LENNULIIKLUSTEENINDUSE
AKTSIASELTS
MAJANDUSAASTA ARUANNE
2021
LENNULIIKLUSTEENINDUSE AKTSIASELTS
MAJANDUSAASTA ARUANNE 2021
ÜLDINE TEAVE JA KONTAKTID:
Ärinimi: Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts
Äriregistri kood: 10341618
Põhitegevusala: aeronavigatsiooniteenuste osutamine
Aadress: Kanali põik 3
Rae küla, Rae vald
Harjumaa 10112
Telefon: +372 625 8230
Faks: +372 625 8200
E-post:
[email protected]
Kodulehekülg: www.eans.ee
Aruandeperiood: 01.01.2021 – 31.12.2021
Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 2
SISUKORD
TEGEVJUHI PÖÖRDUMINE .................................................................................................................. 5
1 ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST .......................................................................................................... 7
1.1 Lennuliiklusteeninduse visioon aastaks 2024 .......................................................................... 9
1.2 Väärtused ............................................................................................................................... 10
2 COVID-19 MÕJU LENNUNDUSELE JA ETTEVÕTTELE............................................................ 11
2.1 2021. aasta olulised sündmused ............................................................................................ 13
3 STRATEEGIA JA EESMÄRGID ................................................................................................... 14
3.1 Strateegia 2021–2024 ............................................................................................................ 14
3.2 Jätkusuutlik areng ................................................................................................................... 15
3.3 Lennuohutus ja kvaliteet ......................................................................................................... 17
4 ETTEVÕTTE JUHTIMINE ............................................................................................................. 19
5 MAJANDUSTULEMUSED ............................................................................................................ 27
6 TEENUSED JA VALDKONNAD ................................................................................................... 34
6.1 Lennuliikluse korraldamine ..................................................................................................... 34
6.1.1 Lennundusteabe osakond ............................................................................................... 34
6.2 Tehnika- ja äriarendus ............................................................................................................ 35
6.2.1 Tehnikaosakond (digitaliseerimine) ................................................................................. 35
6.2.2 Äriarenduse osakond ...................................................................................................... 35
6.3 Meie meeskond ...................................................................................................................... 37
7 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE .................................................................................... 40
7.1 Finantsseisundi aruanne ........................................................................................................ 40
7.2 Koondkasumiaruanne ............................................................................................................. 41
7.3 Rahavoogude aruanne ........................................................................................................... 42
7.4 Omakapitali muutuste aruanne ............................................................................................... 43
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ............................................................................... 44
LISA 1. AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED JA
HINDAMISALUSED .............................................................................................................................. 44
LISA 2. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID.......................................................................................... 53
LISA 3. FINANTSINSTRUMENDID ...................................................................................................... 54
LISA 4. NÕUDED OSTJATE VASTU .................................................................................................. 55
LISA 5. MUUD NÕUDED JA ETTEMAKSED ...................................................................................... 56
LISA 6. PÕHIVARA .............................................................................................................................. 57
LISA 7. VÕLAKOHUSTUSED .............................................................................................................. 59
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 3
LISA 8. VÕLAD TÖÖVÕTJATELE ...................................................................................................... 61
LISA 9. MUUD LÜHIAJALISED KOHUSTUSED................................................................................. 62
LISA 10. OMAKAPITAL ....................................................................................................................... 63
LISA 11. MÜÜGITULU PÕHITEGEVUSEST ....................................................................................... 64
LISA 12. TÖÖJÕUKULUD ................................................................................................................... 65
LISA 13. KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED ................................................................ 66
LISA 14. MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD................................................................................... 67
LISA 15. TULUMAKS ........................................................................................................................... 68
LISA 16. SIHTFINANTSEERIMINE ...................................................................................................... 69
LISA 17. TEHINGUD SEOTUD POOLTEGA ....................................................................................... 70
LISA 18. OLULISED RAAMATUPIDAMISHINNANGUD .................................................................... 71
LISA 19. FINANTSRISKIDE JUHTIMINE ............................................................................................ 72
LISA 20. SÜNDMUSED PÄRAST ARUANDEKUUPÄEVA ................................................................ 76
KAHJUMI KATMISE ETTEPANEK ...................................................................................................... 77
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 4
TEGEVJUHI PÖÖRDUMINE
2021. aastat mõjutas sarnaselt 2020. aastaga tugevalt koroonaviiruse pandeemia ja sellest
põhjustatud muutused lennuliikluses.
Pandeemialainete kordumine on toonud meid olukorda, kus esialgset liikluse taastumise
prognoositavat aega on juba mitu korda edasi lükatud. Kui veel eelmise aasta sügisel julgesime loota,
et liiklus taastub pandeemiaeelsele tasemele 2024. aasta lõpuks, siis nüüdseks peame tõdema, et
see saab olema suurema tõenäolisusega 2027. aasta. See kõik avaldab mõju meie
majandusnumbritele ja sellele, kuidas oma tegevusi planeerime.
2021. aastal teenindasid meie lennujuhid kokku 116 705 lendu, millest 85 425 olid ülelennud Eesti
õhuruumist. Eesti lennujaamades toimus eelmisel aastal kokku ligikaudu 21 308 rahvusvahelist
saabumist ja väljumist, millest Tallinna lennujaamast toimus kokku ligikaudu 19 991 rahvusvahelist
saabumist ning väljumist. Möödunud aasta tihedaim lennuliikluse päev oli 17. detsember 2021, kui
teenindasime kokku 516 õhusõidukit. Võrreldes varasemate aastatega teenindati 2021. aastal kokku
51% lende vähem kui Covid-19-eelsel 2019. aastal ja 13% rohkem kui 2020. aastal.
Kriisi kestus, ebakindlus kriisijärgse lennuliikluse taastumise suhtes ning olulisel määral vähenenud
lendude mahud on muutnud kuluefektiivsuse eesmärkide täitmise Lennuliiklusteenindusele teist
aastat järjest oluliselt keerulisemaks. Pandeemiast tuleneva lendude arvu vähenemise tõttu oli
esialgselt eelarvestatud kahjumiks 6,26 miljonit eurot. Ettevõte rakendas kahjumi vähendamiseks
laialdasi tegevuskulude kokkuhoiumeetmeid ning lõplikuks kahjumiks kujunes 2021. aastal 3,45
miljonit eurot. Kulude kokkuhoid ei mõjutanud ohutus- ja opereerimistulemusi ning need saavutati
täielikult – meie tõttu ei toimunud lendude hilinemisi ega olulisi ohutusjuhtumeid.
Oleme väga tänulikud oma omanikule Eesti riigile ja vabariigi valitsusele, kes kiitis heaks
lisainvesteeringu omakapitali 10 miljoni euro ulatuses, mis võimaldab meil jätkata oluliste
investeeringutega plaanide järgi ja tagab meie krediidivõimekuse.
Covid-19 kriis on võimaldanud meil pöörata pilgud endale ja tegeleda ettevõttes muudatustega, mis
aitavad meil tagada majandusliku efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse pikemaks ajaks.
Uuendasime oma strateegiat aastateks 2021–2024, mille kohaselt tahame olla suunanäitajad
piiriülese koostöö vallas ning aeronavigatsiooniteenuste digitaliseerimisel. Tahame olla lihtsate ja
kliente võimestavate U-space’i teenuste osutaja lähiregioonis, milleks on loodud toimiv ja
lahendustele suunatud koostöövõrgustik. Tahame teha koostööd eri valdkondade ekspertidega ning
võtta kasutusele targad lahendused, mis aitavad meil luua ohutut ja keskkonnasäästlikku õhuruumi.
2021 oli ettevõtte jaoks ka oluline muutuste aasta. Aasta alguses panime paika uue struktuuri, mille
käigus tsentraliseeriti olulisel määral tugiteenuseid ning loodi senisest selgem juhtimisstruktuur.
Ühtlasi uuendati 2021. aastal tasusüsteemi, mis on senisest rohkem fokuseeritud tulemusjuhtimisele
ja eesmärkide saavutamisele.
Muudatuste efektiivsemaks rakendamiseks läbis kogu ettevõtte meeskond arenguprogrammi 2.0 mille
käigus praktiseeriti uusi juhtimispõhimõtteid.
2021. aastal keskendusime – peale majandusliku efektiivsuse saavutamisele – oluliste
investeeringute ja arendustegevustega jätkamisele. Hoolimata keerulisest aastast liikusime piiriülese
programmi FINEST tegevustega edasi plaanide järgi. FINESTi puhul on tegu Euroopa esimese
omataolise katsega ühendada kahe riigi õhuruum, olles ühtlasi eeskujuks üleeuroopalisele algatusele
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 5
„Ühtne ja digitaalne Euroopa taevas“ (SES), mis on Euroopa riikide koostööprojekt eesmärgiga
töötada välja ühtne ja digitaalne Euroopa õhuruum aastaks 2025. Programmi FINEST käigus luuakse
Eesti ja Soome riigipiiride ülene lennuliikluse korraldamise süsteem ja teenuse osutamise võimekus,
kus Eesti lennujuhid võivad vajaduse kohaselt juhtida lende Soome õhuruumis ja vastupidi.
2021. aasta jooksul tegeleti peamiselt tegutsemismudeli juurutamisega.
Regionaalsete lennujaamade digitaliseerimine ehk irdtorni projekt koostöös Cybernetica AS-ga
edenes jõudsalt. Taoline digitaliseerimine võimaldab meil tulevikus hakata juhtima kõiki Eesti
regionaalseid lennuvälju (Tartu, Kuressaare, Pärnu, Kärdla) irdtehnoloogial, tuginedes sarnastele
alustele, ning pakkuda klientidele ühtsetel standarditel kaugelt opereeritud lennuinfo- ehk AFIS-
teenust. 2021. aastal ehitasime välja tehnilised süsteemid ja tarkvara Kuresaare lennujaama jaoks
ning otsepilt jõudis aasta viimastel päevadel ka meie arenduspartneri keskusesse Tallinnas.
2021. aastal alustasime koostööd Aviamaps Ltd ja Frequentis AG-ga kaardirakenduse ja CIS-
andmevahetusportaali loomiseks droonioperaatoritele, mis hakkab teavet kuvama nii
amatöörkasutajatele, professionaalidele kui ka riiklikele droonioperaatoritele.
Pandeemia tõttu on muutunud ka ettevõtte töökorraldus ning kaugtöö on saanud alternatiivseks
töövormiks seda võimaldavatel töölõikudel. Ükski tegevus, projekt või koolitus ei ole kaugtöö tõttu ära
jäänud ning ettevõtte IT-meeskond on edukalt rakendanud vastavad tehnoloogilised lahendused.
Tegevjuhina on mul hea meel näha, et ettevõtte meeskond on muutunud, keerulistes oludes kiiresti
kohanenud ja edukalt hakkama saanud.
Kuigi Covid-19 tekitab lennundusele iga päev katsumusi, siis usun, et oleme piisavalt tugevad, et
nendega toime tulla. 2022. aastal jätkame tööd seatud eesmärkide saavutamise nimel. Need aitavad
meil olla nii mehitatud kui ka mehitamata lendude turvaline ja nutikas teejuht Eesti ning Euroopa
taevas.
Tahan tänada meie kliente, partnereid ja kogu Lennuliiklusteeninduse meeskonda, kes meiega sellel
keerulisel ning muutusterohkel ajal koos on!
Tegevjuht, juhatuse esimees
Ivar Värk
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 6
1 ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (edaspidi: Lennuliiklusteenindus või ettevõte) on uue põlvkonna
lennujuhtimisteenuste pakkuja, mille peakontor asub Rae vallas Harjumaal.
Lennuliiklusteeninduse peamine tegevusvaldkond on mehitatud ja mehitamata lendudele ohutu,
digitaalse, keskkonnasõbraliku ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise lennujuhtimisteenuse
pakkumine koos lennuliikluse korraldamisega ning rahvusliku kaitse vajaduste toetamine Eesti
õhuruumi suveräänsuse tagamisel.
Lennuliiklusteeninduse juhatus korraldab ettevõtte majandustegevust kolme tähtsama huvirühma
põhiootusi silmas pidades:
• klientidele on oluline saada ohutut, kvaliteetset, sujuvat, paindlikku ja õiglase hinnaga
lennujuhtimisteenust koos lennuliikluse korraldamisega;
• omanikule on tähtis ettevõtte pikaajaline ja kasumlik toimimine, tagades nõutud omakapitali
tootlikkuse;
• personali huvi on teha huvitavat ja vajalikku tööd, sealjuures areneda ning saada töö eest
väärikat tasu.
Lennuliiklusteeninduse aktsiate omanik on Eesti Vabariik ja ettevõte asub Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. Majandusaasta lõpu seisuga oli ettevõttes 187 töötajat.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 7
77 080 km2 116 705
Tallinna FIR suurus
Juhitud lende kokku
+12,8%
2021 vs 2020
85 425 21 308 9 972
Sealhulgas ülelende kokku Saabuvaid/lahkuvaid lende Kohalikke lende kokku
kokku
+11,9% vs 2020 +18,5% vs 2020 +8,7% vs 2020
2021. aasta numbrites
Müügitulu Äritulu Bilansimaht
17,1 mln eur 17,8 mln eur 36,9 mln eur
+21% vs 2020 +13% vs 2020 +3% vs 2020
Investeeringute maht Kahjum Töötajate arv
2,8 mln eur 3,4 mln eur 187
–12% vs 2020
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 8
1.1 Lennuliiklusteeninduse visioon aastaks 2024
Lennuliiklusteeninduse visioon on olla uuendusliku, digitaalse ja piiriülese lennujuhtimisteenuse
suunanäitaja Euroopas.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 9
1.2 Väärtused
Lennuliiklusteenindus väärtustab pidevat stabiilset arengut ja majanduslikku efektiivsust. Oma
tegevustes võtame aluseks põhiväärtused, milleks on koostöö, areng, ausus ja avatus.
Me väärtustame koostööd. Saavutame eesmärke koostöö abil ja
hindame kõrgelt meeskonnatööd. Peame meeskonna eesmärke
olulisemaks isiklikest. Jagame lahkelt ettevõtte strateegiliste eesmärkide
saavutamiseks vajalikku teavet, hindame kolleegide aega ning
märkame enda ja kolleegide panust. Oleme oma valdkonna
asjatundlikud, päevad ja mõjukad eksperdid. Suhtume lugupidavalt ja
hoolivalt nii endasse kui ka teistesse.
Me arendame ennast ja lennundust. Oleme kursis lennundussektori
arengu ja valdkonna spetsiifikaga. Just seeläbi saame üheskoos
arendada ettevõtet ja lennundust tervikuna nii Eestis kui ka maailmas.
Näeme katsumustes võimalusi, mitte takistusi, ja mõtleme kaasa,
kuidas toetada ettevõtte ning seeläbi kogu lennunduse arengut.
Oleme ausad ja avatud. Peame kinni antud lubadustest ning viime
need kvaliteetselt ellu. Oleme avatud uutele ideedele. Jagame oma
kavatsuste ja tegude kohta teavet nii ettevõtte sees kui ka väljaspool.
Oleme oma tegemistes ausad ja läbipaistvad.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 10
2 COVID-19 MÕJU LENNUNDUSELE JA ETTEVÕTTELE
Ülemaailmne lennundus on Covid-19 kriisi sügavaimast august – kus 2020. aastal reisilennuliiklus
sisuliselt lühiajaliselt peatati – üsna edukalt välja roninud ja taastumas. Samas oli ka 2021. aasta
ülemaailmsele lennundusärile jätkuvalt heitlik.
2020. aasta lõpus hakkas valitsustele ja teadlastele muret valmistama mitme uue ning veelgi
nakkavama koroonaviiruse tüve tekkimine. See tõi 2021. aasta esimestel kuudel uute ja
raskemakujulise viirusetüvega nakatunute arvu kiire kasvu üle maailma. Seetõttu kehtestasid riigid
üksteise järel taas rangeid reisimisega seotud piiranguid kuni eriolukordade kehtestamiseni.
Lisapiirangute kehtestamine tõi omakorda kaasa reisilennuliikluse vähenemise aasta esimestel
kuudel.
Vaktsineerimised ja viiruse leviku tõkestamiseks rakendatud piirangud aitasid aga seni levinud
viirusetüvedel mõnevõrra taanduda ning nakatumiste arvu vähenemisele tuginedes leevendasid riigid
teises kvartalis ehk vahetult enne suvehooaega oluliselt piiranguid, mis tõi kaasa liikluse mahtude
oodatud mõõduka kasvu.
Hinnates lendude mahu taastumist, saab lennud jagada kolme peamisse alarühma. Kaubalendude
maht saavutas tänu suurele nõudlusele kiiresti Covid-19 kriisi eelse taseme. See näitab, et lennundus
on teatud liiki kaupade transportimisel eluliselt vajalik.
Inimeste soov, vajadus ja valmisolek reisimiseks ei ole kadunud ka keeruliste Covid-19 viirusega
seotud reisipiirangute ajal. Riikide- ja ka Euroopa-sisene lennuliiklus on pärast piirangute kaotamist
tänu sellele samuti jõudsalt taastunud või taastumas kohe, kui valitsused avavad riigid vabalt
reisimiseks.
Kõige keerulisem on olukord rahvusvahelise reisilennundusega. Lennuliikluse edasine kasv Eesti
õhuruumis on seotud eelkõige rahvusvahelise pikamaa reisilennuliikluse avanemisega ja seda
takistava Covid-19 viiruse taandumisega Venemaal ning paljudes Aasia riikides. Aasia–Euroopa ning
Euroopa–Venemaa suunalise lennuliikluse olulist elavnemist on praegu takistamas riikide kehtestatud
reisipiirangud rahvusvahelisele turismile nimetatud piirkondadest.
Aasia–Euroopa ning Euroopa–Venemaa suunalise lennuliiklusele avaldab täiendavalt olulist mõju
Venemaa sõjalise agressiooniga seotud sanktsioonid. Vastuseks Venemaa sõjalisele agressioonile
Ukraina vastu 24. veebruaril 2022, võttis Euroopa Liit vastu piiravad meetmed, millega keelatakse
Euroopa Liidu õhuruumi kasutamine kõigile Venemaa lennuettevõtjatele, Venemaal registreeritud
õhusõidukitele ja samuti kõigile mitte-Venemaal registreeritud õhusõidukitele, mis kuuluvad või on
prahitud või muul viisil kontrollitud mis tahes Venemaa füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse
poolt. Keelatud on Euroopa Liidu territooriumile sisenemine, väljumine ja ülelend ning ka maandumine
ja õhku tõusmine Euroopa Liidu territooriumil asuvatelt lennuväljadelt.
Need meetmed põhjustavad lennuliikluse vähenemist Euroopa Liidu territooriumi kohal olevas
õhuruumis, sealhulgas Eesti õhuruumis. Venemaa on vastu sanktsioonina keelanud Euroopa Liidu ja
teiste sanktsioonidega ühinenud riikide õhusõidukite ülelennu Venemaa territooriumist.
Piirangute mõju lennuliikluse voogudele on keeruline hinnata. Mõju ulatus ei tohiks siiski olla
võrreldav lennuliikluse vähendamisega, mis tulenes Covid-19 pandeemia puhangust 2020 aasta
märtsis. Seetõttu on Euroopa Komisjon otsustanud säilitada olemasolevad rakendusmeetmed ja
protsessid kolmanda perioodi tulemuslikkuse kavade rakendamiseks kavandatud korras.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 11
Kokku juhiti 2021. aastal Eesti õhuruumis 116 705 lendu, mis on 13 217 lennu ehk 12,8% rohkem kui
2020. aastal, jäädes samas vaid ligikaudu 50% tasemele võrrelduna Covid-19-eelse 2019. aastaga.
Teenindatud lendude arv ja muutuse määr 2019–2021
Covid-19 olukorra mõju ettevõtte majandustegevusele
Covid‐19 pandeemia tõttu tekkis 2020. aastal olukord, kus lennuliiklus nõudluse järsu languse ning
liikmesriikide ja kolmandate riikide pandeemia puhangu piiramiseks võetud otsemeetmete tõttu
märkimisväärselt vähenes. Et leevendada Covid-19 pandeemiast põhjustatud mõju õhuruumi
kasutajatele, võttis Euroopa Komisjon vastu rakendusmääruse ((EL) 2020/1627, 3. november 2020)
Covid-19 pandeemiast põhjustatud erakorraliste meetmete kohta ühtse Euroopa taeva algatuse
tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi kolmandaks võrdlusperioodiks (2020–2024). Määrusega
leevendati Covid-19 kriisist tulenevat mõju õhuruumi kasutajatele, külmutades lennuliiklustasude
ühikumäärad 2020. ja 2021. aastaks, pannes sellega finantsiliselt keerulisse olukorda
lennuliiklusteenuseid osutavad ettevõtted.
Ettevõtte 2021. majandusaasta tegevustele ja tulemustele avaldas eeltoodu tõttu jätkuvalt ulatuslikku
mõju Covid-19 kaasnenud olukord:
• ettevõtte teenindatud lendude maht oli Covid-19 eelse, 2019. aastaga võrreldes 51% väiksem,
mis tõi kaasa 39% väiksemad tulud võrreldes kriisieelse 2019. aastaga; põhjustades sellega
puhaskahjumi summas 3,45 miljonit eurot;
• ettevõtte 2021. aasta eesmärkide seadmisel võeti sihiks tagada ettevõtte jätkusuutlikkus
olukorras, kus tariifide külmutamise tulemusel puudus ettevõttel võimalus tulubaasi mõjutada, kuid
teenust tuli osutada jätkuvalt ööpäev läbi ilma piiranguteta;
• olenemata sellest, et enamik ettevõtte kuludest on püsikulud ning ettevõtte võimalus kulusid
olulisel määral mõjutada on suhteliselt piiratud, jätkas ettevõte kulude kokkuhoiu režiimil;
• hinnates Covid-19 viiruse mõju kestust, otsustati lisaks kulude kokkuhoiule kärpida
investeeringute mahtu; 2021. aastal jätkati ainult strateegiliselt oluliste investeeringutega.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 12
Tegevused likviidsuse parandamiseks
30. aprillil 2021 otsustas aktsionäride üldkoosolek 2020. majandusaasta puhaskasumi katta eelmiste
aastate jaotamata kasumi arvelt ning varasemate perioodide jaotamata kasumist dividende mitte
maksta.
Eeltoodu põhjal otsustati Covid-19 tingitud kriisi majandusliku mõju leevendamiseks, ettevõtte
tõrgeteta majandustegevuse jätkamiseks vajalike käibevahendite tagamiseks, krediidivõimekuse
tekitamiseks ning riigi jaoks strateegiliselt oluliste investeeringute elluviimiseks 2021. aastal tõsta
ettevõtte omakapitali mahtu 10 miljonit eurot.
2.1 2021. aasta olulised sündmused
8. veebruaril 2021 alustas Lennuliiklusteenindus koos Euroopa Komisjoni loodud ühisettevõttega
SESAR JU linna õhuruumi mehitamata õhusõidukite integreerimise uurimisprojektiga GOF 2.0 0
„Integrated Urban Airspace Validation“. SESAR JU projekt GOF 2.0 konsortsiumisse kuulub 14 liiget
ja projekt keskendub mehitamata õhusõidukite ohutule, turvalisele ja säästvale lõimimisele linna
õhuruumiga. Lennuliiklusteeninduse eestvedamisel toimusid projekti raames 2021. aasta septembris
koostöös droonide arendajate ja tootjatega CAFA Tech OÜ, Threod Systems OÜ ja EHang Holdings
Limited, erineva suuruse ja otstarbega droonide testlennud Tartus, Tallinnas ja Helsinki – Tallinna
vahel. Testlennud toimusid 2. septembril 2021 Tartus, 13. septembril Tallinnas ning 21. septembril
Helsinki – Tallinna vahel.
10. juunil 2021 otsustas Eesti Vabariigi valitsus suurendada Lennuliiklusteeninduse omakapitali 10
miljoni euro võrra. Omakapitali suurendati eesmärgiga kindlustada ettevõtte majandustegevus ja
vajalikud käibevahendid viirusekriisist tingitud negatiivse seisu tõttu lennundussektoris.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 13
3 STRATEEGIA JA EESMÄRGID
3.1 Strateegia 2021–2024
TURVALINE JA NUTIKAS TEEJUHT EESTI JA EUROOPA TAEVAS
Lennuliiklusteeninduse strateegia fookuses on ettevõtte visioon: olla uuendusliku, digitaalse ja
piiriülese lennujuhtimisteenuse suunanäitaja Euroopas; täita omaniku ootused ja tagada jätkusuutlik
areng.
Strateegia
Strateegia ja sellest tulenevate äri- ja tegevusplaanide koostamisel on aluseks nii Eesti-sisesed
arengukavad ja partneritega kokkulepitu kui ka vastavad Euroopa Liidu algatused ja NEFAB koostöö;
Eesti lennuliikluse korraldamise süsteemi harmoneeritud toimimine koos Euroopa lennuliikluse
korraldamise süsteemi ja tulemuslikkuse kava põhieesmärkide saavutamine ning inimesekeskne
lähenemisviis. Strateegia elluviimisel arvestame kliendi, omaniku ja töötajate ootustega.
Lennuliiklusmahtude olulise kukkumise tõttu on fookus praegu kulude ja rahavoogude juhtimisel, et
tagada Lennuliiklusteeninduse jätkusuutlik areng ja aidata ettevõttel toime tulla lennunduse
katsumustega. Tähtsal kohal on ohutu lennujuhtimisteenuse tagamine kompetentse personali ja
piiriülese koostöö toel.
Strateegilised eesmärgid on:
• lennuohutuse taseme tagamine ja tõstmine;
• ühtse Euroopa taeva (Single European Sky) algatuse eesmärkide elluviimine;
• nõudlusele vastava läbilaskevõime tagamine;
• jätkusuutlik areng;
• uute ärilahenduste loomine tegevuste laiendamiseks;
• optimaalne arv pühendunud ja kompetentseid inimesi;
• süsteemne aeronavigatsioonilise teeninduse valdkonna korraldamine ja koostöövõrgustiku
arendamine.
Ettevõttele on omanik seadnud järgmised eesmärgid:
• irdtorni teenuse väljatöötamine regionaalsetele lennuväljadele;
• Eesti ja Soome vahelise ühtse õhuruumi ja programmi FINEST rakendamine;
• tsiviil-militaarkoostöös osalemine;
• mehitamata lennuliikluse korraldamine.
2021. aastaks seatud eesmärgid
2021. aasta tegevuste planeerimisel leppisid juhatus ja nõukogu kokku eesmärkides, mille
saavutamine aitab ettevõttel tugevamalt positsioonilt Covid-19 kriisist väljuda ning liikluse kasvades
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 14
rakendatud investeeringute läbi klientidele paremat teenust pakkuda. Finantseesmärkide
saavutamisel oli põhikatsumus rahavoo juhtimine ning tegevuskulude piiramine. Investeeringute
eesmärk oli valmisoleku loomine piiriüleseks koostööks ning tehnoloogilise baasi uuendamine ja
digitaliseerimise võimaldamine.
• EBITDA: mõõdik üle 0; täitmine: 2,2 miljonit.
• Tegevus- ja tööjõukulud alla 16,08 miljoni euro; täitmine: 15,58 miljonit eurot.
• Lennuliiklusteeninduse äriplaani uuendamine aastateks 2021–2024.
3.2 Jätkusuutlik areng
Lennuliiklusteenindus on osa ühiskonnast ja meie jaoks on oluline olla kogu oma tegevuses
jätkusuutlik ja keskkonnaga arvestav. Meie jätkusuutliku arengu tegevuseesmärgid lähiaastateks on:
keskkond
• rohelise energia kasutuselevõtt: 2024. aasta lõpuks on 50% meie
kasutatud elektrienergiast taastuvenergia
• kasutame looduslikke ressursse ja energiat tõhusalt
efektiivsus
• efektiivsuse kasv integratsiooni- ja koostööprojektide kaudu
• äriprotsesside korrastamine ja lihtsustamine
• tarkade lahenduste kasutuselevõtt
ühiskond
• meie äritegevus on vastutustundlik
• seisame hea lennundusvaldkonna tutvustamise ja edendamise eest
• panustame haridusse ja järelkasvu koolitusse
Keskkonnasäästlikud tegevused
Oleme teadlikud lennunduse CO2 mõjust keskkonnale ning maalima lennundussektori eesmärkidest
CO2 neutraalsuse saavutamiseks. Keskkonnamõjude vähendamisega arvestame nii oma
äritegevuses, arendusprojektides kui ka igapäevastes maapealsetes tegevustes. Ka meie kontori
hoone ja lennujuhtimistorn tekitavad CO2 heidet, mis suurelt osalt on seotud kütte ja elektrienergia
tarbimisega.
Oleme seadnud eesmärgiks energiatarbimise optimeerimise ja alustanud allpool kirjeldatud
tegevustega.
• Meie kontorihoone on varustatud päikesepaneelidega, mis suvekuudel tagavad ettevõtte
energiatarbe 90% ulatuses. Rohelise energia tarbimise osakaalu suurendamiseks on alustatud
esmalt tarbimise vähendamisega. Oleme rakendamas tarbimise ja võrgukoormuse
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 15
optimeerimislahendust koostöös FuseBox OÜ-ga, optimeerides tarbimist ning võimaldades saada
reguleerimismahtudest olenevalt kompensatsiooni.
• Võtame vaatluse alla kogu side- ja navigatsioonitaristu, uuendades seadmed muutunud vajaduse
kohaselt ning lülitame välja lennunduse jaoks mittevajalikud seadmed (peilingaatorid, VOR-d jne).
• 2021. aastaga lõppes senine fikseeritud hindadega elektrienergia ostuleping ning seetõttu on
kokkuhoidlik elektrienergia kasutamine ülioluline meetod kulueelarve kontrollimiseks
Peale mõistliku energiatarbimise arvestame keskkonnaga ettevõttesisestes tarbimisvalikutes. Meie
kontori kööginurkadesse on paigaldatud prügi liigiti sorteerimist võimaldavad kogumissüsteemid;
oleme vähendanud ühekorratooteid ja plasti; teeme regulaarselt vee analüüse, et kontrollida joogivee
kvaliteeti. 2021. aastal tegi Terviseamet täiendava joogivee keemilise analüüsi, mis võimaldab meil
tarbida kraanivett ja loobuda veetarnetest Saku Lättega. Ettevõte on jaganud kõigile töötajatele
isiklikud klaasist veepudelid, et vähendada plasttaarat.
Keskkonna hoidmisel on väga oluline ka Lennuliiklusteeninduse efektiivne lendude juhtimine.
Lennujuhtimisega seotud protseduurid ja lennujuhi oskused mõjutavad otseselt lennukite kütusekulu,
sellega seotud horisontaallennu efektiivsuse näitajaid ning lõplikku keskkonnamõju.
Majandusliku efektiivsuse tagamine
Majandusliku efektiivsuse ja likviidsuse tagamiseks jätkatakse oluliste projektide (FINEST, Irdtorn,
mehitamata lennunduse arendamine) ning nendega seotud investeeringutega. Projekti FINEST
edukas elluviimine võimaldab meil tulevikus teenindada sama personaliga 20% rohkem lende.
Investeeringutega jätkamiseks tegi omanik Lennuliiklusteeninduse omakapitali suurendamiseks
lisasissemakse kümne miljoni euro ulatuses.
Äriprotsesside korrastamise ja lihtsustamise eesmärgil alustas Lennuliiklusteenindus 2021. aastal
digiteekaardi loomist koostöös Flowit Estonia OÜ-ga. Digiteekaardi loomine võimaldab meil
kaardistada infosüsteemidega seotud protsessid ning leida kitsaskohad, mille alusel on võimalik
parendada olemasolevaid süsteeme ja protsesse ning võtta kasutusele targad lahendused.
Ühiskondlik panus ja koostöö
Meil on head suhted riiklike institutsioonide ja valdkonda reguleerivate asutustega nii Eestis kui ka
Euroopa Liidus. Nendega koos töötame selle nimel, et lennundus oleks jätkusuutlik, ökonoomne ning
jätkuvalt ohutu. Teeme koostööd lennundusvaldkonna tippekspertidega, et luua üheskoos uuenduslik,
keskkonnaga arvestav ja tuleviku tingimustele vastav jagatud õhuruum.
Lennuliiklusteenindus teeb koostööd järgmiste organisatsioonidega:
• Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (International Civil Aviation Organization –
ICAO)
• Tsiviillennuliiklusteeninduste Organisatsioon (Civil Air Navigation Services Organization –
CANSO)
• Borealis Alliance (Põhja-Euroopa lennuliiklusettevõtete koostöögrupp)
• European Functional Airspace Block (NEFAB, Põhja-Euroopa funktsionaalse õhuruumi osa
töögrupp)
• EUROCONTROL (Euroopa Lennunavigatsiooni Ohutuse Organisatsioon)
• Ühtse Euroopa Taeva Arendustegevuse Programm (Single European Sky Air Traffic Management
Research)
• Eesti Lennundusklaster
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 16
• Eesti Maksumaksjate Liit
• Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
• Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE
• Lennundusterminoloogia komisjon
Ühiskondlik panus
Järelkasvu tagamine on meile endiselt oluline, kuid kriisi tõttu saime panustada nendesse
tegevustesse planeeritust vähem. 2021. aastal toetasime üliõpilasi kahe stipendiumiga Eesti
Lennuakadeemia lennujuhtimise ja lennundustehnika erialadel. Stipendiumid jagatakse edukatele
üliõpilastele läbi Tartu Kultuurkapitali hallatava Eesti Lennuakadeemia toetusfondi.
3.3 Lennuohutus ja kvaliteet
Lennuohutuse tagamise ja ohutustaseme pidev parendamine on Lennuliiklusteeninduse jaoks
kõrgeima prioriteediga valdkond. Panustame iga päev, et tagada ohutus ja turvalisus ning vastata
kõikidele rahvusvaheliselt kehtestatud nõuetele. Organisatsioonina toetame pidevalt ohutuskultuuri
arengut.
Ettevõttes pööratakse palju tähelepanu olemasolevate ohtude ja riskide väljaselgitamisele, nende
ennetamiseks vajalike meetmete väljatöötamisele ja kasutuselevõtule ning süstemaatilisele
järelevalvele. Seda selleks, et tuvastada õigel ajal võimalikke kitsaskohti kasutusel olevates
protseduurides, metoodikates, tehnilistes süsteemides ja mujal, mis võiksid reaalse ohusituatsiooni
korral määravaks saada.
Ohutuseesmärkide täitmine
• 2021. aastal teenindas ettevõte 116 705 lendu. 2020. aastaga võrreldes suurenes operatsioonide
arv 13% ehk 13 217 võrra. Kokku esitati 2021. aasta jooksul 383 juhtumiteavitust. Esitatud
juhtumiteavituste arv suurenes aastaga 22,8% ehk 71 teavituse võrra.
• Lennuliiklusteeninduse põhjustatud (sealhulgas kaudse osalusega) juhtumeid oli 67.
2020. aastaga võrreldes tõusis juhtumite arv 6,5%. Põhjalikum uurimine tehti 184 juhtumile.
• 2021. aastal koostati Lennuliiklusteeninduses 16 riskianalüüsi ja kaks ohutusanalüüsi.
• 2021. aastal jätkusid tegevused äriprojektidega FINEST, irdtorn ja GOF 2.0, mille raames koostati
mitmesuguseid ohutushindamisi võimalike riskide tuvastamiseks varajases etapis selliselt, et
need oleksid maandatud tasemele, kus nende realiseerumisel ei oleks seatud ohtu ei ettevõtte
tegevus ega ka projektide edukas edasiliikumine.
• 2021. aasta jooksul jõuti lõpuni ka ohutusmeeskondade tsentraliseerimise projektiga, mille käigus
kaotati osakondade ohutusmeeskonnad ning loodi ohutuse- ja kvaliteediosakonna juurde alalised
uurijapositsioonid.
• 2021. aastal sai alguse laiaulatuslik ohutuskultuurikampaania, mida ilmestasid mitmesugused
plakatid nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul.
• Jätkuvalt on ohutuskoolitust võimalik läbida kõikidel ettevõtte töötajatel, kuulates ja vaadates
ohutusteemalist videoloengut, mida on läbi aasta ka täiendatud.
• 2021. aasta jooksul jõuti lõpuni ka ohutusmeeskondade tsentraliseerimise projektiga, mille käigus
kaotati osakondade ohutusmeeskonnad ning ohutus- ja kvaliteediosakonna juurde loodi alalised
uurijapositsioonid.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 17
Juhtimissüsteemi järelevalve
Lennuliiklusteeninduse juhtimissüsteemi aluseks on standardi ISO 9001 kvaliteedijuhtimise
põhimõtted, mis kindlustab klientidele stabiilse ja kvaliteetse teenuse. Meie juhtimissüsteem vastab:
ELi määruse 373/2017 nõuetele, mille tõenduseks on meile väljastatud Transpordiameti
aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaat; rahvusvahelise kvaliteedijuhtimissüsteemi standardile
ISO 9001:2015, mille kohta on meile väljastatud aeronavigatsiooniteeninduse-, lennuliiklus-, side-,
navigatsiooni-, seireteeninduse- ja aeronavigatsioonilise teabe teeninduse osutamise sertifikaat.
Mõlema sertifikaadi hoidmiseks toimuvad välised auditid, mis hindavad vastavust ELi määruse
373/2017 ja ISO 9001:2015 nõuetele.
Lennuliiklusteeninduse juhtimissüsteem ühildab kõiki ettevõtte juhtimissüsteeme ühtsete reeglite
alustel: kvaliteet, ohutus, julgestus, kliendisuhted, töökeskkond, keskkond, kommunikatsioon,
andmekaitse ja infoturbe haldamine. Süsteem aitab tagada tegevuse kliendile suunatuse,
süsteemsuse ja jälgitavuse ning selle saavutamiseks on väljatöötatud juhendmaterjalid.
Juhtimissüsteemi arendamiseks ning selle mõju suurendamiseks soodustame töökultuuri teket, et
töötajad oleksid teadlikud õigus- ja haldusnormides esitatud nõuetest. Püstitame eesmärke ja
hoolitseme vajalike ressursside olemasolu eest, korraldame igal aastal juhtimissüsteemi
juhtkonnapoolseid ülevaatusi, et juhtkonnal oleks ülevaade toimunud tegevustest, eesmärkide
täitmisest ning tulevikuplaanidest.
Meie juhtimissüsteem vastab ELi määruse 373/2017 nõuetele, mille tõenduseks on meile väljastatud
Transpordiameti aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaat. Lisaks vastab meie juhtimissüsteem ka
rahvusvahelise kvaliteedijuhtimissüsteemi standardile ISO 9001:2015, mille kohta on meile
väljastatud aeronavigatsiooniteeninduse-, lennuliiklus-, side-, navigatsiooni-, seireteeninduse- ja
aeronavigatsioonilise teabe teeninduse osutamise sertifikaat. Mõlema sertifikaadi hoidmiseks
toimuvad välised auditid, mis hindavad vastavust ELi määruse 373/2017 ja ISO 9001:2015 nõuetele.
Ettevõttes toimib siseauditite süsteem, mille käigus hinnatakse nõuetele vastavust ettevõtte kõikides
protsessides. Lisaks juhtimissüsteemi välis- ja siseaudititele korraldatakse auditikomitee kinnitatud
välisauditite plaani alusel ka täiendavaid välisauditeid eri valdkondades.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 18
4 ETTEVÕTTE JUHTIMINE
Hea ühingujuhtimise tava aruanne
Lennuliiklusteeninduse AS käitub ettevõtte juhtimisega seotud küsimuste lahendamisel üldjuhul Hea
Ühingujuhtimise Tava (edaspidi: HÜT) soovituslike juhiste alusel. Lisaks lähtutakse ettevõtte
juhtimisel peale HÜT-is toodud soovituslikele juhistele ka riigivaraseadusest (edaspidi: RVS), kuna
Lennuliiklusteeninduse AS kuulub 100% Eesti Vabariigile.
Seega: Lennuliiklusteeninduse AS-i ainuomaniku ning sellest tingitud spetsiifiliste iseärasuste tõttu
ettevõtte juhtimises üldkoosoleku ja nõukogu tasandil ei järgi Lennuliiklusteeninduse AS mõningaid
HÜT-i soovituslikke juhiseid. Alljärgnevalt on esitatud viited nendele HÜT-i sätetele (HÜT-i punkt ja
selle lühikirjeldus), mida ei järgita, ja lisatud põhjendused mittejärgimise kohta.
Samas on oluline märkida, et olenemata mõnede juhiste mittejärgimisest on Lennuliiklusteeninduse
AS-i tegevuse korraldamisel tagatud ainuaktsionäri ja kreeditorite igakülgne huvide kaitse ning nende
võrdne kohtlemine. Mittejärgitavad HÜT-i juhised puudutavad peamiselt üldkoosoleku korraldamist ja
nõukogu liikmete määramist, mille eesmärk on tagada eelkõige aktsionäride huvide kaitse. Kuna
Lennuliiklusteeninduse AS-i aktsiate ainuomanik on Eesti Vabariik, on aktsionäri huvid kaitstud RVS-
is sätestatud põhimõtete alusel.
Lennuliiklusteeninduse juhatus koostab ettevõtte majandusaasta finantsaruande, järgides
rahvusvaheliselt tunnustatud finantsaruandluse põhimõtteid. Aruannet kontrollivad audiitor ja
Lennuliiklusteeniduse AS-i nõukogu.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 19
Lennuliiklusteeninduse juhtimisstruktuur
01.01.2021–31.12.2021:
Nõukogu Audiitkomitee
Esimees: Kuldar Väärsi (alates 01.06.2021)
Esimees: Sven Kirsipuu (alates 1.06.2021)
Priit Põldoja (kuni 01.06.2021)
Kaupo Raag (kuni 31.05.2021)
Liikmed:
Liikmed:
Andres Uusma
Andres Uusma
Riina Varts
Taivo Linnamägi (alates 01.03.2021)
Sven Kirsipuu (alates 01.06.2021)
Kaupo Raag (kuni 31.05.2021)
Juhatus
Esimees: Ivar Värk
Liikmed:
Üllar Salumäe, lennujuhtimise valdkond
Jaanus Selge, tehnika- ja äriarenduse valdkond
Meelis Kruusmann (alates 01.06.2021), finantsvaldkond
Lennuliikluse Tehnika ja
Administratsioon Finantsosakond
korraldamine äriarendus
Ivar Värk – juhatuse esimees, Meelis Kruusmann - juhatuse liige,
Üllar Salumäe - juhatuse liige, tegevjuht Jaanus Selge – juhatuse liige, finantsvaldkonna juht
lennujuhtimisvaldkonna juht tehnika- ja äriaenduse valdkonna juht
Lennujuhtimise
Büroo Tehnikaosakond
osakond
Karina Ubogaja Jaanus Selge
Üllar Salumäe
Lennundusteabe Äriarenduse
Juriidiline tugi
osakond osakond
Hedi Jüriöö
Kalmer Sütt Teve Rahula
Infoturve ja
julgestus
Mario Reinu
Kommunikatsioon
Hedwig Meidra
Personali- ja
koolituse osakond
Chris-Helin Loik
Ohutuse- ja
kvaliteedi osakond
Kristjan Telve
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 20
Lennuliiklusteeninduse üldkoosolek
Lennuliiklusteeninduse AS ei järgi alljärgnevaid HÜT-i punkte.
Punkt 1.1.1 – igale aktsionärile tagatakse õigus osaleda üldkoosolekul, võtta üldkoosolekul sõna
päevakorras esitatud teemadel ning esitada põhjendatud küsimusi ja teha ettepanekuid.
Punkt 1.2.1 – üldkoosoleku kokkukutsumise teade tehakse samaaegselt selle saatmisega
aktsionäridele ja/või avaldamisega üleriigilise levikuga päevalehes kättesaadavaks ka emitendi
veebilehel.
Punkt 1.2.3 – samaaegselt seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise tingimuste täitmisega
avalikustab juhatus emitendi veebilehel päevakorraga seotud olulise teabe, mis on talle esitatud või
muul viisil kättesaadav.
Punkt 1.2.4 – mõistliku aja jooksul enne üldkoosoleku toimumist avaldab nõukogu emitendi veebilehel
enda ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta.
Punkt 1.3.1 – üldkoosoleku juhatajaks ei valita nõukogu esimeest ega juhatuse liiget.
Punkt 1.3.2 – üldkoosolekul osalevad juhatuse liikmed, nõukogu esimees ning võimalusel ka nõukogu
liikmed ja vähemalt 1 audiitoritest.
Punkt 1.3.3 – emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle
liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt internet).
Ülaltoodud HÜT-i juhiste mittejärgimine on tingitud asjaolust, et Lennuliiklusteeninduse AS-i
ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik ning aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja
taristuminister. Aktsionäri õiguste teostamine ja esindaja volitused on sätestatud RVS-is ning
üldkoosolekute toimumine ja sellel osalejad määratakse vajaduse järgi kooskõlastatult
ainuaktsionäriga.
30. aprillil 2021. aastal toimus Lennuliiklusteeninduse korraline üldkoosolek. 2021. aasta korralisel
üldkoosolekul osalesid majandus- ja taristuminister, nõukogu esimees, juhatuse esimees ning üks
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töötaja; audiitor koosolekul ei osalenud. Koosolekust ei
tehtud tehniliste sidevahendite kaudu ülekannet.
Üldkoosolekul andis juhatuse esimees ülevaate 2020. aasta majandustulemustest, eesmärkide
täitmisest, toimunud välisaudititest ja riskijuhtimisest ning olulisematest arendustegevustest.
Nõukogu esimees andis ülevaate Lennuliiklusteeninduse nõukogu tööst 2020. aastal,
kontrollikeskkonnast ning tasustamisest. Ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks ja riigi jaoks
strateegiliselt oluliste investeeringute elluviimiseks ning krediidivõimekuse tekitamiseks tegi nõukogu
omanikule ettepaneku tõsta omakapitali mahtu 10 miljoni euro võrra.
Korraline üldkoosolek kinnitas 2020. aasta majandusaasta aruande ja tegi ettepaneku katta 2020.
majandusaasta kahjum eelmiste aastate jaotamata kasumi arvelt.
Lennuliiklusteeninduse nõukogu
Lennuliiklusteeninduse nõukogu koosneb põhikirja alusel neljast liikmest. Liikmed määratakse
kolmeks aastaks ja nende tasu määrab üldkoosolek. Nõukogu ülesanne on jälgida ettevõtte
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 21
strateegilisi eesmärke ja äriplaani ning juhatuse tegutsemist nende elluviimiseks. Nõukogu annab
juhatusele korraldusi ettevõtte sisekontrollisüsteemi tagamiseks ja nõusolekuid igapäevase
majandustegevuse piiridest väljuvateks tehinguteks. 2021. aastal käis nõukogu koos seitsmel korral
(2020. aastal üheksal korral).
Nõukogu liikmed 01.01.2021–31.12.201:
Esimees
Kuldar Väärsi (alates 01.06.2021)
Priit Põldoja (kuni 01.06.2021)
Liikmed
Andres Uusma Riina Varts Sven Kirsipuu
(alates 01.06.2021)
Kaupo Raag
(kuni 31.05.2021)
Punkt 3.1.3 – Nõukogu hindab korrapäraselt juhatuse tegevust emitendi strateegia elluviimisel, samuti
hindab nõukogu emitendi finantsseisundit, riskijuhtimise süsteemi, juhatuse tegevuse õiguspärasust
ning seda, kas emitenti puudutav oluline teave on nõukogule ja avalikkusele nõuetekohaselt
teatavaks tehtud.
Nõukogu komiteede (auditikomitee, tasustamiskomitee jmt) asutamisel ja komiteedega seotud
asjaolude muutmisel ei pea ettevõte otstarbekaks avaldada oma veebilehel nende olemasolu,
ülesandeid, koosseisu ja kohta, kuna ettevõttel on üks aktsionär ning nõukogu koosolekute protokollid
edastatakse riigivaraseaduse alusel nii üldkoosolekule kui ka rahandusministrile.
Lennuliiklusteeninduse AS ei järgi HÜT-i punkti 3.2.2 – vähemalt pooled emitendi nõukogu liikmetest
on sõltumatud. Kui nõukogus on paaritu arv liikmeid, siis võib sõltumatuid liikmeid olla üks liige vähem
kui sõltuvaid liikmeid. Nõukogus on põhikirja alusel 3–6 liiget. Lennuliiklusteeninduse nõukogu on
neljaliikmeline. Vastavalt RVS-i §-le 81 lg 1¹ lähtub osaluse valitseja nimetamiskomitee ettepanekust
nõukogu liikmete valimiseks ja koosseisu suuruse määramiseks.
Vastavalt HÜT-i punktile 3.2.5 esitatakse alljärgnevalt andmed 2021. aastal makstud
Lennuliiklusteeninduse nõukogu liikmete tasu suuruse ja tasustamise korra kohta.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 22
Nõukogu liikmete tööjõukulud kokku (töötasud sotsiaalmaksudeta) olid 31 313 eurot (2020. a 29 338
eurot).
Nõukogu tasustamise kord on sätestatud RVS-i § 85. RVS-i alusel nõukogu liikmetele makstava tasu
suuruse ja selle maksmise korra otsustab osaluse valitseja ainuaktsionärina, arvestades äriühingu
spetsiifikat.
Lennuliiklusteeninduse nõukogu liikme tasu suurus on 500 eurot kuus ja nõukogu esimehe tasu
suurus 1000 eurot kuus. Tasu makstakse nõukogu liikmele üks kord kuus. Nõukogu liikmele ei
maksta tasu selle koosoleku toimumise kuu eest, mil ta nõukogu otsuste vastuvõtmisel ei osalenud.
Rahandusministri määrust „Riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete ning riigi osalusega äriühingu
nõukogu organi töös osalevate nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude piirmäärad“ sätestab riigi
asutatud riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, nõukogu liikmetele
nõukogu organi töös osalemise eest makstavate tasude piirmäärad ja tasustamise korra. Vastavuses
ülalnimetatud määrusega lisandub nõukogu liikme tasule lisatasu nõukogu organi tegevuses
osalemise eest. Lennuliiklusteeninduse nõukogu organ on auditikomitee. Nõukogu liikme
auditikomitee tegevuses osalemise eest makstakse komitee liikmele tasu 25% nõukogu liikme tasust,
komitee esimehe tasu võib moodustada kuni 37,5% nõukogu liikme tasust.
Punkt 3.3.2 – HÜT-i aruandes näidatakse ära majandusaasta jooksul tekkinud huvide konfliktid koos
igakordsete lahendustega.
2021. aasta majandusaasta aruande koostamiseni ei ole Lennuliiklusteeninduse nõukogu liikmed
teavitanud ettevõtjat ühestki teadaolevast huvide konfliktist.
Lahkumishüvitist ja teisi lisatasusid peale tasu nõukogu organi tegevuses osalemise eest
Lennuliiklusteeninduse nõukogu liikmetele ei maksta.
Auditikomitee
Audiitortegevuse seaduse kohaselt on ettevõte moodustanud auditikomitee, mis on nõukogu
nõuandev organ ning mille ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalvega seotud küsimustes,
sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide
juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu kohta, samuti eelarve koostamise ja
majandusaasta aruande kinnitamise kohta. Auditikomitee esitab oma ülesannetest olenevalt
nõukogule ettepanekuid ja soovitusi.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 23
Esimees
Sven Kirsipuu (alates 01.06.2021)
Kaupo Raag (kuni 31.05.2021)
Liikmed
Andres Uusma Taivo Linnamägi
(alates 01.03.2021)
2021. aastal toimus kolm auditikomitee koosolekut. Vaadati üle ja kiideti heaks 2020. majandusaasta
aruanne. Koosolekutel käsitleti ettevõtte vahearuandeid, investeeringute kava, auditite käigus tehtud
tähelepanekuid ja antud soovitusi ning esitati tulemused teadmiseks ettevõtte nõukogule.
Audiitorettevõte AS PricewaterhouseCoopers andis auditikomiteele ülevaate olulisematest
tähelepanekutest ja esitas tähelepanekud ning ettepanekud riskijuhtimise ja kontrollisüsteemide kohta
2020. aasta majandusaasta aruande järeldusotsust andes.
Juhatus
Lennuliiklusteeninduse juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt
kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus võib vastu võtta kõiki ettevõtte tegevusega seotud
otsuseid ja teha iseseisvalt kõiki tehinguid, mis ei ole seaduse või põhikirja alusel üldkoosoleku või
nõukogu pädevuses. Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad ja tööülesanded on kirjeldatud juhatuse
liikmete lepingutes.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 24
Alates 1. juunist 2021 kuulub Lennuliiklusteeninduse juhatusse neli liiget.
Esimees
Ivar Värk
Liikmed
Üllar Salumäe Jaanus Selge Meelis Kruusmann
lennujuhtimise valdkond tehnika- ja äriarenduse (alates 01.06.2021)
valdkond finantsvaldkond
2021. aastal pidas juhatus 20 koosolekut (2020. a 30 koosolekut).
HÜT-i punkti 2.2.7 järgi esitatakse alljärgnevalt andmed 2021. aastal Lennuliiklusteeninduse AS-i
juhatuse liikmetele makstud juhatuse liikme tasude suuruse kohta ning kirjeldatakse lahkumishüvitiste
ja lisatasude määramise süsteemi.
Lennuliiklusteeninduse juhatuse liikmetele tasuti 2021. aastal kokku 384 077 tuhat eurot (2020. a 252
629 eurot). 2021. aasta majandustulemuste eest makstava võimaliku preemia otsustab nõukogu
pärast majandusaasta aruande kinnitamist. Juhatuse liikmele makstava lisatasu ning lahkumishüvitise
suuruse piirmäärad on sätestatud RVS § 86 lg-tes 2 ja 3, mille alusel ei või Lennuliiklusteeninduse
AS-i juhatuse liikmele makstava lisatasu suurus kokku ületada juhatuse liikme nelja kuu tasu. Seisuga
31.12.2021 on Lennuliiklusteeninduses kehtivate lepingute põhjal kohustus maksta juhatuse
liikmetele tagasikutsumise korral hüvitist kolme kuu juhatuse liikmetasu ulatuses.
Lisatasu määramine peab olema põhjendatud ning arvestama Lennuliiklusteeninduse puhul loodud
lisandväärtust ja turupositsiooni. Lahkumishüvitist võib maksta üksnes juhatuse liikme
tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist ning selle suurus ei või
ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu.
Juhtkond
Ivar Värk, juhatuse esimees, administratsioon
Üllar Salumäe, juhatuse liige, lennujuhtimise korraldamine
Jaanus Selge, juhatuse liige, tehnika- ja äriarendus
Meelis Kruusmann, juhatuse liige, finantsjuhtimine
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 25
Chris-Helin Loik, personal ja koolitus
Kristjan Telve, ohutus ja kvaliteet
Kalmer Sütt, lennundusteave
Teve Rahula, äriarendus
Teabe avaldamine
Lennuliiklusteenindus ei rakenda täielikult HÜT-i punkti 5.
Mitterakendamise põhjus on Lennuliiklusteeninduse aktsionäride struktuur – Lennuliiklusteenindusel
on üks aktsionär. Seega ei ole teabe avaldamine veebilehel efektiivne ning otstarbekas aktsionäride
teavitamise viis; samuti ei ole seetõttu otstarbekas jagada kogu teavet ka inglise keeles.
HÜT-i punkti 5 nõuete täpsest mitterakendamisest olenemata saadab ettevõte vajalikud aruanded
aktsionärile otse ning avaldab veebilehel teavet, mis pakub või võib huvi pakkuda avalikkusele.
Samuti rakendab Lennuliiklusteenindus HÜT-i punktis 5.6 sätestatud hoolsuse ja läbimõelduse
põhimõtet suhtlemisel ajakirjanduse ning teiste huvirühmadega.
Lennuliiklusteeninduse veebilehel avaldatakse igal juhul teave, mille avaldamise kohustus tuleneb
kehtivatest õigusaktidest, sh riigivaraseadusest.
Finantsaruandlus ja auditeerimine
Punkt 6.2.3 – audiitorite rotatsiooni korraldamisel võtab emitent aluseks Finantsinspektsiooni 24.
septembri 2003 juhendi „Riikliku finantsjärelevalve teatud subjektide audiitorite rotatsioon“. Nimetatud
soovituslikku juhendit ei jälgita, audiitor nimetatakse kolmeks kalendriaastaks konkursi tulemuste
alusel.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 26
5 MAJANDUSTULEMUSED
Finantsnäitajad 2020–2021, eurodes
2021 2020
Müügitulu 17 105 141 14 142 921
Käibe muutus 20,9% –49,8%
EBITDA 2 205 372 –949 140
Ärikasum –3 199 324 –6 218 747
Maksueelne kasum –3 454 185 –6 483 887
Puhaskasum/-kahjum –3 454 185 –6 483 887
Puhaskasumi muutus 47% –300%
Müügitulu töötaja kohta 97 188 71 070
EBITDA marginaal 13% –7%
Maksueelse kasumi marginaal –20% –46%
Puhasrentaablus –20% –46%
Omakapitali osakaal 50% 33%
Omakapitali rentaablus (ROE) –23% –43%
Varade tootlus (ROA) –9% –17%
Maksevõime kordaja 2,9 1,3
Võlakordaja 0,5 0,7
Keskmine töötajate arv 176 199
EBITDA = kasum enne finantstulusid ja -kulusid, dividendide tulumaksu ning amortisatsiooni
EBITDA marginaal = EBITDA / müügitulu * 100%
Maksueelse kasumi marginaal = maksueelne kasum / müügitulu * 100
Puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulu * 100%
Müügitulu töötaja kohta = müügitulu / keskmine töötajate arv
Omakapitali osakaal = omakapital / bilansimaht * 100%
Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum / keskmine omakapital * 100%
Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / keskmine varade maht * 100%
Maksevõime kordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused
Võlakordaja = kohustused kokku / bilansimaht
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 27
2021. aasta majandustulemused
Ettevõtte igapäevategevust ning majandustulemust mõjutas jätkuvalt 2020. aastal alguse saanud
Covid-19 viirusest tingitud kriis lennundussektoris. Lennuoperatsioonide tagasihoidlik maht võrreldes
kriisieelse 2019. aastaga mõjutas jätkuvalt oluliselt ettevõtte tulubaasi.
Ettevõtte äritulud koosnevad müügitulust (st tulu aeronavigatsiooniteenuste osutamisest) ning
muudest ärituludest. Ettevõtte põhitegevuse tulu ehk tulud marsruudi- ja
terminalinavigatsioonitasudest katavad sealhulgas riigi kantud kulud aeronavigatsiooniteenuste
osutamiseks.
Ettevõtte finantstulemused mln eurodes
25
21,9
21,0
20 17,8 17,1
15,7
14,1
15
10
5
2,2
0
Äritulud Müügitulu Ärikulud EBITDA Kasum/kahjum
-5 -0,9 -3,5
-6,5
-10
2021 2020
Lennuliiklusteeninduse 2021. aasta äritulud kokku olid 17,8 miljonit eurot (2020: 15,7 miljonit eurot),
ettevõtte 2021. aasta müügitulu oli sealjuures 17,1 miljonit eurot (2020: 14,1 miljonit eurot), kasvades
aastaga 20,9%. 2021. aasta müügitulu kasv tuleneb lennuliikluse mahtude taastumisest võrreldes
2020. aasta ehk Covid-19 kriisi aastaga, mil reisilennuliiklus peatati lühiajaliselt täielikult.
Marsruudinavigatsiooniteenuse müügitulud moodustavavad peamise osa müügituludest, 2021. aastal
93,1%. Lendude arvuga seotud marsruudi navigatsiooniteenuse teenusühikute muutus oli +11,2%
võrreldes eelmise aastaga ning terminali navigatsiooniteenuse teenuseühikute kahanemine oli
+29,4% võrreldes eelmise aastaga. Võrreldes Covid-19 kriisi eelse 2019. aastaga oli muutus
vastavalt –48,1% ja –44,7%.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 28
Teenindatud lendude arv ja jaotus 2019–2021
250 000 236 087
200 000
182 158
Lendude arv
150 000
85 425
76 335
116 705
100 000 103 488
43 581
21 308
17 980
10 348
50 000
9 972
0 9 173
2019 2020 2021
Ülelennud Saabuvad/Lahkuvad
Kohalikud Lendude arv kokku aastas
100% 4,4% 8,9% 8,5%
90%
18,5%
80% 17,4% 18,3%
70%
60%
50%
40% 77,1% 73,7% 73,2%
30%
20%
10%
0%
2019 2020 2021
Ülelennud Saabuvad/Lahkuvad Kohalikud
Eesti õhuruumis kokku teenindatud lendude arv kasvas 2021. aastal kokkuvõttes 12,8% (2020: –
56,2%). Arvestades nii instrumentaal- kui ka visuaallennureeglite alusel toimunud lendude mahtu
teenindati kokku 116 705 lendu (2020: 103 488). Lennuliiklus taastus nii ülelendude kui ka
saabuvate/lahkuvate lendude puhul ning samuti kohalike lendude puhul, vastavalt 11,9%, 18,5% ja
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 29
8,7%. Teenindatud lendude mahust 73,2 % moodustavad Eestist ülelennud, saabuvate/lahkuvate
lendude osakaal on 18,3% ja kohaliku liikluse osa on 8,5%.
Lennuliikluse mahud taastusid mõõdukas tempos kuust kuusse. Kõige tihedama liiklusega kuuks
osutus aasta viimane kuu, mil teenindati keskmiselt 420 lendu päevas, ning tihedaima liiklusega
päeval teenindati kokku 516 lendu.
Ettevõtte suurim klient teenindatavate lendude arvu poolest 2021. aastal oli ülelendude arvestuses
jätkuvalt Finnair (11,9% ülelendude koguarvust), millele järgnesid Air China International (6,1%), Air
Baltic (4,9%), Deutsche Lufthansa (4,6%) ja Rossiya Airlines (3,5%).
Ligi pooled Eesti lennuväljadele ja lennuväljadelt toimunud rahvusvahelistest lendudest opereeriti
nelja lennuoperaatori poolt. Ettevõtte suurim klient Tallina lennujaamas on jätkuvalt Air Baltic, kellele
järgnesid Finnair, Ryanair, Scandinavian Airlines ning Deutsche Lufthansa. Eelnimetatud operaatorite
lennud moodustasid vastavalt 19,2%, 10,6%, 6,7%, 6,1% ja 5,3% Eesti lennuväljadel opereeritud
lendude koguarvust.
Olles olukorras, kus pandeemiast tulenenud lennuliikluse mahu drastiline vähenemine avaldas olulist
mõju ettevõtte tulubaasile, ning teadmatuses, kui pikalt kriis veel kestab, jätkas ettevõte kokkuhoiu
kursil.
Ettevõtte kulud peamiste kulurühmade kaupa mln eurodes
14
12,6
12,0
12
10
8
6 5,4 5,3
4
2,5 2,7
2 1,1 1,4
0
Kaubad, toore, materjal Muud tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum
ja teenused
2021 2020
Ettevõtte ärikuludest moodustavad enamiku kuludest püsikulud. Ärikulud vähenesid 2021. aastal
4,3%, ulatudes 21 miljoni euroni (2020: 21,9 miljonit eurot). Tööjõukulud kokku moodustasid 2021.
aastal kokku 12 miljonit eurot (2020: 12,6 miljonit eurot) ning vähenesid võrreldes 2019. aastaga
4,7%.
2021. aasta ärikahjumiks kujunes 3,5 miljonit eurot (2020. aastal 6,5 miljonit eurot). Ettevõtte
puhaskahjumiks kujunes 3,5 miljonit eurot (2020. aastal 6,5 miljonit eurot).
Finantstulud ja -kulud kokku olid 2021. aastal 0,25 miljonit eurot (2020. aastal 0,27 mln eurot)
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 30
Pandeemia tõttu jätkati 2021. aastal vaid hädavajalike investeeringutega. 2021. aastal investeeriti
materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse kokku 2,8 miljonit eurot (2020: 3,1 miljonit eurot),
maht vähenedes aastaga kokku 12,1%.
Lennuliiklusteeninduse varade maht 31. detsembri 2021 seisuga oli 36,9 miljonit eurot (31.12.2020:
35,9 miljonit eurot).
Väljavaated 2022. aastaks
Covid-19 kriisist taastumine on lennundussektoris vaevaline. Paljudes maailma riikides täheldatakse
juba viiruse leviku neljandat või viiendat lainet. See vähendab nii lennundusäri osaliste, poliitikute –
kes peavad tegema raskeid otsuseid – kui ka tavareisijate kindlustustunnet. Samas näeme, et
inimeste soov reisida ei ole kuhugi kadunud. Seda ollakse valmis tegema hoolimata reisimisega
seatud ebamugavustest (nagu testimine, maskide kandmine) või muudest sihtriigile omastest
piirangutest. Rahvusvaheline kaubalennundus taastus kriisist üsna kiiresti ja kui viirusest tingituna ei
esine olulisi tõrkeid, siis ennustame tagasihoidlikku kasvu jätkumist. Ettevõtte kriisist taastumise kiirus
oleneb aga enim rahvusvahelise reisilennuliikluse taastumise kiirusest. Rahvusvahelise
reisilennuliikluse edasine areng on praegu paljuski seotud viiruse edasise arenguga eri Euroopa–
Aasia vaheliste ühenduste sihtriikides ja oleneb nii vaktsineerimise edusammudest kui ka riikide
soovist aktsepteerida erinevaid vaktsiine ning valmisolekust avada taas riigipiirid rahvusvahelisele
turismile. Jätkuvalt on oluline, et vaktsineerimine annaks piisava kaitse ja võimaldaks kiirendada
piirangute kaotamist, et tavaelu juurde naasta, mille lahutamatu osa on reisimine kas puhkuse- või
ärieesmärkidel.
Määramatust on jätkuvalt väga palju ning aasta algus ei ole just paljulubav. 2022. aasta esimestel
kuudel vähendasid lennufirmad lendude mahtu. Möödunud kaks aastat on näidanud, et
koroonaviiruse arengu kulgu ja selle tagajärgi on pea võimatu ennustada, kuid see on reisi- ja
turismisektorile tervikuna märgatavalt suur. Meie hinnangul jätkub reisilennuliikluse madalseis veel
vähemalt 2022. aasta esimesel poolaastal. Loodame, et viiruse taandumine ja riigipiiride avamine,
eelkõige Aasia ja Okeaania suunas, võimaldab suvest alates siiski kiiremat taastumist. Kuigi
pandeemiaga seotud ebakindlus on mõnevõrra taandumas, on geopoliitilised pinged seevastu
suurenenud ja nende mõju lennuliikluse voogudele on praegu väga keeruline hinnata. Oleme
mõõdukalt optimistlikud, et 2022. aastal taastub liiklusvoogude kasv.
Ettevõtte riskideks on 2021. aasta viimasest kvartalist kiirelt tõusma hakanud energiahinnad ja
hinnakasvuga koos ka hoogne palgakasv. Eesti Panga hinnangul on Eesti hinnakasv püsinud euroala
keskmisest kiirem peamiselt energia ja toiduainete kallinemise tõttu. Statistikaameti teatel tõusid Eesti
tarbijahinnad jaanuaris aastavõrdluses 11,3 protsenti. Euroala riikide keskmine hinnakasv ulatus
samal ajal hinnanguliselt 5,1 protsendini. Energiahindade kiire kasv ning hoogne palgaralli paneb
ettevõtte omakorda keerulisse olukorda. Erinevalt üldisest Eesti majandusolukorrast –mis on suures
plaanis küllaltki hea, kuna taastumine madalseisust on olnud kiirem kui enamikus euroala riikides – on
olukord lennunduses endiselt keeruline. Hinnasurvete nõrgenemist ja ostujõu taastumist võib oodata
2022. aasta teises pooles. 2022. aasta keskmiseks inflatsiooniks prognoosib Eesti Pank 6,9 protsenti.
Tulemuslikkuse kava ja hinnad
Muudatused Lennuliiklusteeninduse AS-i navigatsiooniteenuste ühikuhindades
Aeronavigatsiooniteenuste tasude ühikumäärad arvutatakse vastavalt Euroopa Komisjoni
rakendusmäärusele (EL) nr 2019/317, 11. veebruar 2019, milles sätestatakse ühine
aeronavigatsioonitasude süsteem.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 31
Teenuste tariifid korrigeeritakse ja kooskõlastatakse regulatsiooni alusel iga-aastaselt õhuruumi
kasutajate esindajatega (IATA jt) laiendatud komitees.
Marsruudi navigatsioonitasu muutus uue tulemuslikkuse kava tõttu aastateks 2020–2024 ning alates
1. jaanuarist 2021 oli ühikuhinnaks 33,78 eurot. Aasta varem oli selleks 31,51. Kehtiva
hinnaregulatsiooni tõttu muutis ettevõte marsruudi navigatsiooniteenuse ühikuhinda ka 2022. aastaks.
Uus ühikuhind on 32,99 eurot.
Terminali navigatsiooniteenuse ühikuhind oli 2021. aastal 124,94 eurot, aasta varem oli selleks
115,59 eurot. Alates 1. jaanuarist 2022 on terminali navigatsiooniteenuse ühikuhind 90,72 eurot.
Navigatsioonitasud perioodil 2020–2022
140,00
124,94
120,00 115,59
100,00 90,72
80,00
60,00
40,00 31,51 33,78 32,99
20,00
0,00
2020 2021 2022
Marsruudinavigatsioonitasu ühikuhind Terminali navigatsioonitasu ühikuhind
Majanduslik lisaväärtus
Selleks et täiustada ettevõtte majandustulemuste hindamist, kasutab ettevõtte juhatus majandusliku
lisaväärtuse mõõtmist. Kui traditsiooniliselt piirdutakse kasumiaruande koostamisega ja selle põhjal
hinnangute andmisega, siis majandusliku lisaväärtuse arvestamisel võetakse arvesse ka omakapitali
kasutamise kulu. Majandusliku lisaväärtuse sisuks ongi omanikule üle tema nõutava taseme teenitud
kasum:
majanduslik lisaväärtus = puhaskasum – omakapital × omakapitali hind
Arvestades ettevõtte riskitaset, maailma teiste teenuseosutajate omakapitali hinnana käsitletud
näitajaid ja omaniku seisukohti, on ettevõttes omakapitali nõutavaks tulumääraks tulemuslikkuse kava
kolmandale perioodile arvestatud 7,3% (eelmisel tulemuslikkuse kava perioodil ehk 2015–2019:
8,9%).
Põhiteenuste kaupa kujunes majanduslik lisaväärtus alljärgnevalt:
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 32
2021
Marsruudi Terminali
Muud
navigatsiooni- navigatsiooni- Kokku
teenused
teenus teenus
Tulud 15 740 164 1 445 786 598 066 17 784 016
Ärikulud 16 588 497 4 376 602 17 509 20 982 608
Kapitaliga seotud kulud 1 327 494 305 336 5 851 1 638 681
Majanduslik lisaväärtus ettevõtte
-2 175 827 -3 236 152 574 706 -4 837 273
tasandil
Riigi kulud 5 850 068 325 761 6 175 829
Majanduslik lisaväärtus riigi
-8 025 895 -3 561 913 574 706 -11 013 102
tasandil
2020
Marsruudi Terminali
Muud
navigatsiooni- navigatsiooni- Kokku
teenused
teenus teenus
Tulud 13 161 845 1 041 095 1 511 143 15 714 083
Ärikulud 17 313 090 4 563 165 56 575 21 932 830
Kapitaliga seotud kulud 1 359 616 306 167 5 971 1 671 754
Majanduslik lisaväärtus ettevõtte
-5 510 861 -3 828 237 1 448 597 -7 890 501
tasandil
Riigi kulud 5 746 984 309 708 6 056 692
Majanduslik lisaväärtus riigi
-11 257 845 -4 137 945 1 448 597 -13 947 193
tasandil
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 33
6 TEENUSED JA VALDKONNAD
6.1 Lennuliikluse korraldamine
Lennujuhtimise valdkonnas kohaneti 2021. aastal muutunud olukorraga. Lennuliikluse mahud tõusid
aeglaselt terve aasta jooksul, jõudes jaanuaris 37% (2019. aasta võrdluses) ja detsembris 79%ni.
Liikluse kasvust olenevalt korraldasime ümber lennujuhtimise osakonna tööd.
2021. aastal suurenes olulisel määral projektiga FINEST seotud arendustegevuste maht. Tegeleti
lennujuhtimisosakonna dokumentide ja protsesside muutuvate õigusaktidega vastavusse viimisega.
2022. aasta esimesel poolaastal plaanime põhjalikult analüüsida osakonna ressursivajadust ning
koostöös personali- ja koolitusosakonna spetsialistidega ette valmistada pikaajalise ressursiplaani.
Planeeritavates tegevustes peame arvesse võtma lennuliikluse kasvu prognoose. Samuti tuleb
lennujuhtimisosakonna tööde planeerimisel pöörata erilist tähelepanu võimalikele Balti regioonis
kasvavatele militaarlendude mahtudele, mis on seotud Ukraina ja Venemaa vaheliste pingetega.
6.1.1 Lennundusteabe osakond
Aeronavigatsiooniteabe teenuse eesmärk on ohutuks, kvaliteetseks ja regulaarseks lennuliikluseks
vajaliku teabe (aeronavigatsiooniteabe ja -andmete) kogumine, töötlemine ning edastamine.
Nõuetekohase kvaliteediga õigeaegsed aeronavigatsioonilised andmed ja teave on vajalikud, et
tagada ohutu lennuliiklus.
Erinevad projektid toetavad üleminekut aeronavigatsiooniteabe teeninduselt aeronavigatsiooniteabe
korraldusele, mis tähendab üleminekut tootepõhiselt teenuselt aeronavigatsiooniteabe haldamisele
digitaalse andmevahetuse teel.
2021. aasta märtsis võtsime vastu aeronavigatsiooniteabe süsteemide CADAS uuendamise esimese
faasi tööd. Vastav leping sõlmiti 2019. aasta lõpul. Covid-19 on lennundusturu investeerimisvõimekust
vähendanud, mistõttu külmutasime II, III ja IV faasi 2021. aastaks. Sellel perioodil tegime
ettevalmistusi lepingu jätkamiseks. Täpsustasime vajaminevate ja soovitavate tööde nimekirja ning
nõudeid tarkvarale. Leping jätkub 2022. aastal ja läbirääkimised selleks on alanud.
2020. aastal alustasime koos arendajaga tegevusi selle nimel, et meie aeronavigatsioonilise
informatsiooni andmebaas (AIMDB) hakkaks korralikult suhtlema Eurocontroli vastava andmebaasiga
(EAD SDO). 2021. aasta juunikuuks saime olukorra niikaugele, et andmed olid kontrollitud ja
sünkroniseeritud ning kahe andmemudeli konverteerimine hakkas tööle. Teisisõnu ei pea me enam
oma andmeid eraldi kahte andmebaasi sisestama. AIMDB-is andmete muutmisel muudetakse need
automaatselt ära ka EAD SDO andmebaasis. Järgmise sammuna toimub üleminek EAD SDO
andmebaasist EAD SDD andmebaasi. Selle tulemusena ei ole vaja andmeid enam konverteerida,
sest SDD kasutab AIMDB-ga sama andmemudelit.
2021. aasta augustis rakendus Euroopas (ülemaailmselt oli rakendumise kuupäevaks 04.11.2021)
uus maandumisraja olukorra ettekande vorm. Tegemist oli pikalt ettevalmistatud printsipiaalse
maandumisraja olukorra hindamise metoodika muudatusega. Selle tulemusena oli vaja muuta ka
meie kasutuses olevat tarkvara, et saaksime teavet korrektselt vastu võtta ja kuvada. Vastavad
muudatused oma tarkvaras saime tehtud CADAS-i uuendamise esimese faasi töödega.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 34
2021. aastal valmistasime ette FINESTi I ja II etapi rakendumiseks (vastavalt 27.01.2022 ja
21.04.2022). Tuli ühtlustada mõlema poole ülesanded ja ette valmistada ühtsed protseduurid.
Nüüdseks on I etapp edukalt rakendunud ja valmistume II etapiks, kus hakkame reaalselt ühiselt
soomlastega tööle.
6.2 Tehnika- ja äriarendus
6.2.1 Tehnikaosakond (digitaliseerimine)
Efektiivse ja jätkusuutliku aeronavigatsiooniteenuse osutamiseks vajaliku digitaliseerimistaseme
saavutamiseks otsustas ettevõte 2021. aastal koostada digitaliseerimise teekaardi. Nimetatud
tegevus hõlmab endas ka varem planeeritud IT-auditi vaadet süsteemidele. Tihti mõeldakse
digitaliseerimise all pelgalt IT-süsteemide arendamist või rakendamist, kuid unustatakse sealjuures
protsessid, mis on eduka digitaliseerimise aluseks. Lennuliiklusteenindus kaasas ettevõtte välise
partnerina Flowit Estonia OÜ, kellega koos kaardistati üle 200 olulise protsessi just infosüsteemide ja
digitaliseerimise vaates. Loodud teekaart annab meile olulise teadmuse protsesside parendamiseks
LEAN meetodil ning IT-süsteemide targemaks arendamiseks. Tegevused jätkuvad 2022. aastal ning
järgmise sammuna kavandatakse protsesside optimeerimist ja sellele järgnevaid IT-arendusi,
süsteemide liidestamist ning automatiseerimist.
6.2.2 Äriarenduse osakond
FINEST
FINEST on piiriülese lennuliikluse korraldamise süsteem, mille on loonud Lennuliiklusteenindus ja
Soome lennuliiklusteenindus Fintraffic Air Navigation Services Oy (Fintraffic ANS) ning mille eesmärk
on Eesti ja Soome õhuruumi lõimimine.
Programmi FINEST üks oluline edusamm 2021. aastal oli lennujuhtimissüsteemi TopSky versiooni
B10 rakendamine juunis. Versiooni uuendus võimaldas esimest korda saavutada Eesti ja Soome
lennujuhtimissüsteemide töö ühises internetivõrgus, mis on aluseks piiriüleste sektorite käivitamiseks.
2021. aastal sõlmisime Thales TATCI süsteemi versiooni Build11 rakendamiseks Fintraffic ANS-ga
ühise hankelepingu süsteemitootjaga Thales LAS France SAS, mis toob lennujuhtimisse jätksuutliku
virtualiseerimist võimaldava tarkvara ning uued riistvaralahendused.
Seoses Euroopa Liidu rakendusmäärusega 2020/469, millega uuendati aeronavigatsiooniteenuse
osutajale sätestavat rakendusmäärust 2017/373, ning vajadusega muuta operatsioonilist
dokumentatsiooni lükkus 2022. aastasse 2021. aasta novembrisse planeeritud üleminek uuele
ühisele õhuruumile ja ühistele protseduuridele. Kahe suure muudatuse rakendamine kahekuise
vahega oli liialt mahukas ja ajakriitiline.
Koos lennujuhtimissüsteemi rakendamisega alustasime ka lennujuhtimiseks vajaliku võrguülese
(VOIP) kõneside lahenduse uuendamist. Uue kõnesidelahenduse tarnib meile rahvusvaheliselt tuntud
tootja Rohde & Schwarz Denmark A/S ning süsteemi esmased tehasetestide tehti 2021. aasta
neljandas kvartalis. Testimise käigus täpsustati programmi FINEST rakendamiseks vajalikke nõudeid.
Süsteem valmib plaanide kohaselt 2022. aasta kolmanda kvartali alguseks.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 35
FINESTi eesmärk on ehitada turvalisem, jätkusuutlikum ja tõhusam ühine õhuruum, mis vastab
mõlema riigi vajadustele, ning muuta lennuliiklus oluliselt ökonoomsemaks ja
keskkonnasäästlikumaks.
Valmisolek programmi FINEST rakendamiseks koos tehniliste lahenduste, kasutajaliideste ja
operatiivse ühtlustamisega saavutatakse 2022. aasta lõpuks. Lõplik rakendumine ja FINESTi
õhuruumi kasutuselevõtmine oleneb Eesti ja Soome koostööst, riikide kaitse ning majandus- ja
kommunikatsiooni ministeeriumide heakskiidust.
Irdtorn
2016. aastal käivitati Lennuliiklusteeninduses koostöös Tallinna Lennujaamaga Irdtorni projekti, mille
eesmärk on Eesti nelja regionaalse (Tartu, Kuressaare, Pärnu, Kärdla) lennuvälja teenuse
digitaliseerimine. Digitaliseerimisega plaanime lõpule jõuda 2025. aasta lõpuks. Selleks oleme välja
töötanud lahendused irdtorni tehnoloogia kasutuselevõtuks kohalikel lennuväljadel. Irdtorni
tehnoloogia võimaldab meil osutada lennuliiklusteenust mitmel lennuväljal ühel ajal ühest keskusest,
tagades ohutu ja kvaliteetse teenuse ööpäev läbi olenemata ilmastikuoludest. Ühtlasi võimaldab
irdtorni kontseptsioon pakkuda lennuliiklusteenuseid oluliselt paindlikumal ja kuluefektiivsemal moel.
2021. aasta septembris vahetus irdtorni projektijuht. Uus projektijuht Teele Kohv oli projektiga seotud
ka selle alguses.
2021. aastal jätkasime koostöös Cybernetica ASiga irdtorni tehnoloogia arendamist Kuressaare
lennuväljal, kuhu paigaldati uuendatud süsteem. Irdtorni projekt jõudis möödunud aastal oodatud
tulemuseni, kui Kuressaare lennujaama paigaldati kogu vajalik tehnika ning rajati sobiv infrastruktuur.
Irdtorni tarkvara lahendus läbis edukalt tehasetestimise faasi ning aasta lõpuks oli lennujuhtimiseks
vajalik kaamerapilt Tallinnas. Juhtimiskeskuse ruumide ümberehitus jõudis faasi, mis võimaldab
paigaldustööde alustamist keskuses. 2021. aastasse planeeritud Kuressaare lennuvälja
lennuinfoteenuse osutamise ülevõtmine AS-ilt Tallinna Lennujaam lükkus edasi aastasse 2023. Kuna
läbirääkimised Kuressaare teenuse teemal eri pooltega on ajamahukad, siis otsustas juhatus muuta
2020. aastal kinnitatud juhtplaani ja tuua esimesena irdtornikeskusesse üle Tartu lennuvälja teenus.
Irdtorni projekt jätkub Kuressaare lahenduse seadistamise ja katseperioodiga ning jätkatakse identse
väljatöötatud lahenduse paigaldamisega Tartusse.
2022. aasta tegevused
2022. aasta alguses alustame Tartu irdtorni süsteemi juurutamisega ja lennuliiklusteenuse
ületoomisega irdtornikeskusesse. Tartu lennuväljal hakkame lennuliiklusteenust irdtornikeskusest
osutama 2022. aasta oktoobrist. Aasta lõpus jätkame Kuressaare lennuinfoteenuse ülevõtmise ja
irdtornikeskusesse ületoomisega.
Paralleelselt alustame 2022. aasta alguses multitorni kontseptsiooni loomise ja süsteemi
arendamisega koostöös Cybernetica AS-iga. Lisaks loome Tartusse arendus- ja koolituskeskkonna,
kus korraldada simulatsioone, koolitusi ning arendusaegseid teste. Simulatsioonikeskkonna
väljaarendamine toimub koostöös Eesti Lennuakadeemiaga.
Kuressaare lennuinfoteenuse rakendamine irdtornikeskuses toimub 2023. aasta esimeses pooles,
millele järgnevad Kärdla ja Pärnu süsteemide arendamine ning teenuste ületoomine keskusesse.
Multitornile üleminek toimub irdtornikeskuses järk-järgult alates 2024. aastast.
Mehitamata lennundus
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 36
Lennuliiklusteeninduse üks oluline strateegiline eesmärk on mehitamata lennunduse valdkonna
arendamine ning mehitatud ja mehitamata õhusõidukite ühise õhuruumi (U-space) väljatöötamine.
2021. aastal alustasime koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning
Transpordiametiga lahenduse väljatöötamist, mis muudab mehitamata lennuvahendite käitamise
linnades, piirangualades ja lennuväljade lähistel ohutumaks ning mugavamaks. Koostöö fookuses oli
droonilendudeks sobivate geograafiliste alade kehtestamine ja käitamisjuhiste koostamine. Loodi
digitaalne lahendus geograafilise info kuvamiseks – kaardirakendus jõuab kasutajateni 2022. aasta
esimeses pooles. Kaardirakenduse kasutuselevõtt koos uute mehitamata õhusõidukite
lennujuhtimisprotseduuridega võimaldab reegleid paindlikumat rakendada ja kasutajal senini
raskendatud kohtades lennata.
2021. aastal sõlmisime lepingu tarkvaraettevõttega Frequentis ühise infosüsteemi demolahenduse
kasutuselevõtuks. Demolahendusega katsetati mehitamata lennuliiklussüsteeme ja see aitas välja
töötada esmaseid droonilendude kooskõlastamise protseduure Tallinna lähialas. 2022. aastal jätkub
ühise infosüsteemi (CIS, Common Information System) lahenduse testimine. Eesmärk on analüüsida
infovahetust lennuliikluse korraldaja, droonide käitajate, eri teenusepakkujate ja riigiasutuste vahel.
Ühise teabeteenuse pakkumine on eelduseks mehitamata õhusõidukite lennuliikluse korraldamisele
ning aluseks U-space’i loomisel.
2021. aasta jaanuaris algatasime programmi Horisont 2020 raames projekti „GOF 2.0 Integrated
Urban Airspace Very-Large Demonstration“. Meie juhitud suurprojekti rahastab osaliselt SESAR JU.
Projekti raames valideeritakse ja analüüsitakse eri tehnoloogiaid, mis võimaldavad korraldada
mehitamata lennuliiklust ning hinnata Euroopa U-space’i teenuste kontseptsiooni küpsust
operatsiooniliseks kasutuseks. 2021. aastal toimus esimene valideerimisharjutus, mille eesmärk oli
lennueelsete protseduuride testimine. 2022. aastal projekt jätkub ning testitakse teenuseid, mis
võimaldavad taktikalist lendude koordineerimist.
2021. aastal käivitasime koostööprojekti „Mehitamata lennunduse valdkonna arendamine Eestis“
koostöös Eesti lennundusklastri ning drooniarendajatega Hepta Group Airborne OÜ ja KrattWorks
OÜ. Projekti rahastab EAS läbi lennundusklastri. Projekti eesmärk on välja töötada U-space’i
rakenduskava Eestis ning toetada mehitamata lennuliikluse korraldamiseks vajalike teenuste
turuletoomist. Koostööprojekt kestab kuni 2023. aasta augustini.
6.3 Meie meeskond
2021. aasta põhikatsumus meie inimestele oli jätkuv Covid-19 kriis, mis mõjutas nii meie
majanduslikke võimalusi kui tekitas ka probleeme organisatsiooni toimimisele ja tervisele.
Meie prioriteet oli tagada kvaliteetse teenuse toimimine ning töötajate tervise kaitse. Lisaks sellel oli ja
on meie ambitsioon pakkuda jätkuvalt oma töötajatele turvalist arendavat töökeskkonda ning head
juhtimist.
Väliskeskkonna muutustega kohanemiseks ja ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks rakendasime
aasta alguses organisatsiooni uuendatud struktuuri. Osa funktsioone tsentraliseeriti, valdkondade
vastutuste piire muudeti selgemaks ja välditud on dubleerimisi. Uue struktuuri rakendamine tõi kaasa
vajaduse mõned ametikohad ümber profileerida ning osa ka koondada. Struktuurimuudatus andis ka
võimaluse juhtimisulatust ühtlustada – meil on kokku 8 juhtkonna liiget ja 12 esmatasandi juhti.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 37
2021. aastal 187 töötajat, 110 meest 77 naist
keskmine staaž 11 aastat.
Juurde värbasime kokku Meilt lahkus 17 töötajat
27 uut kolleegi
Uus tasusüsteem
2021. aasta juulist rakendus 2020. aastal koostöös Fontesega loodud tasusüsteemi. Uued
tasusüsteemi põhimõtted tagavad sisemise õigluse ja turu konkurentsivõime, samuti on tagatud
objektiivsed alused töö hindamiseks ning töötasu kujundamiseks. Uued põhimõtted toetavad ettevõtte
strateegilist otsust tulemusjuhtimise rakendamiseks, põhjalikult on kirjeldatud tulemustasu maksmise
alused.
Rahulolu ja muutustega toimetulek
Selleks et olla kursis, kuidas meie inimesed end tunnevad, ning tagada töötajate pühendumus ja
rahulolu, käivitasime pulsiuuringu. Kolm korda aastas korraldatav veebipõhine küsitlus annab kiire ja
vahetu tagasiside juhtimisele ning teistele olulistele aspektidele. Meil on pidev ülevaade edenemisest
ja saame jälgida trende. Uuringusse on kaasatud kõik töötajad. Tulemusi kuvame osakondade kaupa
ja jagame neid kogu organisatsiooniga. Esimese pulsiuuringu põhiteemad olid juhtimiskvaliteet,
muudatuste juhtimine, koostöö ja sisekommunikatsioon. Pulsiuuringu alatine küsimus saab olema
eNPS ehk töötajate soovitusindeks.
2021. aasta määras baastaseme: hinnang 5, mis viitab keskmisele rahulolule.
Kogu organisatsiooni hõlmavaks olulisimaks programmiks 2021. aastal oli EANS 2.0, mille
korraldasime koostöös konsultatsioonifirmaga Velström Vallner Tohver OÜ. Programmi eesmärkideks
oli toetada inimesi muutustega kohanemisel, väärtustada minevikku, (taas)teadvustada ühtsust ja
rakendada ellu positiivsed muutused. Programmi tulemusel on juhtidel olemas asjakohased tööriistad,
motivatsioon ning ühtne mõtteviis, kuidas ettevõtte eesmärke ellu viia. Eri sündmustest – avaseminar,
infoseminar Take-off, kolm mõttekoda, kolm ettevõtteülest töötuba, juhtimise meistriklass,
sisekommunikatsiooni meistriklass, mentorlus – koosneva programmi jooksul oli kogu organisatsioonil
võimalus kaasa rääkida ja aktiivselt osaleda, ühtset töökultuuri luua ning ühiselt muudatused ellu viia.
Programmi lõpus tehtud küsitlus näitas, et töötajad olid valdavas osas muutused omaks võtnud.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 38
Ettevõttesiseselt julgustasime osalema oma töötajaid sisekonkurssidel, et leida uusi arenguvõimalusi
uues rollis. Lisaks (taas)käivitasime kampaania „Astu kolleegi kingadesse“ töövarjutamise. Osalenute
– üle 30 töötaja – positiivne tagasiside kinnitas algatuse kasulikkust nii arenguvõimaluste
kaardistamise kui ka parema koostöö jaoks.
Koolitus- ja arendustegevused
Koolitus- ja arendustegevusi korraldasime 2021. aastal eriolukorrast tingituna piiratud eelarve alusel.
Keskendusime eelkõige pädevuste säilitamiseks vajalikele koolitustele. Õppevormina suurendasime
pidevalt e-õppe osakaalu: pea kõigil sisekoolitustel oli võimalik osaleda videosilla kaudu või vaadata
koolitust järele videosalvestiselt.
Lennujuhtimise osakonnas oli 8 inimest väljaõppes, lisaks 1 taastamine. Toimusid: TWR
täienduskoolitus, inglise keele intensiivkursus, tasemetestijate täienduskoolitus, instruktorite
täienduskoolitus, Kuressaare AFIS töökohakoolitus jmt.
Lennundusteabe osakonnas võtsime suuna pädevuste laiendamisele ja 2021. aasta jooksul toimus 9
väljaõpet (ARO ja NOFi pädevusele).
Tehnikaosakonnas toimusid olulisematena ATSEP Basic koolitus, SmartMessenger, Frequentis
Administration Onboarding Training, COM-VOICE-INTRO, R&S VCS tehase koolitus
Pakkusime kogu ettevõttes vaimse tervise loenguid, lisaks toimusid läbirääkimiste koolitus,
meediakoolitus kõneisikutele ning siseaudiitorite koolitus.
Töökeskkond
Meie töökeskkond on jätkuvalt kõrgel tasemel ning ettevõte püüab teha kõik, et hoida oma töötajaid
tervetena ja soodustada aktiivset tegutsemist oma tervise heaks. Investeerime töökeskkonna
pidevasse parendusse nii aega, pädevaid inimesi kui ka raha.
2021. aasta suvel auditeeris tööohutus- ja töötervishoiuvaldkonda Tööinspektsioon. Auditi tulemusi
võib pidada väga heaks. Saime vaid kaks tähelepanekut, millele reageerisime kohe.
Tööheaolu vallas keskendusime terviseteadlikkusele: hübriidtöö tegijatele võimaldasime lisakuvareid,
kontoris on saadaval desovahendid ja maskid.
Ettevõtte töötajaskond paistis juba suve hakul silma kõrge vaktsineerituse tasemega (üle 90%), mis
võimaldas pakkuda katkematut teenust ja aitas ära hoida töökohapõhiseid nakkuskoldeid.
Tööõnnetusi oli 2021 .aastal üks, mis õnneks oli kerge ega toonud kaasa tööajakadu.
Vaimse tervise toetamiseks pakuti töötajatele lisameetmena välja tasuta psühholoogilise nõustamise
võimalus, mida kasutati kokku 22 korral.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 39
7 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
7.1 Finantsseisundi aruanne
(eurodes)
VARAD Lisa 31.12.2021 31.12.2020
KÄIBEVARA
Raha ja raha ekvivalendid 2; 3 10 555 239 6 582 589
Nõuded ostjate vastu 3; 4 3 913 115 4 358 353
Muud nõuded ja ettemaksed 5 275 450 153 889
Käibevara kokku 14 743 804 11 094 831
Materiaalne põhivara 6 12 767 566 12 942 647
Immateriaalne põhivara 6 9 420 251 11 882 393
Põhivara kokku 22 187 817 24 825 040
VARAD KOKKU 36 931 621 35 919 871
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised laenukohustused 3; 7 1 871 541 4 792 072
Võlad töövõtjatele 8 187 009 293 327
Lühiajalised eraldised 8 521 168 0
Muud lühiajalised kohustused 3; 9 2 306 770 1 714 389
Lühiajaline sihtfinantseering 16 220 611 1 699 373
Lühiajalised kohustused kokku 5 107 099 8 499 161
Pikaajalised laenukohustused 3; 7 13 297 879 15 169 420
Pikaajaline sihtfinantseering 16 31 945 302 407
Pikaajalised kohustused kokku 13 329 824 15 471 827
KOHUSTUSED KOKKU 18 436 923 23 970 988
OMAKAPITAL 10
Aktsiakapital 10 112 940 5 112 940
Kohustuslik reservkapital 511 294 511 294
Ülekurss 5 000 000 0
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 6 324 649 12 808 536
Koondkahjum/-kasum –3 454 185 –6 483 887
OMAKAPITAL KOKKU 18 494 698 11 948 883
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 36 931 621 35 919 871
Lisad lehekülgedel 44-76 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 40
7.2 Koondkasumiaruanne
(eurodes)
Lisa 2021 2020
Müügitulu 11 17 105 141 14 142 921
Muu äritulu 678 144 1 571 162
Äritulud kokku 17 783 285 15 714 083
Kaubad, toore, materjal ja teenused 13 –2 488 401 –2 704 993
Muud tegevuskulud 14 –1 118 832 –1 399 119
Tööjõukulud 12 –11 970 681 –12 559 111
Põhivara kulum 6 –5 404 695 –5 269 607
Ärikulud kokku –20 982 609 –21 932 830
Ärikahjum/-kasum –3 199 324 –6 218 747
Finantstulud 732 794
Finantskulud 7 –255 593 –265 934
Kahjum/kasum majandustegevusest –3 454 185 –6 483 887
Puhaskahjum /kasum -3 454 185 -6 483 887
Koondkahjum/kasum -3 454 185 -6 483 887
Lisad lehekülgedel 44-76 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 41
7.3 Rahavoogude aruanne
(eurodes)
Lisa 2021 2020
Rahavoog äritegevusest
Ärikahjum/-kasum –3 199 324 –6 218 747
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 6 5 404 695 5 269 606
Põhivara sihtfinantseerimise
16 –440 502 –440 502
amortisatsioon
Sihtfinantseering kulude katmiseks 16 –65 981 –847 122
Kokku korrigeerimised 4 898 212 3 981 982
Äritegevusega seotud nõuete ja
4;5 329 874 -235 034
ettemaksete muutus
Varude muutus –6 197 2 429
Äritegevusega seotud kohustuste ja
8;9 460 383 –2 224 092
ettemaksete muutus
Laekumised sihtfinantseerimisest
16 –1 242 741 2 119 770
tegevuskulude katmiseks
Kokku rahavood äritegevusest 1 240 207 –2 573 692
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalse ja immateriaalse
6 –2 219 200 –2 364 591
põhivara eest
Laekunud intressid 731 794
Kokku rahavood
–2 218 469 –2 363 797
investeerimistegevusest
Rahavood finantseerimisest
Sissemaksed omakapitali 10 000 000 0
Saadud laenud 7 0 4 875 261
Saadud laenude tagasimaksed 7 –4 792 072 –2 592 077
Makstud intressid 7 –257 016 –267 334
Kokku rahavood finantseerimisest 4 950 912 2 015 849
Perioodi netoraha muutus. +/– 3 972 650 –2 921 640
Raha perioodi alguses 2 6 582 589 9 504 229
Raha perioodi lõpus 2 10 555 239 6 582 589
Lisad lehekülgedel 44-76 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 42
7.4 Omakapitali muutuste aruanne
(eurodes)
Aktsia- Kohustuslik Jaotamata
kapital reservkapital Ülekurss kasum Kokku
Saldo 31.12.2019 5 112 940 511 294 0 12 808 536 18 432 770
Väljamakstud dividendid 0 0 0 0 0
Koondkahjum/-kasum 2020 0 0 0 –6 483 887 –6 483 887
Saldo 31.12.2020 5 112 940 511 294 0 6 324 649 11 948 883
Aktsiakapitali
suurendamine 5 000 000 0 5 000 000 0 10 000 000
Koondkahjum/-kasum 2021 0 0 0 –3 454 185 –3 454 185
Saldo 31.12.2021 10 112 940 511 294 5 000 000 2 870 464 18 494 698
Täpsem teave aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud lisas 10.
Lisad lehekülgedel 44-76 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 43
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD
LISA 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud
arvestuspõhimõtted ja hindamisalused
Üldteave
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (edaspidi: ettevõte) on Eestis registreeritud ja Eestis tegutsev
peamiselt aeronavigatsiooniteenuse osutamisega tegelev äriühing, mille aktsiatest 100% kuulub Eesti
Vabariigile. Ettevõte ei oma ühtegi tütar- ega sidusettevõtet. Ettevõtte aadress on Kanali põik 3, Rae
küla, Rae vald, Harjumaa.
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes ning kajastab perioodi 1. jaanuar
kuni 31. detsember 2021. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 25. märtsil
2022.
Äriseadustiku alusel on juhatuse koostatud majandusaasta aruande (mille üks osa on
raamatupidamise aastaaruanne) kinnitamine aktsionäride üldkoosoleku pädevuses. Aktsionäril on
õigus juhatuse koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ning uue aruande
koostamist nõuda.
Koostamise alused
Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Rahvusvaheliste Raamatupidamise
Standardite Nõukogu (IASB) väljatöötatud Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standardite (IFRS) ja
Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Tõlgenduste Komitee (IFRIC) tõlgenduste alusel nii, nagu
Euroopa Liit need on vastu võtnud (EL IFRS). Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on
lähtutud soetusmaksumuse meetodist.
Arvestus- ja esitusvaluuta
Ettevõtte arvestus- ja esitusvaluutaks on euro.
Muutused teabe esitusviisis
Käesoleva aruande koostamisel rakendatud põhimõtted teabe esitusviisi kohta on samad, mida
kasutati ettevõtte 31. detsembril 2020 lõppenud raamatupidamise aruandes, välja arvatud juhtudel,
mida on kirjeldatud alljärgnevalt.
Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine
Uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis muutusid kohustuslikuks alates 01.01.2021, ei
ole eeldatavasti ettevõttele olulist mõju.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 44
Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused
Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad ettevõttele kohustuslikuks
alates 1. jaanuarist 2023 või hilisematel perioodidel ja mida ettevõte ei ole rakendanud
ennetähtaegselt:
„Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks“ – IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2022
või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel Euroopa Liidus vastu võetud). Piiratud
ulatusega muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühiajalisteks või pikaajalisteks
olenevalt aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on
aruandeperioodi lõpus oluline õigus lükata edasi arveldust rohkem kui 12 kuuks. Juhised ei nõua
enam sellisel juhul tingimusteta õigust. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasilükkamise
õigust kasutada või mitte ei mõjuta kohustuste liigitamist. Õigus edasilükkamiseks on olemas vaid
siis, kui ettevõte täidab aruandeperioodi lõpu seisuga asjakohased tingimused. Kohustus liigitatakse
lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandeperioodi lõpus või enne seda, isegi kui laenuandja
nõustub pärast aruandeperioodi lõppu sellest tingimusest loobuma. Vastupidi: laen liigitatakse
pikaajaliseks, kui laenulepingu eritingimusi rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks
sisaldavad muudatused selgitust sellise võla liigitamise nõuete kohta, mida ettevõte võib rahuldada,
muutes seda omakapitaliks. „Arveldus“ on defineeritud kui kohustuse tasumine sularaha, muude
majanduslikku kasu sisaldavate ressursside või ettevõtte omakapitaliinstrumentidega.
Konverteeritavate instrumentide puhul, mida võib konverteerida omakapitaliks, on olemas erand, kuid
ainult nende instrumentide puhul, kus vahetusõigus liigitatakse liitfinantsinstrumendi eraldi
komponendina omakapitaliinstrumendis. Ettevõte hindab muudatuste mõju finantsaruandele
ebaoluliseks.
„Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajalisteks, jõustumiskuupäeva edasilükkamine“ – IAS 1
muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel
Euroopa Liidus vastu võetud). IAS 1 muudatus kohustuste lühi- või pikaajaliseks liigitamise kohta anti
välja 2020. aasta jaanuaris algse jõustumiskuupäevaga 1. jaanuar 2022. Reageerides Covid-19
pandeemiale, lükati jõustumiskuupäeva aasta edasi, et anda ettevõtetele rohkem aega muudetud
juhistest tulenevate liigituste muudatuste rakendamiseks. Ettevõte hindab muudatuste mõju
finantsaruandele ebaoluliseks.
IAS 1 ja IFRS rakendusjuhendi nr 2 muudatused: „Arvestuspõhimõtete avalikustamine“
(rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel Euroopa Liidus
vastu võetud). IAS 1 muudeti, et nõuda ettevõtetelt oluliste arvestuspõhimõtete asemel nende oluliste
arvestuspõhimõtete teabe avalikustamist. Muudatus sätestas olulise arvestuspõhimõtete teabe
määratluse. Muudatus selgitas samuti, et arvestuspõhimõtete teave on eeldatavasti oluline, kui ilma
selleta ei oleks finantsaruannete kasutajatel võimalik aru saada finantsaruannete muust olulisest
teabest. Muudatuses on toodud illustreerivad näiteid arvestuspõhimõtete teabe kohta, mida
tõenäoliselt peetakse oluliseks ettevõtte finantsaruannete jaoks. Lisaks selgitas IAS 1 muudatus, et
ebaoluline arvestuspõhimõtete teave ei pea olema avalikustatud. Kui aga seda avalikustatakse, siis
see ei tohiks varjutada olulist arvestuspõhimõtete teavet. Selle muudatuse toetamiseks muudeti ka
IFRS rakendusjuhendit nr 2 „Olulisuse otsuste tegemine“, et anda juhiseid olulisuse mõiste
rakendamiseks arvestuspõhimõtete avalikustamisel. Ettevõte hindab muudatuste mõju
finantsaruandele ebaoluliseks.
IAS 8 muudatused: „Arvestushinnangute mõiste“ (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem
algavatele aruandeperioodidele; Euroopa Liit ei ole veel vastu võtnud). IAS 8 muudatus selgitab,
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 45
kuidas ettevõtted peavad eristama arvestuspõhimõtete muutuseid arvestushinnangute muutustest.
Ettevõte hindab muudatuste mõju finantsaruandele ebaoluliseks.
Ülejäänutel uutel või muudetud standarditel ja tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist
mõju ettevõttele.
Välisvaluuta arvestus
Kõik välisvaluuta tehingud on kajastatud eurodes tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga
ametliku valuutakursi alusel. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on
aruandeperioodi lõpul ümber hinnatud vastavalt aruandeperioodi lõpul kehtinud Euroopa Keskpanga
ametlikule valuutakursile. Ümberhindamisest saadud kursikasumid ja -kahjumid on kajastatud
koondkasumi aruandes.
Lühi- ja pikaajalised varad ja kohustused
Varad ja kohustused on kajastatud lühiajalistena, kui need realiseeruvad 12 kuu jooksul alates
aruandeperioodi lõpust. Pikema perioodi jooksul realiseeruvad varad ja kohustused on kajastatud
pikaajalistena.
Finantsvara
Klassifitseerimine
Ettevõte klassifitseerib finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses mõõtmiskategoorias.
Klassifitseerimine oleneb ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude
lepingulistest tingimustest.
Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine
Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk
kuupäeval, mil ettevõte võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.
Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele
lõppevad või antakse üle ja ettevõte annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.
Mõõtmine
Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud,
mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida
kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi
kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes.
Võlainstrumendid
Võlainstrumentide edasine kajastamine oleneb ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning
finantsvara lepingulistest rahavoogudest.
Ettevõtte kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse
mõõtmiskategooriasse.
Korrigeeritud soetusmaksumus: varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille
rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud
soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 46
intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum
kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid
kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel.
Ettevõtte kõik finantsvarad klassifitseeritud järgnevates kategooriates:
• nõuded ostjate vastu;
• raha ja raha ekvivalendid.
Omakapitaliinstrumendid
Ettevõttel ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse.
Väärtuse langus
Ettevõte hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat
krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika oleneb
sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud.
Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat,
mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii)
aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ning
põhjendatud teavet minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste
majandustingimuste prognooside kohta.
Nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finantseerimise komponent,
rakendab ettevõte IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemisviisi ning arvestab nõuete allahindlust
nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Ettevõte vaatas üle
väärtuse languse metoodika iga vastava varaklassi jaoks. Väärtuse languse metoodika muutuse
tulemusel ei tekkinud 1. jaanuari seisuga allahindluse reservis olulisi muutusi, seega korrigeerimisi
jaotamata kasumis ja omakapitalis ei tehtud.
Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis
tuvastatud väärtuse langus oli 1. jaanuari 2020 ja 31. detsembri 2021 seisuga ebaoluline.
Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja raha ekvivalendid nii finantsseisundi aruandes kui ka rahavoogude aruandes moodustavad
sularaha kassas, raha arvelduskontodel ja lühiajalised (kuni 3 kuud) deposiidid.
Materiaalne põhivara
Kajastamine ja mõõtmine
Põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku eluajaga üle
ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud
akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Soetusmaksumus
hõlmab kulutusi, mis on otseselt seostatavad vara soetamisega. Oma tarbeks valmistatud põhivara
soetusmaksumus koosneb materjalikulust, otsestest tööjõukuludest ning muudest kuludest, mis on
otseselt vajalikud vara eesmärgipärase kasutamise ettevalmistamiseks. Põhivara soetamise,
ehitamise või tootmisega seotud laenukasutuse kulutused kapitaliseeritakse vara
soetusmaksumusse.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 47
Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest,
millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi
varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid komponentide kasuliku eluea järgi.
Edaspidised väljaminekud
Mõne materiaalse põhivaraobjekti osasid tuleb teatud ajavahemike järel vahetada või renoveerida.
Sellised väljaminekud kajastatakse materiaalse põhivara bilansilises maksumuses juhul, kui on
tõenäoline, et ettevõte saab varaobjekti osaga seotud tulevast kasu ja varaobjekti osa
soetusmaksumust saab usaldusväärselt hinnata. Asendatud osade kajastamine finantsseisundi
aruandes lõpetatakse. Eelmises lõigus toodud arvelevõtmise põhimõtete alusel ei kajastata
materiaalse põhivara objekti bilansilises maksumuses igapäevase hooldusega seotud kulusid.
Sellised väljaminekud on tekkepõhiselt perioodikulud.
Kulumi arvestus
Kulum kajastatakse koondkasumiaruandes ning arvestatakse materiaalselt põhivaralt ning selle
eristatavatelt komponentidelt lineaarsel meetodil. Maad ja lõpetamata ehitisi ei amortiseerita. Ettevõte
kasutab järgmisi amortisatsiooninorme:
• maa 0%
• rajatised, hooned, ehitised ja nende tehnosüsteemid 2–20%
• masinad ja seadmed 1–40%
• muu inventar 10–40%
Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav juhtkonna plaanitud eesmärgi
kohaselt, ning lõpetatakse juhul, kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku
eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel müügiootel põhivaraks.
Materiaalsele põhivarale määratud kasulikud eluead, jääkväärtused ja amortisatsioonimeetodid
vaadatakse üle igal aastal. Muudatustest tulenev mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates
perioodides.
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui ettevõte ei eelda selle
vara kasutamisest või müügist enam majanduslikku kasu saada. Materiaalse põhivara kajastamise
lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse koondkasumiaruandes real „põhivara kulum“
perioodil, mil kajastamine lõpeb.
Immateriaalne põhivara
Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast
ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse
soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleerunud kulum ja võimalikud väärtuse langusest
tulenevad allahindlused. Immateriaalset põhivara (välja arvatud firmaväärtus) amortiseeritakse
lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Immateriaalse põhivara väärtuse langust
hinnatakse juhul, kui eksisteerib sellele viitavaid asjaolusid, analoogiliselt materiaalse põhivara
väärtuse languse hindamisele.
Amortisatsioon
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 48
Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt iga immateriaalse varaobjekti kohta selle kasuliku eluea järgi
määraga 4–20% aastas.
Mittefinantsvarade väärtuse langus
Mittefinantsvara
Igal bilansipäeval hindab ettevõte kriitiliselt, kas on märke, mis võiksid viidata mittefinantsvarade
väärtuse langusele. Kui ilmneb märke varade väärtuse võimalikust vähenemisest, tehakse vara
kaetava väärtuse test.
Vara kaetav väärtus on kas selle vara või raha teeniva üksuse õiglane väärtus, millest on maha
arvatud müügikulud või kasutusväärtus olenevalt sellest, kumb neist on suurem. Kasutusväärtuse
hindamisel diskonteeritakse hinnangulisi tulevasi rahavooge diskontomääraga, mis väljendab hetke
turuväärtuse suundumusi ja varaga seotud spetsiifilisi riske. Vara väärtuse languse testimiseks
grupeeritakse varad kõige väiksemasse võimalikku varade gruppi, mille pidevast kasutamisest on
võimalik rahavoogusid eristada ning mis on olulises osas sõltumatud teistest varadest või varade
gruppidest saadavatest rahavoogudest.
Vara väärtuse langus kajastatakse kahjumina, kui vara või selle raha genereeriva üksuse bilansiline
väärtus ületab selle hinnangulist kaetavat väärtust. Vara väärtuse langusest tekkinud kahjumid
kajastatakse koondkasumiaruandes.
Varade kaetavat väärtust suurendatakse juhul, kui on viiteid, et vara väärtus on tõusnud ja kaetava
väärtuse arvutamisel kasutatud hinnangud muutuvad. Kui väärtuse testi tulemusel selgub, et vara
kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ning
suurendatakse bilansilist jääkmaksumust. Ülempiir on vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks
kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni.
Finantskohustused
Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, muud võlakohustused) võetakse
algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustuse eest saadud tasu õiglane
väärtus. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse
intressimäära meetodit. Tehingukulud võetakse arvesse efektiivse intressimäära arvutamisel ning
kantakse kuludesse finantskohustuse eluea jooksul. Finantskohustustega kaasnevad kulutused (sh
intressikulud) kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui
see tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates aruandepäevast või kui ettevõttel pole tingimusteta õigust
lükata kohustuse tasumist edasi rohkem kui 12 kuud alates aruandepäevast. Laenukohustusi, mis
tuleb tagasi maksta 12 kuu jooksul alates aruandepäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks
pärast aruandepäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalisena. Samuti
kajastatakse lühiajalisena laenukohustusi, mida laenuandjal on õigus aruandepäeval tagasi kutsuda
laenulepingu rikkumise tõttu.
Ettevõte ei ole laenukulutusi kuni aruandeperioodi lõpuni kapitaliseerinud, kuna ettevõtte hinnangul on
laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimise mõju ebaoluline.
Finantskohustuse kajastamine lõpetatakse siis, kui kohustus on tasutud, tühistatud või aegunud.
Eraldised ja tingimuslikud kohustused
Finantsseisundi aruandes kajastatakse eraldisena enne aruandeperioodi lõppu toimunud kohustavast
sündmusest tulenevaid kohustusi, millel on kas seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 49
ettevõtte senisest tegevuspraktikast, mis nõuavad varast loobumist, mille realiseerumine on
tõenäoline (on rohkem tõenäoline kui mitte, et vahendite väljavool on vajalik kohustuse
rahuldamiseks) ja mille maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid mille realiseerimise aeg
või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes lähtutakse juhtkonna
hinnangust eraldiste täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja
kohta. Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt
aruandeperioodi lõpu seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks
kolmandale poolele. Eraldiste kulu ja eraldiste finantsseisundi aruandes kajastatud maksumuse
muutuste kulu kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Eraldisi ei moodustata tulevaste perioodide
kahjumite katmiseks.
Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu,
kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse
summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline.
Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega
kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud
tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud aastaaruande lisades
tingimuslike kohustustena.
Rendiarvestus
Ettevõte rakendab IFRS 16 „Rendilepingud“ esimest korda alates 01.01.2019.
Rendilevõtjad peavad:
a) arvele võtma varad ja kohustused kõikide üle 12-kuuliste rendilepingute puhul, v.a juhul kui
renditav vara on väheväärtuslik; ning
b) kajastama kasumiaruandes kulumit renditavatelt varadelt ja intressikulu rendikohustustelt.
Rendilepinguid kajastatakse kasutusõiguse varana ja vastava kohustusena kuupäeval, mil renditav
vara on kasutamiseks saadaval.
Rendikohustused kajastatakse rendimaksete nüüdisväärtusena. Kasutusõiguse vara hinnatakse
summas, mis võrdub rendi kohustusega, kui kasutusõiguse varade korrigeerimine ei ole vajalik. Iga
liisingumakse jaotatakse kohustuse ja finantskulude vahel. Finantskulu kajastatakse rendiperioodi
kasumiaruandes nii, et intressimäär oleks igal osaperioodil kogu rendiperioodi jooksul kohustuse
jääkväärtuse suhtes sama. Rendivara amortiseeritakse lineaarselt vara kasuliku eluea või
rendiperioodi jooksul olenevalt sellest, kumb on lühem.
Rendikohustused hõlmavad järgmiste rendimaksete nüüdisväärtust:
• püsimaksed, millest on maha arvatud saadavad rendisoodustused;
• muutuv rendimakse, mis põhineb indeksil või intressimääral (näiteks inflatsioon, euribor);
• summad, mis rentnik eeldatavasti maksab jääkväärtuse tagatiste alusel;
• ostuoptsiooni kasutamise hind, kui on piisavalt kindel, et rentnik seda optsiooni kasutab.
Rendimaksed diskonteeritakse, kasutades rendilepingus sätestatud intressimäära, kui see on kergesti
määratav, või ettevõtte sisemist laenuintressi määra. Alternatiivne laenuintressimäär on intressimäär,
mida üürnik peaks maksma, et laenata vahendid, mida oleks tarvis sarnase väärtusega vara
omandamiseks sarnases majanduskeskkonnas ning sarnastel tingimustel.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 50
Lühiajaline rent on rent, mille rendiperiood on alla 12 kuu. Väheväärtuslikud varad hõlmavad IT-
tehnikat ja väiksemaid kontorisisustuse esemeid. Renditähtaja määramisel kaalub juhtkond kõiki fakte
ja asjaolusid, mis loovad majandusliku ajendi pikendamisvõimaluse rakendamiseks või
pikendamisvõimaluse rakendamata jätmiseks. Pikendamisvõimalused (või perioodid pärast
lõpetamisvõimalusi) on renditähtajale lisatud juhul, kui on väga tõenäoline, et renti jätkatakse (või ei
lõpetata). Ettevõtte juhtkond hindab sündmusi ja asjaolude muutusi, mis on juhtkonna kontrolli all ja
mõjutavad optsioonide kasutamise tõenäosust. Näiteks juhul, kui lepingu pikendamise periood on
muutunud (näiteks grupp on realiseerinud optsiooni, mida varem peeti ebakindlaks, või grupp ei ole
realiseerinud optsiooni, mida varem peeti ebakindlaks).
Lepingute kohaselt ei ole grupil lepingute lõppedes rendivaral bilansilist maksumust.
Ettevõte on kasutanud järgmisi standardiga lubatud praktilisi erandeid:
• alla 12-kuuse rendiperioodi pikkusega kasutusrendi lepingute kajastamine raamatupidamises
lühiajaliste rentidena;
• väikese väärtusega varade rendilepingute välistamine;
• rendivarade mõõtmisega seotud esmaste otseste kulude välistamine standardi esmasel
kohaldamisel.
Ettevõte rendib transpordivahendeid ning tasub rendimakseid andmeside eest. IFRS 16 rakendamisel
analüüsis ettevõte rentimisega seotud rendikohustusi, mis standardi IAS 17 „Rendid“ järgi olid varem
klassifitseeritud kui kasutusrent. 31.12.2021 kehtivad rendilepingud on alla 12-kuulise katkestamise
võimalusega või on renditavad varad väheolulise maksumusega, mistõttu 2021. aastal kasutusrente
arvestuspõhimõtete muudatuse tulemusel kasutusõiguse varana ei kajastatud.
Müügitulu kliendilepingutelt
Müügitulu on tulu, mis tekib ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse
tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või
teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad
summad. Ettevõte kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.
Ettevõte osutab lepingute alusel navigatsiooniteenust. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse
perioodil, mil teenuseid osutatakse.
Finantseerimise komponent
Ettevõttel puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja
kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Seepärast ei korrigeeri ettevõte
tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju järgi.
Intressitulu
Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt efektiivse intressimäära alusel koondkasumiaruandes
finantstulude koosseisus.
Tööjõukulud
Tööjõukulud kajastatakse koondkasumiaruandes hetkel, kui ettevõttel on töötajate ees tekkinud
kohustus. Tööjõukuludes kajastatakse töötajatele makstud palk koos sotsiaalmaksu (33%) ning
töötuskindlustusmaksega (0,8%) ning tehtud erisoodustused koos nendelt makstud tulumaksu
(tulumaksumäär alates 01.01.2015 20/80) ja sotsiaalmaksuga.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 51
Puhkusetasu kulu ning kohustuse suurus aruandeperioodi lõpus määratakse inventuuri käigus.
Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse koondkasumiaruandes tööjõukuludena ning võetakse
finantsseisundi aruandes arvele lühiajalise kohustusena.
Ettevõtte tulumaks
Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis mitte ettevõtte kasumit, vaid dividende.
Maksustamise kontseptsiooni eripära järgi ei oma mõiste „varade ja kohustuste maksubaas“
majanduslikku sisu ning edasilükkunud tulumaksukohustust ega tulumaksuvara ei saa tekkida.
Dividendidelt arvestatavat ettevõtte tulumaksu kajastatakse tulumaksukuluna ja -kohustusena
dividendide väljakuulutamise perioodi koondkasumiaruandes.
Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kaasneda dividendide
väljamaksmisega, on ära toodud lisas 15.
Alates 2018. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda
soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva
majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga.
Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018 esimene arvesse
võetav aasta.
Sihtfinantseerimine
Varade sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil. Sihtfinantseerimise abil soetatud vara
võetakse finantsseisundi aruandes arvele tema soetusmaksumuses, varade soetamise toetuseks
saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise kohustusena kui
tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja
sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.
Tegevuskulude sihtfinantseerimisest saadud tulu kajastatakse koondkasumiaruandes
proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Tulu kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, st
saadud toetusi ja kompenseeritavat kulu kajastatakse koondkasumiaruandes eraldi ridadel.
Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte vastab
sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine toimub.
Sihtfinantseeringut kajastatakse lühiajalisena kui eeldatav tuluna kajastamine toimub järgneva 12 kuu
jooksul. Ülejäänud finantseeringud kajastatakse pikaajalisena.
Rahavood
Rahavoogude aruanne koostatakse alates 01.01.2020 kaudsel meetodil. Raha ja selle
ekvivalentidena käsitletakse rahavoogude aruandes finantsseisundi aruande kirjel „raha ja raha
ekvivalendid“ kajastatud varasid.
Sündmused pärast aruandeperioodi
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad
asjaolud, mis ilmnesid aruandeperioodi lõpu 31.12.2021 ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul,
kuid mis on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Sündmused
pärast aruandeperioodi, mis ei oma mõju aruandeaasta kasumile ega seisuga 31.12.2021 varadele ja
kohustustele, kuid mis mõjutavad oluliselt järgnevate perioodide tulemusi, on raamatupidamise
aastaruandes avalikustatud.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 52
LISA 2. Raha ja raha ekvivalendid
(eurodes)
Lisa 31.12.2021 31.12.2020
Swedbank AS 10 022 895 6 399 594
Luminor Bank AS 320 341 33 937
SEB Pank AS 212 003 149 058
Kokku 3;7 10 555 239 6 582 589
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 53
LISA 3. Finantsinstrumendid
(eurodes)
Lisa 31.12.2021 31.12.2020
Finantsvarad
Raha ja raha ekvivalendid 2 10 555 239 6 582 589
Nõuded ostjate vastu 4 3 913 115 4 358 353
Finantsvarad kokku 14 468 354 10 940 942
Finantskohustused
Võlakohustused 7 15 169 420 19 961 492
Muud lühiajalised kohustused 9 1 897 300 1 283 515
Finantskohustused kokku 17 066 720 21 245 007
Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude
diskonteerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav ettevõtte sarnastele finantsinstrumentidele.
Ettevõtte juhatuse hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses
kajastatud finantsvarade ja -kohustuste bilansilised väärtused 31.12.2021 ja 31.12.2020 seisuga
oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu jooksul arvestatuna bilansi
kuupäevast. Samuti ei erine pikaajaliste võlakohustuste õiglased väärtused oluliselt nende
bilansilisest väärtusest, kuna nende intressimäärad vastavad turul kehtivatele intressimääradele.
Ettevõttel puuduvad õiglases väärtuses mõõdetavad varad ja kohustused.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 54
LISA 4. Nõuded ostjate vastu
(eurodes)
Lisa 31.12.2021 31.12.2020
Ostjatelt laekumata arved 4 215 705 4 690 287
sh seotud osapooltelt laekumata arved 156 479 110 245
Ebatõenäoliselt laekuvad arved –302 590 –331 934
Nõuded ostjate vastu 3 3 913 115 4 358 353
Aruandeaastal kanti ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeid 109 euro (2020: 154 303 euro) ulatuses ja
võeti tagasi varasematel perioodidel ebatõenäoliseks kantud nõudeid summas 31 968 eurot.
Lootusetuks tunnistati ja kanti finantsseisundi aruandest välja nõudeid 109 euro (2020: 27 607 euro)
ulatuses (lisainfo krediidiriski osas vt lisa 19).
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 55
LISA 5. Muud nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Maksude ettemaksed 173 803 85 280
Muud ettemaksed ja nõuded 101 647 67 934
Kasutusrendi ettemaksed 0 675
Kokku 275 450 153 889
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 56
LISA 6. Põhivara
Materiaalne põhivara
(eurodes)
Maa, hooned,
ehitised ja Muu Lõpetamata
nende tehno- Masinad ja materiaalne investee-
süsteemid seadmed põhivara ringud Kokku
Jääkmaksumus
31.12.2019 8 236 660 5 109 069 465 373 57 044 13 868 146
Soetamine 0 0 0 239 156 239 156
Ümberklassifitseerimine 76 806 205 244 0 –282 050 0
Ümberklassifitseerimine
kuluks 0 0 0 –3 360 –3 360
Arvestatud kulum –274 119 –819 883 –67 293 0 –1 161 295
Jääkmaksumus
31.12.2020 8 039 347 4 494 430 398 080 10 790 12 942 647
Soetamine 0 0 0 878 612 878 612
Ümberklassifitseerimine 151 355 208 632 0 –359 987 0
Arvestatud kulum –279 957 –717 512 –56 224 0 –1 053 693
Jääkmaksumus
31.12.2021 7 910 745 3 985 550 341 856 529 415 12 767 566
Seisuga 31.12.2019
Soetusmaksumus 11 322 670 16 350 311 703 136 57 044 28 433 161
Akumuleeritud kulum –3 086 010 –11 241 242 –237 763 0 –14 565 015
Seisuga 31.12.2020
Soetusmaksumus 11 399 475 16 439 748 703 136 10 790 28 553 149
Akumuleeritud kulum –3 360 128 –11 945 318 –305 056 0 –15 610 502
Seisuga 31.12.2021
Soetusmaksumus 11 550 831 16 416 524 696 614 529 415 29 193 384
Akumuleeritud kulum –3 640 086 –12 430 974 –354 758 0 –16 425 818
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 57
Immateriaalne põhivara
(eurodes)
Lõpetamata
Tarkvara investeering Kokku
Jääkmaksumus 31.12.2019 11 656 294 1 420 700 13 076 994
Soetamine 0 2 913 711 2 913 711
Ümberklassifitseerimine 390 484 –390 484 0
Ümberklassifitseerimine kuluks 0 0 0
Arvestatud kulum –4 108 312 0 –4 108 312
Jääkmaksumus 31.12.2020 7 938 466 3 943 927 11 882 393
Soetamine 0 1 895 640 1 895 640
Ümberklassifitseerimine 3 979 092 –3 979 092 0
Ümberklassifitseerimine kuluks 0 –6780 –6780
Arvestatud kulum –4 351 002 0 –4 351 002
Jääkmaksumus 31.12.2021 7 566 556 1 853 695 9 420 251
Seisuga 31.12.2019
Soetusmaksumus 24 938 582 1 420 700 26 359 282
Akumuleeritud kulum –13 282 288 0 –13 282 288
Seisuga 31.12.2020
Soetusmaksumus 25 149 166 3 943 927 29 093 093
Akumuleeritud kulum –17 210 700 0 –17 210 700
Seisuga 31.12.2021
Soetusmaksumus 29 128 258 1 853 695 30 981 953
Akumuleeritud kulum –21 561 702 0 –21 561 702
Aruandeaasta lõpul lõpetamata põhivara investeeringutena kajastatud summadest olulisema osa
moodustab Tatci Finest B10 1 145 000 euro ja irdtorni tarkvara täiendus 669 000 euro ulatuses,
eeldatav kasutuselevõtt 2022. aastal.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 58
LISA 7. Võlakohustused
(eurodes)
Võlgnevuse
lõpliku
Võlakohustuse pikaajaline lühiajaline kustutamise
Võlausaldaja jääk kokku osa osa Intressimäär tähtaeg
Seisuga
31.12.2020
Swedbank AS 1 429 003 423 900 1 005 103 1,69% 18.05.2022
Swedbank AS 4 616 925 3 962 407 654 518 1,50% 04.09.2027
Swedbank AS 10 000 000 10 000 000 0 1,29% 05.11.2023
1,50%+
Eurocontrol 3 915 564 783 113 3 132 451 EURIBOR 31.03.2022
Kokku 19 961 492 15 169 420 4 792 072
Seisuga
31.12.2021
Swedbank AS 423 900 0 423 900 1,69% 18.05.2022
Swedbank AS 3 962 407 3 297 879 664 528 1,50% 04.09.2027
Swedbank AS 10 000 000 10 000 000 0 1,29% 05.11.2023
1,50%+
Eurocontrol 783 113 0 783 113 EURIBOR 31.03.2022
Kokku 15 169 420 13 297 879 1 871 541
Ettevõttel on neli laenu, millest ühe laenulepingu tagatiseks on seatud hüpoteek ettevõtte kinnistule
639 116 euro ulatuses. Panditud vara bilansiline väärtus seisuga 31.12.2021 on 6 685 303 eurot.
Teine, kolmas ja neljas laenuleping on tagatiseta. Swedbank esimene laen on fikseeritud
intressimääraga 1,69%, teise laenu intress on fikseeritud viimase laenusumma kasutuselevõtmise
hetkel ehk 1,50%, kolmanda laenu fikseeritud intress on 1,29%. Neljanda, Eurocontrol’i, laenu intress
on 1,50% pluss EURIBOR. Laenu kajastamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, et nominaalne ja
efektiivne intressimäär ei erine oluliselt.
2021. aasta laenuintressist 255 593 eurot (2020: 265 934 eurot) on kõik kajastatud
koondkasumiaruandes finantskuluna.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 59
Netovõlg
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 2) 10 555 239 6 582 589
Lühiajalised võlakohustused –1 871 541 –4 792 072
Pikaajalised võlakohustused –13 297 879 –15 169 420
Netovõlg –4 614 181 –13 378 903
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 2) 10 555 239 6 582 589
Fikseeritud intressimääraga
võlakohustused –15 169 420 –19 961 492
Netovõlg –4 614 181 –13 378 903
Võlakohustused Võlakohustused
Raha ja raha tagasimaksega tagasimaksega
ekvivalendid kuni 1 aasta üle 1 aasta Kokku
Netovõlg 01.01.2020 9 504 229 –1 632 380 –16 045 928 –8 174 079
Muutused –2 921 640 0 0 –2 921 640
Tagastatud (+)/ saadud
(–) laenud 0 –1 500 071 –783 113 –2 283 184
Laenu klassifitseerimine
pikaajalisest
lühiajaliseks 0 –1 659 621 1 659 621 0
Netovõlg 31.12.2020 6 582 589 –4 792 072 –15 169 420 –13 378 903
Muutused 3 972 650 0 0 3 972 650
Tagastatud (+)/ saadud
(–) laenud 0 4 792 072 0 4 792 072
Laenu klassifitseerimine
pikaajalisest
lühiajaliseks 0 –1 871 541 1 871 541 0
Netovõlg 31.12.2021 10 555 239 –1 871 541 –13 297 879 –4 614 181
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 60
LISA 8. Võlad töövõtjatele
(eurodes)
Kohustuse liik Algjääk Muutus Lõppjääk
Väljamaksmata 2021 293 327 –106 318 187 009
puhkusekohustus ja
lahkumishüvitised 2020 545 529 –252 202 293 327
Väljamaksmata 2021 0 521 168 521 168
preemiaeraldise
lühiajaline osa 2020 1 201 773 –1 201 773 0
Väljamaksmata 2021 0 0 0
preemiaeraldise
pikaajaline osa 2020 619 073 –619 073 0
Kokku 31.12.2021 293 327 414 850 708 177
Kokku 31.12.2020 2 366 375 –2 073 048 293 327
Puhkusekohustusena on näidatud välja teenitud, kuid kasutamata puhkusepäevade eest makstav
puhkusetasu koos selle pealt makstava 33% sotsiaalmaksu ja 0,8% töötuskindlustusmaksega.
Puhkusekohustuse väljamaksed toimuvad töötajate puhkusele minekul.
2021. aastal moodustati preemiareserv, mida kajastatakse lühiajalisena.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 61
LISA 9. Muud lühiajalised kohustused
(eurodes)
Lisa 31.12.2021 31.12.2020
Tarnijatele tasumata arved 3 1 877 824 1 267 346
Maksuvõlad 409 470 430 874
Käibemaks 0 0
Sotsiaalmaks 244 478 257 091
Üksikisiku tulumaks 133 277 137 185
Töötuskindlustusmakse 16 356 16 815
Kogumispension 12 788 13 611
Erijuhtude tulumaks 2571 6172
Viitintress 3 14 540 15 963
Muud lühiajalised kohustused 3 4 936 206
Kokku 2 306 770 1 714 389
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 62
LISA 10. Omakapital
Aktsiakapital
Aktsiate arv 31.12.2021 oli 1 011 294 (31.12.2020: 511 294), aktsiate keskmiseks arvuks kujunes
aruandeaastal 1 011 294 (2020: 511 294). 2021. aastal lasti välja ja märgiti 500 000 uut aktsiat.
Aktsia nimiväärtuseks on 10 eurot ning see koosneb lihtaktsiatest. Kõik aktsiad kuuluvad Eesti
Vabariigile.
Aktsiaseltsi miinimum aktsiakapital on 5 112 940 eurot ja maksimum aktsiakapitaliks 20 451 760
eurot. Iga lihtaktsia annab omanikule õiguse saada dividende ja ühe hääle üldkoosolekul.
Kohustuslik reservkapital
Aruandeaastal püsis reservkapitali suurus muutumatuna 511 294 euro tasemel (samuti ka aastal
2020), mis on reservkapitali põhikirjaga ja õigusaktidega nõutav suurus.
Ülekurss
2021. aastal aktsiakapitali suurendamisel tekkis ülekurss 10 eurot aktsia kohta kogusummas
5 000 000 eurot.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 63
LISA 11. Müügitulu põhitegevusest
Müügitulu teenuste lõikes
(eurodes)
Teenuse liik 2021 2020
Navigatsiooniteenus (EMTAK 52239), sh 17 103 438 14 134 974
marsruudi navigatsiooniteenus 15 740 164 13 162 639
terminali navigatsiooniteenus 1 363 274 972 335
Konsultatsiooniteenus (EMTAK 52239) 1 703 7 947
Kokku 17 105 141 14 142 921
Navigatsiooniteenus klientide lõikes
(eurodes)
2021 2020
marsruudi terminali marsruudi terminali
navigatsiooni- navigatsiooni- navigatsiooni- navigatsiooni-
Klient teenus teenus teenus teenus
Air China 2 006 322 0 1 212 662 0
Finnair OÜ 899 323 81 366 1 005 722 89 269
China Eastern 768 049 0 490 422 0
Lufthansa 577 349 0 490 140 0
ASL Airlines Belgium 538 815 37 204 331 498 0
Emirates Intl 479 813 0 237 425 0
Korean Airlines 432 534 0 420 180 0
Air China Cargo Ltd 397 883 0 390 280 0
Air Baltic 395 895 305 863 371 448 267 652
KLM 390 582 0 541 673 0
Muud kliendid 8 853 599 938 841 7 671 189 615 414
Kokku 15 740 164 1 363 274 13 162 639 972 335
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 64
LISA 12. Tööjõukulud
(eurodes)
2021 2020
Tööjõukulud –8 831 688 –9 207 931
Sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse –2 974 997 –3 097 877
Erisoodustused koos maksudega –163 996 –253 303
Kokku –11 970 681 –12 559 111
Töötajate keskmine arv aruandeaastal oli 176 (2020: 199), millest töölepingu alusel töötavate isikute
keskmine arv oli 172 (2020: 196) ja juriidilise isiku juhtorgani liikmete keskmine arv oli 4 (2020: 3).
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 65
LISA 13. Kaubad, toore, materjal ja teenused
(eurodes)
2021 2020
Seadmete hooldekulud –1 130 617 –1 134 639
Teenused –139 220 –508 057
Meteoinformatsioon –363 734 –383 392
Seadmete ekspluatatsioonikulud –228 555 –97 785
Kaubad, materjalid, energia –209 871 –199 064
Kindlustuskulud* –264 472 –216 135
Julgestuskulud –40 217 –41 559
Kommunikatsioonikulud –89 466 –95 884
Vahendid –22 249 –28 478
KOKKU –2 488 401 –2 704 993
* Kindlustuskuludest 94,62% (2020: 93,56%) moodustab 650 miljoni euro (2019: 650 miljoni euro)
suuruse limiidiga vastutuskindlustuse lepingu eest makstud kindlustuspreemia.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 66
LISA 14. Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2021 2020
Koolituskulud –202 504 –165 042
Lähetuskulud –72 286 –111 267
Rendikulud –369 393 –466 461
Muud ärikulud –224 127 –408 533
Hoonete, ruumide, rajatiste korrashoid –197 736 –192 628
Töökeskkonna kulud –37 255 –42 553
Transpordikulud –15 531 –12 635
KOKKU –1 118 832 –1 399 119
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 67
LISA 15. Tulumaks
Ettevõtte kogu jaotamata kasum seisuga 31.12.2021 moodustas 2 870 464 eurot (31.12.2020: 6 324
649 eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võib kaasneda kogu jaotamata
kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 475 587 eurot, seega netodividendidena oleks võimalik
välja maksta 2 394 877 eurot. Eelmisel aastal olid vastavad näitajad 1 166 424 eurot ning 5 158 225
eurot. Maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse arvestamisel on lähtutud eeldusest, et jaotatavate
netodividendide ja 2021. aasta koondkasumiaruandes kajastatava dividendide tulumaksu kulu summa
ei või ületada jaotuskõlblikku kasumit seisuga 31.12.2021.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 68
LISA 16. Sihtfinantseerimine
(eurodes)
2021 2020
Sihtfinantseerimise
kohustus perioodi
alguses 2 001 780 1 169 634
Juurde tulnud –1 242 741 2 119 770
Tegevuskulude tulu –65 981 –847 122
Põhivara tulu –440 502 –440 502
Sihtfinantseerimise
kohustus perioodi
lõpus 252 556 2 001 780
sh lühiajaline osa 220 611 1 699 373
sh pikaajaline osa 31 945 302 407
sh kuni 6 k 195 037 1 479 122
6–12 k 25 574 220 251
1–2 a 31 945 302 407
2021. aastal vahendasime edasi 2020. aastal laekunud GOF 2.0 sihtfinantseeringut summas
1 258 871 eurot ja laekus tegevuskulude katteks 16 130 eurot, mis on kajastatud real „Juurde tulnud.“
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 69
LISA 17. Tehingud seotud pooltega
Ettevõtte aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Ettevõtte aruande koostamisel on loetud seotud
poolteks juhatuse ja nõukogu liikmeid ning muud ettevõtted, kelle üle nimetatud isikutel on oluline
mõju. Samuti on loetud seotud poolteks kõik üksused, kus riigil on kontroll või valitsev mõju. Ettevõte
avalikustab tehingud riigi kontrolli või valitseva mõju all olevate lennundusettevõtetega.
(eurodes)
Seotud pool Aasta Varad Kohustused Äritulud Ärikulud
Riigi kontrolli või 2021 54 194 17 657 249 497 95 963
valitseva mõju all
lennundusettevõtted 2020 8627 10 688 88 507 95 537
Kõik tehingud seotud pooltega on sooritatud turutingimustel ning nõuetes seotud pooltega ei ole
tehtud allahindlusi aruande- ega võrdlusperioodil.
Aruandeaastal arvestati juhatuse liikmetele juhatuse liikme tasuna ja palgana 384 077 eurot (2020:
252 629 eurot). Nõukogu ja auditikomitee liikmetele arvestati aasta jooksul nõukogu liikme tasudena
ning nõukogu juurde moodustatud auditikomitees osalemise eest kokku 31 313 eurot (2020: 29 338
eurot).
Juhatuse liikmetega sõlmitud lepingute kohaselt on ettevõttel kohustus maksta kompensatsiooni
olenevalt lepingu lõpetamise alustest kuni kolme kuu teenistustasu ulatuses. Kuna selle kohustuse
realiseerumine ei ole tõenäoline, pole seda reservina kajastatud.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 70
LISA 18. Olulised raamatupidamishinnangud
Aastaaruande koostamisel on kasutatud mitmeid raamatupidamishinnanguid ja eeldusi, mis
mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohustusi. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna
parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Muudatusi
juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi koondkasumiaruandes.
Alljärgnevad hinnangud omavad suurimat mõju käesoleva raamatupidamise aastaaruandes
kajastatud finantsteabele.
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamine
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse juhtkonna hinnangust
vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg
on mõnikord osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline eluiga. Seisuga 31.12.2021
jääkväärtusega null kasutuses olevate põhivarade soetusmaksumus on kokku 10 176 538 eurot
(31.12.2020: 9 392 832 eurot).
Kõikide varade amortisatsioonimäära muutmine ühe aasta võrra mõjutaks koondkasumit 777 000
euro võrra.
Aruandeperioodi jooksul ei rakendatud kiirendatud amortisatsiooniarvestust. Juhtkonna hinnang
varade kasuliku eluea muutuse kohta on kajastatud aastaaruandes edasiulatuvalt. Hinnangu
muudatusena suurenes ettevõtte amortisatsioonikulu ning mõju perioodi koondkasumile on 0 eurot
(2020: 19 376 eurot).
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kaetava väärtuse hindamine
Juhtkond hindas võimalike põhivara ja lõpetamata investeeringute väärtuse langusele viitavate
asjaolude esinemist. Lennuliikluse maht oli Covid-19 viirusest tingitud kriisi tõttu 2020. ja 2021. aastal
oluliselt madalam kriisi eelsest perioodist. Tuginedes aruande koostamise ajal kehtinud hinnangutele
lennuliikluse taastumise osas, ning arvestades rakendusmäärusega ((EL) 2020/1627, 3. november
2020) Covid-19 pandeemiast põhjustatud erakorraliste meetmete kohta ühtse Euroopa taeva algatuse
tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi kolmandaks võrdlusperioodiks (2020–2024), millega
võimaldatakse 2020. ja 2021. aasta ühikumäärade suurendamine jaotatuna alates 2023. aastast
viiele kalendriaastale, on finantsprognooside alusel koostatud vara väärtuse test ning vara väärtuse
langust ei tuvastatud.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 71
LISA 19. Finantsriskide juhtimine
Ettevõtte finantsriskide juhtimiseks on väljatöötatud finantsriskide juhtimise kord, mis reguleerib
järgmiste ettevõtte majandustegevusega seotud finantsriskide juhtimist: likviidsusrisk, krediidirisk,
valuutarisk ja intressirisk. Riskijuhtimises ei ole võrreldes eelmiste perioodidega olulisi muutusi
toimunud. Kapitali juhtimisel arvestatakse vabariigi valitsuse määrusi, millega iga-aastaselt
määratakse kindlaks omanikule makstavate dividendide määr või summa.
Ettevõtte finantsriskide juhtimisel on tähtsaimad eesmärgid tähtsuse järjekorras:
• likviidsus;
• kapitali säilimine;
• tulu teenimine.
Tuletisinstrumente tohib kasutada ainult riskide maandamiseks, kuid neid ei olnud ettevõte aruande-
ega võrdlusperioodil kasutanud.
Likviidsusrisk
Likviidsusrisk on risk, et ettevõte ei suuda oma finantskohustusi täita rahavoo puudujäägi tõttu.
Ettevõttel peab olema kolme tööpäeva jooksul rahana kasutatav vähemalt jooksva kuu väljaminekute
suurune summa, arvestamata ühekordseid tavalisest oluliselt suuremaid väljaminekuid. Lühiajaliste
tähtajaliste investeeringute tegemisel peab olema tagatud likviidsus ka ühekordsete tavalisest oluliselt
suuremate väljaminekute õigeaegseks tasumiseks. Likviidsusriski maandamiseks kasutab ettevõte eri
finantseerimisallikaid, milleks on pangalaen, arvelduslaenu võimalus ning ostjate nõuete pidev seire.
Olemasolevate finantskohustuste lunastustähtajad järgnevate aastate kaupa on järgmised:
Seisuga
31.12.2021 kuni 6–12 1–2 2–5 üle 5 Diskonteerimata Bilansiline
(eurodes) 6 kuud kuud aastat aastat aasta rahavood kokku väärtus
Võlakohustused
(lisa 3; 7) 1 637 572 425 417 10 839 759 2 160 271 540 068 15 603 087 15 169 420
Võlad tarnijatele ja
muud võlad (lisa 3;
9) 1 897 300 0 0 0 0 1 897 300 0
Kokku 3 534 872 425 417 10 839 759 2 160 271 540 068 17 500 387 15 169 420
Seisuga
31.12.2020 kuni 6–12 1–2 2–5 üle 5 Diskonteerimata Bilansiline
(eurodes) 6 kuud kuud aastat aastat aasta rahavood kokku väärtus
Võlakohustused
(lisa 3; 7) 2 528 863 2 517 441 2 062 270 12 279 940 1 260 158 20 648 672 19 961 492
Võlad tarnijatele ja
muud võlad (lisa 3;
9) 1 283 515 0 0 0 0 1 283 515 0
Kokku 3 812 378 2 517 441 2 062 270 12 279 940 1 260 158 21 932 187 19 961 492
Likviidsusriski juhtimisel on ettevõte võtnud konservatiivse hoiaku, säilitades piisava hulga rahaliste
vahendite olemasolu, et olla võimeline täitma oma finantskohustusi igal ajahetkel. Pidev rahavoogude
planeerimine ja kontroll on ettevõtte igapäevase likviidsusriski juhtimise olulised osad. Oleme
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 72
seisukohal, et olemasolev rahaline puhver ja sanktsioonide alt välja jäänud riikide liikluse mahu
teenindamine võimaldavad ettevõttel täita oma finantskohustusi igal ajahetkel.
Lisateavet maksetähtaegade kohta on toodud lisades 7–9.
Krediidirisk
Ettevõtte krediidirisk sisaldab võimalikku kahju, mis tekib äripartnerite suutmatusest täita oma
kohustusi.
Ettevõte kasutab krediidiriski juhtimiseks reitinguagentuuride Moody’s ja Standard&Poor’s reitinguid.
Ettevõtte raha paigutamiseks eri võlainstrumentidesse on kehtestatud kindlad kriteeriumid emitendi
valiku tegemiseks ja mahupiirangud (kogurisk ühe emitendi suhtes võib ulatuda maksimaalselt 60%-ni
ettevõtte rahalistest vahenditest), samuti on määratletud lubatavad investeerimispiirkonnad (Eesti ja
OECD liikmesriigid).
Võttes arvesse, et ettevõtte müügitulu koosneb navigatsiooniteenuse osutamisest lennufirmadele ning
kuna navigatsiooniteenus on oma iseloomult lennufirmadele nende äritegevuses eluliselt vajalik (ilma
teenust kasutamata ei ole lennuoperatsioonid võimalikud), siis on krediidirisk oluline vaid
lennuettevõtete pankrotistumise korral. Olenemata Covid-19 põhjustatud kriisist on ettevõtte
krediidikahjumid aruandeaastal ning võrdlusperioodil olnud väga madalad. Seisuga 31. detsember
2021 ja 31. detsember 2020 oli nõuete allahindlus ebaolulise mõjuga.
Krediidiriski madala taseme ostjatega arveldamisel tagab õigusaktides ettevõttele antud õigus mitte
osutada navigatsiooniteenust klientidele, kes on tarbitud teenuse eest võlgu. Aastaaruande
koostamise hetkeks on laekunud 96% aasta lõpu seisuga üleval olnud nõuetest.
Nõuded ostjate vastu maksetähtaegade lõikes
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Maksetähtaeg saabumata 3 801 329 90,2% 4 387 716 93,5%
Üle tähtaja 1–30 päeva 88 246 2,1% 22 305 0,5%
Üle tähtaja 31–60 päeva 24 401 0,6% 9 581 0,2%
Üle tähtaja 61–90 päeva 7 159 0,2% 9 847 0,2%
Üle tähtaja 91–120 päeva 9 299 0,2% 11 208 0,2%
Üle tähtaja 121–180 päeva 11 426 0,3% 6 368 0,1%
Üle tähtaja üle 180 päeva 273 845 6,4% 243 262 5,2%
Nõuded ostjate vastu kokku* 4 215 705 100% 4 690 287 100%
(lisad 3;4)
* Nõuded ostjate vastu sisaldavad ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 73
Olenemata Covid-19 kriisist tulenevatest raskustest on lennuettevõtted seni täitnud nõudeid olulises
osas korrektselt.
Kogu krediidiriski väljendav nõuete ja deposiitide summa on 14 743 805 eurot (2020: 11 094 831
eurot, vt lisad 2–5).
Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis
tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31. detsember 2020 ja 31. detsembri 2021 seisuga.
Arvelduskontode jaotus erinevate krediidireitingutega pankade vahel
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Pankades, mis omavad Moody’s krediidireitingut AA3 10 555 239 6 582 589
Krediidiriskile avatud summa arvelduskontodest kokku (lisa 2) 10 555 239 6 582 589
Tururisk
Tururiski alla kuuluvad valuuta ja intressirisk.
Valuutarisk
Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus
vahetuskursi muutuste tõttu. Ettevõtte olulisem arveldusvaluuta on euro, mistõttu ei hinda ettevõte
valuutariski oluliseks. Varadest ja kohustustest tulenevad valuutariskid tuleb maandada, kui avatud
netopositsioon samas valuutas ületab 63,9 tuhat eurot. Ettevõttel ei olnud aruandeperioodi ja ka
eelneva perioodi lõpu seisuga olulisi avatud välisvaluuta positsioone. Valuutariski vältimiseks toimub
arvete väljastamine müügitulu osas eurodes.
Intressirisk
Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus
turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib ettevõtte ujuva
intressimääraga võlakohustustest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad
tõusevad. Ettevõtte pikaajalised kohustused on fikseeritud intressimääraga. Varade intressirisk
lühiajaliste rahapaigutuste puhul on maandatud ettevõtte kavatsusega hoida soetatud finantsvarad
nende lunastustähtajani. Intressiriski võtmine on lubatud investeerimisel lühiajalistesse
instrumentidesse, millesse investeerimiseks on seatud mahulised piirangud.
Kapitali juhtimine
Ettevõte haldab kapitalina kogu omakapitali. Ettevõtte põhieesmärk kapitali juhtimisel on tagada
ettevõtte jätkusuutlikkus. Omanik on seadnud eesmärgi hoida omakapitali osakaal varadest
vahemikus 40–45%. Otsused võõrkapitali kaasamise kohta tehakse rahavoogude prognoosi alusel.
Ettevõtte kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide maksmise kohta teeb omanik, võttes
arvesse ettevõtte majandustulemusi, arenguplaane aga ka majanduskeskkonna arengut Eestis ja
sihtturgudel. Kapitali haldamise eesmärgina võrreldakse tegelikku omakapitali tootlikkust eesmärgiks
seatuga: võttes arvesse jätkuvat Covid-19 mõju lennundussektorile ja erakorraliste meetmete
rakendamist 2021. aastal, lõpetas ettevõte kahjumiga ning seatud eesmärke kapitali tootlusele ei
täidetud.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 74
Õiglane väärtus
Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude
diskonteerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav ettevõtte sarnastele finantsinstrumentidele.
Ettevõtte juhatuse hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses
kajastatud finantsvarade ja -kohustuste (vt ka lisa 3) bilansilised väärtused 31.12.2021 ja 31.12.2020
seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu jooksul arvestatuna bilansi
kuupäevast. Samuti ei erine pikaajaliste laenude ja võlakohustuste õiglased väärtused oluliselt nende
bilansilisest väärtusest, kuna nende intressimäärad vastavad turul kehtivatele intressimääradele.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 75
LISA 20. Sündmused pärast aruandekuupäeva
Vastuseks Venemaa sõjalisele agressioonile Ukraina vastu 24. veebruaril 2022, võttis Euroopa Liit
vastu piiravad meetmed, millega keelatakse Euroopa Liidu õhuruumi kasutamine kõigile Venemaa
lennuettevõtjatele, Venemaal registreeritud õhusõidukitele ja samuti kõigile mitte-Venemaal
registreeritud õhusõidukitele, mis kuuluvad või on prahitud või muul viisil kontrollitud mis tahes
Venemaa füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse poolt. Keelatud on Euroopa Liidu
territooriumile sisenemine, väljumine ja ülelend ning ka maandumine ja õhku tõusmine Euroopa Liidu
territooriumil asuvatelt lennuväljadelt.
Need meetmed põhjustavad lennuliikluse vähenemist Euroopa Liidu territooriumi kohal olevas
õhuruumis, sealhulgas Eesti õhuruumis. Venemaa on vastu sanktsioonina keelanud Euroopa Liidu ja
teiste sanktsioonidega ühinenud riikide õhusõidukite ülelennu Venemaa territooriumist.
Piirangute mõju ja kestvust lennuliikluse voogudele on keeruline hinnata. Mõju ulatus ei tohiks siiski
olla võrreldav lennuliikluse vähendamisega, mis tulenes Covid-19 pandeemia puhangust 2020 aasta
märtsis. Seetõttu on otsustatud säilitada olemasolevad rakendusmeetmed ja protsessid kolmanda
perioodi tulemuslikkuse kavade rakendamiseks kavandatud korras.
Oleme praegu seisus, kus on keerulisem prognoosida lähitulevikku kui vaadata kaugemale. Kolme
kuni viie aasta perspektiivis lennuliiklus taastub ja ettevõte peab olema valmis, et tulla toime taas
kasvavate lendude mahtudega. Sanktsioonide alt välja jäänud riikide liikluse mahud võimaldavad
teenuse osutamist, võetud kohustuste täitmist ja planeeritud investeerimistegevust kavandatud
plaanide kohaselt.
Olenemata keerulisest maailma geopoliitilisest olukorrast oleme mõõdukalt optimistlikud ja ootame
2022. aastal teisel poolaastal liiklusvoogude taastumise jätkumist.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 76
Kahjumi katmise ettepanek
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta kahjum on 3 454 185 eurot.
Juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kahjum katta järgmiselt:
• aruandeaasta kahjumiga vähendada eelmiste aastate jaotamata kasumit summas 3 454 185
eurot;
• peale aruandeaasta kahjumi lisamist jaotamata kasumile on ettevõtte jaotamata kasum summas
2 870 464 eurot;
• varasemate perioodide jaotamata kasumist dividende mitte maksta.
Ivar Värk
juhatuse esimees
Jaanus Selge
juhatuse liige
Üllar Salumäe
juhatuse liige
Meelis Kruusmann
juhatuse liige
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruanne 77
Aruande digitaalallkirjad
Aruande lõpetamise kuupäev on: 25.03.2022
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (registrikood: 10341618) 01.01.2021 - 31.12.2021 majandusaasta aruande andmete õigsust on
elektrooniliselt kinnitanud:
Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg
IVAR VÄRK Juhatuse esimees 25.03.2022
MEELIS KRUUSMANN Juhatuse liige 25.03.2022
ÜLLAR SALUMÄE Juhatuse liige 25.03.2022
JAANUS SELGE Juhatuse liige 25.03.2022
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi aktsionärile
Arvamus
Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta
finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.
Mida me auditeerisime
Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:
• finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2021;
• koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
• raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise
aastaaruande auditiga“.
Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.
Sõltumatus
Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised
sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile.
Muu informatsioon
Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet (tegevjuhi pöördumist, ülevaadet ettevõttest, COVID-19 mõju lennundusele ja ettevõttele, strateegiat ja eesmärke,
ettevõtte juhtimist, majandustulemusi ning teenuseid ja valdkondi).
Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus
saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on
koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.
Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates:
• tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja
• tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.
Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Ettevõttest ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes, millest saime teadlikuks enne käesoleva
audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi
rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud
juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi
põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis,
kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.
Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:
• tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja
asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid,
võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset
kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte
tegevuse jätkumise lõppemist;
• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse
õiglane esitusviis.
Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi
puuduste kohta
Janno Hermanson
Vandeaudiitor, litsents nr 570
Märten Padu
Vandeaudiitor, litsents nr 513
AS PricewaterhouseCoopers
Tegevusluba nr 6
Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn
25. märts 2022
Tallinn, Eesti
Audiitorite digitaalallkirjad
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (registrikood: 10341618) 01.01.2021 - 31.12.2021 majandusaasta aruandele lisatud audiitori
aruande on digitaalselt allkirjastanud:
Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg
JANNO HERMANSON Vandeaudiitor 25.03.2022
MÄRTEN PADU Vandeaudiitor 25.03.2022
Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes
Müügitulu
Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala
(EUR)
Muud õhutransporti teenindavad tegevusalad 52239 17105141 100.00% Jah
Sidevahendid
Liik Sisu
Telefon +372 6258251
Telefon +372 6258230
E-posti aadress
[email protected]
Veebilehe aadress www.eans.ee
LENNULIIKLUSTEENINDUSE
AKTSIASELTSI NÕUKOGU
ARUANNE
ESITAMISEKS ÜLDKOOSOLEKULE
2021. MAJANDUSAASTA ARUANDE KOHTA
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi nõukogu koosseis
31.12.2021. aastal:
Kuldar Väärsi (esimees), Sven Kirsipuu, Riina Varts ja Andres
Uusma.
Kuni 31.05.2021 juhtis Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi nõukogu
Priit Põldoja ja kuni 26.04.2021 oli nõukogu liikmeks Kaupo Raag,
kelle vahetas välja Sven Kirsipuu.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi auditikomitee koosseis
31.12.2021. aastal:
Sven Kirsipuu (esimees), Andres Uusma, Taivo Linnamägi (alates
01.03.2021).
2021. aastal toimus üks (1) korraline üldkoosolek, seitse (7)
nõukogu ja kolm (3) auditikomitee koosolekut.
NÕUKOGU HINNANG
2021. MAJANDUSAASTA
TULEMUSTELE
Nõukogu tunnustab juhatuse (juhatuse esimees Ivar Värk, juhatuse
liikmed Jaanus Selge, Üllar Salumäe ja Meelis Kruusmann) tööd ning
kiidab heaks ja saadab üldkoosolekule kinnitamiseks juhatuse esitatud
ja AS PriceWaterhouseCoopersi auditeeritud Lennuliiklusteeninduse
Aktsiaseltsi 2021. majandusaasta aruande.
Ootused äriühingule
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi (edaspidi: Lennuliiklusteenindus
või ettevõte) kõige tähtsam eesmärk on aeronavigatsiooniteenuse
osutamine. Majandustegevuses lähtub Lennuliiklusteenindus
vastutustundliku ettevõtte põhimõtetest, panustades keskkonna-
kaitsesse, ühiskonna arengusse ja Eesti lennunduse jätkusuutlikusse.
Nõukogu ja auditikomitee tegevus
• Nõukogu koosolekud (nr 165-171) toimusid:
01.02.2021; 01.03.2021; 29.03.2021; 24.05.2021; 02.08.2020;
08.11.2021; 02.12.2021.
• Auditikomitee koosolekud (nr 80-82) toimusid:
26.03.2021; 27.07.2021; 28.10.2021.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021 nõukogu aruanne 3
Nõukogu olulisemad otsused
Hinnati 2020. majandusaasta tulemuste vastavust strateegia,
omanike ootuste dokumendi ja tulemuslikkuse plaani eesmärkidele:
• kinnitati 2021. aasta juhatuse finants- ja tegevuseesmärgid ning
neist tulenev juhatuse töö hindamise osakaal;
• kinnitati Kaupo Raagi auditikomitee liikme volituste pikendamine;
• kinnitati ettevõtte korruptsiooni ennetamise kord;
• otsustati toetada omanikule taotluse esitamist omakapitali
suurendamiseks;
• otsustati kinnitada alates 01.03.2021. aastast auditikomitee
liikmeteks Taivo Linnamägi ja Andres Uusma;
• otsustati kinnitada alates 01.06.2021. aastast nõukogu esimeheks
Kuldar Väärsi;
• otsustati määrata alates 01.06.2021. aastast juhatuse täiendavaks
liikmeks finantsjuht Meelis Kruusmann ja volitada nõukogu esimeest
allkirjastama lepingut uue juhatuse liikmega;
• otsustati alates 31.05.2021. aastast kutsuda auditikomitee esimehe
kohalt tagasi Kaupo Raag ja määrata alates 01.06.2021. aastast
kolmeks aastaks auditikomitee esimeheks Sven Kirsipuu;
• otsustati kinnitada Lennuliiklusteeninduse 2022. aasta eelarve;
• otsustati kinnitada Lennuliiklusteeninduse 2022. aasta
investeeringute kava ja anda edaspidises aruandluses tehtavate
investeeringute kohta ülevaade kaasatud omakapitali mahu
kasutamisest;
• otsustati kinnitada 2022. aasta Lennuliiklusteeninduse
ohutuseesmärgid;
• otsustati kinnitada 2022. aasta juhatuse finants- ja tegevuseesmärgid
ning neist tulenev juhatuse töö hindamise osakaal.
Kõikide otsuste tegemisel võeti arvesse COVID-19 kriisist tulenevat
mõju nii lennundusele tervikuna kui ka ettevõtte toimimisele. Otsuste
lühiajaline eesmärk oli ettevõtte toimivuse tagamine COVID-19 kriisi
tingimustes, pikaajaline eesmärk oli ettevõtte väljatoomine kriisist
heas seisus ja tugeval turupositsioonil. Just ettevõtte tulevikku silmas
pidades otsustati jätkata kolme peamise arendusprojektiga, mis on
omanikule tähtsatena kajastatud ka omaniku ootuste dokumendis.
TULEMUSED
Strateegilised eesmärgid
Lennuliiklusteeninduse nõukogu jälgis oma koosolekutel 2021.
aastal kinnitatud uueks strateegiaperioodiks 2020–2024 püstitatud
eesmärkide täitmist. Strateegilisena määratleti järgmised valdkonnad:
• lennuohutuse tagamine ja parendamine;
• ühtse Euroopa taeva (Single European Sky) algatuse eesmärkide
elluviimine;
• nõudlusele vastava läbilaskevõime tagamine;
• jätkusuutlik areng;
• uute ärilahenduste loomine Lennuliiklusteeninduse tegevuste
laiendamiseks;
• optimaalne arv pühendunud ja pädevaid inimesi;
• süsteemne aeronavigatsioonilise teeninduse valdkonna korralda-
mine ja koostöövõrgustiku arendamine.
Eesmärkide täitmine on nõukogu hinnangul vastavuses tegevus-
kavadega.
2021. aasta tegevuste planeerimisel leppisid juhatus ja nõukogu
kokku eesmärkides, mille saavutamine aitaks ettevõttel väljuda
COVID-19 kriisist tugevamalt positsioonilt ning pakkuda liikluse
tihenedes tänu rakendatud investeeringutele klientidele paremat
teenust. Finantssihtide saavutamisel oli peamine ülesanne rahavoo
juhtimine ja tegevuskulude piiramine. Investeeringute eesmärk oli
valmisoleku loomine piiriüleseks koostööks ning tehnoloogilise baasi
uuendamine ja digitaliseerimise võimaldamine.
COVID-19 kriis
COVID-19 pandeemia tõttu tekkis 2020. aastal olukord, kus
lennuliiklus kahanes märkimisväärselt nõudluse järsu vähenemise
ning liikmesriikide ja kolmandate riikide pandeemiapuhangu
piiramiseks võetud otsemeetmete tõttu. Et leevendada COVID-19
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021 nõukogu aruanne 5
pandeemiast põhjustatud mõju õhuruumi kasutajatele, võttis Euroopa
Komisjon vastu rakendusmääruse ((EL) 2020/1627, 3. november
2020) COVID-19 pandeemiast põhjustatud erakorraliste meetmete
kohta ühtse Euroopa taeva algatuse tulemuslikkuse kava ja tasude
süsteemi kolmandaks võrdlusperioodiks (2020–2024). Määrusega
leevendati COVID-19 kriisist tulenevat mõju õhuruumi kasutajatele,
külmutades lennuliiklustasude ühikumäärad 2020. ja 2021. aastaks.
Sellega pandi finantsiliselt keerulisse olukorda lennuliiklusteenuseid
osutavad ettevõtted.
Ettevõtte 2021. majandusaasta tegevustele ja tulemustele avaldas
eeltoodu tõttu edasi ulatuslikku mõju COVID-19-ga kaasnenud
olukord:
• ettevõtte teenindatud lendude maht oli COVID-19 eelse 2019.
aastaga võrreldes 51% väiksem, mis tõi kaasa 39% väiksema
tulu võrreldes kriisieelse 2019. aastaga, põhjustades sellega
puhaskahjumi summas 3,45 miljonit eurot;
• ettevõtte 2021. aasta eesmärkide seadmisel võeti sihiks tagada
ettevõtte jätkusuutlikkus olukorras, kus tariifide külmutamise
tulemusel puudus ettevõttel võimalus tulubaasi mõjutada, kuid
teenust tuli osutada endiselt ilma piiranguteta ööpäev läbi;
• olenemata sellest, et enamik ettevõtte kuludest on püsikulud ja
ettevõtte võimalus kulusid tuntaval määral mõjutada on suhteliselt
piiratud, jätkas ettevõte kulude kokkuhoiu režiimil;
• hinnates COVID-19 viiruse mõju kestust, otsustati peale kulude
kokkuhoiu kärpida investeeringute mahtu ja 2021. aastal jätkata
ainult strateegiliselt tähtsate investeeringutega.
Tegevused likviidsuse parandamiseks
30. aprillil 2021. aastal otsustas aktsionäride üldkoosolek katta 2020.
majandusaasta puhaskahjumi eelmiste aastate jaotamata kasumi
arvelt ja mitte maksta varasemate perioodide jaotamata kasumist
dividende.
Eeltoodu põhjal otsustati COVID-19-st tingitud kriisi majandusliku
mõju leevendamiseks, ettevõtte tõrgeteta majandustegevuse
jätkamiseks vajalike käibevahendite tagamiseks, krediidivõimekuse
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021 nõukogu aruanne 6
tekitamiseks ja riigi jaoks strateegiliselt tähtsate investeeringute
elluviimiseks suurendada 2021. aastal ettevõtte omakapitali mahtu
10 miljonit eurot.
Ukraina sõja esialgne mõju
Nõukogu toetab Euroopa Liidu ja Eesti seatud sanktsioone Venemaa
õhusõidukitele, kuid juhib samas tähelepanu, et omanik peab olema
vajaduse korral valmis ettevõtte tegevuse toetamiseks olukorras,
kui sanktsioonide mõju saab ettevõtte majandustegevusele olema
pikaajaline.
Omaniku ootused
2021. aastal olid üldkoosolekul omaniku püstitatud eesmärgid
ettevõttele alljärgnevad:
• töötada välja lahendused ning tehnoloogia irdtorni keskuse
kasutuselevõtuks 2025. aastaks ja laiendada koostöös AS-iga
Tallinna Lennujaam irdtorni teenus regionaalsetele lennuväljadele;
• Eesti ja Soome vahelise FINESTi programmi rakendamine
eesmärgiga luua piiriülesed ühiskasutusega sektorid 2022. aastaks;
• töötada tsiviil-militaarkoostöös välja õhuruumi ühiskasutuse
protseduurid ja osaleda õhuruumi korraldamise ajakohastatud
kontseptsiooni juurutamises;
• koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga võtta
kasutusele mehitamata õhusõidukite tegevuse korraldamise
süsteem, osaleda selle rahastamismudeli, tehnoloogia ja põhimõtete
loomises ning kasutuselevõtus Eestis aastal 2021, milleks:
• viiakse läbi teostatavusuuring;
• luuakse riiklik tegevusplaan;
• luuakse Eestile sobiva süsteemi kontseptsiooni ja tehnilise
arhitektuuri rakendusplaan;
• töötatakse välja süsteemi äri- ja rahastamismudel.
Nõukogu hinnangul on püstitatud eesmärgid ettenähtud täht-
aegadeks täidetud.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021 nõukogu aruanne 7
JÄRELEVALVE
Auditid
2021. aastal viidi ettevõttes läbi järgmised välisauditid:
• majandusaasta audit – I kvartal, läbi viis AS PricewaterhouseCoopers;
• EASA audit 04.2021 – EASA;
• Lennuliiklusteeninduse audit (373/2017) 04.2021 – Transpordiamet;
• ISO 9001:2015 kvaliteedi audit 05.2021 – Bureau Veritas OÜ;
• koolitusorganisatsiooni audit 05.2021 – Transpordiamet;
• Lennuliiklusteeninduse Tartu audit 07.2021 – Transpordiamet;
• Lennuliiklusteeninduse Kuressaare audit 08.2021 – Transpordiamet.
Sponsorlus
Nõukogu lähtus oma otsuste tegemisel Lennuliiklusteeninduse
toetuste maksmise ja annetuste tegemise korrast ning leidis, et
järgnevad toetamist leidnud taotlused panustavad Eesti lennunduse
ja ettevõtte arengusse.
Toetuse saaja Eesmärk Määratud Makstud
summa, € summa, €
SA Tartu Eesti Lennuakadeemia 1 500 1 500
Kultuurkapital stipendiumi fond 2020
SA TTÜ Stipendiumid, bakalaureuse-, 3 300 3 300
Arengufond magistri- ja doktoriõppes
Kokku: 4 800 4 800
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021 nõukogu aruanne 8
JUHTORGANID JA TÖÖTASUD
Aruandeaastal juhtorganid 2021. aastal.
Nõukogu koosseis 2021. aastal:
Nõukogu liikmed 01.01–01.06.21:
• Priit Põldoja (nõukogu esimees)
• Andres Uusma
• Riina Varts
• Kaupo Raag
Nõukogu liikmed 01.06–31.12.21:
• Kuldar Väärsi (nõukogu esimees)
• Andres Uusma
• Riina Varts
• Sven Kirsipuu alates 24.04.2021
Auditikomitee koosseis 01.01–31.05.21:
• Kaupo Raag (auditikomitee esimees kuni 26.04.2021)
• Andres Uusma
• Taivo Linnamägi (alates 01.03.2021)
Auditikomitee koosseis 01.06–31.12.21:
• Sven Kirsipuu (auditikomitee esimees)
• Andres Uusma
• Taivo Linnamägi
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021 nõukogu aruanne 9
Nõukogu ja auditikomitee liikmetele maksti aasta jooksul
tasudena eurodes:
kokku nõukogu auditikomitee
Priit Põldoja 5 000 5 000
Riina Varts 6 000 6 000
Kaupo Raag 2 092 1 905 188
Andres Uusma 6 375 6 000 375
Kuldar Väärsi 7 000 7 000
Sven Kirsipuu 4 470 4 095 375
Taivo Linnamägi 375 375
31 312 30 000 1 313
Juhatuse koosseis ja tasud 01.01 –31.12.21.
Aruandeaastal maksti juhatuse liikmetele juhatuse liikme ja
lisatasudena eurodes:
• juhatuse esimees Ivar Värk 01.01.2021–31.12.2021 – 113 530;
• juhatuse liige Jaanus Selge 01.01.2021–31.12.2021 – 102 417;
• juhatuse liige Üllar Salumäe 01.01.2021–31.12.2021 – 119 098;
• juhatuse liige Meelis Kruusmann 01.06.2021–31.12.2021 – 49 032.
Kahjumi katmise ettepanek
Lennuliiklusteeninduse 2021. majandusaasta kahjum on 3 454 185
eurot.
Juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku katta Lennuliiklusteeninduse
kahjum järgmiselt:
• aruandeaasta kahjumiga vähendada eelmiste aastate jaotamata
kasumit summas 3 454 185 eurot;
• pärast aruandeaasta kahjumi lisamist jaotamata kasumile on
ettevõtte jaotamata kasum summas 2 870 464 eurot;
• mitte maksta varasemate perioodide jaotamata kasumist dividende.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021 nõukogu aruanne 10
Ettevõtte nõukogu on seisukohal, et ettevõtte juhatus on täitnud temale
pandud kohustused. Nõukogu on seadnud juhatusele eesmärgiks on
ettevõtte jätkusuutliku ja vastutustundliku arendamise, efektiivsuse
jätkuva kasvatamise, lennuohutuse tagamise ning teenuse kvaliteedi
hoidmise.
Ettevõtte nõukogu kiidab juhatuse koostatud 2021. aasta
majandusaasta aruande heaks.
Kuldar Väärsi
Nõukogu esimees
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2021 nõukogu aruanne 11
KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700
Narva mnt 5 Fax +372 6 268 777
Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee
Estonia
Lennuliiklusteeninduse AS
Kanali põik 3, Rae küla, Rae vald Harjumaa 75310
30. märts 2022
Käesolevaga kinnitame nõusolekut audiitorühingu KPMG Baltics OÜ (registrikood 10096082;
aadress: Narva mnt 5, 10117 Tallinn; tegevusluba nr. 17) nimetamiseks Lennuliiklusteeninduse
AS (registrikood 10341618) audiitoriks.
Juhtivaudiitoriks pakume Indrek Alliksaar (isikukood 37404020281, vandeaudiitori tegevusloa nr
446).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Alliksaar
Juhatuse liige
KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a
member firm of the KPMG network of independent member firms
affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG
International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi
(registrikood: 10341618)
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts, asukohaga Harju maakond, Rae vald, Rae küla, Kanali põik
3, 10112, Eesti Vabariik
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 27.04.2022.a.
AKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja
taristuminister Taavi Aas
Aktsiate/häälte arv: 1 011 294 aktsiat / 1 011 294 häält
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Aktsionäri korraline üldkoosolek toimus elektroonilisel (TsÜS § 331).
Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu
vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2):
Tutvunud Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsi 2021. a majandusaasta aruandega ja audiitori
järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes
äriseadustiku § 298 lõike 1 punktist 1,5 ja 7, § 305 lg 1, § 328, § 329, § 332 lg 2 ja § 334, § 335:
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada 2021. a majandusaasta aruanne (lisatud).
2. Kinnitada Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsi 2021. a kasumi jaotamine alljärgnevalt:
katta 2021. majandusaasta kahjum 3 454 185 eurot eelmiste aastate jaotamata kasumi
arvelt. Kokku on seejärel aktsiaseltsi jaotamata kasum 2 870 464 eurot;
3. Dividende eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt mitte maksta.
4. Kinnitada Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsi omaniku ootused.
5. Tunnistada kehtetuks 12.04.2022.a. käskkirjaga nr 1.1-5/22-014 kinnitatud omaniku ootuste
dokument.
6. Kinnitada Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022-2024. majandusaasta audiitoriks
audiitoräriühing KPMG Baltics OÜ (registrikood 10096082, tegevusluba number 17 ).
Lisad:
1. Aktsiaseltsi 2021.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega.
2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2021.a. majandusaasta aruande kohta.
3. Omaniku ootused Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsile.
4. Audiitori nõusolek.
Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Aas
Omaniku ootused Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsile
1. Riigi osalemise põhjused Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsis
Osaluse omamise kaudu pakkuda rahvusvahelistele standarditele vastavat kvaliteetset ja
paindlikult kliendi vajadusi arvestavat lennujuhtimise ning lennuinfo teenust Tallinna
lennupiirkonnas ja tagada lennuohutus Eesti õhuruumis ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse
Organisatsiooni poolt delegeeritud neutraalvete kohale jäävates osades.
Eesti Vabariik seab endale kuuluvatele äriühingutele neli peamist eesmärki:
tegeleda valitud valdkonnas kasumliku ja efektiivse majandustegevusega, mis tagab
riigile optimaalse ja stabiilse omanikutulu;
täita riigi poolt kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes
kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele;
olla Eesti äriühingutele heaks eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning
kõrge ärikultuuri poolest järgides vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid ja
integreerides need äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse;
hinnata äriühingu (võimalikke ebaeetilisi) ärisuhteid Venemaa ja Valgevenega ning
loobuda sellistest ärisuhetest.
Eesti Vabariik omab osalust Lennuliiklusteeninduse AS-is järgmistel kaalutlustel:
tegemist on riigile strateegiliselt olulise, avalikust huvist lähtuvat teenust osutava
äriühinguga;
riik kindlustab äriühingu kaudu kõikidele turuosalistele võrdsed võimalused
aeronavigatsiooniteenuste saamiseks Tallinna lennuinfopiirkonnas;
omanikutulu teenimine lennuliikluse toimimiseks tehtavate riiklike kulude katmiseks.
2. Strateegilised eesmärgid
Lennuliiklusteeninduse AS klassifikatsioon RVS-i alusel on valdavalt avalike eesmärkidega
äriühing. Tegevuste planeerimisel peab äriühing lähtuma Eesti transpordi arengukavast 2014-
2020, rahvusvahelistest ja EL regulatsioonidest, aeronavigatsiooniteenuste kolmanda perioodi
2020-2024.a tulemuslikkuse kavast ja 23. detsembril 2013. a jõustunud riikidevahelisest
lepingust, mille alusel moodustasid Eesti, Soome, Läti ja Norra Põhja-Euroopa funktsionaalse
õhuruumiosa.
Eesti Vabariik seab Lennuliiklusteeninduse AS-ile järgmised strateegilised eesmärgid:
Töötada välja lahendused ja tehnoloogia irdtorni keskuse kasutuselevõtuks ning
koostöös AS-iga Tallinna Lennujaam irdtorni keskusest pakutav standardiseeritud
lennuväljade lennuinfo teenus regionaalsetele lennuväljadele 2025.a lõpuks;
Eesti ja Soome vahelises FINEST programmis koostöös MKM-ga riigipiiriüleste
ühiskasutusega sektorite rakendamine, pädevate asutuste nõusolekute järgselt;
tsiviil-militaar koostöös töötada välja õhuruumi ühiskasutuse protseduurid ja osaleda
nüüdisajastatud õhuruumi korraldamise kontseptsiooni juurutamises;
koostöös MKM-iga võtta kasutusele mehitamata õhusõidukite tegevuse korraldamise
süsteem Eestis, osaleda selle rahastamismudeli, tehnoloogia ja põhimõtete loomises
aastal 2022 ning kasutuselevõtus aastal 2023, milleks:
viiakse läbi teostatavusuuring;
luuakse riiklik tegevusplaan;
luuakse Eestile sobiva süsteemi kontseptsiooni ja tehnilise arhitektuuri
rakendusplaan;
töötatakse välja süsteemi ärimudel ja rahastamismudel.
3. Finantseesmärgid
1. Kasumlikkus
Lennuliiklusteeninduse ASi teenuste hinnakujundamisel lähtub äriühing Euroopa Komisjoni
määrusest (EÜ) nr 2019/317.
Finantsplaanide koostamise aluseks oleva omakapitali hinna määrab Rahandusministeerium
oma iga-aastase „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute
koondaruandega“.
2. Konservatiivsus
Lennuliiklusteeninduse AS teostab oma majandustegevust võrreldava sektori keskmise
riskitasemega ja optimaalse kapitalistruktuuriga.
Investeeringud kaetakse äriühingu põhitegevuse rahavoogudest, vajadusel laenukapitali
kaasates; riik reeglina omakapitaliinvesteeringuid äriühingusse ei tee.
3. Efektiivsus
Tagada keskpikas perspektiivis tulude proportsionaalselt kiirem kasv kuludest.
Defineerida tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud.
Kindlustada majandustegevus, mis tagab äriühingu arengu ning riigile omanikutulu riigi poolt
lennuliikluse toimimiseks tehtavate vajalike kulude katmiseks.
4. Omanikutulu
Tagada äriühingu strateegiaga määratletud dividendipoliitikale vastav ja optimaalset kapitali
struktuuri tagav stabiilne omanikutulu (dividend).
Märkus: Omanikutulu arvestamisel peab aktsionär lähtuma (1) Rahvusvahelise
Tsiviillennunduse Organisatsiooni poolt kehtestatud nõudest, mille kohaselt ei tohi
dividendisumma ületada riigi poolt lennuliiklusteenuse toimimise võimaldamiseks tehtud
kulutusi ja (2) Euroopa Komisjoni määrusest (EÜ) nr 2019/317, milles sätestatakse
aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava.