dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Terviseamet
Sissetulev dokumentAvalik

Taotlus

Terviseamet · 9. aprill 2025
Viit
9.3-1/25/2704-1
Registreeritud
9. aprill 2025
Dokumendi liik
Sissetulev dokument
Adressaat
Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused
Toimik
9.3-1/2025
Vastutaja
Kristel Kallaste (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lääne regionaalosakond)
Lahendamise tähtaeg
21. aprill 2025

Failid

  • 📎8-124-0285839-1 09.04.2025 Valjaminev kiri.asice3426 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaamet Kliimaministeerium Märjamaa Vallavalitsus Meie 09.04.2025 nr 8-1/24-028/5839-1 Terviseamet Maa- ja Ruumiamet Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakond Päästeamet Muinsuskaitseamet Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee ehitusloa menetlusse kaasamine Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel. Tee ehitusloa andmise aluseks on Selektor Projekt OÜ töö nr MA17446 „Riigitee 4 (E67) Tallinn- Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Põhiprojekt“ töö osa „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee ehitusprojekt (ETAPP-1)“. Tee ehitustööd on kavandatud 2025-2027.a. Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/cmDU3FDh1OivGz3 Käesolevale kirjale on lisatud tutvumiseks Alkranel OÜ koostatud töö „Töö osa (etapp 1) nimi: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine“. Töö eesmärgiks on riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu ümberehitus 2+2 sõidurajaga maanteeks koos tee toimimiseks vajalikke teede ning rajatistega. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa ja korralduse eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 21.04.2025 e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse projektijuhi Marge Kelgo poole (tel +372 5349 9226, e-post [email protected]). Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marge Kelgo projektijuht planeerimise osakonna projekteerimise üksus Lisad: 1. Korraldus_ eelnõu 2. Riigitee 4 km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita ehitusluba_eelnõu 3. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine 2 (2) EELNÕU KORRALDUS Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee ehitamiseks Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigul 2+2 sõidurajaga maantee ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel. Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse ese paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel: 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee katastriüksustel tunnusega 50402:001:0001, 50201:001:0692, 50201:001:0749, 50201:001:0691, 50301:001:0644, 50301:001:0789, 50402:001:0150, 50402:001:0151, 50201:001:0686, 50402:001:0149, 50201:001:0018, 50201:001:0012, 50301:001:0789, 50402:001:0315, 50402:001:0314, 50402:001:0313, 50402:001:0079; 29 Märjamaa-Koluvere tee katastriüksustel tunnusega 50402:001:0019, 50402:001:0020 ja 50501:001:0012; 28 Rapla-Märjamaa tee katastriüksusel tunnusega 50402:001:0013 Rapla maakonnas Märjamaa vallas Päädeva, Ringuta, Rangu ja Orgita külas. Teedevõrgu terviklikkuse tagamiseks on ehitusprojekti haaratud põhimaantee ümberehitamise ja liikluskorralduse muudatustega seotud ning seetõttu osaliselt ümberehitatavad kohaliku teedevõrgu teed: erateed nr 5041932 Altvälja tee, 5041933 Tamme tee, 5041943 Töngi tee, 5041936 Rinksu tee; kohalikud teed nr 5041934 Põlde tee, 5040062 Konnaveski tee, 5040556 Orgita paekarjääri tee, 5040076 Orgita - Rassiotsa tee ja 5041076 Orgita - Rassiotsa tee, 5040060 Orgita - Päädeva tee (tugimaantee 29 uuel lõigul ristmiku väljaehitamiseks vajalikus mahus), 5043069 Välja tänav, 5045004 Orgita kergliiklustee, 5045000 Märjamaa - Orgita kergliiklustee ning metsatee nr 5044007 Orgita metsatee, 5041935 Kirsipuu tee ja 5041944 Augu tee. Põhimaantee ning selle toimimiseks vajalikke teede ja rajatiste ehitamiseks on vajalikud äralõiked teega piirnevatest kinnisasjadest. Transpordiamet alustas teemaa omandamise menetlust 01.02.2024. aastal, kuid käesolevaks ajaks ei ole kõigi kinnisasjade osas maade omandamine lõpuni viidud. Arvestades eeltooduga, seatakse ehitusloale kõrvaltingimus, et enne kinnisasjal ehitustöödega alustamist peab olema sõlmitud kinnisasja omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks. Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8 teelõigu ümberehitus 2+2 sõidurajaga maanteeks vastab Rapla maakonnaplaneeringut täpsustavale teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0“, kehtestatud Rapla maavanema 23.05.2016 korraldusega nr 1-1/16/348. Lähtudes ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõikest 2 ja 4 on eelnimetatud planeeringut täpsustatud projekteerimistingimustega. Projekteerimistingimustega on täpsustatud ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 toodud tingimusi, mida ei olnud võimalik määrata maakonnaplaneeringu täpsusastmes (projekti koostamiseks vajalikud uuringud, teede ja rajatiste täpsustatud asukohad, juurdepääsud kinnisasjadele, olemasoleva teedevõrgu ümberehitus, bussipeatused, rajatised, sh ulukirajatised, müratõkkerajatised, keskkonnamõjude leevendamise meetmed, kergliiklusteed, kogujateed, parklad, teevalgustus, tehnovõrkude ümberehitus). Transpordiameti 22.06.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/262 on antud projekteerimistingimused riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks. Märjamaa Vallavalitsuse 15.06.2021 korraldusega nr 2-1.1/278 on antud projekteerimistingimused põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva- Konuvere lõigu I klassi maantee ehitamise koosseisus kohalike teede projekteerimiseks. Tee ehitusloa andmise aluseks on Selektor Projekt OÜ töö nr MA17446 „Riigitee 4 (E67) Tallinn- Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Põhiprojekt“ töö osa „Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee ehitusprojekt (ETAPP-1)“. Põhiprojekti trassiskeem, asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 01.06.2028 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/cmDU3FDh1OivGz3 Töö eesmärgiks on riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8 lõigu ümberehitus 2+2 sõidurajaga maanteeks koos tee toimimiseks vajalikke teede ning rajatistega. Töö on koostatud Selektor Projekt OÜ töö nr 20014 „Põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekt. Eelprojekt“ alusel ning viidud põhiprojekti staadiumis kooskõlla kehtivate normidokumentidega. Käesolev ehitusluba ei käsitle kohaliku tee nr 5040060 Orgita-Päädeva tee km 0-0,6 rekonstrueerimist. Eelnimetatud teelõigu rekonstrueerimiseks annab tee ehitusloa Märjamaa Vallavalitsus. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Käesolev ehitusluba käsitleb põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigul 2+2 sõidurajaga maantee ehitamiseks kavandatud tegevusi, mis moodustab ühe etapi põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere lõigul eelprojektiga kavandatud tegevusest. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 13 alusel on põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojektiga kavandatav üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 2 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § lõikes 1 nimetatud tegevuste korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. Tuginedes eeltoodule, algatati Maanteeameti1 keskkonnatalituse juhataja 18.09.2020 otsusega nr 15-7/20/376 riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH2. Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne (Alkranel OÜ töö „Riigitee 4 Tallinn- Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine“) tunnistati nõuetele vastavaks Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi 08.08.2023 otsusega nr 1.1-2/23/1303. KMH aruandes (ptk 8.3) järeldatakse, et kavandatava tegevuse elluviimine koos leevendavate meetmete rakendamisega ei põhjusta lühi- ja pikaajalises skaalas olulisi ebasoodsaid mõjusid, küll aga suureneb liiklusohutus ja suuremate keskuste vaheliste ühenduste sujuvus paraneb ning tegevus on kooskõlas kõrgemate strateegiliste jm arengudokumentidega. Transpordiamet on seisukohal, et kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada KMH tulemusena välja töötatud keskkonnameetmeid või teisi vähemalt samaväärselt tõhusaid meetmeid, et ennetada, vältida ja leevendada võimalikku kaasnevat ebasoodsat keskkonnamõju. Võrreldes eelprojektiga on tehtud järgmised muudatused Päädeva-Orgita põhiprojektis:  Projekteerimise käigus ilmnes Orgita liiklussõlme ja viadukti asukoha muutmise vajadus (viadukti nihutus ca 27 m), mistõttu on muudetud teede ja rajatiste asukohta, aeglustus- ning kiirendusrampide ning kogujateedega sidumise geomeetriat, et viia need kooskõlla kehtivate nõuetega. Seoses liiklussõlme asukoha muudatusega muutuvad vääriselupaikadest (edaspidi VEP; VEP nr.205152, VEP nr 205153, VEP nr 206090 ja VEP205151) teede ehitamiseks hõivatavad alad. Mõjutatud VEP alade pindala suureneb 0,97 ha võrreldes eelprojektis tooduga (1,16 ha) ja moodustub kokku 2,13 ha.  Tugimaantee 29 Märjamaa-Koluvere trass on nihutatud kaugemale Pajumäe kinnistu (katastriüksuse tunnusega 50402:001:0850) eluhoonest.  Kavandatud on kolm tiiki valingvihma vastu võtmiseks ja vooluhulkade ühtlustamiseks teekraavides: 1) Orgita liiklussõlme tiik PK 635+00 pindalaga ~ 900 m2; 2) Romantika kinnistu tiik PK 638+50 pindalaga ~ 2168 m2; 3) Linnametsa kinnistu tiik PK 646+50 pindalaga ~ 300 m2.  Orgita ulukiläbipääsu (km 65,05) ei rajata kuna rajatise suudmealale on kavandatud asustuse potentsiaalne laienemine vastavalt kehtivatele planeeringutele. Võrreldes KMH koostamise ajaga on projektalale lisandunud III kaitsekategooria taimeliigi suur käopõll (Listera ovata, KLO9348133) leiuala. 1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1. 2 https://transpordiamet.ee/keskkonnamoju-hindamise-algatamine-riigitee-4-tallinn-parnu-ikla-e67-km- 620-785-paadeva-konuvere 3 https://transpordiamet.ee/riigitee-4-e67-tallinn-parnu-ikla-km-622-788-paadeva-konuvere-teeloigu- eelprojektiga-kavandatavate 3 Eeltoodud muudatused ei ole käsitletud eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruandes, mistõttu on amet kogunud teavet selle kohta, kas muudatustega kaasneb oluline keskkonnamõju. Alkranel OÜ töö (2025) alusel ei ole Päädeva-Orgita lõigu ümberehitamisega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha KeHJS § 6 lõige 21 mõistes. Projektiga ei muudeta oluliselt eelprojekti lahendust ja selle KMH põhimõttelisi järeldusi, sh varem seatud asjakohaste meetmete rakendamise osas. Samuti ei ole muutunud projektala määral, mis muudaks eelprojekti KMH menetluses seatud tingimusi ja seire põhimõtteid. Projekti muudatusest ei lisandu tegevuse lubatavusele lisatingimusi või seire kohustusi. Tuginedes KeHJS § 11 lõikele 62 jätab otsustaja eelhinnangu andmata, kuna kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest või nõuetele vastavaks tunnistamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Võttes aluseks KeHJS § 24 lõiked 1 ja 15, lähtub Transpordiamet ehitusloaga kõrvaltingimuste seadmisel KMH aruandest, aruande lõppjäreldustest ja keskkonnameetmetest. KMH aruandest tulenevad antud lõigul asjakohased keskkonnameetmed on kantud käesoleva korralduse lisaks 1 olevale ehitusloale. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 42 lõike 2, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 1 punkti 13, § 9, § 11 lõike 62, § 24 lõiked 1 ja 15,§ 261 ja § 29 lõiked 3-5, otsustab Transpordiamet: 4 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigul 2+2 sõidurajaga maantee ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 3. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti teehoiuteenistuse põhja osakonna ehituse üksus. 4. Edastada tee ehitusloa andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Riigitee 4 Päädeva-Orgita lõigu tee ehitusluba_eelnõu; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel (lisatakse korraldusele). 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja projekteerimise üksus 5 EELNÕU Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn- Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee ehitamiseks“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☒ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number Tee ehitusloa andmise kuupäev Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Kaie Kruusmaa Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Enne ehitustööde algust tuleb teostada rajatiste ehitusprojektidele ekspertiis ja koostada tööprojektid, mis vastavad majandus- ja taristuministri määrusele 09.01.2020 nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ ja kliimaministri määrusele 17.11.2023 nr 71 „Tee projekteerimise normid“. 2. Enne ehitamist projekteerida põhimaanteel 2+2 sõiduradade vahelise eraldusriba kindlustamata osa laiuse vähendamine 4,0 meetrilt 2,8 meetrile, mis võimaldab objekti maksumust optimeerida. 3. Enne tee-ehitustööde teostamist Linnametsa kinnisasjal (katastriüksuse tunnusega 50402:001:0079) koostada ehitusprojekt olemasolevate hoonete ja rajatiste lammutamiseks, taotleda Märjamaa Vallavalitsuselt ehitusluba ja teostada lammutustööd. 4. Enne kinnisasjal ehitustöödega alustamist peab olema sõlmitud kinnisasja omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks. 5. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee ehitamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele). 6. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada alljärgnevaid riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) tulemusena välja töötatud keskkonnameetmeid: 6.1. Tee ehitustööde maa-alal paiknevate III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohtade 1 EELNÕU kaitsmine ja ümberasustamine korraldada vastavalt püst-linalehiku (Thesium ebracteatum) ümberasustamise projekti koostamise, ümberasustamise teostamise ja seire ning I väärtusklassi koosluste ümberasustamise metoodilistele juhistele. 6.2. Näha ette hooldatavale teemaale jääva metsaala raadamine raierahu välisel kuival perioodil või talvel külmunud pinnasega võimalikult väheste pinnase kahjustusega. 6.3. Metsaraie ja raadamine on keelatud 15. aprillist kuni 15. juuli. Keelatud on linnupesade hävitamine ajal, kui pesa on kasutuses. Metsaraie tööde teostamisse kaasata vajadusel ornitoloog pesade aktiivse kasutuse fikseerimiseks. 6.4. Raadatavalt vääriselupaiga nr 205152, nr 205153, nr 206090 ja 205151 osalt tuleb teisaldada jämedamõõduline (läbimõõt üle 25 cm) surnud puit ja lamapuit (selle olemasolul) vääriselupaiga säilivasse ossa ilma viimast kahjustamata või läheduses paiknevatesse teistesse samaväärsetesse vääriselupaikadesse. 6.5. Ehitustegevuse käigus kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid ning nende opereerimisel ja hooldamisel kinni pidada tööohutus- ja keskkonnanõuetest (hooldusalade juures tagada ka reostustõrjeks (avariide esinemisel) vajalik valmisolek). 6.6. Mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00 – 7.00) lähemal kui 300 m elamutest. Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et võimalusel ei jääks mürarikkad tööd perioodi 23.00 – 7.00 ja piirkonna elanike teavitatakse tööde teostamisest. 6.7. Ehitusaegse vibratsiooniga seotud võimalike riskide maandamiseks ja hilisemate vaidluste vältimiseks enne ehitustööde algust fikseerida vahetult ehitusalade lähialal (kuni 25 m) paiknevate kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline seisukord. 6.8. Iga müratõkke juures teostada eluhoonete piirkonnas müra kontrollmõõtmised, tõendamaks ehitatud müratõkke vastavust projekteeritud lahendusele. Tegevusi teostada kooskõlas keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. 6.9. Kui kaevetööde käigus ilmneb arheoloogiline kultuurkiht, tuleb peatada tööd viivitamatult ning teavitada Muinsuskaitseametit. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehituslubaRiigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8 antakse Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee ning teelõiguga seotud teede ja rajatiste ehitamine, sh riigiteede 28 Rapla-Märjamaa tee ja 29 Märjamaa-Koluvere tee ümberehitamine, bussipeatused, „Pargi ja reisi“ parkla ja kergliiklusteed, riigitee 4 km 62,55 Ringuta ulukiläbipääs, km 63,47 Orgita viadukt, km 64,30 Orgita jalgteetunnel; riigitee 29 km 0,37 karjatunnel; sademevete immutustiigid; müratõkkesein nr 1 (Metsavahi talu) ja müratõkkesein nr 2 (Kase, Kustase, Koplinurga, Elbergi, Lensmenti). 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn 2 EELNÕU 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 6613925 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus „Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt“ töö osa „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee ehitusprojekt (ETAPP-1)“ 2.7 Tee ehitusprojekti number MA17446 (allkirjastatud digitaalselt) 3 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Töö osa (etapp 1) nimi: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine Projekti kood: MA17446 Töö nr: P24007 Staadium: Põhiprojekt Tellija: Selektor Projekt OÜ Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet Töö koostaja: Alkranel OÜ Projektijuht: Elar Põldvere Tartu 2025 Publitseerimise üldised andmed;  Objekt: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt (põhiprojekti koostab Selektor Projekt OÜ).  Töö vormistatud: 14.03.2025. a.  Töö muudetud: 08.04.2025. a.  Töö (keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine) koostajad: o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaspetsialist. o Diana Matejuk (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.  Töö sisu - otsustajale eelhinnangu andmise vajalikkuse ning vajalikkuse tuvastamisel eelhinnangu otsuse (KMH algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestiku kogumine.  Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999. 2 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kavandatava tegevuse (põhiprojekt) lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga ning eelprojekti ja selle KMH tingimustega ...................................................................................... 6 1.1. Kavandatud tegevuse (põhiprojekt) lühiülevaade ........................................................... 6 1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega .......................................................................................................... 9 1.3. Tegevuse paikkonna keskkonna asjakohaste aspektide lühikirjeldus ning tegevuse aluseks oleva eelprojekti KMH tingimused ......................................................................... 10 1.3.1. Kultuurimälestised, pärandkultuur, väärtuslikud maastikud ................................. 10 1.3.2. Pinnas (sh maavarad) ja põhjavesi (sh joogiveevarustus)...................................... 11 1.3.3. Pinnavesi (sh sademevesi ja maaparandussüsteemid) ........................................... 13 1.3.4. Kaitstavad loodusobjektid ning kaitsealused liigid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).................................................................................................................................. 13 1.3.5. Rohevõrgustik, mets, vääriselupaigad ................................................................... 15 1.3.6. Inimeste heaolu ja tervis (müra ja vibratsioon, õhukvaliteet, maakasutuse muutused ja liikumisvõimalused, tehnovõrgud) .............................................................. 18 1.3.7. Ressursside säästlik kasutamine (sh jäätmeteke) ning kliimategurid .................... 20 2. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkus määramine ................................................................................................................................ 22 2.1. Maa ja maakasutus .................................................................................................... 22 2.2. Märgalad.................................................................................................................... 23 2.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................... 23 2.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............ 25 2.5. Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................. 25 2.6. Maavarade kasutus .................................................................................................... 26 2.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke .................... 26 2.8. Maastik (sh pinnavormid) ......................................................................................... 26 2.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) ......................................................................................... 27 2.10. Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn .......................................................................... 28 2.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid .................................................. 28 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 29 3 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Sissejuhatus Kavandatavaks tegevuseks on riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu ümberehitamine I klassi maanteeks (st 2+2 sõidurajaga maanteeks) lähtudes teemaplaneeringust, eelprojektist ja tehnilistest tingimustest. Põhimaantee ristumine kõrvalmaanteega 20173 Haimre-Moka tee ja kõrvalmaanteega 20172 Märjamaa-Haimre tee on lahendatud eritasandiliselt, liiklussõlme kaudu. Kõrvalmaanteed on lahendatud 1+1 sõidurajaga riigimaanteedena. Lisaks on kavandatud muid koguja- ja ühendusteid, et ühendada olemasolevad teed ja piirnevad alad riigimaanteedega. Põhiprojektiga on projektala jagatud 4 eraldiseisvalt realiseeritavaks etapiks:  Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee ehitusprojekt;  Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee ehitusprojekt;  Etapp-3: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 68,2-70,2 Haimre liiklussõlm 2+2 maantee ehitusprojekt;  Etapp-4: Riigitee 20172 Märjamaa-Haimre km 0,0-2,1 rekonstrueerimise ehitusprojekt. Käesoleva töö põhieesmärgiks (projektala etapp 1) on koguda otsustajale eelhinnangu andmise vajalikkuse ning vajalikkuse tuvastamisel eelhinnangu otsuse (KMH algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestikku. Tööd, mida tehakse eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamiseks, nimetatakse allpool lühendatult ka eelhinnanguks. Käesolev dokument on koostatud siiski vaid eelhinnangu andmise vajaduse fikseerimiseks ning kui vastav vajadus fikseeritakse, siis on tegemist ka eelhinnangu otsuse (KMH algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestikuga. Käesolevas dokumendis analüüsitakse põhimaantee nr 4 (E67) Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu- Ikla km 62,2-64,8 (ülekatvusega eelhinnangus kuni 65,2) Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekti, mis on ühtlasi Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva- Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekti etapp-1. Dokumendi tellijaks on Selektor Projekt OÜ, kes on nii Päädeva-Haimre, kui ka selle etapp-1 Päädeva-Orgita lõigu põhiprojekti koostaja. Töö on koostatud Transpordiameti poolt tellitud projektile, mille koostamine toimub eelhinnangu vajalikkuse määratlemise ajal. Põhiprojekti koostamisele eelnes eelprojekti1 teostamine, millega paralleelselt viidi läbi ka KMH protsess2 (tunnistatud nõuetele vastavaks Transpordiameti 08.08.2023 otsusega nr 1.1- 2/23/130). Põhiprojekti koostamisel välja töötatud lahenduste puhul vajab otsustaja (Transpordiamet) vastavas lõigus täiendavat ülevaadet, eelhinnangu andmise vajalikkuse (KeHJS § 11 lg 6 ja 62) määratlemise protsessi kaudu, eelkõige looduskaitseliste (seos ka KeHJS § 6 lg 2 p 22) mõjueelduste jätkuvale piisavale leevendatusele ja/või oluliste negatiivsete mõjueelduste puudumisele. Seega käesolevas töös ehk lühendatult eelhinnangus võetakse arvesse ja viidatakse KMH aruandes kirjeldatut/-le ning a(s)jakohastatakse vajalik info. Paralleelselt käesoleva töö koostamisega, koostab Alkranel OÜ (2025) Päädeva-Orgita lõigule keskkonnajuhtimiskava, mis sisaldab, lisaks KMH-s välja toodud meetmetele, täiendavaid keskkonnameetmeid 1 Eelprojekt - „Põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekt“ (Selektor Projekt OÜ, 2023) 2 Edaspidi eelhinnangus viidatud kui “KMH aruanne”. 4 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. ehitustegevuse ajaks. Lisaks on Alkranel OÜ poolt varasemalt koostatud Päädeva-Haimre (sh Päädeva-Orgita) lõigule katendi CO2 arvutus. Käesoleva eelhinnangu raames võetakse arvesse muuhulgas kõiki eelpool nimetatud dokumente. Käesolevat dokumentatsiooni saab eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina põhiprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. Käesoleva töö koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:  ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö koostamisel lähtutakse mh juhendist „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumente „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018), „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar jt 2019) ning „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon 2021). Koostatud dokumendis on paralleelselt analüüsi tekstiga esitatud olulisim materjalide loetelu, st kasutatud materjalide loetelu ei dubleerita eraldi ptk „Kasutatud materjalid“ (vastav ptk seega ei kuulu käesoleva töö koosseisu). 5 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. 1. Kavandatava tegevuse (põhiprojekt) lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga ning eelprojekti ja selle KMH tingimustega Käesolevas peatükis (edaspidi ptk) antakse esmalt lühiülevaade kavandatava tegevusega seonduvast (põhiprojekti tasand; ptk 1.1), millele järgneb ülevaade tegevusega seotud strateegilistest dokumentidest (ptk 1.2) ning keskkonnast, koos eelprojekti KMH tingimustega (ptk 1.3). Esitatud dokumentatsiooni koostamisel on arvestatud põhiprojektis, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Alusallikatena kasutatakse peamiselt EELIS andmebaasi (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur (09.02.2025. a)) ning Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi. Samuti on aluseks dokument „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine“ (Alkranel OÜ, 2021-2023) jm asjakohane teave (vt ka ptk „Sissejuhatus“), millele viidatakse vajadusel ka edasises dokumentatsiooni tekstis. Päädeva-Orgita põhiprojekti lahendusega hõlmatav ehk projekti ala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas ning hõlmab järgmisi asustusüksusi: Päädeva küla, Ringuta küla, Orgita küla, Rangu küla. Valdavas osas ümbritsevad projekteeritavat lõiku maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused, kuid on ka elamumaa, ärimaa ning transpordimaa sihtotstarbega maaüksuseid. Lähimad elamutega katastriüksused Päädeva-Orgita põhitrassile (sh jäävad teekaitsevööndisse) on Metsavahi (50201:001:0689), Tamme (50402:001:0253), Kaasiku (50402:001:0670), Kase (50201:001:0017), Kustase (50201:001:0013), Elbergi (50402:001:0880), Lensmenti (50402:001:0610), Andrese (50201:001:0367), Kuukivi (50201:001:0366), Sirme (50402:001:0157), Linnametsa (50402:001:0079, määratud juba 2016. a teemaplaneeringus likvideeritavaks), Trahteri (50402:001:0138), Düüna (50402:001:1220), Tiigi (50402:001:0117), Orgita keskus 4 (50402:001:0011), Orgita keskus 5 (50402:001:0540). Lisaks eelnimetatule on lähimad (sh jäävad teekaitsevööndisse) elamutega katastriüksused Märjamaa-Koluvere tugimaantee õgvendusele Toompihlaka (50402:001:0231), Kopli (50402:001:0264), Seedri (50402:001:0238), Tominga (50402:001:1200), Pajumäe (50402:001:0850), Paju (50402:001:0189). 1.1. Kavandatud tegevuse (põhiprojekt) lühiülevaade KMH eelhinnangu objektiks on põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 (ülekatvusega eelhinnangus kuni 65,2) Päädeva-Orgita lõigu 2+2 rekonstrueerimise põhiprojekt, mis on ühtlasi Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekti etapp-1. Kavandatava tegevusega hõlmatav ehk projekteeritav teelõik asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas (vt joonis 1.1). Seosed strateegiliste dokumentidega ja keskkonnaparameetritega ning eelprojekti KMH-ga on esitatud ptk-s 1.2 ja 1.3. Põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) kuulub rahvusvahelisse Trans European Network Transport (TEN-T) teedevõrgustikku ning on tähtis Põhja- ja Lääne-Euroopa vaheline turismi- ja transpordimarsruut. Liiklussagedused käsitletaval põhimaantee (1+1 sõidusuunaga) Päädeva-Orgita lõigul oli 2024. aastal 8521-9299 a/ööp, millest sõidu- ja pakiautod moodustasid 78-81%, veoautod ja autobussid 4% ning autorongid 15-18% (Maa- ja Ruumiameti 2025). Projekteerimise raames, sh põhiprojekti faasis, viidi läbi liiklusuuringud ning anti mh tuleviku vaatavad liiklusprognoosid (ERC Konsultatsiooni OÜ, viimane analüüs 6 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Päädeva-Haimre põhiprojektile 2024), mille järgi prognoositakse liiklussageduse kasvu perioodil 2030-2080 keskmiselt 1,5% võrra aastas, sh Päädeva-Orgita lõigul 1,38% aastas. Joonis 1.1 Päädeva-Haimre ehitusprojekti (märgitud lilla viirutusena), sh etapp-1 Päädeva-Orgita põhiprojekti (märgitud rohelise joonena) asukohaskeem. Alus: põhiprojekti kaardikihid Selektor Projekt OÜ (2025), Maa- ja Ruumiamet, 2025. Põhiprojekti käigus soovitakse (vastavalt varasemale eelprojektile) laiendada senist 1+1 sõidurajaga teed 2+2 sõidurajaga I klassi teeks. Peamiselt on kavandatud tee mulde laiendamine ühele poole olemasolevat maanteed, et arvestada ehitustehnoloogiaga ja vajadusega lasta ehituse ajal läbi autoliiklus. Lisaks on kavandatud tugimaantee 29 Märjamaa- Koluvere õgvendus. Eelprojekti KMH aruandest selgub, et projekteerimisel on ette nähtud rajada müratõkkeseinad vastavalt mürauuringule (KMH ptk 5.6.1). Samuti rajatakse ulukite ning kahepaiksete ja roomajate läbipääsud koos vastavate lahenditega (KMH ptk 5.4). Võrreldes eelprojektiga loobuti põhiprojekti faasis Orgita ulukipääsu km 65,05 rajamisest, kuna tegemist on Orgita asustuse potentsiaalse laienemisalaga vastavalt Märjamaa üldplaneeringule. Loomade liikumise suunamine asustatud piirkonda suurendaks konflikte inimeste ja ulukite vahel. Kokkuvõtvalt järeldati, et läbipääsu rajamine on tehniliselt keeruline ja majanduslikult ebaotstarbekas, mistõttu ulukipääsu rajamine ei ole põhjendatud. Ulukipääsude arvus ja lahendustes toimunud muudatused on põhiprojektis kooskõlastatud varasema ulukiuuringu 7 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. teostajaga3. Etapp-1 seletuskirjast selgub, et projektlahendusega on kavandatud projektalale Orgita liiklussõlm km 63,5 ning kavandatakse järgmised risted (sh pääsud) ja müraseinad:  Ringuta ulukiläbipääs km 62,55;  Orgita viadukt km 63,5;  Orgita jalgteetunnel km 64,30;  Orgita karjatunnel T29 km 0,985;  Mürasein 1 (Metsavahi kinnistu piiril) PK 626+00 kuni 626+30;  Mürasein 2 PK 637+00 kuni PK 642+00. Eelprojekti KMH aruandes märgitakse, et sademevete lahenduste väljatöötamisel arvestati asjakohaste uuringutega, vastates mh prognoositavale liikluskoormusele ning tagades omakorda, et ei halvendata ka veekogude seisundit. Etapp-1 põhiprojekti seletuskirjas kirjeldatakse, et sademevete ärajuhtimise lahendamisel on eelistatud immutamist pinnasesse või juhtimist eesvooludesse ja lisaks on kasutatud immutustiike. Sademeveed on teekattelt ära juhitud põikkalletega projekteeritud haljasaladele, kraavidesse, tiikidesse ning võimalusel edasi eesvoolude suunas (nt lõigu alguses asuv Konnaveski oja). Liiklussõlmes on kõrges muldes projekteeritud sademevee ärajuhtimine üle kindlustatud nõlva või äärekiviga ristlõike korral sademeveekaevudesse, mille kaudu on sademeveed juhitud edasi projekteeritud sademeveetoru ja renni kaudu eesvoolukraavi. Vete juhtimiseks, uutelt teedelt, on ettenähtud rajada uued kraavid ja truubid. Võrreldes eelprojektiga on tehtud järgmised (siinkohal asjakohased) muudatused Päädeva- Orgita põhiprojektis: 1. Projekteerimise käigus on ilmnenud Orgita liiklussõlme ja viadukti asukoha muutmise vajadus (viadukti nihutus ca 27 m), st on täpsustatud Orgita liiklussõlmes km 63,50 asukohta, aeglustus- ning kiirendusrampide ning kogujateedega sidumise geomeetriat, et viia need kooskõlla kehtivate nõuetega tee projekteerimisnormis. Seoses muudatusega muutuvad vääriselupaikadest (edaspidi VEP; VEP nr.205152, VEP nr 205153, VEP nr 206090 ja VEP205151) teede ehitamiseks hõivatavad alad. Mõjutatud VEP alade pindala suureneb 0,97 ha võrreldes eelprojektis tooduga (1,16 ha) ja moodustub kokku 2,13 ha (joonis 1.2); 2. Eelprojekti mahus kavandati tugimaantee 29 Märjamaa-Koluvere õgvendus (uus trass) teemaplaneeringu järgses asukohas, arvestades lähialade detailplaneeringutega ja väljakujunenud maakasutusega. Võrreldes eelprojektiga korrigeeriti tugimaantee 29 trassi paiknemist vastavalt maaomanikega sõlmitud kokkulepetele (teostamaks maade võõrandamised) ning täpsustati tugimaantee 29 ja Orgita-Päädeva tee ristumisala geomeetriat pöörderaadiuste ja liiklussaarte osas (joonis 1.2); 3. Võrreldes eelprojektiga kavandatakse põhiprojektis kolm tiiki valingvihma vastu võtmiseks ja vooluhulkade ühtlustamiseks teekraavides: 1) Orgita liiklussõlme tiik PK 635+00 pindalaga 900 m2; 2) Romantika kinnistu tiik PK 638+50 pindalaga 2168 m2; 3) Linnametsa kinnistu tiik PK 646+50 pindalaga 300 m2. 3 Kirjavahetusest (10.01.2025) Olavi Hiiemäega (Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) selgub, et ulukiuuringu teostamise ajal oli kavandatud Orgita ulukiläbipääsu km 65,05 asukohas märgata eelkõige kitsede jälgi, kuid ulukiuuringu kokkuvõttes anti soovitusena, arvestades piirkonda kavandatud arengustsenaariume, tunneli rajamisest loobuda. 8 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Vastavalt geoloogilistele uuringutele asub tiikide alla murenenud lubjakivi ja geoloogiliste tingimuste kohaselt imbub vesi lubjakivi lõhede kaudu pinnasesse. Joonis 1.2. Päädeva-Orgita põhiprojektis kavandatud muudatused Orgita liiklussõlme piirkonnas, sh Orgita liiklussõlme ja viadukti asukoha muutmine (sh hõivatavad VEP) , tugimaantee 29 õgvendus (sh ristumisala Orgita-Päädeva teega), sademevete eesvoolu tiigid. Alus: eelprojekti kaardikihid (märgitud kollasega), põhiprojekti kaardikihid (märgitud punaste joonte ja halli alana) Selektor Projekt OÜ (EP: 2023, PP: 2025), EELIS (09.02.2025). 1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega Eelprojekti KMH aruandes, selle lisades ja/või eelprojekti seletuskirjas on arvestatud järgmiste asjakohaste strateegiliste arengu- ja planeerimisdokumentidega (dokumendi muutuse (peale eelprojekti tööprotsessi) vm asjaolu esinemisel lisatud täiendav kommentaar):  Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0“ (2016);  Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017);  Rapla maakonnaplaneering 2030+ (2018);  Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 (2021).  Riiklik veemajanduskava 2022-2027.  Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030; 2019/2023-2024) - Aastail 2023-2024 ajakohastati REKK 2030 vahepeal valminud arengudokumentide alusel. Viimase versiooni järgi on mitu eesmärki täpsustunud – kui varem oli kasvuhoonegaaside heidet sajandi keskpaigaks 1990. a võrreldes kavas vähendada 80 %, siis nüüdne suund on olla 2050. a kliimaneutraalne. Mh prognoositakse aastaks 2050 9 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. KHG heitme vähenemist võrreldes aastaga 1990 transpordis kuni 88,5%. Lisaks seab REKK 2030 KHG heitkoguste vähendamise pikaajaliseks riiklikuks eesmärgiks mh 2035. aasta transpordisektori kasvuhoonegaaside netoheitkoguste sihttaseme, milleks on 1700 kt CO2 ekv.  Märjamaa valla üldplaneering (hetkel kehtiv (2000)) ning Märjamaa valla üldplaneering (menetluses) – seisuga 09.02.2025 on ÜP eelnõu (Entec Eesti OÜ) läbinud koos selle KSH-ga aruande (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) eelnõuga esimese avaliku väljapaneku (02.10-31.10.2024) ettepanekute ning seisukohtade esitamiseks. Dokumentatsioon ei sisalda olulisi muutusi, mis seonduks käesoleva põhiprojektiga. Strateegiliste planeerimis- ja arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid. Samas eelprojekti ja põhiprojekti koostamise raames teostatud eeluuringute (Selektor Projekt OÜ) raames kogutud teave, mis aluseks ka projektide koostamiseks, on olnud piisav ja siinkohal eraldi teavet ei esitata. 1.3. Tegevuse paikkonna keskkonna asjakohaste aspektide lühikirjeldus ning tegevuse aluseks oleva eelprojekti KMH tingimused Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud eelnevatesse peatükkidesse (mh ptk 1 ja ptk 2 sissejuhatav osa). Teabe koondamisel on lähtutud varasema eelprojekti KMH programmis seatud mõju eelduste piirkondadest (põhitrassist mõlemal tee poolel 500 m, Märjamaa-Koluvere tugimaantee õgvenduse juures 300 m, tulenevalt toona ka projekteeritavate teetrasside täpse asukoha eelduste puudumisest), kuigi eelprojekti KMH menetluse raames tuvastati, et mõju eeldused esinevad peamiselt vahetus tööde tsoonis (< 30 kuni 50 m, mh teekaitsevöönd), va müra puhul (häiringute eeldus) elamualadele kuni 300 m). Alljärgnevates ptk-s võetakse kokku ka põhiprojekti aluseks olnud eelprojekti KMH järeldused/tingimused. 1.3.1. Kultuurimälestised, pärandkultuur, väärtuslikud maastikud Eelprojekti KMH aruandes käsitleti kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ja väärtuslikke maastikke puudutavat infot ptk 3.4 ning 5.5. Pärandkultuur – Käesoleva eelhinnangu käigus kontrolliti Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse andmeid (2025) pärandkultuuriobjektide registreeringute osas. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 09.02.2025 seisuga toimunud muudatusi. Kultuurimälestised – Käesoleva eelhinnangu käigus kontrolliti Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse andmeid (2025) kultuurimälestiste registreeringute osas. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 09.02.2025 seisuga toimunud muudatusi, st Päädeva-Orgita põhitrassi 500 m ja Märjamaa-Koluvere tugimaantee õgvenduse 300 m vööndis ei ole registreeritud kultuurimälestisi. Väärtuslikud maastikud – Eelprojekti KMH aruandes selgub, et projekteeritava Päädeva- Orgita lõigu lähedusse ei jää Rapla maakonnaplaneeringu järgi väärtuslikke maastike ning võrreldes KMH koostamise ajaga pole 09.02.2025 seisuga toimunud muudatusi Rapla maakonnaplaneeringus või muus dokumendis, mis väärtuslikke maastike piire puudutaks. Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) – eelprojekti KMH aruandes järeldati, et ebasoodsaid mõjusid seoses kavandatava tegevuse ellu 10 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. viimisega pole ette näha. KMH aruandes märgitakse, et eelprojekti käigus tuvastati täiendavate arheoloogiliste uuringute II etapi läbiviimise vajadus (esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui põhiprojekti staadiumis) ja III etapp (reaalsel ehitustegevusel) vastavalt Arheoloogiakeskus MTÜ (2022) tööle. 09.02.2025 seisuga on viidud läbi arheoloogiliste uuringute etapp II, mis tuvastas vajadust teostada (ehitustööde ajal) pinnasetööde juures nn III etapi arheoloogilised uuringud Päädeva- Orgita lõigu läheduses järgmiste kinnistute ümbruses: Jüri (Orgita küla), Linnametsa (Orgita küla), joonis 1.3. Joonis 1.3. Arheoloogilise järelevalve asukohad (märgitud punaste joontena). Alus: eelprojekti kaardikihid (märgitud kollasega) Selektor Projekt OÜ (2023), Arheoloogiakeskus MTÜ eeluuringud (2024) 1.3.2. Pinnas (sh maavarad) ja põhjavesi (sh joogiveevarustus) Eelprojekti KMH aruandes käsitleti pinnast ja põhjavett, sh joogiveevarustust (eelkõige puurkaevud) puudutavat infot ptk 3.1, 3.5.2 ja 5.2. Pinnas – Eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et vaadeldava maanteelõigu piirkonnas on reljeef valdavalt tasane, kerge kaldega lõuna suunas. Pinnakatet kirjeldatakse järgnevalt: pinnakate on valdavalt õhuke (kuni 2 m) koosnedes peamiselt saviliivmoreenist ja kruusast. Pinnakatte all on aluspõhjaline lubja- ja dolokivi. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 06.03.2025 seisuga toimunud muudatusi lõigu põhiandmetes (mh põhiprojekti raames täpsustati täiendavalt geoloogilisi tingimusi projektlahenduse täpsemaks väljatöötamiseks). Maavarad – Eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et Päädeva-Orgita lõigu 500 m vööndisse jääb Orgita-Haimre dolokivimaardla, mille põhjaosasse on väljastatud ka keskkonnaload (maavaravaru kaevandamise eesmärgil). Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 17.02.2025 seisuga toimunud muudatusi, st tulnud juurde uusi maardlaid või väljastatud uusi keskkonnalubasid maavaravaru kaevandamiseks. 11 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Põhjavesi – Eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et vaadeldava maanteelõigu piirkonnas põhjavesi sõltuvalt asukohast kaitsmata, nõrgalt või keskmiselt kaitstud. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse järgi (2025) jääb valdav osa Päädeva-Orgita lõigust kaitsmata (km 62,6…65,2) ja nõrgalt kaitstud põhjaveega (km 62,2…62,6) alale. Alal ei ole registreeritud ka allikate esinemist. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 09.02.2025 seisuga toimunud muudatusi andmetes. Joonis 1.5 Põhjavee kaitstus Päädeva-Orgita lõigul, kus kaitsmata ala on märgitud tumeroosa viirutusena ning nõrgalt kaitstud ala heleroosa viirutusena. Alus: eelprojekti kaardikihid (märgitud kollasega) Selektor Projekt OÜ (2023), Maa- ja Ruumiamet (2025). Joogivesi (sh puurkaevud) – Eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et Päädeva-Orgita põhitrassi 500 m vööndis asub u asukohas km 63,7 üks puurkaev (PRK0009662), teetrassist umbes 118 m kaugusel. Eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et Märjamaa-Koluvere õgvenduse 300 m vööndis jäävad järgmised puurkaevud: PRK0009662, PRK0009315, PRK0009321, PRK0025008, PTK0016240. Nendel majapidamistel, kus EELIS-sse kantud puurkaevud puudusid eeldati, et veevarustus on lahendatud salvkaevude baasil (või esinevad registrisse kandmata puurkaevud). Võrreldes KMH koostamise ajaga (09.02.2025 seisuga) on lisandunud Märjamaa-Koluvere õgvenduse 300 m vööndisse üks puurkaev (PRK0070908), mis asub umbes 80-110 m kaugusel õgvendusest. Puurkaev asub teemaast rohkem kui 25 m kaugusel (võimalik vibratsiooni seire mõjuulatus), sh selle puurkaevu hooldusala (10 m) jääb teemaast välja. Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) – Eelprojekti KMH aruandes järeldati, et ebasoodsaid mõjusid seoses kavandatava tegevuse ellu viimisega pole ette näha. Eraldi toodi välja järgmine meede pinnase reostusohu 12 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. minimeerimiseks: „Ehitustegevuse käigus kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid ning nende opereerimisel ja hooldamisel kinni pidada tööohutus- ja keskkonnanõuetest (hooldusalade juures tagada ka reostustõrjeks (avariide esinemisel) vajalik valmisolek).“ 1.3.3. Pinnavesi (sh sademevesi ja maaparandussüsteemid) Eelprojekti KMH aruandes käsitleti pinnavett, sh sademevett ja maaparandussüsteeme puudutavat infot ptk 3.2, 5.2. Pinnavesi – Eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et rekonstrueeritava teelõigu vahetus läheduses ei asu ühtegi avalikult kasutatavat veekogu (Veeseaduse § 24 mõistes). Lähim avalikult kasutatav veekogu on Konnaveski oja (nimetatud ka kui jõgi), mis jääb Päädeva- Orgita lõigu töötsoonist u 300 m kaugusel põhja suunas, kuid kaudsete seoste (mh sademevee ärajuhtimise kontekstis) arvestatakse sellega eelprojektis. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 09.02.2025 seisuga toimunud muudatusi andmetes. Maaparandussüsteemid – Eelprojekti KMH aruande järgi jäävad Päädeva ja Ringuta külade piirkonna lähistele/piirnevad nendega maaparandussüsteemidega kaetud alad. Täpsemalt siis, Maa- ja Ruumiameti andmetel (07.03.2025) piirneb Päädeva-Orgita lõik mõlemal pool teed järgmiste maaparandussüsteemi maa-aladega – Päädeva-Ringuta1 ja Päädeva-Ringuta2 (sh selle maaparandussüsteemi eesvooluga). Eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et maanteega ristub maaparanduse eesvool Konnaveski jõgi (sh riigi poolt korrashoitav ühiseesvool). Samas mainitakse, et Konnaveski jõgi jääb u 300 m eelprojekti töötsoonist põhja suunda, kuid kaudsete seoste tõttu arvestati sellega eelprojektis. Eelprojekti KMH aruandest selgub, et projekteerimisel on arvestatud maaparandussüsteemide toimimise tagamisega ning ebasoodsat mõju ei ole ette näha. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 07.03.2025 seisuga toimunud muudatusi teadaoleva info kohta. Sademevesi – KMH aruandes tuuakse välja, et maanteelt saasteainete kogused pole piisavalt suured, et põhjustada veekogude keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemist ning eelprojektis olid sademeveelahendustele antud piisavad suunised järgnevate projekteerimise tasandite jaoks, mistõttu polnud vajalikud täiendavad meetmed. Sademeveed on teekattelt ära juhitud põikkalletega projekteeritud haljasaladele, kraavidesse, tiikidesse ning võimalusel edasi eesvoolude suunas (nt lõigu alguses asuv Konnaveski oja). Liiklussõlmes on kõrges muldes projekteeritud sademevee ärajuhtimine üle kindlustatud nõlva või äärekiviga ristlõike korral sademeveekaevudesse, mille kaudu on sademeveed juhitud edasi projekteeritud sademeveetoru ja renni kaudu eesvoolukraavi. Vete juhtimiseks ehitatavatelt teedelt on ettenähtud rajada uued kraavid ja truubid. Põhiprojekti etapis on projekteerimise käigus ilmnenud vajadus rajada kolm tiiki (vt ptk 1.1) valingvihma vastu võtmiseks ja vooluhulkade ühtlustamiseks teekraavides. Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) – Eelprojekti KMH aruandes järeldati, et ebasoodsaid mõjusid seoses kavandatava tegevuse ellu viimisega pole ette näha. 1.3.4. Kaitstavad loodusobjektid ning kaitsealused liigid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) Eelprojekti KMH aruandes käsitleti kaitstavaid loodusobjekte ja kaitsealuseid liike puudutavat infot ptk 3.3.1 ja 5.3. 13 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Kaitstavad loodusobjektid – Eelprojekti KMH aruandest selgub, et Päädeva-Orgita lõigu vahetusse lähedusse ei jää ühtegi Natura 2000 ala. Lähim Natura 2000 ala jääb u 900 m kaugusele lõuna suunas (Märjamaa järtade loodusala, RAH0000335; käsitletakse maantee 2. etapi eelhinnangus). Päädeva-Orgita 500 m ja Märjamaa-Koluvere õgvenduse 300 m vööndisse jääb üks kaitsealune park – Orgita mõisa park (KLO1200305), umbes 110 m kaugusele. KMH aruandes kirjeldatakse, et kaitsealuste parkide kaitse-eesmärgiks on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. KMH aruandes järeldatakse, et vastavate parkide kaitse-eesmärkide ja hinnatava objekti vahekauguse ning teadaolevate tee ehitusest ja kasutusest tulenevate mõjufaktorite tõttu ei ole reaalne eeldada ebasoodsate mõjude teket vastavatele objektidele. Kaitsealused taime- ja loomaliigid – Päädeva-Orgita lõigu 500 m ja Märjamaa-Koluvere õgvenduse 300 m vööndisse jäävad eelprojekti KMH aruande (sh võttes arvesse Rewild OÜ 2021 tööd „Päädeva-Konuvere loodusinventuur“, KMH lisa 4) järgi järgmised kaitsealused taime- ja loomaliigid (käesoleva EH käigus võetud fookusesse vaid Päädeva-Orgita lõik, st täpsustatud liigi asukohad):  II kaitsekategooria looma- ja taimeliigid: o harivesilik (Triturus cristatus, KLO9118075) – asub u 330 m kaugusel olemasolevast ja eelprojektiga kavandatud põhitrassist; o põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii, KLO9112975, KLO9112974) – asub u 110- 400 m kaugusel olemasolevast ja eelprojektiga kavandatud põhitrassist. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 09.02.2025 seisuga, võttes sh arvesse põhiprojekti lahendust, toimunud muudatusi teadaoleva info kohta, v.a lisandunud III kaitsekategooria taimeliigi suur käopõll (Listera ovata, KLO9348133) leiuala kohta. Eelprojekti KMH aruandes ei käsitletud III kaitsekategooria taimeliigi suur käopõll (Listera ovata, KLO9348133) leiuala. Seisuga 09.02.2025 asub leiuala umbes 75 m kaugusel olemasolevast põhitrassist ning jääb umbes 28 m kaugusele põhiprojektiga kavandatud Orgita liiklussõlmest (sh kergliiklusteest). Projekti koostaja (Selektor Projekt OÜ) esitas päringu Keskkonnaametile paludes Keskkonnaameti seisukohta lisandunud liigi suur käopõll elupaiga kohta. Alljärgnevalt tuuakse välja Keskkonnaametipoolne seisukoht eelnevalt päringule (kiri 08.10.2025 nr 6-2/24/20691): „III kaitsekategooria liigi suur käopõll (Listera ovata) piiritletud elupaik (KLO9348133) paikneb projekteeritava kergliiklustee kõrval, kusjuures tee nõlvad elupaika ei ulatu. Liigi alamkirjete andmetel (EELIS id: 165672468) on vaadeldud isendite täpne kasvukoht ligikaudu 8 m kaugusel tee nõlvast. Teadmata on, kas ehitustöid tehakse taimede kasvukohas või mitte. Tööde projekteerimisel palume juhinduda Riigitee 4 Tallinn-Pärnu Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruandest. Aruande peatükis 5.3 on kirjutatud, et kaitsealuste taimede osas saab välja tuua, et III kaitsekategooria taimi (leiukohad, määratletud EELISes) leidub ka väljaspool Rewild OÜ 2021. a töös esitatud I väärtusklassi alasid. Seega tuleb ehitusaladelt ümberasustamise meedet, mis oli esitatud Rewild OÜ 2021. a töös vaid I väärtusklassi aladele, laiendada ka III kaitsekategooria taimeliikide leiukohtadele, juhul kui need ei paikne Rewild OÜ 2021. a töö määratud I väärtusklassi tsoonides.“ 14 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas, tingimused, mis rakenduvad vastaval lõigul) – eelprojekti KMH aruandes järeldati, et suures osas olulisi ja pikaajalisi ebasoodsaid mõjusid seoses kavandatava tegevuse ellu viimisega pole ette näha (sh Natura 2000 aladele lõigul Päädeva-Orgita), st kui rakendatakse järgmisi leevendusmeetmeid ebasoodsate mõjude minimeerimiseks/ärahoidmiseks:  Hävivad taimekooslused (väärtusklass I, vt KMH aruande lisa A4) tee ehitusalalt teisaldada. Hoolikalt kooritud taimekamarat kasutada uute teeäärte haljastamisel või lähedaloleva inimtegevuse tõttu tugevalt kahjustada saanud alade (nt ammenduvate paekarjääride) korrastamisel. Teeääre haljastamiseks kasutatavat kamarat ladustada ühes kihis ning mitte üle aasta. Teisaldamiseks tellida eraldi projekt (metoodika nt vt „Paevälja alvarikoosluse esinduslikkuse ja ümberasustamisvõimaluste uuring”, OÜ Nordic Botanical 2019).  Kaitsealuste taimede ümberasustamist kaaluda, kui väärtuslike (väärtusklassi I klassifitseeritud (Rewild OÜ 2021. a) või III kaitsekategooria leiupaigas4, sh EELIS alusel) taimekoosluste tervikuna teisaldamine on ebaotstarbekas (eelkõige majanduslikel põhjustel). Taimede ümberasustamine on võimalik ja õigeid võtteid kasutades ka tulemuslik. Oluline on leida sobiv ümberasustusala eelkõige tegevuskoha piirkonnas, mis parimal juhul on eelnevalt taimestikuta (ammenduv paekarjäär vms) või vajab korrastamist (jäätmaa). Ümberasustamistöödeks tellida Keskkonnaametiga koostöös ekspertarvamus ja koostada eraldi projekt.  Ehituse käigus rajatavate uute haljasaladele rajamisel kasutada looduslike niidutaimede seemneid. Sobilike kogumisalade (heas ökoloogilises seisus niitude) olemasolul lähikonnas eelistada kohalike seemnete kasutamist. Selliste alade puudumisel kasutada mujalt Eestist kogutud sarnaste niitude seemneid või liigikaupa koostatud looduslike niidutaimede seemnesegusid.  Ehitusjärgselt säilinud, taastatud või rajatud niidualade hooldusel kasutada uuringu „Riigiteede niidetavate pindade ja hekkide korrashoid” (OÜ Nordic Botanical 2020) soovitusi.  Ehituse käigus raiutavad ning edaspidi hooldatavale teemaale jäävad praegused metsaalad raiuda külmal ajal ja võimalikult väheste pinnasekahjustusega. Raiejärgselt kännud maapinnaga tasaseks freesida ja teeääri edaspidi hooldada niiduna (koos heinakoristusega). 1.3.5. Rohevõrgustik, mets, vääriselupaigad Eelprojekti KMH aruandes käsitleti rohevõrgustiku ja vääriselupaikasid puudutavat infot ptk 3.3.2, 5.4. Rohevõrgustik – Eelprojekti KMH aruande, täpsemalt Rapla maakonnaplaneeringu alusel ei jää Päädeva-Orgita lõigu vahetusse lähedusse rohevõrgustiku alasid. Lähim rohevõrgustiku ala jääb Päädeva-Orgita lõigust põhja suunas u 650 m kaugusele. Päädeva-Haimre lõigule on kavandatud juba eelprojekti KMH aruande ajal mitmeid ulukite läbipääsusid, sh Päädeva- Orgita lõigule on kavandatud Ringuta ulukiläbipääs, km 62,55 ning Orgita ulukitunnel, km 65,055. 4 Keskkonnaameti kirjaga (kiri 08.10.2025 nr 6-2/24/20691): „Seega tuleb ehitusaladelt ümberasustamise meedet, mis oli esitatud Rewild OÜ 2021. a töös vaid I väärtusklassi aladele, laiendada ka III kaitsekategooria taimeliikide leiukohtadele, juhul kui need ei paikne Rewild OÜ 2021. a töö määratud I väärtusklassi tsoonides.“ esitatud põhimõte oli siiski juba KMH-s käsitletud, kuid eelprojekti KMH ptk 5.3 eraldiseisvas meetmes. 5 Põhiprojektis loobutud Orgita ulukitunneli km 65,05 rajamisest, vt ka ptk 1.1 15 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 07.03.2025 seisuga toimunud muudatusi, st pole muutunud rohevõrgustiku alade paiknemine. Ulukipääsudega toimunud muutused on ptk 1.1 alusel põhiprojektis üle konsulteeritud varasema ulukiuuringu koostajaga. Seega kohalduvad juba eelprojekti raames määratletud uluki ja kahepaiksete läbipääsude tingimused (käsitletud KMH aruandes üldistatult ning selle lisades täpsemalt), vastavalt eelprojekti koostamise raames määratule. KMH aruandes järeldatakse, et kuna parandatakse nähtavust rohevõrgustiku koridoride lõikumisel maanteega ning kavandatakse abinõud loomade liikumisvõimaluste säilitamiseks (tunnelid, sillad jms), siis projekti ei kavanda senistele transpordikoridoridele täiendavate konfliktkohtade teket ehk rohevõrgustikku täiendavalt ei killustata. Mets ja vääriselupaigad – Metsaregistri (10.03.2025) andmetel on Päädeva-Orgita lähimate (500 m vööndis) metsaeraldiste domineerivaks puuliigiks mänd, seejärel kuusk. Vähesel määral esineb kaske, sangleppa, haaba ja hall leppa. Metsa peamisteks kasvukohatüüpideks on kastikuloo ja sinilille. Enim esineb keskealist ja küpset metsa, mille keskmine vanus on vastavalt 122 ja 69 aastat. Metsaga seonduvat on käsitletud ka ptk-s 1.3.4 ja 1.3.7. KMH aruandest selgub, et Päädeva-Orgita lõigu 500 m vööndisse jäävad järgmised vääriselupaigad (VEP):  VEP205151 - 1,84 ha (männik ja männisegamets, kasvukoht 1111, kaasnev - loomets);  VEP205152 - 0,73 ha (männik ja männisegamets, kasvukoht 1112 (Kastikuloo), kaasnev - loomets);  VEP205153 - 2,23 ha (männik ja männisegamets, kasvukoht 1112, kaasnev - loomets);  VEP208032 - 0,71 ha (männik ja männisegamets, kasvukoht 1112, kaasnev - loomets);  VEP206090 - 1,04 ha (männik ja männisegamets, kasvukoht 1112, kaasnev - loomets). Eelprojekti KMH aruandes on kirjas, et vääriselupaikadest toimuks raie (raadamine) kolmes eelnevalt nimetatud VEP-s, et rajada olulist avalikku huvi kandvat taristuobjekti:  VEP205152 - 0,73 ha (männik ja männisegamets, kasvukoht 1112 (Kastikuloo), kaasnev – loomets). Raadatav ala (0,5540 ha) 76% VEP pindalast;  VEP205153 - 2,23 ha (männik ja männisegamets, kasvukoht 1112, kaasnev – loomets). Raadatav ala (0,4503 ha) 20% VEP pindalast;  VEP206090 - 1,04 ha (männik ja männisegamets, kasvukoht 1112, kaasnev – loomets). Raadatav ala (0,1112 ha) 11% VEP pindalast. Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 § 261 lg 2 kohaselt on avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas vääriselupaigas keelatud raie, va erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Eelprojekti KMH käigus järeldas Keskkonnamet 23.02.2023 kirjaga. nr 6-3/23/1878-2 (vt ka KMH aruande lisa A13), et kavandatava tegevusega kaasneb VEP-de pindala (1,1155 ha) vähenemisega ebasoodne mõju väärtustatavale ökosüsteemile. Samas suurendatakse tee rajamisega piirkonnas liiklusohutust ning tegemist on osaga olulisest taristuobjektist nii piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil. Arvestades eelnevaid asjaolusid on Keskkonnaamet määranud kahjustuste kompenseerimise meetme – moodustada uus VEP RMK kvartalile MM104 eraldisele 21 (1,81 ha, osaks kinnistust 50402:001:0181; VEP registreerimisel lisada märge, et VEP kompenseerib VEP-ide (VEP205152, VEP205153 ja VEP206090) raadatavaid pindalasid). Võrreldes KMH koostamise ajaga on seisuga 09.02.2025 EELIS andmetes toimunud muudatus eelnevalt nimetatud uue VEP registreerimise osas. Seisuga 10.03.2025 on registreeritud uus 16 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. vääriselupaik kinnistul 50201:001:07566, RMK kvartalil MM104 eraldisel 21 (VEP nr 212720, 1,86 ha) (joonis 1.6). Joonis 1.6. Vääriselupaigad Päädeva-Orgita lõigul, lisandunud VEP märgitud lilla joonena, kinnistu 50201:001:0756 märgitud oranži viirutusena, RMK kvartal MM104 märgitud ära rohelise viirutusena, tähistusena kvartali nr. Alus: eelprojekti kaardikihid (märgitud kollasega), põhiprojekti kaardikihid (märgitud punaste joonte ja halli alana) Selektor Projekt OÜ (EP: 2023, PP: 2025), EELIS (09.02.2025). Võrreldes eelprojektiga, muudetakse põhiprojektiga Orgita liiklussõlme ja viadukti asukohta, sh nihutatakse lahendus u 27 m võrra põhja suunas. Seoses muudatusega muutuvad vääriselupaikadest (VEP nr.205152, VEP nr 205153, VEP nr 206090 ja VEP205151) teede ehitamiseks hõivatavad alad. Mõjutatud VEP alade pindala suureneb 0,97 ha võrreldes eelprojektis tooduga (1,16 ha) ja moodustub kokku 2,13 ha. Projekti koostaja (Selektor Projekt OÜ) esitas päringu Keskkonnaametile paludes Keskkonnaameti seisukohta Orgita liiklussõlme asukoha muudatusele. Alljärgnevalt tuuakse välja Keskkonnaametipoolne seisukoht eelnevalt päringule (kiri 08.10.2025 nr 6-2/24/20691): Esialgse projektlahenduse kohaselt pidi VEPide raadatav osa olema 1,16 ha ja asendus-VEP nr 212720 sai pindalaga 1,83 ha. Kui nüüd raadatav ala VEPide lõigus on 2,13 ha, siis Keskkonnaameti hinnangul tuleb sinna leevendusmeetmena leida sarnane VEP vähemalt pindalaga 0,5 ha, mida ka Keskkonnaameti metsahoiu spetsialist on lähiajal lubanud teha. VEPide pindala ei tohi riigimaal registris väheneda. 6 Varasemalt kirjas kui kinnistu 50402:001:0181. Uus katastrinumber registreeritud 05.03.2025, viimane muudatus 06.03.2025. 17 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. St projektlahenduse muutuseid on Keskkonnaameti poolt teadvustatud ja asjakohaste tegevuste kaudu tagatakse, et VEP-ide üldpindala ei väheneks, võimaldamaks ellu viia olulise avaliku huviga tee rajamist. Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) – KMH aruandes järeldati, et VEP raadamisega kaasnevat mõju kompenseeritakse mh täiendava VEP registreerimisega (eelprojektis kavandatu järgi määratud mahus). Kavandatava tegevusega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks kavandati rakendamiseks järgmisi kompenseerimis- ja leevendusmeetmeid:  Hiljemalt põhiprojekti koostamise raames kontrollida, kas enne VEP-e mõjutavat ehitustegevust on moodustud ja säilitatud VEP RMK kvartalile MM104 eraldisele 217 (1,81 ha, osaks kinnistust 50402:001:0181). Vastav VEP kompenseerib VEP-ide (VEP205152, VEP205153 ja VEP206090) raadatavaid pindalasid8.  Raadatavatest vääriselupaiga osadest jämedamõõtmeline (läbimõõt üle 25 cm) surnud puit ja lamapuit selle olemasolul võimalusel ümber teisaldada vääriselupaikade säilivasse ossa (ilma viimast kahjustamata) või läheduses paiknevatesse teistesse ja samaväärsetesse vääriselupaikadesse. Eelprojekti KMH aruandes toodi välja ka meetmeid, mis suurendaks soodsate mõjude eeldusi seoses loomapääsudega:  Loomatunnelite avadele (eelkõige betoonlagede otsad, mis moodustavad visuaalselt horisontaalse joonelemendi) kujundada püsttriibud või ebakorrapärased laigud, imiteerimaks puutüvede või puulehtede efekti.  Rakendada elustiku läbipääsutunnelite lagede ja suudmete looduslikumaks muutmist (katmine looduslike kivide, püstise laudis- või ümarpalkkilpidega või taimestikuga).  Elustiku läbipääsutunnelite ja läbipääsude sisemusse tekitada maantee muldkeha rajamisel ette jäänud ja likvideeritud puude väljajuuritud kändudest ning suurematest puuokstest ebakorrapärased peitumisvallid- või kuhilad. 1.3.6. Inimeste heaolu ja tervis (müra ja vibratsioon, õhukvaliteet, maakasutuse muutused ja liikumisvõimalused, tehnovõrgud) Eelprojekti KMH aruandes käsitleti müra ja vibratsiooni, õhukvaliteeti, maakasutuse muutusi ja liikumisvõimalusi ning tehnovõrkusid puudutavat infot ptk 3.5 ja 5.6. Müra – KMH raames viidi läbi müra modelleerimine (KMH lisa A6), milles järeldati, et perspektiivne (2047. a) liikluskoormus toob kaasa mürataseme tõusu võrreldes praegusega, st suurimad piirvaartuste (päevasel ajal 65 dB, öisel ajal 60 dB) ületamised esinevad perspektiivses (2047) olukorras, kui päevasel ajal ületatakse piirväärtust kuni 6 dB ja öisel ajal kuni 3 dB. Ehitusjärgses (2027) olukorras on suurimad piirväärtuste ületamised võrreldes aastaga 2047 päevasel ajal mõnevõrra väiksemad, olles päevasel ajal kuni 5 dB (öisel ajal kuni 3 dB) üle lubatud piirväärtuse. Võrreldes KMH koostamise ajaga koostati 2024. a ERC Konsultatsiooni OÜ poolt uus liiklusuuring, mille kohaselt põhimaantee AKÖL 2047. a väheneb (põhitrass EP 13000 vs PP 7 Seondub eelnevalt kirjeldatud teabega, et seisuga 09.02.2025 on EELIS-s registreeritud uus VEP (nr 212720). 8 Seondub Keskkonnaameti 08.10.2025 kirjaga nr 6-2/24/20691, mille kohaselt on vajalik leida põhiprojekti Orgita liiklussõlme lahenduse nihutamise tõttu lisaks 0,5 ha pindalaga uus VEP, kompenseerimaks raadatavate VEP pindalasid. 18 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. 11100-12100) võrreldes eelprojektiga 900-1900 sõidukit/ööpäevas võrra, see-eest Märjamaa- Koluvere õgvenduse lõigul AKÖL 2047. a suureneb (EP 3800 vs PP 3900) võrreldes eelprojektiga 100 sõidukit/ööpäevas võrra. Arvestades üldist suurt liiklussagedust on muutused üsna marginaalsed, isegi mürataseme vähenemise (põhitrassi) või suurenemise (kõrvalmaantee) potentsiaali võtmes. Põhiprojektis teetasapinna minimaalsed muutused ei mõjuta samuti müra, kuna müratõkked on kavandatud tee tasapinnast ehk müratõkete kõrgus nihkub koos teetasapinna nihkumisega. Vibratsioon – KMH raames projekteeritava maanteelõiguga parandatakse liikluse sujuvust ning uuendatakse (või rajatakse täielikult uus) tee konstruktsiooni, sh teekate, mis võib aidata kaasa maantee kasutusega kaasneva vibratsiooni leviku vähenemisele. Arvestades eelnevaid asjaolusid ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid maanteele lähimate majapidamiste elanikele seoses maantee kasutamise aegse võimaliku vibratsiooniga. Õhukvaliteet – Õhukvaliteedi muutuste kaardistamiseks koostati õhusaaste hajuvusuuring (KMH aruande lisa A5). Modelleerimise ja KMH tulemused näitasid, et olulise negatiivse mõju eelduseid õhusaastest ei tulene. Maakasutuse muutused ja liikumisvõimalused – KMH aruandes tuuakse välja järgmised võimalikud mõjud (sh positiivsetes aspektides):  Projekti eesmärgiks on tõsta liiklusohutust ja parendada ühendust suuremate keskuste vahel, sh pole näha ette negatiivset mõju päästevõimekusele, kuna tagatakse ehituse ajal operatiivsõidukitele liiklemise võimalikkus ja lahenduse valmimisel on võimalik taristut kasutada senise reageerimiskiirusega võrreldes kiiremalt.  Uue teekoridori rajamisega või või seniste laiendamisega kaasneb teatav barjääriefekt inimeste liikumisele. Samas tagatakse jätkuvalt kõik olulisemad ühendused, juurdepääsud kõikidele kinnistutele läbi mahasõitude, kogujateede ja sõlmede ning piirkonna elanike liikumine muudetakse ohutumaks (sh eritasandilised liiklussõlmed). Parendatakse kergliiklusteede võimalusi.  Teede ehitamiseks vajalike maade võõrandamise ebasoodne (lokaalne ja lühiajaline) mõju on leevendatav õiglase hüvitise tasumisega. Printsiip on kooskõlas keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 (ülekaaluka huviga tegevus).  Teekoridor läbib väärtuslikku põllumajandusmaad, kuid maakasutuse muutus ei too kaasa olulist ebasoodsat mõju põllumassiividele. Põhiprojektis on kavandatud loomade läbipääs (karjatunnel) kahel pool Märjamaa-Koluvere tugimaanteed ümbritsevate põldude (karjamaad) ühendamiseks. Tehnovõrgud – KMH aruandes tuuakse välja, et projektlahendus ristub mitmete eriliiki tehnovõrkudega ja nende kaitsevöönditega. Eelprojekti raames toimus tehnovõrguhaldajatelt tehniliste tingimuste hankimine ning nendes seatud põhimõtete arvestamine. Põhiprojekti faasis ajakohastati vajadusel tehnovõrkudega seonduvat teavet, mida ka projekti koostamisel arvestati. Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) – KMH aruandes järeldati, et olulisi ebasoodsaid mõjusid seoses kavandatava tegevuse ellu viimisega (sh müra uuringus sätestatud müraseinte rajamisel) pole ette näha, kuivõrd rakendatakse leevendusmeetmeid. KMH aruandest kokkuvõte müra mõjule ning leevendusmeetmed: 19 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.  KMH aruandest järeldati, et nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras ületatakse piirväärtusi, mistõttu kavandati müratõkked kohtadesse, mis vajasid leevendamist. Mürakaitsemeetmete kavandamisel võeti aluseks nö halvim olukord ehk suurima müratasemega modelleeritud olukord (antud juhul 2047. a päevane aeg), mille puhul tuli tagada piirväärtuste kohane müratase töö käigus fikseeritud majapidamiste juures.  Lisaks seati tingimus ehitusaegse müra leevendamiseks: Mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00 – 7.00) vähemalt lähemal kui 300 m elamutest. Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00 – 7.00. Eelnev suunis tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10, mille alusel tuleb keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud tarvitusele vajalikud meetmed. KMH aruandest kokkuvõte vibratsiooni mõjule ning leevendusmeede:  Ehitusaegse (kasutusel töökorras ja nõuetele vastavad ehitusmasinad) vibratsiooniga seotud võimalike riskide maandamiseks ja hilisemate vaidluste vältimiseks enne ehitustööde algust fikseerida vahetult ehitusalade lähialal (kuni 25 m) paiknevate kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline seisukord. 1.3.7. Ressursside säästlik kasutamine (sh jäätmeteke) ning kliimategurid Eelprojekti KMH aruandes käsitleti ressursside säästlikku kasutamist (sh jäätmeteket) ja kliimategureid puudutavat infot ptk 5.7. Ressursside säästlik kasutamine (sh jäätmeteke) – KMH aruandes viidatakse omakorda KMH programmile, kus tuuakse välja järgmine eeldus: materjalide kasutamisel lähtutakse optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole näha. Jäätmetest tekivad tegevuse käigus peamiselt ehitusjäätmed, mille nõuetekohasel käitlemisel ei ole olulist mõju ette näha. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 09.02.2025 seisuga toimunud muudatusi teadaoleva info kohta. Kliimategurid – KMH aruandes tuuakse välja, et üheks tähtsaimaks kasvuhoonegaaside allikaks teeprojektide juures on maakasutuse muutusest (raadamine) tulenev CO2 heide. Eelprojekti järgselt oli kavas raadata kokku (Päädeva-Konuvere lõigul) u 29,1 ha ala. Lisaks KMH aruandes väljatoodule, koostas Skepast&Puhkim kliimakindluse analüüsi Päädeva-Konuvere lõigule, milles analüüsiti nii sõidukite transpordiheitmeid kui ka kliimamuutustega kohanemise aspekte. Töös leiti, et sõidukite transpordiheitmed projekti realiseerumise stsenaariumi järgi on aastal 2030 18 570 t CO2 ekv, mis ei ületa Euroopa Komisjoni teatises 2021/C 373/01 sätestatud 20 000 t CO2 piirmäära. Samuti järeldati, et kavandatava taristuobjekti kliima suhtes haavatavus praeguse ja tulevase kliima puhul väike, st kliimamuutustega kohanemise seisukohast on antud projektidega tagatud kliimakindlus. Lisaks koostas Alkranel OÜ (2025) Päädeva-Haimre (sh Päädeva-Orgita) lõigule katendi CO2 analüüsi, milles arvutati eri katendi variantide ehitus- ning remonditegevusest tuleneva CO2 jalajälje. Tulemusi saab projekteerija ja Transpordiamet kasutada katendi alternatiivi valimisel. 20 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) – KMH aruandes järeldati, et võimalikud ebasoodsad ja vähesed mõjud võivad avalduda ehituse ajal, kuid mida on võimalik leevendada kasutades alljärgnevaid meetmeid:  Ressursid – tee ehitusel (väljakaevatav) pinnas (ülejääv) võimalusel realiseerida tekkekoha läheduses, nt täitmisel, haljastustöödel jms (pinnasvallide rajamine (maaomaniku ja Transpordiameti / tee ehitaja vahelisel kokkuleppel)). Kui tekkivat pinnast ei ole võimalik vastava projekti ehitamisel ära kasutada, siis kaaluda selle kasutamist ajutiste ja kohalike teede rajamisel või teistes, eelkõige tee-ehituse projektides.  Kliimategurid (meede suunav, ei rakendu vaid käesoleva projekti tõttu) – Transpordiameti haldusalas välja töötada raadatavate metsaalade asendusalade loomise või kompenseerimise metoodikad, koostöös riigi teiste ametkondadega ja võimalusel ka eraalgatusel põhinevate projektide teostajatega (vt näiteid KMH aruande ptk 5.7). Metoodikad võiksid olla tulevikuks osaks nt riigiteede teehoiukavast või siis seda eraldi ehk täiendavalt toetada. 21 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. 2. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkus määramine Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne) suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab tegevuse elluviimisega seotud olulisi keskkonnaprobleeme ehk negatiivseid mõjusid (mh koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega, kui on kirjeldatud ptk 1) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi (määratakse vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal): 1) maa ja maakasutus; 2) märgalad; 3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad; 4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale; 5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale); 6) maavarade kasutus; 7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke; 8) maastik (sh pinnavormid); 9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad); 10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 11) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid. Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1.1–1.3 toodud teavet, sh arvestatakse juba KMH aruandes sätestatud leevendusmeetmetega. 2.1. Maa ja maakasutus Päädeva-Orgita lõigu rekonstrueerimine hõlmab suures osas olemasoleva tee laiendamist, seega olulist maastikumuutust tee rekonstrueerimine kaasa ei too, sh võrdluses eelprojekt ja põhiprojekti lahenduste võtmes. Ptk 1.3.6 käsitleti maakasutuse muutusi, sh toodi välja tuginedes KMH aruandele peamised võimalikud positiivsed ja negatiivsed mõjud (liiklusohutuse tõstmine, teekoridori rajamise ja laiendamisega võimalik barjääriefekt, maade võõrandamine, mõju karjaloomade liikumisele) ning asjakohased leevendusmeetmed (ühenduste ja juurdepääsude tagamine, kergliiklusteede võimaluste parendamine, õiglase hüvitise tasumine maade võõrandamisel). Eelprojekti KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju käsitletavatele valdkondadele. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Päädeva-Orgita lõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse sh juba eelprojekti KMH- s seatud leevendusmeetmeid. 22 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 2.2. Märgalad Tegevuskavaga hõlmatud alal ei ole otsest seotust märgalade ega kuivendustegevusega. EELIS 09.02.2025 andmete järgi ei esine Päädeva-Orgita lõigu vahetus läheduses märgalasid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 2.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad Ptk 1.3.3 kirjeldatakse, et rekonstrueeritava teelõigu vahetus läheduses ei asu ühtegi avalikult kasutatavat veekogu. Lähim avalikult kasutatav veekogu, Konnaveski oja, jääb Päädeva-Orgita lõigu töötsoonist u 300 m kaugusel põhja suunas, kuid kaudsete seoste (mh sademevee ärajuhtimise kontekstis) tõttu arvestati sellega projekteerimisel. Sademeveed juhitakse haljasaladele, kraavidesse, tiikidesse ja eesvooludesse. Liiklussõlmes suunatakse vesi nõlvade, äärekivide või sademeveekaevude kaudu torustikku ja eesvoolukraavi. Rajatakse uued kraavid, truubid ja kolm tiiki mh valingvihmadega teemaalt formuleeruva sadevee korrektseks koondamiseks. Maantee kasutamisel sademeveest vooluveekogumi kvaliteedile ohtu ei tulene, arvestades mh prognoositavat liikluskoormust. AS Maves (2013) alusel tuleb liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks sademevett (peamine probleem heljum) käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas ning käitlemise vajadust analüüsida alates 15 000 autost ööpäevas. Käesoleva projektiga maantee sademevett ei koondata ega ka juhita otse vooluveekogumitesse, vaid kavandatud on asjakohane sademevee taristu (vähendamaks mh ka minimaalset heljuvaine jõudmist vooluveekogumitesse). Seega projektis tagatakse sademevete süsteemne äravool rajatistelt viisil, mis ei kahjusta loodus- ja sotsiaalkeskkonda. St sademevee tekkega on arvestatud ja see juhitakse ära mööda selleks projekteeritud rajatisi, tagades, et teerajatistel ei esineks ohtlikku liigvett ja sademevesi jõuaks veekogusse, ilma mh kalda erosiooni ja täiendavat reostuskoormust tekitamata. Vaadeldavate teede liiklussagedus vastavate (> 15 000) määrangute alla ei lähe (vt ka ptk 1.1 ja 1.3.6). Seega juba vastavatest tingimustest lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika (sademevee koondamine ja suublasse juhtimine) käesoleva objekti puhul olulisi mõjueeldusi põhjustav. 2013. a järeldused peegeldavad mh Alkranel OÜ 2005. a dokumendi „Alternatiivsete sademevee äravoolu- ja kogumissüsteemide uurimistöö“ järeldusi. Mh nähtus sealt, et USA uuringutest tulenevalt on ca 9000 sõidukiga päevakoormusega maanteedelt nt heljuvaineid teelt koondatud veest fikseeritud vaid 19 mg/l (heljumisisaldus ei tohi > 40 mg/l (Keskkonnaministri 08.11.19. a. määrus nr 61)). Transpordiamet on mitmeid aastaid teostanud omaseiret suure liiklussagedusega maanteelõikude (liiklussagedusega nii alla kui üle 10000 sõiduki/ööp) lähedases pinnases, sademeveekraavides (maanteelõigud u 15000 sõiduk/ööp) kui ka sademevee settebasseinides esinevate saasteainete osas. Omaseire tulemused on kokkuvõtlikult esitatud mh Maves OÜ (2019) töös „Eksperthinnang Maanteeameti sademevee väljalaskudele võttes aluseks omaseire andmed ja tellitud veeseire uuringud“. Maves OÜ (2019) alusel:  perioodil 2016-2018 võetud kõikide pinnaseproovide tulemused vastasid pinnase piirarvule elamumaal. Enamike saasteainete sisaldused jäid ka vastavatest sihtarvudest 23 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. madalamaks, üksikutel kordadel esines sihtarvu ületamisi Zn, Pb ja Cd korral. Eelneva alusel on maanteede ümbruse pinnas valdavalt heas seisundis.  perioodil 2013-2019 sademeveekraavide proovide tulemused näitasid, et aasta keskmisi sademevee saasteainete piirväärtusi maanteelt ärajuhitavas vees ei ületatud. Prioriteetsete ohtlike ainete aasta keskmisi piirväärtusi pinnavees ületasid üksikud proovid, suurima lubatud sisalduse ületamist ei esinenud. Näiteks tsingi puhul esines aasta keskmise piirväärtuse (10 μg/l) ületamist üksikproovides 10% suurusjärgus, vase puhul üksikjuhtudel. 2018. a seire alusel ületas tsingi keskmine sisaldus sademete vees 10 μg/l kümnes seirejaamas 18-st. Seega on suurem tsingi sisaldus maanteede läheduses tingitud ka sademete koormusest, sest tsink ei ole veel jõudnud keskkonnas neelduda. Naftasaaduste sisaldus pinnavees ja maanteelt ärajuhitavas sademevees viimastel aastatel probleemiks ei ole olnud.  2018. a maantee settebasseide seire alusel vastas Kukruse-Jõhvi sademeveesüsteemide, Kroodi ja Pirita sademeveesüsteemide ning Kurna, Kurna-Luige ja Luige sademeveesüsteemide vesi raskmetallide osas pinnaveekogude vee kvaliteedi aasta keskmistele piirväärtustele, va Kurna II settebassein, kus tsingi sisaldus vees oli 15 μg/l (Eestis piirväärtus 10 μg/l; Soome uuringutes tsingi ohutu sisaldus heitvees 52 μg/l). Heljumi ja naftasaaduste osas vastas sademeveesüsteemide vesi vastavatele heitveelaskude piirväärtustele. Maves OÜ (2019) toob välja, et Eesti maanteedelt ei juhita saasteaineid suublasse koguses, mis võiks põhjustada veekogude saastatuse riski. St, et maanteede liikluskoormus ei ole üldprintsiibis nii suur, et võiks põhjustada prognoositavas tulevikus veekogumite keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemist, seda ka koosmõjus muude koormustega. See on tõendatud seniste uurimistööde, seireandmete ja naabermaade (Soome ja Rootsi) uurimistulemustega, kus liikluskoormus on kordades Eesti omast suurem. Lisaks on koos raskmetallide heidete vähenemisega atmosfääri käesoleval ajal oluliselt vähenenud ka raskmetallide sisaldus sademetes. Tulevikuprognoosid näitavad raskmetallide heidete edasist vähenemist, seda eelkõige põlevkivi põletamise vähenemise mõjul. Liiklussageduse suurenemiseset tulenevaid tegureid kompenseerivad ka transpordisektoris karmistuvad nõuded autode mootoritele ning eeldatav elektriautode osatähtsuse tõus (Maves OÜ, 2019). Eeltoodust lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika käesoleva objekti puhul mõjueeldusi põhjustav ega ka vastuolus õiguskorraga (mh VeeS) ja ei tekita ohtu ka tarbevee kvaliteedile (mh paikkonnas valdavalt kasutuses ka ühisveevarustus). Põhiprojekti sademevee tiikide osas saab siiski esile tuua, et nende pikaajalisust aitab paremini tagada ka regulaarne hooldus9, mida võib eraldi esile tuua maantee tulevase haldamise korraldamist reguleerivates dokumentides või ka põhiprojekti dokumentides. Siinkohal esitatavad suunised: kaldataimestiku hooldamine, sh invasiivse taimestiku ja umbrohu eemaldamine, kahjustuste ja ummistuste jm tegurite kontroll esimesel aastal minimaalselt kord kvartalis, hiljem kaks korda aastas. Eelprojekti KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju käsitletavatele valdkondadele. Maanteelt ära juhitavad saasteainete kogused pole piisavalt suured, et põhjustada veekogude keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemist. 9 Lähtuvad LIFE UrbanStorm projekti juhendust “Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad sademevee lahendused” 24 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused (sh sademevee tiikide kavandamine) ei mõjuta olulisel määral käesoleva teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Päädeva-Orgita lõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse sh juba eelprojekti KMH-s seatud leevendusmeetmeid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimus/suunis (sademevee tiikide (lisandunud põhiprojektis) hoolduse vaatest), mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):  Sademevee tiikide (kavandatud põhiprojektis) hooldustingimused maantee kasutusperioodi (võib kajastuda juba põhiprojekti seletuskirjas) - kaldataimestiku hooldamine, sh invasiivse taimestiku ja umbrohu eemaldamine, kahjustuste ja ummistuste jm tegurite kontroll esimesel aastal minimaalselt kord kvartalis, hiljem kaks korda aastas. 2.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale Veestiku mõjueeldusi on kirjeldatud juba ka ptk 2.3, st seal toodut käesolevasse ptk ei dubleerita. Tegevus ei oma sisulisi seoseid merekeskkonnaga, lähtuvalt mh tegevuse asupaigast. Põhjavee, sh veeressursi teemat käsitleti ptk 1.3.2, millest selgus, et piirkonna põhjaveekaitstus varieerub (lõigul domineerivad kaitsmata ja nõrgalt kaitstud alad). Tegevus ei eelda põhjaveevarude vähendamist vms vastavat valdkonda ohustavat tegevuse elluviimist. Veeressursiga peamiselt seotud puurkaevud ning nende hooldus- või sanitaarkaitsevööndid ei ulatu teemaani ning asuvad teemaast rohkem kui 25 m kaugusel (mõjueeldustega (vibratsioon) ala vastavas valdkonnas). Eelnevalt ptk 1.3.2 ja 1.3.6 sätestatud tingimused KMH aruandes tagavad ka väheste võimalike keskkonnaohtlike olukordade või häiringute tekke vältimise/piisava minimeerimise. KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju käsitletavatele valdkondadele. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Päädeva-Orgita lõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse sh juba eelprojekti KMH-s seatud leevendusmeetmeid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 2.5. Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) Mulla ja pinnase teemat käsitleti ptk 1.3.2, õhukvaliteediga seonduvat teemat käsitleti ptk 1.3.6, kliimaga seotud teemat käsitleti ptk 1.3.7. Vastavates ptk-s ehk eelpool kirjeldati võimalikke mõjusid pinnasele (pinnase eemaldamine), õhukvaliteedile (õhusaaste), kliimale (raadamine, transpordiheitmed, katendi ehitamine ja rekonstrueerimine) ning võimalikke leevendusmeetmeid. KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju käsitletavatele valdkondadele. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Päädeva-Orgita lõigu 25 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse sh juba eelprojekti KMH-s seatud leevendusmeetmeid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 2.6. Maavarade kasutus Maavarade teemat käsitleti ptk 1.3.2. Ehitusprojekti ala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel, mistõttu pole ette näha võimalikku (sh negatiivset) mõju maavaradele. Maavarade ressursside (nt ehitusmaavarad) kasutamist kavandatav tegevus ei kitsenda, maavarasid kavandatakse kasutada eesmärgi päraselt ja säästlikult. St ei looda materjali defitsiiti ning seega ei kitsenda maavaravarude üldist kasutust neile, kes vastavaid maavarasid täiendavalt tarbida võiksid ja sooviksid. KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju käsitletavale valdkonnale. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Päädeva-Orgita lõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 2.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke Ressusikasutuse teemat käsitleti ptk 1.3.7, milles selgus, et Päädeva-Orgita lõigu rekonstrueerimine ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning jäätmetekke aspekte. KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju käsitletavatele valdkondadele. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Päädeva-Orgita lõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse sh juba eelprojekti KMH-s seatud leevendusmeetmeid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 2.8. Maastik (sh pinnavormid) Maastiku, sh maakasutuse muutuseid puudutavat, teemat käsitleti ptk 1.3.6 ja 2.1, milles selgus, et Päädeva-Orgita lõigu rekonstrueerimine ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt maastike muudatusi. KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju käsitletavale valdkonnale. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Päädeva-Orgita lõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju. 26 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 2.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) Loodusliku mitmekesisuse (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavaid loodusobjekte (sh Natura 2000 võrgustiku alad) käsitleti peamiselt ptk 1.3.4, 1.3.5, milles nähtub, et juba eelprojekti KMH-s tuvastati võimalikud mõjud (elupaiga ja liigi seisundi halvenemine, raadamine) ning toodi välja võimalikud leevendusmeetmed KMH-s ja põhiprojektiga seotud dokumentatsioonis (sh keskkonnajuhtimise kavas, ehitustööde korraldamiseks). Loomastiku liikumist tagavate rajatistega seonduvad muudatused on põhiprojektis üle konsulteeritud varasema ulukiuuringu teostajaga ning vastava järgselt ei suurenda toimunud muudatused olulise negatiivse mõju avaldumise eelduseid. Eelprojekti KMH aruandes sätestatud leevendusmeetmete põhimõtted (vt ka käesoleva töö ptk 1.3.4) ja rakendatavuse areaal tagavad ka põhiprojekti tasandil kaitsealuste liikide soodsa seisundi hoidmise eeldused. Võrreldes KMH koostamise ajaga muudeti põhiprojekti Orgita liiklussõlme lahendust, mistõttu suurenes raadatavate VEP-de ulatus, võrreldes eelprojektiga. Käesoleva töö ptk-st 1.3.5 nähtub, et projekti koostaja (Selektor Projekt OÜ) esitas päringu Keskkonnaametile paludes Keskkonnaameti seisukohta Orgita liiklussõlme asukoha muudatusele. Alljärgnevalt tuuakse välja Keskkonnaametipoolne seisukoht eelnevalt päringule (kiri 08.10.2025 nr 6-2/24/20691): Esialgse projektlahenduse kohaselt pidi VEPide raadatav osa olema 1,16 ha ja asendus-VEP nr 212720 sai pindalaga 1,83 ha. Kui nüüd raadatav ala VEPide lõigus on 2,13 ha, siis Keskkonnaameti hinnangul tuleb sinna leevendusmeetmena leida sarnane VEP vähemalt pindalaga 0,5 ha, mida ka Keskkonnaameti metsahoiu spetsialist on lähiajal lubanud teha. VEPide pindala ei tohi riigimaal registris väheneda. St projektlahenduse muutuseid on Keskkonnaameti poolt teadvustatud ja asjakohaste tegevuste kaudu tagatakse, et VEP-ide üldpindala ei väheneks, võimaldamaks ellu viia olulise avaliku huviga tee rajamist. Täiendavad meetmed ei ole siinkohal asjakohased. Kuna muude teemade osas ei mõjuta põhiprojekti lahenduste muudatused käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Päädeva-Orgita lõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse eelprojekti KMH-s seatud leevendusmeetmeid. Siinkohal võib üle rõhutada, et juhul kui nt ehitamise käigus tuvastatakse uued kaitsealuste liikide leiukohad, on eelprojekti KMH aruandes ja keskkonnajuhtimiskavas määratud meetmed (sh taimede ümberistutamise, hilisem hooldamine, raierahu, sh ornitoloogi kaasamise osas) piisavad, et tagada kaitsealuste liikide säilimine ning tekitades vaid häiringuid, mis ei sea ohtu erinevate liikide või nende elupaikade soodsat seisundit. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 27 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. 2.10. Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Elanikonnaga seonduvad kõik ptk 1 all esitatud alamvaldkonnad, kuid elanikkonna, sh inimese tervis, heaolu ja vara teemat spetsiifilisemalt käsitleti ptk 1.3.6, milles selgus, et Päädeva- Orgita lõigu rekonstrueerimine võib tuua peamiselt mõju liiklusohutusele (selle tõstmisele), barjääriefekti tekitamisele ning maade võõrandamisele. Samas leiti, et lõigu rekonstrueerimine ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt inimeste heaolu, tervise ja vara aspekte, kuivõrd rakendatakse (leevendus-)meetmeid (kinnistutele juurdepääsude tagamine, kergliiklusteede võimaluste parendamine, õiglase hüvitise tasuine, karjatunneli projekteerimine). Kultuuripärandi ja arheoloogiliste väärtuste teemat käsitleti ptk 1.3.1, milles selgus, et lõigu rekonstrueerimine võib mõjutada teelõigu vahetus läheduses asetsevaid pärand- ja/või kultuuriobjekte, mistõttu ehitustööde ajaks määrati arheoloogilise järelevalve piirkonnad. Seatud tingimused on koondatud põhiprojekti koostamise raames ja ei vaja eraldi üle kordamist käesolevas eelhinnangus. Müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna teemasid käsitleti asjakohases mahus eelhinnangu ptk 1.3.6, milles selgus, et lõigu rekonstrueerimisel ületatakse nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras mürataseme piirväärtusi, mistõttu kavandatakse müratõkked kohtadesse, mis vajavad leevendamist, võttes arvesse nö halvim olukord (ehk suurima müratasemega modelleeritud olukord). Samas nähtus ptk 1.3.6, et põhiprojekti lahendused või liiklusprognoosid ei ole muutunud määral, mis muudaks eelnevalt eelprojekti tasandil määratud tingimusi. Vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna teemadel järeldati KMH aruandes, et oluline mõju puudub. Vibratsiooni väheste mõjude eelduste tarbeks seati aga ka täiendavad seiretingimused, mis on edasi kandunud ka põhiprojekti tasandi dokumentatsiooni (sh ehitustööde keskkonnajuhtimiskavasse). Eelprojekti KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju käsitletavatele valdkondadele kui võetakse kasutusele eelprojekti KMH leevendusmeetmed, mida on ka teadaolevalt tehtud. Seega käsitletavate teemade osas ei mõjuta põhiprojekti lahenduste muudatused käsitlevaid aspekte, mistõttu eelneva põhjal saab järeldada, et Päädeva-Orgita lõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse sh juba eelprojekti KMH-s seatud leevendusmeetmeid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 2.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh ka tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 28 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025. Kokkuvõte Käesoleva töö objektiks oli põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 (ülekatvusega eelhinnangus kuni 65,2) Päädeva-Orgita lõigu 2+2 rekonstrueerimise põhiprojekt, mis on ühtlasi Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekti etapp-1 (vt ptk „Sissejuhatus“). Põhiprojekti (ptk 1.1) käigus soovitakse teostada senise 1+1 sõidurajaga tee laiendamist 2+2 sõidurajaga I klassi teeks tagamaks liiklusohutus. Kavandatava tegevusega hõlmatav ehk projekteeritav teelõik asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas (vt ka ptk 1.2 ja 1.3). Põhiprojekti koostamisele eelnes eelprojekti teostamine, millega paralleelselt viidi läbi ka KMH protsess (tunnistatud nõuetele vastavaks Transpordiameti 08.08.2023 otsusega nr 1.1-2/23/130). Käesoleva töö põhieesmärgiks (projektala etapp 1) on koguda otsustajale eelhinnangu andmise vajalikkuse ning vajalikkuse tuvastamisel eelhinnangu otsuse (KMH algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestikku. Tööd, mida tehakse eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamiseks, nimetati lühendatult ka eelhinnanguks. Käesolev dokument on koostatud siiski vaid eelhinnangu andmise vajaduse fikseerimiseks ning kui vastav vajadus fikseeritakse, siis on tegemist ka eelhinnangu otsuse (KMH algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestikuga. Kokkuvõtvalt – lähtudes ptk 2.1 – 2.11 esitatud infost, ei ole Päädeva-Orgita lõigu rekonstrueerimisega (analüüsitud projekt - põhiprojekt) olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. St projektiga ei muudeta eelprojekti ja selle KMH põhimõttelisi järeldusi (sh varem seatud asjakohaste meetmete rakendamise osas) ning ka projektala ei ole muutunud määral, mis ei võimaldaks rakendada tõhusalt juba eelprojekti KMH menetluses seatud tingimusi ja seire põhimõtteid. Kohustuslikke lisa tingimusi või seire parameetreid käesolevast tööst põhiprojekti tasandisse ei lisandunud. Dokumendi ptk-st 2.3 tulenes põhiprojektiga ette nähtud sademevee tiikidele hooldussuunis, mida võib kajastada ka põhiprojekti seletuskirjas. Eeltoodu alusel asub dokumendi teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi vajadust tuvastava eelhinnangu vormistamist ning sellega seotud otsustusprotsessi menetluse tarbeks vajadus puudub. Käesolev dokument on vastavas projekteerimismenetluses otsustajale (Transpordiamet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Edasine otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. 29 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →