Riigikantselei Teie 22.03.2022 nr 2-5/22-00637, 12.8/22-
[email protected] 0158/-1T
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn Meie 02.05.2022 nr 24.1-1/2022/2133-2
Eesti seisukohad pakettreiside direktiivi
avaliku konsultatsiooni kohta
Esitame Eesti seisukohad pakettreiside direktiivi avaliku konsultatsiooni kohta Vabariigi Valitsuse
istungile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad:
1) Seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad pakettreiside direktiivi avaliku
konsultatsiooni kohta“;
2) Protokolliline otsus;
3) Lisa 1 Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel;
4) Lisa 2 Avaliku konsultatsiooni vastused.
Evelin Kuuse
625 6353
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
.......
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja ..…mai 2022 nr
Eesti seisukohad pakettreiside direktiivi avaliku konsultatsiooni kohta
1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad
pakettreiside direktiivi avaliku konsultatsiooni kohta:
1.1 Eesti toetab pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiivi avamist muudatusteks,
tagamaks suurem selgus kõikidele osapooltele. Muuhulgas toetame lahendust, mille
kohaselt lihtsustatakse pakettreisi käsitust ja direktiivist jääksid välja seotud
reisikorraldusteenused või alternatiivselt täpsustatakse seotud reisikorraldusteenuste
moodustumise kriteeriume.
1.2 Toetame taganemisõiguse reeglite täpsustamist, kuid ei pea vajalikuks reguleerida ametlike
reisihoiatuste tagajärgi ning õiguslikku tähendust vältimatute ja erakorraliste asjaolude
tõendamisel.
1.3 Eesti hinnangul peab olema tagatud mõistlik tasakaal tarbijate ning ettevõtjate huvide vahel,
et säiliks reisivaldkonna ettevõtete jätkusuutlikkus. Eelkõige võiks tagasimaksete tegemine
tühistatud pakettreiside eest erakorralistes olukordades olla paindlikum, mida on võimalik
saavutada näiteks maksetähtaja pikendamisega või lubades ajutiselt tagasimaksete tegemist
tagatisega kaetud vautšeri kujul. Oleme valmis kaaluma ka tarbijakaitsenormide
ühtlustamist seoses transporditeenuste ja pakettreiside tühistamise ja tagasimaksete
tegemise tähtaegadega erakorralistes olukordades.
1.4 Eesti ei pea vajalikuks direktiivis seada reisiettevõtetele piiranguid reisijatelt ettemaksude
võtmiseks.
1.5 Oleme seisukohal, et ka edaspidi peaks üks ettevõtja vastutama korraldajana pakettreisi kui
terviku teenuste eest, see on ka tarbija jaoks kõige sobilikum lahendus. Me ei pea vajalikuks
ette näha tarbijale eraldi nõudeõigust iga teenuse osutaja vastu ning ei pea vajalikuks ka
maksejõuetusvastase kaitse laiendamist teistele teenuseosutajatele.
1.6 Oleme seisukohal, et reisijatele pakutav maksejõuetusvastane kaitse peab olema piisav ja
tõhus. Saame toetada maksejõuetusvastase kaitse nõuete suuremat ühtlustamist Euroopa
Liidu tasandil, kuid liikmesriikidel peaks säilima otsustusõigus maksejõuetusvastase kaitse
süsteemi siseriiklikus korraldamises ning samuti selles, kas reisikorraldajatele seada
kutsealase vastutuskindlustuse nõudeid.
1.7 Eesti hinnangul vajab võimaliku kriisifondi loomise idee põhjalikumat analüüsi,
hindamaks, kas loodava uue mehhanismaga kaasnevad kulud kaaluvad üles tekkivad
eelised.
1.8 Toetame lähenemist, et karistused peavad olema piisavad, proportsionaalsed ja hoiatavad
ning direktiiv ei peaks liikmesriigile sätestama kohustust siduda rahatrahvi ettevõtja
käibega. Euroopa Liidu liikmesriikidele tuleb tagada ulatuslik paindlikkus karistuse liigi,
määra ja menetluse osas.
2 Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.
3 Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud teatis ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad pakettreiside direktiivi avaliku konsultatsiooni kohta
Sissejuhatus
Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) algatas 15. veebruaril 2022. aastal avaliku
konsultatsiooni pakettreisidega seonduva EL õigusnormide ülevaatamiseks. Pandeemiast
tekkinud kriis ja sellest tingitud pakettreiside ja seotud reisikorralduste direktiivi (EL)
2015/23021 (edaspidi PTD) kohaldamise raskused on tõstatanud küsimusi direktiivi
ajakohasusest ja sobivusest kriisitingimustes. Lisaks, kuna tegemist on võrdlemisi uue
direktiiviga, mis jõustus alles 2018. aasta 1. juulil, siis üks konsultatsiooni eesmärke on hinnata
ka direktiivi toimivust ning viia sisse võimalikud vigade parandused.
COVID-19 pandeemia tõi kaasa rahvusvahelise turismi peaaegu täieliku seiskumise.
Turismisektor on pandeemia perioodil olnud üks enim mõjutatud valdkondi: olukorra
volatiilsus ja piirangud paljudes turismisihtkohtades viisid tarbijad reisi- ja puhkusekavade
tühistamise, edasi lükkamise või muutmiseni. Tarbijad ei suutnud oma õiguseid jõustada, samal
ajal kui turismiteenuste pakkujad, mh lennuettevõtjad ei saanud piirangute tõttu oma äritegevust
jätkata, turismiteenuseid osutada ning sattusid likviidsusraskustesse.
2021. aasta alguses esitas komisjon PTD kohaldamise aruande2, milles käsitleti pandeemia
vaates ja laiemalt PTD rakendamisega seonduvaid probleeme. Aruandes leiti, et probleeme on
nii kohaldamisala mõistmisega (nt ebamäärane kohaldamisala, peamiste mõistete ebaselgus)
kui mitmete kohustuste täitmisega, sh ka maksejõuetusvastase kaitse nõuete jõustamisega,
mistõttu tarbijate õigused ei pruugi olla piisavalt tagatud. Eeltoodust tulenevalt on komisjon
oma Tarbijakaitse tegevuskavas ette näinud direktiivi põhjaliku hindamise, sh mõjuhinnangu
läbiviimise, mille tulemusel teha konkreetsemad ettepanekud võimalike puuduste
kõrvaldamiseks. Komisjon võtab arvesse ka muid uuringuid ja aruandeid, nt Euroopa
Kontrollikoja 29. juunil 2021. a avaldatud eriaruannet „Lennureisijate õigused COVID-19
pandeemia ajal“3 toodut ning hindab võimalusi erinevate transpordivaldkondade EL määrustes
käsitletud reisijate õigusi ühtlustada.
Avalikule konsultatsioonile vastamisel on lähtutud järgmistest Eesti seisukohtadest:
- Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022–2023 (heaks kiidetud 2. detsembri 2021.
a Vabariigi Valitsuse istungil);
- Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035
(kinnitatud 15. juuli 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil);
- Eesti seisukohad Euroopa Liidu COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisist väljumise
tegevuskava ja majanduse taaskäivitamise kava kohta riigipeade ja valitsusjuhtide
videokonverentsil (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2020. a istungil);
- Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, õigluse ja läbipaistvuse
edendamine veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks, eelnõu kohta (heaks
kiidetud Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a istungil);
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32015L2302
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0090&from=EN
3
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021SA0015(01)
- Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise, mis käsitleb pakettreiside regulatsiooni
digiajastusse viimist, ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi pakettreiside ja
toetatud reisikorraldusteenuste kohta, eelnõu suhtes (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse
istungil 19. septembril 2013. aastal ja 14. oktoobri 2013.a Riigikogu EL asjade
komisjoni istungil);
- Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepaneku, millega
muudetakse nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ, Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi 98/6/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL, et ajakohastada ELi
tarbijakaitse-eeskirju ja paremini tagada nende täitmine, kohta (heaks kiidetud Vabariigi
Valitsuse 31. mai. 2018. a istungil);
- Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Uus ringmajanduse tegevuskava puhtama
ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse
11. juuni 2020. a istungil);
- Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ kohta
(heaks kiidetud Valitsuskabineti 4. juuni 2020. a istungil);
- 20.5.2020 EL turismiministrite videokohtumise materjalid (heaks kiidetud
Koordinatsioonikogu 20. mai 2020.a istungil);
- Eesti seisukohad Euroopa tarbijakaitse tegevuskava kohta (heaks kiidetud
Koordinatsioonikogu 6. jaanuari 2021.a istungil);
- 29.4.2020 informaalse EL transpordiministrite videosilla seisukohad (heaks kiidetud
Koordinatsioonikogu 22. aprilli 2020. a istungil).
Euroopa Komisjon plaanib esitada õigusakti eelnõu 2022. aasta tööprogrammi järgselt IV
kvartalis. Avalikule konsultatsioonile vastamise tähtaeg on 10. mai 2022. a.
Koostajad
Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja
tarbimiskeskkonna osakonna turisminõunik Kati Kikas (
[email protected]; 6256 328) ja
Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin Kuuse
(
[email protected]; 6256 353). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Kristi Talving.
Sisukokkuvõte
Avaliku konsultatsiooni eesmärk on saada sidusrühmade tagasisidet direktiivi senise
rakendumise kohta, eriti COVID-19 pandeemia valguses, ning põhjaliku hindamise tulemusel
viia vajadusel PTD-sse sisse konkreetsed muudatused. Küsimusi on tekitanud PTD toimimine
COVID-19 pandeemias ja tulevikku vaatavalt ka muudes sarnastes kriisiolukordades. PTD
eesmärk on tagada kõrgel tasemel tarbijakaitse. Selleks, et säiliksid nii ettevõtlus kui töökohad
ka pärast kriisi, on vaja aga paindlikumaid lahendusi. Seega peab PTD-d kohandama, et olla
taolisteks olukordadeks tulevikus paremini ettevalmistunud.
PTD on suunatud reisija ja reisiettevõtja lepinguliste suhete reguleerimisele pakettreiside ja
seotud reisikorraldusteenustega seoses. Uus PTD (2018) toetub varasema direktiiviga määratud
pakettreiside regulatsioonile, kuid laiendab tarbijakaitse taset eelkõige seoses üksikute
reisiteenuste koos ostmisega, tuues sisse ka erinevad veebipõhised broneerimismudelid.
Pakettreisi mõiste muudeti uue PTD-ga laiemaks, muuhulgas toodi selle alla ka reisija enda
poolt üksikutest reisiteenustest kokku pandud reisiteenuste kogumid (nt teenuste lisamine ühte
ostukorvi ja nende eest koos maksmine) ning reisija poolt eri ettevõtjatelt valitud üksikud
reisiteenused (läbiklikitav ehk click-through mudel). Uuena laiendati PTD kaitseala ka seotud
reisikorraldusteenustele, mille kaitsetase on pakettreisidest madalam:
- Pakettreis on valmisreis, mis on reisikorraldaja pakutavate eri liiki reisiteenuste
kombinatsioon (st lennupiletite ja hotellimajutuse kombinatsioon, kuid mitte näiteks
rongi- ja lennupiletite kombinatsioon), aga ka reisija poolt ühes veebipõhises või -
välises müügikohas reisi või puhkuse jaoks kokkupandud teenused, kui neil on ühtne
või koguhind või on täidetud muud broneerimisega seotud kriteeriumid. Need
kriteeriumid osutavad sellele, et eri liiki reisiteenuste vahel on tihe seos, mistõttu PTD
näeb nende reiside puhuks reisijale ette täieliku kaitse.
- Seotud reisikorraldusteenus on kahe või enama reisiteenuse (nt lennu- või rongireisi ja
lisaks hotellimajutuse või vastupidi) eraldi valimine ja eraldi maksmine müügikoha
ühekordsel külastamisel, mille tulemusel sõlmitakse eraldi lepingud erinevate teenuste
osutajatega (ehk sisuliselt üksikute reisiteenuste ostmine ühest kohast). Samuti on
tegemist seotud reisikorraldusteenusega juhul, kui ettevõtja pakub sihipärasel viisil teise
ettevõtja reisiteenust ja see ostetakse 24 tunni jooksul. Esile tuleb tuua, et PTD pakub
seotud reisikorraldusteenuste puhul pakettreisidega võrreldes vähem kaitset.
COVID-19 pandeemia tõttu peatus peaaegu täielikult tarbijate reisimine ning reisiettevõtjate
majandustegevus. Pandeemia ohjeldamiseks võetud meetmed (reisipiirangud,
transpordiühenduste katkemised, täiendavad reisimisega seonduvad nõuded) nii riikide tasandil
kui ka globaalselt on turismi tõsiselt mõjutanud. See tõi kaasa arvukad reiside tühistamised,
edasilükkamised või muutmised tarbijate poolt ning reisiettevõtetele ulatusliku käibelanguse ja
käibe puudumise, seades ettevõtted suurtesse raskustesse oma PTD-st tulenevate kohustuste
täitmisel (eelkõige reisitasude tagastamisel). Olukorras, kus tagasimakseid kõigile pandeemiast
mõjutatud reisijatele tuli teha ettenähtud 14 kalendripäeva jooksul, saamata seejuures
sissetulekut uutest broneeringutest, ei suutnud reisiettevõtjad teenuseid osutada ning sattusid
likviidsusraskustesse või muutusid koguni maksejõuetuks. Sama trendi oli näha ka
lennuettevõtjate puhul – lendude masstühistamiste tõttu oli lennuettevõtjail äärmiselt keeruline
täita oma kohustusi maksete tagastamiseks ettenähtud aja jooksul. Tarbijatele tõi see omakorda
kaasa raskusi oma õiguste jõustamisel ning nad pidid tagasimakseid ootama ettenähtust kauem.
Euroopa Liit ja liikmesriigid on pandeemiale reageerinud mitmete meetmetega nii tarbijate
abistamiseks kui ka turismitööstuse toetamiseks, eelkõige ettevõtetele pakutavate laenude,
käenduste ja otsetoetuste näol, aga samuti lubades reisitasu tagastamise asemel pakkuda
asemele vautšereid. Vautšerid on seejuures lubatud vaid reisija nõusolekul, kuna PTD annab
reisijale õiguse saada reisitasu tagastamise rahas. Liikmesriikide, kes reisija sellesisulisest
õigusest kõrvale jätsid, lubades teenuseosutajatel asendada rahalise hüvitamise kohustuse
vautšeri näol, suhtes alustas komisjon rikkumismenetlusi, mis osaliselt kestavad veel tänaseni.
Eesti pakkus reisiettevõtetele tuge otsetoetuste, laenude ja käenduste näol ning vautšerite
kasutamist julgustati, kuid seda kooskõlas PTD-ga ning vaid tingimusel, et reisija sellega
nõustus.
Konsultatsiooni ülesehitus on järgmine:
I. Küsimused kõigile vastajatele;
II. Lisaküsimused reisiteenuseid kasutavatele üksikisikutele;
III. Lisaküsimused tarbijaorganisatsioonidele ja avaliku sektori asutustele;
IV. Lisaküsimused avaliku sektori asutustele;
V. Lisaküsimused ettevõtjatele ja nende organisatsioonidele;
VI. Lisaküsimused maksejõuetuse korral kaitse andjatele.
Eesti seisukohtade koostamine on vajalik küsimustiku I. osale vastamiseks. Küsimused
puudutavad direktiivi kohaldamisala, sealjuures millised teenused peaksid jääma direktiivi
kaitsealasse. Samuti soovitakse teavet sidusgruppide senistest kogemustest ja rakendamise
probleemidest, seejuures eriti COVID-19 kriisi valguses. Küsimused seonduvad veel osapoolte
õiguste ja kohustuste täpsustamisega, maksejõuetusvastase kaitse süsteemi parendamisega ning
tarbijate õiguste parema jõustamisega, sealhulgas transpordivaldkonna määrustega reisijatele
antud õiguste ühtlustamisega jne.
Eesti huvi on, et tagatud oleks nii kõrge tasemega tarbijakaitse kui ka ettevõtete elujõulisus ja
paindlikud lahendused. Eesti vaates on turismisektoris tegutsevatest ettevõtetest suur osa väike-
ja keskmise suurusega ettevõtjad, iga ettevõtetele lisanduv koormus teeb sektoris jätkamise
keerulisemaks ning hoogustab pankrotte. Tarbijale tähendab see, et reisikorraldajate
mitmekesisus võib väheneda. Ettevõtjad on MKMile antud tagasisides välja toonud, et teatud
kohustused on liiga koormavad, eriti tagasimaksete lühike tähtaeg kriisiolukorras. Peame
mõistlikuks, et reisiettevõtjate rahalised kohustused ja vastutus erakorralistes olukordades
vaadatakse üle ja tagatakse senisest suurem tasakaal ja vajalik paindlikkus. Samuti peame
oluliseks, et PTD arvestaks sektoris levinud äripraktikaid ja turusuundumusi. Näiteks
pakettreisi ja seotud reisikorraldusteenuste mõisted uues PTD-s on keerulised ning raskesti
mõistetavad, mistõttu ei ole PTD piisavalt hästi praktikas rakendunud. Seetõttu on oluline üle
vaadata kogu kohaldamisala (pakettreis, seotud reisikorraldusteenus, muu turismiteenus,
erandid), tagamaks nii õigusselgus kui ka nende sisuline rakendatavus teenustele ja tarbijatele,
kelle kaitset on vajalik tagada. Hetkel ei saa ettevõtjad ega tarbijad hästi aru, millised
teenused/ärimudelid on direktiivi kaitsealas ja miks, see omakorda ei aita aga tagada PTD
eesmärki pakkuda tarbijatele suuremat kindlustunnet reiside ostmisel. Samuti on Eesti
ettevõtjad välja toonud murekoha, et PTD laieneb algselt reisikorraldajatele ja -vahendajatele
suunatud raamistikust igale turismivaldkonna teenusepakkujale, kes pakub lisateenuseid. Nii
näiteks muutuvad reisipakettide koostajaks ka majutusettevõtted, kes hotellis pakuvad majutuse
lisateenusena spaateenuseid või rattarenti. Vajadus niivõrd ulatusliku sekkumise järele ei ole
selge, samas ettevõtjate jaoks on tegemist arvestatava lisakoormusega.
Eurostati4 andmetel moodustasid reisipaketid 2017. a 9% (Eestis: 12%) EL27 elanike kõigist
turismireisidest ja turismi kogukulutustest moodustas see umbes 21% (sama osakaal oli ka
2019.a). Keskmiselt kulutasid ELi reisijad EL27 piires 2019. aastal 61 mld eurot ja mujal
maailmas 38 mld eurot. Komisjoni tellitud pakettpuhkuste ja reiside turuseire uuringu5 kohaselt
2020. aastal enamik EL27 tarbijatest (81%) usaldas pakettreiside ja reisiteenuste pakkujaid,
Eestis oli see näitaja 77%. 83% EL tarbijatest, kes on ostnud reisipakette, on ostnud need 43%
juhtudest reisikorraldajate veebilehtede kaudu ja 40% juhtudest isiklikult reisibüroos. Veidi üle
poole (53%) on ostnud teenuseid, mis on ettevõtte poolt eelnevalt kombineeritud ja neid
pakutakse ühe hinnaga, samas kui 49% on teenused ise valinud pakutavast valikust enne nende
4
Statistics | Eurostat (europa.eu)
5
Market monitoring | European Commission (europa.eu)
eest koos tasumist. 30% on valinud pakutavatest teenustest enne nende eest eraldi tasumist.
Reisibüroos ostu sooritanud tarbijad maksid reisi eest üldjuhul koguhinna ehk ostsid pakettreisi
(82%, Eestis: 80%) ning vähem maksti teenuste eest eraldi (18%, Eestis:7%). Seevastu veebist
reisiteenuseid ostnute puhul osteti 55% (Eestis: 58%) juhtudest pakettreis ning 25% (Eestis:
16%) juhtudest osteti seotud reisikorraldusteenused (ostjad valisid teenused küll ühel
veebisaidil, kuid maksid iga teenuste eest eraldi) ning 19% (Eestis: 14%) osteti teenuseid ühelt
veebisaidil ja klõpsati seejärel veebisaidil oleval lingil, et osta mõni muu teenus teise pakkuja
käest). Eelnevast nähtub, et peamiselt on Eesti turul levinud reisilahendused kas ettevõtja poolt
pakutud valmisreisid või reisijate poolt kokku pandud reisiteenuste kogumid, mis
kvalifitseeruvad pakettreisiks seeläbi, et nende eest tasutakse koos (üks makse, üks ostukorv).
Ülejäänud PTD-s nimetatud viisidel reisiteenuste ostmine on pigem harv või tehakse seda
väljapoole PTD kaitseala – ostes neid üksikute reisiteenustena kas otse teenuse osutajalt või
vahendajalt.
COVID-19 kriis on Eesti turismisektorile olnud keeruline. Turismiteenuste eksport oli Eesti
Panga andmetel 2021. a 765 mln eurot, mida on 63% (-1,3 mld eurot) vähem kui 2019. a.
Tegutsevate reisiettevõtete arv on kriisi ajal vähenenud ca 10% ning sektori käibed kokku on
EMTA andmetel võrreldes 2019.a langenud üle 40%, sealjuures on sektori töötajate arv
vähenenud umbes kolmandiku. Reisiettevõtjatel raskenes ka PTD kohaselt nõutavaid tagatisi
saada, kuna tagatiste andmise tingimused pankades ja kindlustusseltsides karmistusid ja
pakkujate arv vähenes. Vajaliku tagatiseta ei tohi reisiettevõte reise müüa. Aastatel 2020-2021
muutus maksejõuetuks 5 reisiettevõtjat. Eesti toetas kriisi ajal reisiettevõtjaid otsetoetustega
summas 7,9 mln eurot (2020-2021), samuti oli reisiettevõtjatel võimalik saada SA KredEx-ist
soodustingimustel laene ja käendusi.
Tegemist on Eesti esialgsete seisukohtadega avalikus konsultatsioonis käsitletud teemade
suhtes, mis vajavad tõenäoliselt uuendamist vastava õigusakti eelnõu esitamisel Euroopa
Komisjoni poolt.
Eesti seisukohad ja nende põhjendused
1.1. Eesti toetab pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiivi avamist
muudatusteks, tagamaks suurem selgus kõikidele osapooltele. Muuhulgas toetame
lahendust, mille kohaselt lihtsustatakse pakettreisi käsitust ja direktiivist jääksid välja
seotud reisikorraldusteenused või alternatiivselt täpsustatakse seotud
reisikorraldusteenuste moodustumise kriteeriume.
Selgitus: Direktiivi reeglite kohaldamise praktikast nähtub, et teatud direktiivi sätted ei ole
üheselt selged, need ei ole praktikas kasutust leidnud või on need keerulised rakendada. Seetõttu
tuleks meie hinnangul nii reisijate kui reisiettevõtete huvides kaaluda teatud osas täpsustusi.
Täpsustused oleksid vajalikud eelkõige mõistetes. Muuhulgas toetame lahendust, mille kohaselt
lihtsustatakse pakettreisi käsitust ja direktiivist jääksid välja seotud reisikorraldusteenused.
Alternatiivselt, kui seotud reisikorraldusteenused jäävad ka edaspidi direktiiviga kaetuks, tuleks
neid reegleid täpsustada, et neid oleks võimalik praktikas rakendada. Samuti ei pea me
vajalikuks PTD-s reguleerida ametlike reisihoiatuste tagajärgi ning õiguslikku tähendust
vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõendamisel.
Toome järgnevalt mõned peamised tähelepanekud, millele on osundanud ka ettevõtjad.
- PTD kohaldamisala on raskesti mõistetav, eelkõige pakettreisi ja seotud
reisikorraldusteenuste mõistete keerukuse tõttu, mis tähendab, et ettevõtjatele ei ole
selge, kas nende tegevus läheb regulatsiooni alla või mitte ja kui läheb, kas nad
tegutsevad reisikorraldajana või seotud reisikorraldusteenuste hõlbustajatena. Segadus
tekib põhjusel, et pakettreisi ja seotud reisikorraldusteenuste moodustumiseks on
mitmeid erinevaid aluseid ning neid aluseid on raske üksteisest eristada. PTD
vastuvõtmisel loodeti, et sel moel kohandatakse pakettreiside reeglid uutele
turusuundumustele, mis arvestaksid paremini veebipõhiseid broneerimismudeleid, kuid
loodetud kohandumist ei ole meie hinnangul toimunud.
- Pakettreisina mõistetakse turul enamasti nii-öelda klassikalisi ettevõtja poolt koostatud
valmisreisilahendusi või reisija soovil kokku pandud reise, mida müüakse ühtse või
tervikhinnaga (summaarhinnaga). Sellised pakettreisid on turul leidnud aastate jooksul
oma koha ning see on ka tuttav ja mõistetav tarbijatele. Muud reisiteenuste
kombineerimise viisid, mille puhul ei ole kohe võimalik koheselt veenduda pakettreisi
tekkes (reis moodustub alles läbiklikkimise tulemusel või alles 24 h möödumisel
esimese reisiteenuse valimisest), on praktikas liiga keerulised ning raskesti mõistetavad
kõigile osapooltele (reisija, ettevõtja, järelevalve teostaja), mistõttu turul nende kasutus
on vähene. Eelistame, et pakettreisina käsitletaks eelkõige ühte lepingut reisiteenuste
osutamiseks sama reisi või puhkuse tarbeks, millest nähtub erinevate reisiteenuste
omavaheline seotus. Juhul, kui pakettreis koosneb mitmest erinevast lepingust, siis
ühtne või koguhind on oluliseks tunnuseks, mille põhjal saab väita, et tegemist on
pakettreisiga.
- Seotud reisikorraldusteenuste puhul on praktikas osutunud probleemiks keeruline
määratlus ning raskesti eristatavus üksikutest reisiteenustest. See on keeruline mõista
nii ettevõtjale endale kui ka tarbijatele, mistõttu ei ole need ka ellu rakendunud. Seotud
reisikorralduste moodustumine sõltub ebakindlatest sündmusest tulevikus, nt kas reisija
broneerib täiendava reisiteenuse 24 tunni jooksul pärast esimest broneeringut ja seda
otse teiselt reisiettevõtjalt. Teine reisiettevõtja peaks sellisel juhul teavitama seotud
reisikorraldusteenust hõlbustavat reisiettevõtjat reisijaga lepingu sõlmimisest. Ilma
teavituseta ei ole esimesel reisiettevõtjal teavet, et sõlmitud on seotud
reisikorraldusteenuste leping. Ettevõtjate tagasiside kohaselt selline infovahetus ei toimi
ning isikuandmete kaitse määrusele viidates isikuandmeid ei esitata. Nende keerukuste
tõttu eelistatakse seotud reisikorraldusteenuse asemel müüa üksikuid reisiteenuseid.
Lisaks on keeruline „müügikoha ühekordse külastamise tingimuse“ sisustamine
veebilehtede puhul. Kuna seotud reisikorraldusteenuste osas tarbijatele pakutava kaitse
praktiline väärtus on väike, eelistame jätta need teenused PTD-st välja. Alternatiivselt,
kui seotud reisikorraldusteenused jäävad ka edaspidi direktiiviga kaetuks, tuleks neid
reegleid täpsustada, et neid oleks võimalik praktikas rakendada.
- Pakettreis või seotud reisikorraldusteenus saab moodustuda vähemalt kaht eri liiki
teenustest järgmisest loetelust: majutusteenus, reisijaveoteenus, autorent või muu
turismiteenus. Seejuures on „muu turismiteenus“ määratlemata õigusmõiste, mis on
praktikas tekitanud mitmeid küsimusi ning mida tuleks võimaluse korral täpsustada.
Seetõttu on raske aru saada, millal moodustub kahest reisiteenusest, kui üks neist on
muu turismiteenus, pakettreis või seotud reisikorraldusteenused. Näiteks tuleb hinnata,
kas muu turismiteenuse näol on tegemist olulise tunnusega või mitte, samas olulisus on
subjektiivne kriteerium ning võib reisija ja reisiettevõtja vaatest olla erinevalt mõistetud,
mistõttu oleks kasulik viia sisse vastavad täpsustused. Üks võimalus suurema selguse
tagamiseks on see, kui olulise tunnuse olemasolu hindamisel saaks tugineda üksnes
rahalisele kriteeriumile (nagu kehtivas PTD üks alternatiiv – 25% reisiteenuste kogumi
väärtusest).
- Ettevõtjates on tekitanud palju küsimusi majutusasutuste tegevuse kvalifitseerimine
reisikorralduseks, selle vajalikkus ja põhjendatus. Nimelt muude turismiteenustega
loetakse hõlmatuks ka majutusasutuste kohapealsed lisateenused, muutes
majutuspaketid pakettreisiks. Nt rataste renti või ratsutamisvõimalust pakkuvate
turismitalude tegevus loetakse seeläbi reisikorraldaja tegevuseks, kuna majutusteenust
on kombineeritud mõne muu turismiteenusega. Klassikaliselt on reisikorralduseks
peetud ühe ettevõtja (vahendaja) poolset eri reisiteenuste kombineerimist, mille puhul
tegelikud teenuseosutajad on erinevad, mis suurendab tarbija jaoks riske, et üks või mitu
teenust jääb saamata. Majutusasutuse poolt pakutavate lisateenuste puhul selliseid riske
ei esine, kuna kõikide teenuste pakkuja on sama isik. Seetõttu teeme ettepaneku, et
majutusettevõtja ei peaks kohapeal enda poolt osutatavate lisateenuste (ehk PTD
mõistes „muude turismiteenuste“) tõttu muutuma reisikorraldajaks.
1.2. Toetame taganemisõiguse reeglite täpsustamist, kuid ei pea vajalikuks reguleerida
ametlike reisihoiatuste tagajärgi ning õiguslikku tähendust vältimatute ja erakorraliste
asjaolude tõendamisel.
Selgitus: Direktiivi reeglite kohaldamise praktikast nähtub, et taganemise õiguse reegleid
puudutavad direktiivi sätted ei ole üheselt selged. Näiteks tekkis tarbijatel ja ettevõtjatel
korduvalt küsimusi, mis hetkel peaks tarbijal olema õigus lepingust erakorraliste ja vältimatute
asjaolude tõttu taganeda[1] – kas igal juhul igal hetkel peale lepingu sõlmimist või vahetumalt
enne toimuva pidava reisi toimumist. Samuti, kas arvesse tuleks võtta vastavate asjaolude
tõenäosust reisi toimumise ajal. Praegune PTD seda ei reguleeri ja see on tõstatanud Covid-19
valguses palju küsimusi ja probleeme. Taganemise tähtaeg ja reisitasude tasumise kohustus
peaks olema nende asjaolude valguses täpsemalt reguleeritud.
Siiski ei pea me ei pea vajalikuks PTD-s reguleerida ametlike reisihoiatuste tagajärgi ning
õiguslikku tähendust vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõendamisel. Peame mõistlikuks
säilitada tõendamise küsimustes piisav paindlikkus, võimaldades erakorraliste ja vältimatute
asjaolude hindamist iga konkreetse juhtumi valguses. Ka kehtiv PTD selliseid norme ei sisalda.
Iseenesest on ametlikud reisihoiatused üks objektiivseid asjaolusid, tõendamaks erakorraliste
ja vältimatute asjaolude hindamist, ning seda on pakettreisilepingute varasema regulatsiooni
puhul kinnitanud ka Riigikohus (3-2-1-75-16 p 27), kuid säilima peaks võimalus vastavate
asjaolude tõendamiseks ka muul viisil. Sätestades kindla tähenduse vaid liikmesriikide
asjakohaste asutuste poolt antud hoiatusele, võib see viia olukorrani, kus hakatakse praktikas
seda käsitlema kui üldreeglit, keeldudes põhjendamatult tarbija esitatud nõuete täitmisest
muudel põhjendatud juhtudel. Arvesse tuleb võtta, et eri riikide hoiatused võivad erineda ning
konkreetse lepingulise suhte puhul tuleb hinnata kõiki asjaolusid kogumis.
1.3 Eesti hinnangul peab olema tagatud mõistlik tasakaal tarbijate ning ettevõtjate huvide
vahel, et säiliks reisivaldkonna ettevõtete jätkusuutlikkus. Eelkõige võiks tagasimaksete
tegemine tühistatud pakettreiside eest erakorralistes olukordades olla paindlikum, mida
on võimalik saavutada näiteks maksetähtaja pikendamisega või lubades ajutiselt
[1]
Pakettreisidirektiivi artiklil 12 tõlgenduse saamiseks on ka Saksamaa esimese astme kohus esitanud
eelotsusetaotluse Euroopa Kohtule (Kohtuasi C-776/21).
tagasimaksete tegemist tagatisega kaetud vautšeri kujul. Oleme valmis kaaluma ka
tarbijakaitsenormide ühtlustamist seoses transporditeenuste ja pakettreiside tühistamise
ja tagasimaksete tegemise tähtaegadega erakorralistes olukordades.
Selgitus: Oluline on tagada tasakaal tarbijate ja ettevõtjate huvide vahel ning vältida ettevõtjate
sattumist maksejõuetuse olukorda, mis omakorda võiks kahjustada ka tarbijate majanduslikke
huve. Kuigi COVID-19 pandeemia kujutas endas midagi varasemalt olematut ning võimaldas
juhtida tähelepanu kehtiva PTD võimalikele kitsaskohtadele, tuleks direktiivi võimalikke
muudatusi kaaludes arvesse võtta, et erakorralisi olukordi võib olla erinevaid, ning seetõttu
peaksid reeglid olema piisavalt universaalsed, et sobituda erinevate võimalike olukordadega.
Senine kogemus COVID-19 kriisis on välja toonud suurima kitsaskoha ettevõtja kohustustes
eelkõige just erakorralistes ja vältimatutes olukordades. Nimelt lasub reisiettevõtjal kohustus
tagastada tühistatud reiside eest saadud maksed kõigile tarbijaile 14 päeva jooksul. See
tähendab, et tarbijatele tuli tagastada tühistatud pakettreisi täishind kui ka nende osamaksed,
olenevalt sellest, kui palju oli reisi eest tasutud, samas kui ettevõtjal puudus võimalus saada
tagasi tegelikele teenuseosutajatele juba edastatud maksed (majutusasutused, lennuettevõtjad
jne). Reisiettevõtjad seisid silmitsi kõikide reiside samaaegse tühistamisega ning neil tuli paari
nädala jooksul teha reisijatele makseid miljonites eurodes, võimaluseta pidada kinni kulutusi
tehtud tööle või bürookuludele. Lisaks valitses keeruline olukord ka reisijate transpordil ja
reisijate tagasitoomisel. Paljude lennuühenduste seiskumise tõttu oli reisiettevõtjail pea
võimatu leida vastavaid teenuseosutajaid. Arusaadavalt ei olnud ja ole ka tulevikus selline
kohustus ülemaailmse kriisi olukorras ettevõtjaile jõukohane ega proportsionaalne. PTD-s
kehtivaid kohustusi suudavad reisikorraldajad täita siis, kui teatud tasemel teenuseosutamine
on säilinud, kui aga teenuseosutamine lõppeb, siis puuduvad reisikorraldajal tegelikult
võimalused ja vahendid selliste teenuste osutamiseks. Paljud ettevõtjad seisid silmitsi
makseraskustega ning esines ka maksejõuetusi. Eestis sattus aastatel 2020-2021
maksejõuetusse viis reisiettevõtjat, mida on võrreldes tavaliste aastatega kordades enam.
Leiame, et siinkohal tuleks PTD-s leida paindlikumaid lahendusi reisijatele tühistatud reiside
eest makstud maksete tagasimaksmiseks. Sobivad lahendused on näiteks pikendada
tagasimaksete perioodi või lubada hüvitisi maksta vautšerina. Vautšer peab sellisel juhul olema
tagatisega kaetud ning juhul kui see jääb kehtivusaja saabudes reisija poolt kasutamata, peaks
reisijal olema õigus saada raha tagasi.
Seetõttu leiame, et tagasimaksete tegemine tühistatud pakettreiside eest erakorralistes
olukordades peaks olema mõistlik ja paindlik, seda on võimalik saavutada nt maksetähtaja
pikendamisega või lubades ajutiselt tagasimaksete tegemist vautšerina. Samas peavad tarbijate
õigused olema piisavalt kaitstud, mistõttu selline vautšer peab olema tagatisega kaetud ning
juhul kui see jääb kehtivusaja saabudes reisija poolt kasutamata, peaks reisijal olema õigus
saada raha tagasi.
Samuti leiame, et võimalikult lihtsad ja ühetaolised reeglid reisijatele tagasimaksete tegemise
osas tühistatud transporditeenuste ja pakettreiside eest erakorralises olukorras kogu Euroopa
Liidu siseturul on Euroopa tarbijate huvides ja neil oleks lihtsam seista oma õiguste eest (praegu
varieeruvad tagasimaaksete tähtajad seitsmest päevast ühe kuuni, pakettreiside puhul on see 14
päeva). Reisijatele tagasimaksete tähtaeg võiks pakettreiside puhul sõltuda pakettreisis
sisalduvast transpordivahendist ja vastama tagasimakse tähtajale, mis kehtib asjaomase
transpordivahendi eraldiseisvate piletite puhul. Seejuures on oluline, et see tagasimakse tähtaeg
oleks mõistlik ja paindlik. Siiski vajab see põhjalikumat analüüsi, kuna pakettreis koosneb
mitmetest seotud teenustest ja erinevad tähtajad võivad olla põhjendatud. Samuti ei peaks sel
juhul hüvitamise tähtaeg olema lühem kui PTD kehtiv vastav tähtaeg, et reisiettevõtjad ei satuks
tänasega võrreldes keerulisemasse olukorda.
Seejuures tuleb silmas pidada, et võimalikud tulevased vääramatu jõu olukorrad võivad oluliselt
erineda käesolevast COVID-19 pandeemiast, mistõttu iga uue reegli kehtestamist tuleb
põhjalikult analüüsida ja see peab võimaldama piisavat paindlikkust, arvestades võimalikke
erinevaid asjaolusid.
1.4. Eesti ei pea vajalikuks direktiivis seada reisiettevõtetele piiranguid reisijatelt
ettemaksude võtmiseks.
Selgitus: Mõistame, et tarbijakaitse vaatest on õigustatud küsimus ettemaksete piiramise osas.
Tarbijakaitse eesmärkidel on seda küsimust käsitletud ka üldises tüüptingimuste regulatsioonis
(VÕS § 42 lg 3 p 21), mille kohaselt loetakse ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega
nähakse ette teise lepingupoole kohustus tasuda ebamõistlikult suur ettemaks enne seda, kui
tingimuse kasutaja oma kohustuse täidab. Sellist kaitset on peetud vajalikuks eelkõige selleks,
et vältida kohustuse täitmise riski ning teise poole maksejõuetuse riski panemist tarbijale.
Samas tuleb arvestada, et pakettreisilepingute puhul on selliste riskide vältimiseks ette nähtud
eraldi tagatissüsteem. Samuti tuleb arvestada, et pakettreisilepingute puhul on tavapärane, et
tarbija tasub teenuse eest ette ning vähemalt teatud juhtudel on see vajalik selleks, et
reisikorraldajal oleks võimalik tasuda oma lepingupartneriteks olevatele teenuse osutajatele.
Kui reisiettevõtja peab reisi broneerimisel koheselt ära tasuma ka tegelikele teenuseosutajatele
(näiteks lennuettevõtjale), siis reisijatelt võetavate ettemaksude piiramisel oleks reisiettevõtjal
keeruline kui mitte võimatu oma majandustegevust vastavalt korraldada (nt võib tekkida
vajadus täiendavaks pangalaenuks). Seega tuleb ettemaksu piiramisel arvesse võtta ka
konkreetseid turupraktikaid.
Kuna tagatise suurus on seotud sellega, millal ja kui suures summas reisiettevõtjale reisitasusid
tasuda tuleb, siis püüavad ettevõtjad ise reisitasude tasumise kohustust reguleerida viisil, et reisi
broneerimisel tasutakse ettemaks (mingi protsent reisitasust) ja mingi aeg enne reisi algust
(näiteks kaks nädalat enne reisi algust) tasutakse ülejäänud osa reisitasust. Seetõttu ei pea me
täiendavaid piiranguid siinkohal vajalikuks.
1.5. Oleme seisukohal, et ka edaspidi peaks üks ettevõtja vastutama korraldajana
pakettreisi kui terviku teenuste eest, see on ka tarbija jaoks kõige sobilikum lahendus. Me
ei pea vajalikuks ette näha tarbijale eraldi nõudeõigust iga teenuse osutaja vastu ning ei
pea vajalikuks ka maksejõuetusvastase kaitse laiendamist teistele teenuseosutajatele.
Selgitus: Pakettreisi tunnuseks on see, et üks ettevõtja vastutab korraldajana pakettreisi kui
terviku teenuste eest. Seda saab lugeda tarbija jaoks kõige soodsamaks ning sobilikumaks
lahenduseks, kuna tarbija ei pea esitama erinevaid nõudeid erinevate teenusepakkujate vastu
ning seisma silmitsi sellega seonduvate võimalike probleemide ees, muuhulgas tuleb arvestada,
et tihti on teenusepakkujate näol tegemist välisriigis asuvate ettevõtjatega. Reisikorraldajal
peaksid olema ka piisavad tagatised tarbija nõuete rahuldamiseks. Selline lahendus on sobilik
ning me ei pea vajakuks tarbijale eraldi nõudeõiguse sätestamist iga teenuse osutaja vastu.
Tarbijal puudub teenuse osutajatega lepinguline suhe ja see tähendaks, et tarbija ja teenuse
osutaja vahel tuleks ette näha seaduse alusel tekkiv võlasuhe. Sellise võlasuhte tingimuste
määratlemine oleks samas keeruline, võttes arvesse, et teenuse osutajad ja korraldajad on
omavahelistes lepingulistes suhetes kokku leppinud tingimustes konkreetse teenuse osutamisel.
Muuhulgas võivad sellised lepingud sisaldada erinevaid vastutuse välistamise kokkuleppeid,
kohalduva õiguse kokkuleppeid jm, mida pooled on omavahelistes suhetes pidanud sobivaks.
Ka ei ole me veendunud, et antud juhul tuleks täiendavalt piirata lepinguvabadust
reisikorraldajate ning teenuse osutajate vahelistes suhetes, kus pooltel on võimalik omavahelisi
suhteid konkreetsele ärimudelile sobivalt kujundada. Vastavad ettepanekud vajaksid
põhjalikumat analüüsi.
Kehtiv PTD näeb ette maksejõuetusvastase kaitse kohustuse reisikorraldajale ja teatud juhtudel
ka reisivahendajatele (kui reisikorraldaja on asutatud väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda).
See on ajalooliselt nii välja kujunenud põhjusel, et reisikorraldaja ärimudel baseerub
vahendamisel ja reisikorraldaja ise ei ole tavaliselt teenuste osutaja, mistõttu sellisel juhul
kaasnevad reisijale teistsugused riskid kui teenuseid otse tegelikelt teenuseosutajatelt ostes.
Hotellidel, lennuettevõtjatel jt paketis sisalduvate teenuste osutajatel on tavaliselt ka vara, mis
võimaldab neil hõlpsamini ennetada likviidsusprobleeme või katta tarbijatele tekitatud kahju.
Seetõttu on PTD loonud siinkohal reisijatele täiendavaks kindlustustundeks finantstagatised, et
reisi ära jäämisel reisikorraldaja maksejõuetuse tõttu on neil võimalik reisitasu tagasi saada
tagatise arvelt. Meie hinnangul on olemasolevad tagatise kohustused piisavad ja me ei toeta
kohustuse laiendamist teistele teenuseosutajatele.
1.6. Oleme seisukohal, et reisijatele pakutav maksejõuetusvastane kaitse peab olema
piisav ja tõhus. Saame toetada maksejõuetusvastase kaitse nõuete suuremat ühtlustamist
Euroopa Liidu tasandil, kuid liikmesriikidel peaks säilima otsustusõigus
maksejõuetusvastase kaitse süsteemi siseriiklikus korraldamises ning samuti selles, kas
reisikorraldajatele seada kutsealase vastutuskindlustuse nõudeid.
Selgitus: PTD sätestab riiklike maksejõuetusvastase kaitse süsteemide tõhususe kriteeriumid,
kohustades reisikorraldajat tagama reisija maksete osas täieliku finantskaitse (tagatise). PTD
kohaselt võivad liikmesriigid ise otsustada, kuidas nad selle kaitse korraldavad. Tavaliselt on
kasutusele võetud kas avalik-õiguslikud või eraõiguslikud reisitagatisfondid või individuaalsed
süsteemid, mis põhinevad kindlustuslepingutel või pangatagatistel (nt Eestis). Pärast Thomas
Cooki maksejõuetust 2019. aastal ja COVID-19 pandeemia olukorras on üles kerkinud
küsimused, mis puudutavad lünki maksejõuetuskaitse süsteemis (piiramatud tagatised ei pruugi
olla realistlikud) ja kindlustuslahenduste kättesaadavuses. Samuti avaldab tagatissüsteemidele
survet rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine. Eriti kriisi ajal ei ole võimalik prognoosida,
milline on tegelik tagatise vajadus nt olukorras, kus transpordiühendused katkevad ja reisimine
lakkab. Ettevõtjatel on väga keeruline seda prognoosida, samuti on tagatise piisavuse tagamine
neis olukordades problemaatiline, kuna väheneb ka tagatiste kättesaadavus (eraturu
teenusepakkujad piiravad pakkumist).
Leiame, et reisijatele pakutav kaitse peab olema piisav ja tõhus. Siinkohal oleme valmis
kaaluma maksejõuetusvastase kaitse nõuete suuremat ühtlustamist ka EL tasemel, näiteks
ühtse(ma)te kriteeriumide seadmist või tagatise miinimumnõuetes kokkuleppimist. Võimalikult
ühetaolised kriteeriumid lihtsustavad EL siseturul ettevõtete piiriülest tegevust ja tagavad
tarbijaile sõltumata nende elukohariigist sarnase kaitse. Samas nende süsteemide siseriiklik
korraldus peaks endiselt jääma iga liikmesriigi enda otsustada, et tagada nende sobivus
kohapealsete oludega.
Samuti ei pea me vajalikuks seada reisikorraldajatele kutsealase vastutuskindlustuse nõudeid,
mis hõlmaks näiteks hüvitisnõudeid ja reisiteenuste osutajate asendamise riski.
Vastutuskindluse nõue reisisektoris oleks ettevõtlust liigselt piirav, samuti ei pruugi sellised
teenused olla paljudele ettevõtetele kättesaadavad ning vähemalt Eestis selliseid teenuseid ei
pakuta.
1.7. Eesti hinnangul vajab võimaliku kriisifondi loomise idee põhjalikumat analüüsi,
hindamaks, kas loodava uue mehhanismaga kaasnevad kulud kaaluvad üles tekkivad
eelised.
Selgitus: Avaliku konsultatsiooniga soovib komisjon teada, kas kriisiolukordades (nt üleilmne
pandeemia) oleksid vajalikud täiendavad mehhanismid reisijate tagasimaksete tagamiseks. Ühe
võimalusena on eri sidusrühmad välja pakkunud kriisifondi idee, mille eesmärk oleks tagada,
et reisikorraldajatel on piisavalt likviidsust teha pakettreisiga reisijatele õigeaegseid
tagasimakseid vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu toimunud massilise tühistamise
korral. Tegemist oleks ennetava meetmega, et hoida ära reisiettevõtja maksejõuetust ning
vajadust tagatisi avada. Sellise fondi saaks luua kas EL või liikmesriigi tasandil.
Eesti peab oluliseks, et võimaliku fondi idee, selle rakendusmehhanism ja kaasnevad kulud ning
saadavad eelised analüüsitaks põhjalikult läbi, enne kui saab kujundada konkreetsema
seisukoha. Ettevõtjatelt saadud tagasisidest nähtub, et ettevõtjad ootavad mastaapsetes
kriisiolukordades täiendavat tuge EL-i või liikmesriigi poolt ning üheks võimaluseks on ka
näiteks EL ülene fond. Fond aitaks ka paremini tarbijate õiguste kaitset tagada, kuna tagatised
on oma suuruste ja saamise võimaluste poolest siiski piiratud. Seetõttu leiame, et fondil võivad
siin olla eelised hoidmaks ära reisiettevõtete maksejõuetusi sellistes olukordades nagu seda oli
COVID-19 pandeemia, kus maksejõuetuste üheks põhjuseks olid ka ettevõtjate PTD-st
tulenevad kohustused ja vajaliku paindlikkuse puudumine, mis oleks võimaldanud kohustusi
reisijate ees hajutada pikemale ajaperioodile. Oluliselt takistas reisikorraldajatel ettemaksete
tagastamist ka lennuettevõtjate käes olevate ettemaksude tagastamata jätmine
reisikorraldajatele. Samas toob uue mehhanismi loomine kaasa turuosalistele uued kohustused
(nt fondi sissemaksete tegemine, lisanduv halduskoormus ja administreerimise kulud jne), mille
kõrval jääb püsima ka ettevõtete täna olemasolev tagatiskohustus. Analüüs peaks siin andma
vastuse, kas kaasnevad kulud kaaluvad üles uue mehhanismiga loodavad eelised ja kas
turuosalistel on valmidust panustada ning milline oleks soovitav toimimismudel. Analüüs peaks
andma ka vastuse sellele, millistel juhtudel kriisifondi mehhanism käivitub ̶ kas see võib
käivituda näiteks juhul, kui kriis piirdub ühe liikmesriigiga või on eelduseks, et tegemist on
vähemalt EL-i ülese olukorraga, samuti kas selline lisakaitse võiks kohalduda igal ajal ja igas
olukorras, kus reisiettevõtja tagatis on olnud ebapiisav. Samuti tuleb vaadata ka iga üksiku
ettevõtte tasandit ehk millal on ettevõttel likviidsusraskused ja ta saab fondi poole pöörduda või
saavad fondist abi mitte üksikud ettevõtted, vaid liikmesriigid, kes selle vahenditest toetavad
omakorda oma riigi ettevõtteid. Euroopa keskmiste reisikorraldajatega võrreldes on Eesti
reisikorraldajad väikeettevõtted, kellele võib täiendavate rahaliste kohustuste panemine olla
ülejõukäiv.
Kui selline fond luua, siis tõenäoliselt oleks seda mõistlikum luua EL tasandil kui igas
liikmesriigis eraldi. Väikeste turumahtudega riikides võivad fondi sissemaksed ettevõtja kohta
kujuneda protsentuaalselt liiga suureks, et fond saaks olla atraktiivne lahendus. Samuti tuleks
analüüsis uurida ka alternatiivseid likviidsust soodustavaid võimalusi, milleks on näiteks
suurem paindlikkus ettevõtete kohustustes või kas samaväärselt võiksid hästi toimida ka
suunatud riigiabimeetmed konkreetsete kriiside puhul (võrreldav alternatiiv näiteks juhtudel,
kui fondi kaudu on abisaajateks liikmesriigid, kes omakorda toetavad oma riigi ettevõtteid).
1.8. Toetame lähenemist, et karistused peavad olema piisavad, proportsionaalsed ja
hoiatavad ning direktiiv ei peaks liikmesriigile sätestama kohustust siduda rahatrahvi
ettevõtja käibega. Euroopa Liidu liikmesriikidele tuleb tagada ulatuslik paindlikkus
karistuse liigi, määra ja menetluse osas.
Selgitus: Komisjon märgib konsultatsiooni küsimustikus, et osa tarbijakaitsedirektiive6
kohustavad liikmesriike kehtestama karistuste kohta konkreetsed eeskirjad, sealhulgas trahvid
laiaulatuslike piiriüleste rikkumiste eest, ning määrama kindlaks nende maksimumsuuruse, mis
peab olema vähemalt 4% ettevõtja aastakäibest asjaomases liikmesriigis. Märgime, et
rahatrahvide sidumine ettevõtja käibega ei ole kooskõlas kehtiva väärteomenetluse
seadustikuga. Samuti, arvestades et turismisektoris tegutsevad peamiselt väike- ja keskmise
suurusega ettevõtjad, võib ettevõtja aastakäibest (vähemalt 4%) lähtuv trahvisumma viia
reisiettevõtja suure tõenäosusega pankrotti. Nõustume, et siseriiklikus õiguses tuleks sätestada
küll trahvide maksimumsumma, kuid see ei peaks olema seotud ettevõtja käibega ega
protsendina käibest. Samuti peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus sanktsioneerida vaid
teatud raskemaid rikkumisi (ultima ratio põhimõte), s.t et iga rikkumine ei pea olema
kohustuslikus korras karistatav. Sanktsioonid tuleks vajadusel ette näha üksnes raskematele
rikkumistele, üksnes juriidiliste isikute suhtes ning tagades maksimaalse paindlikkuse
sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse osas.
Arvamuse saamine
Käesolevale konsultatsioonile vastamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
pöördunud sisendi saamiseks Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Lisaks paluti sisendit järgmistelt huvigruppidelt: Eesti
Turismi- ja Reisifirmade Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Spaaliit, Eesti
Maaturism, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Reisibüroode Liit, Tarbijakaitse Liit, Tarbijate
koostöökoda, Eesti Pangaliit, Eesti Kindlustusseltside Liit, Tartu ülikooli õigusteaduskond,
Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut,
kohtud, Advokatuur.
Huvigruppidest on oma arvamuse andnud Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit, Eesti Spaaliit ja
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit. Saabunud ettepanekutega on võimaluse korral arvestatud.
6
Nt EL DIREKTIIV (EL) 2019/2161,27. november 2019, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL, et ajakohastada liidu
tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende täitmine https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019L2161
Saabunud ettepanekute kaasamise tabel on esitatud Lisas 1.
Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus.
Lisa 1. Kaasamistabel Eesti seisukohtade koostamise juurde pakettreiside direktiivi avaliku
konsultatsiooni kohta
Sisu Arvestatud/ mittearvestatud
Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit
1. Pakettreisina käsitletakse klassikalist pakettreisi. Osaliselt arvestatud, vt seisukohtade
Klassikaline pakettreis on reisikorraldaja poolt kahest või
p.1.1. Eelistame, et pakettreisina
enamast eri liiki reisiteenusest samaks reisiks kokku käsitletaks eelkõige ühte lepingut
pandud, ühtse hinna ja ühe lepinguga pakutav reisiteenustereisiteenuste osutamiseks sama reisi
kogum. või puhkuse tarbeks, millest nähtub
erinevate reisiteenuste omavaheline
seotus. Pakettreis võib olla nii
ettevõtja poolt pakutav
valmisreisilahendus kui ka reisija
soovil eelnevalt kokkupandud
reisiteenuste kogum. Seejuures võib
pakettreis koosneda ka mitmest
erinevast lepingust, kui tegemist on
ühtse või koguhinnaga müüdava
teenuste kogumina (sh nt üks
ostukorv).
2. Üksikute reisiteenuste vahendamine reisijatele peaks Arvestatud osaliselt, vt seisukohtade
jääma üksikute reisiteenuste vahendamiseks. Kui reisija p 1.1 ning tabeli selgitusi p.1
valikul vahendatakse samaaegselt broneerimissüsteemides
sisalduvaid mitmeid eri liiki reisiteenuseid ja sõlmitakse
nende vahendamise kohta eraldi lepingud, ei peaks nendest
moodustuma pakettreisi ega seotud reisikorraldusteenuste
hõlbustamist.
3. Institutsioonid nagu omavahel seotud internetipõhiste Arvestatud osaliselt, vt seisukohtade
broneerimistoimingutega pakettreisid ja seotud p 1.1. Sellised reisiteenuste
reisikorraldusteenuste hõlbustamine, ei ole eluliselt oma kombineerimise viisid, mille puhul ei
kohta leidnud ja need tuleks pakettreiside direktiivist välja ole koheselt võimalik veenduda
võtta. pakettreisi tekkes (reis moodustub
alles läbiklikkimise tulemusel või
alles 24 h möödumisel esimese
reisiteenuse valimisest), on praktikas
liiga keerulised ning raskesti
mõistetavad kõigile osapooltele
(reisija, ettevõtja, järelevalve
teostaja), mistõttu tarbijate kaitsel
need märkimisväärset lisandväärtust
ei paku ning teeme ettepaneku need
direktiivist välja jätta. Alternatiivselt,
kui see ei osutu võimalikuks, tuleks
seotud reisikorralduse mõistet
täpsustada, et tagada selle
rakendamine praktikas.
4. Pakettreiside direktiiv ei ole loodud lahendama Teadmiseks võetud ja osaliselt
ülemaailmseid kriise nagu seda oli Covid-kriis. See on arvestatud, vt seisukohtade p. 1.7.
loomulik ja mõistetav, sest nii mastaapseid kriisiolukordi ei Kriisifond võib olla lahenduseks
osatud ette näha. Reisikorraldajad ja reisiettevõtjad saavad ettevõtjate likviidsusraskuste
toime tulla lokaalsete kriiside lahendamisega olukordades leevendamiseks, kuid fondi idee vajab
kus äritegevus ei ole peatatud, teenusepakkumine teatud põhjalikumat analüüsi, hindamaks,
tasemel ikkagi eksisteerib ja on lubatud! Kui äritegevus ja kas loodava uue mehhanismaga
teenusepakkumine on keelatud, turg on suletud nagu seda kaasnevad kulud kaaluvad üles
Covid-kriisi ajal oli, ei ole ka reisiettevõtjatel võimalik oma tekkivad eelised. Analüüs peaks
kohustusi direktiivis sätestatud mahus täita. Covid-kriis viis andma ka vastuse sellele, millistel
paraku mitmete reisiettevõtjate ja reisiteenuste osutajate juhtudel kriisifondi mehhanism
tegevuse lõpetamiseni, kellel läbi pankroti, kellel läbi käivitub, kes ja mis tingimustel
omanike lisarahastuse. Negatiivseid tagajärgi oli palju, fondist abi saaks taotleda ning kas
kadus märkimisväärne osa ettemakseid aga kadus ka turuosalistel (ja täpsemalt kellel) on
tuhandeid töökohti. Selliste mastaapsete olukordade valmidus panustada. Samuti tuleks
vältimiseks on vaja kriisifondi tarbijate ettemaksude analüüsis uurida ka alternatiivseid
tagastamiseks. Kriisifond peaks katma ka lennuvedajate likviidsuse parendamisise võimalusi,
tegevuse peatamise ja/või lõpetamise tõttu ettemaksud sh ettevõtjatel lasuvaid kohustusi
kaotanud reisijate hüvitised. Covid-kriis näitas kätte, et leevendades.
ettemaksude tagastamise üheks peamiseks takistuseks on
just lennufirmade käes olevate ettemaksude tagastamata
jätmine reisikorraldajatele ja samamoodi ka tarbijatele, kes
ostsid pileti otse lennufirmalt.
On ilmselge, et sellisteks mastaapseteks eriolukordadeks on
vaja lahendust, mis säilitaks ettevõtluse ja töökohad ka
pärast kriisi. EL ja/või liikmesriigid peaksid antud
olukordades oma kodanikke rahaliselt toetama nii
tagasireisi korraldamisel aga ka ettemaksude tagastamisel.
Üks võimalik lahendus nendeks olukordadeks on ELi ülene
kriisifond.
5. Eesti reisiettevõtjad on oma tavapärastes tingimustes Arvestatud, vt seisukohtade p. 1.4.
toimuvas äritegevuses tagatiste hankimistega hakkama Eesti ei toeta ettevõtjatele piirangute
saanud. On üksikuid erandjuhtumeid, aga tagatiste nõuded seadmist reisijatelt võetavate
on enamasti nõuetekohaselt täidetud. Kehtiv 100% tagatiste ettemaksude osas.
nõue on piisav tagamaks tarbijatele vajalikud õigused ja
garantiid. Murettekitav on nende ettevõtete käitumine, kes
tegutsevad reisiettevõtjatena registreeringut ja tagatist
omamata. Me tervitame tõhusat kontrolli registreeritud
ettevõtete tegevuse üle, aga turul on märkimisväärne
osakaal pakkumisi ka ettevõtjatelt, kes ei ole kuulnud
pakettreisi müügi nõuetest ja tagatistest. Meie ettepanek on
tõhustada kontrolli eesmärgiga tagada teenusepakkumine
üksnes vastavat nõuetekohast registreeringut ja tagatist
omavate ettevõtjate poolt.
ELi poolsete ettemaksude piiramise ettepanekutega oleme
kursis, kuid nii meie kui enamus ELi reisiettevõtjaid sellele
ettepanekule toetust ei avada. On tavapärane praktika, et
reisiteenuste osutajatele tuleb tasuda kogu reisiteenuse tasu
enne teenuse osutamist. Kui reisiettevõtjatel piirataks
tarbijatelt ettemaksude võtmist, siis peaksid ettevõtjad
hankima lisaks olemasolevale tagatisele ka pangalaenu.
Ettemaksude piiramisega tagataks reisijate ettemaksed
topelt. Ainus võimalus ettemakseid piirata on teha piirangud
kohustuslikuks ka üksikute reisiteenuste osutajatele. Paraku
ei ole ELil hooba teha nimetatud piiranguid kohustuslikuks
EList väljapool tegutsevatele reisiteenuste osutajatele ja see
paneb täiendava rahalise surve alla EL’i reisiettevõtjad.
6. Puutuvalt üld- ja või raamlepingut ning ärireiside Teadmiseks võetud.
korraldamist teisele majandus- ja kutsetegevuses
tegutsevale isikule on direktiiv edukalt käima läinud ning
selles osas meie liikmetel muudatusettepanekuid kehtiva
süsteemi muutmiseks ei ole.
Eesti Spaaliit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
Samas füüsilises asukohas ja sama juriidilise isiku poolt Arvestatud, vt seisukohtade p 1.1.
pakutavad majutusele lisanduvad teenused ei moodusta Toetame lähenemist, et
direktiivi mõistes pakettreisi ning majutusele lisateenuseid majutusasutustes kohapeal ettevõtja
pakkuvad majutusettevõtted ei käsitleta reisiettevõtjatena. enda poolt osutatavatest lisateenustest
ei peaks moodustuma pakettreis.
PTD avaliku konsultatsiooni küsimustik 2/2022
Vastused ja valikvastuste puhul valikvastused (X) sinises kirjas.
I. KÜSIMUSED KÕIGILE VASTAJATELE
Turu areng
1. Miks valivad reisijad reisiteenuste eraldi broneerimise asemel pakettreisi?
X Pakettreis säästab reisi kavandamiseks kuluvat aega.
X On lihtsam, kui kõik teenused on leitavad ühest müügikohast.
X See võimaldab reisijatel minna reisile, mida nad ise ei oleks korraldanud, näiteks eksootiliste
kohtade külastamine.
- Pakettreisi hind on atraktiivsem.
X Pakettreisi puhul on rohkem tagatisi.
X Muud põhjused.
1a. Palun täpsustage.
Muud põhjused on nt: probleemide korral saab pöörduda ühe ettevõtja poole, mugavus, osade
reisijagruppide puhul keelebarjäär või täiendava abi/nõu vajadus
2. Pakettreiside direktiivi eesmärk oli parandada tarbijakaitset ja tagada pakettreiside määratlust
laiendades õiglasem konkurents. Kas olete alates 2018. aasta juulist, mil pakettreiside direktiivi
hakati kohaldama, täheldanud mõnda järgmistest suundumustest?
- Enamik ettevõtjaid nõustus oma (uue) pakettreiside korraldaja rolliga, sealhulgas reisiteenuste
kombineerimisel, mida varem ei liigitatud pakettreisideks (või mille puhul see oli ebaselge).
- Paljud ettevõtjad muutsid oma ärimudelit/broneerimisprotsesse, et neid ei käsitataks pakettreiside
korraldajatena.
- Paljud ettevõtjad väidavad, et nad ei korralda pakettreise, kuigi tegelikult nad seda teevad.
X Muud täheldatud suundumused.
-Ei oska öelda
2a. Palun täpsustage.
Ettevõtjatele ei olnud selge, kas nende tegevus läheb regulatsiooni alla või mitte ja kui läheb, kas nad
tegutsevad reisikorraldajana või seotud reisikorraldusteenuste hõlbustajatena. Keeruline on vahetegu
nii pakettreisi kui seotud reisikorraldusteenuse vahel kui seotud reisikorraldusteenuse ja muude
üksikute reisiteenuste vahel. Põhjuseks see, et nende moodustumiseks on mitmeid erinevaid aluseid
ning neid aluseid on raske üksteisest eristada. Samuti on raske aru saada, millal moodustub kahest
reisiteenusest, millest üks on „muu turismiteenus“, pakettreis või seotud reisikorraldusteenused.
Näiteks tuleb hinnata, kas tegemist on iseseisva turismiteenusega ja kas on tegemist reisiteenuste
kogumi olulise tunnusega. Samuti on raske aru saada välistustest.
3. Kui hästi on Teie arvates pakettreiside direktiiv kohandatud turusuundumustele, sealhulgas
veebipõhise broneerimise ja mobiilseadmete kaudu broneerimise pidev laienemine?
- Väga hästi kohandatud
- Piisavalt hästi kohandatud
X Ei ole hästi kohandatud
- Ei oska öelda
3a. Palun kirjeldage põhjuseid ja pakkuge välja lahendus
Regulatsiooni kohaldamisalaga (eelkõige peamised mõisted) seonduvad küsimused on teinud PTD
kohandumise keerukas. Palju küsimusi on tekkinud seoses online-keskkondadega, sest reeglites on
ebaselgust, mistõttu reisijad ei saa hästi aru oma õigustest ja ettevõtjad oma kohustustest. Mõisted
nagu pakettreis ja seotud reisikorraldusteenused peavad olema selgemad, rakendatavad ja vastama
turusuundumustele. Meie konkreetsemad ettepanekud on toodud järgmiste küsimuste juures.
4. Kas olete täheldanud pärast COVID-19 tervisekriisi algust ja kriisi ajal järgmisi muutusi
pakettreisidega seotud äritavades, sealhulgas lepingutingimustes?
X Reisijatel on rohkem võimalusi pakettreisi muuta või lõpetada leping tasusid maksmata.
- Korraldajad kõhklevad pakettreise pakkumast.
- Muud muutused.
4a. Palun esitage soovi korral täiendavaid tähelepanekuid.
Reisikorraldajad on muutunud paindlikumaks.
Mõisted ja reguleerimisala. Sidusrühmadelt saadud algses tagasisides esitati märkusi pakettreiside
direktiivi kohaldamisala ja määratluste kohta, osutades muu hulgas sellele, et teatavates olukordades
võib olla keeruline eristada pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid.
5. Pakettreiside direktiivis on pakettreis määratletud kui vähemalt kahe eri liiki reisiteenuse (nt
transport ja majutus) kombinatsioon samaks reisiks või puhkuseks juhul, kui on täidetud teatavad
kriteeriumid, mis näitavad, et teenused on omavahel tihedalt seotud. Milline on Teie seisukoht
pakettreisi praeguse määratluse suhtes?
- See peaks jääma samaks.
- See peaks sisaldama rohkem reisiteenuste kombinatsioone.
X See peaks sisaldama vähem reisiteenuste kombinatsioone.
X Seda tuleks selgemaks teha.
- Ei oska öelda
5a. Palun esitage soovi korral täiendavaid tähelepanekuid.
- muu turismiteenuse mõiste on liiga avar (mitteammendav loetelu) ja ei ole hoomatav, samuti on
keeruline hinnata, kas tegemist on eraldiseisva teenusega või osaga muust teenusest.
- välistuste kohaldumine sõltub sellest, kas mõne teenuse puhul on tegemist reisiteenuste kogumi
olulise osaga. Oluline osa on subjektiivne kriteerium ning reisija ja reisiettevõtja poolt erinevalt
mõistetud. Oleks selgem, kui olulise tunnuse olemasolu hindamine toimuks üksnes rahalise kriteeriumi
alusel.
- majutusasutustes kohapeal pakutavaid lisateenuseid ei peaks käsitlema eraldiseisvate
turismiteenustena, vaid need võiksid olla osa majutusteenusest. Nt turismitalus pakutav rattarent või
õhtusöögi või spaateenustega majutuspakett.
6. Kas Teie arvates peaks praeguseid määratlusi muutma nii, et ettevõtjate suhtes, kes broneerivad
reisijatele sama reisi või puhkuse jaoks erinevaid reisiteenuseid, isegi kui need teenused valitakse
ühiselt ühes müügikohas, ei kehti korraldajate vastutus?
- Jah, isegi kui valitud reisiteenustel on ühtne või koguhind.
X Jah, välja arvatud siis, kui valitud reisiteenustel on ühtne või koguhind.
- Jah, kuid ainult personaalselt müüdavate pakettreiside puhul (st mitte veebis broneerimise korral).
- Jah, kuid ainult väikeste füüsiliste reisibüroode puhul (st mitte suurte füüsiliste reisibüroode ja
veebis broneerimise puhul).
- Jah, kuid üksnes selliste veebipõhiste broneeringute puhul, mis vormistatakse ühe ostukorvina.
- Jah, kuid ainult siis, kui on esitatud selge teave, et sellistel juhtudel ei ole reisijad kaitstud
pakettreise käsitlevate eeskirjadega.
- Ei ole nõus
6a. Palun esitage soovi korral täiendavaid tähelepanekuid.
Pakettreisina tuleks käsitleda eelkõige ühte lepingut reisiteenuste osutamiseks sama reisi või puhkuse
tarbeks, millest nähtub erinevate reisiteenuste omavaheline seotus. Erinevate teenuseosutajate poolt
sõlmitavate lepingute puhul saab väita, et tegemist on pakettreisiga eelkõige juhul, kui need ostetakse
ühtse või koguhinnaga (nt üks ostukorv). Muudel juhtudel ei peaks olema tegemist pakettreisiga.
7. Kas Teie arvates peaks läbiklikkimise teel broneeritud pakettreisi määratlus jääma samaks või
tuleks seda muuta? Läbiklikkimise teel broneeritud pakettreisid (pakettreiside direktiivi artikli 3
lõike 2 punkti b alapunkt v): veebis erinevates müügikohtades tehtud broneeringud, mida
käsitatakse pakettreisina, kui ettevõtja, kellega esimene leping sõlmitakse, edastab teise
reisiteenuse osutajale kliendi nime, e-posti aadressi ja makseandmed ning teine leping sõlmitakse
24 tunni jooksul pärast esimest lepingut.
- See määratlus peaks jääma samaks, sest sellise läbiklikkimise teel tehtava broneeringu puhul on
tegemist broneerimismudeliga, mida tuleks reguleerida ja käsitada pakettreisina.
- See määratlus peaks jääma samaks, kuid rohkemate kombinatsioonide pakettreisina käsitamiseks ei
peaks olema nõutav makseandmete edastamine ühelt ettevõtjalt teisele.
X See määratlus tuleks kehtetuks tunnistada, kuna selle praktiline väärtus on olematu või väga
piiratud või seda on praktikas raske kohaldada.
- Selles määratluses tuleks teha muid muudatusi.
- Ei oska öelda
7a. Palun täpsustage.
Selline pakettreisi moodustumise viis on praktikas liiga keeruline ning raskesti mõistetav kõigile
osapooltele (tarbija, ettevõtja, järelevalve teostaja). Keerulisus seisneb selles, et lepingu sõlmides ei
ole kohe võimalik veenduda pakettreisi tekkes (st reis moodustub alles tulevikus läbiklikkimise
tulemusel või alles 24 h möödumisel esimese reisiteenuse valimiseks) ja selle toimimise eelduseks on,
et toimib ka teise ja esimese ettevõtja vaheline teavitus reisi moodustumisest. Sellisel kujul tarbijatele
pakutava kaitse praktiline väärtus on väike.
8. Praegu ei käsitata pakettreisina majutusteenuste ja muude turismiteenuste (v.a transport või
autorent) kombinatsiooni, kui muu(de) turismiteenus(t)e (nt massaažid ja muud spaateenused
hotellis) väärtus moodustab selle kombinatsiooni koguväärtusest alla 25%, st sellised
kombinatsioonid on pakettreiside direktiivi kohaldamisalast välja jäetud. Kas Teie arvates tuleks
sellised reisiteenuste kombinatsioonid pakettreiside direktiivi kohaldamisalast välja jätta ka siis,
kui muude turismiteenuste väärtus moodustab koguväärtusest rohkem kui 25%?
X Jah, need tuleks välja jätta.
- Ei, neid ei tuleks välja jätta.
- Ei, neid ei tuleks välja jätta, kuid eeskirju tuleks muuta muul viisil.
- Ei oska öelda
8a. Palun esitage soovi korral täiendavaid tähelepanekuid.
Leiame, et majutusettevõttes pakutavatest lisateenustest nagu rattarent, õhtusöögid, massaažid ja
muud spaateenused ei peaks moodustuma pakettreis. Majutusettevõtja ei peaks kohapeal
osutatavate lisateenuste tõttu muutuma reisikorraldajaks. Transpordi- või autorenditeenuse
kombineerimine majutusteenusega jääks ka edaspidi pakettreisiks.
9. Kas soovite välja pakkuda muid muudatusi mõistetes „reisija“, „reisiteenus“, „pakettreis“ või
pakettreiside direktiivi kohaldamisalas? Kui jah, palun täpsustage.
-
Tühistamised, likviidsusprobleemid ja hüvitamine Pakettreiside direktiiv võimaldab reisijatel lõpetada
pakettreisileping igal ajal enne pakettreisi algust ja saada tagasi kõik tehtud maksed, millest on maha
arvatud asjakohane lõpetamistasu. Lisaks on reisijatel (ja korraldajatel) õigus pakettreisileping
lõpetada, kui selle täitmist mõjutavad märkimisväärselt „vältimatud ja erakorralised asjaolud“
(pakettreiside direktiivi artikli 12 lõige 2, artikli 12 lõige 3 ja artikli 3 lõige 12). Sellisel juhul tuleb
reisijatele nende ettemaksed täielikult tagasi maksta 14 päeva jooksul ilma lõpetamistasuta. COVID-
19 pandeemia tõi kaasa reiside massilise tühistamise, kuid sageli maksti reisijatele raha tagasi palju
hiljem või nad pidid tagasimakse asemel vastu võtma vautšeri. Korraldajad viitasid COVID-19
pandeemia põhjustatud likviidsusprobleemidele ja põhjendasid reisijatele reisi hüvitamata jätmist
sellega, et nad ei olnud saanud raha tagasi teenuseosutajatelt, näiteks lennuettevõtjatelt. Lisaks olid
korraldajad ja reisijad mõnikord lahkarvamusel selles, kas tühistamine oli õigustatud. Pakettreiside
direktiivis puuduvad sätted vautšerite pakkumise võimaluse ja nende omaduste kohta ning seega
puudub nõue pakkuda vautšerite puhul maksejõuetuskaitset. Oma 13. mai 2020. aasta soovituses
(EL) 2020/648 esitas komisjon põhimõtted selle kohta, kuidas muuta vautšerid reisijate jaoks
atraktiivsemaks, näiteks pakkudes maksejõuetuskaitset.
10. Kas toetate mõnda järgmistest väidetest pakettreiside tühistamise õiguse kohta?
- Kehtivad tühistamisõigust käsitlevad eeskirjad on piisavalt selged.
- Kehtivaid tühistamisõigust käsitlevaid eeskirju saaks paremini selgitada mittesiduvate suunistega.
X Kehtivad tühistamisõigust käsitlevad eeskirjad ei ole piisavalt selged ja neid tuleks muuta.
- Ei oska öelda
10a. Palun esitage soovi korral täiendavaid tähelepanekuid.
COVID pandeemia on toonud välja ebaselgusi taganemisõiguse reeglite osas. Näiteks tekkis tarbijatel
ja ettevõtjatel korduvalt küsimusi, mis hetkel peaks tarbijal olema õigus lepingust erakorraliste ja
vältimatute asjaolude tõttu lepingust taganeda – kas igal juhul igal hetkel peale lepingu sõlmimist või
vahetumalt enne toimuva pidava reisi toimumist. Samuti, kas arvesse tuleks võtta vastavate asjaolude
tõenäosust reisi toimumise ajal. Praegune direktiiv seda ei reguleeri ja see on tõstatanud Covid-19
valguses palju küsimusi ja probleeme. Taganemise tähtaeg ja reisitasude tasumise kohustus peaks
olema nende asjaolude valguses täpsemalt reguleeritud.
11. Kas pakettreiside direktiiv peaks konkreetselt reguleerima ametlike reisihoiatuste tagajärgi, nt
nende õiguslikku tähendust vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu tühistamise korral?
- Jah
X Ei
- Muud seisukohad
11a. Palun esitage soovi korral täiendavaid tähelepanekuid
Me ei pea vajalikuks pakettreisi direktiivis reguleerida ametlike reisihoiatuste tagajärgi ning õiguslikku
tähendust vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõendamisel. Peame mõistlikuks säilitada tõendamise
küsimustes piisav paindlikkus, võimaldades erakorraliste ja vältimatute asjaolude hindamist iga
konkreetse juhtumi valguses. Iseenesest on ametlikud reisihoiatused üks objektiivseid asjaolusid,
tõendamaks erakorraliste ja vältimatute asjaolude hindamist, ning seda on pakettreisilepingute
varasema regulatsiooni puhul kinnitanud ka Riigikohus, kuid säilima peaks võimalus
vastavate asjaolude tõendamiseks ka muul viisil. Sätestades kindla tähenduse vaid liikmesriikide
asjakohaste asutuste poolt antud hoiatusele, võib see viia olukorrani, kus hakatakse praktikas seda
käsitlema kui üldreeglit, keeldudes põhjendamatult tarbija esitatud nõuete täitmisest muudel
põhjendatud juhtudel. Meeles tuleb pidada, et eri riikide hoiatused võivad ka erineda ning konkreetse
lepingulise suhte puhul tuleb hinnata kõiki asjaolusid kogumis.
12. Kas pakettreiside direktiivis tuleks täpsustada, et korraldajad võivad tagasimakse asemel anda
14 päeva jooksul vautšeri tingimusel, et a) reisija on sellega nõus, b) on tagatud, et reisija saab oma
raha tagasi, kui vautšerit selle kehtivusaja jooksul ei kasutata, ja c) et vautšer on kaitstud selle
väljastaja maksejõuetuse korral?
X Jah
- Ei
- Ei oska öelda
(Tegemist on praktikaga, mis kriisi ajal juba laialdaselt kasutust leidis, kui reisija selleks nõusoleku
andis. Seega ei näe põhjust, miks seda mitte võimaldada. Direktiivi täpsustus annaks siin suurema
kindlustunde, et sellised praktikad on lubatavad ning samuti on tagatud ka reisijate kaitse
maksejõuetuse puhuks. Lisaks peame vajalikuks, et erakorralistes olukordades nagu oli nt Covid
pandeemia, oleks ettevõtjatel tagasimaksete tegemiseks veelgi enam paindlikkust – kas pikendada 14-
päevast tähtaega veelgi või võimaldada ajutiselt reisitasude tagastamist ka vautšeri näol (st ilma reisija
nõusolekuta, kuid tingimusel, et punktid b) ja c) on täidetud.)
13. Pakettreiside direktiivi kohaselt tuleb reisijatele teatada, kes on pakettreisi korraldaja. Kui
leping lõpetatakse, on korraldaja kohustatud reisijatele kõik ettemaksed tagasi maksma. Kui
pakettreise müüakse vahendaja kaudu, näevad mõned liikmesriigid ette, et tagasimaksmise eest
vastutavad ka vahendajad. Praktikas ei pruugi reisijad siiski alati aru saada eri ettevõtjate rollist ja
sellest, milline ettevõtja vastutab tagasimaksmise eest. Millisega järgmistest väidetest olete nõus?
X Praegused eeskirjad on piisavalt selged ja neid ei ole vaja muuta.
- Kõigis liikmesriikides peaksid tagasimaksete eest olema õiguslikult vastutavad nii korraldajad kui ka
vahendajad.
- Ettevõtjad peaksid olema kohustatud teatama reisijatele selgelt, milline ettevõtja tegutseb
pakettreisi korraldaja, vahendaja või teenuseosutajana ning millised on nende kohustused reisijate
ees.
- Ei oska öelda
(Praegused reeglid on meie hinnangul piisavad ̶ pakettreisi osutamise eest vastutab reisikorraldaja
ning reisija on lepingulises suhtes reisikorraldajaga (ja mitte eraldi iga teenuseosutajaga). Samuti peab
reisikorraldaja korraldama vajadusel reisijatele tagasimaksete tegemise. Me ei näe vajadust selles osas
muudatuste tegemiseks.)
14. Pakettreiside direktiivi kohaselt peab pakettreisiga reisijatele reisi hüvitama korraldaja, mitte
üksikud teenuseosutajad, kui pakettreisilepingu lõpetab korraldaja või reisija, kuna korraldajad
vastutavad pakettreisi kui terviku eest ja reisijad ei pruugi teada üksikute teenuste hindasid. Sama
loogika kohaselt kinnitatakse määruses (EÜ) nr 261/2004 lennureisijate õiguste kohta, et kui lend
on osa pakettreisist, mis ei saa teoks, vastutab reisijatele reisi hüvitamise eest korraldaja, mitte
lennuettevõtja. Samal ajal väidavad mõned korraldajad, et neil on raske pakettreisiga reisijatele
reis hüvitada, kui nad ei saa ise teenuseosutajatelt raha tagasi. Millisega järgmistest väidetest
olete sellega seoses nõus?
X Kehtivaid eeskirju ei tuleks muuta.
- Pakettreisiga reisijad peaksid saama vahetu õiguse tagasimaksele teenuseosutajatelt, näiteks
lennuettevõtjatelt või hotellidelt. Teenuseosutajatel peaks olema võimalik tagasimaksmisest
keelduda, kui nad on korraldajale juba teinud tagasimakse.
- Korraldajatel peaks olema õigus saada teenuseosutajatelt, näiteks lennuettevõtjatelt või hotellidelt,
tagasimakse kindlaksmääratud tähtaja jooksul, et nad saaksid reisijatele reisi hüvitada.
- Korraldajatel peaks olema õigus saada teenuseosutajalt, näiteks lennuettevõtjalt või hotellilt,
tagasimakse kindlaksmääratud tähtaja jooksul, et nad saaksid reisijatele reisi hüvitada, kuid üksnes
juhul, kui asjaomase teenuse tühistas teenuseosutaja.
- Tuleks teha muid muudatusi.
14a. Palun täpsustage.
Meie hinnangul on praegune lahendus, mille puhul üks ettevõtja vastutab korraldajana pakettreisi kui
terviku teenuste eest, sobilik ning soodsam ka tarbijale. Me ei pea vajakuks tarbijale eraldi
nõudeõiguse sätestamist iga teenuse osutaja vastu. Tarbijal puudub teenuse osutajatega lepinguline
suhe ning see tähendaks, et tarbija ja teenuse osutaja vahel tuleks ette näha seaduse alusel tekkiv
võlasuhe. Sellise võlasuhte tingimuste määratlemine oleks samas keeruline, võttes arvesse, et teenuse
osutajad ning korraldajad on omavahelistes lepingulistes suhetes kokku leppinud tingimustes
konkreetse teenuse osutamisel. Muuhulgas võivad sellised lepingud sisaldada erinevaid vastutuse
välistamise kokkuleppeid, kohalduva õiguse kokkuleppeid jm, mida pooled on omavahelistes suhetes
pidanud sobivaks. Ka ei ole me veendunud, et antud juhul tuleks täiendavalt piirata lepinguvabadust
reisikorraldajate ning teenuse osutajate vahelistes suhetes, kus pooltel on võimalik omavahelisi
suhteid konkreetsele ärimudelile sobivalt kujundada. Vastavad ettepanekud vajaksid kindlasti
põhjalikumat analüüsi.
15. Praegu tuleb tagasimakse teha lepingu lõpetamisest alates 14 päeva jooksul, kui
pakettreisileping lõpetatakse vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu. See ajavahemik on
kooskõlas teiste ELi tarbijakaitsealaste õigusaktidega. Seevastu, kui transporditeenuse osutaja
tühistab eraldiseisva pileti, varieeruvad tagasimaksetähtajad sõltuvalt transpordivahendist
seitsmest päevast kuni ühe kuuni. Millisega järgmistest väidetest olete nõus, kui üldse?
- Pakettreiside direktiivi praegune 14-päevane tagasimaksetähtaeg peaks jääma samaks kõigi
pakettreiside puhul.
X Tagasimaksetähtaeg peaks pakettreiside puhul sõltuma pakettreisis sisalduvast
transpordivahendist ja vastama tagasimaksetähtajale, mis kehtib asjaomase transpordivahendi
eraldiseisvate piletite puhul.
- Ei nõusta kummagi väitega.
15a. Palun täpsustage.
Leiame, et võimalikult lihtsad ja ühetaolised süsteemid transporditeenuste ja pakettreiside tühistamise
korral erakorralistes olukordades kogu Euroopa Liidu siseturul on Euroopa tarbijate huvides ja neil
oleks lihtsam seista oma õiguste eest. Reisijatele tagasimaksete tähtaeg võiks pakettreiside puhul
sõltuda pakettreisis sisalduvast transpordivahendist ja vastama tagasimakse tähtajale, mis kehtib
asjaomase transpordivahendi eraldiseisvate piletite puhul. Seejuures on oluline, et see tagasimakse
tähtaeg oleks mõistlik ja paindlik. Siiski vajab see põhjalikumat analüüsi, kuna pakettreis koosneb
mitmetest seotud teenustest ja erinevad tähtajad võivad olla põhjendatud. Samuti ei peaks sel juhul
hüvitamise tähtaeg olema lühem kui PTD kehtiv vastav tähtaeg, et reisiettevõtjad ei satuks tänasega
võrreldes keerulisemasse olukorda.
Maksejõuetuskaitse, ettemaksed ja likviidsuskriisiks valmistumine. Pakettreiside direktiivi kohaselt
võivad liikmesriigid ise otsustada, kuidas nad korraldavad maksejõuetuskaitse. Nad võivad kasutusele
võtta kas avalik-õiguslikud või eraõiguslikud reisitagatisfondid või süsteemi, mis põhineb
kindlustuslepingutel või pangatagatistel. Pakettreiside direktiivis on siiski sätestatud ka riiklike
süsteemide tõhususe kriteeriumid ning direktiivi ülevõtmise ajal pidas komisjon korduvalt
liikmesriikidega nõu selle üle, kuidas tagada tulemuslik maksejõuetuskaitse. Pärast Thomas Cooki
maksejõuetust 2019. aastal ja COVID-19 pandeemia olukorras on üles kerkinud küsimused, mis
puudutavad võimalikke lünki mõnes riiklikus maksejõuetuskaitse süsteemis ja kindlustuslahenduste
kättesaadavuses. Lisaks näitab sidusrühmade esialgne tagasiside, et piiramatud tagatised ei pruugi
alati olla realistlikud. Seetõttu võib kaaluda täiendavat ühtlustamist, täiendavaid mehhanisme ja/või
ettemaksete piiranguid, samuti võimalusi tagasimaksete tagamiseks likviidsuskriisis.
16.Kas Teie arvates on kaitse tase korraldajate (ja vajaduse korral vahendajate) maksejõuetuse
korral mõnes liikmesriigis võrreldes teistega oluliselt madalam?
- Jah
- Ei
X Ei oska öelda
16a. Palun tooge näiteid.
17. Kas Teie arvates on riiklike maksejõuetuskaitse süsteemide vahel püsivatel erinevustel mõni
järgmistest tagajärgedest?
- Reisijate ebapiisav kaitse mõnes liikmesriigis.
- Ebaaus konkurents siseturul.
X Need võivad mõjutada äriühingute otsuseid selle kohta, kus äritegevusega tegeleda või kus oma
maksejõuetuskaitset korraldada.
- Muud tagajärjed
- Ei oska öelda
17a. Palun esitage soovi korral täiendavaid tähelepanekuid
18. Milliste järgmiste riiklike maksejõuetuskaitse süsteemide tõhusust ja töökindlust käsitlevate
ettepanekutega olete nõus?
- Pakettreiside direktiivi praegused eeskirjad on asjakohased ja neid ei tuleks muuta.
- Komisjon peaks paremini tagama eeskirjade täitmise liikmesriikides.
- Riiklikke maksejõuetuskaitse süsteeme tuleks veelgi ühtlustada.
- ELi tasandil tuleks luua varusüsteem (nt fond) turvavõrguna juhtudeks, kui korraldaja
maksejõuetuse korral rakendatavast kaitsesüsteemist ei piisa kõigi tagasimaksete ja kodumaale
toimetamise kulude katmiseks, isegi kui üldist kriisi ei ole.
X Muud ettepanekud
18a. Palun täpsustage.
Reisijatele pakutav kaitse peab olema piisav ja tõhus. Siinkohal oleme valmis kaaluma
maksejõuetusvastase kaitse nõuete suuremat ühtlustamist ka EL tasemel, näiteks ühtse(ma)te
kriteeriumide seadmist või tagatise miinimumnõuetes kokkuleppimist. Võimalikult ühetaolised
kriteeriumid lihtsustavad EL siseturul ettevõtete piiriülest tegevust ja tagavad tarbijaile sõltumata
nende elukohariigist sarnase kaitse. Samas nende süsteemide siseriiklik korraldus peaks endiselt jääma
iga liikmesriigi enda otsustada, et tagada nende sobivus kohapealsete oludega
Samuti tuleb arvestada, et piiramatud tagatised ei ole realistlikud. Eriti kriisi ajal ei ole mõistlikult
võimalik prognoosida, milline on tegelik tagatise vajadus nt olukorras, kus transpordiühendused
katkevad – need summad võivad oluliselt ületada reisi enese maksumuse. Samuti kriiside ajal tagatiste
kättesaadavus väheneb, mistõttu ettevõtjatel on veelgi keerulisem tagatisi hankida.
19. Pakettreiside direktiivi kohaselt peavad korraldajad andma tagatise kõikide reisijate tehtud
maksete tagasimaksmiseks, „kui asjaomased teenused jäävad kõnealuse korraldaja maksejõuetuse
tõttu osutamata“. See kaitse ei pruugi hõlmata enne korraldaja maksejõuetuks muutumist
eksisteerinud õigust saada raha tagasi või enne seda väljastatud vautšereid. Millistega järgmistest
väidetest olete nõus?
- Korraldaja maksejõuetuse korral tuleks kaitsta reisija õigust saada korraldajalt raha tagasi.
X Korraldaja maksejõuetuse korral tuleks korraldada kaitse tema väljastatud vautšeritele.
- Korraldaja maksejõuetuse korral peaks olema kaitstud enne tema maksejõuetuks muutumist
eksisteerinud õigus hinna alandamisele või kahju hüvitamisele, kui reisiteenuseid osutatakse
mittenõuetekohaselt.
- Mitte ühegagi eespool nimetatutest. Olemasolev maksejõuetuskaitse on piisav. Kaitse
laiendamisega kaasneksid ülemäärased kulud
(Eestis on vautšerid ka täna tagatisega kaitstud, kui reisikorraldaja maksejõuetus ei võimalda reisijal
vautšerit kasutada. St maksejõuetuse saabumisega muutuvad sissenõutavaks kõik reisijate nõuded
ettevõtja vastu, sh kasutamata reisivautšerid. Selles mõttes ei oleks tegemist uue, lisanduva
kohustusega.)
20. Kas Teie arvates on muid võimalusi pakettreiside direktiivi kohase maksejõuetuskaitse
tulemuslikkuse, tõhususe ja jätkusuutlikkuse parandamiseks? Kui jah, palun täpsustage.
-
21. Mil määral aitavad Teie kogemuse põhjal sellised makseviisid nagu krediitkaart (makse
tagasinõudmised) ja PayPal kaitsta pakettreisiga reisijate makseid, kui leping lõpetatakse või
korraldaja muutub maksejõuetuks?
- Suurel määral
- Mõõdukal määral
X Toimib ainult teatavates olukordades
- Sõltub asjaomasest liikmesriigist
21a. Palun esitage soovi korral täiendavaid tähelepanekuid.
Maksejõuetuse menetlustes on krediitkaardiga tehtud maksete puhul reisijatele antud soovitusi
tehingute tagasikutsumiseks panga poole pöördumiseks. Täpselt ei ole teada, kui tihti seda võimalust
kasutatakse.
22. Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste puhul enne teenuse osutamist tehtavate
ettemaksete piiramine võib vähendada vajadust maksejõuetuskaitse järele ja tagasimaksetega
seotud probleeme. Samal ajal võib see suurendada reisijate kulusid. Millisega järgmistest väidetest
olete nõus?
- Ettemaksed pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste eest tuleks täielikult keelata.
- Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste eest peaks broneeringu tegemise ajal olema lubatud
küsida kuni 20% ettemakset. Ülejäänu tuleks tasuda veidi enne väljasõitu (nt kolm päeva ette).
- Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste eest peaks olema lubatud küsida kuni 50%
ettemakset, mille maksetähtaeg võib olla kõige varem üks kuu enne väljasõitu. Ülejäänu tuleks
tasuda veidi enne väljasõitu (nt kolm päeva ette).
- Pakettreiside korraldajad peaksid andma reisijatele võimaluse maksta alles veidi enne väljasõitu.
- Tuleks kehtestada muud piirangud.
X Ettemakseid pakettreiside eest ei tohiks keelata ega piirata.
- Ei oska öelda
22a. Palun esitage soovi korral täiendavaid tähelepanekuid.
Tuleb arvestada, et pakettreisilepingute puhul on tavapärane, et tarbija tasub teenuse eest ette ning
see on vajalik selleks, et reisikorraldajal oleks võimalik tasuda oma lepingupartneriteks olevatele
teenuse osutajatele. Reisijatelt võetavate ettemaksude piiramisel oleks reisiettevõtjal keeruline kui
mitte võimatu oma majandustegevust vastavalt korraldada (nt võib tekkida vajadus täiendavaks
pangalaenuks). Seega tuleb ettemaksu piiramisel arvesse võtta ka konkreetseid turupraktikaid.
Kuna tagatise suurus on seotud sellega, millal ja kui suures summas reisiettevõtjale reisitasusid tasuda
tuleb, siis püüavad ettevõtjad ise reisitasude tasumise kohustust reguleerida viisil, et reisi
broneerimisel tasutakse ettemaks (mingi protsent reisitasust) ja mingi aeg enne reisi algust (näiteks
kaks nädalat enne reisi algust) tasutakse ülejäänud osa reisitasust. Seetõttu ei pea me täiendavaid
piiranguid siinkohal vajalikuks.
22b. Kas nõustute, et pakettreiside eest ettemakse küsimine tuleks keelata üksnes juhul, kui teiste
reisiteenuste osutajate, sealhulgas lennuettevõtjate ja muude reisijateveoteenuste osutajate suhtes
kohaldatakse sarnaseid piiranguid?
X Jah
- Ei
23. Kas toetate ideed luua kriisifond, millega tagatakse, et korraldajatel on piisavalt likviidsust teha
pakettreisiga reisijatele õigeaegseid tagasimakseid vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu
toimunud massilise tühistamise korral?
- Jah. Pakettreiside direktiiviga tuleks ette näha liikmesriikide kohustus luua riiklik kriisifond.
- Jah. Kriisifond tuleks luua ELi tasandil.
X Muud võimalused likviidsuskriisi lahendamiseks.
- Sellist fondi ei ole vaja. Pakettreiside direktiivi kehtivad eeskirjad ja liikmesriikide sihtotstarbelised
riigiabimeetmed on piisavad.
- Ei. Sellisest fondist reisijatele tekkivad kulud kaaluksid üles võimalikud eelised
23a. Palun esitage soovi korral täiendavaid tähelepanekuid.
Kriisifondi idee vajab põhjalikumat analüüsi, hindamaks, kas loodava uue mehhanismaga kaasnevad
kulud kaaluvad üles tekkivad eelised. Analüüs peaks siin andma ka vastuse, kas turuosalistel on
valmidust panustada ning milline oleks soovitav toimimismudel, samuti millistel juhtudel kriisifondi
mehhanism käivitub ̶ kas see võib käivituda näiteks juhul, kui kriis piirdub ühe liikmesriigiga või on
eelduseks, et tegemist on vähemalt EL-i ülese olukorraga, samuti kas selline lisakaitse võiks kohalduda
igal ajal ja igas olukorras, kus reisiettevõtja tagatis on olnud ebapiisav. Samuti tuleks uurida ka
alternatiivseid likviidsust soodustavaid võimalusi, milleks on näiteks suurem paindlikkus ettevõtete
kohustustes või kas samaväärselt võiksid hästi toimida ka suunatud riigiabimeetmed konkreetsete
kriiside puhul.
24. Kui pakettreisiga reisijatele õigeaegsete tagasimaksmiste tagamiseks luuakse riiklik või ELi
kriisifond, siis kes peaks sellesse panustama?
- Korraldajad (ja vajaduse korral vahendajad) korrapäraste maksetega.
- Kõik pakettreisiga reisijad - tasudes kohustusliku makse pakettreisi kohta.
- Pakettreisi kuuluvate reisiteenuste (nt transpordi- ja majutusteenuste) osutajad, kui nad saavad
ettemakseid.
- Vahendajad, sealhulgas veebiplatvormid, kui nad saavad pakettreisi eest ettemakseid.
- Väljaspool ELi / EMP liikmesriike asuvad ettevõtjad, kes pakuvad pakettreise ELis/EMPs, asjakohase
ELi/EMP käibe põhjal või asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide käibe põhjal.
- Iga liikmesriik kas täielikult või osaliselt riiklikest vahenditest rahastamise kaudu.
- Liikmesriigid ühiselt ELi fondi kaudu.
- Muud panustajad.
(vt eelmist vastust)
25. Kui korraldaja muutub reisi või puhkuse ajal maksejõuetuks, tagab pakettreiside direktiiv
reisijate kodumaale toimetamise. Lisaks on pakettreiside direktiivis sätestatud, et „võib pakkuda
pakettreisi jätkamise võimalust“. Kas pakettreiside direktiivis tuleks tavapärase lahendusena
osutada puhkuse jätkamise võimalusele, nii et kodumaale toimetamine enne puhkuse kavandatud
lõppu peaks toimuma ainult siis, kui puhkuse jätkamine on võimatu või väga raske?
- Jah.
X Ei. Pakettreiside direktiiv pakub piisavat paindlikkust sobivate lahenduste leidmiseks
Seotud reisikorraldusteenused. Seotud reisikorraldusteenused loodi pakettreiside ja eraldiseisvate
reisiteenuste vahepealse kategooriana. Artikli 3 lõike 5 punktides a ja b on määratletud kahte liiki
seotud reisikorraldusteenused, millel on erinevad broneerimisstsenaariumid. (Vt vooskeem [et])
Erinevalt pakettreisidest ei vastuta ükski ettevõtja reisi või puhkuse kui terviku osutamise eest ning
enamikku pakettreiside suhtes kohaldatavaid õigusi ei kohaldata. Reisijatel on maksejõuetuskaitse
(artikli 19 lõige 1), kui seotud reisikorraldusteenuse hankimist hõlbustav ettevõtja saab reisijatelt
ettemakseid (mis ei ole alati nii) ja seni, kuni see ettevõtja ei ole raha teenuseosutajale edastanud.
Kodumaale toimetamine on tagatud juhul, kui seotud reisikorraldusteenuse hankimist hõlbustav
ettevõtja on vedaja. Seoses võimalike seotud reisikorraldusteenustega tuleb reisijaid pakettreiside
direktiivi II lisas esitatud kohustuslike vormide kaudu teavitada sellest, et pakettreise käsitlevaid
eeskirju ei kohaldata, kuid et nende maksed ettevõtjale, kes hõlbustavad seotud
reisikorraldusteenuse hankimist, on maksejõuetuse korral kaitstud. Esialgne tagasiside näitas, et
seotud reisikorraldusteenuseid käsitlevad eeskirjad võivad olla liiga keerulised, nende täitmist võib
olla raske tagada ja need võivad tekitada reisijate jaoks segadust. Mõlemat liiki seotud
reisikorraldusteenuseid käsitletakse alljärgnevates küsimustes eraldi, välja arvatud viimane küsimus.
26. Pakettreiside direktiivi artikli 3 lõike 5 punkti a kohaselt on tegemist „seotud
reisikorraldusteenusega“, kui reisija broneerib eri liiki reisiteenused ühe müügikoha (nt reisibüroo
või veebipõhine broneerimissait) ühekordse külastuse või sellega ühekordse ühenduse võtmise
käigus, kuid valib teenused välja ja maksab nende eest eraldi (nt kõigepealt lennu ja seejärel
hotellimajutuse või vastupidi). Kas Teie arvates on seda liiki seotud reisikorraldusteenuseid
käsitlevad sätted parandanud reisijate kaitset, aidates samal ajal kaasa ausale konkurentsile?
- Jah, on küll.
X Ei ole. (Võimalikud põhjused saab märkida järgmises küsimuses.)
26a. Kui valisite eelmises küsimuses „Ei ole“, siis mis on selle põhjused?
- Reisijad ei saa kasu pakettreiside puhul kehtivast kaitsest ja sageli ei saa nad kaitset maksejõuetuse
korral või neil oleks raske seda praktikas kasutada.
- Ettevõtjad võivad kasutada seotud reisikorraldusteenuseid, et vältida pakettreiside korraldajatele
pandud vastutust.
X Reisijatel ja täitevasutustel on raske kindlaks teha, kas teenused valiti ühiselt (pakettreis) või eraldi
(seotud reisikorraldusteenus).
X Reisijatel on raske mõista, millist kaitset on neil õigus saada ja kas nad saavad kaitset
maksejõuetuse korral.
- Muud põhjused.
26b. Palun täpsustage.
Seotud reisikorraldusteenuste mõiste keerukuse tõttu ei saa tarbijad aru, mida ostavad, seetõttu on
ka keeruline teada oma õigusi. Järelevalveasutustel on keeruline tuvastada, millega tegemist.
Veebiostude puhul on pea võimatu aru saada, kas teenused on ostetud müügikoha ühekordse
külastuse käigus (mida see üldse tähendab, browseri avatuks jäämist järgmise ostuni? Kuidas seda
tagantjärgi tõestada?). Samas reisibüroos kohapeal reisiteenuseid ostes jääb reisija kaitse täielikult
sõltuma sellest, kas talle müüakse erinevad reisiteenused ühe või eraldi arvetega.
27. Kas pakettreiside direktiivi artikli 3 lõike 5 punktis a määratletud seotud
reisikorraldusteenuseid käsitlevaid eeskirju tuleks muuta?
- Muudatusi ei ole vaja teha, sest kehtivad eeskirjad on piisavalt selged ja tõhusad.
- Tuleks kehtestada „ühekordse külastuse või ühekordse ühenduse võtmise“ määratlus või selle
rakendamise ametlikud suunised, et teha paremini vahet seotud reisikorraldusteenustel ja lihtsalt
eraldiseisvatel teenustel.
- Et ei tekiks põhjendamatuid ootusi, tuleks reisijaid enne lepingu sõlmimist teavitada teabevormide
kaudu (II lisa osad A, B ja C) maksejõuetuskaitsest ainult juhul, kui nad saavad tegelikult sellisest
kaitsest kasu.
- Kui reisijatel on õigus maksejõuetuskaitsele, peaksid nad pärast lepingu sõlmimist saama selle kaitse
ja selle ulatuse kohta kinnituse (praegu ei ole sellise teabe esitamine kohustuslik), et nad saaksid seda
vajaduse korral kasutada.
- Sellest seotud reisikorraldusteenuse liigist tuleks loobuda ja asendada see lihtsamate eeskirjadega
(vt küsimus 30 allpool).
X Sellest seotud reisikorraldusteenuste liigist tuleks loobuda ja seda ei tuleks muude eeskirjadega
asendada.
- Muud muutused.
- Ei oska öelda
27a. Palun täpsustage
Kuivõrd reisijatel ei ole selliste omavahel lõdvalt seotud reisiteenuste puhul ootusi pakettreisidega
samaväärse kaitse saamisele, teenusepakkujatele on see koormav ja keeruline, samuti on tehniliselt
lihtne korraldada kohustustest kõrvalehoidmist ning praktiline kasu tarbijatele väike, siis eelistame
pigem seotud reisikorraldusteenuste väljajätmist direktiivist. Kui teenused jäävad siiski direktiivi alles,
siis on oluline selgitada täpsemalt, mida mõeldakse „ühekordse külastuse või ühekordse ühenduse
võtmise“ all ning teabeleht tuleks väljastada reisijale vaid juhul, kui talle on ette nähtud
maksejõuetusvastane kaitse.
28. Pakettreiside direktiivi artikli 3 lõike 5 punkti b kohaselt on tegemist „seotud
reisikorraldusteenusega“, kui pärast seda, kui reisija on broneerinud ühe ettevõtja juures
reisiteenuse, hõlbustab see ettevõtja (nt vedaja) sihipäraselt vähemalt ühe täiendava reisiteenuse
broneerimist teiselt ettevõtjalt ja kui täiendav broneering tehakse 24 tunni jooksul pärast esimese
broneeringu kinnitamist. Vastupidiselt pakettreiside direktiivi artikli 3 lõike 5 punktis a sätestatule
tehakse broneeringud sellisel juhul kahes või enamas müügikohas (nt veebisaidil). Vastavalt
sidusrühmadelt saadud esialgsele tagasisidele kasutatakse seda seotud reisikorraldusteenuse
mudelit praktikas harva, sest sageli ei ole selge, millal loetakse hõlbustamist sihipäraseks, ning
kuna selliste seotud reisikorraldusteenuste hankimist hõlbustavad ettevõtjad ei saa sageli teistelt
ettevõtjatelt teavet selle kohta, et teine broneering tehti 24 tunni jooksul. Lisaks ei ole reisijatel
sageli tõendeid selle kohta, et moodustus seotud reisikorraldusteenus ja kas neil on õigus
maksejõuetuskaitsele. Kas Teie arvates on seda liiki seotud reisikorraldusteenuseid käsitlevad
sätted (pakettreiside direktiivi artikli 3 lõike 5 punkt b) parandanud reisijate kaitset, aidates samal
ajal kaasa ausale konkurentsile?
- Jah, on küll.
X Ei ole. (Võimalikud põhjused saab märkida järgmises küsimuses.)
28a. Kui valisite eelmises küsimuses „Ei ole“, siis mis on selle põhjused?
X Reisijad ei saa kasu pakettreiside puhul kehtivast kaitsest. Sageli ei saa nad kaitset ka
maksejõuetuse korral või neil oleks raske seda praktikas kasutada.
X Sageli ei ole selge, kas teise reisiteenuse broneerimist hõlbustati sihipäraselt.
X Sageli ei ole ettevõtjatele, kes hõlbustavad võimaliku seotud reisikorraldusteenuse hankimist,
selge, kas asjaomane reisija tegi broneeringu teise ettevõtja juures 24 tunni jooksul.
X Reisijatel on raske mõista, millist kaitset on neil õigus saada ja kas nad saavad kaitset
maksejõuetuse korral.
- Ettevõtjad võivad kasutada seotud reisikorraldusteenuseid, et vältida pakettreiside korraldajatele
pandud vastutust.
- Muud põhjused.
28b. Palun täpsustage.
Meile ei ole teada, et Eestis sellist äripraktikat kasutataks. „Sihipärase“ hõlbustamise tähendus ei ole
päris selge. Samuti on keeruline veenduda, kas teise tehinguni teise ettevõtja juures jõuti 24h jooksul,
kuna esimene ettevõtja ei pruugi saada selle kohta teavet. Reisijal on samuti keeruline mõista, mida ta
on ostnud ja oma õiguste kaitsel sõltub ta täielikult ettevõtjalt saadud teabest.
29. Kas pakettreiside direktiivi artikli 3 lõike 5 punktis a määratletud seotud
reisikorraldusteenuseid käsitlevaid eeskirju tuleks muuta?
- Muudatusi ei ole vaja teha, sest kehtivad eeskirjad on piisavalt selged ja tõhusad.
- Tuleks kehtestada määratlus või ametlikud suunised selle kohta, kuidas tõlgendada kriteeriumi
„hõlbustab sihipäraselt“.
- Tuleks tagada, et ettevõtja, kellega reisija teeb 24 tunni jooksul teise broneeringu, teavitab seotud
reisikorraldusteenuse hankimist hõlbustavat ettevõtjat sellest broneeringust.
- Ettevõtjad peaksid olema kohustatud kinnitama reisijatele, kui neil on õigus maksejõuetuskaitsele,
et on moodustunud seotud reisikorraldusteenus, et reisijad saaksid seda õigust vajaduse korral
kasutada.
- Sellest seotud reisikorraldusteenuse liigist tuleks loobuda ja asendada see lihtsamate eeskirjadega
(vt küsimus 30 allpool).
X Sellest seotud reisikorraldusteenuste liigist tuleks loobuda ja seda ei tuleks muude eeskirjadega
asendada.
- Muud muutused.
- Ei oska öelda
29a. Palun täpsustage.
Selle teenuste liigi praktiline väärtus on väike, rakendamine aga keeruline ja PTD-st tulenevate
kohustuste vältimine lihtne, seetõttu teeme ettepaneku sellest liigist loobuda.
30. Kui märkisite 27. ja/või 29. küsimuses, et artikli 3 lõike 5 punkti a ja/või b kohasest seotud
reisikorraldusteenuste mõistest tuleks loobuda ja/või asendada see lihtsamate eeskirjadega, siis
milliseid aspekte peate selles kontekstis oluliseks?
- Seda, kas ettevõtjad on kehtivate eeskirjade kohaselt kohustatud teavitama reisijaid sellest, et
edasised broneeringud ei too kaasa pakettreisi moodustumist (et reisijad saaksid teha teadliku
valiku).
- Seda, kas kõigile reisiteenuste broneerimist hõlbustavatele ettevõtjatele kehtivad üldised
lepingueelse teavitamise nõuded (nt kohustus teha kindlaks vastutav isik ja täpsustada, kes saab
reisijalt makseid).
X Seda, kas transporditeenuse osutajad (nt lennuettevõtjad) on kohustatud korraldama
maksejõuetuskaitse, olenemata sellest, kas nad hõlbustavad seotud reisikorraldusteenuste
broneerimist (komisjon hindab aruka ja säästva liikuvuse strateegia raames võimalusi tagada
reisijatele nii piletite hüvitamisel kui ka vajaduse korral reisijate kodumaale toimetamisel piisav
rahaline kaitse ettevõtjate likviidsuskriisi või maksejõuetuse ohu korral).
X Seda, kas kõik ettevõtjad, kes hõlbustavad reisiteenuste broneerimist ja saavad ettemakseid,
peavad korraldama maksejõuetuskaitse.
- Muud tegurid.
- Ei oska öelda
30a. Palun esitage soovi korral täiendavaid tähelepanekuid
Toetame kehtivaid pakettreisidele kohalduvaid maksejõuetuse kaitse tingimusi ning me ei pea
vajalikuks selle laiendamist transporditeenuste ega teiste teenuste osutajatele.
Muud küsimused
31. Kas pakettreiside direktiivi tuleks muuta, et vähendada reisimise ja turismi keskkonnamõju?
X Pakettreiside direktiivi ei ole vaja lisada uusi eeskirju. Reisimise ja turismi keskkonnamõju tuleks
käsitleda valdkondlikes õigusaktides, nt transporti käsitlevates aktides.
- Pakettreiside direktiiv peaks kohustama ettevõtjaid teavitama reisijaid enne broneerimist
pakettreiside keskkonnajalajäljest.
- Tuleks esitada teave pakettreiside keskkonnajalajälje kohta (nagu eelmise variandi puhul). Peale
selle peaks pakettreiside direktiiv aitama vähendada reisimise ja turismi keskkonnamõju ka muul
viisil.
31a. Mil muul viisil peaks pakettreiside direktiiv aitama vähendada reisimise ja turismi
keskkonnamõju?
Reisimise ja turismi negatiivse keskkonnamõju vähendamine, sh teadlikkust suurendades on kindlasti
väga oluline, kuid see ei peaks olema reguleeritud selle direktiiviga. Keskkonnamõju vähendamist
puudutavad meetmed ning tegevused on kirjeldatud erinevates asjakohastes algatustes, sh Euroopa
roheline kokkulepe, ringmajanduse tegevuskava, transpordi valdkonna õigusaktid jm. Praegu oleks see
ka keeruline, sest puudub ühtne metoodika keskkonnamõju hindamiseks konkreetsete
turismiteenuste puhul ning sellist infot ei ole ka teenuseosutajail endil. Vastava metoodika (nt PEF/OEF
metoodika turismiteenustele) väljatöötamine ja kasutusele võtmine on alles kavandamisel.
32. Kas tuleks kehtestada ELi eeskirjad pakettreiside korraldajate kutsealase vastutuskindlustuse
kohta, mis hõlmaks näiteks hüvitisnõudeid ja reisiteenuste osutajate asendamise riski?
- Jah
X Ei
(Vastutuskindluse nõue reisisektoris oleks ettevõtlust liigselt piirav, samuti ei pruugi sellised teenused
olla paljudele ettevõtetele kättesaadavad ning vähemalt Eestis ei ole need teenused reisisektoris eriti
levinud.)
33. Kas Teie arvates on muid eespool nimetamata aspekte, mida tuleks pakettreiside direktiivis
reguleerida, et tõhustada tarbijakaitset ja/või siseturu toimimist? Palun täpsustage.
-
34. Pakettreiside direktiivi kohaselt peavad liikmesriikidel olema direktiivi täitmise tagamiseks
vajalikud piisavad ja tõhusad vahendid ning tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused
(artiklid 24 ja 25), kuid see ei sisalda täiendavaid üksikasju. Muud tarbijakaitsedirektiivid[1]
kohustavad liikmesriike kehtestama karistuste kohta konkreetsed eeskirjad, sealhulgas trahvid
laiaulatuslike piiriüleste rikkumiste eest, ning määrama kindlaks nende maksimumsuuruse, mis
peab olema vähemalt 4% ettevõtja aastakäibest asjaomases liikmesriigis. Mida tuleks teha selleks,
et parandada pakettreiside direktiivi täitmise tagamist kõigis liikmesriikides? _______ [1] Vt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2161, millega
muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/6/EÜ,
2005/29/EÜ ja 2011/83/EL, et ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende
täitmine (ELT L 328, 18.12.2019, lk 7).
X Pakettreiside direktiivi ei ole vaja lisada täiendavaid sätteid täitmise tagamise ja trahvide kohta.
- Tuleks kehtestada konkreetsed eeskirjad pakettreiside direktiivi ülevõtvate siseriiklike sätete
rikkumise korral rakendatavate karistuste kohta.
- Laiaulatuslike piiriüleste rikkumiste eest tuleks määrata trahve, mille maksimumsuurus on vähemalt
4% ettevõtja aastakäibest asjaomases liikmesriigis.
- Pakettreiside direktiivi täitmise tagamise parandamiseks tuleks võtta muid meetmeid.
34a. Palun täpsustage
Liikmesriigile peab jääma maksimaalne paindlikkus, et kasutada enda õigussüsteemis kõige sobivamat
sanktsiooniliiki, karistusmäära ja menetlust. Rahatrahvide sidumine ettevõtja käibega ei ole kooskõlas
Eestis kehtiva väärteomenetluse seadustikuga.
III. LISAKÜSIMUSED TARBIJAORGANISATSIOONIDELE JA AVALIKU SEKTORI ASUTUSTELE
37. Mil määral täidavad ettevõtjad Teie kogemuse põhjal kohustust esitada pakettreiside direktiivi
artikli 3 lõikes 2 määratletud ning selle direktiivi I lisas esitatud standardteabevorm?
- Suurel määral
X Keskmisel määral
- Vähesel määral
38. Mil määral ettevõtjad üldiselt täidavad artikli 3 lõike 5 punktis a (üks müügikoht) määratletud
seotud reisikorraldusteenuste puhul teavitamisnõudeid, mis on võimalike seotud
reisikorraldusteenuste suhtes kehtestatud pakettreiside direktiivi artikli 19 lõikes 2 ja II lisas (osad
A, B ja C)?
- Suurel määral
- Keskmisel määral
X Vähesel määral
39. Mil määral ettevõtjad üldiselt täidavad artikli 3 lõike 5 punktis b (sihipärane hõlbustamine)
määratletud seotud reisikorraldusteenuste puhul teavitamisnõudeid, mis on võimalike seotud
reisikorraldusteenuste suhtes kehtestatud pakettreiside direktiivi artikli 19 lõikes 2 ja II lisas (osad
D ja E)?
- Suurel määral
- Keskmisel määral
X Vähesel määral
40. Milliseid konkreetseid probleeme olete praktikas täheldanud seoses seotud
reisikorraldusteenuste puhul kasutatavate kohustuslike teabevormidega (II lisa osad A-E), kui
üldse?
X Ettevõtjad esitavad ühe II lisas esitatud vormidest, kuigi nad pakuvad pakettreisi ja peaksid
kasutama ühte I lisas esitatud vormidest.
X Ettevõtjad ei esita ühtegi II lisas esitatud teabevormi, sest nad leiavad, et võimalik seotud
reisikorraldusteenus puudub (st nad müüvad üksnes eraldiseisvaid teenuseid).
X Reisijad ei mõista II lisas esitatud teabevorme.
- Muud probleemid.
- Probleeme ei olnud.
40a. Palun täpsustage.
Reisijatele teabelehtede andmisel esineb eksimusi. Kui müüakse eelnevalt kokku pandud reisiteenuste
kogumit (valmispakettreisi), siis enamasti teatatakse, milline standardinfo teabeleht reisijale esitada
tuleb. Samas kui müüakse sellist pakettreisi, mis ei ole eelnevalt kokku pandud, siis reisiettevõtjad
eksivad õige standardinfo teabelehe esitamisel, esitades pakettreiside müümisel seotud
reisikorraldusteenuste puhuks ette nähtud standardinfo teabelehe. Samuti jääb standardinfo
teabeleht esitamata juhtudel, kui reisiettevõtja arvab, et ta on müünud üksikuid reisiteenuseid ja
regulatsioon ei kohaldu, kuid tegelikult on reisiettevõtja müünud seotud reisikorraldusteenuseid (või
isegi pakettreisi).
Kuna reisiettevõtjatel on raske aru saada, kas tegemist on pakettreisiga või seotud
reisikorraldusteenustega või hoopis üksikute reisiteenustega (viimase puhul direktiiv ei kohaldu), siis
on ettevõtjatel ka raske aru saada, kas ja millise standardinfo teabelehe nad reisijale esitama peavad.
Samuti on standardinfo teabelehtede kontseptsioon reisijate jaoks keeruline.
41. Millised olid pärast COVID-19 puhangut 2020. aasta veebruaris/märtsis ja COVID-19 tervisekriisi
kontekstis peamised probleemid, millega pakettreisiga reisijad enne pakettreisi algust või selle ajal
kokku puutusid, kui üldse?
X Korraldaja/vahendajaga oli raske ühendust võtta / suhelda, sest korraldaja /vahendaja ei vastanud
e-kirjadele või telefonikõnedele või büroo oli suletud.
- Ametlike reisisoovituste ja tervisega seotud otsuste suured erinevused koduriigis, sihtriigis või
transiidiriikides ning nende kiire muutumine.
X Kui reisijad soovisid pakettreisilepingu lõpetada ja nõuda selle eest raha tagasi, märkisid
korraldajad/vahendajad, et vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu tühistamise õigus ei kehti
COVID-19 pandeemia olukorras.
- Korraldaja/vahendaja väitis, et vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu tühistamise õigus ei kehti
reisipiirangute või tervisekaitsemeetmete olukorras, nagu karantiini korral päritolukohas.
X Korraldaja/vahendaja nõustus tühistamisega ainult juhul, kui reisihoiatuses soovitati reisimist
vältida.
X Korraldaja/vahendaja kehtestas tühistamistasu, kuigi reisijad olid tühistanud lepingu vältimatute ja
erakorraliste asjaolude tõttu.
X Reisijatel oli korraldajatelt/vahendajalt keeruline / ei olnud võimalik tagasimakset saada.
- Korraldaja suunas reisijad vahendaja juurde, kelle kaudu nad olid pakettreisi ostnud, kuid vahendaja
suunas nad tagasi korraldaja juurde, või vastupidi.
- Reisijatele anti vautšer/kreeditarve, kuigi nad oleksid eelistanud tagasimakset.
- Muud probleemid.
- Probleeme ei olnud.
41a. Palun täpsustage.
Covid-19 puhanguga kaasnes palju ebaselgust reisijate ja reisikorraldajate õigustes.
Alguses esines reisijatel raskusi ettevõtjatega ühenduse saamisel ning vastused reisijatele viibisid.
Vastust vajasid küsimused, kas ja millistel tingimustel on tegemist vältimatute ja erakorraliste
asjaoludega. Esines olukordi, kus ettevõtjad vastasid reisijatele, et tegemist ei ole vältimatute ja
erakorraliste asjaoludega ning nõudsid pakettreisilepingust taganemisel hüvitist.
Viibisid ka tagasimaksed reisijatele. Alguses reisiettevõtjad lootsid, et nad saavad hiljem neid
pakettreise korraldada. Ettevõtjaid kimbutas küsimus, kuidas sellises olukorras hakkama saada.
42. Kas alates 2020. aasta veebruarist on märkimisväärne arv korraldajaid ja/või vahendajaid
läinud pankrotti?
- Jah
X Ei
- Ei oska öelda
43. Kui reisijad lõpetasid lepingu pakettreisi teoks tegemist oluliselt mõjutavate vältimatute ja
erakorraliste asjaolude tõttu, kui sageli korraldajad selle põhjendusega nõustusid ega nõudnud
lõpetamistasu?
X Sageli
- Harva
- Ei oska öelda
(Algul oli see probleemiks, hiljem mitte)
44. Kui korraldajad või reisijad lõpetasid alates 2020. aasta veebruarist pakettreisilepingu
vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu, mis toimus siis enamasti seoses tagasimaksetega?
- Reisijad said täieliku tagasimakse 14 päeva jooksul või lühikese viivitusega (ühe kuu jooksul).
X Reisijad said tagasimakse, kuid pidid ootama kauem kui kuu.
X Reisijad said tagasimakse pärast kaebuse esitamist tarbijaorganisatsioonile / vaidluste kohtuvälise
lahendamise üksusele / Euroopa tarbijakeskusele / avaliku sektori asutusele / kohtule /
ombudsmanile / muule isikule.
X Reisijad said tagasimakse asemel sama väärtusega vautšeri ja nad kasutasid seda alternatiivseks
reisiks või said lõpuks raha tagasi.
- Reisijad said sama väärtusega vautšeri, kuid ei kasutanud seda enne aegumiskuupäeva
alternatiivseks reisiks ja ootavad endiselt raha tagasi maksmist.
- Reisijad said sama väärtusega vautšeri, kuid ei kasutanud seda alternatiivseks reisiks enne
aegumiskuupäeva; ettevõtja raha tagasi ei maksnud ja teatas, et tal ei ole reisijate ees enam
kohustusi.
- Reisijad ei saanud raha tagasi või said seda märkimisväärse hilinemisega, kuna korraldaja ja
vahendaja ei suutnud kokku leppida, kumb tagasimaksmise eest vastutab.
- Paljud reisijad ootavad endiselt raha tagasi maksmist.
- Muud olukorrad.
44a. Palun täpsustage
Covid-19 puhangu järgselt valitses reisikorraldajate ja reisijate seas segadus, kuid see lahenes paari
kuuga. Palju segadust esines ka reisitasude tagasimaksetega. Reisikorraldajad olid reisitasude
tagasimaksete tegemisega viivituses ja reisijad pidid neid tagasimakseid ootama. Alternatiivina pakuti
reisijatele võimalust vautšerile, et hiljem reisile minna või vautšeri kasutamata jätmise korral reisitasu
tagasi saada. Samas esines ka olukordasid, kuid reisijad pidid oma õiguste kaitseks vastava instantsi
poole pöörduma.
IV. LISAKÜSIMUSED AVALIKU SEKTORI ASUTUSTELE
45. Millised olid ajavahemikul 2018-2019 kõige levinumad probleemid pakettreiside direktiivi
täitmise tagamisel?
Peamised probleemid seisnesid selles, et regulatsioonist oli raske aru saada. Need raskused seisnesid
ennekõike kohaldamisalast (kelle suhtes regulatsioon kohaldub) ja mõistetest (pakettreis, seotud
reisikorraldusteenused ja muu turismiteenus) arusaamises. Samuti kohaldamisala ning pakettreisi ja
seotud reisikorraldusteenuste välistuste rakendumist. Peamiselt tekkisid ettevõtjatel küsimused, kas
need teenused, mida pakutakse ja müüakse, on reisiteenused direktiivi tähenduses ning kas neid
pakkudes ja müües moodustub nendest pakettreis või seotud reisikorraldusteenused. Kohaldamisala
välistustega seotud küsimused seisnesid selliste mõistete nagu „piiratud arv“ reisijate ja üldlepingu
tõlgendamises. Samuti pakettreisi ja seotud reisikorraldusteenuste välistuses, mille puhul tuleb
hinnata, kas muu turismiteenus moodustab olulise tunnuse või mitte.
46. Millised olid alates 2020. aasta veebruarist kõige levinumad probleemid pakettreiside direktiivi
täitmise tagamisel?
2020. aasta veebruarist kerkisid esile küsimused, mis puudutasid taganemise õigust vääramatu jõu
olukorras. Esiteks, kas tegemist on vältimatute ja erakorraliste asjaoludega direktiivi tähenduses ning
millele tuginedes saab öelda, et on. Teiseks, taganemise tähtaeg. Direktiiv ei anna vastust sellele, millal
(kui palju aega enne reisi) võib reisija vältimatute ja erakorraliste asjaoludele tuginedes
pakettreisilepingust enne reisi algust taganeda. Vääramatu jõu olukorrast tingituna oli küsimusi ka
maksete tagastamisest (tähtaeg) ning ettevõtjate kohustuste ulatus (nt kes vastutab, kui reis katkes
reisijast tuleneval põhjusel, nt covidisse haigestumine reisi jooksul).
47. Kas teatavad probleemid on seotud teatavat liiki ettevõtjatega (nt reisikorraldajad,
veebipõhised või -välised reisibürood, transporditeenuse osutajad jne)? Palun täpsustage.
Need küsimused tõusetusid reisikorraldajatega. Samas tõusetus neid küsimusi ka teiste ettevõtjatega,
näiteks reisijad ei saanud veebipõhiste büroodega kontakti ega tasutud rahasid tagasi.
48. Kas väljaspool EMPd asutatud korraldajate puhul esines täitmise tagamisel spetsiifilisi
probleeme? Kui jah, siis palun täpsustage
Ei esinenud
49. Milliseid meetmeid olete võtnud tagamaks, et reisijad saavad tühistatud pakettreiside eest
tagasimakseid a) seoses Thomas Cooki maksejõuetusega ja b) seoses COVID-19ga?
a) Thomas Cook’i maksejõuetus meie turgu otseselt ei puudutanud.
b) Covid-19 pandeemia järgselt oli reisijate ja reisiettevõtjate teavitusel väga tähtis roll. Näiteks
reisijate peamised küsimused seisnesid selles, kas neil on õigus tasutud reisitasu tagasi saada. Samas
soovitasime neil ka alternatiive (näiteks vautšerite vastu võtmist) kaaluda. Kui direktiiviga ette nähtud
nõudeid ja reegleid ei täidetud, viis Tehnilise Järelevalve ja Tarbijakaitse Amet läbi ka riikliku
järelevalvemenetluse selgitamaks reisijate õigusi ja reisiettevõtjate kohustusi. Näiteks reisitasu
tagastamise kohustust. Lisaks riiklikud toetused, käendused, laenud ettevõtetele, maksuvõlgade
ajatamised.
50. Millises summas riigiabikavasid võttis Teie riigi valitsus kasutusele tagamaks, et reisijad saavad
a) seoses Thomas Cooki maksejõuetusega ja b) seoses COVID19ga tühistatud pakettreiside eest
tagasimakse
a) Thomas Cook’i maksejõuetus meie turgu otseselt ei puudutanud.
b) Seoses pandeemiaga pakkus Eesti reisiettevõtetele tuge otsetoetuste (2020-2021. a summas ca 8
mln eurot) ja palgatoetuste näol, samuti oli reisiettevõtjatel võimalik saada KredEx-ist
soodustingimustel laene ja käendusi. Lisaks julgustati vautšerite kasutamist, kuid seda kooskõlas PTD-
ga ning vaid tingimusel, et reisija sellega nõustus.
51. Kas riiklikud ametiasutused, kes vastutavad pakettreiside direktiivist ja reisijate õigusi
käsitlevatest määrustest tulenevate õiguste tagamise eest, teevad koostööd, et tagada mõlema
õigusakti tõhus täitmise tagamine? Palun täpsustage.
Jah, Eestis on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ühteagu nii PTD kontaktpunkt kui ka reisijate
transpordivaldkonna õigusi jõustav asutus (NEB).
Eesti seisukohad pakettreiside direktiivi avaliku konsultatsiooni kohta
Euroopa Komisjon algatas 15. veebruaril 2022. aastal avaliku konsultatsiooni pakettreisidega seonduva EL
õigusnormide ülevaatamiseks. Pandeemiast tekkinud kriis ja sellest tingitud pakettreiside ja seotud
reisikorralduste direktiivi (EL) 2015/2302 kohaldamise raskused on tõstatanud küsimusi direktiivi
ajakohasusest ja sobivusest kriisitingimustes. Lisaks, kuna tegemist on võrdlemisi uue direktiiviga, mis jõustus
alles 2018. aasta 1. juulil, siis üks konsultatsiooni eesmärke on hinnata ka direktiivi toimivust ning viia sisse
võimalikud vigade parandused.
Seisukohtades toome välja järgmist:
1. Eesti toetab pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiivi avamist muudatusteks, tagamaks
suurem selgus kõikidele osapooltele. Muuhulgas toetame lahendust, mille kohaselt lihtsustatakse
pakettreisi käsitust ja direktiivist jääksid välja seotud reisikorraldusteenused või alternatiivselt
täpsustatakse seotud reisikorraldusteenuste moodustumise kriteeriume.
2. Toetame taganemisõiguse reeglite täpsustamist, kuid ei pea vajalikuks reguleerida ametlike
reisihoiatuste tagajärgi ning õiguslikku tähendust vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõendamisel.
3. Eesti hinnangul peab olema tagatud mõistlik tasakaal tarbijate ning ettevõtjate huvide vahel, et säiliks
reisivaldkonna ettevõtete jätkusuutlikkus. Eelkõige võiks tagasimaksete tegemine tühistatud
pakettreiside eest erakorralistes olukordades olla paindlikum, mida on võimalik saavutada näiteks
maksetähtaja pikendamisega või lubades ajutiselt tagasimaksete tegemist tagatisega kaetud vautšeri
kujul. Oleme valmis kaaluma ka tarbijakaitsenormide ühtlustamist seoses transporditeenuste ja
pakettreiside tühistamise ja tagasimaksete tegemise tähtaegadega erakorralistes olukordades.
4. Eesti ei pea vajalikuks direktiivis seada reisiettevõtetele piiranguid reisijatelt ettemaksude võtmiseks.
5. Oleme seisukohal, et ka edaspidi peaks üks ettevõtja vastutama korraldajana pakettreisi kui terviku
teenuste eest, see on ka tarbija jaoks kõige sobilikum lahendus. Me ei pea vajalikuks ette näha tarbijale
eraldi nõudeõigust iga teenuse osutaja vastu ning ei pea vajalikuks ka maksejõuetusvastase kaitse
laiendamist teistele teenuseosutajatele.
6. Oleme seisukohal, et reisijatele pakutav maksejõuetusvastane kaitse peab olema piisav ja tõhus.
Saame toetada maksejõuetusvastase kaitse nõuete suuremat ühtlustamist Euroopa Liidu tasandil,
kuid liikmesriikidel peaks säilima otsustusõigus maksejõuetusvastase kaitse süsteemi siseriiklikus
korraldamises ning samuti selles, kas reisikorraldajatele seada kutsealase vastutuskindlustuse
nõudeid.
7. Eesti hinnangul vajab võimaliku kriisifondi loomise idee põhjalikumat analüüsi, hindamaks, kas
loodava uue mehhanismaga kaasnevad kulud kaaluvad üles tekkivad eelised.
8. Toetame lähenemist, et karistused peavad olema piisavad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning
direktiiv ei peaks liikmesriigile sätestama kohustust siduda rahatrahvi ettevõtja käibega. Euroopa Liidu
liikmesriikidele tuleb tagada ulatuslik paindlikkus karistuse liigi, määra ja menetluse osas.