Selgitus

Saatja: Tormi Metspalu <[email protected]> Saadetud: 02.05.2022 17:36 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: MKM info <[email protected]> Teema: FW: Selgitus seoses majandustegevusteadete ja kutsekvalifikatsioonidega Tere, ilmselt on minu teadmistejanu puudutav lisaküsimus jõudnud rämpspostkasti. Saadan siis veelkord uuesti. KOV-id nõuavad et pädev spetsialist oleks ettevõtte palgalehel, Riik ütleb et ettevõttel peab olema registreering, aga ettevõte ei vastuta ju projekteeritud seadme ohutuse eest (v.a. võlaõigusliku kokkuleppe ulatuses), vaid vastutab pädev isik. Kuidas siis päriselt on milleks on vaja registreeringut? Mis ulatuses vastutab pädev isik? Mis ulatuses vastutab ettevõte, kui tema palgal olev-registreeritud pädev isik teeb oma pädevuse ulatuses projekteerimist (lisame reljeefi mitte selle ettevõtte nimel, kus on registreering ja vastupidi ainult oma nime alt) ja selle tulemusena tekib kahju? Pädevussüsteemi mõte on ju selles et iga isik saab teha töid oma pädevuse ulatuses ilma kindla ettevõttega palgasuhtes olemata? (MTR lubab registreeringut kuni 3 ettevõttega boonusküsimus:miks mitte 2 või 30 või 5, jne?) Lihtsalt kokkuvõttes (parandage mind kui olen eksiteel) juriidiline isik ei saa taotleda pädevust. Pädevust saab taotleda füüsiline isik. Ettevõte pakub sõltumata registreeringust projekteerimistööde teostamisel ainult ja ainult toetavat kaasabi (hanked, lepingud, raamatupidamine, tehnika, tarkvara, töökeskkond). Ettevõtte vastutus tekib ainult võlaõigusliku lepingu tulemusena ja selle ulatuses. Võlaõigusliku lepingu sõlmimsel teeb Tellija endale selgeks valitud partneri usaldusväärsuse. Vabandan, kui saatsin maili liiga paljutele osapooltele, aga kahjuks pole keegi suutnud mulle, rumalale ikule, selgeks teha miks see on nii? Lugupidamisega, Tormi Metspalu OÜ Projektlahendused Suurekivi põik 3, Peetri alevik 75312 Mob.&#43;372 5037162 [email protected] From: Tormi Metspalu [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, March 17, 2022 9:22 PMTo: '[email protected]'Subject: FW: Selgitus seoses majandustegevusteadete ja kutsekvalifikatsioonidega Tere tänud põhjaliku selgitustöö osas, mis puudutab ehitustegevust ja MTR registreeringut. Minu küsimus puudutas ennekõike projekteerimise ja ehitusuuringutega seonduvaid registreeringuid Lisan allapoole ka algupärase teabenõude: Tere, esitan teabenõude seoses korduvalt üles kerkinud probleemiga Ehitusseadustiku prg 25 tõlgendamisel. Allpool ka vastav väljavõte paragrahvist. Mulle jääb sügavalt arusaamatuks vastava paragrahvi sisuline pool. Iga audit, projekt eeldab pädeva isiku allkirja. Projekti koostaja isik siinjuures ei oma tänase seadusandluse kohaselt mitte mingit tähtsust. Võlaõigusseaduse kohaselt vastutab juriidiline ettevõte võl isik võlaõigusliku lepingu ulatuses oma kohustuste ja vastutuse eest. Ehitusseadustiku kohaselt vastutab ainuisikuliselt pädev isik allkirjastatud dokumentatsiooni asjakohasuse pärast. Kui MTR registrisse on märgitud isik, kes pole allkirjastanud ettevõtte nimega väljastatud dokumente, siis vastutab igal juhul allkirjastanud pädev isik dokumentide õigsuse ja asjakohasuse eest. Teavitamiskohustuse vältimise eest saab ju ka lihtsalt mööda minna projekt või muud pädevust nõudvate dokumente saab allkirjastada ka ilma igasuguse kirjanurgas viiteta ettevõttele. Pädev isik vastutab materjalide eest, ei pea olema koostatud dokumendid ainult ja ainult ettevõtte alt. Kokkuvõtvalt küsimus milleks MTRis tegevusala teavitamine, millised on ettevõttele siduvad kohustused seoses selle teavitusega ja kas ettevõte võib tegutseda ka ilma teavituseta, juhul kui dokumendid allkirjastab antud valdkonna pädev isik? Parafraseerin siis küsimuse teisiti mitme eraldi lihtsa küsimusena Kas projekteerimise projektijuhtimist pakkuv ettevõte peab ennast MTRis eraldi pädevate isikutega registreerima, kui jah siis milleks? Kas MTR registreeringu kohaselt projekteerimise vastutav Insener peab töötama ettevõttes, kus tema nimi on registreeritud? Kui jah, siis milliste seaduste alusel on see kohustuslik? Kas KOV saab nõuda et ehitusloa kohustuslikule projektile võib allkirja anda vaid MTRi kantud vastavat kategooriat kandev pädevustunnistust omav isik, kui jah siis milliste seaduste alusel? Kas KOV peab/võib kontrollida võlaõiguslikke suhteid ettevõtte ja pädeva isiku vahel, kes projekti allkirjastab? Kui jah, siis mis seaduste alusel? Kas omab tähtsust ettevõtte registreeringud mistahes valdkonnas projekteerimisel tegutsedes kui pädevustunnistusega isikul on vastutus projektdokumentatsiooni õigsuse eest isikul endal? Viimaks küsimus suuremas pildis kui ettvõtte on MTR registrisse kandnud pädeva isiku, pädev isik on allkirjastanud projekti, mille elluviimise tulemusena tekkis oht inimeludele kes on vastutav? Kas ettevõte või pädev isik? Ettevõte ei saa enam pädevusi ega registreeringuid enda nimele. Võlaõiguslikud suhted Tellija ja Ettevõtte vahel pole küsimuseks- neid reguleerivad hulk muid seadusi. Et saada paremat pilti minu küsimuste sisust/eesmärgist, kopeerin ühe omavalitsuse suurepärase märkuse EHR süsteemist: Palun lisada seletuskirja teed ja kinnistu sisesed välisvõrgud eest vastutav spetsialist. isiku pädevus ja seos ettevõttega peab olema tuvastatav mtr.mkm.ee lehel. Seletuskirjas esitatud isiku pädevus ja seos ettevõttega pole tuvastatav. Kuna tegemist on lihtsa selgitus-teabepäringuga siis loodan lähiajal vastust saada. Lugupidamisega, Tormi Metspalu OÜ Projektlahendused Suurekivi põik 3, Peetri alevik 75312 Mob.&#43;372 5037162 [email protected] From: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, registreeringut. [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, December 21, 2021 12:24 PMTo: [email protected]: Selgitus seoses majandustegevusteadete ja kutsekvalifikatsioonidega Ei näe kirja korrektselt? 21.12.2021 Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Meie 15.12.2021 nr 15-2/2021/7513-1 Selgitus seoses majandustegevusteadete ja kutsekvalifikatsioonidega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole on korduvalt pöördutud selgituste saamiseks küsimusega, kuidas kohalduvad majandustegevusteate esitamise, pädeva isiku kutsekvalifikatsiooni ning ehitamise dokumenteerimise ja allkirjastamise nõuded ehitustöödele, millele eraldiseisvalt ehitusloa nõue ei kohaldu (edaspidi: vabaehituslikud ehitustööd), kui neid töid tehakse objektil samaaegselt ehitusloakohustuslike töödega. Näitena on toodud lamekatusetööd, plekksepatööd, ehitusviimistlustööd (maalritööd, plaatimine, põranda katmine) ja muud vabaehituslikud ehitustööd objektidel, mille ehitamiseks on nõutav ehitusluba (näiteks uusehitised või ehitusluba nõudvad rekonstrueerimised). Anname siinkohal järgneva selgituse.  1. Majandustegevusteade. Ehitusseadustiku (EhS) § 25 lg 1 kohaselt esitab majandustegevuse teate majandustegevuse registrisse (MTR) ettevõtja, kes tegutseb ehitamise puhul ehitusloakohustusliku tegevusega. Kui pakutav ehitusteenus ei ole olemuslikult ehitusloakohustuslik ja seda tegevust ei loeta ka eraldiseisva tegevusena reguleeritud ehitustegevuseks, siis täna kehtiv seadus ei võimalda ettevõtjal majandustegevusteate esitamist ja sellisel juhul EhS kohaselt ettevõtja majandustegevusteadet ka esitama ei pea. Eeltoodust lähtuvalt ei saa MTR- i nõuet loakohustuseta ehitustegevusega tegutsevale ettevõtjale kohaldada (seda ei tohiks teha ehituse peatöövõtja, ehitise omanik ega ka ehitustööde üle omanikujärelevalve teostaja). Hinnates, kas tegemist on ehitusloakohustusliku tegevusega või mitte, tuleb lähtuda selle ettevõtja poolt vahetult tehtavatest töödest, mitte aga asjaolust, kas ehitisele kui tervikule kehtib ehitusloa nõue või mitte. See tähendab, et kui ehitusloakohustuslikul objektil tehakse vabaehituslikke ehitustöid, millele eraldiseisvalt ehitusloa nõue ei kohaldu (näiteks lamekatuse ehitus, akende-uste paigaldus, viimistlustööd või muu taoline), siis nende ehitustööde tegemiseks ettevõtja majandustegevusteadet esitama ei pea ja üldjuhul ka ei saa seda esitada. Selgitame siinjuures, et vabaehituslike ehitustööde puhul ei ole ka olemuslikult vahet, millistel objektidel, kõrgustel vm gabariitidega objektidel neid tehakse (keldrikorrusel, 3. või 10. korrusel, büroohoones, eramus vm), sest tegevuse sisu, keerukus ega ka pädevusnõuded sellest ei muutu. 2. Pädeva isiku kvalifikatsioon. EhS § 24 lg 1 ja 2 koosmõjust tuleneb, et pädeva isiku kvalifikatsioon peab olema tõendatud, kui ettevõtja ja pädev isik tegutsevad ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise tegevusalal (sel juhul peab pädeval isikul olema haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse). EhS § 23 lg 6 kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid (sh täpsustatud selle tõendamise viisi), saab ehitusettevõtja pädevuse sobivust hinnata omanik või tellija, seda eelkõige enne ehitustööde lepingu sõlmimist. Kui sellisel juhul ei ole lepingus pädevusnõudeid sätestatud ja ettevõtja pädevus on lepingu sõlmimisel loetud piisavaks, siis hilisemalt kõrgemaid pädevus- või kvalifikatsiooninõudeid ettevõtjale ühepoolselt kohaldada ei saa. Vabaehituslike ehitustööde puhul hindab ettevõtja ise, kas tema töötaja on piisavalt pädev (asjatundlik) vastavate ehitustööde tegemiseks. 3. Ehitamise dokumenteerimine. EhS § 15 lg 1 kohaselt tuleb ehitamine alati dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Täpsemad nõuded ehitamise dokumenteerimisele on sätestatud majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määruses nr 3, mille § 1 lõikes 2 sätestatakse juhud, mille puhul ehitamine dokumenteeritakse (sh juhul, kui ehitamiseks on nõutud ehitusluba). Nimetatud määrusest ei tulene piirangut, justkui võiks nn vabaehituslike ehitustööde kaetud tööde akte allkirjastada üksnes kutsekvalifikatsiooni omav isik ja seda üksnes majandustegevusteadet (MTR-i registreeringut) omava ettevõtja kaudu. Ka ehitamise dokumenteerimisel tuleb lähtuda eesmärgipärasuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. See tähendab, et ei ole põhjendatud nõuda ehitamise dokumenteerimist majandustegevusteadet omava ettevõtja ja kutsekvalifikatsiooni omava isiku poolt, kui dokumenteeritakse ehitustöid, mis iseseisvalt ei nõua majandustegevusteate esitamist ega ka kutsekvalifikatsiooni olemasolu. Määruse nr 3 § 7 lg 2 kohaselt koostatakse kaetud tööde akt iga haardeala või kaetava osa kohta enne selle katmist, kuid pärast seda, kui ehitustöö tegija pädev isik ja omanikujärelevalve tegija pädev isik on töö üle kontrollinud. Määruse nr 3 § 6 lg 4 p 7 kohaselt kantakse kaetud tööde akti muuhulgas kaetud tööd kontrollinud ehitustöö tegija ja tema pädeva isiku nimi. Nagu märgitud, hindab nn vabaehituslike ehitustööde puhul ettevõtja, milline ettevõtja töötaja on piisavalt asjatundlik vastavate ehitustööde tegemiseks (st kes on ettevõtja pädev isik) ning see isik võib allkirjastada ka kaetud tööde akte enda töölõigu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Rass Ehituse asekantsler Ülle Reidi 625 6457 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Selgituse saab alla laadida siit: Teavitus on edastatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt.