Vormsi vallas Hosby külas Hosbyranna maaüksuse detailplaneeringu materjalid kooskõlastamiseks. GeoBaltica OÜ

N Eh i tus ke el uv 1. nd 1. 8 1 8 0 S Pk 1. 6 6 K r 1 ,0 as uk oh t or i en tee 1. ru 4 v 4 1. 4 9 1.47 1.07 90701:003:0285 0,96 Olemasolev kruusakattega Kraav - 0.26 0.74 0.94 Hosby tee TINGM˜RGID: 1.03 1.10 0. 94 AJ 1. 0 4 0. 88 1.09 - PLANEERITAVA ALA PIIR - 0.20 90701:003:0510 1 PK Kr 0 1. 1.04 0.92 1.11 0 1.07 0.56 .9 9 1.08 1.06 0.59 0.75 0.75 1.15 1. 1 1 0.30 -0.30 - OLEMASOLEV KINNISTU PIIR 0.71 1.04 0.40 1. 3 0.99 1 - VEEPIIR 0.68 1 0.80 0.89 . 13 - 0.25 0, 5 0.50 1.37 0.26 - OLEMASOLEV SIDETRASS 1. 0.55 19 1. 0 6 0.43 0.47 0.04 0.27 1.38 0.55 - LIINIRAJATISE KAITSEVND, 2m - 0.10 0.37 0.15 0.32 0.85 0.11 90701:003:0702 - PLANEERITUD JUURDEP˜˜SUD 0, 0 0.15 - PLANEERITUD PARKIMIS- 0 0 .9 0.39 1.19 .9 .05 9 0.39 0.15 8 JA KRUUSA- VI KILLUSTIKKATTEGA ALA 0.15 -0 -0.18 0.29 Kr 0.24 4 ,5 .0 6 .0 0 0 - PLANEERITUD PAADISILD 0 0.43 03 - 0. X=6537650 Y= 463500 -0.22 0.69 - PLANEERITUD PAADIKUUR/K˜MPINGUD 1. 0.06 pk HARRASTUSKALURITELE 0 0 9 .9 9 0.52 15 0.34 0. 10 0. 2 - 0.70 0.10 - PLANEERITUD ALA PAADIKUURIDE JA K˜MPINGUTE JAOKS .0 0.28 0.07 0.33 0 0.23 1. 3 0.89 - PLANEERITUD LINNUVAATLUSTORN JA ALA 1. 2 0.82 3 0.03 0.27 0 -0.23 v a ra K 0.03 1.90 - PLANEERITUD SUITSUAHI JA KALAPUHASTUSLAUD -0.12 0.63 0.19 - PLANEERITUD LAUAD-TOOLID -0.25 8 1 0.37 .0 .2 0.55 0 0.30 POS 1 0 - - 4 .0 0.14 -0.17 -0.29 -0.22 0 - PLANEERITUD VALGUSTI - 0.54 0.22 0.45 -0.08 -0.18 100 % PT Kat as Kr t rikaar 0.41 dilol ev r annaj 5m 22 450 m† -0.14 oon 0.61 -0.19 0.24 vee 0.56 pi - ir 10m 5,6 ha - PLANEERITUD PUURKAEV, 25 pk 0 .04 .2 .20 -0.17 0 SANITAARKAITSEVND 10m 2 -0.16 11 -0.19 .5 3 -0.26 1 .4 -0.16 -0.18 0 - Lnemeri - PLANEERITUD VEETORU -0.25 AJ - PLANEERITUD ALAJAAM -0.22 - PLANEERITUD KESKPINGEMAAKAABEL 0.29 Obholmsviken 0.32 0.54 0.71 - PLANEERITUD MADALPINGEMAAKAABEL 0.25 - PLANEERITUD TRANSIIT- JA LIITUMISKILP -0.17 - PLANEERITUD BETOONIST SLIPP X=6533600 0.67 Y= 475650 0.26 - PLANEERITUD KUIVHDRANT TUSUTORUGA -0.14 0.31 - PLANEERITUD KUIVK˜IMLA 0.96 - PLANEERITUD REOVEE KOGUMISMAHUTI 0.27 -0.15 0.19 - PLANEERITUD JOOGIVEEKRAAN -0.17 0, - PLANEERITUD SVENDATAV ALA 5 -0.19 0.37 - RANNA EHITUSKEELUVNDI MUUTMISETTEPANEK (lubatud vaikeehitised) -0.15 0, 0 Alusplaanina kasutatud Haapsalu Maamııdubroo O td 106-2011 T nimi: Vormsi vald, Hosby kla, T nr: Lnemeri -0.16 GeoBaltica O A. Starkopfi 50 Hosby sadama detailplaneering DP-03-15 Tartu 51011 Objekti asukoht: Vormsi vald, Hosby kla POS 1 KRUNDI POSITSIOONI NUMBER Reg nr. 11347994 Tel. 5552 3686 Hosbyranna kinnistu Koostajad: Allkiri: Tellija: Vormsi vald krundi kasutamise sihtotstarve Kati Soonvald hoonete hoonete ehitus- hoonete Koostamise kuupev: aprill 2015 kırgus alune pind m† arv rajatise haljas- KRUNDI EHITUSIGUSE TABEL Staadium: DP Mııt: 1:500 krundi kırgus tuse % suurus m† Joonis 2 PHIJOONIS KOOS TEHNOVRKUDEGA Eh N i tus ke el uv nd 1. 8 0 1. 8 1 S Pk 1. 6 6 K r 1 ,0 as uk oh t or i en tee 1. ru 4 v 4 1. 4 9 1.47 1.07 90701:003:0285 0,96 Kraav - 0.26 0.94 0.74 1.03 1.10 0. 94 0. 1. 88 0 1.09 4 Olemasolev kruusakattega - 0.20 90701:003:0510 1 PK Kr 0 1. 1.04 0.92 1.11 0 1.07 0.56 .9 9 1 0.59 0.75 0.75 1.15 1 . . 1 08 1 1.06 0.30 -0.30 Hosby tee 0.71 1.04 0.40 1. 3 0.99 1 0.68 1 0.80 0.89 . 13 - 0.25 0, 5 0.50 1.37 0.26 1. 0.55 19 1. 0 6 0.43 0.47 0.04 0.27 1.38 0.55 - 0.10 0.37 0.15 0.32 0.85 0.11 90701:003:0702 0, 0 0.15 0 0 .9 0.39 1.19 .9 .05 9 0.39 0.15 8 0.15 -0 -0.18 0.29 Kr 0.24 4 ,5 .0 6 .0 0 0 0 0.43 03 - 0. X=6537650 Y= 463500 0.69 -0.22 1. 0.06 0 0 9 .9 9 0.52 15 0.34 0. 10 0. 2 - 0.70 0.10 .0 0.28 0.07 0.33 0 0.23 1. 3 0.89 1. 2 0.82 3 0.03 0.27 0 -0.23 v a ra K 0.03 1.90 -0.12 0.63 0.19 -0.25 8 1 0.37 .0 .2 0.55 0 0.30 0 - - 4 .0 0.14 -0.17 -0.29 -0.22 0 - 0.54 0.22 0.45 -0.08 -0.18 Kat as Kr t rikaar 0.41 dilol ev r annaj -0.14 oon 0.61 -0.19 0.24 vee 0.56 pi ir 25 0 .04 .2 .20 -0.17 0 2 -0.16 11 -0.19 .5 3 -0.26 1 .4 -0.16 -0.18 0 - Lnemeri -0.25 -0.22 0.29 Obholmsviken 0.32 0.71 0.54 0.25 -0.17 TINGM˜RGID: X=6533600 0.67 - PLANEERITAVA ALA PIIR Y= 475650 0.26 - OLEMASOLEV KINNISTU PIIR 0.31 -0.14 0.96 - VEEPIIR 0.27 - OLEMASOLEV SIDETRASS -0.15 0.19 - LIINIRAJATISE KAITSEVND, 2m -0.17 0, 5 -0.19 0.37 -0.15 0, 0 Alusplaanina kasutatud Haapsalu Maamııdubroo O td 106-2011 T nimi: Vormsi vald, Hosby kla, T nr: Lnemeri -0.16 GeoBaltica O A. Starkopfi 50 Hosby sadama detailplaneering DP-03-15 Tartu 51011 Objekti asukoht: Vormsi vald, Hosby kla Reg nr. 11347994 Tel. 5552 3686 Hosbyranna kinnistu Koostajad: Allkiri: Tellija: Vormsi vald Kati Soonvald Koostamise kuupev: aprill 2015 Staadium: DP Mııt: 1:500 Joonis 2 OLEMASOLEV OLUKORD Valvi Sarapuu Teie 25.11.2014 nr 7-1/641/2014-2 kinnisvaraspetsialist Vormsi Vallavalitsus Meie 19.12.2014 nr HLS 6-5/14/25827-2 [email protected] Seisukoht Hosby sadama ümbruse maa-ala detailplaneeringuga kavandatud tegevustele Austatud kinnisvaraspetsialist Esitasite Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lg 5 p 4 alusel eelhinnangu Vormsi vallas Hosby külas asuva Hosby sadama ümbruse maa-ala detailplaneeringuga kavandatud tegevustele. Palute Keskkonnaameti seisukohta detailplaneeringuga kavandatud tegevustele ning seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkuse kohta. Hosby sadama ümbruse maa-ala (edaspidi detailplaneeringuala või ka DP ala) hõlmab osa munitsipaalomandis olevat Hosbyranna katastriüksust katastritunnusega 90701:003:0339 koos sadamamuuliga, Hosby tee teetruubi ja kraavi osa ning 3000 m2 ulatuses vana kuivendus- kraavi suudmeosas olevat roostunud lahesoppi. Detailplaneeringu (DP) eesmärk on ehituskeeluvööndi vähendamine, sadama-alale paadi- kuuride ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine ning kommunikatsioonilahenduste väljatöötamine, kämpingumajakeste ja puhkeala asukoha (pingid-lauad, kalapuhastuslaud, suitsuahi) ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine, linnuvaatlustorni asukoha määra- mine, väiketuuliku (kuni 20 kW/h) asukoha ja ehitustingimuste määramine, millega lahenda- takse Hosby küla elektriga varustamine, slipi taastamine, kuivkäimlate ja prügikastide asu- koha määramine, liiklemisskeemi väljatöötamine ja parkimiseks sobiva asukoha määramine, olemasoleva muuli rekonstrueerimise tingimuste määramine, lahesopi vastasküljele uue muuli (~30 m) ehitamise tingimuste määramine, teetruubi rekonstrueerimise tingimuste määramine, vana maaparanduskraavi eesvoolu setetest puhastamise tingimuste määramine, lahesopi roost ja setetest puhastamise tingimuste määramine, navigatsioonimärkide asukoha määramine. Detailplaneeringuala paikneb täies ulatuses Väinamere hoiualal (Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 155 "Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määruse nr 59 "Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas" muutmine") ja Väinamere linnu- ja loodusalal (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“). Detailplaneeringualal on inventeeritud Väinamere hoiualal kaitstavad poollooduslikud kooslused, esmatähtis elupaigatüüp – rannaniidud (1630) ning elupaigatüüp – puiskarjamaad (9070). DP alaga piirneval merealal on osaliselt, sh lahesopi ümbruses, inventeeritud Väinamere hoiualal kaitstav vee-elupaigatüüp – liivased ja mudased pagurannad (1140) (edaspidi ka pagurannad). Lisaks on DP alal teada Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks oleva II kategooria taimeliigi emaputk (Angelica palustris) kasvuala. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Kaitstavate elupaigatüüpide (poollooduslike koosluste) levikuala on nähtav Maa-ameti avalikul Looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusel, aadressil http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU62A&user_id=at&punkt=463759,6537477&z oom=996.417266187025&setlegend=FLKA_08=0,UUKAT2_LK=1,UU62_PRIA_PLK=1,S HYBR_ALUS01V=0,SHYBR_ALUS02A=1&LANG=1 Keskkonnaamet on 25.06.2014 kirjas nr HLS 6-8/14/12413-2 andnud seisukoha, et Hosby sadama ümbruse maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalik- kuse üle otsustamiseks tuleb koostada KSH eelhinnang. Nüüdseks Keskkonnaametile esitatud eelhinnang järeldab, et KSH on vajalik soovituste andmiseks kavandatud tegevuste ulatusele. Keskkonnaamet ei ole vastu KSH koostamisele, kuid ei pea KSH koostamist vajalikuks järgmiste asjaolude tõttu: 1. Looduskaitseseaduse (LKS) § 32 lg 1 järgi moodustatakse hoiuala loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks; lg 2 järgi on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. LKS § 3 lg 1 kohaselt loetakse loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimis- ulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. LKS § 3 lg 2 kohaselt loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. LKS § 55 lg 7 järgi on keelatud II kaitsekategooria taimede kahjustamine (sh korjamine ja hävitamine). DP koostamisel peab olema tagatud LKS § 32 lg 2 järgi Väinamere hoiualal kaitse-ees- märkideks seatud elupaikade muutumatu suuruse säilimine nii, et püsiks elupaikade eriomane struktuur ja elupaikadele tüüpiliste liikide seisund oleks soodne. Seega Keskkonnaamet ei saa LKS § 32 lg 2 lähtuvalt anda nõusolekut rannaniitudel ja puiskarjamaadel ehitamiseks; samuti ei saa Keskkonnaamet anda nõusolekut vees, pagurandade alal, uue muuli ehitamiseks, kuna sellega kaasneb kaitsealuste elupaigatüüpide soodsa seisundi kahjustamine nende pindala vähenemise tõttu. Plaanitud tegevustest veealal saab lubada olemasoleva muuli rekonstrueerimist muuli veealal laiendamiseta, olemasoleva muuli kasutamiseks paadikanali setetest puhastamist väikseimas vajaminevas ulatuses ning lahesopi roostikust puhastamist, kuna nimetatud tegevused ei kahjusta pagurandu ning roostiku alal ei ole teada Väinamere hoiuala või linnuala kaitse-eesmärgiks seatud roostiku- lindude pesitsemist. Vana maaparanduskraavi eesvool paikneb metsamaade ja haritavate maade (heinamaad) piiril. Eesvooluga piirnev metsa-ala paikneb Vormsi maastikukaitseala Hosby sihtkaitsevööndis, kus vahetult kraaviga külgneval alal on inventeeritud Vormsi maastikukaitsealal kaitstav esmatähtis elupaigatüüp soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Heinamaad Keskkonnaametile teadaolevalt kuivendamist ei vaja. Vana maaparanduskraavi suudmeala paikneb Väinamere hoiualal kaitstaval esmatähtsal elupaigatüübil rannaniidud (1630*). Mõlema elupaigatüübi puhul kahjustab veerežiimi muutus kaitstavate elupaiga- tüüpide soodsat seisundit. Lähtuvalt LKS § 32 lõikest 2 on võimalik lubada vana maa- paranduskraavi vee liikumise parandamiseks voolutakistuste (maha langenud puud, pilliroog, taimemättad) eemaldamist; setete eemaldamist võib lubada vaid kohtades, kus sete on kuhjunud ja takistab oluliselt veevoolu, ning määral, mis ei too kaasa veerežiimi muutust rannaniidul või soostuvates ja soo-lehtmetsades. Veevoolu tagamiseks on vajalik kraavi 2 (4) suudmeala läheduses oleva truubi töökorras hoidmine. Täpsemad tingimused muuli rekonstrueerimisele, sadama veeala (paadikanali) süvendamisele ja lahesopi puhastamisele roostikust antakse vee erikasutusloa ja muuli ehitusloa menetluse käigus. Täpsemad tingimused veekogude kaldajoone muutmiseks ja maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks antakse hoiuala teatise menetluse käigus. Seega pole meie hinnangul siin loetletud tegevustele vajalik strateegiline keskkonnamõjude hindamine. Muud tegevused veealal on vastuolus LKS § 32 lõikega 2, mistõttu ei saa neid lubada. Väiketuuliku kavandamisel tuleb arvestada tuuliku võimaliku negatiivse mõjuga linnustikule (eelkõige kehvade ilmastikuolude korral kokkupõrke võimalikkus, mis on seda tõenäolisem, et Vormsi rannik on linnustikurikas). Tuuliku tööga kaasneva negatiivse mõju vähendamiseks tuleb plaanida tuuliku asupaik, kõrgus ja labade asetus selliselt, et tuuliku töö ei kahjustaks linnustikku. Palume tuuliku kavandamisel konsulteerida erialaekspertidega (ornitoloogidega). Väiketuuliku ja muude ehitiste asukoht tuleb kavandada väljapoole kaitsealuste elupaigatüüpide levikuala, kahjustamata ka kaitsealuse taimeliigi emaputke isendeid. 2. LKS § 38 lg 1 punkti 1 kohaselt on meresaartel ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. LKS § 35 lg 31 alusel määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Vormsi valla üldplaneeringuga ei ole määratud korduva üleujutuse ala piiri. LKS § 35 lg 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega ranna ehituskeelu- vöönd üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest (kaardile kantud 1 meetri sama- kõrgusjoonest mõõdetud 200 meetrit). Maa-ameti mullakaardi alusel ulatub DP alal keskmiselt 30 m kauguseni põhikaardi järgsest rannajoonest 100% osalusprotsendina sooldunud gleimuld (ArG), mis on iseloomulik mereveega sageli üleujutatud alale. Kuna DP ala maismaa poolne piir ulatub suurima ulatusena ligi 120 m kaugusele põhikaardi järgsest veepiirist, asub DP ala täies ulatuses Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. LKS § 38 lg 3 järgi on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS sätestab § 38 lg-tes 4-6 erisused, millistel juhtudel ehituskeeld ei rakendu. LKS § 38 lg 5 järgi ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üld- planeeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele (p 2); tehnovõrgule ja - rajatisele (p 8) ning avalikult kasutatavale teele (p 10). Seetõttu on kehtestatud DP alusel ehituskeeluvööndis paadikuuride, navigatsioonimärkide ja väiketuuliku püstitamine, slipi, avalikult kasutatava tee ning parkla rajamine lubatud, arvestades siiski eelnevalt nimetatud ehitiste püstitamise keeldu kaitstavatel elupaigatüüpidel. Vajalikud tingimused ehitiste püstitamiseks annab Keskkonnaamet DP kooskõlastamise ja ehituslubade menetluse käigus. Juhul, kui kuivkäimla paigaldatakse maapinnale ning see on abivahenditeta ümberpaigutatav (nt plastikust), siis ei käsitleta käimlat rajatisena LKS § 38 lg 3 mõttes ja seda võib ehituskeeluvööndisse paigaldada ilma ehituskeeluvööndit vähendamata. Samuti, kui pingid, lauad, suitsuahi seisavad oma raskusjõul, ei ole tegemist rajatisega LKS § 38 lg 3 mõttes ja neid võib ehituskeeluvööndisse paigaldada ilma ehituskeeluvööndit vähendamata. Olemasoleva ehitise (teetruubi) rekonstrueerimisele ehituskeeld puudub. Püsivalt kohtkindlalt rajatud kuivkäimlate, kämpingumajakeste, linnuvaatlustorni jt ehitus- seaduse mõistes ehitiste ehitamiseks on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine. Samas juhib Keskkonnaamet tähelepanu sellele, et detailplaneeringu vastu võtmisega ei kaasne õigustatud ootust ehituskeeluvööndi vähendamise menetlemisel positiivse tulemuse (ehituskeeluvööndi vähendamise) saamiseks, kuna looduskaitseseaduse (LKS) § 40 lg 3 alusel toimuv ehitus- keeluvööndi vähendamine on erandlik otsus. Ehituskeeluvööndi vähendamisel erandi tegemisel arvestab Keskkonnaamet DP alaga seotud asjaolusid nagu looduskoosluste säilimine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, väljakujunenud asustuse, teede ja tehnovõrkude olemasolu DP alal. Ehituskeeluvööndi vähendamist on võimalik Keskkonna- 3 (4) ametilt taotleda planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud detailplaneeringu alusel, mille juurde esitab kohalik omavalitsus põhjendatud taotluse. Keskkonnaamet lähtub ehituskeelu- vööndi vähendamise kaalumisel ranna- ja kalda kaitse eesmärkidest (rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine) ning looduskaitseseaduse § 40 lg 1 kriteeriumidest (taimestik, reljeef, kõlvikute ja kinnis- asjade piirid, olemasolev teede- ja tehnovõrk, väljakujunenud asustus). Ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse menetlemiseks ei ole vajalik KSH olemasolu. Vallavalitsuse poolt koostatud KSH eelhinnangus jõutakse järeldusele, et KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel on vajalik, et koostatav detailplaneering oleks võimalikult vähe loodust kahjustav ja KSH käigus oleks antud soovitus tegevuste ulatuse kohta. Lähtudes Hosby sadama ümbruse maa-ala detailplaneeringu eesmärkidest, DP alal ja selle lähiümbruses asuvatest loodusväärtustest, koostatud KSH eelhinnangust ja eeldatavatest keskkonnamõjudest, on Keskkonnaamet seisukohal, et antud DP-ga kavandatav tegevus ei too tõenäoliselt kaasa olulise keskkonnamõju avaldumist keskkonnamõju hindamise ja kesk- konnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses ning KSH algatamine ei ole vajalik, kui arvestatakse, et lähtuvalt Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidest ja LKS § 32 lõikest 2 ei ole võimalik ehitada (va olemasolevaid ehitisi rekonstrueerida) Väinamere hoiualal kaitstavate elupaigatüüpide (rannaniidud, puiskarjamaad, liivased ja mudased pagurannad) levikualal ning ehitamine ei tohi kahjustada kaitsealuse taimeliigi emaputke isendeid. Püsivalt kohtkindlalt rajatud ehitiste (kuivkäimlad, kämpingumajakesed, linnuvaatlustorn jt ehitised, millele ei rakendu LKS § 38 lg-tes nimetatud 4-6 erisused) ehitamiseks on vajalik taotleda vastuvõetud DP alusel ehituskeeluvööndi vähendamist ja saada vähendamiseks nõusolek Keskkonnaametilt. Lõpliku kaalutletud otsuse KSH algatamise või algatamata jätmise kohta teeb KeHJS § 35 lg 1 alusel strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marju Erit Looduskaitse juhtivspetsialist Hiiu-Lääne-Saare regioon Anne Sula 472 4727 [email protected] 4 (4) Keskkonnaamet Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, registrikood 70008658 Tel 627 2193, faks 627 2182, [email protected] www.keskkonnaamet.ee Pr Valvi Sarapuu Teie 28.05.2014 nr 7-1/641/2014 Kinnisvaraspetsialist Vormsi Vallavalitsus Meie 25.06.2014 nr HLS 6-8/14/12413-2 [email protected] Seisukoht Hosby sadama ümbruse detail- planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta Austatud proua Sarapuu Küsite Keskkonnaameti seisukohta Läänemaal Vormsi vallas Hosby sadama ümbruse maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse kohta. Kirjale on lisatud detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamisega seotud materjalid. Teavitate Keskkonnaametit, et kavatsete tellida KSH eelhinnangu ning küsite, kas nimetatud DP koostamisel tuleb tingimata arvestada ka KSH läbiviimisega. Planeerimisele tuleb Hosby külas Hosby sadama ümbruse 3,8 ha suurune maa-ala, mis hõlmab osa munitsipaalomandis olevat Hosbyranna katastriüksust (katastritunnus 90701:003:0339) koos sadamamuuliga, Hosby tee teetruubi ja kraavi osa ning 3000 m² ulatuses vana kuivendus- kraavi suudmeosas olevat roostunud lahesoppi. DP koostamise eesmärk on ranna ehituskeeluvööndi vähendamine, sadama-alale paadikuuride ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine ning kommunikatsioonilahenduse väljatööta- mine, kämpingumajakeste ja puhkekoha asukoha (pingid-lauad, suitsuahi) ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine, linnuvaatlustorni asukoha määramine, väiketuuliku asukoha ja ehitustingimuste määramine (20 KW/h), millega lahendatakse Hosby küla elektriga varustamine, slipi taastamine, kuivkäimlate ja prügikastide asukoha määramine, liiklemis- skeemi väljatöötamine ja parkimiseks sobiva asukoha määramine, olemasoleva muuli rekonstrueerimise tingimuste määramine, lahesopi vastasküljele uue muuli (ligikaudu 30 m) ehitamise tingimuste määramine, teetruubi rekonstrueerimise tingimuste määramine, vana maaparanduskraavi eesvoolu setetest puhastamise tingimuste määramine, lahesopi roost ja setetest puhastamise tingimuste määramine, navigatsioonimärkide asukoha määramine. Kavandatava DP ala paikneb kogu ulatuses Väinamere hoiualal, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Väinamere loodus- ja linnualana (VV 05.08.2004 korraldus nr 615). DP alal on inventeeritud ja keskkonnaregistris registreeritud hoiuala kaitse-eesmärkides nimetatud esma- Hiiumaa Läänemaa Läänemaa Saaremaa Kõrgessaare mnt 18, 92412 Kärdla Kiltsi tee 10, 90403 Haapsalu Penijõe küla, 90305 Lihula vald Tallinna 22, 93819 Kuressaare Tel 463 6820, faks 463 6830 Tel 472 4720, faks 472 4730 Tel 472 4234, faks 477 8088 Tel 452 7777, faks 452 7770 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] tähtis elupaigatüüp rannaniidud (1630*) ja elupaigatüüp puiskarjamaad (9070) ja registreeritud III kaitsekategooria taimeliik emaputk (Angelica palustris). Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 32 lg 2 kohaselt on kavandatava tegevusega keelatud nende elupaikade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati. LKS § 3 lg 1 kohaselt loetakse loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimis- ulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. LKS § 3 lg 2 kohaselt loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostis- osana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lg 1 p 4 kohaselt korraldatakse KSH-d strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus, kui see dokument on aluseks tegevusele, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale olulist mõju. Juhime Teie tähelepanu sellele, et KeHJS § 45 lg 2 alusel võib strateegilise planeerimis- dokumendi kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse eesmärki. Seega DP kavandamisel peab tagama Väinamere hoiualal kaitse-eesmärkideks seatud elu- paikade muutumatu suuruse säilimine nii, et püsiks eriomane struktuur ja elupaikadele tüüpiliste liikide seisund oleks soodne. KSH algatamise üle otsustamisel tuleb lähtuda KeHJS §-dest 33 ja 35. KSH algatamise vajalikkust tuleb kaaluda KeHJS § 33 lg 2 juhul (nt detailplaneeringuga kavandatakse muuta kehtestatud üldplaneeringu põhilahendust), samuti KeHJS § 33 lg 1 p-de 3 ja 4 juhul – detailplaneering on aluseks KeHJS § 6 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi VV määrus) nimetatud tegevusele, aga ka siis, kui mõjualale jääb Natura 2000 ala. KSH algatamise vajalikkust tuleb kindlasti kaaluda, kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 ala, st Natura 2000 ala jääb tegevuse mõjualale. VV määruse § 15 p 18 kohaselt tuleb koostada KSH vajalikkuse eelhinnang juhul, kui kavandatakse tegevust, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Palume Teil saata KeHJS § 35 lg 5 p 4 alusel Keskkonnaametile seisukoha võtuks KSH eel- hinnang Hosby sadama ümbruse maa-ala DP-ga kavandatud tegevustele. KeHJS § 35 lg 5 p 4 kohaselt peab KSH algatamise või algatamata jätmise otsus sisaldama vähemalt sama seaduse § 33 lg-s 6 nimetatud asutuse (sh Keskkonnaamet) seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta. Enne KSH eelhinnangu saamist ei ole Keskkonna- ametil alust ega piisavalt informatsiooni DP-ga kavandatud tegevustega kaasneva KSH 2 (3) algatamise vajalikkuse kohta seisukoha andmiseks. Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Kallas Keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Kai Vahtra 463 6822 [email protected] Anne Sula 472 4727 [email protected] 3 (3) VORMSI VALLAVOLIKOGU OTSUS Hullo 30. mai2014nr 16 Uldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine Hosby sadamaalal Keskkonnamojude eelhinnangu (KE) algatamine Hosby kulas asuva Hosby sadama detailplaneeringuala suuras on 3,8 ha, mis holmab ligikaudu 3,57 ha osa munitsipaalomandis olevast Hosbyranna katastriiiksust 90701:003:0339, Hosby tee teetruubi ja kraavi osa ning 2300 m2 ulatuses maaparanduskraavi suudmeosas olevast lahesopist. Planeeringuala piirneb Vainamerega ja on terves ulatuses Natura 2000 Vainamere hoiuala. Planeeringuga soovitakse vahendada ehituskeeluvoondit ja detailplaneering muudab valla iildplaneeringut. Kuna planeeringuala piirneb Vainamerega j a on terves ulatuses Natura 2000 Vainamere hoiuala ja planeeritaval alal esineb III kategooria kaitsealuseid liike, siis tellitakse keskkonnamojude eelhinnang vastava ala spetsialistidelt keskkonnamojude strateegilise hindamise algatamise vajaduse valjaselgitamiseks. Hosby kiilas puudub elekter, planeeritav tuulik on moeldud varustama terviklahendusena kogu kiila. Lahtudes vallavalitsuse ettepanekust detailplaneeringu algatamise kohta ja vastavalt Planeerimisseaduse paragrahvidele 9, 10 ja 12, Haldusmenetluse seadusele, Keskkonnamoju hindamise ja keskkonnajuhtimissiisteemi seaduse paragrahvile 6, Vormsi valla tildplaneeringust ning Vormsi valla ehitusmaarusest Vormsi Vallavolikogu otsustab : 1. Algatada Hosby sadama detailplaneering 3,8 ha suurusel maa-alal, mis holmab 3,57 ha osa munitsipaalomandis olevast Hosbyranna katastriiiksust 90701:003:0339, Hosby tee teetruubi ja kraavi osa ning 2300 m2 ulatuses maaparanduskraavi suudmeosas olev lahesopist. Detailplaneeringu eesmark on ehituskeeluvoondi vahendamine, sadama-alale paadi- kuuride ehitusoiguse j a hoonestustingimuste maaramine ning kommunikatsiooni- lahenduste valjatootamine, kampingumajakeste ja puhkeala asukoha (pingid-lauad, kalapuhastuslaud, suitsuahi) ehitusoiguse j a hoonestustingimuste maaramine, linnu- vaatlustorni asukoha maaramine, vaiketuuliku asukoha j a ehitustingimuste maaramine max 20 kW/h, millega lahendataks Hosby kiila elektriga varustamine, slipi taastamine, kuivkaimlate ja prugikastide asukoha maaramine, liiklemisskeemi valjatootamine ja parkimiseks sobiva asukoha maaramine, olemasoleva muuli rekonstrueerimise tingimuste maaramine, lahesopi vastaskiiljele uue muuli (-30 m) ehitamise tingimuste maaramine, teetruubi rekonstrueerimise tingimuste maaramine, vana maaparandus- kraavi eesvoolu setetest puhastamise tingimuste maaramine, lahesopi roost ja setetest puhastamise tingimuste maaramine, navigatsioonimarkide asukoha maaramine. 2. Vallavalitsusel korraldada detailplaneeringu koostamine. 3. Vallavalitsusel tellida keskkonnamojude eelhinnang vastava ala spetsialistidelt, kuna planeeritav ala on terves ulatuses Natura 2000 Vainamere hoiuala ja sel esineb III kategooria kaitsealuseid liike. Eelhinnang esitada koos Keskkonnaameti vastava seisukohaga vallavolikogule detailplaneeringu keskkonnamoju strateegilise hindamise (KSH) algatamise v5i mittealgatamise otsustamiseks. 4. Detailplaneeringu koostamiseks anda volitus vallavanemale vastavate lepingute solmimiseks kohaliku omavalitsuse nimel. 5. Kinnisvaraspetsialistil avaldada detailplaneeringu algatamise teade ja informatsioon planeeringu eesmargist valla veebilehel ning ajalehes Laane Elu 14 paeva jooksul vastuvotmisest. 6. Kinnisvaraspetsialistil saata kaesoleva otsuse koopia Laane Maavanemale ja Keskkonnaameti Hiiu-Laane-Saare regioonile. 7. Otsust on oigus vaidlustada 30 paeva jooksul, arvates paevast, millal vaiet esitama oigustatud isik otsusest teada sai voi oleks pidanud teada saama, esitades vaide Vormsi Vallavolikogule haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Otsuse peale on kaebeoigusega isikul oigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 satestatud tahtaegadel ja korras 8. Otsus joustub teatavakstegemisest. Ivo Sarapuu Volikogu esimeees LÄHTESEISUKOHAD detailplaneeringu koostamiseks Läänemaal Vormsi vallas Hosby sadamas kokku 3,8 ha suurust alal, mis hõlmab ligikaudu 3,5 ha munitsipaalomandis olevast Hosbyranna katastriüksusest 90701:003:0339 ja Hosby tee teetruubi ja kraavi osa ning 3000 m2 ulatuses maaparanduskraavi suudmeosas olevast roostunud lahesoppi. 1. Lähteandmed 1.1. Ehitusseadus, 1.2. Planeerimisseadus, 1.3. Looduskaitseseadus 1.4. Vormsi Valla ehitusmäärus 1.5. Vormsi valla üldplaneering 1.6. Maa-ala asendiplaan M 1:2000 2. Detailplaneeringu eesmärk 2.1. ehituskeeluvööndi vähendamine; 2.2. sadama-alale paadikuuride ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine ning kommunikatsioonilahenduste väljatöötamine 2.3. kämpingumajakeste ja puhkeala asukoha (pingid-lauad, kalapuhastuslaud, suitsuahi) ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine; 2.4. linnuvaatlustorni asukoha määramine; 2.5. väiketuuliku asukoha ja ehitustingimuste määramine max 20 kW/h, millega lahendatakse Hosby küla elektrivarustus. 2.6. slipi taastamine; 2.7. kuivkäimlate ja prügikastide asukoha määramine; 2.8. liiklemisskeemi väljatöötamine ja parkimiseks sobiva asukoha määramine; 2.9. olemasoleva muuli rekonstrueerimise tingimuste määramine; 2.10. lahesopi vastasküljele uue muuli (~30 m) ehitamise tingimuste määramine 2.11. teetruubi rekonstrueerimise tingimuste määramine; 2.12. vana maaparandus-kraavi eesvoolu setetest puhastamise tingimuste määramine; 2.13. lahesopi roost ja setetest puhastamise tingimuste määramine; 2.14. navigatsioonimärkide asukoha määramine. 3. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeerimisele tuleb Hosby külas Hosby sadama ümbruse 3,8 ha suurune maa-ala, mis hõlmab osa munitsipaalomandis olevat Hosbyranna katastriüksust 90701:003:0339 koos sadamamuuliga, Hosby tee teetruubi ja kraavi osa ning 3000 m2 ulatuses vana kuivenduskraavi suudmeosas olevat roostunud lahesoppi. Maaüksus paikneb kogu ulatuses Natura 2000 Väinamere hoiualal. Planeeritav maa-ala asub ümber lahesopi, kus on paiknenud enne sõda küla väikesadam, mille kaudu käidi Haapsalus, see on lähim sadam Haapsalule. 1903 aasta kaardil on näha, et see lahesopp on olnud märksa suurem, tolle aja vana maaparanduskraav on kandnud setteid lahesoppi ning nõukogude ajal vähese kasutusega olnud lahesopp on roostunud ja kinni kasvanud. Mõlemal pool kraavi ja lahesoppi on peale tungimas lepavõsa, mida aeg-ajalt on seal maha võetud, üksikute noorte mändidega ja kadastikuga tasase reljeefiga rannavallile tõusev ala. Lahesopist kirdesse tuleb väike tormimurru ala ja edasi vana rannamännik. Maa-ala piirneb Läänemerega. Hosby külas puudub elekter. Hosby küla esimesest majast paikneb elektriliin ligikaudu 3 km kaugusel. Ehituskeeluvööndit on küla piires vähendatud pinnaseteeni (vt üldplaneeringu kaart) ja edasi metsa algusest 200 m rannajoonest arvestades looduskaitseseaduse § 35 sätestatud samakõrgusjoont. Munitsipaalomandis oleva Hosbyranna maa sihtotstarve on üldkasutatav maa. 4. Nõuded koostatavale projektile 4.1. detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 4.2. Detailplaneeringuga määrata: • krundi ehitusõigus, kõikide hoonete, rajatiste ja kommunikatsioonide asukohad • paadikuuride ja kämpingumajade maksimaalne kõrgus • Planeeritav liiklusskeem ja parkla asukoht • teetruubi rekonstrueerimise tingimused • lahesopi puhastamise ja süvendamise tingimused 5. Detailplaneeringu koosseis 5.1. Asukoha skeem 5.2. Tugiplaan M 1:1000 5.3. Detailplaan M 1:500 5.4. Seletuskiri 6. Detailplaneering kooskõlastada: 6.1. Keskkonnaameti Hiiu-, Lääne- ja Saare regioon 6.2. Lääne Päästekeskuse insenertehniline büroo 6.3. Veeteede amet 6.4. Tehnilise Järelevalve Amet 7. Planeering avalikustada vastavalt planeerimisseaduse nõuetele. 8. Lähteseisukohad kehtivad 01.01.2017 a. 9. Detailplaneering esitada Vormsi Vallavalitsusele kehtestamiseks kolmes eksemplaris (plaanimaterjal viies eksemplaris + 1 eksemplar digitaalselt). Lisa: planeeritava maa-ala asendiplaan M 1:5000 Lähteseisukohad koostas: 09.11.2010 kinnisvaraspetsialist Valvi Sarapuu täiendatud 06.03.2014 ja 13.05.2014 Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 8. juuni 2015. a. 7:28 Adressaat: TJA - Avalik Teema: Detailplaneeringu koosk�lastamine_Vormsi vald, Hosby k�la, Hosbyranna maa�ksus Manused: Hosby sadama DP_P�HIJOONIS KOOS TEHNOV�RKUDEGA_A1_M500.pdf; Hosby_sadama OL OL_A1_M500.pdf; Hosby sadama DP_SELETUSKIRI.pdf; Hosby sadama DP_SITUATSIOONISKEEM_A4_M10000.pdf; Hosby sadama_2.jpg; Vormsi vallavolikogu otsus DP algatamise kohta.pdf; L�hteseisukohad Hosby sadama detailplaneeringu koostamiseks.pdf; KA Seisukoht tegevustele_Hosby sadama DP 19.12.2014.pdf; Hosby sadama detailplaneeringu ala.pdf; L�hteseisukohad Hosby sadama detailplaneeringu koostamiseks.pdf; TT_39- 15_Hosby_Hosbyranna_GeoBaltica.pdf; AS Eesti Telekom_tehnilised tingimused nr 24437229.pdf; KSH eelhinnang Hosbyranna.pdf; KA vastus25062014_Hosby_sadama_dp_KSH_vajalikkusest.pdf J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tere, saadame teile Vormsi vallas Hosby k�las Hosbyranna maa�ksusele koostatava detailplaneeringu materjalid �levaatamiseks ja koosk�lastamiseks. Lugupidamisega, Kati Soonvald maastikuarhitekt GeoBaltica O� (+372) 58 393 410 [email protected] Mitteametlik väljavõte. Hosby sadama detailplaneeringu ala EHAK kood 1892 Nimi Hosby küla Omavalitsus Vormsi vald Maakond Lääne maakond ala suurus 3,8 ha X = 6537995, Y = 464044 X = 6537145, Y = 463193 M 1:5000 Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed ega ei ole ametlikud. Väljavõtete kasutamisel peab ära märkima nende päritolu. Leht 1 / 1 Maa-amet 2014. Kõik õigused kaitstud. N S - PLANEERINGUALA T nimi: Vormsi vald, Hosby kla, T nr: GeoBaltica O A. Starkopfi 50 Hosby sadama detailplaneering DP-03-15 Tartu 51011 Objekti asukoht: Vormsi vald, Hosby kla Reg nr. 11347994 Tel. 5552 3686 Hosbyranna kinnistu Koostajad: Allkiri: Tellija: Vormsi vald Kati Soonvald Koostamise kuupev: aprill 2015 Staadium: DP Mııt: 1:10 000 Joonis 1 SITUATSIOONISKEEM Lisa Vormsi Vallavolikogu 2014. a otsusele nr EELHINNANG Vormsi vallas Hosby külas Hosby sadamaalale detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta 1. Kavandatav tegevus ja planeeringuala üldandmed Hosby külas asuva Hosby sadama detailplaneeringuala, kokku 3,8 ha, mis hõlmab osa munitsipaalomandis olevat Hosbyranna katastriüksust 90701:003:0339 koos sadamamuuliga, Hosby tee teetruubi ja kraavi osa ning 3000 m2 ulatuses vana kuivenduskraavi suudmeosas olevat roostunud lahesoppi. Maaüksus paikneb kogu ulatuses Natura 2000 Väinamere hoiualal. Planeeritav maa-ala asub ümber lahesopi, kus on paiknenud enne sõda küla väikesadam, mille kaudu käidi Haapsalus, see on lähim sadam Haapsalule. 1903.aasta kaardil on näha, et see lahesopp on olnud märksa suurem. Vana maaparanduskraav, mis nõukogude ajal maaparanduse käigus süvendati, on kandnud setteid lahesoppi ning nõukogude ajal vähese kasutusega olnud lahesopp on roostunud ja kinni kasvanud. Mõlemal pool kraavi ja lahesoppi on peale tungimas lepavõsa, mida aeg-ajalt on seal maha võetud, üksikute noorte mändidega ja kadastikuga tasase reljeefiga rannavallile tõusev ala. Lahesopist kagusse tuleb väike tormimurru ala ja edasi vana rannamännik. Maa-ala piirneb Läänemerega. Hosby külas puudub elekter. Hosby küla esimesest majast paikneb elektriliin ligikaudu 3 km kaugusel. Seega küla jaoks oleks oluline väiketuuliku püstitamine. Ehituskeeluvööndit on küla piires vähendatud pinnaseteeni (vt üldplaneeringu kaart) ja edasi metsa algusest 200 m rannajoonest arvestades looduskaitseseaduse § 35 sätestatud samakõrgusjoont. Munitsipaalomandis oleva Hosbyranna maa sihtotstarve on üldkasutatav maa. Detailplaneeringu eesmärk on ehituskeeluvööndi vähendamine, sadama-alale paadikuuride ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine ning kommunikatsioonilahenduste väljatöötamine, kämpingumajakeste ja puhkeala asukoha (pingid-lauad, kalapuhastuslaud, suitsuahi) ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine, linnuvaatlustorni asukoha määramine, väiketuuliku asukoha ja ehitustingimuste määramine max 20 kW/h, millega lahendatakse Hosby küla elektriga varustamine, slipi taastamine, kuivkäimlate ja prügikastide asukoha määramine, liiklemisskeemi väljatöötamine ja parkimiseks sobiva asukoha määramine, olemasoleva muuli rekonstrueerimise tingimuste määramine, lahesopi vastasküljele uue muuli (~30 m) ehitamise tingimuste määramine, teetruubi rekonstrueerimise tingimuste määramine, vana maaparanduskraavi eesvoolu setetest puhastamise tingimuste määramine, lahesopi roost ja setetest puhastamise tingimuste määramine, navigatsioonimärkide asukoha määramine Planeeringuala piirneb Väinamerega ja on terves ulatuses Natura 2000 Väinamere hoiuala. Ligikaudu 260 m kaugusel asub Hosby sihtkaitseala piir, kus elutseb I kategooria kaitstav liik. Planeeringualal on registreeritud II kaitsekategooria taimeliik emaputk (Angelica palustris). Planeeringuga soovitakse vähendada ehituskeeluvööndit ja detailplaneering muudab valla üldplaneeringut. Põhieesmärk on iga väikesadamakoha kasutuselevõtmine kalapüügiks, turismiks ja külaelu elavdamiseks. 2. Eelhinnangu õiguslik alus Vastavalt planeerimisseaduse § 9 lõikele 12 korraldatakse detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH), kui see on nõutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 4 sätestatud juhtudel. KSH tuleb läbi viia detailplaneeringule, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 kirjeldatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi või tuvastatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkus sama paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud tegevuste kavandamisel. Väikesadama taastamine ja olemasoleva rannaala korrastamine võib kaudselt kuuluda KeHJS § 6 lõike 2 punktis 12 märgitud turismimajanduse valdkonna tegevuste hulka. Kämpingumajade ehitamine kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 12 märgitud turismimajanduse valdkonna tegevuste hulka. 1 Väikesadama ja maaparanduskraavi süvendamine ja kaldakindlustuste rajamine kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 18 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 «Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu» § 11 p 1 ja 2 märgitud vee erikasutuse tegevuste hulka. Lisaks KeHJS § 33 lõikes 1 sätestatule tuleb lõike 2 punktist 4 lähtuvalt detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju vajaduse korral hinnata ka siis, kui üldplaneeringus tehakse muudatusi. Antud juhul kavandatakse üldplaneeringu muudatust ehituskeeluvööndi vähendamisega paadi-võrgukuuride, tuuliku ja kämpingumajade ehitamiseks. Lähtudes KeHJS § 6 lõikes 3 punktis 41 toodud kriteeriumitest on antud juhul põhjendatud keskkonnamõjude eelhinnangu koostamine. 3. Eelhinnang 1) Kavandatava DP ala paikneb kogu ulatuses Väinamere hoiualal, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Väinamere loodus- ja linnualana (VV 05.08.2004 korraldus nr 615). DP alal on inventeeritud ja keskkonnaregistris registreeritud hoiuala kaitse-eesmärkides nimetatud esma- tähtis elupaigatüüp rannaniidud (1630*) ja elupaigatüüp puiskarjamaad (9070) ja registreeritud II kaitsekategooria taimeliik emaputk (Angelica palustris). Looduskaitseseaduse § 32 lg 2 kohaselt on kavandatava tegevusega keelatud nende elupaikade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati. LKS § 3 lg 1 kohaselt loetakse loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. Planeeritud paadikuurid ja kämpingumajakesed on kavandatud alla 20 m2 suuruste väikeehitistena ja ehitamine ei peaks toimuma pesitsusajal, ajavahemikul 01.aprillist kuni 01 juulini. Ehitiste-rajatiste asukohtade valikul püütakse võimalikult vähe kahjustada loodust ja kaitsealust rannaniitu, puiskarjamaad ja II kategooria taimeliiki. Kadri Tali ja Helina Kärgenberg on kirjutanud ajakirjas „Eesti Loodus“ järgmist: „Emaputk on monokarpne taim, seega õitseb vaid kord elu jooksul, tavaliselt teisel aastal, harvem ka kolmandal või kehvade tingimuste korral veelgi hiljem. Pärast õitsemist taim sureb. Sellise elukäigu tõttu võib populatsioonides mõnel aastal olla üsna vähe õitsvaid taimi. Ebasoodsate olude korral putked mõnest kasvukohast peaaegu kaovad, et aga üks putk toodab 400–6000 seemet [7], taastub populatsioon sobivas kohas kiiresti ka paarist ellujäänud taimest. Emaputke tolmeldavad eelkõige kiletiivalised, nektarit käivad maitsmas ka liblikad. Seemned levivad peamiselt tuulega. Viljade servmised roided on tiivulised, kuid sellegipoolest ei kandu nad kaugemale kui mõnikümmend meetrit. Tihedad kogumid on ilmselt tekkinud emataime lähikonda langenud viljadest. Võimaluse korral levib taim ka vee kaudu: seeme suudab veega edasi kanduda ja vees elus püsida kuni nädala. Vegetatiivselt see liik tavaliselt ei paljune, vaid harvadel kordadel tekivad taime juurel enne õitsemist pungad, mis võivad järgmisel aastal anda õisikuvarre.“ http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel874_858.html Emaputke ohustab enim roostumine ja võsastumine. Võttes arvesse eeltoodut, siis setetest puhastamine ja ehitamine võivad taime häirida detailplaneeringu elluviimise perioodil, kuid samas setete kasutamine planeeringualal pinnasetäiteks, tõenäoliselt aitab kaasa seemnete levikule ja seega ka kasvukoha laienemisele. Planeeritud väiketuuliku asukoht ja kommunikatsioonide lahendused võivad mingil määral mõjutada merikotka ja teiste kaitsealuste linnuliikide elupaikasid. Planeeritud vana maaparandus-kraavi eesvoolu setetest puhastamine, lahesopi roost ja setetest puhastamine parandab oluliselt haugide kudemisvõimalusi maaparanduskraavis, Praegu pääsevad haugid kudema ainult kõrge veeseisuga. 2 Kraavi eesvoolu ja lahesopi setetest puhastamine parandab keskkonnaseisundit, küll aga võib setete ladustamine planeeringualal mõjutada vähesel määral puiskarjamaa või rannaniidu elupaigatüüpe. Kuna tegevus on suhteliselt väikesemahuline, siis väga oluliselt ei tohiks setete ladustamine olukorda mõjutada. Mõju vähendamiseks tuleb planeeringu käigus näidata ära setete ladustamise alad ja ulatuse. Inimtegevuse mõju hoiualale planeeringu elluviimise käigus vähesel määral suureneb, kuid sadu inimesi seal päeva ega ka nädala jooksul ei liigu. Planeeritaval alal puuduvad kaitsealused üksikobjektid. Planeeritaval alal puudub ajalooline, kultuuriline või arheoloogiline väärtus. Piiriülest ja kumuleerivat keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei kaasne. 2) Kavandatava tegevusega kaasnev jäätmeteke suureneb, kuid see tegevus on korrastatud ja korraldatud läbi samal kinnistul asuva Hosby prügimaja. Paadikuurid ja kämpingumajad on planeeritud väikeehitistena ning ehitiste-rajatiste asukohtade valikul püütakse võimalikult vähe kahjustada loodust ning kaitsealust rannaniitu ja puiskarjamaad. 3) Jäätmemajanduse korraldamisel lähtutakse Vormsi valla jäätmehoolduseeskirjast, siis kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ja taastumisvõimet ning seega oluline keskkonnamõju puudub. Kuna mürarikkaid tegevusi ei planeerita, siis ei too see endaga kaasa ka olulist negatiivset mõju (müra) võimalikele lähipiirkonna tulevastele elanikele. Küll oleks vajalik uurida väiketuuliku võimalikku mürataset ja mõju linnustikule ja lähiümbruse tulevastele elanikele. 4) Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest. 5) Kavandatav tegevus planeeritaval alal tõenäoliselt suurendab inimeste liikumist ja viibimist Väinamere hoiualal, eelkõige mereranna kasutamisega kalapüügil, kuid seab samas ka kindlad piirid tegevusele. Samas ei ole hoiualal keelatud inimeste viibimine ja liikumine ning kalapüük ja seega ei saa eeldada, et sellisel tegevusel oleks keskkonnale oluline mõju. 4. Järeldus Eelhinnang võimaldab järeldada, et KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel on vajalik, et koostatav detailplaneering oleks võimalikult vähe loodust kahjustav ja KSH käigus oleks antud soovitus tegevuste ulatuse kohta: 1) selgitada välja, kui suures ulatuses on võimalik lahesoppi ja eesvoolu setetest puhastada, kaldakindlustusi rajada, et mõju loodusele oleks võimalikult vähene; 2) selgitada välja, kui suur mõju linnustikule ühe väiketuuliku (max 20 kW/h) paigaldamine planeeringualale võib olla ja kui suures ulatuses ühe väiketuuliku rajamine antud kohas lahendab Hosby küla elektriprobleemi; 3) selgitada välja kui palju ja kuhu on võimalik planeeringualal setteid ladustada; 4) selgitada välja paadikuuride ja kämpingute optimaalne arv, mille rajamine ei kahjustaks hoiuala. Valvi Sarapuu Kinnisvaraspetsialist 23.11.2014 3 AS Eesti Telekom Valge 16, 19095 Tallinn Registrikood 10234957 TELEKOMMUNIKATSIOONIALASED TEHNILISED TINGIMUSED NR 24437229 TELLIJA Kliendinumber 900231 Isikukood/Registrikood 11347994 Nimi GEOBALTICA OÜ Kontaktisik Kati Soonvald Telefon 58393410 e-post [email protected] Aadress A.STARKOPFI TN 50, TARTU 51011, TARTUMAA Ehitise asukoht Hosby küla, Vormsi vald, Läänemaa Ehitise nimetus ja asukoha Hosbyranna kinnistu detailplaneering kirjeldus Objekti haardeulatus tasu ei võeta Elioni kaubamärgi all tegutseva AS Eesti Telekom (edaspidi nimetatud Elion) sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vaja projekteerida ja rajada ühendus Elioni sidevõrgu lõpp-punktist objekti/hoone sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani, sealhulgas: Tehnilise lahenduse kirjeldus Kuna piirkonnas puudub sidevõrk, on vaba mahu ja levi olemasolu korral võimalik kasutada traadita interneti ja telefoni teenuseid. Nõuded geodeetilisele alusplaanile ja projektile Olemasolev sidevõrk Kinnistul asuvad kasutusest kõrvaldatud sidekaablid. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Elioni järelevalvega Info telefoninumbril 4733947 Väljastatud side alaste tehniliste tingimustega ei võta AS Eesti Telekom endale kohustust omandada hoonestaja poolt ehitatavad liinirajatised ostu teel. Käesolevad telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused koostati 27.05.2015 ning on kehtivad kuni 26.05.2016 Koostaja: Väljastaja: AS EESTI TELEKOM AS EESTI TELEKOM Aimar Nurges Valeri Buntsev e-post: [email protected] esindab volituse alusel telefon: 4733947 Töö nr DP-03-15 Lääne maakond Vormsi vald Hosby küla Hosby sadama DETAILPLANEERING SELETUSKIRI Tellija: Vormsi vald Koostaja: GeoBaltica OÜ Esitamise aeg: aprill 2015 Tartu 2015 GeoBaltica OÜ Tel: 5552 3686 Reg. kood 11347994 E-post: [email protected] A. Starkopfi tn 50 Tartu 51011  HOSBY SADAMA DETAILPLANEERING 2 SISUKORD 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................ 3 2. PLANEERINGUALA ASUKOHT JA OLEMASOLEVA OLUKORRA ANALÜÜS . 4 3. PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA FUNKTSIONAALSED SEOSED ............. 5 4. VASTAVUS KEHTIVALE ÜLDPLANEERINGULE ..................................................... 6 5. PLANEERIMISE LAHENDUS ......................................................................................... 7 5.1 Planeeritava maa-ala maakasutus ............................................................................... 7 5.2 Kruntide ehitusõigused ............................................................................................... 7 5.3 Arhitektuurinõuded ehitistele ..................................................................................... 8 5.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ..................................................................................... 8 5.5 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 8 5.6 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ........................................................................... 8 5.7 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ................................. 9 5.8 Servituutide vajaduse määramine ............................................................................. 10 5.9 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused............................................. 10 5.10 Planeeringu rakendamise võimalused ...................................................................... 10 6. JOONISED ......................................................................................................................... 11 1. Situatsioonikeem M 1:10000 .................................................................................... 11 2. Olemasolev olukord M 1:500 .................................................................................... 11 3. Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega M 1:500 ................................................ 11 7. LISAD .................................................................................................................................. 12 GeoBaltica OÜ  HOSBY SADAMA DETAILPLANEERING 3 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Planeeringu eesmärgiks on ehituskeeluvööndi vähendamine, sadama-alale paadikuuride ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine ning kommunikatsioonilahenduste väljatöötamine, kämpingumajakeste ja puhkeala asukoha (pingid-lauad, kalapuhastuslaud, suitsuahi) ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine, linnuvaatlustorni asukoha määramine, slipi taastamine, kuivkäimlate ja prügikastide asukoha määramine, olemasoleva muuli rekonstrueerimise tingimuste määramine, lahesopi roost ja setetest puhastamise tingimuste määramine. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid: 1. Vormsi Vallavolikogu 09.11.2010.a. poolt väljastatud lähteseisukohad (täiendatud 06.03.2014 ja 13.05.2014) 2. Vormsi valla üldplaneering (kehtestatud 14.06.2004.a., määrus nr 8) 3. Siseministeeriumi poolt 2013. aastal välja antud juhend "Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013" 4. Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 155 "Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määruse nr 59 "Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas" muutmine" 5. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ GeoBaltica OÜ  HOSBY SADAMA DETAILPLANEERING 4 2. PLANEERINGUALA ASUKOHT JA OLEMASOLEVA OLUKORRA ANALÜÜS Planeeritav maa-ala asub Läänemaal Vormsi vallas Hosby külas. Planeeritava maa-ala suurus on ligikaudu 1,9 hektarit. Olemasolev juurdepääs planeeringualale on kohaliku kruusakattega Hosby tee (nr 9070008) kaudu, mis kulgeb mööda Hosbyranna katastriüksuse põhjapoolset külge. Detailplaneeringuala paikneb täies ulatuses Väinamere hoiualal (Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 155 "Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määruse nr 59 "Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas" muutmine") ja Väinamere linnu- ja loodusalal (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“). Detailplaneeringualal on inventeeritud Väinamere hoiualal kaitstavad poollooduslikud kooslused, esmatähtis elupaigatüüp – rannaniidud (1630) ning elupaigatüüp – puiskarjamaad (9070). DP alaga piirneval merealal on osaliselt, sh lahesopi ümbruses, inventeeritud Väinamere hoiualal kaitstav vee-elupaigatüüp – liivased ja mudased pagurannad (1140). Ligikaudu 260 m kaugusel planeeritavast alast asub Hosby sihtkaitseala piir, kus elutseb I kategooria kaitstav liik. Planeeringualal on registreeritud II kaitsekategooria taimeliik emaputk (Angelica palustris). Looduskaitseseaduse § 32 lg 2 kohaselt on kavandatava tegevusega keelatud nende elupaikade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati. GeoBaltica OÜ  HOSBY SADAMA DETAILPLANEERING 5 Hosbyranna maaüksuses piirneb lõunakaarest Väinamerega ja läänekaarest reformimata riigimaaga. Vormsi valla üldplaneeringuga ei ole määratud korduva üleujutuse ala piiri. LKS § 35 lg 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest (kaardile kantud 1 meetri samakõrgusjoonest mõõdetud 200 meetrit). Maa-ameti mullakaardi alusel ulatub detailplaneeringu alal keskmiselt 30 m kauguseni põhikaardi järgsest rannajoonest 100% osalusprotsendina sooldunud gleimuld (ArG), mis on iseloomulik mereveega sageli üleujutatud alale. Kuna detailplaneeringu ala maismaa poolne piir ulatub suurima ulatusena ligi 120 m kaugusele põhikaardi järgsest veepiirist, asub Hosbyranna detailplaneeringu ala täies ulatuses Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Ehitusregistris registreeritud rajatistest asub planeeritaval alal Hosby lauter (muul, kood 220625799). Lisaks ehitatud vahetult Hosby tee äärde 13 m2 suurune prügimaja. Vormsi valla üldplaneeringus on Sviby, Hosby, Söderby külade kaardil ära toodud jääteele pealesõidu võimalus Hosby poolsaarelt. Jäätee kulgeb läbi Hosbyranna maaüksuse. Üldplaneeringus on ära toodud ka, et Hosby on perspektiivne lautrikoht. Planeeritavat ala läbib maaparanduskraav, mille suudmeosas asub 3000 m2 suurune roostunud lahesopp. Mõlemal pool kraavi ja lahesoppi on tungimas peale lepavõsa. Rannavallile tõusval alal kasvavad üksikud noored männid ja kadakad. Lahesopist kagusse jääb väike tormimurru ala ja edasi vana rannamännik. Planeeritava ala reljeef on tasane, absoluutkõrgused jäävad vahemikku –0,2 kuni 1,4 m. Vormsi saare elektrivarustus toimub pingel 10 kV Sutlepa 35/10 kV alajaama baasil. Saart ühendab mandriga üks merekaabel pikkusega 3,47 km, mis saab alguse Ramsi poolsaarelt Kurgu alajaamast. Kaabli läbilaskevõime (koormatavus) on ca 500 kW. Vormsi saarele tuleb Haapsalut Vormsi (Hosby ja Mõisaholmi) kaudu Kärdlaga ühendav varasemast perioodist pärinev sidekaabel, mis kulgeb planeeritava ala põhjapiiril. Sidekaabel on põhiosas kasutusest väljas ning teenindab saarel vaid üksikuid kliente. 3. PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA FUNKTSIONAALSED SEOSED Planeeritav ala piirneb põhjakaarest Vormsi valla üldplaneeringuga kavandatud külasüdamikuga (detailplaneeringu koostamise kohustus puudub) ja avalikuks ühiskasutuseks vajaliku maaga. Lähtudes üldplaneeringuga kavandatud maakasutustest ning tulenevalt maa-ala asukohast ja looduslikust situatsioonist, on planeeritav ala sobilik kavandatud tegevusteks. GeoBaltica OÜ  HOSBY SADAMA DETAILPLANEERING 6 4. VASTAVUS KEHTIVALE ÜLDPLANEERINGULE Üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala perspektiivseks maakasutuse sihtotstarbeks ette nähtud avalikuks ühiskasutuseks maa. Planeeritav tegevus on kooskõlas Vormsi valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringuga kavandatakse üldplaneeringu muudatust ehituskeeluvööndi vähendamise osas, et ehitada planeeritavale alale paadi-võrgukuurid, kämpingumajad, linnuvaatlustorn ja paadisild. Väljavõte Vormsi valla üldplaneeringu Sviby, Hosby, Söderby asustusüksuste kaardist: GeoBaltica OÜ  HOSBY SADAMA DETAILPLANEERING 7 5. PLANEERIMISE LAHENDUS 5.1 Planeeritava maa-ala maakasutus Planeeringuga ei moodustata uusi krunte. Planeeritaval alal säilib senine Hosbyranna katastriüksuse 100% üldkasutatava maa sihtotstarve. Tabel 1. Maakasutuse tabel Positsiooni nr/ Planeeringu- Planeeringu- Planeeringu- Planeeringu- aadressi ettepanek eelne pindala ha eelne järgne pindala järgne maakasutus ha maakasutus POS 1 1,9* 100 % Üm 1,9* 100 % Üm * Hosbyranna katastriüksuse 5,6 ha suurusest alast detailplaneeringuga hõlmatud ala (uusi krunte ei moodustata). Katastriüksuste sihtotstarbed on tähistatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määrusega nr 155 kehtestatud “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” järgmiselt: Üm – üldkasutatav maa 017 5.2 Kruntide ehitusõigused POS 1 maa-alale planeeritakse paadisild, slipp, kämpingud, linnuvaatlustorn, võrgukuurid, parkimisala. Kavandatavast tegevusest annab ülevaate planeeringu joonis ″Põhijoonis koos tehnovõrkudega″ (vt joonis 2). Detailplaneeringuga määratud ehitusõigused on toodud alljärgnevas tabelis 2. Tabel 2. Detailplaneeringuga määratud ehitusõigused Pos nr Planeeri- Maa Hoonete suurim Hoonete suurim Hoonete/rajatiste tava sihtotstarve lubatud arv planeeritaval lubatud suurim lubatud maa maa-alal ehitusalune kõrgus (m) pindala pindala kokku (ha) (m²) 22 (15 võrgukuuri, 6 POS 1 1,9 HL, PT kämpingut, prügimaja) 450 5/10 Krundi kasutamise sihtotstarvete tähistamisel on lähtutud juhendist "Ruumilise planeeringute leppemärgid 2013" : HL- looduslik maa PT- turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa Planeeritud paadikuurid ja kämpingumajakesed on kavandatud kuni 24 m2 suuruste väikeehitistena. Planeeritud hoonestus asub minimaalselt 16 m kaugusel veekogu piirist. Ehitiste-rajatiste asukohtade valikul ei tohi kahjustada II kategooria taimeliiki. Enne ehitustööde alustamist tuleb ehitusala inventeerida ja märkida ära II kategooria kaitsealuse taime (emaputk) asukohad. Nendesse kohtadesse ei ole lubatud ehitada. Ettenähtud ehitusalas tuleb eelistada asukohta, mis võimalikult vähe GeoBaltica OÜ  HOSBY SADAMA DETAILPLANEERING 8 kahjustaks loodust ja kaitsealust rannaniitu. Ehitamisel tuleks vältida lindude pesitsusaega (1. aprillist kuni 1 juulini). 5.3 Arhitektuurinõuded ehitistele Projekteerimisel tuleb arvestada, et arhitektuur peab olema planeeritavasse keskkonda sobiv. Hoonestusviis on vabaplaneeringuline. Katusetüüp projekteeritavatel hoonetel on viilkatus. Hoonete põhilised arhitektuursed näitajad on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 3. Arhitektuurinõuded hoonetele Hoone korruselisus Lahendada ehitusprojektiga Katusekalle / katusekatte materjal 0° - 45° / eelistada looduslike materjale (pilliroog, puit, puitlaast, muru vms), imiteerivaid materjale mitte kasutada. Hoonete kõrgus Kuni 5 m (maapinnast kuni katuseharjani) Põhilised välisviimistluse materjalid Puit, klaas. Imiteerivaid materjale mitte kasutada. Hoone tulepüsivusaste min TP3 5.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeringualale on tagatud kohaliku kruusakattega Hosby tee (nr 9070008) kaudu. Sellelt teelt on planeeritud kaks peale- ja mahasõitu, mis on ära toodud planeeringu joonisel ´´Põhijoonis koos tehnovõrkudega´´ (vt joonis 2). Teed on planeeritud 3 m laiustena ja kruusa- või killustikkattega. Sõidukite parkimine toimub krundisiseselt. Krundile pääsude asukohad tuleb täpsustada ehitusprojekti alusel lähtuvalt hoonete lõplikust paiknemisest. Projekteerimisel tagada tulekustutus- ja päästetööde teostamise võimalus. 5.5 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Planeeritud on säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust. Uut haljastust ei ole käesolevas detailplaneeringus planeeritud. Sadevesi immutatakse krundisiseselt. Krundi maapinna olemasolevad kõrgusarvud on ära toodud planeeringu joonisel ´´Põhijoonis koos tehnovõrkudega´´ (vt joonis 2). Vertikaalplaneerimine ja sadevete ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. 5.6 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad Detailplaneeringus on esitatud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus. Erinevate tehnovõrkude ühendused täpsustatakse projekteerimise käigus vastavalt projekteeritavate hoonete ja rajatiste paiknemisele planeeritaval alal. Projekteerimisel tuleb lähtuda sellel ajahetkel kehtivatest normatiividest ja standarditest ning vajadusel rakendada tehnovõrgule kaitsemeetmeid. GeoBaltica OÜ  HOSBY SADAMA DETAILPLANEERING 9 Hosby külas puudub elektrivarustus. Lähim alajaam on Söderby külas asuv alajaam. Planeeringuala elektriga varustamine on lahendatud vastavalt AS Imatra Elektri poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 39-15. Elektrivarustuse tagamiseks planeeritakse uus Hosby 10/0,4 kV alajaam Hosbyranna maaüksuse põhjapoolele maa-alale (vt joonis 2). Planeeritud alajaama 10 kV toitekaabel ja 0,4 kV maakaabelliin on planeeritud paralleelselt olemasoleva Hosby teega. Planeeritud transiit- ja liitumiskilp asuvad sissesõidu kõrval (vt joonis 2). Elektriõhuliini rajamine ei ole soovitatav, kuna see rikuks maastikuilmet. Täpsed asukohad määratakse projekteerimise käigus. Planeeringuala põhjapiiril kulgeb olemasolev sidekaabel, mis on põhiosas kasutusest väljas. Kuna piirkonnas puudub sidevõrk, on vaba mahu ja levi olemasolu korral võimalik kasutada traadita interneti ja telefoni teenuseid. Veevarustus lahendatakse planeeritava puurkaevu baasil, mille asukoht on ära näidatud planeeringu joonisel ´´Põhijoonis koos tehnovõrkudega´´ (vt joonis 2). Kuna tegemist on ühe kinnistu piires kasutatava puurkaevuga, on selle sanitaarkaitseala 10 m. Kanalisatsioon lahendatakse esialgu lokaalselt kogumismahutitega. Kogumismahutid peavad olema lekkekindlad ning asuma hoonetest vähemalt 5 m kaugusel. Kogumismahutile on soovitav jätta 10 m laiune teeninduspiirkond juurdepääsuks ning hooldamiseks. Kogumiskaevude tühjendamiskohaks on Hullo heitvee- puhastusseadmed. Planeeritud paadisilla juurde on kavandatud kuivhüdrant tõusutoruga tuletõrjevee võtmiseks. Projekteerimisel tuleb lähtuda standardist EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus” ja Siseministri 18.08.2010 määrusest nr 37 “Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“. Juurdepääs on tagatud planeeritava parkla kaudu. Planeeritud linnuvaatlustorn on kavandatud puitmaterjalist ja on kuni 10 m kõrge. Planeeritud ujuv paadisild rajatakse plast- või betoonpontoonidele. Betoonujukitega silla puhul on ujuv vahuosa kaetud ilmastiku eest kaitsmiseks betoonsarkofaagiga. Ujuvsilla kattematerjalina kasutatakse impregneeritud puitu. Paadisilla laiuseks on kavandatud 2,5 m. Olemasolevat lahesoppi kavandatakse ca 0,5 ha suuruses ulatuses süvendada. Sadama akvatooriumi süviseks planeeritakse kuni 1,5 m. Süvendatav ala on ära toodud planeeringu eskiisjoonisel. Täpsemad tehnilised lahendused antakse projekteerimise käigus. 5.7 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. GeoBaltica OÜ  HOSBY SADAMA DETAILPLANEERING 10 Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse, mis tuleb paigutada krundisiseselt. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat jäätmeluba omav ettevõte. 5.8 Servituutide vajaduse määramine Servituutide määramise vajadus puudub. Tehnovõrkudele seatavad servituudid määratakse põhilahenduse koostamise käigus. 5.9 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS-s 809-1:2002 toodust. Planeeringualal on kuritegevuse riskide vähendamiseks seatud järgmised tingimused: • tänavate ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus; • konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed • erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine. • valdusel sissepääsu piiramine; • üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge eristamine; • vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid prügikastid, märgid); 5.10 Planeeringu rakendamise võimalused Planeeringu realiseerimisest tulenevad kahjud hüvitatakse kahju põhjustanud krundi omaniku poolt. Krundisisene teede, parklate ja tehnovõrkude rajamine ning krundi heakorrastamine toimub krundiomaniku kulul, kui ei ole lepitud kokku teisiti. Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks edaspidi planeeringualale teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Kohalik omavalitsus võib välja anda planeeringus toodud nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi. GeoBaltica OÜ  HOSBY SADAMA DETAILPLANEERING 11 6. JOONISED 1. Situatsioonikeem M 1:10000 2. Olemasolev olukord M 1:500 3. Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega M 1:500 GeoBaltica OÜ  HOSBY SADAMA DETAILPLANEERING 12 7. LISAD 1. Vormsi Vallavolikogu 09.11.2010.a. poolt väljastatud lähteseisukohad (täiendatud 06.03.2014 ja 13.05.2014) 2. Vormsi vallavolikogu 30.05.2014. a otsus nr 16 “Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine Hosby sadamaalal. Keskkonnamõjude eelhinnangu (KE) algatamine” 3. Hosby sadama detailplaneeringu ala (mitteametlik väljavõte Maa-ameti kaardiserverist) 4. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni 25.06.2014.a. kiri nr HLS 6- 8/14/12413-2 ´´Seisukoht Hosby sadama ümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta´´ 5. Keskkonnaameti 19.12.2014.a. kiri nr HLS 6-5/14/25827-2 ´´ Seisukoht Hosby sadama ümbruse maa-ala detailplaneeringuga kavandatud tegevustele´´ 6. Kinnisvaraspetsialisti Valvi Sarapuu 23.11.2014.a. eelhinnang Vormsi vallas Hosby külas Hosby sadamaalale detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta 7. AS Imatra Elekter 13.05.2015 poolt väljastatud tehnilised tingimused nr 39-15 8. AS Eesti Telekom 27.05.2015 poolt väljastatud tehnilised tingimused nr 24437229 GeoBaltica OÜ Tehnilised tingimused 39-15 OBJEKT Objekti aadress: Lääne maakond, Vormsi vald, Hosby küla, Hosbyranna MÜ Objekti iseloomustus: detailplaneering Objekti valdaja Vormsi vald TAOTLUSE ESITAJA Nimi: GeoBaltica OÜ Aadress: Kontaktisik: Kati Soonvald Kontakttelefon: 58393410 1.5 Fax / E-post: kati @ geobaltica.ee VÕRGUÜHENDUSE ANDMED Peakaitsme vool: 3 x 32 A Liitumispunkt: uus rajatav Hosby 0,4kV, objekti sisestuskaabli klemmid liitumiskilbis Arvestusseadme ja peakaitsme asukoht : liitumiskilp ELEKTRIVARUSTUS: Projekteerida ja rajada: ~3,7km 10kV liini, uus Hosby 10/0,4kV alajaam. Alajaamast rajada Hosbyranna maaüksuseni 0,4kV liin ja tee äärde sissesõidu kõrvale transiit- ja liitumiskilp. 10kV liini trass, 0,4kV liini trass, uue alajaama asukoht ja transiit- ning liitumiskilpide asukohad ja tehnilised omadused määratakse projekteerimise käigus. Liitumisühenduse alates liitumiskilbist rajab objekti omanik. LIITUMISKULUD Liitumine on kulupõhine . Lisa - soovi korral kahetariifsuse sisselülitamise tasu. MÄRKUSED NB! Liitumisleping sõlmitakse kui liinide trassid on kooskõlastatud ja tehniline projekt kinnitatud. Tehnilise projekti alusel täpsustatud liitumiskulu. TELLIMUSE ESITAJA ELEKTRIVÕRGUETTEVÕTJA ESINDAJA Nimi: GeoBaltica OÜ / Kati Soonvald Nimi: Raul Sirak Kuupäev: Kuupäev: 13.05.2015