Saatja: EKKL <
[email protected]>
Saadetud: 02.05.2022 17:25
Adressaat: MKM info <
[email protected]>; Kaie Kunst <
[email protected]>
Teema: MTÜ EKKL 02.05.22 kiri nr K-005 MKM-le
Tere
Käesolevaga saadan arvestamiseks MTÜ EKKL kirja "Korterelamute
rekonstrueerimise erakorralise toetuse andmise tingimused ja kord"
eelnõu kohta.
Lugupidamisega
Jüri Kröönström
tegevjuht
MTÜ EKKL
5130409
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 0 2 .0 5 .20 2 2 nr K-00 5 Suur-Ameerika 1 , Tallinn Arvamused ja ettepanekud korterelamute rekonstrueerimise erakorralise toetuse andmise tingimuste ja korra eelnõule Eelnõust saame aru, et tegu on üksikute renoveerimislõikude toetusmeetmega, mis ei haaku kortermajade tervikliku renoveerimise vajadustega. Selle kohta selgitused, näited ja ettepanekud alljärgnevalt: Miks loetakse energiatootmisseadmeks ainult elektrit tootvaid seadmeid (päikesepaneelid), aga päikesekollektorid kui otse soojusenergia tootjad on välja jäetud? Määruse paragrahv 11, lg 1 viitab ainult hoone üldelektri tarbimise kompenseerimisele. Kas päikesekollektorid jäävad mõne muu toetusmeetme alla? Mis saab siis, kui on soov paigaldada katusele segavariant nii päikesepaneele kui ka päikesekollektoreid? Ettepanek tuua eelnõusse sisse päikesekollektorite paigaldamise toetamise võimalused. Mida tähendab määruse eelnõus paragrahv 2 lg 2, p. 3 „rekonstrueeritud hoonete pindala”? Ettepanek on erinevate tõlgenduste vältimiseks anda eelnõus või vähemalt selle seletuskirjas nimetatud mõiste definitsioon või kui see on mõnes õigusaktis defineeritud, siis anda viide. On olemas kortermajade koostööprojektid, kus võrguettevõtja kaudu ostetakse üldelektrit kahe maja ühise soojusenergiakeskuse tarbeks (ühine soojussõlm, ühised soojuspumbad, ühised pelletikatlamajad jne). Kui aga üks maja paigaldab kahe maja omavahelisel kokkuleppel ja vastavalt tehnilistele võimalustele päiksepaneelid, mis toodavad poole vajaminevast ühisest üldelektri vajadusest, siis ühel majal sisse ostetav elekt ri energia kogus väheneb, aga teisel majal see üldse ei vähene. Kas sellisel juhul tuleb teha ühisprojekt? Määrus sellist varianti ei võimalda, aga tegelikkuses on selline olukord täiesti olemas. Olukord tuleneb lihtsalt Elekt ri levi tingimustest, millega ühele majale anti võrguvõimsust juurde ja teisele enam seda ei jagunud. Ettepanek lahendada eelnõus võimalus mitme korterelamu ühise energiaostu korral ühise toetuse taotlemiseks. Määruse eelnõu ei viita loogilisele seotusele teiste ettevalmistatavate EIS toetusmeetmetega ja olemasolevate õigusaktidega. Vähemalt puuduvad viited neile. Vajalik on eelnõus tagada sidusus teiste meetmetega, mis on oluline järgmistel põhjustel : Probleem tekib nendel majadel, kus on soojustamata ka fassaad. Katuse soojustamine eeldab valdavatel juhtudel ka parapettide kõrguste muutmist ja/või uute parapetiplekkide paigaldamist. See aga eeldab kindlalt fassaaditöid, sest parapetiplekk peab katma ka uue soojustatava fassaadiosa. Kas majade energiatõhusa rekonstrueerimise uues eelnõus on see moment arvestatud, et päikesepaneelide toetus oleks ka selle meetmega kaetud? Siis saaksid majad valida, kumma meetmega nad otsuseid teevad. Vastasel juhul jäävad katusetööd päikesepaneelide toetusega poolikuks või tuleb seal hiljem teha täiendavaid mõttetuid kulutusi parapettide sidumiseks uuendatud fassaadiga. Konkreetne näide Betooni tn 15 ja Betooni tn 15A Lagedi, Rae vald. Lamekatuste parapetid on nii madalad, et katuse soojustamisel tuleb parapette tõsta vähemalt 50 cm. See tähendab aga kohe ka uue fassaadilõigu ehitamist. Lisaks on vaja renoveerida ka ventilatsioonikorstnad. Päris täpselt seadust järgides ei ole ventilatsioonikorstnad katuse osa. Käesolev määrus seda tööd ei toeta, aga teist toetusmeedet kõrval ka ei ole. Päikesepaneelide toetusmeede ei haaku teiste katusel vajalike töödega, kui näiteks soovitakse teha terviklahendust ja katusele paigaldada ja ventilatsiooniagregaadid ja ventilatsioonitorud. Valmis katusele hiljem neid paigaldama minna tähendab uut katuse osalist renoveerimist. Lisaks sellele toetusmeetmele on olemas ka SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetusmeetmed atmosfääriõhu saastamise vähendamiseks. Päikesepaneelide osas on siin olemas kattuvus, sest toetatakse igasuguse rohelise energia kasutuselevõttu. KIK toetus on aga suurem ehk võimalik on ka kuni 50% toetust. Päikesepaneelide paigaldamisel on tegelikult kõige suurem pidur võrguettevõtja Elektrilevi AS. On teadmata, milliste volitustega võtab Elektrilevi en dale õiguse menetleda üle 15 kW võimsusega päikes e paneelide paigaldamise taotlust isegi 150-340 päeva. Nii pika aja jooksul ei pruugi suuremat võimsust taotlevad korteriühistud üldse jõuda kogu projektiga valmis 2023.a. lõpuks. Sellega luuakse erinevatele korteriühistutele ebavõrdne olukord. Mikrotootja poolt välja müüdava elektrienergia kogus ei pruugi üldse olla suur, sest just soojuspumpasid ja võimsaid vent ilatsiooni agregaate kasutavad ühistud tarbivad omatoodetud elekt ri energia valdav a s osas ise ära. Siin tuleks määruses seda momenti täpsustada ja panna kasvõi säte, et võrguettevõtja peab arvestama mikrotootja tegelikult välisvõrku antava elektrienergia kogusega, mitte energiatootmisseadme enda koguvõimsusega. Kui võrguettevõtjal on mikrotootjalt vastu võetava elekt ri energia koguse vastuvõtmisega mingid ajutist laadi (kuni 365 päeva) tehnilised probleemid, siis peaks võrguettevõtjat ka kohustama need probleemid lahendama või siis tegema mikrotootjaga kokkuleppe, et teatud väljamüüdavate võimsuste korral on mingi ajutine piirnorm, mida mikrotootja saab piirata omapoolse automaatikaga. Sisuliselt väga pikkade päikseliste ilmadega lihtsalt energiatootmisseade lülitub automaatselt mõneks ajalõiguks välja. Määrus lubab ka salvestusseadmete paigaldamist, kuid arvestades nende seadmete väga kõrget turuhind, siis ilmselt selliste seadmete paigald a mist ei tohiks lasta võrguettev õt jale lubada nõuda. Paneelide integreerimine fassaadi või katusekatte sisse ei ole sugugi tõestatud jätkusuutlik innovaatiline lahendus. Katusepleki paigaldajad on selle pärast mures, sest on teadmata paneelide ja katusepleki omavaheline pikemaajaline mõju. Eeskätt on murekohaks päikesepaneelide taga katuseplekile tekkiv korrosioonioht. Päikesepaneelide määruses võiks §4 punkt 2 kaotada ära korterelamu vanuselise piirangu: ettepanek on, et päikesepaneelide toetust võiks taotleda kõik korterelamud sõltumata valmimisaastast. Lugupidamisega Jüri Kröönström tegevjuht MTÜ EKKL 5130409