dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

ASi Eesti Post 21.04.2022 üldkoosoleku otsus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. mai 2022
Viit
105
Registreeritud
2. mai 2022
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2022
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎105 02.05.2022 Käskkiri.asice1836 KB

Sisu (failidest)

AS Eesti Post 2021. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Aruandeaasta algus: 01.01.2021 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2021 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Sisukord TEGEVUSARUANNE ....................................................................................................................... 4 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ............................................................ 18 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ....................... 22 Lisa 2 Finantsinstrumendid ........................................................................................................ 36 Lisa 3 Raha . ............................................................................................................................. 36 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded .............................................................................. 36 Lisa 5 Varud.............................................................................................................................. 37 Lisa 6 Tütarettevõtted ............................................................................................................... 37 Lisa 7 Investeeringud sidusettevõttesse ...................................................................................... 38 Lisa 8 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed ................................................................................... 38 Lisa 9 Põhivara.......................................................................................................................... 38 Lisa 10 Rendikohustis .................................................................................................................. 41 Lisa 11 Lühiajalise- ja väheväärtusliku vara rent............................................................................ 42 Lisa 12 Intressikandvad võlakohustised ........................................................................................ 43 Lisa 13 Lühi- ja pikaajalised võlad ................................................................................................ 43 Lisa 14 Omakapital...................................................................................................................... 44 Lisa 15 Müügitulu ........................................................................................................................ 44 Lisa 16 Saadud toetused ............................................................................................................. 45 Lisa 17 Muud äritulud .................................................................................................................. 45 Lisa 18 Kaubad, toore, materjal ja teenused ................................................................................. 46 Lisa 19 Muud tegevuskulud.......................................................................................................... 46 Lisa 20 Tööjõukulud .................................................................................................................... 46 Lisa 21 Muud ärikulud ................................................................................................................. 46 Lisa 22 Finantstulud ja -kulud ...................................................................................................... 47 Lisa 23 Tulumaks ........................................................................................................................ 47 Lisa 24 Tehingud seotud osapooltega ........................................................................................... 47 Lisa 25 Finantsriskide juhtimise eesmärgid ja põhimõtted .............................................................. 49 Lisa 26 Tingimuslikud kohustused ja varad ................................................................................... 53 Lisa 27 Pandid ............................................................................................................................ 53 Lisa 28 Sündmused peale aruandekuupäeva ................................................................................. 54 Lisa 29 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded ................................................................... 55 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ................................................................................................ 59 Kasumi jaotamise ettepanek ........................................................................................................ 62 2 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Kontserni lühiiseloomustus ja kontaktandmed AS Eesti Post on rahvusvaheline kontsern, mis pakub pakiäri, postiäri, digitaalseid ja rahvusvahelise transiidiäri teenuseid. AS-i Eesti Post kontserni kuuluvad emaettevõttena AS Eesti Post, tütarettevõtetena AS Maksekeskus, OÜ Finbite, OÜ Omniva, Leedus asuv tütarettevõte UAB Omniva LT, Lätis asuv SIA Omniva ning sidusettevõte OÜ Post11. Kontserni koduturg on Baltikum. AS-i Eesti Post osalus seisuga 31.12.2021 oli AS-is Maksekeskus 55,65% (31.12.2020 seisuga 55,65%), OÜ-s Finbite 100% (31.12.2020 seisuga 100%), OÜ-s Omniva 100% (31.12.2020 seisuga 100%), UAB-s Omniva LT 100% (31.12.2020 seisuga 100%), SIA-s Omniva 100% (31.12.2020 seisuga 100%), OÜ-s Post11 30% (31.12.2020 seisuga 30%). AS Eesti Post on riigile kuuluv äriühing ning kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Kontserni keskmine töötajate arv 2021. aastal oli 2 408 (2020. aastal 2 293). Juriidiline aadress: Pallasti 28 10001 Tallinn Eesti Vabariik Registrikood: 10328799 Telefon: +372 664 3000 Faks: +372 664 3001 E-post: [email protected] Veebileht: www.omniva.ee Audiitor: OÜ KPMG Baltics 3 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 TEGEVUSARUANNE AS-i Eesti Post konsolideeritud aruanded kajastavad AS-i Eesti Post (emaettevõte), AS-i Maksekeskus (AS-i Eesti Posti osalus 55,65%), OÜ Finbite, SIA Omniva ja UAB Omniva LT (tütarettevõtted, AS-i Eesti Post osalus 100%), edaspidi koos nimetatuna „Kontsern“ või „Omniva“, finantsseisundit ja majandustulemusi. AS Eesti Post on 100%-liselt riigile kuuluv äriühing, mille põhitegevusala on logistikateenuste (paki- ja postiteenuste), digiteenuste ja rahvusvaheliste transiiditeenuste osutamine. SIA Omniva ja UAB Omniva LT põhitegevus on pakiautomaadi- ja kullerteenuse pakkumine Läti ja Leedu turul. OÜ Finbite põhitegevuseks on infoäri teenused (e-arved). AS-i Maksekeskus tegevusala on makselahenduste pakkumine e-kaubandusega tegelevatele ettevõtetele Baltikumis. Sidusettevõte OÜ Post11 pakub e-kaupmeestele rahvusvahelisi logistilisi terviklahendusi kaupade kätte toimetamiseks üle kogu maailma. 1. Kontsernist 1.1. Õiguslik raamistik Alates 2009. aasta 1. aprillist tegutseb Eesti Post avatud postiturul. Konkurentsiamet on väljastanud Eesti Postile universaalse postiteenuse (adresseeritud postisaadetise edastamine majandustegevusena) osutamise loa, mis kehtib viis aastat (perioodiks 09.10.2019–08.10.2024). Universaalne postiteenus on postiteenuste järjepidev, kvaliteetne ja taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. 1.2. Majanduskeskkond ja olulisemad sündmused 2021. aastal 1.2.1. Ümberkorraldused ettevõtte tegevuses 2021. aastal alustati ettevõtte strateegia uuendamisega, et minna varasemalt ärivaldkondade (postiäri ja pakiäri) põhiselt vaatelt üle kliendile ühtse lahenduse pakkumisele. Nõukogu kinnitas 30. novembril ettevõtte uue visiooni, strateegilised eesmärgid aastateks 2022-2026 ja peamised arengusuunad, mis keskenduvad nii koduturul Baltikumis kiire ja kvaliteetse klienditeeninduse parandamisele kui ka nutikate logistikalahenduste pakkumisele ning tööprotsesside automatiseerimisele. Soovitakse Omniva nime all tegutsedes saada viie aastaga kogu Baltikumi eelistatumaks logistikapartneriks. Aasta algas ja jätkus muudatustega juhtkonnas ning nõukogus, millest üksikasjalikult on kirjutatud vastavas peatükis. Uut strateegiat toetavale struktuurile üleminek toimus aasta teises ja kolmandas kvartalis ning jõustus 1. oktoobril 2021. Igas riigis juhivad põhitegevust tegevjuhid. Eesti struktuuris lisandusid tegevjuhi juhtimise alla lisaks võrgustike, operatsioonide ja logistika üksustele era- ja ärisegmendi juhtimine ehk kommertsvaldkond. Kontserni tasemele on toodud äriarendus, mis koosneb senisest tehnoloogia üksusest ja teenusejuhtimisest, mis omakorda jaotub kolme valdkonda: pakiteenused, traditsioonilised postiteenused ning rahvusvahelised paki- ja kirjateenused. Tehnoloogia juhtimine on toodud tugifunktsioonist osaks kontserniülesest põhiärist ja on juhitud samadel alustel kõigis kolmes riigis. Oluline põhimõte uue struktuuri korraldusel on tihe koostöö kanalite, segmentide, teenuse ja tehnoloogia vahel. 1.2.2. Postipakkide käibemaksumuudatus ja uue tolli deklareerimissüsteemi kasutusele võtmine Kogu Euroopa Liidus jõustus 1. juulil 2021 nn kolmandatest riikidest tellitud postipakkide käibemaksumuudatus. Kui varem tuli deklareerida ja maksustati käibemaksuga vaid need väljapoolt Euroopa Liitu tellitud kommertssaadetised, mille väärtus ületas 22 eurot, siis nüüd tuleb deklareerida ja käibemaks tasuda kõikidelt kommertssaadetistelt. Klientidele lihtsa ja kiire deklareerimisteenuse pakkumiseks arendas Omniva automaatse e-deklaratsiooni lahenduse nende pakkide deklareerimiseks, millele tollimaks ei rakendu (väärtusega alla 150 euro). Koos Maksu- ja Tolliametiga teavitas Omniva kliente igakülgselt nii maksumuudatusest kui deklareerimise erinevatest võimalustest. Oluliseks aspektist oli klientide julgustamine tellimustega jätkamiseks. Teenus on klientide poolt hästi vastu võetud ja aktiivselt kasutusel. 90-95% väljapoolt Euroopa Liitu tellitavate postipakkide väärtus on alla 22 euro ning seega puudutas muudatus väga paljusid pakitellijaid, kes varem ei olnud saadetiste väikese väärtuse tõttu deklareerimisega kokku puutunud. Juba teise kvartali lõpus oli märgata rahvusvaheliste sissetulevate saadetiste mahu vähenemist, põhjuseks nii see, et kaupu telliti pigem varem ja sooviga need enne 1. juulit kätte saada kui ka tellimustest loobumine deklareerimise vältimiseks. 4 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Juulis langesid kolmandate riikide pakimahud rakendunud maksumuudatuse mõjul võrreldes maikuiste tippmahtudega ligi 40%. Täiendavalt mõjutas pakkide arvulist vähenemist asjaolu, et AliExpress hakkas koondama samale saajale liikuvaid pakke üheks saadetiseks. Muudatuse positiivseks pooleks on, et väheneb saadetiste keskkonna jalajälg nii transpordi kui pakendamise arvelt. Augustis algas mahtude mõningane taastumine ning võrreldes juuliga oli saadetisi ligikaudu 20% rohkem. Soodustavaks asjaoluks oli, et enamik suuremaid ostuplatvorme (AliExpress, eBay, Wish, Joom) ja e-poode hakkasid koguma alla 150€ tellimuste käibemaksu juba tehingu sooritamisel (IOSS). Sellisel juhul saab logistikaettevõte teha paki saabumisel Euroopa Liitu deklareerimistegevused kliendi eest ning kaup saabub kliendini reeglina ilma lisategevusteta. Kuivõrd käibemaksu kogumine on muutunud lihtsaks ning tarbija saab oma saadetised kätte ilma, et peaks neid ise deklareerima, võib prognoosida rahvusvaheliste mahtude jätkuvat samm-sammulist taastumist. 1.2.3. Koroonaviiruse jätkuv mõju majandusele: kasvavad e-kaubandus ja pakimahud Kogu 2021. aasta avaldas erakorralist mõju koroonaviiruse Covid-19 levik ja selle tõkestamiseks kehtestatud piirangud Eestis, Lätis ja Leedus. Seetõttu oli jätkuvalt ettevõtte oluliseks tegevuseks töötajate (kirjakandjad, postikullerid, postkontori klienditeenindajad jt) varustamine isikukaitsevahenditega ning teenuste osutamine vastavalt kehtivatele Covid-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutele ja tingimustele. Piirangud hoogustasid oluliselt e-kaubandusest tellimist ja suurendasid aasta alguses Omniva pakimahte kogu Baltikumis. Sellest tulenevalt jätkas kasvu pakiautomaatide kui välitingimustes asuva kontaktivaba kanali kasutus. Omniva oluliseks konkurentsieeliseks on jätkuvalt see, et pakiautomaadid asuvad välitingimustes ja on kasutatavad kinnastega ning toetavad kontaktivaba viipemakset. Samuti on Omniva pakiautomaatide võrgustik kõige suurem, mis tähendab, et automaadid on kliendile kõige lähemal. Klientide paremaks ja kiiremaks teenindamiseks võeti novembris kasutusele “mitu pakki ühte kappi” lahendus. Sellega pandi mitu pakki tellinud kliendile pakid pakiautomaadis ühte kappi. Mugavam ja kiirem teenus sai kohe täiel mahul kasutust ja positiivset tagasisidet aastalõpu ülikiirel ajal ning toetas kvaliteetset teenust üle Eesti. Edendamaks pakiteenuste kvaliteetset osutamist klientidele laiendati pakiautomaatide võrgustikku. Detsembris laienes Omniva pakiautomaatide võrgustik Eestis 11 maakonnas ja lisaks tulevad uued pakiautomaadid Lätti ja Leetu. Peale seda on ettevõttel 286 pakiautomaati üle Eesti ning Baltikumis kokku 926 pakiautomaati. Eesti Posti nime kannab 265 postiasutust ja 1470 kirjakasti. Võrgustiku laienemine jätkub kogu Baltikumis, Eestis ennekõike maapiirkondades koostöös kohalike omavalitsustega. Koroonaolukord mõjutas tugevalt pakimahtusid aastalõpu tipp-perioodil. Kolmandas kvartalis alustas kontsern ettevalmistustega aasta lõpu eel toimuvateks ülemaailmseteks ja kohalikeks ostupühadeks, mis ka tavapärastes oludes igal aastal pakimahte kasvatavad ning jõuluperioodi tippmahtude teenindamiseks. Ostupühade ja jõulude väga edukale teenuseosutamise õnnestumisele aitas kaasa ka põhjalik ettevalmistus, varasemad kogemused ning klientide koostöövalmidus. 1.2.4. Universaalne postiteenus ja filateelia 2021. aastal teostati oluline eeltöö uue Postiseaduse väljatöötamiseks sh viidi läbi riigikontrolli audit ning arutelud peamiste muudatuste vajaduste kohta. Lisaks töötati välja uued nõuded universaalse postiteenuse juurdepääsupunktidele, võimaldamaks kasutada lisaks postkontoritele- ja postipunktidele ka automatiseeritud lahendusi ning personaalset postiteenust. Uus määrus allkirjastati ministri poolt jaanuaris 2022 ning loob senisest suurema paindlikkuse postivõrgu arenguks. Postivõrgu teenusepunktide täpsem paigutus töötatakse välja ja viiakse ellu 2022. aasta jooksul koostöös kohalike omavalitsustega. 2021. aastal jätkus universaalse postiteenuste tehingute mahu langus ja prognoosime languse jätku ka järgnevatel aastatel. Aasta jooksul anti välja 26 postmarki tähistamaks väärikaid sündmusi ja isikuid meie riigis ja ühiskonnas. 20. augustil andis Eesti Post välja postkaardist ja trükitud margist koosneva tervikasja, mis on pühendatud Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäevale. Lisaks anti 29. detsembril välja Eesti epeenaiskonna olümpiavõidu jäädvustamiseks Tokyo olümpiamängudel postmargiplokk koos traditsioonilise esimese päeva ümbriku ja infokaardiga. Jätkuvalt uuritakse võimalusi postmargi populariseerimiseks läbi innovaatiliste lahenduste ja uute materjalide katsetamisega. Eesti Jalgpalli Liit sai oma 100. juubeliks postmargi, mis oli valmistatud ehtsast jalgpalli materjalist. Järvselja õppe- ja katsemetskonna postmark oli trükitud puidulehele ehk spoonile. Erilise postmargi 5 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 lahendusena olid mooni kujutavale postmargile lisatud mooniseemned, nii et kirjasaamise rõõmu sai pikendada postmargi kasvama panekuga. Filateelia ja kirjasaatmise üldisemaks populariseerimiseks korraldas Omniva kevadel ideekorje, mida inimesed sooviksid näha postmargil „Head Eesti asjad“ ning kümme enimnimetatud ideed pandi avalikule rahvahääletusele. Rahvas hääletas „Head eesti asjad“ postmargile külakiige, mark ilmus augustis kunstnik Indrek Ilvese kujunduses. Filateelia valdkonna arenguna jätkas ettevõte e-poes filateelia püsitellimuse võimaluse pakkumist. Püsitellimus võimaldab kõik uued filateeliatooted nii Eestis kui ka välisriikides elavatel Eesti postmarkide huvilistel automaatselt oma postkasti tellida. 1.2.5. Infoäri Infoäri teenuseid osutab grupis tütarettevõte OÜ Finbite, mille aasta möödus edukalt. Finbite juhatuse liikmena alustas maikuus tööd rahvusvahelise start-up kogemusega Keir Veskiväli. Teenuse kasutamine oli stabiilne, märgata on suuremat ettevõtete huvi e-arvetega seonduvate teenuste vastu, mida võib seostada paljude ettevõtete jätkuva kodukontorites tegutsemisega. Olulisematest hangetest võitis Finbite Tallinna linna e-arvete hanke järgmiseks 5 aastaks. Fintech valdkonnas on oluline tehnoloogiline areng klientidele mugava ja lihtsa teenuse pakkumiseks. Selleks arendas Finbite äpi, kus kliendid saavad oma kuluaruandeid esitada lihtsalt ja kiiresti. Uus lahendus on leidnud klientide seas aktiivset kasutust ja saanud positiivse tagasiside osaliseks. Parema kasutajakogemuse tagamiseks ja kliendile mugava teenuse pakkumiseks jätkas Finbite oma teenuste arendamist. Valmis uus funktsionaalsus, mis võimaldab kasutada arvete masskinnitamist. 1.2.6. Rahvusvaheline äri 2021. aasta käive oli oodatust tunduvalt parem ja seda tänu tugevale aasta algusele. Lisaks olemasolevatele suundadele lisandusid 2021. aastal uute oluliste sihtriikidena Soome ja Moldova. Kolmandas kvartalis lisandusid uute teenustena Baltikumi jälgitavad lihtsaadetised. Kaunase sorteerimiskeskuse avamine teises kvartalis aitas 2021. aasta vaates saavutada kulude kokkuhoiu ning võimaldas parandada kasumlikkust. Kolmanda kvartali tollimuudatuste edukas elluviimine aitas samuti kaasa Rahvusvahelise äri aastaeesmärkide saavutamisele. 1.2.7. Tunnustused ja auhinnad Sarnaselt Eestis 2020. aastal saavutatud vastutustundliku ettevõtluse kuldtasemele pälvis Omniva Läti 2021. aastal vastutustundliku ettevõtluse kuldtaseme kvaliteedimärgise. Kuldtaseme märgis tähistab vastutustundliku ettevõtluse eeskuju ja suunanäitajat. Kuldtasemega hinnatud ettevõte on süsteemselt põiminud vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted oma põhitegevusse ja näitab üles initsiatiivi, süstemaatilisust ja järjepidevust vastutustundliku käitumise tagamiseks nii oma organisatsioonis, tarneahelas kui ka ühiskonnas laiemalt. Baltic Brand Forumil selgusid Baltikumi kõige armastatumad brändid ning Omniva saavutas Swedbanki ja Maxima järel kolmanda koha. Lätis oli Omniva jätkuvalt ka logistikavaldkonna kõige eelistatum bränd. Esimest korda mängis Baltikumi lemmikbrändi valimisel olulist rolli sotsiaalne vastutustundlikkus. Omniva positsioon näitab, et ettevõtte sellealaseid tegevusi nii Eestis, Lätis kui Leedus on klientide poolt hästi vastu võetud. 6 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 2. Tegevuskeskkond Kontserni majanduskeskkonna oluliseks mõjutajaks 2021. ja 2022. aastal on lisaks tavapärastele teguritele globaalne Covid-19 kriis. Rahandusministeeriumi prognoosi 1 kohaselt on kohalike piirangute vähesus, naaberriikide majanduste vastupidavus ja riiklikud toetusmeetmed aidanud Eesti majandusel tervikuna kriisiga hästi toime tulla. Samuti olid siseriiklikud piirangud majandustegevusele ja inimeste liikumisele Eestis ELi võrdluses ühed leebeimad. Majandusaktiivsus hakkas 2021. aasta teises pooles taastuma koos piirangute leevendamise ja kasvava välisnõudlusega. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi jääb SKP kasv lähiperioodidel ebaühtlaseks, tuginedes suuresti töötleva tööstuse ja IKT sektori kasvule. 2022. aasta SKP kasv tuleb ulatuslik, kuid seda veavad eksportiv tööstus ja teenindus, eeskätt logistika ja turismist sõltuvad harud. Paranev kindlustunne toetab tarbimis- ja investeerimisaktiivsust, mis kiirendavad kasvu kaubanduses, ehituses ja muudes siseturule suunatud valdkondades. Majanduskasvu prognoos 2022. aastaks on 4%, mis väheneb 2023. aastal 3,2%ni. Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud hoogustasid oluliselt e-kaubandusest tellimist ning muutunud tarbijakäitumine hoiab e-kaubandusest tellimise mahte kõrgel ka piirangute lõppemise järel. Eesti Panga andmetel on alates eriolukorra algusest suurenenud märgatavalt kodumajapidamiste hoiused, mis on käsitatav sundsäästuna, sest tarbimisvõimalused on olnud piiratud. Tarbimisvõimaluste ennistumine toob kaasa kriisi käigus kogunenud säästude kasutamise ja majapidamiste kulutuste kasvu. SKP reaalkasv, % 2020 2021 pr 2022 pr 2023 pr Eesti -3,0% 9,0% 4,0% 3,2% Läti -3,6% 4,7% 4,7% 3,5% Leedu -0,1% 5,0% 3,3% 3,4% Inflatsioon, % 2020 2021 pr 2022 pr 2023 pr Eesti -0,4% 4,1% 3,6% 2,4% Läti 0,2% 3,1% 4,5% 2,4% Leedu 1,2% 4,4% 4,4% 2,5% Töötuse määr, % 2020 2021 pr 2022 pr 2023 pr Eesti 6,9% 6,4% 5,8% 5,4% Läti 8,1% 7,4% 6,6% 6,0% Leedu 8,5% 7,0% 6,5% 6,3% Brutopalga reaalkasv, % 2020 2021 pr 2022 pr 2023 pr Eesti 2,9% 5,8% 6,5% 6,3% Läti 6,2% 9,0% 8,0% 8,0% Leedu 10,1% 11,0% 8,4% 7,0% Allikas: Swedbank Economic Outlook, Nov. 2021 Tööturg on näidanud kriisis paindlikkust, mis väljendub töötuse kiires tõusus, samas keskmise palga kasv aeglustus vaid ajutiselt. Majanduse ja piiride avanedes hakkab töötus Eestis vähenema, kuid ei jõua oma kriisieelsele madalale 4% tasemele enne 2025. aastat. Kiiresti kasvanud tööpuudus on avaldanud vähe mõju palgakasvule. Osaliselt on selle põhjuseks asjaolu, et kõrgemate palkadega tegevusalad on kriisis vähem kannatanud. Viimase aasta jooksul töö kaotanud valdavalt keskmise ja keskmisest madalama palgaga töötajad. Eelolevatel aastatel suureneb keskmine brutokuupalk enam kui 5% aastas, järsu kasvu stsenaariumi järgi võib palgakasv ajutiselt kiireneda peaaegu 7%ni 2. 1 Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos 2021. 2 Rahapoliitika ja majandus 2/2021 - Eesti Pank 7 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 3. Kontserni majandustegevus 2021. aastal 3.1. Finants- ja efektiivsusnäitajad Konsolideeritud kasumiaruanne 2021 2020 EUR miljonites Müügitulu 144,3 131,5 sh universaalne postiteenus 16,5 16,4 Ärikasum 16,0 9,5 Kasum enne tulumaksu 14,8 10,4 Puhaskasum 13,8 9,6 sh universaalse postiteenuse kasum -1,8 -2,7 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 31.12.2021 31.12.2020 EUR miljonites Käibevara 77,4 73,5 Põhivara 63,6 61,0 Varad kokku 141,1 134,5 Lühiajalised kohustised 67,6 70,5 Pikaajalised kohustised 26,4 28,3 Omakapital 47,1 35,7 Keskmine töötajate arv 2 408 2 293 Suhtarvud 2021 2020 ROE 33,3% 30,9% ROA 10,0% 7,5% Ärikasumi marginaal 11,1% 7,2% Puhaskasumi marginaal 9,5% 7,3% Puhaskasum aktsia kohta 8,3 5,7 Puhaskasum töötaja kohta (eurot) 5 717 4 184 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 1,1 1,0 Maksevalmiduse tase 0,44 0,38 Võla ja omakapitali suhe 53,3% 67,3% Kapitaliseerituse kordaja 35,9% 44,2% Omakapitali määr 33,4% 26,5% KASUTATUD VALEMITE KIRJELDUS Keskmine töötajate arv – täistööajale taandatud keskmine töötajate arv Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum / keskmine omakapital Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / keskmised varad Ärikasumi marginaal = ärikasum / müügitulu Puhaskasumi marginaal = puhaskasum / müügitulu Puhaskasum aktsia kohta = emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum / perioodi kaalutud keskmine lihtaktsiate arv Puhaskasum töötaja kohta = puhaskasum / keskmine töötajate arv Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused Maksevalmiduse tase = raha / lühiajalised kohustused 8 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Võla ja omakapitali suhe = intressikandvad kohustused / omakapital Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital) Omakapitali määr = omakapital / (omakapital + kohustused) 3.2. Tulud Kontserni äritulud kasvasid 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga 9,7%. Äritulud olid 2021. aastal 149,1 miljonit eurot, millest müügitulu moodustas 97% ehk 144,3 miljonit eurot, saadud toetused ja muud äritulud kokku 4,4 miljonit eurot. Kontserni suurimaks teenuste grupiks müügitulu vaates on kasvanud pakiteenused, mis moodustavad ärituludest kokku 53% (2020. aastal 48%). Postiteenuste ja rahvusvahelise äri teenuste tulud moodustavad vastavalt 18% ja 20% kontserni ärituludest. Klientide asukoha järgi moodustab 49% müügitulust tulu Eesti klientidelt (2020. aastal 56%), millele järgneb tulu Hiina klientidelt (16%, 2020.aaastal 15%). Kolmandat ja neljandat kohta hoiavad koduturu riigid Leedu (13%, 2020. aastal 11%) ning Läti (10%; 2020. aastal 9%). Äritulud kokku: 148,7 mln eurot 2% 1% 20% Tulu jaotus teenuste lõikes 2021 Pakiteenused 53% (2020. aastal 48%) 6% 53% Postiteenused 18% (2020. aastal 21%) Digitaalsed teenused 6% (2020. aastal 5%) 18% Rahvusvahelise äri teenused 20% (2020. aastal 23%) Saadud toetused 2% (2020. aastal 1%) Muud äritulud 1% (2020. aastal 2%) 3.2.1. Pakiteenused Pakiteenuste valdkonda kuuluvad: a) kullerteenused (sh kuller B2B, kuller B2C, rahvusvaheline kullerteenus); b) pakiautomaadi teenused; c) siseriiklik pakiteenus; d) sisenevad ja väljuvad rahvusvahelised pakid (sh maksikirjad); e) tolliteenused jm logistikateenused. Kontserni pakiteenuste müügitulu kasvas 2021. aastal 22% 78,5 miljoni euroni (kasv 14,0 miljonit eurot). Enim kasvasid pakiautomaadi teenuste tulud, mis ulatusid 47,8 miljoni euroni (2020.aastal 35,2 miljonit eurot) ning mille osakaal pakiteenuste tuludest kasvas 61%ni (2020. aastal 54%). Pakiautomaadi teenuste tulud kasvasid kõigis kolmes riigis sh Lätis kasvasid pakiteenuste tulud 47% 18,0 miljoni euroni ja Leedus 40% 25,5 miljoni euroni. Kontserni hinnanguline turuosa Baltikumi pakiautomaatide mahust moodustab 31%. 3.2.2. Traditsioonilised postiteenused Postiteenuste valdkonda kuuluvad: a) rahvusvaheline ja siseriiklik kirjateenus (sh universaalne postiteenus ja ärikirja teenus); b) perioodika teenused (perioodika tellimine ja kanne); c) otsepostituse teenused (aadressiga ja aadressita reklaami kanne); d) finantsteenused (sh pensionite ja toetuste kanne, rahasiire, isikusamasuse tuvastamine); e) kaupade müük postkontorites; f) printteenused jm postiteenused. 9 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Postiteenuste müügitulu 27,1 miljonit eurot vähenes võrreldes eelmise aastaga ligi 4% ehk 1,2 miljonit eurot. Suurem osa traditsiooniliste postiteenuste tulude vähenemisest tuleneb teenuste mahtude vähenemisest. Nii paberkandjal kirjade saatmine, perioodikaväljaannete koju tellimine kui ka rahakannete tegemine postivõrgus on teenused, mille järele vajadus aasta-aastalt on vähenenud. Erandiks on otsepostituse teenused, mille mahud sõltuvad rohkem turutrendidest ja ühekordsetest sündmustest nagu valimised, mis mõjutasid positiivselt 2021. aasta mahte ja tulusid. 3.2.3. Digitaalsed teenused Digitaalsete teenuste valdkonda kuuluvad makselahenduste ja infoäri teenused. Erinevaid makselahendusi nagu pangalingid, maksete algatamise teenus jt. pakub kontsernis AS Maksekeskus. Makselahenduste teenuste tulud kasvasid aastaga 24% 5,9 miljoni euroni. Infoäri teenuste valdkonda kuuluvad ostu- ja müügiarvete vastuvõtmine nii elektrooniliselt kui paberkandjal, arvete haldus ning väljastamine elektroonselt. Alates 2020. aasta lõpust osutab infoäri teenuseid OÜ Finbite. Infoäri teenuste müügitulu kasvas aastaga 22% 3,1 miljoni euroni. Enamus infoäri teenuste tuludest teenitakse Eestis, kuid infoäri teenuseid osutatakse alates 2014. aastast ka Lätis ning 2016. aastast Leedus. 3.2.4. Rahvusvaheline äri Rahvusvahelise äri valdkond on ärisuund, mis keskendub rahvusvaheliste e-kaubanduse saadetiste teenindamisele. Kui kontserni pakiäri teenuste puhul on saadetiste lähteriigiks või sihtriigiks Baltikum (kontserni koduturg), siis rahvusvahelise äri saadetiste peamiseks lähteriigiks on Hiina ning sihtriikideks erinevad Euroopa riigid. Saadetiste teenindamist korraldab nii AS Eesti Post ise kui tehakse seda koos sidusettevõtjaga OÜ Post11. Rahvusvahelise ärisuuna klientide teenindamist alustati 2015. aastal. Rahvusvaheliste e-kaubanduse saadetiste teenindamise turgu iseloomustab tihe konkurents, milles osalevad globaalsed logistikaettevõtted, riiklikud postifirmad jt. Rahvusvahelise äri teenuste müügitulu moodustas 2021. aastal kontserni ärituludest 20% ulatudes 29,7 miljoni euroni. 2021. aasta tulud olid ootuspärased, kuigi võrreldes 2020. aastaga 5% madalamad. Tulud vähenesid tulenevalt suvel rakendunud maksumuudatustest ning Hiinast saabuvate mahtude vähenemisest teisel poolaastal. 3.3. Kulud Kontserni 2021. aasta ärikulud olid kokku summas 132,7 miljonit eurot, olles kasvanud 2020. aastaga võrreldes 5% (6,6 miljoni euro võrra). Enim vähenesid kauba, toorme, materjali ja teenuste kulud, mis vähenesid 4% (2,2 miljonit eurot) ning enim kasvasid tööjõukulud, 16% (7,1 miljonit eurot). Ärikulud kokku: 132,7 mln eurot 1% 9% 36% Ärikulude jaotus 2021 Kaubad, toore, materjal ja teenused 36% (2020. aastal 40%) 40% Muud tegevuskulud 15% (2020. aastal 14%) Tööjõukulud 40% (2020. aastal 36%) 15% Põhivara kulum ja väärtuse langus 9% (2020. aastal 9%) Muud ärikulud <1% (2020. aastal 2%) 10 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Kaubad, toore, materjal, teenused Gruppi kuuluvad kaupade soetamisega seotud kulud, transpordikulud sh rahvusvaheline transport, rahvusvahelised lõppmaksed, allhanke kulud, kütus, tootmismaterjalid ning vahendustasud. Kulud kokku olid 2021. aastal 47,9 miljonit eurot ja vähenesid 2020. aastaga võrreldes 4% ehk 2,2 miljoni euro võrra. Oluliselt mõjutas kulugruppi 2021. aastal rahvusvahelise äri müügi langus 5% võrreldes varasema aastaga. Muud tegevuskulud Muude tegevuskulude alla kuuluvad hoonete kommunaal- ja halduskulud, autodega seotud kulud, turunduskulud, koolituskulud, IT riist- ja tarkvaraga seotud hooldustööd ning muud administreerimiskulud. Kulud kokku olid 2021. aastal 19,5 miljonit eurot ja suurenesid 2020. aastaga võrreldes 14%, 2,4 miljonit eurot. Tööjõukulud Kontserni tööjõukulud olid 2021. aastal 52,8 miljonit eurot, mis on võrreldes 2020. aastaga 16% ehk 7,1 miljonit eurot suuremad. Tööjõukulud moodustasid 2021. aastal kontserni ärikuludest 40% (2020. aastal 36%). Tööjõukulude kasvu taga on 2021. aastal jõustatud palgatõusud. 2021. aasta keskmine töötajate arv oli 2 408. Keskmine töötajate arv on aastaga kasvanud 115 töötaja võrra. Põhivara kulum ja väärtuse langus Põhivara kulumi ning väärtuse langusega seotud kulud kokku olid 2021. aastal 12,2 miljonit eurot ja kasvasid võrreldes 2020. aastaga 8% ehk 0,9 miljoni euro võrra. Kulusid kasvatasid erinevate uute IT arendustega seotud tarkvara amortisatsioonikulud ning mõjud arvestuspõhimõtete üle vaatamisest. Muud ärikulud Muude ärikulude alla kuuluvad kvaliteedikontrolliga seotud kulud, ühingute ja liitude liikmemaksud, kaupade allahindlus, põhivara mahakandmine ja kasum/kahjum valuutakursi muutusest. 2021. aastal olid muud ärikulud kokku 0,7 miljonit eurot ja vähenesid võrreldes varasema aastaga 1,2 miljoni euro võrra. 3.4. Äritegevuse hooajalisus Kontserni majandustegevust iseloomustab müügitulu oluline kasv aasta viimases kvartalis ning keskmisest madalam tulemus suveperioodil. Majandustegevuse hoogustumine aasta viimases kvartalis on seotud eelkõige jõulupühadeks valmistumisega, mis suurendab nii paki- kui postiteenuste kasutamist. Samuti suurenevad novembris ja detsembris rahvusvahelise äri tulud. Tulude langus suveperioodil on seotud puhkuste kõrge osakaalu ning inimeste madala aktiivsusega e-kauplemisel sel perioodil. 3.5. Kontserni arendus- ja investeerimistegevus 2021. aastal olid kontserni investeeringud kokku summas 12,6 miljonit eurot (2020. aastal 6,1 miljonit eurot), millest emaettevõtte poolt tehtud investeeringud moodustasid 5,7 miljonit eurot (2020. aastal 5,0 miljonit eurot). Suuremad investeeringud tehti uute pakiautomaatide soetamisse ja olemasolevate laiendustesse kõigis kolmes riigis ja autopargi uuendamisse ning automaatse e-deklaratsiooni lahenduse arendamiseks. 3.6. Dividendid 2021. aastal maksis emaettevõte dividende netosummas 2,4 miljonit eurot, millele lisandus tulumaks 0,3 miljonit eurot. 2020. aastal emaettevõte dividende ei maksnud. 11 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 4. Plaanid 2022. aastaks 2022. aasta tegevuskava koostamisel lähtuti AS-i Eesti Post strateegiast, mis sätestab kontserni visiooni:  Aastaks 2026 oleme eelistatuim logistikapartner, pakkudes kliendikeskset teenust pühendunult ja vastutustundlikult. Sarnaselt varasematele aastatele on eelarvestamise eeldusteks:  pakiteenuse mahtude ja tulude kasvu jätkumine  traditsioonilise postiteenuse nõudluse vähenemine  jae- ja jaotusvõrgustike sh pakiautomaatide võrgu jätkuv kohandamine muutunud nõudlusele ja uute ärivõimaluste leidmine võrgustike paremaks rakendamiseks. Kontserni olulisemad eesmärgid on kasum, kliendirahulolu ja töötajarahulolu. Eesmärgid lepitakse kokku kontserni tasakaalustatud tulemuskaardil. Kontsern on saanud valmis uue strateegia aastateks 2022-2026, mis sätestab, et Omniva seab oma äritegevuse keskmesse kliendid. Luues oma klientidele olulist väärtust, suudame saavutada omaniku oodatava tootluse eesmärgi. Uute teenuste kavandamisel peame vastama klientide kõrgematele ootustele tarneläheduse, kiiruse, täpsuse, lihtsuse ja keskkonnavastutuse osas. 2022. aastal on kavas oluliselt kiirendada pakiautomaatide võrgu laiendamist kogu Baltikumis. Eestis on plaanis suurendada investeeringuid ka kontorivõrgu kaasajastamisse, pakkudes nii paki- kui kirjateenuseid jätkuvalt ka mehitatud kanalis. Oluliselt suurendatakse koostööd kohalike omavalitsustega. Teiseks oluliseks prioriteediks 2022. aastal on tõsta automatiseeritust. Selleks töötatakse välja ja võimalusel alustatakse uute logistikakeskuste rajamist Leedus ja Lätis. Eestis on kavatsus parandada automatiseeritust ning ka keskkonnasõbralike lahenduste kasutuselevõttu logistikaringidel. Kolmanda olulise prioriteedina jätkatakse investeeringute suurendamist IT-sse, pakkudes senisest paremat kogemust digikanalis ja luues klientidele mugavama iseteeninduskeskkonna. Omniva jätkab keskkonnasäästlike lahenduste kasutuselevõttu, seda nii saadetiste veol kui ka kontorihoonete renoveerimisel. 5. Tulemus- ja kvaliteedijuhtimine kontsernis Emaettevõttes, AS-is Eesti Post ning samuti Läti ja Leedu tütarettevõtetes on juurutatud kvaliteedi- ja tulemusjuhtimise süsteem. 2021. aastal olid AS-ile Eesti Post, valdkondadele, üksustele ja osakondadele koostatud aastapõhised tasakaalus tulemuskaardid, milles on kajastatud nii finants-, kliendi- kui töötajapõhised eesmärgid, samuti kogu kontserni strateegilised fookusprojektid. Püstitatud eesmärkide ja strateegiliste projektide täitmist jälgitakse igakuiselt nii finantsvaates kui teenuste ja teeninduskvaliteeti näitavate raportitega, mis võimaldab operatiivselt reageerida muutustele organisatsioonis ja turul. 6. Tütarettevõtted 6.1. SIA Omniva SIA Omniva (endise nimega SIA Post24) on asutatud 23. märtsil 2012. Ettevõte pakub Lätis pakiautomaadi- ja kullerteenuseid. 2021. aastal kasvas ettevõtte käive kokku 47%, kasvu tõi pakiautomaadi teenuse oluline kasv, võrreldes eelmise aastaga +45%. 2021. aastal jätkus pakiautomaatide võrgustiku laienemine. 2021. aasta laienemise tulemusena on Lätis 291 pakiautomaati. 2022. aastal on oodata mahtude kasvu, kuid mitte nii suures ulatuses kui 2021. aastal. Keskmine töötajate arv ettevõttes 2021. aastal oli 237. 12 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 6.2. UAB Omniva LT UAB Unipakas asutati 2. novembril 2005. AS Eesti Post omandas 100%-lise osaluse ettevõttes 2012. aastal. Alates 2014. aasta aprillist on ettevõtte ärinimi UAB Omniva LT. Ettevõte pakub Leedus pakiautomaadi- ja kullerteenuseid. 2021. aastal kasvas käive kokku 39%, kasvu tõi pakiautomaadi teenuse oluline kasv, võrreldes eelmise aastaga +44%. 2021. aasta laienemise tulemusena on Leedus 349 pakiautomaati. 2022. aastal on oodata mahtude kasvu, kuid mitte nii suures ulatuses kui 2021. aastal. Töötajate keskmine arv ettevõttes 2021. aastal oli 384. 6.3. OÜ Finbite OÜ Finbite asutati 16. oktoobril 2020. Varasem Omniva arvekeskus tegutseb sellest alates Finbite arvekeskuse kaubamärgi all. Üle 10 aasta kliendile erinevaid arvelahendusi pakkuva arvekeskuse võimalused sisaldavad ostu- ja müügiarvete lahendusi, digiteerimist, e-kinnitusringi, e-kuluaruandeid ja digiarhiivi. OÜ Finbite müügitulu ulatus 2021. aastal 3,1 miljoni euroni. Põhifookus on 2022. aastal jätkuvalt mahtude ning firmaväärtuse kasvatamine. Keskmine töötajate arv ettevõttes 2021. aastal oli 21. 6.4. AS Maksekeskus AS Maksekeskus asutati 17. aprillil 2012 eesmärgiga pakkuda e-kaupmeestele ning nende klientidele turvalisi ja mugavaid makselahendusi ning e-kaubandusega seotud teenuseid. AS Eesti Post omab ettevõttes 55,65% suurust osalust, et suurendada e-kaupmeestest klientidele pakutavat lisaväärtust, kombineerides logistika- ja makselahendused. 2021. aastal kasvas ettevõte koroonaviiruse eriolukorras erakordselt. Ettevõtte müügitulu kasvas võrreldes 2020. aastaga 26%. Töötajate keskmine arv ettevõttes 2021. aastal oli 18. 7. Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne AS Eesti Post on riigile kuuluv äriühing ja rakendab äriühingu juhtimisel Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja AS-i Eesti Post põhikirja punktist 10. AS Eesti Post kirjeldab HÜT-i põhimõtete järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. AS-i Eesti Post aktsiad kuuluvad 100% ulatuses Eesti Vabariigile. Seetõttu järgib äriühing HÜT-i soovituslike juhiseid mõningate eranditega, mida on selgitatud koos mittejärgimise põhjuste väljatoomisega. Mittejärgitavatele HÜT-i juhistele on viidatud allpool ning need puudutavad peamiselt üldkoosoleku läbiviimist, nõukogu liikmete valimist ja teabe avalikustamist, mille eesmärk on eelkõige tagada aktsionäride võrdne kohtlemine. Kuna äriühingu aktsiate ainuomanik on Eesti Vabariik, on aktsionäri huvid kaitstud riigivaraseaduses sätestatud põhimõtete järgimisega. AS Eesti Post kontserni juhtimisel lähtutakse lisaks HÜT-ile ja riigivaraseadusele (RVS) äriseadustikust (ÄS), teistest õigusaktidest, omaniku ootusest kontsernile ning äriühingu põhikirjast. 7.1. Üldkoosolek 2021. aastal oli AS-i Eesti Post ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, mistõttu ei ole vajadust selgitada käesolevas aruandes HÜT-i põhimõtet – tagada aktsionäride võrdne kohtlemine. Sellest tulenevalt ei tee AS Eesti Post üldkoosoleku kokkukutsumise teadet ega üldkoosolekuga seotud teavet samaaegselt selle aktsionärile saatmisega kättesaadavaks aktsiaseltsi veebilehel (HÜT p.1.2.1 ja 1.2.3). Aktsiaseltsi veebilehel ei avaldata nõukogu ega aktsionäri ettepanekuid päevakorras olevate teemade kohta (HÜT p.1.2.4). Kuna aktsiaseltsil on vaid üks aktsionär, kasutatakse üldjuhul üheisikuaktsiaseltsi üldkoosolekule äriseadustikus ette nähtud erisusi (ÄS § 305). Aktsionäride korralisel üldkoosolekul osalevad ka vähemalt juhatuse esimees ja nõukogu esimees. Audiitor üldkoosolekul reeglina ei osale, kuna ta osaleb majandusaasta aruande heaks kiitmist puudutaval arutelul auditikomitees. Nõukogu liikme kandidaat ja audiitori kandidaat üldkoosolekul ei osale (HÜT p.1.3.2), kuna nõukogu liikme valimisel lähtub ainuaktsionär nimetamiskomitee motiveeritud ettepanekust ning audiitori valimisel nõukogu ettepanekust, mille aluseks on hanketulemused. 13 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Kuna aktsiaseltsil on vaid üks aktsionär, ei tee aktsiaselts üldkoosoleku jälgimist ja sellest osavõttu üldjuhul võimalikuks sidevahendite kaudu (HÜT p.1.3.3). Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. veebruari 2013 käskkirjale nr 13-0079 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olevate riigi enamusosalusega äriühingute üldkoosolekute töökorra kinnitamine“ edastatakse korralise üldkoosoleku päevakord ja päevakorras olevate küsimuste osas otsuse vastuvõtmiseks vajalikud materjalid, sh kirjalik lühikokkuvõte vastava päevakorrapunkti kohta ja otsuse projekt ning nõukogu seisukoht ainuaktsionärile. Koosoleku toimumisaeg ja –koht lepitakse kokku ainuaktsionäri esindajaga, kelleks on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Üldkoosoleku keeleks on eesti keel. Huvide konflikti vältimise tagamiseks ja töötajate korruptsiooniohu ennetamiseks deklareerisid kontserni juhtorganite liikmed, struktuuriüksuste juhid, hangetega seotud töötajad ja hankekomisjonide liikmed ning teised ärihuvide deklareerimise kohustusega töötajad oma ärihuvid ja seotuse erinevate ühingutega. 7.2. Nõukogu Nõukogu annab juhatusele suunised kontserni juhtimise korraldamiseks ning teostab järelevalvet kontserni juhatuse tegevuse üle. Nõukogu vaatab korrapäraselt üle ning annab hinnangu kontserni strateegiale, põhitegevustele, riskijuhtimisele, aastaaruandele ja eelarvele ning otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt kontserni ja aktsionäri huvides. Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees. Nõukogu esimees määrab kindlaks nõukogu koosoleku päevakorra, juhatab nõukogu koosolekuid, jälgib nõukogu töö tõhusust, korraldab andmete edastamist nõukogu liikmetele, tagab, et nõukogul oleks piisav aeg otsuste ettevalmistamiseks ja andmetega tutvumiseks ning esindab nõukogu suhtlemisel ASi Eesti Post juhatusega. Nõukogu töö korraldamiseks on üldkoosolek kehtestanud nõukogu töökorra. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. Põhikirja kohaselt toimuvad nõukogu korralised koosolekud vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. 2021. aastal toimus 14 nõukogu koosolekut ja viis kirjalikku menetlust. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade ja materjalid saadetakse nõukogu liikmetele reeglina üks nädal enne koosoleku toimumist. 7.3. Nõukogu koosseis ja tasustamine 22. veebruaril 2021 kutsus ainuaktsionär nimetamiskomitee ettepanekul tagasi Eesti Posti nõukogu esimehe Sten Soosaare. Ajutiseks Eesti Posti nõukogu esimeheks sai nõukogu aseesimees Mari Avarmaa. 12. märtsil 2021 valis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister ainuaktsionäri esindajana nimetamiskomitee ettepanekul AS Eesti Post nõukogu uueks liikmeks Helo Meigas’e, kes valiti nõukogu esimeheks. 20. mail 2021 kutsus ainuaktsionär nimetamiskomitee ettepanekul tagasi nõukogu liikmed Regina Raukas’e ja Raivo Uukkivi ning valis nõukogu liikmeteks Martti Kuldma ja Rasmus Ruuda. Vastavalt äriühingu põhikirjale ei valita juhtorgani liikmeks isikut, kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule, on kaasa toonud isiku pankroti või juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise, kellel on ärikeeld, keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud või kellel on äriühinguga seotud olulised ärihuvid. Ainuaktsionäri 19. juuli 2017 otsusega nr 1.1-5/17-041 on kehtestatud ASi Eesti Post nõukogu esimehe tasuks 1 200 eurot kuus ja nõukogu liikme tasuks 600 eurot kuus. Tasu makstakse nõukogu liikmetele üks kord kuus. Nõukogu liikmete tööjõukulud kokku (töötasu koos sotsiaalmaksudega) olid 2021. aastal 75 tuhat eurot (2020. aastal 72 tuhat eurot). Lahkumishüvitist ja teisi täiendavaid tasusid ASi Eesti Post nõukogu liikmetele ei maksta, v.a punktis 7.5. toodud auditikomitees osalemise tasu. Igale nõukogu liikmele majandusaasta jooksul makstud tasu avalikustatakse aktsiaseltsi veebilehel nõukogu tegevuse ülevaates. 7.4. Huvide konflikt Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ega kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses kontserni ja Eesti riigi kui omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal. 14 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 7.5. Auditikomitee Auditikomitee liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Komitees peab olema vähemalt kaks liiget, kes nimetatakse kolmeks aastaks. Vähemalt kaks liiget peavad olema arvestuse, rahanduse või õiguse asjatundjad. Komitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust valdkonnas, milles auditeeritav üksus tegutseb. Seoses nõukogu koosseisus toimunud muudatustega otsustas nõukogu 27. mail 2021 kutsuda auditikomiteest tagasi Mario Lambingu (esimees) ja Regina Raukas’e ning nimetada auditikomitee liikmeteks Helo Meigase ja Kalle Viksi. Auditikomitee valis 11. juunil 2021 toimunud koosolekul esimeheks Kalle Viksi. Auditikomitee kolmandaks liikmeks on Madis Laansalu. Auditikomiteel on oluline roll valitsemise, riskijuhtimise ja sisekontrolli läbipaistvamaks muutmisel ja parendamisel. Komitee on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkondades ning tegevuse seaduslikkuse osas. Auditikomitee jälgib ka välisaudiitori sõltumatust, auditi protsessi tulemuslikkust ning vastavust asjakohastele standarditele ja seadustele. Kokku toimus 2021. aastal kaksteist auditikomitee koosolekut. Rahandusministri 16. novembri 2017. aasta määruse nr 87 „Riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete ning riigi osalusega äriühingu nõukogu organi töös osalevate nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude piirmäärad” kohaselt määras ainuaktsionär 23. novembri 2017. aasta otsusega nr 1.1-5/17-073 nõukogu liikmele auditikomitee koosoleku toimumise kuu täiendavaks tasuks 25% äriühingu nõukogu liikme tasust ja auditikomitee esimehele eeltoodud tasust 50% suurema tasu. Nõukogu 15. detsembri 2017. aasta otsusega nr 1.1-2/0012 määrati tasu auditikomitee liikmetele, kes ei ole nõukogu liikmed: esimehele 400 eurot ja liikmele 200 eurot. Täiendavat tasu makstakse auditikomitee koosoleku toimumise kuu eest, mil liige osales auditikomitee koosolekul. 7.6. Juhatus AS-i Eesti Post juhatus esindab ja juhib kontserni igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada äriühingu jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele. Juhatus tagab kehtivate õigusaktide täitmise kontsernis ning korraldab kontrolli ja aruandlust. Kontsernis on vajalikud protseduurid reguleeritud sisemiste kordadega. Vastavalt põhikirjale võib juhatus koosneda ühest kuni viie liikmeni. Juhatuse liige valitakse kuni viieks aastaks nõukogu poolt. 2021. aastat alustas juhatus kolme liikmelisena. 6. jaanuari 2021 otsusega kutsus nõukogu tagasi juhatuse liikmed Kaida Kauleri ja Andre Veskimeisteri alates 16. jaanuarist ning määras 7. jaanuari otsusega juhatuse liikmeks Kristi Unti alates 9. jaanuarist. Senistest juhatuse liikmetest jätkas Charlie Viikberg ning juhatus jätkas kahe liikmelisena. Aprillis valis AS-i Eesti Post nõukogu uueks juhatuse esimeheks Mart Mägi, kes alustas tööd 10. mail. Juhatuse esimehe leping on sõlmitud viieks aastaks. Augusti lõpus rahuldas AS-i Eesti Post nõukogu juhatuse liikme ja finantsvaldkonna juht Charlie Viikbergi lahkumisavalduse alates 28. augustist. Uue finantsjuhi ja juhatuse liikmena alustas 1. detsembrist tööd Heiki Raadik. 2021. aastal toimus 91 juhatuse koosolekut, juhatuse liikmete tööjõukulud (töötasu ja sotsiaalmaksud) kokku olid 450 tuhat eurot, tulemustasu juhatuse liikmete vahetumise tõttu 2021. aastal ei makstud (2020. aastal 445 tuhat eurot, tulemustasu ei makstud). Igale juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud põhipalk ja tulemustasu avalikustatakse aktsiaseltsi veebilehel nõukogu tegevuse ülevaates. Preemiasüsteeme ega nende olulisi tunnuseid aktsiaselts ei avalikusta, kuid need on kättesaadavad ainuaktsionärile (HÜT p.2.2.7). 7.7. Huvide konflikt Juhatuse liikmed ei tee otsuseid lähtudes enda isiklikest huvidest ega kasuta ASile Eesti Post suunatud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides. Juhatuse liige teatab nõukogule ja teistele juhatuse liikmetele huvide konflikti olemasolust enne lepingu sõlmimist ning samuti viivitamatult selle hilisemal tekkimisel. Juhatuse liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule tehtavast ärilisest pakkumisest, mis on seotud kontserni majandustegevusega, teatab juhatuse liige viivitamatult teistele juhatuse liikmetele ja nõukogu esimehele. Juhatuse liikmete huvide konflikti vältimine on tagatud juhatuse liikme lepingus sätestatud põhimõtetega. Sõltumatuse tagamiseks deklareeritakse seotud osapooltega teostatud tehinguid majandusaasta aruande kinnitamisel ja auditeerimisel. Äriühingu huvide kaitseks on juhatuse liikmete lepingutes sätestatud konkurentsikeeld nii lepingu kehtivuse ajaks kui pärast lepingu lõppemist. 15 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Äriühingu juhatuse liikmed ja töötajad ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma tööga vastu raha, teisi hüvesid ega tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi äriühingu nimel. Juhised on kättesaadavad ASi Eesti Post töökorralduse reeglites. 7.8. Juhatuse ja nõukogu koostöö Juhatus ja nõukogu teevad ASi Eest Post huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd, sh töötavad ühiselt kontserni strateegia arendamisel. Juhatus lähtub juhtimisotsuste tegemisel nõukogu poolt antud strateegilistest juhistest. Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutavad kontserni tegevuse planeerimist ja äritegevust ning juhib eraldi tähelepanu olulistele muutustele äritegevuses. Juhatus edastab nõukogule andmed, sh finantsaruanded, piisava ajavaruga enne nõukogu koosoleku toimumist. Juhatuse liige annab nõukogu nõudmisel nõukogule kas suuliselt või kirjalikult teavet juhatuse ja äriühingu tegevuse kohta ning tagab nõukogule juurdepääsu juhatuse ja kontserni tegevust kajastavale teabele. Kontsernis on tagatud andmevahetuse turvalisus ning juhatuse ja nõukogu liikmed käsitlevad kontserni teavet vajaliku konfidentsiaalsusega. 7.9. Teabe avaldamine AS Eesti Post avaldab oma veebilehel www.omniva.ee informatsiooni aktsionäri, nõukogu ja juhatuse koosseisu kohta ning nõukogu poolt moodustatud auditikomitee ülesannete ja koosseisu kohta. Lisaks sellele avaldatakse veebilehel üldkoosoleku otsused, äriühingu põhikiri, majandusaasta aruanded ja kvartalitulemused, hankeplaan ning muu oluline info, mida kontsern soovib ise avaldada ja mille avaldamise näeb ette seadus. Kuna aktsiaseltsi ainuaktsionär on riik, siis riigivaraseaduse kohaselt avalikustatav teave on veebilehel valdavalt ainult eesti keeles. Avalikustamisele kuuluva teabe avalikustamise kuupäevi (finantskalendrit) aktsiaselts oma veebilehel ei avalikusta (HÜT p.5.2). 7.10. Finantsaruandlus ja auditeerimine AS Eesti Post koostab finantsaruanded vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele. Auditikomitee koosolekul, kus vaadatakse läbi majandusaasta aruanne, osaleb ka kontserni audiitor. Nõukogu koosolekul audiitor ei osale. Üldkoosolekule esitatakse kinnitamiseks majandusaasta aruanne, millele on alla kirjutanud juhatuse liikmed (HÜT p.6.1.1). AS Eesti Post valib välisaudiitori järgides hankeprotseduuri ja tagades audititeenuse parima võimaliku kvaliteedi ja hinna suhte. Pakkumisi küsitakse vaid rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetseid teenuseid pakkuvatelt ettevõtetelt. Välisaudiitori valikul osaleb auditikomitee. AS Eesti Post 2021. aasta majandusaasta audiitoriks on audiitorfirma OÜ KPMG Baltics. Välisaudiitor teostas majandusaasta aruande koostamise raames AS-i Eesti Post nõukogu ja juhatuse liikmete ärihuvide kontrolli ning esitas kontrolli tulemustest ülevaate ainuaktsionärile. Välisaudiitori tegevuse üle teostab järelevalvet auditikomitee vastavalt audiitortegevuse seadusele. 8. Sotsiaalne vastutus Omniva järgib eetilisi põhimõtteid ja ootab nendest põhimõtetest lähtumist kõikidelt tütar- ja sidusettevõtetelt, koostööpartneritelt ja töötajatelt nende igapäevases töös. Järgime inimõigusi, töötingimusi, keskkonnahoidu ja korruptsioonivastast võitlust puudutavaid rahvusvahelisi standardeid ning peame oluliseks vastutustundlikku isikuandmete töötlemist. Omnivale on oluline korraldada oma tegevust keskkonnasõbralikul viisil ning panustada globaalsesse säästvasse arengusse. Omniva traditsiooniline aasta alguse heategevuskampaania „Leiame Mõmmikule uue kodu“ aitas kodudes seisma jäänud mänguasjadele leida uued õnnelikud omanikud. Jõuludeks saavad paljud lapsed kingituseks uusi mänguasju ning koostöös heategevusorganisatsioonidega aitab Omniva need, millest lapsed on välja 16 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 kasvanud, toimetada uutesse kodudesse. Kampaaniaga tuli kaasa ligi 2000 peret ning mitmed mainekad ettevõtted üle kogu Eesti, kes üleskutset oma töötajatele jagasid ja oma ettevõttes mänguasjade kogumist korraldasid. Selleks, et teele pandud mänguasjad just kõige õigema lapseni jõuaks, on Omniva jõud ühendunud organisatsioonidega MTÜ Naerata Ometi, Eesti Lasterikaste Perede Liit, MTÜ Aarete Laegas ja Toidupank. Mänguasjade kogumise kampaania toimus 2021. aastal juba kolmandat korda. Omnivale on oluline keskkonnasõbralik tarne ja selles valdkonnas uute lahenduste leidmiseks alustas kontsern koos Eesti ettevõttega Vok Bikes pilootprojekti, mille raames testitakse Tallinna vanalinnas postivedu uudsete elektriliste kaubaratastega. Elektrilise kaubaratta efektiivsus avaldub eeskätt kanderingidel, mille kilometraaž pole suur ja kus on tihedalt peatuseid, kuna rattale istumine ja sealt väljumine on kullerile mugav. Kaubarattaga on võimalik mugavalt tööd teha tiheasustusega piirkonnas, kus on kitsad olud ja autoga ligipääs raskendatud. Ettevõtte kutsus II kvartalis kogukondi üles oma postkastide seisukorda üle vaatama ning vajaduse korral paigaldama uue grupipostkasti. Selleks jagas Eesti Post kogukondadele piiratud koguses tasuta grupipostkaste. Uute grupipostkastide paigaldamine on kujunenud populaarseks iga-aastaseks tegevuseks. Grupipostkast tagab postikullerile aastaringse ligipääsu ning elanikele seeläbi aastaringselt püsiva postiteenuse. Samuti aitab see säästa kojukande kulusid ning keskkonda. Omniva panustas oktoobris heategevuslikku ettevõtmisse, mille raames kutsuti laste haridusasutusi üle Eesti kasvatama loomaia elanikele toiduks kõrvitsaid. Seitse tonni kõrvitsad toimetas üle Eesti tasuta kohale Omniva. Oluliseks sotsiaalse vastutuse tegevuseks läbi aasta oli töötajate varustamine isikukaitsevahenditega, tagamaks nii töötajate kui klientide tervise kaitse. Kuna oma töö tõttu ei ole suurel osal ettevõtte töötajatest võimalik teha kaugtööd ning postkontori klienditeenindajad, kirjakandjad ja kullerid puutuvad otseselt kokku klientidega, on kõik viiruse peatamise meetmed olnud ettevõtte oluliseks prioriteediks juba alates 2020. aasta kevadest, mil viirus nii Eestis kui kogu maailmas ulatuslikult levima hakkas. Fookuses oli töötajatele Covid-19 vastu vaktsineerimise võimaluste tutvustamine ja vaktsineerimiste korraldamine. Nende tegevusega aitab Omniva kaitsta nii töötajaid kui ka kliente. Positiivselt saab välja tuua, et Omniva töötajate vaktsineerituse määr on keskmiselt kõrgem kui ühiskonnas tervikuna. 9. Korruptsioonivastane võitlus Kontsernis on kehtestatud mitmed teemakohased siseprotseduurid, nagu Töökorralduse eeskirjad, Ärikingituste juhend ja Ärihuvide deklareerimise juhend. Huvide konflikti vältimise nõuded on sätestatud Hangete läbiviimise korras, mille kohaselt kõik konkreetse hanke korraldamisega seotud töötajad allkirjastavad igakordselt kinnituskirja huvide konflikti puudumise kohta. Valitud ametikohtade puhul on kohustuslikuks tehtud kord aastas oma ärihuvide ja kõrvaltegevuste deklareerimine. Samuti on olemas protseduurid tuvastamaks deklaratsiooni esitamise kohustusega töötajate seotud osapooli ja võimalikke tehtud tehinguid nendega ning protseduurid, tagamaks korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangutest kinnipidamine. Korruptsiooniennetuse raames on kontsernis loodud väärkäitumisest teavitamise kanalid. Kontsern korraldab töötajatele ka koolitusi korruptsiooni, huvide konflikti, ärieetika jms teemal. 10. Muudatused põhikirjas ja regulatsioonides Olulisi muudatusi regulatiivses keskkonnas ei toimunud. Põhikirja 2021 ei muudetud. 17 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Konsolideeritud finantsseisundi aruanne tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2021 31.12.2020 VARAD Käibevara Raha 3 29 534 26 742 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 4 46 928 45 716 Varud 5 983 1 020 KÄIBEVARA KOKKU 77 445 73 478 Põhivara Investeeringud sidusettevõttesse 7 393 950 Pikaajalised nõuded ja rendi ettemaksed 8 3 706 3 653 Materiaalne põhivara 9 39 264 38 634 Kasutusõiguse vara 9 7 819 1 762 Immateriaalne põhivara 9 12 435 16 048 PÕHIVARA KOKKU 63 617 61 047 VARAD KOKKU 141 062 134 525 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Võlakohustised 12 5 382 4 091 Võlad ja ettemaksed 13 62 137 66 037 Eraldised 105 412 Lühiajalised kohustised kokku 67 624 70 540 Pikaajalised kohustised Pikaajalised võlakohustised 12 19 680 19 916 Muud pikaajalised võlad 13 5 678 7 692 Edasilükkunud tulumaksukohustis 23 1 015 690 Pikaajalised kohustised kokku 26 373 28 297 KOHUSTISED KOKKU 93 998 98 837 Omakapital Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital 14 15 714 15 714 Kohustuslik reservkapital 1 571 1 571 Jaotamata kasum 14 27 683 17 015 Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 44 968 34 298 Mittekontrolliv osalus 2 096 1 388 OMAKAPITAL KOKKU 47 065 35 688 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 141 062 134 525 Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 22-58 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 18 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes Lisa 2021 2020 Äritulud Müügitulu 15 144 304 131 516 Saadud toetused 16 2 731 1 824 Muud äritulud 17 2 054 2 221 Äritulud kokku 149 089 135 561 Ärikulud Kaubad, toore, materjal ja teenused 18 -47 924 -50 151 Muud tegevuskulud 19 -19 479 -17 038 Tööjõukulud 20 -52 823 -45 690 Põhivara kulum ja väärtuse langus 9 -12 196 -11 330 Muud ärikulud 21 -668 -1 898 Ärikulud kokku -133 090 -126 107 Ärikasum 15 999 9 453 Finantstulud 22 302 1 173 Finantskulud 22 -903 -308 Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil sidusettevõtjalt 7 -556 41 Kasum enne tulumaksustamist 14 841 10 359 Tulumaksukulu 23 -1 071 -767 Aruandeaasta puhaskasum 13 769 9 592 Aruandeaasta koondkasum 13 769 9 592 sh emaettevõtja omanike osa puhas- ja koondkasumist 13 061 8 976 mittekontrolliva osaluse osa puhas- ja koondkasumist 709 616 Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 22-58 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 19 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes Lisa 2021 2020 Rahavood äritegevusest Aruandeperioodi puhaskasum 13 769 9 592 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 9 12 196 11 330 Kahjum põhivara maha kandmisest 21 224 495 Kasum põhivara müügist 17 -110 -506 Kapitaliosaluse meetodi mõju 7 556 -41 Intressitulu 22 -2 -6 Intressikulu 22 311 308 Dividendi tulu 22 -300 0 Tulumaksu kulu 23 1 071 767 Makstud ettevõtte tulumaks -196 0 Varude muutus 37 -150 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -1 265 624 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -8 310 -317 Rahavood äritegevusest kokku 17 982 22 096 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara soetusel 9 -6 096 -4 479 Laekunud põhivara müügist 9 148 1 179 Saadud dividendid 300 0 Laekunud intressid 22 2 6 Rahavood investeerimistegevusest kokku -5 647 -3 294 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 12 0 7 000 Saadud laenude tagasimaksed 12 -2 646 -2 632 Arvelduskrediidi saldo muutus 12 0 -2 523 Rendikohustiste maksed 10 -4 194 -1 542 Makstud dividendid 14 -2 393 0 Makstud intressid 22 -311 -308 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -9 544 -5 Kokku rahavood 2 791 18 796 Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 3 26 742 7 946 Raha ja raha ekvivalentide muutus 2 791 18 796 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 29 534 26 742 Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 22-58 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 20 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne tuhandetes eurodes Emaettevõtja omanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata Kokku Mittekontrolliv Omakapital reservkapital kasum osalus kokku Saldo 31.12.2019 15 714 1 571 8 039 25 325 771 26 097 Aruandeperioodi koondkasum 8 976 8 976 616 9 592 Saldo 31.12.2020 15 714 1 571 17 015 34 298 1 388 35 688 Tehingud omanikega Makstud dividendid 0 0 -2 393 -2 393 0 -2 393 Tehingud om anikega kokku 0 0 -2 393 -2 393 0 -2 393 Aruandeperioodi koondkasum 0 0 13 061 13 061 709 13 769 Saldo 31.12.2021 15 714 1 571 27 683 44 968 2 096 47 065 Täpsem informatsioon omakapitali ja selle muutuste kohta on toodud Lisades 6, 14 ja 23. Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 22-58 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 21 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad AS-i Eesti Post (emaettevõte) ja Leedus asuva tütarettevõtte UAB Omniva LT (osalus 2021. aastal 100%, 2020. aastal 100%), Lätis asuva tütarettevõtte SIA Omniva (osalus 2021. aastal 100%, 2020. aastal 100%) ning Eestis asuvate tütarettevõtete AS Maksekeskus (osalus 2021. aastal 56,65%, 2020. aastal 56,65%), OÜ Finbite (osalus 2021. aastal 100%, 2020. aastal 100%), OÜ Omniva (osalus 2021. aastal 100%, 2020. aastal 100%) ja sidusettevõte OÜ Post11 (osalus 2021. aastal 30%, 2020. aastal 30%) finantsnäitajad. AS-i Eesti Post põhitegevusala on logistikateenuste (paki- ja postiteenuste) , digiteenuste ja rahvusvaheliste teenuste osutamisega. SIA Omniva ja UAB Omniva LT põhitegevus on pakiautomaadi- ja kullerteenuse pakkumine Läti ja Leedu turul. OÜ Finbite asutati 13. oktoobril 2020 eesmärgiga eraldada infoäri teenus (e-arved) emaettevõttest. AS-i Maksekeskus tegevusala on makselahenduste pakkumine e-kaubandusega tegelevatele ettevõtetele Baltikumis. OÜ Omniva asutati kaubamärgi kaitseks. Emaettevõtte registreeritud aadress on Pallasti 28, 10001 Tallinn, Eesti Vabariik. AS-i Eesti Post ainuaktsionär on Eesti Vabariik. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule kinnitab aktsionäride üldkoosolek juhatuse koostatud ja nõukogu heaks kiidetud majandusaasta aruande, mis sisaldab endas ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet. Aktsionäridel on õigus juhatuse koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist. Juhatuse poolt on majandusaasta aruanne heaks kiidetud 10. märtsil 2022. Koostamise alused AS-i Eesti Post 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. AS-i Eesti Post konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on finantsnäitajate esitamisel lähtutud soetusmaksumuse meetodist, v.a juhtudel, kui alljärgnevates arvestuspõhimõtetes on kirjeldatud teisiti. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Toodud arvestuspõhimõtteid on järjepidevalt kasutatud kõikidele aruandes toodud perioodidele, v.a juhtudel, kui on kirjeldatud teisiti. Peamistes arvestuspõhimõtetes tehtud muudatusi on kirjeldatud alljärgnevalt. Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele tuleb teatud osades teha juhtkonnapoolseid raamatupidamislikke hinnanguid. Samuti peab kontserni raamatupidamispõhimõtete rakendamisel tegema juhtkonnapoolseid otsuseid. Valdkonnad, kus juhtkonna otsuse tähtsus ning keerukus on olulisema mõjuga või kus konsolideeritud aruanded sõltuvad oluliselt eeldustest ja hinnangutest, on kirjeldatud lisa viimases peatükis. Uued IFRS standardid, tõlgendused ja nende muudatused Kehtima hakkavad standardid, tõlgendused ja nende muudatused Järgmised uued standardid, tõlgendused ja muudatused 31. detsembril 2021 lõppenud aruandeperioodile veel ei kohaldu ja seetõttu pole neid käesoleva konsolideeritud aruande koostamisel rakendatud. Kontsern kavatseb neid rakendada siis, kui need jõustuvad. Standardi I AS 1 „Finantsaruannete esitam ine“ m uutused (Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine). Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud. Muudatustega selgitatakse, et kohustiste liigitamine lühi- või pikaajaliseks põhineb üksnes ettevõtte õigusel arveldamist aruandeperioodi lõpus edasi lükata. Ettevõtte õigus lükata arveldamist edasi vähemalt 12 kuud alates aruandekuupäevast ei pea olema tingimusteta, kuid sellel peab olema sisu. Klassifitseerimist ei 22 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 mõjuta juhtkonna kavatsused ega ootused selle kohta, kas ja millal ettevõte oma õigust kasutab. Muudatustega selgitatakse ka olukordi, mida peetakse kohustise tasumiseks. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju. Standardi I AS 8 „Arvestuspõhim õtted, arvestushinnangute m uutused ja vead“ m uudatused (Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine). Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud. Muudatustega võetakse kasutusele mõiste „arvestushinnangud“ uus määratlus: selgitatakse, et need on raamatupidamise aruandes esitatud rahalised summad, mille mõõtmisega kaasneb määramatus. Muudatustega selgitatakse ka arvestuspõhimõtete ja arvestushinnangute vahelist seost: täpsustatakse, et ettevõte annab arvestushinnangu selleks, et saavutada arvestuspõhimõttega kehtestatud eesmärki. Muudatused ei avalda eeldatavasti kontsernile olulist mõju, kuna nendega antakse juhiseid selle kohta, kas muutusi tuleb käsitada hinnangute muutustena, arvestuspõhimõtete muutustena või vigadena. Standardi I AS 12 „Tulum aks“ m uudatused (Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine). Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud. Muudatused selgitavad sellistest tehingutest tuleneva edasilükkunud tulumaksu arvestamist, mille puhul kajastatakse nii vara kui ka kohustist ning mõlema suhtes rakendatakse ühesugust maksustamist. Muudatustega kitsendatakse esmase kajastamise erandi rakendusala nii, et kõnealune erand ei kehti tehingutele, millest tekivad võrdsed ja tasaarvestatavad ajutised erinevused. Seetõttu peavad ettevõtted kajastama edasilükkunud tulumaksuvarasid ja -kohustisi ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad rendilepingu ja kasutuselt kõrvaldamise eraldise esmasel kajastamisel. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju. Standardi I AS 37 „Eraldised, tingim uslik ud kohustised ja tingim uslik ud varad“ m uudatused (Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine). Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud. Lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramiseks nõutakse muudatustega ettevõttelt kõigi otseselt lepingu täitmiseks tehtavate kulude arvesse võtmist. Muudatustega selgitatakse, et lepingu täitmise kulud hõlmavad nii konkreetse lepingu täitmiseks tehtavaid vältimatuid kulutusi kui ka osa muudest kuludest, mis on otseselt seotud lepingute täitmisega. Ettevõte rakendab neid muudatusi lepingutele, mille osas ta ei ole veel täitnud kõiki oma kohustusi selle aruandeperioodi alguses, mil ta muudatusi esimest korda rakendab (esmase rakendamise kuupäeval). Ettevõte ei korrigeeri võrreldava perioodi informatsiooni. Selle asemel kajastab ettevõte muudatuste esialgse rakendamise kumulatiivset mõju jaotamata kasumi või vastavalt vajadusele mõne muu asjakohase omakapitali kirje algsaldo korrigeerimisena esmase rakendamise kuupäeval. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju, sest kontsern võtab lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramisel arvesse nii vältimatuid kulutusi kui ka muid otseselt lepingute täitmisega seotud kulusid. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis pole veel jõustunud, ei ole eeldatavasti olulist mõju kontserni raamatupidamise aruandele. 23 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Tütarettevõtjad Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtjad konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Kontsern kasutab äriühenduste kajastamisel omandamismeetodit. Tütarettevõtja ostmisel üleantud tasu koosneb üleantud varade, omandaja poolt võetud kohustiste ja kontserni poolt emiteeritud omakapitaliinstrumentide õiglastest väärtustest. Üleantud tasu sisaldab ka tingimusliku tasu kokkuleppest tuleneva vara või kohustise õiglast väärtust. Omandatud eristatavad varad ja kohustised ning tingimuslikud kohustised võetakse ostukuupäeval arvele nende õiglastes väärtustes. Iga äriühenduse puhul teeb kontsern valiku, kas kajastada mittekontrolliv osalus omandatavas ettevõttes õiglases väärtuses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatavast eristatavast netovarast. Omandamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna. Kui üleantud tasu, omandatavas ettevõttes oleva mittekontrolliva osaluse ja omandajale eelnevalt omandatavas ettevõttes kuulunud osaluse õiglase väärtuse (omandamise kuupäeva seisuga) summa ületab kontserni osalust omandatud eristatavates varades ja ülevõetud kohustistes, kajastatakse vahe firmaväärtusena. Kui eelnimetatud summa on soodusostude puhul väiksem kui omandatud tütarettevõtja netovarade õiglane väärtus, kajastatakse vahe koheselt kasumiaruandes. Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi emaettevõtja kontrolli all olevate tütarettevõtjate finantsnäitajad. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtjate vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vajadusel on tütarettevõtjate arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele. Mittekontrolliva osaluse osa emaettevõtja kontrolli all olevate ettevõtjate tulemuses ja omakapitalis on konsolideeritud finantsseisundi aruandes kajastatud omakapitali koosseisus eraldi emaettevõtja omanikele kuuluvast omakapitalist ning konsolideeritud kasumiaruandes eraldi kirjel. Koondkasum jagatakse emaettevõtja omanike ja mittekontrolliva osaluse vahel, ka siis, kui selle tulemuseks on mittekontrolliva osaluse negatiivne saldo. Osaluse muutus tütarettevõtjas kui kontroll ei muutu Kontsern käsitleb tehinguid mittekontrolliva osalusega kui tehinguid teiste osalejatega kontserni omakapitalis. Kui mittekontrollivalt osaluselt ostetud osalus tütarettevõtja netovarade raamatupidamislikus väärtuses erineb ostuhinnast, kajastatakse vahe omakapitalis. Mittekontrollivale osalusele müükidelt tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse samuti omakapitalis. Tütarettevõtjate müük Kui kontsernil kaob kontroll või oluline mõju, hinnatakse allesjäänud investeering selle õiglasesse väärtusesse ning erinevus raamatupidamisliku väärtusega kajastatakse kasumiaruandes. Allesjäänud investeeringu arvele võtmisel sidusettevõtja, ühisettevõtja või finantsinvesteeringuna saab õiglane väärtus selle investeeringu raamatupidamislikuks maksumuseks. Lisaks, antud ettevõttega seonduvalt varem muus koondkasumiaruandes kajastatud summad kajastatakse nii, nagu kontsern oleks vastavad varad ja kohustised müünud. See võib tähendada, et varasemalt muus koondkasumiaruandes kajastatud summad klassifitseeritakse ümber kasumiaruandesse. Tütarettevõtte kajastamine emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes vastavalt Eesti raamatupidamise seaduse nõudele Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtja) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtja esmaste aruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtjate kajastamist käsitlevaid arvestuspõhimõtteid on emaettevõtja eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27 „Konsolideerimata finantsaruanded” nõuetele. 24 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Investeering tütarettevõtetesse on kajastatud emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes soetusmaksumuses miinus vajadusel allahindlused vara väärtuse langusest. See tähendab, et investeering kajastatakse algselt selle soetusmaksumuses, milleks on omandamisel makstava tasu õiglane väärtus ning hiljem korrigeeritakse seda vajadusel investeeringu väärtuse langusest tulenevate allahindlustega. Vara väärtuse test hindamaks kas investeeringu kaetav väärtus (kõrgem kahest – õiglane väärtus miinus müügikulutused või kasutusväärtus) on langenud alla selle raamatupidamisliku jääkväärtuse viiakse läbi siis, kui on indikatsioone, et vara väärtus võib olla langenud. Allahindlusest tekkiv kulu kajastatakse emaettevõtte kasumiaruandes finantskuluna. Juhul, kui olukord muutub ja allahindlus ei ole enam põhjendatud, siis varem kajastatud allahindlus tühistatakse. Allahindluse tühistamine kajastatakse selle perioodi, mil tühistamine aset leidis, finantstuluna. Tütarettevõtete poolt makstud dividendid kajastatakse sel hetkel, kui emaettevõttel tekib õigus neile dividendidele ärituluna. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Arvestus- ja esitusvaluuta Kontserni kuuluvate ettevõtjate finantsaruanded on koostatud selles valuutas, mis on iga üksiku ettevõtja äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta (arvestusvaluuta). Emaettevõtja ja tütarettevõtjate arvestusvaluuta on euro. Konsolideeritud aruanded on koostatud eurodes, mis on emaettevõtja arvestusvaluuta ja kontserni aruandluse esitlusvaluuta. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustised Kõik aruandeperioodi välisvaluutapõhised tehingud on aruannetes kajastatud arvestusvaluutades vastavalt tehingu sooritamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursile. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised on ümber hinnatud vastavalt aruandekuupäeval kehtinud keskpanga ametlikule valuutakursile. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid, k.a monetaarsete varade ja kohustiste tasumisel ja ümberhindlusel tekkinud valuutakursi erinevused, kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Realiseerunud ja realiseerumata kasumid ja kahjumid, mis tekivad välisvaluutapõhiste põhitegevuse nõuete ja kohustiste tasumisel ja ümberhindlusel, kajastatakse netomeetodil muude äritulude või kuludena. Realiseerumata kasumid ja kahjumid, mis tulenevad rahast, raha ekvivalentide ja laenude ümberhindamisest kajastatakse netomeetodil finantskuludes. Sidusettevõtjad Sidusettevõtjad on ettevõtjad, mille üle kontsernil on oluline mõjuvõim, kuid ei ole kontrolli ning milles kontsernil on üldjuhul otseselt või kaudselt 20–50% hääleõigusest. Investeeringud sidusettevõtjatesse on konsolideeritud finantsaruannetes kajastatud kapitaliosaluse meetodil ning emaettevõtte eraldiseisvates finantsaruannetes soetusmaksumuse meetodil. Investeeringud sidusettevõtjatesse sisaldavad endas soetamisel kajastatud firmaväärtust, miinus väärtuse langusest tekkivad allahindlused. Investeeringute soetamine sidusettevõtjatesse kajastatakse ostumeetodil sarnaselt investeeringute soetamisega tütarettevõtjatesse. Kontsern hindab igal aruandekuupäeval, kas esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et sidusettevõtjasse tehtud investeeringu väärtus on langenud. Kui selline juhus esineb, arvestab kontsern väärtuse languse summa kaetava väärtuse ja raamatupidamisliku jääkmaksumuse vahena ning kajastab selle kasumiaruande real „Muud kasumid/kahjumid sidusettevõtjatelt“. Juhul, kui kontserni osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava investeeringuobjekti kahjumis ületab investeeringuobjekti raamatupidamislikku väärtust, vähendatakse investeeringu raamatupidamislikku väärtust nullini ning edasisi kahjumeid kajastatakse aruandeväliselt. Erandiks on olukord, kui kontsern on garanteerinud või on kohustatud rahuldama investeeringuobjekti kohustisi ning aruandekuupäeva seisuga ilmneb, et investeeringuobjekt ei suuda oma kohustisi täita – sellisel juhul kajastab kontsern oma finantsseisundi aruandes nii kohustist kui kapitaliosaluse meetodi kahjumit. Realiseerimata kasumid kontserni ja tema sidusettevõtjate vahel elimineeritakse vastavalt kontserni osaluse suurusele sidusettevõtjas. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, v.a juhtudel, kui tehing tõendab üle antud vara väärtuse langust. Sidusettevõtjate arvestuspõhimõtteid on vajadusel muudetud, tagamaks vastavust kontserni arvestuspõhimõtetega. 25 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Osalust omandatud sidusettevõtja varades ja kohustistes ning omandamisel tekkinud firmaväärtust kajastatakse finantsseisundi aruandes netosummana real „Sidusettevõtja aktsiad ja osad“. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse sularaha kassades, arvelduskontosid pankades ja raha teel pankadesse ning kuni kolmekuulisi tähtajalisi deposiite. Finantsvarad Finantsvarade klassifitseerimine põhineb üldiselt ärimudelil, milles finantsvara hallatakse ja selle lepinguliste rahavoogude näitajatel. Kontsern klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse: • varad, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses; • varad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande või muutustega läbi kasumiaruande. Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja kontsern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. Võlainstrumentide kajastamine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivset intressimäära meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumusest arvatakse maha väärtuse langusest tekkinud kahjum. Intressitulu, välisvaluutakasumid ja kahjumid ning väärtuse langus kajastatakse kasumiaruandes. Kajastamise lõppemisel tekkinud kasumeid või kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes. Seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 ning 2021. aasta jooksul olid kontserni kõik finantsvarad klassifitseeritud sellesse kategooriasse. Finantsvarade väärtuse langus Väärtuse languse kahjumi kajastamise mudelit finantsvarade suhtes rakendatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu, sularahast ja raha ekvivalentidest. Kontsern kasutab ostjate vastu tekkinud nõuete nende kehtivusajal eeldatava krediidikahjumi kajastamiseks standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit. Kontsern kajastab nõuetele ostjate vastu moodustatud allahindluse summas, mis võrdub nende kehtivusaja jooksul eeldatavalt tekkiva krediidikahjumiga. Nimetatud varade eeldatava krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldise moodustamise põhimõtet, mis põhineb kontserni ajaloolisel krediidikahjumi kogemusel, mida korrigeeritakse konkreetsete deebitoriga seotud teguritega, üldise majandustingimuste ning aruandekuupäeval finantsvarale rakenduvate tegelike ja prognoositavate tingimustega ja nende suuna hinnanguga. Krediidikahjumi summa kajastatakse kasumiaruandes real „Muud tegevuskulud“. Kindlaksmääramisel, kas finantsvara krediidirisk on alates esmasest kajastamisest oluliselt suurenenud ja krediidikahjumite hindamisel võtab kontsern arvesse mõistlikku ja toetavat infot, mis on asjakohane ja kättesaadav ilma liigsete kulude või pingutuseta. See hõlmab nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet ja analüüsi, mis põhineb kontserni ajaloolisel kogemusel ja krediidihinnangu infol ning sisaldab tulevikku suunatud infot. Kontsern eeldab, et finantsvara krediidirisk on märkimisväärselt tõusnud, kui: • tasumise tähtajast on möödunud rohkem kui 30 päeva. Kontsern leiab, et finantsvara on makseviivituses, kui: • võlgnik ei ole tõenäoliselt suuteline tasuma kontsernile oma krediidikohustisi täielikult, ilma et kontsern peaks rakendama selliseid meetmeid nagu tagatise realiseerimine (sellise olemasolul); • või finantsvara maksetähtajast on möödunud üle 90 päeva. Kontsern loeb kohustuse mitte täidetuks, kui finantsvara on enam, kui 90 päeva maksetähtaja ületanud, välja arvatud juhul, kui kontsernil on toetavaid argumente, mis põhjendavad maksetähtaja ületamist. 26 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende praegusesse asukohta ja seisukorda. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse finantsseisundi aruandes lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimismaksumus on tavapärases äritegevuses kasutatav hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud toote lõpetamiseks ja müügi sooritamiseks vajalikud hinnangulised kulutused. Materiaalne põhivara Põhivaraks loetakse kontserni enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku eluaega üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost (käibemaksuta hinnas). Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Rendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et kontsern saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär kinnitatakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema raamatupidamislikku jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: • Ehitised ja komponendid 1–12,5% • Masinad ja seadmed 10–20% • Arvutid ja arvutisüsteemid 25–50% • Muu inventar 10–50% Piiramata kasutuseaga objekte (maa) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab raamatupidamislikku jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel „müügiootel põhivaraks“. Renditud põhivara objektide parenduskuludelt arvestatakse amortisatsiooni vara eeldatava kasuliku eluea või rendisuhte kehtivuse perioodi jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, st edasiulatuvalt. Igal aruandekuupäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, -meetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest näitajast vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema raamatupidamislikust jääkmaksumusest, hinnatakse materiaalse põhivara objektid alla nende kaetavale väärtusele (vt ka arvestuspõhimõte „Varade väärtuse langus“). Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Materiaalse põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul, klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks. 27 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleerunud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalne põhivara jagatakse määratud kasuliku elueaga varaks ja määramata kasuliku elueaga varaks. Määramata kasuliku elueaga immateriaalset vara ei amortiseerita, kuid nende kontrollimiseks viiakse igal aruandekuupäeval läbi väärtuse test ning juhul kui nende kaetav väärtus osutub väiksemaks raamatupidamislikust jääkmaksumusest, hinnatakse vara alla kaetava väärtuseni. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale immateriaalse põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kontsernis kasutusel olevatele immateriaalsetele põhivaradele rakendatakse amortisatsioonimäära vahemikus 5–50%. Immateriaalse põhivara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumiaruandes real „Põhivara kulum ja väärtuse langus“. Muu immateriaalse varana kajastatakse ostetud tarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Äriühenduse käigus omandatud kliendinimekirjad kajastatakse omandamise kuupäeval õiglases väärtuses. Kliendinimekirjadel on piiratud eluiga ja need kajastatakse edaspidi soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit kliendinimekirjale eeldatava eluea jooksul, milleks on kümme aastat. Kasutusõiguse vara Kasutusõiguse vara kajastatakse soetusmaksumuse meetodil. Kasutusõiguse vara soetusmaksumus amortiseeritakse kulusse lepingus määratud rendiperioodi jooksul või eeldatava rendisuhte kehtivuse perioodi jooksul. Kasutusõiguse varade puhul võetakse arvele varad üle 12-kuuliste rendilepingute osas, v.a juhul kui renditav vara on väikese väärtusega ning kajastatakse kasumiaruandes kulumit renditavadelt varadelt ja intressikulu rendikohustistelt. Arvutitehnika ja büroo- ning olmetehnika on üldjuhul väheväärtuslik vara. Kasutusõiguse vara soetusmaksumus sisaldab alljärgnevaid komponente: • rendimaksete nüüdisväärtus; • rentniku poolt rendilepingu sõlmimisega kaasnenud otsekulud; • enne rendilepingut vara soetamise eest tehtud maksed; • juhul, kui rendileping seda nõuab, siis renditava vara seisukorra taastamise või renditava vara eemaldamisega kaasnevad kulud. Rendid kajastatakse vara kasutusõigusena varades ning rendikohustisena võlakohustiste hulgas alates hetkest mil kontsern saab õiguse vara kasutada. Varad ja kohustised kajastatakse finantsseisundi aruandes rendimaksete nüüdisväärtuses. Firmaväärtus Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel, peegeldades seda osa soetusmaksumusest, mis tasuti omandatud ettevõtte selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi arvele võtta. Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus konsolideeritud finantsseisundi aruandes selle soetusmaksumuses immateriaalse varana. Edasisel kajastamisel mõõdetakse firmaväärtust tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Firmaväärtust ei amortiseerita. Selle asemel viiakse kord aastas läbi vara väärtuse languse test. Väärtuse test firmaväärtuse suhtes viiakse läbi koos raha genereeriva üksusega, mille juurde firmaväärtus kuulub. Firmaväärtus hinnatakse alla tema kaetavale väärtusele, juhul kui see on väiksem raamatupidamislikust jääkmaksumusest. Firmaväärtuse allahindlusi ei tühistata. 28 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Mittefinantsvarade väärtuse langus Amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemisel hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda raamatupidamisliku maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara raamatupidamislik maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (cash generating unit). Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Rendiarvestus Kontsern on rendilepingutes nii rentnik kui ka rendileandja. Kontsern rendib hooneid postkontoritele, pindasid pakiautomaatidele, masinaid ja seadmeid ning transpordivahendeid. Kontsern kui rentnik Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui tegemist on kindlaksmääratud varaga, rentnik saab sisuliselt kogu majandusliku kasu ning rentnik kontrollib vara kasutamist. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja rendikohustise põhiosa tagasimakseteks ehk kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Rendikohustist kajastatakse finantsseisundi aruandes rendimaksete nüüdisväärtuses (v.a. erandid). Rendimaksed sisaldavad järgnevaid rendiperioodi jooksul tehtavaid makseid: • fikseeritud rendimaksed, miinus rendileandja poolt rentnikule tehtud maksed või kulude hüvitised; • muutuvad rendimaksed, juhul kui need muutuvad vastavalt mingile alusindeksile (näit. tarbijahinna indeks). • võimaliku jääkväärtuse garantiiga kaasnevad maksed rentnikult. • renditava vara väljaostmise, rendiperioodi pikendamise või katkestamise optsioonide kasutamisega kaasnevad maksed (juhul, kui juhtkond on hinnanud optsiooni kasutamist piisavalt kindlaks ning nende optsioonide kasutamine on võetud arvesse rendiperioodi pikkuse arvestamisel). Rendimakseid diskonteeritakse, kasutades rentniku alternatiivset laenuintressimäära. Alternatiivne intressimäär on intressimäär, mis on tuletatud kontserni olemasolevatest intressikandvatest kohustistest. Lühiajalisi rente ja väheväärtusliku vara rente kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Lühiajaliste rentidena kajastatakse lepinguid, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või vähem ning puudub vara väljaostu võimalus või väikese alusvara väärtusega rendid. Kontsern kui rendileandja Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse finantsseisundi aruandes nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks. Finantstulu jagatakse rendiperioodile. Rendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse finantsseisundi aruandes analoogselt oma majandustegevuses kasutatava põhivaraga. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes kontsernis sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Rendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustised, saadud laenud) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasi kajastatakse finantskohustisi korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse 29 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Võlakohustised liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates aruandekuupäevast või kontsernil pole tingimusteta õigust laenukohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Kõik laenukasutuse kulutused, mis on otseselt seostatavad tingimustele vastava vara soetamise, ehitamise või tootmisega, kapitaliseeritakse. Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheline arveldamine Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vahel toimub saadetiste edastamine. Esialgsete mahtude ja lepingutest tulenevate hindade alusel tehakse prognooskanded, mida kajastatakse nõuetena/ kohustistena. Seejärel toimub võrdlus ja kinnitamine teiste osapooltega. Kinnitatud andmete põhjal tehakse korrigeerimised viitnõuete ja -kohustiste osas ning toimub rahaline arveldamine. Pikaajalise nõudena/kohustisena kajastatakse siis, kui summad kuuluvad maksmisele hiljem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Töötajate hüvitised Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka, sotsiaalmakse, puhkustasusid ja muid hüvitisi. Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, mille vastutasuks on põhjust eeldada hüvitise maksmist, moodustab kontsern prognoositava hüvitise summa ulatuses kohustise (viitvõla), millest arvatakse maha kõik juba tasutud summad. Töösuhte lõpetamise hüvitised Töösuhte lõpetamise hüvitised kuuluvad maksmisele tulenevalt kas kontserni otsusest lõpetada töösuhe töötajaga enne tavapärast pensionile jäämise kuupäeva või töötaja otsusest aktsepteerida vabatahtlikult töösuhte lõpetamist vastutasuks nende hüvitiste eest. Kontsernis kajastatakse töösuhte lõpetamise hüvitisi siis, kui kontsern on võtnud endale kohustuse kas lõpetada töösuhe töötaja(te)ga vastavalt avaldatud üksikasjalikule plaanile töösuhte lõpetamiseks ja puudub reaalne võimalus seda tagasi võtta või maksta töösuhte lõpetamise hüvitisi pakkumise tulemusel. Kui töösuhte lõpetamise hüvitis kuulub väljamaksmisele enam kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva, on hüvitisi diskonteeritud selle nüüdisväärtuseni. Eraldised ja tingimuslikud kohustised ning varad Eraldistena kajastatakse finantsseisundi aruandes tõenäolisi kohustisi, mis on tekkinud enne aruandekuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangul aruandekuupäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Eraldisega seotud kulu kajastatakse perioodi kasumiaruandes. Juhul, kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Eraldised vaadatakse üle iga aruandeperioodi lõpul ja korrigeeritakse lähtudes selle hetke parimast hinnangust. Eraldisi kasutatakse ainult nende kulutuste katmiseks, mille jaoks need olid moodustatud. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui mitterealiseerumine või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. 30 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Ettevõtte tulumaks ja edasilükkunud tulumaks Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustisi, välja arvatud võimalik edasilükkunud tulumaksukohustis ettevõtte investeeringutelt tütar-, sidus, ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse. Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse. Samuti tekib kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja sidusettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud. Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud tütarettevõtte kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada. Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksumäärasid, mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad. Ettevõtte tulumaksu kehtiv maksumäär Eestis on 20% (tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80 netoväljamaksest). Alates 2019. aastast rakendub regulaarselt makstavale dividendile madalam maksumäär 14% (14/86 netoväljamaksest). Madalamat maksumäära saab igal kalendriaastal rakendada dividendide ja muude kasumieraldiste väljamaksetele ulatuses, mis ei ületa viimase kolme kalendriaasta keskmist väljamakstud maksustatud dividendide ja muude kasumieraldiste summat ning maksustatud omakapitali väljamakseid. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendina väljamaksmisel ning edasilükkunud tulumaksukohustis on esitatud aastaaruande lisades. Leedus on ettevõtte kasum tulumaksuga maksustatav. Tulumaksumäär on Leedus 15% maksustatavast tulust. Maksustatava tulu tuvastamiseks korrigeeritakse maksude-eelset kasumit kohalike tulumaksuseaduste poolt ajutiselt või püsivalt lubatud tulu- ja kulutäiendustega. Leedu tütarettevõtjate puhul kajastatakse edasilükkunud tulumaksuvarad ja –kohustused kõigi ajutiste erinevuste kohta, mis esinevad varade ja kohustuste raamatupidamisliku jääkväärtuse ja maksustamisväärtuste vahel. Edasilükkunud tulumaks on arvestatud aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade ja kehtivate seaduste alusel, mida eeldatakse kehtivat siis, kui edasilükkunud tulumaksu vara või kohustus realiseeruvad. Edasilükkunud tulumaksuvara esitatakse finantsseisundi aruandes vaid juhul, kui on tõenäoline, et see realiseerub läbi maksustatava kasumi tekke tulevikus. Konsolideeritud kasumiaruandes on kajastatud Leedus asuva tütarettevõtte UAB Omniva LT arvestatud edasilükkunud tulumaksukulu. Tulude arvestus Kontsern kajastab müügitulu siis, kui toimingukohustus on täidetud (või toimingukohustuse täitmise ajal), st siis, kui „kontroll“ toimingukohustuse aluseks oleva kauba või teenuse üle läheb üle kliendile. Kontsern järgib müügitulu kajastamisel 5-sammulist meetodit: 1. Samm: tee kindlaks kliendileping(ud) 2. Samm: tee kindlaks toimingukohustused 3. Samm: määra kindlaks tehinguhind 4. Samm: jaota tehinguhind lepingus sätestatud toimingukohustuste vahel 5. Samm: kajasta tulu, kui toimingukohustused on täidetud (või toimingukohustuse täitmise ajal). 31 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Tulu arvestatakse ilma käibemaksuta. Kontsernisisesed tehingud elimineeritakse. Tulu tekkimise ajahetk on üldjuhul aja jooksul st osutatud teenuste müügist saab klient hüvesid ettevõttega üheaegselt ja ettevõtte toiminguga samal ajal. Tulu teenuste osutamisest kajastatakse teenuse osutamise momendil, või juhul kui teenuse osutamine kestab pikema perioodi vältel, siis lähtudes teenuse valmidusastmest aruandekuupäeval. Kauba müügitulu kajastatakse siis, kui kaup antakse kliendile üle st tulu tekib kindlal ajahetkel. Postimaksevahendiks on postmark. Postmargi müümisel kajastatakse see kaubamüügina selle perioodi kasumiaruandes, mil postmark müüdi ning ostetud markidega universaalse postiteenuse (UPT) eest tasumisel võetakse see kaubamüügi alt välja ning kajastatakse kirisaadetise edastamise tuluna. Maksete vahendamine Kontsern osutab maksete vahendamise teenuseid, mille hulka kuuluvad näiteks rahakaardi, pensionide ja toetuste väljamaksmise ning perioodiliste väljaannete edastamise teenus. Maksete vastuvõtmisest kajastatakse tuluna ainult teenustasu. Vastuvõetud maksete osas tekib kohustis maksesaajale (Lisa 13). Tulu rahakaardi teenuse osutamisest kajastatakse rahakaardi vastuvõtmisel. Samas tekib ka kohustis rahakaardi summa väljamaksmise osas (Lisa 13). Tulud pensionirahade ja toetuste väljamaksmisest kajastatakse pensionite ja toetuste väljamaksmisel või Sotsiaalkindlustusametile esitatud arve alusel. Perioodiliste väljaannete tellimuste vastuvõtu tulud kajastatakse tellimuse vastuvõtu kuul ja perioodiliste väljaannete edastamise tulud kajastatakse edastamise momendil. Konsignatsioonikauba müügitulu kajastatakse netomeetodil. Kontsern täidab konsignatsioonikauba müügitehingutes agendi funktsiooni. Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades sisemist intressimäära. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil tekivad kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustisi kajastatakse aruandes eraldiste või tingimuslike kohustistena. Varade sihtfinantseerimisel võetakse sihtfinantseerimisega soetatud vara finantsseisundi aruandes arvele tema soetusmaksumuses. Varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse finantsseisundi aruandes kohustisena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Kasumiaruandes kajastatakse sihtfinantseerimist brutomeetodil. Kohustuslik reservkapital Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid. Aruandekuupäeva järgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandekuupäeva järgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaruandes avalikustatud. 32 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele nõuab aastaaruande koostamine teatud juhtkonnapoolsete otsuste tegemist ja hinnangute andmist, mis avaldavad mõju finantsaruannetes kajastatud summadele. Samuti tehakse juhtkonnapoolseid otsuseid ja antakse hinnanguid kontserni raamatupidamise arvestuspõhimõtete ja hindamisaluste rakendamisel. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud ning need põhinevad ajaloolisel kogemusel ning muudel faktoritel, mille hulgas on ka tulevaste perioodide sündmuste eeldused, mida peetakse põhjendatuks olemasolevate tingimuste juures. Valdkonnad, mis on nõudnud olulisi juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid ning millel on mõju finantsaruannetes kajastatud summadele on: põhivara kasulike eluigade määramine (Lisa 9), materiaalse ja immateriaalse põhivara (sh firmaväärtuse) kaetava väärtuse hindamine, varude neto realiseerimisväärtuse hindamine (Lisa 5), prognooskanded rahvusvaheliste postiorganisatsioonide nõuete ja kohustiste osas, rendilepingute kajastamine ning hinnangud tingimuslike kohustiste osas. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi kasumiaruandes. Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheline arveldamine Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vahel toimub saadetiste edastamine. Esialgsete mahtude ja lepingutest tulenevate hindade alusel tehakse prognooskanded, mida kajastatakse viitnõuetena/ viitvõlana. Seejärel toimub võrdlus ja kinnitamine teiste osapooltega. Kinnitatud andmete põhjal tehakse korrigeerimised viitnõuete ja -kohustiste osas ning toimub rahaline arveldamine. Kuna hindade ja mahtude võrdlus teiste postiorganisatsioonidega toimub teatud juhtudel aruandeperioodile järgnevatel perioodidel, siis kasutab juhtkond rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheliste nõuete ja kohustiste kajastamisel eelnevat kogemust ja üldist Ülemaailmse Postiliidu poolt edastatud informatsiooni esialgsete mahtude ja hindade osas. (Lisa 2) 31.12.2021 31.12.2020 Nõuded kokku 35 955 34 362 Prognoos 10 239 11 872 Tegelik 25 716 22 489 Kohustised kokku 42 582 53 418 Prognoos 25 391 35 518 Tegelik 17 191 17 900 Prognoos ja tegelik sisaldab nii lühiajalisi-, kui pikaajalisi nõudeid ja kohustisi. Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramine Juhtkond on hinnanud materiaalse põhivara kasulikke eluigasid, võttes arvesse äritegevuse tingimusi ja mahte, ajaloolist kogemust nimetatud valdkonnas ning tulevikuperspektiive. Juhtkonna hinnangul on hoonete ja rajatiste ning nende komponentide elueaks 8–100 aastat olenevalt nende konstruktsioonist ja kasutusotstarbest. Masinate ja seadmete ning muu inventari elueaks on keskmiselt 5–10 aastat. Seisuga 31.12.2021 oli kontsernil materiaalset põhivara jääkmaksumuses 39 264 tuhat eurot (31.12.2020: 38 796 tuhat eurot), aruandeperioodi amortisatsioonikulu oli 5 091 tuhat eurot (2020. aastal 5 987 tuhat eurot) (Lisa 9). Kui amortisatsioonimäärad muutuksid 10% võrra, muutuks aastane amortisatsioonikulu 509 tuhande euro võrra (2020. aastal 599 tuhande euro võrra). Materiaalse ja immateriaalse põhivara (sh firmaväärtus) kaetava väärtuse hindamine Kontsernis on vastavalt vajadusele läbi viidud materiaalse- ja immateriaalse (sh firmaväärtuse) põhivara kaetava väärtuse teste. Põhivara kaetava väärtuse testimisel rakendatakse mitmeid juhtkonna hinnanguid varade kasutamisest ja müügist tulenevate ning varade hoolduseks ja remondiks vajalike rahavoogude, inflatsiooni- ja kasvumäärade kohta. Hinnangute andmisel võetakse aluseks prognoosid üldise majanduskeskkonna ja müügihinna kohta. Kui olukord tulevikus muutub, võib see põhjustada täiendavate allahindluste tegemist või varem tehtud allahindluste osalist või täielikku tühistamist. Firmaväärtus jagatakse raha teenivatele üksustele ning viiakse iga aruandeperioodi lõpul läbi raha teeniva üksuse väärtuse test. Firmaväärtus hinnatakse alla tema kaetavale väärtusele juhul, kui see on väiksem raamatupidamislikust jääkmaksumusest (Lisa 9). Seisuga 31.12.2021 on juhtkond läbi viinud kaetava 33 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 väärtuse testi firmaväärtusele ning lõpetamata immateriaalsele põhivarale. Koostatud on tuleviku oodatavad rahavood, mis firmaväärtuse puhul tuginevad turu trendidel ja AS-i Eesti Post 2022–2026 äriplaanil ning lõpetamata immateriaalse põhivara puhul pakiäri valdkonna äriplaanil 2022–2024. Tuleviku rahavood on diskonteeritud kasutades eeldatavat kapitali hinda (WACC) (Lisa 9). Varude neto realiseerimisväärtuse hindamine Varude hindamisel kasutab juhtkond parimaid teadmisi, arvestades eelnevat kogemust, üldist taustinformatsiooni ja tulevikusündmuste võimalikke eeldusi ja tingimusi. Varude väärtuse languse määramisel arvestatakse nii müügipotentsiaali kui ka müügiks ostetud kaupade neto realiseerimisväärtust (Lisa 5). Rendilepingute kajastamine Kontsern rendib erinevaid hooneid ja pindasid. Rendilepingud on enamasti sõlmitud tähtajatuks ning sisaldavad reeglina ka pikendamise ja katkestamise õigusi. Renditingimused räägitakse läbi individuaalsel baasil ning võivad sisaldada erinevaid tingimusi. Rendiperioodi määramisel on lähtutud IFRS 16 juhenditest ning kontserni strateegiast. Rendilepingu pikkuse määramisel hindab juhtkond pikendamis- ja katkestamisoptsioonide realiseerimise tõenäosust, võttes arvesse kõiki teadaolevaid asjaolusid, mis tekitavad majandusliku stiimuli optsioonide kasutamiseks. Juhtkond vaatab oma hinnangud seoses pikendamis- ja katkestamisoptsioonidega üle, kui juhtkonna otsusel on toimunud oluline sündmus, mis mõjutab tema algset hinnangut optsioonide kasutamise tõenäosuse osas või kui on muutunud rendilepingu katkestamatu periood. Lisandunud lepingute rendimaksed on diskonteeritud kasutades alternatiivset laenuintressimäära, milleks oli keskmiselt 1,06%. Kontsern on kasutanud standardi poolt lubatud lihtsustust kasutada sama diskontomäära rendilepingute portfellile, mille lepingutel on piisavalt sarnased tingimused. Samuti on kontsern kasutanud järgmisi lihtsustusi: • rendilepingud järelejäänud rendiperioodiga kuni 12 kuud või väikese väärtusega vara kajastatakse alates 01.01.2019 lühiajaliste rendilepingutena; • renditava vara rendilepingu sõlmimisega seotud otsekulud on välja jäetud rakendamise kuupäeval; • rendiperioodi määramisel lähtutakse lepingus olevatest võimalustest rendilepingut pikendada või lõpetada. Aruandekuupäeva seisuga on kasutusõiguse vara jääkmaksumuses 7 819 tuhat eurot ning rendikohustisi 8 304 tuhat eurot. Universaalse postiteenuse ebamõistlike kulude finantseerimine ja kajastamine Emaettevõte esitab Konkurentsiametile partiiteenuste deklaratsioonid ning universaalsete ebamõistlike kulude hüvitamise taotlused. Konkurentsiameti otsusest lähtuvalt määratakse emaettevõttele kompensatsioon teenuse katteks. Deklaratsioonide alusel enammakstud summad kajastatakse tulevaste perioodide ettemaksuna. Kui esitatud taotluse alusel tekib õigus enammakstud summad Konkurentsiametilt tagasi küsida, kajastatakse summad finantsseisundi aruandes nõudena. Nõue kajastatakse summani, mis juhtkonna hinnangul on tõenäoline tagasi saada, eeldusel, et Konkurentsiamet ei ole kontserni poolset taotlust raamatupidamise aastaaruande kinnitamiseks aktsepteerinud (Lisa 4). Tulude arvestus Postmarkide müümise hetkel ei ole täpselt teada, millal postmargid kirjateenuse ostja poolt realiseeritakse ja kontsernil tekib kohustus osutada postiteenust. Juhtkonna hinnangul on markide müügiga seotud tulud ja teenuse osutamisega seotud kulud (markide realiseerimine) olulises osas samas aruandeperioodis. Aruandeaasta tulu margimüügist oli 2 456 tuhat eurot (2020. aastal 2 618 tuhat eurot). Edasilükkunud tulumaksu kohustise kajastamine investeeringutelt Eesti sidusettevõttesse ning Eesti ja Läti tütarettevõttesse Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse. Samuti tekib kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja sidusettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud. Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte hindab, et dividend 34 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada. Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksumäärasid, mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad. Kontsern mõõdab selliseid tulumaksukohustusi vastavalt IAS 12.46 maksumääraga, mis rakendub eelnimetatud investeeringute suhtes eksisteerivatele maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad, lähtudes aruandekuupäeval kehtivatest maksumääradest. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks kogu vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena, on avalikustatud aastaaruande lisas 14. Maksustavad ajutised erinevused, mille suhtes on edasilükkunud tulumaksukohustust kajastatud, on avalikustatud lisas 23. 35 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Lisa 2 Finantsinstrumendid Nõuded, sh nõuded ostjate vastu, on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses (miinus võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused) kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Võlad tarnijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustised ning saadud laenud on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2021 31.12.2020 Finantsvarad Raha 3 29 534 26 742 Nõuded ostjate vastu 4 12 318 13 199 Nõuded teiste välisriikide postiorganisatsioonide vastu 4,8 35 955 34 362 Muud nõuded 4 602 505 Finantsvarad kokku 78 409 74 808 Lisa 31.12.2021 31.12.2020 Finantskohustised Võlad tarnijatele 13 9 977 8 319 Kohustised teistele postiorganisatsioonidele 13 42 582 53 418 Viitvõlad ja muud kohustised 13 3 538 2 454 Võlakohustised 12 25 062 24 007 Finantskohustised kokku 81 159 88 198 Lisa 3 Raha tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 Sularaha 1 641 1 912 Pangakontod 27 797 24 637 Raha teel 96 193 Raha kokku (Lisa 2) 29 534 26 742 Keskmine intressimäär 0% 0% Lisa 4 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 Ostjate tasumata nõuded 11 034 10 018 Nõue sidusettevõtja vastu 1 452 3 134 Nõue Konkurentsiameti vastu 0 213 Nõuete allahindlus -23 -26 Eeldatav krediidikahjum -145 -139 Nõuded ostjate vastu kokku (Lisa 2) 12 318 13 199 Muud nõuded 31.12.2021 31.12.2020 Nõuded välisriikide postiorganisatsioonide vastu lõppmaksete osas (Lisa 2) 32 912 31 249 sh prognoos 7 196 8 760 tegelik 25 716 22 489 Muud lühiajalised nõuded (Lisa 2) 602 505 Maksude ettemaksed 343 105 Ettemaksed kaupade ja teenuste eest 753 658 Muud nõuded kokku 34 610 32 517 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku 46 928 45 716 36 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, järg Välisriikide postiorganisatsioonide prognoosnõuete muutus tuhandetes eurodes 2021 2020 Prognoosnõuded perioodi algul 11 872 13 766 Lisandunud nõuded 7 768 7 196 Tegelikuks nõudeks kantud prognoosnõuded -9 401 -9 089 Prognoosnõuded perioodi lõpus 10 239 11 872 Lisa 5 Varud tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 Tooraine ja materjal 543 563 Lõpetamata toodang 0 7 Valmistoodang 65 67 Müügiks ostetud kaubad 375 383 Varud kokku 983 1 020 2021. aastal nagu ka 2020. aastal ei tekkinud vajadust müügiks ostetud kaupade allahindluseks. Varude suurenemine on seotud sorteerimisliini varuosade soetusega. Seisuga 31.12.2021 oli kontsernis teiste osapoolte varusid vastutaval hoiul 291 tuhande euro (31.12.2020 seisuga 338 tuhande euro) väärtuses. Lisa 6 Tütarettevõtted Seisuga 31.12.2021 omas kontsern järgmisi tütarettevõtjaid: UAB Omniva LT, SIA Omniva, AS Maksekeskus, OÜ Omniva ning OÜ Finbite. Tütarettevõtja Asukoha- Ema- Kontsernile Mitte- Kontsernile Tegevusalad nimi maa ettevõtjale kuuluvad kontrollivale kuuluvad kuuluvad lihtaktsiad osale kuuluvad eelisaktsiad lihtaktsiad (%) lihtaktsiad (%) (%) (%) AS Maksekeskus Eesti 55,6 55,6 44,4 - makselahenduse teenus OÜ Omniva Eesti 100,0 100,0 - - - OÜ Finbite Eesti 100,0 100,0 - - informatsioonilogistika UAB Omniva LT Leedu 100,0 100,0 - - logistikateenused SIA Omniva Läti 100,0 100,0 - - logistikateenused Kõik tütarettevõtjad kuuluvad konsolideerimisele. Hääleõiguste osakaal emaettevõtjale kuuluvates tütarettevõtjates ei erine lihtaktsiate osakaalust. Emaettevõtja ei oma eelisaktsiaid. Mittekontrollitava osaluse raamatupidamislik maksumus seisuga 31. detsember 2021 on 2 096 tuhat eurot (31. detsember 2020 oli 1 388 tuhat eurot). 13. oktoobril 2020. aastal asutati tütarettevõte OÜ Finbite eesmärgiga eraldada infoäriteenus emaettevõttest. Tütarettevõte kuulub 100% emaettevõttele. AS Eesti Post on kasutusele võtnud ühtse kaubamärgi Omniva. 2021. aastal nagu ka 2020. aastal äritegevust tütarettevõttes OÜ Omniva ei toimunud. 37 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Lisa 7 Investeeringud sidusettevõttesse tuhandetes eurodes AS-i Eesti Post poolt tehtud investeeringud sidusettevõtjasse (Lisa 24): Osalus (%) Sidusettevõtja nimi Asukohamaa Kajastamise meetod 31.12.21 31.12.20 Post11 OÜ Eesti 30,0% 30,0% kapitaliosaluse meetod 18. septembril 2015 asutati ühisfirma Hiina suurima erakapitalil põhineva kullerfirmaga S.F. Express, et vahendada kiiremini ja tõhusamalt kaupu Hiina ja Euroopa vahel. Sidusettevõte nimega Post11 on registreeritud Eestis. AS-ile Eesti Post kuulub ettevõttest 30%. Eesmärk on ärimudelit laiendada üle kogu maailma ning edastada saadetisi erinevate riikide vahel ning laieneda uute lahendustega e-kaubanduse väärtusahelas. 2021. aastal sidusettevõtte kontsernile kuuluv kapitaliosaluse meetodil kajastatud kahjum oli 556 tuhat eurot (2020. aastal kasum 41 tuhat eurot). Lisa 8 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 Pikaajalised nõuded välisriikide postiorganisatsioonide vastu lõppmaksete osas (Lisa 2) 3 043 3 113 sh prognoos 3 043 3 113 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja rendi ettemaks 662 401 Edasilükkunud tulumaksu nõue (Lisa 23) 1 139 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed kokku 3 706 3 653 sh tähtajaga 1–5 aasta jooksul 3 706 3 653 Lisa 9 Põhivara Materiaalne põhivara tuhandetes eurodes Muu Lõpetamata Masinad ja materiaalne ehitised ja Maa Ehitised seadmed põhivara ettemaksed Kokku Soetusmaksumus 31.12.2019 1 713 28 657 40 915 1 264 1 035 73 584 Akumuleerunud kulum 31.12.2019 0 -12 799 -17 208 -723 0 -30 730 Jääkmaksumus 31.12.2019 1 713 15 859 23 707 541 1 035 42 855 Soetamine 0 338 1 845 192 298 2 673 Ümberklassifitseerimine 0 0 0 0 -323 -323 Müük jääkmaksumuses -16 -420 -135 0 0 -571 Maha kandmine jääkmaksumuses 0 -7 -12 0 0 -19 Arvestatud kulum 0 -835 -4 928 -212 0 -5 975 Soetusmaksumus 31.12.2020 1 697 27 513 40 196 1 434 1 103 71 944 Akumuleerunud kulum 31.12.2020 0 -12 578 -19 819 -913 0 -33 310 Jääkmaksumus 31.12.2020 1 697 14 935 20 377 521 1 103 38 634 Soetamine 0 107 3 874 241 3 825 8 047 Müük jääkmaksumuses -1 -18 -18 0 0 -38 Ümberklassifitseerimine 0 0 0 0 -2 161 -2 161 38 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Lisa 9 Põhivara, järg Maha kandmine jääkmaksumuses 0 0 -130 -5 0 -135 Arvestatud kulum 0 -764 -4 127 -199 0 -5 091 Soetusmaksumus 31.12.2021 1 696 27 385 43 270 1 498 2 767 76 616 Akumuleerunud kulum 31.12.2021 0 -13 124 -23 288 -939 0 -37 352 Jääkmaksumus 31.12.2021 1 696 14 260 19 982 559 2 767 39 264 2021. aastal müüdud materiaalse põhivara soetusmaksumus oli 449 tuhat eurot (2020. aastal 1 987 tuhat eurot), akumuleerunud kulum 411 tuhat eurot (2020. aastal 1 416 tuhat eurot) ja müügihind 148 tuhat eurot (2020. aastal 1 077 tuhat eurot). 2021. aastal maha kantud materiaalse põhivara soetusmaksumus oli 772 tuhat eurot (2020. aastal 709 tuhat eurot) ja akumuleerunud kulum 638 tuhat eurot (2020. aastal 690 tuhat eurot). Aruandeperioodil varade allahindlusi ei teostatud. (2019. aastal 0 eurot). 31.12.2021 seisuga oli kontsernil nulli amortiseerunud materiaalset põhivara kasutuses soetus- maksumuses 16 525 tuhat eurot (31.12.2020 seisuga 15 189 tuhat eurot). Immateriaalne põhivara tuhandetes eurodes Muu Ettemaksed Firma- Kliendi immateriaalne immateriaalse väärtus nimekirjad põhivara põhivara eest Kokku Soetusmaksumus 31.12.2019 1 260 395 21 667 1 326 24 648 Akumuleerunud kulum 31.12.2019 0 -277 -6 399 0 -6 676 Jääkmaksumus 31.12.2019 1 260 118 15 268 1 326 17 972 Soetamine 0 0 3 774 37 3 811 Ümberklassifitseerimine 0 0 0 -234 -234 Maha kandmine jääkmaksumuses -93 0 -383 0 -476 Kasutuskõlbmatu vara mahakandmine 0 0 -1 094 0 -1 094 Arvestatud kulum 0 -40 -3 533 0 -3 573 Soetusmaksumus 31.12.2020 1 168 395 23 398 1 004 25 965 Akumuleerunud kulum 31.12.2020 0 -317 -9 599 0 -9 916 Jääkmaksumus 31.12.2020 1 168 78 13 798 1 004 16 047 Soetamine 0 0 2 958 112 3 071 Ümberklassifitseerimine 0 0 0 -978 -978 Maha kandmine jääkmaksumuses 0 0 -42 0 -42 Kasutuskõlbmatu vara mahakandmine 0 0 0 0 0 Arvestatud kulum 0 -40 -5 624 0 -5 664 Soetusmaksumus 31.12.2021 1 168 395 26 214 139 27 916 Akumuleerunud kulum 31.12.2021 0 -357 -15 124 0 -15 481 Jääkmaksumus 31.12.2021 1 168 38 11 090 139 12 435 39 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Lisa 9 Põhivara, järg 31.12.2021 seisuga oli kontsernil nulli amortiseerunud immateriaalset põhivara kasutuses soetus- maksumuses 3 983 tuhat eurot (31.12.2020 seisuga 2 556 tuhat eurot). 2021. aastal maha kantud immateriaalse põhivara soetusmaksumus oli 141 tuhat eurot (2020. aastal 862 tuhat eurot) ja akumuleerunud kulum 99 tuhat eurot (2020. aastal 387 tuhat eurot). Aruandeperioodil teostati immateriaalsete põhivarade kasuliku eluea inventuur, mille tulemusena liigitati immateriaalsed varad põhisüsteemidega seotud varadeks ning tugi- ja liidessüsteemidega seotud varadeks. Selle tulemusena ühtlustati vastavalt kasulik eluiga, mille tulemusena suurenes 2021 aasta amortisatsioonikulu summas 1 649 tuhat eurot . Tegevuse eesmärgiks oli viia varade ja projektide seis vastavusse ettevõtte vajaduste ja tegevustega. Immateriaalse põhivara soetamise summa on seotud uue põlvkonna logistikainfosüsteemi arenduste kasutusele võtuga. Firmaväärtus summas 1 091 tuhat eurot on allokeeritud UAB-le Omniva LT. UAB Omniva LT omandamisega seotud firmaväärtuse osas viidi seisuga 31.12.2021 läbi vara kaetava väärtuse test. Testitavate varade raamatupidamislik jääkväärtus oli 2 899 tuhat eurot (31.12.2020 seisuga 4 733 tuhat eurot), mis koosnes UAB Omniva LT firmaväärtusest, UAB Omniva LT kliendinimekirjade raamatupidamislikust jääkväärtusest ning teistest Leedu äriga seotud materiaalsete- ja immateriaalsete põhivarade jääkväärtustest ning netokäibekapitali muutusest. Nimetatud varade jääkväärtust võrreldi nende varade kasutusväärtusega, kasutades diskonteeritud rahavoo meetodit. Vara kaetava väärtuse test sisaldas pakiautomaadi- ja kullerteenustega seotud rahavooge. Rahavoo prognoos põhineb viimasel UAB Omniva LT äriplaanil ja juhtkonna hinnangul. Tuleviku rahavood on diskonteeritud kasutades eeldatavat kapitali hinda (WACC), milleks on 6,9% (2020. aastal 9,6%). Prognoosiperiood oli 2022–2026 (5 aastat), tulenevalt ettevõtte teenuste äriplaanist. 2020. aasta lõpus tehtud vara kaetava väärtuse testimisel kasutati prognoosiperioodiks aastaid 2021–2025 (5 aastat). UAB Omniva LT tulude kasv on plaanitavalt kiirem aastail 2022-2023 (kokku viiel aastal keskmiselt 12% aastas). Käibe kasvu prognoosimisel on arvesse võetud koroonakriisist tingitud mahtude suurenemist, e- kaubanduse kiiret arengut ning ettevõtte plaane soovitud turuosa saavutamiseks Leedus. Kullerteenuse käive on pigem stabiilne ja kasvab aastas vaid üldise hinnatõusu võrra. Plaanitud pakiautomaatide võrgu laienemise ja pakiautomaatide käibe kasvuga kaasneb põhiliselt pakiautomaadi võrgustikuga seotud otsekulude kasv. Personali- ja transpordikulud kasvavad koos mahtudega, mida lisaks mõjutab uue sorteerimisliini kasutuselevõtt, mis vähendab käsisorteerimise kulusid. Perioodil 2022-2026 on planeeritud käibe kasvuga koos ka personali, transpordi ja varadega seotud kulude kasv. UAB-le Omniva LT vara väärtuse testide tulemusena varade väärtuse langust aruandekuupäeval ega ka võrdlusperioodil ei ole tuvastatud. Vara kaetav väärtus oli tundlik eelkõige äritulude vähenemisele ning kapitali hinna tõusule. Samas äritulude vähenemine ega kapitali hinna tõus ei tekita vajadust varade kaetava väärtuse alahindamiseks. Immateriaalsesse põhivarasse investeeriti 2021. aastal kokku 2 093 tuhat eurot, millest enamuse moodustasid investeeringud tarkvarasse. Seisuga 31.12.2021 viidi kontsernis läbi lõpetamata immateriaalse põhivara kaetava väärtuse test. Kontserni testitavate ettemaksete all kajastatavate immateriaalsete varade raamatupidamislik jääkväärtus oli 223 tuhat eurot (31.12.2020 seisuga 1 063 tuhat eurot), mis enamuses koosneb arendamisjärgus oleva uue logistikainfosüsteemi raamatupidamislikust jääkväärtusest. Varade jääkväärtust võrreldi nende varade kasutusväärtusega, kasutades diskonteeritud rahavoo meetodit. Tuleviku rahavood on diskonteeritud kasutades eeldatavat kapitali hinda (WACC), milleks on 6,9%. Prognoosiperiood oli 2022–2024 (3 aastat). Prognooside kohaselt saavutatakse tänu arendustele efektiivsus, mis mõjutab positiivselt äri kasumit. Lisanduv kasum tekib ning kasvab aktiivsel arenduse perioodil, mis toimub veel ka 2022. aastal. Vahetult peale infosüsteemi arenduste valmimist on efektiivusus saavutatud ning kasum püsib kaks aastat stabiilsena. 40 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Lisa 9 Põhivara, järg Kasumi kasvu prognoosimisel on võetud arvesse nii tulude kasv, mis saavutatakse tänu e-kaubanduse kiirele arengule kui kasumlikkuse kasv. Kontserni immateriaalse vara väärtuse testide tulemusena varade väärtuse langust aruandekuupäeval ega ka võrdlusperioodil ei ole tuvastatud. Kasutusõiguse vara tuhandetes eurodes Masinad ja Ehitised Rajatised seadmed Kokku Soetusmaksumus 31.12.2019 2 342 22 110 2 474 Akumuleerunud kulum 31.12.2019 -649 -5 -89 -743 Jääkmaksumus 31.12.2019 1 693 17 21 1 731 Uute rentide lisandumine 667 0 154 821 Maha kandmine jääkmaksumuses -98 -3 0 -101 Arvestatud kulum -670 -5 -13 -688 Soetusmaksumus 31.12.2020 2 801 19 264 3 084 Akumuleeritud kulum 31.12.2020 -1 210 -10 -102 -1 322 Jääkmaksumus 31.12.2020 1 591 9 162 1 762 Uute rentide lisandumine 2 649 5 4 891 7 545 Maha kandmine jääkmaksumuses -24 -3 0 -27 Allahindlus -23 0 0 -23 Arvestatud kulum -1 110 -4 -327 -1 441 Soetusmaksumus 31.12.2021 5 206 15 5 155 10 376 Akumuleeritud kulum 31.12.2021 -2 123 -5 -429 -2 557 Jääkmaksumus 31.12.2021 3 083 10 4 726 7 819 Lisa 10 Rendikohustis tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 Rendimaksete miinimumsumma 8 412 4 700 sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 2 790 1 477 1–5 aasta jooksul 5 622 3 213 üle 5 aasta 0 10 Tulevaste perioodide intressikulu -108 -98 Rendimaksete nüüdisväärtus 8 304 4 603 Rendimaksete nüüdisväärtus 8 304 4 603 sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 2 736 1 445 1–5 aasta jooksul 5 568 3 147 üle 5 aasta 0 10 Keskmine intressimäär 1,1% 0,6% Kontsern rendib hooneid postkontoritele, kontori- ja laopindadeks ning pindasid pakiautomaatidele. Masinate ja seadmete põhivara grupis on rendile võetud pakiautomaadid ja transpordivahendeid. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia põhivara grupis on rendile võetud all-flash kettamassiivid. 2021 aasta rentidega seotud raha väljamaksed olid summas 4 194 tuhat eurot (2020. aastal 1 542 tuhat eurot). 41 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Lisa 11 Lühiajalise- ja väheväärtusliku vara rent tuhandetes eurodes AS Eesti Post rendib lühiajalise rendi tingimustel välja järgmisi varasid: Maa ja ehitised 31.12.2021 31.12.2020 Soetusmaksumus 805 1 402 Akumuleerunud kulum -416 -759 Jääkmaksumus 389 643 Aasta kulum -26 -31 Antud rendile 31.12.2021 31.12.2020 Järgmiste perioodide renditulu mittekatkestatavatest rendilepingutest 164 234 sh järgmise 12 kuu jooksul 164 234 Saadud rendi ettemaks 7 7 sh järgmise 12 kuu eest 7 7 2021 2020 Aruandeperioodi renditulu 193 327 Kontsern rendib lühiajalise rendi tingimustel välja hooneid. Materiaalse põhivara objektide puhul, mida osaliselt kasutatakse kontserni poolt ning osaliselt on välja renditud lühiajalise rendi tingimustel, on soetusmaksumuse, akumuleerunud kulumi ja aruandeperioodi kulumi esitamisel arvestatud väljarenditud pindade proportsiooni. Hooned on osaliselt kontserni kasutuses ja osaliselt välja renditud, kuid väljarenditavat osa ei ole võimalik iseseisvalt võõrandada. Toodud andmed sisaldavad materiaalse põhivara renditulu. Võetud rendile 31.12.2021 31.12.2020 Järgmiste perioodide rendimaksed lühiajalistest ja väheväärtusliku vara rendilepingutest 12 857 8 018 sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 2 718 2 372 1–5 aasta jooksul 10 130 5 623 Üle 5 aasta 9 23 2021 2020 Aruandeperioodi rendikulu (Lisa 19) 5 523 4 047 Lühiajalisi rente ja väheväärtusliku vara rente kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Lühiajaliste rentidena kajastatakse lepinguid, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või vähem, puudub vara väljaostu võimalus ning väikese alusvara väärtusega rendid. Kontserni poolt on kasutusrendi tingimustel renditud tootmispinnad, infotehnoloogiline riistvara, andmeside ja muud seadmed ning inventar. 42 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Lisa 12 Intressikandvad võlakohustised tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 Pikaajaliste laenukohustiste tagasimaksed järgmisel perioodil 2 646 2 646 Pikaajaliste rendikohustiste tagasimaksed järgmisel perioodil (Lisa 10) 2 736 1 445 Lühiajalised laenukohustised kokku 5 382 4 091 Pikaajalised võlakohustised Pikaajalised laenud 14 112 16 758 Pikaajalised rendikohustised (Lisa 10) 5 568 3 158 Pikaajalised võlakohustised kokku 19 680 19 916 Võlakohustised kokku 25 062 24 007 sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 5 382 4 091 1-5 aasta jooksul 19 680 19 905 üle 5 aasta 0 10 31.12.2021 31.12.2020 Keskmised intressimäärad Pangalaenud 1,3% 1,3% Rendikohustised 1,1% 0,7% 2021 2020 Algsaldo 24 007 22 947 Võetud pangalaenud 0 7 000 Laenude tagasimaksed -2 646 -2 632 Võetud arvelduskrediiti 0 1 165 Arvelduskrediidi tagasimaksed 0 -3 688 Rendikohustise suurenemine 7 895 757 Rendikohustise maksed -4 194 -1 542 Lõppsaldo 25 062 24 007 Pangalaenud on fikseeritud eurodes. Pangalaenude tagasimakse tähtajad on 19.03.2023 ja 05.04.2023. Intress on seotud 3-kuu ja 6-kuu EURIBOR-iga. Võetud laenude tagatiseks on kinnistu, aadressiga Rukki tee 7 ja 9, Lehmja küla, Rae vald seatud hüpoteegiga summas 12 000 tuhat eurot, kinnistule aadressiga Pallasti 28/28a ja 28b, Tallinn seatud hüpoteegiga summas 10 000 tuhat eurot ning kommertspant summas 15 000 tuhat eurot. Osa rendilepingutest on fikseeritud intressimääraga, osa muutuva intressimääraga (seotud EURIBOR-iga). Vastavalt lepingutele muudetakse intressimäära iga kuue kuu tagant (Lisa 25). Laenulepingutel on vastavalt laenulepingute tingimustele laenusaaja kohustatud täitma teatud finantssuhtarvude, nagu intressikandvate võlakohustuste suhet EBITDAsse (debt to EBITDA ratio; EBITDA - puhaskasum enne finantstulusid ja -kulusid, ettevõtte tulumaksu ning materiaalse ning immateriaalse põhivara väärtuse langust ja amortisatsioonikulusid), võlateenuste kattekordaja suhet (DSCR ehk arvestusperioodi EBITDA jagatud arvestusperioodi jooksul tasumisele kuuluvate võlakohustustega) ning omakapitali osakaalu. Seisuga 31.12.2021 ei tekkinud vastuolu laenulepingu eritingimustega ühegi laenu osas. Lisa 13 Lühi- ja pikaajalised võlad tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 Ostjate ettemaksed 130 126 Võlad tarnijatele (Lisa 2) 9 977 8 319 Võlad töövõtjatele 7 606 5 691 Sotsiaalmaksu viitvõlg 705 660 Tulumaksu viitvõlg 298 259 43 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Lisa 13 Lühi- ja pikaajalised võlad, järg Kohustised välisriikide postiorganisatsioonide ees lõppmaksete osas (Lisa 2) 36 904 45 725 Muud lühiajalised võlad ja viitvõlad 76 78 Käibemaks 580 1 056 Üksikisiku tulumaks 727 539 Sotsiaalmaks 1 119 1 048 Muud maksuvõlad 554 158 Muud kohustised 3 462 2 376 Lühiajalised võlad ja ettemaksed kokku 62 137 66 037 Pikaajalised kohustised välisriikide postiorganisatsioonide ees lõppmaksete osas (Lisa 2) 5 678 7 692 Edasilükkunud tulumaksu kohustus (Lisa 23) 1 015 690 Muud pikaajalised võlad kokku 6 694 8 383 sh tasuda 1–5 aasta jooksul 6 694 8 383 Lisa 14 Omakapital 31.12.2021 31.12.2020 Aktsiakapital (tuhandetes eurodes) 15 714 15 714 Aktsiate arv (tk) 1 571 412 1 571 412 Aktsiate nimiväärtus (eurodes) 10 10 Põhikirja kohaselt maksimaalselt lubatud lihtaktsiate arv (tk) 4 000 000 4 000 000 2021. aastal maksti dividende summas 2 393 tuhat eurot, millega kaasnes tulumaksukulu 274 tuhat eurot (2020. aastal dividende ei makstud), Lisa 23. Seisuga 31.12.2021 moodustas kontserni jaotamata kasum 27 683 tuhat eurot (31.12.2020: 17 015 tuhat eurot). Dividendide väljamaksmisel omanikule kaasneb tulumaksukulu 20/80 netodividendidena väljamakstavalt summalt ning alates 2019. aastast saab regulaarselt väljamakstavatele dividendidele rakendada osaliselt soodsamat maksumäära 14/86. Seega on aruandekuupäeva seisuga eksisteerinud jaotamata kasumist omanikule võimalik dividendidena välja maksta 22 239 tuhat eurot, millega kaasneks dividendide tulumaks summas 5 444 tuhat eurot. Seisuga 31.12.2020 eksisteerinud jaotamata kasumist oleks olnud dividendidena võimalik välja maksta 13 649 tuhat eurot, millega oleks kaasnenud tulumaks summas 3 366 tuhat eurot. Lisa 15 Müügitulu tuhandetes eurodes Müügitulu jagunemine teenuste lõikes 2021 2020 Pakiteenused 78 486 64 532 Postiteenused 27 136 28 323 Digitaalsed teenused 8 998 7 300 Rahvusvahelised teenused 29 684 31 361 Kokku müügitulud 144 304 131 516 tuhandetes eurodes 2021 2020 Universaalne Universaalne postiteenus Muud teenused postiteenus Muud teenused Pakiteenused 13 053 65 433 12 538 51 994 Postiteenused 3 485 23 652 3 863 24 460 Digitaalsed teenused 0 8 998 0 7 300 Rahvusvahelised teenused 0 29 684 0 31 361 Müügitulud kokku 16 538 127 766 16 401 11 5115 44 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Lisa 15 Müügitulu, järg Müügitulu jagunemine klientide asukoha lõikes tuhandetes eurodes 2021 2020 Eesti 70 868 74 084 Taani 8 082 3 756 Hiina 23 184 20 023 Poola 265 260 Leedu 18 861 15 090 Suurbritannia 255 569 Läti 15 129 11 317 Rootsi 403 462 Muud riigid 7 258 5 955 Kokku müügitulud 144 304 131 516 Kontserni müügitulu kasv on seotud e-äri kasvu ja pakiautomaatide võrgu laienemisega. Lisa 16 Saadud toetused tuhandetes eurodes Saadud toetused liikide lõikes 2021 2020 Perioodiliste väljaannete kojukande toetus 1 778 1 778 Universaalse postiteenuse ebamõistlike kulude hüvitamine 912 0 Taastuvenergia toetus 30 26 Palgatoetus 8 20 Muud 3 0 Kokku toetused 2 731 1 824 Eesti Vabariigi riigieelarvest saadi tegevuskulude sihtfinantseerimist maapiirkondades perioodiliste väljaannete kojukande toetuseks. Nimetatud toetus vahendati kirjastustele. Konkurentsiametilt saadi universaalse postiteenuse ebamõistlike kulude hüvitamise toetust. Eesti Töötukassalt saadi palgatoetust ning Elering AS-lt taastuvenergia toetust. Lisa 17 Muud äritulud tuhandetes eurodes 2021 2020 Renditulu (Lisa 11) 193 327 Kasum põhivara müügist 110 506 Saadud trahvid, viivised 31 26 Saadetiste hüvitised 194 127 Lepingutest tulenevad kompensatsioonid 0 130 Saadud kommunaalmaksed 39 55 Tollivormistuse ja tarkvara kasutamise tulu 406 0 Eriprojekti tulu 516 813 Raamatupidamisteenus 59 59 Kasum valuutakursi muutusest 362 0 Muud äritulud 144 178 Muud äritulud kokku 2 054 2 221 2021. aastal ja 2020. aastal tarnis Omniva Horvaatia Postile pakiautomaatide tarkvara ja hakkas nõustama pakiautomaadivõrgustiku loomist Horvaatias. Nimetatud projektiga seotud tulud on kajastatud real „Eriprojekti tulu“. 45 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Lisa 18 Kaubad, toore, materjal ja teenused tuhandetes eurodes 2021 2020 Postivedu ja -teenus 10 041 9 705 Kaubad 575 654 Kütus ja energia 3 400 2 410 Tooraine ja materjalid 569 517 Rahvusvahelised lõppmaksed 12 708 17 015 Rahvusvaheline transport 14 842 14 904 Muud teenused 5 790 4 946 Kaubad, toore, materjal, teenused kokku 47 924 50 151 Lisa 19 Muud tegevuskulud tuhandetes eurodes 2021 2020 Remont ja hooldus 529 788 Lühiajaliste ja väikese väärtusega rendilepingutega seotud kulu (Lisa 11) 5 523 4 047 Hoonete haldamine ja muud halduskulud 2 374 2 486 Panga- ja rahaveoteenused 951 804 Administreerimiskulud 1 356 1 285 Väheväärtuslik vara 473 720 Konsultatsioonid ja koolituskulud 1 169 700 Reklaamikulud 1 904 1 325 IT kulud 2 423 2 483 Krediidikvaliteedi languse kulud (Lisa 25) 33 64 Muud tegevuskulud 2 743 2 336 Muud tegevuskulud kokku 19 479 17 038 Lisa 20 Tööjõukulud tuhandetes eurodes 2021 2020 Palgakulud 37 602 32 140 Töösuhte lõpetamise hüvitise kulud 508 546 Puhkusetasud 3 515 3 164 Sotsiaalmaksukulu 10 489 9 312 Töötuskindlustusmakse kulu 218 201 Muud 491 328 Tööjõukulud kokku 52 823 45 690 Keskmine töötajate arv 2408 2 293 Lisa 21 Muud ärikulud tuhandetes eurodes 2021 2020 Viivised, trahvid, maksuintressid 121 8 Kohalikud maksud 88 83 Kvaliteedikontroll 15 105 Kahjum põhivara maha kandmisest (Lisa 9) 136 495 Kahjum valuutakursi muutusest 0 553 Muud ärikulud 309 655 Muud ärikulud kokku 668 1 898 Muudest ärikuludest moodustab suurema osa vastutuskindlustuse, krediidikindlustuse, ühingute liikmemaksude ning varude mahakandmise kulud. 46 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Lisa 22 Finantstulud ja -kulud tuhandetes eurodes 2021 2020 Finantstulud Dividendid sidusettevõtjalt 300 0 Võlalt arvestatud intressid 1 6 Intressitulud pangadeposiitidelt 1 1 Kasum valuutakursi muutusest 0 1 166 Finantstulud kokku 302 1 173 Finantskulud Intressikulud -311 -308 sh pangalaenudelt -259 -275 sh rendilepingutelt -52 -10 Kahjum valuutakursi muutusest -592 0 Muud finantskulud 0 0 Finantskulud kokku -903 -308 Lisa 23 Tulumaks tuhandetes eurodes 2021 2020 Tulumaks väljamaksetelt omanikele: Tulumaksukulu väljamakstud dividendidelt (Lisa 13) 274 0 Välismaistest tütarettevõtjatest tulenev tulumaksukulu: Tasumisele kuuluv tulumaksukulu 471 336 Edasilükkunud tulumaksukohustus dividendidelt: Edasilükkunud tulumaksukohustus 325 431 Tulumaks kokku 1 071 767 Edasilükkunud tulumaksuvara 2021 2020 Algsaldo -139 -417 Aruandeaasta muutus 138 278 Lõppsaldo (Lisa 8) -1 -139 Edasilükkunud tulumaksukohustis 2021 2020 Algsaldo 690 259 Aruandeaasta muutus 325 431 Lõppsaldo (Lisa 13) 1 015 690 Lisa 24 Tehingud seotud osapooltega AS-i Eesti Post aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Kontserni aruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks riigiasutusi, ettevõtteid ja riigi osalusega äriühinguid ning sidusettevõtteid. Võtmeisikutena on käsitletud AS-i Eesti Post nõukogu liikmeid, juhatuse liikmeid ning tütarettevõtete juhatajaid. Samuti on loetud seotud osapoolteks võtmeisikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. 47 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Lisa 24 Tehingud seotud osapooltega, järg Tehingud seotud osapooltega tuhandetes eurodes 2021 2020 Seotud osapool ostud müügid ostud müügid Tehingud üksustega, milles nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu Kaupade ja teenuste ost/müük 819 174 950 204 Tehingud sidusettevõtjaga Kaupade ja teenuste ost/müük 793 10 932 2 052 15 354 Tehingud seotud osapooltega kokku 1 612 11 106 3 002 15 558 31.12.2021 31.12.2020 Lühiajalised nõuded Üksused, milles nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu 19 17 Sidusettevõtja (Lisa 4) 1 450 3 134 Lühiajalised nõuded seotud osapooltega kokku 1 469 3 151 Lühiajalised kohustised Üksused, milles nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu 87 75 Sidusettevõtja 2 375 Lühiajalised kohustised seotud osapooltega kokku 89 450 2021 2020 Saadud dividendid sidusettevõtjalt 300 0 Riigiettevõtetega teostatud tehingud on seotud AS-i Eesti Post põhitegevusest tulenevate teenustega (posti-, logistika- ja digiteenused). Sotsiaalkindlustusametilt on saadud summad riiklike pensionide, peretoetuste ja puuetega inimeste toetusrahade väljamaksmiseks. Toetusrahade väljamaksmise vahendustasu moodustas 2021. aastal 559 tuhat eurot (2020. aastal 660 tuhat eurot). Emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei ole tehingutes eelpool nimetatud osapooltega ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ja ei teki nõuete allahindlusega seotud kulu. Lisa 24 ei sisalda tavaliste riigiasutuste, ettevõtete ja riigi osalusega äriühingutega teostatud tehinguid. Tasud võtmeisikutele 2021 2020 Võtmeisikute tasud 1 511 1 600 Võtmeisikute lahkumistasud 65 37 Võtmeisikute tasud kokku 1 576 1 637 Tasud võtmeisikutele on toodud koos maksukuluga. Võtmeisikutena on käsitletud AS-i Eesti Post nõukogu liikmed, juhatuse liikmed ja valdkonnajuhid ning tütarettevõtete juhatajad. Kohustised võtmeisikutele 31.12.2021 31.12.2020 Lühiajalised kohustised võtmeisikutele 77 78 Kontserni ettevõtete juhatuste liikmete ennetähtaegsel tagasikutsumisel makstakse neile lahkumistasu, mis võrdub nende kolme kuu tasuga. Kontserni ettevõtete juhatuste liikmete teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks ettevõttele lahkumishüvitise maksmise kohustis 116 tuhat eurot. 48 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Lisa 25 Finantsriskide juhtimise eesmärgid ja põhimõtted Tulenevalt oma tegevusest on kontsern avatud mitmetele finantsriskidele: intressimäärarisk, valuutarisk, krediidirisk, likviidsusrisk ja kapitalirisk. Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide maandamine. Kontserni intressi-, krediidi-, likviidsus- ja valuutariske juhitakse emaettevõtte finantsvaldkonnas. Intressimäära risk Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib kontserni ujuva intressimääraga võlakohustistest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Kontserni pikaajalised investeerimislaenud on seotud EURIBOR-iga, mistõttu intressimäärade muutmine mõjutab laenudelt makstavate intresside kulu. Laenude intressimäärad on keskmiselt 1,32% (31.12.2020 1,32%), millele lisandub EURIBOR. Laenude tagasimaksmise tingimused on toodud lisas 12. Rendilepingud on muutuva intressimääraga (seotud EURIBOR-iga). Vastavalt lepingutele muudetakse intressimäära iga kuue kuu tagant. Intressimäärad koos EURIBOR-iga jäävad vahemikku 1,13–1,25%. IFRS 16 rakendamisel alates 01.01.2019 kajastas kontsern rendikohustisena rendid, mis varasemalt olid klassifitseeritud kui kasutusrent. Nimetatud rendimaksed on diskonteeritud kasutades alternatiivset laenuintressimäära. Nimetatud intressimäärad jäävad vahemikku 0,48- 1,17%. Kuue kuu EURIBOR-i võimalik muutus ei oleks avaldanud olulist mõju kontserni aruandeaasta kasumile. Intressiriski analüüsi käigus kaalutakse erinevaid võimalusi riskide maandamiseks. Sellisteks võimalusteks on refinantseerimine, olemasolevate kohustuste vähendamine ja fikseeritud intressiga laenude võtmine. Valuutarisk Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Kontserni olulisem arveldusvaluuta on euro. Postiorganisatsioonidega lõppmaksete arvestus on IMF arveldusühikutes (SDR) ja eurodes, arveldused eurodes ja USA dollarites. Valuutade riskid on maandatud kas sissetulevate ja väljaminevate rahavoogude ühtlustamisega või lepinguliste maksete sidumisega euro kursiga. Summad on toodud valuutades (000), Milles finantsinstrumendid on nomineeritud Kokku sh sh 31.12.2021 EUR USD SDR Lühi- ja pikaajalised nõuded 50 634 12 16 240 Finantsvarad kokku 50 634 12 16 240 Lühi- ja pikaajalised kohustised 93 893 17 19 943 Finantskohustised kokku 93 893 17 19 943 Neto valuutapositsioon -4 586 -5 -3 702 Valuutapositsiooni positiivne muutus, % 0 4,32% 2,54% Valuutapositsiooni negatiivne muutus, % 0 -5,25% -3,07% Negatiivne mõju kasumile -117 0 -94 Positiivne mõju kasumile 141 0 114 31.12.2020 Kokku sh sh EUR USD SDR Lühi- ja pikaajalised nõuded 49 369 2 088 13 538 Finantsvarad kokku 49 369 2 088 13 538 Lühi- ja pikaajalised kohustised 98 594 2 172 28 220 Finantskohustised kokku 98 594 2 172 28 220 49 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Neto valuutapositsioon -18 219 -84 -14 681 Valuutapositsiooni positiivne muutus, % 0 7,54% 3,52% Valuutapositsiooni negatiivne muutus, % 0 -6,24% -3,29% Negatiivne mõju kasumile -617 -6 -517 Positiivne mõju kasumile 578 5 483 Ülaltoodud tabelis on 31.12.2021 seisuga valuutapositsiooni muutuse protsendina võetud erinevus 2021. aasta minimaalse ja maksimaalse valuutakursi ja 2021. aasta keskmise valuutakursi vahel. 31.12.2020 seisuga tabelis on valuutapositsiooni muutuse protsent võetud sama põhimõtte järgi, mis 2021. aasta kohta käivas tabelis. Krediidirisk Krediidirisk esindab potentsiaalset kahjumit, mis tekiks aruandekuupäeval juhul, kui lepingupartnerid ei täidaks oma kohustusi. Kontsern on avatud krediidiriskidele, mis tulenevad äritegevusest (peamiselt nõuetest ostjate ja teiste postiorganisatsioonide vastu) ning rahast ja raha ekvivalentidest. Pangad, mida kontsern peamiselt kasutab arveldusteks ja pangadeposiitideks, omavad pikaajalist krediidireitingut A- kuni A+ Standard & Poor’s põhjal. Kontserni vabade vahendite paigutamise põhimõtetel juhindutakse kapitali säilimise ja likviidsuse tagamise printsiipidest. Nõudeid ostjate vastu hinnatakse vastavalt kontserni ettevõtetes kasutatavatele reeglitele. Valdav osa klientidest on lepingulised kliendid. Lepingu sõlmimisel ning krediidi avamisel kontrollitakse iga kliendi tausta eraldi. Ostjatele esitatud arvete laekumise tähtaja ületamise korral kasutatakse võla sissenõudmiseks kirjalikke meeldetuletusi, tasaarveldusi, maksekokkulepete sõlmimist, inkasso- või kohtumenetlust. Rahvusvaheliste klientide krediidiriski maandamiseks kasutatakse krediidikindlustust. Eeldatava krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldiste moodustamise maatriksit, mis põhineb ajaloolisel krediidikahjumi kogemusel. Seisuga 31.12.2021 oli moodustatud kontserni eeldatava krediidikahjumi eraldis summas 145 tuhat eurot (31.12.2020 eraldis summas 139 tuhat eurot). Nõuetest ostjate vastu (31.12.2021 seisuga kokku 12 214 tuhat eurot, 31.12.2020 seisuga kokku 13 199 tuhat eurot, Lisa 4) moodustavad 31.12.2021 seisuga ligikaudu 2 091 tuhat eurot nõuded riigi- ja omavalitsussektori vastu (4 098 tuhat eurot 31.12.2020). Nende nõuete krediidiriski hinnatakse minimaalseks. Aruandekuupäeva seisuga moodustasid ostjatelt laekumata arvetest 95,0% (31.12.2019 95,0%) arved, mille maksetähtaeg ei ole veel saabunud. Kontsern rakendab kõigi ostjate vastu tekkinud nõuete eeldatava krediidikahjumi kajastamisel standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit, mis lubab moodustada allahindluse reservi kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. Selleks, et hinnata eeldatavat krediidikahjumit, jagatakse nõuded ostjate vastu ühiste krediidiriski tunnuste ja tähtaja ületanud päevade alusel gruppidesse. Nõuded ostjate vastu – eeldatava krediidikahjumi maatriks tuhandetes eurodes seisuga 31.12.2021 Maksetähtaja ületanud päevade arv Tähtaeg saabumata 0-30 31-60 61-90 >91 KOKKU Oodatav krediidikahjumi määr 0,9% 0,9% 3% 67% 100% Raamatupidamislik väärtus kokku 11 686 626 113 6 55 12 486 Nõuete allahindlus -100 -6 -3 -4 -55 -168 12 318 50 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 seisuga 31.12.2020 Oodatav krediidikahjumi määr 0,8% 0,9% 3% 67% 100% Raamatupidamislik väärtus kokku 12 541 700 66 3 55 13 364 Nõuete allahindlus -100 -6 -2 -2 -55 -165 13 199 Järgnev tabel näitab nõuded ostjate vastu liikumisi allahindluses. Vastavalt standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodile kajastatakse nõuetele allahindlus nende kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. Nõuded ostjate vastu – kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum tuhandetes eurodes Langenud krediidikvaliteediga nõuded Kokku Seisuga 31.12.2019 -183 -183 Nõuete kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum vastavalt standardile IFRS 9 -25 -25 Langenud krediidikvaliteediga gruppi kandmine -40 -40 Maha kantud (lootusetuks hinnatud) nõuded 74 74 Laekunud (eelnevalt alla hinnatud/maha kantud) nõuded 8 8 Seisuga 31.12.2020 -165 -165 Nõuete kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum vastavalt standardile IFRS 9 -6 -6 Langenud krediidikvaliteediga gruppi kandmine -23 -23 Maha kantud (lootusetuks hinnatud) nõuded 21 21 Laekunud (eelnevalt alla hinnatud/maha kantud) nõuded 6 6 Seisuga 31.12.2021 -168 -168 Teistel välisriikide postiorganisatsioonidel (31.12.2021 seisuga nõuded kokku 35 955 tuhat eurot; 31.12.2020 seisuga nõuded kokku 34 361 tuhat eurot, Lisa 2) ei ole krediidireitinguid. Juhatuse hinnangul ei ole nõudeid teiste postiorganisatsioonide vastu ebatõenäoliseks hinnatud, kuna puudub info, mis viitaks nõuete väärtuse langusele. Välisriikide postiorganisatsioonidega arveldamise vormiks on tasaarveldusakt, millel kajastatakse nii nõuded kui kohustised, mistõttu krediidikahju kontsernile on minimaalne. Samuti, tuginedes AS-i Eesti Posti varasemale kogemusele ei ole antud nõudeid alla hinnatud. Võimalike pandeemia COVID-19 mõjude hindamisel on eeldatava krediidikahju kajastamisel arvesse võetud erinevate majandus- ja tegevusvaldkondadega seotud ostjate nõudeid. Eelkõige nõuded, millega seotud ostjad tegutsevad valdkonnas, mida pandeemia ja sellega seotud piirangud on mõjutanud enim - näiteks majutus, toitlustus, reisimise ja meelelahutustegevusega, aga ka kultuuri, loomingu-, kunsti- ja sporditegevusega tegelevad ostjad, va riigi- ja omavalitsussektor. Eesti Posti kliendibaasis on nimetatud tegevusalaga ettevõtteid ca 550, mille krediidimaht 31. detsembri seisuga on ca 240 tuhat eurot. Nõudeid seoses COVID-19-ga 31. detsembri seisuga kontsernil sissenõudmisel ei ole. Likviidsusrisk Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda oma finantskohustisi täita rahavoo puudujäägi tõttu. Konservatiivse likviidsusriski juhtimise aluseks on piisav rahaliste vahendite saldo, finantseerimisvajaduste rahuldamiseks vabade krediidiliinide olemasolu tagamine ning võimalus sulgeda turupositsioone. Kontserni rahavoogude efektiivsemaks juhtimiseks on moodustatud Eesti Post AS-i ja tema tütarettevõtjate pangakontode ühtne kontsernikonto, mis võimaldab kontsernikonto liikmetel kasutada kontserni rahalisi vahendeid kontserni poolt kehtestatud limiitide piires. Likviidsusriski maandamiseks kasutab kontsern 51 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, arvelduslaenud, ostjate nõuete ja tarnelepingute regulaarne monitooring. Kontserni juhtkond jälgib pidevalt kontserni jooksvat rahaprognoosi tagamaks piisava rahaliste vahendite olemasolu operatiivtegevuse rahastamiseks, kindlustades samal ajal laenukohustuste täitmise. Nimetatud rahavooprognoosid võetakse aluseks kontserni rahastamiskavade koostamisel ja võimalike lepinguliste rahastamistingimuste (covenantide) jälgimisel. Diskonteerimata finantskohustiste (põhiosa ja tuleviku intressimaksete) analüüs maksetähtaegade lõikes seisuga 31.12.2021: tuhandetes eurodes 31.12.2021 Diskonteerimata rahavood Raamatupidamislikus väärtuses 2023- 2023- 2022 2026 2022 2026 Pangalaenud (Lisa 12) 2 833 14 156 2 646 14 112 Rendikohustised (Lisa 10) 2 790 5 622 2 736 5 568 Võlad tarnijatele (Lisa 13) 9 977 0 9 977 0 Kohustis teistele postiorganisatsioonidele (Lisa 13) 36 904 5 678 36 904 5 678 Muud kohustised (Lisa 13) 3 538 0 3 538 0 Kokku 55 937 25 456 55 725 25 358 31.12.2020 Diskonteerimata rahavood Raamatupidamislikus väärtuses 2022- 2022- 2021 2025 2021 2025 Pangalaenud (Lisa 12) 2 890 17 123 2 646 16 758 Rendikohustised (Lisa 10) 1 477 3 223 1 445 3 158 Võlad tarnijatele (Lisa 13) 8 319 0 8 319 0 Kohustis teistele postiorganisatsioonidele (Lisa 13) 45 725 7 692 45 725 7 692 Muud kohustised (Lisa 13) 2 454 0 2 454 0 Kokku 60 866 28 039 60 590 27 608 31.12.2021 seisuga oli kontsernil vabu vahendeid 29 534 tuhat eurot (31.12.2020 26 742 tuhat eurot). Käibekapital oli 31.12.2021 seisuga positiivne 9 821 tuhat eurot (31.12.2020 positiivne 2 938 tuhat eurot). Käibekapitali tõus on seotud müügitulu kasvuga. Juhtkonna hinnangul ei ole kontsernil likviidsusprobleemi. Kapitalirisk Kontserni peamine eesmärk kapitaliriski juhtimisel on tagada jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu aktsionärile ja hüved teistele huvigruppidele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur vähendamaks kapitali hinda. Omaniku üheks AS-ile Eesti Post seatud eesmärgiks on teostada majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga (omakapitali määr varadest 35%). AS-i Eesti Post kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide jaotamise, aktsiakapitali suurendamise või vähendamise osas teeb riik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu. Omakapitali määr tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 Varad 141 062 134 525 Omakapital 47 065 35 688 Omakapitali määr 33% 27% 52 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Õiglane väärtus Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude diskonteerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav kontserni sarnastele finantsinstrumentidele. Kontserni juhatuse hinnangul ei erine konsolideeritud finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade (Lisa 2) ja -kohustiste (Lisa 2) raamatupidamislikud väärtused 31.12.2021 ja 31.12.2020 seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu jooksul arvestatuna aruandekuupäevast. Samuti ei erine pikaajaliste laenude ja võlakohustiste õiglased väärtused oluliselt nende raamatupidamislikust väärtusest, kuna nende intressimäärad vastavad turul kehtivatele intressimääradele. Pikaajaliste lõppmaksete raamatupidamislikud väärtused ei erine oluliselt õiglasest väärtusest, kuna need on kajastatud finantsseisundi aruandes saadaoleva või makstava tasu summana. Kontsern on pikaajalised rendikohustised liigitanud õiglase väärtuse hierarhia tasemele 3. Kui kõik olulised instrumendi õiglase väärtuse määramiseks nõutud sisendid on jälgitavad, kajastuvad instrumendid tasemetel 1 või 2 ning kui informatsioon sisendite kohta ei ole jälgitav, kajastuvad instrumendid tasemel 3. Lisa 26 Tingimuslikud kohustused ja varad Tingimuslikud kohustused seoses Maksu- ja Tolliametiga Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustised – maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli üheski kontserniettevõttes. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni viie aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontsernile olulise täiendava maksusumma. Tingimuslikud kohustused ja varad seoses universaalse postiteenusega AS-i Eesti Post universaalse postiteenuse (UPT) osutamise kohustuse täitmisega seotud kulud ületavad selle teenuse eest saadavat tulu. Kasutajalt universaalse postiteenuse eest võetav taskukohane tasu ei võimalda universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist. 2021. aasta eeldatav kahjum UPT osutamisest on juhtkonna hinnangul 1,8 miljonit eurot (2020. aastal 2,7 miljonit eurot). Nimetatud summa on juhtkonna parim hinnang eksisteeriva UPT kohustuse täitmiseks vajalike kulutuste kohta 31.12.2021 seisuga ja baseerub kasutusel oleva ABC kulumudeli arvutustel. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ei ole antud tingimustes võimalik kajastada eraldist, kuna konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise hetke seisuga ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata UPT kahjumi summa realiseerumist. Universaalse postiteenuse kahjumi katmine toimub UPT fondi laekuvate maksete arvelt vastavalt postiseaduse § 411 lõigetele 3 ja 4, mille kohaselt hüvitab Konkurentsiamet UPT osutamise kohustusega seonduvad kulud üksnes ulatuses, milles UPT kasutajalt võetav taskukohane tasu ei võimalda UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist. Lõpliku 2021. aasta eest hüvitatava summa osas võtab Konkurentsiamet seisukoha pärast kogu aasta auditeeritud andmete pealt läbiviidavat menetlust, mistõttu käsitletakse seda käesolevas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kui tingimuslikku vara. Lisa 27 Pandid 31.12.2021 seisuga oli AS-i SEB poolt kinnistule aadressiga Rukki tee 7 ja 9, Lehmja küla, Rae vald seatud hüpoteek summas 12 000 tuhat eurot, kinnistule aadressiga Pallasti 28/28a ja 28b, Tallinn seatud hüpoteek summas 10 000 tuhat eurot ning kommertspant summas 15 000 tuhat eurot. (31.12.2020 seisuga oli AS-i SEB poolt kinnistule aadressiga Pähklimäe tee 3/5 Lehmja küla, Rae vald seatud hüpoteek summas 12 000 tuhat eurot). Hüpoteegid ning kommertspant on seotud kontserni laenudega. 53 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Lisa 28 Sündmused peale aruandekuupäeva 31. jaanuaril 2022 sõlmisid Omniva, AS Inbank ja väikeaktsionärid AS Maksekeskus müügilepingu uue strateegilise investoriga, kelleks on AS Luminor Bank. Tehing vajab jõustumiseks Finantsinspektsiooni ja Konkurentsiameti heakskiitu. Heakskiit loodetakse saada hiljemalt 30. juuniks 2022. 24. veebruaril 2022 alanud sõjaline konflikt Venemaa ja Ukraina vahel mõjutab kontserni rahvusvahelise äri tegevust ning rahvusvaheliste posti- ja pakiteenuste tulusid ja kulusid. Omniva rahvusvahelise äri valdkond teenib tulu e-kaubanduse saadetiste teenindamisest, mille sihtriikide hulgas on Ukraina, Venemaa ja Valgevene. Lisaks teenib Omniva tulu Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest saabunud kirjade ja pakkide kätte toimetamise eest Eestis. Antud tulud kokku olid 2021. aastal 10,5 miljonit eurot. Rahvusvahelise äri saadetiste ning universaalse postiteenuse kirjade ja pakkide saatmisega 2021. aastal Ukrainasse, Venemaale ja Valgevenesse kaasnesid otsekulud samade riikide postiettevõtetele ja kohalikele kommertspartneritele summas 7,3 miljonit eurot. Juhtkonna hinnangul on sõjategevuse tõttu saadetiste import ja eksport Ukraina, Venemaa ja Valgevenega katkemas. Ümberkorraldused ei avalda juhtkonna hinnangul mõju ettevõtte tegevuse jätkuvusele. Rahvusvahelise äri tarnijate vahetamine ja uute logistikalahenduste leidmine võib suurendada ettevõtte kulusid, kuid juhtkond ei ole pidevalt muutuvas olukorras suuteline kulude kasvu ulatust usaldusväärselt ennustama. 2. märtsil 2022 sõlmisid AS Ekspress Grupp ja AS Postimees Grupp ning Omniva lepingu, mille kohaselt ostab Omniva kojukande teenust osutava AS Express Post 100% osaluse. Tehing vajab jõustumiseks Konkurentsiameti heakskiitu, kellel on seisukoha kujundamiseks aega kuni 5 kuud. Enne Konkurentsiameti otsust jätkavad Omniva ja AS Express Post oma igapäevategevust ja sellel ajal ei muutu töötajate, klientide ja tellijate jaoks midagi. Konkurentsiametilt koondumisloa saamise järel on kavas firmad ühendada. 54 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Lisa 29 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele on lisades avaldatud informatsioon konsolideeriva üksuse konsolideerimata põhiaruannete kohta (emaettevõtte koondkasumiaruanne, finantsseisundi aruanne, rahavoogude aruanne ning omakapitali muutuste aruanne). Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtetesse ja sidusettevõttesse, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses. Emaettevõtte finantsseisundi aruanne tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 VARAD Käibevara Raha 15 606 15 417 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 42 046 39 458 Nõuded tütarettevõtjate vastu 7 188 2 209 Nõuded sidusettevõtjate vastu 1 452 3 053 Varud 927 1 011 KÄIBEVARA KOKKU 67 219 61 147 Põhivara Investeeringud tütarettevõtjatesse 7 099 7 099 Investeeringud sidusettevõtjasse 1 1 Pikaajalised nõuded ja rendi ettemaksed 3 339 3 236 Pikaajalised nõuded tütarettevõtjate vastu 0 412 Materiaalne põhivara 28 141 38 093 Kasutusõiguse vara 2 016 1 600 Immateriaalne põhivara 9 972 13 841 PÕHIVARA KOKKU 50 568 64 282 VARAD KOKKU 117 786 125 429 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Võlakohustised 3 337 4 074 Võlad ja ettemaksed 54 755 59 941 Kohustised tütarettevõtjatele 1 132 655 Kohustised sidusettevõtjatele 2 375 Eraldised 105 412 Lühiajalised kohustised kokku 59 330 65 457 Pikaajalised kohustised Pikaajalised võlakohustised 15 440 19 916 Muud pikaajalised võlad 5 678 7 692 Pikaajalised kohustised kokku 21 119 27 608 KOHUSTISED KOKKU 80 449 93 065 Omakapital Aktsiakapital 15 714 15 714 Kohustuslik reservkapital 1 571 1 571 Jaotamata kasum 20 052 15 078 OMAKAPITAL KOKKU 37 337 32 364 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 117 786 125 429 55 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Emaettevõtte koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes 2021 2020 Äritulud Müügitulu 105 994 102 095 Saadud toetused 2 731 1 824 Muud äritulud 6 796 6 336 Äritulud kokku 115 521 110 256 Ärikulud Kaubad, toore, materjal ja teenused -51 133 -49 342 Muud tegevuskulud -10 693 -10 745 Tööjõukulud -35 910 -34 112 Põhivara kulum ja väärtuse langus -10 839 -10 816 Muud ärikulud -314 -1 685 Ärikulud kokku -108 889 -106 700 Ärikasum 6 632 3 556 Finantstulud 1 885 1 219 Finantskulud -876 -307 Kasum enne tulumaksustamist 7 641 4 468 Tulumaksukulu -274 0 Aruandeperioodi puhaskasum 7 366 4 468 Aruandeperioodi koondkasum 7 366 4 468 56 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Emaettevõtte rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes 2021 2020 Rahavood äritegevusest Aruandeperioodi puhaskasum 7 366 4 468 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 10 839 10 816 Kahjum põhivara maha kandmisest 182 317 Kasum põhivara müügist -164 -264 Intressitulu -18 -53 Intressikulu 284 307 Dividendi tulu -1 866 0 Tulumaksu kulu 274 0 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -6 290 73 Varude muutus 84 -141 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -9 670 -2 370 Rahavood äritegevusest kokku 1 020 13 154 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara soetusel -1 944 -3 708 Tütarettevõtte soetus 0 -3 Saadud dividendid 1 866 0 Laekunud põhivara müügist 7 466 1 052 Antud laenude tagasimaksed 633 206 Laekunud intressid 18 53 Rahavood investeerimistegevusest kokku 8 039 -2 399 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 0 7 000 Saadud laenude tagasimaksed -2 646 -2 632 Arvelduskrediidi saldo muutus 0 -2 523 Rendikohustiste maksed -3 547 -1 520 Makstud dividendid -2 393 0 Makstud intressid -284 -307 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -8 870 18 Kokku rahavood 189 10 772 Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 15 417 4 644 Raha ja raha ekvivalentide muutus 189 10 772 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 15 606 15 417 57 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Emaettevõtte omakapitali muutuste aruanne (tuhandetes eurodes) Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata Omakapital reservkapital kasum kokku Saldo 31.12.2019 15 714 1 571 10 611 27 896 Makstud dividendid 0 0 0 0 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 4 468 4 468 Saldo 31.12.2020 15 714 1 571 15 078 32 364 Tütarettevõtete ja sidusettevõtte väärtus -7 099 emaettevõtja konsolideerimata finantsseisundi aruandes Tütarettevõtete ja sidusettevõtte väärtus arvestatuna 11 389 kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 36 653 31.12.2020 Saldo 31.12.2020 15 714 1 571 15 078 32 364 Makstud dividendid 0 0 -2 393 -2 393 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 7 366 7 366 Saldo 31.12.2021 15 714 1 571 20 052 37 337 Tütarettevõtete ja sidusettevõtte väärtus -7 099 emaettevõtja konsolideerimata finantsseisundi aruandes Tütarettevõtete ja sidusettevõtte väärtus arvestatuna 15 923 kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 46 161 31.12.2021 Korrigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum on vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid. 58 KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Narva mnt 5 Fax +372 6 268 777 Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee Estonia SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS Eesti Post aktsionärile Arvamus Oleme auditeerinud AS Eesti Post ja selle tütarettevõtete (koos nimetatud grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2021, konsolideeritud koondkasumiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab eespool mainitud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi konsolideeritud raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; 60 • hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 Helen Veetamm Vandeaudiitori number 606 Tallinn, 10. märts 2022 61 AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Kasumi jaotamise ettepanek AS-i Eesti Post kontserni jaotamata kasum seisuga 31.12.2021 oli 27 683 tuhat eurot, millest 2021. aasta puhaskasum moodustas 13 769 tuhat eurot. Lähtudes eeltoodust teeb juhatus aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku jaotada AS-i Eesti Post kontserni jaotamata kasum seisuga 31.12.2021 järgmiselt: • maksta dividendideks 2 750 000 eurot • seoses investeerimisvajadusega tõstmaks Omniva konkurentsivõimet jätta ülejäänud kasum summas 24 933 tuhat eurot jaotamata. 62 Aktsiaselts Eesti Post Pallasti 28 10001 Tallinn 12. aprill 2022 Audiitorettevõtja nõusolek Tuginedes äriseadustiku §-ile 328 lg 1, annab AS PricewaterhouseCoopers käesolevaga oma nõusoleku olla Aktsiaseltsi Eesti Post (reg-kood 10223439) audiitorettevõtjaks 2022., 2023., 2024., 2025. ja 2026. majandusaasta aruannete auditeerimisel. Audiitorettevõtja andmed äriregistris registreerimiseks: AS PricewaterhouseCoopers Registrikood 10142876 Aadress Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn Audiitorettevõtja tegevusloa number 6 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Janno Hermanson Juhatuse liige AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee AS Eesti Post nõukogu aruanne 2021. aasta majandusaasta aruande juurde AKTSIASELTS: AS Eesti Post, registrikood 10328799 ASUKOHT: Pallasti 28, Tallinn, Eesti Vabariik AINUAKTSIONÄR: Eesti Vabariik, keda esindab osalust valitseva ministrina ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister AKTSIAKAPITAL: 15 714 120 EUR AKTSIATE ARV: 1 571 412 aktsiat I Ülevaade majandusaasta tegevustest AS Eesti Post on 100%-liselt riigile kuuluv äriühing, mille põhitegevusala on logistikateenuste (paki- ja postiteenuste), digiteenuste ja rahvusvaheliste transiiditeenuste osutamine. SIA Omniva ja UAB Omniva LT põhitegevus on pakiautomaadi- ja kullerteenuse pakkumine Läti ja Leedu turul. OÜ Finbite põhitegevuseks on infoäri teenused (e-arved). AS-i Maksekeskus tegevusala on makselahenduste pakkumine e-kaubandusega tegelevatele ettevõtetele Baltikumis. Sidusettevõte OÜ Post11 pakub e-kaupmeestele rahvusvahelisi logistilisi terviklahendusi kaupade kätte toimetamiseks üle kogu maailma. Kontsern tegutseb Baltikumis Omniva kaubamärgi all. Alates 01. aprillist 2009 tegutseb Eesti Post avatud postiturul. Konkurentsiamet on väljastanud Eesti Postile universaalse postiteenuse osutamise loa, mis kehtib viis aastat (perioodiks 09.10.2019–08.10.2024). Universaalne postiteenus on postiteenuste järjepidev, kvaliteetne ja taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. Juhtimis- ja kontrollisüsteem Aktsiaseltsi juhtimisel rakendab juhatus Head Ühingujuhtimise Tava, arvestades riigivaraseadusest tulenevate erisustega. Tagatud on aktsiaseltsi tegevusega seotud õigusaktide järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine, finantsaruandlus ja teabe avalikustamine. Juhatuse ja nõukogu liikmed lähtuvad oma tegevuses aktsiaseltsi huvidest, tagades õigusaktides ja sisekorraeeskirjades sätestatud nõuete täitmise. Aktsiaseltsis toimib mitmeastmeline kontrollisüsteem, mis on piisav tagamaks võimalike kõrvalekallete õigeaegset tuvastamist. Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil (välisaudit) toimib aktsiaseltsis ka sisekontrollisüsteem. 1 Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas: • Põhikiri • Sisekorraeeskiri • Raamatupidamise sise-eeskiri • Nõukogu töökord • Auditikomitee töökord • Siseauditi osakonna põhimäärus • Töötajate ametijuhendid • Huvide konflikti vältimise juhend Aktsiaseltsis on moodustatud auditikomitee, kes tegutseb vastavalt oma töökorrale. Nõukogu kinnitab siseauditi tööplaani. II Juhtorganite koosseis, tegevus ja tasustamine AS Eesti Post nõukogu on koostöös osaluse valitsejaga ning juhatusega riigi äriühingu tegevust korraldanud ja juhtinud ning selle üle järelevalvet teostanud lähtudes aktsiaseltsi põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga pandud ülesandeid ning tegutsevad ülesandeid täites aktsiaseltsi huve järgides. Lähtudes väljakujunenud töökorraldusest teevad juhatus ja nõukogu tihedat koostööd ning juhatus informeerib ja kaasab nõukogu aktsiaseltsi tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste lahendamisse. Juhatus Põhikirja kohaselt on juhatusel üks kuni viis liiget, kes valitakse nõukogu poolt kuni viieks aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. Aasta alguse seisuga olid AS-i Eesti Post juhatuse liikmed Charlie Viikberg (finantsvaldkond), Andre Veskimeister (pakiäri) ja Kaida Kauler (postiäri). Nõukogu kutsus alates 15.01.2021 tagasi Andre Veskimeistri ja Kaida Kauleri ning määras alates 08.01.2021 juhatuse liikmeks Kristi Unt’i. 28.01.2021 määras nõukogu juhatuse esimeheks Charlie Viikbergi kuni kolmanda juhatuse liikme ametisse astumiseni. Avaliku konkursi tulemusena valiti alates 10.05.2021 juhatuse esimeheks Mart Mägi. 26.08.2021 kutsuti tagasi juhatuse liige Charlie Viikbergi vastavalt tema avaldusele. Finantsvaldkonna uueks juhatuse liikmeks valiti Heiki Raadik, kes alustas tööd 01.12.2021. Juhatus jätkas kolmeliikmelisena: juhatuse esimees Mart Mägi, juhatuse liikmed Kristi Unt ja Heiki Raadik. 2 Juhatuse liikmetele 2021. aastal makstud brutotasud: Nimi Brutotöötasu lahkumishüvitis Charlie Viikberg 68 647,28 0 Andre Veskimeister 10 142,60 25 200,00 Kaida Kauler 12 900,10 24 000,00 Mart Mägi 85 381,00 0 Kristi Unt 99 988,00 0 Heiki Raadik 9 000,00 0 Juhatuse liikmetele 2021. aasta jooksul tulemustasu ei makstud. Lahkumishüvitist maksti 3 kuutasu ulatuses kahele juhatuse liikmele. Aktsiaseltsi juhatus on olulises osas täitnud või ületanud neile 2021. aastaks seatud numbrilised eesmärgid ning täitnud projektide läbiviimise eesmärgid. Eraldi märkimist väärib, et majandusaasta keskel tõsteti ettevõtte kasumlikkuse eesmärke märgatavalt ja ka uued kõrgemad eesmärgid said täidetud. 2021 esialgne EBITDA eesmärk oli 20 MEUR, mis aasta keskel tõsteti 27 MEUR-ile. 2021. aasta AS Eesti Posti EBITDA oli 27,4 MEUR. Samuti saavutati oluliselt parem tulemus omakapitali tootluses, kus esialgne eesmärk oli 9,6%, muudetud eesmärk 30% ja tegelik tulemus 33,3%. Omakapitali osakaalu 35% eesmärk jäi aasta lõpus veidi allapoole ootust – 34,3%, kui välja arvata ühekordsed mõjud, mis tulenesid amortiseerimispõhimõtete muutmisest. Workplace Safety Index’i tulemus oli kõrgem kui eesmärgistatud (st alla ootusi), seda eelkõige libeda talve tõttu. Ilma libedusest tingitud õnnetuste ja haiguslehtedeta oli näitaja vastav eesmärgile, mis on tunnistuseks aktiivsele tööle tööõnnetuste arvu vähendamiseks ettevõttes. Olulise projektina 2021. aastal väärib juhatuse töös esile tõstmist ettevõtte uute strateegiliste suundade välja töötamine, mille nõukogu ka kinnitas. Võttes arvesse saavutatud häid majandustulemusi 2021 aastal, otsustas nõukogu avada ettevõtte tulemustasu reservi täies ulatuses. Nõukogu hindas, et juhatus täitis 2021 aasta eesmärgid ning otsustas maksta juhatusele 2021. aasta eest tulemustasu 4 kuutasu ulatuses. Tulemustasu makstakse proportsionaalselt tööl oldud ajale nendele juhatuse liikmetele, kes olid ettevõttes tööl 2021. aasta lõpu seisuga, ning olid töötanud ettevõttes rohkem kui kolm kuud. Nõukogu 2021. aasta alguses jätkas nõukogu kuue liikmelisena koosseisus: Sten Soosaar (nõukogu esimees), Mari Avarmaa (aseesimees), Kalle Viks, Regina Raukas, Madis Laansalu ja Raivo Uukkivi. 22.02.2021 kutsus üldkoosolek tagasi nõukogu esimehe Sten Soosaare ning nõukogu jätkas viieliikmelisena aseesimees Mari Avarmaa juhtimisel. 12.03.2021 valis üldkoosolek uueks nõukogu liikmeks Helo Meigas’e, kes valiti nõukogu esimeheks. 3 20.05.2021 kutsus üldkoosolek nõukogust tagasi Regina Raukase ja Raivo Uukkivi ning valis asemele Martti Kuldma ja Rasmus Ruuda. Nõukogu jätkas koosseisus: Helo Meigas (nõukogu esimees), Mari Avarmaa (aseesimees), Kalle Viks, Madis Laansalu, Martti Kuldma ja Rasmus Ruuda. Nõukogu õigusnõustaja/koosolekute protokollijana (corporate secretary) alustas augusti kuust advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat Sven Papp. Nõukogu liikmed osalevad aktiivselt kõigil koosolekutel, panustavad aktsiaseltsi juhtimisse ning avatud ja otsekohene suhtlus nii omavahel kui juhatusega võimaldab kiiret otsustamist vajavate küsimuste lahendamist sujuvalt ja konstruktiivselt. Nõukogu koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning erinevad kompetentsid. Kokku toimus 2021. aastal 14 nõukogu koosolekut ja 5 kirjalikku menetlust. Nõukogu koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate aktsiaseltsi ning tema sidus- ja tütarettevõtete tegevustest ja majandustulemustest, mis võimaldab aktsiaseltsi nõukogul olla pidevalt kursis aktsiaseltsi tulemustega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta. Nõukogu kinnitas auditikomitee 2021. aastal tegevuskava ning siseauditi tööplaani, 2020. aasta majandusaasta aruande ja nõukogu tegevusaruande, tulemuskaardil seatud eesmärkide tulemused ning järgmise aasta tulemuskaardi eesmärgid. Lisaks vaadati 2021 aasta jooksul läbi ning täiendati auditikomitee töökorda, kontserni juhtimispõhimõtteid ja investeeringute korda ning siseauditi osakonna põhimäärust. Samuti kinnitas nõukogu muudatused juhatuse ja auditikomitee koosseisus. Lisaks tavapärastele teemadele on nõukogu ja juhatus 2021. aastal toimunud nõukogu koosolekutel arutanud ning kinnitanud Eesti Posti uue visiooni, strateegilised eesmärgid aastateks 2022-2026 ja peamised arengusuunad, mis keskenduvad nii koduturul Baltikumis kiire ja kvaliteetse klienditeeninduse parandamisele kui ka nutikate logistikalahenduste pakkumisele ning tööprotsesside automatiseerimisele. Eesmärk on Omniva nime all tegutsedes saada viie aastaga kogu Baltikumi eelistatumaks logistikapartneriks. Lisaks ettevõtte koduturule, käsitleti aasta jooksul Läti ja Leedu tütarettevõtete operatiiv- ja finantstulemusi, turupositsiooni ning investeerimisvajadusi. Eraldi tähelepanu all oli rahvusvahelise äri strateegia ning alternatiivid võimalikust koostööst Post11-ga. Universaalse postiteenuse kontekstis arutati võrgunõuete määruse muudatuste ettepanekuid ning võimalusi selle määruse muudatuste valguses postivõrgu reorganiseerimiseks. Perioodika kojukande ülevaated sisaldasid analüüsi perioodika kojukande hetkeolukorrast ja tulevikust, eesmärgiga leida alternatiive perioodika kojukande jätkesuutlikkuse tagamiseks taskukohase hinnaga. Riskijuhtimisega seotud teemad said detailsemalt käsitletud auditikomitees, millest anti nõukogule igal koosolekul põhjalik ülevaade. Detailsemalt käsitleti nõukogus riskijuhtimise korraldust tervikuna, kontsernikonto kasutuselevõtmist parendamaks likviidsuse juhtimist ning Omniva IT talitluspidevuse olukorda ja infoturberiskide juhtimise 4 tulemuslikkust. Lisaks tutvustati nõukogule erikontrolli tulemusi ning nõukogu kinnitas juhatuse tegevuskava erikontrolli raames käsitletud probleemsete teemade lahendamiseks. Vastavalt ettevõtte põhikirjale on nõukogu ülesanne kinnitada kõik ettevõtte olulised investeeringud. Selles valdkonnas arutas nõukogu infotehnoloogia võimekuse parendamist ning IT strateegiat ning sai regulaarseid ülevaateid aasta olulisematest IT projektidest. Selles kontekstis väärib märkimist edukalt ellu viidud automaatne e- deklaratsioonide lahendus, mis oli seotud 1. juulil 2021 kogu Euroopa Liidus jõustunud kolmandatest riikidest tellitud postipakkide käibemaksumuudatusega. Algatati finantssüsteemide uuendamise projekt (mis kätkeb endas uut raamatupidamistarkvara, eelarvetööriista, kulumudeli uuendamist ning lõppmaksete arvestuse automatiseerimist) ning rahvusvahelise äri IT süsteemi Octopus järgmine faas. Klientide paremaks ja kiiremaks teenindamiseks kiideti heaks uue digikanali disaini investeering ja võeti novembris kasutusele “mitu pakki ühte kappi” lahendus. Lisaks arutas nõukogu ettevõtte pilvestrateegiat. Põhivarainvesteeringutest oli nõukogu päevakorras erinevaid kinnisvara ja sõidukite ostmised ja võõrandamised ning pakiautomaatide võrgu laiendamine. Nõukogu liikmete osalemine 2021. aastal toimunud koosolekutel: Mari Avarmaa 14/14 Madis Laansalu 14/14 Kalle Viks 14/14 Helo Meigas 11/11 Martti Kuldma 7/8 Rasmus Ruuda 8/8 Raivo Uukkivi 5/6 Regina Raukas 6/6 Sten Soosaar 2/2 Nõukogu liikmetele 2021. aastal makstud brutotasud: Nimi brutotasu Helo Meigas 11 187,10 Mari Avarmaa 7 200,00 Kalle Viks 7 200,00 Madis Laansalu 7 200,00 Martti Kuldma 4 432,26 Rasmus Ruuda 4 432,26 Regina Raukas 2 787,10 Raivo Uukkivi 2 787,10 Sten Soosaar 2 142,85 5 Auditikomitee Aktsiaseltsi nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille eesmärgiks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, audiitorkontrolli, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. Komitee koosneb kolmest liikmest, kes valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks. Vähemalt kaks liiget peavad olema arvestuse, rahanduse või õiguse asjatundjad. Komitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust valdkonnas, milles auditeeritav üksus tegutseb. Aasta alguse seisuga olid auditikomitee liikmeteks Mario Lambing (esimees), Regina Raukas ning Madis Laansalu. 27.05.2021 kutsus nõukogu auditikomiteest tagasi esimehe Mario Lambing’u ja liikme Regina Raukase ning nimetas uuteks liikmeteks Helo Meigas’e ja Kalle Viksi. Auditikomitee valis 11.06.2021 koosolekul esimeheks Kalle Viksi. Seisuga 31.12.2021 oli auditikomitee koosseis: Kalle Viks (esimees), Helo Meigas ja Madis Laansalu. Aasta jooksul toimus kokku 12 auditikomitee koosolekut, kus auditikomitee liikmetele anti ülevaade aktsiaseltsis läbiviidud sise- ja välisauditite tulemustest ning kavandatud ja ellu viidud parendustegevustest. Auditikomitee vaatab lisaks läbiviidud siseauditite tulemustele regulaarselt üle kontserni vaheauditi tulemused, majandusaasta aruande, audiitori järeldusotsuse ja äriühingu järgmise aasta eelarve. Auditikomitee vaatab üle ka riskihinnangud ja maandusmeetmed ning kinnitab auditikomitee tegevuskava ja siseauditi tööplaani. 2021. aastal olid auditikomitee fookuses rahvusvaheline äri, rahvusvaheliste lõppmaksete prognoosimine, kontserni investeeringute juhtimise protsess, kontsernis läbiviidud juhtimisotsuste alase erikontrolli tulemused ning kontserni majandusaasta aruannete audiitorteenuse hange perioodiks 2022-2026. Siseauditite ja kontrollitoimingute raames hinnati perioodikateenuse müügiarvete koostamist, rahvusvahelise äri protseduure, lõppmaksete haldamise protsessi, ärikliendi pakiteenuse erihindu ja sularaha käitlemist Eesti Posti struktuuriüksustes. Auditikomitee liikmete osalemine 2021. aastal toimunud koosolekutel: Mario Lambing 5/5 Regina Raukas 5/5 Madis Laansalu 12/12 Kalle Viks 7/7 Helo Meigas 7/7 6 Auditikomitee liikmetele 2021. aastal makstud brutotasud: Nimi brutotasu Mario Lambing 2000 Kalle Viks 1575 Madis Laansalu 1800 Regina Raukas 750 Helo Meigas 1050 III Ülevaade omaniku ootustega kehtestatud eesmärkide täitmisest Strateegilised eesmärgid Universaalne postiteenus (UPT): AS Eesti Post peab tagama UPT toimimise, st riigisiseste ja rahvusvaheliste postiteenuste osutamise Eestis vastavalt õigusaktidele. UPT osutamist nõuavad ülemaailmne postikonventsioon ja EL direktiivid, liikmesriikidele on kehtestatud universaalteenuste ühtlustatud miinimumstandard (ettenähtud kvaliteet ja taskukohase tasuga teenuste osutamine kogu riigis kõigile soovijatele). Lisaks tellib riik äriühingult lepingulisel alusel kultuurilistes ja hariduslikes huvides perioodika kojukandeteenust turutõrke piirkondades. Omanik ootab äriühingult efektiivset, kvaliteetset ja ühiskonna ootustega arvestavat UPT osutamist ning seab AS-ile Eesti Post eesmärgiks toimida valdkondliku arengumootorina, koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi kontakte, võrgustikke ja äriideid. Muud teenused: Äriühingu mittereguleeritud tegevuse keskseteks eesmärkideks on rahvusvaheliste teenuste suurendamine, logistikateenuste ja pakiautomaatide võrgustiku jätkuv väljaarendamine Eestis, Lätis ja Leedus ning teistel turgudel. AS Eesti Post omab Eestis tütarettevõtteid Finbite OÜ (infoäri teenused (e-arved)) ja Maksekeskus AS (maksete platvorm e-kaupmeestele), Leedus Omniva LT UAB (kullerteenused, pakiautomaadid), Lätis Omniva SIA (pakiautomaadid, kullerteenus). Tütarettevõtted on loodud e-teenuste arendamiseks koostöös teiste osapooltega või geograafiliselt laienemiseks, aidates seeläbi tõsta kontserni konkurentsivõimet. Tegemist on AS Eesti Post põhitegevusega seotud valdkondadega, mis aitavad tasakaalustada traditsioonilise postiteenuste langusest tingitud mõjusid. Olemasolevate äride kasvatamine (logistika) ja uute valdkondade arendamine (infoteenused) võimaldab tagada ettevõtte pikaajalise kasvu ja kasumlikkuse. Aktsiaselts tagab UPT toimimise vastavalt UPT tegevusloas toodud nõuetele ning osutab perioodika kojukande teenust. Vastavalt UPT tüüptingimustele peab AS Eesti Post tagama, et vähemalt 90% riigisisestest lihtsaadetisena edastatavatest standardkirjadest ja maksikirjadest, mis on üle antud 7 kirjakasti või postkontori kaudu enne kirjakasti hiliseimat tühjendusaega, toimetatakse saaja postkasti üleandmise päevale järgneval tööpäeval (lühend 90% D+1) või järgneval kolmandal tööpäeval (lühend 90% D+3) – sõltuvalt sellest, millise teenuse on saatja valinud. 2021. a kvaliteeditulemused olid D+1 kvaliteedilubadusega kirjadel 94,2% ning D+3 kvaliteedilubadusega kirjadel 95,8%, millega on seatud eesmärk täidetud. 2021. aastal kasvasid ettevõtte tulud ja kasum mittereguleeritud teenuste osutamisest. Ettevõtte müügitulu ilma UPT teenuste tuluta ulatus 2021. aastal 127,8 miljoni euroni, kasvades võrreldes eelneva aastaga 12,7 miljoni euro võtta. Ettevõtte puhaskasum ilma UPT teenuste arvestusliku kahjumita ulatus 2021. aastal 15,6 miljoni euroni, kasvades võrreldes eelneva aastaga 3,3 miljoni euro võrra. Ettevõtte jätkas pakiautomaatide võrgu laiendamist kõigis kolmes Balti riigis, mille tulemusena on kontsernil Baltikumi kõige suurem pakiautomaatide võrk. Finantseesmärgid Kasumlikkus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud töötavad kasumlikult. Omakapitali hinna (oodatava omakapitali tootluse) määrab Rahandusministeerium oma iga-aastase „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandega“, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peab lähtuma. Aktsiaseltsi põhitegevuse tulem on 2021. aastal 13,8 miljonit eurot (aasta varem 9,6 miljonit eurot), äriühing on jätkusuutlik ning oma tegevuse kavandamisel juhindub aktsiaselts tegevuse efektiivsuse tõstmise, kulude vähendamise ja tulude suurendamise eesmärkidest. Osaluste valitsemise koondaruandes1 on Rahandusministeerium hinnanud ASi Eesti Post omakapitali hinnaks 2021. aastal 9,6%. 2021.a omakapitali tegelikuks tootluseks kujunes 33% (2020. aastal 31%), millega on kasumlikkuse eesmärk täidetud. 2022. aastal on ASi Eesti Post omakapitali hinnaks 6,9%. Konservatiivsus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Äriühingud peavad tagama oma tegevuse jätkusuutlikkuse pideva uuendus- ja arendustööga ning vajalike investeeringutega. Investeeringud peab olema võimalik katta äriühingu põhitegevuse rahavoogudest ning riik reeglina omakapitaliinvesteeringuid äriühingutesse ei tee. 1 “Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste koondaruanne 2020. aasta kohta“ https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigi-osalused 8 Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. Optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes“, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peab lähtuma. Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandusministeerium hinnanud ASi Eesti Post omakapitali optimaalseks osakaaluks 35-40%. 2021. aasta lõpu seisuga oli omakapitali osakaal 34,3% kui välja arvata ühekordsed mõjud, mis tulenesid amortiseerimis- põhimõtete muutmisest (aasta varem ca 27%). Tulenevalt olulisest kapitali struktuuri tugevdamisest võib eesmärgi täidetuks lugeda. Kõiki kavandatavaid investeeringuid analüüsitakse põhjalikult ning riskide jälgimisega tegeletakse jooksvalt. Efektiivsus Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. Äriühingud peavad tagama, et keskpikas ajahorisondis nende tulud kasvavad proportsionaalselt kiiremini kui kulud. Äriühingud peavad defineerima enda tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud ning püüdlema nende järk-järgulise parandamise poole. Äriühingu tulude kasv (+9,7%) ületas 2021. aastal kulude kasvu (+5%). Ettevõtte on oma efektiivsuse suurendamiseks seadnud eesmärgiks pakiteenuse osutamise suunamise pakiautomaadi kanalisse, mille saavutamiseks on investeeritud Baltimaades pakiautomaatide võrgustiku laiendamisse. Pakiautomaatide kanalis vajaliku efektiivsuse saavutamist jälgitakse läbi keskmise täituvuse (kuu keskmine pakkide arv ühes pakiautomaadi lahtris - eesmärk 16). Pakiautomaadi keskmine lahtrite arv kasvas 2021. aastal ligi 16% ja keskmine täituvus oli 18 (2020. aastal 17). Sellega on efektiivsuse eesmärk täidetud. Omanikutulu Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad stabiilset omanikutulu (dividende). Kõik äriühingud peavad defineerima omanikutulu poliitika ning esitama selle teadmiseks üldkoosolekule. Tuginedes omanikutulu poliitikale teeb valitsev ministeerium omanikutulu ettepaneku Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi ettepanekul otsustab Vabariigi Valitsus äriühingu dividendisumma või –määra, millest osaluse valitseja peab üldkoosolekul hääletamisel juhinduma. AS Eesti Post dividendipoliitika on fikseeritud ettevõtte strateegias ning see lähtub eespool kirjeldatud optimaalse kapitalistruktuuri säilitamise eesmärgist ehk dividendi makstakse selliselt, et saavutada või hoida optimaalset kapitalis. 9 AS Eesti Post maksis 2021. aastal riigile dividende summas 2 393 tuhat eurot, millega kaasnes tulumaksukulu 274 tuhat eurot (2020. aastal dividende ei makstud). Sellega on seatud eesmärk täidetud. IV Nõukogu arvamus 2021. a. majandusaasta aruande kohta Lähtudes äriseadustiku § 333 lõikest 1 on ASi Eesti Post nõukogu vaadanud läbi juhatuse poolt koostatud 2021. a. auditeeritud majandusaasta aruande ning selle heaks kiitnud. Nõukogu teeb ainuaktsionärile ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada ning maksta aruandeaasta kasumist ainuaktsionärile dividendiks 2 750 tuhat eurot. Nõukogu esimees: /allkirjastatud digitaalselt/ Helo Meigas Nõukogu liikmed: /allkirjastatud digitaalselt/ Mari Avarmaa /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kalle Viks Madis Laansalu /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Martti Kuldma Rasmus Ruuda 10 AS EESTI POST (registrikood: 10328799) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT AS Eesti Post, asukohaga Pallasti 28, Tallinn, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 21. aprill 2022. a algus 09.00 lõpp 10.00 AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Aktsiate/häälte arv: 1 571 412 (üks miljon viissada seitsekümmend üks tuhat nelisada kaksteist) aktsiat, igaüks nimiväärtusega 10 (kümme) eurot, mis põhikirja punkti 3.2.2 alusel annab 1 571 412 häält OSAVÕTJAD Ainuaktsionäri esindaja - - üldkoosoleku juhataja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt üldkoosoleku õigustes Kutsutud: nõukogu esimees Helo Meigas nõukogu liige Mari Avarmaa juhatuse esimees Mart Mägi juhatuse liige Heiki Raadik ministri nõunik Risto Kaljurand Otsuse protokollija: Regina Raukas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna finantsvarade valdkonna juht AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada AS Eesti Post korralise üldkoosoleku päevakord. 2. Kinnitada AS Eesti Post 2021. a majandusaasta aruanne. 3. Kinnitada AS Eesti Post 2021. a kasumi jaotamine alljärgnevalt: puhaskasum summas 27 683 TEUR, millest:  maksta dividendideks 2 750 000 eurot  seoses investeerimisvajadusega tõstmaks AS-i Eesti Post konkurentsivõimet jätta ülejäänud kasum summas 24 933 tuhat eurot jaotamata. 4. Nimetada AS Eesti Post kontserni audiitoriks perioodil 2022-2026 AS PricewaterhouseCoopers, UAB PROVISUS ja SIA Potapoviča un Andersone. Punktis 3 nimetatud otsused jõustuvad Vabariigi Valitsuse korralduse "Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2022. aastaks" jõustumisel. Koosoleku juhataja /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Sutt Lisad: 1. ASi Eesti Post 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (pdf); 2. Audiitori nõusolek.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel