Vastus

Erle Enneveer Teie 14.09.2022 nr - Riigikogu põhiseaduskomisjon Meie 05.10.2022 nr 10-3/22-252-2 [email protected] Arvamuse andmine KS muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (633 SE) kohta Austatud pr nõunik Tänan Riigikogu põhiseaduskomisjoni võimaluse eest avaldada arvamust kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (633 SE) kohta. Eelnõuga kaasnevaid muudatusi on nii kohtujuhtide nõupäevadel kui kohtute haldamise nõukoja tasemel käsitletud korduvalt ja allakirjutanu peab vajalikuks peatuda käesolevaga vaid ühel teemal. Samas on tegemist teemaga, mis maakohtute tsiviilasju arutavate kohtunike ja kohtute üldkogude ees lähiajal seisab ja kindlasti vaidlusi põhjustab. Jutt on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 74 lõigete 2 ja 3 muutmisest kohtumajaalluvusest istungipõhisele alluvusele, mille osas oni kkagi võimalikud arusaamad/tõlgendused erinevad. Sisuliselt on seni kõnealuseid sätteid tõlgendatud selliselt, et sõna „arutatakse“ võrdsustatakse sõnaga „menetletakse“, ja seda sõltumata menetluse käigust ehk sellest, kas tegelikult asjas istungeid peetakse või mitte. Kohtu tööjaotusplaani seisukohalt on väga oluline, kuidas kohtunike vahel saabuvaid tsiviilasju jagada, seda eriti olukorras, kus - hagiasjades tihti kohtuistungeid ei peetagi, sest menetlusosalised on nõus kirjaliku menetlusega või kohus saab selle hagihinna väiksuse tõttu ise määrata (TsMS § 403 – 404) või lihtmenetlus § 405 - hagita asjades on menetlusosaliste suuline ärakuulamine pigem reegel, kuid see ei ole kohtuistung TsMS § 477 lg 2 ja 4 mõttes. Hagita asjades kohtuistungi pidamine on harva ettetulev nähtus. Mitmete kohtumajadega maakohtud (peamiselt ikkagi Tartu ja Pärnu Maakohus) seisavad TsMS § 74 muudatuste jõustumisel seega põhimõttelise küsimuse ees – kas jagada tsiviilasju sarnaselt varasemaga ehk juba asja saabumisel arvestada istungivõimalusega ja lähtuda piirkonnast, kus asub kohtualluvuse määramise koht (kostja elukoht/asukoht, eestkostetava elukoht vms) või jagada kõik saabuvad asjad kõigile tsiviilkohtunikele suvaliselt üle kohtu tööpiirkonna (Pärnu MK puhul kuus maakonda), pannes menetluse käigus selguva istungi pidamise vajaduse korral kohtunikud sõitma Kuressaarest Raplasse, Pärnust Kärdlasse või veel mingil võimalikul marsruudil? Teine variant võimaldaks töökoormust erinevates kohtumajades töötavate kohtunike vahel küll oluliselt ühtlustada, kuid tekitaks teoreetiliselt olukorra, kus kohus saaks ärakuulamisteks nõuda, et menetlusosalised sõidaksid Pärnumaalt Paidesse, aga kui menetluse käigus ilmneb vajadus sisuliseks kohtuistungiks (nt taotletakse tunnistajate ülekuulamist), tuleks see pidada Pärnus… Suure piirkonnaga maakohtu esimehena arvan, et sellise muudatusega peaksid kaasnema ka mingid suunised tööjaotusplaanide koostamiseks. Teine sama probleemi tahk on sõnastus „lähim kohtumaja“. Lihulas asuvatele menetlusosalistele on lähem käia Haapsalu kohtumajas kui Pärnus, kuigi Lihula jääb Lääneranna valda ehk Pärnumaale. Samad küsimused saavad tekkida ka mõnede Põhja-Pärnumaa asulatega (Rapla on lähemal) jne. Tekib küsimus, kas „kõige lähemat“ kohtumaja tuleb mõõta linnulennult, sõidukõlbliku teega või suisa äpiga, mis ütleb kui kaua kestab sõit mingi kohtumajani (Waze, Google Maps vms)? Kas asja arutamine kostja Aadressid: Kuninga 22, Pärnu, 80099; registrikood: 74001883; telefon: 447 9500; faks: 447 9590; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee arvates temale mitte kõige lähemal asuvas kohtumajas on aluseks vastuväite esitamisele või veelgi enam, asjas tehtud lahendi tühistamisele? Senine maakonnapõhisus on kohtu vaatest lihtsam ja usun, et ka menetlusosalised on sellise korraldusega leppinud, kuid paraku näitavad viimased aastad ja eriti COVIDi aeg, et olukorras, kus saab midagi vaidlustada, seda ka tehakse. Lisaks võib segadus tekkida ka menetlusosalise jaoks. Mis on õige kohtumaja, kuhu oma menetlusdokumente esitada? Või kuna kohtumajaalluvust ei ole, siis võib esitada ka Pärnu asjas suvalisse Pärnu Maakohtu kohtumaja kantseleisse? Kokkuvõttes tahan öelda, et Pärnu Maakohtul ei ole põhimõtteliselt midagi vastu kohtumajaalluvuse kaotamisele ja osakondade moodustamisele, kuid seadusandja peaks siinkohal kas seaduse või madalamalseisvate aktidega reguleerima olukorra selliselt, et muudatus ei tooks kaasa rohkem segadust ja aitaks kohtuid ka edaspidi asju kohtu tööpiirkonnas nii kohtunikele kui menetlusosalistele arusaadavalt jaotada. Muudatust ei ole vaja teha selle enda pärast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste Kohtunik/kohtu esimees Ave Selter 447 9520 [email protected]