maastikuline miljöö (sobitada uued ehitised kooskõlas olemasolevatega);  säilitada ja avada kauni vaatega kohad (maa-alade reserveerida puhkekohtadena ja avaliku kasutusega aladena). Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab mh Tamula järve (VEE2126200; vt ka nt ptk 2.2 ja 3), mille veepeegel (69,1 m abs) 217,5 ha, keskmine sügavus 4,3 m, veemaht 9285 tuh m³ (Keskkonnaportaal, 2025). Järve veekvaliteeti tuli lugeda kesiseks ning hea seisund tagatud pärast 2027 a (põhjused Hg kalas, TBT settes). Koormused – sademevesi, kanalisatsiooniga ühendamata majapidamised ja põllumajanduse hajukoormus. Meetmed on kokkuvõtvalt järgnevad:  ühiskanalisatsiooni välja ehitamine ja rekonstrueerimine ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise toetamine;  riikliku keskkonnapoliitika keskkonnaharidusliku ja ennetava tegevuse korraldamine;  veekogumil riikliku järelevalve tegemine. 11 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgselt Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 1 ja 2.1-s ei käsitletud) ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet. Loodusgeograafiliselt paikneb Võru linn Võru-Hargla nõos, Võru orundis, millest põhjapool asuvad Ugandi lavamaa ning lõunas Haanja kõrgustik. Suurem osa Võru linnast, mis kaardub ümber Tamula järve põhja- ja idaosa, paikneb järve põhjakaldal kahe kuni 1500 m pikkusel moreenkünnisel (OÜ Hendrikson & Ko, 2009). Maa- ja Ruumiameti (2025) järgselt on võimalike arendusala kõige ülemise pinnakatte kihis (va muld) aleuriiti. Tegemist on suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga (1:50 000 kaardistuse alusel). Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus, 2025) kohaselt on piirkonnas pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk klass keskmine või madal (50-100 kBq/m³). Piirkonna keskmist radooniohu taset on ptk 1 juba arvesse võetud. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste (2025) järgi asuvad kavandatava tegevuse alal Võru vanalinna muinsuskaitseala (kultuurimälestiste register 27008), puuduvad samas otsesed üksikobjektid (mälestised) või pärandkultuuriobjektid. Muinsuskaitseala koosneb Tamula järve ja Koreli oja vahel paiknevast ajaloolisest linnatuumikust, mis on rajatud 1785. a generaalplaani järgi (Kultuurimälestiste register, 2025). DP kava alaga seotud kinnistu piirneb F. R. Kreutzwaldi pargiga (KLO1200095), kus paikneb F. R. Kreutzwaldi monument (A. Adamson, 1926 (graniit, pronks)), mis on kunstimälestis (kultuurimälestiste register 7838). F. R. Kreutzwaldi pargi (pindala 2,1 ha) kaitse-eesmärk lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 03.03.2006. a määrusest nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega (ptk 2.1 ÜP KSH alusel). EELIS (14.03.2025. a) andmete alusel on paikkonnas ka II kaitsekategooria 6 liigi nahkhiirte leiukohad: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; KLO9112703), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii; KLO9112701), tiigilendlane (Myotis dasycneme; KLO9112705), suurvidevlane (Nyctalus noctulasuvine; KLO9112704), veelendlane (Myotis daubentonii; KLO9112702) ning kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus; KLO9112716). Ohud kokkuvõtlikult nahkhiirtele (mh Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava (Keskkonnaamet, 2017)) - elupaikade killustumine, varjepaikade kadumine ehitiste renoveerimisel, varjepaigaks sobivate puude raie, toitumisveekogude reostumine, pestitsiidide kasutamine, hukkumine teedel ning tuuleparkide rajamine rändeteedele. Suvine häirimistundlikum aeg (raie kontekstis) on juuni ja juuli kuu, millele soovitav lisanda kuni esimene pool augustist; periood kattub osaliselt üldise riigis rakendatava raierahuga (peamiselt 15.04-15.07, mh lindude osas)). Juba eelnevalt ning ptk 1 ja 2.1 esile toodud Tamula järv (vt ka ptk 3) on kalgiveeline eutroofne (rohketoiteline) keskmise karedusega kihistumata järv. DP kavaga kaetud alade puhul on tegemist ametliku suplusala osaga, mille ümbruskonnas puuduvad ka maismaa märgalad/niidud/vääriselupaigad. Järve veepind kõigub aasta jooksul umbes 1 meetri võrra (Võru maakonnas asuvate Tamula ja Vagula järvede vahelise kanali korrastamise vee- erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine (Alkranel OÜ, 2009)). Üldjuhul toimub väljavool Tamulast läbi Vanajõe Võhandusse, kuid suurveeajal tekib sageli olukord, kus Võhandu jõgi pressib peale ning vesi hakkab mööda Vanajõge voolama tagasi Tamulasse. Pikaajaliste vaatluste tulemusel näivad suuremad tulvad (kestvus 8-65 päeva) linnas korduvat ca iga 12 a tagant (Sults ja Mugra, 2006). Üleujutuse esinemise kõrgused on toodud tabelis 2.2, 12 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. mida täiendab joonis 2.3. Maa- ja Ruumiameti üleujutusalade rakenduse (2025) järgi on iga 10 a tagant (tõenäosusega) toimuda võiva üleujutuse abs kõrgus ulatuda 70,68 m, 50 a tagant 70,97 m, 100 a tagant 71,07 m. Ptk 1 esitatud alade järgi on PK 1 maapinna abs kõrgused 70,5 kuni 71 m ning PK 2 puhul 70 – 70,5 m. Olemasolev rannakohviku põranda kõrgus 70,95 abs ja uute võimalike hoonete (vaiadel vms lahendused, vt ptk 1) põrand kavandatud 71,2 m abs kõrgusele. Tamula järv on loodusala (vt ptk 3) ja samaväärselt siseriiklikult hoiuala (KLO2000080; 210,9 ha (veeosa 210,2 ha)), Keskkonnaportaal, 2025. Hoiuala kaitse-eesmärk on looduslikult rohketoitelise järve (3150) ning sellega seotud liikide hariliku hingi (Cobitis taenia) ja hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse. Kuna vastavad liigid kattuvad loodusala kaitse- eesmärkidega, siis on nendega seonduvat käsitletud ptk-s 3. EELIS (14.03.2025. a) andmete alusel levib Tamula järves III kaitsekategooriasse kuuluv valge vesiroos (Nymphaea alba; KLO9351515) ja sile kardhein (Ceratophyllum submersum; KLO9317816) ning piirkonnas on veel II kaitsekategooriasse kuuluv juurduv kõrkjas (Scirpus radicans; KLO9322124). Ka vastavate liikide soodsus sõltub põhimõtteliselt järve elupaigatüübi soodsast seisundist, mistõttu ei saa needki liigid olla ohustatud, kui ptk 3 järgselt ei ole ohustatud järve elupaigatüübi soodne seisund. 13 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 3. Natura 2000 alade eelhindamine Käesolev ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Natura 2000 alade teemade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (R. Kutsar jt, 2019) ning „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon, 28.09.2021. a). Samuti on järgitud dokumenti „Tamula järve hoiuala ja Vagula järve hoiuala kaitsekorralduskava“ (Keskkonnaamet, 2024) ning muid asjakohaseid materjale. Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 3.1. Käesolevas dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile. Joonis 3.1. Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem. Allikas: Euroopa Komisjon, 2021 14 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse mõjutada Kavandatav tegevus – DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust (vt täpsemalt eelhinnangu ptk 1). Kavandatav tegevus ei ole otseselt seotud Natura-alade kaitse korraldamisega. Paikkonnaga on seotud Natura 2000 ala – Tamula järve loodusala (RAH0000511; EE0080637), mille kaitse-eesmärk on (Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615):  elupaigatüüp - looduslikult rohketoiteline järve (3150) ehk Tamula järv;  Tamula järvega (elupaik) seotud isendid – saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis). Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitab tabel 3.1 (esitatud järve elupaigatüüp ja sellega eelnevalt seostatud liigid). Tabel 3.1. Tamula järve loodusala elupaigatüüp ja sellega seostatud liigid (DP kava alad järve kaldavööndis, olemasoleva suplusala alal). Allikad EELIS (14.03.2025); Tamula järve hoiuala ja Vagula järve hoiuala kaitsekorralduskava (Keskkonnaamet, 2024). NR Elupaigatüübi või liigi Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad, Kaitse-eesmärgid taustandmed vm käesoleva analüüsi kontekstis) (pikaajaline) 1 Rohketoiteline järv (3150; Ohutegurid – eutrofeerumine, kaldaalade Elupaigatüübi Tamula) - esinduslikkus B, muutmine, maaküttetorustike paigaldamine, seisundi säilitamine ökoloogiline seisund aktiivne mootorsõidukite kasutus. Meetmed 210 ha ulatuses, kesine (vt ka – hoida ära järve väliskoormuse ökoloogiline seisund veemajandusakava suurenemist. Uuring mootorsõidukite on vähemalt hea eelhinnangu ptk 2.1) mõjust järvele 2 Harilik hink (Cobitis Ohutegurid – kaldaala puhastamine ja Elupaik on soodsas taenia) - elupaik hinnatud süvendamine, veetaseme või kvaliteedi seisundis, liigile sobivaks langus, veeliikluses tulenev suurem lainetus. katsepüügiga 3 Harilik vingerjas Meetmed – ohuteguritega seotud tegevuste saadakse vähemalt (Misgurnus fossilis), liik puhul kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel 20/5 isendit järves vähearvukas koos mõjude hindamistega (hink/vingerjas) 4 Saarmas (Lutra lutra), Ohutegurid – küttimine (sh hukkumine Alal elab vähemalt 1 2019. a ohustatuse koprapüünistes), elupaikade hävimine ja paar hinnangu põhjal on veekogude õgvendamine. Meetmed – soodsas seisus ning on levikuandmete täpsustamine/ohuteguritega tõenäoline, et on järvega seotud tegevuste puhul kaalutlusotsuste seotud. EELISe tegemine, vajadusel koos mõjude (14.03.2025 a) järgi liik hindamistega seotud ka Koreli ojaga 3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitas tabel 3.1 (ptk 3.1), kuhu oli esile toodud asjakohased Natura 2000 loodusala elupaik ja liigid, mis seostusid vastava elupaigatüübiga, mille kaldatsoonis asub olemasolev ja arendatav suplusala. Järgnevas tabelis 3.2 on välja toodud kokkuvõte võimalikest ohtudest elupaigatüübile ja liikidele seoses 15 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega. Tabeli alusel ei ole fikseeritud ohtu Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide täitmisele. Tabel 3.2. Kokkuvõte võimalikest ohtudest loodusala asjakohasele (vt tabel 3.1) elupaigatüübile ja sellega seotud liikidele seoses kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega. Elupaigatüüp/liik Tegevuse Selgitus (juhindudes teadaolevatest ohuteguritest jm mõju/oht asjakohasest) Rohketoiteline järv Puudub Kavandatav tegevus toimuks juba olemasolevas ja (3150; Tamula) aktiivselt kasutatavas rannas, mille edasist toimimist ei pea elupaigatüübile ohuks veemajanduskava ega ka alaga seotud kaitsekorralduskava. DP kava aladel küll võimaldataks kaaluda suplusranna hoonestuse (ptk 1) toomist veekogule lähemale, kuid mitte viisil/ulatuses, mis põhjustaks teadaolevate ja elupaigatüübiga seonduvate ohutegurite (vt ka tabel 3.1) võimendumist Harilik hink (Cobitis Puudub Elupaik Tamula järves (vt käesoleva tabeli rida „… taenia) ja harilik järved“) on seotud liikidele avalduvate võimalike vingerjas (Misgurnus mõjudega. Kui elupaiga soodne seisund on tagatud, siis on fossilis) tagatud ka liikide soodsa seisundi eesmärgid. Vastava tabeli eelneva rea järgselt on elupaigatüübi mõjutamine välistatud, st ei ole ette näha ka liikide soodsa seisundi hoidmist ohustavaid tegureid Saarmas (Lutra lutra) Puudub Kavandatav tegevus ei mõjuta liigiga seostatud ohutegurite (vt ka tabel 3.1) võimendumist. Tegevuse ala on juba varasemast supelrannana kasutusel olnud, ei põhjusta ka liigile sobivate elupaikade hävimist 3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus Peatükkide 3.1 ja 3.2 alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 ala (loodusala) kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura 2000 alade kohast täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel mõju eeldusi analüüsitud loodusala eesmärkidele ei ole. Siiski toob käesoleva töö koostaja siinkohal välja veel järgnevat, toetudes juhisele Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (Euroopa Komisjon, 2021). Vastavast juhisest nähtub, et hinnangud tuleb üle vaadata, kui kava või projekti edasise ettevalmistamise käigus muudetakse või täiendatakse. Nt senisega võrreldes suureneb DP kava ala, Natura 2000 ala väärtusteni ulatudes ja nende eesmärkide mõjueelduste suurenemise kontekstis. 16 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KSH algatamise vajalikkuse määramine Ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info käsitlemist. Alljärgnevad ptk-d (koos ptk 3) näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte: 1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest; 2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; 3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse; 4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel; 5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust); Alljärgnevates peatükkides (4.1-4.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Hinnangud on antud, arvestades nii otsese kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused ongi nende fikseerimisel esitatud ptk 4.1-4.5 (katab ka KeHJS § 33 lg 2 nimetatut, sh p 4 ning planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 5 mõistes asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonna aspekte). Ptk 4.6 võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks. 4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kavaga hõlmatav ala pikaajalise ajalooga suplusalal, Tamula järve kaldal. DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust, vastavalt ka kehtivatele strateegilistele dokumentidele. Suplusranna aladele rajatistele (sh LSK § 42) lisaks hoonete võimaldamine eeldab samas Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist (LKS § 40; DP menetluse raames, selle algatamisel). St Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine vastavate eesmärkide tarbeks on tänases õigusruumis võimalik vaid 17 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. läbi asjakohase planeerimismenetluse ning seega loob planeeringu (selle algatamisel) protsess nõutud aluseeldused tegevuste kaalumiseks ja võimalusel ka ellu viimiseks. DP kava ala kohta kogutud teave (mh ptk 2 ja 3) ei näita, et soovitava tegevuse elluviimise/tegevusega jätkamise tingimused oleksid keerulised (keskkonnategurite või sotsiaal-majanduslike asjaolude tõttu). DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid juba toimivat suplusala täiendavate lahenduse haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks/jätkamiseks teadaolevalt takistavaks teguriks. DP (selle algatamisel ja korrektsel menetlemisel) loob aluse pikaajalise ja funktsionaalselt vastavasse asupaika sobiva maakasutuse jätkamiseks. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust. 4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh arengudokumendid), mille elluviimist ehk seatud eesmärke (mh valdkondlikud, nt väärtuslik maastike) kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt mõjutada. Kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist (ptk 1 baasil) arvestades ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks ka tulevikus. Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka juba ptk 4.1 esitatud teabes. DP loob DP kava (vt ptk 1) edasisel võimalikul menetlusel juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks/jätkamiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega. 4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse Detailplaneeringu kava edasine menetlus on eelnevate alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas (sh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest ÜP maakasutuslike eesmärkidega/võimalustega paikkonnas laiemalt, neid kahjustamata). Käesoleva DP menetlustasandi puhul puuduvad samas olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka alljärgnevast teabest. DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP menetlus otseseks vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada teemakohase (tegevuse pikaajaline toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. 18 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastav DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi, kui planeering algatatakse) DP protsess riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule. 4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) Käesolev peatükk jaotub omakorda üheksaks alampeatükiks. Vastavad ptk-d hõlmavad mh järgnevaid teemasid (eraldiseisvalt või läbivalt):  mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale);  mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond);  mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;  mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;  piiriülene mõju ja katastroofid. 4.5.1. Maa ja maakasutus Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kavaga hõlmatav ala pikaajalise ajalooga suplusalal, Tamula järve kaldal. DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust, vastavalt ka kehtivatele strateegilistele dokumentidele. Suplusranna aladele rajatistele (sh LSK § 42) lisaks hoonete võimaldamine eeldab samas Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist (LKS § 40; DP menetluse raames, selle algatamisel). Kui vastav taotlus (DP menetluse raames) rahuldatakse Keskkonnaameti poolt, siis juba ptk 4.1 johtuvalt ei ole tegevusel endal negatiivseid seoseid ala või selle piirkonna maa ja maakasutuse mõjutamisega. Pigem on seosed positiivsed. Lähtuvalt LKS-le on veekogude kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Veekogu kalda ehituskeeluvöönd – vastavalt ptk 1 on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamist analüüsida üldistatult PK 1 alal (vt joonis 1.2, ptk 1) 25 m ulatuses ning PK 2 alal samuti 25 m ulatuses. Järgnevalt on esitatud looduskaitseseaduse § 40 lg 1 teemade (kalda kaitse eesmärkide suhestumine kaldal asuvate looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise, kalda eripära arvestava asustuse suunamise ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine) eelanalüüs. Analüüsitud teemavaldkondade järgselt on toodud ka koondjäreldus (tegevuse kaalutavuse osas LKS § 40 lg 1 mõistes). 19 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine ei ole tegevuse puhul ohustatud, kuivõrd ptk 1 kirjeldatud alad PK 1 ja PK 2 asuvad juba piirkonnas, kus on pika-ajaliselt paiknenud supelrand. St tehniliselt lisatakse supelranna rajatiste vahele/juurde hoonestust (ptk 1 alusel ka muudetakse ühe rajatise funktsiooni), mis on mõeldud supelranna teenindamiseks. Ptk 1 alusel ei saa eeldada vastavate hoonete kasutusest ohtu järve ranna kallastel asuvatele looduskooslustele (mh nende säilimise perspektiivile). Kokkuvõttes puudub negatiivne (ebasoodne) mõju kaldal asuvate looduskoosluste säilitamisele. Reljeef ̶ Maa- ja Ruumiameti üleujutusalade rakenduse (2025) järgi on iga 10 a tagant (tõenäosusega) toimuda võiva üleujutuse (Tamula järvega seonduv) abs kõrgus ulatuda 70,68 m, 50 a tagant 70,97 m, 100 a tagant 71,07 m. Ptk 1 esitatud alade järgi on PK 1 maapinna abs kõrgused 70,5 kuni 71 m ning PK 2 puhul 70 – 70,5 m. Olemasolev rannakohviku põranda kõrgus 70,95 abs ja uute võimalike hoonete (vaiadel vms lahendused, vt ptk 1) põrand kavandatud 71,2 m abs kõrgusele. Kavandatav tegevus ei muuda piirkonna reljeefi ei tegevusega seotud ehitiste rajamisel ega ka tulevikus (ehitiste tehnilised lahendused ei ohusta ranna kalda püsivust). Kokkuvõttes puudub negatiivne (ebasoodne) mõju reljeefile. Kõlvikute ja kinnisasjade piirid ̶ ptk 1 kirjeldatud alad PK 1 ja PK 2 asuvad juba piirkonnas, kus on pika-ajaliselt paiknenud supelrand. Planeeritavad tegevused ei eelda kõlvikute ümberkujundamist ega ka kinnisasjade piiride muutmist. Kokkuvõttes puudub negatiivne (ebasoodne) mõju kõlvikute ja kinnisasjade piiridele. Olemasolevad teed ja tehnovõrgud – planeeringualale, sh Tamula supelrand kinnistule, ulatuvad Karja tänav, Tartu tänav ja Vee tänav, mille kaudu on alale juurdepääs tagatud. Praegusele rajatisele (rannabangalo ehk rannakohvik) on juba loodud liitumine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga ning elektriga. Seega on arenduskavaga kinnistu ääres olemas nii teed kui ka vajalikud tehnovõrgud ning kalda kaitse eesmärkidega otseseid vastuolusid põhjustavaid rajatisi ei ole või täiendavalt juurde ei kavandata. Kokkuvõttes puudub negatiivse (ebasoodne) mõju eeldus tulenevalt ligipääsudest ja tehnovõrkudest. Väljakujunenud asustus ̶ DP kava ala asub piirkonnas, kus on juba väljakujunenud asustus ning DP kava ala kava ei muuda seda asustusmustrit ehk sobitub piirkonda. Ptk-st 2.1 nähtub, et kehtivat ÜP-d täiendab mh Võru linna arengukava 2017–2035 (2017 - 2024), kus on mh kirjeldatud Tamula järve kaldaala korrastamise ja arendamise prioriteetsust (lähtudes omavalitsuse taristust, mh Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019–2031 (2019). Linna arengukava järgib ka Võru maakonna arengustrateegia 2035+ (2023) suundi, kus kultuuri ja eripärade valdkonnas on käsitletud ka turismisektorit. Kokkuvõttes puudub negatiivse (ebasoodne) mõju eeldus tulenevalt väljakujunenud asustusest ja selle suhestumisest Tamula järve kaldavööndisse. Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine – ptk 1 kirjeldatud alad PK 1 ja PK 2 asuvad juba piirkonnas, kus on pika-ajaliselt paiknenud supelrand. St tehniliselt lisatakse supelranna rajatiste vahele/juurde hoonestust (ptk 1 alusel ka muudetakse ühe rajatise funktsiooni), mis on mõeldud supelranna teenindamiseks. Vastavad tegevused ei takista vaba liikumist ega ka juurdepääsu veele või ülejäänud kalda-aladele. Kokkuvõttes puudub negatiivne (ebasoodne) mõju vabale liikumisele ja juurdepääsule. Koondkokkuvõte - LKS § 40 lg 1 järgselt eelanalüüsitud teemavaldkonnad ei andnud ühelgi juhul negatiivset vastet, st kalda kaitse eesmärkide negatiivset mõjutamist ei saa tegevuse 20 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. tulevasel lubamisel eeldada. Lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Vastava teemavaldkonna osas, kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust. 4.5.2. Maastik (sh pinnavormid) Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kavaga hõlmatav ala pikaajalise ajalooga suplusalal, Tamula järve kaldal. DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust, vastavalt ka kehtivatele strateegilistele dokumentidele. Ptk 1 alusel ei ole ette näha maastiku ja selle vormide olulist (negatiivset) muutmist vastavatel aladel. 4.5.3. Maavarade kasutus Projektalale ei jää maardlaid. DP kava ala arendamisel kasutatakse maavarasid eelkõige ehitustegevuse käigus. Maavarade ressursside (nt ehitusmaavarad) kasutamist kavandatav tegevus ei kitsenda, maavarasid kavandatakse kasutada eesmärgipäraselt ja säästlikult. St ei looda materjali defitsiiti ning seega ei kitsenda maavaravarude üldist kasutust neile, kes vastavaid maavarasid täiendavalt tarbida võiksid ja sooviksid. 4.5.4. Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke Ptk 1, 2.1 ja 2.2 ning 4.1 ja 4.5.1 esitatud teabest saab järelda, et mullastik ja pinnas ei sea arendustegevusele ebaproportsionaalseid väljakutseid ning annab võimaluse arendada suplusalaga seotud hoonestust ning seda kasutada ilma oluliste negatiivsete ressursikuludeta ning jääkide ja heidete tekketa. Tegevuste käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Mistõttu täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Seega kavandatav tegevus ei mõjuta asjakohase teemavaldkonnaga seotud aspekte negatiivselt (tulenevalt ka taustainfost ptk-ides 1 ja 2). 4.5.5. Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale DP kavaga kaetud alade puhul on tegemist ametliku suplusala osaga, mille ümbruskonnas puuduvad ka maismaa märgalad/niidud/vääriselupaigad. Tegevuse iseloomu (vt ptk 1) tõttu ei ole asjakohane eeldada negatiivseid mõjusid (sh ohte) põhjaveele (kvaliteet/ressurss) ning merekeskkonnale. DP kavaga seonduvad tegevused on otseses puutumuses Tamula järvega, mida on omakorda arvestatud juba ptk 3 ja 4.5.1 (käsitletud ka veekogu kalda kaitse- eesmärkidega seonduvat), kus negatiivsete mõjude avaldumise aspekte ei fikseeritud. Lõpliku seisukoha (kalda ehituskeeluvööndi lubatavuse osas) kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest). 4.5.6. Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) Kavandataval tegevusel ei ole olulist mõju piirkondlikule õhule ja kliimale. Planeeringu kavaga (ptk 1) ettenähtud ehitised ja tehnilised lahendused vastavad kogutud andmete alusel seadustest tulenevatele nõuetele, st ei ohustata keskkonda. Samuti ei ole tegevuse tulemusel põhjust 21 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. eeldada nt soojasaarte efekti teket (esineb nt mastaapsete kõvakattega alade korral) või selle mastaabi suurenemist paikkonnas, kuivõrd ei suurendata sellisel määral kõvakattega alade mahtu. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust. 4.5.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid DP kava ala ei asu rohevõrgustikul, kuid külgneb sellega (Tamula järve võtmes). DP kavaga seonduvad tegevused on otseses puutumuses Tamula järvega, mida on omakorda arvestatud juba ptk 3 ja 4.5.1, kus negatiivsete mõjude avaldumise aspekte ei fikseeritud. Lõpliku seisukoha (kalda ehituskeeluvööndi lubatavuse osas) kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Ptk 2.2 alusel on ranna paikkonnaga, mitte otseselt planeeritud tegevuste aladega (vt ptk 1, joonis 1.2), üldiselt seostatavad nahkhiired. Seega nahkhiirte tõttu piirkonnas tuleb ehitustööde ajal (eelkõige juunist kuni augusti keskpaigani) jälgida, et nahkhiired ei ole ehitatavatesse hoonetesse või ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Ehk, kui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimus/suunis, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):  Nahkhiirte tõttu piirkonnas tuleb ehitustööde ajal (eelkõige juunist kuni augusti keskpaigani) jälgida, et nahkhiired ei ole ehitatavatesse hoonetesse või ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Kui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247. 4.5.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kavaga hõlmatav ala pikaajalise ajalooga suplusalal, Tamula järve kaldal (Võru linnas, tiheasustusala). DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust, vastavalt ka kehtivatele strateegilistele dokumentidele. DP kava alade asetust ja tegevusi (vt ptk 1) arvestades ei seata ohtu inimeste tervist ja heaolu (suplusalal ega ka selle ümbruskonnas). Puuduvad seosed kultuuripärandi ja muude sarnaste väärtuste mõjutamise eeldustega. Tegevus ei lisa senisele suplusranna alale või selle naabruskonda tegureid, mis omakorda saaksid ohtu (mh müra, vibratsiooni, valguse, soojus, lõhna ja kiirguse läbi) seada inimeste tervist, heaolu jms väärtusi/tegureid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust. 22 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 4.5.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate) mõjude avaldumist. 4.6. KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised Lähtudes ptk 3.1 ̶ 3.3 ning 4.1 – 4.5 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk 4.5.7 välja toodud tingimust/suunist mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat/ohutumat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui need tuvastatakse. Ptk 3 valdkonna (Natura 2000 alade kaitse- eesmärkidele mõjude ohtu ei tuvastatud) tõttu on asjaomase asutusena esile toodav Keskkonnaamet. Ptk 4.5.1 esitatu osas on kõige suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogude kallastega seonduvalt samuti Keskkonnaametiga. Samas LKS reguleerib juba vägagi selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist. KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Võru Linnavalitsus) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Võru Linnavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega). 23 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Kokkuvõte KSH eelhinnangu objektiks oli Võru maakonnas, Võru linnas, Tamula supelranna (91901:008:0035) kinnistu DP kava. Vastaval asukohal asub pikaajaliselt kasutatud avalik ranna-ala (mh koostatud dokument „Tamula järve suplusvee profiil“ (Terviseamet, 2011)). DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust. Suplusranna aladele rajatistele (sh LSK § 42) lisaks hoonete võimaldamine eeldab samas Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist (LKS § 40; DP menetluse raames, selle algatamisel), vt täpsemalt ptk 1. Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 1 ja 2) saab kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3 (Natura 2000 alade kaitse- eesmärkidele mõjude ohtu ei tuvastatud) ja 4) tulemused järgnevalt. Tulemused – lähtudes ptk 3.3 ning 4.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk ptk 4.5.7 välja toodud tingimust/suunist mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat/ohutumat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui need tuvastatakse. Ptk 3 valdkonna (Natura 2000 alade kaitse- eesmärkidele mõjude ohtu ei tuvastatud) tõttu on asjaomase asutusena esile toodav Keskkonnaamet. Ptk 4.5.1 esitatu osas on kõige suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogude kallastega seonduvalt samuti Keskkonnaametiga. Samas LKS reguleerib juba vägagi selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist. KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Võru Linnavalitsus) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Võru Linnavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega). 24 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Kasutatud allikad Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):  Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.  Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.  EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (14.03.2025).  Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus, 2023 (https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0 4458dc875375e) viimati vaadatud 20.01.2025.  Eesti väikejärvede batümeetriline seire 2022. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Keskus, 2024.  Ehitisregister (https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/building/220537224), 04.03.2025.  Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615.  Hüdroloogiline aastaraamat 2023. Keskkonnaagentuur, 2023.  Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kliimaministeerium, 2022.  Kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuring Eesti väikejärvedes 2014. Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut, 2014.  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Avaldamismärge: RT I, 11.06.2024, 7.  Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/, 14.03.2025.  Kultuurimälestiste register (https://register.muinas.ee/), 2025.  Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused (https://maaruum.ee/), 2025.  Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava, Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur, 2017.  Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Euroopa Komisjon, 2021.  Tamula järve hoiuala ja Vagula järve hoiuala kaitsekorralduskava. Keskkonnaamet, 2024.  Tamula promenaadi rajatise ümberehituse projekt. Makespace OÜ, 2024.  Võru linna arengukava 2017–2035. OÜ Cumulus Consulting, 2017.  Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019–2031 OÜ Keskkonnalahendused, 2019.  Võru linna üldplaneering. OÜ Hendrikson & Ko, 2009.  Võru linna üldplaneeringu protsessi ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2009.  Võru maakonna arengustrateegia 2035+. SA Võrumaa Arenduskeskus, 2023.  Võru maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2018.  Võru maakonnas asuvate Tamula ja Vagula järvede vahelise kanali korrastamise vee- erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine. Alkranel OÜ, 2009.  Üleujutuste ohjamise ettevalmistamiseks vajalikud muudatused õigusaktides. EV Keskkonnaministeerium, Tallinn. Sults, Ü. ja Mugra, T., 2006. 25 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Tamula supelranna (91901:008:0035) detailplaneering u (DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang KSH menetluse algatamise vajaduse üle otsusta mis korraldaja : Võru Linnavalitsus Huvitatud isik: Võru Linnavalitsus Töö koostaja : Alkranel OÜ Projektijuht : Elar Põldvere 202 5 Publitseerimise üldandmed: Töö koostatud – 04 .0 4 .202 5 . a. Koostajad ( Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman ning Tanel Esperk ( KMH0157 ) . Alkranel OÜ ( www.alkranel.ee ) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999. Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc194323839 \h 4 1. Detailplaneeringu ehk kavandatava tegevuse lühikirjeldus PAGEREF _Toc194323840 \h 5 2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus PAGEREF _Toc194323841 \h 9 2.1. Tegevuspaiga piirkonna seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega PAGEREF _Toc194323842 \h 10 2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgselt PAGEREF _Toc194323843 \h 12 3. Natura 2000 alade eelhindamine PAGEREF _Toc194323844 \h 14 3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse mõjutada PAGEREF _Toc194323845 \h 15 3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale PAGEREF _Toc194323846 \h 15 3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus PAGEREF _Toc194323847 \h 16 4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KSH algatamise vajalikkuse määramine PAGEREF _Toc194323848 \h 17 4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest PAGEREF _Toc194323849 \h 17 4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit PAGEREF _Toc194323850 \h 18 4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse PAGEREF _Toc194323851 \h 18 4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel PAGEREF _Toc194323852 \h 19 4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) PAGEREF _Toc194323853 \h 19 4.5.1. Maa ja maakasutus PAGEREF _Toc194323854 \h 19 4.5.2. Maastik (sh pinnavormid) PAGEREF _Toc194323855 \h 21 4.5.3. Maavarade kasutus PAGEREF _Toc194323856 \h 21 4.5.4. Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke PAGEREF _Toc194323857 \h 21 4.5.5. Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale PAGEREF _Toc194323858 \h 21 4.5.6. Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) PAGEREF _Toc194323859 \h 21 4.5.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid PAGEREF _Toc194323860 \h 22 4.5.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn PAGEREF _Toc194323861 \h 22 4.5.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid PAGEREF _Toc194323862 \h 23 4.6. KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised PAGEREF _Toc194323863 \h 23 Kokkuvõte PAGEREF _Toc194323864 \h 24 Kasutatud allikad PAGEREF _Toc194323865 \h 25 Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on Võru maakonnas, Võru linnas, Tamula supelranna (91901:008:0035) kinnistu DP kava . Vastaval asukohal asub pikaajaliselt kasutatud avalik ranna-ala (mh koostatud dokument „ Tamula järve suplusvee profiil “ (Terviseamet, 2011) ). DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste (võimalikes tuleva s tes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust. Suplusr anna aladel e rajatistele (sh LSK § 42 ) lisaks hoonete võimaldamine eeldab samas Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist ( LKS § 40 ; DP menetluse raames, selle algatamisel), vt täpsemalt ptk 1. Tegevuse huvitatud isik uks on kohalik omavalitsus (Võru Linnavalitsus) . Eelhinnangu koostamisel on lähtutud arendaja poolt koostatud selgitavatest ning illustratiivset est materjali dest . Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina detailplaneeringuga seonduvates ( menetlus jm asjakohane) ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS ) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjao m astelt asutustelt ( KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse. Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 2 2 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt: ületada mõjuala keskkonnataluvust; põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest: „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017); „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018); „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Riin Kutsar jt 2019); „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon 28.09.2021. a). Detailplaneeringu ehk kavandatava tegevuse lühikirjeldus Käesoleva KSH EH objekt on Võru maakon nas, Võru linn as, Tamula supelran na ( 91901:008:0035 ) kinnistu ga (joonis 1.1) seonduv DP kava (joonis 1.2) . Tamula supelranna kinnistu asub linnas Tamula järve põhjakaldal , linna tiheasustatud ( inimtegevuse poolt muudetud ) alas ja kuulub omavalitsuse peamiste puhkealade hulka. Tamula supelranna kinnistu pindala on 41022,0 m², millest õuemaa on 796,0 m² ja muu maa on 40226,0 m². Maa sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa (säiliks ka tulevikus) . Pika ajalooga r annaala on V õru turismipiirkonna üheks peamistest objekti dest, jäädeks selleks ka tulevikus. Suplusala hallatakse mh dokumendi „ Tamula järve suplusvee profiil “ (Terviseamet, 2011) alusel. Joonis 1.1. DP kava ga seotud maaüksuse asukoht Võru linn as (märgitud sinise joone ja oranži asukoha tähisega). Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust. Suplusranna aladele rajatistele (sh LSK § 42 ) lisaks hoonete võimaldamine eeldab samas Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist ( LKS § 40 ; DP menetluse raames, selle algatamisel). Vastavad alad (joonis 1.2), mille tõttu on vaja teostada ka DP menetlus (hetkel algatamata) on kohalik omavalitsus määratlenud arvestades rannaala senise kasutuse praktikaid ning tuleviku visioone . Joonisel 1.2 on esitatud seega DP kava alana kaks piirkonda – edaspidi nimetatud ka kui „ ranna kohvik “ ( PK1 ; kinnistu keskosas) ja „ ranna tare “ ( PK2 ; kinnistu keskosast kagus) piirkonnad (piirkondade nimetused valitud varasemate nö maamärkide/tegevuskohtade järgi) , mis ulatuvad vähemalt Tamula supelran na kirdepoolsema kinnistu piirini (st maa alad kehtivast kalda ehituskeeluvööndist väljaspool) . Joonis 1. 2 . Tamula supelranna (91901:008:0035) kinnist ul DP kavaga hõlmatavad alad (eristatavad punase joonega), mh ranna ehituskeeluvööndi ( sini se joonega) vähendamise vajadusega alad (kinnistu keskel „ranna kohvik “ ja keskosast kagus „ranna tare “ piirkonnad, vastavalt ka „PK1“ ja „PK2“) . Alus mh : Võru Linnavalitsus ning Maa- ja Ruumiamet, 2025. DP kava piirkonnas („ ranna kohvik “ ehk PK1) – tegevuspaiga pikkus järve kalda ehituskeeluvööndis 135 m ning ehituskeeluvööndi teadaolev vähendamise soov 25 m (alles jääv ehituskeeluvööndi ulatus 25 m). Piirkonnas asub ehitisregistri andmetel Tamula promenaadi rajatis (220860451). 2018. aastal koostatud Tamula rannaala auditi kohaselt kuuluvad Tamula promenaadi ( EhS § 3 lg 3 kohase ehitusliku tervikkompleksi aluseks 2009. a Artes Terrae OÜ projekt ) koosseisu skulptuur, paadisild, tribüünid, pontoonsild, vetelpäästetorn, rannabangalo, rannabangalo abihoone, rannabangalo lava, rannavalve hoone, purskkaev, vee "Seen", pontoonidel paadisild, WC-hoone, laudteed, betoonkiviteed, jm rajatised. Rannabangalo ja rannabangalo abihoone (edaspidi nimetatud ka kui rannakohvik) võeti kasutusele 2007. a. Rajatise asukoht on ajalooliselt välja kujunenud ja selles asukohas võimaldatud hooajaline kaubandus- ja toitlustustegevus. 18.04.2024 väljastatud ehitusteatis e 2411201/08579 alusel on promenaadi rajatist ümber ehitatud ja endiste bangalo ja abihoone asukohas ühekorruseli n e puitrajatis vaivundamendi l (±0,0 = 70,95 abs ), kus asub mh rannakohvik (joonis 1.3) , kus olemas ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning elekter ja küte (lokaalne) . Rannabaari Tamula järve poolsesse alasse on rajat ud terrass (joonis 1.4 ja 1.5 ) , mis ulatub loode küljest lipumastideni. Kohalikul omavalitsusel on soov vastavat raja tist kasutada tulevikus hoonena , võimaldades ka aastaringseid teenuseid avalikkusele. Teadaolevalt eraldi ümberehitusi teostada ei ole vajadust, täpsustada on vaid vaja senise rajatise kasutuskorda ja -põhimõtteid. Joonis 1.3. Rajatise vaade loodest. Foto: Alkranel OÜ, 11.03.2025. Joonis 1.4. Rajatise ja terrassi vaade lääne st. Foto: Alkranel OÜ, 11.03.2025. Joonis 1. 5 . Terrassi vaade lääne st. Foto: Alkranel OÜ, 11.03.2025. Ranna kohviku ümbrust täiendav hoonestus – rannakohviku ümbrusesse (joonisel 1.2 näidatud tsooni PK1 ) ja seniseid ranna rajatisi arvestades on kohalikul omavalitsusel soov paigaldada hooajalise (suplusperiood) kasutusega hooneid ( 20 m 2 / kuni 5 m kõrge ). Hooned võimaldaksid pakkuda suplusranna teenindus-, puhke- ja tegevusfunktsioone. Hoonete all kasutatakse vajadusel vai- või postvundamente, mitte lausalist maapinna tõstmist, esimese korruse tasapind vähemalt 71,2 m abs . Hoonete paigutusalades võib asuda ka ühisvee - ja kanalisatsiooniga liitumist võimaldav taristu (arvestades DP kava ala naabruskonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni trasside asetust) . Hoonete arhitektuurilised ja tehnilised lahendused (mh vajadusel radooniohust tulenevad) määratakse kohaliku omavalitsuse poolt (kaalutakse mh võimalust, et osad hooned on teisaldatavad nt jõuluturu tarbeks, linna Seminari väljakul ). Detailsemad lahendused töötatakse läbi planeeringu menetluses, selle algatamisel. DP kava piirkonnas („ranna tare “ ehk PK 2 ; joonis 1.6) – tegevuspaiga pikkus järve kalda ehituskeeluvööndis 17 m ning ehituskeeluvööndi teadaolev vähendamise soov 25 m (alles jääv ehituskeeluvööndi ulatus 25 m). Kohalikul omavalitsusel on soov paigaldada vastavasse alasse hooneid, millede parameetrid jm põhimõtted ühtivad PK1 kirjeldatuga (vaata piirkonna PK1 alamjaotist ehk lõiku „ Ranna kohviku ümbrust täiendav hoonestus “) . Joonis 1. 6 . DP kava piirkonnas („ranna tare “ ehk PK2 , joonis 1.2 ) vaade ida st. Foto: Alkranel OÜ, 11.03.2025. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus Peatüki (edaspidi ptk ) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides s isalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur ( 14 .03 .202 5 . a)) ning Maa- ja Ruumi ameti teabe rakendus i (202 5 ). Eelhinnangus käsitletav ala asub Võru maakonnas, Võru linnas, Tamula supelranna (91901:008:0035) kinnistu l (vt ka ptk 1) . Võru linnas ( 14 km 2 ) elab 11358 elanikku (seisuga 0 1. 01 .2025 ). Tamula supelranna kinnistu jääb Kesklinna asumisse, mis on linna kõige mitmekülgsema maakasutusega piirkond. Valdav osa Kesklinna asumist on määratud polüfunktsionaalse keskuse alaks, kus ühenduvad keskuse erinevad funktsioonid: äri- ja erateenused, kaubandus, avalikud teenused, elamine ning puhkamine . DP kavaga hõlmatud alad piirnevad (tabel 2.1 ja joonis 2.1) enamasti elamumaaga ja transpordimaaga, lõunapool ärimaadega ning põhjapool asub park. Kinnistu keskosa lähistel paiknevad spordirajatised: tenniseväljakud , jõulinnak , skatepark ja korvpalliplats ( Maa- ja Ruumiamet, 2025 ). Ca 300 m raadiuses puuduvad maardla d, maaparandussüsteemid ja ohtlik ud käitiseid või nende ohualad . Joonis 2.1. DP kava alade ( Tamula supelranna (91901:008:0035) kinnistu l, helesine joon) PK1 ja PK 2 ( väljasopistused, punasest joonest; vt ka joonis 1.2, ptk 1 ) ümbruskonna kinnistud (lähimad toodud tabelis 2.1) . Alus: Maa- ja Ruumiamet , 2025. Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse aladega ( joonis 2.1 ) seostuvad lähimad katastriüksused (põhjast lõunasse) , v a Tamula järv ( 91901:007:0027 ; 100% veekogu de maa ) . Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025 . Nr Lähiaadress Pindala / m² Katastritunnus Sihtotstarve 1 F . R . Kreutzwaldi park 14443 , 0 91901:007:0052 Üldkasutatav maa 100% 2 Tartu tänav T3 3754 , 0 91901:008:0028 Transpor dimaa 100% 3 Tartu tn 59 795 , 0 91901:008:0580 Elamu maa 100% 4 Tartu tn 55 // 55a // 55b 2171 , 0 91901:008:0030 Elamu maa 100% 5 Vee tn 4b 1130 , 0 91901:008:0034 Üldkasutatav maa 100% 6 Vee tänav T1 11747 , 0 91901:008:0032 Transpor dimaa 100% 7 Vee tn 4 1936 , 0 91901:008:0860 Äri maa 100% 8 Vee tn 6 1627 , 0 91901:008:0650 Äri maa 100% 9 Vee tn 8 10930 , 0 91901:008:0520 Ühiskondlik e ehitiste maa 50% , a ri maa 50% Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest ( ptk 2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste aspektide kirjelduste osa ( ptk 2.2). Tegevuspaiga piirkonna seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega Võru linna üldplaneeringu ( ÜP; 2009) kohaselt on DP kava alade maakasutuse juhtfunktsioon supelrannamaa ning osaliselt puhke- ja virgestusmaa (joonis 2. 2 ) . Puhke- ja virgestusmaa na r eserveerit ud ÜP-s ümbruses mh järve rannapromenaad (Roosisaare sillast Võlsini ) ning perspektiivne spa -keskuse ala . DP kava alal on I klassi väärtmaastik , piirnedes rohevõrgustikuga (toonase maakonna teemaplaneeringu järgi). Võru linna ÜP- s on Tamula rannaala arendamine põhjendatud vajadusega muuta see ala linnakodanike ja külaliste jaoks atraktiivseks puhke- ja vaba aja veetmise kohaks. Puhkeala järve ääres ei sea ohtu järve ga seotud kaitse - eesmärkide täitmist . P uhkeala ei põhjusta muutusi järve toitelisuses ega sea ohtu kaitsealuste liikide säilimist ( OÜ Hendrikson &amp; Ko, 2009 ) . ÜP ptk 2.4 kohaselt on lähtudes looduskaitseseadusest kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene looduskaitseseaduse § 38 lg 4 rajatistele ning § 38 lg 5 kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud ehitistele ja rajatistele. Võru linna veekogude ääres võib ehituskeeluvööndis ilma detailplaneeringut koostamata kavandada järgmisi rajatisi ja ehitisi: Tamula kaldal jalakäijate promenaad (betoonist vms materjalist jalakäijate ja kergliiklustee); supelranna teenindamiseks vajalikud rajatised (nt. rannabungalo ); paadisildadele ja lautritele ( ptk 3.16 tingimused). tuletõrje veevõtukohtadele; avalikult kasutatavale tänavale. ÜP-d täiendab mh Võru linna arengukava 2017–2035 ( 2017 - 2024), kus on mh kirjeldatud Tamula järve kaldaala korrastamise ja arendamise prioriteetsust (lähtudes omavalitsuse taristust, mh Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019–2031 ( 2019 ). Linna arengukava järgib ka Võru maakonna arengustrateegia 2035+ ( 2023 ) suundi, kus k ultuuri ja eripära de valdkonna s on käsitletud ka turismi sektorit. Joonis 2. 2 . Väljavõte Võru linna üldplaneeringu st (2009) , DP kava ga hõlmatud alade piirkonnas . Võru maakonnaplaneering 2030+ (2018 ) on koostatud ja kehtestatud maakonna piirides, mis kehtisid enne haldusreformi. Maakonnaplaneering andis suunised maakonna kestliku ruumilise arengu tagamiseks , võimaldades tasakaalustatud ruumistruktuur i ning elukvaliteet i . Maakondlikuks keskuseks on Võru linn. DP kava ala d on linnalise asustuse ala l (suplustsoonis) , kus ü leujutusaladel tuleb ehitustingimuste seadmisel arvestada üleujutusriskiga (sh ehitis t e püsivus e tagamisega ning ka looduslike protsesside jätkumi s e ga). DP kava ala on jätkuvalt väärtuslik ul Võru-Roosisaar- Kubija (r iikliku tähtsusega ala ) maastikul, piirnedes roheli s e võrgustik uga . Väärtuslikud maastikud on alad, millel on nende eripäradest tulenevalt suurem väärtus kui ümbritsevatel aladel . Põhimõtted väärtuslike maastike säilimiseks ( siinkohal asjakohased ) : s äilitada maastike arhitektuuriline ja maastikuline miljöö ( sobitada uued ehitised kooskõlas olemasolevatega ); s äilitada ja avada kauni vaatega kohad ( maa-alade reserveeri da puhkekohtade na ja avaliku kasutusega alade na ). Ida- Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab mh Tamula järve (VEE2126200 ; vt ka nt ptk 2.2 ja 3 ), mille veepeeg el (69,1 m abs ) 217,5 ha , keskmine sügavus 4,3 m , vee maht 9285 tuh m³ (Keskkonnaportaal, 2025). J ärve veekvaliteeti tuli lugeda kesiseks ning hea seisund tagatud pärast 2027 a ( põhjused Hg kalas, TBT settes). Koormused – sademeves i , kanalisatsiooniga ühendamata majapidamised ja põllumajandus e hajukoormus . Meetmed on kokkuvõtvalt järgnevad: ühiskanalisatsiooni välja ehitamine ja rekonstrueerimine ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise toetamine ; riikliku keskkonnapoliitika keskkonnaharidusliku ja ennetava tegevuse korraldamine; veekogumil riikliku järelevalve tegemine . Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgselt Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 1 ja 2.1-s ei käsitletud) ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet. Loodusgeograafiliselt paikneb Võru linn Võru-Hargla nõos, Võru orundis, millest põhjapool asuvad Ugandi lavamaa ning lõunas Haanja kõrgustik. Suurem osa Võru linnast, mis kaardub ümber Tamula järve põhja- ja idaosa, paikneb järve põhjakaldal kahe kuni 1500 m pikkusel moreenkünnisel ( OÜ Hendrikson &amp; Ko, 2009 ). Maa- ja Ruumiameti (2025) järgselt on võimalike arendusala kõige ülemise pinnakatte kihis (va muld) a leuriit i . Tegemist on suhteliselt kaitstud põhjaveega ala ga (1:50 000 kaardistuse alusel). Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus, 202 5 ) kohaselt on piirkonnas pinnase õhu interpoleeritud Rn -risk klass keskmine või madal ( 50 -100 kBq /m³ ) . Piirkonna keskmist radooniohu taset on ptk 1 juba arvesse võetud. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste (2025) järgi asu vad kavandatava tegevuse alal Võru vanalinna muinsuskaitseala (k ultuurimälestiste register 27008 ), puuduvad samas otsesed üksikobjektid (mälestised) või pärandkultuuriobjektid. Muinsuskaitseala koosneb Tamula järve ja Koreli oja vahel paiknevast ajaloolisest linnatuumikust, mis on rajatud 1785. a generaalplaani järgi ( Kultuurimälestiste register , 2025 ). DP kava alaga seotud kinnistu piirneb F. R. Kreutzwaldi pargi ga ( KLO1200095 ), kus paikneb F. R. Kreutzwaldi monument ( A. Adamson, 1926 (graniit, pronks) ), mis on k unstimälestis (k ultuurimälestiste register 7838 ). F. R. Kreutzwaldi par gi (p indala 2 , 1 ha ) kaitse-eesmärk lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 0 3. 03. 2006. a määruse st nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega ( ptk 2.1 ÜP KSH alusel) . EELIS (14.03.2025. a) andmete alusel on paikkonnas ka II kaitsekategooria 6 liigi nahkhiirte leiukohad: põhja-nahkhiir ( Eptesicus nilssonii ; KLO9112703 ), pargi-nahkhiir ( Pipistrellus nathusii ; KLO9112701 ), tiigilendlane ( Myotis dasycneme ; KLO9112705 ), suurvidevlane ( Nyctalus noctula suvine ; KLO9112704 ), veelendlane ( Myotis daubentonii ; KLO9112702 ) ning kääbus-nahkhiir ( Pipistrellus pipistrellus ; KLO9112716 ). Ohud kokkuvõtlikult nahkhiirte le (mh Nahkhiirlaste ( Vespertilionidae ) kaitse tegevuskava (Keskkonnaamet, 2017)) - elupaikade killustumine, varjepaikade kadumine ehitiste renoveerimise l , varjepaigaks sobivate puude raie, toitumisveekogude reostumine, pestitsiidide kasutamine, hukkumine teedel ning tuuleparkide rajamine rändeteedele. Suvine häirimistundlik um aeg (raie kontekstis) on juuni ja juuli kuu , millele soovitav lisanda kuni esimene pool augustist; periood kattub osaliselt üldise riigis rakendatava raierahu ga ( peamiselt 15.0 4 - 15 .07, mh lindude osas)). Juba eelnevalt ning ptk 1 ja 2.1 esile toodud Tamula järv (vt ka ptk 3) on kalgiveeline eutroofne ( rohketoiteline ) keskmise karedusega kihistumata järv . DP kavaga kaetud alade puhul on tegemist ametliku suplusala osaga, mille ümbruskonnas puuduvad ka maismaa märgalad /niidud / vääriselupaigad . J ärve veepind kõigub aasta jooksul umbes 1 meetri võrra ( Võru maakonnas asuvate T amula ja V agula järvede vahelise kanali korrastamise vee-erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine ( Alkranel OÜ, 2009 )). Üldjuhul toimub väljavool Tamulast läbi Vanajõe Võhandusse, kuid suurveeajal tekib sageli olukord, kus Võhandu jõgi pressib peale ning vesi hakkab mööda Vanajõge voolama tagasi Tamulasse. Pikaajaliste vaatluste tulemusel näivad suure ma d tulvad (kestvus 8-65 päeva) linnas korduvat ca iga 12 a tagant ( Sults ja Mugra , 2006). Üleujutuse esinemise kõrgused on toodud tabelis 2.2, mida täiendab joonis 2.3. Maa- ja Ruumiameti üleujutusalade rakenduse (2025) järgi on iga 10 a tagant (tõenäosusega) toimuda võiva üleujutuse abs kõrgus ulatuda 70,68 m, 50 a tagant 70,97 m, 100 a tagant 71,07 m. Ptk 1 esitatud alade järgi on PK 1 maapinna abs kõrgused 70,5 kuni 71 m ning PK 2 puhul 70 – 70,5 m. Olemasolev ranna kohviku põranda kõrgus 70,95 abs ja uute võimalike hoonete (vaiad el vms lahendused , vt ptk 1 ) põrand kavandatud 71,2 m abs kõrgusele. Tamula järv on loodusala (vt ptk 3) ja samaväärselt siseriiklikult hoiuala ( KLO2000080 ; 210 , 9 ha ( v eeosa 210 , 2 ha ) ), Keskkonnaportaal, 202 5. H oiuala kaitse-eesmärk on looduslikult rohketoitelise järve (3150) ning sellega seotud liikide hariliku hingi ( Cobitis taenia ) ja hariliku vingerja ( Misgurnus fossilis ) elupaikade kaitse . Kuna vastavad liigid kattuvad loodusala kaitse-eesmärkidega, siis on nendega seonduvat käsitletud ptk-s 3. EELIS (14.03.2025. a) andmete alusel levib Tamula järves III kaitsekategooriasse kuuluv valge vesiroos ( Nymphaea alba ; KLO9351515 ) ja sile kardhein ( Ceratophyllum submersum ; KLO9317816 ) ning piirkonnas on veel II kaitsekategooriasse kuuluv juurduv k õ rkjas ( Scirpus radicans ; KLO9322124 ) . Ka vastavate liikide soodsus sõltub põhimõtteliselt järve elupaigatüübi soodsast seisundist, mistõttu ei saa needki liigid olla ohustatud, kui ptk 3 järgselt ei ole ohustatud järve elupaigatüübi soodne seisun d . Natura 2000 alade eelhindamine Käesolev ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Natura 2000 alade teemade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (R. Kutsar jt, 2019) ning „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon, 28.09.2021. a). Samuti on järgitud dokumenti „ Tamula järve hoiuala ja Vagula järve hoiuala kaitsekorralduskava “ ( Keskkonnaamet, 2024 ) ning muid asjakohaseid materjale. Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 3.1. Käesolevas dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile. Joonis 3.1. Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem. Allikas: Euroopa Komisjon, 2021 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse mõjutada Kavandatav tegevus – DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust (vt täpsemalt eelhinnangu ptk 1) . Kavandatav tegevus ei ole otseselt seotud Natura-alade kaitse korraldamisega. Paikkonnaga on seotud Natura 2000 ala – Tamula järve loodusala ( RAH0000511 ; EE0080637 ), mille kaitse-eesmärk on ( Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri , Vabariigi Valitsus e 05.08.2004 . a korraldus nr 615 ): elupaigatüüp - looduslikult rohketoiteli ne järve (3150) ehk Tamula järv ; Tamula järvega (elupaik) seotud isendid – saarmas ( Lutra lutra ), harilik hink ( Cobitis taenia ) ja harilik vingerjas ( Misgurnus fossilis ). Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitab tabel 3.1 (esitatud järve elupaigatüüp ja sellega eelnevalt seostatud liigi d). Tabel 3.1. Tamula järve loodusala elupaigatüüp ja sellega seostatud liigid (DP kava alad järve kaldavööndis, olemasoleva suplusala alal). Allikad EELIS ( 14.03.2025); Tamula järve hoiuala ja Vagula järve hoiuala kaitsekorralduskava (Keskkonnaamet, 2024) . NR Elupaigatüübi või liigi taustandmed vm Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad, käesoleva analüüsi kontekstis) Kaitse-eesmärgid (pikaajaline) 1 R ohketoiteli n e järv (3150 ; Tamula ) - esinduslikkus B, ökoloogiline seisund kesine (vt ka veemajandusakava eelhinnangu ptk 2.1) Ohutegurid – eutrofeerumine , k aldaalade muutmine , maaküttetorustike paigaldamine, a ktiivne mootorsõidukite kasutus . Meetmed – h oida ära järve väliskoormuse suurenemist. Uuring mootorsõidukite mõjust järvele Elupaigatüübi seisu ndi säilitamine 210 ha ulatuses, ö koloogiline seisund on vähemalt hea 2 H arilik hink ( Cobitis taenia ) - e lupaik hinnat ud liigile sobivaks Ohutegurid – kaldaala puhastamine ja süvendamine, veetaseme või kvaliteedi langus, veeliikluses tulenev suurem lainetus. Meetmed – ohuteguritega seotud tegevuste puhul k aalutlusotsuste tegemine, vajadusel koos mõjude hindamistega Elupaik on soodsas seisundis, katsepüügiga saadakse vähemalt 20 /5 isendit (hink/vingerjas) 3 H arilik vingerjas ( Misgurnus fossilis ) , l iik järves vähearvukas 4 S aarmas ( Lutra lutra ) , 2019. a ohustatuse hinnangu põhjal on soodsas seisus ning on tõenäoline, et on järvega seotud . EELISe ( 14.03.2025 a) järgi liik seotud ka Koreli ojaga Ohutegurid – k üttimine (sh hukkumine koprapüünistes), elupaikade hävimine ja veekogude õgvendamine. Meetmed – levikuandme te täpsustamine/ ohuteguritega seotud tegevuste puhul k aalutlusotsuste tegemine, vajadusel koos mõjude hindamistega A lal elab vähemalt 1 paar Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitas tabel 3.1 ( ptk 3.1), kuhu oli esile toodud asjakohased Natura 2000 loodusala elupai k ja lii gid , mis seostusid vastava elupaigatüübiga, mille kaldatsoonis asub olemasolev ja arendatav suplusala . Järgnevas tabelis 3.2 on välja toodud kokkuvõte võimalikest ohtudest elupaigatüü b i le ja lii k i de le seoses kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega. Tabeli alusel ei ole fikseeritud ohtu Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide täitmisele. Tabel 3.2. Kokkuvõte võimalikest ohtudest loodusala asjakohasele (vt tabel 3.1) elupaigatüü bi le ja sellega seotud lii k i de le seoses kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega. Elupaigatüüp /liik Tegevuse mõju/oht Selgitus (juhindudes teadaolevatest ohuteguritest jm asjakohasest) R ohketoiteli n e järv (3150 ; Tamula ) Puudub Kavandatav tegevus toimuks juba olemasolevas ja aktiivselt kasutatavas rannas, mille edasist toimimist ei pea elupaigatüübile ohuks veemajanduskava ega ka alaga seotud kaitsekorralduskava. DP kava aladel küll võimaldataks kaaluda suplusranna hoonestuse ( ptk 1) toomist veekogule lähemale, kuid mitte viisil /ulatuses , mis põhjustaks teadao levate ja elupaigatüübiga seonduvate ohutegurite (vt ka tabel 3.1) võimendumist H arilik hink ( Cobitis taenia ) ja h arilik vingerjas ( Misgurnus fossilis ) Puudub Elupaik Tamula järve s (vt käesoleva tabeli rida „ … järved“) on seotud liikidele avalduvate võimalike mõjudega. Kui elupaiga soodne seisund on tagatud, siis on tagatud ka liikide soodsa seisundi eesmärgid. Vastava tabeli eelneva rea järgselt on elupaigatüübi mõjutamine välistatud, st ei ole ette näha ka liikide soodsa seisundi hoidmist ohustavaid tegureid Saarmas ( Lutra lutra ) Puudub K avandatav tegevus ei mõjuta liigiga seostatud ohutegurite (vt ka tabel 3.1) võimendumist . T egevuse ala on juba varasemast supel rannana kasutusel olnud, ei põhjusta ka liigile sobivate elupaikade hävimi st Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus Peatükkide 3.1 ja 3.2 alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 ala (loodusala) kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura 2000 alade kohast täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel mõju eeldusi analüüsitud loodusala eesmärkidele ei ole . Siiski toob käesoleva töö koostaja siinkohal välja veel järgnevat, toetudes juhisele Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (Euroopa Komisjon, 2021). Vastavast juhisest nähtub, et hinnangud tuleb üle vaadata, kui kava või projekti edasise ettevalmistamise käigus muudetakse või täiendatakse. Nt senisega võrreldes suureneb DP kava ala, Natura 2000 ala väärtusteni ulatudes ja nende eesmärkide mõjueelduste suurenemise kontekstis. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KSH algatamise vajalikkuse määramine Ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info käsitlemist . Alljärgnevad ptk-d (koos ptk 3) näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte: 1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest; 2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; 3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse; 4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel; 5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust); Alljärgnevates peatükkides (4.1-4.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Hinnangud on antud, arvestades nii otsese kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada ). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused ongi nende fikseerimisel esitatud ptk 4.1-4.5 (katab ka KeHJS § 33 lg 2 nimetatut, sh p 4 ning planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 5 mõistes asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonna aspekte ). Ptk 4.6 võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kavaga hõlmatav ala pikaajalise ajalooga suplusalal, Tamula järve kaldal. DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust, vastavalt ka kehtivatele strateegilistele dokumentidele. Suplusranna aladele rajatistele (sh LSK § 42 ) lisaks hoonete võimaldamine eeldab samas Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist ( LKS § 40 ; DP menetluse raames, selle algatamisel). St Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine vastavate eesmärkide tarbeks on tänases õigusruumis võimalik vaid läbi asjakohase planeerimismenetluse ning seega loob planeeringu (selle algatamisel) protsess nõutud aluseeldused tegevuste kaalumiseks ja võimalusel ka ellu viimiseks. DP kava ala kohta kogutud teave (mh ptk 2 ja 3) ei näita, et soovitava tegevuse elluviimise/tegevusega jätkamise tingimused oleksid keerulised (keskkonnategurite või sotsiaal-majanduslike asjaolude tõttu). DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid juba toimivat suplusala täiendavate lahenduse haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks /jätkamiseks teadaolevalt takistavaks teguriks. DP (selle algatamisel ja korrektsel menetlemisel) loob aluse pikaajalise ja funktsionaalselt vastavasse asupaika sobiva maakasutuse jätkamiseks. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh arengudokumendid), mille elluviimist ehk seatud eesmärke (mh valdkondlikud, nt väärtuslik maastike) kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt mõjutada. Kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist ( ptk 1 baasil) arvestades ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks ka tulevikus. Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka juba ptk 4 .1 esitatud teabes. DP loob DP kava (vt ptk 1) edasisel võimalikul menetlusel juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks /jätkamiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse Detailplaneering u kava edasine menetlus on eelnevate alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas (sh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest ÜP maakasutuslike eesmärkidega /võimalustega paikkonnas laiemalt , neid kahjustamata). Käesoleva DP menetlustasandi puhul puuduvad samas olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka alljärgnevast teabest. DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP menetlus otseseks vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada teemakohase (tegevuse pikaajaline toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastav DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi , kui planeering algatatakse ) DP protsess riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) Käesolev peatükk jaotub omakorda üheksaks alampeatükiks. Vastavad ptk-d hõlmavad mh järgnevaid teemasid (eraldiseisvalt või läbivalt): mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale); mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond); mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale; piiriülene mõju ja katastroofid. Maa ja maakasutus Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kavaga hõlmatav ala pikaajalise ajalooga suplusalal, Tamula järve kaldal. DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust, vastavalt ka kehtivatele strateegilistele dokumentidele. Suplusranna aladele rajatistele (sh LSK § 42 ) lisaks hoonete võimaldamine eeldab samas Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist ( LKS § 40 ; DP menetluse raames, selle algatamisel). Kui vastav taotlus (DP menetluse raames) rahuldatakse Keskkonnaameti poolt, siis juba ptk 4.1 johtuvalt ei ole tegevusel endal negatiivseid seoseid ala või selle piirkonna maa ja maakasutuse mõjutamisega. Pigem on seosed positiivsed. Lähtuvalt LKS- le on veekogude kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine . V eekogu kalda ehituskeeluvöönd – vastavalt ptk 1 on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamist analüüsida üldistatult PK 1 alal (vt joonis 1.2, ptk 1) 25 m ulatuses ning PK 2 alal samuti 25 m ulatuses. Järgnevalt on esitatud looduskaitseseaduse § 40 lg 1 teemade (kalda kaitse eesmärkide suhestumine kaldal asuvate looduskoosluste säilitami s e, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piirami s e, kalda eripära arvestava asustuse suunami s e ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagami n e ) eel analüüs. Analüüsitud teemavaldkondade järgselt on toodud ka koondjäreldus (tegevuse kaalutavuse osas LKS § 40 lg 1 mõistes). Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine ei ole tegevuse puhul ohustatud, kuivõrd ptk 1 kirjeldatud alad PK 1 ja PK 2 asuvad juba piirkonnas, kus on pika-ajaliselt paiknenud supelrand. St tehniliselt lisatakse supelranna rajatiste vahele/juurde hoonestust ( ptk 1 alusel ka muudetakse ühe rajatise funktsiooni), mis on mõeldud supelranna teenindamiseks. Ptk 1 alusel ei saa eeldada vastavate hoonete kasutusest ohtu järve ranna kallastel asuvatele looduskooslustele (mh nende säilimise perspektiivile). Kokkuvõttes puudub negatiivne (ebasoodne) mõju kaldal asuvate looduskoosluste säilitamisele. Reljeef ̶ Maa- ja Ruumiameti üleujutusalade rakenduse (2025) järgi on iga 10 a tagant (tõenäosusega) toimuda võiva üleujutuse (Tamula järvega seonduv) abs kõrgus ulatuda 70,68 m, 50 a tagant 70,97 m, 100 a tagant 71,07 m. Ptk 1 esitatud alade järgi on PK 1 maapinna abs kõrgused 70,5 kuni 71 m ning PK 2 puhul 70 – 70,5 m. Olemasolev ranna kohviku põranda kõrgus 70,95 abs ja uute võimalike hoonete (vaiad el vms lahendused , vt ptk 1 ) põrand kavandatud 71,2 m abs kõrgusele. Kavandatav tegevus ei muuda piirkonna reljeefi ei tegevusega seotud ehitiste rajamisel ega ka tulevikus (ehitiste tehnilised lahendused ei ohusta ranna kalda püsivust) . Kokkuvõttes puudub negatiivne (ebasoodne) mõju reljeefile. Kõlvikute ja kinnisasjade piirid ̶ ptk 1 kirjeldatud alad PK 1 ja PK 2 asuvad juba piirkonnas, kus on pika-ajaliselt paiknenud supelrand. Planeeritavad tegevused ei eelda kõlvikute ümberkujundamist ega ka kinnisasjade piiride muutmist. Kokkuvõttes puudub negatiivne (ebasoodne) mõju kõlvikute ja kinnisasjade piiridele. Olemasolevad teed ja tehnovõrgud – p laneeringuala le , sh Tamula supelrand kinnistule, ulatuvad Karja tänav, Tartu tänav ja Vee tänav , mille kaudu on alale juurdepääs tagatud. Praegusele r ajatisele (rannabangalo ehk rannakohvik ) on juba loodud liitumine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ga ning elektriga. Seega on arenduskavaga kinnistu ääres olemas nii tee d kui ka vajalikud tehnovõrgud ning kalda kaitse eesmärkidega otseseid vastuolusid põhjustavaid rajatisi ei ole või täiendavalt juurde ei kavandata. Kokkuvõttes puudub negatiivse (ebasoodne) mõju eeldus tulenevalt ligipääsudest ja tehnovõrkudest. Väljakujunenud asustus ̶ DP kava ala asub piirkonnas, kus on juba väljakujunenud asustus ning DP kava ala kava ei muuda seda asustusmustrit ehk sobitub piirkonda. Ptk-st 2.1 nähtub, et kehtivat ÜP-d täiendab mh Võru linna arengukava 2017–2035 ( 2017 - 2024), kus on mh kirjeldatud Tamula järve kaldaala korrastamise ja arendamise prioriteetsust (lähtudes omavalitsuse taristust, mh Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019–2031 ( 2019 ). Linna arengukava järgib ka Võru maakonna arengustrateegia 2035+ ( 2023 ) suundi, kus k ultuuri ja eripära de valdkonna s on käsitletud ka turismi sektorit . Kokkuvõttes puudub negatiiv s e (ebasoodne) mõju eeldus tulenevalt väljakujunenud asustusest ja selle suhestumisest Tamula järve kaldavööndisse . Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine – ptk 1 kirjeldatud alad PK 1 ja PK 2 asuvad juba piirkonnas, kus on pika-ajaliselt paiknenud supelrand. St tehniliselt lisatakse supelranna rajatiste vahele/juurde hoonestust ( ptk 1 alusel ka muudetakse ühe rajatise funktsiooni), mis on mõeldud supelranna teenindamiseks. Vastavad tegevused ei takista vaba liikumist ega ka juurdepääsu veele või ülejäänud kalda-aladele. Kokkuvõttes puudub negatiivne (ebasoodne) mõju v aba le liikumi s e le ja juurdepääsu le. Koondkokkuvõte - LKS § 40 lg 1 järgselt eel analüüsitud teemavaldkonnad ei andnud ühelgi juhul negatiivset vastet, st kalda kaitse eesmärkide negatiivset mõjutamist ei saa tegevuse tulevasel lubamisel eeldada. Lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Vastava teemavaldkonna osas, k okkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust. Maastik (sh pinnavormid) Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kavaga hõlmatav ala pikaajalise ajalooga suplusalal, Tamula järve kaldal. DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust / reguleeritavust, vastavalt ka kehtivatele strateegilistele dokumentidele. Ptk 1 alusel ei ole ette näha maastiku ja selle vormide olulist (negatiivset) muutmist vastavatel aladel. Maavarade kasutus Projektalale ei jää maardlaid. DP kava ala arendamisel kasutatakse maavarasid eelkõige ehitustegevuse käigus. Maavarade ressursside (nt ehitusmaavarad) kasutamist kavandatav tegevus ei kitsenda, maavarasid kavandatakse kasutada eesmärgipäraselt ja säästlikult. St ei looda materjali defitsiiti ning seega ei kitsenda maavaravarude üldist kasutust neile, kes vastavaid maavarasid täiendavalt tarbida võiksid ja sooviksid. Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke Ptk 1, 2.1 ja 2.2 ning 4.1 ja 4.5.1 esitatud teabest saab järelda, et mullastik ja pinnas ei sea arendustegevusele ebaproportsionaalseid väljakutseid ning annab võimaluse arendada suplusalaga seotud hoonestust ning seda kasuta da ilma oluliste negatiivsete ressursikuludeta ning jääkide ja heidete tekketa. Tegevus t e käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Mistõttu täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Seega kavandatav tegevus ei mõjuta asjakohase teemavaldkonnaga seotud aspekte negatiivselt (tulenevalt ka taustai nfost ptk-ides 1 ja 2). Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale DP kavaga kaetud alade puhul on tegemist ametliku suplusala osaga, mille ümbruskonnas puuduvad ka maismaa märgalad/niidud/ vääriselupaigad . Tegevuse iseloomu (vt ptk 1) tõttu ei ole asjakohane eeldada negatiivseid mõjusid (sh ohte) põhjaveele (kvaliteet/ressurss) ning merekeskkonnale. DP kavaga seonduvad tegevused on otseses puutumuses Tamula järvega, mida on omakorda arvestatud juba ptk 3 ja 4.5.1 (käsitletud ka veekogu kalda kaitse-eesmärkidega seonduvat) , kus negatiivsete mõjude avaldumise aspekte ei fikseeritud. Lõpliku seisukoha (kalda ehituskeeluvööndi lubatavuse osas) kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) Kavandataval tegevusel ei ole olulist mõju piirkondlikule õhule ja kliimale. Planeeringu kava ga ( ptk 1) ettenähtud ehitised ja tehnilised lahendused vastavad kogutud andmete alusel seadustest tulenevatele nõuetele, st ei ohustata keskkonda. Samuti ei ole tegevuse tulemusel põhjust eeldada nt soojasaarte efekti teket (esineb nt mastaapsete kõvakattega alade korral) või selle mastaabi suurenemist paikkonnas, kuivõrd ei suurendata sellisel määral kõvakattega alade mahtu. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid DP kava ala ei asu rohevõrgustikul, kuid külgneb sellega (Tamula järve võtmes). DP kavaga seonduvad tegevused on otseses puutumuses Tamula järvega, mida on omakorda arvestatud juba ptk 3 ja 4.5.1, kus negatiivsete mõjude avaldumise aspekte ei fikseeritud. Lõpliku seisukoha (kalda ehituskeeluvööndi lubatavuse osas) kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Ptk 2.2 alusel on ranna paikkonnaga, mitte otseselt planeeri tud tegevuste al ade ga (vt ptk 1, joonis 1.2) , üldiselt seostatavad nahkhiired. Seega n ahkhiirte tõttu piirkonnas tuleb ehitustööde ajal (eelkõige juunist kuni augusti keskpaigani) jälgida, et nahkhiired ei ole ehitatava te sse hoone te sse või ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Ehk, kui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimus/suunis, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust): N ahkhiirte tõttu piirkonnas tuleb ehitustööde ajal (eelkõige juunist kuni augusti keskpaigani) jälgida, et nahkhiired ei ole ehitatavatesse hoonetesse või ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. K ui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kavaga hõlmatav ala pikaajalise ajalooga suplusalal, Tamula järve kaldal (Võru linnas, tiheasustusala). DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust, vastavalt ka kehtivatele strateegilistele dokumentidele. DP kava alade asetust ja tegevusi (vt ptk 1) arvestades ei seata ohtu inimeste tervist ja heaolu (suplusalal ega ka selle ümbruskonnas). Puuduvad seosed kultuuripärandi ja muude sarnaste väärtuste mõjutamise eeldustega. Tegevus ei lisa senisele suplusranna alale või selle naabruskonda tegureid, mis omakorda saaksid ohtu (mh müra, vibratsiooni, valguse, soojus, lõhna ja kiirguse läbi) seada inimeste tervist, heaolu jms väärtusi/tegureid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate) mõjude avaldumist. KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised Lähtudes ptk 3.1 ̶ 3 . 3 ning 4.1 – 4. 5 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koosta mise l ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada . Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk 4 .5. 7 välja toodud tingimus t /suunis t mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat /ohutumat korraldust . Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjao m astelt asutustelt ( KeHJS § 33 lg 6) , kui need tuvastatakse . Ptk 3 valdkonna (Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele mõjude ohtu ei tuvastatud) tõttu on asjaomase asutusena esile toodav Keskkonnaamet. Ptk 4.5.1 esitatu osas on kõige suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogude kallastega seonduvalt samuti Keskkonnaametiga. Samas LKS reguleerib juba vägagi selgelt, et vastavas teemavaldkonnas l õpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani ( kohaliku omavalitsuse ) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist. KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus ( Võru Linna valitsus ) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH- ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse ( Võru Linna valitsus ) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega). Kokkuvõte KSH eelhinnangu objekt iks o li Võru maakonnas, Võru linnas, Tamula supelranna (91901:008:0035) kinnistu DP kava . Vastaval asukohal asub pikaajaliselt kasutatud avalik ranna-ala (mh koostatud dokument „ Tamula järve suplusvee profiil “ (Terviseamet, 2011) ). DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust. Suplusranna aladele rajatistele (sh LSK § 42 ) lisaks hoonete võimaldamine eeldab samas Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist ( LKS § 40 ; DP menetluse raames, selle algatamisel), vt täpsemalt ptk 1. Juhindudes DP kavast ( ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest ( ptk 1 ja 2) saab kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi ( ptk 3 ( Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele mõjude ohtu ei tuvastatud ) ja 4 ) tulemused järgnevalt. Tulemused – lähtudes ptk 3.3 ning 4. 6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koosta mise l ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada . Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk ptk 4.5.7 välja toodud tingimus t /suunis t mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat /ohutumat korraldust . Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjao m astelt asutustelt ( KeHJS § 33 lg 6) , kui need tuvastatakse . Ptk 3 valdkonna (Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele mõjude ohtu ei tuvastatud) tõttu on asjaomase asutusena esile toodav Keskkonnaamet. Ptk 4.5.1 esitatu osas on kõige suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogude kallastega seonduvalt samuti Keskkonnaametiga. Samas LKS reguleerib juba vägagi selgelt, et vastavas teemavaldkonnas l õpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani ( kohaliku omavalitsuse ) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist. KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus ( Võru Linna valitsus ) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH- ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse ( Võru Linna valitsus ) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega). Kasutatud allikad Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita): Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar, 2015. Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur ( 14 .0 3 .2025). Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus, 202 3 (https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e) viimati vaadatud 20.01.2025. Eesti väikejärvede batümeetriline seire 2022 . Tallinna Ülikooli Ökoloogia Keskus , 2024 . Ehitisregister ( https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/building/220537224 ) , 04.03.2025 . Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri . Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 . Hüdroloogiline aastaraamat 2023 . Keskkonnaagentuur , 2023. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 . Kliimaministeerium, 2022 . Kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuring Eesti väikejärvedes 2014 . Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut , 2014 . Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Avaldamismärge: RT I, 11.06.2024, 7. Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/, 14 .0 3 .2025. Kultuurimälestiste register ( https://register.muinas.ee/ ), 2025 . Maa- ja Ruumi ameti kaardirakendused ( https://maaruum.ee/ ), 2025. Nahkhiirlaste ( Vespertilionidae ) kaitse tegevuskava, Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur, 2017. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta . Euroopa Komisjon, 2021 . Tamula järve hoiuala ja Vagula järve hoiuala kaitsekorralduskava . Keskkonnaamet , 2024 . Tamula promenaadi rajatise ümberehituse projekt . Makespace OÜ , 2024 . Võru linna arengukava 2017–2035 . OÜ Cumulus Consulting , 2017 . Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019–2031 OÜ Keskkonnalahendused , 2019 . Võru linna üldplaneering . OÜ Hendrikson &amp; Ko , 2009. Võru linna üldplaneeringu protsessi ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne . OÜ Hendrikson &amp; Ko , 2009. Võru maakonna arengustrateegia 2035+ . SA Võrumaa Arenduskeskus , 2023 . Võru maakonnaplaneering 2030+ . OÜ Hendrikson &amp; Ko , 2018 . Võru maakonnas asuvate Tamula ja Vagula järvede vahelise kanali korrastamise vee-erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine . Alkranel OÜ, 2009 . Üleujutuste ohjamise ettevalmistamiseks vajalikud muudatused õigusaktides. EV Keskkonnaministeerium, Tallinn . Sults , Ü. ja Mugra , T., 2006. . Võru Linnavalitsus Keskkonnaamet Maa- ja Ruumiamet 07.04.2025 nr 25-0508-VLV/1 Muinsuskaitseamet Päästeamet Terviseamet Seisukoha küsimine Võru Linnavalitsus valmistab ette detailplaneeringu algatamist ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmist Võru linnas Tamula supelranna kinnistul (katastritunnus 91901:008:0035, üldkasutatav maa 100%). Planeeringu eesmärgiks on ehituskeeluvööndi vähendamine ja Tamula randa teenindavate rajatiste ja hoonete ehitusõiguste määramine. Planeeringuala suurus on ligikaudu 4,10 ha. Tamula supelrand kinnistu asub Võru linnas Tamula järve põhjakaldal Võru linna tiheasustatud alas, mis on inimtegevusepoolt muudetud ja kuulub Võru linna peamiste puhkealade hulka. Tamula järve rannaala on Võru turismipiirkonna üheks eelisarendatavateks objektiks. Tamula järv on väärtusliku magevee-elupaigana arvatud hoiualade (Natura 2000) hulka. Planeeringuala piirile ulatub Maa- ja Ruumiameti üleujutusalade rakenduse järgi üleujutusohuga ala. Tamula supelranna kinnistu jääb Kesklinna asumisse, mis on linna kõige mitmekülgsema maakasutusega piirkond. Valdav osa Kesklinna asumist on määratud polüfunktsionaalse keskuse alaks, kus ühenduvad keskuse erinevad funktsioonid: äri- ja erateenused, kaubandus, avalikud teenused, elamine, puhkamine. Planeeringuala paikneb Võru vanalinna muinsuskaitsealal. Võru muinsuskaitseala kaitsekorras on Tamula järve äärne ala määratud kui oluline osa linnaruumi terviklikkusest. Tegemist on pikaajalise ajalooga suplusalaga, Tamula järve kaldal. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohast. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §33 lõike 6 alusel esitame Teile seisukoha saamiseks Võru Linnavolikogu otsuse eelnõu "Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatama jätmine" ja Alkranel OÜ poolt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu. Võru Linnavalitsus suunab nimetatud otsuse eelnõu Võru Linnavolikogu 14. mai 2025 toimuvale istungile. Palume võimaluse korral esitada oma seisukoht hiljemalt 30. aprilliks 2025. Lugupidamisega Jüri 11 / 65608 Võru / Telefon 785 0901 / [email protected] / www.voru.ee / Registrikood 75019980 (allkirjastatud digitaalselt) Raul Tohv abilinnapea Lisad: Võru Linnavolikogu otsuse eelnõu "Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatama jätmine" Maa-ala skeem Tamula supelranna detailplaneeringu kava keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (Alkranel OÜ) Sirli Kokk 785 0937 [email protected] 2 (2) Saatja: "Võru Linnavalitsus" <[email protected]> Saaja: "Keskkonnaamet -- Keskkonnaamet" <[email protected]>, "Maa- ja Ruumiamet -- Maa- ja Ruumiamet" <[email protected]>, "Muinsuskaitseamet -- Muinsuskaitseamet" <[email protected]>, "Päästeamet -- Päästeamet" <[email protected]>, "Terviseamet -- Terviseamet" <[email protected]> Teema: Edastame dokumendi: Seisukoha küsimine Kuupäev: 2025-04-08 13:03 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Edastame dokumendi. Lugupidamisega Sirli Kokk Võru Linnavalitsus arhitekt-planeerija tel 7850937 e-post [email protected]
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel