dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. mai 2022
Viit
24.1-1/2022/2133-2
Registreeritud
2. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
Toimik
24.1-1/2022
Vastutaja
Evelin Kuuse (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎24.1-120222133-2 02.05.2022 Väljaminev kiri.asice2540 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 22.03.2022 nr 2-5/22-00637, 12.8/22- [email protected] 0158/-1T Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Meie 02.05.2022 nr 24.1-1/2022/2133-2 Eesti seisukohad pakettreiside direktiivi avaliku konsultatsiooni kohta Esitame Eesti seisukohad pakettreiside direktiivi avaliku konsultatsiooni kohta Vabariigi Valitsuse istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) Seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad pakettreiside direktiivi avaliku konsultatsiooni kohta“; 2) Protokolliline otsus; 3) Lisa 1 Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel; 4) Lisa 2 Avaliku konsultatsiooni vastused. Evelin Kuuse 625 6353 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU ....... VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja ..…mai 2022 nr Eesti seisukohad pakettreiside direktiivi avaliku konsultatsiooni kohta 1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad pakettreiside direktiivi avaliku konsultatsiooni kohta: 1.1 Eesti toetab pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiivi avamist muudatusteks, tagamaks suurem selgus kõikidele osapooltele. Muuhulgas toetame lahendust, mille kohaselt lihtsustatakse pakettreisi käsitust ja direktiivist jääksid välja seotud reisikorraldusteenused või alternatiivselt täpsustatakse seotud reisikorraldusteenuste moodustumise kriteeriume. 1.2 Toetame taganemisõiguse reeglite täpsustamist, kuid ei pea vajalikuks reguleerida ametlike reisihoiatuste tagajärgi ning õiguslikku tähendust vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõendamisel. 1.3 Eesti hinnangul peab olema tagatud mõistlik tasakaal tarbijate ning ettevõtjate huvide vahel, et säiliks reisivaldkonna ettevõtete jätkusuutlikkus. Eelkõige võiks tagasimaksete tegemine tühistatud pakettreiside eest erakorralistes olukordades olla paindlikum, mida on võimalik saavutada näiteks maksetähtaja pikendamisega või lubades ajutiselt tagasimaksete tegemist tagatisega kaetud vautšeri kujul. Oleme valmis kaaluma ka tarbijakaitsenormide ühtlustamist seoses transporditeenuste ja pakettreiside tühistamise ja tagasimaksete tegemise tähtaegadega erakorralistes olukordades. 1.4 Eesti ei pea vajalikuks direktiivis seada reisiettevõtetele piiranguid reisijatelt ettemaksude võtmiseks. 1.5 Oleme seisukohal, et ka edaspidi peaks üks ettevõtja vastutama korraldajana pakettreisi kui terviku teenuste eest, see on ka tarbija jaoks kõige sobilikum lahendus. Me ei pea vajalikuks ette näha tarbijale eraldi nõudeõigust iga teenuse osutaja vastu ning ei pea vajalikuks ka maksejõuetusvastase kaitse laiendamist teistele teenuseosutajatele. 1.6 Oleme seisukohal, et reisijatele pakutav maksejõuetusvastane kaitse peab olema piisav ja tõhus. Saame toetada maksejõuetusvastase kaitse nõuete suuremat ühtlustamist Euroopa Liidu tasandil, kuid liikmesriikidel peaks säilima otsustusõigus maksejõuetusvastase kaitse süsteemi siseriiklikus korraldamises ning samuti selles, kas reisikorraldajatele seada kutsealase vastutuskindlustuse nõudeid. 1.7 Eesti hinnangul vajab võimaliku kriisifondi loomise idee põhjalikumat analüüsi, hindamaks, kas loodava uue mehhanismaga kaasnevad kulud kaaluvad üles tekkivad eelised. 1.8 Toetame lähenemist, et karistused peavad olema piisavad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning direktiiv ei peaks liikmesriigile sätestama kohustust siduda rahatrahvi ettevõtja käibega. Euroopa Liidu liikmesriikidele tuleb tagada ulatuslik paindlikkus karistuse liigi, määra ja menetluse osas. 2 Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3 Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud teatis ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär SELETUSKIRI Eesti seisukohad pakettreiside direktiivi avaliku konsultatsiooni kohta Sissejuhatus Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) algatas 15. veebruaril 2022. aastal avaliku konsultatsiooni pakettreisidega seonduva EL õigusnormide ülevaatamiseks. Pandeemiast tekkinud kriis ja sellest tingitud pakettreiside ja seotud reisikorralduste direktiivi (EL) 2015/23021 (edaspidi PTD) kohaldamise raskused on tõstatanud küsimusi direktiivi ajakohasusest ja sobivusest kriisitingimustes. Lisaks, kuna tegemist on võrdlemisi uue direktiiviga, mis jõustus alles 2018. aasta 1. juulil, siis üks konsultatsiooni eesmärke on hinnata ka direktiivi toimivust ning viia sisse võimalikud vigade parandused. COVID-19 pandeemia tõi kaasa rahvusvahelise turismi peaaegu täieliku seiskumise. Turismisektor on pandeemia perioodil olnud üks enim mõjutatud valdkondi: olukorra volatiilsus ja piirangud paljudes turismisihtkohtades viisid tarbijad reisi- ja puhkusekavade tühistamise, edasi lükkamise või muutmiseni. Tarbijad ei suutnud oma õiguseid jõustada, samal ajal kui turismiteenuste pakkujad, mh lennuettevõtjad ei saanud piirangute tõttu oma äritegevust jätkata, turismiteenuseid osutada ning sattusid likviidsusraskustesse. 2021. aasta alguses esitas komisjon PTD kohaldamise aruande2, milles käsitleti pandeemia vaates ja laiemalt PTD rakendamisega seonduvaid probleeme. Aruandes leiti, et probleeme on nii kohaldamisala mõistmisega (nt ebamäärane kohaldamisala, peamiste mõistete ebaselgus) kui mitmete kohustuste täitmisega, sh ka maksejõuetusvastase kaitse nõuete jõustamisega, mistõttu tarbijate õigused ei pruugi olla piisavalt tagatud. Eeltoodust tulenevalt on komisjon oma Tarbijakaitse tegevuskavas ette näinud direktiivi põhjaliku hindamise, sh mõjuhinnangu läbiviimise, mille tulemusel teha konkreetsemad ettepanekud võimalike puuduste kõrvaldamiseks. Komisjon võtab arvesse ka muid uuringuid ja aruandeid, nt Euroopa Kontrollikoja 29. juunil 2021. a avaldatud eriaruannet „Lennureisijate õigused COVID-19 pandeemia ajal“3 toodut ning hindab võimalusi erinevate transpordivaldkondade EL määrustes käsitletud reisijate õigusi ühtlustada. Avalikule konsultatsioonile vastamisel on lähtutud järgmistest Eesti seisukohtadest: - Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022–2023 (heaks kiidetud 2. detsembri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil); - Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (kinnitatud 15. juuli 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil); - Eesti seisukohad Euroopa Liidu COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisist väljumise tegevuskava ja majanduse taaskäivitamise kava kohta riigipeade ja valitsusjuhtide videokonverentsil (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2020. a istungil); - Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, õigluse ja läbipaistvuse edendamine veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a istungil); 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32015L2302 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0090&from=EN 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021SA0015(01) - Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise, mis käsitleb pakettreiside regulatsiooni digiajastusse viimist, ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi pakettreiside ja toetatud reisikorraldusteenuste kohta, eelnõu suhtes (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse istungil 19. septembril 2013. aastal ja 14. oktoobri 2013.a Riigikogu EL asjade komisjoni istungil); - Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/6/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL, et ajakohastada ELi tarbijakaitse-eeskirju ja paremini tagada nende täitmine, kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 31. mai. 2018. a istungil); - Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Uus ringmajanduse tegevuskava puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2020. a istungil); - Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ kohta (heaks kiidetud Valitsuskabineti 4. juuni 2020. a istungil); - 20.5.2020 EL turismiministrite videokohtumise materjalid (heaks kiidetud Koordinatsioonikogu 20. mai 2020.a istungil); - Eesti seisukohad Euroopa tarbijakaitse tegevuskava kohta (heaks kiidetud Koordinatsioonikogu 6. jaanuari 2021.a istungil); - 29.4.2020 informaalse EL transpordiministrite videosilla seisukohad (heaks kiidetud Koordinatsioonikogu 22. aprilli 2020. a istungil). Euroopa Komisjon plaanib esitada õigusakti eelnõu 2022. aasta tööprogrammi järgselt IV kvartalis. Avalikule konsultatsioonile vastamise tähtaeg on 10. mai 2022. a. Koostajad Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna turisminõunik Kati Kikas ([email protected]; 6256 328) ja Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin Kuuse ([email protected]; 6256 353). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Kristi Talving. Sisukokkuvõte Avaliku konsultatsiooni eesmärk on saada sidusrühmade tagasisidet direktiivi senise rakendumise kohta, eriti COVID-19 pandeemia valguses, ning põhjaliku hindamise tulemusel viia vajadusel PTD-sse sisse konkreetsed muudatused. Küsimusi on tekitanud PTD toimimine COVID-19 pandeemias ja tulevikku vaatavalt ka muudes sarnastes kriisiolukordades. PTD eesmärk on tagada kõrgel tasemel tarbijakaitse. Selleks, et säiliksid nii ettevõtlus kui töökohad ka pärast kriisi, on vaja aga paindlikumaid lahendusi. Seega peab PTD-d kohandama, et olla taolisteks olukordadeks tulevikus paremini ettevalmistunud. PTD on suunatud reisija ja reisiettevõtja lepinguliste suhete reguleerimisele pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenustega seoses. Uus PTD (2018) toetub varasema direktiiviga määratud pakettreiside regulatsioonile, kuid laiendab tarbijakaitse taset eelkõige seoses üksikute reisiteenuste koos ostmisega, tuues sisse ka erinevad veebipõhised broneerimismudelid. Pakettreisi mõiste muudeti uue PTD-ga laiemaks, muuhulgas toodi selle alla ka reisija enda poolt üksikutest reisiteenustest kokku pandud reisiteenuste kogumid (nt teenuste lisamine ühte ostukorvi ja nende eest koos maksmine) ning reisija poolt eri ettevõtjatelt valitud üksikud reisiteenused (läbiklikitav ehk click-through mudel). Uuena laiendati PTD kaitseala ka seotud reisikorraldusteenustele, mille kaitsetase on pakettreisidest madalam: - Pakettreis on valmisreis, mis on reisikorraldaja pakutavate eri liiki reisiteenuste kombinatsioon (st lennupiletite ja hotellimajutuse kombinatsioon, kuid mitte näiteks rongi- ja lennupiletite kombinatsioon), aga ka reisija poolt ühes veebipõhises või - välises müügikohas reisi või puhkuse jaoks kokkupandud teenused, kui neil on ühtne või koguhind või on täidetud muud broneerimisega seotud kriteeriumid. Need kriteeriumid osutavad sellele, et eri liiki reisiteenuste vahel on tihe seos, mistõttu PTD näeb nende reiside puhuks reisijale ette täieliku kaitse. - Seotud reisikorraldusteenus on kahe või enama reisiteenuse (nt lennu- või rongireisi ja lisaks hotellimajutuse või vastupidi) eraldi valimine ja eraldi maksmine müügikoha ühekordsel külastamisel, mille tulemusel sõlmitakse eraldi lepingud erinevate teenuste osutajatega (ehk sisuliselt üksikute reisiteenuste ostmine ühest kohast). Samuti on tegemist seotud reisikorraldusteenusega juhul, kui ettevõtja pakub sihipärasel viisil teise ettevõtja reisiteenust ja see ostetakse 24 tunni jooksul. Esile tuleb tuua, et PTD pakub seotud reisikorraldusteenuste puhul pakettreisidega võrreldes vähem kaitset. COVID-19 pandeemia tõttu peatus peaaegu täielikult tarbijate reisimine ning reisiettevõtjate majandustegevus. Pandeemia ohjeldamiseks võetud meetmed (reisipiirangud, transpordiühenduste katkemised, täiendavad reisimisega seonduvad nõuded) nii riikide tasandil kui ka globaalselt on turismi tõsiselt mõjutanud. See tõi kaasa arvukad reiside tühistamised, edasilükkamised või muutmised tarbijate poolt ning reisiettevõtetele ulatusliku käibelanguse ja käibe puudumise, seades ettevõtted suurtesse raskustesse oma PTD-st tulenevate kohustuste täitmisel (eelkõige reisitasude tagastamisel). Olukorras, kus tagasimakseid kõigile pandeemiast mõjutatud reisijatele tuli teha ettenähtud 14 kalendripäeva jooksul, saamata seejuures sissetulekut uutest broneeringutest, ei suutnud reisiettevõtjad teenuseid osutada ning sattusid likviidsusraskustesse või muutusid koguni maksejõuetuks. Sama trendi oli näha ka lennuettevõtjate puhul – lendude masstühistamiste tõttu oli lennuettevõtjail äärmiselt keeruline täita oma kohustusi maksete tagastamiseks ettenähtud aja jooksul. Tarbijatele tõi see omakorda kaasa raskusi oma õiguste jõustamisel ning nad pidid tagasimakseid ootama ettenähtust kauem. Euroopa Liit ja liikmesriigid on pandeemiale reageerinud mitmete meetmetega nii tarbijate abistamiseks kui ka turismitööstuse toetamiseks, eelkõige ettevõtetele pakutavate laenude, käenduste ja otsetoetuste näol, aga samuti lubades reisitasu tagastamise asemel pakkuda asemele vautšereid. Vautšerid on seejuures lubatud vaid reisija nõusolekul, kuna PTD annab reisijale õiguse saada reisitasu tagastamise rahas. Liikmesriikide, kes reisija sellesisulisest õigusest kõrvale jätsid, lubades teenuseosutajatel asendada rahalise hüvitamise kohustuse vautšeri näol, suhtes alustas komisjon rikkumismenetlusi, mis osaliselt kestavad veel tänaseni. Eesti pakkus reisiettevõtetele tuge otsetoetuste, laenude ja käenduste näol ning vautšerite kasutamist julgustati, kuid seda kooskõlas PTD-ga ning vaid tingimusel, et reisija sellega nõustus. Konsultatsiooni ülesehitus on järgmine: I. Küsimused kõigile vastajatele; II. Lisaküsimused reisiteenuseid kasutavatele üksikisikutele; III. Lisaküsimused tarbijaorganisatsioonidele ja avaliku sektori asutustele; IV. Lisaküsimused avaliku sektori asutustele; V. Lisaküsimused ettevõtjatele ja nende organisatsioonidele; VI. Lisaküsimused maksejõuetuse korral kaitse andjatele. Eesti seisukohtade koostamine on vajalik küsimustiku I. osale vastamiseks. Küsimused puudutavad direktiivi kohaldamisala, sealjuures millised teenused peaksid jääma direktiivi kaitsealasse. Samuti soovitakse teavet sidusgruppide senistest kogemustest ja rakendamise probleemidest, seejuures eriti COVID-19 kriisi valguses. Küsimused seonduvad veel osapoolte õiguste ja kohustuste täpsustamisega, maksejõuetusvastase kaitse süsteemi parendamisega ning tarbijate õiguste parema jõustamisega, sealhulgas transpordivaldkonna määrustega reisijatele antud õiguste ühtlustamisega jne. Eesti huvi on, et tagatud oleks nii kõrge tasemega tarbijakaitse kui ka ettevõtete elujõulisus ja paindlikud lahendused. Eesti vaates on turismisektoris tegutsevatest ettevõtetest suur osa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad, iga ettevõtetele lisanduv koormus teeb sektoris jätkamise keerulisemaks ning hoogustab pankrotte. Tarbijale tähendab see, et reisikorraldajate mitmekesisus võib väheneda. Ettevõtjad on MKMile antud tagasisides välja toonud, et teatud kohustused on liiga koormavad, eriti tagasimaksete lühike tähtaeg kriisiolukorras. Peame mõistlikuks, et reisiettevõtjate rahalised kohustused ja vastutus erakorralistes olukordades vaadatakse üle ja tagatakse senisest suurem tasakaal ja vajalik paindlikkus. Samuti peame oluliseks, et PTD arvestaks sektoris levinud äripraktikaid ja turusuundumusi. Näiteks pakettreisi ja seotud reisikorraldusteenuste mõisted uues PTD-s on keerulised ning raskesti mõistetavad, mistõttu ei ole PTD piisavalt hästi praktikas rakendunud. Seetõttu on oluline üle vaadata kogu kohaldamisala (pakettreis, seotud reisikorraldusteenus, muu turismiteenus, erandid), tagamaks nii õigusselgus kui ka nende sisuline rakendatavus teenustele ja tarbijatele, kelle kaitset on vajalik tagada. Hetkel ei saa ettevõtjad ega tarbijad hästi aru, millised teenused/ärimudelid on direktiivi kaitsealas ja miks, see omakorda ei aita aga tagada PTD eesmärki pakkuda tarbijatele suuremat kindlustunnet reiside ostmisel. Samuti on Eesti ettevõtjad välja toonud murekoha, et PTD laieneb algselt reisikorraldajatele ja -vahendajatele suunatud raamistikust igale turismivaldkonna teenusepakkujale, kes pakub lisateenuseid. Nii näiteks muutuvad reisipakettide koostajaks ka majutusettevõtted, kes hotellis pakuvad majutuse lisateenusena spaateenuseid või rattarenti. Vajadus niivõrd ulatusliku sekkumise järele ei ole selge, samas ettevõtjate jaoks on tegemist arvestatava lisakoormusega. Eurostati4 andmetel moodustasid reisipaketid 2017. a 9% (Eestis: 12%) EL27 elanike kõigist turismireisidest ja turismi kogukulutustest moodustas see umbes 21% (sama osakaal oli ka 2019.a). Keskmiselt kulutasid ELi reisijad EL27 piires 2019. aastal 61 mld eurot ja mujal maailmas 38 mld eurot. Komisjoni tellitud pakettpuhkuste ja reiside turuseire uuringu5 kohaselt 2020. aastal enamik EL27 tarbijatest (81%) usaldas pakettreiside ja reisiteenuste pakkujaid, Eestis oli see näitaja 77%. 83% EL tarbijatest, kes on ostnud reisipakette, on ostnud need 43% juhtudest reisikorraldajate veebilehtede kaudu ja 40% juhtudest isiklikult reisibüroos. Veidi üle poole (53%) on ostnud teenuseid, mis on ettevõtte poolt eelnevalt kombineeritud ja neid pakutakse ühe hinnaga, samas kui 49% on teenused ise valinud pakutavast valikust enne nende 4 Statistics | Eurostat (europa.eu) 5 Market monitoring | European Commission (europa.eu) eest koos tasumist. 30% on valinud pakutavatest teenustest enne nende eest eraldi tasumist. Reisibüroos ostu sooritanud tarbijad maksid reisi eest üldjuhul koguhinna ehk ostsid pakettreisi (82%, Eestis: 80%) ning vähem maksti teenuste eest eraldi (18%, Eestis:7%). Seevastu veebist reisiteenuseid ostnute puhul osteti 55% (Eestis: 58%) juhtudest pakettreis ning 25% (Eestis: 16%) juhtudest osteti seotud reisikorraldusteenused (ostjad valisid teenused küll ühel veebisaidil, kuid maksid iga teenuste eest eraldi) ning 19% (Eestis: 14%) osteti teenuseid ühelt veebisaidil ja klõpsati seejärel veebisaidil oleval lingil, et osta mõni muu teenus teise pakkuja käest). Eelnevast nähtub, et peamiselt on Eesti turul levinud reisilahendused kas ettevõtja poolt pakutud valmisreisid või reisijate poolt kokku pandud reisiteenuste kogumid, mis kvalifitseeruvad pakettreisiks seeläbi, et nende eest tasutakse koos (üks makse, üks ostukorv). Ülejäänud PTD-s nimetatud viisidel reisiteenuste ostmine on pigem harv või tehakse seda väljapoole PTD kaitseala – ostes neid üksikute reisiteenustena kas otse teenuse osutajalt või vahendajalt. COVID-19 kriis on Eesti turismisektorile olnud keeruline. Turismiteenuste eksport oli Eesti Panga andmetel 2021. a 765 mln eurot, mida on 63% (-1,3 mld eurot) vähem kui 2019. a. Tegutsevate reisiettevõtete arv on kriisi ajal vähenenud ca 10% ning sektori käibed kokku on EMTA andmetel võrreldes 2019.a langenud üle 40%, sealjuures on sektori töötajate arv vähenenud umbes kolmandiku. Reisiettevõtjatel raskenes ka PTD kohaselt nõutavaid tagatisi saada, kuna tagatiste andmise tingimused pankades ja kindlustusseltsides karmistusid ja pakkujate arv vähenes. Vajaliku tagatiseta ei tohi reisiettevõte reise müüa. Aastatel 2020-2021 muutus maksejõuetuks 5 reisiettevõtjat. Eesti toetas kriisi ajal reisiettevõtjaid otsetoetustega summas 7,9 mln eurot (2020-2021), samuti oli reisiettevõtjatel võimalik saada SA KredEx-ist soodustingimustel laene ja käendusi. Tegemist on Eesti esialgsete seisukohtadega avalikus konsultatsioonis käsitletud teemade suhtes, mis vajavad tõenäoliselt uuendamist vastava õigusakti eelnõu esitamisel Euroopa Komisjoni poolt. Eesti seisukohad ja nende põhjendused 1.1. Eesti toetab pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiivi avamist muudatusteks, tagamaks suurem selgus kõikidele osapooltele. Muuhulgas toetame lahendust, mille kohaselt lihtsustatakse pakettreisi käsitust ja direktiivist jääksid välja seotud reisikorraldusteenused või alternatiivselt täpsustatakse seotud reisikorraldusteenuste moodustumise kriteeriume. Selgitus: Direktiivi reeglite kohaldamise praktikast nähtub, et teatud direktiivi sätted ei ole üheselt selged, need ei ole praktikas kasutust leidnud või on need keerulised rakendada. Seetõttu tuleks meie hinnangul nii reisijate kui reisiettevõtete huvides kaaluda teatud osas täpsustusi. Täpsustused oleksid vajalikud eelkõige mõistetes. Muuhulgas toetame lahendust, mille kohaselt lihtsustatakse pakettreisi käsitust ja direktiivist jääksid välja seotud reisikorraldusteenused. Alternatiivselt, kui seotud reisikorraldusteenused jäävad ka edaspidi direktiiviga kaetuks, tuleks neid reegleid täpsustada, et neid oleks võimalik praktikas rakendada. Samuti ei pea me vajalikuks PTD-s reguleerida ametlike reisihoiatuste tagajärgi ning õiguslikku tähendust vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõendamisel. Toome järgnevalt mõned peamised tähelepanekud, millele on osundanud ka ettevõtjad. - PTD kohaldamisala on raskesti mõistetav, eelkõige pakettreisi ja seotud reisikorraldusteenuste mõistete keerukuse tõttu, mis tähendab, et ettevõtjatele ei ole selge, kas nende tegevus läheb regulatsiooni alla või mitte ja kui läheb, kas nad tegutsevad reisikorraldajana või seotud reisikorraldusteenuste hõlbustajatena. Segadus tekib põhjusel, et pakettreisi ja seotud reisikorraldusteenuste moodustumiseks on mitmeid erinevaid aluseid ning neid aluseid on raske üksteisest eristada. PTD vastuvõtmisel loodeti, et sel moel kohandatakse pakettreiside reeglid uutele turusuundumustele, mis arvestaksid paremini veebipõhiseid broneerimismudeleid, kuid loodetud kohandumist ei ole meie hinnangul toimunud. - Pakettreisina mõistetakse turul enamasti nii-öelda klassikalisi ettevõtja poolt koostatud valmisreisilahendusi või reisija soovil kokku pandud reise, mida müüakse ühtse või tervikhinnaga (summaarhinnaga). Sellised pakettreisid on turul leidnud aastate jooksul oma koha ning see on ka tuttav ja mõistetav tarbijatele. Muud reisiteenuste kombineerimise viisid, mille puhul ei ole kohe võimalik koheselt veenduda pakettreisi tekkes (reis moodustub alles läbiklikkimise tulemusel või alles 24 h möödumisel esimese reisiteenuse valimisest), on praktikas liiga keerulised ning raskesti mõistetavad kõigile osapooltele (reisija, ettevõtja, järelevalve teostaja), mistõttu turul nende kasutus on vähene. Eelistame, et pakettreisina käsitletaks eelkõige ühte lepingut reisiteenuste osutamiseks sama reisi või puhkuse tarbeks, millest nähtub erinevate reisiteenuste omavaheline seotus. Juhul, kui pakettreis koosneb mitmest erinevast lepingust, siis ühtne või koguhind on oluliseks tunnuseks, mille põhjal saab väita, et tegemist on pakettreisiga. - Seotud reisikorraldusteenuste puhul on praktikas osutunud probleemiks keeruline määratlus ning raskesti eristatavus üksikutest reisiteenustest. See on keeruline mõista nii ettevõtjale endale kui ka tarbijatele, mistõttu ei ole need ka ellu rakendunud. Seotud reisikorralduste moodustumine sõltub ebakindlatest sündmusest tulevikus, nt kas reisija broneerib täiendava reisiteenuse 24 tunni jooksul pärast esimest broneeringut ja seda otse teiselt reisiettevõtjalt. Teine reisiettevõtja peaks sellisel juhul teavitama seotud reisikorraldusteenust hõlbustavat reisiettevõtjat reisijaga lepingu sõlmimisest. Ilma teavituseta ei ole esimesel reisiettevõtjal teavet, et sõlmitud on seotud reisikorraldusteenuste leping. Ettevõtjate tagasiside kohaselt selline infovahetus ei toimi ning isikuandmete kaitse määrusele viidates isikuandmeid ei esitata. Nende keerukuste tõttu eelistatakse seotud reisikorraldusteenuse asemel müüa üksikuid reisiteenuseid. Lisaks on keeruline „müügikoha ühekordse külastamise tingimuse“ sisustamine veebilehtede puhul. Kuna seotud reisikorraldusteenuste osas tarbijatele pakutava kaitse praktiline väärtus on väike, eelistame jätta need teenused PTD-st välja. Alternatiivselt, kui seotud reisikorraldusteenused jäävad ka edaspidi direktiiviga kaetuks, tuleks neid reegleid täpsustada, et neid oleks võimalik praktikas rakendada. - Pakettreis või seotud reisikorraldusteenus saab moodustuda vähemalt kaht eri liiki teenustest järgmisest loetelust: majutusteenus, reisijaveoteenus, autorent või muu turismiteenus. Seejuures on „muu turismiteenus“ määratlemata õigusmõiste, mis on praktikas tekitanud mitmeid küsimusi ning mida tuleks võimaluse korral täpsustada. Seetõttu on raske aru saada, millal moodustub kahest reisiteenusest, kui üks neist on muu turismiteenus, pakettreis või seotud reisikorraldusteenused. Näiteks tuleb hinnata, kas muu turismiteenuse näol on tegemist olulise tunnusega või mitte, samas olulisus on subjektiivne kriteerium ning võib reisija ja reisiettevõtja vaatest olla erinevalt mõistetud, mistõttu oleks kasulik viia sisse vastavad täpsustused. Üks võimalus suurema selguse tagamiseks on see, kui olulise tunnuse olemasolu hindamisel saaks tugineda üksnes rahalisele kriteeriumile (nagu kehtivas PTD üks alternatiiv – 25% reisiteenuste kogumi väärtusest). - Ettevõtjates on tekitanud palju küsimusi majutusasutuste tegevuse kvalifitseerimine reisikorralduseks, selle vajalikkus ja põhjendatus. Nimelt muude turismiteenustega loetakse hõlmatuks ka majutusasutuste kohapealsed lisateenused, muutes majutuspaketid pakettreisiks. Nt rataste renti või ratsutamisvõimalust pakkuvate turismitalude tegevus loetakse seeläbi reisikorraldaja tegevuseks, kuna majutusteenust on kombineeritud mõne muu turismiteenusega. Klassikaliselt on reisikorralduseks peetud ühe ettevõtja (vahendaja) poolset eri reisiteenuste kombineerimist, mille puhul tegelikud teenuseosutajad on erinevad, mis suurendab tarbija jaoks riske, et üks või mitu teenust jääb saamata. Majutusasutuse poolt pakutavate lisateenuste puhul selliseid riske ei esine, kuna kõikide teenuste pakkuja on sama isik. Seetõttu teeme ettepaneku, et majutusettevõtja ei peaks kohapeal enda poolt osutatavate lisateenuste (ehk PTD mõistes „muude turismiteenuste“) tõttu muutuma reisikorraldajaks. 1.2. Toetame taganemisõiguse reeglite täpsustamist, kuid ei pea vajalikuks reguleerida ametlike reisihoiatuste tagajärgi ning õiguslikku tähendust vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõendamisel. Selgitus: Direktiivi reeglite kohaldamise praktikast nähtub, et taganemise õiguse reegleid puudutavad direktiivi sätted ei ole üheselt selged. Näiteks tekkis tarbijatel ja ettevõtjatel korduvalt küsimusi, mis hetkel peaks tarbijal olema õigus lepingust erakorraliste ja vältimatute asjaolude tõttu taganeda[1] – kas igal juhul igal hetkel peale lepingu sõlmimist või vahetumalt enne toimuva pidava reisi toimumist. Samuti, kas arvesse tuleks võtta vastavate asjaolude tõenäosust reisi toimumise ajal. Praegune PTD seda ei reguleeri ja see on tõstatanud Covid-19 valguses palju küsimusi ja probleeme. Taganemise tähtaeg ja reisitasude tasumise kohustus peaks olema nende asjaolude valguses täpsemalt reguleeritud. Siiski ei pea me ei pea vajalikuks PTD-s reguleerida ametlike reisihoiatuste tagajärgi ning õiguslikku tähendust vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõendamisel. Peame mõistlikuks säilitada tõendamise küsimustes piisav paindlikkus, võimaldades erakorraliste ja vältimatute asjaolude hindamist iga konkreetse juhtumi valguses. Ka kehtiv PTD selliseid norme ei sisalda. Iseenesest on ametlikud reisihoiatused üks objektiivseid asjaolusid, tõendamaks erakorraliste ja vältimatute asjaolude hindamist, ning seda on pakettreisilepingute varasema regulatsiooni puhul kinnitanud ka Riigikohus (3-2-1-75-16 p 27), kuid säilima peaks võimalus vastavate asjaolude tõendamiseks ka muul viisil. Sätestades kindla tähenduse vaid liikmesriikide asjakohaste asutuste poolt antud hoiatusele, võib see viia olukorrani, kus hakatakse praktikas seda käsitlema kui üldreeglit, keeldudes põhjendamatult tarbija esitatud nõuete täitmisest muudel põhjendatud juhtudel. Arvesse tuleb võtta, et eri riikide hoiatused võivad erineda ning konkreetse lepingulise suhte puhul tuleb hinnata kõiki asjaolusid kogumis. 1.3 Eesti hinnangul peab olema tagatud mõistlik tasakaal tarbijate ning ettevõtjate huvide vahel, et säiliks reisivaldkonna ettevõtete jätkusuutlikkus. Eelkõige võiks tagasimaksete tegemine tühistatud pakettreiside eest erakorralistes olukordades olla paindlikum, mida on võimalik saavutada näiteks maksetähtaja pikendamisega või lubades ajutiselt [1] Pakettreisidirektiivi artiklil 12 tõlgenduse saamiseks on ka Saksamaa esimese astme kohus esitanud eelotsusetaotluse Euroopa Kohtule (Kohtuasi C-776/21). tagasimaksete tegemist tagatisega kaetud vautšeri kujul. Oleme valmis kaaluma ka tarbijakaitsenormide ühtlustamist seoses transporditeenuste ja pakettreiside tühistamise ja tagasimaksete tegemise tähtaegadega erakorralistes olukordades. Selgitus: Oluline on tagada tasakaal tarbijate ja ettevõtjate huvide vahel ning vältida ettevõtjate sattumist maksejõuetuse olukorda, mis omakorda võiks kahjustada ka tarbijate majanduslikke huve. Kuigi COVID-19 pandeemia kujutas endas midagi varasemalt olematut ning võimaldas juhtida tähelepanu kehtiva PTD võimalikele kitsaskohtadele, tuleks direktiivi võimalikke muudatusi kaaludes arvesse võtta, et erakorralisi olukordi võib olla erinevaid, ning seetõttu peaksid reeglid olema piisavalt universaalsed, et sobituda erinevate võimalike olukordadega. Senine kogemus COVID-19 kriisis on välja toonud suurima kitsaskoha ettevõtja kohustustes eelkõige just erakorralistes ja vältimatutes olukordades. Nimelt lasub reisiettevõtjal kohustus tagastada tühistatud reiside eest saadud maksed kõigile tarbijaile 14 päeva jooksul. See tähendab, et tarbijatele tuli tagastada tühistatud pakettreisi täishind kui ka nende osamaksed, olenevalt sellest, kui palju oli reisi eest tasutud, samas kui ettevõtjal puudus võimalus saada tagasi tegelikele teenuseosutajatele juba edastatud maksed (majutusasutused, lennuettevõtjad jne). Reisiettevõtjad seisid silmitsi kõikide reiside samaaegse tühistamisega ning neil tuli paari nädala jooksul teha reisijatele makseid miljonites eurodes, võimaluseta pidada kinni kulutusi tehtud tööle või bürookuludele. Lisaks valitses keeruline olukord ka reisijate transpordil ja reisijate tagasitoomisel. Paljude lennuühenduste seiskumise tõttu oli reisiettevõtjail pea võimatu leida vastavaid teenuseosutajaid. Arusaadavalt ei olnud ja ole ka tulevikus selline kohustus ülemaailmse kriisi olukorras ettevõtjaile jõukohane ega proportsionaalne. PTD-s kehtivaid kohustusi suudavad reisikorraldajad täita siis, kui teatud tasemel teenuseosutamine on säilinud, kui aga teenuseosutamine lõppeb, siis puuduvad reisikorraldajal tegelikult võimalused ja vahendid selliste teenuste osutamiseks. Paljud ettevõtjad seisid silmitsi makseraskustega ning esines ka maksejõuetusi. Eestis sattus aastatel 2020-2021 maksejõuetusse viis reisiettevõtjat, mida on võrreldes tavaliste aastatega kordades enam. Leiame, et siinkohal tuleks PTD-s leida paindlikumaid lahendusi reisijatele tühistatud reiside eest makstud maksete tagasimaksmiseks. Sobivad lahendused on näiteks pikendada tagasimaksete perioodi või lubada hüvitisi maksta vautšerina. Vautšer peab sellisel juhul olema tagatisega kaetud ning juhul kui see jääb kehtivusaja saabudes reisija poolt kasutamata, peaks reisijal olema õigus saada raha tagasi. Seetõttu leiame, et tagasimaksete tegemine tühistatud pakettreiside eest erakorralistes olukordades peaks olema mõistlik ja paindlik, seda on võimalik saavutada nt maksetähtaja pikendamisega või lubades ajutiselt tagasimaksete tegemist vautšerina. Samas peavad tarbijate õigused olema piisavalt kaitstud, mistõttu selline vautšer peab olema tagatisega kaetud ning juhul kui see jääb kehtivusaja saabudes reisija poolt kasutamata, peaks reisijal olema õigus saada raha tagasi. Samuti leiame, et võimalikult lihtsad ja ühetaolised reeglid reisijatele tagasimaksete tegemise osas tühistatud transporditeenuste ja pakettreiside eest erakorralises olukorras kogu Euroopa Liidu siseturul on Euroopa tarbijate huvides ja neil oleks lihtsam seista oma õiguste eest (praegu varieeruvad tagasimaaksete tähtajad seitsmest päevast ühe kuuni, pakettreiside puhul on see 14 päeva). Reisijatele tagasimaksete tähtaeg võiks pakettreiside puhul sõltuda pakettreisis sisalduvast transpordivahendist ja vastama tagasimakse tähtajale, mis kehtib asjaomase transpordivahendi eraldiseisvate piletite puhul. Seejuures on oluline, et see tagasimakse tähtaeg oleks mõistlik ja paindlik. Siiski vajab see põhjalikumat analüüsi, kuna pakettreis koosneb mitmetest seotud teenustest ja erinevad tähtajad võivad olla põhjendatud. Samuti ei peaks sel juhul hüvitamise tähtaeg olema lühem kui PTD kehtiv vastav tähtaeg, et reisiettevõtjad ei satuks tänasega võrreldes keerulisemasse olukorda. Seejuures tuleb silmas pidada, et võimalikud tulevased vääramatu jõu olukorrad võivad oluliselt erineda käesolevast COVID-19 pandeemiast, mistõttu iga uue reegli kehtestamist tuleb põhjalikult analüüsida ja see peab võimaldama piisavat paindlikkust, arvestades võimalikke erinevaid asjaolusid. 1.4. Eesti ei pea vajalikuks direktiivis seada reisiettevõtetele piiranguid reisijatelt ettemaksude võtmiseks. Selgitus: Mõistame, et tarbijakaitse vaatest on õigustatud küsimus ettemaksete piiramise osas. Tarbijakaitse eesmärkidel on seda küsimust käsitletud ka üldises tüüptingimuste regulatsioonis (VÕS § 42 lg 3 p 21), mille kohaselt loetakse ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette teise lepingupoole kohustus tasuda ebamõistlikult suur ettemaks enne seda, kui tingimuse kasutaja oma kohustuse täidab. Sellist kaitset on peetud vajalikuks eelkõige selleks, et vältida kohustuse täitmise riski ning teise poole maksejõuetuse riski panemist tarbijale. Samas tuleb arvestada, et pakettreisilepingute puhul on selliste riskide vältimiseks ette nähtud eraldi tagatissüsteem. Samuti tuleb arvestada, et pakettreisilepingute puhul on tavapärane, et tarbija tasub teenuse eest ette ning vähemalt teatud juhtudel on see vajalik selleks, et reisikorraldajal oleks võimalik tasuda oma lepingupartneriteks olevatele teenuse osutajatele. Kui reisiettevõtja peab reisi broneerimisel koheselt ära tasuma ka tegelikele teenuseosutajatele (näiteks lennuettevõtjale), siis reisijatelt võetavate ettemaksude piiramisel oleks reisiettevõtjal keeruline kui mitte võimatu oma majandustegevust vastavalt korraldada (nt võib tekkida vajadus täiendavaks pangalaenuks). Seega tuleb ettemaksu piiramisel arvesse võtta ka konkreetseid turupraktikaid. Kuna tagatise suurus on seotud sellega, millal ja kui suures summas reisiettevõtjale reisitasusid tasuda tuleb, siis püüavad ettevõtjad ise reisitasude tasumise kohustust reguleerida viisil, et reisi broneerimisel tasutakse ettemaks (mingi protsent reisitasust) ja mingi aeg enne reisi algust (näiteks kaks nädalat enne reisi algust) tasutakse ülejäänud osa reisitasust. Seetõttu ei pea me täiendavaid piiranguid siinkohal vajalikuks. 1.5. Oleme seisukohal, et ka edaspidi peaks üks ettevõtja vastutama korraldajana pakettreisi kui terviku teenuste eest, see on ka tarbija jaoks kõige sobilikum lahendus. Me ei pea vajalikuks ette näha tarbijale eraldi nõudeõigust iga teenuse osutaja vastu ning ei pea vajalikuks ka maksejõuetusvastase kaitse laiendamist teistele teenuseosutajatele. Selgitus: Pakettreisi tunnuseks on see, et üks ettevõtja vastutab korraldajana pakettreisi kui terviku teenuste eest. Seda saab lugeda tarbija jaoks kõige soodsamaks ning sobilikumaks lahenduseks, kuna tarbija ei pea esitama erinevaid nõudeid erinevate teenusepakkujate vastu ning seisma silmitsi sellega seonduvate võimalike probleemide ees, muuhulgas tuleb arvestada, et tihti on teenusepakkujate näol tegemist välisriigis asuvate ettevõtjatega. Reisikorraldajal peaksid olema ka piisavad tagatised tarbija nõuete rahuldamiseks. Selline lahendus on sobilik ning me ei pea vajakuks tarbijale eraldi nõudeõiguse sätestamist iga teenuse osutaja vastu. Tarbijal puudub teenuse osutajatega lepinguline suhe ja see tähendaks, et tarbija ja teenuse osutaja vahel tuleks ette näha seaduse alusel tekkiv võlasuhe. Sellise võlasuhte tingimuste määratlemine oleks samas keeruline, võttes arvesse, et teenuse osutajad ja korraldajad on omavahelistes lepingulistes suhetes kokku leppinud tingimustes konkreetse teenuse osutamisel. Muuhulgas võivad sellised lepingud sisaldada erinevaid vastutuse välistamise kokkuleppeid, kohalduva õiguse kokkuleppeid jm, mida pooled on omavahelistes suhetes pidanud sobivaks. Ka ei ole me veendunud, et antud juhul tuleks täiendavalt piirata lepinguvabadust reisikorraldajate ning teenuse osutajate vahelistes suhetes, kus pooltel on võimalik omavahelisi suhteid konkreetsele ärimudelile sobivalt kujundada. Vastavad ettepanekud vajaksid põhjalikumat analüüsi. Kehtiv PTD näeb ette maksejõuetusvastase kaitse kohustuse reisikorraldajale ja teatud juhtudel ka reisivahendajatele (kui reisikorraldaja on asutatud väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda). See on ajalooliselt nii välja kujunenud põhjusel, et reisikorraldaja ärimudel baseerub vahendamisel ja reisikorraldaja ise ei ole tavaliselt teenuste osutaja, mistõttu sellisel juhul kaasnevad reisijale teistsugused riskid kui teenuseid otse tegelikelt teenuseosutajatelt ostes. Hotellidel, lennuettevõtjatel jt paketis sisalduvate teenuste osutajatel on tavaliselt ka vara, mis võimaldab neil hõlpsamini ennetada likviidsusprobleeme või katta tarbijatele tekitatud kahju. Seetõttu on PTD loonud siinkohal reisijatele täiendavaks kindlustustundeks finantstagatised, et reisi ära jäämisel reisikorraldaja maksejõuetuse tõttu on neil võimalik reisitasu tagasi saada tagatise arvelt. Meie hinnangul on olemasolevad tagatise kohustused piisavad ja me ei toeta kohustuse laiendamist teistele teenuseosutajatele. 1.6. Oleme seisukohal, et reisijatele pakutav maksejõuetusvastane kaitse peab olema piisav ja tõhus. Saame toetada maksejõuetusvastase kaitse nõuete suuremat ühtlustamist Euroopa Liidu tasandil, kuid liikmesriikidel peaks säilima otsustusõigus maksejõuetusvastase kaitse süsteemi siseriiklikus korraldamises ning samuti selles, kas reisikorraldajatele seada kutsealase vastutuskindlustuse nõudeid. Selgitus: PTD sätestab riiklike maksejõuetusvastase kaitse süsteemide tõhususe kriteeriumid, kohustades reisikorraldajat tagama reisija maksete osas täieliku finantskaitse (tagatise). PTD kohaselt võivad liikmesriigid ise otsustada, kuidas nad selle kaitse korraldavad. Tavaliselt on kasutusele võetud kas avalik-õiguslikud või eraõiguslikud reisitagatisfondid või individuaalsed süsteemid, mis põhinevad kindlustuslepingutel või pangatagatistel (nt Eestis). Pärast Thomas Cooki maksejõuetust 2019. aastal ja COVID-19 pandeemia olukorras on üles kerkinud küsimused, mis puudutavad lünki maksejõuetuskaitse süsteemis (piiramatud tagatised ei pruugi olla realistlikud) ja kindlustuslahenduste kättesaadavuses. Samuti avaldab tagatissüsteemidele survet rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine. Eriti kriisi ajal ei ole võimalik prognoosida, milline on tegelik tagatise vajadus nt olukorras, kus transpordiühendused katkevad ja reisimine lakkab. Ettevõtjatel on väga keeruline seda prognoosida, samuti on tagatise piisavuse tagamine neis olukordades problemaatiline, kuna väheneb ka tagatiste kättesaadavus (eraturu teenusepakkujad piiravad pakkumist). Leiame, et reisijatele pakutav kaitse peab olema piisav ja tõhus. Siinkohal oleme valmis kaaluma maksejõuetusvastase kaitse nõuete suuremat ühtlustamist ka EL tasemel, näiteks ühtse(ma)te kriteeriumide seadmist või tagatise miinimumnõuetes kokkuleppimist. Võimalikult ühetaolised kriteeriumid lihtsustavad EL siseturul ettevõtete piiriülest tegevust ja tagavad tarbijaile sõltumata nende elukohariigist sarnase kaitse. Samas nende süsteemide siseriiklik korraldus peaks endiselt jääma iga liikmesriigi enda otsustada, et tagada nende sobivus kohapealsete oludega. Samuti ei pea me vajalikuks seada reisikorraldajatele kutsealase vastutuskindlustuse nõudeid, mis hõlmaks näiteks hüvitisnõudeid ja reisiteenuste osutajate asendamise riski. Vastutuskindluse nõue reisisektoris oleks ettevõtlust liigselt piirav, samuti ei pruugi sellised teenused olla paljudele ettevõtetele kättesaadavad ning vähemalt Eestis selliseid teenuseid ei pakuta. 1.7. Eesti hinnangul vajab võimaliku kriisifondi loomise idee põhjalikumat analüüsi, hindamaks, kas loodava uue mehhanismaga kaasnevad kulud kaaluvad üles tekkivad eelised. Selgitus: Avaliku konsultatsiooniga soovib komisjon teada, kas kriisiolukordades (nt üleilmne pandeemia) oleksid vajalikud täiendavad mehhanismid reisijate tagasimaksete tagamiseks. Ühe võimalusena on eri sidusrühmad välja pakkunud kriisifondi idee, mille eesmärk oleks tagada, et reisikorraldajatel on piisavalt likviidsust teha pakettreisiga reisijatele õigeaegseid tagasimakseid vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu toimunud massilise tühistamise korral. Tegemist oleks ennetava meetmega, et hoida ära reisiettevõtja maksejõuetust ning vajadust tagatisi avada. Sellise fondi saaks luua kas EL või liikmesriigi tasandil. Eesti peab oluliseks, et võimaliku fondi idee, selle rakendusmehhanism ja kaasnevad kulud ning saadavad eelised analüüsitaks põhjalikult läbi, enne kui saab kujundada konkreetsema seisukoha. Ettevõtjatelt saadud tagasisidest nähtub, et ettevõtjad ootavad mastaapsetes kriisiolukordades täiendavat tuge EL-i või liikmesriigi poolt ning üheks võimaluseks on ka näiteks EL ülene fond. Fond aitaks ka paremini tarbijate õiguste kaitset tagada, kuna tagatised on oma suuruste ja saamise võimaluste poolest siiski piiratud. Seetõttu leiame, et fondil võivad siin olla eelised hoidmaks ära reisiettevõtete maksejõuetusi sellistes olukordades nagu seda oli COVID-19 pandeemia, kus maksejõuetuste üheks põhjuseks olid ka ettevõtjate PTD-st tulenevad kohustused ja vajaliku paindlikkuse puudumine, mis oleks võimaldanud kohustusi reisijate ees hajutada pikemale ajaperioodile. Oluliselt takistas reisikorraldajatel ettemaksete tagastamist ka lennuettevõtjate käes olevate ettemaksude tagastamata jätmine reisikorraldajatele. Samas toob uue mehhanismi loomine kaasa turuosalistele uued kohustused (nt fondi sissemaksete tegemine, lisanduv halduskoormus ja administreerimise kulud jne), mille kõrval jääb püsima ka ettevõtete täna olemasolev tagatiskohustus. Analüüs peaks siin andma vastuse, kas kaasnevad kulud kaaluvad üles uue mehhanismiga loodavad eelised ja kas turuosalistel on valmidust panustada ning milline oleks soovitav toimimismudel. Analüüs peaks andma ka vastuse sellele, millistel juhtudel kriisifondi mehhanism käivitub ̶ kas see võib käivituda näiteks juhul, kui kriis piirdub ühe liikmesriigiga või on eelduseks, et tegemist on vähemalt EL-i ülese olukorraga, samuti kas selline lisakaitse võiks kohalduda igal ajal ja igas olukorras, kus reisiettevõtja tagatis on olnud ebapiisav. Samuti tuleb vaadata ka iga üksiku ettevõtte tasandit ehk millal on ettevõttel likviidsusraskused ja ta saab fondi poole pöörduda või saavad fondist abi mitte üksikud ettevõtted, vaid liikmesriigid, kes selle vahenditest toetavad omakorda oma riigi ettevõtteid. Euroopa keskmiste reisikorraldajatega võrreldes on Eesti reisikorraldajad väikeettevõtted, kellele võib täiendavate rahaliste kohustuste panemine olla ülejõukäiv. Kui selline fond luua, siis tõenäoliselt oleks seda mõistlikum luua EL tasandil kui igas liikmesriigis eraldi. Väikeste turumahtudega riikides võivad fondi sissemaksed ettevõtja kohta kujuneda protsentuaalselt liiga suureks, et fond saaks olla atraktiivne lahendus. Samuti tuleks analüüsis uurida ka alternatiivseid likviidsust soodustavaid võimalusi, milleks on näiteks suurem paindlikkus ettevõtete kohustustes või kas samaväärselt võiksid hästi toimida ka suunatud riigiabimeetmed konkreetsete kriiside puhul (võrreldav alternatiiv näiteks juhtudel, kui fondi kaudu on abisaajateks liikmesriigid, kes omakorda toetavad oma riigi ettevõtteid). 1.8. Toetame lähenemist, et karistused peavad olema piisavad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning direktiiv ei peaks liikmesriigile sätestama kohustust siduda rahatrahvi ettevõtja käibega. Euroopa Liidu liikmesriikidele tuleb tagada ulatuslik paindlikkus karistuse liigi, määra ja menetluse osas. Selgitus: Komisjon märgib konsultatsiooni küsimustikus, et osa tarbijakaitsedirektiive6 kohustavad liikmesriike kehtestama karistuste kohta konkreetsed eeskirjad, sealhulgas trahvid laiaulatuslike piiriüleste rikkumiste eest, ning määrama kindlaks nende maksimumsuuruse, mis peab olema vähemalt 4% ettevõtja aastakäibest asjaomases liikmesriigis. Märgime, et rahatrahvide sidumine ettevõtja käibega ei ole kooskõlas kehtiva väärteomenetluse seadustikuga. Samuti, arvestades et turismisektoris tegutsevad peamiselt väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad, võib ettevõtja aastakäibest (vähemalt 4%) lähtuv trahvisumma viia reisiettevõtja suure tõenäosusega pankrotti. Nõustume, et siseriiklikus õiguses tuleks sätestada küll trahvide maksimumsumma, kuid see ei peaks olema seotud ettevõtja käibega ega protsendina käibest. Samuti peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus sanktsioneerida vaid teatud raskemaid rikkumisi (ultima ratio põhimõte), s.t et iga rikkumine ei pea olema kohustuslikus korras karistatav. Sanktsioonid tuleks vajadusel ette näha üksnes raskematele rikkumistele, üksnes juriidiliste isikute suhtes ning tagades maksimaalse paindlikkuse sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse osas. Arvamuse saamine Käesolevale konsultatsioonile vastamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pöördunud sisendi saamiseks Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Lisaks paluti sisendit järgmistelt huvigruppidelt: Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Spaaliit, Eesti Maaturism, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Reisibüroode Liit, Tarbijakaitse Liit, Tarbijate koostöökoda, Eesti Pangaliit, Eesti Kindlustusseltside Liit, Tartu ülikooli õigusteaduskond, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut, kohtud, Advokatuur. Huvigruppidest on oma arvamuse andnud Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit, Eesti Spaaliit ja Eesti Hotellide ja Restoranide Liit. Saabunud ettepanekutega on võimaluse korral arvestatud. 6 Nt EL DIREKTIIV (EL) 2019/2161,27. november 2019, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL, et ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende täitmine https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019L2161 Saabunud ettepanekute kaasamise tabel on esitatud Lisas 1. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus. Lisa 1. Kaasamistabel Eesti seisukohtade koostamise juurde pakettreiside direktiivi avaliku konsultatsiooni kohta Sisu Arvestatud/ mittearvestatud Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit 1. Pakettreisina käsitletakse klassikalist pakettreisi. Osaliselt arvestatud, vt seisukohtade Klassikaline pakettreis on reisikorraldaja poolt kahest või p.1.1. Eelistame, et pakettreisina enamast eri liiki reisiteenusest samaks reisiks kokku käsitletaks eelkõige ühte lepingut pandud, ühtse hinna ja ühe lepinguga pakutav reisiteenustereisiteenuste osutamiseks sama reisi kogum. või puhkuse tarbeks, millest nähtub erinevate reisiteenuste omavaheline seotus. Pakettreis võib olla nii ettevõtja poolt pakutav valmisreisilahendus kui ka reisija soovil eelnevalt kokkupandud reisiteenuste kogum. Seejuures võib pakettreis koosneda ka mitmest erinevast lepingust, kui tegemist on ühtse või koguhinnaga müüdava teenuste kogumina (sh nt üks ostukorv). 2. Üksikute reisiteenuste vahendamine reisijatele peaks Arvestatud osaliselt, vt seisukohtade jääma üksikute reisiteenuste vahendamiseks. Kui reisija p 1.1 ning tabeli selgitusi p.1 valikul vahendatakse samaaegselt broneerimissüsteemides sisalduvaid mitmeid eri liiki reisiteenuseid ja sõlmitakse nende vahendamise kohta eraldi lepingud, ei peaks nendest moodustuma pakettreisi ega seotud reisikorraldusteenuste hõlbustamist. 3. Institutsioonid nagu omavahel seotud internetipõhiste Arvestatud osaliselt, vt seisukohtade broneerimistoimingutega pakettreisid ja seotud p 1.1. Sellised reisiteenuste reisikorraldusteenuste hõlbustamine, ei ole eluliselt oma kombineerimise viisid, mille puhul ei kohta leidnud ja need tuleks pakettreiside direktiivist välja ole koheselt võimalik veenduda võtta. pakettreisi tekkes (reis moodustub alles läbiklikkimise tulemusel või alles 24 h möödumisel esimese reisiteenuse valimisest), on praktikas liiga keerulised ning raskesti mõistetavad kõigile osapooltele (reisija, ettevõtja, järelevalve teostaja), mistõttu tarbijate kaitsel need märkimisväärset lisandväärtust ei paku ning teeme ettepaneku need direktiivist välja jätta. Alternatiivselt, kui see ei osutu võimalikuks, tuleks seotud reisikorralduse mõistet täpsustada, et tagada selle rakendamine praktikas. 4. Pakettreiside direktiiv ei ole loodud lahendama Teadmiseks võetud ja osaliselt ülemaailmseid kriise nagu seda oli Covid-kriis. See on arvestatud, vt seisukohtade p. 1.7. loomulik ja mõistetav, sest nii mastaapseid kriisiolukordi ei Kriisifond võib olla lahenduseks osatud ette näha. Reisikorraldajad ja reisiettevõtjad saavad ettevõtjate likviidsusraskuste toime tulla lokaalsete kriiside lahendamisega olukordades leevendamiseks, kuid fondi idee vajab kus äritegevus ei ole peatatud, teenusepakkumine teatud põhjalikumat analüüsi, hindamaks, tasemel ikkagi eksisteerib ja on lubatud! Kui äritegevus ja kas loodava uue mehhanismaga teenusepakkumine on keelatud, turg on suletud nagu seda kaasnevad kulud kaaluvad üles Covid-kriisi ajal oli, ei ole ka reisiettevõtjatel võimalik oma tekkivad eelised. Analüüs peaks kohustusi direktiivis sätestatud mahus täita. Covid-kriis viis andma ka vastuse sellele, millistel paraku mitmete reisiettevõtjate ja reisiteenuste osutajate juhtudel kriisifondi mehhanism tegevuse lõpetamiseni, kellel läbi pankroti, kellel läbi käivitub, kes ja mis tingimustel omanike lisarahastuse. Negatiivseid tagajärgi oli palju, fondist abi saaks taotleda ning kas kadus märkimisväärne osa ettemakseid aga kadus ka turuosalistel (ja täpsemalt kellel) on tuhandeid töökohti. Selliste mastaapsete olukordade valmidus panustada. Samuti tuleks vältimiseks on vaja kriisifondi tarbijate ettemaksude analüüsis uurida ka alternatiivseid tagastamiseks. Kriisifond peaks katma ka lennuvedajate likviidsuse parendamisise võimalusi, tegevuse peatamise ja/või lõpetamise tõttu ettemaksud sh ettevõtjatel lasuvaid kohustusi kaotanud reisijate hüvitised. Covid-kriis näitas kätte, et leevendades. ettemaksude tagastamise üheks peamiseks takistuseks on just lennufirmade käes olevate ettemaksude tagastamata jätmine reisikorraldajatele ja samamoodi ka tarbijatele, kes ostsid pileti otse lennufirmalt. On ilmselge, et sellisteks mastaapseteks eriolukordadeks on vaja lahendust, mis säilitaks ettevõtluse ja töökohad ka pärast kriisi. EL ja/või liikmesriigid peaksid antud olukordades oma kodanikke rahaliselt toetama nii tagasireisi korraldamisel aga ka ettemaksude tagastamisel. Üks võimalik lahendus nendeks olukordadeks on ELi ülene kriisifond. 5. Eesti reisiettevõtjad on oma tavapärastes tingimustes Arvestatud, vt seisukohtade p. 1.4. toimuvas äritegevuses tagatiste hankimistega hakkama Eesti ei toeta ettevõtjatele piirangute saanud. On üksikuid erandjuhtumeid, aga tagatiste nõuded seadmist reisijatelt võetavate on enamasti nõuetekohaselt täidetud. Kehtiv 100% tagatiste ettemaksude osas. nõue on piisav tagamaks tarbijatele vajalikud õigused ja garantiid. Murettekitav on nende ettevõtete käitumine, kes tegutsevad reisiettevõtjatena registreeringut ja tagatist omamata. Me tervitame tõhusat kontrolli registreeritud ettevõtete tegevuse üle, aga turul on märkimisväärne osakaal pakkumisi ka ettevõtjatelt, kes ei ole kuulnud pakettreisi müügi nõuetest ja tagatistest. Meie ettepanek on tõhustada kontrolli eesmärgiga tagada teenusepakkumine üksnes vastavat nõuetekohast registreeringut ja tagatist omavate ettevõtjate poolt. ELi poolsete ettemaksude piiramise ettepanekutega oleme kursis, kuid nii meie kui enamus ELi reisiettevõtjaid sellele ettepanekule toetust ei avada. On tavapärane praktika, et reisiteenuste osutajatele tuleb tasuda kogu reisiteenuse tasu enne teenuse osutamist. Kui reisiettevõtjatel piirataks tarbijatelt ettemaksude võtmist, siis peaksid ettevõtjad hankima lisaks olemasolevale tagatisele ka pangalaenu. Ettemaksude piiramisega tagataks reisijate ettemaksed topelt. Ainus võimalus ettemakseid piirata on teha piirangud kohustuslikuks ka üksikute reisiteenuste osutajatele. Paraku ei ole ELil hooba teha nimetatud piiranguid kohustuslikuks EList väljapool tegutsevatele reisiteenuste osutajatele ja see paneb täiendava rahalise surve alla EL’i reisiettevõtjad. 6. Puutuvalt üld- ja või raamlepingut ning ärireiside Teadmiseks võetud. korraldamist teisele majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule on direktiiv edukalt käima läinud ning selles osas meie liikmetel muudatusettepanekuid kehtiva süsteemi muutmiseks ei ole. Eesti Spaaliit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Samas füüsilises asukohas ja sama juriidilise isiku poolt Arvestatud, vt seisukohtade p 1.1. pakutavad majutusele lisanduvad teenused ei moodusta Toetame lähenemist, et direktiivi mõistes pakettreisi ning majutusele lisateenuseid majutusasutustes kohapeal ettevõtja pakkuvad majutusettevõtted ei käsitleta reisiettevõtjatena. enda poolt osutatavatest lisateenustest ei peaks moodustuma pakettreis. PTD avaliku konsultatsiooni küsimustik 2/2022 Vastused ja valikvastuste puhul valikvastused (X) sinises kirjas. I. KÜSIMUSED KÕIGILE VASTAJATELE Turu areng 1. Miks valivad reisijad reisiteenuste eraldi broneerimise asemel pakettreisi? X Pakettreis säästab reisi kavandamiseks kuluvat aega. X On lihtsam, kui kõik teenused on leitavad ühest müügikohast. X See võimaldab reisijatel minna reisile, mida nad ise ei oleks korraldanud, näiteks eksootiliste kohtade külastamine. - Pakettreisi hind on atraktiivsem. X Pakettreisi puhul on rohkem tagatisi. X Muud põhjused. 1a. Palun täpsustage. Muud põhjused on nt: probleemide korral saab pöörduda ühe ettevõtja poole, mugavus, osade reisijagruppide puhul keelebarjäär või täiendava abi/nõu vajadus 2. Pakettreiside direktiivi eesmärk oli parandada tarbijakaitset ja tagada pakettreiside määratlust laiendades õiglasem konkurents. Kas olete alates 2018. aasta juulist, mil pakettreiside direktiivi hakati kohaldama, täheldanud mõnda järgmistest suundumustest? - Enamik ettevõtjaid nõustus oma (uue) pakettreiside korraldaja rolliga, sealhulgas reisiteenuste kombineerimisel, mida varem ei liigitatud pakettreisideks (või mille puhul see oli ebaselge). - Paljud ettevõtjad muutsid oma ärimudelit/broneerimisprotsesse, et neid ei käsitataks pakettreiside korraldajatena. - Paljud ettevõtjad väidavad, et nad ei korralda pakettreise, kuigi tegelikult nad seda teevad. X Muud täheldatud suundumused. -Ei oska öelda 2a. Palun täpsustage. Ettevõtjatele ei olnud selge, kas nende tegevus läheb regulatsiooni alla või mitte ja kui läheb, kas nad tegutsevad reisikorraldajana või seotud reisikorraldusteenuste hõlbustajatena. Keeruline on vahetegu nii pakettreisi kui seotud reisikorraldusteenuse vahel kui seotud reisikorraldusteenuse ja muude üksikute reisiteenuste vahel. Põhjuseks see, et nende moodustumiseks on mitmeid erinevaid aluseid ning neid aluseid on raske üksteisest eristada. Samuti on raske aru saada, millal moodustub kahest reisiteenusest, millest üks on „muu turismiteenus“, pakettreis või seotud reisikorraldusteenused. Näiteks tuleb hinnata, kas tegemist on iseseisva turismiteenusega ja kas on tegemist reisiteenuste kogumi olulise tunnusega. Samuti on raske aru saada välistustest. 3. Kui hästi on Teie arvates pakettreiside direktiiv kohandatud turusuundumustele, sealhulgas veebipõhise broneerimise ja mobiilseadmete kaudu broneerimise pidev laienemine? - Väga hästi kohandatud - Piisavalt hästi kohandatud X Ei ole hästi kohandatud - Ei oska öelda 3a. Palun kirjeldage põhjuseid ja pakkuge välja lahendus Regulatsiooni kohaldamisalaga (eelkõige peamised mõisted) seonduvad küsimused on teinud PTD kohandumise keerukas. Palju küsimusi on tekkinud seoses online-keskkondadega, sest reeglites on ebaselgust, mistõttu reisijad ei saa hästi aru oma õigustest ja ettevõtjad oma kohustustest. Mõisted nagu pakettreis ja seotud reisikorraldusteenused peavad olema selgemad, rakendatavad ja vastama turusuundumustele. Meie konkreetsemad ettepanekud on toodud järgmiste küsimuste juures. 4. Kas olete täheldanud pärast COVID-19 tervisekriisi algust ja kriisi ajal järgmisi muutusi pakettreisidega seotud äritavades, sealhulgas lepingutingimustes? X Reisijatel on rohkem võimalusi pakettreisi muuta või lõpetada leping tasusid maksmata. - Korraldajad kõhklevad pakettreise pakkumast. - Muud muutused. 4a. Palun esitage soovi korral täiendavaid tähelepanekuid. Reisikorraldajad on muutunud paindlikumaks. Mõisted ja reguleerimisala. Sidusrühmadelt saadud algses tagasisides esitati märkusi pakettreiside direktiivi kohaldamisala ja määratluste kohta, osutades muu hulgas sellele, et teatavates olukordades võib olla keeruline eristada pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid. 5. Pakettreiside direktiivis on pakettreis määratletud kui vähemalt kahe eri liiki reisiteenuse (nt transport ja majutus) kombinatsioon samaks reisiks või puhkuseks juhul, kui on täidetud teatavad kriteeriumid, mis näitavad, et teenused on omavahel tihedalt seotud. Milline on Teie seisukoht pakettreisi praeguse määratluse suhtes? - See peaks jääma samaks. - See peaks sisaldama rohkem reisiteenuste kombinatsioone. X See peaks sisaldama vähem reisiteenuste kombinatsioone. X Seda tuleks selgemaks teha. - Ei oska öelda 5a. Palun esitage soovi korral täiendavaid tähelepanekuid. - muu turismiteenuse mõiste on liiga avar (mitteammendav loetelu) ja ei ole hoomatav, samuti on keeruline hinnata, kas tegemist on eraldiseisva teenusega või osaga muust teenusest. - välistuste kohaldumine sõltub sellest, kas mõne teenuse puhul on tegemist reisiteenuste kogumi olulise osaga. Oluline osa on subjektiivne kriteerium ning reisija ja reisiettevõtja poolt erinevalt mõistetud. Oleks selgem, kui olulise tunnuse olemasolu hindamine toimuks üksnes rahalise kriteeriumi alusel. - majutusasutustes kohapeal pakutavaid lisateenuseid ei peaks käsitlema eraldiseisvate turismiteenustena, vaid need võiksid olla osa majutusteenusest. Nt turismitalus pakutav rattarent või õhtusöögi või spaateenustega majutuspakett. 6. Kas Teie arvates peaks praeguseid määratlusi muutma nii, et ettevõtjate suhtes, kes broneerivad reisijatele sama reisi või puhkuse jaoks erinevaid reisiteenuseid, isegi kui need teenused valitakse ühiselt ühes müügikohas, ei kehti korraldajate vastutus? - Jah, isegi kui valitud reisiteenustel on ühtne või koguhind. X Jah, välja arvatud siis, kui valitud reisiteenustel on ühtne või koguhind. - Jah, kuid ainult personaalselt müüdavate pakettreiside puhul (st mitte veebis broneerimise korral). - Jah, kuid ainult väikeste füüsiliste reisibüroode puhul (st mitte suurte füüsiliste reisibüroode ja veebis broneerimise puhul). - Jah, kuid üksnes selliste veebipõhiste broneeringute puhul, mis vormistatakse ühe ostukorvina. - Jah, kuid ainult siis, kui on esitatud selge teave, et sellistel juhtudel ei ole reisijad kaitstud pakettreise käsitlevate eeskirjadega. - Ei ole nõus 6a. Palun esitage soovi korral täiendavaid tähelepanekuid. Pakettreisina tuleks käsitleda eelkõige ühte lepingut reisiteenuste osutamiseks sama reisi või puhkuse tarbeks, millest nähtub erinevate reisiteenuste omavaheline seotus. Erinevate teenuseosutajate poolt sõlmitavate lepingute puhul saab väita, et tegemist on pakettreisiga eelkõige juhul, kui need ostetakse ühtse või koguhinnaga (nt üks ostukorv). Muudel juhtudel ei peaks olema tegemist pakettreisiga. 7. Kas Teie arvates peaks läbiklikkimise teel broneeritud pakettreisi määratlus jääma samaks või tuleks seda muuta? Läbiklikkimise teel broneeritud pakettreisid (pakettreiside direktiivi artikli 3 lõike 2 punkti b alapunkt v): veebis erinevates müügikohtades tehtud broneeringud, mida käsitatakse pakettreisina, kui ettevõtja, kellega esimene leping sõlmitakse, edastab teise reisiteenuse osutajale kliendi nime, e-posti aadressi ja makseandmed ning teine leping sõlmitakse 24 tunni jooksul pärast esimest lepingut. - See määratlus peaks jääma samaks, sest sellise läbiklikkimise teel tehtava broneeringu puhul on tegemist broneerimismudeliga, mida tuleks reguleerida ja käsitada pakettreisina. - See määratlus peaks jääma samaks, kuid rohkemate kombinatsioonide pakettreisina käsitamiseks ei peaks olema nõutav makseandmete edastamine ühelt ettevõtjalt teisele. X See määratlus tuleks kehtetuks tunnistada, kuna selle praktiline väärtus on olematu või väga piiratud või seda on praktikas raske kohaldada. - Selles määratluses tuleks teha muid muudatusi. - Ei oska öelda 7a. Palun täpsustage. Selline pakettreisi moodustumise viis on praktikas liiga keeruline ning raskesti mõistetav kõigile osapooltele (tarbija, ettevõtja, järelevalve teostaja). Keerulisus seisneb selles, et lepingu sõlmides ei ole kohe võimalik veenduda pakettreisi tekkes (st reis moodustub alles tulevikus läbiklikkimise tulemusel või alles 24 h möödumisel esimese reisiteenuse valimiseks) ja selle toimimise eelduseks on, et toimib ka teise ja esimese ettevõtja vaheline teavitus reisi moodustumisest. Sellisel kujul tarbijatele pakutava kaitse praktiline väärtus on väike. 8. Praegu ei käsitata pakettreisina majutusteenuste ja muude turismiteenuste (v.a transport või autorent) kombinatsiooni, kui muu(de) turismiteenus(t)e (nt massaažid ja muud spaateenused hotellis) väärtus moodustab selle kombinatsiooni koguväärtusest alla 25%, st sellised kombinatsioonid on pakettreiside direktiivi kohaldamisalast välja jäetud. Kas Teie arvates tuleks sellised reisiteenuste kombinatsioonid pakettreiside direktiivi kohaldamisalast välja jätta ka siis, kui muude turismiteenuste väärtus moodustab koguväärtusest rohkem kui 25%? X Jah, need tuleks välja jätta. - Ei, neid ei tuleks välja jätta. - Ei, neid ei tuleks välja jätta, kuid eeskirju tuleks muuta muul viisil. - Ei oska öelda 8a. Palun esitage soovi korral täiendavaid tähelepanekuid. Leiame, et majutusettevõttes pakutavatest lisateenustest nagu rattarent, õhtusöögid, massaažid ja muud spaateenused ei peaks moodustuma pakettreis. Majutusettevõtja ei peaks kohapeal osutatavate lisateenuste tõttu muutuma reisikorraldajaks. Transpordi- või autorenditeenuse kombineerimine majutusteenusega jääks ka edaspidi pakettreisiks. 9. Kas soovite välja pakkuda muid muudatusi mõistetes „reisija“, „reisiteenus“, „pakettreis“ või pakettreiside direktiivi kohaldamisalas? Kui jah, palun täpsustage. - Tühistamised, likviidsusprobleemid ja hüvitamine Pakettreiside direktiiv võimaldab reisijatel lõpetada pakettreisileping igal ajal enne pakettreisi algust ja saada tagasi kõik tehtud maksed, millest on maha arvatud asjakohane lõpetamistasu. Lisaks on reisijatel (ja korraldajatel) õigus pakettreisileping lõpetada, kui selle täitmist mõjutavad märkimisväärselt „vältimatud ja erakorralised asjaolud“ (pakettreiside direktiivi artikli 12 lõige 2, artikli 12 lõige 3 ja artikli 3 lõige 12). Sellisel juhul tuleb reisijatele nende ettemaksed täielikult tagasi maksta 14 päeva jooksul ilma lõpetamistasuta. COVID- 19 pandeemia tõi kaasa reiside massilise tühistamise, kuid sageli maksti reisijatele raha tagasi palju hiljem või nad pidid tagasimakse asemel vastu võtma vautšeri. Korraldajad viitasid COVID-19 pandeemia põhjustatud likviidsusprobleemidele ja põhjendasid reisijatele reisi hüvitamata jätmist sellega, et nad ei olnud saanud raha tagasi teenuseosutajatelt, näiteks lennuettevõtjatelt. Lisaks olid korraldajad ja reisijad mõnikord lahkarvamusel selles, kas tühistamine oli õigustatud. Pakettreiside direktiivis puuduvad sätted vautšerite pakkumise võimaluse ja nende omaduste kohta ning seega puudub nõue pakkuda vautšerite puhul maksejõuetuskaitset. Oma 13. mai 2020. aasta soovituses (EL) 2020/648 esitas komisjon põhimõtted selle kohta, kuidas muuta vautšerid reisijate jaoks atraktiivsemaks, näiteks pakkudes maksejõuetuskaitset. 10. Kas toetate mõnda järgmistest väidetest pakettreiside tühistamise õiguse kohta? - Kehtivad tühistamisõigust käsitlevad eeskirjad on piisavalt selged. - Kehtivaid tühistamisõigust käsitlevaid eeskirju saaks paremini selgitada mittesiduvate suunistega. X Kehtivad tühistamisõigust käsitlevad eeskirjad ei ole piisavalt selged ja neid tuleks muuta. - Ei oska öelda 10a. Palun esitage soovi korral täiendavaid tähelepanekuid. COVID pandeemia on toonud välja ebaselgusi taganemisõiguse reeglite osas. Näiteks tekkis tarbijatel ja ettevõtjatel korduvalt küsimusi, mis hetkel peaks tarbijal olema õigus lepingust erakorraliste ja vältimatute asjaolude tõttu lepingust taganeda – kas igal juhul igal hetkel peale lepingu sõlmimist või vahetumalt enne toimuva pidava reisi toimumist. Samuti, kas arvesse tuleks võtta vastavate asjaolude tõenäosust reisi toimumise ajal. Praegune direktiiv seda ei reguleeri ja see on tõstatanud Covid-19 valguses palju küsimusi ja probleeme. Taganemise tähtaeg ja reisitasude tasumise kohustus peaks olema nende asjaolude valguses täpsemalt reguleeritud. 11. Kas pakettreiside direktiiv peaks konkreetselt reguleerima ametlike reisihoiatuste tagajärgi, nt nende õiguslikku tähendust vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu tühistamise korral? - Jah X Ei - Muud seisukohad 11a. Palun esitage soovi korral täiendavaid tähelepanekuid Me ei pea vajalikuks pakettreisi direktiivis reguleerida ametlike reisihoiatuste tagajärgi ning õiguslikku tähendust vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõendamisel. Peame mõistlikuks säilitada tõendamise küsimustes piisav paindlikkus, võimaldades erakorraliste ja vältimatute asjaolude hindamist iga konkreetse juhtumi valguses. Iseenesest on ametlikud reisihoiatused üks objektiivseid asjaolusid, tõendamaks erakorraliste ja vältimatute asjaolude hindamist, ning seda on pakettreisilepingute varasema regulatsiooni puhul kinnitanud ka Riigikohus, kuid säilima peaks võimalus vastavate asjaolude tõendamiseks ka muul viisil. Sätestades kindla tähenduse vaid liikmesriikide asjakohaste asutuste poolt antud hoiatusele, võib see viia olukorrani, kus hakatakse praktikas seda käsitlema kui üldreeglit, keeldudes põhjendamatult tarbija esitatud nõuete täitmisest muudel põhjendatud juhtudel. Meeles tuleb pidada, et eri riikide hoiatused võivad ka erineda ning konkreetse lepingulise suhte puhul tuleb hinnata kõiki asjaolusid kogumis. 12. Kas pakettreiside direktiivis tuleks täpsustada, et korraldajad võivad tagasimakse asemel anda 14 päeva jooksul vautšeri tingimusel, et a) reisija on sellega nõus, b) on tagatud, et reisija saab oma raha tagasi, kui vautšerit selle kehtivusaja jooksul ei kasutata, ja c) et vautšer on kaitstud selle väljastaja maksejõuetuse korral? X Jah - Ei - Ei oska öelda (Tegemist on praktikaga, mis kriisi ajal juba laialdaselt kasutust leidis, kui reisija selleks nõusoleku andis. Seega ei näe põhjust, miks seda mitte võimaldada. Direktiivi täpsustus annaks siin suurema kindlustunde, et sellised praktikad on lubatavad ning samuti on tagatud ka reisijate kaitse maksejõuetuse puhuks. Lisaks peame vajalikuks, et erakorralistes olukordades nagu oli nt Covid pandeemia, oleks ettevõtjatel tagasimaksete tegemiseks veelgi enam paindlikkust – kas pikendada 14- päevast tähtaega veelgi või võimaldada ajutiselt reisitasude tagastamist ka vautšeri näol (st ilma reisija nõusolekuta, kuid tingimusel, et punktid b) ja c) on täidetud.) 13. Pakettreiside direktiivi kohaselt tuleb reisijatele teatada, kes on pakettreisi korraldaja. Kui leping lõpetatakse, on korraldaja kohustatud reisijatele kõik ettemaksed tagasi maksma. Kui pakettreise müüakse vahendaja kaudu, näevad mõned liikmesriigid ette, et tagasimaksmise eest vastutavad ka vahendajad. Praktikas ei pruugi reisijad siiski alati aru saada eri ettevõtjate rollist ja sellest, milline ettevõtja vastutab tagasimaksmise eest. Millisega järgmistest väidetest olete nõus? X Praegused eeskirjad on piisavalt selged ja neid ei ole vaja muuta. - Kõigis liikmesriikides peaksid tagasimaksete eest olema õiguslikult vastutavad nii korraldajad kui ka vahendajad. - Ettevõtjad peaksid olema kohustatud teatama reisijatele selgelt, milline ettevõtja tegutseb pakettreisi korraldaja, vahendaja või teenuseosutajana ning millised on nende kohustused reisijate ees. - Ei oska öelda (Praegused reeglid on meie hinnangul piisavad ̶ pakettreisi osutamise eest vastutab reisikorraldaja ning reisija on lepingulises suhtes reisikorraldajaga (ja mitte eraldi iga teenuseosutajaga). Samuti peab reisikorraldaja korraldama vajadusel reisijatele tagasimaksete tegemise. Me ei näe vajadust selles osas muudatuste tegemiseks.) 14. Pakettreiside direktiivi kohaselt peab pakettreisiga reisijatele reisi hüvitama korraldaja, mitte üksikud teenuseosutajad, kui pakettreisilepingu lõpetab korraldaja või reisija, kuna korraldajad vastutavad pakettreisi kui terviku eest ja reisijad ei pruugi teada üksikute teenuste hindasid. Sama loogika kohaselt kinnitatakse määruses (EÜ) nr 261/2004 lennureisijate õiguste kohta, et kui lend on osa pakettreisist, mis ei saa teoks, vastutab reisijatele reisi hüvitamise eest korraldaja, mitte lennuettevõtja. Samal ajal väidavad mõned korraldajad, et neil on raske pakettreisiga reisijatele reis hüvitada, kui nad ei saa ise teenuseosutajatelt raha tagasi. Millisega järgmistest väidetest olete sellega seoses nõus? X Kehtivaid eeskirju ei tuleks muuta. - Pakettreisiga reisijad peaksid saama vahetu õiguse tagasimaksele teenuseosutajatelt, näiteks lennuettevõtjatelt või hotellidelt. Teenuseosutajatel peaks olema võimalik tagasimaksmisest keelduda, kui nad on korraldajale juba teinud tagasimakse. - Korraldajatel peaks olema õigus saada teenuseosutajatelt, näiteks lennuettevõtjatelt või hotellidelt, tagasimakse kindlaksmääratud tähtaja jooksul, et nad saaksid reisijatele reisi hüvitada. - Korraldajatel peaks olema õigus saada teenuseosutajalt, näiteks lennuettevõtjalt või hotellilt, tagasimakse kindlaksmääratud tähtaja jooksul, et nad saaksid reisijatele reisi hüvitada, kuid üksnes juhul, kui asjaomase teenuse tühistas teenuseosutaja. - Tuleks teha muid muudatusi. 14a. Palun täpsustage. Meie hinnangul on praegune lahendus, mille puhul üks ettevõtja vastutab korraldajana pakettreisi kui terviku teenuste eest, sobilik ning soodsam ka tarbijale. Me ei pea vajakuks tarbijale eraldi nõudeõiguse sätestamist iga teenuse osutaja vastu. Tarbijal puudub teenuse osutajatega lepinguline suhe ning see tähendaks, et tarbija ja teenuse osutaja vahel tuleks ette näha seaduse alusel tekkiv võlasuhe. Sellise võlasuhte tingimuste määratlemine oleks samas keeruline, võttes arvesse, et teenuse osutajad ning korraldajad on omavahelistes lepingulistes suhetes kokku leppinud tingimustes konkreetse teenuse osutamisel. Muuhulgas võivad sellised lepingud sisaldada erinevaid vastutuse välistamise kokkuleppeid, kohalduva õiguse kokkuleppeid jm, mida pooled on omavahelistes suhetes pidanud sobivaks. Ka ei ole me veendunud, et antud juhul tuleks täiendavalt piirata lepinguvabadust reisikorraldajate ning teenuse osutajate vahelistes suhetes, kus pooltel on võimalik omavahelisi suhteid konkreetsele ärimudelile sobivalt kujundada. Vastavad ettepanekud vajaksid kindlasti põhjalikumat analüüsi. 15. Praegu tuleb tagasimakse teha lepingu lõpetamisest alates 14 päeva jooksul, kui pakettreisileping lõpetatakse vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu. See ajavahemik on kooskõlas teiste ELi tarbijakaitsealaste õigusaktidega. Seevastu, kui transporditeenuse osutaja tühistab eraldiseisva pileti, varieeruvad tagasimaksetähtajad sõltuvalt transpordivahendist seitsmest päevast kuni ühe kuuni. Millisega järgmistest väidetest olete nõus, kui üldse? - Pakettreiside direktiivi praegune 14-päevane tagasimaksetähtaeg peaks jääma samaks kõigi pakettreiside puhul. X Tagasimaksetähtaeg peaks pakettreiside puhul sõltuma pakettreisis sisalduvast transpordivahendist ja vastama tagasimaksetähtajale, mis kehtib asjaomase transpordivahendi eraldiseisvate piletite puhul. - Ei nõusta kummagi väitega. 15a. Palun täpsustage. Leiame, et võimalikult lihtsad ja ühetaolised süsteemid transporditeenuste ja pakettreiside tühistamise korral erakorralistes olukordades kogu Euroopa Liidu siseturul on Euroopa tarbijate huvides ja neil oleks lihtsam seista oma õiguste eest. Reisijatele tagasimaksete tähtaeg võiks pakettreiside puhul sõltuda pakettreisis sisalduvast transpordivahendist ja vastama tagasimakse tähtajale, mis kehtib asjaomase transpordivahendi eraldiseisvate piletite puhul. Seejuures on oluline, et see tagasimakse tähtaeg oleks mõistlik ja paindlik. Siiski vajab see põhjalikumat analüüsi, kuna pakettreis koosneb mitmetest seotud teenustest ja erinevad tähtajad võivad olla põhjendatud. Samuti ei peaks sel juhul hüvitamise tähtaeg olema lühem kui PTD kehtiv vastav tähtaeg, et reisiettevõtjad ei satuks tänasega võrreldes keerulisemasse olukorda. Maksejõuetuskaitse, ettemaksed ja likviidsuskriisiks valmistumine. Pakettreiside direktiivi kohaselt võivad liikmesriigid ise otsustada, kuidas nad korraldavad maksejõuetuskaitse. Nad võivad kasutusele võtta kas avalik-õiguslikud või eraõiguslikud reisitagatisfondid või süsteemi, mis põhineb kindlustuslepingutel või pangatagatistel. Pakettreiside direktiivis on siiski sätestatud ka riiklike süsteemide tõhususe kriteeriumid ning direktiivi ülevõtmise ajal pidas komisjon korduvalt liikmesriikidega nõu selle üle, kuidas tagada tulemuslik maksejõuetuskaitse. Pärast Thomas Cooki maksejõuetust 2019. aastal ja COVID-19 pandeemia olukorras on üles kerkinud küsimused, mis puudutavad võimalikke lünki mõnes riiklikus maksejõuetuskaitse süsteemis ja kindlustuslahenduste kättesaadavuses. Lisaks näitab sidusrühmade esialgne tagasiside, et piiramatud tagatised ei pruugi alati olla realistlikud. Seetõttu võib kaaluda täiendavat ühtlustamist, täiendavaid mehhanisme ja/või ettemaksete piiranguid, samuti võimalusi tagasimaksete tagamiseks likviidsuskriisis. 16.Kas Teie arvates on kaitse tase korraldajate (ja vajaduse korral vahendajate) maksejõuetuse korral mõnes liikmesriigis võrreldes teistega oluliselt madalam? - Jah - Ei X Ei oska öelda 16a. Palun tooge näiteid. 17. Kas Teie arvates on riiklike maksejõuetuskaitse süsteemide vahel püsivatel erinevustel mõni järgmistest tagajärgedest? - Reisijate ebapiisav kaitse mõnes liikmesriigis. - Ebaaus konkurents siseturul. X Need võivad mõjutada äriühingute otsuseid selle kohta, kus äritegevusega tegeleda või kus oma maksejõuetuskaitset korraldada. - Muud tagajärjed - Ei oska öelda 17a. Palun esitage soovi korral täiendavaid tähelepanekuid 18. Milliste järgmiste riiklike maksejõuetuskaitse süsteemide tõhusust ja töökindlust käsitlevate ettepanekutega olete nõus? - Pakettreiside direktiivi praegused eeskirjad on asjakohased ja neid ei tuleks muuta. - Komisjon peaks paremini tagama eeskirjade täitmise liikmesriikides. - Riiklikke maksejõuetuskaitse süsteeme tuleks veelgi ühtlustada. - ELi tasandil tuleks luua varusüsteem (nt fond) turvavõrguna juhtudeks, kui korraldaja maksejõuetuse korral rakendatavast kaitsesüsteemist ei piisa kõigi tagasimaksete ja kodumaale toimetamise kulude katmiseks, isegi kui üldist kriisi ei ole. X Muud ettepanekud 18a. Palun täpsustage. Reisijatele pakutav kaitse peab olema piisav ja tõhus. Siinkohal oleme valmis kaaluma maksejõuetusvastase kaitse nõuete suuremat ühtlustamist ka EL tasemel, näiteks ühtse(ma)te kriteeriumide seadmist või tagatise miinimumnõuetes kokkuleppimist. Võimalikult ühetaolised kriteeriumid lihtsustavad EL siseturul ettevõtete piiriülest tegevust ja tagavad tarbijaile sõltumata nende elukohariigist sarnase kaitse. Samas nende süsteemide siseriiklik korraldus peaks endiselt jääma iga liikmesriigi enda otsustada, et tagada nende sobivus kohapealsete oludega Samuti tuleb arvestada, et piiramatud tagatised ei ole realistlikud. Eriti kriisi ajal ei ole mõistlikult võimalik prognoosida, milline on tegelik tagatise vajadus nt olukorras, kus transpordiühendused katkevad – need summad võivad oluliselt ületada reisi enese maksumuse. Samuti kriiside ajal tagatiste kättesaadavus väheneb, mistõttu ettevõtjatel on veelgi keerulisem tagatisi hankida. 19. Pakettreiside direktiivi kohaselt peavad korraldajad andma tagatise kõikide reisijate tehtud maksete tagasimaksmiseks, „kui asjaomased teenused jäävad kõnealuse korraldaja maksejõuetuse tõttu osutamata“. See kaitse ei pruugi hõlmata enne korraldaja maksejõuetuks muutumist eksisteerinud õigust saada raha tagasi või enne seda väljastatud vautšereid. Millistega järgmistest väidetest olete nõus? - Korraldaja maksejõuetuse korral tuleks kaitsta reisija õigust saada korraldajalt raha tagasi. X Korraldaja maksejõuetuse korral tuleks korraldada kaitse tema väljastatud vautšeritele. - Korraldaja maksejõuetuse korral peaks olema kaitstud enne tema maksejõuetuks muutumist eksisteerinud õigus hinna alandamisele või kahju hüvitamisele, kui reisiteenuseid osutatakse mittenõuetekohaselt. - Mitte ühegagi eespool nimetatutest. Olemasolev maksejõuetuskaitse on piisav. Kaitse laiendamisega kaasneksid ülemäärased kulud (Eestis on vautšerid ka täna tagatisega kaitstud, kui reisikorraldaja maksejõuetus ei võimalda reisijal vautšerit kasutada. St maksejõuetuse saabumisega muutuvad sissenõutavaks kõik reisijate nõuded ettevõtja vastu, sh kasutamata reisivautšerid. Selles mõttes ei oleks tegemist uue, lisanduva kohustusega.) 20. Kas Teie arvates on muid võimalusi pakettreiside direktiivi kohase maksejõuetuskaitse tulemuslikkuse, tõhususe ja jätkusuutlikkuse parandamiseks? Kui jah, palun täpsustage. - 21. Mil määral aitavad Teie kogemuse põhjal sellised makseviisid nagu krediitkaart (makse tagasinõudmised) ja PayPal kaitsta pakettreisiga reisijate makseid, kui leping lõpetatakse või korraldaja muutub maksejõuetuks? - Suurel määral - Mõõdukal määral X Toimib ainult teatavates olukordades - Sõltub asjaomasest liikmesriigist 21a. Palun esitage soovi korral täiendavaid tähelepanekuid. Maksejõuetuse menetlustes on krediitkaardiga tehtud maksete puhul reisijatele antud soovitusi tehingute tagasikutsumiseks panga poole pöördumiseks. Täpselt ei ole teada, kui tihti seda võimalust kasutatakse. 22. Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste puhul enne teenuse osutamist tehtavate ettemaksete piiramine võib vähendada vajadust maksejõuetuskaitse järele ja tagasimaksetega seotud probleeme. Samal ajal võib see suurendada reisijate kulusid. Millisega järgmistest väidetest olete nõus? - Ettemaksed pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste eest tuleks täielikult keelata. - Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste eest peaks broneeringu tegemise ajal olema lubatud küsida kuni 20% ettemakset. Ülejäänu tuleks tasuda veidi enne väljasõitu (nt kolm päeva ette). - Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste eest peaks olema lubatud küsida kuni 50% ettemakset, mille maksetähtaeg võib olla kõige varem üks kuu enne väljasõitu. Ülejäänu tuleks tasuda veidi enne väljasõitu (nt kolm päeva ette). - Pakettreiside korraldajad peaksid andma reisijatele võimaluse maksta alles veidi enne väljasõitu. - Tuleks kehtestada muud piirangud. X Ettemakseid pakettreiside eest ei tohiks keelata ega piirata. - Ei oska öelda 22a. Palun esitage soovi korral täiendavaid tähelepanekuid. Tuleb arvestada, et pakettreisilepingute puhul on tavapärane, et tarbija tasub teenuse eest ette ning see on vajalik selleks, et reisikorraldajal oleks võimalik tasuda oma lepingupartneriteks olevatele teenuse osutajatele. Reisijatelt võetavate ettemaksude piiramisel oleks reisiettevõtjal keeruline kui mitte võimatu oma majandustegevust vastavalt korraldada (nt võib tekkida vajadus täiendavaks pangalaenuks). Seega tuleb ettemaksu piiramisel arvesse võtta ka konkreetseid turupraktikaid. Kuna tagatise suurus on seotud sellega, millal ja kui suures summas reisiettevõtjale reisitasusid tasuda tuleb, siis püüavad ettevõtjad ise reisitasude tasumise kohustust reguleerida viisil, et reisi broneerimisel tasutakse ettemaks (mingi protsent reisitasust) ja mingi aeg enne reisi algust (näiteks kaks nädalat enne reisi algust) tasutakse ülejäänud osa reisitasust. Seetõttu ei pea me täiendavaid piiranguid siinkohal vajalikuks. 22b. Kas nõustute, et pakettreiside eest ettemakse küsimine tuleks keelata üksnes juhul, kui teiste reisiteenuste osutajate, sealhulgas lennuettevõtjate ja muude reisijateveoteenuste osutajate suhtes kohaldatakse sarnaseid piiranguid? X Jah - Ei 23. Kas toetate ideed luua kriisifond, millega tagatakse, et korraldajatel on piisavalt likviidsust teha pakettreisiga reisijatele õigeaegseid tagasimakseid vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu toimunud massilise tühistamise korral? - Jah. Pakettreiside direktiiviga tuleks ette näha liikmesriikide kohustus luua riiklik kriisifond. - Jah. Kriisifond tuleks luua ELi tasandil. X Muud võimalused likviidsuskriisi lahendamiseks. - Sellist fondi ei ole vaja. Pakettreiside direktiivi kehtivad eeskirjad ja liikmesriikide sihtotstarbelised riigiabimeetmed on piisavad. - Ei. Sellisest fondist reisijatele tekkivad kulud kaaluksid üles võimalikud eelised 23a. Palun esitage soovi korral täiendavaid tähelepanekuid. Kriisifondi idee vajab põhjalikumat analüüsi, hindamaks, kas loodava uue mehhanismaga kaasnevad kulud kaaluvad üles tekkivad eelised. Analüüs peaks siin andma ka vastuse, kas turuosalistel on valmidust panustada ning milline oleks soovitav toimimismudel, samuti millistel juhtudel kriisifondi mehhanism käivitub ̶ kas see võib käivituda näiteks juhul, kui kriis piirdub ühe liikmesriigiga või on eelduseks, et tegemist on vähemalt EL-i ülese olukorraga, samuti kas selline lisakaitse võiks kohalduda igal ajal ja igas olukorras, kus reisiettevõtja tagatis on olnud ebapiisav. Samuti tuleks uurida ka alternatiivseid likviidsust soodustavaid võimalusi, milleks on näiteks suurem paindlikkus ettevõtete kohustustes või kas samaväärselt võiksid hästi toimida ka suunatud riigiabimeetmed konkreetsete kriiside puhul. 24. Kui pakettreisiga reisijatele õigeaegsete tagasimaksmiste tagamiseks luuakse riiklik või ELi kriisifond, siis kes peaks sellesse panustama? - Korraldajad (ja vajaduse korral vahendajad) korrapäraste maksetega. - Kõik pakettreisiga reisijad - tasudes kohustusliku makse pakettreisi kohta. - Pakettreisi kuuluvate reisiteenuste (nt transpordi- ja majutusteenuste) osutajad, kui nad saavad ettemakseid. - Vahendajad, sealhulgas veebiplatvormid, kui nad saavad pakettreisi eest ettemakseid. - Väljaspool ELi / EMP liikmesriike asuvad ettevõtjad, kes pakuvad pakettreise ELis/EMPs, asjakohase ELi/EMP käibe põhjal või asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide käibe põhjal. - Iga liikmesriik kas täielikult või osaliselt riiklikest vahenditest rahastamise kaudu. - Liikmesriigid ühiselt ELi fondi kaudu. - Muud panustajad. (vt eelmist vastust) 25. Kui korraldaja muutub reisi või puhkuse ajal maksejõuetuks, tagab pakettreiside direktiiv reisijate kodumaale toimetamise. Lisaks on pakettreiside direktiivis sätestatud, et „võib pakkuda pakettreisi jätkamise võimalust“. Kas pakettreiside direktiivis tuleks tavapärase lahendusena osutada puhkuse jätkamise võimalusele, nii et kodumaale toimetamine enne puhkuse kavandatud lõppu peaks toimuma ainult siis, kui puhkuse jätkamine on võimatu või väga raske? - Jah. X Ei. Pakettreiside direktiiv pakub piisavat paindlikkust sobivate lahenduste leidmiseks Seotud reisikorraldusteenused. Seotud reisikorraldusteenused loodi pakettreiside ja eraldiseisvate reisiteenuste vahepealse kategooriana. Artikli 3 lõike 5 punktides a ja b on määratletud kahte liiki seotud reisikorraldusteenused, millel on erinevad broneerimisstsenaariumid. (Vt vooskeem [et]) Erinevalt pakettreisidest ei vastuta ükski ettevõtja reisi või puhkuse kui terviku osutamise eest ning enamikku pakettreiside suhtes kohaldatavaid õigusi ei kohaldata. Reisijatel on maksejõuetuskaitse (artikli 19 lõige 1), kui seotud reisikorraldusteenuse hankimist hõlbustav ettevõtja saab reisijatelt ettemakseid (mis ei ole alati nii) ja seni, kuni see ettevõtja ei ole raha teenuseosutajale edastanud. Kodumaale toimetamine on tagatud juhul, kui seotud reisikorraldusteenuse hankimist hõlbustav ettevõtja on vedaja. Seoses võimalike seotud reisikorraldusteenustega tuleb reisijaid pakettreiside direktiivi II lisas esitatud kohustuslike vormide kaudu teavitada sellest, et pakettreise käsitlevaid eeskirju ei kohaldata, kuid et nende maksed ettevõtjale, kes hõlbustavad seotud reisikorraldusteenuse hankimist, on maksejõuetuse korral kaitstud. Esialgne tagasiside näitas, et seotud reisikorraldusteenuseid käsitlevad eeskirjad võivad olla liiga keerulised, nende täitmist võib olla raske tagada ja need võivad tekitada reisijate jaoks segadust. Mõlemat liiki seotud reisikorraldusteenuseid käsitletakse alljärgnevates küsimustes eraldi, välja arvatud viimane küsimus. 26. Pakettreiside direktiivi artikli 3 lõike 5 punkti a kohaselt on tegemist „seotud reisikorraldusteenusega“, kui reisija broneerib eri liiki reisiteenused ühe müügikoha (nt reisibüroo või veebipõhine broneerimissait) ühekordse külastuse või sellega ühekordse ühenduse võtmise käigus, kuid valib teenused välja ja maksab nende eest eraldi (nt kõigepealt lennu ja seejärel hotellimajutuse või vastupidi). Kas Teie arvates on seda liiki seotud reisikorraldusteenuseid käsitlevad sätted parandanud reisijate kaitset, aidates samal ajal kaasa ausale konkurentsile? - Jah, on küll. X Ei ole. (Võimalikud põhjused saab märkida järgmises küsimuses.) 26a. Kui valisite eelmises küsimuses „Ei ole“, siis mis on selle põhjused? - Reisijad ei saa kasu pakettreiside puhul kehtivast kaitsest ja sageli ei saa nad kaitset maksejõuetuse korral või neil oleks raske seda praktikas kasutada. - Ettevõtjad võivad kasutada seotud reisikorraldusteenuseid, et vältida pakettreiside korraldajatele pandud vastutust. X Reisijatel ja täitevasutustel on raske kindlaks teha, kas teenused valiti ühiselt (pakettreis) või eraldi (seotud reisikorraldusteenus). X Reisijatel on raske mõista, millist kaitset on neil õigus saada ja kas nad saavad kaitset maksejõuetuse korral. - Muud põhjused. 26b. Palun täpsustage. Seotud reisikorraldusteenuste mõiste keerukuse tõttu ei saa tarbijad aru, mida ostavad, seetõttu on ka keeruline teada oma õigusi. Järelevalveasutustel on keeruline tuvastada, millega tegemist. Veebiostude puhul on pea võimatu aru saada, kas teenused on ostetud müügikoha ühekordse külastuse käigus (mida see üldse tähendab, browseri avatuks jäämist järgmise ostuni? Kuidas seda tagantjärgi tõestada?). Samas reisibüroos kohapeal reisiteenuseid ostes jääb reisija kaitse täielikult sõltuma sellest, kas talle müüakse erinevad reisiteenused ühe või eraldi arvetega. 27. Kas pakettreiside direktiivi artikli 3 lõike 5 punktis a määratletud seotud reisikorraldusteenuseid käsitlevaid eeskirju tuleks muuta? - Muudatusi ei ole vaja teha, sest kehtivad eeskirjad on piisavalt selged ja tõhusad. - Tuleks kehtestada „ühekordse külastuse või ühekordse ühenduse võtmise“ määratlus või selle rakendamise ametlikud suunised, et teha paremini vahet seotud reisikorraldusteenustel ja lihtsalt eraldiseisvatel teenustel. - Et ei tekiks põhjendamatuid ootusi, tuleks reisijaid enne lepingu sõlmimist teavitada teabevormide kaudu (II lisa osad A, B ja C) maksejõuetuskaitsest ainult juhul, kui nad saavad tegelikult sellisest kaitsest kasu. - Kui reisijatel on õigus maksejõuetuskaitsele, peaksid nad pärast lepingu sõlmimist saama selle kaitse ja selle ulatuse kohta kinnituse (praegu ei ole sellise teabe esitamine kohustuslik), et nad saaksid seda vajaduse korral kasutada. - Sellest seotud reisikorraldusteenuse liigist tuleks loobuda ja asendada see lihtsamate eeskirjadega (vt küsimus 30 allpool). X Sellest seotud reisikorraldusteenuste liigist tuleks loobuda ja seda ei tuleks muude eeskirjadega asendada. - Muud muutused. - Ei oska öelda 27a. Palun täpsustage Kuivõrd reisijatel ei ole selliste omavahel lõdvalt seotud reisiteenuste puhul ootusi pakettreisidega samaväärse kaitse saamisele, teenusepakkujatele on see koormav ja keeruline, samuti on tehniliselt lihtne korraldada kohustustest kõrvalehoidmist ning praktiline kasu tarbijatele väike, siis eelistame pigem seotud reisikorraldusteenuste väljajätmist direktiivist. Kui teenused jäävad siiski direktiivi alles, siis on oluline selgitada täpsemalt, mida mõeldakse „ühekordse külastuse või ühekordse ühenduse võtmise“ all ning teabeleht tuleks väljastada reisijale vaid juhul, kui talle on ette nähtud maksejõuetusvastane kaitse. 28. Pakettreiside direktiivi artikli 3 lõike 5 punkti b kohaselt on tegemist „seotud reisikorraldusteenusega“, kui pärast seda, kui reisija on broneerinud ühe ettevõtja juures reisiteenuse, hõlbustab see ettevõtja (nt vedaja) sihipäraselt vähemalt ühe täiendava reisiteenuse broneerimist teiselt ettevõtjalt ja kui täiendav broneering tehakse 24 tunni jooksul pärast esimese broneeringu kinnitamist. Vastupidiselt pakettreiside direktiivi artikli 3 lõike 5 punktis a sätestatule tehakse broneeringud sellisel juhul kahes või enamas müügikohas (nt veebisaidil). Vastavalt sidusrühmadelt saadud esialgsele tagasisidele kasutatakse seda seotud reisikorraldusteenuse mudelit praktikas harva, sest sageli ei ole selge, millal loetakse hõlbustamist sihipäraseks, ning kuna selliste seotud reisikorraldusteenuste hankimist hõlbustavad ettevõtjad ei saa sageli teistelt ettevõtjatelt teavet selle kohta, et teine broneering tehti 24 tunni jooksul. Lisaks ei ole reisijatel sageli tõendeid selle kohta, et moodustus seotud reisikorraldusteenus ja kas neil on õigus maksejõuetuskaitsele. Kas Teie arvates on seda liiki seotud reisikorraldusteenuseid käsitlevad sätted (pakettreiside direktiivi artikli 3 lõike 5 punkt b) parandanud reisijate kaitset, aidates samal ajal kaasa ausale konkurentsile? - Jah, on küll. X Ei ole. (Võimalikud põhjused saab märkida järgmises küsimuses.) 28a. Kui valisite eelmises küsimuses „Ei ole“, siis mis on selle põhjused? X Reisijad ei saa kasu pakettreiside puhul kehtivast kaitsest. Sageli ei saa nad kaitset ka maksejõuetuse korral või neil oleks raske seda praktikas kasutada. X Sageli ei ole selge, kas teise reisiteenuse broneerimist hõlbustati sihipäraselt. X Sageli ei ole ettevõtjatele, kes hõlbustavad võimaliku seotud reisikorraldusteenuse hankimist, selge, kas asjaomane reisija tegi broneeringu teise ettevõtja juures 24 tunni jooksul. X Reisijatel on raske mõista, millist kaitset on neil õigus saada ja kas nad saavad kaitset maksejõuetuse korral. - Ettevõtjad võivad kasutada seotud reisikorraldusteenuseid, et vältida pakettreiside korraldajatele pandud vastutust. - Muud põhjused. 28b. Palun täpsustage. Meile ei ole teada, et Eestis sellist äripraktikat kasutataks. „Sihipärase“ hõlbustamise tähendus ei ole päris selge. Samuti on keeruline veenduda, kas teise tehinguni teise ettevõtja juures jõuti 24h jooksul, kuna esimene ettevõtja ei pruugi saada selle kohta teavet. Reisijal on samuti keeruline mõista, mida ta on ostnud ja oma õiguste kaitsel sõltub ta täielikult ettevõtjalt saadud teabest. 29. Kas pakettreiside direktiivi artikli 3 lõike 5 punktis a määratletud seotud reisikorraldusteenuseid käsitlevaid eeskirju tuleks muuta? - Muudatusi ei ole vaja teha, sest kehtivad eeskirjad on piisavalt selged ja tõhusad. - Tuleks kehtestada määratlus või ametlikud suunised selle kohta, kuidas tõlgendada kriteeriumi „hõlbustab sihipäraselt“. - Tuleks tagada, et ettevõtja, kellega reisija teeb 24 tunni jooksul teise broneeringu, teavitab seotud reisikorraldusteenuse hankimist hõlbustavat ettevõtjat sellest broneeringust. - Ettevõtjad peaksid olema kohustatud kinnitama reisijatele, kui neil on õigus maksejõuetuskaitsele, et on moodustunud seotud reisikorraldusteenus, et reisijad saaksid seda õigust vajaduse korral kasutada. - Sellest seotud reisikorraldusteenuse liigist tuleks loobuda ja asendada see lihtsamate eeskirjadega (vt küsimus 30 allpool). X Sellest seotud reisikorraldusteenuste liigist tuleks loobuda ja seda ei tuleks muude eeskirjadega asendada. - Muud muutused. - Ei oska öelda 29a. Palun täpsustage. Selle teenuste liigi praktiline väärtus on väike, rakendamine aga keeruline ja PTD-st tulenevate kohustuste vältimine lihtne, seetõttu teeme ettepaneku sellest liigist loobuda. 30. Kui märkisite 27. ja/või 29. küsimuses, et artikli 3 lõike 5 punkti a ja/või b kohasest seotud reisikorraldusteenuste mõistest tuleks loobuda ja/või asendada see lihtsamate eeskirjadega, siis milliseid aspekte peate selles kontekstis oluliseks? - Seda, kas ettevõtjad on kehtivate eeskirjade kohaselt kohustatud teavitama reisijaid sellest, et edasised broneeringud ei too kaasa pakettreisi moodustumist (et reisijad saaksid teha teadliku valiku). - Seda, kas kõigile reisiteenuste broneerimist hõlbustavatele ettevõtjatele kehtivad üldised lepingueelse teavitamise nõuded (nt kohustus teha kindlaks vastutav isik ja täpsustada, kes saab reisijalt makseid). X Seda, kas transporditeenuse osutajad (nt lennuettevõtjad) on kohustatud korraldama maksejõuetuskaitse, olenemata sellest, kas nad hõlbustavad seotud reisikorraldusteenuste broneerimist (komisjon hindab aruka ja säästva liikuvuse strateegia raames võimalusi tagada reisijatele nii piletite hüvitamisel kui ka vajaduse korral reisijate kodumaale toimetamisel piisav rahaline kaitse ettevõtjate likviidsuskriisi või maksejõuetuse ohu korral). X Seda, kas kõik ettevõtjad, kes hõlbustavad reisiteenuste broneerimist ja saavad ettemakseid, peavad korraldama maksejõuetuskaitse. - Muud tegurid. - Ei oska öelda 30a. Palun esitage soovi korral täiendavaid tähelepanekuid Toetame kehtivaid pakettreisidele kohalduvaid maksejõuetuse kaitse tingimusi ning me ei pea vajalikuks selle laiendamist transporditeenuste ega teiste teenuste osutajatele. Muud küsimused 31. Kas pakettreiside direktiivi tuleks muuta, et vähendada reisimise ja turismi keskkonnamõju? X Pakettreiside direktiivi ei ole vaja lisada uusi eeskirju. Reisimise ja turismi keskkonnamõju tuleks käsitleda valdkondlikes õigusaktides, nt transporti käsitlevates aktides. - Pakettreiside direktiiv peaks kohustama ettevõtjaid teavitama reisijaid enne broneerimist pakettreiside keskkonnajalajäljest. - Tuleks esitada teave pakettreiside keskkonnajalajälje kohta (nagu eelmise variandi puhul). Peale selle peaks pakettreiside direktiiv aitama vähendada reisimise ja turismi keskkonnamõju ka muul viisil. 31a. Mil muul viisil peaks pakettreiside direktiiv aitama vähendada reisimise ja turismi keskkonnamõju? Reisimise ja turismi negatiivse keskkonnamõju vähendamine, sh teadlikkust suurendades on kindlasti väga oluline, kuid see ei peaks olema reguleeritud selle direktiiviga. Keskkonnamõju vähendamist puudutavad meetmed ning tegevused on kirjeldatud erinevates asjakohastes algatustes, sh Euroopa roheline kokkulepe, ringmajanduse tegevuskava, transpordi valdkonna õigusaktid jm. Praegu oleks see ka keeruline, sest puudub ühtne metoodika keskkonnamõju hindamiseks konkreetsete turismiteenuste puhul ning sellist infot ei ole ka teenuseosutajail endil. Vastava metoodika (nt PEF/OEF metoodika turismiteenustele) väljatöötamine ja kasutusele võtmine on alles kavandamisel. 32. Kas tuleks kehtestada ELi eeskirjad pakettreiside korraldajate kutsealase vastutuskindlustuse kohta, mis hõlmaks näiteks hüvitisnõudeid ja reisiteenuste osutajate asendamise riski? - Jah X Ei (Vastutuskindluse nõue reisisektoris oleks ettevõtlust liigselt piirav, samuti ei pruugi sellised teenused olla paljudele ettevõtetele kättesaadavad ning vähemalt Eestis ei ole need teenused reisisektoris eriti levinud.) 33. Kas Teie arvates on muid eespool nimetamata aspekte, mida tuleks pakettreiside direktiivis reguleerida, et tõhustada tarbijakaitset ja/või siseturu toimimist? Palun täpsustage. - 34. Pakettreiside direktiivi kohaselt peavad liikmesriikidel olema direktiivi täitmise tagamiseks vajalikud piisavad ja tõhusad vahendid ning tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused (artiklid 24 ja 25), kuid see ei sisalda täiendavaid üksikasju. Muud tarbijakaitsedirektiivid[1] kohustavad liikmesriike kehtestama karistuste kohta konkreetsed eeskirjad, sealhulgas trahvid laiaulatuslike piiriüleste rikkumiste eest, ning määrama kindlaks nende maksimumsuuruse, mis peab olema vähemalt 4% ettevõtja aastakäibest asjaomases liikmesriigis. Mida tuleks teha selleks, et parandada pakettreiside direktiivi täitmise tagamist kõigis liikmesriikides? _______ [1] Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2161, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL, et ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende täitmine (ELT L 328, 18.12.2019, lk 7). X Pakettreiside direktiivi ei ole vaja lisada täiendavaid sätteid täitmise tagamise ja trahvide kohta. - Tuleks kehtestada konkreetsed eeskirjad pakettreiside direktiivi ülevõtvate siseriiklike sätete rikkumise korral rakendatavate karistuste kohta. - Laiaulatuslike piiriüleste rikkumiste eest tuleks määrata trahve, mille maksimumsuurus on vähemalt 4% ettevõtja aastakäibest asjaomases liikmesriigis. - Pakettreiside direktiivi täitmise tagamise parandamiseks tuleks võtta muid meetmeid. 34a. Palun täpsustage Liikmesriigile peab jääma maksimaalne paindlikkus, et kasutada enda õigussüsteemis kõige sobivamat sanktsiooniliiki, karistusmäära ja menetlust. Rahatrahvide sidumine ettevõtja käibega ei ole kooskõlas Eestis kehtiva väärteomenetluse seadustikuga. III. LISAKÜSIMUSED TARBIJAORGANISATSIOONIDELE JA AVALIKU SEKTORI ASUTUSTELE 37. Mil määral täidavad ettevõtjad Teie kogemuse põhjal kohustust esitada pakettreiside direktiivi artikli 3 lõikes 2 määratletud ning selle direktiivi I lisas esitatud standardteabevorm? - Suurel määral X Keskmisel määral - Vähesel määral 38. Mil määral ettevõtjad üldiselt täidavad artikli 3 lõike 5 punktis a (üks müügikoht) määratletud seotud reisikorraldusteenuste puhul teavitamisnõudeid, mis on võimalike seotud reisikorraldusteenuste suhtes kehtestatud pakettreiside direktiivi artikli 19 lõikes 2 ja II lisas (osad A, B ja C)? - Suurel määral - Keskmisel määral X Vähesel määral 39. Mil määral ettevõtjad üldiselt täidavad artikli 3 lõike 5 punktis b (sihipärane hõlbustamine) määratletud seotud reisikorraldusteenuste puhul teavitamisnõudeid, mis on võimalike seotud reisikorraldusteenuste suhtes kehtestatud pakettreiside direktiivi artikli 19 lõikes 2 ja II lisas (osad D ja E)? - Suurel määral - Keskmisel määral X Vähesel määral 40. Milliseid konkreetseid probleeme olete praktikas täheldanud seoses seotud reisikorraldusteenuste puhul kasutatavate kohustuslike teabevormidega (II lisa osad A-E), kui üldse? X Ettevõtjad esitavad ühe II lisas esitatud vormidest, kuigi nad pakuvad pakettreisi ja peaksid kasutama ühte I lisas esitatud vormidest. X Ettevõtjad ei esita ühtegi II lisas esitatud teabevormi, sest nad leiavad, et võimalik seotud reisikorraldusteenus puudub (st nad müüvad üksnes eraldiseisvaid teenuseid). X Reisijad ei mõista II lisas esitatud teabevorme. - Muud probleemid. - Probleeme ei olnud. 40a. Palun täpsustage. Reisijatele teabelehtede andmisel esineb eksimusi. Kui müüakse eelnevalt kokku pandud reisiteenuste kogumit (valmispakettreisi), siis enamasti teatatakse, milline standardinfo teabeleht reisijale esitada tuleb. Samas kui müüakse sellist pakettreisi, mis ei ole eelnevalt kokku pandud, siis reisiettevõtjad eksivad õige standardinfo teabelehe esitamisel, esitades pakettreiside müümisel seotud reisikorraldusteenuste puhuks ette nähtud standardinfo teabelehe. Samuti jääb standardinfo teabeleht esitamata juhtudel, kui reisiettevõtja arvab, et ta on müünud üksikuid reisiteenuseid ja regulatsioon ei kohaldu, kuid tegelikult on reisiettevõtja müünud seotud reisikorraldusteenuseid (või isegi pakettreisi). Kuna reisiettevõtjatel on raske aru saada, kas tegemist on pakettreisiga või seotud reisikorraldusteenustega või hoopis üksikute reisiteenustega (viimase puhul direktiiv ei kohaldu), siis on ettevõtjatel ka raske aru saada, kas ja millise standardinfo teabelehe nad reisijale esitama peavad. Samuti on standardinfo teabelehtede kontseptsioon reisijate jaoks keeruline. 41. Millised olid pärast COVID-19 puhangut 2020. aasta veebruaris/märtsis ja COVID-19 tervisekriisi kontekstis peamised probleemid, millega pakettreisiga reisijad enne pakettreisi algust või selle ajal kokku puutusid, kui üldse? X Korraldaja/vahendajaga oli raske ühendust võtta / suhelda, sest korraldaja /vahendaja ei vastanud e-kirjadele või telefonikõnedele või büroo oli suletud. - Ametlike reisisoovituste ja tervisega seotud otsuste suured erinevused koduriigis, sihtriigis või transiidiriikides ning nende kiire muutumine. X Kui reisijad soovisid pakettreisilepingu lõpetada ja nõuda selle eest raha tagasi, märkisid korraldajad/vahendajad, et vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu tühistamise õigus ei kehti COVID-19 pandeemia olukorras. - Korraldaja/vahendaja väitis, et vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu tühistamise õigus ei kehti reisipiirangute või tervisekaitsemeetmete olukorras, nagu karantiini korral päritolukohas. X Korraldaja/vahendaja nõustus tühistamisega ainult juhul, kui reisihoiatuses soovitati reisimist vältida. X Korraldaja/vahendaja kehtestas tühistamistasu, kuigi reisijad olid tühistanud lepingu vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu. X Reisijatel oli korraldajatelt/vahendajalt keeruline / ei olnud võimalik tagasimakset saada. - Korraldaja suunas reisijad vahendaja juurde, kelle kaudu nad olid pakettreisi ostnud, kuid vahendaja suunas nad tagasi korraldaja juurde, või vastupidi. - Reisijatele anti vautšer/kreeditarve, kuigi nad oleksid eelistanud tagasimakset. - Muud probleemid. - Probleeme ei olnud. 41a. Palun täpsustage. Covid-19 puhanguga kaasnes palju ebaselgust reisijate ja reisikorraldajate õigustes. Alguses esines reisijatel raskusi ettevõtjatega ühenduse saamisel ning vastused reisijatele viibisid. Vastust vajasid küsimused, kas ja millistel tingimustel on tegemist vältimatute ja erakorraliste asjaoludega. Esines olukordi, kus ettevõtjad vastasid reisijatele, et tegemist ei ole vältimatute ja erakorraliste asjaoludega ning nõudsid pakettreisilepingust taganemisel hüvitist. Viibisid ka tagasimaksed reisijatele. Alguses reisiettevõtjad lootsid, et nad saavad hiljem neid pakettreise korraldada. Ettevõtjaid kimbutas küsimus, kuidas sellises olukorras hakkama saada. 42. Kas alates 2020. aasta veebruarist on märkimisväärne arv korraldajaid ja/või vahendajaid läinud pankrotti? - Jah X Ei - Ei oska öelda 43. Kui reisijad lõpetasid lepingu pakettreisi teoks tegemist oluliselt mõjutavate vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu, kui sageli korraldajad selle põhjendusega nõustusid ega nõudnud lõpetamistasu? X Sageli - Harva - Ei oska öelda (Algul oli see probleemiks, hiljem mitte) 44. Kui korraldajad või reisijad lõpetasid alates 2020. aasta veebruarist pakettreisilepingu vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu, mis toimus siis enamasti seoses tagasimaksetega? - Reisijad said täieliku tagasimakse 14 päeva jooksul või lühikese viivitusega (ühe kuu jooksul). X Reisijad said tagasimakse, kuid pidid ootama kauem kui kuu. X Reisijad said tagasimakse pärast kaebuse esitamist tarbijaorganisatsioonile / vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele / Euroopa tarbijakeskusele / avaliku sektori asutusele / kohtule / ombudsmanile / muule isikule. X Reisijad said tagasimakse asemel sama väärtusega vautšeri ja nad kasutasid seda alternatiivseks reisiks või said lõpuks raha tagasi. - Reisijad said sama väärtusega vautšeri, kuid ei kasutanud seda enne aegumiskuupäeva alternatiivseks reisiks ja ootavad endiselt raha tagasi maksmist. - Reisijad said sama väärtusega vautšeri, kuid ei kasutanud seda alternatiivseks reisiks enne aegumiskuupäeva; ettevõtja raha tagasi ei maksnud ja teatas, et tal ei ole reisijate ees enam kohustusi. - Reisijad ei saanud raha tagasi või said seda märkimisväärse hilinemisega, kuna korraldaja ja vahendaja ei suutnud kokku leppida, kumb tagasimaksmise eest vastutab. - Paljud reisijad ootavad endiselt raha tagasi maksmist. - Muud olukorrad. 44a. Palun täpsustage Covid-19 puhangu järgselt valitses reisikorraldajate ja reisijate seas segadus, kuid see lahenes paari kuuga. Palju segadust esines ka reisitasude tagasimaksetega. Reisikorraldajad olid reisitasude tagasimaksete tegemisega viivituses ja reisijad pidid neid tagasimakseid ootama. Alternatiivina pakuti reisijatele võimalust vautšerile, et hiljem reisile minna või vautšeri kasutamata jätmise korral reisitasu tagasi saada. Samas esines ka olukordasid, kuid reisijad pidid oma õiguste kaitseks vastava instantsi poole pöörduma. IV. LISAKÜSIMUSED AVALIKU SEKTORI ASUTUSTELE 45. Millised olid ajavahemikul 2018-2019 kõige levinumad probleemid pakettreiside direktiivi täitmise tagamisel? Peamised probleemid seisnesid selles, et regulatsioonist oli raske aru saada. Need raskused seisnesid ennekõike kohaldamisalast (kelle suhtes regulatsioon kohaldub) ja mõistetest (pakettreis, seotud reisikorraldusteenused ja muu turismiteenus) arusaamises. Samuti kohaldamisala ning pakettreisi ja seotud reisikorraldusteenuste välistuste rakendumist. Peamiselt tekkisid ettevõtjatel küsimused, kas need teenused, mida pakutakse ja müüakse, on reisiteenused direktiivi tähenduses ning kas neid pakkudes ja müües moodustub nendest pakettreis või seotud reisikorraldusteenused. Kohaldamisala välistustega seotud küsimused seisnesid selliste mõistete nagu „piiratud arv“ reisijate ja üldlepingu tõlgendamises. Samuti pakettreisi ja seotud reisikorraldusteenuste välistuses, mille puhul tuleb hinnata, kas muu turismiteenus moodustab olulise tunnuse või mitte. 46. Millised olid alates 2020. aasta veebruarist kõige levinumad probleemid pakettreiside direktiivi täitmise tagamisel? 2020. aasta veebruarist kerkisid esile küsimused, mis puudutasid taganemise õigust vääramatu jõu olukorras. Esiteks, kas tegemist on vältimatute ja erakorraliste asjaoludega direktiivi tähenduses ning millele tuginedes saab öelda, et on. Teiseks, taganemise tähtaeg. Direktiiv ei anna vastust sellele, millal (kui palju aega enne reisi) võib reisija vältimatute ja erakorraliste asjaoludele tuginedes pakettreisilepingust enne reisi algust taganeda. Vääramatu jõu olukorrast tingituna oli küsimusi ka maksete tagastamisest (tähtaeg) ning ettevõtjate kohustuste ulatus (nt kes vastutab, kui reis katkes reisijast tuleneval põhjusel, nt covidisse haigestumine reisi jooksul). 47. Kas teatavad probleemid on seotud teatavat liiki ettevõtjatega (nt reisikorraldajad, veebipõhised või -välised reisibürood, transporditeenuse osutajad jne)? Palun täpsustage. Need küsimused tõusetusid reisikorraldajatega. Samas tõusetus neid küsimusi ka teiste ettevõtjatega, näiteks reisijad ei saanud veebipõhiste büroodega kontakti ega tasutud rahasid tagasi. 48. Kas väljaspool EMPd asutatud korraldajate puhul esines täitmise tagamisel spetsiifilisi probleeme? Kui jah, siis palun täpsustage Ei esinenud 49. Milliseid meetmeid olete võtnud tagamaks, et reisijad saavad tühistatud pakettreiside eest tagasimakseid a) seoses Thomas Cooki maksejõuetusega ja b) seoses COVID-19ga? a) Thomas Cook’i maksejõuetus meie turgu otseselt ei puudutanud. b) Covid-19 pandeemia järgselt oli reisijate ja reisiettevõtjate teavitusel väga tähtis roll. Näiteks reisijate peamised küsimused seisnesid selles, kas neil on õigus tasutud reisitasu tagasi saada. Samas soovitasime neil ka alternatiive (näiteks vautšerite vastu võtmist) kaaluda. Kui direktiiviga ette nähtud nõudeid ja reegleid ei täidetud, viis Tehnilise Järelevalve ja Tarbijakaitse Amet läbi ka riikliku järelevalvemenetluse selgitamaks reisijate õigusi ja reisiettevõtjate kohustusi. Näiteks reisitasu tagastamise kohustust. Lisaks riiklikud toetused, käendused, laenud ettevõtetele, maksuvõlgade ajatamised. 50. Millises summas riigiabikavasid võttis Teie riigi valitsus kasutusele tagamaks, et reisijad saavad a) seoses Thomas Cooki maksejõuetusega ja b) seoses COVID19ga tühistatud pakettreiside eest tagasimakse a) Thomas Cook’i maksejõuetus meie turgu otseselt ei puudutanud. b) Seoses pandeemiaga pakkus Eesti reisiettevõtetele tuge otsetoetuste (2020-2021. a summas ca 8 mln eurot) ja palgatoetuste näol, samuti oli reisiettevõtjatel võimalik saada KredEx-ist soodustingimustel laene ja käendusi. Lisaks julgustati vautšerite kasutamist, kuid seda kooskõlas PTD- ga ning vaid tingimusel, et reisija sellega nõustus. 51. Kas riiklikud ametiasutused, kes vastutavad pakettreiside direktiivist ja reisijate õigusi käsitlevatest määrustest tulenevate õiguste tagamise eest, teevad koostööd, et tagada mõlema õigusakti tõhus täitmise tagamine? Palun täpsustage. Jah, Eestis on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ühteagu nii PTD kontaktpunkt kui ka reisijate transpordivaldkonna õigusi jõustav asutus (NEB). Eesti seisukohad pakettreiside direktiivi avaliku konsultatsiooni kohta Euroopa Komisjon algatas 15. veebruaril 2022. aastal avaliku konsultatsiooni pakettreisidega seonduva EL õigusnormide ülevaatamiseks. Pandeemiast tekkinud kriis ja sellest tingitud pakettreiside ja seotud reisikorralduste direktiivi (EL) 2015/2302 kohaldamise raskused on tõstatanud küsimusi direktiivi ajakohasusest ja sobivusest kriisitingimustes. Lisaks, kuna tegemist on võrdlemisi uue direktiiviga, mis jõustus alles 2018. aasta 1. juulil, siis üks konsultatsiooni eesmärke on hinnata ka direktiivi toimivust ning viia sisse võimalikud vigade parandused. Seisukohtades toome välja järgmist: 1. Eesti toetab pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiivi avamist muudatusteks, tagamaks suurem selgus kõikidele osapooltele. Muuhulgas toetame lahendust, mille kohaselt lihtsustatakse pakettreisi käsitust ja direktiivist jääksid välja seotud reisikorraldusteenused või alternatiivselt täpsustatakse seotud reisikorraldusteenuste moodustumise kriteeriume. 2. Toetame taganemisõiguse reeglite täpsustamist, kuid ei pea vajalikuks reguleerida ametlike reisihoiatuste tagajärgi ning õiguslikku tähendust vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõendamisel. 3. Eesti hinnangul peab olema tagatud mõistlik tasakaal tarbijate ning ettevõtjate huvide vahel, et säiliks reisivaldkonna ettevõtete jätkusuutlikkus. Eelkõige võiks tagasimaksete tegemine tühistatud pakettreiside eest erakorralistes olukordades olla paindlikum, mida on võimalik saavutada näiteks maksetähtaja pikendamisega või lubades ajutiselt tagasimaksete tegemist tagatisega kaetud vautšeri kujul. Oleme valmis kaaluma ka tarbijakaitsenormide ühtlustamist seoses transporditeenuste ja pakettreiside tühistamise ja tagasimaksete tegemise tähtaegadega erakorralistes olukordades. 4. Eesti ei pea vajalikuks direktiivis seada reisiettevõtetele piiranguid reisijatelt ettemaksude võtmiseks. 5. Oleme seisukohal, et ka edaspidi peaks üks ettevõtja vastutama korraldajana pakettreisi kui terviku teenuste eest, see on ka tarbija jaoks kõige sobilikum lahendus. Me ei pea vajalikuks ette näha tarbijale eraldi nõudeõigust iga teenuse osutaja vastu ning ei pea vajalikuks ka maksejõuetusvastase kaitse laiendamist teistele teenuseosutajatele. 6. Oleme seisukohal, et reisijatele pakutav maksejõuetusvastane kaitse peab olema piisav ja tõhus. Saame toetada maksejõuetusvastase kaitse nõuete suuremat ühtlustamist Euroopa Liidu tasandil, kuid liikmesriikidel peaks säilima otsustusõigus maksejõuetusvastase kaitse süsteemi siseriiklikus korraldamises ning samuti selles, kas reisikorraldajatele seada kutsealase vastutuskindlustuse nõudeid. 7. Eesti hinnangul vajab võimaliku kriisifondi loomise idee põhjalikumat analüüsi, hindamaks, kas loodava uue mehhanismaga kaasnevad kulud kaaluvad üles tekkivad eelised. 8. Toetame lähenemist, et karistused peavad olema piisavad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning direktiiv ei peaks liikmesriigile sätestama kohustust siduda rahatrahvi ettevõtja käibega. Euroopa Liidu liikmesriikidele tuleb tagada ulatuslik paindlikkus karistuse liigi, määra ja menetluse osas.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel