KÖITE SISUKORD
I MENETLUSDOKUMENDID
1. Detailplaneeringu algatamise taotlus, 10.06.2024
II SELETUSKIRI ....................................................................................... 2
1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................... 2
2 PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ................................ 2
3 LINNAEHITUSLIK SITUATSIOON JA SELLE ANALÜÜS ......................... 3
4 PLANEERINGUS KAVANDATU ............................................................. 5
III LISAD
1. Planeeringulahenduse illustratiivne materjal
IV JOONISED
1. Asukohaskeem
2. Lahendusskeem
II SELETUSKIRI
1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada üks krunt Aia tn 48 ja 50
kruntidest ning kavandada krundile ehitusõigus hotellikompleksi laiendamiseks.
2 PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS
Planeeritav maa-ala asub Narva-Jõesuu linnas Aia tänava ääres.
EHR andmetel paikneb Aia tn 50 krundil lagunenud kolmekorruseline lühiajalise majutuse
hoone ning kavandatav katlamajahoone, Aia tn 48a krundil 11 korruseline Spaa-hotelli
(Meresuu spaa)hoone.
Maa-alal asuvad kinnistud:
Nr Aadress Pindala Registri- Katastri-tunnus Siht- Omanik
m² osa otstarve
nr
51301:006:0025 OÜ BREM
1 Aia tn 48a 13848 1227508 Ärimaa Kinnisvara-
:
haldus
Sihtots- OÜ BREM
2 Aia tn 50 4893 17816650 51401:001:0368 Kinnisvara-
tarbeta maa
haldus
Juurdepääs kruntidele on Aia tänavalt.
Kvartalis on tegemist varieeruvate kõrgustega. Valdavalt on maapinna kõrgus ca 2,5 m
merepinnast. Olemasolev Meresuu spaa paikneb kõrgendikul, mille kõrgus on ca 5 m.
Maa-ameti kaardimaterjali info kohaselt on kõrgendiku kõrgeim punkt ca 7,4 m.
Kitsendused:
Kinnistud paiknevad piiriveekogu piirivööndis.
Kinnistutele ulatub Läänemere ranna piiranguvöönd , mis Narva-Jõesuu linna
piires on ühtlasi Läänemere ranna ehituskeeluvöönd ning on vastavalt
Looduskaitseseaduse §38 lg1 p1 Narva-Jõesuu linna piires 200 m. Sama
paragrahvi lg4 p11 sätestab, et ehituskeeld ei laiene tiheasustusala
ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas
olemasolevate vahele uue ehitise püstitamisele.
Aia tn 48a kinnistule on seatud isiklik kasutusõigus Osaühingu VKG
ELEKTRIVÕRGUD kasuks elektrivõrgu majandamiseks.
Aia tn 50 kinnistule on seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus Narva-Jõesuu linna
kasuks tehnorajatise (0,4 kV õhuliin) rajamiseks, omamiseks ja valdamiseks.
K-Projekt Töö nr 22037
Aktsiaselts Narva-Jõesuu linn
Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu algatamisettepanek
Kuupäev: U:\OBJEKTID\22037 Aia tn 48 ja 50 DP\1. Algatamisettepaneku kaust\22037 2/5
10.06.2024 Algatamisettepaneku seletuskiri.docx
3 LINNAEHITUSLIK SITUATSIOON JA SELLE ANALÜÜS
Planeeringuala paikneb Aia tänava, Kiriku tänava, Vabaduse tänava ja Lembitu tänava
vahelises kvartalis.
Piirinaabrid: Aia tänava ääres, Aia tn 48b krundil paikneb Osaühingule VKG
ELEKTRIVÕRGUD kuuluv alajaam, Vabaduse tn 59 on eraisikule kuuluv elamumaa
sihtotstarbega krunt, kus paikneb üksikelamu koos abihoonetega, Vabaduse tn 53 ärimaa
sihtotstarbega hoonestamata kinnistu, mis kuulub Osaühingule BREM
KINNISVARAHOOLDUS. Ümbritsevad tänavad on munitsipaalomandis.
Aia tänavast teisel pool, vahetult olemasoleva Meresuu Spaa hotelli vastas on Aia tn 45
krundil asuv hoone kultuuriministri 13.11.1997 määrusega nr 73 tunnistatud
kultuurimälestiseks, kui 19.sajandist pärinev suvilahoone, mis on kuurortlinna 19.
sajandivahetuse arhitektuurilise mitmekesisusega puitsuvila näide. Kultuurimälestise
kaitsevöönd on krunt. Aia tänava merepoolne äär Lembitu tänavast südalinna poole on
peamiselt hoonestatud üksikelamutega. Lembitu tänava ja Vambola tänava vahelisel alal
on mere pool üldkasutatava maa sihtotstarbega munitsipaalomandisse kuuluv krunt.
Munitsiapaalmaa ja Vabaduse tänava vahelisel alal on peamiselt elamumaa krundid.
Vabaduse tn 63 paikneb Narva-Jõesuu õigeusu kirik.
Narva-Jõesuu kehtiva üldplaneeringu järgi asuvad kinnistud kaubandus-, teenindus- ja
büroohoonete juhtotstarbega alal. Eelkõige kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete
maa, majutushoonete maa ning kontori- ja büroohinnete maa ning neid teenindavate
infrastruktuuride maa.
Minimaalne nõutav haljastuse osakaal on 30%
Väljavõte kehtivast üldplaneeringust:
K-Projekt Töö nr 22037
Aktsiaselts Narva-Jõesuu linn
Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu algatamisettepanek
Kuupäev: U:\OBJEKTID\22037 Aia tn 48 ja 50 DP\1. Algatamisettepaneku kaust\22037 3/5
10.06.2024 Algatamisettepaneku seletuskiri.docx
Koostatavas üldplaneeringus on kinnistute juhtotstarbeks määratud Aia tn 48a osas
segaotstarbega maa ning Aia tn 50 osas ärimaa.
