dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
Väljaminev dokumentAvalik

Vastuskiri

Terviseamet · 17. aprill 2025
Viit
9.3-1/25/1915-2
Registreeritud
17. aprill 2025
Dokumendi liik
Väljaminev dokument
Adressaat
Kuusalu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused
Toimik
9.3-1/2025
Vastutaja
Karmen Põld (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond)

Failid

  • 📎9.3-1251915-2 17.04.2025 Väljaminev dokument.asice396 KB

Sisu (failidest)

Teie 13.03.2025 nr 7-2/10 Kuusalu Vallavalitsus [email protected] Meie 17.04.2025 nr 9.3-1/25/1915-2 Kuusalu valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu kooskõlastamine Vastavalt Kuusalu valla üldplaneeringu algatamise ajal kehtinud planeerimisseadusele ja kehtivale Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ esitasite Terviseametile (edaspidi amet) kooskõlastamiseks Kuusalu valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu. Kuusalu Vallavolikogu algatas 17.06.2009 otsusega nr 49 Kuusalu valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise. Üldplaneeringut menetletakse seetõttu kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse järgi. Kuusalu vald asub Harjumaa idaosas. Valla pindala on 707,93 km2 . Kuusalu vallas on kolm alevikku ja 64 küla. Valla keskuseks on Kuusalu alevik, mis asub 39 km kaugusel Tallinnast. Valla teised suuremad asulad on Kiiu ja Kolga alevik. Valda läbib riikliku tähtsusega Tallinn– Narva põhimaantee. Vald piirneb idas ja kagus Lääne-Virumaaga (Haljala, Kadrina ja Tapa vallaga), lõunas Anija vallaga, läänes Jõelähtme vallaga. Kuusalu vald ümbritseb Loksa linna. Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning selle alusel planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste ning maakasutuse juhtotstarvete määramine. Üldplaneeringuga määratud juhtotstarve ning planeeringuala kasutus- ja ehitustingimused on aluseks edaspidisel täpsemal planeerimisel – detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel, nii ehitusteatise ja ehitusloakohustusega kui vaba ehitustegevuse alla kuuluvate ehitiste püstitamisel. Üldplaneering koostatakse kogu Kuusalu valla territooriumile. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi planeeringu KSH. KSH selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumil. KSH tulemused kajastatakse üldplaneeringu lahenduses. Amet on tutvunud materjalidega aadressil https://dge.ee/maps/Kuusalu-vald/ ning kooskõlastab Kuusalu valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu. Täiendavalt juhib amet tähelepanu järgnevale:  Üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.5 Maa- ja ruumikasutus valla territooriumil on kirjutatud: „Uute müra suhtes tundlikuma funktsiooniga hoonete (eluhooned, koolid, lasteaiad, puhkeotstarbelised hooned) rajamisel tuleb järgida asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit ning tagada head tingimused hoonete siseruumides.“ Amet juhib tähelepanu, et lisaks tuleb jälgida, et müratundlike hoonete maa-alal (välisõhus) ei ületataks keskkonnaministri 16.12.2016 määruses Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud müra normtasemeid.  Üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.1.1 Tiheasustusega alad ja kompaktse hoonestusega alad on kirjutatud: „Maanteede mõju tõttu (müra ja õhusaaste) ei ole Tallinn–Narva maantee ääres soovitatav kavandada uusi hooneid lähemale kui 250-300 m tee servast. Leevendusmeetmete rakendamisel on võimalik kaaluda elamute rajamist teele lähemale.“ ja punktis 6.4 Teed ja taristud on kirjutatud: „Müratundlike ehitiste kavandamisel tee kaitsevööndisse on vajalik rakendada müra leevendavaid meetmeid (nt müratõkkeid või rangemaid nõudeid hoonete välispiirde heliisolatsioonile.“ Tulenevalt ehituseadustiku § 71 lõikest 1 on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis muuhulgas vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Amet ei soovita rajada uusi müratundlike hooneid teekaitsevööndisse. Juhul kui seda siiski planeeritakse, tuleb hinnata liiklusest lähtuvate müratasemete vastavust planeeritaval maa-alal KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemetele.  Lisaks on üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.6 Tootmise maa-ala kirjutatud: „Tundlike aladega piirnemisel on tootmismaa arendaja kohustus häiringute leevendamiseks kaitsehaljastuse rajamine tundliku ala ning tootmismaa vahele. Ülenormatiivse müra leevendamiseks peab kaitsehaljastus olema vähemalt 50 m lai. Soovitatav on kasutada segapuistut (okas- ja lehtpuud). Kaitsehaljastus kavandatakse häiringu tekitaja s.o tootmisettevõtte maa-alale.“ Amet on seisukohal, et peamiseks mürahäiringute ennetamise meetmeks on müraallika ja müratundliku objekti vahele võimalikult suure puhverala jätmine. Sellest tulenevalt märgib amet, et esmajoones on oluline müraallikate paigutamine müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Kaitsehaljastuse mürahäiringuid leevendavat toimet ei ole võimalik täpselt hinnata ning see võib olla sõltuv aastaajast. Parima müra leevendava efekti annab müra tekitavate seadmete mõju suunamine müratundlikest aladest eemale, kasutades muuhulgas madala müratasemega tehnoloogilisi lahendusi, müraallika ehituslike meetmetega varjestamist või müratõkke rajamist, mis asub vahetult müraallika või müratundliku objekti läheduses. Igasuguse müra leevendava meetme rajamisega või kasutusele võtmisega peaks kaasnema ka selle leevendava mõju tõhususe hindamine, näiteks modelleerimise või müra mõõtmise kaudu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Põld vaneminspektor (keskkonnatervis) Karmen Põld 54840193 [email protected] 2(2)
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel