dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
Sissetulev dokumentAvalik

Päring

Terviseamet · 15. aprill 2025
Viit
9.4-3/25/579-4
Registreeritud
15. aprill 2025
Dokumendi liik
Sissetulev dokument
Adressaat
MTÜ Kodanike Teadusalagatus Eesti
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9.4 Füüsikaliste tegurite (müra, vibratsioon, elektromagnetväljad) mõju uurimine
Sari
9.4-3 Riigisisene kirjavahetus valitsusasutuste jt riigiasutustega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega (sh kodanike kaebused) jms
Toimik
9.4-3/2025
Vastutaja
Natalja Šubina (TA, Peadirektori asetäitja (1) vastutusvaldkond, Keskkonnatervise osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.eml3499 KB
  • 📎Ettepanekud Tuuleparkide Keskkonnamõju Hindamise juhendi täiendavaks ülevaatamiseks Infraheli osas.pdf780 KB
  • 📎Tõlge_ee-15JAN25-MAP--Estonian Response Report.pdf1758 KB

Sisu (failidest)

Saatja: "Natalja Šubina" <[email protected]> Saaja: "TA Info" <[email protected]> Teema: Ed: IARO eksperthinnangust Kuupäev: 2025-04-15 09:52 Tere Palun registreerida DELTAs ja panna mulle teadmiseks. Lugupidamisega Natalja Šubina Saatja: [email protected] <[email protected]> Saatmisaeg: neljapäev, 10. aprill 2025 16:31 Adressaat: Natalja Šubina <[email protected]> Teema: Re: IARO eksperthinnangust Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Loomulikult võib IARO eksperthinnangu Terviseamet edastada Tartu Ülikoolile. Annan teile kaasa selle hinnangu eestikeelse tõlke. Lisade tõlked edastaksin teile järgmisel nädalal kui sobib. Nende tõlkimine on veel pooleli. Samuti annan teile kaasa Kliimaministeeriumile saadetud ettepanekud uuele Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhendit puudutavale infraheli peatükile. Olen seda veidi parandanud esialgselt saadetud ettepanekuga võrreldes. Arvan, et materjal annab omamoodi hüppelaua mõistmaks miks on täna võimalikest tuuleenergiaga kaasaskäivatest tõsistest probleemidest mööda vaadatud. Lugupidamisega kert lapimaa MTÜ Kodanike Teadusalagatus Eesti [email protected] <mailto:[email protected]> +372 53 0004 53 On Thu, 10 Apr 2025 at 12:56, Natalja Šubina <[email protected] <mailto:[email protected]> > wrote: Lugupetud Kert Lapimaa Sotsiaalministeerium koostöös Tartu Ülikooliga korraldas projekti, mille eesmärgiks on teaduskirjanduse põhjal analüüsida tuuleparkide mõju inimeste tervisele. Kas oleksite nõus, et selle projekti raames MTÜ Looduse ja Inimeste Eest tellitud IARO eksperthinnang koos selle lisadega A ja B edastab Terviseamet Tartu Ülikoolile tutvumiseks ja hinnangu andmiseks? Lugupidamisega Natalja Šubina nõunik keskkonnatervise osakond +372 794 3702 [email protected] <mailto:[email protected]> Terviseamet +372 794 3500 <mailto:[email protected]> [email protected] <http://www.terviseamet.ee/> www.terviseamet.ee Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud. Kliimaministeeriumile Rene Reisner MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti Kert Lapimaa Ettepanekud Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhendi täiendavaks ülevaatamiseks infraheli osas 13.03.2025 Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................................................................3 TKH juhendis esitatud infraheli puudutavate väidete analüüs ........................................................3 WTAS tuuleturbiini akustiline signatuur .........................................................................................8 Impulssinfraheli selgitavad sonogrammid ja spektrogramm .........................................................13 Infraheli kõrgresolutsiooniga mõõtmine........................................................................................16 G- korrektsioon ..........................................................................................................................18 Z-korrektsioon ...........................................................................................................................19 Ettepanekud ...................................................................................................................................21 Kokkuvõte .....................................................................................................................................21 Olles tutvunud värskelt avaldatud Tuuleparkide Keskkonnamõju Hindamise (TKH) juhendis1 väljatoodud infraheli puudutavate argumentidega, pean vajalikuks anda tagasisidet nimetatud peatükile selles juhendis. Sissejuhatus Olles kohtunud ja vestelnud mitmete ametkondade esindajatega ning erialaspetsialistidega tuugenitest pärineva infraheli teemal, on iga kord tulnud selgitada viimase erilisust. Sageli arvatakse, et tuugeni tekitatud infraheli on sarnane looduses esineva või inimtekkeliste mehhanismide poolt tekitatava tonaalse infraheliga. Ka THK juhendis on infraheli käsitletud tonaalsena, mis paraku viib eksitavate järeldusteni selle infraheli omaduste osas. Tuleb aga tähele panna, et infraheli, mis tuleneb tuugenist, on impulsilise iseloomuga. Selle fakti tõenduseks toon viited erinevates riikides tehtud mõõtmisraportitele, kus joonistub välja tuugeni akustilise signatuuri baassagedus koos harmoonilise jadaga mida nimetatakse tuuleturbiini akustiliseks signatuuriks (WTAS - wind turbine acoustic signature). Matemaatikas kasutatakse harmoonilist jada perioodiliste sündmuste uurimiseks. Tuugenitest lähtuvad infraheli impulsslained on perioodilised ja langevad kokku harmoonilist jada järgiva matemaatilise seaduspärasusega. Looduses esinev infraheli ei ole matemaatiliselt täpselt korduv ega impulsilise iseloomuga. TKH juhendis esitatud infraheli puudutavate väidete analüüs • TKH juhendis on väidetud järgmist: „Võrdlusriikide analüüsi (Lisa 1) kohaselt ei ole üheski võrdlusriigis kindlaks määratud metoodikat nii maismaa- kui ka meretuuleparkide poolt tekitatava infraheli arvutuslikuks hindamiseks. Riikides, kus tuulikute tööga kaasneva infraheli võimalikku mõju hinnatakse, tuginetakse olemasolevale parimale teadmisele ja varasematele uuringutele ehk mõju hinnang antakse eksperthinnanguna.“ (lk18) Ning samuti järgmist: “Eristuv heli, mida labad teevad mastist möödumisel, nimetatakse müra modulatsiooniks. Selle efekti häirivusega arvestamiseks on vastavate parandustegurite rakendamist hinnatud, kuid täpset metoodikat tuulikute müra modelleerimisel sellega arvestamiseks ja parandustegurite rakendamiseks, pole välja töötatud ega saa modelleerimisel arvestada.” (lk 10) Seoses eelpool viidatud väitega, et täpset metoodikat pole välja töötatud, juhin tähelepanu asjaolule, et praeguseks on Uppsala Ülikooli professorid välja töötanud uue müramodelleerimise arvutitarkvara, mis suudab modelleerida ka tuugenijaamade infraheli levikut. Tarkvara modelleerimise tulemusi on võrreldud reaalsete mõõtmistulemustega ja need omavahel kattuvad. 1 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025- 03/Tuuleparkide%20keskkonnam%C3%B5ju%20hindamise%20juhend.pdf Viidatud arvutitarkvara tööpõhimõte on kirjeldatud veebisaidil https://rhows.com/ järgmiselt: “Oleme välja töötanud simulatsioonitööriista, mis suudab täpselt ennustada heli levikut suurte vahemaade taha, kus madalsageduslik osa domineerib tänu kõrgsagedusliku heli tõhusale summutamisele atmosfääris. SoundSim360 on võimeline teostama helisimulatsioone keerukates keskkondades, sealhulgas hoonetes. Mudelisse on integreeritud heli peegeldused ja ülekanded hoone fassaadidelt. Simulatsioonitööriist suudab käsitleda ka heli levikut siseruumides. Heli levik läbi seinte sõltub tugevalt sagedusest ning samuti hoone seinte ja lagede ehitusmaterjalidest. Tuuleturbiinid tekitavad kõrgetasemelist infraheli (sagedused alla 20 Hz). SoundSim360 arvestab realistliku 3D-atmosfääri ja tegeliku maailma topograafiaga, sealhulgas muutuva pinnaseolukorraga. Ainsaks sisendiks on heliallikate asukoht ja helirõhutasemed.”2 Olen isiklikult suhelnud Uppsala Ülikooli professori Ken Mattssoniga ning tema sõnul on tema uurimisrühm koostöös Gävle Kõrgkooliga koostanud teadustöö, mis peaks saama avaldatud mai kuus käesoleval aastal. 10. veebruaril 2025 avaldati Gävle Kõrgkooli veebilehel pressiteate, kus on märgitud, et juba mitu aastat on Gävle Kõrgkooli ja Uppsala Ülikooli teadlased tegelenud tuuleparkide inframüra kaardistamisega, et saada paremat ülevaadet selle levikust ja mõjust tervisele: „Uuringuid tehakse koostöös Uppsala Ülikooli teadlastega, kes on välja töötanud teoreetilise mudeli inframüra leviku kohta tuulegeneraatorite ümbruses. Mudeli kombineerimine Gävle Kõrgkooli teadlaste tehtud mõõtmistega võimaldab saada täpsema ülevaate inframüra levikust ja mõjudest.” Uurimisrühma kuuluv füüsika doktor José Chilo on märkinud: “Oleme teinud mõõtmisi tuuleparkides Norbergis (Västmanland), Åsedas ja Lervikis (Småland) ning võime kinnitada, et inframüra tase turbiinide lähedal võib olla väga kõrge“. Pressiteates on José Chilo ka toonud välja infraheli negatiivset mõju tervisele ning osutanud puudulikule regulatsioonile: „Me näeme, et inframüra võib põhjustada stressi loomadel ja uneprobleeme inimestel. Samas teame ka, et tuulegeneraatorid tekitavad suhteliselt kõrge mürataseme ja vibratsioonid, mis mõjutavad tervist, kuid ei ole kindel, kas probleemide põhjustajaks on tajutav heli või inframüra. Praegu puuduvad ka spetsiifilised regulatsioonid inframüra käsitlemiseks.“ 3 • TKH juhendis on esitatud väited, et infrahelil ei olevat justkui olulist mõju inimtervisele: „Arvutuslikke hindamisi läbi ei viida, kuna tuulikute poolt tekitatav infraheli jääb asjakohaste teadusuuringute tulemuste kohaselt alla inimeste tajuläve ja ei oma seetõttu olulist mõju inimeste tervisele. Seetõttu hinnatakse nii Eesti kui muude riikide praktikas infraheli mõju eksperthinnanguna.“ (lk 15) 2 https://rhows.com/ 3 https://www.hig.se/artiklar/nyheter/nyhetsarkiv/2025-02-10-infraljud-fran-vindkraftverk-kan-paverka-halsan „Teadusuuringud ei ole tuvastatud otsest seost tuulikute poolt tekitatava infraheli ja terviseprobleemide vahel ehk puuduvad tõendatud põhjuslikud seosed: van Kamp ja van den Berg46, 47 on meta- ja kirjandusanalüüside põhjal järeldusele, et praeguste teadmiste kohaselt ei ole tõendatud, et tuulikute poolt tekitatav madalsageduslik ja infraheli avaldaks negatiivset mõju tervisele. Samas märgivad nad, et tuulikute tööga kaasnev pidev helitase ja võimalik amplituudi modulatsioon võivad põhjustada mürast tulenevat ärritatust, kuid seda ei põhjusta niivõrd heli madalsageduslik või infraheli komponent.“ (lk 19) „Saksamaa Keskkonnaagentuuri (UBA) poolt viidi läbi laboratoorsed uuringud, mis keskendusid infrahelist põhjustatud füüsilise ja psühholoogilise stressi uurimisele, ei täheldatud infrahelist tingitud ägedaid füüsilisi reaktsioone isegi kõrgetel helirõhutasemetel vahemikus 85–105 dB.“ (lk 19) Juhin tähelepanu asjaolule, et praeguseks on ilmunud ka hulk uuringuid ja ülevaateartikleid, mis osutavad tuuleparkide negatiivset mõju tervisele. See, et erinevate teadustööde autorid on jõudnud erinevatele järeldustele, viitab tõsiasjale, et antud teemas puudub ühtne arusaam. Kuna jutt on võimalikust tervisekahjust, siis tuleks lähtuda ettevaatusprintsiibist ning seada esikohale inimeste tervise kaitse. Praegusel kujul on juhend ilmselgelt kallutatud ning on kirjutatud viisil, mis soosib tuuleparkide arendamist ning ignoreerib võimalikke terviseriske. Siinkohal toon välja mõned allikad paljudest, mis on selgelt näidanud, et tuuleturbiinide mõju tervisele eksisteerib. Infrahelile kui terviseriskile on näiteks osutanud Saksa teadlased artiklis Infrasound from technical installations: Scientific basis for an assessment of health risks (2021), kus on järeldanud, et “Tänased leiud kinnitavad, et infraheli on sellega kokkupuutuvatele inimestele põhimõtteline terviserisk. Seni on valitsuse algatatud tuuleturbiinide uuringutes jäetud tähelepanuta tegelike emissioonide järsud rõhuimpulsid. On vaja kehtestada piisav ohutusvaru ja viia läbi täiendavad uuringuid, et määrata annuse (energia) ja reaktsiooni kõverad peamiste sümptomite jaoks.”4 Terviseriskidest on räägitud ka ülevaateartiklis Wind turbines and adverse health effects Applying Bradford Hill's criteria for causation (2021): “See analüüs jõuab järeldusele, et tuugenite lähedal elamine või töötamine võib põhjustada kahjulikke tervisemõjusid nii inimestel kui ka loomadel. Meie tulemused annavad tugevaid tõendeid selle kohta, et kahjulike tervisemõjude riski tuleks arvestada enne tuuleenergia projektide heakskiitmist ning kavandatud ja toimivate projektide 4 https://www.asu-arbeitsmedizin.com/wissenschaft/wissenschaftliche-grundlagen-fuer-eine-bewertung- gesundheitlicher-risiken-infraschall vahekauguste hindamisel. Meie kliiniliste, bioloogiliste ja eksperimentaalsete tõendite analüüsi ning nende vastavuse põhjal üheksale Bradford&Hill (BH) kriteeriumile järeldame, et on suur tõenäosus, et tuugenitest pärinevad emissioonid, sealhulgas infraheli ja madalsageduslik müra (LFN), põhjustavad tõsist kahju tervisele vastuvõtlikel isikutel, kes elavad ja/või töötavad nende läheduses. Need mõjud võivad olla seotud tuugenite põhjustatud sündmustega, nagu korduvad unehäired, ärevus ja stress ning tõenäoliselt ka muu.”5 Lisaks teadustöödele, mis käsitlevad just tuugenite tekitatud infraheli mõju, on tehtud ka uuringud, mis on tõendanud infraheli üldist negatiivset mõju. Üks neist on näiteks uuring, kus vaadeldi infraheli mõju südamele: Negative Effect of High-Level Infrasound on Human Myocardial Contractility In-Vitro Controlled Experiment (2021) “See uuring näitab tugevat negatiivset mõju südamelihaskoe kontraktiilsusele in vitro kõrge helilrõhutasemega infraheliga (üle 100 dBz) kokkupuutel. See tulemus on ainulaadne, kuna see on esimene tõend, mis demonstreerib infraheli otsest mõju inimese südamefunktsioonile. Mõõdetud efekt, mille kohaselt kontraktsioonijõud vähenes peaaegu 9% iga 10 dBz võrra üle 100 dBz taseme, on märkimisväärne, eriti arvestades, et see mõju ilmnes juba pärast ühetunnist kokkupuudet.”6 On uuritud ka infraheli mõju ajutegevusele funktsionaalse magnetresonantstomograafia abil: Altered cortical and subcortical connectivity due to infrasound administered near the hearing threshold – Evidence from fMRI (2017) “Kokkuvõttes on see uuring esimene, mis näitab, et kuulmisläve lähedal asuv infraheli võib põhjustada muutusi aju aktiivsuses mitmes ajupiirkonnas, millest osa on seotud kuulmisprotsessidega, samas kui teised on olulised emotsionaalse ja autonoomse kontrolli seisukohalt. Need tulemused võimaldavad spekuleerida, kuidas pidev kuulmislävele lähedane infraheli võib organismile patogeenset mõju avaldada. Siiski on nende järelduste kinnitamiseks vaja täiendavaid (eriti pikaajalisi) uuringuid.”7 Kõige värskem magnetresonantstomograafia abil tehtud pikaajaline infraheli mõju puudutav uuring on avaldatud 2024. aasta oktoobris: Resting state network changes induced by experimental inaudible infrasound exposure and associations with self-reported noise sensitivity and annoyance. Uuring käsitleb pikaajalise kuuldamatu infraheli mõju ajutegevusele ning funktsionaalsele ühenduvusele eri ajupiirkondade vahel: “Meie uuring näitab, et pikaajaline kokkupuude kuuldamatu infraheliga sagedusel 6 Hz (80–90 dB) mõjutab puhkeolekuvõrgustike 5 https://journals.lww.com/endi/fulltext/2021/06030/wind_turbines_and_adverse_health_effects__applying.1.aspx 6 https://journals.lww.com/nohe/fulltext/2021/23090/negative_effect_of_high_level_infrasound_on_human.2.aspx 7 https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0174420 funktsionaalset ühenduvust (FC) ventraalses vaikeolekuvõrgustikus (vDMN), sensomotoorses võrgustikus (SMN) ja täidesaatva kontrolli võrgustikus (ECN). Need võrgustikud ei ole tavaliselt seotud emotsionaalse ja autonoomse regulatsiooniga, vaid kognitiivsete ja sensoorsete protsessidega. See erineb ainsast varasemast uuringust, mis käsitles infraheli mõju funktsionaalsele ühenduvusele – selles leiti eksperimentaalse kokkupuute ajal muutusi mandelkehas ja eesmisel tsingulaarkorteksis, mis viitas võimalikule stressivastusele. Käesolevas uuringus pikaajaline kokkupuude infraheliga kuulmiskeskuse funktsionaalsust ei mõjutanud. Olulisi muutusi täheldati ECN-is, kus funktsionaalne ühenduvus parempoolses alumises parietaalsagaras suurenes tõelise infraheliga kokkupuute ajal võrreldes platseebokokkupuute tingimustega.”8 Rasvases kirjas toodud lauses on toodud välja asjaolu, et infraheli, mis oma iseloomult on inimese jaoks kuuldamatu heli, ei mõjuta kuulmiskeskust, kuid ometi see avaldab mõju teistele ajupiirkondadele. Sellest tulenevalt tuleb seada kahtluse alla ka juhendis esitatud väidet, et infraheli, jääb inimeste tajulävest madalamale. Kusjuures, olles põgusalt tutvunud selle väite juures esitatud allikatega, tekib kahtlus, kas need on siinkohal tõlgendatud õigesti: “Ka tuulikud tekitavad töötades infraheli, kuid selle tase jääb teadusuuringute põhjal inimeste tajulävest madalamale 42, 43, 44 . Mõõtmistega on kindlaks tehtud, et juba 85 m kaugusel tuulikutest ei esine infraheli tasemel, mis oleks inimestele tajutav.” (lk 19) • Juhendis on viidatud Soomes 2020. aastal tehtud uuringule, tõlgendades seda vääralt: “Maijala ja kaasautorid analüüsisid, kas tuulikute poolt tekitatav infraheli võib seletada inimeste poolt teatatud terviseprobleeme (peavalu, pearinglus, unehäired). Täpsemalt viidi läbi küsimustikuuring ja teostati pikaajalisi mõõtmisi ja kuulmiskatseid. Teadlased jõudsid järeldusele, et tuulikute tekitatud infraheli tase jääb tavaliselt alla inimese tajuläve ja ei põhjusta seetõttu tõenäoliselt füüsilisi sümptomeid. Nad oletasid, et teatatud sümptomid võivad olla pigem seotud psühholoogiliste teguritega, nagu individuaalne tundlikkus või negatiivne suhtumine tuulikutesse, mitte aga infraheli endaga.” Esiteks on tsitaadi viimases lauses vääralt väidetud, et Maijala uuringus olevat oletatud, et „teatatud sümptomid võivad olla pigem seotud psühholoogiliste teguritega, nagu individuaalne tundlikkus või negatiivne suhtumine tuulikutesse“. Sellist järeldust ega oletust ei ole antud uuringus tehtud. Uuringus on hoopis püstitatud hüpotees, et madalsageduslikust mürast olulisem mõju tekitaja võib potentsiaalselt olla tuulikute heli amplituudi kõikumine. 8 https://www.nature.com/articles/s41598-024-76543-2 Teiseks on antud uuring saanud kriitikat, mistõttu ei saa seda käsitleda põhjapanevaks. Aastal 2021. a meditsiiniajakirjas ASU (Arbeitsmedizin Sozialmedizin Umweltmedizin) avaldatud teadusartiklis Infrasound from technical installations: Scientific basis for an assessment of health risks on viidatud Soome valitsuse tellitud uuringule, mille käigus teaduskonsortsium jõudis järeldusele, et tuulegeneraatoritest eralduv infraheli ei ole põhjuseks terviseprobleemidele, millest mitmete tuuleparkide ümbruses, umbes 2,5 km raadiuses elavad inimesed teatasid. Meditsiiniajakirja artiklis on toodud välja, et 2020.a Soome uuringus “registreeriti infraheli sagedusi ka alla 8 Hz, kuid seda tehti kolmandiku oktavi spektritena (tertsiriba (1/3 oktaaviriba)). Need spektrid koosnevad keskmistatud helirõhu väärtustest kindlaksmääratud sagedusvahemikes, mis katavad ühe kolmandiku oktavist. Keskmistamise tõttu on tuulegeneraatoritest pärinevate helirõhu järskude impulsside, mis tekivad iseloomulikes sagedustes ja sõltuvad tuulikute pöörlemiskiirusest, mõju mõõtmistulemustele vähene (ei registreeri). Selle tulemusel “siluti” ära signatuur, mis on tervisemõjude seisukohalt tõenäoliselt kõige olulisem.” Kirjeldatud on amplituudmodulatsiooniga mitte arvestamist.9 WTAS tuuleturbiini akustiline signatuur TKH Juhendi alusel järeldan, et selle koostajad on eeldanud, et tuugenite tekitatud infraheli on tonaalne, aga mitte impulsiline. See on aga paraku eksitav eeldus. Maailmas eripaigus ja erinevate uurimisrühmade poolt tehtud mõõtmised näitavad, et tuugenitel on oma eriline akustiline signatuur. Tuugeni rootori laba möödumisel tuugeni tornist surutakse õhk laba ja torni vahel kiiresti kokku ja selle tulemusel tekib akustiline lööklaine, mida nimetatakse labasageduseks inglise keeles Blade Pass Frequency. Sellega moodustub baassagedus milledele järgneb rida harmoonilisi sagedusi ja kokku moodustab see tuugeni akustilise signatuuri. Tuugeni akustiline signatuur viitab tuuleturbiini poolt tekitatud iseloomulikule müra- ja vibratsioonimustrile, mis eristab seda muudest heliallikatest. See hõlmab: 1. Helispektrit – tuulegeneraatorid tekitavad madalsageduslikku müra, sealhulgas infraheli (<20 Hz) ja kuuldavat müra (20 Hz–20 kHz). 2. Müra impulsiivsust – labade pöörlemisel tekib perioodiline müra, mis on seotud aerodünaamiliste efektide ja mehhanismi tööga. 3. Vibratsioonimustrit – tuuleturbiini liikumine tekitab vibratsiooni, mis võib levida nii läbi õhu kui ka pinnase. 9 https://www.asu-arbeitsmedizin.com/wissenschaft/wissenschaftliche-grundlagen-fuer-eine-bewertung- gesundheitlicher-risiken-infraschall 4. Harmoonilisi ja sageduskomponente – tiivikute pöörlemisega seotud müra võib sisaldada konkreetseid sagedusi ja nende ülemtoone (harmoonilisi), mis sõltuvad pöörlemiskiirusest ja turbiini konstruktsioonist. 5. Ajaliselt muutuvat käitumist – sõltuvalt tuule kiirusest ja suunast võib tuulegeneraatori signatuur varieeruda. Arvestamine tuugeni akustilise signatuuriga on oluline tuulepargi müra ja vibratsiooni mõju hindamisel, sest see võimaldab eristada tuulepargi müra muudest keskkonnamüradest ja hinnata selle võimalikku mõju inimeste tervisele ning elukeskkonnale. Täna kehtivale seadusandlusele tuginedes ja mõõtmisi kavandades ei ole võimalik kindlaks teha tuugenist tulenevat signatuuri. Selle tõttu on ka Saarde vallas läbiviidud müramõõtmiste tulemusel jõutud eksitava järelduseni, et tuugenitest tulenev müra ei ole impulssmüra. Kuna akustikaga tegelevad akrediteeritud asutused viivad läbi mõõtmisi vastavalt seadusandlusele, siis ei ole nendel asutustel põhjust hankida seadmeid, mis seisaks kõrgemal kui seadusandluses nõutud täpsusklass. Nagu öeldud on tuugenist tulenev infraheli väga spetsiifilise iseloomuga ja selle registreerimiseks on vaja kõrgresolutsiooniga mõõteaparatuuri. Seda on oluline mõista enne kui hakatakse hankima mõõteaparatuuri tuugenitest tulenevate infraheli häiringute mõõtmiseks ning tervist mõjutavate asjaolude väljaselgitamiseks. Miks ei saa täna sotsiaalministri määruses nr 75 kirjeldatut kasutades mõõtmistel registreerida tuugeni signatuuri? Vastus peitub selles, et mõõtmisi viiakse läbi 1/3 oktaaviribas kasutades helirõhu esitamisel G-korrektsiooni. Käesoleva dokumendi peatükis „Kõrgresolutsiooniga infraheli mõõtmine” on kirjeldatud täpsemalt, miks G-korrektsiooni kasutades ei ole tehniliselt võimalik registreerida tuugeni signatuuri. Näiteks 1 Hz või madalama sageduse juures teeb 1/3 oktaaviriba analüüs impulsilise infraheli mõõtmise võimatuks, selle meetodi äärmiselt madala resolutsiooni tõttu. Kui nüüd lisada eelmainitule 1 või 10 minutiline mõõtmise samm, mille käigus keskmistatakse kogu mõõtmisperioodi jooksul registreeritud andmed, ei olegi võimalik heliimpulsse registreerida. Jääb vaid ekvivalentne (Leq) helirõhutase. Seadusandluse järgi on kõik korrektne, aga tegelikult jääb reaalne helimaastik registreerimata. Seega hetkel kehtiva seadusandluse kohaselt infraheli mõõtmiste teostamisel ei ole tehniliselt võimalik registreerida tuugeni akustilist signatuuri. Järgnevalt on toodud mõned näited, kus mõõtmiste käigus on tuvastatud tuugeni signatuur. Mõõtmisi on tehtud erinevates riikides ja erinevate uurimismeeskondade poolt. Esimest korda on tuugeni signatuuri mainitud aastal 1987 (Kelley et al.1987)10, mil USA Energeetikaministeerium ja NASA andsid dr Neil Kelley’le ja tema kolleegidele Solar Research Institute’is (mis hiljem muutus USA Energeetikaministeeriumi Riiklikeks Taastuvenergia Laboratooriumiteks) ülesande uurida Boone’i elanike kaebuste võimalike põhjusi.11 Eksperimentaalse uuringu põhjal tuvastas Kelley tuuleturbiinidele iseloomuliku akustilise signatuuri ning, mis veel olulisem, ta esitas protsessi, mille abil saab mõõta ja määrata tuuleturbiini madalsagedusliku müra häirivust, mille alusel koostas ta tabeli, mis näitab tuuleturbiini madalsagedusliku müra häirivuspotentsiaali. Kelley poolt esitatud protsessi kohaselt mõõdetakse tuuleturbiini müra 1/3-oktavriba kaupa sagedusvahemikus 5–100 Hz. Müra levikut siseruumidesse määratakse arvutuslikult, seejärel arvutatakse ekvivalentne müratase. Saadud detsibellitase võrreldakse Kelley uuringus esitatud tabeliga. Selle tabeli kohaselt tajub inimene impulsiivset madalsageduslikku heli tasemel 53 dB (lin), müra muutub häirivaks tasemel 57 dB (lin) ja vastuvõetamatult häirivaks tasemel 60 dB (lin). Seega on ammu teada tuugenist tingitud madalsageduslik impulssmüra ja selle häiriv mõju tuugenite läheduses elavatele inimestele. Ehk võiksime töös väljatoodud normtasemed võtta aluseks ka Eestis? Tuugeni signatuur on tuvastatud ka Austraalias aastal 2014 valminud raportis, kus on esitatud Cape Bridgewateri tuulepargi läheduses läbiviidud akustiliste testimiste tulemused: “Käesolevas aruandes esitatud materjal on seotud uuringuga, mis viidi läbi kolmes majas Cape Bridgewateri tuulepargi läheduses Edela-Victorias. Uuringu tellis Pacific Hydro, et uurida nende kolme maja elanike poolt esitatud mürakaebusi, ilma uurimisele piiranguid seadmata. Pacific Hydro määratles müra ja vibratsiooni seire eesmärgiks kindlaks teha, kas teatud tuuleolud või teatud helitasemed põhjustavad häiringuid, mida konkreetsed kohalikud elanikud Cape Bridgewateris kogevad. Uuringus osalenud elanikud andsid uurijatele piiramatu juurdepääsu oma kinnistutele üheksa nädala jooksul, et teostada mõõtmisi nii siseruumides kui ka välitingimustes. Samuti lahkusid nad oma kodudest mitmeks ööks, et võimaldada kohapealset seiret nende kodudes. Elanikud pidasid uuringu vältel päevikut, kuhu nad kirjutasid oma tähelepanekud ja kommentaarid. Samuti osalesid nad aruteludes ja konsultatsioonides, jagades oma kogemusi kogu uuringu vältel. Pacific Hydro võimaldas piiranguteta juurdepääsu tuulepargile, et viia läbi mõõtmisi, mis võiksid uuringut toetada. See uuring paistab Austraalias silma kui esimene omataoline koostöö tuulepargi operaatori ja kohalike elanike vahel. Seetõttu annab see väärtuslikku teavet, mida tavapärased 10 A Proposed Metric for Assessing the Potential of Community Annoyance from Wind Turbine Low-Frequency Noise Emissions. (1987) https://www.nrel.gov/docs/legosti/old/3261.pdf 11 http://docs.wind-watch.org/Infrasound-wind-turbines-4-August-2015.pdf (lk 7) ühepoolsed akustilised hindamised ei sisalda. Aruandes esitatakse teave, järeldused ja soovitused, mis võivad aidata teistel osapooltel tuulepargi "müra" uurimisel.”12 Samuti 2013. aastal Austraalias avaldatud analüüsis tuvastati tuugenisignatuur: “Selles uuringus on tuvastatud mitmeid spektraalseid omadusi, mis võivad jääda tähelepanuta, kui analüüs põhineb ainult ajaliselt keskmistatud kolmandikuoktaavi tasemetel. On kindlaks tehtud, et eksisteerivad kaks tooni sagedustel umbes 28 Hz ja 46 Hz, mille vastavad rms-helirõhutasemed on lähedased enamiku inimeste kuulmislävele üksiksageduslike helide korral. Samuti on näidatud, et need toonid on amplituudmodulatsiooniga sagedusel umbes 0,8 Hz, mis vastab labade möödumise sagedusele (BPF). 15 dB amplituudmodulatsioon muudab selle müra palju märgatavamaks ja häirivamaks, kui oleks pidev tonaalne heli, mille alusel kuulmisläved on määratud.”13 Sama ka 2014. aastal Austraalias valminud juhtumiuuringus: “Esitatakse kahekanaliliste samaaegsete helisalvestuste tulemused väljas ja magamistoas Leonards Hilli tuulepargis, kus töötab kaks Repower 2MW MM82 tuugenit. Analüüs näitab amplituudmodulatsiooni dünaamilist mõju heli sumbumisele kahe mõõtekohaga ning toob esile, kuidas välis- ja sisekeskkonna heli summutus on teatud toa resonantssagedustel häiritud. Arutletakse erinevate mõõtemeetodite üle ja jõutakse järeldusele, et helitaseme 10 Hz valimissagedus on ebapiisav, et täpselt määrata amplituudmodulatsiooni miinimumide ja maksimumide vahelist erinevust. Esitatakse ka infraheli mõõtmistulemused, mis näitavad, et amplituudmodulatsioon on jälgitav ka alla 20 Hz sagedustel, mistõttu võib madalsageduslikku infraheli samuti käsitleda amplituudmodulatsioonina.”14 12 THE RESULTS OF AN ACOUSTIC TESTING PROGRAM CAPE BRIDGEWATER WIND FARM 44.5100.R7:MSC (2014) https://docs.wind-watch.org/Cape-Bridgewater-Acoustic-Report.pdf 13 Analysis of Unweighted Low Frequency Noise and Infrasound Measured at a Residence in the Vicinity of a Wind Farm (2013) https://www.acoustics.asn.au/conference_proceedings/AAS2013/papers/p24.pdf 14 AMPLITUDE MODULATION CASE STUDY AT THE LEONARDS HILL WIND FARM, VICTORIA, AUSTRALIA (2014) https://docs.wind-watch.org/IOA-AMpaper.pdf Tuuleturbiinide akustilisest signatuurist on kirjutatud ka raamatu “Management of Noise Pollution” peatükis “Infrasound Exposure: High-Resolution Measurements Near Wind Power Plants”, kus on märgitud järgmist: “See peatükk keskendub infraheli (≤20 Hz) müratasemele, mida on registreeritud tuuleparkide lähedal asuvates kodudes ja nende ümbruses. Hoolimata kohalike elanike pidevatest kaebustest ei ole seni leitud rahuldavat akustilist seletust, mis õigustaks seda laialdast probleemi. Paljudes kodudes üle maailma on tehtud pikaajalisi (mitmepäevaseid), kõrge lahutusvõimega salvestusi, kasutades 1/36 oktavi spektraalset eraldusvõimet ja 1-sekundilisi ajalisi sammusid. Need salvestused on paljastanud tuulikute akustilised signatuurid, mis koosnevad õhus levivate rõhupulsside jadadest. Spektraalanalüüsis tuvastatakse need harmooniliste seeriatena, mille põhisagedus langeb kokku tuuliku labasagedusega. Käesolev aruanne dokumenteerib kolm juhtumit (Portugal ja Šotimaa). Tuuliku akustilise signatuuri suurimad tipud (kuni 25 dB üle taustamüra) esinesid sagedusvahemikus 0,5–5 Hz, mida klassikaliselt peetakse inimese kuulmislävest madalamaks. Siiski näivad need "kuuldamatud" nähtused esile kutsuvat tugevaid bioloogilisi reaktsioone. Arvestades nende harmooniliste seeriate tippe, tehakse ettepanek kasutusele võtta uus mõõdik, mis aitaks määrata infraheli doosi ja sellele reageerimise seoseid. See uus metoodika võib olla rakendatav nii keskkonna- kui ka tööalase infraheli mõju hindamiseks.”15 15 Infrasound Exposure: High-Resolution Measurements Near Wind Power Plants. (2022) https://www.intechopen.com/chapters/85225 Impulssinfraheli selgitavad sonogrammid ja spektrogramm Siinkohal toon piltlikult välja, mida tähendab tuugeni signatuur sonogrammi ja spektrogrammi kujul. Materjal pärineb IARO (International Acoustic Research Organization) mõõteraportist Annex A: Technical Background for Laypersons.16 Joonis 1. Sonogramm, mis näitab WTAS-i (tuugeni akustilist signatuuri) olemasolu. See 10-minutiline segment salvestati Šotimaa maapiirkonnas asuvas farmis (18:29, 4. oktoobril 2022, mikrofon magamistoas). Tunni jooksul, mille vältel see 10-minutiline segment salvestati, oli keskmine tuulekiirus 3,0 m/s (11 km/h) edelast (Wsp = 3,0 m/s (11 km/h), Wdir = SW). Horisontaalsed jooned näitavad rõhupulsside jada, millest igaüks eraldub turbiinist iga kord, kui laba läbib teatud osa oma pöörlemisest torni juures. Selgitus sonogrammi lugemiseks: X-teljel on märgitud aeg sekundites, Y-teljel sagedus Hz ja paremal servas värvidega on märgitud heli rõhk dB(Lin) 16 https://iaro.org.nz/wp-content/uploads/2024/02/Annex-A-Technical-REDACTED.pdf Joonis 2. Kümneminutiline salvestis (spektrogramm) 1 sekundilise sammuga Šotimaa maapiirkonnas asuvast farmist, alates kella 17:26 (28. märts 2022, tuule kiirus 1,9 m/s (7 km/h), tuulesuund NW, mikrofon asus kontoris). IARO analüüs: 1/36 oktaaviribas, korrigeerimata dB. Tugeva WTAS-i (tuugeni akustiline signatuur) esinemine on selgelt tuvastatud — harmooniline seeria põhisagedusega 1 Hz. Joonis 3. Neli sonogrammi, mis on näiteks toodud tuulepuhangutest (A ja B), lainemürast (C) ja veekogu voolumürast (D). Tuulepuhangud, lained ja veemüra on iseloomulikud kõrgete, kolmnurksete kujunditega, mis on sonogrammi all (infraheli vahemikus) paremale kaldu. Pange tähele oja (D) valjusust kuuldavas vahemikus (ülemine roosa ala, pidevalt 50 dB või kõrgemal) võrreldes teiste näidetega, kus kuuldavad helid on palju madalamal tasemel. Infraheli kõrgresolutsiooniga mõõtmine Mõõtmised mida täna tehakse vastavalt seaduses ja standardides ettenähtud metoodikatele, ei ole võimelised registreerima impulssinfraheli madalamat spektrit. Selleks tuleb kasutada oluliselt täpsemaid mõõtevahendeid. • Esiteks mõõta mitte 1/3 oktaviribas vaid olulisemalt kitsamas ribas (n.1/36 oktaviribas). • Teiseks tuleb helirõhku (SPL) mõõta/esitada lineaarselt (dB(Lin)) ilma korrektsiooni filtriteta (A, G, Z). • Kolmandaks tuleb mõõta helirõhku mitte minutilise sammu või mõne muu ajalise sammuga esitades mõõtmisperioodi jooksu salvestatud tulemused ekvivalentsena, vaid mõõta vähemalt 1 sekundilise sammuga ja tulemused esitada ilma keskmistamata. Milliseid seadmeid on mujal maailmas kasutatud kõrgeresolutsiooniga mõõtmiste tegemiseks saab lugeda eelmainitud viidetelt. Näide kõrgresolutsiooniga mõõteseadme tööst mille on välja töötanud IARO (International Acoustic Research Organization) akustikud ja teadurid millesse on pandud aastatepikkune infraheli mõõtmiste kogemus. Joonis 4. Salvestamine toimus Šotimaa maapiirkonna talus kell 16:50 (25. oktoober 2022). Sinine mikrofon asetati õue ja punane mikrofon elutuppa. Tuulekiirus (Wsp) oli 7,2 m/s (26 km/h) ja tuulesuund (Wdir) SSE (kagu-kagu). Sinised jooned kajastavad andmete salvestust sinise mikrofoniga ja punane joon punase mikrofoniga. A. ilma korrektsioonita. B. rakendatud A-korrektsioon. Selgelt on näha, kui rakendatakse A-korrektsiooni (B), on kõverad kärbitud ega kajasta füüsilist tegelikkust nii nagu korrigeerimata helirõhu taseme korral (A). Allolevas tabelis on välja toodud peamised olulise tähtsusega parameetrid, millest sõltub seadme impulsinfraheli mõõtmise võimekus. All olevatel joonistel on välja toodud G ja Z korrektsiooni kõverad ja argumendid miks nende filtrite kasutamine madalas infraheli spektris mõõtmiseks ei sobi. A-korrektsiooni kõver ei ole ka Eesti seadusandluses infraheli mõõtmisteks ette nähtud, seega ei kajasta seda käesolevas rapostis. G- korrektsioon Kuna tuugenist tulenev impulsiline infraheli sagedus võib jääda alla 1Hz on täna kehtiva määruse nr 75 ja standardi ISO 7196 kohaselt seda pea võimatu mõõta. 1. klassi mõõteseadme eraldusvõimeks on harilikult 1/3 oktaavi. Lisaks on määrusega nr 75 paika pandud korrektsiooni filter G. dB(G) tugevalt alahindab mõõdetud helirõhku sagedustel, mis jäävad 10Hz allapoole. 1 Hz sageduse puhul alahindab dB(G) filter helirõhku 50dB võrra. Seega sellise filtriga 1 Hz sagedust mõõtes tuleb mõõdetud helirõhule liita 50dB, et saada reaalne keskkonnas olev helirõhu väärtus. Määrus nr 75 ega ka ISO7196 sellist helirõhu mõõtetulemuse korrigeerimist ette ei näe. Joonis 5. G-sageduskaalutuse filtri sagedusreaktsiooni kõver. Kaks andmepunkti saavad nullkorrektsiooni: 10 Hz ja 31,5 Hz. Teisisõnu mõõdab G-korrektsiooniga helitaseme mõõtja (SLM) füüsilist reaalsust täpselt ainult kahel sagedusel – 10 Hz ja 31,5 Hz. Nende üksikute andmepunktide vahel (10–31,5 Hz sagedusvahemikus) ülehindab G-korrektsioon helirõhutaseme (SPL) väärtust, mis tähendab, et SLM näitab kõrgemat dBG taset, kui tegelikult füüsiliselt olemas on. Kui sagedus langeb alla 10 Hz, suureneb korrektsiooni väärtus märkimisväärselt. 1 Hz juures on füüsilise reaalsuse ja SLM-i (sound level meter) mõõdetud väärtuste erinevus 50 dB. 17 17 5th International Conference On Wind Turbine Noise Denver 28-30 August 2013: The Measurement of Infrasound and Low Frequency Noise for Wind Farms (amended version) http://acoustics.com.au/media/The_measurement_of_infrasound_and_low_frequency_noise_for_wind_farms_(amen ded).pdf Z-korrektsioon Sarnane moonutus võib tekkida ka dB(Z) filtrit kasutades, kus madalaid sagedusi mõõtes tugevalt alahinnatakse tegelikku helirõhku, mis peaks justkui korrektsioonita olema. Nii nagu all jooniselt näha on Z-filtri kõver 20Hz juures -1dB tegelikust. 1Hz juures on erinevus tegeliku ja mõõdetud helirõhu vahel üle 23dB. Z-korrektsiooni Eesti vabariigi määrustega ei ole reguleeritud kuid siin toon selle lihtsalt informatsiooniks. Tihti eksitakse dB(Z) nimetama kui lineaarset helirõhu mõõtmistulemust. Joonis 6. Kui müra kirjeldamiseks kasutatakse dB(Z) üldväärtust, siis nagu dB(G) filtri kõvera puhul, alahindab dB(Z) üldväärtus labade möödumissageduse ja selle madalamate harmooniliste panust. 18 18 5th International Conference On Wind Turbine Noise Denver 28-30 August 2013: The Measurement of Infrasound and Low Frequency Noise for Wind Farms (amended version) http://acoustics.com.au/media/The_measurement_of_infrasound_and_low_frequency_noise_for_wind_farms_(amen ded).pdf Ettepanekud • Lähtuda ettevaatusprintsiibist ning arvestada juhendis edaspidi teadusuuringutega, mis on leidnud seose infraheli ja terviseprobleemide vahel, millele on ka käesolevas töös viidatud. • Väga kriitiliselt üle vaadata ohutud kaugused elamutest tuugenite planeerimisel ning lähtuda nende kauguste määramisel teadusest mitte poliitilisest otsusest. • Tuugenite madalsagedusliku müra puhul arvestada impulssinfraheliga ning mitte võrrelda seda tööstusmüra, maanteemüra või mõne muu loodusliku/mitteloodusliku tonaalset (mitteimpulsilist) inframüra tekitava allikaga. • Lähtuda Kelley et al.1987 välja pakutud impulsilise inframüra piirnormidest kuni selgub täpsem teadmine, tuginedes tänaste tuugenite parameetritele. • Infraheli mõõtmiste planeerimisel arvestada mõõteseadmetega millel on võimekus mõõta helirõhku lineaarselt ilma korrektsiooni filtreid kasutamata ning kitsamas sagedusribas kui 1/3 oktaavi 1 sekundilise sammuga. • Tuugenitest tuleneva tervisemõju hindamise protsessi (KSH&KMH) kaasata meditsiinilise taustaga spetsialiste. • Värskelt avaldatud Tuuleparkide Keskkonnamõju Hindamise juhendis infraheli puudutav peatükk uuendada koostöös MTÜ Looduse ja Inimeste Eest töögrupiga. Kokkuvõte Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhendit oodati kaua, mille eesmärgiks on luua suunised tuugenite mõjuhindamise protsessi. Kahjuks uus juhend infraheli puudutavas osas selgust ei loo. Pigem on viidatud uuringutele, mis väidavad, et tuugenitest tulenev infraheli müra ei oma tervist kahjustavat toimet. Seega ei muutu ametkondade/arendajate arusaam ega hoiakud juba täna tuugenitest tingitud mürahäiringute käes kannatavate inimeste probleemidesse. Isiklikult jääb seda juhendit lugedes arusaamatuks, kuidas plaaniti selle juhendi ülesehitusega luua paremad juhised mõjude hindamiseks? Seda, kas keskkonna mõjude hindajatel on sellest lähtuvalt oma tööd edaspidi lihtsam teha, näitab aeg. Keskendusin oma ettepanekute tegemisel just infraheli peatükile TKM’s. Lisasin juhendis välja toodud eksitavatele väidetele vastuargumendid, mida ei saa ega tohi ignoreerida kui eesmärgiks on ikka vähendada tuugenitest tulevat inframüra häiringut. Pöördumises selgitasin tuugeni signatuuri iseärasusi viidates mujal maailmas tehtud mõõtmistele ja miks täna seda Saarde 24h müramõõtmiste käigus ei tuvastatud. Äärmiselt oluline on mõista seejuures, et tuugeni infraheli on impulssheli, mida ei esine sellisel kujul mitte kusagil mujal tööstuses, maanteedel, lennunduses ega ammugi mitte looduses. Kui seda fakti jätkuvalt eirata, siis ei ole ka võimalik mõista, mida kuidas ja millega mõõta. See viib omakorda aina suurenevate sotsiaalmajanduslike probleemideni mille koosmõju kogu ühiskonnale ei oska täna keegi hinnata. Kui arvestada kõiki käesolevas töös esitatud argumente, siis suure tõenäosusega ei ole Eestis võimalik plaanitud mahus tuugeni jaamu rajada ja ei ole ka välistatud, et olemasolevad tuleb kas öisel ajal peatada või sootuks demonteerida. Siit omakorda tekib küsimus, kas ametkonnad on tõsiselt huvitatud infraheli puudutavad müranormid üle vaatama ja ajakohastama või on tuuletööstuse lobi niivõrd suur, et oldakse nõus Eesti Vabariigi kodanike elamiskõlblik elukeskond ärihuvidele ohvriks tooma? kert lapimaa MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti +372 53 0004 53 Tuuleelektrijaamade akustiline mõju nende lähedal elavatele elanikele Teaduslik vastus alapeatüki 4.6 “Mõju inimese tervisele ja heaolule” alajaotisele 4.6.1 “Müra”, nagu esitletud “Põhja-Pärnumaa valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruandes”, Eesti (Töö nr 2021-256, November 2024). Dokument IARO25-1 Jaanuar 2025 Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon IARO on rahvusvaheline teadlaste rühm, kelle eesmärk on uurida akustilisi keskkondi, eriti nende omadusi, mis mõjutavad inimesi ja loomi, ning avaldada saadud tulemused. IARO-l on eetikakinnitus CSI-ACHE suhtes (Kodanikuteaduse algatus inimkeskkondade akustiliseks iseloomustamiseks), mille tulemused tehakse avalikkusele kättesaadavaks. Kontaktid: IARO, 37 Weston Ave, Palmerston North, 4414, Uus-Meremaa Tel: +64 21 033 6528 E-post: [email protected] Aruande autorid (tähestikulises järjekorras) Mariana Alves-Pereira, Ph.D., Lusófona University, Lissabon, Portugal Huub Bakker, Ph.D., IARO, Palmerston North, Uus-Meremaa Paulo Pereira-Sousa, University of Porto, Portugal Rachel Summers, IARO, Palmerston North, Uus-Meremaa Tänuavaldused Käesoleva aruande autorid soovivad avaldada tänu Dr Bruce Rapleyle (Sound Analytics) pikaajalise toe eest SAM-tehnoloogia arendamisel, mille abil kogutud salvestusi kasutati käesoleva aruande koostamiseks. Samuti avaldame tänu Les Husonile (L Huson & Associates) tema väärtuslike teadmiste eest ning Dr Philip Dickinsonile, IARO vanemteadurile, kelle ulatuslik akustikaalane kogemus oli selle töö juures hindamatu. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 2 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti SISUKORD KOKKUVÕTE 4 A. SISSEJUHATUS 5 I. Taust 5 II. Eesmärk 5 III. Vastutuse välistamine 5 IV. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon (IARO) 6 V. IARO aruannetes kasutatud lühendid ja muutujad 6 B. KOBRASE ARUANDE ALAJAOTISED 4.6.1-3 7 C. MIDA TÄHENDAVAD A-KAALUTUD DETSIBELLIDES VÄLJENDATUD ARVUD? 8 I. Sihtväärtused 8 II. Sihtväärtused dBA-s väljendatuna 8 D. HÄIRIVUS JA MÜRASTANDARDITE EESMÄRK 12 I. Häirivus 12 II. Mürastandardid 13 E. TUULEPARKIDE MÜRA 15 I. Kuuldav müra 15 II. Aerodünaamiline müra 16 III. Tuuleturbiini akustiline signatuur (WTAS) 19 F. LÜHIKE ÜLEVAADE INFRAHELI JA MADALSAGEDUSLIKU MÜRA MÕJUST TERVISELE 23 I. „See, mida sa ei kuule, ei saa sulle kahju teha“ 23 II. Infraheli ja madalsagedusliku müra allikad 24 III. Kobrase aruandes viidatud uuringud 27 G. JÄRELDUSED 29 H. SOOVITUSED 30 I. Akustika 30 II. Rahvatervis 30 III. Kariloomade tervis 31 LISA A: KOBRASE ARUANDE ALAJAOTISE 4.6.1 INGLISEKEELNE TÕLGE LISA B: KATKEND IARO 2024. AASTA TERVISEARUANDEST – KRIITILINE ANALÜÜS MAIJALA 2020. AASTA UURINGUST JA MARSHALLI 2023. AASTA UURINGUST Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 3 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti KOKKUVÕTE 1. 2024. aasta detsembris pöördus Eesti organisatsioon MTÜ Looduse ja Inimeste Eest IARO teadlaste poole, paludes hinnata aruande „Põhja-Pärnu valla eriplaneeringu strateegilise keskkonnamõju hindamise 1. etapi aruanne“ alapeatüki 4.6 „Mõju inimese tervisele ja heaolule“ alajaotist 4.6.1 „Müra“. Aruanne on koostatud Kobras OÜ poolt ning esitatud Põhja-Pärnumaa vallavalitusele. 2. Kobrase aruanne järgib keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) direktiivis sätestatud protokolle nagu seda nõuavad ELi standardid. 3. Selle tulemusel on tehtud tõsiseid teaduslikke vigu tuuleelektrijaamade (WPP) mõju prognoosimisel kohalike elanike ja kariloomade tervisele ja heaolule. 4. Need tõsised teaduslikud vead on juurdunud KSH protokollidesse ning viivad omakorda riigi ametnikke, otsustajaid ja laiemat avalikkust eksiteele, andes moonutatud teavet WPP-de akustilise mõju kohta inimeste ja loomade tervisele. 5. Käesolev aruanne selgitab nende väidete teaduslikku tausta, eesmärgiga harida laiemat avalikkust. 6. Arvutimudelid, mida kasutatakse WPP-de poolt tekitatava müra hindamiseks, keskenduvad ainult kuulmiskahjustustele, kuna kõik arvandmed esitatakse A-kaalutud detsibellides (dBA), mis arvestavad vaid kuuldavat müra. 7. Kuid WPP-de kõige olulisemad akustilised väljundid, mis kahjustavad inimeste tervist, kuid ei põhjusta kuulmiskahjustusi, kuuluvad infraheli ja madalamate sageduste spektrisse, mille mõju ei ole võetud arvesse ei arvutimudelites ega KSH direktiivides. 8. Aruandes esitatakse soovitused strateegilise planeerimisprojekti teise etapi jaoks, eeldades, et avalikkuse ja kariloomade tervise kaitset peetakse oluliseks. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 4 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti A. SISSEJUHATUS I. Taust 9. 2024. aasta detsembris pöördus IARO teadlaste poole Eesti mittetulundusühing Looduse ja Inimeste Eest palvega hinnata Kobras OÜ koostatud ja Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele esitatud aruande jaotise 4.6 „Mõju inimese tervisele ja heaolule“ alajaotist 4.6.1 „Müra“: „Põhja-Pärnumaa valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne“ (Töö nr 2021-256, november 2024). 10. Nimetatud Kobrase aruande alajaotise 4.6.1 inglisekeelne tõlge (lk 146–162), mille IARO teadlased said ülevaatamiseks, on esitatud käesoleva aruande lisas A. II. Eesmärk 11. Anda teaduslik hinnang Kobrase aruande alajaotisele 4.6.1, mis käsitleb tuuleelektrijaamade akustilist väljundit (st müra) ja selle mõju inimeste ja loomade tervisele. III. Vastutuse välistamine a. Käesoleval aruandel on ainult puhtalt teadusliku uurimuse eesmärk. b. Selle aruande autorid ei ole seotud tehnoloogiavastaste hoiakutega ega ole tuuleenergia vastu. c. Käesolevat teaduslikku ülevaadet ei saa ega tohi käsitleda dokumendina, mis on poolt või vastu tuuleelektrijaamade või mis tahes muu akustilist reostust tekitava infrastruktuuri või tööstuskompleksi rajamisele. d. IARO liikmetel ja käesoleva aruande autoritel puudub igasugune rahaline huvi SAM Technology suhtes. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 5 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti IV. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon (IARO) 12. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon (The International Acoustics Research Organization, IARO) esindab teadlaste gruppi, kellel on kokku üle 200 aasta teaduslikku kogemust infraheli ja madalsagedusliku müra ning nende tervisemõjude uurimisel. Alates 2016. aastast on IARO teadlased kogunud ja analüüsinud akustilisi andmeid maismaatuuleparkide läheduses asuvatest kodudest järgmistes riikides (tähestikulises järjekorras): Austraalia, Holland, Iirimaa, Inglismaa, Kanada, Portugal, Prantsusmaa, Põhja-Iirimaa, Saksamaa, Sloveenia, Šotimaa, Taani ja Uus-Meremaa. Enne 2016. aastat tegelesid kõik IARO teadlased juba kas akustika või akustika ja terviseuuringutega. Kõik IARO uuringud kuuluvad kodanikuteaduse algatuse CSI-ACHE (Citizen Science Initiative for Acoustic Characterization of Human Environments) koosseisu. V. IARO aruannetes kasutatud lühendid ja muutujad 13. Tabel 1 sisaldab lühendeid ja muutujaid, mida kasutatakse IARO aruannetes. Tabel 1. IARO aruannetes esineda võivad lühendid ja muutujad dB Detsibell, kaalumata (helirõhutaseme mõõtühik) dBA Detsibell, A-kaalutud (helirõhutaseme mõõtühik) Hz Herts (sageduse mõõtühik) ILFN Infraheli ja madalsageduslik müra IWT tööstuslik tuuleturbiin KSH strateegiline keskkonnamõju hindamine SPL helirõhutase WHO Maailma Terviseorganisatsioon WPP tuuleelektrijaam WTAS tuuleturbiini akustiline signatuur Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 6 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti B. KOBRASE ARUANDE ALAJAOTISED 4.6.1-3 14. Kobrase aruande 4. peatükk on pühendatud keskkonnamõju strateegilisele hindamisele (KSH), kusjuures alapeatükk 4.6 käsitleb üldiselt „Mõju inimese tervisele ja heaolule“. See omakorda jaguneb järgmistesse alajaotustesse: alajaotis 4.6.1 käsitleb „Ehitustegevuse müra“, alajaotis 4.6.2 käsitleb „Käitamisaegset müra“ ning alajaotis 4.6.3 käsitleb „Madalasageduslikku müra“. 15. On arusaadav, et: a. Kobrase aruande autorid on piiratud eelnevalt kehtestatud KSH protokollidega. b. KSH protokollid määravad kindlaks konkreetsed meetodid selle keskkonnateguri, st „müra“, hindamiseks kui võimaliku tervisekahjustuse allika. c. Kobrase aruande autorid on KSH protokollidest nõuetekohaselt kinni pidanud. d. Kobrase aruande autoritel võib olla piiratud teadlikkus tuuleelektrijaamade (WPP, tuntud ka kui tuulepargid) poolt tekitatava „müra“ olemusest. e. Isegi kui Kobrase aruande autoritel oleks põhjalikud teaduslikud teadmised akustikast üldiselt ja tuuleelektrijaamade akustilisest väljundist konkreetselt, ei saaks nad neid teadmisi oma aruandes rakendada, kuna need ei ühilduks enamasti KSH suunistega ega oleks nendega seotud. 16. Selle olukorra tõsine tagajärg on, et riigiametnikud, otsustajad ja lai avalikkus on tuuleelektrijaamade müraväljundi ja selle mõju osas ümbritsevale inim- ja loomapopulatsioonile ebapiisavalt informeeritud ja suures osas eksitatud. 17. Käesoleva IARO aruande eesmärk on anda riigiametnikele, otsustajatele ja avalikkusele teaduslikku teavet tuuleelektrijaamade akustilise väljundi kohta. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 7 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti C. MIDA TÄHENDAVAD A-KAALUTUD DETSIBELLIDES VÄLJENDATUD ARVUD? I. Sihtväärtused 18. Kobrase aruande leheküljel 140 on märgitud: Elamualade suhtes kehtib tööstusmürale piirväärtus päevasel ajal 60 dBA ja öisel ajal 45 dBA, sihtväärtus on päevasel ajal 50 dBA ja öisel ajal 40 dBA. 19. On arusaadav, et need arvväärtused on kehtestatud Eesti valitsuse varasemate direktiividega, sealhulgas 2016. aasta Riigikohtu otsusega, mis nõuab, et tuuleelektrijaamad (WPP) vastaksid pigem sihtväärtustele kui Keskkonnaministeeriumi kehtestatud mürapiirväärtustele. 20. Teaduslikust seisukohast on aga sellisel mürakirjeldusel olulisi puudusi, mis muutuvad eriti ilmseks (ja tõsiseks terviseprobleemiks), kui müraallikaks on tuuleelektrijaamad. 21. Kuna akustika on keeruline valdkond, on IARO teadlased sageli kasutanud graafikuid, et selgitada nende arvväärtuste tähendust tavainimestele (st riigiametnikele, otsustajatele ja laiemale avalikkusele). Sama tehakse ka siin. II. Sihtväärtused dBA-s väljendatuna 22. Tähis „A” dBA mõõtühikus viitab A-sageduskaalufiltri rakendamisele. Seda filtrit on müratasemete mõõtmisel kasutatud ligi sajandi vältel, kuna see imiteerib inimkuulmise tundlikkust. Kui mürataset mõõdetakse otse, ilma A-kaalutuseta, väljendatakse tulemusi dB, mitte dBA ühikutes.1 1 Täiendava teabe saamiseks antud küsimuses vaadake palun: Alves-Pereira M, Rapley B, Bakker H, Summers R. (2019) Acoustics and Biological Structures. In: Abiddine Fellah ZE, Ogam E. (Eds) Acoustics of Materials. IntechOpen: London. DOI: 10.5772/intechopen.82761. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 8 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti 23. Joonis 1 võrdleb kahte akustilist keskkonda, millest ühe mõõdetud väärtus on 36 dBA ja teise 38 dBA, st mõlemad jäävad sihtväärtuse piiresse.2,3 Joonis 1. Kahe akustilise keskkonna sagedusjaotus, esitatud 10-minutiliste keskmistena. Mõõtmised viidi läbi samas asukohas (vt tekst) erinevatel kellaaegadel: Keskkond A kell 11:55 ning Keskkond B kell 17:05. Mõlema graafiku parempoolne viimane tulp (tähistatud musta ringiga) esitab üldise mürataseme, väljendatuna dBA-s (punane tulp) ja kaalumata dB-s (roosa tulp). Väärtuste sarnasus dBA-s väljendatuna viib enamiku peavoolu teadlasi arvamuseni, et need on akustiliselt võrreldavad keskkonnad. Tegelikkuses on need aga märkimisväärselt erinevad, mida näitab nende müratase kaalumata dB-s: 74 vs 58 dB. 2 Logaritmilise skaala kasutamine akustilise detsibelli määratlemisel (viitega 20 mikropaskalile) tähendab, et heli amplituud kahekordistub iga 6 dB järel. 3 Käesolevas aruandes esitatud akustilised andmed pärinevad varem Portugali tehnilises ajakirjas (Portuguese Technical Journal) avaldatud artiklist: Sousa-Pereira P, Bakker HHC, Alves-Pereira M. (2024) [The dose- response relationship in occupational noise exposures.] Revista Segurança, 271: 13-18. See töö pälvis parima e- postri auhinna III Töötervishoiu Sümpoosionil, mille korraldas Porto Ülikooli Meditsiiniteaduskond (23. september 2024). Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 9 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti 24. Pange tähele, et need arvväärtused põhinevad välitöö mõõtmistel, mitte arvutimudelitel. Mõõtmised tehti loomafarmi laudas, mis asub tuuleelektrijaamade (WPP) lähedal (lisateabe saamiseks vt⁴). 25. Joonis 2 on hariduslik esitus joonisest 1, tuues esile graafiku osad, mis on antud teema mõistmiseks olulised. Joonis 2. Joonis 1 hariduslik esitus, mis toob esile graafiku osad, mis on antud teema mõistmiseks olulised. See on akustilise energia jaotuse kujutis sageduste lõikes konkreetses keskkonnas, põhinedes 10-minutilise mõõtmise keskmisel. Infraheli (alla 20 Hz) ja madalasageduslik müra (20–200 Hz) vastavad graafikul näidatud sagedusvahemikele. Punased tulbad näitavad mürataset pärast A-sageduskaalufiltri rakendamist (dBA), nagu nõuab kehtiv õigus.⁵ Roosad tulbad peegeldavad tegelikku akustilist keskkonda, mida mõõdetakse ilma filtriteta (kaalumata dB ehk dB Linear ehk dBZ), kuid sellist mõõtmist seadusandlus ei nõua. 4 Bakker HHC, Alves-Pereira M, Mann R, Summers R, Dickinson P. (2023) Infrasound exposure: High resolution measurements near wind power plants. In: Suhanek M, Kevin Summers J. (Eds) Management of Noise Pollution. IntechOpen: London. DOI: 10.5772/intechopen.109047 5 Kuvatud on ainult sagedusvahemik 0,5–1000 Hz, kuna üle 1000 Hz on A-kaalutud müratasemed ja kaalumata müratasemed sisuliselt võrdsed. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 10 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti 26. Nagu joonisel 1 näidatud, jääb suurem osa helikeskkonnast A-kaalutud mõõtmiste (dBA, punased tulbad) puhul arvesse võtmata (roosad tulbad). 27. Peavooluteadlased lähtuvad põhimõttest „mida sa ei kuule, see ei saa sulle kahju teha” (vt allpool jaotis F-I), eeldades, et heli ainus mõju inimeste tervisele toimub kuulmismehhanismide kaudu ning seetõttu on ainus võimalik tervisemõju kuulmiskahjustus või kurtus. 28. See (eksitav) arusaam õigustab, miks suur osa helikeskkonnast (roosad tulbad) jäetakse inimtervise kontekstis arvestamata. 29. Seda helispektri osa peetakse inimeste jaoks kuuldamatuks ja seega tervisele ebaoluliseks. 30. Veelgi olulisem on see, et joonis 1 näitab, kuidas müratasemete väljendamine dBA-s ei erista kahte oluliselt erinevat akustilist keskkonda (74 vs 58 dB). 31. Seetõttu tähendab 40 dBA sihtväärtuse määramine tuuleelektrijaamade (WPP) ümbritsevatele elamupiirkondadele ainult kuulmisfunktsiooni kaitsmist pideva müramõju eest. 32. Pakutav sihtväärtus ei kaitse ühtegi teist inimtervise aspekti, välja arvatud kuulmiskahjustuste (vt jaotis D-II allpool) ning võimalusel kõne arusaadavuse ja üldise kuulmiskoormuse vähenemise osas. 33. 40 dBA sihtväärtuse kehtestamine WPP-de läheduses asuvatele elamupiirkondadele ei taga inimeste (ega ka kariloomade) tervise kaitset. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 11 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti D. HÄIRIVUS JA MÜRASTANDARDITE EESMÄRK Oluline on märkida, et müra puhul võib esineda vahe norme ületava mürataseme ja häirimist põhjustava mürataseme vahel. Müranormid on sätestatud selliselt, et oleks tagatud inimese tervist mitte kahjustav müratase. See aga ei tähenda, et müraallikat ei oleks kuulda. Häiringu puhul inimene kuuleb müraallikat ning see ei pruugi talle meeldida, kuid tegemist ei ole tervist kahjustava olukorraga. Heli häirivus sõltub suuresti inimese individuaalsest tajust. Tuuleparkide müra häirivuse lävendina on erinevate uuringute analüüsi tulemusena välja pakutud 35 dB (Schmidt et al, 2014). Aga nagu juba öeldud, siis inimeste tundlikkus tuulikute müra häirivuse osas on erinev. (Kobrase aruanne, lk 147) I. Häirivus 34. Ülaltoodud lõik illustreerib üldistatud arusaama, millel puudub praktiliselt igasugune teaduslik tõepõhi, muutes selle antud teema kontekstis sisuliselt ebaoluliseks. 35. „Häirivus” ei ole teaduslikult kehtiv meditsiiniline ega kliiniline näitaja. 36. Tegelikult ei esine mõistet „häirivus” ei 2017. aasta Mosby meditsiinisõnastikus⁶ ega ka 2018. aasta Briti Meditsiiniassotsiatsiooni meditsiinisõnastikus⁷. 2020. aasta Oxfordi meditsiinisõnastikus leidub sellele sõnale vaid üksainus sissekanne: Pimestus (glare) n. hajutatud kõrvalise valguse soovimatu mõju võrkkestale, mis põhjustab kontrasti ja nägemisvõime langust ning samuti häirivust ja ebamugavustunnet.⁸ 37. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt: Müra kahjulik mõju on organismi morfoloogia ja füsioloogia muutus, mis põhjustab funktsionaalse võimekuse halvenemist, võime vähenemist täiendava stressiga toime tulla või 6 O’Toole MT et al. (Eds). (2017) Mosby’s Medical Dictionary. 10th Ed. Elsevier: St Louis, MI, USA. 7 British Medical Association. (2018) Medical Dictionary. 4th Edition. Dorling Kindersley: London, UK. 8 Martin E, Law J. (Eds) (2020) Concise Colour Medical Dictionary. 7th Ed. Oxford University Press: Oxford, UK. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 12 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti organismi vastuvõtlikkuse suurenemist teiste keskkonnategurite kahjulikele mõjudele.⁹ 38. On selge, et mõiste „häirivus” ei vasta WHO määratlusele. 39. „Heli häirivus sõltub suuresti inimese individuaalsest tajust.“ See on klassikaline subjektiivse parameetri definitsioon. 40. Häirivust uuritakse tavaliselt psühhoakustika valdkonnas, mitte aga kliinilises/meditsiiniteaduses, kus meditsiinilise olukorra hindamiseks on vajalikud objektiivsed meditsiinilised näitajad. 41. Individuaalne tundlikkus tuulegeneraatorite mürale varieerub", sest iga inimese varasem kokkupuude infrahelide ja madalsagedusliku müraga (ILFN) on erinev ning sageli oluliselt varieeruv. 42. Tundlikkus tuulegeneraatorite mürale suureneb vastavalt ILFN-i kokkupuute suurenemisele, kuna kuulmismehhanismides tekivad füsioloogilised kahjustused. Varasemad kokkupuuted ILFN-iga võivad olla tööalased, elukoha või vaba aja veetmisega seotud. Nende kokkupuudete ajaprofiil võib olla muutuv, sõltudes müraallika iseloomust ja asukohast. Täpsemat teavet selle teema kohta vt viited 10, 11, 12. II. Mürastandardid 43. „Müranormid on sätestatud selliselt, et oleks tagatud inimese tervist mitte kahjustav müratase.“ See väide ei ole täielikult täpne. 44. Praegused mürastandardid Euroopa Liidus on tegelikult loodud selleks, et müratasemed ei põhjustaks kuulmiskahjustusi ega kurtust 45. Eeldus, et need standardid on välja töötatud „inimtervise” kaitsmiseks, on ekslik – need kaitsevad vaid kuulmist ja kuulmisega seotud aspekte, kuid mitte tervist tervikuna. 9 World Health Organization. (1999) Guidelines for community noise. Stockholm University & Karolinska Institute: Stockholm, Sweden. pp. 21. https://www.who.int/publications/i/item/a68672 10 IARO. (2024) Health Report on Arnicle Farm, Glenbarr, Tarbert, Argyll, Scotland. Document No. IARO24-C1. Redacted version available at: IARO.org.nz. 11 Alves-Pereira M, Rapley B, Bakker H, Summers R. (2019) Acoustics and Biological Structures. In: Abiddine Fellah ZE, Ogam E. (Eds) Acoustics of Materials. IntechOpen: London. DOI: 10.5772/intechopen.82761. 12 Stepanov V. (2001) Biological effects of low frequency acoustic oscillations and their hygienic regulation. State Research Center of Russia, Moscow. https://archive.org/details/DTIC_ADA423963 Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 13 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti 46. See on selgelt nähtav joonisel 1. „Mürastandardid" nõuavad ainult seda, et akustilise keskkonna kuuldav osa mõõdetakse, rakendades A-kaalumist (dBA, punased tulbad). Kõik muud võimalikud akustiliste nähtustega seotud tervisemõjud jäetakse tähelepanuta. 47. Kui "inimtervis" oleks olnud nende standardite kujundamisel oluline tegur, ei oleks infraheli ja madalsageduslikku müra arvestusest välja jäetud, st joonisel 1 kujutatud roosad tulbad oleksid samuti arvesse võetud. 48. Näiteks Vene Föderatsioonis on mürastandardid tõepoolest loodud inimtervise kaitsmiseks, kuna seal on kehtestatud ka piirväärtused infraheliga kokkupuutele, nagu on näidatud joonisel 3. Joonis 3.Vene Föderatsiooni lubatud kokkupuute tasemed infraheliga.13 Tähelepanuväärne on, et: a) infraheli vahemik on jagatud ühe oktavi laiusteks sagedusribadeks 2, 4, 8 ja 16 Hz juures, kusjuures igaühel on erinevad kokkupuute piirväärtused, b) müratasemed on esitatud dB "Lin" ühikutes, mis tähendab kaalumata detsibelle, c) lubatud kokkupuute tasemed on määratud kahele erinevale töökeskkonnale ja kahele erinevale keskkonnamõju tüübile. 49. Tuleb märkida, et joonisel 3 esitatud arvväärtused kehtestati enne tuulegeneraatorite kasutuselevõttu ja viitavad seetõttu tonaalsele mürale, mitte aga impulsilistele akustilise rõhu lainete jadadele, mida tuulegeneraatorid kiirgavad (vt allpool jaotis E-III). 13 Reprodutseeritud siit: Stepanov V. (2001) Biological effects of low frequency acoustic oscillations and their hygienic regulation. State Research Center of Russia, Moscow. https://archive.org/details/DTIC_ADA423963 Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 14 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti E. TUULEPARKIDE MÜRA Tuuleparkides olevad heliallikaid võib jagada kaheks: -- tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli; -- rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli. Kaasaegsetel tuulikutel on üsna suurt tähelepanu pööratud müra vähendamisele ning mehhaaniline müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võtetega viidud võrdlemisi väheolulisele tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on kasutusele võetud tehnilisi lahendusi, kuid kuna on tegu suurte tehniliste seadmetega, siis teatav müraemissioon tuulikute töötamisel esineb. (Kobrase aruanne, lk 146) I. Kuuldav müra 50. Nagu eespool kirjeldatud, esineb „mehhaaniline müra“ tavaliselt kuuldavas sagedusvahemikus. Praeguste mürastandardite (sealhulgas tonaalanalüüside) raames on seda tüüpi akustilisi häireid suhteliselt lihtne leevendada või isegi täielikult kõrvaldada. 51. Ülemaailmselt kasutatavad arvutimudelid, millega prognoositakse tuulegeneraatorite akustilist väljundit, põhinevad kehtivatel mürastandarditel. Nagu on näidatud, ei kaitse need standardid inimtervist, vaid üksnes kuulmist. 52. Kõik Kobrase aruandes esitatud kujutised (joonis 76, lk 153 kuni joonis 85, lk 159) põhinevad just sellistel arvutimudelitel. 53. Seetõttu võib järeldada, et ükski neist tuulegeneraatoritest ei kujuta endast ohtu klassikalise kuulmiskahjustuse tekkeks (mida mõõdetakse audiogrammide abil) ümbruskonna elanikel. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 15 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti II. Aerodünaamiline müra 54. "Aerodünaamiline müra" on aga hoopis teistsugune nähtus, kuna enamik selle akustilisest energiast paikneb infraheli ja madalsagedusliku müra vahemikus.14 55. Seetõttu, isegi kui rakendatakse "tehnilisi meetmeid aerodünaamilise müra vähendamiseks", ei ole need piisavad üldsuse tervise kaitsmiseks. Tuulikute tekitatav müra sõltub tuule tugevusest. Vaiksema tuule korral on tuuliku pöörete arv väiksem ja sellega koos müratase madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb, kuid samal ajal tugevneb ka looduslik mürafoon, mis teataval määral varjestab tuulikute müra. (Kobrase aruanne, lk 147) 56. Kuigi tuule kiirus on ilmne tegur tööstusliku tuuleturbiini (IWT) pöörlemisel tekkiva aerodünaamilise müra hulga määramisel, on labade suurus samuti väga oluline tegur. 57. Aerodünaamiline müra on seotud õhu hulgaga, mida laba liigutab. Mida suurem on laba pindala, seda rohkem õhku see pöörlemise käigus nihutab. 58. Seega on eespool viidatud lõigus esitatud väide „Tuurbiinide tekitatud müra sõltub tuule tugevusest” puudulik. See sõltub nii tuule tugevusest kui ka labade suurusest. 59. Mis puudutab eelmainitud lõigu viimast väidet, siis on asjakohane esitada e-kirjade vahetus, mis toimus RES-i (Renewable Energy Systems) ja Šotimaal Argyle'is asuva Arnicle Farmi elanike vahel seoses Blary Hilli tuulepargiga, mis kuulub RES-ile ja alustas tööd 2021. aasta novembris/detsembris.15, 16 60. 14. juunil 2022 küsis Arnicle Farmi elanik (EM) RES-ilt järgmist: 14 Kuna tuuleturbiinide suurus kasvab, kandub järjest suurem osa heli energiast madalsageduslikule ja infraheli piirkonnale. 15 IARO. (2024) Health Report on Arnicle Farm, Glenbarr, Tarbert, Argyll, Scotland. Document No. IARO24-C1. Redacted version available at: IARO.org.nz. 16 IARO. (2023) Report on the High-Resolution Infrasonic and Low-Frequency Sound Recordings conducted at Arnicle Farm, Glenbarr, Tarbert, Argyll, Scotland in 2022 and 2023. Document No. IARO23-C1. Redacted version available at: IARO.org.nz. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 16 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti Miks viis turbiini, mis peaksid olema peatatud, aeglaselt pöörlevad? Me kogeme Arnicles rohkem häiringuid alates nende käivitamisest, samuti häiritud und.17 61. RES-i töötaja vastus: Turbiinid on praegu automaatse piirangu all. See automaatne piirang tähendab, et turbiinide pöörlemiskiirus on tavapärasest madalam ja elektritootmist ei toimu. Minu kolleegid uurivad jätkuvalt teie poolt reedest saadik raporteeritud probleeme ning me kindlasti kontrollime, kas turbiinide töös on hiljuti midagi muutunud, kuid andmetest, mida ma vaatan, ei paista midagi erilist.18 62. Tundub, et eeldatakse, et "elektri tootmise puudumine" on sama, mis "müra puudumine",19 mõistmata, et häiringu põhjustab õhu liikumine pöörlevate labade tõttu. Arnicle Farmi elaniku EM-i vastus vähem kui tund hiljem: Uskuge mind, siin on rohkem häiringuid – mu abikaasa läks just uuesti magama... see on ennekuulmatu, kuna ta veetis väga rahutu öö ja on kurnatud.20 63. 07. juulil 2022 kirjutas Arnicle'i Farmi elanik EM Argyll & Bute'i volikogule: Blary Hilli tuulepargi häiring mõjutab meid väga halvasti, sest RES ei ole esimest viit turbiini peatanud vaid laseb neil vabalt pöörelda. Oleme mitu korda palunud, et need täielikult peatatakse, kuid nad keelduvad, väites, et muutust pole toimunud. (...) Meil on Arnicles väga raske elada ja peame peaaegu iga päev mõneks tunniks mujale minema, et saada tuulepargist leevendust.21 64. 27. septembril 2022 kirjutas Arnicle'i talu elanik (EM) taas RES-ile: "Kui tänane päev on ettekujutuse andmiseks sellest, mis tulemas on, kui kõik turbiinid pöörlevad, siis te sunnite meid kodust lahkuma, kui see jätkub.“22 Ja järgmisel päeval uuesti: 17 E-kiri Arnicle Farmi elanikult (EM) RES-le (MG) 14. juunil 2022 kell 10:31. 18 E-kiri RES-lt (MG) Arnicle Farmi elanikule (EM) 14. juunil 2022 kell 10:49. 19 See võib isegi tõsi olla, kui arvesse võetaks ainult A-kaalutud helirõhutasemed, vt joonis 1. 20 E-kiri Arnicle Farmi elanikult (EM) RES-le (MG) 14. juunil 2022 kell 11:24. 21 E-kiri Arnicle Farmi elanikult (EM) Argyll & Bute'i volikogule (vanemplaneerimisametnikule AK) 07. juulil 2022 kell 15:12. 22 E-kiri Arnicle Farmi elanikult (EM) RES-le (MG) 27. septembril 2022 kell 13:58. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 17 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti Miks te ignoreerite meie palvet uurida madalsagedusliku müra, kuna just see tekitab häiringut Arnicle'i atmosfääris, mitte kuuldav müra, mida te jälgite? 23 65. 29. septembril 2022 rõhutas RES: Meie seire on näidanud nende turbiinide müraolukorra märkimisväärset paranemist pärast tehtud parandustöid ning oleme otsustanud taaskäivitada kolm masinat.24 66. Sellele vatas Arnicle Farmi elaniku (EM) abikaasa ning vastus ei olnud üllatav: Teie 29. septembri e-kirjale vastates – ma ei ole rahul sellega, et mind või [EM-i] valetajaks nimetatakse.25 67. See lühike e-kirjavahetuse ärakiri näitab tuuleenergia tööstusega seotud akustikute hoiakut. 68. Müraolukorra "märkimisväärset paranemist" peeti toimunuks, kuid see tõlgendus tähendas elanike jaoks tegelikult akustilise häiringu süvenemist. 69. See olukord tekib, kuna tööstuse palgatud akustikud, järgides kehtestatud juhiseid, tuginevad müratasemete hindamisel üksnes dBA väärtustele. 70. Need akustikud, nagu ka Kobrase aruande autorid, on tervise ja mürasaaste teemadel tõsiselt eksiteel. 71. Ainuüksi KSH protokollidele toetumine tuuleenergiajaamade akustilise mõju hindamisel viib inimeste ja loomade tervise tõsise halvenemiseni nende vahetus läheduses. Elamualadel tekkiv müratase ei ole otseselt sõltuvuses tuuliku mõõtmetest. Pigem on sama müraemissiooniga tuulikute puhul kõrgema tuuliku puhul elamualani jõudev müratase mõnevõrra väiksem, sest vahemaa on suurem. (Kobrase aruanne, lk 148-9) 72. Kui see "müratase" viitab kuuldavale mürale, mida tekitavad käigukastid ja muud mehhaanilised IWT komponendid, siis on tõepoolest teoreetiliselt võimalik, et kõrgemate turbiinide puhul jäävad need seadmed elamutest (veidi) kaugemale. 23 E-kiri Arnicle Farmi elanikult (EM) RES-le (MG) 28. septembril 2022 kell 15:43. 24 E-kiri RES-lt (MG) Arnicle Farmi elanikule (EM) 29. septembril 2022 kell 17:02. 25 E-kiri Arnicle Farmi elanikult (DM) RES-le (MG) 30. septembril 2022 kell 09:27. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 18 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti 73. Kui see „müratase“ peaks viitama ka aerodünaamilisele mürale, siis on see väide tõsine teaduslik eksiarvamus. 74. Mitte ainult ei tooda kõrgemad tuuleturbiinid palju rohkem infrasoonilist energiat, vaid mida kõrgem on turbiin, seda kaugemale ja tugevamalt infrasoonilised komponendid levivad.26 III. Tuuleturbiinide akustilised signatuurid (WTAS) 75. Joonis 1 esindab seadusandlusega kehtestatud müratasemete mõõtmise metoodikat: ajaliseks lahutusvõimeks on 10-minutilised keskmised väärtused, spektraalseks lahutusvõimeks 1/3 oktaavi ning helirõhutaset väljendatakse dBA-des.27 76. Teadlased ei ole aga piiratud nende lihtsustatud ja aegunud metoodikatega. 77. Siin uuritakse akustilist keskkonda ajalisel lahutusvõimel 1 sekund ja spektraalsel lahutusvõimel 1/36 oktaavi. 78. Lihtsustatult võib öelda, et IARO teadlased uurivad akustilist keskkonda mikroskoobiga, mitte luubiga. See tähendab, et nii ajaline kui ka spektraalne lahutusvõime on märkimisväärselt suurenenud. 79. Kasutades uusi tehnikaid salvestatud helimaastike analüüsimiseks,28 muutuvad keskkondade A ja B vahel tuvastatud olulised erinevused mõistetavaks (vt joonis 1). 80. Joonis 4 näitab sama sagedusjaotust keskkonnas A ja keskkonnas B, kuid kõrgema spektraalse lahutusvõimega: 1/36 oktaavi asemel 1/3 oktaavi nagu joonisel 1. 81. Joonis 5 pakub hariduslikku kujutist sellest samast joonisest 4. 26 Moller H, Pedersen CS. (2011) Low frequency noise from large wind turbines. Journal of the Acoustical Society of America, 129(6):3727-44. doi: 10.1121/1.3543957. 27 Tuleb märkida, et need tehnilised spetsifikatsioonid on tuletatud peaaegu sajand tagasi eksisteerinud parimate mõõteseadmete võimekusest. 28 Bakker HHC, Rapley BI, Summers SR, Alves-Pereira M, Dickinson PJ. (2017). An Affordable Recording Instrument for the Acoustical Characterisation of Human Environments. Paper presented at ICBEN-(International Commission for the Biological Effects of Noise)-2017, Zurich, Switzerland (Paper No. 3654). https://www.icben.org/2017/ICBEN%202017%20Papers/SubjectArea05_Bakker_P40_3654.pdf. ** Käesoleva IARO aruande autoritel puudub igasugune rahaline huvi SAM Technology suhtes. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 19 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti Joonis 4. Sama kahe keskkonna sagedusjaotus, mis on kujutatud joonisel 1, kuid kõrgema spektraalse lahutusvõimega – 1/36 oktaavi asemel 1/3 oktaavi – ning suurema ajalise lahutusvõimega – 1-sekundilised keskmised väärtused 10-minutiliste keskmiste asemel. On märgatav, et keskkonnas A esineb mitmeid tippe, mis viitavad harmoonilisele seeriale (mis on impulsside jada tunnus), samas kui keskkonnas B see akustiline nähtus puudub. Oluline on meeles pidada, et mõlemas keskkonnas on dBA-des väljendatuna sarnased „müratasemed“ (36 vs. 38 dBA) (vt joonis 1). 82. Samuti tasub rõhutada, et keskkondade A ja B iseloomustus põhineb otsestel teadusliku taseme välitöö mõõtmistel (mitte arvutimudelitel) ning: a. neil on sarnased müratasemed dBA-des (36 vs. 38 dBA), b. nende müratase jääb alla sihtväärtuse 40 dBA, c. need on akustiliselt märkimisväärselt erinevad (74 vs. 58 dB kaalukohandamata). Joonis 4 näitab akustilise nähtuse – impulsside jada – esinemist keskkonnas A, mis aga keskkonnas B puudub. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 20 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti Joonis 5. Joonis 3 hariduslik esitus, mis toob esile graafiku osad, mis on antud teema mõistmiseks olulised. See kujutab akustilise energia jaotust keskkonnas sageduse lõikes, põhinedes 600-sekundilise (10-minutilise) mõõtmise keskmistel väärtustel. Infraheli (alla 20 Hz) ja madalsageduslik müra (20–200 Hz) vastavad graafikul näidatud sagedusvahemikele. Müratase on väljendatud Y-teljel detsibellides (dB). Punane ring tähistab impulsside jada spektraalseid komponente kui harmoonilist seeriat, mille põhisagedus on 0,8 Hz, mida illustreerivad sinised ümberpööratud kolmnurgad. Need impulsid on tekitatud tuuleturbiini poolt, mille labade möödumise sagedus on 0,8 Hz. 83. Matemaatilistel põhjustel, mis on täielikult selgitatud teistes teaduslikes ja eelretsenseeritud publikatsioonides,29,30 esindavad need impulsside jadad tuuleturbiinide akustilist väljundit, mida nimetatakse tuuleturbiini akustiliseks signatuuriks (WTAS). 84. WTAS-i olemasolu keskkonnas A on põhjuseks, miks müratase seal on oluliselt kõrgem (74 dB) võrreldes keskkonnaga B (58 dB). 85. Siiski, nagu on näha võrdlevast joonisest 1, kui säilitada seadusandlusega kehtestatud ajaline ja spektraalne lahutusvõime – 10-minutilised keskmised ja 1/3 oktaavi 29 Bakker HHC, Alves-Pereira M, Mann R, Summers R, Dickinson P. (2023) Infrasound exposure: High resolution measurements near wind power plants. In: Suhanek M, Kevin Summers J. (Eds) Management of Noise Pollution. IntechOpen: London. DOI: 10.5772/intechopen.109047, 30 Alves-Pereira M, Krough C, Bakker HHC, Summers R, Rapley B. (2019) Infrasound and low frequency noise guidelines – Antiquated and irrelevant for protecting populations. Proceedings of the 26th International Congress on Sound & Vibration, Montreal, Canada, July 7-11, No. 682. (Eelretsenseeritud konverentsiettekanne). Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 21 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti ribalaiuse jaotus –, siis sellist tüüpi teavet ei registreerita ning keskkondi A ja B peetakse (ekslikult) võrreldavateks. 86. WTAS-i peetakse inimeste tervisele ebaoluliseks, kuna see esineb peamiselt infrasoonilises vahemikus, mida peetakse inimesele kuuldamatuks ja seetõttu tervisele kahjutuks.31 87. Kui WTAS-e peetaks inimeste tervise seisukohalt piisavalt oluliseks, et neid kvantifitseerida, siis praegu kehtivad müramõõtmise metoodikad muudaksid selle kvantifitseerimise võimatuks. 88. 2022. aastal avaldatud eelretsenseeritud teadusartiklis leiti WTAS-il tugev seos unehäiretega: kui WTAS oli kohal, siis elanikud ei maganud; kui see puudus, magasid nad rahulikult.32 31 Kasutades „valguse“ analoogiat, oleks see võrreldav uskumusega, et elektromagnetkiirgus, mida silmad ei taju (nagu röntgenikiired, mikrolained, ultraviolettkiirgus), on inimeste tervisele ebaoluline, kuna seda ei nähta valgusena. Pealegi on hiljutised uuringud näidanud, et infrasoonilisi signaale suudab aju töödelda, kuid need ei kandu läbi klassikaliste kuulmisteede. Vaata: Weichenberger M, Bauer M, Ku¨hler R, Hensel J, Forlim CG, Ihlenfeld A, et al. (2017) Altered cortical and subcortical connectivity due to infrasound administered near the hearing threshold: Evidence from fMRI. PLoS ONE, 12(4): e0174420. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0174420. 32 Bakker HHC, Alves-Pereira M, Mann R, Summers R, Dickinson P. (2023) Infrasound exposure: High resolution measurements near wind power plants. In: Suhanek M, Kevin Summers J. (Eds) Management of Noise Pollution. IntechOpen: London. DOI: 10.5772/intechopen.109047, Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 22 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti F. LÜHIKE ÜLEVAADE INFRAHELI JA ADALSAGEDUSLIKU MÜRA MÕJUST TERVISELE I. „See, mida sa ei kuule, ei saa sulle kahju teha“ Inimese kuuldelävi algab kesksagedustel (500–4000Hz) helirõhu tugevusest 0–20dB, madalsageduslikus spektrivahemikus (0–200 Hz) peab heli tajumiseks helirõhk olema oluliselt tugevam –u 80 dB 20 Hz piirkonnas ning u 107 dB 4 Hz piirkonnas. Tuuleparkide madalsagedusliku müra mõjust rääkides tuleb seda põhimõtet arvestada. (Kobrase aruanne, lk 161) 89. Eespool toodud lõigus, mis on transkribeeritud Kobrase aruandest, esineb mitmeid ebatäpsusi. 90. Kõige olulisem viga on eeldus, et infraheli ja madalsagedusliku müra mõju tervisele on seotud üksnes akustilise energiaga, mida saab kuulmisfunktsiooni kaudu tajuda, st „see, mida sa ei kuule, ei saa sulle kahju teha“. 91. See idee tõestati teaduslikuks eksiarvamuseks juba 1978. aastal, kui leiti, et geneetiliselt kurdid hiired olid infraheli mõjule tugevalt vastuvõtlikud.33 92. Hiljutisemad uuringud on näidanud, et aju töötleb infrahelisignaale, mis ei kandu klassikaliste kuulmisteede kaudu.34 93. Kobrase aruande autorite arvates on „põhimõte, mida tuleb arvesse võtta tuulepargi madalsagedusliku müra mõju arutamisel“, tegelikult ekslik käsitlus. 94. Tuuleparkide kontekstis pannakse suurt rõhku küsimusele, kas „müra“ on tajutav või mitte, 33 Busnel RG, Lehmann AG (1978). Infrasound and sound: Differentiation of their psychophysiological effects through use of genetically deaf animals. Journal of the Acoustical Society of America, 63(3):974-977. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/670562/ 34 Weichenberger M, Bauer M, Ku¨hler R, Hensel J, Forlim CG, Ihlenfeld A, et al. (2017) Altered cortical and subcortical connectivity due to infrasound administered near the hearing threshold: Evidence from fMRI. PLoS ONE, 12(4): e0174420. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0174420. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 23 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti vihjates, et kui „müra“ ei tajuta kuulmismeele kaudu, siis ei saa see olla kahjulik – mis on vastuolus meditsiiniteaduste põhialustega.35 95. See arusaam on muidugi absurdne (vt joonealune märkus 31). 96. Seetõttu, kuigi väide „Madalate sageduste vahemikus (0–200 Hz) peab helirõhk olema oluliselt kõrgem, et heli oleks tajutav—umbes 80 dB 20 Hz juures ja umbes 107 dB 4 Hz juures“ võib olla tõene, ei oma see tähtsust tervisemõjude seisukohalt, välja arvatud kuulmisfunktsioon. II. Infraheli ja madalsagedusliku müra allikad Madalsagedusliku heli komponent on olemas enamikes helides. Seda põhjustavad nii inimtekkelised (liiklus) kui looduslikud (tuul) allikad. Selleks, et madalsageduslik heli saaks olla häiriv või tervist kahjustav, on oluline madalsageduslike helide puhul nende helirõhk. (Kobrase aruanne, lk 161) 97. Siin vihjatakse taas mitmetele ebatäpsustele. 98. Kuigi on tõsi, et „madalsageduslikud komponendid esinevad enamikus helides, olles põhjustatud nii inimtekkeliste (nt liiklus) kui ka looduslike allikate (nt tuul) poolt“, on eksitav vihjata, et need allikad on sarnased või võrreldavad. Tegelikult on need märkimisväärselt erinevad. „Enamik helisid“ ei sisalda impulsside jadasid ega isegi tonaalsust selles sagedusvahemikus. 99. Akustiliste sündmuste ajaprofiil on tervisemõjude määramisel fundamentaalse tähtsusega, kui rääkida sellest füüsilisest haiguse tekitajast (müra)—mitte ainult heli keskmine helirõhu tase. 100. Kui esitatakse väiteid nagu „selleks, et madalsageduslik heli oleks häiriv või tervisele kahjulik, on määravaks selle helirõhu tase“, siis eksitatakse nii riigiametnikke kui ka tavainimesi uskuma, et helirõhu tase on tervisemõjude hindamisel kõige olulisem (kui mitte ainus) tegur ILFN-i (infraheli ja madalsagedusliku müra) kokkupuute kontekstis. 101. Nagu näidatud joonisel 1, ei võimalda üldiselt kasutatav helirõhu tase (väljendatud dBA- des) eristada kahte oluliselt erinevat akustilist keskkonda. Tuulikud, nagu paljud teised helide allikad, põhjustatavad madalsageduslikke helisid, kuid senised mõõtmised ja uuringud tuuleparkides 35 Sõna „müra“ on siin esitatud jutumärkides semantilistel põhjustel: Kui akustiline nähtus ei ole inimesele kuuldav ja müra määratletakse kui soovimatu heli, siis müra, mida on võimalik tajuda, kuid mitte kuulda, tuleb esitada kui „müra“. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 24 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti ei ole senini tuvastanud madalsageduslikke helisid tasemel, kus nad oleksid kuuldavad ja seega saaksid põhjustada tervisemõjusid. (Kobrase aruanne, lk 154) 102. Siin ilmnevad taas sügavalt juurdunud teaduslikud eksiarvamused SEA protokollides: 103. „…ei ole senini tuvastanud madalsageduslikke helisid tasemel, kus nad oleksid kuuldavad...“ Jällegi peetakse heli klassikalist kuuldavust ainsaks oluliseks teguriks, jättes kõik muu kõrvale. Vihjatakse, et tegutsemine on vajalik vaid siis, kui madalsagedusliku heli mõõdetud tasemed on piisavalt kõrged, et need oleksid kuuldavad. See kinnistab ekslikku arusaama, et „see, mida sa ei kuule, ei saa sulle kahju teha“. 104. „Senised mõõtmised... ei ole senini tuvastanud madalsageduslikke helisid tasemel, kus nad ... saaksid põhjustada tervisemõjusid.“ See ei ole teaduslikult tõestatud ega ka tõestatav väide. Tõsiasi, et mõned uuringud ei ole leidnud tervisemõjusid, ei saa olla tõendiks, et neid üldse ei eksisteeri—eriti arvestades, et teised uuringud on jõudnud vastupidistele järeldustele. Vt lisa B näitena selle olukorra kohta. Senised uuringud tuuleparkides on näidanud, et tuulikute põhjustatav madalsageduslik heli jäi samale tasemele kui tavapärane keskkonnafoon (Leventhall, 2006). (Kobrase aruanne, lk 154) 105. Helirõhu keskmine tase võib 1/3-oktavi spektraalse lahutusega ja 10-minutiliste ajakeskmistustega analüüside kasutamisel olla võrreldav tavalise taustamüraga ning sellistel tingimustel võib see varjata kõik erinevused müra iseloomus. 106. Siiski on tegemist vananenud metoodikaga, mida kasutatakse tänapäevalgi (nagu on ette nähtud seadusandlikes dokumentides ja juhistes), kuigi juba aastakümneid on olemas tehnoloogiad ja analüüsimeetodid, mis võimaldavad akustilist keskkonda teaduslikumalt ja suurema lahutusvõimega analüüsida. 107. Joonis 6 kujutab samu kahte keskkonda, A ja B, mis on esitatud ka joonistel 1 ja 4, kuid siin on andmed esitatud sonogrammidena. Spektraalne lahutus on 1/36-oktavi ning ajaline lahutus on 1 sekund, kokku 600 sekundi (10 minuti) jooksul. 108. Joonis 7 on joonise 6 hariduslik esitlus. 109. Joonis 6 näitab, milline helirõhutase (SPL, väljendatud kaalumata dB-des värviskaala järgi) esines igas 1/36-oktavi sagedusribas igal järjestikusel sekundil. 110. Keskkonnataustamüra erinevust WTAS-i (tuuleturbiini akustiline signatuur) esinemise ja puudumise korral on võimalik näha ka tavakuulajal. 111. Joonisel 4 nähtavad WTAS-i impulsside jadad, mis ilmnevad harmoonilise seeria tippudena, väljenduvad sonogrammis pidevate horisontaalsete joontena Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 25 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti (Keskkond A). See tähendab, et joonisel 4 nähtavad energiatipud esinevad igal järjestikusel sekundil, moodustades horisontaalsed jooned. 112. Need horisontaalsed jooned puuduvad keskkonnas B, nagu on näha vastavas sonogrammis. Joonis 6. Keskkonna A (ülemine) ja keskkonna B (alumine) sonogrammid. Oluline erinevus nende kahe akustilise keskkonna vahel on visuaalselt ilmne. 113. Selliste teadusliku täpsusega analüüside abil, kus akustilise keskkonna jälgimine toimub suurema ajalise ja spektraalse lahutusvõimega – liikudes suurendusklaasilt mikroskoobile – saab loodusliku taustamüra selgelt eristada inimtekkelisest mürast. Loodus ei tekita tavaliselt akustilisi sündmusi sirgete joonte kujul (harmoonilise reana) nii pika aja jooksul. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 26 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti Joonis 7. Joonis 6 hariduslik esitus, mis toob esile graafiku osad, mis on antud teema mõistmiseks olulised. See kujutab keskkonna sagedusjaotust, mis põhineb 600-sekundilise (10- minutilise) mõõtmise keskmisel. On märgitud piirkonnad, mis vastavad infrahelile (alla 20 Hz) ja madalsageduslikule mürale (20–200 Hz). On esitatud näited SPL-i (helirõhutase) väärtustest, nagu need on loetavad värvikoodiga skaalal. III. Kobrase aruandes viidatud uuringud 114. Kobrase aruanne viitab kahele uuringule, et toetada oma seisukohta, et tuuleparkidest lähtuv müra ei mõjuta tervist (välja arvatud juhul, kui see on kuuldav). 115. Need uuringud on: a. Maijala P, Turunen A, Kurki I, Vainio L, Pakarinen S, et al. (2020) Infrasound does not explain symptoms related to wind turbines. Publications of the Finnish Government’s Analysis, Assessment and Research Activities, 2020:34. Prime Minister’s Office: Helsinki.36 (Kobrase aruanne, lk 161), ja b. Marshall N, Cho G, Toelle BG, Tonin R, Bartlett DJ, et al. (2023) The Health Effects of 72 Hours of Simulated Wind Turbine Infrasound: A Double-Blind Randomised 36 https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/handle/10024/162329 Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 27 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti Crossover Study in Noise-Sensitive, Health Adults. Environmental Health Perspectives, 131(3): 1-10.37 (Kobrase aruanne, lk 162) 116. IARO teadlased on juba läbi viinud kriitilise analüüsi nendest (ja teistest) uuringutest. Kahjuks on IARO teadlaste arvates neil kahel uuringul tõsised metodoloogilised vead, mis muudavad nende järeldused täielikult kehtetuks. 117. Lisa B sisaldab väljavõtet 2024. aasta IARO Arnicle terviseraportist, kus on esitatud nende kahe uuringu kriitiline analüüs ning selgitatud, miks nende järeldused ei põhine teadusliku meetodi alustel. 37 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/36946580/ Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 28 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti G. JÄRELDUSED 118. IARO teadlased tunnistavad täielikult, et valitsusi üle maailma on teavitatud võimalikest majanduslikest eelistest, mida tuuleelektrijaamad (WPP-d) võivad nende riikidele tuua. 119. Siin esitatud andmed näitavad aga, et nende eeldatavate majanduslike eelistega kaasneb märkimisväärne kulu – inimeste ja loomade tervise oluline halvenemine tuuleparkide läheduses. 120. Kohalikele omavalitsustele Eestis esitatud Kobrase aruanne, mis vastab hästi SEA direktiividele, kinnistab vigaseid ja vananenud müramõõtmise meetodeid, mis peaksid ennetama tervisekahjustusi. 121. Neid vigaseid ja vananenud meetodeid kasutatakse järelduste õigustamiseks, mis on sageli otsesed teaduslikud eksiarvamused. 122. See kehtib eriti tuuleparkide akustilise mõju tervisemõjude kohta. 123. Kuna Kobrase aruande alajaotus 4.6.1 vastab formaalselt Eesti riiklikele õigusaktidele ja EL-i SEA direktiividele, jätkab see teadusliku eksiarvamuse levitamist, et „mida sa ei kuule, see ei saa sind kahjustada“. 124. Loodetakse, et asjaomased ametiasutused ja üldsus võtavad järgmised soovitused kaalumisele. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 29 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti H. SOOVITUSED 125. Kobrase aruanne märgib, et selle projekti teine etapp, mille käigus paigaldatakse mitu tuuleelektrijaama (WPP) üle Eesti maapiirkondade, võib aset leida. 126. Kui teine planeerimisfaas algatatakse, tehakse järgmised soovitused otsustajatele, valitsusametnikele ja üldsusele (vastavalt vajadusele): I. Akustika 127. Enne tuuleparkide esmast rajamist tuleb läbi viia baasmürataseme mõõtmised, mis hõlmavad ka infraheli spektri piirkonda. 128. Mõõtmiste analüüs peab sisaldama nii madala eraldusvõimega keskmisi (väljendatuna kaalumata dB-des) kui ka kõrge eraldusvõimega näidiseid infraheli ja madalsagedusliku müraspektri ulatuses. 129. See tähendab, et müramõõtmise protokolle ei saa määrata ainult kehtivad õigusaktid, vaid neid peab suunama ka teaduslikult korrektne praktika. 130. Need müramõõtmised ei tohi piirduda ainult arvutimudelitega. 131. Pärast WPP-de paigaldamist tuleb neid müramõõtmisi ja analüüse regulaarselt läbi viia vähemalt viis aastat (eeldusel, et kõik heaks kiidetud tuuleelektrijaamad saavad järgmise viie aasta jooksul täismahus paigaldatud ja töötavaks). 132. Kuna WTAS-i levik on suunatud, peavad mõõtmised ja analüüsid katma kõik tuulesuunad ja ilmastikutingimused kõigil aastaaegadel. 133. Need toimingud peaks läbi viima Eesti riiklik rahvaterviseagentuur. Kui see pole võimalik, peaksid kodanikud neid tegevusi ellu viima kodanikuteaduse algatuste kaudu. II. Rahvatervis 134. Enne tuuleparkide rajamist tuleks intervjueerida kõiki lähipiirkonna elanikke (kuni 20 km raadiuses), et kindlaks teha: a) nende varasem kokkupuude ILFN-iga, b) nende praegune kliiniline seisund, c) nende varasem haiguslugu. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 30 (31) technologies.co.nz Kobras OÜ aruande (müraosa) ülevaade, Eesti 135. Tuuleparkide rajamise ajal ja pärast seda tuleb elanikke jälgida seoses asjakohaste kliiniliste ja reproduktiivsete näitajatega (mitte ainult subjektiivsete psühhoakustiliste parameetritega) vähemalt viie aasta jooksul. 136. Need toimingud peaks läbi viima Eesti riiklik rahvaterviseagentuur. Kui see pole võimalik, peaksid kodanikud neid tegevusi ellu viima kodanikuteaduse algatuste kaudu. III. Kariloomade tervis 137. Enne tuuleparkide rajamist tuleb loomapidajatel koostada üksikasjalikud aruanded, mis kajastavad suremust, sündimust ja haigestumist nende karjas. 138. Neid näitajaid tuleb jälgida vähemalt viis aastat pärast tuuleparkide paigaldamist. 139. Need toimingud peaks läbi viima Eesti riiklik loomade ja kariloomade terviseagentuur. Kui see pole võimalik, peaksid kodanikud neid tegevusi ellu viima kodanikuteaduse algatuste kaudu. Rahvusvaheline Akustikauuringute Organisatsioon 37 Weston Ave, Palmerston North, Uus-Meremaa Tel +64 21 033 6528 http://smart- lk 31 (31) technologies.co.nz
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel