AS Eesti Post
2021. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne
Aruandeaasta algus: 01.01.2021
Aruandeaasta lõpp: 31.12.2021
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Sisukord
TEGEVUSARUANNE ....................................................................................................................... 4
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ............................................................ 18
Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ....................... 22
Lisa 2 Finantsinstrumendid ........................................................................................................ 36
Lisa 3 Raha . ............................................................................................................................. 36
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded .............................................................................. 36
Lisa 5 Varud.............................................................................................................................. 37
Lisa 6 Tütarettevõtted ............................................................................................................... 37
Lisa 7 Investeeringud sidusettevõttesse ...................................................................................... 38
Lisa 8 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed ................................................................................... 38
Lisa 9 Põhivara.......................................................................................................................... 38
Lisa 10 Rendikohustis .................................................................................................................. 41
Lisa 11 Lühiajalise- ja väheväärtusliku vara rent............................................................................ 42
Lisa 12 Intressikandvad võlakohustised ........................................................................................ 43
Lisa 13 Lühi- ja pikaajalised võlad ................................................................................................ 43
Lisa 14 Omakapital...................................................................................................................... 44
Lisa 15 Müügitulu ........................................................................................................................ 44
Lisa 16 Saadud toetused ............................................................................................................. 45
Lisa 17 Muud äritulud .................................................................................................................. 45
Lisa 18 Kaubad, toore, materjal ja teenused ................................................................................. 46
Lisa 19 Muud tegevuskulud.......................................................................................................... 46
Lisa 20 Tööjõukulud .................................................................................................................... 46
Lisa 21 Muud ärikulud ................................................................................................................. 46
Lisa 22 Finantstulud ja -kulud ...................................................................................................... 47
Lisa 23 Tulumaks ........................................................................................................................ 47
Lisa 24 Tehingud seotud osapooltega ........................................................................................... 47
Lisa 25 Finantsriskide juhtimise eesmärgid ja põhimõtted .............................................................. 49
Lisa 26 Tingimuslikud kohustused ja varad ................................................................................... 53
Lisa 27 Pandid ............................................................................................................................ 53
Lisa 28 Sündmused peale aruandekuupäeva ................................................................................. 54
Lisa 29 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded ................................................................... 55
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ................................................................................................ 59
Kasumi jaotamise ettepanek ........................................................................................................ 62
2
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Kontserni lühiiseloomustus ja kontaktandmed
AS Eesti Post on rahvusvaheline kontsern, mis pakub pakiäri, postiäri, digitaalseid ja rahvusvahelise transiidiäri
teenuseid. AS-i Eesti Post kontserni kuuluvad emaettevõttena AS Eesti Post, tütarettevõtetena
AS Maksekeskus, OÜ Finbite, OÜ Omniva, Leedus asuv tütarettevõte UAB Omniva LT, Lätis asuv SIA Omniva
ning sidusettevõte OÜ Post11. Kontserni koduturg on Baltikum.
AS-i Eesti Post osalus seisuga 31.12.2021 oli AS-is Maksekeskus 55,65% (31.12.2020 seisuga 55,65%), OÜ-s
Finbite 100% (31.12.2020 seisuga 100%), OÜ-s Omniva 100% (31.12.2020 seisuga 100%), UAB-s Omniva LT
100% (31.12.2020 seisuga 100%), SIA-s Omniva 100% (31.12.2020 seisuga 100%), OÜ-s Post11 30%
(31.12.2020 seisuga 30%).
AS Eesti Post on riigile kuuluv äriühing ning kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse.
Kontserni keskmine töötajate arv 2021. aastal oli 2 408 (2020. aastal 2 293).
Juriidiline aadress: Pallasti 28
10001 Tallinn
Eesti Vabariik
Registrikood: 10328799
Telefon: +372 664 3000
Faks: +372 664 3001
E-post:
[email protected]
Veebileht: www.omniva.ee
Audiitor: OÜ KPMG Baltics
3
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
TEGEVUSARUANNE
AS-i Eesti Post konsolideeritud aruanded kajastavad AS-i Eesti Post (emaettevõte), AS-i Maksekeskus (AS-i
Eesti Posti osalus 55,65%), OÜ Finbite, SIA Omniva ja UAB Omniva LT (tütarettevõtted, AS-i Eesti Post osalus
100%), edaspidi koos nimetatuna „Kontsern“ või „Omniva“, finantsseisundit ja majandustulemusi.
AS Eesti Post on 100%-liselt riigile kuuluv äriühing, mille põhitegevusala on logistikateenuste (paki- ja
postiteenuste), digiteenuste ja rahvusvaheliste transiiditeenuste osutamine. SIA Omniva ja UAB Omniva LT
põhitegevus on pakiautomaadi- ja kullerteenuse pakkumine Läti ja Leedu turul. OÜ Finbite põhitegevuseks on
infoäri teenused (e-arved). AS-i Maksekeskus tegevusala on makselahenduste pakkumine e-kaubandusega
tegelevatele ettevõtetele Baltikumis. Sidusettevõte OÜ Post11 pakub e-kaupmeestele rahvusvahelisi logistilisi
terviklahendusi kaupade kätte toimetamiseks üle kogu maailma.
1. Kontsernist
1.1. Õiguslik raamistik
Alates 2009. aasta 1. aprillist tegutseb Eesti Post avatud postiturul. Konkurentsiamet on väljastanud Eesti Postile
universaalse postiteenuse (adresseeritud postisaadetise edastamine majandustegevusena) osutamise loa, mis
kehtib viis aastat (perioodiks 09.10.2019–08.10.2024). Universaalne postiteenus on postiteenuste järjepidev,
kvaliteetne ja taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud
alustel ja korras.
1.2. Majanduskeskkond ja olulisemad sündmused 2021. aastal
1.2.1. Ümberkorraldused ettevõtte tegevuses
2021. aastal alustati ettevõtte strateegia uuendamisega, et minna varasemalt ärivaldkondade (postiäri ja pakiäri)
põhiselt vaatelt üle kliendile ühtse lahenduse pakkumisele. Nõukogu kinnitas 30. novembril ettevõtte uue
visiooni, strateegilised eesmärgid aastateks 2022-2026 ja peamised arengusuunad, mis keskenduvad nii
koduturul Baltikumis kiire ja kvaliteetse klienditeeninduse parandamisele kui ka nutikate logistikalahenduste
pakkumisele ning tööprotsesside automatiseerimisele. Soovitakse Omniva nime all tegutsedes saada viie
aastaga kogu Baltikumi eelistatumaks logistikapartneriks.
Aasta algas ja jätkus muudatustega juhtkonnas ning nõukogus, millest üksikasjalikult on kirjutatud vastavas
peatükis. Uut strateegiat toetavale struktuurile üleminek toimus aasta teises ja kolmandas kvartalis ning jõustus
1. oktoobril 2021. Igas riigis juhivad põhitegevust tegevjuhid. Eesti struktuuris lisandusid tegevjuhi juhtimise alla
lisaks võrgustike, operatsioonide ja logistika üksustele era- ja ärisegmendi juhtimine ehk kommertsvaldkond.
Kontserni tasemele on toodud äriarendus, mis koosneb senisest tehnoloogia üksusest ja teenusejuhtimisest,
mis omakorda jaotub kolme valdkonda: pakiteenused, traditsioonilised postiteenused ning rahvusvahelised
paki- ja kirjateenused. Tehnoloogia juhtimine on toodud tugifunktsioonist osaks kontserniülesest põhiärist ja on
juhitud samadel alustel kõigis kolmes riigis. Oluline põhimõte uue struktuuri korraldusel on tihe koostöö kanalite,
segmentide, teenuse ja tehnoloogia vahel.
1.2.2. Postipakkide käibemaksumuudatus ja uue tolli deklareerimissüsteemi kasutusele võtmine
Kogu Euroopa Liidus jõustus 1. juulil 2021 nn kolmandatest riikidest tellitud postipakkide käibemaksumuudatus.
Kui varem tuli deklareerida ja maksustati käibemaksuga vaid need väljapoolt Euroopa Liitu tellitud
kommertssaadetised, mille väärtus ületas 22 eurot, siis nüüd tuleb deklareerida ja käibemaks tasuda kõikidelt
kommertssaadetistelt.
Klientidele lihtsa ja kiire deklareerimisteenuse pakkumiseks arendas Omniva automaatse e-deklaratsiooni
lahenduse nende pakkide deklareerimiseks, millele tollimaks ei rakendu (väärtusega alla 150 euro). Koos
Maksu- ja Tolliametiga teavitas Omniva kliente igakülgselt nii maksumuudatusest kui deklareerimise erinevatest
võimalustest. Oluliseks aspektist oli klientide julgustamine tellimustega jätkamiseks. Teenus on klientide poolt
hästi vastu võetud ja aktiivselt kasutusel.
90-95% väljapoolt Euroopa Liitu tellitavate postipakkide väärtus on alla 22 euro ning seega puudutas muudatus
väga paljusid pakitellijaid, kes varem ei olnud saadetiste väikese väärtuse tõttu deklareerimisega kokku
puutunud. Juba teise kvartali lõpus oli märgata rahvusvaheliste sissetulevate saadetiste mahu vähenemist,
põhjuseks nii see, et kaupu telliti pigem varem ja sooviga need enne 1. juulit kätte saada kui ka tellimustest
loobumine deklareerimise vältimiseks.
4
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Juulis langesid kolmandate riikide pakimahud rakendunud maksumuudatuse mõjul võrreldes maikuiste
tippmahtudega ligi 40%. Täiendavalt mõjutas pakkide arvulist vähenemist asjaolu, et AliExpress hakkas
koondama samale saajale liikuvaid pakke üheks saadetiseks. Muudatuse positiivseks pooleks on, et väheneb
saadetiste keskkonna jalajälg nii transpordi kui pakendamise arvelt.
Augustis algas mahtude mõningane taastumine ning võrreldes juuliga oli saadetisi ligikaudu 20% rohkem.
Soodustavaks asjaoluks oli, et enamik suuremaid ostuplatvorme (AliExpress, eBay, Wish, Joom) ja e-poode
hakkasid koguma alla 150€ tellimuste käibemaksu juba tehingu sooritamisel (IOSS). Sellisel juhul saab
logistikaettevõte teha paki saabumisel Euroopa Liitu deklareerimistegevused kliendi eest ning kaup saabub
kliendini reeglina ilma lisategevusteta.
Kuivõrd käibemaksu kogumine on muutunud lihtsaks ning tarbija saab oma saadetised kätte ilma, et peaks neid
ise deklareerima, võib prognoosida rahvusvaheliste mahtude jätkuvat samm-sammulist taastumist.
1.2.3. Koroonaviiruse jätkuv mõju majandusele: kasvavad e-kaubandus ja pakimahud
Kogu 2021. aasta avaldas erakorralist mõju koroonaviiruse Covid-19 levik ja selle tõkestamiseks kehtestatud
piirangud Eestis, Lätis ja Leedus. Seetõttu oli jätkuvalt ettevõtte oluliseks tegevuseks töötajate (kirjakandjad,
postikullerid, postkontori klienditeenindajad jt) varustamine isikukaitsevahenditega ning teenuste osutamine
vastavalt kehtivatele Covid-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutele ja tingimustele.
Piirangud hoogustasid oluliselt e-kaubandusest tellimist ja suurendasid aasta alguses Omniva pakimahte kogu
Baltikumis. Sellest tulenevalt jätkas kasvu pakiautomaatide kui välitingimustes asuva kontaktivaba kanali
kasutus. Omniva oluliseks konkurentsieeliseks on jätkuvalt see, et pakiautomaadid asuvad välitingimustes ja on
kasutatavad kinnastega ning toetavad kontaktivaba viipemakset. Samuti on Omniva pakiautomaatide võrgustik
kõige suurem, mis tähendab, et automaadid on kliendile kõige lähemal.
Klientide paremaks ja kiiremaks teenindamiseks võeti novembris kasutusele “mitu pakki ühte kappi” lahendus.
Sellega pandi mitu pakki tellinud kliendile pakid pakiautomaadis ühte kappi. Mugavam ja kiirem teenus sai kohe
täiel mahul kasutust ja positiivset tagasisidet aastalõpu ülikiirel ajal ning toetas kvaliteetset teenust üle Eesti.
Edendamaks pakiteenuste kvaliteetset osutamist klientidele laiendati pakiautomaatide võrgustikku. Detsembris
laienes Omniva pakiautomaatide võrgustik Eestis 11 maakonnas ja lisaks tulevad uued pakiautomaadid Lätti ja
Leetu. Peale seda on ettevõttel 286 pakiautomaati üle Eesti ning Baltikumis kokku 926 pakiautomaati. Eesti
Posti nime kannab 265 postiasutust ja 1470 kirjakasti. Võrgustiku laienemine jätkub kogu Baltikumis, Eestis
ennekõike maapiirkondades koostöös kohalike omavalitsustega.
Koroonaolukord mõjutas tugevalt pakimahtusid aastalõpu tipp-perioodil. Kolmandas kvartalis alustas kontsern
ettevalmistustega aasta lõpu eel toimuvateks ülemaailmseteks ja kohalikeks ostupühadeks, mis ka tavapärastes
oludes igal aastal pakimahte kasvatavad ning jõuluperioodi tippmahtude teenindamiseks. Ostupühade ja jõulude
väga edukale teenuseosutamise õnnestumisele aitas kaasa ka põhjalik ettevalmistus, varasemad kogemused
ning klientide koostöövalmidus.
1.2.4. Universaalne postiteenus ja filateelia
2021. aastal teostati oluline eeltöö uue Postiseaduse väljatöötamiseks sh viidi läbi riigikontrolli audit ning
arutelud peamiste muudatuste vajaduste kohta. Lisaks töötati välja uued nõuded universaalse postiteenuse
juurdepääsupunktidele, võimaldamaks kasutada lisaks postkontoritele- ja postipunktidele ka automatiseeritud
lahendusi ning personaalset postiteenust. Uus määrus allkirjastati ministri poolt jaanuaris 2022 ning loob
senisest suurema paindlikkuse postivõrgu arenguks. Postivõrgu teenusepunktide täpsem paigutus töötatakse
välja ja viiakse ellu 2022. aasta jooksul koostöös kohalike omavalitsustega.
2021. aastal jätkus universaalse postiteenuste tehingute mahu langus ja prognoosime languse jätku ka
järgnevatel aastatel.
Aasta jooksul anti välja 26 postmarki tähistamaks väärikaid sündmusi ja isikuid meie riigis ja ühiskonnas.
20. augustil andis Eesti Post välja postkaardist ja trükitud margist koosneva tervikasja, mis on pühendatud Eesti
Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäevale. Lisaks anti 29. detsembril välja Eesti epeenaiskonna
olümpiavõidu jäädvustamiseks Tokyo olümpiamängudel postmargiplokk koos traditsioonilise esimese päeva
ümbriku ja infokaardiga.
Jätkuvalt uuritakse võimalusi postmargi populariseerimiseks läbi innovaatiliste lahenduste ja uute materjalide
katsetamisega. Eesti Jalgpalli Liit sai oma 100. juubeliks postmargi, mis oli valmistatud ehtsast jalgpalli
materjalist. Järvselja õppe- ja katsemetskonna postmark oli trükitud puidulehele ehk spoonile. Erilise postmargi
5
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
lahendusena olid mooni kujutavale postmargile lisatud mooniseemned, nii et kirjasaamise rõõmu sai pikendada
postmargi kasvama panekuga.
Filateelia ja kirjasaatmise üldisemaks populariseerimiseks korraldas Omniva kevadel ideekorje, mida inimesed
sooviksid näha postmargil „Head Eesti asjad“ ning kümme enimnimetatud ideed pandi avalikule
rahvahääletusele. Rahvas hääletas „Head eesti asjad“ postmargile külakiige, mark ilmus augustis kunstnik
Indrek Ilvese kujunduses.
Filateelia valdkonna arenguna jätkas ettevõte e-poes filateelia püsitellimuse võimaluse pakkumist. Püsitellimus
võimaldab kõik uued filateeliatooted nii Eestis kui ka välisriikides elavatel Eesti postmarkide huvilistel
automaatselt oma postkasti tellida.
1.2.5. Infoäri
Infoäri teenuseid osutab grupis tütarettevõte OÜ Finbite, mille aasta möödus edukalt. Finbite juhatuse liikmena
alustas maikuus tööd rahvusvahelise start-up kogemusega Keir Veskiväli.
Teenuse kasutamine oli stabiilne, märgata on suuremat ettevõtete huvi e-arvetega seonduvate teenuste vastu,
mida võib seostada paljude ettevõtete jätkuva kodukontorites tegutsemisega. Olulisematest hangetest võitis
Finbite Tallinna linna e-arvete hanke järgmiseks 5 aastaks.
Fintech valdkonnas on oluline tehnoloogiline areng klientidele mugava ja lihtsa teenuse pakkumiseks. Selleks
arendas Finbite äpi, kus kliendid saavad oma kuluaruandeid esitada lihtsalt ja kiiresti. Uus lahendus on leidnud
klientide seas aktiivset kasutust ja saanud positiivse tagasiside osaliseks.
Parema kasutajakogemuse tagamiseks ja kliendile mugava teenuse pakkumiseks jätkas Finbite oma teenuste
arendamist. Valmis uus funktsionaalsus, mis võimaldab kasutada arvete masskinnitamist.
1.2.6. Rahvusvaheline äri
2021. aasta käive oli oodatust tunduvalt parem ja seda tänu tugevale aasta algusele. Lisaks olemasolevatele
suundadele lisandusid 2021. aastal uute oluliste sihtriikidena Soome ja Moldova. Kolmandas kvartalis lisandusid
uute teenustena Baltikumi jälgitavad lihtsaadetised. Kaunase sorteerimiskeskuse avamine teises kvartalis aitas
2021. aasta vaates saavutada kulude kokkuhoiu ning võimaldas parandada kasumlikkust. Kolmanda kvartali
tollimuudatuste edukas elluviimine aitas samuti kaasa Rahvusvahelise äri aastaeesmärkide saavutamisele.
1.2.7. Tunnustused ja auhinnad
Sarnaselt Eestis 2020. aastal saavutatud vastutustundliku ettevõtluse kuldtasemele pälvis Omniva Läti 2021.
aastal vastutustundliku ettevõtluse kuldtaseme kvaliteedimärgise. Kuldtaseme märgis tähistab vastutustundliku
ettevõtluse eeskuju ja suunanäitajat. Kuldtasemega hinnatud ettevõte on süsteemselt põiminud vastutustundliku
ettevõtluse põhimõtted oma põhitegevusse ja näitab üles initsiatiivi, süstemaatilisust ja järjepidevust
vastutustundliku käitumise tagamiseks nii oma organisatsioonis, tarneahelas kui ka ühiskonnas laiemalt.
Baltic Brand Forumil selgusid Baltikumi kõige armastatumad brändid ning Omniva saavutas Swedbanki ja
Maxima järel kolmanda koha. Lätis oli Omniva jätkuvalt ka logistikavaldkonna kõige eelistatum bränd. Esimest
korda mängis Baltikumi lemmikbrändi valimisel olulist rolli sotsiaalne vastutustundlikkus. Omniva positsioon
näitab, et ettevõtte sellealaseid tegevusi nii Eestis, Lätis kui Leedus on klientide poolt hästi vastu võetud.
6
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
2. Tegevuskeskkond
Kontserni majanduskeskkonna oluliseks mõjutajaks 2021. ja 2022. aastal on lisaks tavapärastele teguritele
globaalne Covid-19 kriis. Rahandusministeeriumi prognoosi 1 kohaselt on kohalike piirangute vähesus,
naaberriikide majanduste vastupidavus ja riiklikud toetusmeetmed aidanud Eesti majandusel tervikuna kriisiga
hästi toime tulla. Samuti olid siseriiklikud piirangud majandustegevusele ja inimeste liikumisele Eestis ELi
võrdluses ühed leebeimad.
Majandusaktiivsus hakkas 2021. aasta teises pooles taastuma koos piirangute leevendamise ja kasvava
välisnõudlusega. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi jääb SKP kasv lähiperioodidel ebaühtlaseks,
tuginedes suuresti töötleva tööstuse ja IKT sektori kasvule. 2022. aasta SKP kasv tuleb ulatuslik, kuid seda
veavad eksportiv tööstus ja teenindus, eeskätt logistika ja turismist sõltuvad harud. Paranev kindlustunne toetab
tarbimis- ja investeerimisaktiivsust, mis kiirendavad kasvu kaubanduses, ehituses ja muudes siseturule
suunatud valdkondades. Majanduskasvu prognoos 2022. aastaks on 4%, mis väheneb 2023. aastal 3,2%ni.
Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud hoogustasid oluliselt e-kaubandusest tellimist ning
muutunud tarbijakäitumine hoiab e-kaubandusest tellimise mahte kõrgel ka piirangute lõppemise järel.
Eesti Panga andmetel on alates eriolukorra algusest suurenenud märgatavalt kodumajapidamiste hoiused, mis
on käsitatav sundsäästuna, sest tarbimisvõimalused on olnud piiratud. Tarbimisvõimaluste ennistumine toob
kaasa kriisi käigus kogunenud säästude kasutamise ja majapidamiste kulutuste kasvu.
SKP reaalkasv, % 2020 2021 pr 2022 pr 2023 pr
Eesti -3,0% 9,0% 4,0% 3,2%
Läti -3,6% 4,7% 4,7% 3,5%
Leedu -0,1% 5,0% 3,3% 3,4%
Inflatsioon, % 2020 2021 pr 2022 pr 2023 pr
Eesti -0,4% 4,1% 3,6% 2,4%
Läti 0,2% 3,1% 4,5% 2,4%
Leedu 1,2% 4,4% 4,4% 2,5%
Töötuse määr, % 2020 2021 pr 2022 pr 2023 pr
Eesti 6,9% 6,4% 5,8% 5,4%
Läti 8,1% 7,4% 6,6% 6,0%
Leedu 8,5% 7,0% 6,5% 6,3%
Brutopalga reaalkasv, % 2020 2021 pr 2022 pr 2023 pr
Eesti 2,9% 5,8% 6,5% 6,3%
Läti 6,2% 9,0% 8,0% 8,0%
Leedu 10,1% 11,0% 8,4% 7,0%
Allikas: Swedbank Economic Outlook, Nov. 2021
Tööturg on näidanud kriisis paindlikkust, mis väljendub töötuse kiires tõusus, samas keskmise palga kasv
aeglustus vaid ajutiselt. Majanduse ja piiride avanedes hakkab töötus Eestis vähenema, kuid ei jõua oma
kriisieelsele madalale 4% tasemele enne 2025. aastat. Kiiresti kasvanud tööpuudus on avaldanud vähe mõju
palgakasvule. Osaliselt on selle põhjuseks asjaolu, et kõrgemate palkadega tegevusalad on kriisis vähem
kannatanud. Viimase aasta jooksul töö kaotanud valdavalt keskmise ja keskmisest madalama palgaga töötajad.
Eelolevatel aastatel suureneb keskmine brutokuupalk enam kui 5% aastas, järsu kasvu stsenaariumi järgi võib
palgakasv ajutiselt kiireneda peaaegu 7%ni 2.
1 Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos 2021.
2 Rahapoliitika ja majandus 2/2021 - Eesti Pank
7
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
3. Kontserni majandustegevus 2021. aastal
3.1. Finants- ja efektiivsusnäitajad
Konsolideeritud kasumiaruanne 2021 2020
EUR miljonites
Müügitulu 144,3 131,5
sh universaalne postiteenus 16,5 16,4
Ärikasum 16,0 9,5
Kasum enne tulumaksu 14,8 10,4
Puhaskasum 13,8 9,6
sh universaalse postiteenuse kasum -1,8 -2,7
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 31.12.2021 31.12.2020
EUR miljonites
Käibevara 77,4 73,5
Põhivara 63,6 61,0
Varad kokku 141,1 134,5
Lühiajalised kohustised 67,6 70,5
Pikaajalised kohustised 26,4 28,3
Omakapital 47,1 35,7
Keskmine töötajate arv 2 408 2 293
Suhtarvud 2021 2020
ROE 33,3% 30,9%
ROA 10,0% 7,5%
Ärikasumi marginaal 11,1% 7,2%
Puhaskasumi marginaal 9,5% 7,3%
Puhaskasum aktsia kohta 8,3 5,7
Puhaskasum töötaja kohta (eurot) 5 717 4 184
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 1,1 1,0
Maksevalmiduse tase 0,44 0,38
Võla ja omakapitali suhe 53,3% 67,3%
Kapitaliseerituse kordaja 35,9% 44,2%
Omakapitali määr 33,4% 26,5%
KASUTATUD VALEMITE KIRJELDUS
Keskmine töötajate arv – täistööajale taandatud keskmine töötajate arv
Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum / keskmine omakapital
Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / keskmised varad
Ärikasumi marginaal = ärikasum / müügitulu
Puhaskasumi marginaal = puhaskasum / müügitulu
Puhaskasum aktsia kohta = emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum /
perioodi kaalutud keskmine lihtaktsiate arv
Puhaskasum töötaja kohta = puhaskasum / keskmine töötajate arv
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused
Maksevalmiduse tase = raha / lühiajalised kohustused
8
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Võla ja omakapitali suhe = intressikandvad kohustused / omakapital
Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital)
Omakapitali määr = omakapital / (omakapital + kohustused)
3.2. Tulud
Kontserni äritulud kasvasid 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga 9,7%. Äritulud olid 2021. aastal 149,1 miljonit
eurot, millest müügitulu moodustas 97% ehk 144,3 miljonit eurot, saadud toetused ja muud äritulud kokku 4,4
miljonit eurot.
Kontserni suurimaks teenuste grupiks müügitulu vaates on kasvanud pakiteenused, mis moodustavad
ärituludest kokku 53% (2020. aastal 48%). Postiteenuste ja rahvusvahelise äri teenuste tulud moodustavad
vastavalt 18% ja 20% kontserni ärituludest. Klientide asukoha järgi moodustab 49% müügitulust tulu Eesti
klientidelt (2020. aastal 56%), millele järgneb tulu Hiina klientidelt (16%, 2020.aaastal 15%). Kolmandat ja
neljandat kohta hoiavad koduturu riigid Leedu (13%, 2020. aastal 11%) ning Läti (10%; 2020. aastal 9%).
Äritulud kokku: 148,7 mln eurot
2% 1%
20%
Tulu jaotus teenuste lõikes
2021 Pakiteenused 53% (2020. aastal 48%)
6% 53% Postiteenused 18% (2020. aastal 21%)
Digitaalsed teenused 6% (2020. aastal 5%)
18% Rahvusvahelise äri teenused 20% (2020. aastal 23%)
Saadud toetused 2% (2020. aastal 1%)
Muud äritulud 1% (2020. aastal 2%)
3.2.1. Pakiteenused
Pakiteenuste valdkonda kuuluvad:
a) kullerteenused (sh kuller B2B, kuller B2C, rahvusvaheline kullerteenus);
b) pakiautomaadi teenused;
c) siseriiklik pakiteenus;
d) sisenevad ja väljuvad rahvusvahelised pakid (sh maksikirjad);
e) tolliteenused jm logistikateenused.
Kontserni pakiteenuste müügitulu kasvas 2021. aastal 22% 78,5 miljoni euroni (kasv 14,0 miljonit eurot). Enim
kasvasid pakiautomaadi teenuste tulud, mis ulatusid 47,8 miljoni euroni (2020.aastal 35,2 miljonit eurot) ning
mille osakaal pakiteenuste tuludest kasvas 61%ni (2020. aastal 54%). Pakiautomaadi teenuste tulud kasvasid
kõigis kolmes riigis sh Lätis kasvasid pakiteenuste tulud 47% 18,0 miljoni euroni ja Leedus 40% 25,5 miljoni
euroni. Kontserni hinnanguline turuosa Baltikumi pakiautomaatide mahust moodustab 31%.
3.2.2. Traditsioonilised postiteenused
Postiteenuste valdkonda kuuluvad:
a) rahvusvaheline ja siseriiklik kirjateenus (sh universaalne postiteenus ja ärikirja teenus);
b) perioodika teenused (perioodika tellimine ja kanne);
c) otsepostituse teenused (aadressiga ja aadressita reklaami kanne);
d) finantsteenused (sh pensionite ja toetuste kanne, rahasiire, isikusamasuse tuvastamine);
e) kaupade müük postkontorites;
f) printteenused jm postiteenused.
9
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Postiteenuste müügitulu 27,1 miljonit eurot vähenes võrreldes eelmise aastaga ligi 4% ehk 1,2 miljonit eurot.
Suurem osa traditsiooniliste postiteenuste tulude vähenemisest tuleneb teenuste mahtude vähenemisest. Nii
paberkandjal kirjade saatmine, perioodikaväljaannete koju tellimine kui ka rahakannete tegemine postivõrgus
on teenused, mille järele vajadus aasta-aastalt on vähenenud. Erandiks on otsepostituse teenused, mille mahud
sõltuvad rohkem turutrendidest ja ühekordsetest sündmustest nagu valimised, mis mõjutasid positiivselt 2021.
aasta mahte ja tulusid.
3.2.3. Digitaalsed teenused
Digitaalsete teenuste valdkonda kuuluvad makselahenduste ja infoäri teenused. Erinevaid makselahendusi
nagu pangalingid, maksete algatamise teenus jt. pakub kontsernis AS Maksekeskus. Makselahenduste
teenuste tulud kasvasid aastaga 24% 5,9 miljoni euroni.
Infoäri teenuste valdkonda kuuluvad ostu- ja müügiarvete vastuvõtmine nii elektrooniliselt kui paberkandjal,
arvete haldus ning väljastamine elektroonselt. Alates 2020. aasta lõpust osutab infoäri teenuseid OÜ Finbite.
Infoäri teenuste müügitulu kasvas aastaga 22% 3,1 miljoni euroni. Enamus infoäri teenuste tuludest teenitakse
Eestis, kuid infoäri teenuseid osutatakse alates 2014. aastast ka Lätis ning 2016. aastast Leedus.
3.2.4. Rahvusvaheline äri
Rahvusvahelise äri valdkond on ärisuund, mis keskendub rahvusvaheliste e-kaubanduse saadetiste
teenindamisele. Kui kontserni pakiäri teenuste puhul on saadetiste lähteriigiks või sihtriigiks Baltikum (kontserni
koduturg), siis rahvusvahelise äri saadetiste peamiseks lähteriigiks on Hiina ning sihtriikideks erinevad Euroopa
riigid. Saadetiste teenindamist korraldab nii AS Eesti Post ise kui tehakse seda koos sidusettevõtjaga OÜ
Post11. Rahvusvahelise ärisuuna klientide teenindamist alustati 2015. aastal.
Rahvusvaheliste e-kaubanduse saadetiste teenindamise turgu iseloomustab tihe konkurents, milles osalevad
globaalsed logistikaettevõtted, riiklikud postifirmad jt. Rahvusvahelise äri teenuste müügitulu moodustas 2021.
aastal kontserni ärituludest 20% ulatudes 29,7 miljoni euroni. 2021. aasta tulud olid ootuspärased, kuigi
võrreldes 2020. aastaga 5% madalamad. Tulud vähenesid tulenevalt suvel rakendunud maksumuudatustest
ning Hiinast saabuvate mahtude vähenemisest teisel poolaastal.
3.3. Kulud
Kontserni 2021. aasta ärikulud olid kokku summas 132,7 miljonit eurot, olles kasvanud 2020. aastaga võrreldes
5% (6,6 miljoni euro võrra). Enim vähenesid kauba, toorme, materjali ja teenuste kulud, mis vähenesid 4% (2,2
miljonit eurot) ning enim kasvasid tööjõukulud, 16% (7,1 miljonit eurot).
Ärikulud kokku: 132,7 mln eurot
1%
9%
36%
Ärikulude jaotus
2021
Kaubad, toore, materjal ja teenused 36% (2020. aastal 40%)
40%
Muud tegevuskulud 15% (2020. aastal 14%)
Tööjõukulud 40% (2020. aastal 36%)
15%
Põhivara kulum ja väärtuse langus 9% (2020. aastal 9%)
Muud ärikulud <1% (2020. aastal 2%)
10
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Kaubad, toore, materjal, teenused
Gruppi kuuluvad kaupade soetamisega seotud kulud, transpordikulud sh rahvusvaheline transport,
rahvusvahelised lõppmaksed, allhanke kulud, kütus, tootmismaterjalid ning vahendustasud. Kulud kokku olid
2021. aastal 47,9 miljonit eurot ja vähenesid 2020. aastaga võrreldes 4% ehk 2,2 miljoni euro võrra. Oluliselt
mõjutas kulugruppi 2021. aastal rahvusvahelise äri müügi langus 5% võrreldes varasema aastaga.
Muud tegevuskulud
Muude tegevuskulude alla kuuluvad hoonete kommunaal- ja halduskulud, autodega seotud kulud,
turunduskulud, koolituskulud, IT riist- ja tarkvaraga seotud hooldustööd ning muud administreerimiskulud. Kulud
kokku olid 2021. aastal 19,5 miljonit eurot ja suurenesid 2020. aastaga võrreldes 14%, 2,4 miljonit eurot.
Tööjõukulud
Kontserni tööjõukulud olid 2021. aastal 52,8 miljonit eurot, mis on võrreldes 2020. aastaga 16% ehk 7,1 miljonit
eurot suuremad. Tööjõukulud moodustasid 2021. aastal kontserni ärikuludest 40% (2020. aastal 36%).
Tööjõukulude kasvu taga on 2021. aastal jõustatud palgatõusud. 2021. aasta keskmine töötajate arv oli 2 408.
Keskmine töötajate arv on aastaga kasvanud 115 töötaja võrra.
Põhivara kulum ja väärtuse langus
Põhivara kulumi ning väärtuse langusega seotud kulud kokku olid 2021. aastal 12,2 miljonit eurot ja kasvasid
võrreldes 2020. aastaga 8% ehk 0,9 miljoni euro võrra. Kulusid kasvatasid erinevate uute IT arendustega seotud
tarkvara amortisatsioonikulud ning mõjud arvestuspõhimõtete üle vaatamisest.
Muud ärikulud
Muude ärikulude alla kuuluvad kvaliteedikontrolliga seotud kulud, ühingute ja liitude liikmemaksud, kaupade
allahindlus, põhivara mahakandmine ja kasum/kahjum valuutakursi muutusest. 2021. aastal olid muud ärikulud
kokku 0,7 miljonit eurot ja vähenesid võrreldes varasema aastaga 1,2 miljoni euro võrra.
3.4. Äritegevuse hooajalisus
Kontserni majandustegevust iseloomustab müügitulu oluline kasv aasta viimases kvartalis ning keskmisest
madalam tulemus suveperioodil.
Majandustegevuse hoogustumine aasta viimases kvartalis on seotud eelkõige jõulupühadeks valmistumisega,
mis suurendab nii paki- kui postiteenuste kasutamist. Samuti suurenevad novembris ja detsembris
rahvusvahelise äri tulud. Tulude langus suveperioodil on seotud puhkuste kõrge osakaalu ning inimeste madala
aktiivsusega e-kauplemisel sel perioodil.
3.5. Kontserni arendus- ja investeerimistegevus
2021. aastal olid kontserni investeeringud kokku summas 12,6 miljonit eurot (2020. aastal 6,1 miljonit eurot),
millest emaettevõtte poolt tehtud investeeringud moodustasid 5,7 miljonit eurot (2020. aastal 5,0 miljonit eurot).
Suuremad investeeringud tehti uute pakiautomaatide soetamisse ja olemasolevate laiendustesse kõigis kolmes
riigis ja autopargi uuendamisse ning automaatse e-deklaratsiooni lahenduse arendamiseks.
3.6. Dividendid
2021. aastal maksis emaettevõte dividende netosummas 2,4 miljonit eurot, millele lisandus tulumaks 0,3
miljonit eurot. 2020. aastal emaettevõte dividende ei maksnud.
11
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
4. Plaanid 2022. aastaks
2022. aasta tegevuskava koostamisel lähtuti AS-i Eesti Post strateegiast, mis sätestab kontserni visiooni:
Aastaks 2026 oleme eelistatuim logistikapartner, pakkudes kliendikeskset teenust pühendunult ja
vastutustundlikult.
Sarnaselt varasematele aastatele on eelarvestamise eeldusteks:
pakiteenuse mahtude ja tulude kasvu jätkumine
traditsioonilise postiteenuse nõudluse vähenemine
jae- ja jaotusvõrgustike sh pakiautomaatide võrgu jätkuv kohandamine muutunud nõudlusele ja uute
ärivõimaluste leidmine võrgustike paremaks rakendamiseks.
Kontserni olulisemad eesmärgid on kasum, kliendirahulolu ja töötajarahulolu. Eesmärgid lepitakse kokku
kontserni tasakaalustatud tulemuskaardil.
Kontsern on saanud valmis uue strateegia aastateks 2022-2026, mis sätestab, et Omniva seab oma äritegevuse
keskmesse kliendid. Luues oma klientidele olulist väärtust, suudame saavutada omaniku oodatava tootluse
eesmärgi.
Uute teenuste kavandamisel peame vastama klientide kõrgematele ootustele tarneläheduse, kiiruse, täpsuse,
lihtsuse ja keskkonnavastutuse osas.
2022. aastal on kavas oluliselt kiirendada pakiautomaatide võrgu laiendamist kogu Baltikumis. Eestis on plaanis
suurendada investeeringuid ka kontorivõrgu kaasajastamisse, pakkudes nii paki- kui kirjateenuseid jätkuvalt ka
mehitatud kanalis. Oluliselt suurendatakse koostööd kohalike omavalitsustega.
Teiseks oluliseks prioriteediks 2022. aastal on tõsta automatiseeritust. Selleks töötatakse välja ja võimalusel
alustatakse uute logistikakeskuste rajamist Leedus ja Lätis. Eestis on kavatsus parandada automatiseeritust
ning ka keskkonnasõbralike lahenduste kasutuselevõttu logistikaringidel.
Kolmanda olulise prioriteedina jätkatakse investeeringute suurendamist IT-sse, pakkudes senisest paremat
kogemust digikanalis ja luues klientidele mugavama iseteeninduskeskkonna.
Omniva jätkab keskkonnasäästlike lahenduste kasutuselevõttu, seda nii saadetiste veol kui ka kontorihoonete
renoveerimisel.
5. Tulemus- ja kvaliteedijuhtimine kontsernis
Emaettevõttes, AS-is Eesti Post ning samuti Läti ja Leedu tütarettevõtetes on juurutatud kvaliteedi- ja
tulemusjuhtimise süsteem.
2021. aastal olid AS-ile Eesti Post, valdkondadele, üksustele ja osakondadele koostatud aastapõhised
tasakaalus tulemuskaardid, milles on kajastatud nii finants-, kliendi- kui töötajapõhised eesmärgid, samuti kogu
kontserni strateegilised fookusprojektid. Püstitatud eesmärkide ja strateegiliste projektide täitmist jälgitakse
igakuiselt nii finantsvaates kui teenuste ja teeninduskvaliteeti näitavate raportitega, mis võimaldab operatiivselt
reageerida muutustele organisatsioonis ja turul.
6. Tütarettevõtted
6.1. SIA Omniva
SIA Omniva (endise nimega SIA Post24) on asutatud 23. märtsil 2012. Ettevõte pakub Lätis pakiautomaadi- ja
kullerteenuseid.
2021. aastal kasvas ettevõtte käive kokku 47%, kasvu tõi pakiautomaadi teenuse oluline kasv, võrreldes eelmise
aastaga +45%. 2021. aastal jätkus pakiautomaatide võrgustiku laienemine. 2021. aasta laienemise tulemusena
on Lätis 291 pakiautomaati. 2022. aastal on oodata mahtude kasvu, kuid mitte nii suures ulatuses kui 2021.
aastal. Keskmine töötajate arv ettevõttes 2021. aastal oli 237.
12
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
6.2. UAB Omniva LT
UAB Unipakas asutati 2. novembril 2005. AS Eesti Post omandas 100%-lise osaluse ettevõttes 2012. aastal.
Alates 2014. aasta aprillist on ettevõtte ärinimi UAB Omniva LT. Ettevõte pakub Leedus pakiautomaadi- ja
kullerteenuseid.
2021. aastal kasvas käive kokku 39%, kasvu tõi pakiautomaadi teenuse oluline kasv, võrreldes eelmise aastaga
+44%. 2021. aasta laienemise tulemusena on Leedus 349 pakiautomaati. 2022. aastal on oodata mahtude
kasvu, kuid mitte nii suures ulatuses kui 2021. aastal. Töötajate keskmine arv ettevõttes 2021. aastal oli 384.
6.3. OÜ Finbite
OÜ Finbite asutati 16. oktoobril 2020. Varasem Omniva arvekeskus tegutseb sellest alates Finbite arvekeskuse
kaubamärgi all. Üle 10 aasta kliendile erinevaid arvelahendusi pakkuva arvekeskuse võimalused sisaldavad
ostu- ja müügiarvete lahendusi, digiteerimist, e-kinnitusringi, e-kuluaruandeid ja digiarhiivi.
OÜ Finbite müügitulu ulatus 2021. aastal 3,1 miljoni euroni. Põhifookus on 2022. aastal jätkuvalt mahtude ning
firmaväärtuse kasvatamine. Keskmine töötajate arv ettevõttes 2021. aastal oli 21.
6.4. AS Maksekeskus
AS Maksekeskus asutati 17. aprillil 2012 eesmärgiga pakkuda e-kaupmeestele ning nende klientidele turvalisi
ja mugavaid makselahendusi ning e-kaubandusega seotud teenuseid. AS Eesti Post omab ettevõttes 55,65%
suurust osalust, et suurendada e-kaupmeestest klientidele pakutavat lisaväärtust, kombineerides logistika- ja
makselahendused.
2021. aastal kasvas ettevõte koroonaviiruse eriolukorras erakordselt. Ettevõtte müügitulu kasvas võrreldes
2020. aastaga 26%. Töötajate keskmine arv ettevõttes 2021. aastal oli 18.
7. Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne
AS Eesti Post on riigile kuuluv äriühing ja rakendab äriühingu juhtimisel Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi
HÜT) tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja AS-i Eesti Post põhikirja punktist 10. AS Eesti Post
kirjeldab HÜT-i põhimõtete järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus.
AS-i Eesti Post aktsiad kuuluvad 100% ulatuses Eesti Vabariigile. Seetõttu järgib äriühing HÜT-i soovituslike
juhiseid mõningate eranditega, mida on selgitatud koos mittejärgimise põhjuste väljatoomisega.
Mittejärgitavatele HÜT-i juhistele on viidatud allpool ning need puudutavad peamiselt üldkoosoleku läbiviimist,
nõukogu liikmete valimist ja teabe avalikustamist, mille eesmärk on eelkõige tagada aktsionäride võrdne
kohtlemine. Kuna äriühingu aktsiate ainuomanik on Eesti Vabariik, on aktsionäri huvid kaitstud riigivaraseaduses
sätestatud põhimõtete järgimisega.
AS Eesti Post kontserni juhtimisel lähtutakse lisaks HÜT-ile ja riigivaraseadusele (RVS) äriseadustikust (ÄS),
teistest õigusaktidest, omaniku ootusest kontsernile ning äriühingu põhikirjast.
7.1. Üldkoosolek
2021. aastal oli AS-i Eesti Post ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, mistõttu ei ole vajadust selgitada käesolevas
aruandes HÜT-i põhimõtet – tagada aktsionäride võrdne kohtlemine.
Sellest tulenevalt ei tee AS Eesti Post üldkoosoleku kokkukutsumise teadet ega üldkoosolekuga seotud teavet
samaaegselt selle aktsionärile saatmisega kättesaadavaks aktsiaseltsi veebilehel (HÜT p.1.2.1 ja 1.2.3).
Aktsiaseltsi veebilehel ei avaldata nõukogu ega aktsionäri ettepanekuid päevakorras olevate teemade kohta
(HÜT p.1.2.4).
Kuna aktsiaseltsil on vaid üks aktsionär, kasutatakse üldjuhul üheisikuaktsiaseltsi üldkoosolekule äriseadustikus
ette nähtud erisusi (ÄS § 305). Aktsionäride korralisel üldkoosolekul osalevad ka vähemalt juhatuse esimees ja
nõukogu esimees. Audiitor üldkoosolekul reeglina ei osale, kuna ta osaleb majandusaasta aruande heaks
kiitmist puudutaval arutelul auditikomitees. Nõukogu liikme kandidaat ja audiitori kandidaat üldkoosolekul ei
osale (HÜT p.1.3.2), kuna nõukogu liikme valimisel lähtub ainuaktsionär nimetamiskomitee motiveeritud
ettepanekust ning audiitori valimisel nõukogu ettepanekust, mille aluseks on hanketulemused.
13
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Kuna aktsiaseltsil on vaid üks aktsionär, ei tee aktsiaselts üldkoosoleku jälgimist ja sellest osavõttu üldjuhul
võimalikuks sidevahendite kaudu (HÜT p.1.3.3).
Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. veebruari 2013 käskkirjale nr 13-0079 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olevate riigi enamusosalusega äriühingute üldkoosolekute töökorra
kinnitamine“ edastatakse korralise üldkoosoleku päevakord ja päevakorras olevate küsimuste osas otsuse
vastuvõtmiseks vajalikud materjalid, sh kirjalik lühikokkuvõte vastava päevakorrapunkti kohta ja otsuse projekt
ning nõukogu seisukoht ainuaktsionärile. Koosoleku toimumisaeg ja –koht lepitakse kokku ainuaktsionäri
esindajaga, kelleks on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Üldkoosoleku keeleks on eesti keel.
Huvide konflikti vältimise tagamiseks ja töötajate korruptsiooniohu ennetamiseks deklareerisid kontserni
juhtorganite liikmed, struktuuriüksuste juhid, hangetega seotud töötajad ja hankekomisjonide liikmed ning teised
ärihuvide deklareerimise kohustusega töötajad oma ärihuvid ja seotuse erinevate ühingutega.
7.2. Nõukogu
Nõukogu annab juhatusele suunised kontserni juhtimise korraldamiseks ning teostab järelevalvet kontserni
juhatuse tegevuse üle. Nõukogu vaatab korrapäraselt üle ning annab hinnangu kontserni strateegiale,
põhitegevustele, riskijuhtimisele, aastaaruandele ja eelarvele ning otsustab igapäevase majandustegevuse
raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt kontserni ja aktsionäri huvides.
Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees. Nõukogu esimees määrab kindlaks nõukogu koosoleku päevakorra,
juhatab nõukogu koosolekuid, jälgib nõukogu töö tõhusust, korraldab andmete edastamist nõukogu liikmetele,
tagab, et nõukogul oleks piisav aeg otsuste ettevalmistamiseks ja andmetega tutvumiseks ning esindab
nõukogu suhtlemisel ASi Eesti Post juhatusega. Nõukogu töö korraldamiseks on üldkoosolek kehtestanud
nõukogu töökorra.
Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. Põhikirja kohaselt toimuvad nõukogu korralised koosolekud
vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. 2021. aastal toimus 14 nõukogu
koosolekut ja viis kirjalikku menetlust. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade ja materjalid saadetakse
nõukogu liikmetele reeglina üks nädal enne koosoleku toimumist.
7.3. Nõukogu koosseis ja tasustamine
22. veebruaril 2021 kutsus ainuaktsionär nimetamiskomitee ettepanekul tagasi Eesti Posti nõukogu esimehe
Sten Soosaare. Ajutiseks Eesti Posti nõukogu esimeheks sai nõukogu aseesimees Mari Avarmaa. 12. märtsil
2021 valis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister ainuaktsionäri esindajana nimetamiskomitee ettepanekul AS
Eesti Post nõukogu uueks liikmeks Helo Meigas’e, kes valiti nõukogu esimeheks.
20. mail 2021 kutsus ainuaktsionär nimetamiskomitee ettepanekul tagasi nõukogu liikmed Regina Raukas’e ja
Raivo Uukkivi ning valis nõukogu liikmeteks Martti Kuldma ja Rasmus Ruuda.
Vastavalt äriühingu põhikirjale ei valita juhtorgani liikmeks isikut, kelle süüline tegevus või tegevusetus on
tekitanud kahju juriidilisele isikule, on kaasa toonud isiku pankroti või juriidilisele isikule antud tegevusloa
kehtetuks tunnistamise, kellel on ärikeeld, keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest
karistatud või kellel on äriühinguga seotud olulised ärihuvid.
Ainuaktsionäri 19. juuli 2017 otsusega nr 1.1-5/17-041 on kehtestatud ASi Eesti Post nõukogu esimehe tasuks
1 200 eurot kuus ja nõukogu liikme tasuks 600 eurot kuus. Tasu makstakse nõukogu liikmetele üks kord kuus.
Nõukogu liikmete tööjõukulud kokku (töötasu koos sotsiaalmaksudega) olid 2021. aastal 75 tuhat eurot (2020.
aastal 72 tuhat eurot). Lahkumishüvitist ja teisi täiendavaid tasusid ASi Eesti Post nõukogu liikmetele ei maksta,
v.a punktis 7.5. toodud auditikomitees osalemise tasu. Igale nõukogu liikmele majandusaasta jooksul makstud
tasu avalikustatakse aktsiaseltsi veebilehel nõukogu tegevuse ülevaates.
7.4. Huvide konflikt
Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ega kasuta äriühingule tehtud ärilisi
pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses kontserni ja Eesti riigi kui omaniku huvidest. Nõukogu
liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal.
14
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
7.5. Auditikomitee
Auditikomitee liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Komitees peab olema vähemalt kaks liiget, kes
nimetatakse kolmeks aastaks. Vähemalt kaks liiget peavad olema arvestuse, rahanduse või õiguse asjatundjad.
Komitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust valdkonnas, milles auditeeritav üksus tegutseb.
Seoses nõukogu koosseisus toimunud muudatustega otsustas nõukogu 27. mail 2021 kutsuda auditikomiteest
tagasi Mario Lambingu (esimees) ja Regina Raukas’e ning nimetada auditikomitee liikmeteks Helo Meigase ja
Kalle Viksi. Auditikomitee valis 11. juunil 2021 toimunud koosolekul esimeheks Kalle Viksi. Auditikomitee
kolmandaks liikmeks on Madis Laansalu.
Auditikomiteel on oluline roll valitsemise, riskijuhtimise ja sisekontrolli läbipaistvamaks muutmisel ja
parendamisel. Komitee on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise,
sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkondades ning tegevuse
seaduslikkuse osas. Auditikomitee jälgib ka välisaudiitori sõltumatust, auditi protsessi tulemuslikkust ning
vastavust asjakohastele standarditele ja seadustele. Kokku toimus 2021. aastal kaksteist auditikomitee
koosolekut.
Rahandusministri 16. novembri 2017. aasta määruse nr 87 „Riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete ning
riigi osalusega äriühingu nõukogu organi töös osalevate nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude
piirmäärad” kohaselt määras ainuaktsionär 23. novembri 2017. aasta otsusega nr 1.1-5/17-073 nõukogu liikmele
auditikomitee koosoleku toimumise kuu täiendavaks tasuks 25% äriühingu nõukogu liikme tasust ja
auditikomitee esimehele eeltoodud tasust 50% suurema tasu. Nõukogu 15. detsembri 2017. aasta otsusega nr
1.1-2/0012 määrati tasu auditikomitee liikmetele, kes ei ole nõukogu liikmed: esimehele 400 eurot ja liikmele
200 eurot. Täiendavat tasu makstakse auditikomitee koosoleku toimumise kuu eest, mil liige osales
auditikomitee koosolekul.
7.6. Juhatus
AS-i Eesti Post juhatus esindab ja juhib kontserni igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste
ja põhikirja nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada äriühingu
jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele. Juhatus tagab kehtivate õigusaktide täitmise kontsernis ning
korraldab kontrolli ja aruandlust. Kontsernis on vajalikud protseduurid reguleeritud sisemiste kordadega.
Vastavalt põhikirjale võib juhatus koosneda ühest kuni viie liikmeni. Juhatuse liige valitakse kuni viieks aastaks
nõukogu poolt.
2021. aastat alustas juhatus kolme liikmelisena. 6. jaanuari 2021 otsusega kutsus nõukogu tagasi juhatuse
liikmed Kaida Kauleri ja Andre Veskimeisteri alates 16. jaanuarist ning määras 7. jaanuari otsusega juhatuse
liikmeks Kristi Unti alates 9. jaanuarist. Senistest juhatuse liikmetest jätkas Charlie Viikberg ning juhatus jätkas
kahe liikmelisena. Aprillis valis AS-i Eesti Post nõukogu uueks juhatuse esimeheks Mart Mägi, kes alustas tööd
10. mail. Juhatuse esimehe leping on sõlmitud viieks aastaks. Augusti lõpus rahuldas AS-i Eesti Post nõukogu
juhatuse liikme ja finantsvaldkonna juht Charlie Viikbergi lahkumisavalduse alates 28. augustist. Uue finantsjuhi
ja juhatuse liikmena alustas 1. detsembrist tööd Heiki Raadik.
2021. aastal toimus 91 juhatuse koosolekut, juhatuse liikmete tööjõukulud (töötasu ja sotsiaalmaksud) kokku
olid 450 tuhat eurot, tulemustasu juhatuse liikmete vahetumise tõttu 2021. aastal ei makstud (2020. aastal 445
tuhat eurot, tulemustasu ei makstud). Igale juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud põhipalk ja
tulemustasu avalikustatakse aktsiaseltsi veebilehel nõukogu tegevuse ülevaates. Preemiasüsteeme ega nende
olulisi tunnuseid aktsiaselts ei avalikusta, kuid need on kättesaadavad ainuaktsionärile (HÜT p.2.2.7).
7.7. Huvide konflikt
Juhatuse liikmed ei tee otsuseid lähtudes enda isiklikest huvidest ega kasuta ASile Eesti Post suunatud ärilisi
pakkumisi isiklikes huvides. Juhatuse liige teatab nõukogule ja teistele juhatuse liikmetele huvide konflikti
olemasolust enne lepingu sõlmimist ning samuti viivitamatult selle hilisemal tekkimisel. Juhatuse liikmele, tema
lähedasele või temaga seotud isikule tehtavast ärilisest pakkumisest, mis on seotud kontserni
majandustegevusega, teatab juhatuse liige viivitamatult teistele juhatuse liikmetele ja nõukogu esimehele.
Juhatuse liikmete huvide konflikti vältimine on tagatud juhatuse liikme lepingus sätestatud põhimõtetega.
Sõltumatuse tagamiseks deklareeritakse seotud osapooltega teostatud tehinguid majandusaasta aruande
kinnitamisel ja auditeerimisel. Äriühingu huvide kaitseks on juhatuse liikmete lepingutes sätestatud
konkurentsikeeld nii lepingu kehtivuse ajaks kui pärast lepingu lõppemist.
15
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Äriühingu juhatuse liikmed ja töötajad ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma
tööga vastu raha, teisi hüvesid ega tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi
äriühingu nimel. Juhised on kättesaadavad ASi Eesti Post töökorralduse reeglites.
7.8. Juhatuse ja nõukogu koostöö
Juhatus ja nõukogu teevad ASi Eest Post huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd, sh töötavad
ühiselt kontserni strateegia arendamisel. Juhatus lähtub juhtimisotsuste tegemisel nõukogu poolt antud
strateegilistest juhistest.
Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutavad kontserni tegevuse
planeerimist ja äritegevust ning juhib eraldi tähelepanu olulistele muutustele äritegevuses. Juhatus edastab
nõukogule andmed, sh finantsaruanded, piisava ajavaruga enne nõukogu koosoleku toimumist. Juhatuse liige
annab nõukogu nõudmisel nõukogule kas suuliselt või kirjalikult teavet juhatuse ja äriühingu tegevuse kohta
ning tagab nõukogule juurdepääsu juhatuse ja kontserni tegevust kajastavale teabele.
Kontsernis on tagatud andmevahetuse turvalisus ning juhatuse ja nõukogu liikmed käsitlevad kontserni teavet
vajaliku konfidentsiaalsusega.
7.9. Teabe avaldamine
AS Eesti Post avaldab oma veebilehel www.omniva.ee informatsiooni aktsionäri, nõukogu ja juhatuse koosseisu
kohta ning nõukogu poolt moodustatud auditikomitee ülesannete ja koosseisu kohta.
Lisaks sellele avaldatakse veebilehel üldkoosoleku otsused, äriühingu põhikiri, majandusaasta aruanded ja
kvartalitulemused, hankeplaan ning muu oluline info, mida kontsern soovib ise avaldada ja mille avaldamise
näeb ette seadus.
Kuna aktsiaseltsi ainuaktsionär on riik, siis riigivaraseaduse kohaselt avalikustatav teave on veebilehel valdavalt
ainult eesti keeles. Avalikustamisele kuuluva teabe avalikustamise kuupäevi (finantskalendrit) aktsiaselts oma
veebilehel ei avalikusta (HÜT p.5.2).
7.10. Finantsaruandlus ja auditeerimine
AS Eesti Post koostab finantsaruanded vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele rahvusvahelistele
finantsaruandluse standarditele.
Auditikomitee koosolekul, kus vaadatakse läbi majandusaasta aruanne, osaleb ka kontserni audiitor. Nõukogu
koosolekul audiitor ei osale. Üldkoosolekule esitatakse kinnitamiseks majandusaasta aruanne, millele on alla
kirjutanud juhatuse liikmed (HÜT p.6.1.1).
AS Eesti Post valib välisaudiitori järgides hankeprotseduuri ja tagades audititeenuse parima võimaliku kvaliteedi
ja hinna suhte. Pakkumisi küsitakse vaid rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetseid teenuseid pakkuvatelt
ettevõtetelt. Välisaudiitori valikul osaleb auditikomitee.
AS Eesti Post 2021. aasta majandusaasta audiitoriks on audiitorfirma OÜ KPMG Baltics. Välisaudiitor teostas
majandusaasta aruande koostamise raames AS-i Eesti Post nõukogu ja juhatuse liikmete ärihuvide kontrolli
ning esitas kontrolli tulemustest ülevaate ainuaktsionärile. Välisaudiitori tegevuse üle teostab järelevalvet
auditikomitee vastavalt audiitortegevuse seadusele.
8. Sotsiaalne vastutus
Omniva järgib eetilisi põhimõtteid ja ootab nendest põhimõtetest lähtumist kõikidelt tütar- ja sidusettevõtetelt,
koostööpartneritelt ja töötajatelt nende igapäevases töös. Järgime inimõigusi, töötingimusi, keskkonnahoidu ja
korruptsioonivastast võitlust puudutavaid rahvusvahelisi standardeid ning peame oluliseks vastutustundlikku
isikuandmete töötlemist. Omnivale on oluline korraldada oma tegevust keskkonnasõbralikul viisil ning panustada
globaalsesse säästvasse arengusse.
Omniva traditsiooniline aasta alguse heategevuskampaania „Leiame Mõmmikule uue kodu“ aitas kodudes
seisma jäänud mänguasjadele leida uued õnnelikud omanikud. Jõuludeks saavad paljud lapsed kingituseks
uusi mänguasju ning koostöös heategevusorganisatsioonidega aitab Omniva need, millest lapsed on välja
16
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
kasvanud, toimetada uutesse kodudesse. Kampaaniaga tuli kaasa ligi 2000 peret ning mitmed mainekad
ettevõtted üle kogu Eesti, kes üleskutset oma töötajatele jagasid ja oma ettevõttes mänguasjade kogumist
korraldasid.
Selleks, et teele pandud mänguasjad just kõige õigema lapseni jõuaks, on Omniva jõud ühendunud
organisatsioonidega MTÜ Naerata Ometi, Eesti Lasterikaste Perede Liit, MTÜ Aarete Laegas ja Toidupank.
Mänguasjade kogumise kampaania toimus 2021. aastal juba kolmandat korda.
Omnivale on oluline keskkonnasõbralik tarne ja selles valdkonnas uute lahenduste leidmiseks alustas kontsern
koos Eesti ettevõttega Vok Bikes pilootprojekti, mille raames testitakse Tallinna vanalinnas postivedu uudsete
elektriliste kaubaratastega. Elektrilise kaubaratta efektiivsus avaldub eeskätt kanderingidel, mille kilometraaž
pole suur ja kus on tihedalt peatuseid, kuna rattale istumine ja sealt väljumine on kullerile mugav. Kaubarattaga
on võimalik mugavalt tööd teha tiheasustusega piirkonnas, kus on kitsad olud ja autoga ligipääs raskendatud.
Ettevõtte kutsus II kvartalis kogukondi üles oma postkastide seisukorda üle vaatama ning vajaduse korral
paigaldama uue grupipostkasti. Selleks jagas Eesti Post kogukondadele piiratud koguses tasuta grupipostkaste.
Uute grupipostkastide paigaldamine on kujunenud populaarseks iga-aastaseks tegevuseks. Grupipostkast
tagab postikullerile aastaringse ligipääsu ning elanikele seeläbi aastaringselt püsiva postiteenuse. Samuti aitab
see säästa kojukande kulusid ning keskkonda.
Omniva panustas oktoobris heategevuslikku ettevõtmisse, mille raames kutsuti laste haridusasutusi üle Eesti
kasvatama loomaia elanikele toiduks kõrvitsaid. Seitse tonni kõrvitsad toimetas üle Eesti tasuta kohale Omniva.
Oluliseks sotsiaalse vastutuse tegevuseks läbi aasta oli töötajate varustamine isikukaitsevahenditega, tagamaks
nii töötajate kui klientide tervise kaitse. Kuna oma töö tõttu ei ole suurel osal ettevõtte töötajatest võimalik teha
kaugtööd ning postkontori klienditeenindajad, kirjakandjad ja kullerid puutuvad otseselt kokku klientidega, on
kõik viiruse peatamise meetmed olnud ettevõtte oluliseks prioriteediks juba alates 2020. aasta kevadest, mil
viirus nii Eestis kui kogu maailmas ulatuslikult levima hakkas.
Fookuses oli töötajatele Covid-19 vastu vaktsineerimise võimaluste tutvustamine ja vaktsineerimiste
korraldamine. Nende tegevusega aitab Omniva kaitsta nii töötajaid kui ka kliente. Positiivselt saab välja tuua, et
Omniva töötajate vaktsineerituse määr on keskmiselt kõrgem kui ühiskonnas tervikuna.
9. Korruptsioonivastane võitlus
Kontsernis on kehtestatud mitmed teemakohased siseprotseduurid, nagu Töökorralduse eeskirjad, Ärikingituste
juhend ja Ärihuvide deklareerimise juhend. Huvide konflikti vältimise nõuded on sätestatud Hangete läbiviimise
korras, mille kohaselt kõik konkreetse hanke korraldamisega seotud töötajad allkirjastavad igakordselt
kinnituskirja huvide konflikti puudumise kohta.
Valitud ametikohtade puhul on kohustuslikuks tehtud kord aastas oma ärihuvide ja kõrvaltegevuste
deklareerimine. Samuti on olemas protseduurid tuvastamaks deklaratsiooni esitamise kohustusega töötajate
seotud osapooli ja võimalikke tehtud tehinguid nendega ning protseduurid, tagamaks korruptsioonivastase
seaduse toimingupiirangutest kinnipidamine.
Korruptsiooniennetuse raames on kontsernis loodud väärkäitumisest teavitamise kanalid.
Kontsern korraldab töötajatele ka koolitusi korruptsiooni, huvide konflikti, ärieetika jms teemal.
10. Muudatused põhikirjas ja regulatsioonides
Olulisi muudatusi regulatiivses keskkonnas ei toimunud. Põhikirja 2021 ei muudetud.
17
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
tuhandetes eurodes
Lisa 31.12.2021 31.12.2020
VARAD
Käibevara
Raha 3 29 534 26 742
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 4 46 928 45 716
Varud 5 983 1 020
KÄIBEVARA KOKKU 77 445 73 478
Põhivara
Investeeringud sidusettevõttesse 7 393 950
Pikaajalised nõuded ja rendi ettemaksed 8 3 706 3 653
Materiaalne põhivara 9 39 264 38 634
Kasutusõiguse vara 9 7 819 1 762
Immateriaalne põhivara 9 12 435 16 048
PÕHIVARA KOKKU 63 617 61 047
VARAD KOKKU 141 062 134 525
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustised
Võlakohustised 12 5 382 4 091
Võlad ja ettemaksed 13 62 137 66 037
Eraldised 105 412
Lühiajalised kohustised kokku 67 624 70 540
Pikaajalised kohustised
Pikaajalised võlakohustised 12 19 680 19 916
Muud pikaajalised võlad 13 5 678 7 692
Edasilükkunud tulumaksukohustis 23 1 015 690
Pikaajalised kohustised kokku 26 373 28 297
KOHUSTISED KOKKU 93 998 98 837
Omakapital
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital 14 15 714 15 714
Kohustuslik reservkapital 1 571 1 571
Jaotamata kasum 14 27 683 17 015
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 44 968 34 298
Mittekontrolliv osalus 2 096 1 388
OMAKAPITAL KOKKU 47 065 35 688
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 141 062 134 525
Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 22-58 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande lahutamatu osa.
18
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
tuhandetes eurodes
Lisa 2021 2020
Äritulud
Müügitulu 15 144 304 131 516
Saadud toetused 16 2 731 1 824
Muud äritulud 17 2 054 2 221
Äritulud kokku 149 089 135 561
Ärikulud
Kaubad, toore, materjal ja teenused 18 -47 924 -50 151
Muud tegevuskulud 19 -19 479 -17 038
Tööjõukulud 20 -52 823 -45 690
Põhivara kulum ja väärtuse langus 9 -12 196 -11 330
Muud ärikulud 21 -668 -1 898
Ärikulud kokku -133 090 -126 107
Ärikasum 15 999 9 453
Finantstulud 22 302 1 173
Finantskulud 22 -903 -308
Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil sidusettevõtjalt 7 -556 41
Kasum enne tulumaksustamist 14 841 10 359
Tulumaksukulu 23 -1 071 -767
Aruandeaasta puhaskasum 13 769 9 592
Aruandeaasta koondkasum 13 769 9 592
sh emaettevõtja omanike osa puhas- ja koondkasumist 13 061 8 976
mittekontrolliva osaluse osa puhas- ja koondkasumist 709 616
Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 22-58 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande lahutamatu osa.
19
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
tuhandetes eurodes
Lisa 2021 2020
Rahavood äritegevusest
Aruandeperioodi puhaskasum 13 769 9 592
Korrigeerimised:
Põhivara kulum ja väärtuse langus 9 12 196 11 330
Kahjum põhivara maha kandmisest 21 224 495
Kasum põhivara müügist 17 -110 -506
Kapitaliosaluse meetodi mõju 7 556 -41
Intressitulu 22 -2 -6
Intressikulu 22 311 308
Dividendi tulu 22 -300 0
Tulumaksu kulu 23 1 071 767
Makstud ettevõtte tulumaks -196 0
Varude muutus 37 -150
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -1 265 624
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -8 310 -317
Rahavood äritegevusest kokku 17 982 22 096
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud põhivara soetusel 9 -6 096 -4 479
Laekunud põhivara müügist 9 148 1 179
Saadud dividendid 300 0
Laekunud intressid 22 2 6
Rahavood investeerimistegevusest kokku -5 647 -3 294
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud 12 0 7 000
Saadud laenude tagasimaksed 12 -2 646 -2 632
Arvelduskrediidi saldo muutus 12 0 -2 523
Rendikohustiste maksed 10 -4 194 -1 542
Makstud dividendid 14 -2 393 0
Makstud intressid 22 -311 -308
Rahavood finantseerimistegevusest kokku -9 544 -5
Kokku rahavood 2 791 18 796
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 3 26 742 7 946
Raha ja raha ekvivalentide muutus 2 791 18 796
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 29 534 26 742
Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 22-58 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande lahutamatu osa.
20
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne
tuhandetes eurodes
Emaettevõtja omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata Kokku Mittekontrolliv Omakapital
reservkapital kasum osalus kokku
Saldo 31.12.2019 15 714 1 571 8 039 25 325 771 26 097
Aruandeperioodi
koondkasum 8 976 8 976 616 9 592
Saldo 31.12.2020 15 714 1 571 17 015 34 298 1 388 35 688
Tehingud omanikega
Makstud dividendid 0 0 -2 393 -2 393 0 -2 393
Tehingud om anikega
kokku 0 0 -2 393 -2 393 0 -2 393
Aruandeperioodi
koondkasum 0 0 13 061 13 061 709 13 769
Saldo 31.12.2021 15 714 1 571 27 683 44 968 2 096 47 065
Täpsem informatsioon omakapitali ja selle muutuste kohta on toodud Lisades 6, 14 ja 23.
Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 22-58 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande lahutamatu osa.
21
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad AS-i Eesti Post (emaettevõte) ja Leedus asuva
tütarettevõtte UAB Omniva LT (osalus 2021. aastal 100%, 2020. aastal 100%), Lätis asuva tütarettevõtte
SIA Omniva (osalus 2021. aastal 100%, 2020. aastal 100%) ning Eestis asuvate tütarettevõtete AS
Maksekeskus (osalus 2021. aastal 56,65%, 2020. aastal 56,65%), OÜ Finbite (osalus 2021. aastal 100%,
2020. aastal 100%), OÜ Omniva (osalus 2021. aastal 100%, 2020. aastal 100%) ja sidusettevõte OÜ
Post11 (osalus 2021. aastal 30%, 2020. aastal 30%) finantsnäitajad.
AS-i Eesti Post põhitegevusala on logistikateenuste (paki- ja postiteenuste) , digiteenuste ja rahvusvaheliste
teenuste osutamisega. SIA Omniva ja UAB Omniva LT põhitegevus on pakiautomaadi- ja kullerteenuse
pakkumine Läti ja Leedu turul. OÜ Finbite asutati 13. oktoobril 2020 eesmärgiga eraldada infoäri teenus
(e-arved) emaettevõttest. AS-i Maksekeskus tegevusala on makselahenduste pakkumine e-kaubandusega
tegelevatele ettevõtetele Baltikumis. OÜ Omniva asutati kaubamärgi kaitseks.
Emaettevõtte registreeritud aadress on Pallasti 28, 10001 Tallinn, Eesti Vabariik. AS-i Eesti Post
ainuaktsionär on Eesti Vabariik.
Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule kinnitab aktsionäride üldkoosolek juhatuse koostatud ja nõukogu
heaks kiidetud majandusaasta aruande, mis sisaldab endas ka konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruannet. Aktsionäridel on õigus juhatuse koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte
heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist. Juhatuse poolt on majandusaasta aruanne heaks kiidetud
10. märtsil 2022.
Koostamise alused
AS-i Eesti Post 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses
rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.
AS-i Eesti Post konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on finantsnäitajate esitamisel lähtutud
soetusmaksumuse meetodist, v.a juhtudel, kui alljärgnevates arvestuspõhimõtetes on kirjeldatud teisiti.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.
Toodud arvestuspõhimõtteid on järjepidevalt kasutatud kõikidele aruandes toodud perioodidele, v.a
juhtudel, kui on kirjeldatud teisiti. Peamistes arvestuspõhimõtetes tehtud muudatusi on kirjeldatud
alljärgnevalt.
Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele tuleb teatud osades teha juhtkonnapoolseid
raamatupidamislikke hinnanguid. Samuti peab kontserni raamatupidamispõhimõtete rakendamisel tegema
juhtkonnapoolseid otsuseid. Valdkonnad, kus juhtkonna otsuse tähtsus ning keerukus on olulisema mõjuga
või kus konsolideeritud aruanded sõltuvad oluliselt eeldustest ja hinnangutest, on kirjeldatud lisa viimases
peatükis.
Uued IFRS standardid, tõlgendused ja nende muudatused
Kehtima hakkavad standardid, tõlgendused ja nende muudatused
Järgmised uued standardid, tõlgendused ja muudatused 31. detsembril 2021 lõppenud aruandeperioodile
veel ei kohaldu ja seetõttu pole neid käesoleva konsolideeritud aruande koostamisel rakendatud. Kontsern
kavatseb neid rakendada siis, kui need jõustuvad.
Standardi I AS 1 „Finantsaruannete esitam ine“ m uutused
(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt.
Lubatud on varasem rakendamine). Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud.
Muudatustega selgitatakse, et kohustiste liigitamine lühi- või pikaajaliseks põhineb üksnes ettevõtte õigusel
arveldamist aruandeperioodi lõpus edasi lükata. Ettevõtte õigus lükata arveldamist edasi vähemalt 12 kuud
alates aruandekuupäevast ei pea olema tingimusteta, kuid sellel peab olema sisu. Klassifitseerimist ei
22
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
mõjuta juhtkonna kavatsused ega ootused selle kohta, kas ja millal ettevõte oma õigust kasutab.
Muudatustega selgitatakse ka olukordi, mida peetakse kohustise tasumiseks.
Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise
aruandele olulist mõju.
Standardi I AS 8 „Arvestuspõhim õtted, arvestushinnangute m uutused ja vead“ m uudatused
(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse edasiulatuvalt.
Lubatud on varasem rakendamine). Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud.
Muudatustega võetakse kasutusele mõiste „arvestushinnangud“ uus määratlus: selgitatakse, et need on
raamatupidamise aruandes esitatud rahalised summad, mille mõõtmisega kaasneb määramatus.
Muudatustega selgitatakse ka arvestuspõhimõtete ja arvestushinnangute vahelist seost: täpsustatakse, et
ettevõte annab arvestushinnangu selleks, et saavutada arvestuspõhimõttega kehtestatud eesmärki.
Muudatused ei avalda eeldatavasti kontsernile olulist mõju, kuna nendega antakse juhiseid selle kohta, kas
muutusi tuleb käsitada hinnangute muutustena, arvestuspõhimõtete muutustena või vigadena.
Standardi I AS 12 „Tulum aks“ m uudatused
(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Lubatud on varasem
rakendamine). Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud.
Muudatused selgitavad sellistest tehingutest tuleneva edasilükkunud tulumaksu arvestamist, mille puhul
kajastatakse nii vara kui ka kohustist ning mõlema suhtes rakendatakse ühesugust maksustamist.
Muudatustega kitsendatakse esmase kajastamise erandi rakendusala nii, et kõnealune erand ei kehti
tehingutele, millest tekivad võrdsed ja tasaarvestatavad ajutised erinevused. Seetõttu peavad ettevõtted
kajastama edasilükkunud tulumaksuvarasid ja -kohustisi ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad
rendilepingu ja kasutuselt kõrvaldamise eraldise esmasel kajastamisel.
Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise
aruandele olulist mõju.
Standardi I AS 37 „Eraldised, tingim uslik ud kohustised ja tingim uslik ud varad“ m uudatused
(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt.
Lubatud on varasem rakendamine). Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud.
Lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramiseks nõutakse muudatustega ettevõttelt kõigi
otseselt lepingu täitmiseks tehtavate kulude arvesse võtmist. Muudatustega selgitatakse, et lepingu täitmise
kulud hõlmavad nii konkreetse lepingu täitmiseks tehtavaid vältimatuid kulutusi kui ka osa muudest
kuludest, mis on otseselt seotud lepingute täitmisega.
Ettevõte rakendab neid muudatusi lepingutele, mille osas ta ei ole veel täitnud kõiki oma kohustusi selle
aruandeperioodi alguses, mil ta muudatusi esimest korda rakendab (esmase rakendamise kuupäeval).
Ettevõte ei korrigeeri võrreldava perioodi informatsiooni. Selle asemel kajastab ettevõte muudatuste
esialgse rakendamise kumulatiivset mõju jaotamata kasumi või vastavalt vajadusele mõne muu asjakohase
omakapitali kirje algsaldo korrigeerimisena esmase rakendamise kuupäeval.
Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise
aruandele olulist mõju, sest kontsern võtab lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramisel
arvesse nii vältimatuid kulutusi kui ka muid otseselt lepingute täitmisega seotud kulusid.
Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis pole veel jõustunud, ei ole eeldatavasti
olulist mõju kontserni raamatupidamise aruandele.
23
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Tütarettevõtjad
Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib
majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale
kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle.
Tütarettevõtjad konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle
lõppemiseni.
Kontsern kasutab äriühenduste kajastamisel omandamismeetodit. Tütarettevõtja ostmisel üleantud tasu
koosneb üleantud varade, omandaja poolt võetud kohustiste ja kontserni poolt emiteeritud
omakapitaliinstrumentide õiglastest väärtustest. Üleantud tasu sisaldab ka tingimusliku tasu kokkuleppest
tuleneva vara või kohustise õiglast väärtust. Omandatud eristatavad varad ja kohustised ning tingimuslikud
kohustised võetakse ostukuupäeval arvele nende õiglastes väärtustes. Iga äriühenduse puhul teeb kontsern
valiku, kas kajastada mittekontrolliv osalus omandatavas ettevõttes õiglases väärtuses või mittekontrolliva
osaluse proportsionaalses osas omandatavast eristatavast netovarast. Omandamisega seotud kulutused
kajastatakse kuluna.
Kui üleantud tasu, omandatavas ettevõttes oleva mittekontrolliva osaluse ja omandajale eelnevalt
omandatavas ettevõttes kuulunud osaluse õiglase väärtuse (omandamise kuupäeva seisuga) summa ületab
kontserni osalust omandatud eristatavates varades ja ülevõetud kohustistes, kajastatakse vahe
firmaväärtusena. Kui eelnimetatud summa on soodusostude puhul väiksem kui omandatud tütarettevõtja
netovarade õiglane väärtus, kajastatakse vahe koheselt kasumiaruandes.
Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi emaettevõtja kontrolli all olevate
tütarettevõtjate finantsnäitajad. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni
ettevõtjate vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid.
Vajadusel on tütarettevõtjate arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele.
Mittekontrolliva osaluse osa emaettevõtja kontrolli all olevate ettevõtjate tulemuses ja omakapitalis on
konsolideeritud finantsseisundi aruandes kajastatud omakapitali koosseisus eraldi emaettevõtja omanikele
kuuluvast omakapitalist ning konsolideeritud kasumiaruandes eraldi kirjel. Koondkasum jagatakse
emaettevõtja omanike ja mittekontrolliva osaluse vahel, ka siis, kui selle tulemuseks on mittekontrolliva
osaluse negatiivne saldo.
Osaluse muutus tütarettevõtjas kui kontroll ei muutu
Kontsern käsitleb tehinguid mittekontrolliva osalusega kui tehinguid teiste osalejatega kontserni
omakapitalis. Kui mittekontrollivalt osaluselt ostetud osalus tütarettevõtja netovarade raamatupidamislikus
väärtuses erineb ostuhinnast, kajastatakse vahe omakapitalis. Mittekontrollivale osalusele müükidelt
tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse samuti omakapitalis.
Tütarettevõtjate müük
Kui kontsernil kaob kontroll või oluline mõju, hinnatakse allesjäänud investeering selle õiglasesse
väärtusesse ning erinevus raamatupidamisliku väärtusega kajastatakse kasumiaruandes. Allesjäänud
investeeringu arvele võtmisel sidusettevõtja, ühisettevõtja või finantsinvesteeringuna saab õiglane väärtus
selle investeeringu raamatupidamislikuks maksumuseks. Lisaks, antud ettevõttega seonduvalt varem muus
koondkasumiaruandes kajastatud summad kajastatakse nii, nagu kontsern oleks vastavad varad ja
kohustised müünud. See võib tähendada, et varasemalt muus koondkasumiaruandes kajastatud summad
klassifitseeritakse ümber kasumiaruandesse.
Tütarettevõtte kajastamine emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes vastavalt
Eesti raamatupidamise seaduse nõudele
Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades
avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtja) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtja
esmaste aruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtjate kajastamist käsitlevaid
arvestuspõhimõtteid on emaettevõtja eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27 „Konsolideerimata finantsaruanded”
nõuetele.
24
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Investeering tütarettevõtetesse on kajastatud emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes
soetusmaksumuses miinus vajadusel allahindlused vara väärtuse langusest. See tähendab, et investeering
kajastatakse algselt selle soetusmaksumuses, milleks on omandamisel makstava tasu õiglane väärtus ning
hiljem korrigeeritakse seda vajadusel investeeringu väärtuse langusest tulenevate allahindlustega.
Vara väärtuse test hindamaks kas investeeringu kaetav väärtus (kõrgem kahest – õiglane väärtus miinus
müügikulutused või kasutusväärtus) on langenud alla selle raamatupidamisliku jääkväärtuse viiakse läbi
siis, kui on indikatsioone, et vara väärtus võib olla langenud. Allahindlusest tekkiv kulu kajastatakse
emaettevõtte kasumiaruandes finantskuluna. Juhul, kui olukord muutub ja allahindlus ei ole enam
põhjendatud, siis varem kajastatud allahindlus tühistatakse. Allahindluse tühistamine kajastatakse selle
perioodi, mil tühistamine aset leidis, finantstuluna.
Tütarettevõtete poolt makstud dividendid kajastatakse sel hetkel, kui emaettevõttel tekib õigus neile
dividendidele ärituluna.
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine
Arvestus- ja esitusvaluuta
Kontserni kuuluvate ettevõtjate finantsaruanded on koostatud selles valuutas, mis on iga üksiku ettevõtja
äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta (arvestusvaluuta). Emaettevõtja ja tütarettevõtjate
arvestusvaluuta on euro. Konsolideeritud aruanded on koostatud eurodes, mis on emaettevõtja
arvestusvaluuta ja kontserni aruandluse esitlusvaluuta.
Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustised
Kõik aruandeperioodi välisvaluutapõhised tehingud on aruannetes kajastatud arvestusvaluutades vastavalt
tehingu sooritamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursile. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed
varad ja kohustised on ümber hinnatud vastavalt aruandekuupäeval kehtinud keskpanga ametlikule
valuutakursile.
Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid, k.a monetaarsete varade ja kohustiste tasumisel ja
ümberhindlusel tekkinud valuutakursi erinevused, kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.
Realiseerunud ja realiseerumata kasumid ja kahjumid, mis tekivad välisvaluutapõhiste põhitegevuse nõuete
ja kohustiste tasumisel ja ümberhindlusel, kajastatakse netomeetodil muude äritulude või kuludena.
Realiseerumata kasumid ja kahjumid, mis tulenevad rahast, raha ekvivalentide ja laenude
ümberhindamisest kajastatakse netomeetodil finantskuludes.
Sidusettevõtjad
Sidusettevõtjad on ettevõtjad, mille üle kontsernil on oluline mõjuvõim, kuid ei ole kontrolli ning milles
kontsernil on üldjuhul otseselt või kaudselt 20–50% hääleõigusest. Investeeringud sidusettevõtjatesse on
konsolideeritud finantsaruannetes kajastatud kapitaliosaluse meetodil ning emaettevõtte eraldiseisvates
finantsaruannetes soetusmaksumuse meetodil. Investeeringud sidusettevõtjatesse sisaldavad endas
soetamisel kajastatud firmaväärtust, miinus väärtuse langusest tekkivad allahindlused. Investeeringute
soetamine sidusettevõtjatesse kajastatakse ostumeetodil sarnaselt investeeringute soetamisega
tütarettevõtjatesse.
Kontsern hindab igal aruandekuupäeval, kas esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et sidusettevõtjasse
tehtud investeeringu väärtus on langenud. Kui selline juhus esineb, arvestab kontsern väärtuse languse
summa kaetava väärtuse ja raamatupidamisliku jääkmaksumuse vahena ning kajastab selle kasumiaruande
real „Muud kasumid/kahjumid sidusettevõtjatelt“.
Juhul, kui kontserni osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava investeeringuobjekti kahjumis ületab
investeeringuobjekti raamatupidamislikku väärtust, vähendatakse investeeringu raamatupidamislikku
väärtust nullini ning edasisi kahjumeid kajastatakse aruandeväliselt. Erandiks on olukord, kui kontsern on
garanteerinud või on kohustatud rahuldama investeeringuobjekti kohustisi ning aruandekuupäeva seisuga
ilmneb, et investeeringuobjekt ei suuda oma kohustisi täita – sellisel juhul kajastab kontsern oma
finantsseisundi aruandes nii kohustist kui kapitaliosaluse meetodi kahjumit.
Realiseerimata kasumid kontserni ja tema sidusettevõtjate vahel elimineeritakse vastavalt kontserni osaluse
suurusele sidusettevõtjas. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, v.a juhtudel, kui tehing tõendab
üle antud vara väärtuse langust. Sidusettevõtjate arvestuspõhimõtteid on vajadusel muudetud, tagamaks
vastavust kontserni arvestuspõhimõtetega.
25
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Osalust omandatud sidusettevõtja varades ja kohustistes ning omandamisel tekkinud firmaväärtust
kajastatakse finantsseisundi aruandes netosummana real „Sidusettevõtja aktsiad ja osad“.
Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse sularaha kassades, arvelduskontosid pankades ja raha teel
pankadesse ning kuni kolmekuulisi tähtajalisi deposiite.
Finantsvarad
Finantsvarade klassifitseerimine põhineb üldiselt ärimudelil, milles finantsvara hallatakse ja selle lepinguliste
rahavoogude näitajatel.
Kontsern klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:
• varad, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses;
• varad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande või
muutustega läbi kasumiaruande.
Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk
kuupäeval, millal kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.
Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või
antakse üle ja kontsern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.
Võlainstrumentide kajastamine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara
lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille
rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud
soetusmaksumuses, kasutades efektiivset intressimäära meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumusest
arvatakse maha väärtuse langusest tekkinud kahjum. Intressitulu, välisvaluutakasumid ja kahjumid ning
väärtuse langus kajastatakse kasumiaruandes. Kajastamise lõppemisel tekkinud kasumeid või kahjumeid
kajastatakse kasumiaruandes.
Seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 ning 2021. aasta jooksul olid kontserni kõik
finantsvarad klassifitseeritud sellesse kategooriasse.
Finantsvarade väärtuse langus
Väärtuse languse kahjumi kajastamise mudelit finantsvarade suhtes rakendatakse korrigeeritud
soetusmaksumuses. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate
vastu, sularahast ja raha ekvivalentidest.
Kontsern kasutab ostjate vastu tekkinud nõuete nende kehtivusajal eeldatava krediidikahjumi
kajastamiseks standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit. Kontsern kajastab nõuetele ostjate vastu
moodustatud allahindluse summas, mis võrdub nende kehtivusaja jooksul eeldatavalt tekkiva
krediidikahjumiga. Nimetatud varade eeldatava krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldise
moodustamise põhimõtet, mis põhineb kontserni ajaloolisel krediidikahjumi kogemusel, mida
korrigeeritakse konkreetsete deebitoriga seotud teguritega, üldise majandustingimuste ning
aruandekuupäeval finantsvarale rakenduvate tegelike ja prognoositavate tingimustega ja nende suuna
hinnanguga. Krediidikahjumi summa kajastatakse kasumiaruandes real „Muud tegevuskulud“.
Kindlaksmääramisel, kas finantsvara krediidirisk on alates esmasest kajastamisest oluliselt suurenenud ja
krediidikahjumite hindamisel võtab kontsern arvesse mõistlikku ja toetavat infot, mis on asjakohane ja
kättesaadav ilma liigsete kulude või pingutuseta. See hõlmab nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet
ja analüüsi, mis põhineb kontserni ajaloolisel kogemusel ja krediidihinnangu infol ning sisaldab tulevikku
suunatud infot.
Kontsern eeldab, et finantsvara krediidirisk on märkimisväärselt tõusnud, kui:
• tasumise tähtajast on möödunud rohkem kui 30 päeva.
Kontsern leiab, et finantsvara on makseviivituses, kui:
• võlgnik ei ole tõenäoliselt suuteline tasuma kontsernile oma krediidikohustisi täielikult, ilma et
kontsern peaks rakendama selliseid meetmeid nagu tagatise realiseerimine (sellise olemasolul);
• või finantsvara maksetähtajast on möödunud üle 90 päeva.
Kontsern loeb kohustuse mitte täidetuks, kui finantsvara on enam, kui 90 päeva maksetähtaja ületanud,
välja arvatud juhul, kui kontsernil on toetavaid argumente, mis põhjendavad maksetähtaja ületamist.
26
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest
ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende praegusesse asukohta ja seisukorda.
Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse finantsseisundi aruandes lähtudes
sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto
realiseerimismaksumus on tavapärases äritegevuses kasutatav hinnanguline müügihind, millest on maha
arvatud toote lõpetamiseks ja müügi sooritamiseks vajalikud hinnangulised kulutused.
Materiaalne põhivara
Põhivaraks loetakse kontserni enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku eluaega üle ühe
aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost (käibemaksuta hinnas). Materiaalne põhivara võetakse
algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad
maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse
ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud
akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Rendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline,
et kontsern saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust on
võimalik usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise
momendil.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär kinnitatakse igale
põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul
amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist
amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema raamatupidamislikku jääkmaksumust,
lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest
komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises
arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi
amortisatsiooninormid.
Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:
• Ehitised ja komponendid 1–12,5%
• Masinad ja seadmed 10–20%
• Arvutid ja arvutisüsteemid 25–50%
• Muu inventar 10–50%
Piiramata kasutuseaga objekte (maa) ei amortiseerita.
Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud
eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab raamatupidamislikku jääkmaksumust, vara lõpliku
eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel „müügiootel põhivaraks“.
Renditud põhivara objektide parenduskuludelt arvestatakse amortisatsiooni vara eeldatava kasuliku eluea
või rendisuhte kehtivuse perioodi jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem.
Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga
majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused
raamatupidamislike hinnangute muutustena, st edasiulatuvalt.
Igal aruandekuupäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, -meetodi ning lõppväärtuse
põhjendatust. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest näitajast vara neto müügihind või
vara kasutusväärtus) on väiksem tema raamatupidamislikust jääkmaksumusest, hinnatakse materiaalse
põhivara objektid alla nende kaetavale väärtusele (vt ka arvestuspõhimõte „Varade väärtuse langus“).
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara
kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Materiaalse põhivara objektid, mis väga
tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul, klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks.
27
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Immateriaalne põhivara
Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja
otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest
on maha arvatud akumuleerunud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Immateriaalne põhivara jagatakse määratud kasuliku elueaga varaks ja määramata kasuliku elueaga
varaks. Määramata kasuliku elueaga immateriaalset vara ei amortiseerita, kuid nende kontrollimiseks
viiakse igal aruandekuupäeval läbi väärtuse test ning juhul kui nende kaetav väärtus osutub väiksemaks
raamatupidamislikust jääkmaksumusest, hinnatakse vara alla kaetava väärtuseni.
Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit.
Amortisatsioonimäär määratakse igale immateriaalse põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust
elueast. Kontsernis kasutusel olevatele immateriaalsetele põhivaradele rakendatakse amortisatsioonimäära
vahemikus 5–50%. Immateriaalse põhivara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumiaruandes real
„Põhivara kulum ja väärtuse langus“.
Muu immateriaalse varana kajastatakse ostetud tarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa.
Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste
tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest
saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul.
Äriühenduse käigus omandatud kliendinimekirjad kajastatakse omandamise kuupäeval õiglases väärtuses.
Kliendinimekirjadel on piiratud eluiga ja need kajastatakse edaspidi soetusmaksumuses, millest on maha
arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit
kliendinimekirjale eeldatava eluea jooksul, milleks on kümme aastat.
Kasutusõiguse vara
Kasutusõiguse vara kajastatakse soetusmaksumuse meetodil. Kasutusõiguse vara soetusmaksumus
amortiseeritakse kulusse lepingus määratud rendiperioodi jooksul või eeldatava rendisuhte kehtivuse
perioodi jooksul. Kasutusõiguse varade puhul võetakse arvele varad üle 12-kuuliste rendilepingute osas,
v.a juhul kui renditav vara on väikese väärtusega ning kajastatakse kasumiaruandes kulumit renditavadelt
varadelt ja intressikulu rendikohustistelt. Arvutitehnika ja büroo- ning olmetehnika on üldjuhul
väheväärtuslik vara.
Kasutusõiguse vara soetusmaksumus sisaldab alljärgnevaid komponente:
• rendimaksete nüüdisväärtus;
• rentniku poolt rendilepingu sõlmimisega kaasnenud otsekulud;
• enne rendilepingut vara soetamise eest tehtud maksed;
• juhul, kui rendileping seda nõuab, siis renditava vara seisukorra taastamise või renditava vara
eemaldamisega kaasnevad kulud.
Rendid kajastatakse vara kasutusõigusena varades ning rendikohustisena võlakohustiste hulgas alates
hetkest mil kontsern saab õiguse vara kasutada. Varad ja kohustised kajastatakse finantsseisundi aruandes
rendimaksete nüüdisväärtuses.
Firmaväärtus
Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud
netovara õiglase väärtuse vahel, peegeldades seda osa soetusmaksumusest, mis tasuti omandatud
ettevõtte selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi arvele võtta. Omandamise kuupäeval
kajastatakse firmaväärtus konsolideeritud finantsseisundi aruandes selle soetusmaksumuses immateriaalse
varana.
Edasisel kajastamisel mõõdetakse firmaväärtust tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud
võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Firmaväärtust ei amortiseerita. Selle asemel viiakse
kord aastas läbi vara väärtuse languse test. Väärtuse test firmaväärtuse suhtes viiakse läbi koos raha
genereeriva üksusega, mille juurde firmaväärtus kuulub. Firmaväärtus hinnatakse alla tema kaetavale
väärtusele, juhul kui see on väiksem raamatupidamislikust jääkmaksumusest. Firmaväärtuse allahindlusi ei
tühistata.
28
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Mittefinantsvarade väärtuse langus
Amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude
esinemist. Selliste asjaolude esinemisel hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda
raamatupidamisliku maksumusega.
Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara raamatupidamislik maksumus
ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on lahutatud
müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse
hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on
võimalik rahavoogusid eristada (cash generating unit).
Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et
vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata).
Rendiarvestus
Kontsern on rendilepingutes nii rentnik kui ka rendileandja. Kontsern rendib hooneid postkontoritele,
pindasid pakiautomaatidele, masinaid ja seadmeid ning transpordivahendeid.
Kontsern kui rentnik
Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui tegemist on kindlaksmääratud varaga, rentnik saab
sisuliselt kogu majandusliku kasu ning rentnik kontrollib vara kasutamist.
Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja rendikohustise põhiosa tagasimakseteks ehk
kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Rendikohustist kajastatakse finantsseisundi aruandes
rendimaksete nüüdisväärtuses (v.a. erandid).
Rendimaksed sisaldavad järgnevaid rendiperioodi jooksul tehtavaid makseid:
• fikseeritud rendimaksed, miinus rendileandja poolt rentnikule tehtud maksed või kulude hüvitised;
• muutuvad rendimaksed, juhul kui need muutuvad vastavalt mingile alusindeksile (näit. tarbijahinna
indeks).
• võimaliku jääkväärtuse garantiiga kaasnevad maksed rentnikult.
• renditava vara väljaostmise, rendiperioodi pikendamise või katkestamise optsioonide kasutamisega
kaasnevad maksed (juhul, kui juhtkond on hinnanud optsiooni kasutamist piisavalt kindlaks ning
nende optsioonide kasutamine on võetud arvesse rendiperioodi pikkuse arvestamisel).
Rendimakseid diskonteeritakse, kasutades rentniku alternatiivset laenuintressimäära. Alternatiivne
intressimäär on intressimäär, mis on tuletatud kontserni olemasolevatest intressikandvatest kohustistest.
Lühiajalisi rente ja väheväärtusliku vara rente kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt
kasumiaruandes kuluna. Lühiajaliste rentidena kajastatakse lepinguid, mille rendiperiood on kuni 12 kuud
või vähem ning puudub vara väljaostu võimalus või väikese alusvara väärtusega rendid.
Kontsern kui rendileandja
Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse finantsseisundi aruandes nõudena kapitalirenti tehtud
netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa
tagasimakseteks ja finantstuluks. Finantstulu jagatakse rendiperioodile.
Rendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse finantsseisundi aruandes analoogselt oma
majandustegevuses kasutatava põhivaraga. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes kontsernis
sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Rendimaksed kajastatakse
rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustised, saadud laenud) võetakse
algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi.
Edasi kajastatakse finantskohustisi korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära
meetodit.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende
nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele
kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse
29
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades
järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades efektiivse intressimäära meetodit.
Võlakohustised liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates
aruandekuupäevast või kontsernil pole tingimusteta õigust laenukohustise tasumist edasi lükata rohkem
kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul
aruandekuupäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandekuupäeva, kuid enne
aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi,
mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise
tõttu.
Kõik laenukasutuse kulutused, mis on otseselt seostatavad tingimustele vastava vara soetamise, ehitamise
või tootmisega, kapitaliseeritakse.
Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheline arveldamine
Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vahel toimub saadetiste edastamine. Esialgsete mahtude ja
lepingutest tulenevate hindade alusel tehakse prognooskanded, mida kajastatakse nõuetena/ kohustistena.
Seejärel toimub võrdlus ja kinnitamine teiste osapooltega. Kinnitatud andmete põhjal tehakse
korrigeerimised viitnõuete ja -kohustiste osas ning toimub rahaline arveldamine. Pikaajalise
nõudena/kohustisena kajastatakse siis, kui summad kuuluvad maksmisele hiljem kui 12 kuud pärast
aruandekuupäeva.
Töötajate hüvitised
Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka, sotsiaalmakse, puhkustasusid ja muid hüvitisi.
Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, mille vastutasuks on põhjust eeldada hüvitise
maksmist, moodustab kontsern prognoositava hüvitise summa ulatuses kohustise (viitvõla), millest
arvatakse maha kõik juba tasutud summad.
Töösuhte lõpetamise hüvitised
Töösuhte lõpetamise hüvitised kuuluvad maksmisele tulenevalt kas kontserni otsusest lõpetada töösuhe
töötajaga enne tavapärast pensionile jäämise kuupäeva või töötaja otsusest aktsepteerida vabatahtlikult
töösuhte lõpetamist vastutasuks nende hüvitiste eest. Kontsernis kajastatakse töösuhte lõpetamise hüvitisi
siis, kui kontsern on võtnud endale kohustuse kas lõpetada töösuhe töötaja(te)ga vastavalt avaldatud
üksikasjalikule plaanile töösuhte lõpetamiseks ja puudub reaalne võimalus seda tagasi võtta või maksta
töösuhte lõpetamise hüvitisi pakkumise tulemusel. Kui töösuhte lõpetamise hüvitis kuulub väljamaksmisele
enam kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva, on hüvitisi diskonteeritud selle nüüdisväärtuseni.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised ning varad
Eraldistena kajastatakse finantsseisundi aruandes tõenäolisi kohustisi, mis on tekkinud enne
aruandekuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole täpselt
teada. Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks
tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse finantsseisundi
aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangul aruandekuupäeva seisuga vajalik eraldisega seotud
kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Eraldisega seotud kulu kajastatakse
perioodi kasumiaruandes.
Juhul, kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva, kajastatakse
seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud
juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline.
Eraldised vaadatakse üle iga aruandeperioodi lõpul ja korrigeeritakse lähtudes selle hetke parimast
hinnangust. Eraldisi kasutatakse ainult nende kulutuste katmiseks, mille jaoks need olid moodustatud.
Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui
mitterealiseerumine või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega
hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena.
30
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Ettevõtte tulumaks ja edasilükkunud tulumaks
Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Ettevõtte
tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis või
kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis
registreeritud ettevõttel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustisi, välja arvatud võimalik
edasilükkunud tulumaksukohustis ettevõtte investeeringutelt tütar-, sidus, ja ühisettevõtetesse ning
filiaalidesse.
Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus
aruandeaasta kasumit maksustatakse. Samuti tekib kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis
investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja sidusettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab
kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas
tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide
maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud.
Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse
investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud
tütarettevõtte kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud
tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus,
mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et
dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt
ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada.
Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksumäärasid, mida aruandekuupäeval
kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele
perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad.
Ettevõtte tulumaksu kehtiv maksumäär Eestis on 20% (tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80
netoväljamaksest). Alates 2019. aastast rakendub regulaarselt makstavale dividendile madalam
maksumäär 14% (14/86 netoväljamaksest). Madalamat maksumäära saab igal kalendriaastal rakendada
dividendide ja muude kasumieraldiste väljamaksetele ulatuses, mis ei ületa viimase kolme kalendriaasta
keskmist väljamakstud maksustatud dividendide ja muude kasumieraldiste summat ning maksustatud
omakapitali väljamakseid.
Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendina väljamaksmisel ning
edasilükkunud tulumaksukohustis on esitatud aastaaruande lisades.
Leedus on ettevõtte kasum tulumaksuga maksustatav. Tulumaksumäär on Leedus 15% maksustatavast
tulust. Maksustatava tulu tuvastamiseks korrigeeritakse maksude-eelset kasumit kohalike
tulumaksuseaduste poolt ajutiselt või püsivalt lubatud tulu- ja kulutäiendustega. Leedu tütarettevõtjate
puhul kajastatakse edasilükkunud tulumaksuvarad ja –kohustused kõigi ajutiste erinevuste kohta, mis
esinevad varade ja kohustuste raamatupidamisliku jääkväärtuse ja maksustamisväärtuste vahel.
Edasilükkunud tulumaks on arvestatud aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade ja kehtivate seaduste
alusel, mida eeldatakse kehtivat siis, kui edasilükkunud tulumaksu vara või kohustus realiseeruvad.
Edasilükkunud tulumaksuvara esitatakse finantsseisundi aruandes vaid juhul, kui on tõenäoline, et see
realiseerub läbi maksustatava kasumi tekke tulevikus.
Konsolideeritud kasumiaruandes on kajastatud Leedus asuva tütarettevõtte UAB Omniva LT arvestatud
edasilükkunud tulumaksukulu.
Tulude arvestus
Kontsern kajastab müügitulu siis, kui toimingukohustus on täidetud (või toimingukohustuse täitmise ajal),
st siis, kui „kontroll“ toimingukohustuse aluseks oleva kauba või teenuse üle läheb üle kliendile.
Kontsern järgib müügitulu kajastamisel 5-sammulist meetodit:
1. Samm: tee kindlaks kliendileping(ud)
2. Samm: tee kindlaks toimingukohustused
3. Samm: määra kindlaks tehinguhind
4. Samm: jaota tehinguhind lepingus sätestatud toimingukohustuste vahel
5. Samm: kajasta tulu, kui toimingukohustused on täidetud (või toimingukohustuse täitmise ajal).
31
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Tulu arvestatakse ilma käibemaksuta. Kontsernisisesed tehingud elimineeritakse. Tulu tekkimise ajahetk on
üldjuhul aja jooksul st osutatud teenuste müügist saab klient hüvesid ettevõttega üheaegselt ja ettevõtte
toiminguga samal ajal. Tulu teenuste osutamisest kajastatakse teenuse osutamise momendil, või juhul kui
teenuse osutamine kestab pikema perioodi vältel, siis lähtudes teenuse valmidusastmest
aruandekuupäeval. Kauba müügitulu kajastatakse siis, kui kaup antakse kliendile üle st tulu tekib kindlal
ajahetkel.
Postimaksevahendiks on postmark. Postmargi müümisel kajastatakse see kaubamüügina selle perioodi
kasumiaruandes, mil postmark müüdi ning ostetud markidega universaalse postiteenuse (UPT) eest
tasumisel võetakse see kaubamüügi alt välja ning kajastatakse kirisaadetise edastamise tuluna.
Maksete vahendamine
Kontsern osutab maksete vahendamise teenuseid, mille hulka kuuluvad näiteks rahakaardi, pensionide ja
toetuste väljamaksmise ning perioodiliste väljaannete edastamise teenus. Maksete vastuvõtmisest
kajastatakse tuluna ainult teenustasu. Vastuvõetud maksete osas tekib kohustis maksesaajale (Lisa 13).
Tulu rahakaardi teenuse osutamisest kajastatakse rahakaardi vastuvõtmisel. Samas tekib ka kohustis
rahakaardi summa väljamaksmise osas (Lisa 13).
Tulud pensionirahade ja toetuste väljamaksmisest kajastatakse pensionite ja toetuste väljamaksmisel või
Sotsiaalkindlustusametile esitatud arve alusel.
Perioodiliste väljaannete tellimuste vastuvõtu tulud kajastatakse tellimuse vastuvõtu kuul ja perioodiliste
väljaannete edastamise tulud kajastatakse edastamise momendil.
Konsignatsioonikauba müügitulu kajastatakse netomeetodil. Kontsern täidab konsignatsioonikauba
müügitehingutes agendi funktsiooni.
Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik
usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades sisemist intressimäära. Dividenditulu
kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks.
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil tekivad kulud, mille kompenseerimiseks
sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude
eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal
sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus,
et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub.
Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustisi kajastatakse aruandes eraldiste või tingimuslike
kohustistena.
Varade sihtfinantseerimisel võetakse sihtfinantseerimisega soetatud vara finantsseisundi aruandes arvele
tema soetusmaksumuses. Varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse
finantsseisundi aruandes kohustisena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara
amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.
Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest proportsionaalselt sellega
seonduvate kuludega. Kasumiaruandes kajastatakse sihtfinantseerimist brutomeetodil.
Kohustuslik reservkapital
Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Igal majandusaastal
tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10
aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks.
Reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid.
Aruandekuupäeva järgsed sündmused
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis
ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või
varasematel perioodidel toimunud tehingutega.
Aruandekuupäeva järgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid
mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaruandes
avalikustatud.
32
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud
Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele nõuab aastaaruande koostamine teatud
juhtkonnapoolsete otsuste tegemist ja hinnangute andmist, mis avaldavad mõju finantsaruannetes
kajastatud summadele. Samuti tehakse juhtkonnapoolseid otsuseid ja antakse hinnanguid kontserni
raamatupidamise arvestuspõhimõtete ja hindamisaluste rakendamisel. Kuigi nimetatud hinnangud on
tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega.
Juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud ning need põhinevad ajaloolisel
kogemusel ning muudel faktoritel, mille hulgas on ka tulevaste perioodide sündmuste eeldused, mida
peetakse põhjendatuks olemasolevate tingimuste juures.
Valdkonnad, mis on nõudnud olulisi juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid ning millel on mõju
finantsaruannetes kajastatud summadele on: põhivara kasulike eluigade määramine (Lisa 9), materiaalse
ja immateriaalse põhivara (sh firmaväärtuse) kaetava väärtuse hindamine, varude neto
realiseerimisväärtuse hindamine (Lisa 5), prognooskanded rahvusvaheliste postiorganisatsioonide nõuete
ja kohustiste osas, rendilepingute kajastamine ning hinnangud tingimuslike kohustiste osas. Muudatusi
juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi kasumiaruandes.
Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheline arveldamine
Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vahel toimub saadetiste edastamine. Esialgsete mahtude ja
lepingutest tulenevate hindade alusel tehakse prognooskanded, mida kajastatakse viitnõuetena/ viitvõlana.
Seejärel toimub võrdlus ja kinnitamine teiste osapooltega. Kinnitatud andmete põhjal tehakse
korrigeerimised viitnõuete ja -kohustiste osas ning toimub rahaline arveldamine. Kuna hindade ja mahtude
võrdlus teiste postiorganisatsioonidega toimub teatud juhtudel aruandeperioodile järgnevatel perioodidel,
siis kasutab juhtkond rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheliste nõuete ja kohustiste kajastamisel
eelnevat kogemust ja üldist Ülemaailmse Postiliidu poolt edastatud informatsiooni esialgsete mahtude ja
hindade osas. (Lisa 2)
31.12.2021 31.12.2020
Nõuded kokku 35 955 34 362
Prognoos 10 239 11 872
Tegelik 25 716 22 489
Kohustised kokku 42 582 53 418
Prognoos 25 391 35 518
Tegelik 17 191 17 900
Prognoos ja tegelik sisaldab nii lühiajalisi-, kui pikaajalisi nõudeid ja kohustisi.
Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramine
Juhtkond on hinnanud materiaalse põhivara kasulikke eluigasid, võttes arvesse äritegevuse tingimusi ja
mahte, ajaloolist kogemust nimetatud valdkonnas ning tulevikuperspektiive. Juhtkonna hinnangul on
hoonete ja rajatiste ning nende komponentide elueaks 8–100 aastat olenevalt nende konstruktsioonist ja
kasutusotstarbest. Masinate ja seadmete ning muu inventari elueaks on keskmiselt 5–10 aastat. Seisuga
31.12.2021 oli kontsernil materiaalset põhivara jääkmaksumuses 39 264 tuhat eurot (31.12.2020: 38
796 tuhat eurot), aruandeperioodi amortisatsioonikulu oli 5 091 tuhat eurot (2020. aastal 5 987 tuhat
eurot) (Lisa 9). Kui amortisatsioonimäärad muutuksid 10% võrra, muutuks aastane amortisatsioonikulu
509 tuhande euro võrra (2020. aastal 599 tuhande euro võrra).
Materiaalse ja immateriaalse põhivara (sh firmaväärtus) kaetava väärtuse hindamine
Kontsernis on vastavalt vajadusele läbi viidud materiaalse- ja immateriaalse (sh firmaväärtuse) põhivara
kaetava väärtuse teste. Põhivara kaetava väärtuse testimisel rakendatakse mitmeid juhtkonna hinnanguid
varade kasutamisest ja müügist tulenevate ning varade hoolduseks ja remondiks vajalike rahavoogude,
inflatsiooni- ja kasvumäärade kohta. Hinnangute andmisel võetakse aluseks prognoosid üldise
majanduskeskkonna ja müügihinna kohta. Kui olukord tulevikus muutub, võib see põhjustada täiendavate
allahindluste tegemist või varem tehtud allahindluste osalist või täielikku tühistamist.
Firmaväärtus jagatakse raha teenivatele üksustele ning viiakse iga aruandeperioodi lõpul läbi raha teeniva
üksuse väärtuse test. Firmaväärtus hinnatakse alla tema kaetavale väärtusele juhul, kui see on väiksem
raamatupidamislikust jääkmaksumusest (Lisa 9). Seisuga 31.12.2021 on juhtkond läbi viinud kaetava
33
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
väärtuse testi firmaväärtusele ning lõpetamata immateriaalsele põhivarale. Koostatud on tuleviku
oodatavad rahavood, mis firmaväärtuse puhul tuginevad turu trendidel ja AS-i Eesti Post 2022–2026
äriplaanil ning lõpetamata immateriaalse põhivara puhul pakiäri valdkonna äriplaanil 2022–2024. Tuleviku
rahavood on diskonteeritud kasutades eeldatavat kapitali hinda (WACC) (Lisa 9).
Varude neto realiseerimisväärtuse hindamine
Varude hindamisel kasutab juhtkond parimaid teadmisi, arvestades eelnevat kogemust, üldist
taustinformatsiooni ja tulevikusündmuste võimalikke eeldusi ja tingimusi. Varude väärtuse languse
määramisel arvestatakse nii müügipotentsiaali kui ka müügiks ostetud kaupade neto realiseerimisväärtust
(Lisa 5).
Rendilepingute kajastamine
Kontsern rendib erinevaid hooneid ja pindasid. Rendilepingud on enamasti sõlmitud tähtajatuks ning
sisaldavad reeglina ka pikendamise ja katkestamise õigusi. Renditingimused räägitakse läbi individuaalsel
baasil ning võivad sisaldada erinevaid tingimusi.
Rendiperioodi määramisel on lähtutud IFRS 16 juhenditest ning kontserni strateegiast. Rendilepingu
pikkuse määramisel hindab juhtkond pikendamis- ja katkestamisoptsioonide realiseerimise tõenäosust,
võttes arvesse kõiki teadaolevaid asjaolusid, mis tekitavad majandusliku stiimuli optsioonide kasutamiseks.
Juhtkond vaatab oma hinnangud seoses pikendamis- ja katkestamisoptsioonidega üle, kui juhtkonna
otsusel on toimunud oluline sündmus, mis mõjutab tema algset hinnangut optsioonide kasutamise
tõenäosuse osas või kui on muutunud rendilepingu katkestamatu periood.
Lisandunud lepingute rendimaksed on diskonteeritud kasutades alternatiivset laenuintressimäära, milleks
oli keskmiselt 1,06%. Kontsern on kasutanud standardi poolt lubatud lihtsustust kasutada sama
diskontomäära rendilepingute portfellile, mille lepingutel on piisavalt sarnased tingimused. Samuti on
kontsern kasutanud järgmisi lihtsustusi:
• rendilepingud järelejäänud rendiperioodiga kuni 12 kuud või väikese väärtusega vara kajastatakse
alates 01.01.2019 lühiajaliste rendilepingutena;
• renditava vara rendilepingu sõlmimisega seotud otsekulud on välja jäetud rakendamise kuupäeval;
• rendiperioodi määramisel lähtutakse lepingus olevatest võimalustest rendilepingut pikendada või
lõpetada.
Aruandekuupäeva seisuga on kasutusõiguse vara jääkmaksumuses 7 819 tuhat eurot ning rendikohustisi 8
304 tuhat eurot.
Universaalse postiteenuse ebamõistlike kulude finantseerimine ja kajastamine
Emaettevõte esitab Konkurentsiametile partiiteenuste deklaratsioonid ning universaalsete ebamõistlike
kulude hüvitamise taotlused. Konkurentsiameti otsusest lähtuvalt määratakse emaettevõttele
kompensatsioon teenuse katteks. Deklaratsioonide alusel enammakstud summad kajastatakse tulevaste
perioodide ettemaksuna. Kui esitatud taotluse alusel tekib õigus enammakstud summad Konkurentsiametilt
tagasi küsida, kajastatakse summad finantsseisundi aruandes nõudena. Nõue kajastatakse summani, mis
juhtkonna hinnangul on tõenäoline tagasi saada, eeldusel, et Konkurentsiamet ei ole kontserni poolset
taotlust raamatupidamise aastaaruande kinnitamiseks aktsepteerinud (Lisa 4).
Tulude arvestus
Postmarkide müümise hetkel ei ole täpselt teada, millal postmargid kirjateenuse ostja poolt realiseeritakse
ja kontsernil tekib kohustus osutada postiteenust. Juhtkonna hinnangul on markide müügiga seotud tulud
ja teenuse osutamisega seotud kulud (markide realiseerimine) olulises osas samas aruandeperioodis.
Aruandeaasta tulu margimüügist oli 2 456 tuhat eurot (2020. aastal 2 618 tuhat eurot).
Edasilükkunud tulumaksu kohustise kajastamine investeeringutelt Eesti sidusettevõttesse ning Eesti ja
Läti tütarettevõttesse
Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus
aruandeaasta kasumit maksustatakse. Samuti tekib kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis
investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja sidusettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab
kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas
tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide
maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud.
Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse
investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte hindab, et dividend
34
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava
dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt
vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada.
Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksumäärasid, mida aruandekuupäeval
kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele
perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad.
Kontsern mõõdab selliseid tulumaksukohustusi vastavalt IAS 12.46 maksumääraga, mis rakendub
eelnimetatud investeeringute suhtes eksisteerivatele maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil
need eeldatavalt tühistuvad, lähtudes aruandekuupäeval kehtivatest maksumääradest.
Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks kogu vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena, on
avalikustatud aastaaruande lisas 14. Maksustavad ajutised erinevused, mille suhtes on edasilükkunud
tulumaksukohustust kajastatud, on avalikustatud lisas 23.
35
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Lisa 2 Finantsinstrumendid
Nõuded, sh nõuded ostjate vastu, on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses (miinus võimalikud
väärtuse langusest tulenevad allahindlused) kasutades efektiivse intressimäära meetodit.
Võlad tarnijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustised ning saadud laenud on kajastatud korrigeeritud
soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit.
tuhandetes eurodes
Lisa 31.12.2021 31.12.2020
Finantsvarad
Raha 3 29 534 26 742
Nõuded ostjate vastu 4 12 318 13 199
Nõuded teiste välisriikide postiorganisatsioonide vastu 4,8 35 955 34 362
Muud nõuded 4 602 505
Finantsvarad kokku 78 409 74 808
Lisa 31.12.2021 31.12.2020
Finantskohustised
Võlad tarnijatele 13 9 977 8 319
Kohustised teistele postiorganisatsioonidele 13 42 582 53 418
Viitvõlad ja muud kohustised 13 3 538 2 454
Võlakohustised 12 25 062 24 007
Finantskohustised kokku 81 159 88 198
Lisa 3 Raha
tuhandetes eurodes
31.12.2021 31.12.2020
Sularaha 1 641 1 912
Pangakontod 27 797 24 637
Raha teel 96 193
Raha kokku (Lisa 2) 29 534 26 742
Keskmine intressimäär 0% 0%
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded
tuhandetes eurodes
31.12.2021 31.12.2020
Ostjate tasumata nõuded 11 034 10 018
Nõue sidusettevõtja vastu 1 452 3 134
Nõue Konkurentsiameti vastu 0 213
Nõuete allahindlus -23 -26
Eeldatav krediidikahjum -145 -139
Nõuded ostjate vastu kokku (Lisa 2) 12 318 13 199
Muud nõuded 31.12.2021 31.12.2020
Nõuded välisriikide postiorganisatsioonide vastu lõppmaksete osas
(Lisa 2) 32 912 31 249
sh prognoos 7 196 8 760
tegelik 25 716 22 489
Muud lühiajalised nõuded (Lisa 2) 602 505
Maksude ettemaksed 343 105
Ettemaksed kaupade ja teenuste eest 753 658
Muud nõuded kokku 34 610 32 517
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku 46 928 45 716
36
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, järg
Välisriikide postiorganisatsioonide prognoosnõuete muutus
tuhandetes eurodes
2021 2020
Prognoosnõuded perioodi algul 11 872 13 766
Lisandunud nõuded 7 768 7 196
Tegelikuks nõudeks kantud prognoosnõuded -9 401 -9 089
Prognoosnõuded perioodi lõpus 10 239 11 872
Lisa 5 Varud
tuhandetes eurodes
31.12.2021 31.12.2020
Tooraine ja materjal 543 563
Lõpetamata toodang 0 7
Valmistoodang 65 67
Müügiks ostetud kaubad 375 383
Varud kokku 983 1 020
2021. aastal nagu ka 2020. aastal ei tekkinud vajadust müügiks ostetud kaupade allahindluseks. Varude
suurenemine on seotud sorteerimisliini varuosade soetusega. Seisuga 31.12.2021 oli kontsernis teiste
osapoolte varusid vastutaval hoiul 291 tuhande euro (31.12.2020 seisuga 338 tuhande euro) väärtuses.
Lisa 6 Tütarettevõtted
Seisuga 31.12.2021 omas kontsern järgmisi tütarettevõtjaid: UAB Omniva LT, SIA Omniva, AS
Maksekeskus, OÜ Omniva ning OÜ Finbite.
Tütarettevõtja Asukoha- Ema- Kontsernile Mitte- Kontsernile Tegevusalad
nimi maa ettevõtjale kuuluvad kontrollivale kuuluvad
kuuluvad lihtaktsiad osale kuuluvad eelisaktsiad
lihtaktsiad (%) lihtaktsiad (%)
(%) (%)
AS Maksekeskus Eesti 55,6 55,6 44,4 - makselahenduse teenus
OÜ Omniva Eesti 100,0 100,0 - - -
OÜ Finbite Eesti 100,0 100,0 - - informatsioonilogistika
UAB Omniva LT Leedu 100,0 100,0 - - logistikateenused
SIA Omniva Läti 100,0 100,0 - - logistikateenused
Kõik tütarettevõtjad kuuluvad konsolideerimisele. Hääleõiguste osakaal emaettevõtjale kuuluvates
tütarettevõtjates ei erine lihtaktsiate osakaalust. Emaettevõtja ei oma eelisaktsiaid. Mittekontrollitava
osaluse raamatupidamislik maksumus seisuga 31. detsember 2021 on 2 096 tuhat eurot (31. detsember
2020 oli 1 388 tuhat eurot).
13. oktoobril 2020. aastal asutati tütarettevõte OÜ Finbite eesmärgiga eraldada infoäriteenus
emaettevõttest. Tütarettevõte kuulub 100% emaettevõttele.
AS Eesti Post on kasutusele võtnud ühtse kaubamärgi Omniva. 2021. aastal nagu ka 2020. aastal
äritegevust tütarettevõttes OÜ Omniva ei toimunud.
37
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Lisa 7 Investeeringud sidusettevõttesse
tuhandetes eurodes
AS-i Eesti Post poolt tehtud investeeringud sidusettevõtjasse (Lisa 24):
Osalus (%)
Sidusettevõtja nimi Asukohamaa Kajastamise meetod
31.12.21 31.12.20
Post11 OÜ Eesti 30,0% 30,0% kapitaliosaluse meetod
18. septembril 2015 asutati ühisfirma Hiina suurima erakapitalil põhineva kullerfirmaga S.F. Express, et
vahendada kiiremini ja tõhusamalt kaupu Hiina ja Euroopa vahel. Sidusettevõte nimega Post11 on
registreeritud Eestis. AS-ile Eesti Post kuulub ettevõttest 30%.
Eesmärk on ärimudelit laiendada üle kogu maailma ning edastada saadetisi erinevate riikide vahel ning
laieneda uute lahendustega e-kaubanduse väärtusahelas.
2021. aastal sidusettevõtte kontsernile kuuluv kapitaliosaluse meetodil kajastatud kahjum oli 556 tuhat
eurot (2020. aastal kasum 41 tuhat eurot).
Lisa 8 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed
tuhandetes eurodes
31.12.2021 31.12.2020
Pikaajalised nõuded välisriikide postiorganisatsioonide vastu
lõppmaksete osas (Lisa 2) 3 043 3 113
sh prognoos 3 043 3 113
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja rendi ettemaks 662 401
Edasilükkunud tulumaksu nõue (Lisa 23) 1 139
Pikaajalised nõuded ja ettemaksed kokku 3 706 3 653
sh tähtajaga 1–5 aasta jooksul 3 706 3 653
Lisa 9 Põhivara
Materiaalne põhivara
tuhandetes eurodes
Muu Lõpetamata
Masinad ja materiaalne ehitised ja
Maa Ehitised seadmed põhivara ettemaksed Kokku
Soetusmaksumus
31.12.2019 1 713 28 657 40 915 1 264 1 035 73 584
Akumuleerunud kulum
31.12.2019 0 -12 799 -17 208 -723 0 -30 730
Jääkmaksumus
31.12.2019 1 713 15 859 23 707 541 1 035 42 855
Soetamine 0 338 1 845 192 298 2 673
Ümberklassifitseerimine 0 0 0 0 -323 -323
Müük jääkmaksumuses -16 -420 -135 0 0 -571
Maha kandmine
jääkmaksumuses 0 -7 -12 0 0 -19
Arvestatud kulum 0 -835 -4 928 -212 0 -5 975
Soetusmaksumus
31.12.2020 1 697 27 513 40 196 1 434 1 103 71 944
Akumuleerunud kulum
31.12.2020 0 -12 578 -19 819 -913 0 -33 310
Jääkmaksumus
31.12.2020 1 697 14 935 20 377 521 1 103 38 634
Soetamine 0 107 3 874 241 3 825 8 047
Müük jääkmaksumuses -1 -18 -18 0 0 -38
Ümberklassifitseerimine 0 0 0 0 -2 161 -2 161
38
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Lisa 9 Põhivara, järg
Maha kandmine
jääkmaksumuses 0 0 -130 -5 0 -135
Arvestatud kulum 0 -764 -4 127 -199 0 -5 091
Soetusmaksumus
31.12.2021 1 696 27 385 43 270 1 498 2 767 76 616
Akumuleerunud kulum
31.12.2021 0 -13 124 -23 288 -939 0 -37 352
Jääkmaksumus
31.12.2021 1 696 14 260 19 982 559 2 767 39 264
2021. aastal müüdud materiaalse põhivara soetusmaksumus oli 449 tuhat eurot (2020. aastal 1 987 tuhat
eurot), akumuleerunud kulum 411 tuhat eurot (2020. aastal 1 416 tuhat eurot) ja müügihind 148 tuhat
eurot (2020. aastal 1 077 tuhat eurot).
2021. aastal maha kantud materiaalse põhivara soetusmaksumus oli 772 tuhat eurot (2020. aastal
709 tuhat eurot) ja akumuleerunud kulum 638 tuhat eurot (2020. aastal 690 tuhat eurot).
Aruandeperioodil varade allahindlusi ei teostatud. (2019. aastal 0 eurot).
31.12.2021 seisuga oli kontsernil nulli amortiseerunud materiaalset põhivara kasutuses soetus-
maksumuses 16 525 tuhat eurot (31.12.2020 seisuga 15 189 tuhat eurot).
Immateriaalne põhivara
tuhandetes eurodes
Muu Ettemaksed
Firma- Kliendi immateriaalne immateriaalse
väärtus nimekirjad põhivara põhivara eest Kokku
Soetusmaksumus
31.12.2019 1 260 395 21 667 1 326 24 648
Akumuleerunud kulum
31.12.2019 0 -277 -6 399 0 -6 676
Jääkmaksumus
31.12.2019 1 260 118 15 268 1 326 17 972
Soetamine 0 0 3 774 37 3 811
Ümberklassifitseerimine 0 0 0 -234 -234
Maha kandmine
jääkmaksumuses -93 0 -383 0 -476
Kasutuskõlbmatu vara
mahakandmine 0 0 -1 094 0 -1 094
Arvestatud kulum 0 -40 -3 533 0 -3 573
Soetusmaksumus
31.12.2020 1 168 395 23 398 1 004 25 965
Akumuleerunud kulum
31.12.2020 0 -317 -9 599 0 -9 916
Jääkmaksumus
31.12.2020 1 168 78 13 798 1 004 16 047
Soetamine 0 0 2 958 112 3 071
Ümberklassifitseerimine 0 0 0 -978 -978
Maha kandmine
jääkmaksumuses 0 0 -42 0 -42
Kasutuskõlbmatu vara
mahakandmine 0 0 0 0 0
Arvestatud kulum 0 -40 -5 624 0 -5 664
Soetusmaksumus
31.12.2021 1 168 395 26 214 139 27 916
Akumuleerunud kulum
31.12.2021 0 -357 -15 124 0 -15 481
Jääkmaksumus
31.12.2021 1 168 38 11 090 139 12 435
39
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Lisa 9 Põhivara, järg
31.12.2021 seisuga oli kontsernil nulli amortiseerunud immateriaalset põhivara kasutuses soetus-
maksumuses 3 983 tuhat eurot (31.12.2020 seisuga 2 556 tuhat eurot). 2021. aastal maha kantud
immateriaalse põhivara soetusmaksumus oli 141 tuhat eurot (2020. aastal 862 tuhat eurot) ja
akumuleerunud kulum 99 tuhat eurot (2020. aastal 387 tuhat eurot).
Aruandeperioodil teostati immateriaalsete põhivarade kasuliku eluea inventuur, mille tulemusena liigitati
immateriaalsed varad põhisüsteemidega seotud varadeks ning tugi- ja liidessüsteemidega seotud varadeks.
Selle tulemusena ühtlustati vastavalt kasulik eluiga, mille tulemusena suurenes 2021 aasta
amortisatsioonikulu summas 1 649 tuhat eurot . Tegevuse eesmärgiks oli viia varade ja projektide seis
vastavusse ettevõtte vajaduste ja tegevustega.
Immateriaalse põhivara soetamise summa on seotud uue põlvkonna logistikainfosüsteemi arenduste
kasutusele võtuga.
Firmaväärtus summas 1 091 tuhat eurot on allokeeritud UAB-le Omniva LT. UAB Omniva LT omandamisega
seotud firmaväärtuse osas viidi seisuga 31.12.2021 läbi vara kaetava väärtuse test. Testitavate varade
raamatupidamislik jääkväärtus oli 2 899 tuhat eurot (31.12.2020 seisuga 4 733 tuhat eurot), mis koosnes
UAB Omniva LT firmaväärtusest, UAB Omniva LT kliendinimekirjade raamatupidamislikust jääkväärtusest
ning teistest Leedu äriga seotud materiaalsete- ja immateriaalsete põhivarade jääkväärtustest ning
netokäibekapitali muutusest. Nimetatud varade jääkväärtust võrreldi nende varade kasutusväärtusega,
kasutades diskonteeritud rahavoo meetodit.
Vara kaetava väärtuse test sisaldas pakiautomaadi- ja kullerteenustega seotud rahavooge. Rahavoo
prognoos põhineb viimasel UAB Omniva LT äriplaanil ja juhtkonna hinnangul.
Tuleviku rahavood on diskonteeritud kasutades eeldatavat kapitali hinda (WACC), milleks on 6,9% (2020.
aastal 9,6%). Prognoosiperiood oli 2022–2026 (5 aastat), tulenevalt ettevõtte teenuste äriplaanist. 2020.
aasta lõpus tehtud vara kaetava väärtuse testimisel kasutati prognoosiperioodiks aastaid 2021–2025
(5 aastat). UAB Omniva LT tulude kasv on plaanitavalt kiirem aastail 2022-2023 (kokku viiel aastal
keskmiselt 12% aastas).
Käibe kasvu prognoosimisel on arvesse võetud koroonakriisist tingitud mahtude suurenemist, e-
kaubanduse kiiret arengut ning ettevõtte plaane soovitud turuosa saavutamiseks Leedus. Kullerteenuse
käive on pigem stabiilne ja kasvab aastas vaid üldise hinnatõusu võrra. Plaanitud pakiautomaatide võrgu
laienemise ja pakiautomaatide käibe kasvuga kaasneb põhiliselt pakiautomaadi võrgustikuga seotud
otsekulude kasv. Personali- ja transpordikulud kasvavad koos mahtudega, mida lisaks mõjutab uue
sorteerimisliini kasutuselevõtt, mis vähendab käsisorteerimise kulusid. Perioodil 2022-2026 on planeeritud
käibe kasvuga koos ka personali, transpordi ja varadega seotud kulude kasv.
UAB-le Omniva LT vara väärtuse testide tulemusena varade väärtuse langust aruandekuupäeval ega ka
võrdlusperioodil ei ole tuvastatud. Vara kaetav väärtus oli tundlik eelkõige äritulude vähenemisele ning
kapitali hinna tõusule. Samas äritulude vähenemine ega kapitali hinna tõus ei tekita vajadust varade
kaetava väärtuse alahindamiseks.
Immateriaalsesse põhivarasse investeeriti 2021. aastal kokku 2 093 tuhat eurot, millest enamuse
moodustasid investeeringud tarkvarasse.
Seisuga 31.12.2021 viidi kontsernis läbi lõpetamata immateriaalse põhivara kaetava väärtuse test.
Kontserni testitavate ettemaksete all kajastatavate immateriaalsete varade raamatupidamislik jääkväärtus
oli 223 tuhat eurot (31.12.2020 seisuga 1 063 tuhat eurot), mis enamuses koosneb arendamisjärgus oleva
uue logistikainfosüsteemi raamatupidamislikust jääkväärtusest. Varade jääkväärtust võrreldi nende varade
kasutusväärtusega, kasutades diskonteeritud rahavoo meetodit.
Tuleviku rahavood on diskonteeritud kasutades eeldatavat kapitali hinda (WACC), milleks on 6,9%.
Prognoosiperiood oli 2022–2024 (3 aastat).
Prognooside kohaselt saavutatakse tänu arendustele efektiivsus, mis mõjutab positiivselt äri kasumit.
Lisanduv kasum tekib ning kasvab aktiivsel arenduse perioodil, mis toimub veel ka 2022. aastal. Vahetult
peale infosüsteemi arenduste valmimist on efektiivusus saavutatud ning kasum püsib kaks aastat
stabiilsena.
40
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Lisa 9 Põhivara, järg
Kasumi kasvu prognoosimisel on võetud arvesse nii tulude kasv, mis saavutatakse tänu e-kaubanduse
kiirele arengule kui kasumlikkuse kasv.
Kontserni immateriaalse vara väärtuse testide tulemusena varade väärtuse langust aruandekuupäeval ega
ka võrdlusperioodil ei ole tuvastatud.
Kasutusõiguse vara
tuhandetes eurodes
Masinad ja
Ehitised Rajatised seadmed Kokku
Soetusmaksumus 31.12.2019 2 342 22 110 2 474
Akumuleerunud kulum 31.12.2019 -649 -5 -89 -743
Jääkmaksumus 31.12.2019 1 693 17 21 1 731
Uute rentide lisandumine 667 0 154 821
Maha kandmine jääkmaksumuses -98 -3 0 -101
Arvestatud kulum -670 -5 -13 -688
Soetusmaksumus 31.12.2020 2 801 19 264 3 084
Akumuleeritud kulum 31.12.2020 -1 210 -10 -102 -1 322
Jääkmaksumus 31.12.2020 1 591 9 162 1 762
Uute rentide lisandumine 2 649 5 4 891 7 545
Maha kandmine jääkmaksumuses -24 -3 0 -27
Allahindlus -23 0 0 -23
Arvestatud kulum -1 110 -4 -327 -1 441
Soetusmaksumus 31.12.2021 5 206 15 5 155 10 376
Akumuleeritud kulum 31.12.2021 -2 123 -5 -429 -2 557
Jääkmaksumus 31.12.2021 3 083 10 4 726 7 819
Lisa 10 Rendikohustis
tuhandetes eurodes
31.12.2021 31.12.2020
Rendimaksete miinimumsumma 8 412 4 700
sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 2 790 1 477
1–5 aasta jooksul 5 622 3 213
üle 5 aasta 0 10
Tulevaste perioodide intressikulu -108 -98
Rendimaksete nüüdisväärtus 8 304 4 603
Rendimaksete nüüdisväärtus 8 304 4 603
sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 2 736 1 445
1–5 aasta jooksul 5 568 3 147
üle 5 aasta 0 10
Keskmine intressimäär 1,1% 0,6%
Kontsern rendib hooneid postkontoritele, kontori- ja laopindadeks ning pindasid pakiautomaatidele.
Masinate ja seadmete põhivara grupis on rendile võetud pakiautomaadid ja transpordivahendeid. Info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia põhivara grupis on rendile võetud all-flash kettamassiivid. 2021 aasta
rentidega seotud raha väljamaksed olid summas 4 194 tuhat eurot (2020. aastal 1 542 tuhat eurot).
41
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Lisa 11 Lühiajalise- ja väheväärtusliku vara rent
tuhandetes eurodes
AS Eesti Post rendib lühiajalise rendi tingimustel välja järgmisi varasid:
Maa ja ehitised 31.12.2021 31.12.2020
Soetusmaksumus 805 1 402
Akumuleerunud kulum -416 -759
Jääkmaksumus 389 643
Aasta kulum -26 -31
Antud rendile
31.12.2021 31.12.2020
Järgmiste perioodide renditulu mittekatkestatavatest rendilepingutest 164 234
sh järgmise 12 kuu jooksul 164 234
Saadud rendi ettemaks 7 7
sh järgmise 12 kuu eest 7 7
2021 2020
Aruandeperioodi renditulu 193 327
Kontsern rendib lühiajalise rendi tingimustel välja hooneid. Materiaalse põhivara objektide puhul, mida
osaliselt kasutatakse kontserni poolt ning osaliselt on välja renditud lühiajalise rendi tingimustel, on
soetusmaksumuse, akumuleerunud kulumi ja aruandeperioodi kulumi esitamisel arvestatud väljarenditud
pindade proportsiooni. Hooned on osaliselt kontserni kasutuses ja osaliselt välja renditud, kuid
väljarenditavat osa ei ole võimalik iseseisvalt võõrandada. Toodud andmed sisaldavad materiaalse põhivara
renditulu.
Võetud rendile
31.12.2021 31.12.2020
Järgmiste perioodide rendimaksed lühiajalistest ja väheväärtusliku vara
rendilepingutest 12 857 8 018
sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 2 718 2 372
1–5 aasta jooksul 10 130 5 623
Üle 5 aasta 9 23
2021 2020
Aruandeperioodi rendikulu (Lisa 19) 5 523 4 047
Lühiajalisi rente ja väheväärtusliku vara rente kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt
kasumiaruandes kuluna. Lühiajaliste rentidena kajastatakse lepinguid, mille rendiperiood on kuni 12 kuud
või vähem, puudub vara väljaostu võimalus ning väikese alusvara väärtusega rendid. Kontserni poolt on
kasutusrendi tingimustel renditud tootmispinnad, infotehnoloogiline riistvara, andmeside ja muud seadmed
ning inventar.
42
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Lisa 12 Intressikandvad võlakohustised
tuhandetes eurodes
31.12.2021 31.12.2020
Pikaajaliste laenukohustiste tagasimaksed järgmisel perioodil 2 646 2 646
Pikaajaliste rendikohustiste tagasimaksed järgmisel
perioodil (Lisa 10) 2 736 1 445
Lühiajalised laenukohustised kokku 5 382 4 091
Pikaajalised võlakohustised
Pikaajalised laenud 14 112 16 758
Pikaajalised rendikohustised (Lisa 10) 5 568 3 158
Pikaajalised võlakohustised kokku 19 680 19 916
Võlakohustised kokku 25 062 24 007
sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 5 382 4 091
1-5 aasta jooksul 19 680 19 905
üle 5 aasta 0 10
31.12.2021 31.12.2020
Keskmised intressimäärad
Pangalaenud 1,3% 1,3%
Rendikohustised 1,1% 0,7%
2021 2020
Algsaldo 24 007 22 947
Võetud pangalaenud 0 7 000
Laenude tagasimaksed -2 646 -2 632
Võetud arvelduskrediiti 0 1 165
Arvelduskrediidi tagasimaksed 0 -3 688
Rendikohustise suurenemine 7 895 757
Rendikohustise maksed -4 194 -1 542
Lõppsaldo 25 062 24 007
Pangalaenud on fikseeritud eurodes. Pangalaenude tagasimakse tähtajad on 19.03.2023 ja 05.04.2023.
Intress on seotud 3-kuu ja 6-kuu EURIBOR-iga. Võetud laenude tagatiseks on kinnistu, aadressiga Rukki
tee 7 ja 9, Lehmja küla, Rae vald seatud hüpoteegiga summas 12 000 tuhat eurot, kinnistule aadressiga
Pallasti 28/28a ja 28b, Tallinn seatud hüpoteegiga summas 10 000 tuhat eurot ning kommertspant summas
15 000 tuhat eurot.
Osa rendilepingutest on fikseeritud intressimääraga, osa muutuva intressimääraga (seotud EURIBOR-iga).
Vastavalt lepingutele muudetakse intressimäära iga kuue kuu tagant (Lisa 25).
Laenulepingutel on vastavalt laenulepingute tingimustele laenusaaja kohustatud täitma teatud
finantssuhtarvude, nagu intressikandvate võlakohustuste suhet EBITDAsse (debt to EBITDA ratio; EBITDA
- puhaskasum enne finantstulusid ja -kulusid, ettevõtte tulumaksu ning materiaalse ning immateriaalse
põhivara väärtuse langust ja amortisatsioonikulusid), võlateenuste kattekordaja suhet (DSCR ehk
arvestusperioodi EBITDA jagatud arvestusperioodi jooksul tasumisele kuuluvate võlakohustustega) ning
omakapitali osakaalu. Seisuga 31.12.2021 ei tekkinud vastuolu laenulepingu eritingimustega ühegi laenu
osas.
Lisa 13 Lühi- ja pikaajalised võlad
tuhandetes eurodes
31.12.2021 31.12.2020
Ostjate ettemaksed 130 126
Võlad tarnijatele (Lisa 2) 9 977 8 319
Võlad töövõtjatele 7 606 5 691
Sotsiaalmaksu viitvõlg 705 660
Tulumaksu viitvõlg 298 259
43
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Lisa 13 Lühi- ja pikaajalised võlad, järg
Kohustised välisriikide postiorganisatsioonide ees lõppmaksete osas
(Lisa 2) 36 904 45 725
Muud lühiajalised võlad ja viitvõlad 76 78
Käibemaks 580 1 056
Üksikisiku tulumaks 727 539
Sotsiaalmaks 1 119 1 048
Muud maksuvõlad 554 158
Muud kohustised 3 462 2 376
Lühiajalised võlad ja ettemaksed kokku 62 137 66 037
Pikaajalised kohustised välisriikide postiorganisatsioonide ees
lõppmaksete osas (Lisa 2) 5 678 7 692
Edasilükkunud tulumaksu kohustus (Lisa 23) 1 015 690
Muud pikaajalised võlad kokku 6 694 8 383
sh tasuda 1–5 aasta jooksul 6 694 8 383
Lisa 14 Omakapital
31.12.2021 31.12.2020
Aktsiakapital (tuhandetes eurodes) 15 714 15 714
Aktsiate arv (tk) 1 571 412 1 571 412
Aktsiate nimiväärtus (eurodes) 10 10
Põhikirja kohaselt maksimaalselt lubatud lihtaktsiate arv (tk) 4 000 000 4 000 000
2021. aastal maksti dividende summas 2 393 tuhat eurot, millega kaasnes tulumaksukulu 274 tuhat eurot
(2020. aastal dividende ei makstud), Lisa 23.
Seisuga 31.12.2021 moodustas kontserni jaotamata kasum 27 683 tuhat eurot (31.12.2020: 17 015 tuhat
eurot). Dividendide väljamaksmisel omanikule kaasneb tulumaksukulu 20/80 netodividendidena
väljamakstavalt summalt ning alates 2019. aastast saab regulaarselt väljamakstavatele dividendidele
rakendada osaliselt soodsamat maksumäära 14/86.
Seega on aruandekuupäeva seisuga eksisteerinud jaotamata kasumist omanikule võimalik dividendidena
välja maksta 22 239 tuhat eurot, millega kaasneks dividendide tulumaks summas 5 444 tuhat eurot.
Seisuga 31.12.2020 eksisteerinud jaotamata kasumist oleks olnud dividendidena võimalik välja maksta 13
649 tuhat eurot, millega oleks kaasnenud tulumaks summas 3 366 tuhat eurot.
Lisa 15 Müügitulu
tuhandetes eurodes
Müügitulu jagunemine teenuste lõikes
2021 2020
Pakiteenused 78 486 64 532
Postiteenused 27 136 28 323
Digitaalsed teenused 8 998 7 300
Rahvusvahelised teenused 29 684 31 361
Kokku müügitulud 144 304 131 516
tuhandetes eurodes 2021 2020
Universaalne Universaalne
postiteenus Muud teenused postiteenus Muud teenused
Pakiteenused 13 053 65 433 12 538 51 994
Postiteenused 3 485 23 652 3 863 24 460
Digitaalsed teenused 0 8 998 0 7 300
Rahvusvahelised teenused 0 29 684 0 31 361
Müügitulud kokku 16 538 127 766 16 401 11 5115
44
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Lisa 15 Müügitulu, järg
Müügitulu jagunemine klientide asukoha lõikes
tuhandetes eurodes
2021 2020
Eesti 70 868 74 084
Taani 8 082 3 756
Hiina 23 184 20 023
Poola 265 260
Leedu 18 861 15 090
Suurbritannia 255 569
Läti 15 129 11 317
Rootsi 403 462
Muud riigid 7 258 5 955
Kokku müügitulud 144 304 131 516
Kontserni müügitulu kasv on seotud e-äri kasvu ja pakiautomaatide võrgu laienemisega.
Lisa 16 Saadud toetused
tuhandetes eurodes
Saadud toetused liikide lõikes
2021 2020
Perioodiliste väljaannete kojukande toetus 1 778 1 778
Universaalse postiteenuse ebamõistlike kulude hüvitamine 912 0
Taastuvenergia toetus 30 26
Palgatoetus 8 20
Muud 3 0
Kokku toetused 2 731 1 824
Eesti Vabariigi riigieelarvest saadi tegevuskulude sihtfinantseerimist maapiirkondades perioodiliste
väljaannete kojukande toetuseks. Nimetatud toetus vahendati kirjastustele. Konkurentsiametilt saadi
universaalse postiteenuse ebamõistlike kulude hüvitamise toetust. Eesti Töötukassalt saadi palgatoetust
ning Elering AS-lt taastuvenergia toetust.
Lisa 17 Muud äritulud
tuhandetes eurodes
2021 2020
Renditulu (Lisa 11) 193 327
Kasum põhivara müügist 110 506
Saadud trahvid, viivised 31 26
Saadetiste hüvitised 194 127
Lepingutest tulenevad kompensatsioonid 0 130
Saadud kommunaalmaksed 39 55
Tollivormistuse ja tarkvara kasutamise tulu 406 0
Eriprojekti tulu 516 813
Raamatupidamisteenus 59 59
Kasum valuutakursi muutusest 362 0
Muud äritulud 144 178
Muud äritulud kokku 2 054 2 221
2021. aastal ja 2020. aastal tarnis Omniva Horvaatia Postile pakiautomaatide tarkvara ja hakkas nõustama
pakiautomaadivõrgustiku loomist Horvaatias. Nimetatud projektiga seotud tulud on kajastatud real
„Eriprojekti tulu“.
45
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Lisa 18 Kaubad, toore, materjal ja teenused
tuhandetes eurodes
2021 2020
Postivedu ja -teenus 10 041 9 705
Kaubad 575 654
Kütus ja energia 3 400 2 410
Tooraine ja materjalid 569 517
Rahvusvahelised lõppmaksed 12 708 17 015
Rahvusvaheline transport 14 842 14 904
Muud teenused 5 790 4 946
Kaubad, toore, materjal, teenused kokku 47 924 50 151
Lisa 19 Muud tegevuskulud
tuhandetes eurodes
2021 2020
Remont ja hooldus 529 788
Lühiajaliste ja väikese väärtusega rendilepingutega seotud kulu
(Lisa 11) 5 523 4 047
Hoonete haldamine ja muud halduskulud 2 374 2 486
Panga- ja rahaveoteenused 951 804
Administreerimiskulud 1 356 1 285
Väheväärtuslik vara 473 720
Konsultatsioonid ja koolituskulud 1 169 700
Reklaamikulud 1 904 1 325
IT kulud 2 423 2 483
Krediidikvaliteedi languse kulud (Lisa 25) 33 64
Muud tegevuskulud 2 743 2 336
Muud tegevuskulud kokku 19 479 17 038
Lisa 20 Tööjõukulud
tuhandetes eurodes
2021 2020
Palgakulud 37 602 32 140
Töösuhte lõpetamise hüvitise kulud 508 546
Puhkusetasud 3 515 3 164
Sotsiaalmaksukulu 10 489 9 312
Töötuskindlustusmakse kulu 218 201
Muud 491 328
Tööjõukulud kokku 52 823 45 690
Keskmine töötajate arv 2408 2 293
Lisa 21 Muud ärikulud
tuhandetes eurodes
2021 2020
Viivised, trahvid, maksuintressid 121 8
Kohalikud maksud 88 83
Kvaliteedikontroll 15 105
Kahjum põhivara maha kandmisest
(Lisa 9) 136 495
Kahjum valuutakursi muutusest 0 553
Muud ärikulud 309 655
Muud ärikulud kokku 668 1 898
Muudest ärikuludest moodustab suurema osa vastutuskindlustuse, krediidikindlustuse, ühingute
liikmemaksude ning varude mahakandmise kulud.
46
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Lisa 22 Finantstulud ja -kulud
tuhandetes eurodes
2021 2020
Finantstulud
Dividendid sidusettevõtjalt 300 0
Võlalt arvestatud intressid 1 6
Intressitulud pangadeposiitidelt 1 1
Kasum valuutakursi muutusest 0 1 166
Finantstulud kokku 302 1 173
Finantskulud
Intressikulud -311 -308
sh pangalaenudelt -259 -275
sh rendilepingutelt -52 -10
Kahjum valuutakursi muutusest -592 0
Muud finantskulud 0 0
Finantskulud kokku -903 -308
Lisa 23 Tulumaks
tuhandetes eurodes
2021 2020
Tulumaks väljamaksetelt omanikele:
Tulumaksukulu väljamakstud dividendidelt (Lisa 13) 274 0
Välismaistest tütarettevõtjatest tulenev tulumaksukulu:
Tasumisele kuuluv tulumaksukulu 471 336
Edasilükkunud tulumaksukohustus dividendidelt:
Edasilükkunud tulumaksukohustus 325 431
Tulumaks kokku 1 071 767
Edasilükkunud tulumaksuvara
2021 2020
Algsaldo -139 -417
Aruandeaasta muutus 138 278
Lõppsaldo (Lisa 8) -1 -139
Edasilükkunud tulumaksukohustis
2021 2020
Algsaldo 690 259
Aruandeaasta muutus 325 431
Lõppsaldo (Lisa 13) 1 015 690
Lisa 24 Tehingud seotud osapooltega
AS-i Eesti Post aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Kontserni aruande koostamisel on loetud seotud
osapoolteks riigiasutusi, ettevõtteid ja riigi osalusega äriühinguid ning sidusettevõtteid. Võtmeisikutena on
käsitletud AS-i Eesti Post nõukogu liikmeid, juhatuse liikmeid ning tütarettevõtete juhatajaid. Samuti on
loetud seotud osapoolteks võtmeisikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende
olulise mõju all olevaid ettevõtteid.
47
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Lisa 24 Tehingud seotud osapooltega, järg
Tehingud seotud osapooltega
tuhandetes eurodes
2021 2020
Seotud osapool ostud müügid ostud müügid
Tehingud üksustega, milles nõukogu ja juhatuse liikmed
omavad olulist mõjuvõimu
Kaupade ja teenuste ost/müük 819 174 950 204
Tehingud sidusettevõtjaga
Kaupade ja teenuste ost/müük 793 10 932 2 052 15 354
Tehingud seotud osapooltega kokku 1 612 11 106 3 002 15 558
31.12.2021 31.12.2020
Lühiajalised nõuded
Üksused, milles nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist
mõjuvõimu 19 17
Sidusettevõtja (Lisa 4) 1 450 3 134
Lühiajalised nõuded seotud osapooltega kokku 1 469 3 151
Lühiajalised kohustised
Üksused, milles nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist
mõjuvõimu 87 75
Sidusettevõtja 2 375
Lühiajalised kohustised seotud osapooltega kokku 89 450
2021 2020
Saadud dividendid sidusettevõtjalt 300 0
Riigiettevõtetega teostatud tehingud on seotud AS-i Eesti Post põhitegevusest tulenevate teenustega
(posti-, logistika- ja digiteenused).
Sotsiaalkindlustusametilt on saadud summad riiklike pensionide, peretoetuste ja puuetega inimeste
toetusrahade väljamaksmiseks. Toetusrahade väljamaksmise vahendustasu moodustas 2021. aastal
559 tuhat eurot (2020. aastal 660 tuhat eurot).
Emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei ole tehingutes eelpool nimetatud osapooltega ebatõenäoliselt
laekuvaid nõudeid ja ei teki nõuete allahindlusega seotud kulu.
Lisa 24 ei sisalda tavaliste riigiasutuste, ettevõtete ja riigi osalusega äriühingutega teostatud tehinguid.
Tasud võtmeisikutele
2021 2020
Võtmeisikute tasud 1 511 1 600
Võtmeisikute lahkumistasud 65 37
Võtmeisikute tasud kokku 1 576 1 637
Tasud võtmeisikutele on toodud koos maksukuluga. Võtmeisikutena on käsitletud AS-i Eesti Post nõukogu
liikmed, juhatuse liikmed ja valdkonnajuhid ning tütarettevõtete juhatajad.
Kohustised võtmeisikutele
31.12.2021 31.12.2020
Lühiajalised kohustised võtmeisikutele 77 78
Kontserni ettevõtete juhatuste liikmete ennetähtaegsel tagasikutsumisel makstakse neile lahkumistasu, mis
võrdub nende kolme kuu tasuga. Kontserni ettevõtete juhatuste liikmete teenistuslepingu ennetähtaegsel
lõpetamisel kaasneks ettevõttele lahkumishüvitise maksmise kohustis 116 tuhat eurot.
48
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Lisa 25 Finantsriskide juhtimise eesmärgid ja põhimõtted
Tulenevalt oma tegevusest on kontsern avatud mitmetele finantsriskidele: intressimäärarisk, valuutarisk,
krediidirisk, likviidsusrisk ja kapitalirisk. Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide maandamine.
Kontserni intressi-, krediidi-, likviidsus- ja valuutariske juhitakse emaettevõtte finantsvaldkonnas.
Intressimäära risk
Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu
intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib kontserni ujuva intressimääraga
võlakohustistest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad.
Kontserni pikaajalised investeerimislaenud on seotud EURIBOR-iga, mistõttu intressimäärade muutmine
mõjutab laenudelt makstavate intresside kulu. Laenude intressimäärad on keskmiselt 1,32% (31.12.2020
1,32%), millele lisandub EURIBOR. Laenude tagasimaksmise tingimused on toodud lisas 12.
Rendilepingud on muutuva intressimääraga (seotud EURIBOR-iga). Vastavalt lepingutele muudetakse
intressimäära iga kuue kuu tagant. Intressimäärad koos EURIBOR-iga jäävad vahemikku 1,13–1,25%.
IFRS 16 rakendamisel alates 01.01.2019 kajastas kontsern rendikohustisena rendid, mis varasemalt olid
klassifitseeritud kui kasutusrent. Nimetatud rendimaksed on diskonteeritud kasutades alternatiivset
laenuintressimäära. Nimetatud intressimäärad jäävad vahemikku 0,48- 1,17%.
Kuue kuu EURIBOR-i võimalik muutus ei oleks avaldanud olulist mõju kontserni aruandeaasta kasumile.
Intressiriski analüüsi käigus kaalutakse erinevaid võimalusi riskide maandamiseks. Sellisteks võimalusteks
on refinantseerimine, olemasolevate kohustuste vähendamine ja fikseeritud intressiga laenude võtmine.
Valuutarisk
Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi
muutuste tõttu. Kontserni olulisem arveldusvaluuta on euro. Postiorganisatsioonidega lõppmaksete
arvestus on IMF arveldusühikutes (SDR) ja eurodes, arveldused eurodes ja USA dollarites. Valuutade riskid
on maandatud kas sissetulevate ja väljaminevate rahavoogude ühtlustamisega või lepinguliste maksete
sidumisega euro kursiga.
Summad on toodud valuutades (000),
Milles finantsinstrumendid on nomineeritud
Kokku sh sh
31.12.2021 EUR USD SDR
Lühi- ja pikaajalised nõuded 50 634 12 16 240
Finantsvarad kokku 50 634 12 16 240
Lühi- ja pikaajalised kohustised 93 893 17 19 943
Finantskohustised kokku 93 893 17 19 943
Neto valuutapositsioon -4 586 -5 -3 702
Valuutapositsiooni positiivne muutus,
% 0 4,32% 2,54%
Valuutapositsiooni negatiivne
muutus, % 0 -5,25% -3,07%
Negatiivne mõju kasumile -117 0 -94
Positiivne mõju kasumile 141 0 114
31.12.2020 Kokku sh sh
EUR USD SDR
Lühi- ja pikaajalised nõuded 49 369 2 088 13 538
Finantsvarad kokku 49 369 2 088 13 538
Lühi- ja pikaajalised kohustised 98 594 2 172 28 220
Finantskohustised kokku 98 594 2 172 28 220
49
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Neto valuutapositsioon -18 219 -84 -14 681
Valuutapositsiooni positiivne muutus, % 0 7,54% 3,52%
Valuutapositsiooni negatiivne muutus, % 0 -6,24% -3,29%
Negatiivne mõju kasumile -617 -6 -517
Positiivne mõju kasumile 578 5 483
Ülaltoodud tabelis on 31.12.2021 seisuga valuutapositsiooni muutuse protsendina võetud erinevus 2021.
aasta minimaalse ja maksimaalse valuutakursi ja 2021. aasta keskmise valuutakursi vahel. 31.12.2020
seisuga tabelis on valuutapositsiooni muutuse protsent võetud sama põhimõtte järgi, mis 2021. aasta kohta
käivas tabelis.
Krediidirisk
Krediidirisk esindab potentsiaalset kahjumit, mis tekiks aruandekuupäeval juhul, kui lepingupartnerid ei
täidaks oma kohustusi. Kontsern on avatud krediidiriskidele, mis tulenevad äritegevusest (peamiselt
nõuetest ostjate ja teiste postiorganisatsioonide vastu) ning rahast ja raha ekvivalentidest. Pangad, mida
kontsern peamiselt kasutab arveldusteks ja pangadeposiitideks, omavad pikaajalist krediidireitingut A- kuni
A+ Standard & Poor’s põhjal. Kontserni vabade vahendite paigutamise põhimõtetel juhindutakse kapitali
säilimise ja likviidsuse tagamise printsiipidest.
Nõudeid ostjate vastu hinnatakse vastavalt kontserni ettevõtetes kasutatavatele reeglitele. Valdav osa
klientidest on lepingulised kliendid. Lepingu sõlmimisel ning krediidi avamisel kontrollitakse iga kliendi
tausta eraldi. Ostjatele esitatud arvete laekumise tähtaja ületamise korral kasutatakse võla sissenõudmiseks
kirjalikke meeldetuletusi, tasaarveldusi, maksekokkulepete sõlmimist, inkasso- või kohtumenetlust.
Rahvusvaheliste klientide krediidiriski maandamiseks kasutatakse krediidikindlustust. Eeldatava
krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldiste moodustamise maatriksit, mis põhineb ajaloolisel
krediidikahjumi kogemusel. Seisuga 31.12.2021 oli moodustatud kontserni eeldatava krediidikahjumi eraldis
summas 145 tuhat eurot (31.12.2020 eraldis summas 139 tuhat eurot).
Nõuetest ostjate vastu (31.12.2021 seisuga kokku 12 214 tuhat eurot, 31.12.2020 seisuga kokku 13
199 tuhat eurot, Lisa 4) moodustavad 31.12.2021 seisuga ligikaudu 2 091 tuhat eurot nõuded riigi- ja
omavalitsussektori vastu (4 098 tuhat eurot 31.12.2020). Nende nõuete krediidiriski hinnatakse
minimaalseks.
Aruandekuupäeva seisuga moodustasid ostjatelt laekumata arvetest 95,0% (31.12.2019 95,0%) arved,
mille maksetähtaeg ei ole veel saabunud.
Kontsern rakendab kõigi ostjate vastu tekkinud nõuete eeldatava krediidikahjumi kajastamisel standardis
IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit, mis lubab moodustada allahindluse reservi kehtivusaja jooksul
eeldatava krediidikahjumi summas. Selleks, et hinnata eeldatavat krediidikahjumit, jagatakse nõuded
ostjate vastu ühiste krediidiriski tunnuste ja tähtaja ületanud päevade alusel gruppidesse.
Nõuded ostjate vastu – eeldatava krediidikahjumi maatriks
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12.2021 Maksetähtaja ületanud päevade arv
Tähtaeg
saabumata 0-30 31-60 61-90 >91 KOKKU
Oodatav krediidikahjumi määr 0,9% 0,9% 3% 67% 100%
Raamatupidamislik väärtus
kokku 11 686 626 113 6 55 12 486
Nõuete allahindlus -100 -6 -3 -4 -55 -168
12 318
50
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
seisuga 31.12.2020
Oodatav krediidikahjumi määr 0,8% 0,9% 3% 67% 100%
Raamatupidamislik väärtus
kokku 12 541 700 66 3 55 13 364
Nõuete allahindlus -100 -6 -2 -2 -55 -165
13 199
Järgnev tabel näitab nõuded ostjate vastu liikumisi allahindluses. Vastavalt standardis IFRS 9 sätestatud
lihtsustatud meetodile kajastatakse nõuetele allahindlus nende kehtivusaja jooksul eeldatava
krediidikahjumi summas.
Nõuded ostjate vastu – kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum
tuhandetes eurodes
Langenud
krediidikvaliteediga
nõuded Kokku
Seisuga 31.12.2019 -183 -183
Nõuete kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum vastavalt
standardile IFRS 9 -25 -25
Langenud krediidikvaliteediga gruppi kandmine -40 -40
Maha kantud (lootusetuks hinnatud) nõuded 74 74
Laekunud (eelnevalt alla hinnatud/maha kantud) nõuded 8 8
Seisuga 31.12.2020 -165 -165
Nõuete kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum vastavalt
standardile IFRS 9 -6 -6
Langenud krediidikvaliteediga gruppi kandmine -23 -23
Maha kantud (lootusetuks hinnatud) nõuded 21 21
Laekunud (eelnevalt alla hinnatud/maha kantud) nõuded 6 6
Seisuga 31.12.2021 -168 -168
Teistel välisriikide postiorganisatsioonidel (31.12.2021 seisuga nõuded kokku 35 955 tuhat eurot;
31.12.2020 seisuga nõuded kokku 34 361 tuhat eurot, Lisa 2) ei ole krediidireitinguid. Juhatuse hinnangul
ei ole nõudeid teiste postiorganisatsioonide vastu ebatõenäoliseks hinnatud, kuna puudub info, mis viitaks
nõuete väärtuse langusele. Välisriikide postiorganisatsioonidega arveldamise vormiks on tasaarveldusakt,
millel kajastatakse nii nõuded kui kohustised, mistõttu krediidikahju kontsernile on minimaalne. Samuti,
tuginedes AS-i Eesti Posti varasemale kogemusele ei ole antud nõudeid alla hinnatud.
Võimalike pandeemia COVID-19 mõjude hindamisel on eeldatava krediidikahju kajastamisel arvesse võetud
erinevate majandus- ja tegevusvaldkondadega seotud ostjate nõudeid. Eelkõige nõuded, millega seotud
ostjad tegutsevad valdkonnas, mida pandeemia ja sellega seotud piirangud on mõjutanud enim - näiteks
majutus, toitlustus, reisimise ja meelelahutustegevusega, aga ka kultuuri, loomingu-, kunsti- ja
sporditegevusega tegelevad ostjad, va riigi- ja omavalitsussektor. Eesti Posti kliendibaasis on nimetatud
tegevusalaga ettevõtteid ca 550, mille krediidimaht 31. detsembri seisuga on ca 240 tuhat eurot.
Nõudeid seoses COVID-19-ga 31. detsembri seisuga kontsernil sissenõudmisel ei ole.
Likviidsusrisk
Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda oma finantskohustisi täita rahavoo puudujäägi tõttu.
Konservatiivse likviidsusriski juhtimise aluseks on piisav rahaliste vahendite saldo, finantseerimisvajaduste
rahuldamiseks vabade krediidiliinide olemasolu tagamine ning võimalus sulgeda turupositsioone.
Kontserni rahavoogude efektiivsemaks juhtimiseks on moodustatud Eesti Post AS-i ja tema tütarettevõtjate
pangakontode ühtne kontsernikonto, mis võimaldab kontsernikonto liikmetel kasutada kontserni rahalisi
vahendeid kontserni poolt kehtestatud limiitide piires. Likviidsusriski maandamiseks kasutab kontsern
51
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, arvelduslaenud, ostjate nõuete ja tarnelepingute
regulaarne monitooring.
Kontserni juhtkond jälgib pidevalt kontserni jooksvat rahaprognoosi tagamaks piisava rahaliste vahendite
olemasolu operatiivtegevuse rahastamiseks, kindlustades samal ajal laenukohustuste täitmise. Nimetatud
rahavooprognoosid võetakse aluseks kontserni rahastamiskavade koostamisel ja võimalike lepinguliste
rahastamistingimuste (covenantide) jälgimisel.
Diskonteerimata finantskohustiste (põhiosa ja tuleviku intressimaksete) analüüs maksetähtaegade lõikes
seisuga 31.12.2021:
tuhandetes eurodes
31.12.2021 Diskonteerimata rahavood Raamatupidamislikus väärtuses
2023- 2023-
2022 2026 2022 2026
Pangalaenud (Lisa 12) 2 833 14 156 2 646 14 112
Rendikohustised (Lisa 10) 2 790 5 622 2 736 5 568
Võlad tarnijatele (Lisa 13) 9 977 0 9 977 0
Kohustis teistele
postiorganisatsioonidele (Lisa 13) 36 904 5 678 36 904 5 678
Muud kohustised (Lisa 13) 3 538 0 3 538 0
Kokku 55 937 25 456 55 725 25 358
31.12.2020 Diskonteerimata rahavood Raamatupidamislikus väärtuses
2022- 2022-
2021 2025 2021 2025
Pangalaenud (Lisa 12) 2 890 17 123 2 646 16 758
Rendikohustised (Lisa 10) 1 477 3 223 1 445 3 158
Võlad tarnijatele (Lisa 13) 8 319 0 8 319 0
Kohustis teistele
postiorganisatsioonidele (Lisa 13) 45 725 7 692 45 725 7 692
Muud kohustised (Lisa 13) 2 454 0 2 454 0
Kokku 60 866 28 039 60 590 27 608
31.12.2021 seisuga oli kontsernil vabu vahendeid 29 534 tuhat eurot (31.12.2020 26 742 tuhat eurot).
Käibekapital oli 31.12.2021 seisuga positiivne 9 821 tuhat eurot (31.12.2020 positiivne 2 938 tuhat eurot).
Käibekapitali tõus on seotud müügitulu kasvuga. Juhtkonna hinnangul ei ole kontsernil likviidsusprobleemi.
Kapitalirisk
Kontserni peamine eesmärk kapitaliriski juhtimisel on tagada jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu
aktsionärile ja hüved teistele huvigruppidele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur
vähendamaks kapitali hinda. Omaniku üheks AS-ile Eesti Post seatud eesmärgiks on teostada
majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga (omakapitali
määr varadest 35%).
AS-i Eesti Post kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide jaotamise, aktsiakapitali suurendamise või
vähendamise osas teeb riik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu.
Omakapitali määr
tuhandetes eurodes
31.12.2021 31.12.2020
Varad 141 062 134 525
Omakapital 47 065 35 688
Omakapitali määr 33% 27%
52
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Õiglane väärtus
Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude diskonteerimisel turu
intressimääraga, mis on kättesaadav kontserni sarnastele finantsinstrumentidele. Kontserni juhatuse
hinnangul ei erine konsolideeritud finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud
finantsvarade (Lisa 2) ja -kohustiste (Lisa 2) raamatupidamislikud väärtused 31.12.2021 ja 31.12.2020
seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu jooksul arvestatuna
aruandekuupäevast. Samuti ei erine pikaajaliste laenude ja võlakohustiste õiglased väärtused oluliselt
nende raamatupidamislikust väärtusest, kuna nende intressimäärad vastavad turul kehtivatele
intressimääradele. Pikaajaliste lõppmaksete raamatupidamislikud väärtused ei erine oluliselt õiglasest
väärtusest, kuna need on kajastatud finantsseisundi aruandes saadaoleva või makstava tasu summana.
Kontsern on pikaajalised rendikohustised liigitanud õiglase väärtuse hierarhia tasemele 3. Kui kõik olulised
instrumendi õiglase väärtuse määramiseks nõutud sisendid on jälgitavad, kajastuvad instrumendid
tasemetel 1 või 2 ning kui informatsioon sisendite kohta ei ole jälgitav, kajastuvad instrumendid tasemel 3.
Lisa 26 Tingimuslikud kohustused ja varad
Tingimuslikud kohustused seoses Maksu- ja Tolliametiga
Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustised – maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud
ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli üheski kontserniettevõttes. Maksuhalduril on õigus
kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni viie aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning
vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine
asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontsernile olulise täiendava maksusumma.
Tingimuslikud kohustused ja varad seoses universaalse postiteenusega
AS-i Eesti Post universaalse postiteenuse (UPT) osutamise kohustuse täitmisega seotud kulud ületavad selle
teenuse eest saadavat tulu. Kasutajalt universaalse postiteenuse eest võetav taskukohane tasu ei võimalda
universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku
kasumi saamist.
2021. aasta eeldatav kahjum UPT osutamisest on juhtkonna hinnangul 1,8 miljonit eurot (2020. aastal 2,7
miljonit eurot). Nimetatud summa on juhtkonna parim hinnang eksisteeriva UPT kohustuse täitmiseks
vajalike kulutuste kohta 31.12.2021 seisuga ja baseerub kasutusel oleva ABC kulumudeli arvutustel.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ei ole antud tingimustes võimalik kajastada
eraldist, kuna konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise hetke seisuga ei ole võimalik
usaldusväärselt hinnata UPT kahjumi summa realiseerumist.
Universaalse postiteenuse kahjumi katmine toimub UPT fondi laekuvate maksete arvelt vastavalt
postiseaduse § 411 lõigetele 3 ja 4, mille kohaselt hüvitab Konkurentsiamet UPT osutamise kohustusega
seonduvad kulud üksnes ulatuses, milles UPT kasutajalt võetav taskukohane tasu ei võimalda UPT
osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist.
Lõpliku 2021. aasta eest hüvitatava summa osas võtab Konkurentsiamet seisukoha pärast kogu aasta
auditeeritud andmete pealt läbiviidavat menetlust, mistõttu käsitletakse seda käesolevas konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruandes kui tingimuslikku vara.
Lisa 27 Pandid
31.12.2021 seisuga oli AS-i SEB poolt kinnistule aadressiga Rukki tee 7 ja 9, Lehmja küla, Rae vald seatud
hüpoteek summas 12 000 tuhat eurot, kinnistule aadressiga Pallasti 28/28a ja 28b, Tallinn seatud hüpoteek
summas 10 000 tuhat eurot ning kommertspant summas 15 000 tuhat eurot. (31.12.2020 seisuga oli AS-i
SEB poolt kinnistule aadressiga Pähklimäe tee 3/5 Lehmja küla, Rae vald seatud hüpoteek summas 12 000
tuhat eurot). Hüpoteegid ning kommertspant on seotud kontserni laenudega.
53
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Lisa 28 Sündmused peale aruandekuupäeva
31. jaanuaril 2022 sõlmisid Omniva, AS Inbank ja väikeaktsionärid AS Maksekeskus müügilepingu uue
strateegilise investoriga, kelleks on AS Luminor Bank. Tehing vajab jõustumiseks Finantsinspektsiooni ja
Konkurentsiameti heakskiitu. Heakskiit loodetakse saada hiljemalt 30. juuniks 2022.
24. veebruaril 2022 alanud sõjaline konflikt Venemaa ja Ukraina vahel mõjutab kontserni rahvusvahelise
äri tegevust ning rahvusvaheliste posti- ja pakiteenuste tulusid ja kulusid.
Omniva rahvusvahelise äri valdkond teenib tulu e-kaubanduse saadetiste teenindamisest, mille sihtriikide
hulgas on Ukraina, Venemaa ja Valgevene. Lisaks teenib Omniva tulu Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest
saabunud kirjade ja pakkide kätte toimetamise eest Eestis. Antud tulud kokku olid 2021. aastal 10,5 miljonit
eurot.
Rahvusvahelise äri saadetiste ning universaalse postiteenuse kirjade ja pakkide saatmisega 2021. aastal
Ukrainasse, Venemaale ja Valgevenesse kaasnesid otsekulud samade riikide postiettevõtetele ja kohalikele
kommertspartneritele summas 7,3 miljonit eurot.
Juhtkonna hinnangul on sõjategevuse tõttu saadetiste import ja eksport Ukraina, Venemaa ja Valgevenega
katkemas. Ümberkorraldused ei avalda juhtkonna hinnangul mõju ettevõtte tegevuse jätkuvusele.
Rahvusvahelise äri tarnijate vahetamine ja uute logistikalahenduste leidmine võib suurendada ettevõtte
kulusid, kuid juhtkond ei ole pidevalt muutuvas olukorras suuteline kulude kasvu ulatust usaldusväärselt
ennustama.
2. märtsil 2022 sõlmisid AS Ekspress Grupp ja AS Postimees Grupp ning Omniva lepingu, mille kohaselt
ostab Omniva kojukande teenust osutava AS Express Post 100% osaluse. Tehing vajab jõustumiseks
Konkurentsiameti heakskiitu, kellel on seisukoha kujundamiseks aega kuni 5 kuud. Enne Konkurentsiameti
otsust jätkavad Omniva ja AS Express Post oma igapäevategevust ja sellel ajal ei muutu töötajate, klientide
ja tellijate jaoks midagi. Konkurentsiametilt koondumisloa saamise järel on kavas firmad ühendada.
54
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Lisa 29 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded
Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele on lisades avaldatud informatsioon konsolideeriva üksuse
konsolideerimata põhiaruannete kohta (emaettevõtte koondkasumiaruanne, finantsseisundi aruanne,
rahavoogude aruanne ning omakapitali muutuste aruanne). Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud
kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete
koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtetesse ja sidusettevõttesse, mida kajastatakse emaettevõtte
konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses.
Emaettevõtte finantsseisundi aruanne
tuhandetes eurodes
31.12.2021 31.12.2020
VARAD
Käibevara
Raha 15 606 15 417
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 42 046 39 458
Nõuded tütarettevõtjate vastu 7 188 2 209
Nõuded sidusettevõtjate vastu 1 452 3 053
Varud 927 1 011
KÄIBEVARA KOKKU 67 219 61 147
Põhivara
Investeeringud tütarettevõtjatesse 7 099 7 099
Investeeringud sidusettevõtjasse 1 1
Pikaajalised nõuded ja rendi ettemaksed 3 339 3 236
Pikaajalised nõuded tütarettevõtjate vastu 0 412
Materiaalne põhivara 28 141 38 093
Kasutusõiguse vara 2 016 1 600
Immateriaalne põhivara 9 972 13 841
PÕHIVARA KOKKU 50 568 64 282
VARAD KOKKU 117 786 125 429
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustised
Võlakohustised 3 337 4 074
Võlad ja ettemaksed 54 755 59 941
Kohustised tütarettevõtjatele 1 132 655
Kohustised sidusettevõtjatele 2 375
Eraldised 105 412
Lühiajalised kohustised kokku 59 330 65 457
Pikaajalised kohustised
Pikaajalised võlakohustised 15 440 19 916
Muud pikaajalised võlad 5 678 7 692
Pikaajalised kohustised kokku 21 119 27 608
KOHUSTISED KOKKU 80 449 93 065
Omakapital
Aktsiakapital 15 714 15 714
Kohustuslik reservkapital 1 571 1 571
Jaotamata kasum 20 052 15 078
OMAKAPITAL KOKKU 37 337 32 364
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 117 786 125 429
55
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Emaettevõtte koondkasumiaruanne
tuhandetes eurodes
2021 2020
Äritulud
Müügitulu 105 994 102 095
Saadud toetused 2 731 1 824
Muud äritulud 6 796 6 336
Äritulud kokku 115 521 110 256
Ärikulud
Kaubad, toore, materjal ja teenused -51 133 -49 342
Muud tegevuskulud -10 693 -10 745
Tööjõukulud -35 910 -34 112
Põhivara kulum ja väärtuse langus -10 839 -10 816
Muud ärikulud -314 -1 685
Ärikulud kokku -108 889 -106 700
Ärikasum 6 632 3 556
Finantstulud 1 885 1 219
Finantskulud -876 -307
Kasum enne tulumaksustamist 7 641 4 468
Tulumaksukulu -274 0
Aruandeperioodi puhaskasum 7 366 4 468
Aruandeperioodi koondkasum 7 366 4 468
56
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Emaettevõtte rahavoogude aruanne
tuhandetes eurodes
2021 2020
Rahavood äritegevusest
Aruandeperioodi puhaskasum 7 366 4 468
Korrigeerimised:
Põhivara kulum ja väärtuse langus 10 839 10 816
Kahjum põhivara maha kandmisest 182 317
Kasum põhivara müügist -164 -264
Intressitulu -18 -53
Intressikulu 284 307
Dividendi tulu -1 866 0
Tulumaksu kulu 274 0
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -6 290 73
Varude muutus 84 -141
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -9 670 -2 370
Rahavood äritegevusest kokku 1 020 13 154
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud põhivara soetusel -1 944 -3 708
Tütarettevõtte soetus 0 -3
Saadud dividendid 1 866 0
Laekunud põhivara müügist 7 466 1 052
Antud laenude tagasimaksed 633 206
Laekunud intressid 18 53
Rahavood investeerimistegevusest kokku 8 039 -2 399
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud 0 7 000
Saadud laenude tagasimaksed -2 646 -2 632
Arvelduskrediidi saldo muutus 0 -2 523
Rendikohustiste maksed -3 547 -1 520
Makstud dividendid -2 393 0
Makstud intressid -284 -307
Rahavood finantseerimistegevusest kokku -8 870 18
Kokku rahavood 189 10 772
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 15 417 4 644
Raha ja raha ekvivalentide muutus 189 10 772
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 15 606 15 417
57
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Emaettevõtte omakapitali muutuste aruanne
(tuhandetes eurodes)
Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata Omakapital
reservkapital kasum kokku
Saldo 31.12.2019 15 714 1 571 10 611 27 896
Makstud dividendid 0 0 0 0
Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 4 468 4 468
Saldo 31.12.2020 15 714 1 571 15 078 32 364
Tütarettevõtete ja sidusettevõtte väärtus -7 099
emaettevõtja konsolideerimata finantsseisundi
aruandes
Tütarettevõtete ja sidusettevõtte väärtus arvestatuna 11 389
kapitaliosaluse meetodil
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 36 653
31.12.2020
Saldo 31.12.2020 15 714 1 571 15 078 32 364
Makstud dividendid 0 0 -2 393 -2 393
Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 7 366 7 366
Saldo 31.12.2021 15 714 1 571 20 052 37 337
Tütarettevõtete ja sidusettevõtte väärtus -7 099
emaettevõtja konsolideerimata finantsseisundi
aruandes
Tütarettevõtete ja sidusettevõtte väärtus arvestatuna 15 923
kapitaliosaluse meetodil
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 46 161
31.12.2021
Korrigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum on vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele summa,
millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid.
58
KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700
Narva mnt 5 Fax +372 6 268 777
Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee
Estonia
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
AS Eesti Post aktsionärile
Arvamus
Oleme auditeerinud AS Eesti Post ja selle tütarettevõtete (koos nimetatud grupp) konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga
31. detsember 2021, konsolideeritud koondkasumiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja
konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete
kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab eespool mainitud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes
osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval
lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas
rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt
nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas
kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma
muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille
oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me
ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud
informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil
olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud
informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme
kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et
tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a
member firm of the KPMG network of independent member firms
affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG
International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest
kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud ja
sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate
oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi
suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega
seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui
juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi konsolideeritud raamatupidamise
aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja
vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid
see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise
standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest
või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos
mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel
teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja
säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
• teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast
tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks
nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie
arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast
tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info
esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
• omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes
tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli
tulemuslikkuse kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja
nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
• teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise
asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist
ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi
suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline
ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on
ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande
kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski
kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
• hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu,
sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane
esitusviis;
60
• hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase
tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me
vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma
auditiarvamuse eest.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja
ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli
märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
KPMG Baltics OÜ
Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17
Helen Veetamm
Vandeaudiitori number 606
Tallinn, 10. märts 2022
61
AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021
Kasumi jaotamise ettepanek
AS-i Eesti Post kontserni jaotamata kasum seisuga 31.12.2021 oli 27 683 tuhat eurot, millest 2021. aasta
puhaskasum moodustas 13 769 tuhat eurot.
Lähtudes eeltoodust teeb juhatus aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku jaotada AS-i Eesti Post kontserni
jaotamata kasum seisuga 31.12.2021 järgmiselt:
• maksta dividendideks 2 750 000 eurot
• seoses investeerimisvajadusega tõstmaks Omniva konkurentsivõimet jätta ülejäänud kasum
summas 24 933 tuhat eurot jaotamata.
62
Aktsiaselts Eesti Post
Pallasti 28
10001 Tallinn
12. aprill 2022
Audiitorettevõtja nõusolek
Tuginedes äriseadustiku §-ile 328 lg 1, annab AS PricewaterhouseCoopers käesolevaga oma
nõusoleku olla Aktsiaseltsi Eesti Post (reg-kood 10223439) audiitorettevõtjaks 2022., 2023., 2024.,
2025. ja 2026. majandusaasta aruannete auditeerimisel.
Audiitorettevõtja andmed äriregistris registreerimiseks:
AS PricewaterhouseCoopers
Registrikood 10142876
Aadress Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn
Audiitorettevõtja tegevusloa number 6
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Janno Hermanson
Juhatuse liige
AS PricewaterhouseCoopers
Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876
T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee
AS Eesti Post nõukogu aruanne
2021. aasta majandusaasta aruande juurde
AKTSIASELTS: AS Eesti Post, registrikood 10328799
ASUKOHT: Pallasti 28, Tallinn, Eesti Vabariik
AINUAKTSIONÄR: Eesti Vabariik, keda esindab osalust valitseva ministrina
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
AKTSIAKAPITAL: 15 714 120 EUR
AKTSIATE ARV: 1 571 412 aktsiat
I Ülevaade majandusaasta tegevustest
AS Eesti Post on 100%-liselt riigile kuuluv äriühing, mille põhitegevusala on
logistikateenuste (paki- ja postiteenuste), digiteenuste ja rahvusvaheliste
transiiditeenuste osutamine. SIA Omniva ja UAB Omniva LT põhitegevus on
pakiautomaadi- ja kullerteenuse pakkumine Läti ja Leedu turul. OÜ Finbite
põhitegevuseks on infoäri teenused (e-arved). AS-i Maksekeskus tegevusala on
makselahenduste pakkumine e-kaubandusega tegelevatele ettevõtetele Baltikumis.
Sidusettevõte OÜ Post11 pakub e-kaupmeestele rahvusvahelisi logistilisi terviklahendusi
kaupade kätte toimetamiseks üle kogu maailma. Kontsern tegutseb Baltikumis Omniva
kaubamärgi all.
Alates 01. aprillist 2009 tegutseb Eesti Post avatud postiturul. Konkurentsiamet on
väljastanud Eesti Postile universaalse postiteenuse osutamise loa, mis kehtib viis aastat
(perioodiks 09.10.2019–08.10.2024). Universaalne postiteenus on postiteenuste
järjepidev, kvaliteetne ja taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi
territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras.
Juhtimis- ja kontrollisüsteem
Aktsiaseltsi juhtimisel rakendab juhatus Head Ühingujuhtimise Tava, arvestades
riigivaraseadusest tulenevate erisustega. Tagatud on aktsiaseltsi tegevusega seotud
õigusaktide järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine,
finantsaruandlus ja teabe avalikustamine. Juhatuse ja nõukogu liikmed lähtuvad oma
tegevuses aktsiaseltsi huvidest, tagades õigusaktides ja sisekorraeeskirjades sätestatud
nõuete täitmise.
Aktsiaseltsis toimib mitmeastmeline kontrollisüsteem, mis on piisav tagamaks võimalike
kõrvalekallete õigeaegset tuvastamist. Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele
seadusega ettenähtud viisil (välisaudit) toimib aktsiaseltsis ka sisekontrollisüsteem.
1
Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas:
• Põhikiri
• Sisekorraeeskiri
• Raamatupidamise sise-eeskiri
• Nõukogu töökord
• Auditikomitee töökord
• Siseauditi osakonna põhimäärus
• Töötajate ametijuhendid
• Huvide konflikti vältimise juhend
Aktsiaseltsis on moodustatud auditikomitee, kes tegutseb vastavalt oma töökorrale.
Nõukogu kinnitab siseauditi tööplaani.
II Juhtorganite koosseis, tegevus ja tasustamine
AS Eesti Post nõukogu on koostöös osaluse valitsejaga ning juhatusega riigi äriühingu
tegevust korraldanud ja juhtinud ning selle üle järelevalvet teostanud lähtudes aktsiaseltsi
põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide
nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui
nõukogu korrektselt neile seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga pandud ülesandeid ning
tegutsevad ülesandeid täites aktsiaseltsi huve järgides.
Lähtudes väljakujunenud töökorraldusest teevad juhatus ja nõukogu tihedat koostööd
ning juhatus informeerib ja kaasab nõukogu aktsiaseltsi tegevuse seisukohalt oluliste
küsimuste lahendamisse.
Juhatus
Põhikirja kohaselt on juhatusel üks kuni viis liiget, kes valitakse nõukogu poolt kuni viieks
aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. Aasta alguse seisuga olid AS-i Eesti Post
juhatuse liikmed Charlie Viikberg (finantsvaldkond), Andre Veskimeister (pakiäri) ja Kaida
Kauler (postiäri). Nõukogu kutsus alates 15.01.2021 tagasi Andre Veskimeistri ja Kaida
Kauleri ning määras alates 08.01.2021 juhatuse liikmeks Kristi Unt’i. 28.01.2021 määras
nõukogu juhatuse esimeheks Charlie Viikbergi kuni kolmanda juhatuse liikme ametisse
astumiseni.
Avaliku konkursi tulemusena valiti alates 10.05.2021 juhatuse esimeheks Mart Mägi.
26.08.2021 kutsuti tagasi juhatuse liige Charlie Viikbergi vastavalt tema avaldusele.
Finantsvaldkonna uueks juhatuse liikmeks valiti Heiki Raadik, kes alustas tööd 01.12.2021.
Juhatus jätkas kolmeliikmelisena: juhatuse esimees Mart Mägi, juhatuse liikmed Kristi Unt
ja Heiki Raadik.
2
Juhatuse liikmetele 2021. aastal makstud brutotasud:
Nimi Brutotöötasu lahkumishüvitis
Charlie Viikberg 68 647,28 0
Andre Veskimeister 10 142,60 25 200,00
Kaida Kauler 12 900,10 24 000,00
Mart Mägi 85 381,00 0
Kristi Unt 99 988,00 0
Heiki Raadik 9 000,00 0
Juhatuse liikmetele 2021. aasta jooksul tulemustasu ei makstud. Lahkumishüvitist maksti
3 kuutasu ulatuses kahele juhatuse liikmele.
Aktsiaseltsi juhatus on olulises osas täitnud või ületanud neile 2021. aastaks seatud
numbrilised eesmärgid ning täitnud projektide läbiviimise eesmärgid. Eraldi märkimist
väärib, et majandusaasta keskel tõsteti ettevõtte kasumlikkuse eesmärke märgatavalt ja
ka uued kõrgemad eesmärgid said täidetud. 2021 esialgne EBITDA eesmärk oli 20 MEUR,
mis aasta keskel tõsteti 27 MEUR-ile. 2021. aasta AS Eesti Posti EBITDA oli 27,4 MEUR.
Samuti saavutati oluliselt parem tulemus omakapitali tootluses, kus esialgne eesmärk oli
9,6%, muudetud eesmärk 30% ja tegelik tulemus 33,3%. Omakapitali osakaalu 35%
eesmärk jäi aasta lõpus veidi allapoole ootust – 34,3%, kui välja arvata ühekordsed mõjud,
mis tulenesid amortiseerimispõhimõtete muutmisest. Workplace Safety Index’i tulemus
oli kõrgem kui eesmärgistatud (st alla ootusi), seda eelkõige libeda talve tõttu. Ilma
libedusest tingitud õnnetuste ja haiguslehtedeta oli näitaja vastav eesmärgile, mis on
tunnistuseks aktiivsele tööle tööõnnetuste arvu vähendamiseks ettevõttes. Olulise
projektina 2021. aastal väärib juhatuse töös esile tõstmist ettevõtte uute strateegiliste
suundade välja töötamine, mille nõukogu ka kinnitas.
Võttes arvesse saavutatud häid majandustulemusi 2021 aastal, otsustas nõukogu avada
ettevõtte tulemustasu reservi täies ulatuses. Nõukogu hindas, et juhatus täitis 2021 aasta
eesmärgid ning otsustas maksta juhatusele 2021. aasta eest tulemustasu 4 kuutasu
ulatuses. Tulemustasu makstakse proportsionaalselt tööl oldud ajale nendele juhatuse
liikmetele, kes olid ettevõttes tööl 2021. aasta lõpu seisuga, ning olid töötanud ettevõttes
rohkem kui kolm kuud.
Nõukogu
2021. aasta alguses jätkas nõukogu kuue liikmelisena koosseisus: Sten Soosaar (nõukogu
esimees), Mari Avarmaa (aseesimees), Kalle Viks, Regina Raukas, Madis Laansalu ja Raivo
Uukkivi. 22.02.2021 kutsus üldkoosolek tagasi nõukogu esimehe Sten Soosaare ning
nõukogu jätkas viieliikmelisena aseesimees Mari Avarmaa juhtimisel. 12.03.2021 valis
üldkoosolek uueks nõukogu liikmeks Helo Meigas’e, kes valiti nõukogu esimeheks.
3
20.05.2021 kutsus üldkoosolek nõukogust tagasi Regina Raukase ja Raivo Uukkivi ning
valis asemele Martti Kuldma ja Rasmus Ruuda. Nõukogu jätkas koosseisus: Helo Meigas
(nõukogu esimees), Mari Avarmaa (aseesimees), Kalle Viks, Madis Laansalu, Martti
Kuldma ja Rasmus Ruuda. Nõukogu õigusnõustaja/koosolekute protokollijana (corporate
secretary) alustas augusti kuust advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat Sven Papp.
Nõukogu liikmed osalevad aktiivselt kõigil koosolekutel, panustavad aktsiaseltsi
juhtimisse ning avatud ja otsekohene suhtlus nii omavahel kui juhatusega võimaldab kiiret
otsustamist vajavate küsimuste lahendamist sujuvalt ja konstruktiivselt. Nõukogu
koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning erinevad
kompetentsid.
Kokku toimus 2021. aastal 14 nõukogu koosolekut ja 5 kirjalikku menetlust. Nõukogu
koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate aktsiaseltsi ning tema sidus- ja
tütarettevõtete tegevustest ja majandustulemustest, mis võimaldab aktsiaseltsi nõukogul
olla pidevalt kursis aktsiaseltsi tulemustega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu
võtta. Nõukogu kinnitas auditikomitee 2021. aastal tegevuskava ning siseauditi tööplaani,
2020. aasta majandusaasta aruande ja nõukogu tegevusaruande, tulemuskaardil seatud
eesmärkide tulemused ning järgmise aasta tulemuskaardi eesmärgid. Lisaks vaadati 2021
aasta jooksul läbi ning täiendati auditikomitee töökorda, kontserni juhtimispõhimõtteid
ja investeeringute korda ning siseauditi osakonna põhimäärust. Samuti kinnitas nõukogu
muudatused juhatuse ja auditikomitee koosseisus.
Lisaks tavapärastele teemadele on nõukogu ja juhatus 2021. aastal toimunud nõukogu
koosolekutel arutanud ning kinnitanud Eesti Posti uue visiooni, strateegilised eesmärgid
aastateks 2022-2026 ja peamised arengusuunad, mis keskenduvad nii koduturul
Baltikumis kiire ja kvaliteetse klienditeeninduse parandamisele kui ka nutikate
logistikalahenduste pakkumisele ning tööprotsesside automatiseerimisele. Eesmärk on
Omniva nime all tegutsedes saada viie aastaga kogu Baltikumi eelistatumaks
logistikapartneriks. Lisaks ettevõtte koduturule, käsitleti aasta jooksul Läti ja Leedu
tütarettevõtete operatiiv- ja finantstulemusi, turupositsiooni ning investeerimisvajadusi.
Eraldi tähelepanu all oli rahvusvahelise äri strateegia ning alternatiivid võimalikust
koostööst Post11-ga. Universaalse postiteenuse kontekstis arutati võrgunõuete määruse
muudatuste ettepanekuid ning võimalusi selle määruse muudatuste valguses postivõrgu
reorganiseerimiseks. Perioodika kojukande ülevaated sisaldasid analüüsi perioodika
kojukande hetkeolukorrast ja tulevikust, eesmärgiga leida alternatiive perioodika
kojukande jätkesuutlikkuse tagamiseks taskukohase hinnaga.
Riskijuhtimisega seotud teemad said detailsemalt käsitletud auditikomitees, millest anti
nõukogule igal koosolekul põhjalik ülevaade. Detailsemalt käsitleti nõukogus
riskijuhtimise korraldust tervikuna, kontsernikonto kasutuselevõtmist parendamaks
likviidsuse juhtimist ning Omniva IT talitluspidevuse olukorda ja infoturberiskide juhtimise
4
tulemuslikkust. Lisaks tutvustati nõukogule erikontrolli tulemusi ning nõukogu kinnitas
juhatuse tegevuskava erikontrolli raames käsitletud probleemsete teemade
lahendamiseks.
Vastavalt ettevõtte põhikirjale on nõukogu ülesanne kinnitada kõik ettevõtte olulised
investeeringud. Selles valdkonnas arutas nõukogu infotehnoloogia võimekuse
parendamist ning IT strateegiat ning sai regulaarseid ülevaateid aasta olulisematest IT
projektidest. Selles kontekstis väärib märkimist edukalt ellu viidud automaatne e-
deklaratsioonide lahendus, mis oli seotud 1. juulil 2021 kogu Euroopa Liidus jõustunud
kolmandatest riikidest tellitud postipakkide käibemaksumuudatusega. Algatati
finantssüsteemide uuendamise projekt (mis kätkeb endas uut raamatupidamistarkvara,
eelarvetööriista, kulumudeli uuendamist ning lõppmaksete arvestuse automatiseerimist)
ning rahvusvahelise äri IT süsteemi Octopus järgmine faas. Klientide paremaks ja
kiiremaks teenindamiseks kiideti heaks uue digikanali disaini investeering ja võeti
novembris kasutusele “mitu pakki ühte kappi” lahendus. Lisaks arutas nõukogu ettevõtte
pilvestrateegiat. Põhivarainvesteeringutest oli nõukogu päevakorras erinevaid kinnisvara
ja sõidukite ostmised ja võõrandamised ning pakiautomaatide võrgu laiendamine.
Nõukogu liikmete osalemine 2021. aastal toimunud koosolekutel:
Mari Avarmaa 14/14
Madis Laansalu 14/14
Kalle Viks 14/14
Helo Meigas 11/11
Martti Kuldma 7/8
Rasmus Ruuda 8/8
Raivo Uukkivi 5/6
Regina Raukas 6/6
Sten Soosaar 2/2
Nõukogu liikmetele 2021. aastal makstud brutotasud:
Nimi brutotasu
Helo Meigas 11 187,10
Mari Avarmaa 7 200,00
Kalle Viks 7 200,00
Madis Laansalu 7 200,00
Martti Kuldma 4 432,26
Rasmus Ruuda 4 432,26
Regina Raukas 2 787,10
Raivo Uukkivi 2 787,10
Sten Soosaar 2 142,85
5
Auditikomitee
Aktsiaseltsi nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille eesmärgiks on nõukogu
nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise
korraldamise, audiitorkontrolli, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja
tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta
aruande kinnitamise osas. Komitee koosneb kolmest liikmest, kes valitakse nõukogu poolt
kolmeks aastaks. Vähemalt kaks liiget peavad olema arvestuse, rahanduse või õiguse
asjatundjad. Komitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust valdkonnas, milles
auditeeritav üksus tegutseb.
Aasta alguse seisuga olid auditikomitee liikmeteks Mario Lambing (esimees), Regina
Raukas ning Madis Laansalu. 27.05.2021 kutsus nõukogu auditikomiteest tagasi esimehe
Mario Lambing’u ja liikme Regina Raukase ning nimetas uuteks liikmeteks Helo Meigas’e
ja Kalle Viksi. Auditikomitee valis 11.06.2021 koosolekul esimeheks Kalle Viksi. Seisuga
31.12.2021 oli auditikomitee koosseis: Kalle Viks (esimees), Helo Meigas ja Madis
Laansalu.
Aasta jooksul toimus kokku 12 auditikomitee koosolekut, kus auditikomitee liikmetele
anti ülevaade aktsiaseltsis läbiviidud sise- ja välisauditite tulemustest ning kavandatud ja
ellu viidud parendustegevustest. Auditikomitee vaatab lisaks läbiviidud siseauditite
tulemustele regulaarselt üle kontserni vaheauditi tulemused, majandusaasta aruande,
audiitori järeldusotsuse ja äriühingu järgmise aasta eelarve. Auditikomitee vaatab üle ka
riskihinnangud ja maandusmeetmed ning kinnitab auditikomitee tegevuskava ja
siseauditi tööplaani.
2021. aastal olid auditikomitee fookuses rahvusvaheline äri, rahvusvaheliste lõppmaksete
prognoosimine, kontserni investeeringute juhtimise protsess, kontsernis läbiviidud
juhtimisotsuste alase erikontrolli tulemused ning kontserni majandusaasta aruannete
audiitorteenuse hange perioodiks 2022-2026.
Siseauditite ja kontrollitoimingute raames hinnati perioodikateenuse müügiarvete
koostamist, rahvusvahelise äri protseduure, lõppmaksete haldamise protsessi, ärikliendi
pakiteenuse erihindu ja sularaha käitlemist Eesti Posti struktuuriüksustes.
Auditikomitee liikmete osalemine 2021. aastal toimunud koosolekutel:
Mario Lambing 5/5
Regina Raukas 5/5
Madis Laansalu 12/12
Kalle Viks 7/7
Helo Meigas 7/7
6
Auditikomitee liikmetele 2021. aastal makstud brutotasud:
Nimi brutotasu
Mario Lambing 2000
Kalle Viks 1575
Madis Laansalu 1800
Regina Raukas 750
Helo Meigas 1050
III Ülevaade omaniku ootustega kehtestatud eesmärkide täitmisest
Strateegilised eesmärgid
Universaalne postiteenus (UPT): AS Eesti Post peab tagama UPT toimimise, st riigisiseste
ja rahvusvaheliste postiteenuste osutamise Eestis vastavalt õigusaktidele. UPT osutamist
nõuavad ülemaailmne postikonventsioon ja EL direktiivid, liikmesriikidele on kehtestatud
universaalteenuste ühtlustatud miinimumstandard (ettenähtud kvaliteet ja taskukohase
tasuga teenuste osutamine kogu riigis kõigile soovijatele). Lisaks tellib riik äriühingult
lepingulisel alusel kultuurilistes ja hariduslikes huvides perioodika kojukandeteenust
turutõrke piirkondades.
Omanik ootab äriühingult efektiivset, kvaliteetset ja ühiskonna ootustega arvestavat UPT
osutamist ning seab AS-ile Eesti Post eesmärgiks toimida valdkondliku arengumootorina,
koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi kontakte, võrgustikke ja
äriideid.
Muud teenused: Äriühingu mittereguleeritud tegevuse keskseteks eesmärkideks on
rahvusvaheliste teenuste suurendamine, logistikateenuste ja pakiautomaatide võrgustiku
jätkuv väljaarendamine Eestis, Lätis ja Leedus ning teistel turgudel. AS Eesti Post omab
Eestis tütarettevõtteid Finbite OÜ (infoäri teenused (e-arved)) ja Maksekeskus AS
(maksete platvorm e-kaupmeestele), Leedus Omniva LT UAB (kullerteenused,
pakiautomaadid), Lätis Omniva SIA (pakiautomaadid, kullerteenus). Tütarettevõtted on
loodud e-teenuste arendamiseks koostöös teiste osapooltega või geograafiliselt
laienemiseks, aidates seeläbi tõsta kontserni konkurentsivõimet. Tegemist on
AS Eesti Post põhitegevusega seotud valdkondadega, mis aitavad tasakaalustada
traditsioonilise postiteenuste langusest tingitud mõjusid. Olemasolevate äride
kasvatamine (logistika) ja uute valdkondade arendamine (infoteenused) võimaldab
tagada ettevõtte pikaajalise kasvu ja kasumlikkuse.
Aktsiaselts tagab UPT toimimise vastavalt UPT tegevusloas toodud nõuetele ning osutab
perioodika kojukande teenust.
Vastavalt UPT tüüptingimustele peab AS Eesti Post tagama, et vähemalt 90% riigisisestest
lihtsaadetisena edastatavatest standardkirjadest ja maksikirjadest, mis on üle antud
7
kirjakasti või postkontori kaudu enne kirjakasti hiliseimat tühjendusaega, toimetatakse
saaja postkasti üleandmise päevale järgneval tööpäeval (lühend 90% D+1) või järgneval
kolmandal tööpäeval (lühend 90% D+3) – sõltuvalt sellest, millise teenuse on saatja
valinud. 2021. a kvaliteeditulemused olid D+1 kvaliteedilubadusega kirjadel 94,2% ning
D+3 kvaliteedilubadusega kirjadel 95,8%, millega on seatud eesmärk täidetud.
2021. aastal kasvasid ettevõtte tulud ja kasum mittereguleeritud teenuste osutamisest.
Ettevõtte müügitulu ilma UPT teenuste tuluta ulatus 2021. aastal 127,8 miljoni euroni,
kasvades võrreldes eelneva aastaga 12,7 miljoni euro võtta. Ettevõtte puhaskasum ilma
UPT teenuste arvestusliku kahjumita ulatus 2021. aastal 15,6 miljoni euroni, kasvades
võrreldes eelneva aastaga 3,3 miljoni euro võrra. Ettevõtte jätkas pakiautomaatide võrgu
laiendamist kõigis kolmes Balti riigis, mille tulemusena on kontsernil Baltikumi kõige
suurem pakiautomaatide võrk.
Finantseesmärgid
Kasumlikkus
Riigi kui omaniku ootus on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud töötavad
kasumlikult. Omakapitali hinna (oodatava omakapitali tootluse) määrab
Rahandusministeerium oma iga-aastase „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja
mittetulundusühingute koondaruandega“, millest äriühing finantsplaanide koostamisel
peab lähtuma.
Aktsiaseltsi põhitegevuse tulem on 2021. aastal 13,8 miljonit eurot (aasta varem 9,6
miljonit eurot), äriühing on jätkusuutlik ning oma tegevuse kavandamisel juhindub
aktsiaselts tegevuse efektiivsuse tõstmise, kulude vähendamise ja tulude suurendamise
eesmärkidest.
Osaluste valitsemise koondaruandes1 on Rahandusministeerium hinnanud ASi Eesti Post
omakapitali hinnaks 2021. aastal 9,6%. 2021.a omakapitali tegelikuks tootluseks kujunes
33% (2020. aastal 31%), millega on kasumlikkuse eesmärk täidetud. 2022. aastal on ASi
Eesti Post omakapitali hinnaks 6,9%.
Konservatiivsus
Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda
majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse
kapitalistruktuuriga.
Äriühingud peavad tagama oma tegevuse jätkusuutlikkuse pideva uuendus- ja
arendustööga ning vajalike investeeringutega. Investeeringud peab olema võimalik katta
äriühingu põhitegevuse rahavoogudest ning riik reeglina omakapitaliinvesteeringuid
äriühingutesse ei tee.
1
“Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste koondaruanne 2020. aasta kohta“
https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigi-osalused
8
Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning
kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. Optimaalse omakapitali proportsiooni
koguvaradest määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste
ja mittetulundusühingute koondaruandes“, millest äriühing finantsplaanide koostamisel
peab lähtuma.
Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandusministeerium hinnanud ASi Eesti Post
omakapitali optimaalseks osakaaluks 35-40%. 2021. aasta lõpu seisuga oli omakapitali
osakaal 34,3% kui välja arvata ühekordsed mõjud, mis tulenesid amortiseerimis-
põhimõtete muutmisest (aasta varem ca 27%). Tulenevalt olulisest kapitali struktuuri
tugevdamisest võib eesmärgi täidetuks lugeda. Kõiki kavandatavaid investeeringuid
analüüsitakse põhjalikult ning riskide jälgimisega tegeletakse jooksvalt.
Efektiivsus
Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda
majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. Äriühingud peavad tagama, et
keskpikas ajahorisondis nende tulud kasvavad proportsionaalselt kiiremini kui kulud.
Äriühingud peavad defineerima enda tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud
ning püüdlema nende järk-järgulise parandamise poole.
Äriühingu tulude kasv (+9,7%) ületas 2021. aastal kulude kasvu (+5%).
Ettevõtte on oma efektiivsuse suurendamiseks seadnud eesmärgiks pakiteenuse
osutamise suunamise pakiautomaadi kanalisse, mille saavutamiseks on investeeritud
Baltimaades pakiautomaatide võrgustiku laiendamisse. Pakiautomaatide kanalis vajaliku
efektiivsuse saavutamist jälgitakse läbi keskmise täituvuse (kuu keskmine pakkide arv
ühes pakiautomaadi lahtris - eesmärk 16). Pakiautomaadi keskmine lahtrite arv kasvas
2021. aastal ligi 16% ja keskmine täituvus oli 18 (2020. aastal 17). Sellega on efektiivsuse
eesmärk täidetud.
Omanikutulu
Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad
stabiilset omanikutulu (dividende). Kõik äriühingud peavad defineerima omanikutulu
poliitika ning esitama selle teadmiseks üldkoosolekule. Tuginedes omanikutulu poliitikale
teeb valitsev ministeerium omanikutulu ettepaneku Rahandusministeeriumile.
Rahandusministeeriumi ettepanekul otsustab Vabariigi Valitsus äriühingu
dividendisumma või –määra, millest osaluse valitseja peab üldkoosolekul hääletamisel
juhinduma. AS Eesti Post dividendipoliitika on fikseeritud ettevõtte strateegias ning see
lähtub eespool kirjeldatud optimaalse kapitalistruktuuri säilitamise eesmärgist ehk
dividendi makstakse selliselt, et saavutada või hoida optimaalset kapitalis.
9
AS Eesti Post maksis 2021. aastal riigile dividende summas 2 393 tuhat eurot, millega
kaasnes tulumaksukulu 274 tuhat eurot (2020. aastal dividende ei makstud). Sellega on
seatud eesmärk täidetud.
IV Nõukogu arvamus 2021. a. majandusaasta aruande kohta
Lähtudes äriseadustiku § 333 lõikest 1 on ASi Eesti Post nõukogu vaadanud läbi juhatuse
poolt koostatud 2021. a. auditeeritud majandusaasta aruande ning selle heaks kiitnud.
Nõukogu teeb ainuaktsionärile ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne
kinnitada ning maksta aruandeaasta kasumist ainuaktsionärile dividendiks 2 750 tuhat
eurot.
Nõukogu esimees: /allkirjastatud digitaalselt/
Helo Meigas
Nõukogu liikmed: /allkirjastatud digitaalselt/
Mari Avarmaa
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Kalle Viks Madis Laansalu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Martti Kuldma Rasmus Ruuda
10
AS EESTI POST
(registrikood: 10328799)
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
AS Eesti Post, asukohaga Pallasti 28, Tallinn, Eesti Vabariik
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 21. aprill 2022. a algus 09.00 lõpp 10.00
AINUAKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja
taristuminister
Aktsiate/häälte arv: 1 571 412 (üks miljon viissada seitsekümmend üks tuhat nelisada
kaksteist) aktsiat, igaüks nimiväärtusega 10 (kümme) eurot, mis põhikirja punkti 3.2.2 alusel
annab 1 571 412 häält
OSAVÕTJAD
Ainuaktsionäri esindaja -
- üldkoosoleku juhataja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
üldkoosoleku õigustes
Kutsutud: nõukogu esimees Helo Meigas
nõukogu liige Mari Avarmaa
juhatuse esimees Mart Mägi
juhatuse liige Heiki Raadik
ministri nõunik Risto Kaljurand
Otsuse protokollija: Regina Raukas
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
strateegilise planeerimise osakonna finantsvarade
valdkonna juht
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada AS Eesti Post korralise üldkoosoleku päevakord.
2. Kinnitada AS Eesti Post 2021. a majandusaasta aruanne.
3. Kinnitada AS Eesti Post 2021. a kasumi jaotamine alljärgnevalt:
puhaskasum summas 27 683 TEUR, millest:
maksta dividendideks 2 750 000 eurot
seoses investeerimisvajadusega tõstmaks AS-i Eesti Post konkurentsivõimet jätta
ülejäänud kasum summas 24 933 tuhat eurot jaotamata.
4. Nimetada AS Eesti Post kontserni audiitoriks perioodil 2022-2026 AS
PricewaterhouseCoopers, UAB PROVISUS ja SIA Potapoviča un Andersone.
Punktis 3 nimetatud otsused jõustuvad Vabariigi Valitsuse korralduse "Riigi äriühingu ja
sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide
summade kinnitamine 2022. aastaks" jõustumisel.
Koosoleku juhataja
/allkirjastatud digitaalselt/
Andres Sutt
Lisad:
1. ASi Eesti Post 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (pdf);
2. Audiitori nõusolek.