Äri maa-ala on ärilisel eesmärgil kasutatav maa, kuhu võib püstitada äri-, büroo- või
teenindusotstarbelisi ehitisi.
Segaotstarbega maa-ala võimaldab erinevaid kasutamise otstarbeid. Välistatud on vaid
olulise negatiivse keskkonnamõjuga kasutusotstarve.
Maksimaalne täisehituse osakaal on 50%.
Minimaalne nõutav haljastuse osakaal on 30% katastriüksuse pinnast, millest vähemalt
50% peab olema kõrghaljastus.
Väljavõte koostatavast üldplaneeringust
Üldistades võib öelda et Narva-Jõesuu linnakeskkond on kujunenud väiksema
mastaabiliste eramute/villade ja suuremahuliste hotellide/elamute komplekside
vahelduvaks reaks, see on 3 kilomeetrine rida mitmekesise iseloomu ja kõrgusega
hooneid, mis on paigutunud mänglevalt lineaarsesse metsaparki - paralleelselt rannaga
ida-lääne suunaliselt ja seotuna Vabaduse tänavaga.
Tulenevat piirkonna omapärast/kvaliteedist on Aia tn 48-50 kinnistute hoonestust
võimalik täiendada spaa-hotelli juurdeehitusega, mille mahuline lahendus jätkab madalat
laiemat mahtu ja lisab kompaktse kõrgema mahu. Moodustub mahult sarnaste
kõrgemate hooneosade paar, mille asukohta puude vahele sobitades saab tekitada
linnaruumiliselt tasakaalus kvartali võimalikult suure kõrghaljastuse osakaaluga.
K-Projekt Töö nr 22037
Aktsiaselts Narva-Jõesuu linn
Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu algatamisettepanek
Kuupäev: U:\OBJEKTID\22037 Aia tn 48 ja 50 DP\1. Algatamisettepaneku kaust\22037 4/5
10.06.2024 Algatamisettepaneku seletuskiri.docx
4 PLANEERINGUS KAVANDATU
Planeeringus kavandatakse liita Aia tn 48a ja Aia tn 50 krundid ning määrata
moodustatavale krundile ehitusõigus hotelli (Meresuu Spaa) laiendamiseks. Võimalik
hoonestuslahendus ja illustratiivne materjal on koostatud arhitektuuribüroos Kolm Pluss
Üks OÜ.
Arhitektuuri kvaliteedid:
Olemasolev Meresuu spaa hotell on heakorrastatud hoonekompleks, kuid oma ajastu
suletuse ja viimistluslahendustega. Kinnistuid Aia tn 48 ja 50 kvartalina vaadeldes on hea
võimalus juurdeehituse näol lisada kaasaegselt avatumad ja sõbralikumate
viimistlusmaterjalidega hooneosad. Terve kompleks oleks kõigist külgedest
juurdepääsetav ja spaale on võimalik lisada uusi funktsioone, mis laiendaksid
kasutusvõimalusi sihtgruppidele ka väljastpoolt hotellikülalisi. Kogu ala uuendades on
võimalik lisaks terve kvartali heakorrale parandada ka parkimislahendust ja lammutada
kasutamata hooned.
Juurdeehitus on kavandatud kahest ruumilisest erinevast tüpoloogilisest osast:
1) Spaa- veekeskuse laiendus, sissepääsud ja galerii. Olemasolevatele lisanduvad
tänavatasapinnalt avatud juurdepääsud, mis oma klaasfassaadidega on
ühendavad ja avatud nii Vabaduse kui Aia tänavapoole. Spaa funktsioonid saab
täiendada ja ka siduda väliruumi atraktsioonidega erinevatel tasanditel,
arvestades nii vaatelisuse kui ka erinevate privaatsuse vajadustega: sise- ja
välibasseinid, erinevad saunad koos eraldatud terrassidega, nn „orangerie“
tüüpi „kasvuhooned“ erinevateks puhkemeeleoludeks.
2) Hotell koos parkimismajaga – hotelliosa on kavandatud kaasaegsete
ehitusmaterjalidega kompaktse kõrgema hooneosana. Puidust fassaadid mändide
vahel koos avatud vaateplatvormi ja/või galeriiga on viimasel korrusel.
Parkimiskohtade paigutamine osaliselt parkimismajja võimaldab säilitada
kõrghaljastust kõige säästlikumal viisil.
Kavandatud on 9-11 korruseline majutusblokk koos parkimishoonega Lembitu tänava
poolsesse krundiossa. Olemasolev hoone ühendatakse kavandatavaga klaasist galerii abil.
Olemasolevat hoonet ühendab uuega ka kujundatav katusemaastik. Katus seob omavahel
kokku hoone mõlemat külge ääristava parkmetsa ning ühendab selle rohekatusega ühtseks
tervikuks.
Parkimine koondub Lembitu tänava äärde kompaktsesse kahekorruselisse parkimismajja
ning selle ümber asuvasse väliparklasse. Aia tänava äärde on kavandatud väikesed
parkimistaskud.
Aia tn 48a oleva hotelli ümbrus on heakorrastatud ja plaanipäraselt haljastatud. Aia tn 50
krundil paikneb olemasolev kõrghaljastus Lembitu ja Vabaduse tänava nurgal.
Uus hooneosa on Aia tänava ääres paigutatud olemasolevatest hoonetest maismaa poole.
Hoone paigutamisel on arvestatud, et olemasoleva haljastuse Lembitu ja Vabaduse tänava
nurgal saaks maksimaalselt säilitada.
Kavandatud täisehituse osakaal on 33%, hoonestustihedus 1,3.
Haljastuse osakaal on 35%.
K-Projekt Töö nr 22037
Aktsiaselts Narva-Jõesuu linn
Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu algatamisettepanek
Kuupäev: U:\OBJEKTID\22037 Aia tn 48 ja 50 DP\1. Algatamisettepaneku kaust\22037 5/5
10.06.2024 Algatamisettepaneku seletuskiri.docx
Narva-Jõesuu Aia tn 48a ja 50 kinnistute
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang
Tallinn 2025
Narva-Jõesuu Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang Versioon: 19.03.2025
Nimetus: Narva-Jõesuu Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Töö tellija: K-Projekt Aktsiaselts
Reg nr 12203754
Ahtri tn 6a, Tallinn, Harjumaa, 10151
Tel +372 6264100
E-post
[email protected]
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 600 7740
E-post
[email protected]
Vastutav koostaja: Piret Toonpere
Töös osalesid: Liis Promvalds
Töö versioon: 19.03.2025
2
Narva-Jõesuu Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang Versioon: 19.03.2025
Sisukord
Sisukord ............................................................................................................................................ 3
Sissejuhatus...................................................................................................................................... 4
1 Mõjutatav keskkond ................................................................................................................. 5
2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................................... 8
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega.......................................................... 9
3.1 Ida-Viru maakonnaplaneering ......................................................................................... 9
3.2 Narva-Jõesuu linna üldplaneering ................................................................................. 11
3.3 Narva-Jõesuu linna koostatav üldplaneering ................................................................ 12
4 Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................. 15
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine................................................................ 15
4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning
bioloogilisele mitmekesisusele .................................................................................................. 15
4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .............................................. 16
4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele............................................................................................. 16
4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ................................................ 17
4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 18
4.7 Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 18
4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ...................................................................... 18
4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .......................... 18
4.10 Muud aspektid............................................................................................................... 18
5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 20
Kasutatud materjalid...................................................................................................................... 22
3
Narva-Jõesuu Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang Versioon: 19.03.2025
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas
LEMMA OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringu (edaspidi DP) koostaja K-projekt Aktsiaselts
tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153), töös osales
keskkonnakonsultant Liis Promvalds. Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu
algatamistaotluse lisana.
KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju
hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus
nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud asjakohaseid juhendmaterjale.
Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel kui
planeering on aluseks KeHJS § 6 lg 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga
kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§ 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.
Planeering on üldplaneeringut muutev kavandades kõrgema hoone, kui üldplaneeringuga
lubatud on. PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb anda üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju
strateegilist hindamist (KSH). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(KeHJS) § 33 lõike 6 kohaselt tuleb sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel keskkonnamõju
strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta
kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks sama paragrahvi lõike 3
punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. KSH
osas asjaomaseks asutuseks seega KeHJS § 23 lõikest 2 tulenevalt Keskkonnaamet ning lõikest 1
tulenevalt Maa- ja Ruumiamet, kuna vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 ja § 90 lõikele 1 tuleb
planeering esitada heakskiidu saamiseks Maa- ja Ruumiametile.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul
üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas kui strateegilise
planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua
olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja vajadusel KSH algatada
viivitamata.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Narva-Jõesuu
linnavalitsus). KSH vajalikkuse kohta tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.
4
Narva-Jõesuu Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang Versioon: 19.03.2025
1 Mõjutatav keskkond
Planeeritav maa-ala asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas. Planeeringuala paikneb Aia
tänava, Kiriku tänava, Vabaduse tänava ja Lembitu tänava vahelises kvartalis, mille ümbruses
asuvad peamiselt elamumaad ja ärimaad. Aia tänava ääres, Aia tn 48b krundil paikneb
Osaühingule VKG ELEKTRIVÕRGUD kuuluv alajaam, Vabaduse tn 59 on eraisikule kuuluv
elamumaa sihtotstarbega krunt, kus paikneb üksikelamu koos abihoonetega.
Planeeringuala hõlmab järgmiseid katastriüksuseid:
− Aia tn 48a, 51301:006:0025, ärimaa 100%, 13848 m2;
− Aia tn 50, 51401:001:0368, sihtotstarbeta maa 100%, 4893 m2.
Detailplaneeringuala pindala on u 1,8 ha. Planeeringualal Aia tn 50 krundil paikneb
ehitusregistri andmetel lagunenud kolmekorruseline lühiajalise majutuse hoone ning
katlamajahoone, Aia tn 48a krundil paikneb 11. korruseline Spaa-hotelli (Meresuu spaa)
hoone (Joonis 1).
Joonis 1. Planeeringuala (märgitud punase joonega) Maa- ja Ruumiameti ortofotol (2025. a).
Planeeritava ala maapind on enamasti varieeruvate kõrgustega. Valdavalt on maapinna kõrgus ca
2,5 m merepinnast. Olemasolev Meresuu spaa paikneb kõrgendikul, mille kõrgus on ca 5 m. Maa-
ameti kaardimaterjali info kohaselt on kõrgendiku kõrgeim punkt ca 7,4 m.
Kontaktvööndis esineb käesoleval ajal elamumaa, ärimaa ja transpordimaa krundid. Tegu on
Meresuu spaa hotellikompleksi laiendamisega. Planeeringualal paiknevad piiriveekogu piirivöönd
(id 13305464) ning mereranna piiranguvöönd planeeringuala lääneküljel. Läänemere ranna
piiranguvöönd, mis Narva-Jõesuu linna piires on ühtlasi Läänemere ranna ehituskeeluvöönd ning
on vastavalt Looduskaitseseaduse §38 lg 1 p 1 Narva-Jõesuu linna piires 200 m. Sama paragrahvi
5
Narva-Jõesuu Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang Versioon: 19.03.2025
lg 4 p 11 sätestab, et ehituskeeld ei laiene tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem
väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate vahele uue ehitise püstitamisele.
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuri andmebaasi kohaselt looduskaitsealused
objektid planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad. Alast 1000 m raadiuses puuduvad
Natura 2000 loodus- ja linnualad, hoiualad, loodusdirektiivi elupaigad, püsielupaigad, I ja II
kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad, I, II ja III kategooria kaitsealusete seente ja
samblike ning I kategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohad.
Planeeringualast u 650 m kaugusel lõuna suunas asub kaitseala Auga looduskaitseala
(KLO1000720) (Joonis 2).
Umbes 660 m kaugusele ida suunas asub III kategooria kaitsealuse taimeliigi kahelehine käokeel
(Platanthera bifolia, KLO9339053) (Andmed sissekantud 11.2017, alamkirjed 09.2018) leiukoht
(Joonis 2).
Umbes 250 m kaugusel ida suunas asuvad II kategooria kaitsealuste loomaliikide põhja-nahkhiir
(Eptesicus nilssonii, KLO9124035), tõmmulendlane (Myotis brandtii, KLO9124033), põhja-nahkhiir
(Eptesicus nilssonii, KLO9124036), veelendlane (Myotis daubentonii, KLO9124034) ja hõbe-
nahkhiir (Vespertilio murinus, KLO9124037) leiukohad.
Umbes 300 m kaugusel kagu suunas asub III kategooria kaitsealuse loomaliigi öösorr (Caprimulgus
europaeus, KLO9123734) (viimane kinnitatud vaatlus 07.11.2017, 1 paar) ja umbes 580 m
kaugusel harilik kärnkonn (Bufo bufo, KLO9133956) leiukohad. Umbes 540 m kaugusele ida suunas
asub III kategooria kaitsealuse loomaliigi lõopistrik (Falco subbuteo, KLO9124027) (viimane
kinnitatud vaatlus 08.10.2018, koguarv 3) leiukoht (Joonis 2).
Planeeringualast 1000 m raadiusesse jäävad järgmised vääriselupaigad: VEP nr.205638, VEP
nr.205637, VEP nr.212986 (Joonis 2).
Planeeringualast u 280 m kaugusele ida suunas jääb projekteeritav kaitseobjekt Metsaalade
looduskaitseala (EELIS kood 178165572).
Planeeringualale lähim maardla asub üle 5 km kaugusel lõuna suunas Puhkova kruusamaardla
(registrikaardi nr 713) 3 plokk. Maavara on määratud aktiivseks reservvaruks.
Planeeringuala paikneb Viru lavamaal. Pinnakatte paksus on alla 1 m. Aluspõhjas avanevad Ülem-
Kambirumi ladesti 1-3 ladestiku lontova lademe savi, aleuroliit, liivakivi. Eesti geoloogilise
baaskaardi (1:50 000) alusel vaadeldavas piirkonnas põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud
maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.
Eesti pinnase radooniriski kaardi1 andmetel jääb ala kõrge või väga kõrge (>50 kBq/m³) KOV
radoonisisaldusega alale.
Planeeritaval alal ei paikne kultuurimälestisi. Lähim kultuurimälestis asub u 35 m kaugusel lääne
suunas planeeritavast alast – ehitismälestis Suvila Narva-Jõesuus Aia t. 45, 19.saj, reg nr 139962.
Mälestise kaitsevöönd on ehitismälestise kinnistu piirid.
1
https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e
2
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=13996
6
Narva-Jõesuu Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang Versioon: 19.03.2025
Planeeritavast alast u 60 m kaugusele kirde suunas asub pärandkultuuri objekt Luteriusu Nikolai
kiriku asukoht (Joonis 2, reg nr 514:KUL:0013). Objekt on hävinud, objektist pole maastikul jälgi
säilinud.
Joonis 2. Kavandatud tegevuse paiknemine kaitseala, III kategooria kaitsealuste loomaliikide
elupaikade, III kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohtade, vääriselupaikade,
pärandkultuuriobjektide ja puurkaevude suhtes (EELIS (Eesti looduse infosüsteem),
Keskkonnaagentuur anded seisuga 18.02.2025). Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad
jooniselt andmed II kategooria liikide kohta.
3
https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=-
10500838
7
Narva-Jõesuu Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang Versioon: 19.03.2025
2 Kavandatava tegevuse kirjeldus
KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Narva-Jõesuu linn Aia tn 48a ja 50 kinnistute
detailplaneeringu algatamisettepanekust (K-Projekt Aktsiaselts, Töö nr 22037, 10.06.2024).
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on liita Aia tn 48a ja Aia tn 50 krundid ning määrata
moodustatavale krundile ehitusõigus hotelli (Meresuu Spaa) laiendamiseks (Joonis 3).
Kavandatud on 9-11 korruseline majutusblokk koos parkimishoonega Lembitu tänava poolsesse
krundiossa. Olemasolev hoone ühendatakse kavandatavaga klaasist galerii abil. Olemasolevat
hoonet ühendab uuega ka kujundatav katusemaastik. Katus seob omavahel kokku hoone
mõlemat külge ääristava parkmetsa ning ühendab selle rohekatusega ühtseks tervikuks.
Parkimine koondub Lembitu tänava äärde kompaktsesse kahekorruselisse parkimismajja ning
selle ümber asuvasse väliparklasse. Aia tänava äärde on kavandatud väikesed parkimistaskud.
Aia tn 48a oleva hotelli ümbrus on heakorrastatud ja plaanipäraselt haljastatud. Aia tn 50 krundil
paikneb olemasolev kõrghaljastus Lembitu ja Vabaduse tänava nurgal.
Hoone paigutamisel on arvestatud, et olemasoleva haljastuse Lembitu ja Vabaduse tänava nurgal
saaks maksimaalselt säilitada.
Kavandatud täisehituse osakaal on 33%, hoonestustihedus 1,3. Haljastuse osakaal on 35%.
Joonis 3. Narva-Jõesuu linnas Aia tn 48a ja Aia tn 50 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu
lahendusskeem. (Allikas: DP algatamise joonis).
8
Narva-Jõesuu Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang Versioon: 19.03.2025
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
3.1 Ida-Viru maakonnaplaneering
Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016
korraldusega nr 1-1/2016/278.
Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb ala linnalise asustusega alale. Maakonnaplaneeringu
ruumiliste väärtuse kaardi alusel kavandatav tegevuse ala jääb väärtusliku maastiku alale (Joonis
4).
Kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks vastavalt
kehtivale maakonnaplaneeringule on:
1. Säilitada väärtuslike maastike omapära.
• Väärtuslike maastike maa sihtotstarbe muutmine pole soovitatav juhul, kui sellega
muutub oluliselt maastikumuster.
• Uute hoonete rajamisel või vanade ümberehitamisel tuleb jälgida, et uuendused
ei rikuks maastiku üldilmet ning ühtiks piirkonnale iseloomuliku ehitusstiiliga.
2. Säilitada ja avada silmapaistvalt ilusad vaatekohad.
• Reserveerida ilusate vaatekohtade maad puhkekohtadeks ja avaliku kasutusega
aladeks.
• Väärtusliku maastiku hoolduskava koostamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu
vaatekohtade lähipiirkonna arendustöödele (vaadete avamine ja säilitamine,
ehituspiirangud vaadetele jne).
• Arendamist vajab vaatekohtade taristu (tualetid, prügimajandus, puhkepingid
jne).
3. Igale väärtuslikule maastikule on soovitav koostada maastikuhoolduskava.
• Kavas tuleb täpsustada väärtuslike maastike ulatust ja piire, aga ka täpselt ette
näha väärtuslike maastike säilitamiseks, hooldamiseks ning arendamiseks
vajalikud tegevused. Hoolduskavade alusel täiendatakse kehtivaid
üldplaneeringuid.
4. Uute rajatiste ja joonehitiste projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate väärtuste
säilimine ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastiku taustaga.
• Eriti eripärastes maastiku osades tuleb maastikuhoolduskavasid aluseks võttes
üldplaneeringuga kehtestada vastavaid maakasutus- ja ehitustingimusi.
• Maastike eriti väärtuslike osiste ning võimalike konfliktalade (uute
hoonestusalade, maakasutuse muutmise kavade jne) arendamise suunamiseks
tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamist.
• Tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide, vesiehitiste ja teiste maastikul
domineerima jäävate objektide ehitamine on üldjuhul keelatud. Erandkorras
ehitamise kavandamisel väärtuslikele maastikele tuleb igal konkreetsel juhul
lähtuda maastikuanalüüsist ja kaaluda detailplaneeringu koostamise vajadust;
5. Põllumajandusmaad tuleb säilitada avatuna ning soovitatavalt kasutusel olevatena.
9
Narva-Jõesuu Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang Versioon: 19.03.2025
• Koostöös maaomanike, taluliitude ja külaliikumise organisatsioonidega ning
omavalitsustega tuleb leida võimalusi väärtuslike põllumajandusmaade kasutuses
hoidmiseks. Põllumaade kasutuses hoidmine ning võsastumise vältimine on
hoolduslepingute objektiks (väärtuslike põllumajandusmaade säilitamise
tingimusi vt ka ptk 3.2.1).
6. Väärtuslike maastike ja maardlate kattumine.
• Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel
maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult
otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele
maastikukomponentidele.
• Väärtusliku maastiku väärtuste säilimise vajadusega tuleb arvestada
kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja
nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada
kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.
7. Maastike üldilmet kahjustavad peremeheta varemed jms heakorrastamata objektid tuleb
likvideerida.
• Erilist tähelepanu tuleb pöörata väärtuslikele maastikele jäävate asulate heakorra
suurendamisele.
• Leida lahendusi endiste suurmajandite tootmishoonete (karjalaudad töökojad
jms) heakorrastamiseks või lammutamiseks.
• Suurt tähelepanu tuleb pöörata prügimajanduse korrastamisele nii väärtuslikele
maastikele jäävates asulates kui ka nende lähiümbruses.
10
Narva-Jõesuu Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang Versioon: 19.03.2025
Joonis 4. Planeeringuala paiknemine kehtiva maakonnaplaneeringu kohase väärtusliku maastiku ja
rohevõrgustiku ala suhtes.
Maakonnaplaneeringust tulenevad kitsendused ala arendamiseks puuduvad.
3.2 Narva-Jõesuu linna üldplaneering4
Planeeritaval alal kehtib Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.01.2019 otsusega nr 78 kehtestatud
Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Kehtiva Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu kohaselt asub
planeeritav maa-ala kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete juhtotstarbega maa alal, kus
mõistetakse eelkõige kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete maad (Joonis 5).
Üldplaneeringu kohaselt ei jää planeeringuala väärtusliku maastiku alale ega rohevõrgustiku alale.
Planeerimisseaduse § 142 kohaselt võib detailplaneering sisaldada põhjendatud vajaduse korral
üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Planeerimisseaduse § 142 lõige 1
kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine:
- üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;
- üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi
minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude
muutmine;
- muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu
muutmine.
4
https://narva-joesuu.ee/uldplaneering
11
Narva-Jõesuu Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang Versioon: 19.03.2025
Narva-Jõesuu linna kõrgusliku tsoneeringu kaardi alusel jääb Aia tn 50 ala planeeritava 1-4
korruselisele hoonestusalale. Planeeringuga soovitakse kavandada 9-11 korruseline majutusblokk
koos parkimishoonega.
PLANEERITAV ALA
Joonis 5. Väljavõte Narva-Jõesuu linna üldplaneeringust, planeeringuala tähistatud valge joonega.
Planeering on üldplaneeringut muutev kavandades kõrgema hoone, kui üldplaneeringuga
lubatud on.
3.3 Narva-Jõesuu linna koostatav üldplaneering5
Narva-Jõesuu Linnavalitsus algatas 19.12.2018 otsusega nr 71 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu
koostamise ja Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise.
Koostatava üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala kõrguspiiranguga segaotstarbega maa
alale (S3) ja ärimaa alale (Joonis 6).
Ärimaa-ala on üldplaneeringuga määratud kaubandus-, büroo-, majutus-, toitlustus või muu
teenindusotstarbeliste ehitiste jaoks kasutatav maa. Suurim lubatud hoonete ehitisealune pind
50% katastriüksuse pindalast. Minimaalne lubatud haljastuse osakaal on 20% katastriüksuse
pinnast. Lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus maapinnast määratakse detailplaneeringuga.
Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimustega.
Määratud aladel Narva-Jõesuu tiheasustusalal on ärimaa kasutamise sihtotstarbega kruntidel
maksimaalne lubatud kõrgus 45 m maapinnast, ülejäänud osas 20 m maapinnast.
Detailplaneeringu ala jääb tiheasustusalale kus maksimaalne lubatud kõrgus on 45 m.
Segaotstarbega maa-ala on ala, mis võimaldab erinevaid maakasutuse juhtotstarbeid nende
otstarvete omavahelist osakaalu määramata. S3 tähistab maa-ala, kus on lubatud ärimaa (Ä),
ühiskondlike ehitiste maa (Ü) ja väikeelamumaa (EV) otstarbed, sh tiheasustusalal ka
korterelamumaa otstarve (EK).
5
https://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering
12
Narva-Jõesuu Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang Versioon: 19.03.2025
Planeeringuala jääb koostatava üldplaneeringu kohaselt väärtusliku maastiku alale (Joonis 7).
Maakonnaplaneeringuga on Narva-Jõesuu linna territooriumil määratud kolm väärtuslikku
maastikku:
- Sinimäe väärtuslik maastik (maakondliku (riikliku) tähtsusega, I klass);
- Narva-Jõesuu väärtuslik maastik (maakondliku tähtsusega, II klass);
- Narva väärtuslik maastik (maakondliku (riikliku) tähtsusega, I klass).
Planeeringuala jääb Narva-Jõesuu väärtusliku maastiku alale. Narva-Jõesuu väärtuslik maastik on
maakondliku tähtsusega II klassi maastik. Ala maakasutustingimused lähtuvad eelkõige
üldplaneeringuga määratud hajaasustusega alale ja tiheasustusega alale (NarvaJõesuu linn)
määratud tingimustest ja maakasutuse põhimõtetest.
Üldplaneeringuga täiendatakse väärtuslike maastike maakasutustingimusi:
- säilitada maastikuilme ja kaitsta liivaluiteid; tiheasustusalal on ranna ja kallastega
piirnevate liivaluidete erodeerimise vältimiseks keelatud väärtuslike puude ja elujõulise
põõsarinde raie. Eelpool nimetatud aladel on lubatud kohaliku omavalitsuse nõusolekul
olemasoleva avaliku huviga taristu/rajatiste (nt kraavide) hooldamiseks minimaalselt
vajalik raie ja eesmärkidele vastav hooldusraie. Maatulundusmaa metsamaa raietele
kehtib Metsaseadus ja sellega seotud õigusaktide nõuded;
- keelatud on liivaluidete tasandamine ja muul moel ümberkujundamine. Erandina on
lubatud luidete tasandamine ja kaevamine ainult vahetult hoone alusel pinnal. Ülejäänud
osa katastriüksusest peab jääma looduslikuks. Mere poolt esimese rinde liivaluited peavad
säilima terviklikult muutmata kujul.
Joonis 6. Väljavõte Narva-Jõesuu koostatavast üldplaneeringust. Planeeringuala tähistatud punase
joonega.
13
Narva-Jõesuu Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang Versioon: 19.03.2025
Joonis 7. Väljavõte Narva-Jõesuu koostatavast üldplaneeringu loodus ja kultuur kaardist.
Planeeringuala tähistatud punase joonega.
Koostatava üldplaneeringuga on detailplaneeringu lahendus kooskõlas.
14
Narva-Jõesuu Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang Versioon: 19.03.2025
4 Võimalikud keskkonnamõjud
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine
Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste
või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või
vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.
Detailplaneeringuala läheduses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura ala on
Struuga loodusala (EE0070128) u 1,6 km kaugusel kirde suunas. Plaaneeringuala ja Struuga
loodusala eraldavad lisaks suurele vahemaale ka hoonestatud piirkonnad.
Struuga loodusalal I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ning
lamminiidud (6450); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra
lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu
(Ophiogomphus cecilia), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas
(Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo
salar).
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav
tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide
seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH
eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata.
Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt ei mõjutata loodusalal kaitstavate
koosluste ja liikide seisundit.
4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt
loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele
Aia tn 48a ja Aia tn 50 katastriüksuste kõrval on juba olemasolev ja toimiv linnakeskkond, milles
on intensiivne inimtegevus välja kujunenud, mistõttu on piirkonna elustik juba tugevalt
inimmõjuline. Inimpelglikumad liigid eelustavad toitmisalana idasuunda jäävaid avaraid
metsamassiive.
Arvestades ka juba piirkonna elamualade ulatuslikkust, siis planeeringuga kavandatava
hotellikompleksi laienduse tõttu oluliselt inimmõju piirkonda ei lisandu. Eelneva alusel võib
hinnata, et planeeringuala hotellikompleksi laienduse kasutuselevõtt ei avalda olulist ebasoodsat
mõju kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele.
Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses puuduvad kaitsealuste taimeliikide kasvukohad
ja metsa vääriselupaigad, mistõttu mõju neile puudub. Tegu on elamualade alaga, kus hetkel on
juba olemasolev Meresuu spaa ning lagunenud kolmekorruseline lühiajalise majutuse hoone.
Kavandatud on 9-11 korruseline majutusblokk koos parkimishoonega Lembitu tänava poolsesse
krundiossa. Olemasolev hoone ühendatakse kavandatavaga klaasist galerii abil.
Imetajate, kahepaiksete, roomajate ning putukate esinemise kohta planeeritaval alal info puudub,
kuid arvestades ala iseloomu, siis olulist ebasoodsat mõju nende populatsioonidele oodata ei ole.
Planeeringuala on Keskkonnaagentuuri ELME projekti6 ökosüsteemide seisundihinnangu alusel
keskmises, viletsas ja määramata seisundis kooslused. Seega ei ole oodata, et kavandatav tegevus
halvendaks kõrge ökoloogilise väärtusega koosluste seisundit.
6
https://keskkonnaportaal.ee/et/elme-kaardikihtide-kataloog-2021
15
Narva-Jõesuu Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang Versioon: 19.03.2025
Planeeringu elluviimisega ei kaasne seega olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale.
Kaitsealuste liikide või kõrge ökoloogilise väärtusega kooslustele olulist ebasoodsat mõju ei ole
oodata.
4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid
ehitusmahte, siis ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Tegu on juba
olemasoleva spa-hotelli laiendusega.
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket
mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Jäätmete käitlemise (sh kogumise)
korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Narva-Jõesuu linna jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti
kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed
käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki
võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.
Tegevusega kaasneb jäätmete teke hoone kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket
mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Samuti ei ole oodata spetsiifiliste, sh ohtlike,
jäätmete teket, mille käitlusvõimekus on piiratud.
Maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist kui ressurssi võib väljaspool kinnisasja
kasutada ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja
kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne
kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse § 97 kohaselt.
4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele
Planeeringuala lähinaabruses pinnaveekogud puuduvad. Ala ei jää mere üleujutusalale.
Planeeringuala läheduses ei paikne seisuveekogusid. Tegevusega ei kaasne heitvee juhtimist
pinnaveekogudesse ning mõju pinnaveele seega ei avaldata.
Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte.
Planeeringualale ei jää puurkaevusid (Joonis 2).
Vastavalt 22.10.2021 Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjale nr 1-2/21/441 on Narva-Jõesuu
vallasisese linna põhjaveevaru kehtestatud järgmiselt:
− veekihi geoloogiline indeks Kambriumi-Vendi Voronka, põhjaveevaru 1000 m3/d, varu
kategooria ja otstarve T joogivesi, kasutusaeg kuni 31.12.2045.
Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024–20367 alusel
Narva-Jõesuu linna ühisveevarustus pärineb põhjaveel, mida ammutatakse kokku 7 puurkaev-
pumplast, mis ammutavad oma vee Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekihist. Narva-Jõesuu
linnas on kokku 26 km ühisveevärgi torustikku (maht on arvutatud ÜVKA jooniselt, sisse ei ole
arvestatud kinnistusiseseid torustikke). Põhimõtteliselt kogu Narva-Jõesuu linn on kaetud
veevõrguga.
2023. aasta seisuga oli Narva-Jõesuu linna müüdud veekogus kokku 156 837 m³/a. Narva-Jõesuu
linnas suureneb omatarbe vee osakaal ja väheneb olulisel määral arvestamata vee osakaal (lekked
7
https://www.riigiteataja.ee/akt/406122024004
16
Narva-Jõesuu Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang Versioon: 19.03.2025
ja vargused). Tarbimise mahud vähenevad seoses prognoositava elanike arvu vähenemisega Ida-
Viru maakonnas. Ettevõtete veetarbimise osakaal ajas ei muutu. Arvestatud on lisanduvate
klientidega pärast investeeringute elluviimist.
Planeeringuala on võimalik ühendada ühisveevärgiga. Piirkonna kinnitatud põhjaveevaru on
piisav veevarustuse tagamiseks.
Narva-Jõesuu linn kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on 25,7 km, millest 22,3 km on isevoolset
kanalisatsioonitorustikku ja 3,4 km survekanalisatsioonitorustikku. Lisaks lähtub Narva-Jõesuu
linnast 11,5 km survekanalisatsioonitorustikku, mis ühendab Narva ja Narva-Jõesuu linna.
Torustikud on valdavalt uued ja ei vaja rekonstrueerimist. Detailplaneeringuala on seega võimalik
ühendada toimiva kanalisatsioonisüsteemiga ning olulist mõju reovee tekke ja käitlemisega
kaasnevana oodata ei ole.
Narva-Jõesuu linnas on kokku sademeveetorustikku ca 1450 m. Lisaks on ca 650 m eraomandis
olevat torustikku (Nooruse SPA). Kogu linnas tekkiv sademevesi juhitakse sademeveetorude või -
kraavide abil Narva jõkke või Narva lahte. Linna pinnamood on tasane, mistõttu juhitakse osaliselt
sademevett imbkaevudesse või - kraavidesse. Sademevee käitlemiseks on eelistatud kasutada
planeeringualal looduslähedasi sademeveesüsteeme (rohealad, viibetiigid, imbkraavid ja muid
lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu).
Soovitatav on poorsete tänavakattematerjalide kasutamine ning haljaskatuste kasutamine.
Projekteerimisel tuleks kaaluda ka kõvakatteliste alade sademevete taaskasutusse suunamist nt
kastmisveega.
Kavandatava tegevuse asukoht paikneb u 200 m kaugusel merest. Maa-ameti üleujutusalade
kaardirakenduse andmetel puudub planeeritaval alal üleujutusoht. Seega olulist mõju
merekeskkonnale pole oodata.
DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ega põhjavee režiimile või
kvaliteedile.
4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid
arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse
perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning
arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist
ehitusaegset mõju. Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid mürarikkaid
ehitustöid.
Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta piirkonnas otseselt õhukvaliteedi halvenemist või
olulist mürahäiringut. Müratekitavad seadmed tuleb edasisel projekteerimisel paigaldada
elamutest maksimaalselt eemale vältimaks võimalike konfliktolukordade teket.
Samuti on oodata, et müra ja õhusaastet lisandub piirkonda planeeringu elluviimisel lisanduva
liikluskoormuse tõttu. Arvestades planeeringu mahtu siis on ebatõenäoline liiklusmüra siht- ja
piirväärtuste ületamine piirkonnas.
Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonna valgustatus. Detailplaneeringuala valgustuse
projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi,
vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist
(vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või
lõhnahäiringu tekkevõimalust.
17
Narva-Jõesuu Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang Versioon: 19.03.2025
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste,
mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.
4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Detailplaneeringu lahendus näeb ette hotellikompleksi laiendust alale, kus käesoleval ajal on
lagunenud kolmekorruseline lühiajalise majutuse hoone. Tegevus on kooskõlas alal kehtiva
üldplaneeringu maakasutuse põhimõtetega.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata ebasoodsat mõju inimese tervisele ega varale.
4.7 Mõju kultuuriväärtustele
Planeeritaval alale lähim kultuurimälestis asub u 35 m kaugusel lääne suunas planeeritavast alast
– ehitismälestis Suvila Narva-Jõesuus Aia t. 45, 19.saj, reg nr 139968. Mälestise kaitsevöönd on
ehitismälestise kinnistu piirid. Detailplaneeringuga ei ole ette näha negatiivset mõju antud
mälestistele. Planeeringu realiseerimisel kaevetööde käigus arheoloogiliste leidude ilmsikstulekul
tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse (§ 31 lg 1, § 60) kohaselt tööd katkestada ning teatada leiu
leiukohast Muinsuskaitseametile.
4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Alale ei ole DP algatamise kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Eelnevast
tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga
avariiolukordasid.
Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava
vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi.
Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole
eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga
avariiolukordade esinemist.
4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude
kumuleerumine
Teisi arendusi piirkonnas, mis võiksid põhjustada olulisi koosmõjusid või mõjude kumuleerumist,
ei ole teada.
4.10 Muud aspektid
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi
asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud
juhul on tegu hotellikompleksi laiendamise detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.
Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes
õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.
Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega
muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb
kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on
8
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=13996
18
Narva-Jõesuu Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang Versioon: 19.03.2025
kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.
19
Narva-Jõesuu Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang Versioon: 19.03.2025
5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta
Detailplaneeringuga kavandatakse hotellikompleksi laiendust. Planeering on üldplaneeringut
muutev kavandades kõrgema hoone, kui üldplaneeringuga lubatud on. PlanS § 142 lõike 6
kohaselt tuleb anda üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava
detailplaneeringu koostamisel eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist
(KSH).
Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel
koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa
eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist
keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva
eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
1) Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks
keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele
tingimustele ja veerežiimile.
2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei
ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist
negatiivset keskkonnamõju.
3) Planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000
võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.
4) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara.
Planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist.
5) Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega
inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid leevendavaid
meetmeid:
− Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee
käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks.
Minimeerida tuleb vett läbilaskmatute pindade osakaalu ning parklate lahendustesse
imblahendusi. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis
võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee
tarvet.
− Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu
ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit
EVS 842 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.
− Planeeringuga elluviimisel lisandub täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse
peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle
alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega
kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on
eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende
ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga.
− Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,
ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste
seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
20
Narva-Jõesuu Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang Versioon: 19.03.2025
− Spa-majutushoone kasutamisega kaasneb lähtuvalt tegevuse iseloomust märkimisväärne
veetarve. Asjakohane on juba hoone projekteerimisel rakendada vee säästlikku tarbimise
meetmeid.
Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on antud planeeringu puhul igakülgselt
võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. KSH
algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus.
21
Narva-Jõesuu Aia tn 48a ja 50 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang Versioon: 19.03.2025
Kasutatud materjalid
Allikmaterjalid:
Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+
Narva-Jõesuu linna üldplaneering (kehtiv)
Narva-Jõesuu linna üldplaneering (koostatav)
Seadused, määrused:
Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv
Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv
Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv
Andmebaasid:
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek
Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga):
https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f
6dcd
Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/
Maa- ja Ruumiameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-
topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html
Maa- ja Ruumiameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
22
Saatja:
[email protected]
Saaja:
[email protected]
Teema: 25/7-1.2/15 Koostöö ja kaasamine Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linnas Aia tn 48a ja 50 maa-ala üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise eelsetele toimingutele
Kuupäev: 2025-04-09 11:58
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Edastasime Teile eile Narva-Jõesuu linnavalitsuse kirja nr 25/7-1.2/15.
Edastame veelkord koos täiendavate lisadega
Lugupidamisega
Aime Logatšova
sekretär
Narva-Jõesuu Linnavalitsus
+372 359 9599
[email protected]
<http://email.mg.narva-joesuu.ee/o/eJw8zr1uKyEQQOGngc5oBoa_gsK6N4XbvMGwDPZGwRvt4n3-KIqU_ujou46vx7bzu3zylHabMm7_i83WEelWOLiUtRSMRJhzRtCP0iIm7mB9qzH0mmXpUm1CcNW3DFGvxYL1QJARfXJgCIPPSyXoFULHpAjG3Tx5P_nyscnxehkRPeQ4-C6XtRXl_gXjKNRGbpHYLS8xuoheEfCv2ARS7k3vZX32TRFM2c_1EB4yf2azXP86fRb7HQAA__9rTERs>