dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. mai 2022
Viit
2-7/2022/3202
Registreeritud
3. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Pangaliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf64 KB
  • 📎image001.png
  • 📎PL MKM-le 3.05.2022 reklaami VTK.asice176 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Katrin Talihärm <[email protected]> Saadetud: 03.05.2022 07:22 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: väljaläinud kiri Katrin TalihärmEesti PangaliitT &#43;372 611 6569M &#43;372 50 60701 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 3.05.2022 nr 20 Reklaamiseaduse väljatöötamiskavatsusele Täname võimaluse eest anda sisend reklaamiseaduse väljatöötamiskavatsusele. Käesolevaga esitab Pangaliit oma ettepanekud reklaamiseaduse (ReklS) muutmiseks ja regulatsiooni kaasajastamiseks. Lisaks 2019. aastal esitatud reklaamiseaduse § 29 muutmise seaduse eelnõule (Lisa 1) pööraksime täiendavalt tähelepanu kitsaskohtadele ning küsimustele, mis on tõusetunud seoses nii reklaamkanalite arenguga kui ka läbi praktiliste näidete ja tegevuste. 1. Majandus- või kutsetegevuse koht ReklS § 2 lg 2 p 1 ja 2 – majandus- või kutsetegevuse koha määratlus ja definitsioon. Täna kehtiva seaduse kohaselt ei laiene majandus- või kutsetegevuse koht finantsteenuse osutamise kohtadele, kus klient ei saa samas keskkonnas (kohas) krediidilepingut sõlmida. Veebikeskkonnas reeglina, kui klient avaldab soovi krediiti taotleda või krediidilepingut sõlmida, et tasuda kaupmehe poolt pakutava toote või teenuse eest, suunatakse klient edasist tegevust tegema krediidiandja enda keskkonda. Tulenevalt eeltoodust puudub mh võimalus kaupmehe veebi keskkonnas esitada krediiditoodete osas teavet, ilma et see ei oleks käsitletav reklaamina. Toetame ettepanekut, et täpsustada ReklS sõnastust majandus- või kutsetegevuse asukoha määratluse osas sh võimaldada lugeda majandus- või kutsetegevuse asukohaks selliseid kodulehti, mille kaudu on kliendil võimalik avaldada mh soovi krediiditeenuse tarbimiseks ja/või krediidilepingu sõlmimiseks. Samuti tuua seadusesse sisse veebikeskkonnad, mida loetakse majandus- ja kutsetegevuse kohtadeks nt kodulehekülg veebis ja sotsiaalmeedia kanalites asuvad ettevõtete lehed. 2. Sponsorteade ReklS § 2 lg 2 p 6 sätestab, et reklaamina ei käsitleta sponsorteates avaldatud spondeerija nime, kaubamärki ja teavet tema antud materiaalse toetuse kohta. Ettepanek täpsustada toodud sätet, et spondeerija nimi, kaubamärk ja teave antud materiaalse toetuse kohta ei pea esinema üheaegselt sponsorteates, vaid nimetatud komponendid võivad olla esitatud ka eraldiseisvalt. Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee 3. Kohustusliku teabe maht ReklS § 29 p 31 reklaamis, millega teavitatakse valmisolekut anda tarbijakrediiti või vahendada tarbijakrediidilepinguid, tuleb esitada tüüpilise näite kujul järgnev teave 1) …. 6). Rahandusministeeriumi poolt läbiviidud uuringu tulemuse ühe järeldusena on välja toodud, et inimeste üldine finantshariduse tase on võrdlemisi madal, kuna suurel määral eksiti ka lihtsama intressiarvutuse, järelmaksu arvutuse ning krediidikulukuse määra defineerimisel. Läbiviidud eksperimendi tulemus näitas, et ostukavatsus muutus kõige rohkem koguhinna kuvamisel langedes 4%-le. Tarbijakrediidi kulukuse määra nägemisel 8%-le. Eksperiment oli seotud otseselt kaubaga ning selle maksumusega. Arvestades, et kehtival kujul tüüpilise näite esitamine tarbijakrediidireklaamil ei täida oma eesmärki, kuna tarbija ei pruugi mõista selle tegelikku olemust ning on pigem koormav ning tarbija jaoks ebaselge. Sh ei saa tarbija läbi reklaami üheselt võrrelda erinevate turuosaliste poolt pakutavaid krediiditooteid üksnes tüüpilise näite alusel. Läbi praktiliste näidete on näha, et turuosalised esitavad tüüpilise näite teavet erinevalt nt ei ole välja toodud intressimäära arvutamise alus, esitatakse krediidikulukuse määra maksimaalseid seadusest tulenevaid piirmäärasid jne. Siinkohal peame oluliseks hinnata, millises mahus on kohustusliku teabe esitamine tarbijale mõistlik. Et teabe esitamine täidaks oma eesmärki st et ühetaolistel alustel kujuneks näitaja, mida tarbija ka sisuliselt saaks võrdluseks kasutada. Tänane kohustuslik teave on ebamõistlikult koormav nii krediidipakkuja kui ka tarbija vaatest ning sh ei saa klient täielikku ja ühest teavet krediiditoote tingimuste kohta. Tulenevalt järjest enam areneva infoühiskonna ning erinevate meediakanalitega, siis kehtival kujul tüüpnäite kuvamise kohustus piirab olulisel määral finantsteenuseosutaja võimalusi reklaamimiseks. Sellest tulenevalt näeme veelgi enam vajadust, et hinnatakse kohustusliku teabe esitamise mahtu lähtudes mh meediaväljundist ning esitatava reklaami kuvamise erisustest. Võiks kaaluda krediiditoodete osas kohustusliku teabe ja muu vajaliku teabe esitamise ja mahtu suunates läbi reklaami klienti õigesse kanalisse infot saama. Probleemi koht on pigem ka see, kui krediidiandja mh nt oma kodulehel ei edasta täielikku ning tõest teavet krediiditoote osas. Samuti pöörame tähelepanu asjaolule, et reklaam ei anna tarbijale laenu. Laenu väljastab tarbijale krediidiandja peale kliendi krediidivõimelisuse hindamist. Sh kehtivad kõikidele krediidiandjatele ühetaolised vastutustundliku laenamise nõuded. 4. Finantshariduse edendamine Rahandusministeeriumi poolt tellitud krediidituru uuringu tulemusena toodi mitmed korrad välja tarbija finantshariduse edendamise vajalikkus. Siinkohal teeme ettepaneku, et eristataks selgelt, et finantshariduslikul eesmärgil teabe esitamine (reklaamina, sisu-uudistena, osalemine kooliprogrammides, intervjuud, konverentsid jms) ei ole käsitletav reklaamina. Pangaliidu liikmed on valmis toetama finantshariduse edendamist, kuid läbi praktiliste kogemuste ei juleta seda teha, kuna tihti ollakse ettekirjutuse ees, mis ütleb, et toodud teabe esitamist käsitletakse reklaamina. Finantshariduse edendamise võimalused laste ja noorte seas eraldiseisvalt vajaksid täiendavat analüüsimist, et oleks võimalik panustada ka alaealiste finantshariduse edendamisse. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Talihärm Tegevdirektor Seletuskiri r eklaamiseaduse § 29 muutmise seaduse eelnõu juurde 1. S issejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 1. jaanuari l 2016 jõustus reklaamiseaduse (RekS) muutmise seadus , mille eesmärk oli korrastada tarbijakrediidi reklaamiturgu ning kehtestada üh emõttelised piirangud tarbijakrediidi toodete reklaamile . Muudatuse tegemise ajal oli tarbijakrediidi turg killustunud ning vähe reguleeritud, krediiditoodete reklaamimisel kasutati tihti võtteid, mis mõjutasid tarbijat tegema krediidi võtmise otsust emotsiooni aj e l ning krediidi tingimusi ja vajadust sisuliselt kaalumata. Muudatus e mõju pidi avalduma selliste laenuotsuste esinemissageduse vähendamises, mis on langetatud emotsiooni ajel, piisavalt kaalutlemata ja laenutingimustesse süvenemata. Varasemalt oli koos tarbijakrediidi regulatsiooni kehtestamisega võlaõigusseaduses reklaamiseadusesse sisse viidud tarbijakrediidi toodete reklaamile kehtestatud miinimumnõuded, mille hulgas sisaldus loetelu tarbijakrediidi reklaami kohustuslikest elementidest. 1. jaanuaril 2016 jõustunud reklaamiseaduse muudatustega viidi sisse põhimõte, mille kohaselt piirati tarbijakrediidi reklaamis esitatav informatsioon üksnes seaduses nimetatud kohustuslike andmetega ning keelati reklaamis muu teabe esitamine. Muudatuse sisuliseks eesmärgiks oli piirata tarbijakrediidi toodete reklaamimist . M uudetud reklaam iseaduse § 29 lg 3 näeb ette, et tarbijakrediidi reklaamis on lubatud esitada üksnes seaduses piiritletud teavet. R eklaamiseaduse muudatused olid osaks suuremast tarbijakrediidi turu korrastamisele suunatud seadusemuudatuste paketist, millega kehtestati , et krediidiandja tele tegevusloa omandamise nõue , allutati krediidiandjad finantsjärelevalvele ning seati piirang tarbijakrediidi intressimäärale. Samuti peavad krediidiandjad lähtuma vastutustundliku laenamise põhimõtetest, st hindama tarbija krediidivõimet. Eelnõuga soovitakse kehtestada regulatsioon, mis kohustab krediidiasutus i tarbijakrediidi reklaamis endiselt esitama RekS § 29 lõigetes 2 ja 3 1 –3 5 nimetatud tea vet , kuid võimalda ks selle kõrval esitada ka muud teavet . Muudatus on vajalik, et tarbijakrediidi reklaamid oleks id tarbija jaoks informatiivsemad ning oleks tagatud tarbijale adekvaatse ja piisava informatsiooni kättesaadavaks tegemine . Samuti on muudatus vajalik konkurentsi edendamiseks ja tarbija valikuvõimaluste laiendamiseks. Kogumina on tarbijakrediidi turu korrastamiseks rakendatud meetmete mõju tõttu tarbijakrediidi reklaamile kehtestatud ranged piirangud kaotanud oma põhjendatuse. T arbijakrediidi pakkujate arv on oluliselt vähenenud ning nende üle teostatakse efektiivset järelevalvet, mis tagab tegevuse kooskõla õigusaktidega. Puudub vajadus piirata tarbijakrediidi kui spetsiifilise krediiditoote reklaami senisel kujul. Praktikas töötavad praegused reklaamipiirangud oma eesmärgile vastu, kuna muudavad tarbijakrediidi reklaamid sisutühjaks ega võimalda tarbijatel reklaamitavaid krediiditooteid ning nende pakkujaid piisavalt objektiivsete kriteeriumite alusel eristada . 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud FORMTEXT [ ] . 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõ uga muudetakse 1. jaanuaril 2019 jõustunud reklaamiseaduse redaktsiooni (RT I, 12.12.2018, 61). Eelnõu on kaudselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ga muudetakse ja täpsustatakse tarbijakrediidi reklaami regulatsiooni, millega seotud miinimumnõuded tulenevad uue tarbijakrediidi direktiivi , s.t direktiivi 2008/48/EÜ regulatsiooni st . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus . 2. S eaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on muuta reklaamiseadust selliselt, et tarbijakrediidi pakkujatel oleks võimalik esitada tarbijakrediidi reklaamis lisaks RekS § 29 lõigetes 2 ja 3 1 –3 5 nimetatud kohustuslikule teabele ka muud tarbija jaoks relevantset teavet pakutavate tarbijakrediidi toodete kohta. 1. jaanuari l 2016 jõustunud reklaamiseaduse muutmise seadusega muutus muu hulgas RekS § 29 lg 3 sisu ning sätestati piirang tarbijakrediidi reklaamis esitada lubatavale teabele . Vastava sätte kohaselt on r eklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada tarbijakrediidilepinguid , lubatud esitada üksnes krediidiandja või kohaldataval juhul krediidivahe ndaja nime ja tegevusloa numbri t ning tegevu skoha kontaktandme i d ja paragrahvi 29 lõigetes 2 ja 3 1 –3 5 sätestatud teavet . T arbijakrediidi reklaami le alates 1 . jaanuarist 2016 kehtestatud kitsendused piiravad oluliselt tarbijale relevantse lisainfo esitamist, mis tõttu ei ole tarbijakrediidi reklaamid tarbija jaoks piisavalt informatiivsed ega võimalda tarbijatel reklaamitavaid krediiditooteid ning nende pakkujaid piisavalt objektiivsete kriteeriumite alusel eristada. Olukorras, kus tarbijakrediidi turg on oluliselt korrastunud mh riikliku järelevalve teostamise kaudu , ei ole niivõrd ulatuslik ud reklaamipiirangu d põhjendatud. Pigem oleks tarbijate ja laiemalt kõigi turuosaliste huvides senisest rohkemat teavet sisaldavate reklaamide lubamine, mis annaks tarbijale parema sisulise võimaluse erinevaid teenusepakkujaid ja nende pakutavaid krediiditooteid eristada ning valida nende hulgast endale sobiva kasutuseesmärgi ja tingimustega toode. Lisaks seaduses reklaami miinimumsisu sätestamisele ning üldistele reklaamipiirangutele puudub praegusel ajahetkel põhjendatud vajadus tarbijakrediidi reklaamile täiendavate sisuliste piirangute säilitamise järele . Vastava ebavajaliku piirangu kaotamine on kooskõlas koalitsioonilepingus ( Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica liidu valitsusliidu üldpõhimõ t te d 2016 − 2019 ) väljendatud üldise eesmärgiga vähendada õigusloome mahtu ja bürokraatiat . Lisaks on piiranguga kaasnenud vaidlused reklaamide tõlgendamisel . Nii on praktikas reklaamiseaduse § 29 lg-ga 3 vastuolus olevaks peetud lauseid „[kaubamärk] remondilaen järgmistel näidistingimustel“ ja „lepingutasu 0 € perioodil [ajavahemik]“ . Põhjendustena on märgitud, et täiendsõnu, sh kampaania perioodi, mida ei ole seaduses ette nähtud, ei tohi välja tuua, sest see läheb kaugemale seaduses sätestatust. Samuti on kõnealuse sättega vastuolus olevaks peetud finantsteenuse osutaja kui sponsori kaubamärgi kujutamist koos muu teabega, sh teiste kaubamärkidega ja üleskutsetega nagu „vaata“, „hääleta“ ja „võida“. Põhjendusena on märgitud, et tulenevalt finantsteenuse osutaja kaubamärgi kujutamisest on teabe näol tervikuna tegemist finantsteenuse reklaamiga ja reklaamiseadus sätestab teabe, mis peab ja tohib tarbijakrediidi reklaamis olla välja toodud. Praktikas on finantsteenuste reklaamina käsitletud ka sotsiaalmeedia kanalis avaldatud infot majandustulemuste kohta, kuivõrd see teenib teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise eesmärki . Sellest tulenevalt on seda infot peetud ka vastuolus olevaks reklaamiseaduse § 29 lg-ga 3 . Eelnõu väljatöötamisel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teinud koostööd Pangaliidu ja FORMTEXT [ ] . 3. E elnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse reklaamiseaduse § 29 l g-t 3. Eelnõuga säilitatakse kohustus , et r eklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada tarbijakrediidilepinguid , esita taks RekS § 29 lõig etes 2 ja 3 1 –3 5 sätestatud tea v e, samuti krediidiandja või kohaldataval juhul krediidivahendaja nim i ja tegevusloa number ning tegevuskoha kontaktandme d . Eelnõuga muudetakse RekS § 29 lg-t 3 selliselt, et tarbijakrediidi reklaamis võimalda takse krediidia ndjatel lisaks seaduses sätestatud reklaami kohustuslikule sisule esitada ka muud teavet . . 1. jaanuari l 2016 jõustunud rek laamiseaduse muutmise seaduse eelnõus on selle koostajad selgitanud, et v ältimaks tarbijakrediidi teenuse reklaamimist viisil, mis võib kallutada tarbijat kergekäeliselt laenu võtma, on paragrahvi 29 lõike 3 kohaselt lubatud esitada reklaamis üksnes selles lõikes nimetatud teavet, s.o teavet krediidiandja või krediidivahendaja ning osutatava teenuse kohta. Lisaks on eelnõu seletuskirjas märgitud, et l õike 3 eesmärk on anda tarbijale esmavajalikku teavet, ilma igasuguste muude sõnastuslike lisanditeta ning igasugused sõnastuslikud lisandid, nagu „Järelmaksuga on lihtsam“, intressimäära puhul sõnad nagu „vaid“, „üksnes“, „ainult“, lubatud ei ole. Eelnimetatud eesmärk id e täitmiseks on piisav RekS § 29 l g-s 7 sisalduv regulatsioon , mille kohaselt ei tohi tarbijakrediidi reklaam jätta muljet, et tarbijakrediidi võtmine on riskivaba ja lihtne võimalus finantsprobleemide lahendamiseks, ega kallutada tarbijaid läbimõtlematult laenu võtma. Seega ei ole § 29 lg-s 3 sätestatud tarbijakrediidi reklaamis esitada lubatava teabe piirang nimetatud eesmärkide täitmiseks vajalik. Samas piirab see põhjendamatult tarbijatele relevantse tea be and mist . Võrreldes 2015. aastaga, millal kõnealuse reklaamiseaduse sätte muutmine otsustati, on t änaseks tarbijakrediidiandjate ja -vahendajate tegevusloa rakendamise , tõhusa järelevalve ja intressile seatud piirangu koosmõjus tarbijakrediidi turg korrastunud . See tõttu ei ole reklaamiseaduse § 29 lg-s 3 reklaami sisule ja mahule ettenähtud ulatuslik piirang enam õigustatud (vt ülalpool punkt 2) . Samuti on järelevalveasutused andnud välja põhjalikud suunised mh tarbijakrediidi reklaamimiseks. Ka turuosalised ise on seadnud eneseregulatsiooni raames endale kõrgendatud ootused tarbijakrediidi reklaamimisele. Lisaks on riik kaalumas krediidialase teabe vahetamise mehhanismi loomist, mis soodustab vastutustundliku laenamise nõude täitmist ning millele paljud turuosalised, sh Pangaliidu liikmed, on toetust avaldanud. 4. E elnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. E elnõu vastavus Euroopa L iidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõ ukogu direktiiviga 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ. Tarbijakrediidi d irektiivi artikkel 4 loetleb reklaamis sisalduva standardteabe ehk teabe , mille esitamine on kohustuslik , kuid ei piira seejuures muu teabe andmist reklaamis. Ka tarbijakrediidi direktiivi preambula punkt 18 rõhutab, et direktiivis tarbijakrediidi reklaamile sätestatud kohustuslike nõuete kõrval jääb liikmesriikidele õigus reguleerida siseriiklikes õigusaktides reklaamis sisalduvale teabele esitatavaid muid nõudeid . Eelnõus ei ole vastuolusid ka teiste Euroopa Liidu õigusaktidega. 6. S eaduse mõjud Eelnõuga kavandatav muudatus mõjutab ettevõtjaid, kes pakuvad eraisikutele tarbijakrediiti (järelmaksu, liisingu, eluasemelaenu, tarbimislaenu jms pakkujad ). Eelnõuga kavandatav muudatus mõjutavad ka tarbijaid . Samuti soodustab eelnõuga kavandatav muudatus konkurentsi. Lisaks vähendab see järelevalveasutuste halduskoormust ning hoiab ära vaidluste lahendamisega kaasneva kohtute halduskoormuse tõusu. Seaduse muudatusel puudub negatiivne sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Seadusandja on vahepealsetel aastatel kehtestanud piisavalt reegleid, mis korrastavad tarbijakrediidi turgu ja piiravad tarbijakrediidi kättesaadavust isikutele, kellele täiendava krediidi kättesaadavaks tegemine ei ole kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõtetega. Tarbijakrediidi reklaamimist käsitlevate reeglite muutmine suurenda krediiditoodete kättesaadavust isikutele, kellele täiendavate krediitide andmist soovib seadusandja piirata. Muudatus annab tarbijatele parema võimaluse eristada tarbijakrediidi pakkujaid ja nende pakutavaid tooteid. M uudatuse jõustamisel, on võimalik tarbijatele edastada rohkem informatsiooni reklaamitava krediiditoote kohta, seetõttu on tarbijatel lihtsam otsustada toote ja selle tingimuste sobivuse üle. See vähendab muuhulgas sobiva toote tuvastamiseks pühendatavaid ressursse . Eelnõuga kavandataval m uudatus e l on positiivne mõju riigiasutuste töökorraldusele ja tööprotseduuridele. Eelnõu vastuvõtmise tulemusena vabanevad Tarbijakaitseameti ja Finantsinspektsiooni ressursid, mis on seotud reklaami nõuetele vastavuse hindamisega üksikjuhtudel ning järelevalveasutused saavad vabaneva ressursi pühendada süsteemsete probleemide tuvastamisele ja nendega tegelemisele. 7. S eaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seadus mõjutab Tarbijakaitseameti ja Finantsinspektsiooni tööd järelevalve teostamisel tarbijakrediidi reklaamide nõuetekohasuse üle . Kaob vajadus üksikjuhtude osas tarbijakrediidi rekl aamide tõlgendamiseks , et anda hinnang sellele , kas reklaamid sisalda vad muud teavet kui seaduses ette nähtud miinimumteave . Seadus ei suurenda järelevalveasutuste järelevalvetegevusega seotud halduskoormust. Seadus ei mõjuta seega riigi ega kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ega tulusid. Seaduse rakendamisega ei kaasne kulusid. 8. R akendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. 9. S eaduse jõustumine Kuna seaduse rakendamiseks ei ole ei turuosalistel ega järelevalveasutustel vajalik teha ettevalmistus i ning muudatusi , puudub ka vajadus seaduseelnõuga kavandatavate muudatuste jõustamiseks erikorra ettenägemiseks. Eelnõus seaduse jõustumiseks eriregulatsiooni puudumise tõttu jõustub seadus üldkorras , s.t kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist (PS § 108). 10. E elnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja huvirühmadele: FORMTEXT [ ] . Algatab Vabariigi Valitsus FORMTEXT [kuupäev] 2019 (allkirjastatud digitaalselt) FORMTEXT [allkirjastaja nimi] FORMTEXT [allkirjastaja ametinimetus]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel