dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Sisend

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. mai 2022
Viit
2-7/2022/3220
Registreeritud
4. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
FinanceEstonia
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Merike Koppel (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf69 KB
  • 📎finance_estonia.png
  • 📎FinanceEstonia ettepanekud reklaamiseaduse vtk-le_29.04.asice229 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Kristi Talving <[email protected]> Saadetud: 04.05.2022 12:38 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: Merike Koppel <[email protected]> Teema: FW: FinanceEstonia sisend reklaamiseaduse VTK-le Palun registreerida ja Merike Koppelile teadmiseks suunata. From: Anu Müürsepp &lt;[email protected]&gt; Sent: Monday, May 2, 2022 9:45 AMTo: Kristi Talving &lt;[email protected]&gt;; Merike Koppel &lt;[email protected]&gt;Subject: FinanceEstonia sisend reklaamiseaduse VTK-le Tere, Kristi ja Merike!Suur tänu võimaluse eest anda sisendit reklaamiseaduse väljatöötamiskavatsusele. Oleme avatud aruteludeks ja valmis panustama reklaamiseaduse kaasajastamisse. Heade soovidegaAnu MüürseppFinanceEstoniategevjuhtmobiil: +372 50 11107 FinanceEstonia Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, 15072 Tallinn 29. aprill 2022 FinanceEstonia sisend Reklaamiseaduse väljatöötamiskavatsusele Täname võimaluse eest anda sisend Reklaamiseaduse väljatöötamiskavatsusele. FinanceEstonia on Eesti finantssektori katusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada Eesti finantsvaldkonna arengut, innovatsiooni ja teenuste eksporti. FinanceEstonia seisab selle eest, et Eestisse tekiks uusi finantsvaldkonna ettevõtteid, loodaks uusi kõrge lisaväärtusega töökohti ning kohalik kapitaliturg areneks ja pakuks väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele täiendavaid finantseerimisvõimalusi. FinanceEstonia koondab üle 90 liikme. Käesolevaga esitab FinanceEstonia oma ettepanekud Reklaamiseaduse muutmiseks ja regulatsiooni kaasajastamiseks. 1. Vastutustundlik laenamine Tarbijakrediidi reklaamile kehtestatud ranged piirangud maksimaalse lubatava teabe osas (§ 29 lg 31) kehtestati 2015. aastal, eesmärgiga välistada tarbijakrediidireklaam viisil, mis võib kallutada tarbijat kergekäeliselt laenu võtma. Pärast viidatud regulatsiooni kehtestamist on regulatiivsest aspektist toimunud turul olulisi muudatusi ja täiendusi, mis piiravad kergekäelise laenu võtmise ja vastutustundetu laenamise tarbijatele (sh Krediidiandjate ja -vahendajate seadus, Võlaõigusseaduse vastutustundliku laenamise regulatsioon, Finantsinspektsiooni suunised vastutustundliku laenamise nõude rakendamise osas ning tänaseks Euroopa Pangandusjärelevalve suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta). Viidatud regulatsioon kohaldub kõikidele turuosalistele ning selle täitmise üle teostab tõhusat järelevalvet Finantsinspektsioon. Just vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine (andmete kogumine, krediidivõime hindamine ja kliendile lepingueelse teabe edastamine ja riskidest teavitamine) on see, mis piirab üle laenamise ohtu ning kaitseb nö nõrgemat P MTÜ FinanceEstonia Hobujaama 4, Tallinn, Estonia 10151 www.financeestonia.eu 2 tarbijat, kes ise ei pruugi alati oma krediidivõimet ning krediidi võtmisega kaasnevaid riske adekvaatselt hinnata. Kehtiv piirang on täna tekitanud turul olukorra, kus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil (TTJA) puudub praktiline võimekus tagada reklaamiseaduse järgimise järelevalve tarbijakrediiditurul. Tulenevalt suuresti ebamõistlikest piirangutest esineb püsivaid ning järjepidevaid rikkumisi, mis kahjustab turul konkurentsi. TTJA teostab täna tarbijakrediidi reklaamide osas järelevalvet suures osas üksnes turuosaliste kaebuste tagajärjel. Käesoleval hetkel on selge, et kehtiv regulatsioon ei täida oma eesmärki, pigem vastupidi. Nagu ülal juba mainitud, peaks olema tarbijakrediidi reklaami regulatsiooni eesmärgiks välistada tarbijakrediidireklaam viisil, mis kallutab tarbijat kergekäeliselt laenu võtma. Täna võib turul näha aga olukorda, kus enamik tarbijakrediidi reklaame ei ole kooskõlas kehtiva reklaamiseadusega. Kui järgida tarbijakrediidi reklaamile seadusega kehtestatud piiranguid täies ulatuses, siis puudub krediidiandjal võimalus avalikustada reklaamis isegi toote nime, juhul kui see ei ole registreeritud kaubamärgina. Eeltoodust tulenevalt on selge, et hetkel kehtiv seadus on ebamõistlikult range. Vastavalt vastutustundliku laenamise põhimõtetele on oluline, et tarbijale leitakse tema vajadustele kõige sobivam krediiditoode ning tarbijal peab olema võimalus võrrelda erinevaid krediidipakkumisi enne krediidilepingu sõlmimist. Hoolimata eestlaste kõrgest finantskirjaoskusest on tarbijate teadmine turu mitmekesisusest piiratud. Eestis on vähearenenud madala mitmekesisusega tarbijakrediiditurg, kus pakkujate võimalused tarbijaid teenuste olemusest ja võimalustest teavitada on vägagi piiratud. Tarbijate teavitamine toote olemusest ning põhitingimustest aitab teha teadlikke ning erinevatele pakkumiste võrdlustel põhinevaid krediidiotsuseid arvestades isiku personaalseid eelistusi ning vajadusi, millega tutvumist tänane reklaamiseadus oluliselt piirab. Eeltoodust nähtuvalt loob kehtiv RekS § 29 lg 3 eeldused ebavõrdseks konkurentsiks tarbijakrediiditurul (süsteemne finantsteenuse reklaami nõuete rikkumine teatud turuosaliste poolt), mille läbi kaotavad kõrgemate hindade läbi eelkõige tarbijad. Ettepanek on kaotada RekS § 29 lg-s 3 sätestatud piirang tarbijakrediidi reklaamis esitatavale teabe mahule, sealjuures aga peab avaldatav teave olema vastutustundlik ega tohi üles kutsuda läbimõtlematule ja kergekäelisele krediidi tarbimisele. 2. Majandus- ja kutsetegevuse koht Kehtiva reklaamiseaduse § 2 lg 2 p 1 kohaselt ei käsitleta reklaamina majandus- või kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta. Selle sätte eeldatav mõte on selles, et kui klient on juba kauba või teenuse 3 kauplemiskohas, siis on tal ka huvi kauba või teenuse osas ning soov saada rohkem informatsiooni vastava kauba või teenuse kohta. Digitaliseerunud finantsteenuste turu kontekstis on see regulatsioon ajale jalgu jäänud ning ei täida enam oma eesmärki. Kauplemiskohana käsitletakse täna nii sularahaautomaati, supermarketi iseteeninduskassa jne. Näiteks on piiranguteta väikelaenu reklaam nähtav sularaha automaadi kasutajatele ja sellest möödujatele, kuid kõrval asuval reklaampinnal, nt valguskastis kehtivad mõne teise krediidiandja reklaami avaldamisele ranged piirangud. Ettepanek on kaasajastada majandus- ja kutsetegevuse koha regulatsiooni võttes arvesse tehnoloogia ja teenuste arengut selliselt, et see ei piiraks ega moonutaks konkurentsi ja võimaldaks asjakohasel juhul klienti toote ja teenuse tingimustest vajalikul määral teavitada. 3. Reklaami vastutustundliku sisu tõlgendamine RekS § 29 lg 7 kohaselt peab tarbijakrediidi reklaam olema vastutustundlik ja tasakaalus. Tarbijatele suunatud finantsteenuse reklaami praktiline juhend sätestab, et eriliselt ei tohi rõhutada või esile tuua n-ö 0 euro või üldiselt põhjendamatult väikeseid tasusid sest see võib tarbijat eksitada. Järelevalve praktika kohaselt peetakse 0 euro või väikeste kulude kuvamist automaatselt vastutustundetuks või tarbijat eksitavaks. Juhul, kui sarnasel viisil on esitletud ka muud krediidikulukuse elemendid, on esitatud kogu objektiivne teave. Sellisel juhul ei saa pidada tasakaalustatud infot ühe kuluelemendi kohta vastutustundetuks või eksitavaks. Tasakaalustatud ja objektiivse informatsiooni avaldamise keelamine takistab oluliselt konkurentsi ning on seeläbi kahjulik tarbijale. 4. Teabe maht piiratud kanalites Tehnoloogia ja turu arenedes arenevad ja muutuvad pidevalt ka võimalikud reklaamikanalid. Finantsteenuse reklaamis esitatava kohustusliku teabe maht on küllalt suur, mistõttu on piiratud reklaamikanalite valik. Näiteks ei ole võimalik nõuetega kooskõlas olevaid reklaame avaldada Googles, SMS teel, televisioonis saate ajal animeeritud logo ehk promobug ’ i jms vahendusel. Tulenevalt asjaolust, et piiratud tähemärkidega reklaame võimaldavates kanalites on reklaamis sisalduv teave piiratud, on üleskutse lühendatult piisavalt (ja rohkemgi) nähtav ning kesksemal positsioonil. Seetõttu on ka lühendatud üleskutse mõjuv ja eesmärgipärane. Samal ajal ei ole ühtegi mõistlikku põhjust, miks ei võiks olla võimalik finantsteenuse reklaame sellistes kanalites avalikustada, kui reklaam vastab muudele reklaamiseadusest tulenevatele nõuetele (sh keeld kasutada agressiivseid ning ebaausaid kauplemisvõtteid) 4 Ettepanek on võimaldada lühendatud teabega reklaamide avaldamine kanalites kus täismahu standardteabe avaldamine ei ole võimalik. Näiteks võiks kasutada lühendatud üleskutset (nt “Tutvu tingimustega”) ning tuua välja ainult krediidi kulukuse määr. 5. Otsepostitus Õigusselguse huvides on ettepanek kehtestada seaduses sõnaselgelt järelevalve praktikas levinud põhimõte, mille kohaselt finantsteenuste reklaami edastamist posti, elektronposti või telefoni teel, kui klient on andnud selleks kehtiva nõusoleku ja mis on edastatud üksnes kliendi enda posti- või elektronposti aadressil või kliendi kasutataval telefoninumbril ja kliendil on võimalus reklaami edastamine igal ajal lõpetada teatades oma soovist finantsteenuse osutajale, ei käsitleta reklaamina. 6. Reklaami keeld teles ja raadios RekS § 29 lg 9 kohaselt on keelatud esitada tarbijakrediidi reklaami tele- ja raadioprogrammis. Tehnika ja meedikanalite areng on oluliselt mõjutanud tarbijate harjumusi ka teabe edastamise ja vastuvõtmise kanalite osas. Absoluutne keeld avaldada reklaami teatud kanalites ei avalda enam oodatavat mõju. Ettepanek on tühistada RekS § 29 lg 9 kehtestatud piirang. 7. Finantshariduse eristamine reklaamist Rahandusministeeriumi poolt tellitud krediidituru uuringu tulemusena toodi mitmed korrad välja tarbija finantshariduse edendamise vajalikkus. Siinkohal teeme ettepaneku, et eristataks selgelt, et finantshariduslikul eesmärgil teabe esitamine (reklaamina, sisu-uudistena, osalemine kooliprogrammides, intervjuud, konverentsid jms) ei ole käsitletav reklaamina. Krediidiandjad on valmis toetama finantshariduse edendamist, kuid läbi praktiliste kogemuste ei juleta seda teha, kuna tihti ollakse ettekirjutuse ees, mis ütleb, et toodud teabe esitamist käsitletakse reklaamina. Finantshariduse edendamise võimalused laste ja noorte seas eraldiseisvalt vajaksid täiendavat analüüsimist, et krediidiandjatel oleks võimalik panustada ka alaealiste finantshariduse edendamiseks. 5 Lugupidamisega /allkirjad digitaalselt/ Kaido Saar FinanceEstonia juhatuse esimees Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel