dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Aktsiaselts Eesti Loots korralise üldkoosoleku otsus 27.04.2022

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. mai 2022
Viit
107
Registreeritud
2. mai 2022
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2022
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎107 02.05.2022 Käskkiri.asice1246 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2021 aruandeaasta lõpp: 31.12.2021 ärinimi: Aktsiaselts Eesti Loots registrikood: 10717897 tänava/talu nimi, Sadama tee 9 maja ja korteri number: küla: Rohuneeme küla vald: Viimsi vald maakond: Harju maakond postisihtnumber: 74012 telefon: +372 6053800 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.loots.ee Aktsiaselts Eesti Loots 2021. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 10 Bilanss 10 Kasumiaruanne 11 Rahavoogude aruanne 12 Omakapitali muutuste aruanne 13 Raamatupidamise aastaaruande lisad 14 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14 Lisa 2 Raha 16 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 17 Lisa 4 Varud 17 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 18 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 19 Lisa 8 Kasutusrent 19 Lisa 9 Laenukohustised 20 Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 21 Lisa 11 Aktsiakapital 21 Lisa 12 Müügitulu 22 Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused 22 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 23 Lisa 15 Tööjõukulud 23 Lisa 16 Intressikulud 23 Lisa 17 Seotud osapooled 24 Aruande allkirjad 25 Vandeaudiitori aruanne 26 2 TEGEVUSARUANNE AS Eesti Loots on 2000. aastal asutatud äriühing, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile ning mille aktsiate valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Aktsiaseltsi tegevuse eesmärgiks on ohutu meresõidu tagamine lootsitavatele laevadele. AS-i Eesti Loots põhitegevuseks on lootsiteenuse osutamine Eesti sadamaid külastavatele laevadele. See ülesanne on äriühingule pandud meresõiduohutuse seadusega. Muud AS-i Eesti Loots põhikirjalised tegevusalad on lootsimispiirkondades laevade teenindamine, lootsimisalane konsultatsioon ja koolitus, lootsilaevade rentimine ja sadamateenuste osutamine. AS-i Eesti Loots asutamise alus tuleneb meresõiduohutuse seadusest, mille kohaselt osutab lootsiteenust kohustusliku lootsimise piirkondades riigi poolt moodustatud äriühing. Sadama akvatooriumil lootsiteenuse osutamise õigus on ka sadama valdajal. AS Eesti Loots pakub lootsiteenust kõigis kohustusliku lootsimise piirkondades, mis on (6 kohustusliku lootsimise piirkonda): Tallinn, Paldiski, Kunda-Loksa, Väinameri, Pärnu ja Sillamäe. Tallinna piirkonnas saab eristada Muuga sadamat ja Tallinna lahe sadamaid (olulisemad Vanasadam, Paljassaare, Vene-Balti, Bekkeri, Meeruse ja Miiduranna). Paldiski jaotub Põhjasadamaks ja Lõunasadamaks. Väinameres on alajaotus Saaremaa ja Hiiumaa (kokku 9 sadamat, millele lisaks Virtsu sadam ja Väinamere transiit). Kunda piirkond hõlmab ka Loksa sadamat. Aktsiaseltsi tulud moodustuvad laevade lootsimise eest saadavatest lootsitasudest, lootsilaevade rendist ja muudest tuludest. Tasu lootsimise eest kujuneb kombineerituna lootsimise pikkusest ning lootsitava laeva suurusest (kogumahtuvusest). Lootsimiste arv 2021. aastal teostas AS Eesti Loots 9033 lootsimist, mis on 3% rohkem kui 2020. aastal. Lootsimiste arv 2021 aastal 2020 aastaga võrdluses kasvas jaanuaris, mais, juunis, juulis, augustis, oktoobris, novembris ja detsembris. Suurim kasv oli juulis (+26%) Suurim langus leidis aset aprillis (-8,6). Lootsimiste arvud ja muutused kuude lõikes on kajastatud järgnevates graafikutes ja tabelis. Piirkonniti jagunes lootsimiste arv 2021 aastal võrreldes 2020 aastaga järgmiselt : 2021 2020 Tallinn 3872 3540 sh Muuga 2234 2211 Kopli (Vene-Balti, Bekkeri, Meeruse) 821 848 Vanasadam 264 43 Paljassaare, Patareisadam, Miiduranna, Lahesuu, Miinisadam, Noblessneri sadam ja sadama välised 553 438 Paldiski 1158 1392 Kunda, Loksa 799 730 Väinameri 920 810 Pärnu 896 862 Sillamäe 1388 1398 Kokku 9033 8732 Tabelis toodud andmetest nähtub, et lootsimiste arvud kasvasid Kunda-Loksa (+9,5%), Muuga sadamas (+1,0%), Pärnu sadamas (+3,9%), Tallinna ja Kopli lahe sadamates (+23,3%) ja Väinamere piirkondades (13,6%). Lootsimiste arvud vähenesid Paldiski sadamates (-16,8%) ja Sillamäe sadamas (-0,7). 2021. aasta lootsimised jagunesid piirkondade lõikes järgnevalt: Allpool olevast graafikust on näha lootsimised kuude lõikes kahel viimasel aastal. 2021 aastal taastusid väiksemas mahus kruiisilaevade külastused. Kokku külastas 2021 hooajal Tallinna sadamat 45 kruiisilaeva. 2021 aasta lootsimiste mahud võrdluses 2020 aasta vastavate kuude näitajatega jäid alla neljal ja ületasid kaheksa kuu lõikes. Suurim lootsimiste arvu tõus leidis aset juulis. Tulud AS Eesti Loots on 2021. aastal teeninud tulusid kokku ligikaudu 8,533 miljonit eurot, millest tulud lootsimisest moodustavad 96,55%. Ülejäänud tulud laekuvad põhiliselt lootsilaevade rentimisest ja muudest tuludest (vara rent, lootsimisalane koolitus jne). 2021. aastal teenisime tulusid lootsimistest 5,56% rohkem võrreldes 2020 aastaga, summaliselt ligikaudu 457,8 tuhat eurot. Kuni 2014. aastani oli läbivalt suurim piirkondlik tuluteenija Muuga sadam. 2017. aasta tõi muutuse, mis jätkus 2019 aastani, kus rahaline tulu oli suurim Tallinna lahe sadamates. 2020 aastal, seoses COVID-19 pandeemiaga ja sellest sõltuvalt ära jäänud kruiisihooajaga jäi Tallinna lahe sadamate osakaaluks kogu lootsimisest teenitud tulust 11,8% . 2021 olukord kruiisilaevade osas mingil määral taastus ja Tallinna lahe osakaal tõusis kogutulude osas 17,9 protsendini. 2021 aasta suurima osakaaluga oli Muuga sadam, 29,9%, rahalises väärtuses 2,46 miljonit eurot. Järgnesid Tallinna ja Kopli lahe ja Sillamäe sadamad vastavalt 1,47 miljoni ja 1,45 miljoni euroga. Aastaga langes kõige rohkem Paldiski sadama osakaal -20%, kogutuludest 12,2 protsendini, rahalises väärtuses 1,01 miljoni euroni. Kunda-Loksa, Pärnu ja Väinamere piirkonnad jäid aasta lõikes võrdluses 2020 aastaga samale tasemele – 7,2… 7,7%. Rahalises väärtuses Kunda-Loksa 593 tuhat, Pärnu 617 tuhat ja Väinameri 635 tuhat eurot. Kulud AS-i Eesti Loots 2021. aasta märksõnadeks olid jätkuvalt kulude optimeerimine ja kokkuhoid. Tegevuskuludeks oli planeeritud 7,94 miljonit eurot. Aasta kokkuvõttes olid kulud 7,78 miljonit eurot, mis teeb kokkuhoidu 2% ehk rahaliselt ligikaudu 159,5 tuhat eurot. Valdava osa kuludest moodustavad tööjõukulud. Nende kujunemine on kokku lepitud kollektiivlepingus Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu ja AS-i Eesti Loots vahel. Töötasu ja maksukulu oleme suutnud planeerida ja kontrolli all hoida. Võrreldes eelarvega oli kokkuhoid töötasult ja maksudelt 2% ehk rahaliselt ligikaudu 101 tuhat eurot. Kõik personaliga seotud kulutused jäid eelarves planeeritud kulude piiridesse. Kõigi majandamiskulude alaliikide osas ületasid eelarves planeeritud kulusid infotehnoloogia, õigusabi ja inventari ja rendikulud. Kokku on majandamiskulud eelarvega võrreldes väiksemad 5,6% ehk rahaliselt ligikaudu 39 tuhat eurot. Laevakulud jäid eelarvega võrreldes 2,3% väiksemaks ehk rahaliselt ligikaudu 20 tuhat eurot. Laevakulude osas avaldasid suurt mõju aasta teises pooles oluliselt kallinenud diislikütuse ja elektri hinnad. Teostasime kõik planeeritud korralised remondi- ja hooldustööd. Erakorraliste ja ettenägematute laevaseadmete remontide osakaal ületas mõningal määral eeldatud taset. Välja tuli vahetada 3 lootsilava rooliseadmed. Amortisatsioon kujunes täpselt planeeritud summas. Aruandeaasta puhaskasumiks kujunes 707 tuhat eurot, mis on 107 tuhat eurot planeeritust rohkem. Olulised sündmused aruandeaastal AS-i Eesti Loots lootsilaevastiku baassadamaks on Rohuneeme sadam. 2021. aastal on mõõdistatud, hooldatud ja hoitud märgistatuna nii sadam, kui ka kaks merekanalit, mis võimaldavad lootsilaevadel väljuda Rohuneeme sadamast Tallinna lahele. Kanalite heas seisukorras hoidmine on jätkuvalt problemaatiline, kuna Eestis puudub või ei ole küllaldaselt madalates veekogudes süvendamise ja pinnase äraveoga seotud tehnikat. 2021. aastal ei muutnud nõukogu Lootsiteenuse hinnakirja. Nimetatud majandusaastal opereeris AS Eesti Loots 01.01.2014.a. kehtima hakanud hinnakirja alusel. 2021. aastal sõlmiti Luminor pangaga kahe laenu refinantseerimise lepingud. Tulususe näitajad Finants-majanduslikku olukorda iseloomustavad suhtarvud on järgmised: 2021 2020 omakapitali tootlus ROE (kasum enne maksustamist/keskmine omakapital) 6,2 3,6 aktivate tootlus ROA (ärikasum/keskmised varad) 4,6 2,7 puhaskasumi marginaal (puhaskasum/müügitulu) 8,3 1,4 ärikasumi marginaal (ärikasum/müügitulu) 8,9 5,7 omakapitali puhastootlus (puhaskasum/keskmine omakapital) 6,1 0,9 likviidsuskordaja (likviidsed varad/lühiajalised kohustused) 4,9 0,7 Muu avaldamisele kuuluv teave Aktsiaseltsi keskmine töötajate arv aruandeaastal oli 110, aruandeaasta lõpul 107. Töötajate töötasu üldsumma aruandeaastal oli 3 667 439 eurot. Juhatusele ja nõukogule on aruandeaastal makstud tasudena vastavalt 67 600 ja 30 000 eurot. Tehinguid seotud osapooltega on kajastatud raamatupidamise aastaaruande lisas nr 17. Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne 2021 Tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja AS-i Eesti Loots põhikirja punktist 7.2.2 on AS-il Eesti Loots kui riigi äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Üldreeglina AS Eesti Loots järgib HÜT põhimõtteid mõningate eranditega, mida on kirjeldatud ja nimetatud mittejärgimise põhjus. Üldkoosolek Tulenevalt sellest, et 2021. majandusaasta jooksul oli AS-i Eesti Loots ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, siis ei ole vajadust järgida HÜT-i põhimõtet - tagada aktsionäride võrdne kohtlemine. 14.05.2021 kinnitas korraline üldkoosolek AS-i Eesti Loots 2020. aasta jaotamata kasumi ning tegi otsuse maksta aktsionärile jaotamata kasumi arvel välja dividendidena 110 000 eurot. AS-i Eesti Loots 2019-2021 majandusaasta audiitoriks on kinnitatud KM Audit OÜ. Nõukogu AS-i Eesti Loots nõukogu koosneb 4 liikmest. Nõukogu liikmed valitakse kooskõlas riigivaraseaduse, § 81 sätestatule. 2021. aasta detsembrikuu seisuga oli AS Eesti Loots nõukogu koosseis järgmine: esimees Margus Kaasik ja liikmed: Maivi Ots, Roomet Leiger, Ain Tatter. Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2021. aastal toimus 6 koosolekut ning lisaks vormistati üks nõukogu otsus konsensusliku kirjaliku otsusena. Nõukogu olulisemad otsused: 1. Kiita heaks AS Eesti Loots 2020. majandusaasta auditeeritud aruanne ning esitada aruanne üldkoosolekule kinnitamiseks. 2. Maksta juhatuse liikmele tulemustasu vastavalt AS Eesti Loots tulemustasu maksmise korra ja tulemustasu arvestamise alustele ühe kuu töötasu ulatuses. 3. Kinnitada muudetud Lootsitasu määrad ja maksmise kord, mis jõustub alates 01.01.2022. 4. 2021. aastal viia läbi kaks siseauditit, Sisekontrollisüsteemi audit ja Lootsitöö ohutuse audit. 5. Kinnitada AS Eesti Loots 2022 majandusaasta eelarve. Ainuaktsionär on kehtestanud nõukogu liikmete tasude määrad tulenevalt riigivaraseaduse § 80 lõikest 1 ja § 81-st ning kooskõlas äriseadustiku § 305 lõikega 1, § 319 lõigetega 1 ja 4, AS-i Eesti Loots põhikirjaga ning arvestades nimetamiskomitee 07.07.2017 kirjaga nr 12.5- 8/31 saadetud ettepanekut. Juhatus AS-i Eesti Loots juhatus on üheliikmeline. AS-i Eesti Loots juhatuse liige esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatuse liige tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada äriühingu jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele. Juhatuse liige tagab kehtivate õigusaktide täitmise ning korraldab kontrolli ja aruandlust. Juhatuse liige Peeter Sepp ei kuulu teiste äriühingute juhatustesse. Teabe avaldamine AS Eesti Loots avaldab oma veebilehel informatsiooni aktsionäri, nõukogu ja juhatuse koosseisu kohta. Veebilehel on avaldatud Lootsitasu määrad ja maksmise kord, AS Eesti Loots hankekord ja hankeplaan. Lisaks sellele avaldatakse veebilehel äriühingu põhikiri, andmed audiitori kohta ja majandusaasta vahearuanded ning aastaaruanne. Veebilehel ei avaldata teavet üldkoosoleku toimumise kohta ega muid üldkoosolekuga seotud andmeid, kuna äriühingul on vaid üks aktsionär. Finantsaruandlus ja auditeerimine AS Eesti Loots koostab raamatupidamise aastaaruande kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses ning mida täiendavad avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud nõuded. Juhatuse koostatud 2021. aasta majandusaasta aruannet kontrollib sõltumatu vandeaudiitor. Ainuaktsionäri otsusega on 2021. aasta majandusaasta audiitoriks valitud KM Audit OÜ vandeaudiitor Koidu Metsamaa. Aktsiaselts Eesti Loots 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 4 375 646 2 977 823 2 Nõuded ja ettemaksed 583 776 515 882 3 Varud 109 083 101 205 4 Kokku käibevarad 5 068 505 3 594 910 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 11 369 350 12 619 906 6 Immateriaalsed põhivarad 4 259 3 880 7 Kokku põhivarad 11 373 609 12 623 786 Kokku varad 16 442 114 16 218 696 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 512 338 4 503 538 9 Võlad ja ettemaksed 504 903 388 083 10 Kokku lühiajalised kohustised 1 017 241 4 891 621 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 3 500 973 0 9 Kokku pikaajalised kohustised 3 500 973 0 Kokku kohustised 4 518 214 4 891 621 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 1 803 600 1 803 600 11 Kohustuslik reservkapital 180 360 180 360 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 9 233 115 9 232 925 Aruandeaasta kasum (kahjum) 706 825 110 190 Kokku omakapital 11 923 900 11 327 075 Kokku kohustised ja omakapital 16 442 114 16 218 696 10 Aktsiaselts Eesti Loots 2021. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Müügitulu 8 533 700 8 065 161 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused -1 242 159 -1 075 068 13 Mitmesugused tegevuskulud -333 196 -277 827 14 Tööjõukulud -4 943 518 -4 970 255 15 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -1 255 838 -1 282 725 6,7 Muud ärikulud -775 -770 Kokku ärikasum (-kahjum) 758 214 458 516 Intressitulud 369 295 Intressikulud -33 851 -31 761 16 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 724 732 427 050 Tulumaks -17 907 -316 860 11 Aruandeaasta kasum (kahjum) 706 825 110 190 11 Aktsiaselts Eesti Loots 2021. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 758 214 458 516 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 1 255 838 1 282 725 6,7 Kokku korrigeerimised 1 255 838 1 282 725 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -67 832 84 740 3 Varude muutus -7 878 -12 033 4 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 117 124 -53 365 10 Kokku rahavood äritegevusest 2 055 466 1 760 583 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -5 660 0 7 soetamisel Laekunud intressid 297 295 Kokku rahavood investeerimistegevusest -5 363 295 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 2 031 526 0 9 Saadud laenude tagasimaksed -2 521 753 -512 732 9 Makstud intressid -34 146 -31 889 Makstud dividendid -110 000 -1 500 000 11 Makstud ettevõtte tulumaks -17 907 -316 860 11 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -652 280 -2 361 481 Kokku rahavood 1 397 823 -600 603 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 977 823 3 578 426 Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 397 823 -600 603 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 4 375 646 2 977 823 2 12 Aktsiaselts Eesti Loots 2021. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2019 1 803 600 180 360 10 732 925 12 716 885 Aruandeaasta kasum 0 0 110 190 110 190 (kahjum) Väljakuulutatud 0 0 -1 500 000 -1 500 000 dividendid 31.12.2020 1 803 600 180 360 9 343 115 11 327 075 Aruandeaasta kasum 0 0 706 825 706 825 (kahjum) Väljakuulutatud 0 0 -110 000 -110 000 dividendid 31.12.2021 1 803 600 180 360 9 939 940 11 923 900 Täpsem informatsioon on esitatud lisas 11. 13 Aktsiaselts Eesti Loots 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS Eesti Loots koostab raamatupidamise aastaaruande kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend). Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud ja rahaturufondi osakuid. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid äritegevusest kaudsel meetodil. Äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud ärikasumit elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud varade ning kohustuste saldode muutused. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga ostja kohta eraldi. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5 000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventari maksumusega 640 kuni 5 000 eurot üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, on need komponendid võetud raamatupidamises arvele eraldi varadena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestatakse nii materiaalse kui immateriaalse põhivara puhul protsentides soetusmaksumusest lineaarselt. 14 Aktsiaselts Eesti Loots 2021. a. majandusaasta aruanne Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või vara kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Ehitised ja rajatised 20-33 Masinad ja seadmed 5-10 Bürooseadmed 5 Arvutid ja tarvikud 3-4 Veesõidualused 20 Muu materiaalne põhivara 5-10 Immateriaalne põhivara 3-4 Maad ei amortiseerita. Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule kontserni bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendimaksed väljarenditud varadelt kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustis, kohustise realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldis kajastatakse bilansis 15 Aktsiaselts Eesti Loots 2021. a. majandusaasta aruanne summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandekuupäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (st eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu lootsi- ja muude teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Kulud Kulu kajastatakse tekkepõhiselt. Kulusid alla 2 000 euro ei periodiseerita. Maksustamine Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 20/80 netodividendina väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kaasneda dividendide väljamaksmisega, on ära toodud aastaaruande lisades. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendi väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel oli 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Seotud osapooled AS-i Eesti Loots seotud osapoolteks on loetud: - ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; - sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või AS-i Eesti Loots sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Aruandekuupäevajärgsed sündmused. Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid. Korrigeerivate sündmuste mõju kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. Mittekorrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest. Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul, kui nad on olulised. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Arvelduskontod pankades 4 375 646 2 977 823 Kokku raha 4 375 646 2 977 823 16 Aktsiaselts Eesti Loots 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 514 404 514 404 Ostjatelt laekumata 514 404 514 404 arved Maksude ettemaksed ja 58 224 58 224 tagasinõuded Muud nõuded 71 71 Intressinõuded 71 71 Ettemaksed 11 077 11 077 Tulevaste perioodide 11 077 11 077 kulud Kokku nõuded ja 583 776 583 776 ettemaksed 31.12.2020 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 470 212 470 212 Ostjatelt laekumata 470 212 470 212 arved Maksude ettemaksed ja 33 535 33 535 tagasinõuded Ettemaksed 12 135 12 135 Tulevaste perioodide 12 135 12 135 kulud Kokku nõuded ja 515 882 515 882 ettemaksed Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Tooraine ja materjal 109 083 101 205 Laevakütus 74 810 57 486 Eririietus 34 273 43 719 Kokku varud 109 083 101 205 17 Aktsiaselts Eesti Loots 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 2 634 0 720 Käibemaks 33 716 0 17 822 0 Üksikisiku tulumaks 0 75 438 0 63 160 Sotsiaalmaks 0 131 801 0 108 333 Kohustuslik kogumispension 0 4 335 0 3 961 Töötuskindlustusmaksed 0 8 212 0 6 625 Ettemaksukonto jääk 24 508 15 713 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 58 224 222 420 33 535 182 799 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud seadmed materiaalsed põhivarad 31.12.2019 Soetusmaksumus 373 369 2 397 315 23 694 219 103 707 26 568 610 Akumuleeritud kulum 0 -1 461 113 -11 112 116 -98 275 -12 671 504 Jääkmaksumus 373 369 936 202 12 582 103 5 432 13 897 106 Amortisatsioonikulu 0 -99 473 -1 175 270 -2 457 -1 277 200 31.12.2020 Soetusmaksumus 373 369 2 397 315 23 694 219 103 707 26 568 610 Akumuleeritud kulum 0 -1 560 586 -12 287 386 -100 732 -13 948 704 Jääkmaksumus 373 369 836 729 11 406 833 2 975 12 619 906 Amortisatsioonikulu 0 -99 472 -1 149 066 -2 018 -1 250 556 31.12.2021 Soetusmaksumus 373 369 2 397 315 23 694 219 98 579 26 563 482 Akumuleeritud kulum 0 -1 660 058 -13 436 452 -97 622 -15 194 132 Jääkmaksumus 373 369 737 257 10 257 767 957 11 369 350 18 Aktsiaselts Eesti Loots 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2019 Soetusmaksumus 55 542 55 542 Akumuleeritud kulum -46 136 -46 136 Jääkmaksumus 9 406 9 406 Amortisatsioonikulu -5 526 -5 526 31.12.2020 Soetusmaksumus 55 542 55 542 Akumuleeritud kulum -51 662 -51 662 Jääkmaksumus 3 880 3 880 Ostud ja parendused 5 660 5 660 Amortisatsioonikulu -5 281 -5 281 31.12.2021 Soetusmaksumus 61 202 61 202 Akumuleeritud kulum -56 943 -56 943 Jääkmaksumus 4 259 4 259 Lisa 8 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2021 2020 Kasutusrenditulu 268 451 253 596 Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2021 31.12.2020 12 kuu jooksul 238 840 238 840 1-5 aasta jooksul 237 250 58 500 Kasutusrendile on antud lootsilaev AHTO-15 Saksamaale tähtajaga 31.03.2024. bilansilise väärtusega 1 965 009. Aruandekohustuslane kui rentnik 2021 2020 19 Aktsiaselts Eesti Loots 2021. a. majandusaasta aruanne Kasutusrendikulu 63 110 63 881 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2021 31.12.2020 12 kuu jooksul 60 272 62 201 1-5 aasta jooksul 11 148 31 214 Lisa 9 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud Luminor I laen Euribor + 2 144 971 265 097 1 340 337 539 537 EUR 25.10.2029 0,93% Luminor II laen Euribor + 1 868 340 247 241 1 250 051 371 048 EUR 25.04.2029 0,93% Pikaajalised laenud 4 013 311 512 338 2 590 388 910 585 kokku Laenukohustised kokku 4 013 311 512 338 2 590 388 910 585 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Lühiajalised laenud Luminor Bank Euribor + 2 408 550 2 408 550 EUR 20.10.2021 0,80% OP Corporate Bank Euribor + 2 094 988 2 094 988 EUR 21.04.2021 0,79% Lühiajalised laenud 4 503 538 4 503 538 kokku Laenukohustised kokku 4 503 538 4 503 538 Luminor pangaga sõlmiti leping 20.04.2021 OP Corporate investeerimislaenu refinantseerimiseks summas 2 031 526 eurot tähtajaga 25.04.2029. Olemasoleva Luminor panga laenulepingu tähtaega pikendati 25.10.2029. Mõlema laenu intressimäär on Euribor + 0,93%. Tulenevalt sellest, et Eesti Vabariik on AS-i Eesti Loots ainuaktsionär, eespool nimetatud laenude puhul tagatisi ei nõuta. 20 Aktsiaselts Eesti Loots 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 93 724 93 724 Võlad töövõtjatele 158 241 158 241 Maksuvõlad 222 420 222 420 5 Muud võlad 518 518 Intressivõlad 518 518 Saadud ettemaksed 30 000 30 000 Muud saadud 30 000 30 000 ettemaksed Kokku võlad ja 504 903 504 903 ettemaksed 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 68 497 68 497 0 0 Võlad töövõtjatele 135 974 135 974 0 0 Maksuvõlad 182 799 182 799 0 0 5 Muud võlad 813 813 0 0 Intressivõlad 813 813 0 0 Kokku võlad ja 388 083 388 083 0 0 ettemaksed Lisa 11 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Aktsiakapital 1 803 600 1 803 600 Aktsiate arv (tk) 18 036 18 036 Aktsiate nimiväärtus 100 100 Kõik AS Eesti Loots aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Nende valitsejaks ja aktsionäride õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja kommunikatsiooniminister. AS Eesti Loots põhikirjas fikseeritud miimimumaktsiakapital on 1 803 600 eurot ja maksimumkapital on 7 214 400 eurot. Aruandeaastal kuulutati välja ja maksti omanikule dividende 110 000 eurot (2020: 1 500 000 eurot), millelt tekkis tulumaksukulu 17 907 eurot (2020: 316 860 eurot). Ettevõtte vaba omakapital seisuga 31.12.2021 on 9 939 940 eurot (2020: 9 434 115 eurot). Aruandekuupäeva seisuga on omanikele võimalik dividendidena välja maksta 8 012 650 eurot (2020: 7 628 687 eurot) ning dividendide väljamaksmisel kaasneks dividendide tulumaks väljamakstavalt summalt, seega 1 927 290 eurot (2020: 1 805 428 eurot). 21 Aktsiaselts Eesti Loots 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Müügitulu (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 8 296 450 7 827 261 Saksamaa 237 250 237 900 8 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 8 533 700 8 065 161 Kokku müügitulu 8 533 700 8 065 161 Müügitulu tegevusalade lõikes Laevade lootsimine 8 239 337 7 781 541 Lootsilaevade rent 266 917 252 062 8 Ruumide rent 1 534 1 534 8 Muud 25 912 30 024 Kokku müügitulu 8 533 700 8 065 161 Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2021 2020 Tooraine ja materjal -23 903 -23 844 Energia -424 511 -372 207 Kütus -424 511 -372 207 Transpordikulud -331 223 -305 244 Laevade ja sõidukite remont ja hooldus -243 368 -182 685 Laevade kindlustus -38 489 -39 465 Muud laevakulud -180 665 -151 623 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused -1 242 159 -1 075 068 22 Aktsiaselts Eesti Loots 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2021 2020 Üür ja rent -63 110 -63 881 Energia -44 702 -35 696 Elektrienergia -26 359 -20 114 Soojusenergia -18 343 -15 582 Mitmesugused bürookulud -12 803 -10 911 Lähetuskulud -538 -121 Koolituskulud -22 474 -14 371 Riiklikud ja kohalikud maksud -2 366 -2 366 Inventar ja inventari hooldus -12 545 -4 422 IT kulud -57 596 -38 508 Ruumide korrashoiukulud -41 671 -38 638 Sõidukite ülalpidamiskulud -11 335 -12 694 Sidekulud -10 519 -10 178 Esindus- ja õigusabi kulud -37 465 -29 103 Muud -16 072 -16 938 Kokku mitmesugused tegevuskulud -333 196 -277 827 Lisa 15 Tööjõukulud (eurodes) 2021 2020 Palgakulu -3 667 439 -3 684 959 Sotsiaalmaksud -1 236 967 -1 243 324 Erisoodustused -39 112 -41 972 Kokku tööjõukulud -4 943 518 -4 970 255 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 110 117 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 109 116 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 1 1 Lisa 16 Intressikulud (eurodes) 2021 2020 Intressikulu laenudelt -33 851 -31 761 Kokku intressikulud -33 851 -31 761 23 Aktsiaselts Eesti Loots 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2021 2020 Arvestatud tasu 97 600 92 286 Juhatuse liikmega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks ettevõttele lahkumishüvitise maksmise kohustus kahe kuupalga keskmise tasu ulatuses. Nõukogu liikmetele on aruandeperioodil arvestatud tasusid 30 000 eurot (2020: 29 886 eurot) ja juhatuse liikmele 67 600 eurot (2020: 62 400 eurot). 24 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Aktsiaselts Eesti Loots üldkoosolekule Arvamus Oleme auditeerinud Aktsiaselts Eesti Loots (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2021 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2021 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti), sh sõltumatuse standardid, ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Koidu Metsamaa Vandeaudiitori number 435 KM Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 279 Möldre tee 7, Tallinn, Harju maakond, 10915 04.03.2022 AS EESTI LOOTS N õukogu aruanne 2021. aasta majandusaasta kohta 1. Hinnang 2021. a asta majandusaasta aruandele Lähtudes äriseadustiku § 333 lõikest l on AS-i Eesti Loots nõukogu vaadanud läbi juhatuse poolt koostatud 2021. aasta auditeeritud majandusaasta aruande ning selle oma 06.04.2022 toimunud koosolekul heaks kiitnud. 20 2 1 . a asta majandusaasta aruanne (edaspidi: aruanne) on koostatud järgides raamatupidamise seadust ja Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendeid. Aruanne on auditeeritud KM Audit OÜ poolt ning selle kohta on esitatud märkusteta sõltumatu vandeaudiitori aruanne . Aruande kohaselt on aktsiaseltsi 31.12.20 2 1 varade mahuks 16 442 114 eurot. Majandusaasta puhaskasum moodustab 706 825 eurot. Juhatus tegi ettepaneku jaotada kasumist 600 000 eurot dividendideks ja 106 825 eurot jaotamata kasumisse . Nõukogu otsustas juhatuse poolt ette valmistatud auditeeritud majandusaasta aruan d e ja ettepaneku kasumi jaotamise kohta saata kinnitamiseks üldkoosolekule juhatuse poolt esitatud kujul. 2. Aktsiaseltsi tegevuse korraldamine ja juhtimine AS-i Eesti Loots juhatus on üheliikmeline. 20 2 1 . a astal tegeles aktsiaseltsi igapäevase juhtimisega juhatuse liige Peeter Sepp. Ettevõtte nõukogu on neljaliikmeline ning selle koosseisus 2021. aastal muudatusi ei toimunud. Aasta lõpu seisuga oli AS Eesti Loots nõukogu koosseis järgmine : Margus Kaasik ( nõukogu esimees) , Maivi Ots ( nõukogu liige) , Roomet Leiger ( nõukogu liige) ja Ain Tatter ( nõukogu liige). Nõukogu on juhtinud aktsiaseltsi tegevust 2021. aasta eelarve ( bilansi ja kasumiaruande projektsioon ning investeeringute kava) abil . Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. Aasta jooksul toimus kuus nõukogu koosolekut ning lisaks vormistati üks nõukogu otsus konsensusliku kirjaliku otsusena. Nõukogu koosolekutel an dis juhatus regulaarselt ülevaate aktsiaseltsi majandustulemustest, mis võimaldab aktsiaseltsi nõukogul olla pidevalt kursis aktsiaseltsi tulemustega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta. Lisaks regulaarsele majandustulemuste ülevaatamisele võeti vastu järgnevad otsused: Juhatusel koostada slipikäru ostuks hankedokumentatsioon ning nõukogu poolt heakskiidetud hankedokumentatsiooni alusel hange üles panna ; 2021. aastal viia läbi kaks siseauditit, Sisekontrollisüsteemi audit ja Lootsitöö ohutuse audit ; Kii ta heaks AS Eesti Loots 2020. aasta majandusaasta auditeeritud aruanne ning esitada aruanne üldkoosolekule kinnitamiseks; Kiita heaks üldkoosoleku päevakord; Maksta juhatuse liikmele tulemustasu vastavalt AS Eesti Loots tulemustasu maksmise korra ja tulemustasu arvestamise alustele ühe kuu töötasu ulatuses; Kinnitada muudetud Lootsitasu määrad ja maksmise kord , mis jõustub alates 01.01.2022; Kinnitada AS Eesti Loots 2022. a asta majandusaasta eelarve . 2021. aastal teostas AS Eesti Loots 9033 lootsimist, mis on 3% rohkem kui 2020. aastal. Suurim kasv oli juulikuus (+26%), seevastu suurim langus leidis aset aprillikuus (-8,6%). 2021. aastal taastusid väiksemas mahus kruiisilaevade külastused, Tallinna sadamat külastas 45 kruiisilaeva. Seoses töömahtude vähenemisega toimusid ümberkorraldused lootsiteenistuses , mille tulemusel koondati 2021. aasta veebruaris lootsiteenistuse juhi ametikoht ja kaks Tallinna lootsimispiirkonna ametikohta. Aktsiaseltsi keskmine töötajate arv aruandeaastal oli 11 0 ja aruandeaasta lõpul 1 07 . 202 1 . aastal ei muutnud nõukogu Lootsiteenuse hinnakirja, nimetatud majandusaastal opereeris AS Eesti Loots 2014 . aastast kehtima hakanud hinnakirja alusel. Luminor pangaga sõlmiti leping 20.04.2021 OP Corporate investeerimislaenu refinantseerimiseks summas 2 031 526 eurot tähtajaga 25.04.2029. Olemasoleva Luminor panga laenulepingu tähtaega pikendati kuni 25.10.2029. Mõlema laenu intressimäär on Euribor + 0,93%. V arasemad juhtimisotsused hoiavad aktivad jätkuvalt efektiivselt töös ning vastavad omanikupoolsetele ootustele. Alljärgnevalt on ära toodud olulised tulususe näitajad võrdluses eelmise perioodiga: 20 2 1 20 20 omakapitali tootlus ROE (kasum enne maksustamist/keskmine omakapital) 6,2 3,6 aktivate tootlus ROA (ärikasum/keskmised varad) 4,6 2,7 puhaskasumi marginaal (puhaskasum/müügitulu) 8,3 1,4 ärikasumi marginaal (ärikasum/müügitulu) 8,9 5,7 omakapitali puhastootlus (puhaskasum/keskmine omakapital) 6,1 0,9 likviidsuskordaja (likviidsed varad/lühiajalised kohustused) 4,9 0,7 Nõukogu ja juhatuse liikmele 2021. aasta majandusaasta jooksul makstud tasude summa d on lisatud käesolevale aruandele. /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Kaasik AS Eesti Loots nõukogu esimees Kuupäev: digitaalse allkirjastamise kuupäev Tel: +372 516 2231 Möldre tee 7 KM Audit OÜ [email protected] 10915 Tallinn www.kmaudit.ee Eesti AS Eesti Loots üldkoosolekule 21.04.2022 Audiitori nõusolek Teatame oma nõusolekust, mille alusel võib üldkoosolek nimetada AS Eesti Loots (registrikood 10717897) aastate 2022 – 2024 raamatupidamise aastaaruande audiitoriks audiitorettevõtja KM Audit OÜ (registrikood 14122942, tegevusluba nr 279). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Koidu Metsamaa KM Audit OÜ juhataja, vandeaudiitori nr 435 KM Audit OÜ Registrikood 14122942 Tegevusluba 279 Aktsiaselts Eesti Loots (registrikood: 10717897) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Aktsiaselts Eesti Loots asukohaga Sadama tee 9, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 27.04.2022. a. AKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas Aktsiate/häälte arv: 18 036 Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Aktsiaseltsi korraline üldkoosolek toimus elektrooniliselt (TsÜS § 331). Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2): Tutvunud AS Eesti Loots 2021. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku§ 298 lõike 1 punktist 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada korralise üldkoosoleku päevakord; 2. Kinnitada 2021. a majandusaasta aruanne (lisatud); 3. Jätta kasumijaotamise otsus tegemata ning teha see peale Vabariigi Valitsuse dividendikorralduse kinnitamist. 4. Kinnitada AS Eesti Loots 2022 kuni 2024 majandusaasta audiitoriks audiitoräriühing KM Audit OÜ (registrikood 14122942, tegevusluba nr 279). Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2021. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega; 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2021. a majandusaasta aruande kohta. 3. Audiitori nõusolek. Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Aas
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel