Keskkonnainvesteeringute Keskus
[email protected] 09.04.2025 nr 17-6/25/1717
Innovatsiooniprojekti ideekavandi esitamine
Kliimaministeerium on koostöös Terviseametiga ja teiste kaasatud osapooltega koostanud avaliku
sektori innovatsioonifondi ideekavandi „OmaPuhasVesi – Targad lahendused omaveevärgi
joogivee kvaliteedi tagamiseks“.
Projekti eesmärk on katsetuste käigus välja töötada digilahendused ja meetodid, mis võimaldavad
tõhusamalt ennetada inimtekkelisi põhjaveereostusi, parandada omaveevärgi vee kvaliteeti ning
pakkuda probleemide lahendamisel kiiremat ja tõhusamat tuge.
Kuna Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) oleks käesoleva projekti käivitumisel (sarnaselt
DigiVesi projektiga) partner EL struktuurivahendite mõttes, kes viib ise läbi innovatsiooniprojekti
elluviimisega seotud hanked, sõlmib lepingud ning vastutab aruandluse eest, siis edastame
innovatsiooniprojekti ideekavandi KIK-ke allkirjastamiseks ning esitamiseks Riigikantseleile.
Avaliku sektori innovatsioonifondi ideekavand esitamise tähtaeg on 9. aprill 2025 a. ning kavand
tuleb esitada e-postile
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marten Kokk
kantsler
Lisa: Innovatsiooniprojekti ideekavand
Teadmiseks: Terviseamet
Liisi Arm, 627 2314
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Innovatsiooniprojekti ideekavand1
AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOONIVÕIMEKUSE TÕSTMINE
Ideekavandit täites palume tutvuda riigikantselei lehel toodud soovituste ja juhistega projekti esitajale.
Pealkiri OmaPuhasVesi – Targad lahendused omaveevärgi joogivee
kvaliteedi tagamiseks
Innovatsiooniprojekti Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)
esitaja (asutus)
Partner (asutus/asutused)2 Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)
Innovatsiooniprojekti Terviseamet, Kliimaministeerium
kaasesitaja
(asutus/asutused)
Projektijuht (nimi, asutus, Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)
e –posti aadress ja Maarja Küttä 58 800 263,
[email protected]
telefon)
Innovatsiooniprojekti 24 kuud
kestus (kuudes)
Innovatsiooniprojekti Innovatsioonifondist taotletav kogurahastus (sh käibemaks)3
kogumaksumus
Käibemaks X jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik)
☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik)
1. Taust ja probleemikirjeldus
● Probleemi olulisus (nt probleemi suurus, miks just praegu aktuaalne), keda puudutab (sh
sihtrühmad)?
● Tegemist peab olema probleemiga, mille lahendamisega tegeleb avalik sektor.
● Oodatakse suure mõjuga projekte, mis panustavad otseselt ja oluliselt Eesti 2035 sihtide
saavutamisse (täpsem info: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-
planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid).
● Kirjeldage tausta ehk mida on probleemi lahendamiseks Eestis juba tehtud või mis on tegemisel.
Relevantsed teiste riikide kogemused.
1
Juhul kui ideekavand on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks, siis lisage vastav alus ideekavandi
päisesse.
2
Partner EL struktuurivahendite mõttes, kes viib ise läbi innovatsiooniprojekti elluviimisega seotud hanked,
sõlmib lepingud ning vastutab aruandluse eest.
3
Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik tõendada, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole
projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning
käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
● Kogupikkus1-2 lk. Oluline on, et probleem, eesmärgid ja planeeritud projekti tegevused on
omavahel loogilises ja tugevas seoses.
Ühisveevärgi vesi on pideva kontrolli all ja vastab valdavalt nõuetele. Omaveevärgi vesi, aga ei
ole pideva kontrolli all, ning pisteline kontroll viitab pigem nõuetele mitte vastavusele ehk
omaveevärgi vee kasutajate terviseriskid on suuremad, kui ühisveevärgikasutajate riskid.
Kliimamuutuste valguses omaveevärgi veekvaliteedi probleemid intensiivistuvad, aga samas
puuduvad head lahendused omaveevärgi veekvaliteedi tagamisele olukorras, kus omaveevärgi
omanikud ei oma piisavalt teadmisi ja kogemusi probleemide tuvastamiseks ning
lahendamiseks. Riigi eesmärk on samal ajal halduskoormust vähendada ja puudub ressurss
kontrolliala suurendamiseks ning inimeste nõustamiseks.
Umbes 16%4 ehk ca 220 tuhande Eesti elaniku majapidamine pole ühendatud ühisveevärgi
teenusega ja Terviseameti info kohaselt saab ühisveevärgist vett 85,5% elanikest ja ülejäänud
14,5% ehk ca 199 tuhat Eesti elanikku saavad oma vee omaveevärkidest, mille üle
Terviseamet ei teosta riiklikku järelevalvet5. Kui ühisveevärgi vee kvaliteeti kontrollitakse
pidevalt lähtuvalt määrusest „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning
tarbijale teabe esitamise nõuded“ (edaspidi joogivee määrus), siis omaveevärkidest joogivett
tarbiv inimene on nn üksi ja võib kontrolli teha oma algatuslikult ning äranägemise järgi.
Seega avastatakse reeglina omaveevärkide reostus alles siis, kui tekib kahtlus, et vesi ei ole
korras ning omaveevärgi omanik korraldab veeproovide võtmise.
Kui 2024. aastal kasutas kõikidest ühisveevärgi tarbijatest 98,71% vett, mille mittevastavusi ei
tuvastatud, siis 2020. aastal valminud hajaasustuspiirkondade joogivee kvaliteedi ja –
süsteemide uuring6 tuvastas, et uuritud omaveevärkides vastas joogivesi kõigile joogivee
määruses kehtestatud kvaliteedikriteeriumitele vaid 29 %. Eelnevast lähtuvalt võime järeldada,
et omaveevärkidest nõuetele mitte vastava vee kasutajate arv on kordades suurem (ca
140 tuhat inimest), kui ühisveevärgi nõuetele mittevastava vee kasutajate arv (ca 15
tuhat). (vt tabel 1)
Tabel 1 Joogivee väärusele mittevastavate parameetrite esinemine maakondade lõikes näitajate kaupa.
Taustaks: Vastavalt joogivee määrusele ei
tohi joogivees E. coli leiduda. E. coli
avastamine tõestab, et joogivette on
võinud sattuda väljaheidetega levivad
haigustekitajad.
1) Omaveevärgi omanik on oma mures üksi, ning vajab operatiivsemat abi vee
kvaliteedi kontrollimisel, reostuse avastamisel ning edasistel tegevustel.
Peale veeproovi võtmist vajab omaveevärgi omanik (reeglina Terviseameti) abi veeproovi
tõlgendamisel, kas ja mil määral vett võib kasutada. Kui vett ei ole võimalik kasutada siis
järgmine keerukus inimese vaates on leida õige asutus või asutused, kes aitavad probleemi
lahendamisel edasi ning see sõltub juba reostuse liigist ning asutustele antud õigusest ja
kohustustest.
4
https://keskkonnaportaal.ee/et/uhisveevark-ja-kanalisatsioon
5
Microsoft Word - Joogivee_kvaliteet_Eestis_kokkuvote_2024
6
Hajaasustuspiirkondade joogivee kvaliteedi ja - süsteemide uuring.pdf
Reostuse tuvastamisega algab keeruline ja ajamahukas protsess nii omaveevärgi omaniku, kui
ka kohaliku omavalitsuse ja või riigiasutuste jaoks. Näiteks Kose vallas tuvastati omaveevärgi
reostus 2023. a oktoobris ning seni ei ole probleemi lahenduseni jõudnud.
Inimese tervist ohustava (ehk mikrobioloogilise või keemilise) reostuse tuvastamisel peab
esmajärjekorras leidma lahenduse, kuidas tagada inimesele ajutiselt või püsivalt puhas vesi nii,
et jätkuks normaalne elukorraldus ehk olemas oleks kvaliteetne joogivesi ja ka vajalikus
ulatuses pesemise võimalused. Järgnevalt tuleb suunata tegevused reostuse allikas
tuvastamisele, et hinnata ja rakendada meetmeid reostuse leviku tõkestamiseks. Kohaliku
omavalituse kohustus on korraldada puhta joogivee kättesaadavus ning teostada
ehitusjärelevalvet ehitiste üle, mis võivad olla võimalikud reostusallikad.
2) Probleemide lahendamine võtab liiga kaua aega, kuna vastutus ja andmed jaotuvad
erinevate asutuste vahel ning olemasolevaid andmeid ei rakendata piisavalt.
Kui 2023. a mais Saaremaal Kuressaares puhkenud ühisveevärgi joogivee saastumise kriisi
lahendamisel olid (tulenevalt seaduste tasemel määratud kohustustest) ametis mitmed
asutused (Kuressaare Veevärk on elutähtis teenuse osutaja ja olema on ka kriisiplaan), siis
omaveevärgi probleemide puhul peab abi saamiseks inimene ise aktiivne olema (ning
erinevatesse asutustesse pöörduma), mis on aja ja ressursi mahukas.
Aastate jooksul on tehtud üle Eesti hulk erinevaid uuringuid (põhjavee saateainete liikumiseks,
toitealade määramiseks, kohtkäitlussüsteemide inventeerimiseks jne) ja juhiseid (kaevude ja
joogivee nõuetekohasuse saavutamiseks, reovee omapuhastite rajamiseks jne) ning on
kogutud ja tulevikus hakatakse koguma andmeid, mida saaks tõhusamalt kasutada
inimtekkeliste reostusallikate tuvastamiseks või põhjaveekaitses ennetavateks tegevusteks
(näiteks planeerimisel, riskipõhisel järelevalvel, õigusloomel), aga kogu info koondamine ja
selle põhjal järelduste või otsuste tegemine on täna äärmisel keeruline ning ajamahukas. Info
on laiali asutuste erinevatesse dokumentides ja registrites ning probleeme ennetavad või
lahendust otsivad osapooled ei võta kasutusse andmeid, mille olemasolust nad teadlikud pole.
Reeglina tegelevad omaveevärgi probleemide lahendamisega kohalikud omavalitused, aga
info, mis aitaks probleeme ennetada või lahendada on ministeeriumite ning ametite töölaual või
registrites.
Olemasolevate dokumentide kasutamine eeldab ka nende pidevat ajakohastamist (näiteks kui
nõuded seaduse tasemel muutuvad), mis on ajamahukas ja mida tänaste ressurssidega teha
ei jõua. Ka õiguskantsler on omaveevärgi probleeme hinnates suunanud tähelepanu, et
ministeeriumi kodulehel olevad juhised materjalid peavad olema ajakohastatud.
Maailmas ja ka Eestis kasutatavad põhjavee reostuse mudelid, nagu MODFLOW, FEFLOW,
HYDRUS, analüütilised ja stohhastilised mudelid, kuid nende edukas kasutamine sõltub
kohalike tingimuste (geoloogia, reostusallikad, andmebaasid) arvestamisest ning ressurssidest
(tehnoloogia, oskused).
3) Soovitused on iganenud ja ei taga normaalset elukorraldust.
Kui vesi on mikrobioloogiliselt reostunud, siis Terviseameti juhiste kohaselt tuleb joomiseks ja
kõikideks köögis toidu ja nõudega tehtavateks toiminguteks kasutatavat vett keeta. Vee
keetmine on kõige soodsam ja lihtsam lahendus lühiajaliselt esmase tarbevee saamiseks, aga
omaveevärgi reostus pole reeglina lühiajaline probleem. Puhastusseadme kasutamine aitab
tagada võimaluse, et pereelu (või väikeettevõte) saab reostuse korral normaalselt edasi
toimida. Näiteks vaadeldes eelnimetatud Kose valla reostusjuhtumit, kus joogivee jaoks on
perel olemas veeautomaat ja pesemas saab käia kooli spordisaalis, siis ajutise lahendusena
on see talutav, aga siiski tuleb nentida, et nimetatud reostus tuvastati juba 2023. a oktoobris ja
seni pole probleemi laheduseni jõutud.
Mikroboiloogiliselt reostunud vee puhastamiseks on turule tulnud seadmed koduseks
kasutamiseks ning lisaks vee keetmisele on kodutarbijale tekkinud võimalus kaaluda nende
kasutamist. WHO on sedasorti seadmeid testinud ning välja töötanud protokollid testimise
läbiviimiseks7.
Esineb olukordi, kus põhjavee reostusallika otsimine tuleb lõpetada (näiteks uuringud näitavad,
et keemiliste või radioloogiliste ainete sisaldus põhjavees on looduslik, või reostuse
tuvastamine on äärmiselt keeruline ning põhjendamatult kulukas), ka siis sellises olukorras
tuleb leida lahendused kvaliteetse vee tagamiseks. Täna on levinud praktika, mille kohaselt
kvaliteetse joogivee tagamiseks rajatakse sügavam puurkaev või ühendatakse majapidamine
ühisveevärgiga, aga need lahendused võivad olla ebamõistlikult kallid ning põhjendamatult
koormata veehinda. Näiteks uue puurkaevu rajamine võib maksta 80 000 € ja UV-filtri paigaldus
koos seadmega võib maksta kokku umbes 180 € kuni 1 500 € (aastased hooldus- ja käituskulud
jäävad vahemikku 70 € kuni 200 €).
Tänaseks on tekkinud vajadus välja selgitada, millised on Eesti oludesse sobivad (lokaalsed)
alternatiivid kvaliteetse joogivee tagamiseks olukordades, kus olemasolev joogiveesüsteem on
reostunud?
Kavas on läbi katsetuste tuvastada ja arendada digilahendusi, mis võimaldaksid Eesti
tingimustes tõhusamalt ennetada ja vähendada inimtekkelisi põhjaveereostusi ja annaks
operatiivsemalt tuge probleemide lahendamisel (inimesest riigiasutusteni), tagades
kvaliteetse joogivee ka omaveevärkides. Lisaks on kavas läbi katsetuste hinnata Eesti
tingimustes omaveevärgile sobilike tehnilisi lahendusi vee puhastamiseks. Projekt
keskendub kiirele ja sihipärasele reageerimisele, mis on veesektoris eriti oluline.
Digilahendused võimaldavad kiiremat lahenduste ja probleemide avastamist ja andmete
tõhusamat kasutamist. Edukate katsetuste tulemusel vähendame ressursi ja ajakulu tööle, mille
saaks ära teha näiteks mudeli (või mudelite kombineerimise) ja AI komponendi rakendamise
abil. Lisaks tekib andmestik, mis aitab suunata olemasolevat ressurssi (aega, tööjõudu ja
rahalist) just sinna, mis panustab kõige enam probleemide lahendamisse või ennetamisse.
Terves Euroopas peetakse veevaldkonda üheks vähim digitaliseeritud valdkonnaks, mistõttu
on võimalik olla Euroopas teerajajaks. Käesolev projekt võiks olla praktiline näide sellest, kuidas
nutikad digilahendused võivad panustada vee kvaliteedi parandamisse ja hoidmisse (inimesest
riigiasutusteni) ning võib aidata kaasa Eesti kontekstile kohandatud parimate praktikate
loomisele, mida saaks laiendada ka mujal Euroopas.
Hajaasustuspiirkondade joogivee kvaliteedi probleemide vältimise ja lahendamise
tõhustamisega panustatakse üldisesse põhjavee kaitsesse, elanikkonna joogivee kvaliteedi
tagamisse ning Strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidesse korraldada ühiskonnaelu uute,
inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil ja võtta kasutusele uusi innovaatilisi lahendusi,
läbi mille tagatakse kvaliteetne elukeskkond.
Lisaks panustab projekt Vabariigi Valitsuse aluspõhimõtetesse võimestades tehisintellekti
integreerimist andmepõhisesse otsustamisse; arendades riigiga asjaajamise
automatiseerimist; luues andmekogude ristkasutuse võimalusi ja parandades tingimusi
andmete ristkasutamiseks riigi ja omavalitsuste tasandil ning tagades kvaliteetse elukeskkonna
nii linnas kui maal, luues suuremat regionaalset tasakaalu ja vähendades piirkondlikku
mahajäämust.
Kavandatav projekt omab olulist mõju Eesti majandusele ja ettevõtlusele. Kvaliteetse joogivee
olemasolu on väga oluline nii regionaalpoliitika kui ka julgeoleku seisukohast, tagades elu
jätkusuutlikkuse maapiirkondades ning vältides veevarudega seotud kriise ja demograafilisi
probleeme. Vajame, et inimesed elaks ka maal, aga kui inimestel puudub kindlus puhta joogivee
kättesaadavuse osas, võib see soodustada maapiirkondadest lahkumist ja kiirendada
linnastumist. Lisaks mõjutab vee kvaliteet ka maapiirkondade ettevõtluse ehk töökohtade
7
https://www.who.int/tools/international-scheme-to-evaluate-household-water-treatment-technologies/how-
it-works
(näiteks kohvikud, kodutootjad, väiketootjad, puhkekodud, loodusturism jne) jätkusuutlikkust
ning arendamist.
Projekti tulemusena paranev vee kvaliteet aitab vähendada vee kaudu levivate haiguste riski
ning projekt panustab rahvatervise paranemisse, mis aitab omakorda kaasa tervishoiukulude
vähenemisele.
Uute tehnoloogiate ja lahenduste arendamine loob võimalusi innovatsiooniks ja uute ettevõtete
tekkeks kui ka lahenduste, metoodikate või tehnoloogiate ekspordiks. Koostöö teadus- ja
arendusasutuste ning ettevõtete vahel suureneb, mis on oluline innovatsiooni edendamiseks ja
teadmussiirdeks.
Projekti tulemusena suureneb ettevõtete konkurentsivõime. Näiteks saavad ettevõtted
integreerida loodavaid digilahendusi oma teenustesse, pakkudes seeläbi tõhusamaid ja
sihipärasemaid lahendusi veekvaliteedi probleemidele. Nõudlus veepuhastusseadmete ja -
teenuste järele on kliimamuutuste kontekstis kasvav ning projekti käigus tehtav teavitustöö ja
soovitused sobivate tehnoloogiate kohta aitavad teadlikkust tõsta ning seeläbi turgu elavdada.
Koondatud andmeplatvormid ja AI-analüüsid loovad aluse uutele äriteenustele, mis pakuvad
näiteks prognoosivat analüüsi reostusriskide kohta või aitavad optimeerida
veevarustuslahendusi.
Lisaks panustab lokaalsete veepuhastusseadmete kasutamine veereformi eesmärkidesse.
Kvaliteetse joogivee tagamise eesmärgil on mõned omavalitsused määranud ühisveevärgiks
süsteemi, mis ei vasta ühisveevärgi tunnustele (teenindab alla 50 inimese või võtab alla 10 m3
vett ööpäevas) ning seda peab haldama vee-ettevõte ning see koormab veehinda. Tulevikus
võib olla mõistlik nimetatud piirkondades rakendada hoopis lokaalseid seadmeid.
Uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga võivad tekkida küll investeerimiskulud ja vajadus uute
oskuste ja teadmiste järele, aga kavandataval projektil on märkimisväärne potentsiaal
positiivseks mõjuks Eesti ettevõtlusele ja majandusele. Maapiirkondade joogiveekvaliteet
paraneb ning samal ajal väheneb probleemide lahendamisele ja ennetamisele kuluv aeg
ning asutuste koormus.
2. Projekti eesmärk ja soovitud tulemus
● Mh mille alusel hindame, kas soovitud sisuline tulemus saavutati?
Projekti eesmärk on katsetuste käigus välja töötada digilahendused ja meetodid, mis
võimaldavad tõhusamalt ennetada inimtekkelisi põhjaveereostusi, parandada
omaveevärgi vee kvaliteeti ning pakkuda probleemide lahendamisel kiiremat ja
asjakohasemat tuge.
Eesmärgiks on luua süsteem, mis võimaldab varajast teavet võimalike reostusallikate kohta,
toetades seeläbi nii omaveevärgi omanikke kui ka ametiasutusi kiiremal ja tõhusamal
reageerimisel. Arendatavad digilahendused peaksid toetama nii ennetustegevusi kui ka
reostusjuhtumite kiiret tuvastamist ja lahendamist, pakkudes operatiivset tuge kõikidele
osapooltele – alates kodanikest kuni kohalike omavalitsuste ja riigiasutusteni.
Lisaks on kavas katsetuste käigus hinnata tehnilisi lahendusi, mis sobivad omaveevärgi vee
puhastamiseks.
Projekti käigus töötatakse välja ja testitakse nutikaid digitööriistu lähtuvalt järgmisest
probleemidest:
Probleem 1. Erakaevu omanik on oma murega üksi, ning vajab operatiivset abi oma
veevärgi vee kvaliteedi kontrollimisel, reostuse avastamisel ning edasistel tegevustel.
Veereostuse kahtluse või esinemise korral ei tea omanik tihti, millisesse asutusse pöörduda,
kuna tegevused sõltuvad reostuse liigist ja ulatusest. Tunnetame, et probleemide ulatuses on
võimalik üldistusi teha ja lähtuvalt sellest anda digitaalsete tööriistade (AI assistendi) abil
pidevalt ajakohastatud juhiseid, mis toovad teadmised ja abi inimesele lähemale ja seda
operatiivselt ning ööpäevaringselt. Riik ja tugi on lähemal, samal ajal vähendades riigiasutuste
halduskoormust.
Probleem 2. Reostusjuhtumi lahendamine võtab liiga kaua aega. Suurt ajakulu võib
põhjustada vastutuse jaotumine erinevate asutuste vahel või andmete puudus, kuna probleemi
lahendamisel võib vaja minna nii Terviseameti, kohaliku omavalitsuse, Keskkonnaameti, Eesti
Geoloogiateenistuse jne teiste asutuste ja spetsialistide teadmisi ning andmeid.
Lahenduste otsimisel tuleks üle vaadata reostusjuhtumite lahendamisel minevikus tekkinud
olukorrad ning protsessid ja leida protsessides etapid, mida on võimalik tõhustada läbi nutikate
digilahenduste. Esineb olukordi, kus probleemide lahendamisel on vastutav asutus jätnud
midagi tegemata ja antud juhul näeme võimalust probleemi lahendamiseks digirakenduse näol,
mis annaks tegevusjuhiseid (edasiste tegevuste) osas lähtuvalt asutusele antud pädevustest.
Näiteks lähtuvalt vaadeldava piirkonna eripäradest, piirkonnas varasemalt tehtud uuringutest ja
olemasolevatest andmetest annaks rakendus kohalikule omavalitsusele suunised, milliseid
tegevusi peaks reostuse suuna või allika tuvastamiseks tegema (tõrke ja riskihindamise
kombineeritud moodulid) ja kellega koostöös.
Probleem 3. Olemasolevaid andmeid ei rakendata piisavalt. Aegade jooksul on tehtud
erinevaid uuringuid ja kogutud andmeid (või hakatakse koguma andmeid), mis võivad
panustada nii reostusallikate tuvastamisse, reostussuundade määramisse kui ka reostuste
ennetamisse. Joogivee probleemile lahendust otsivad osapooled ei võta sageli kasutusse
andmeid, mille olemasolust nad teadlikud pole ja sellest tulenevalt võivad kaalumata ja
kasutamata jääda võimalikud lahendused, sh rahastusvõimalused nii probleemi ennetamiseks
kui lahendamiseks. Nutikate süsteemide abil saab andmed muuta osapooltele
kättesaadavamaks, et neid oleks võimalik asukohapõhiselt rakendada reostusallikate
määramiseks või ennetamiseks (planeerimine, riskipõhine järelevalve kohtkäitlussüsteemide
üle, õigusloome kujundamine jne). Andmete kättesaadavamaks muutmine käesoleva projekti
tähenduses tähendab andmete ära kasutamist viisil, kus nutikad lahendused teevad osapoolte
eest ära andmeanalüüsi ulatuses, mis on võimalik ning mõistlik (nt Sematiline tekstiotsing
koostöös ruumiandmetega).
4) Soovitused vajavad uuendamist ja ei taga normaalset elukorraldust
Eesmärk on tuvastada ja hinnata uudseid lokaalseid alternatiive Eesti oludes
hajaasustuspiirkonnas kvaliteetse vee tagamiseks, mida oleks võimalik püsivalt või
pikemaajaliselt rakendada, et tagada (võimalikult madalate kuludega) kvaliteetne joogivesi ka
maapiirkonnas.
Projekti võib pidada edukaks, kui suudame leida tõhusamad lahendused vähemalt ühe
probleemi ulatuses või tuvastame edasi viivad suunad teadaolevate ja seni lahendamata
juhtumite lahendamisel.
Projekt on edukas ka juhul, kui ei leia koheselt tarvaralist rakendust, aga annab suunad
tulevastele arendustele. Näiteks loob tingimused ja nõuded, tulevikus riigi poolt koostatavatele
(või hanke korras tellitavad) juhistele, tagamaks nende automaatne uuenemine (näiteks kui
nõuded seaduse tasemel uuenevad), vältimaks nn staatiliste ja ajas pidevalt aeguvate
mahukate tekstidokumentide kogumikke riigiasutuste kodulehtedel.
3. Võimalikud lahendussuunad, projekti uuenduslikkus
● Kirjeldage võimalikke erinevaid lahendussuundi, ootusi lahendustele, võimalikku katsetust,
võimalikke takistusi.
● Innovatsiooniprojektid võivad hõlmata probleemidele lahenduste otsimist, lahenduste arendamist ja
katsetamist, kuid mitte valmislahenduse hankimist.
● Oodatakse teaduspõhiseid, uuenduslikke lahendusi. 8 Kirjeldage olemasoleva info põhjalt projekti
uuenduslikkust.
Projekti täpne tulemus on ettemääramatu, aga olemasoleva info põhjal näeme võimalust luua
uudseid ja täiustatud protsesse, mis on rakendatavad ja ülekantavad, et kiirendada ja
tõhustada protsesse infovahetuses, andmeanalüüsis ning põhjavee ja omaveevärgi
probleemide ja reostuse tuvastamisel ning ennetamisel. Projekti uuenduslikkus seisneb eri
tüüpi andmete omavaheline integreerimises ning Ai-assistendi oskuses tuvastada ja tunnistada
andmete puudujääke. Projekt ei keskendu ainult üksikutele tehnoloogilistele lahendustele,
vaid loob integreeritud ja kasutajasõbraliku süsteemi (joonis1), mis ühendab semantilise
tekstiotsingu nutikad digilahendused, andmeanalüüsi, AI-toega nõustamise, ruumiandmed,
metoodikad reostuse ennetamiseks ja tuvastamiseks ning analüütilised ja stohhastilised
mudelid (mis on kohandatud Eesti kontekstile).
Joonis 1 Integreeritud süsteemi komponendid
Väljatöötatav digilahendus koondab endasse viis erinevat tööriista (joonis 2), mille abil on
võimalik joogivee kvaliteeti parendada ning protsesse tõhustada. Lahendussuunad on
keskendunud tehisintellekti integreerimisele, kuna tehisintellekti on mõistlik kasutada, kui meil
on vaja teha palju otsuseid ja neid ei saa andmebaasist järele vaadata.
8
Innovatsioon on uus või täiustatud toode või protsess (või nende kombinatsioon), mis erineb märkimisväärselt
tegija varasematest toodetest või protsessidest ja mis on potentsiaalsetele kasutajatele kättesaadavaks tehtud või
tegija poolt kasutusele võetud (protsess).
Teadus- ja arendustegevus on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav
ja/või korratav uurimistöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ning leida neile uusi rakendusalasid.
Joonis 2 Integreeritud süsteemi komponendid
Kirjeldame näited võimalike lahendussuundade ja tulemuste osas järgnevalt (tööriistade nimed
on kujundatud lahendussuundade näitlikustamiseks ning võivad projekti tulemusel muutuda):
VeeVihje AI assistent, mis annab omaveevärgi omanikele operatiivseid juhiseid ja ajakohast
infot omaveevärgi probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. See ühendab
alammoodulitena näiteks tõrkeotsingu, riskihindamise, reostusallikate analüüsi ja
probleemidega toimetuleku juhised (joonis 3), aidates kiiremini ja tõhusamalt reageerida,
tegutseda ning lahenduste osas seisukohti kujundada.
Tõrkeotsingu ja riskihindamise kombineeritud mooduli näide omaveevärgi
veekvaliteedi parandamiseks
Kui kahtlustatakse või tuvastatakse probleem vee kvaliteedis, siis assistent annab
juhised probleemi tuvastamiseks, näiteks millised veeproovid võtta, kust probleemi
põhjuseid otsida (kas reostuse põhjus on veevärgis endas või põhjavees). Seejärel
annab assistent lahendusteks suunad, näiteks kas ja kuidas vett tarbida, kuidas tagada
puhas vesi, millised lokaalsed riskid eemaldada, kuni soovitusteni, millistesse
asutusesse abi saamiseks pöörduda.
Selline lähenemine annab inimesele operatiivsed suunised enda abistamiseks ning kiirendab
protsessi kohalikus omavalitsuses, kui probleemi lahendamiseks kaasatakse näiteks kohaliku
omavalitsust. Rakendades selles etapis digilahendusi ja olemasolevaid andmeid, saame kokku
hoida aega mis kuluks info otsimisele ning inimese nõustamisele. Eeldame, et kui kõigil
osapooltel (inimesest kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaametini) on operatiivne
tegevusjuhistega tugi, siis väheneb ka kohalikku omavalitusse ning riigiasutustesse jõudvate
juhtumite hulk ning riigi tasemel tegeletakse vaid nende juhtumitega, mis vajavad riigi tasemel
sekkumist.
Joonis 3 VeeVihje komponendid
JuhisRadar (joonis 4) tark lahendus, mis pidevalt jälgib ja ajakohastab väljatöötatud riiklikke
juhendeid ja käitumisjuhiseid vastavalt muutuvatele õigusaktidele, uutele praktikatele ja
teadmistele. Tegemist on dünaamilise lahendusega, millel on alati värsket ning usaldusväärset
teavet, et tagada VeeVihje süsteemi toimimine (või riigi juhiste pidev ajakohastamine).
Tänaseks on koostatud mitmeid juhendeid ja käitumisjuhiseid süsteemide rajamiseks,
probleemide kõrvaldamiseks või veereostuse korral tegutsemiseks. Nimetatud juhendid
muudetakse kasutaja sõbralikumaks ning tagatakse nende pidev ajakohastatus.
Joonis 4 JuhisRadar ülesehitus
ReoRadar – uudne digilahendus (joonis 5), mis kaardistab ja koondab võimalikud
reostusallikad (reovee kohtkäitlussüsteemid, põllumajandusobjektid, jääkreostusobjektid jne) ja
analüüsib nende võimalikku mõju põhjaveele. Lahendus keskendub reostuse jälgimisele
põhjavees kui ka riskipiirkondade tuvastamisele, ühendades andmeanalüüsi, geoloogilised ja
hüdrogeoloogilised andmed, olemasolevad uuringud ning järelevalveprotsessid.
Tõrkeotsingu ja riskihindamise kombineeritud näide reostusallika tuvastamiseks ning
riskipiirkondade tuvastamiseks.
Riigil on korrastamisel reovee kohtkäitlussüsteemide info, mis annab tulevikus ülevaate,
millised reovee kohtkäitlussüsteemid (septik, omapuhasti ja mahuti) on kasutusel ning
kas need võivad ohustada põhjavett (puurkaevule liiga lähedal, septik alal, kus neid ei
või kasutada jne) või olla võimalikud reostusallikad juba tuvastatud reostuste korral.
Põhjavee mikrobioloogilise reostuse korral ei piisa siiski ainult kohtkäitlussüsteemide
asukoha ja tühjendamise infost, et tuvastada reostuse põhjustanud kohtkäitlussüsteem.
Reostusallika tuvastamiseks tuleb piirkonna eripäradest lähtuvalt vaadata geoloogilisi,
hüdrogeoloogilisi jne tingimusi ning ka kohtkäitlussüsteemide tühjendamise infot
kombineerides samal ajal erinevaid mudeleid. Lisaks on võimalik olemasolevate
andmete põhjal tuvastada riskikohad, kuhu suunata järelevalve ning mida arvestada
õigusloomes ( näiteks kitsamate piirangute seadmine) või planeerimises (puurkaevude,
ettevõtluse, kohtkäitlussüsteemide jt ehitiste planeerimisel).
Joonis 5. ReoRadar komponendid
DataTäiend- (joonis 6) pakub tuge, olukorras, kus analüüsi teostamiseks vajalikud andmed
puuduvad või täpsema tulemuse saavutamiseks on vajadus koguda täiendavaid andmeid.
Süsteem analüüsib täiendavate andmete kogumise vajadust ning annab (probleemi
lahendajale) tegevusjuhised täiendavate andmete kogumiseks või täidab ise andmelüngad,
kasutades sarnaste tingimuste (geoloogilised, hüdrogeoloogilised jne) analüüsi. Kui VeeVihje
või ReoRadal süsteemil ei ole võimalik anda vastuseid, siis DataTäiend annab esmajärjekorras
juhised või võimalused andmelünkade täitmiseks. Kui andmelüngad täidetakse või
täiendatakse, siis rakendatakse uuesti VeeVihje või ReoRadal süsteemi.
Joonis 6. DataTäiend komponendid
VeeFilter+ - tegu on nutika lahendusega (joonis 7), mis pakub konkreetse probleemi või
reostuse tingimustes hinnangut ja infot erakaevude vee puhastamiseks. Süsteem sisaldab
võrreldavat infot, usaldusväärseid juhiseid ja hooldussoovitusi, mis aitavad eramajapidamistel
teha teadlikke otsuseid vee kvaliteedi parandamisel. VeeFilter+ annab sisendi VeeVihje
süsteemile, et juhendada inimest sobiva lahenduse valikul.
Puurkaevuvee kvaliteedi parandamiseks on eramajapidamises võimalik kasutada
erinevaid filtersüsteeme alates hägu vähendavatest nöörfiltritest, spetsiifiliste
ioonvahetusfiltrite ja desinfitseerivate UV-filtriteni välja. Pakutavad tooted on väga
erinevate omadustega ning annavad oodatud tulemust ainult juhul, kui nende valik on
tehtud konkreetsest lahendatavast probleemist lähtuvalt. Paigaldatud seadmed vajavad
ka asjakohast hooldust, vastasel juhul võib hooldamata filter muutuda reostusallikaks.
Info kasutatavate toodete rakendatavuse kohta on paraku killustatud ja põhiliseks info
andjaks on seadmete müüjad. Objektiivne võrdlev info seadmete sobivuse kohta Eesti
erakaevude kontekstis puudub. Projekti käigus võrreldakse erinevate turul pakutavate
omaveevärgi filtersüsteemide rakendatavust Eesti omaveevärgi probleemide
lahendamisel. Tuvastatakse katseliselt võrreldavate süsteemide toimeparameetrid ning
usaldusväärsus ja antakse juhised seadmete põhimõtteliseks valikuks ning
hooldustööde kavandamiseks.
Joonis7. FeeFilter+ komponendid
VeeFaktor (joonis 8) nutikas süsteem, mis aitab tuvastada olulisi ja seni varjatud seoseid
(näiteks olukordade ja andmete vahel), mis tõhustavad Eesti oludes põhjavee reostuse
põhjuste või reostusallikate tuvastamist. Süsteem tuvastab spetsiifilisi tegureid (X-faktoreid),
mis võivad olla kriitilise tähtsusega riskihindamises, järelevalves, planeerimises ja õigusloomes.
Annab sisendi ReoRadar süsteemile.
Joonis 8. VeeFaktor komponendid
4. Innovatsiooniprojekti (sh katsetuse) elluviimisega seotud riskid ja nende
maandamismeetmed
Riskid ja nende maandamine
Tingimused Eesti ulatuses on nii erinevad, et digitaalne lähenemine ei õigusta ennast
ära (Mõju: suur; Tõenäosus: keskmine). Kui projekti käigus selgub, et näiteks reostusallika
tuvastamisel ei ole võimalik uudseid digilahendusi rakendada, siis ka see on oluline vastus, mis
kinnitab, et reostuse korral tuleb tegutseda lokaalselt ning valida vahendeid juhtumi põhiselt.
Siiski on projektis lõike, mis ei sõltu looduslikest tingimustest ning siis keskendutakse nendele
töölõikudele, mida on võimalik realiseerida ja mis panustavad ennetavatesse tegevustesse ja
protsesside kiirendamisse (näiteks inimese nõustamisel ja abistamisel).
Andmeid ei ole või andmed on vales formaadis (Mõju: suur; Tõenäosus: Suur). Selleks
võib olla põhjus, et andmeid ei ole kogutud või osapool ei soovi neid meile jagada (näiteks
viidates andmekaitsele, tundlikule infole, turvariskidele jne).
Projekti ettevalmistamisel on projekti kriitilised osapooled aktiivselt kaasatud olnud ja
teadvustanud vajadust andmeid eriotstarbeliselt innovatsiooniprojekti tarbeks koguda, töödelda
ja esitada. Samuti oleme projekti eelarves näinud ette ressursi andmete kogumiseks (sh
vajadusel mõõdistuste ja uuringute läbiviimiseks).
Kui andmeid ei ole kogutud või on puudulikud, siis tuleks need lüngad võimalike vahenditega,
minimaalse aja ja tööjõukuluga täita ning läheneda innovaatiliselt. Kui osapool ei soovi andmeid
esitada, siis täidetakse lüngad teistes registrites ja andmebaasides olevate andmetega või
tuletuslikult.
Projekti alguses koostatakse andmehaldusplaan kaardistamaks, kellel ja millistele andmetele
on ligipääs. Kui protsesse ei ole võimalik lõpuni viia andmete puudumise või vale andeformaadi
tõttu, siis ka see on oluline sisend tüviku projektidele. Sellise olukorra esinemisel jäetakse
vajadusel protsesse pooleli ning kirjeldatakse millised andmed ja millises formaadis ning miks
on vajalikud ja milline on nende andmete kogumise ressurss.
Ei leia hankepartnerit/-partnereid, kes innovatsiooniprojekti realiseerida suudaks (Mõju:
keskmine, Tõenäosus: keskmine). Eraldiseisvate osadena, on innovatsioonikomponentide
pakkujad projekti partneritele teada, samas kompleksse ja ajakriitilise projektipõhise arenduse
läbiviimiseks ei pruugi leiduda sobivat konsortsiumit. Riski maandamisena on võimalus jagada
arendus etappideks, võttess seejuures riski, et etappide üleminekuperioodid võivad nõuda
lisaressursse (aega, raha). Riskide maandamiseks on oluline viia läbi turukonsultatsioon.
Osapooled eksivad töömahu hindamisel ja projekti jooksul ei ole võimalik ettenähtud
mahtu realiseerida (Mõju: keskmine, Tõenäosus: väike). Sellisel juhul lepitakse kokku, et
valitakse kriitilisemad probleemid ning suurema tõenäosusega õnnestuvad lahendused, millele
keskendutakse. Riski maandamiseks tuleb projekti alguses ootused detailselt ja selgesõnaliselt
lahti kirjutada.
Tähtaegadest mitte kinni pidamine (Mõju: suur, Tõenäosus: väike). Projekti õigeaegselt
valmimise tagab selge ja pidevalt ajakohastatud etappide ajagraafik ning sellest kinni pidamine.
Lisaks lepitakse kohe projekti alguses kokku regulaarsed töökoosolekud ning osapoolte rollid
koos tähtaegadega. Projekti juhil on kogemus sarnaste mitmetahuliste projektide
koordineerimisel.
Hankepartneri nägemus võib minna lahku tellija nägemusest (Mõju: keskmine, Tõenäosus:
väike). Protsessi tuleb kaasata kogenud spetsialistid, kellel on kogemus sarnaste (riiklike)
süsteemide välja töötamisel ja lahenduste otsimisel. Ootuste tuleb selgelt kokku leppida
protsessi alguses.
Täiendavate ekspertide kaasamise vajadus (Mõju: väike, Tõenäosus: keskmine).
Protsessi käigus võib tulla vajadus kaasata täiendavaid eksperte, kelle kaasatust ei nähtud
protsessi alguses ette. Võimalik täiendavate ekspertide kaasamise vajadus on arvestatud
projekti eelarves.
Projekti tulemused ei leia kasutust (Mõju: suur, Tõenäosus: väike): Pilootide läbiviimisel
loodudud demolahendus arendatakse koostöös lõppkasutajatega, mistõttu lahendus on
kindlasti kasutatav minimaalselt pilootide ulatuses. Projekti arendustöö ja planeeritud
sihtrühmade kaasamine peaks aga tagama, et kasutus laieneb. Riski maandatakse
sihtrühmade kaasamise, täiendavate arendusprojektide ja ka arendust võimestava nõudestiku
loomisega.
Lahendus on kasutajatele liiga keeruline (Mõju: keskmine, Tõenäosus: väike): Arendus ja
teenusdisain peavad olema sihtrühmast lähtuvad.
Lahendus on kasutajatele kulukas (Mõju: keskmine, Tõenäosus: keskmine):. Projekti
raames on vajalik tuvastada optimaalsed digitaliseerimise kulud, mis saab integreerida
protsesside tõhustamisse ja kiirendamisse.
5. Võimalikud lahenduste pakkujad
● Kirjeldage võimalikke probleemile lahenduste väljapakkujaid (nt erinevate valdkondade eksperdid,
teadlased (sh humanitaarteadlased), ettevõtted, kes on teemaga varem tegelenud, mõelge nii Eesti
kui rahvusvaheliste pakkujate peale).
Lahendus ei ole turul saadav teenus, vaid tuleb hankida erinevate teadus-arendusasutuste
innovatsiooni-koostööna.
Koostöös võivad osaleda teadus- ja arendusasutused (näiteks Tallinna Tehnikaülikool
(TalTech), Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool), Spin-off ettevõtted Tartu Ülikooli ja TalTechi juurest,
(mis töötavad välja innovaatilisi keskkonnatehnoloogiaid), rahvusvahelised ja eriprojektide
raames koostööd tegevad asutused (Stockholm Environment Institute (SEI Tallinn), Ramboll)
jt. Töövõtja peab kaasama ettevõtte, kellel on MTRis tegevusluba hüdrogeoloogiliste uuringute
tegemiseks ja kehtiv kutsetunnistus veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsenerina (tase 7)
töötamiseks.
Võimalikud lahenduse pakkujad:
CIVITTA Eesti AS – Keskendub innovatsiooni- ja tehnoloogiapõhiste lahenduste
arendamisele, sh keskkonnaprojektidele.
Flowit Estonia OÜ – Spetsialiseerunud andmeteaduse ja tehisintellekti lahendustele, mis
võivad toetada reostusmudelite loomist.
Datel AS – Arendab geoinfo- ja keskkonnaseiresüsteeme, mis võivad aidata reostusallikate
tuvastamisel ja seireandmete tõlgendamisel.
Reach-U – Pakub kaardirakenduste ja ruumiandmetel põhinevaid lahendusi, mis võivad
toetada reostuse modelleerimist ja ennetamist.
Inseneribüroo Steiger OÜ– Tegeleb geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringutega, mis on
oluline osa põhjaveereostuse probleemide lahendamisel.
Nortal- globaalne juhtiv IT-teenuste ja konsultatsioonifirma.
Aquatehnika OÜ – Pakub veepuhastustehnoloogiaid ning lahendusi joogivee kvaliteedi
parandamiseks.
STACC (Software Technology and Applications Competence Center) – Eesti juhtiv
andmeteaduse ja masinõppe kompetentsikeskus, kelle lahendused võiksid toetada
probleemipõhiste digilahenduste arendamist.
TEXTA OÜ- Eesti esimene keeletehnoloogia iduettevõte, mis keskendub loomuliku keele
töötlemise (NLP) ja tekstianalüütika lahenduste arendamisele. Ettevõtte peamine tegevusala
on avatud lähtekoodiga tarkvara väljatöötamine, mis võimaldab klientidel analüüsida ja
automatiseerida tekstipõhiseid andmeid. Ettevõte pakub ka teenuseid, nagu teksti
märgendamine, tehisintellekti mudelite arendamine ja juurutamine, tekstiforensika ning
andmeteadus kui teenus.
MindTitan- spetsialiseerunud tehisintellekti (AI) ja masinõppe (ML) lahenduste arendamisele,
pakkudes kohandatud teenuseid nii era- kui ka avalikule sektorile.
6. Projekti meeskond ja töökorraldus
● Kirjeldage meeskonna liikmete rolle ja tööjaotust (sh kaasatud osapoolte rollid)
● Kirjeldage projektijuhi varasemat kogemust innovatsiooniprojektide juhtimisega
● Märkige ära, kui suure koormusega projektijuht (ja võimalusel ka teised meeskonna liikmed) projekti
panustavad. Kirjeldage asendusvõimalusi.
● Kirjeldage projekti juhtimise korraldust ja koostöömudelit teiste osapooltega. NB! Meeskonna
liikmetega peab olema koostöö läbi räägitud!
Projekti kaasatakse osapooled, kellel on oluline roll joogivee ja põhjavee reostuse probleemide
lahendamisel või ennetamisel. Kaasatud osapoolte roll oleneb kogemustest ja pädevustest
veereostuse lahendamisel ja ennetamisel ning nõustamisel.
Projekti juhib projektijuht (1,0 FTE), kes korraldab hankedokumentide ja projekti käivitamise
koosolekud. Projektijuht on kontaktiks kasusaajate ning töövõtjate vahel.
Kohtumised ja töökoosolekud osapooltega toimuvad vastavalt vajadusele ja eelneva
kokkuleppe alusel ning suhtlus projekti eesmärkide täitmiseks on pidev. Infovahetus projekti
käigus toimub nii e-posti ja telefoni teel kui ka töökoosolekutel. Projekti algfaasis vaadatakse
üle osapoolte kontaktid ja vajadusel määratakse uued või täiendavad kontaktid. Kaasatavate
KOV-de nimekiri vaadatakse samuti projekti käivitamisel üle ja vajadusel muudetakse või
täiendatakse.
Kohalike omavalituste poolt panustavad:
Hiiumaa vallavalitsus- joogivee kvaliteedi ja – süsteemide uuringu tulemuste kohaselt oli
Hiiumaa puurkaevudes E.coli määr kõige kõrgem, samuti tuvastati E.Coli salvkaevudes.
Kontakt: Katrin Post,
[email protected]
Põlva vallavalitsus- joogivee kvaliteedi ja – süsteemide uuringu tulemuste kohaselt oli
piirkonnas nitraatide ja pestitsiidijääkidega probleeme.
Kontakt: Birgit Purga, birgit.purga(ät)polva.ee
Põltsamaa vallavalitsus- Nitraaditundlik ala ja joogivee kvaliteedi ja – süsteemide uuringu
tulemuste kohaselt oli piirkonnas nitraatide ja pestitsiidijääkidega probleeme ning E.Coli-ga.
Kontakt: Ain Valu,
[email protected]
Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL)
Kontakt: Reigo Lehtla,
[email protected]
Riigiasutustest panustavad:
Kliimaministeerium (kaasesitaja)- vastutab Eesti keskkonna- ja kliimapoliitika, sealhulgas
veemajanduse ja põhjaveekaitse eest. Määrab projekti üldised suunised ja eesmärgid, mis on
kooskõlas riiklike veepoliitika prioriteetidega. Projekti algataja ja koordineerija koostöös KIK-ga.
Kontakt: Liisi Arm,
[email protected]
Sotsiaalministeerium- ei vastuta otseselt omaveevärgi joogivee kvaliteedi eest, kuid on oluline
roll tervishoiu ja inimeste heaolu tagamises, mis omakorda on seotud joogivee kvaliteedi
tagamisega.
Kontakt: Ramon Nahkur,
[email protected]
Terviseamet (Kaasesitajad)- rolli võiks jagada kaheks: Teabevärava arendamine, joogivee
valdkonnaga seotud sisuline tugi (teabematerjalide väljatöötamine) ja riskihindamise mooduli
arendamine. Terviseamet saab koostada infot näiteks kõigi tavaanalüüsi näitajate kohta ning
lisada ka leevendusmeetmed.
Kontakt: Leena Albreth
[email protected]
Keskkonnaamet- roll põhjavee kaitses ja reostusallikate tuvastamisel läbi järgmiste
tegevuste: järelevalve, lubade väljastamine, seire, reostuse likvideerimise koordineerimine,
teavitamine ning nõustamine.
Kontakt: Kai Korkmann,
[email protected]
Eesti Geoloogiateenistus- roll Eesti põhjavee kaitses ja selle kvaliteedi tagamises läbi
uuringute ja seire teostamise, andmekogude haldamise (haldab ja arendab geoloogilisi ja
hüdrogeoloogilisi andmebaase) ja kaardistamise, nõustamise jne.
Kontakt: Marlen Hunt,
[email protected]
Projekti juhib Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) sarnaselt DigiVesi projektiga9. KIKi
asutaja on Eesti Vabariik ning asutajaõigusi teostab Kliimaministeerium. KIKil on kogemus ja
teadmised erinevate keskkonnaalaste projektide rahastamise taotlemisel, elluviimisel ja
toetusmeetmete rakendamisel, sealhulgas on kogemus uuenduslike arengukiirendite loomisel
ja rakendamisel. See võimaldab KIKil edukalt antud projekti juhtida, sest projekt nõuab uute
lahenduste arendamist ja rakendamist. Projekti juhib projektijuht, kes panustab projekti
täiskoormusega tööajaga ning lisaks toetavad projektijuhti pidevalt kaasesitajate asutuste
esindajad.
Projekti kaasatud osapooled ja nende liikmete asendamine: Kuna nõusolek projektis osaleda
on esitatud asutuste üleselt, siis vajadusel on võimalik isikud asendada ettevõtte või asutuse
siseselt. Lisaks on vajadusel võimalik välja vahetada ka terve omavalitsus.
7. Projektiplaan, sh ajakava ja eelarve sisuliste etappide kaupa
● Tegevuste kestus tuua kuude kaupa, aga sidumata neid kindlate kuupäevadega.
● Eelarves summad tuua kogumaksumusena (st sisaldavad kõiki makse), sh projektijuhi kogukulu.
● Lisada eelarve kujunemise põhjendused.
● Soovi korral võib projektiplaani esitada Excelis vm vormingus ideekavandi lisana.
Projektiplaan
Projekti kestvus kokku on 24 kuud.
1. Ettevalmistavad tegevused (6 kuud)
1.1 Kuu 1-6 ettevalmistavad tegevused hangete korraldamiseks ja pakkuja/pakkujate
leidmiseks
2. Katsetamine ja arendamine (18 kuud)
2.1 Kuu 1–3: Ettevalmistus ja analüüs
Eesmärk kaardistada olemasolevad probleemid, andmed, protsessid ning veetöötlus-
ja puhastustehnoloogiad.
Probleemide täpsustamine ja sidusrühmade kaasamine
Olemasolevate andmete ja uuringute inventuur
Protsesside ja tehnoloogia kaardistamine
9
DigiVesi: digitööriistad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu juhtimiseks | Keskkonnainvesteeringute keskus
2.2 Kuu 4–6: Lahenduste kontseptsioon ja disain
Eesmärk luua digilahenduste ja veepuhastustehnoloogia katsetamise kontseptsioonid
ning tehnilised nõuded.
2.3 Kuu 7–13: Arendus ja prototüüpimine
Eesmärk luua digilahenduste prototüüpe ja alustada veepuhastustehnoloogiate
katsetamist.
Nutika rakenduse arendus erakaevu omanikele
Protsessijuhtimise tööriista arendus (KOV-dele)
Andmeplatvormi arendus ja veepuhastuse katsetamine
2.4. Kuu 11–17: Testimine ja täiustamine
Eesmärk testida digilahendusi ja veepuhastustehnoloogiaid reaalses keskkonnas ning
viia sisse parandused.
Digilahenduste testimine
Veepuhastustehnoloogiate katsetamine
Lahenduste integreerimine
2.5 Kuu 17–18: Maksumuse ja MVP analüüs
Eelarve
Ettevalmistus ja analüüs (Kuu 1–4) 100 000€
Lahenduste kontseptsioon ja disain (Kuu 5–8) 110 000€
Arendus ja prototüüpimine (Kuu 9–16) 130 000€
Testimine ja täiustamine (Kuu 17–22) 130 000€
Maksumuse ja MVP analüüs 30 000€
Täiendavad uuringud 340 000€
Projektijuhtimise 155 000€
KOKKU: 995 000€
Eelarve koostamisel on arvesse on võetud hinnanguline lähteandmete kvaliteet ning
võrreldavate või taoliste projektide maksumused. Eelarve koostamisel on arvestatud 3
pilootalaga ja eelarve võib muutuda lähtuvalt pilootala eripäradest ning tehnilistest nõuetest.
Eelarves on arvestatud täiendavate uuringute kuluga, sest arenduse õnnestumiseks võib olla
vajalik täiendavate andmete kogumine läbi uuringute (nt reovee immutamise uuring, piirkonna
kaevude veekvaliteedi uuring, põhjavee liikumise uuring). Uuringute vajadus selgub projekti
algfaasis ja uuringud teostatakse esimesel võimalusel, sest uuringud võivad olla ajamahukad.
Täiendavate uuringute tegemine annab ülevaate, millised andmed on vajalikud eduka projekti
rakendamiseks ning milline on puuduolevate andmete koondamise kulu.
8. Projekti tulemuste elluviimine
●Kirjeldage kuidas on kavandatud projekti tulemusi rakendada.
●Kas selleks vajalikud ressursid on olemas?
●Kirjeldage valmisolekut pärast innovatsiooniprojekti lõppu tulemusi ellu viia (kui projekt lõpeb
positiivsete tulemustega). Nt kas seostub asutuse prioriteetsete tegevustega, on tööplaanis, vms.
●Kas tulemuste elluviimiseks vajalik rahastus on olemas või tegeletakse selle leidmisega?
● Riskide hindamine. Kirjeldage, kui tulemuste elluviimine sõltub lisaks muudest asjaoludest ja
protsessidest (nt seadusemuudatused, eelarve, koostöö teiste valdkondadega vmt). Kuidas plaanite
riske maandada, et kirjeldatud eelduslikud tingimused saaks täidetud innovatsiooniprojekti tulemuste
elluviimise ajaks?
● Kirjeldage, kas ja mil määral on tulemused mujal avalikus sektoris kasutatavad.
Käesoleva projekti tulemusi on kavas rakendada Tervisameti keskkonnatervise infosüsteem
(KTI) arendamiseks10. Ka juba täna on kavas sinna arendada lahendus inimestele teabe
jagamiseks (teabevärav).
Käesoleva projekti tulemusi on kavas rakendada ka DigiVesi11 arendamises. DigiVesi on
oluline projekt, mis panustab jätkusuutliku vee-ettevõtluse saavutamisse ning loob digitööriistad
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu juhtimiseks. DigiVesi projekti olulisust on käsitletud ka
veereformi jätkusuutliku vee-ettevõtluse saavutamisse analüüsides. Integreerides käesoleva
projekti tulemused DigiKaev süsteemi, on võimalik luua näiteks kohalikule omavalitsusele
terviklik tööriist ning andmestik erinevate kohustuste täitmiseks.
Lahendused on rakendatavad mitmetes süsteemides ja protsessides, alates riiklikest
andmebaasidest (Eesti Geoloogiateenistuse põhjavee seire ja andmebaasid,
Keskkonnaregistri andmebaas, Ehitisregister jne) kuni kohalike omavalitsuste planeerimiseni ja
erasektori veepuhastusteenusteni või konsulteerimisteenusteni. Lahendused toetaksid
õigusloomet ja teadusuuringuid, pakkudes andmepõhist alust. Lisaks on tulemusi võimalik
rakendada üldiste juhiste ja uuringute koostamisel ning ajakohastamises.
Tulemuste rakendamine sõltub lõpplahendusest, aga oleme teinud eelkaardistuse, et infot
kasutavad erinevad teenuse tarbijad mida saavad ristkasutada erinevad asutused (Maa-amet,
Keskkonnaagentuur, kohalikud omavalitsused jne). Hilisemate omanike ja kasutajate vaates on
märksõnaks data depositoorium, näiteks kus KEMIT ja Kliimaministeerium või Tervisemaet on
omanikud, KIK arenduspartner – koos hoiamegi tööriistakasti (joonis 9) .
Joonis 9. Tööriistakasti haldamise koostöö
Projekti tulemusi on võimalik rakendada Maa-ameti, ehitusregistri või keskkonnaportaali
süsteemides ja kaardivaates, mis lähtuvalt õigusaktidest, põhjaveest ja selle kaitstusest,
planeeringute tingimustest, pinnaveest, põllumajandusest jne näitavad piirkonna tasemel ära,
kuhu ja millise reovee kohtkäitlussüsteemi või puurkaevu võib rajada, kuhu on rajatud valed
süsteemid ning millised on võimalikud riskid ning annab juhised riskide maandamiseks.
Tooks esile ka Ehitusgiidi12, mis on juba täna teejuhiks ehitamise kavandamisel. Projekti
tulemusi on võimalik rakendada ka ehitusgiidi edasiarendustes. Kui tänane Ehitusgiid eeldab,
et kasutaja oskab vastuse saamiseks iseseivalt õigeid valikudi teha ja õiges suunas liikuda, siis
10
Keskkonnatervise infosüsteem - Riigi infosüsteemi haldussüsteem RIHA
11
DigiVesi: digitööriistad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu juhtimiseks | Keskkonnainvesteeringute
keskus
12
Ehitusreeglitest arusaamine muutub lihtsamaks | Kliimaministeerium
sealset süsteemi on võimalik arendada olukorra ja inimkesksemaks. Edasiarenduse tulemusel
teeks süsteem ise vajalikud valikud ja analüüsi ning kasutajale kuvatakse koheselt võimalikud
lahendused, võttes arvesse konkreetse asukoha tingimusi ja eripärasid, õigusakte,
olemasolevaid süsteeme jne. Lisaks vajab täna ehitusgiid nn käsitsi ajakohastamist (näiteks
õigusaktid muutuvad) ja ka selle protsessi automatiseerimiseks annab käesolev projekt sisendi.
Tulemusi on kavas rakendada õigusloomes. Näiteks tulenevalt riskidest võib olla vajalik
kitsamate nõuete seadmiseks. Projekti tulemusel on õigusloome mõjuhinnangu ning
seisukohtade kujundamine lihtsam ja otsused on läbipaistvamad.
Tulemused on rakendatavad erinevates analüüsides ja uuringutes ja võivad muuta uuringute
ning analüüside koostamise soodsamaks nii inimesele kui ka riigiasutustele. Kui projekti
tulmused ei leia koheselt tarvaralist rakendust, siis annab projekt suunad tulevastele
arendustele. Näiteks loob tingimused ja nõuded, tulevikus riigi poolt koostatavatele (või hanke
korras tellitavad) juhistele, tagamaks nende automaatne uuenemine (näiteks kui nõuded
seaduse tasemel uuenevad), vältimaks nn staatiliste ja ajas pidevalt aeguvate mahukate
tekstidokumentide kogumikke riigiasutuste kodulehtedel. See loob aluse, et väheneb vajadus
tellida juhiste või uuringute uuendamisi ning samuti väheneb ka juhiste ja uuringute uuendamise
töömaht ning maksumused.
Lisaks on lahendused rakendatavad ka kriisireageerimise tõhustamiseks.
Projekti tulemusel välja töötatud ja rakendatud lahendused ja meetodid võivad olla kasutatavad
ka teistes valdkondades või sektorites ja võivad olla eeskujuks jagades kogemusi ja teadmisis
teiste valdkondade või sektorite sarnastele arendustele.
Tulemuste elluviimiseks vajaliku rahastuse leidmisega tegeletakse järgmises etapis, kui selgub
millises ulatuses katsetused on edukad, rakendatavad ja majanduslikult tasuvad. Uute
tehnoloogiate kasutuselevõtuga võivad tekkida küll investeerimis- ja halduskulud ning vajadus
uute oskuste ja teadmiste järele, aga kavandataval projektil on märkimisväärne potentsiaal
positiivseks mõjuks Eesti ettevõtlusele ja majandusele pikas perspektiivis. Kui tulemused ei ole
koheselt rakendatavad (kuna olemasoleva materjali rakendamine on võimatu või kulukas), siis
annavad tulemused sisendi tulevikuks milliseid andmeid koguda ja kuidas ning kuidas juhiseid
või uuringuid koostada, et need oleks tulevikus nutikamalt rakendatavad.
9. Mõju ettevõtlusele
☒ Projekt omab positiivset mõju innovatsioonile ettevõtlussektoris. Kõige otsesemalt
väljendub mõju läbi ettevõtete, kes osalevad tegevuste elluviimiseks korraldatavatel hangetel
ja/või konkurssidel. Innovatsiooni hankimine avaliku sektori poolt aitab kaasa
innovatsioonitegevuste kasvule erasektoris.
10. Seos NUTIKA SPETSIALISEERUMISE valdkondadega
● Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukaval 2021-2035 on
fookusvaldkonnad, s.o Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja
teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse
valdkonnad. Ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad on ühtlasi
Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad (täpsem info: https://www.hm.ee/korgharidus-ja-
teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-fookusvaldkonnad).
● Kirjeldage teie projekti võimalike lahenduste seost vähemalt ühe valdkonnaga (rõhuasetusega
teadmus- ja tehnoloogiasiirdel).
Digilahendused igas Projekt panustab teadus- ja arendustegevuse ning
eluvaldkonnas innovatsiooni
(vt teekaarti) alamsuunad „Teadus- ja arendustegevus andmevaldkonna
arendamiseks“ digilahenduste fookusvaldkonnas.
Projekt panustab andmevaldkonna arendusse sünteetiliste
andmete kasutamist (sh andmetega eksperimenteerimist)
võimaldavate lahenduste ja tehnoloogiate arendamisel, et
tagada andmete turvaline ja laialdane kasutamine. Lisaks
edendatakse andmete rist- ja taaskasutust nii era- kui ka
avalikus sektoris ja tõstetakse andmete kvaliteeti (sh
avaandmete kvaliteet), et
neid saaks kasutada kõrge kvaliteediga teenuste
osutamisel ning andmeanalüüsis ja uute andmesüsteemide-
platvormide loomisel. Lisaks panustatakse projektiga ka
semantilise veebi ja sellega seotud tehnoloogiate arendamisse.
Projekti tulemusel aitavad andmete toel teha paremaid
otsuseid, hoida kokku ressurssi ja parendada suhtlust ning
koostööd.
Tervisetehnoloogiad ja -
teenused
(vt teekaart)
Kohalike ressursside (toit,
puit, maapõueressursid,
teisene toorme ja jäätmed)
väärindamine
(vt teekaart)
Nutikad ja kestlikud
energialahendused
(vt teekaart)
11. Selgitada, kuidas partner täidab innovatsiooniprojekti ellu viies avalikke
ülesandeid.
● Tuua välja seosed ja viited missuguse seaduse, määruse, haldusakti või lepingu alusel täidab
asutus innovatsiooniprojekti ellu viies avalikke ülesandeid.
● Kui innovatsiooniprojekti esitaja on MTÜ, siis selgitada lisaks, kas ta pakub otsest avalikku teenust
ja on esitanud ideekavandi avaliku teenuse arendamiseks? MTÜde puhul konsulteerige
täpsemate kriteeriumite teemal Innofondi projektijuhiga.
Kliimaministeerium (KliM) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi
Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. KliM põhimääruse
kohaselt on KliMi roll veekaitse ja -kasutamise korraldamine.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) asutaja on Eesti Vabariik ning asutajaõigusi
teostab Kliimaministeerium. Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus põhikirja punkti 2.1
alusel on KIKi eesmärk keskkonnavaldkonna tegevuste teostamine.
Eesti Geoloogiateenistus on Kliimaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille tegevusvaldkond
on geoloogiline kaardistamine, teadus- ja arendustegevus, geoloogilised alus- ja
rakendusuuringud, geoloogilise teabe säilitamine ja kättesaadavuse tagamine, riigiasutuste
nõustamine ning avalikkuse maapõuealane teavitamine.
Terviseameti põhimäärust tulenevalt on Terviseamet Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas
tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ning mis teeb riiklikku järelevalvet ning
kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Amet esindab oma ülesannete
täitmisel riiki. Terviseameti eesmärk on viia ellu tervist kaitsva ja parendava elukeskkonna
kujundamisele suunatud ning kvaliteetsele tervisekaitse- ja tervishoiuteenusele orienteeritud
rahvastiku tervise poliitikat.
Tulenevalt veeseadusest korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma territooriumil puhta
joogivee kättesaadavuse.
Sotsiaalministeeriumi põhimääruse kohaselt on Sotsiaalministeerium valitsusasutus, kes
täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma
valitsemisalas. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on rahva tervise kaitse ja tervishoid ning
vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
12. Kas probleemi lahendamiseks on taotletud või taotletakse toetust teistest
rahastamisallikatest?
Kui jah siis tuua välja rahastusallikas, summa ja elluviimise etapp.
Ei
Kinnitus
JAH Oleme teadlikud, et Riigikantselei võib saata ideekavandi eksperthinnangu saamiseks
valdkonna ekspertidele.
JAH Kinnitan, et esitatud innovatsiooniprojekt on kaasesitaja juhtkonnaga kooskõlastatud.
Allkirjastamine
● Ideekavand tuleb allkirjastada projekti esitava asutuse juhi/allkirjaõigusliku
juhtkonnaliikme poolt (nt kantsler, asekantsler, KOVi juht, KOVi volikogu esimees,
ministeeriumi allasutuse juht/asejuht) ja saata
[email protected].
● Palume ideekavand allkirjastada Word (.docx) formaadis.