1
Empower AS
Reg.kood 11445550
Hermanni 8A 10121 TALLINN
Tel. 6635600, Fax. 6635601
TEL000862
EEH002960
EEP001225
Virtsu-Võiküla 35kv merekaabli asendamine
110kV maa-merekaabliga
Keskkonnamõjude eelhinnang
Koostas: Edi Valgemäe
Karl Kupits (AS Maves)
Konsultandid: Georg Martin (Eesti Mereinstituut)
TALLINN 2015
2
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. Projekti piirkonna kirjeldus. 4
1.1 Asukoht ja looduskeskkonna ülevaade (sh kaitstavad loodusobjektid,
Natura 2000 alad). 4
2. Kavandatava tegevuse kirjeldus. 5
3. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva võimaliku olulise keskkonnamõju
analüüs. 5
3.1. Muhumaa osas võimaliku olulise keskkonnamõju analüüs. 6
3.2. Mandri osas võimaliku olulise keskkonnamõju analüüs. 6
3.3. Suure väina osas võimalku olulise keskkonnamõju analüüs. 7
3.3.1. Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade, mida projekt mõjutab,
Iseloomustus. 8
4. Natura 2000 kaitse eelhinnang planeeritavatel tegevustel. 13
5. Eelhinnangu kontrolltabel. 14
6. Kokkuvõte. 21
7. Kasutatud kirjandus 22
3
ISSEJUHATUS
Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõjude eelhinnang (KMHEH) projektile
„Virtsu-Võiküla 35kV merekaabli asendamine 110kV merekaabliga“. Ühtlasi antakse soovitusi
kaitse tegevuste osas.
Kavandatav tegevus kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 nimetatud tegevuste hulka, mille korral peab otsustaja
andma eelhinnangu selle kohta, kas antud valdkonna tegevusel on oluline keskkonnamõju
(KMH). KeHJS § 6 lg 3 on sätestatud kriteeriumid, mille alusel saab hinnata tegevuse
keskkonnamõju olulisust. KeHJS § 5 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see
võib:
• eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust;
• põhjustada keskkonna pöördumatuid muutusi;
• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Vabariigi valitsuse määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt peab loa andmise otsustaja alati andma
KMHEH ja kaaluma KMH algatamise vajalikkust iga Natura 2000 ala mõjutava/ mõjutada
võiva tegevus puhul, olenemata sellest, kas kavandatav tegevus on määruses nimetatu või
mitte.
Tulenevalt Saaremaa ja Hiiumaa suurenevast elektritarbimisest on tekkinud vajadus
vahetada välja olemasolev Virtsu-Võiküla üks neljast 35kV merekaablist 110kV pingega
merekaabli vastu. Antud kaabli väljavahetamisega suurendatakse oluliselt nimetatud
piirkonna varustuskindlust. Paigaldatav 110kV merekaabli paigaldamist käsitletakse kolmes
etapis:
• kaabli paigaldus Muhumaal;
• kaabli paigaldus Suures Väinas;
• kaabli paigaldus mandril.
Käesoleva KMHEH eesmärk ongi selgitada, kas projekti elluviimisega võib kaasneda olulist
keskkonnamõju ning kas on vaja algatada keskkonnamõju hindamine. Eelhinnang viiakse läbi
vastavalt Euroopa komisjoni 2005 a. juhendile „Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise
juhend“, arvestades seejuures KeHJS § lg 3 sätestatud kriteeriumeid.
KKHEH koostajateks on Empower AS projekteerija ja konsultantidena on kaasatud Karl Kupits
AS Maves ja Georg Martin TÜ Eesti Mereinstituudist.
4
1. Projekti piirkonna kirjeldus
Tulenevalt projektis käsitlevatest kaabli paigaldamise etappidest: kaabli paigaldus
Muhumaal, kaabli paigaldus Suures Väinas ja kaabli paigaldus mandril, käsitletakse neid kõiki
eraldi, vastavalt neid katvatele loodusväärtustele.
1.1. Asukoht ja looduskeskkonna ülevaade
Asendatav merekaabel paikneb Hanila vallas, Virtsu alevikus Virtsu lahutuspunkti ja
Muhumaal asuva Võiküla alajaama vahel Suures väinas.
• Mandri osas paikneb kaabel Hanila vallas Virtsu alevikus katastriüksustel Väina
lahutuspunkt (19502:004:0070) ja Männi (19502:004:0001). Kaablitrass kulgeb II
kaitsekategooria loomaliigi põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja III kaitsekategooria
loomaliikide väike pisitigu (Vertigo genesii), vasakkeermene pisitigu (Vertigo
angustior) ning luha-pisitigu (Vertigo geyeri) elupaikades. Muid LKS § 4 lg 1 alusel
kaitstavaid loodusobjekte seal ei leidu.
• Muhumaal paikneb kaabel Saare maakonna Muhu valla Võiküla katastriüksustel
Võiküla alajaam (katastritunnus 47801:008:0060), Jaagu (47801:008:0006), Mäe
(47801:008:0584) ja Pärdi (47801:008:0383). LKS § 4 lg 1 alusel kaitstavaid
loodusobjekte seal ei leidu.
• Suures väinas paikneb kaabeliini trass Väinamere merealal, jäädes nii Lääne kui ka
Saare maakonnas Väinamere hoiualale ja kuulub ühtlasi ka Väinamere loodusalana ja
Väinamere linnualana Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 alade võrgustikku.
Lääne maakonnas on Väinamere hoiuala kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18. mai
2007. a määrusega nr 155 “Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2006. a määruse nr 59
“Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas” muutmine” ja Saare maakonnas
on Väinamere hoiuala kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a
määrusega nr 156 “Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a. määruse nr 176 “Hoiualade
kaitse alla võtmine Saare maakonnas” muutmine”. Merealal on inventeeritud
5
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübid – veealused
liivamadalad (elupaigatüübi kood 1110) ning liivased ja mudased pagurannad (1140)
esinemine (asukohakaart lisatud), tegemist on Väinamere hoiuala (nii Lääne kui
Saare) kaitse-eesmärkideks olevate elupaigatüüpidega.
2. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Olemasolev 35kV õlikaabel vahetatakse välja 110kV kuivkaabliga, mille trassivalikul on
lähtutud olemasoleva kaabli asukohast ja 110kV kuivkaabli paigalduse tehnoloogiast.
Olemasolev 35kV õlikaabel demonteeritakse pinnasest ja merealalt täielikult.
• Muhumaal kulgeb trass Suure väina suubumiskohast ja lõpeb Võiküla alajaama
territooriumil liini L8090 lahtris. Kaabli suubumiskoht langeb kokku demonteeritava
35kV kaabli suubumiskohaga, kuid lõpp punkt Võiküla alajaamas on erinev. Uue
kaabli trass on võrreldes demonteeritava kaabli trassiga sirgendatud, nii et see
vähendab kaitsevööndisse jäävat maa-ala ja lihtsustab uue kaabli paigaldust.
• Mandri osa kulgeb trass Suure väina kaldalt kaabli suubumiskohast ja lõpeb
õhuliinide L3350/L3351 olemasolevas mastis 8Y, langedes kokku demonteeritava
kaabli trassiga.
• Randumispunktid Suure väina mõlemal kaldal langevad kokku olemasoleva kaabli
randumispunktidega. Olemasoleva kaabli trass ei järgi täpselt randumispunktide
vahelist sirget, kaldudes sellest kõrvale kuni 40m, mis on tingitud ajajooksul kaablile
tehtud remonttöödest ning mille käigus on kaabel oma varasemast kohast kõrvale
tõstetud. Uus kaabel paigaldatakse merealas randumispunkte ühendavale sirgele.
Kaabelliini paigaldussügavus on pehmes pinnases 1,5m, paeses pinnases vähemalt 1,0m,
välja arvatud vahetul rannikualal ja ristumistel, kus nõutavate vahekauguste tagamiseks on
vajalik suurem sügavus. Kaabli vahetu ümbrus täidetakse pinnasega, mille maksimaalne
fraktsioon on 20mm ja suurte osiste (>5mm) sisaldus ei ületa 20%. Tagasitäite pealmine kiht
taastatakse kohaliku ümbritsevaga samaväärse kasvupinnasega. Kaabli rajamisel kasutatakse
võimalikult palju kohalikku pinnast, vajadusel sõeludes ja purustades.
Merealal kaabeliini paigaldamiseks kasutatakse spetsiaalset laeva ning kolm elektrikaablit ja
sidekaabel seotakse kokku laeval ning paigaldatakse korraga. Kaldalähedastes lõikudes, kuhu
vee sügavus ei võimalda laeval liikuda tõmmatakse kaabel piki veepinda laiali kaldal paikneva
vintsiga, kasutades kaabli ujutamiseks spetsiaalseid õhkpatju. Kaabel süvistatakse merepõhja
terve trassi ulatuses kasutades spetsiaalset pika noolega ekskavaatorit. Mõlemast kaldast
kuni vee sügavuseni kuus meetrit süvistatakse kaabel 1,5 meetri sügavusele merepõhja,
ülejäänud trassil 1 meetri sügavusele.
Kui kraavipõhi on kivine, siis sügavuse saavutamiseks kasutatakse Atlas-Copco spetsiaalset
puurimis-kobestamisvarustust. Vahetult enne kaabli merre laskmist küntakse kaablikraav
adraga uuesti läbi ja kontrollitakse sonariga kraavi vastavust nõuetele.
Merepõhja sügavuseni kuni 6 meetri aetakse (täidetakse) kaablikraav kinni, sügavamal kui 6
meetrit jääb kaabel lahtiselt kraavi ja see täitub aja jooksul ise. Kuni 6m sügavuseni
6
paigaldatava kaablikraavi täiteks võidakse vajadusel kaevandada juurde tagasitäite pinnast,
kui olemasolevas pinnasest ei piisa.
Vajadusel, kui merekaabli paigaldussügavust ei ole võimalik saavutada eelnimetatud
meetoditega, kasutatakse selle saavutamiseks lõhkamist.
3. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva võimaliku olulise
keskkonnamõju analüüs
Peatükis käsitletakse olemasoleva olukorra ja kavandatava tegevuse kirjelduse põhjal
ilmnenud asjaolusid ja nendega kaasneda võivat võimalikku olulist keskkonnamõju.
3.1. Muhumaa osas võimaliku olulise keskkonnamõju analüüs
Muhu vallas, Võiküla külas, Võiküla alajaam (katastritunnus 47801:008:0060), Jaagu
(47801:008:0006), Mäe (47801:008:0584) ja Pärdi (47801:008:0383) maaüksustele
paigaldatava kaabi asukohas, LKS § 4 lg 1 alusel kaitstavaid loodusobjekte ei leidu.
Pärdi katastriüksus asub osaliselt Läänemere ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndis, mille
kitsendused sätestab looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) 6. peatükk. Ranna kaitse eesmärk
on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju
piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja
juurdepääsu tagamine (LKS § 34).
Uute hoonete ja rajatiste püstitamine on ranna ehituskeeluvööndis keelatud (LKS § 38 lg 3).
LKS § 38 lg 5 p 8 kohaselt võib tehnovõrku- ja rajatist ehituskeeluvööndisse rajada
üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel. Kuna antud tegevusega asendatakse
olemasolev 35kV õlikaabel välja keskkonnasõbralikuma 110kV kuivkaabliga on tegemist
rajatise rekonstrueerimisega, mistõttu detailplaneerinu koostamise vajadus puudub.
3.2. Mandri osas võimaliku olulise keskkonnamõju analüüs ja kaitse tegevused
Hanila vallas, Virtsu alevikus, Männi (katastritunnus 19502:004:0001) ja Väina lahutuspunkti
(katastritunnus 19502:004:0070) maaüksustel paigaldatav kaabel ei jää ühegi LKS § 4lg 1
nimetatud kaitstava loodusobjekti piiridesse, kuid kavandatava tegevusega hõlmatud alal on
inventeeritud II kaitsekategooria liigi põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) elupaik. Samuti
leidub Männi maaüksusel III kaitsekategooria loomaliikide väike pisitigu (Vertigo genesii),
vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior) ning luha-pisitigu (Vertigo geyeri) elupaigad.
LKS § 3 lg 2 kohaselt loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik
säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise
koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks
säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik.
LKS § 48 lg 4 sätestab, et piiritlemata II /---/ kategooria kaitsealuste liikide elupaikades
rakendub isendi kaitse; keelatud on kaitsealuse loomaliigi (nahkhiired) isendite püüdmine ja
tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal (§ 55 lg 6).
7
Kaitse tegevus:
Männi katastriüksusel kavandatud tööde tegemisel tuleb tagada kaitsealuse liigi - põhja-
nahkhiire soodne seisund.
Kuna nahkhiired on öösel aktiivsed (toituvad öösel putukatest), siis liigi soodsa seisundi
säilimiseks mitte kavandada öiseid tegevusi, millega kaasneb liigne valgustatus ja müra.
Männi katastriüksus asub osaliselt Läänemere ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndis, mille
kitsendused sätestab looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) 6. peatükk. Ranna kaitse eesmärk
on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju
piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja
juurdepääsu tagamine (LKS § 34).
Uute hoonete ja rajatiste püstitamine on ranna ehituskeeluvööndis keelatud (LKS § 38 lg 3).
LKS § 38 lg 5 p 8 kohaselt võib tehnovõrku- ja rajatist ehituskeeluvööndisse rajada
üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel. Kuna antud tegevusega asendatakse
olemasolev 35kV õlikaabel välja keskkonnasõbralikuma 110kV kuivkaabliga on tegemist
rajatise rekonstrueerimisega, mistõttu detailplaneerinu koostamise vajadus puudub.
3.3. Suure väina osas võimaliku olulise keskkonnamõju analüüs ja kaitse tegevused
Väinamere merealal vahetatav kaablitrass asub nii Lääne kui ka Saare maakonnas Väinamere
hoiualal ja kuulub Väinamere loodusalana ja Väinamere linnualana Euroopa Komisjonile
esitatud Natura 2000 alade võrgustikku. Lääne maakonnas on Väinamere hoiuala kaitse alla
võetud vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusele nr 155 “Vabariigi Valitsuse 28.
veebruari 2006. a määruse nr 59 “Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas”
muutmine” ja Saare maakonnas on Väinamere hoiuala kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse
18. mai 2007. a määrusega nr 156 “Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a. määruse nr 176
“Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” muutmine”. Hoiuala on moodustatud
loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks ning keelatud on
elupaikade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate
liikide oluline häirimine, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa
seisundi (looduskaitseseadus, edaspidi LKS, § 32 lg 1, 2). LKS § 21 lg 1 kohaselt on hoiuala
valitseja Keskkonnaamet.
Antud asukoha merealal on inventeeritud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüübid – veealused liivamadalad (elupaigatüübi kood 1110) ning liivased ja mudased
pagurannad (1140) esinemine (asukohakaart lisatud, vt lisa 1), tegemist on Väinamere
hoiuala (nii Lääne kui Saare) kaitse-eesmärkideks olevate elupaigatüüpidega.
Lähtuvalt LKS § 32 lg-st 2 on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine
ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine,
samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa
seisundi. LKS § 3 lg 1 alusel loetakse loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik
levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas
8
ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning
tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide
seisund on soodus vastavalt sama paragrahvi lg-le 2. LKS § 21 lg 1 kohaselt on hoiuala
valitseja Keskkonnaamet.
3.3.1. Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade, mida projekt mõjutab, iseloomustus
• Väinamere linnuala (EE0040001)
Väinamere linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a
korralduse nr 615 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri
kohaselt, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart
(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas
querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani
(Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea
cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya
ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris),
mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo),
sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e
rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius
hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull
(Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex
crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik
(Cygnusolor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza
hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium
passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius
collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus
ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle
(Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel
(Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),
suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas
(Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola),
tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva),täpikhuik (Porzana porzana),
naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna
albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna 6
paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao
tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa
nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava aastateks 2009-2018 (2009) alusel on
Väinamere laiud oluliseks pesitsusalaks vähemalt 31 linnuliigile. Väinamere hoiuala ja
linnuala kaitse-eesmärgiks on mitmesuguste linnuliikide, sh merealal peatuvate, toituvate ja
sulgivate linnuliikide kaitse. Kaabli vahetuse käigus tekib müra ja heljum, mis võib
halvendada kaitse-eesmärgiks seatud linnuliikide peatumis- ja toitumistingimusi. Oluline võib
9
kaablivahetuse võimalik negatiivne mõju olla rände ja pesitsuse tippajal, kusjuures
pesitsusperioodil eelkõige rannikulähedastel aladel. Mõju on seotud eelkõige vastava
perioodiaegse häirimisega ehitustegevuse käigus. Samuti on suureks ohuks õlireostuse teke.
Antud tegevuse käigus ei läbita loodusala piires linnustiku jaoks olulisi elupaigatüüpe. Samuti
ei ole antud piirkond ja rannikualad olulised rändelindude peatumis- ja toitumisalad ning ka
sulgimispiirkonnad.
• Väinamere loodusala (EE0040002)
Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad
(1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140),
rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid
(1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised
muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630),
püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud
(5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad
niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160),
lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad
madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised
metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-
lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja
rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0).
Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes
(Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes
(Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm
(Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris),
kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius),
roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas
Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum),
jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-
mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene
pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).
10
Väinamere loodusalale liini kaitsevööndisse jäävad või sellega piirnevad loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid, millede
elupaiku võidakse mõjutada antud tegevusega on toodud tabelis 1.
Tabel 1.
Nr Elupaiga Asukoht Võimalikud ohutegurid Võimalik mõju
nimetus seoses kavandatud
(kood) tegevusega
1 Liivamadalad Olemasolev ja Looduslikud tegurid (tuule Natura standardandmebaasi alusel on elupaigatüüp loodusalal
(1110) kavandatav liin läbib tugevus ja suund, enimlevinud elupaigatüüp (5,82% loodusalast).
elupaika lainetus)
Peamisteks mõjudeks on elupaikade füüsiline kahjustamine ja
Merepõhja füüsiline heljumi teke tööde käigus. Reeglina peale kaablikoridori rajamist
kahjustamine mere põhja põhjakooslused ja veekvaliteet mõne aja pärast
(ehitustegevus jms) taastuvad.
Veekvaliteedi muutus Samas sõltub mainitud mõjude ulatus ja olulisus kasutatavast
tehnoloogiast.
2 Mõõnaga Olemasolev ja Kinnikasvamine Peamisteks mõjudeks on elupaikade füüsiline kahjustamine ja
paljanduvad kavandatav liin Kuivendamine heljumi teke tööde käigus. Reeglina peale kaablikoridori rajamist
mudased ja läbib elupaika Merepõhja füüsiline mere põhja põhjakooslused ja veekvaliteet mõne aja pärast
Kahjustamine
liivased taastuvad.
(ehitustegevus jms)
laugmadalikud Veekvaliteedi muutus
(pagurannad) Rannajoone muutmine Samas sõltub mainitud mõjude ulatus ja olulisus kasutatavast
(1140) tehnoloogiast.
11
Lisa 1.
12
Lääne – Eesti saarestiku ümbrus on ka Eesti rannikumere peamine hüljeste asustusala. Eriti
oluline on Väinamere piirkond viigerhülgele, kuna siin elab selle liigi maailma kõige
lõunapoolsem asurkond (ca 1000 looma). Olulisemad hüljeste puhkealad on kaitse alla
võetud püsielupaikadena või on spetsiaalselt nende liikide kaitseks loodud rahvusparkide ja
looduskaitsealade reservaadid või sihtkaitsevööndid, kuid tegelikult on kogu Väinameri, sh
Väinamere hoiuala, elupaigaks mõlemale hülgeliigile ning nad kuuluvad ka Loodusdirektiivi II
lisas nimetatud liikide hulka. Hüljeste püsielupaigad on toodud all oleval joonisel.
Võimalik mõju hüljestele on seotud ehitustegevusest tuleneva häirimise (müra) ja
veekvaliteedi võimaliku halvenemisega, mis on lühiajaline mõju.
Väinameri on ka tüüpiliseks elupaigaks hingule, kes on arvukas madalates taimestikurikastes
lahtedes. Võldast ja jõesilmu esineb, kuid Väinamere hoiuala ei ole nende liikide jaoks kõige
olulisem ala. Vingerjas on Väinameres haruldane. Seega võib liini ehituskoridorides esineda
eelkõige hinku, kellele võib mõju avalduda seoses ehitustegevusega veekvaliteedi
halvenemine. Tegemist on lühiajalise mõjuga ning arvestades, et hink on piirkonnas piisava
arvukusega ei ole olulist mõju liigi seisundile ette näha.
13
4. Natura 2000 kaitse eelhinnang planeeritavatel tegevustel
Natura 2000 teemade osas on eelhindamises lähtutud mh Eesti Keskkonnamõju Hindajate
Ühingu MTÜ poolt koostatud dokumendist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks
loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (2013) ja Keskkonnaministeeriumi 2005.
a juhendist „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine“.
Eelhindamise tulemusena jõutakse järeldusele, kas oluline mõju on välistatud ja tegevusloa
võib väljastada.
Süvendamine ja kaadamine:
Peamine mõju on heljumi sisalduse suurenemine merevees, mis vähendab vee läbipaistvust
ning häirib kalade kudemist ning veetaimestiku kasvu. Süvendus- ja kaadamistööde müra
häirib linde ja imetajaid.
Antud juhul on mõju lühiajaline, eeldatav kaabli demontaaž ja uue paigaldus ca 10 päeva
ning tööde teostamise aega valides saab negatiivset mõju kahandada või vältida. Alates
2005. aasta aprillist on keskkonnamõju hindamine kohustuslik siis, kui mere süvendamiseks
võetakse üle 10 000 m3 pinnast.
Antud tööde teostamisel läbitakse ka Väinamere hoiualal esinevaid EL loodusdirektiivi
elupaigatüüpidest mereveega üleujutatud liivamadaladaid (1110) ja pagurandasid (1140),
millede kaitsetsoonis tuleb vältida heljumi teket, mis võib kanduda kaitstavatele
elupaigatüüpidele ja neid kahjustada ja ei seata ohtu Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkide
saavutamist ning seal leiduvate kaitstavate elupaigatüüpide soodsat seisundit.
Juurde kaevatava täitepinnase võtmine ja sellega kaablikraavi täitmisel peab jälgima, et
täitepinnast (liiva) võetakse trassilõigu lähialadelt, tegevusi tuleb teostada väljapool
kaitstavaid elupaigatüüpe, et ei kahjustuks nende seisund LKS § 3 tähenduses, kaitstavatele
elupaigatüüpidele ei ole lubatud täitepinnast ladustada, kuna sellega kahjustataks
elupaigatüüpide seisundit LKS § 3 tähenduses, vältida tuleb heljumi teket, mis võib kanduda
kaitstavatele elupaigatüüpidele ja neid kahjustada ning täitepinnase võtmine maardlast ei
ole lubatud ilma maavara kaevandamise loata.
Ühtlasi kaitstakse kaitstavate elupaigatüüpide soodsat seisundit õlikaabli väljavahetamisega
kuivkaabli vastu, millega välistatakse kaablist immitseva õli sattumine kaitstavatele aladele.
Mereala süvendamiseks ja kaadamisel jälgida ka vee-erikasutusloal toodud tingimusi.
Lõhkamine
Lõhkamist on sobiv kaaluda vaid juhul kui mere põhjasetted on sellise tugevusega, et
muude ja enamlevinud (eelpool kirjeldatud lahendused, mis töötavad pehmemate setete
korral) meetoditega ei ole võimalik süvendit tekitada, puuduvad võimalused rakendada muid
kaablikaitse meetodeid (matmine pinnase alla) ning kui kaabli matmine merepõhja on
kindlasti vajalik kaabli kaitse vms eesmärgil.
14
Lõhkamine ei ole keskkonnakaitseliselt seisukohalt eelistatuim valik. Plahvatusest tulenev
kõrge helirõhk ja lööklaineid võivad põhjustada raskeid vigastusi mereelustikule (nt kalad ja
hülged). Kahjustuste täpne olulisus sõltub sellest, kui suur on plahvatuse laeng ja kui lähedal
on isend plahvatusele. Samuti kasutatavast tehnoloogiast ja rakendatavatest
leevendusmeetmetest.
Kaitse tegevus:
• Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkide saavutamine ning seal leiduvate kaitstavate
elupaigatüüpide soodne seisund on tagatud, kuna uus trass paigaldatakse
olemasoleva kaabli kohale (selleks rajatud süvendisse). Kui varasem süvend
puhastatakse kaabli paigaldamiseks, väljakaevatav pinnas asetatakse pärast kaabli
paigaldamist süvendisse tagasi ega ladustata kaitsealustele elupaigatüüpidele ja
kaitsealustes elupaigatüüpides pole vajalik pinnase süvendamine uues asukohas, on
negatiivne mõju elupaikadele eeldatavalt väheoluline.
• Merealale kavandatud töid teostada ajavahemikul 15.06 - 31.08 s.o väljaspool
lindude rände- ja pesitsuse tippaega eelkõige rannikulähedastel aladel ning räime
kudeaega.
• Lisaks tuleb vältida meres heljumi ja müra tekitamist ja selle levikut, kuna see
halvendab Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud linnuliikide peatumis- ja
toitumistingimusi. Täpsemad tingimused veekeskkonna kaitseks sätestatakse vee
erikasutusloas ja Keskkonnaameti poolt.
5. Eelhinnangu kontrolltabel
Järgnevalt esitatud kontrolltabel annab koondülevaate võimalikest mõjudest, nende
olulisusest ja eelhinnangu käigus tehtud järeldustest lähtudes Euroopa Komisjoni juhendist
Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend ja KeHJS § 6 lg 3 esitatud kriteeriumitest.
KMH eelhindamise kontrolltabel ehk kavandatavate tegevustega kaasnevate võimalike
keskkonnamõjude eelhinnang (aluseks juhend Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise
juhend ja KeHJS § 6 lg 3 esitatud kriteeriumid).
15
Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist
mõju? Jah/Ei? – Miks? (veerg 3)
1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon või EI. Virtsu – Võiküla 110 kV merekaabel EI.
tegevuse lõpetamine võivad põhjustavad paigaldatakse demonteeritava 35 kV
ümbruskonnas füüsilisi muutusi merekaabli asemele samale trassile.
(topograafia, maakasutus, muutused Mõlemale poole paigaldatavat kaablit
veekogudes jne)? jäävad olemasolevad 35kV merekaablid.
Paigaldatavat kaabel ei tekita täiendavat
kaitsevööndi ala.
2. Kas ehitamine või ekspluatatsioon JAH. Kavandatud tegevuse elluviimisel EI. Kavandatud tegevuse elluviimisel ei
eeldab looduslike ressursside kasutatakse looduslikke ressursse. kasutata looduslikke ressursse moel, mis
(loodusvarade) nagu maa, vesi, varad või põhjustaks olulist negatiivset mõju.
energia (eriti taastumatute või väheste
varudega ressursside) kasutamist?
3. Kas tegevusega kaasneb potentsiaalselt EI. Demonteeritav 35kV õlikaabel EI. Avariilise õlilekke lokaliseerimiseks
tervist ohustavate või keskkonda tõmmatakse ühes tükis laeva pardale, varutakse objektile vähemalt 100 liitrit
kahjustavate materjalide ja ainete viiakse sadamasse, tükeldatakse ja absorbenti Oilsorb või
kasutamine, ladustamine või transport? ladustatakse lekkekindlatesse samaväärset. Võimalik leke kõrvaldatakse
konteineritesse. Maapealses osas koheselt.
kaevatakse vana kaabel lahti, tükeldatakse
ja ladustatakse lekkekindlatesse
konteineritesse.
4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni või JAH. Ehitustegevusest tingituna teki EI. Juhul kui jäätmed käideldakse
tegevuse lõpetamise käigus tekib tahkeid paratamatult jäätmeid nõuetekohaselt, negatiivseid olulisi
jäätmeid? mõjusid ei avaldu.
16
5. Kas tegevuse käigus emiteeritakse õhku EI. EI. Tööde teostamisel ei kasutata õhku
saasteaineid või muid ohtlikke, toksilisi või saastavaid või muid ohtlikke aineid
teiste kahjustavate toimetega aineid (sh
lõhn)?
6. Kas tegevus põhjustab müra ja JAH. Ehitustegevuse käigus suureneb Ei. Ehitustegevusega seotud müra on
vibratsiooni, valgust, soojusenergiat või lühiajaliselt müra. lühiajaline ja lokaalne. Kasutusaegne müra
elektromagnetilisi laineid? ja elektromagnetväli jäävad liini
kaitsevööndist väljaspool lubatud normide
piiridesse.
Veekaabelliini paigaldamisel võib kaasneda
mõju ka elustikule, kuid see on oluliselt
väiksem olemasoleva kaabli mõjust.
7. Kas tegevus võib põhjustada JAH. Võimalikud lekked ehitusmasinatest ja EI. Võttes arvesse tööohutusnõudeid ja
saasteainete levikut maapinda, põhja- või olemasoleva õlikaabli demonteerimisel vastavaid keskkonnanõudeid pole olulist
pinnavette ning selle tulemusena mõju ette näha.
pinnase või vee reostumise riski?
8. Kas nii ehitamise kui ka ekspluatatsiooni JAH. Kasutusaegne liini purunemine ja Ei. Vastava õnnetuse korral on tulenevalt
ajal kaasneb ohtlike õnnetuste risk inimese sellest lähtuv elektrilöök. kaitsevööndist inimestele oht minimaalne.
tervisele või keskkonnale?
9. Kas tegevus põhjustab sotsiaalseid EI. EI.
muutusi, nt demograafias, traditsioonilistes
eluviisides, tööhõives?
10. Kas on muid faktoreid, mis võivad EI. EI.
areneda selliste tagajärgedeni, mis võivad
mõjutada keskkonda või on potentsiaalse
17
kumulatiivse mõjuga teistele praegustele
või planeeritavatele ümberkaudsetele
tegevustele?
11. Kas tegevuse asukohas või selle JAH. Kaabel läbib või piirneb Natura EI. Mõju on lühiajaline ja ei ohusta
ümbruses on alasid, mille ökoloogilised, 2000 aladega, kaitse- ja hoiualadega ning asurkonda
maastikulised või muud väärtused on teiste kaitstavate loodusobjektidega.
rahvusvahelisel, riiklikul või kohalikul
tasandil kaitstud (sh Natura 200 alad) ja
mida kavandatav tegevus võib mõjutada?
12. Kas tegevuse asukohas või selle JAH. EI.
ümbruses on alasid, mis on ökoloogiliselt
olulised või tundlikud, nt märgalad, kanalid
vms, rannikud, mäed või mets ning mida
kavandatav tegevus võib mõjutada?
13. Kas tegevuse asukohas või selle JAH. Kavandatava tegevuse vahetus EI. Kõikide töid kaitstavatele
ümbruses on alasid, mida kasutavad läheduses asub mitmeid looduskaitseliselt loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele
kaitsealused, muidu olulised või tundlikud alasid. teostatakse väljaspool pesitsus- ja
looma- või taimeliigid, nt paljunemiseks, rändeaega ning räimede kudeaega,
pesitsemiseks, toidu otsimiseks, ajavahemikus 15.06-31.08.
puhkamiseks, talvitumiseks, rändeks
ning mida tegevus võib mõjutada?
14. Kas tegevuse asukohas või selle JAH. Kavandatava tegevus läbib Väinamerd EI. Võimalik oluline mõju Väinamere
ümbruses on sise-, ranniku-, mere- või ja selle rannikualasid. elupaikadele ja liikidele ning rannikuala
põhjavett, mida tegevus võib mõjutada? elupaikadele on minimaalne kuna kaabel
paigaldatakse olemasoleva kaabli
asukohale.
18
15. Kas tegevuse asukohas või selle EI. EI.
ümbruses on kõrge väärtusega maastikke
või maalilise vaatega alasid, mida
tegevus võib mõjutada?
16. Kas tegevuse asukohas või selle JAH. Muhumaal paigaldatava kaabli EI. Munakivitee kasutus on kooskõlas
ümbruses on teid või hooneid, mis on juurepääsuteeks on Muinsuskaitsealune Muinsuskaitse ameti poolt väljastatud
avalikus kasutuses puhke või muul munakivitee. tingimustega.
eesmärgil ning mida kavandatav tegevus
võib mõjutada?
17. Kas tegevuse asukohas või selle EI. Sellised teed puuduvad EI.
ümbruses on teid, kus tekivad kergesti
ummikud või mis võivad põhjustada
keskkonnaprobleeme ning millele võib
tegevus mõju avaldada?
18. Kas tegevuse asukoht on hästi nähtav EI. EI.
paljudele inimestele?
19. Kas tegevuse asukohas või selle EI. EI.
ümbruses esineb ajaloolise või kultuurilise
väärtusega paiku või tunnuseid, mida
tegevus võib mõjutada?
20. Kas tegevust on kavas ellu viia sellises JAH. Kaablikaitsevööndi ulatuses EI. Kaabli paigaldamise järgselt taastatakse
piirkonnas, kus varem ei ole eemaldatakse kadakaid pinnas, jälgides et viimase kihina
arendustegevust toimunud ning kus kasutataks viljakat pinnast.
tegevus toob kaasa haljastusala kadumise?
19
21. Kas tegevuse asukohas või selle JAH. Kavandatav tegevus toimub EI. Ehitustegevus ei sega karjamaa niitmist.
ümbruses esineb maakasutust, nt kodud, Muhumaal karjamaal, mida niidetakse kord
aiad, muu eravaldus, tööstus, aastas.
kommertsettevõtted, puhkealad, kõigile
avatud alad, kohalikud rajatised,põllumaad,
metsandus, turism, kaevandamine, mida
tegevus võib mõjutada?
22. Kas tegevuse või seda ümbritsevas EI. Teadaolevaid maakasutusmuudatusi EI.
piirkonnas on kavandatud lähitulevikus kavandatud ümbritsevas
maakasutusvõimalusi tulevikuks, millele piirkonnas ei ole.
tegevus võib mõju avaldada?
23. Kas tegevuse asukohas või selle EI. EI.
ümbruses on tiheasustus või on piirkond
väga täis ehitatud ning kas tegevus võib
neid aspekte mõjutada?
24. Kas tegevuse asukohas või selle EI. EI.
ümbruses on alasid, mis on tundliku
kasutusalaga, nt haiglad, koolid, pühamud,
ühiskondlikud rajatised, mida tegevus võib
mõjutada?
25. Kas tegevuse asukohas või selle JAH. Kavandatav tegevus läbib Suurt väina. EI. Võimalik mõju Väinamere kalaliikidele
ümbruses on alasid, millel leidub olulisi, ja elupaikadele on kaabli asukohta
kvaliteetseid või nappide varudega arvestades minimaalne.
ressursse, nt põhjavett, pinnavett, metsa,
põllumaad, kalavarusid, turismi,
20
maavarasid ning mida tegevus võib
mõjutada?
26. Kas tegevuse asukohas või selle EI. Teadaolevalt sellised alad puuduvad. EI.
ümbruses on alasid, kus keskkond on juba
saastunud või kahjustatud, nt kus
ületatakse kehtestatud keskkonnanorme
ning millele võib tegevus mõju avaldada?
27. Kas tegevuse piirkonda võivad JAH. Rannikualadel võib paiguti esineda EI. Rannikul ja merealadel on ettenähtud
mõjutada maavärinad, vajumised, üleujutusi. Rannikul ja merealal võivad maa(vee)kaablite paigaldamine. Võimalik
maanihked, erosioon, üleujutused või esineda tugevad tuuled. mõju on seotud eelkõige ehitusetapiga.
ekstreemsed ning vaenulikud Seejuures tehakse vastavaid ehitustöid
kliimatingimused, nt temperatuuri arvestades muuhulgas ka ilmastikuolusid.
kõikumine, udu, tugevad tuuled, mis võivad
põhjustada keskkonnaprobleeme
kavandatava tegevuse käigus?
21
6. Kokkuvõte
Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada keskkonnamõju eelhinnang projektile „Virtsu-Võiküla
35kV merekaabli asendamine 110kV maa-merekaabliga“.
Lähtuvalt asjaolust, et tegevusega toimub tehniline ümberkorraldus, mille käigus
vahetatakse olemasolev keskkonnale ebasobilik 35kV õlikaabel 110kV pingega kuivkaabli
vastu, mille kaitsevöödi ulatus varasemaga ei muutu ning mis on omakorda mõlemalt poolt
ümbritsetud olemasolevate 35kV merekaablitega. Eelnevat arvestades ei tekitata
looduskeskkonnale (sh Natura 2000 aladele) olulisi muutusi võrreldes praeguse olukorraga
ning keskkonnamõjude hindamise algatamise vajadus puudub.
Eelhindamise tulemusena jõuti järeldusele, et uue kaabli paigaldamisel samasse asukohta
olemasolevaga tuleb järgida Keskkonnaameti väljastatud projekteerimistingimustes ja
kooskõlastustingimustes ning Keskkonnaministeeriumi väljastatud vee erikasutusloaga
kehtestatud kaitse meetmeid. Peamine sätestatud kaitsemeede näeb ette tööde teostamise
ajavahemikku 15.06.-31.08. s.o väljaspool lindude rände- ja pesitsuse tippaega eelkõige
rannikulähedastel aladel ning räime kudeaega. Mandrialal teostatakse töid vaid päevasel
ajal, mil ei häirita põhja-nahkhiire tegevust.
22
Kasutatud materjalid
Natura eelhindamise läbi viimisel on kasutatud EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem -
Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur, 18.09.2014) andmebaasi (sh Natura elupaigatüübi
kaardikiht) ja Natura standardandmebaasi (http://natura2000.eea.europa.eu/#, 18.09.2014)
andmeid ning:
• Keskkonnaamet, 2012. Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge,
Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja
loodusalast) kaitsekorralduskava 2013–2022;
• Kuris, M., 2009. Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava aastateks 2009-
2018;
• Väinamere linnustiku ülevaade (haudelinnud) Koostajad: Andres Kuresoo, Andrus
Kuus ja Leho Luigujõe, LISA 4.
Saatja: Valgem�e, Edi <
[email protected]>
Saatmisaeg: 4. juuni 2015. a. 19:26
Adressaat: Krista Saluj�rv
Teema: RE: Vasta: Virtsu-V�ik�la 110kV merekaabli rekonstrueerimise KMH
vajalikkuse eelhinnang
Manused: Virtsu-V�ik�la 110kV merekaabel_KMH eelhinnang_04062015.pdf
Tere
Saadan Virtsu-V�ik�la 110kV merekaabli paigaldamise keskkonnam�jude eelhinnangu. Loodan, et see on
Keskkonnaametile sobilik. Palume informeerida, kui eeln�u koos eelhinnanguga on Keskkonnaametile
uuesti l�bivaatamiseks esitatud.
Lugupidamisega
Edi Valgem�e
Empower AS
-----Original Message-----
From: Krista Saluj�rv [mailto:
[email protected]]
Sent: Wednesday, June 03, 2015 4:52 PM
To: Valgem�e, Edi
Subject: RE: Vasta: Virtsu-V�ik�la 110kV merekaabli rekonstrueerimise KMH vajalikkuse eelhinnang
Tere
Kuna ma pole kindel, kas Riina Noorm�gi on Teile ka seda infot edastanud, siis igaks juhuks m�rgin, et
tema Ville Tammele saadetud e-kirja kohaselt on oluline, et mh saaks eelhinnangus kindlasti kajastatud
ka p�hja-nahkhiirte, Natura 2000 elupaigat��pide, kaitstavate linnuliiikide, kalade ja h�leste temaatika.
Tema s�nul, see kiirendaks oluliselt Keskkonnaameti poolset KMH algatamata j�tmise otsuse eeln�u
koosk�lastamise protsessi.
Lugupidamisega
Krista Saluj�rv
Peaspetsialist
6672151|
[email protected] | www.tja.ee
Tehnilise J�relevalve Amet
S�le 23A, 10614 Tallinn
-----Original Message-----
From: Valgem�e, Edi [mailto:
[email protected]]
Sent: Tuesday, June 02, 2015 1:41 PM
To: Krista Saluj�rv
Subject: Vasta: Virtsu-V�ik�la 110kV merekaabli rekonstrueerimise KMH vajalikkuse eelhinnang
Tere
Empower AS kinnitab, et koostab KMH vajalikkuse eelhinnangu ja annab selle TJA �le KKA
koosk�lastamiseks
Lugupidamisega
Edi Valgem�e
Empower AS
Saadetud asukohast Samsung Mobile
-------- Algne s�num --------
Saatja: Krista Saluj�rv <
[email protected]>
Kuup�ev: 02/06/2015 12:10 (GMT+02:00)
Saaja: "Valgem�e, Edi" <
[email protected]>
Teema: Virtsu-V�ik�la 110kV merekaabli rekonstrueerimise KMH vajalikkuse eelhinnang
Austatud Edi Valgem�e
Vabandame tekkinud olukorra p�rast ja vastame Teie poolt 29.05.2015 saadetud kirjale esimesel
v�imalusel.
Kuna meieni j�udnud info ja telefoni vestluse kohaselt (02.06.2015), korraldab Empower AS ise KMH
vajalikkuse eelhinnangu teostamise, siis palume Teil seda infot kirjalikult kinnitada.
Ville Tamm viibib puhkusel k�esoleva n�dala l�puni, kiire info liikumise huvides palun helistage/kirjutage
minu kontaktidel.
Lugupidamisega
[cid:
[email protected]]
Krista Saluj�rv
Peaspetsialist
6672151|
[email protected]<mailto:
[email protected]> | www.tja.ee<http://www.tja.ee>
Tehnilise J�relevalve Amet
S�le 23A, 10614 Tallinn