DPS3 KÄRPLA-ALU
20149 KEHTNA-PÕLMA TEE RISTE (OR1300) JA
VIADUKT (BR1300)
Keskkonnamõju eelhinnang
Transpordiamet 2022
Sisukord
Sissejuhatus ...................................................................................................................... 4
1. Taust ja seadusandlikud aspektid ............................................................................... 5
2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ................................................................ 6
2.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ......................................................... 6
2.2 Olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................ 9
2.3 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ....................................................................10
2.4 Tegevuse seos asjakohaste strateegilise planeerimise dokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ..................................................13
2.5 Ressursside kasutamine .....................................................................................15
2.6 Energiakasutus ...................................................................................................16
2.7 Tegevusega kaasnevad tegurid ..........................................................................16
2.8 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ................................................................17
2.9 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ......................17
2.10 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülesed
mõjud, kliimamuutustest tulenevad ohud .......................................................................18
3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond .............................................19
3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad
tegevused......................................................................................................................19
3.2 Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ..19
3.3 MÕJUTATAV KESKKOND JA SELLE VASTUPANUVÕIME ..............................20
3.4 Natura 2000 võrgustiku alad ...............................................................................21
3.5 Kaitstavad loodusobjektid ...................................................................................21
3.6 Põhjavesi ja pinnavesi ........................................................................................22
3.7 Märgalad ja üleujutusohuga alad ........................................................................24
3.8 Pinnavormid ja pinnas.........................................................................................24
3.9 Metsad ja kõrghaljastus ......................................................................................25
3.10 Roheline võrgustik ..............................................................................................26
3.11 Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad ............................26
3.12 Väärtuslikud maastikud .......................................................................................27
3.13 Väärtuslik põllumajandusmaa .............................................................................27
3.14 Asustus ...............................................................................................................27
3.15 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra, vibratsioon, vee- ja
õhu kvaliteet ..................................................................................................................28
4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ..........................................................................32
4.1 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas
planeeritavate tegevustega ...........................................................................................33
2
4.2 Ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed ............................................33
5. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused .........................................................................36
Kasutatud kirjandus ..........................................................................................................38
3
Sissejuhatus
Käesoleva eelhinnangu ülesandeks on teabe andmine otsustajale ehitusloa menetluses
Kehtna vallas paikneva riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma km 5,05–5,77 riste (viadukt)
rajamisega kaasneva keskkonnamõju kohta. Projekteeritava lõigu asukohas hakkab riigitee
ristuma kavandatud Rail Balticu (edaspidi RB) trassiga.
Käesoleva eelhinnangu aluseks on põhiprojektid „DPS 3 Kärpa–Alu. Ringtee nr 20149
Kehtna–Põlma (OR1300)” ja „20149 Kehtna-Põlma tee viadukt (Road Overpass BR1300)“
dokumendid, mis on koostatud projekti „Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused
uue trassi ehituseks Pärnust Raplani” raames.
Eelhinnangus käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja
positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise
(KMH) algatamise või mittealgatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat
eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse
hindamisel.
4
1. Taust ja seadusandlikud aspektid
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)1.
KeHJS § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba
või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav
tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
• ületada mõjuala keskkonnataluvust;
• põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav tegevus ei
kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab
andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta.
Keskkonnamõju eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1
punktides 1-341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6
lg 21).
KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud
loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega2. Tee ehitamiseks tegevusloa andmine ei ole KeHJS §
6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse 19.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8 kohaselt kuulub tee rajamine või laiendamine
(välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade,
pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee,
teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või
laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6
lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul) tegevusvaldkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda
keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust.
Lisaks tuleb KMH eelhinnang anda muu määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib
kaasa tuua olulise keskkonnamõju (§ 16 punkt 1) ning määruses nimetatud tegevuse või
käitise muutmisel või ehitise laiendamisel, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise
laiendamine vastab määruses sätestatule (§ 16 punkt 2).
KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud
keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“
(aluseks KeHJS § 61 lg 5). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast
seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning ajakohastest eelhindamise
juhendmaterjalist3.
1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)
2 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu (RT I, 08.05.2012, 11)
3
Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend Keskkonnamõju
hindamine | Keskkonnaministeerium (envir.ee)
5
2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus
2.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS
Projekti eesmärk on lahendada riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma km-tel 5,05–5,77 ristumine
kavandatud Rail Balticu raudteetrassiga (vt Joonis 2). Projekteeritav riigitee nr 20149 Kehtna–
Põlma lõik km 5,05–5,77 (RB põhiprojekti mõistes tee OR1300) asub Rapla maakonnas
Kehtna vallas (vt Joonis 1, Joonis 3 ja Joonis 4). Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks
rajatakse viadukt (BR1300). Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse see
vastavusse normidega.
Joonis 1. Projekteeritava teelõigu asukoht Maa-ameti kaardil4
Projekteeritav tee nr 20149 Kehtna–Põlma on riigitee, mis ühendab riigi tugimaanteid nr 15
Tallinn–Rapla–Türi ja nr 27 Rapla–Järvakandi–Kergu (vt Joonis 3).
4 Maa-amet, 2020
6
Joonis 2. Projekteeritava riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma ristumine kavandatud Rail
Balticu raudteetrassiga
Joonis 3. Projekteeritava riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma paiknemine teedevõrgustikus5
5 Maa-amet, 2020
7
Joonis 4. Projekteeritava riigitee 20149 viadukti pealtvaade ja ristlõige
Kavandatud Rail Balticu trassi koridor (maakonnaplaneeringu trassilõik 16A) läbib Mälivere,
Loone, Salutaguse, Urge ja Vilivere külasid. Kohila alevist möödub trassi koridor ida poolt,
kulgedes Kohila alevi ja Prillimäe aleviku vahelt läbi. Trassi koridori laius on 350 m6.
RB Rapla maakonnaplaneeringu7 alusel lahendatakse raudtee ristumised avalikult
kasutatavate teedega eritasandilisena. Eritasandiliste ristete asukohtade määramisel on
6 Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Kehtestatud riigihalduse
ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43; https://maakonnaplaneering.ee/120 .
7 Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Kehtestatud riigihalduse
ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43; https://maakonnaplaneering.ee/120
8
lähtutud eelkõige põhimõttest tagada liikumisvõimalused ning piirkonna teedevõrgu toimimine
ja sidusus, samuti on arvestatud liiklussagedust ning asustuse paiknemist.
Eritasandilised lahendused (ehk risted) kavandatakse Kehtna valda 6 teega ristumisele.
Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks
projekteeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga.
2.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
Projekteeritava riigitee lõigu alguses (kilometraaži suunas) on mõlemal pool teed põld ning
teelõigu lõpus (kilometraaži suunas) metsatukk.
Teeregistri andmetel on antud lõigus tegemist V klassi maanteega. Teeregistri andmetel on
projekteeritaval lõigu teekatte laius 5,6–5,9 m. Tugipeenarde laius on 1,5 m ja mulde kogu
laius 8,6–9,3 m. Projekteeritava lõigu ulatuses kehtib asulaväline kiirusrežiim, mis tähendab
suurimat lubatud sõidukiirust 90 km/h.
Projekteeritava lõigu ulatuses puudub jalgratta- ja jalgtee.
Projekteeritaval lõigul olevad ristmikud ja mahasõidud ning nende andmed on toodud
järgnevas tabelis (Tabel 1).
Tabel 1. Projekteeritava kõrvalmaantee lõigul asuvad mahasõidud
Tee
Asukoht Mahasõidu kate Truubi olemasolu Mahasõidu otstarve
kuuluvus
põllu- ja metsamajandus;
5,094 vasakul eratee kruus truup puudub
Kase tee, tee nr 2920172
Projekteeritava lõigul on parempoolne (kilometraaži suunas) külgkraav km 5,44–5,74. Km
5,746 on tee all raudbetoon truup diameetriga 1,0 m ja km 5,734 mahasõitude all on truup
diameetriga 1,0 m. Olemasolevad kraavid on võsastunud ja taimestiku täis kasvanud.
Olemasolev kraavide süsteem on toodud alloleval joonisel (Joonis 5).
Joonis 5. Projekteeritava riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma kraavide süsteem Maa-ameti
põhikaardi
9
Projektialale jäävad maaparanduse kuivendussüsteemid (vt täpsemalt ptk 3.6).
Olemasolevad rajatised ja bussipeatused projekteeritaval lõigul puuduvad. Samuti puudub
projekteeritaval lõgul valgustus.
2.3 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS
Riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma lõigu km 5,05–5,77 ja viadukti plaanilahenduse
projekteerimisel on lähtutud olemasolevast keskkonnast, olemasoleva tee asukohast,
kavandatava Rail Balticu trassi asukohast ning enne põhiprojekti koostamist teostatud VE8
etapis koostatud lahendusest. Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt
(BR1300). Planeeritava viadukti pealtvaade ja ristlõige on toodud Joonis 6 ja Joonis 7.
Joonis 6. Projekteeritava riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma asendiplaan.
8 VE – value engineering, eesti keeles väärtusprojekteerimine
10
Joonis 7. Projekteeritava riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma ristlõige
Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse normidega.
Projekti koosseisus on projekteeritud järgmised teelõigud ja mahasõidud:
• 20149 Kehtna–Põlma tee (OR1300) – pikkus 725 m, katte laius 8,0-9,0 m;
• Juurdepääsutee (OR130001) – pikkus 41 m, katte laius 3,5 m;
• Juurdepääsutee (OR130002) – pikkus 38 m, katte laius 3,5 m;
• Juurdepääsutee (OR130003) – pikkus 53 m, katte laius 3,9–4,9 m;
• Juurdepääsutee (OR130004) – pikkus 20 m, katte laius 4 m;
• Hooldustee (OR130007) – pikkus 243 m, katte laius 4.0 m, tagasipöördekoht;
• Hooldustee (OR130008) – pikkus 365 m, katte laius 4.0 m, tagasipöördekoht.
Projekteeritud on neli juurdepääsuteed. Juurdepääsutee OR130001 on projekteeritud
mahasõiduks Aaduhansu kinnistule. Juurdepääsutee OR130002 on projekteeritud
mahasõiduks Sepa kinnistule. Juurdepääsutee OR130003 on projekteeritud mahasõiduks
kohalikule Kase teele (2920172). Juurdepääsutee OR130004 on projekteeritud mahasõiduks
Risti kinnistule.
Hooldustee OR130007 on projekteeritud Rail Baltica raudtee trassist vasakule poole ning
Hooldustee OR130008 on paremale poole. Tegemist on kategooria I avaliku kasutusega
hooldus- ja juurdepääsuteega, mis tagavad juurdepääsu raudteest vasakule ja paremale poole
jäävale maa-aladele.
Projekteeritaval lõigul olevad, likvideeritavad ja/või projekteeritavad mahasõidud koos
lühikirjeldusega on toodud järgnevas tabelis (vt Tabel 2).
Tabel 2. Projekteeritava teelõiguga seotud mahasõitude loetelu ja kirjeldus
Asukoht Tüüp Märkus
Kase tee mahasõit. Projekteeritud olemasoleva mahasõidu
PK 51+06 (OR130003) Tüübita
asukohale. Plaanikõvera raadiused 8.0 m. Katte laius 3.5 m.
OR130003 PK 0+61 Väetiseküüni kinnistu mahasõit. Projekteeritav uus kinnistu
Tüübita
(OR130003-1) juurdepääs. Plaanikõvera raadiused 5 m. Katte laius 3.5 m.
Aaduantsu kinnist mahasõit. Projekteeritud olemasoleva
PK 51+12 (OR130001) Tüübita mahasõidu asukohta. Plaanikõvera raadius vasakul 8 m ja
paremal 8 m. Katte laius 3.5 m.
11
OR130007 PK 0+22 Hooldustee mahasõit. Projekteeritud uus mahasõit hooldustee
Tüübita
(OR130007) tarbeks. Plaanikõvera raadiused 8.0 m. Katte laius 4,0 m.
Hooldustee mahasõit. Projekteeritud olemasoleva
PK 57+40
mahasõidu asukohta. Projekteeritud mahasõit hooldustee tarbeks ja
Vasakpoolne (Hooldustee Tüübita
kinnistule juurdepääsuks. Plaanikõvera raadiused 8.0 m. Katte
mahasõit) (OR130008)
laius 3.5 m.
Risti kinnistu mahasõit. Projekteeritud olemasoleva
OR130008 PK 0+20
Tüübita mahasõidu asukohta. Plaanikõvera raadius vasakul 5 m ja paremal 5
(OR130004)
m. Katte laius 4,0 m.
OR130008 PK 0+48 Kõrtsisoo kinnistu mahasõit. Projekteeritav kinnistu juurdepääs. Plaa
Tüübita
(OR130008-01) nikõvera raadiused 5 m. Katte laius 4,0 m.
PK 57+40 Parempoolne Sepa kinnistu. Projekteeritud olemasoleva mahasõidu asukohta..
Tüübita
(OR130002) Plaanikõvera raadius vasakul 5 m ja paremal 5 m. Katte laius 3.5 m.
Riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma ristprofiil on projekteeritava lõigu ulatuses kavandatud 1+1
sõidurajaga vastavalt Maanteede projekteerimisnormides9 toodud IV klassi maantee
parameetritele. Sõidurajad on ettenähtud laiusega 3,0 m, maantee katte laius viaduktil on
9,0 m. Tugipeenarde laius on üldjuhul 0,5 m, põrkepiirde korral 1,25 m. Tee on üldjuhul
kavandatud kahepoolse põikkaldega 2,5%, viraaži10 lõikudes kuni 4%, tugipeenardele on ette
nähtud põikkalle 4,0%.
Hooldusteed on projekteeritud 4,0 m laiused kruuskattega ning ühepoolse põikkaldega 3,5%.
Mahasõitude asfaltkattega osa laiuseks on projekteeritud 3,5 m, millele lisanduvad
tugipeenrad 1,25 m ja 0,5 m. Asfalteeritud osa mahasõidu ulatuses on katte põikkalle muutuv.
Lisaks on planeeritud viadukti alla kahele poole 5 meetri laiused loomapääsud.
Projekti koosseisus jalgratta- ja jalgteid projekteeritud ei ole.
Pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud vajaliku puhta kõrgusgabariidi 7,02 m tagamise
vajadusest kavandatud Rail Balticu raudtee kohal, kavandatud raudteed ületava viadukti
konstruktsiooni paksusest ning varem projekteeritud tee pikiprofiilist tee kõrguslikul
sidumisel. Ühtlasi on lähtutud projekteerimise käigus kokkulepitud tingimusest, et
viadukti pealesõitude pikikalle ei tohiks ületada 3,5%.
Hooldusteede projekteerimisel on arvestatud olemasoleva maapinna profiiliga, millest on tee
profiil kavandatud mõnevõrra kõrgemale. Lisaks on arvestatud eesvoolude kõrguste ning
pinnavee äravoolu tagamise võimalustega. et tagada teekonstruktsioonile vajaliku
niiskusrežiim.
Mahasõitude, juurdepääsuteede ja hooldustee ristumisel kõrvalmaanteega on arvestatud
maantee kõrgusliku tasemega ning sellega, et mahasõidu asfaltkatte ulatuses olek tagatud
laugem pikikalle maksimaalselt 2,5%, kruuskattega osal maksimaalselt 4,0%.
Arvestades olemasoleva maastikuga ja projekteeritavate teede profiilidega ning
olemasolevate maaparandussüsteemide olemasoluga on uued külgkraavid. Projekteeritava
lõigu lõppu on ette nähtud vasakpoolne külgkraav PK 51+08 – 53+46 ja PK 54+03 – 57+37.
Projekteeritud kraavid tagavad teedele vajaliku niiskusrežiimi ja olemasolevate
maaparandussüsteemide toimimise.
Tabel 3. Projekteeritud truubid
9 eRT: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf#
10 sõidutee ühepoolne, kõveriku sissepoole suunatud põikkalle
12
Asukoht Truubi Plasttruubi Valgala
Tee indeks Truubi läbimõõt rõngasjäikus pindala Valiku põhimõte
indeks PK d SN A [ha]
OR1300 CU130003 57+50 1000 8 1,1 põhitee mahasõidu truup >8 m
OR130004 CU130002 0+09 1000 8 1,1 mahasõidu truup >8 m
OR130008-1 CU130001 0+08 1000 8 1,1 mahasõidu truup >8 m
OR130008 CU130004 0+12 400 8 0,16 mahasõidu truup >8 m
Projekteeritud truupide otsad on ette nähtud kindlustada 12-15 cm suuruste munakividega
betoonalusel (C16/20) ja NGS 4 profiili geotekstiilil tüüpjoonisel toodud ulatuses.
Ehitatakse täitepinnasest muldkeha. Ehitatakse teekatend, mis hõlmab killustikaluse,
asfaltkatte ja tugipeenarde ehitamist ning äärekivide paigaldamist. Teele rajatakse
liiklusmärgid, teekattemärgistus, tähispostid ning põrkepiire.
Enne kaevetööde algust peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude valdajad ja saama nendelt
kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava tehnorajatise kaitsevööndis.
Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastama selle
Transpordiameti ja Kehtna Vallavalitsusega. Kuna projektlahendusega jääb projekteeritav
Kehtna–Põlma tee lõik olemasolevale trassile, tuleb ehitamise ajaks rajada ajutised
ümbersõiduteed. Projekti koosseisu kuuluvad juurdepääsuteed ja mahasõidud saab välja
ehitada ilma teed liiklusele sulgemata, rakendades seejuures sobilikke ehitusaegseid
liiklusskeeme. Töövõtjal tuleb arvestada, et ehitusperioodi ajal tuleb tagada pidev juurdepääs
projektiala lõigul riigiteega ristuvatele teistele kinnistutele, juurdepääsudele ja teedele.
Riste rajatiste (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistuosad)
võõrandatakse. Põhiprojekti alusel koostatakse krundijaotuskava, millega määratakse
võõrandatava maa ulatus. Kui ehitusprojekt on valmis, siis koostatakse selle põhjal
krundijaotuskava, millega määratakse võõrandatava maa ulatus.
Väljaspool riste alla jäävat maad teostavad ehitustööd (nt kraavide puhastamine, puude raie
nähtavusala tagamiseks vms) erakinnistutel tuleb enne ehitustööde algust maaomanikega
kooskõlastada. Kooskõlastuse puudumisel ei ole lubatud ehitustöid erakinnistul teostada.
2.4 TEGEVUSE SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISE PLANEERIMISE
DOKUMENTIDEGA NING LÄHIPIIRKONNA PRAEGUSTE JA PLANEERITAVATE
TEGEVUSTEGA
2.4.1 MAAKONNAPLANEERINGUD
• Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha
määramine“
Riigihalduse minister kehtestas 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43 Rapla
maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”.
Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti riikide
ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Rail
Balticu raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning
transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht
elektrifitseeritud Rail Balticu raudtee trassi koridorile Rapla maakonnas. Minister kehtestas
lisaks 13.02.2018 Harju ja Pärnu maakonna osas maakonnaplaneeringud raudtee trassi
13
koridori asukoha määramiseks. Lätis ja Leedus on Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoht
samuti välja valitud.
Planeeritud trassikoridori pikkus Rapla maakonnas on 55 km ja see kulgeb läbi kolme kohaliku
omavalitsuse territooriumi: Kohila vald, Rapla vald ja Kehtna vald. Trassikoridori laius
hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks vajaminevat maad ja raudtee
kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis võib osutuda vajalikuks sellisel
juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Raudtee rajamine on
võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees.
Raudtee on kavandatud reisirongidele projektkiirusega kuni 249 km/h. Kaubarongide
projektkiirus on kuni 120 km/h. Rahvusvahelise reisirongi peatus on planeeritud Raplasse.
Planeeringuga on ette nähtud võimalus korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku
rongiliiklust Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud
perspektiivsed asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks.
• Rapla maakonnaplaneering 2030+ ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80 kehtestati Rapla maakonnaplaneering
2030+. Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ koostamisel on arvestatud Rapla
maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”.
Maakonnaplaneeringu peamised eesmärgid on:
1) toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri
ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja
vananeb;
2) tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike
arenguvajaduste ja -võimalustega.
2.4.2 ÜLDPLANEERING
Kehtna vallas kehtib hetkel kaks varem koostatud üldplaneeringut (ÜP): Kehtna valla
üldplaneering (kehtestatud Kehtna Vallavolikogu 16.06.2009 määrusega nr 73) ja Järvakandi
valla üldplaneering (kehtestatud Järvakandi Vallavolikogu 04.11.2009 otsusega nr 29). Endiste
valdade ÜP-dest on käsitletaval projektil puutumus ainult endise Kehtna valla ÜP-ga
Kehtiva Kehtna valla üldplaneeringu kohaselt on üks valla ruumilise arengu põhimõtte
logistiliselt soodsa asukoha tõhusam ärakasutamine. Hea asukoht eelisarenguga
transpordisoonte Via Baltica, GreenWay ja võimaliku Rail Baltica arenduspiirkonnas, mis loob
head ühendusvõimalused riiklikult oluliste keskuste Tallinna ja Pärnuga ning võimaldab
laiendada ettevõtlusalast koostööd ning tööjõu liikumist. Samuti on oluline koostöö teenuste
sektori ja kultuuriliste tegevuste arendamisel. Seega on projektiga kavandatud riste
üldplaneeringu kohane.
Kehtna Vallavolikogu algatas 21.11.2018 otsusega nr 69 uue Kehtna valla üldplaneeringu
koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise. Kehtna valla
üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on kogu omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu
põhimõtete ja suundumuste määratlemine.
Vastavalt 08.06.2019 sõlmitud ühiste kavatsuste protokollile koostavad Kehtna vald ja Rapla
vald valdade üldplaneeringud koostöös. Leitud on ühised konsultandid ning üldplaneeringute
14
koostamine toimub sünkroniseeritult. Lõpptulemusena koostatakse kummalegi vallale eraldi
üldplaneeringu dokument. Keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) viiakse läbi
ühiselt mõlema valla kohta. Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad 2009. aastal
kehtestatud Kehtna valla üldplaneering ja 2009. aastal kehtestatud Järvakandi valla
üldplaneering.
Kuna projekteeritud riste on seotud Rail Balticu raudteetrassiga, siis ei ole see vastuolus
kehtiva Kehtna valla üldplaneeringuga. Lähtuvalt kehtivatest maakonnaplaneeringutest
arvestatakse koostatavas üldplaneeringus Rail Balticu raudteetrassi asukohaga.
2.4.3 DETAILPLANEERINGUD PIIRKONNAS
Kehtestatud või koostamisel olevad detailplaneeringud projektipiirkonnas puuduvad.
2.4.4 ARENGUDOKUMENDID
• Kehtna valla arengukava aastateks 2019-202311
Kehtna valla arengukava aastateks 2019- 2023 on Kehtna valla pika- ja lühiajalise arengu
eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult
arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu
pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu
integreerimisele ja koordineerimisele.
Kavandatav tegevus on seotud arengu eesmärgiga: majanduskeskkond.
Tegevused eesmärgi täitmiseks, mis on seotud Rail Balticu ja kavandatava ristega:
• Valda läbiva ühistranspordi ja vallasisese transpordi logistika väljatöötamine ja
rakendamine.
• Korrastada bussijaamad ja lahendada need ühtse kujundusega.
• Koostada suuremate asulate (eelkõige Kehtna, Järvakandi, Kaerepere)
liikluskorraldusplaanid.
• Raplamaa arengustrateegia 2035+
Dokumendis on strateegiline eesmärk 13: Maakonna hea ligipääsetavus ja aeg-ruumiliste
vahemaade vähenemine läbi heatasemelise transporditaristu ja kiirete välisühenduste.
Tegevussuund 13.1: Kaasaegse ja piisava läbilaskevõimega transporditaristu
väljaarendamine.
2.5 RESSURSSIDE KASUTAMINE
Tee, sh muldkeha ehitus, on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade
kasutamist. Põhiprojektis on välja toodud arvutuslikud mahud ettevalmistavate tööde,
mullatööde, katendi ehituse, liikluskorraldusvahendite ning maastikukujundustööde kohta.
Teed ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st. Käesoleval
ajal ei ole täpsemalt teada, millisest karjäärist hangitakse materjali konkreetse objekti
ehituseks, kuna see sõltub ehitushanke võitja majanduslikest kaalutlustest. Kaevandamisloa
11 Kehtestaud Kehtna Vallavolikogu 17.10.2018 otsusega nr 30;
15
andmisel on läbi viidud KMH või antud KMH eelhinnang, mille käigus on hinnatud karjääri
avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõjusid. Olulised negatiivsed keskkonnamõjud on
asjakohaste meetmetega välditud või leevendatud, seega ei saa mõju pidada oluliseks.
Pärast riste valmimist on vajalik teede ja rajatiste hooldamine. Hooldustöödega tuleb tagada
tee seisunditaseme vastavus antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme nõuetele12.
Ehitiste ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset
keskkonnamõju.
2.6 ENERGIAKASUTUS
Projekti elluviimiseks kasutavad energiat (kütust) tee-ehitusmasinad, hiljem kulub kütust
masinatele, mis tegelevad tee hooldustöödega. Nimetatud tegevused ei ole energiamahukad
ning jätkuvad sarnaselt olemasolevale olukorrale.
2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID
Kavandatava tegevusega ei nähta ette heidet vette (veekogudesse), v.a sademevee
ärajuhtimine piirkonna äravoolukraavidesse. Kuna piirkonna sademevesi on eeldatavalt puhas
(olulised saastajajad piirkonnas puuduvad), siis ei kaasne sellega olulist negatiivset
keskkonnamõju.
Arvestades, et olemasoleval teel on külgkraav, siis on projekteeritud riigiteele ka uus külgkraav
et tagada süsteemide toimimine. Projektis nähakse ette olemasolevate kraavide puhastus ja
vanade truupide vahetus. Projekteeritud kraavilõigud tagavad pinnavee äravoolu.
Vahetult projektiala alguses ristub kõrvalmaantee Raikküla ojaga (keskkonnaregistri kood
VEE1110700). Tegemist peakraaviga, mille valgala on 29,6 km2. Mõju Raikküla oja
veekeskkonnale ja vee-elustikule avaldub ehitusaegselt seoses töödega ojas (truupide
paigaldamine) ja selle kallastel. Peamine mõjuallikas on ehitustööde käigus tekkiv heljum.
Ehitusega seotud tegevused toimuvad veekaitsevööndis, seega tuleb arvesse võtta sellest
tulenevaid piiranguid.
Müra võib kaasneda ehitusperioodil (müratase sõltub ehitustehnoloogiast ja kasutatavatest
ehitusmasinatest), kuid see ei erine tavapärasest ehitusmürast. Ehitamine põhjustab tavaelust
kõrgemat mürataset, mis on ajutine ja mööduv. Samuti võib ehituse ajal esineda ajutist
vibratsiooni (sõltub ehitustehnoloogiast).
Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri andmebaasi kohaselt oli aastal
2018 liiklussagedus nimetatud riigimaanteel 615 a/ööpäevas. Prognoositav liiklus aastal 2043
on 757 a/ööp. Viaduktil tõstetakse riigitee ca 7 meetri kõrgusele ja seega müra olukord muutub.
Raudteemüra hindamiseks viidi RB maakonnaplaneeringute KSH raames eelprojekti
täpsusastmes läbi modelleerimine, kus leiti, et müra normväärtuste ületamisi võib esineda
200–250 m kaugusel raudteest. Modelleerimise tulemusel on määratud müra
leevendusvajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised
(müratõkked, muldvallid või kombineeritud lahendused)13. Käesolev projektiala ei ole määratud
müra leevendusvajadusega alana (vt täpsemalt ptk 3.15.2).
12 Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud majandus- ja taristuministri 2015.a määrusega nr 92 (RT
I, 02.11.2018, 3)
13 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Kehtestatud riigihalduse
ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41
16
Ehitus- ja kasutusperioodil ei kaasne kavandatava tegevusega valgusreostust ega soojuse,
kiirguse ja lõhna heidet keskkonda.
2.8 TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE
Projekti elluviimisel tekivad pinnasejäätmed. Suur osa tekkivatest jäätmetest on
taaskasutatavad.
Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide
kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab
võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. Objektil üle jääva ehituseks
kõlbmatu pinnase peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduse ja maapõueseaduse
nõuetele.
Olemasolevate mullete laienduste alla jääv kasvupinnas eemaldatakse kogu paksuses. Kuna
olemasolevate teede kindlustamata peenrad on osaliselt rohtu kasvanud, on nende kaevamise
maht üldjuhul arvestatud sobimatu pinnase mahuga kokku.
Objektil ülejääva pinnase maht on ca 13 550 m³. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse
mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina, planeerida see teemaa-alal
rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale. Rekultiveeritavate alade
vertikaalplaneerimisel tuleb jälgida, et ala kalle oleks veeviimarite ja kraavide suunas.
Projektialal kasvavad puud ja võsa eemaldatakse ehitustööde ettevalmistavas etapis.
Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Töövõtjal
tuleb korraldada teemaalt saadava puitmaterjali ning vajadusel ka erakinnistutelt raie
tulemusena saadava puitmaterjali, mida omanik ei soovi, üleandmine utiliseerimiseks või
küttepuuks.
Muude jäätmete ehitusaegsed (ajutised) kogumiskohad peavad olema sellised, kus on
välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja
põhjavette.
Ohtlike jäätmete teke on tõenäoliselt minimaalne ja võib peamiselt kaasneda avariiolukorras,
kui ehitusmasinatest võib lekkida kütist või määrdeaimeid.
Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse
jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki.
2.9 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS
Kavandatava tegevuse eesmärk on lahendada riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma ristumine
kavandatud Rail Balticu raudteetrassiga. Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt
(BR1300). Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse normidega.
Kahetasandiline ristumine välistab autode ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega. Samuti on
projekteeritava ristumise piirkonnas piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele.
Projektiga ei kavandata selliseid objekte ega tegevusi, mis võiksid endaga kaasa tuua selliseid
avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste
tervisele.
Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate
poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on
tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike
17
kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja
pinnasesse.
2.10 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI
KATASTROOFIDE OHT, PIIRIÜLESED MÕJUD, KLIIMAMUUTUSTEST TULENEVAD
OHUD
Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi –
suurõnnetusi/katastroofe. Kavandatav tegevus ei toimu riigipiiri läheduses, seega piiriülest
mõju ei ole.
Kavandatud Rail Balticu raudtee trass ristub riigiteega nr 20149 Kehtna–Põlma. Ristumisele
projekteeritakse kahetasandiline ülesõit (viadukt). Kahetasandiline ristumine välistab autode
ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega (sh ohtlikke kemikaale vedavate kaubarongidega) ning
sellega ka suurõnnetused ja nendega kaasneda võivad katastroofilised tagajärjed.
Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu tõenäoliselt ei esine.
18
3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
3.1 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI
PLANEERITAVAD TEGEVUSED
Projekteeritav riste asub transpordimaal (20149 Kehtna–Põlma tee, KÜ 65403:001:0990).
Projekteeritav teelõik külgneb metsa- ja rohumaaga (sihtotstarve maatulundusmaa).
Teelõiguga külgnevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud: Kõrtsi (KÜ
65403:001:00751), Risti (KÜ 65403.001:0081), Sepa (KÜ 29202:005:1234); Kõrtsisoo (KÜ
66801:001:0539); Aaduantsu (KÜ 29202:005:1551) ja Väetiseküüni (KÜ 29202:005:1288).
Tee ehitamine on kavandatud Transpordiamet poolt, mis on riigiteede ehituse ning hoolduse
eest vastutav asutus. Nõuded projekti koostamisele on esitatud ka RB poolt.
Riste ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Osaliselt on riste rajatised (tee,
mulle, kraavid, hooldusteed jms) projekteeritud maatulundusmaale. Riste rajamisega muutub
osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad)
võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa transpordimaaks. Pärast riste
valmimist jätkub kõrvalmaantee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale. Riste
rajamine on vajalik, et võimaldada ohutult ületada kavandatav RB raudtee. Muutused
maakasutuses on vältimatud ning mõjusid hinnati RB maakonnaplaneeringute KSH raames,
millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht. Juurdepääsuks majapidamistele ja
kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks projekteeritakse uued juurdepääsu- ja
hooldusteed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga (vt täpsemalt ptk 2.3).
Projekteerimisel ja ehitustöödel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse
vajalikud kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt. Olemasolevad muud rajatised, mida
tegevus mõjutaks, projekteeritaval teelõigul puuduvad.
Ehituse ajal tagatakse jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele
maavaldustele. Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse Transpordiameti ja
kohaliku omavalitsusega. Kirjeldatud tegevuste mõju on lühiajaline ning eesmärgipärane.
Tegemist on hajaasustusega (liikluskoormus on minimaalne), seega ei saa mõju pidada
oluliseks.
3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA
TAASTUMISVÕIME
Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel asub projektiala vahetus läheduses
Hiienurme turbamaardla (registrikaart nr 605) (vt Joonis 8). Ehituseks vajalikke materjale
tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid tarbida
võiksid. Seega negatiivne mõju maavaradele, nende omadustele ja taastumisvõimele puudub.
19
Joonis 8. Maa-ameti maardlate kaardirakendus, Hiienurme turbamaardla tähistatud
viirutusega
Projektiga nähakse ette praeguse maakasutuse sihtotstarbe osaline muutmine: riste rajatiste
(tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistuosad) võõrandatakse ja
maatulundusmaa sihtotstarve muudetakse transpordimaaks. Põhiprojekti alusel koostatakse
krundijaotuskava, millega määratakse võõrandatava maa ulatus. Tegevuse realiseerimisega
kaasneb senise maakasutuse mõningane muutus (intensiivistub mõnevõrra, peamiselt
viadukti rajamisega), kuid ei kaasne maa hülgamist, vähenemist, killustamist ega maakasutuse
takistamist. Maakasutuse killustamine ja takistamine võib kaasneda RB raudtee rajamisega.
Kavandatava RB raudtee rajamisega seotud mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute
KSH raames. RB põhiprojekti KMH on koostamisel.
Mõju mullastikule/pinnasele on lokaalne (seotud otsese ehitustegevusega) ja jääb
mitteolulisele tasemele.
Kavandatav tegevus ei põhjusta märkimisväärset reostumise riski. Oluline mõju põhjaveele
puudub, kui ehituse käigus kasutatakse töökorras ehitusmasinaid.
Projekti realiseerimine ei avalda olulist negatiivset mõju piirkonna looduslikule
mitmekesisusele, sh loomastikule ja taimestikule, sest tegemist on olemasoleva teega.
Kavandatava tegevusega ei kaasne muutusi looduslike kalavarude ja ulukite kasutuses
3.3 MÕJUTATAV KESKKOND JA SELLE VASTUPANUVÕIME
Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Enamus
kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest on seotud ehitustegevusega
ja jäävad projektiala piiridesse.
Tegemist on olemasoleva maanteega ning valdavalt maatulundusmaadega. Teelõigule on
projekteeritud viadukt Rail Balticu trassi ületamiseks (B1300) ning tee teljegeomeetriat on
parandatud ja viidud see vastavusse normidega. Tee ja rajatiste ehitusaegseid mõjusid
kohalikele elanikele (eelkõige müra), pinnasele, pinna- ja põhjaveele (reostusoht) on võimalik
vältida või minimeerida järgides meetmeid ebasoodsa mõju ära hoidmiseks (vt ptk 3.15 ja 4.2).
20
Vahetult projektiala alguses ristub riigitee Raikküla ojaga (keskkonnaregistri kood
VEE1110700). Tee ehitusega seotud tegevused asuvad kaitsevööndite sees ning arvestada
tuleb veekogu kaitsevööndites kehtivate piirangutega. Raikküla oja veekeskkond võib olla
mõjutatud ehitusaegselt seoses töödega ojas (truupide paigaldamine) ja selle kallastel. Mõju
avaldub eelkõige heljumi tekke ja leviku näol. Mõju leevendamiseks on ehitusaegselt vaja
rakendada veekaitsemeetmeid (vt ptk 4.2). Veekaitsemeetmete rakendamine aitab
leevendada ka võimalikku olulist mõju Raikküla oja vee-elustikule (kahepaiksetele, kaladele,
veeselgrootutele).
Raikküla oja riste ehitusperioodil tuleb töötsoonist allavoolu tagada vooluveekogu ökoloogiline
miinimumvooluhulk, et säilitada vee-elustiku elutingimused. Kui veevool täielikult sulgeda, siis
võib vee-elustik teatud lõikudes kuivale jääda ja hukkuda ning sellega võib osadele liikidele
kaasneda lokaalselt oluline negatiivne mõju. Mõju on eeldatavalt pöörduv, st veevoolu
taastumisel vee-elustiku seisund taastub, kuid asjakohane on nende mõjude teket ennetada.
Raikküla oja on III kategooria kaitsealuse liigi saarma elupaik (vt ptk 3.5).
Veekogude kallastel on sageli koprapesad. Kuigi kobras on Eestis jahiuluk (küttimine lubatud
01.08–15.04), ei ole siiski eetiline tema pesa hävitada, kui seal on väikesed pojad.
Projektialale jäävad maaparanduse kuivendussüsteemid ning olemasoleval teel on külgkraav.
Seetõttu on projekteeritud uued külgkraavid, et tagada süsteemide toimimine (vt täpsemalt ptk
2.3).
Projekti elluviimisega ei halvene keskkonna vastupanuvõime. Ei ole teada mõjusid, mis
põhjustaksid keskkonna vastupanuvõime vähenemist. Kavandatud RB raudtee rajamisega
seotud mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH
on koostamisel.
3.4 NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD
Projektialal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.
Projektialale lähimad Natura 2000 alad on: Salavalge–Tõrasoo loodusala (EE002031414), mis
asub projektialast ca 6,5 km kaugusel edelas ning Kõnnumaa loodusala (EE0020325) ja
Kõnnumaa-Väätsa linnuala (EE0020341), mis asuvad ca 8 km kaugusel idas. Eelhinnangu
käigus ei tuvastatud kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid, mis
võiksid ulatuda sellisele kaugusele. Nimetatud kaitstavad alad asuvad projektialast piisavas
kauguses ning teelõigu ehitamine ei mõjuta Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade
terviklikkust, kaitse-eesmärke ega muid väärtusi.
3.5 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID
Keskkonnaregistri15 andmetel ei asu projektialal ja selle läheduses kaitstavaid alasid ega
kaitsealuste liikide elupaiku/kasvukohti. Keskkonnaregistri andmetel on lähimad kaitsealad
Lellapera põlispuud KLO1200361 ja Kuningapalu KLO120395. Lähimad kaitstava looduse
üksikobjektid on Lellapera põlispuud KLO1200361 ja Kuningapalu KLO120395. Lähim
kaitstava liigi elupaik on ca 1,0 km kaugusel põhjas asuv III kaitsekategooria liigi rabakonn
(Rana arvalis) elupaik. Elupaik asub teelõigust piisavalt kaugel, et võib välistada olulise
negatiivse mõju avaldumise kaitstavale liigile.
14 Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala rahvusvaheline kood.
15 Keskkonnaregister 23.08.2020.
21
Kavandataval tegevusel puudub mõju eelnimetatud kaitstavatele loodusobjektidele.
Projektiala läänepoolsesse serva jääv Raikküla oja on oluliseks elupaigaks saarmale (III
kaitsekategooria). Projektlahendus näeb riste rajamisel ette Raikküla oja vana truubi
asendamise uuega. Täiendava truubi rajamine on vajalik juurdepääsu tagamiseks Risti
maaüksusele (65403:001:0081). See tähendab ehitustööde tegemist veekogus ja selle
veekaitsevööndis. Veekaitsevööndisse ulatub väike osa projekteeritavast hooldusteest
OR130008, eelnimetatud juurdepääsutee ning juurdepääsutee Haapsalu maaüksusele
(29301:001:0441).
Saarmale võib olla oluline otsene ehitusaegne häiring vooluveekogu riste piirkonnas, kuid see
on mööduv. Kaudne mõju saarmale võib avalduda veekvaliteedi kaudu, mis mõjutab saarma
elukeskkonda ja tema toiduobjekte (kahepaiksed, kalad, veeselgrootud). Olulise mõju
leevendamiseks tuleb Raikküla ojaga ristumisel ehitusaegselt rakendada liigikaitse ja
veekaitse meetmeid (vt ptk 4.2). Kasutusetapis ei ole olulist mõju saarmale ja tema
elukeskkonnale ette näha.
3.6 PÕHJAVESI JA PINNAVESI
Projektipiirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud (vt Joonis 9). Rapla maakonnaplaneeringu16
järgi asub projektiala kaitsmata põhjaveega alal.
Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside
rajamisel17 (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada
tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). Ehitusmaavarade ja
kasvupinnase ajutine (ehitusaegne) ladustamine põhjaveereostust eeldatavalt ei põhjusta,
sest ladustatavad materjalid ei ole reostunud.
16 Rapla maakonnaplaneering 2030+. 2018.
17 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine.
22
Joonis 9. Põhjavee kaitstuse kaart, projektiala asukoht on märgitud sinise täpiga
(aluskaart: Maa-amet, 2020)
Olemasolevad kraavid on projekteeritaval teelõigul vasakul pool km-l 5,44–5,74.
Projekteeritaval teelõigul km 5,746 asub raudbetoonist truup diameetriga 1,0 m ja km 5,734
on mahasõitude all truup diameetriga 1,0 m. Olemasolevad kraavid on võsastunud ja
taimestikku täis kasvanud.
Veerikkal ajal võib põhjaveetase ulatuda maapinnani. Põhjavee liikumine toimub lääne
suunas, Raikküla-Järvakandi peakraavi suunas, mis kulgeb ca 400 m läänes18.
Riigiteega nr 20149 Kehtna–Põlma piirnevad maaparandussüsteemid (vt Joonis 10):
• Lellapere 3, maaparandussüsteemi kood 5111070020020;
• Lellapere 4, maaparandussüsteemi kood 5111070020050;
• Põlma 3, maaparandussüsteemi kood 5111070020120;
• Raikküla oja, maaparandussüsteemi kood 5111070020000.
Joonis 10. Maaparandussüsteemid projektiala piirkonnas19
Vahetult projektiala alguses ristub riigitee Raikküla ojaga (keskkonnaregistri kood
VEE1110700). Tegemist peakraaviga mille valgala on 29,6 km2. Tee ehitusega seotud
tegevused asuvad kaitsevööndite sees. Sellel vooluveekogul on 4 m laiune kallasrada ja 10
meetri laiune veekaitsevöönd. Seega tuleb arvestada veekogu kaitsevööndites kehtivate
piirangutega.
18 Rail Baltic Estonia. Ehitusgeoloogilised uuringud rajatiste eelprojektide koostamiseks Lõik GL-9. 2017.
19 Maa-amet, 2020
23
Maaparandussüsteemid kõrvalmaantee maantee nr 20149 Kehtna-Põlma ja rajatava Rail
Baltic raudtee piirkonnas on ette nähtud ümber ehitada mahus, et oleks tagatud nende
toimivus ka peale raudtee ehitust. Selleks on paralleelselt uue maantee 20149 muldega ette
nähtud rajada ühenduskraav Lellapere 3 maaparanduslikust eesvoolust kuni Raikküla ojani
(riiklik eesvool). Tee ja raudtee alla jäävad põlludrenaazi torustikud likvideeritakse ja projektiga
haaratud ala piirkonda suubuvad dreenid ühendatakse paralleelselt raudteega rajatava
kraaviga.
Arvestades olemasoleva maastikuga projekteeritavate teede profiilidega ning olemasolevate
maaparandussüsteemide olemasoluga on projekteeritud uued külgkraavid. Projektis nähakse
ette olemasolevate kraavide puhastus ja vanade truupide vahetus.
Keskkonnaregistri andmetel asuvad lähimad puurkaevud projektialast ca 300 m kaugusel
läänes (keskkonnaregistri koodid PRK0009832) ja ca 650 m kaugusel põhjas
(keskkonnaregistri koodid PRK0009831). Puurkaevud asuvad projektialast piisavas kauguses
ning tegevusega ei mõjutata puurkaevude seisundit.
Riste läheduses on järgmised hoonestatud kinnistud: Kõrtsi (65403:001:0751), Kiviristi
(65403:001:0094) ja Kase (29202:005:0008). Keskkonnaregistri andmetel ei asu
majapidamiste juures puurkaeve, seega võib eeldada et seal on salvkaeve (või registreerimata
puurkaeve). Projekti raames ei rajata uusi olemasolevatest sügavamaid kraave, seega ei ole
ette näha mõju avaldumist lähedalasuvate salvkaevude veetasemele.
RB raudtee projekteerimisel kaardistatakse raudteetrassi mõjualale jäävad puur- ja salvkaevud
ning hinnatakse raudteetrassi rajamise võimalikku mõju nende veekvaliteedile ja -tasemele.
AS Maves on hinnanud20, et liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb
sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas, käitlemise vajadust tuleb
analüüsida alates 15 000 autost/ööpäevas. Aasta 2018 liiklussagedused on võetud teeregistri
andmebaasist. Käsitletava riigimaantee liiklussagedus oli 612 autot/ööpäevas. Seega on
liiklussagedus oluliselt väiksem kui 15 000 autot/ööpäevas ning puudub vajadus sademevee
käitlemiseks. Sademevee käitlusel lähtuda Veeseaduse § 129 toodud nõuetest.
Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb järgida
tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist ning
maaparandussüsteemide toimimise halvendamist ehitustegevuse tõttu. Tagada tuleb
olemasolevate maaparandussüsteemide edasine toimimine.
Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika hoitakse
korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski. Töödel
tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks veekaitsevööndis.
3.7 MÄRGALAD JA ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD
Projekti piirkonnas ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega kavandatava tegevuse
mõju neile puudub.
3.8 PINNAVORMID JA PINNAS
Projektiala paikneb Harju lavamaa lõunaosas, kus reljeef on kergelt lainjas. Maapinna
absoluutkõrgused muutuvad silla läheduses vahemikus 54,3…55,15 m. Olemasoleva
20https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/eksperthinnang_Transpordiameti_sademevee_valjalaskudele_16.1
2.2019.pdf
24
maantee pealispind asub absoluutkõrgusel 55,3…55,9 m. Pinnakatte paksus on >10 m ja see
koosneb valdavalt moreensest pinnasest. Aluspõhjaks on Siluri ajastu Raikküla lademe mergel
ja savikas lubjakivi. Veerikkal ajal võib rajatist ümbritseval alal põhjaveetase ulatuda
maapinnani. Põhjavee liikumine toimub lääne suunas, Raikküla-Järvakandi peakraavi suunas,
mis kulgeb ca 400 m läänes21.
Kavandatav tegevus tundlikke pinnavorme ei mõjuta, sest neid projektipiirkonnas ei ole.
Projektipiirkonnas esinevad valdavalt väga õhuke ja õhuke madalsoomuld (M’, M") ning sügav
madalsoomuld (M'"). Võib esineda ka leostunud gleimulda (Go), rähkset gleimulda (Gk) ja
gleistunud leostunud mulda (Kog) (vt Joonis 11).
Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse kasvupinnas. Kasvupinnas taaskasutatakse
kogu mahus nõlvade kindlustamisel, haljastamisel või täitmisel. Haljastustöödeks kõlbmatut
kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks.
Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina.
Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad
kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse.
Joonis 11. Mullastik (Maa-amet, 2020)
3.9 METSAD JA KÕRGHALJASTUS
Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse projektialal kasvavad puud ja võsa. Projekti
elluviimiseks vajalikud raied tee servas olulist negatiivset mõju ei põhjusta. Projektialal ja
lähipiirkonnas ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke metsaalasid, mida ehitus võib mõjutada.
21 Rail Baltic Estonia. Ehitusgeoloogilised uuringud rajatiste eelprojektide koostamiseks Lõik GL-9. 2017.
25
Metsad on mõjutatud olemasolevast teedest, kuivendusvõrgust ning
põllumajandusmaastikust.
Lähim vääriselupaiga tunnustele vastav metsaala VEP nr 206885 asub ligikaudu 3,3 km
kaugusel kagus. Tegevus ei mõjuta sealseid väärtusi.
Elupaikade sidususe säilitamiseks tuleb ehitustööde ettevalmistavas etapis säilitada
maksimaalselt metsakooslusi ja vältida otsese vajaduseta puude raiet.
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult
esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade
kõrvaldamine. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud lindude tahtlik häirimine, eriti
pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid projektialal tuleb teostada väljaspool
lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. aprillist kuni 31. juulini. LKS § 55 lõike
6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade
kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud.
3.10 ROHELINE VÕRGUSTIK
Rapla maakonnaplaneeringu22 ja kehtiva Kehtna valla üldplaneeringu järgi ei asu projektiala
rohevõrgustiku alal (vt Joonis 12).
Teelõigu ümberehitamine ei mõjuta rohevõrgustiku toimimist, sest projektialal ja selle
ümbruses rohevõrgustikku ei ole.
3.11 KULTUURIMÄLESTISED, MILJÖÖ- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD
Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele, ei ole projektialal ja selle vahetus
läheduses kultuurimälestisi. Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendusele kohaselt, ei ole
projektialal ja selle vahetus läheduses pärandkultuuriobjekte. Lähimaks objektiks on Põlma
kõrts kaugusega projektialast 450 meetrit. Kehtna valla üldplaneeringu kohaselt ei asu
projektialal ja selle vahetus läheduses miljööväärtuslikke alasid. Samuti puuduvad
projektipiirkonnas teadaolevad arheoloogilise väärtusega alad. Lähim kultuurimälestis asub ca
500 m kaugusel läänes (kinnismälestis "Järvakandi tuuleveski", registrinumber 15297). RB
maakonnaplaneeringu KSH raames läbi viidud arheoloogiaväärtuste uuringuga ei leitud
täiendavaid tähelepanu vajavaid objekte projektiala piirkonnas23.
Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest24, mille alusel tuleb tööd
mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse
või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada
muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.
Eeltoodut arvestades ei mõjuta kavandatav tegevus kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte
ning miljöö- või arheoloogilise väärtusega alasid.
22 Rapla maakonnaplaneering 2030+. 2018.
23 Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul.
24 Muinsuskaitseseaduse § 31 (RT I, 19.03.2019, 13).
26
3.12 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD
Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ kaardi “Loodus ja kultuuriväärtused“ järgi ei asu
projektiala väärtusliku maastikuna määratletud alal, seega mõjud väärtuslikele maastikele
puuduvad.
3.13 VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA
Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringu kaardi “Loodus ja kultuuriväärtused„
järgi ei asu projektiala väärtuslikul põllumajandusmaal. Kavandatav teelõik paikneb peamiselt
transpordimaal, aga külgneb maatulundusmaaga. Kuna tegemist ei ole väärtusliku
põllumajandusmaaga, siis ei mõjuta teelõigu ümberehitamine väärtusliku põllumajandusmaa
kasutamist.
Joonis 12. Väljavõte Rapla maakonnaplaneeringu kaardist “Loodus ja
kultuuriväärtused“25, projektiala asukoht on märgitud sinise ringiga
3.14 ASUSTUS
Riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma projekteeritav lõik külgneb Lellapere ja Sooaluste külas.
Sooaluste külas elas 01.01.2020 seisuga 21 inimest ja Lellapere külas 42 inimest26. Projektiala
piirkonnas on tegemist hajaasustusega ning maatulundusmaadega. Teelõigu ümberehitamine
ei piira maaüksustele ligipääsu. Kavandatav Rail Balticu raudtee avaldab piirkonna
sotsiaalsele keskkonnale mõju oma eraldava efekti tõttu. Raudtee ületamiseks on vaja
25 Rapla maakonnaplaneering 2030+. 2018.
26 https://kehtna.kovtp.ee/statistika (16.09.2020)
27
välja ehitada ülesõidud, mistõttu käesoleva töö objektiks ongi kõrvalmaantee nr 20149
Kehtna–Põlma rajatav ülepääs autodele ja kergliiklejatele.
Kavandatava RB raudtee ehitamisega ning teelõigu ümberehitamisega suureneb ehitusaegne
liikluskoormus piirkonnas ehitusaegselt. Tee ehitamise ja kasutamisega seotud mõjusid on
analüüsitud ka ptk-s 3.15. Käesoleva töö objektiks oleva riste ehitamine ei too kaasa selliseid
mõjusid, mis põhjustaksid muudatusi asustuses.
3.15 MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE NING ELANIKKONNALE – MÜRA,
VIBRATSIOON, VEE- JA ÕHU KVALITEET
Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada tee ehitamise ja selle kasutamisega seotud müra,
vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja vee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed
muutused maastikus. Ehitatav riste võimaldab sõidukitel ja kergliiklejatel ületada ohutult
raudtee, tagada liikumisvõimalused ning piirkonna teedevõrgu toimimise ja sidususe.
3.15.1 VISUAALSED MÕJUD
Kavandatud RB raudtee ja projekteeritud kõrvalmaantee nr 20149 Kehtna–Põlma ristumisele
rajatakse viadukt.
Teelõigu pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud vajaliku puhta kõrgusgabariidi 7,0 m tagamise
vajadusest kavandatava Rail Balticu raudtee kohal, kavandatava raudteed ületava viadukti
konstruktsiooni paksusest ning olemasoleva tee pikiprofiilist olemasoleva teega kõrguslikul
sidumisel. Ühtlasi on lähtutud projekteerimise käigus kokkulepitud tingimusest, et viadukti
pealesõitude pikikalle ei tohiks ületada 3,50%.
Tee ümberehitamise tulemusena muutuvad piirkonna maastikupilt ja vaated, kuna rajatakse
raudtee ülesõit. Olulisemat visuaalset mõju avaldab kavandatav RB raudtee ja ristele rajatav
viadukt koos teemulletega. Need visuaalsed muutused on vältimatud. Raudtee rajamise
mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH on
koostamisel.
Ehitustööde lõppedes on oluline ümberkujundatud alade (taas)haljastamine. Vastavad
meetmed on põhiprojektis ette nähtud.
3.15.2 MÜRA JA VIBRATSIOON
Tee ehitamisega kaasneb müra ja vibratsioon, mida põhjustavad ehitusmasinad. Tegu on
lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu.
Ehituse käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Välisõhus levivat müra
reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel
kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi määrus
nr 71) lisa 1, mis jõustus 01.02.2017.
Vastavalt määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul
21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat
tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00.
Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusega nr 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
28
mõõtmise meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei ületaks
normidekohast taset.
Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset
põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei
ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud
sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Selleks, et hinnata
vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi tuleb fikseerida lähedalasuvate hoonete
seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks
tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet.
Ehitusaegse müra puhul on tegu lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu.
Ehitusaegne müra ja vibratsioon peavad vastama normidele, mistõttu ei saa mõju pidada
oluliseks.
Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri andmebaasi kohaselt oli aastal
2018 liiklussagedus käsitletaval riigimaanteel 615 autot ööpäevas (a/ööp). Prognoositav
liiklussagedus aastal 2043 on 757 a/ööp. Täpsemad müraandmed on leitavad raudteeprojekti
käigus läbi viidavast mürauuringust.
Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normtasemed on sätestatud määruse nr 71 lisas 1.
Järgnevas tabelis (Tabel 4) on antud müra normtasemed.
Tabel 4. Müra normtasemed27
1
müratundliku hoone teepoolsel küljel
27 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1
29
Riste läheduses on järgmised hoonestatud kinnistud: Kõrtsi (65403:001:0751), Kiviristi
(65403:001:0094) ja Kase (29202:005:0008). Nimetatud kinnistute puhul on määruse nr 71
mõistes tegemist II kategooria alaga – elamu maa-alad (vt täpsemalt Tabel 4). Modeleerimise
järgi jäävad hoonetatud kinnistud koos õuealaga peamisest müraallikast (raudteest) sellisele
kaugusele (rohkem kui 500 m), et müra normtasemete ületamisi ei ole ette näha. Riigiteele
lähimate eluhoonetega kinnistute müraolukorda projektiga ei muudeta, kuna kinnistutega
piirnevalt ei muutu tee asukoht, kõrgus (pikiprofiil) ega piirkiirus. Seetõttu ei ole antud riste
puhul koostatud ka müra uuringut ning nähtud ette müra leevendamise vajadust. Antud
informatsioon nähtav ka allpool toodud joonisel:
Joonis 13. Kavandatav tegevus
Kokkuvõtteks: riste ehitusega seotud müra ja vibratsioon on ajutine. Tööde tegemisel tuleb
kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist.
Tegemist on riigitee ja kavandatud RB raudtee ristega, kus rongide poolt põhjustatavat
kasutusaegset müra ja vibratsiooni on prognoositud ja hinnatud. Riste läheduses asub kolm
elamutega hoonestatud kinnistut, kuid peamisest müraallikast (raudteest) jäävad need
modelleerimise järgi sellisele kaugusele, et müra normtasemete ületamisi ei ole ette näha.
Projektialale ei ole kavandatud müratõkkerajatisi. Projekti elluviimisega ei kaasne olulist
keskkonnamõju müra ja vibratsiooni näol.
3.15.3 VEE KVALITEET
Keskkonnaregistri andmetel asuvad lähimad puurkaevud projektialast ca 300 m kaugusel
läänes (keskkonnaregistri koodid: PRK0009832) ja ca 650 m kaugusel põhjas
(keskkonnaregistri koodid: PRK0009831). Puurkaevud asuvad projektialast piisavas kauguses
ning tegevusega ei mõjutata puurkaevude seisundit.
Riste läheduses on järgmised hoonestatud kinnistud: Kõrtsi (65403:001:0751), Kiviristi
(65403:001:0094) ja Kase (29202:005:0008). Keskkonnaregistri andmetel ei asu
majapidamiste juures puurkaeve, seega võib eeldada et seal on salvkaeve (või registreerimata
puurkaeve). Kaev asub eeldatavasti kinnistute õuealal ning ehitustööd ei toimu kinnistute
õuealal. Seega ei ole ohtu kaevude reostumiseks.
30
Projektiala asub enamasti nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kuid riste rajamisega ei ole
ette näha tegevusi, mis tooksid tavaolukorras kaasa põhjavee reostumise ohu. Nimetatud oht
võib kaasneda ehitustöödes kasutatavate masinate ja mehhanismidega, seega tuleb kindlasti
rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). Avariiolukordade
esinemise tõenäosus tuleb viia miinimumini, kasutades töökorras seadmeid ning pidades kinni
tööohutus- ja ettevaatusabinõudest. Saasteainete põhjavette jõudmise oht esineb ka teelõigu
kasutamise etapis vaid avariiolukordades.
Raudtee võimalikku mõju põhja- ja pinnavee seisundile hinnatakse RB raudtee põhiprojekti
KMH raames.
Riste ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis
välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb
jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres
(veekaitsevööndis). Järgides meetmeid ebasoodsa mõju vältimiseks (ptk 4.2), ei kaasne
tegevusega olulisi mõjusid vee kvaliteedile. Töövõtja on kohustatud vee kvaliteedi tagamiseks
koostama monitooringuplaani.
3.15.4 VÄLISÕHU KVALITEET
Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt välisõhu saastet.
Välisõhu saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab määrusele
“Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“28.
Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või
kasutada niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või
välisõhu saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja
õigusaktidele vastava tehnika valikuga.
28 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 16.06.2011, 8)
31
4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Eeltoodud peatükkides on kirjeldatud keskkonnatingimusi ning hinnatud riste ehitusprojekti
elluviimisega kaasnevaid võimalikke mõjusid.
Projektialal on tegemist olemasoleva riigiteega. Riste rajamisega muutub osaliselt piirnevate
maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad) võõrandatakse ning
selles osas muudetakse maatulundusmaa osaliselt transpordimaaks. Juurdepääsuks
majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks projekteeritakse uued
juurdepääsu- ja hooldusteed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga. Pärast riste valmimist
jätkub riigitee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale. Riste rajamine on vajalik, et
võimaldada ohutult ületada kavandatav RB raudtee.
Projektiala ei asu rohevõrgustiku alal. Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole
looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte ega väärtuslikke maastikke, mida
kavandatav tegevus mõjutaks. Samuti ei ole projektiala piirkonnas kultuurimälestisi,
pärandkultuuriobjekte ja miljööväärtuslikke alasid. Ei ole teada kavandatava tegevusega
kaasnevaid mõjuallikaid, mille mõju võiks ulatuda sellisele kaugusele, et need avaldaksid
olulist negatiivset mõju eeltoodud väärtustele.
Riigimaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba
olemasolevad mõjud, mida riste rajamine pikaajaliselt ei suurenda. Nimetatud mõjud
suurenevad ajutiselt ehitusperioodil, kuid neid on võimalik leevendada erinevate meetmetega
(vt ptk 4.2).
Raudteemüra tasemeid hinnati RB maakonnaplaneeringute KSH raames eelprojekti
täpsusastmes Riste läheduses asuvad hoonestatud kinnistud, kuid peamisest müraallikast
(raudteest) jäävad need modelleerimise järgi sellisele kaugusele, et müra normtasemete
ületamisi ei ole ette näha. Projektialale ei ole RB eelprojektiga kavandatud müratõkkerajatisi.
RB põhiprojekti koostamise käigus tehakse uus müra modelleerimine, millega täpsustatakse
prognoositavat müraolukorda raudtee ja maantee koosmõjus ning analüüsitakse leevendavate
meetmete vajadust, mis kajastatakse vajadusel raudteeprojekti KMH-s.
Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset
põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei
ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid võimalikke hoonete
kahjustusi tuleb fikseerida hoonete seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem
(võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet.
RB raudtee ja riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus. Need muutused
on vältimatud. Neid mõjusid hinnati RB Rapla maakonnaplaneeringu raames, millega määrati
RB raudtee trassi koridori asukoht.
Teelõigu ümberehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade
kasutamist. Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st, mille
avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud. Projekti elluviimisega ei kaasne
täiendavaid olulisi mõjusid.
Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Sellistele aladele ladustusplatside ja tehnika
hoiuplatside rajamisel tuleb rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks
(vt ptk 4.2).
32
Vahetult projektiala alguses ristub kõrvalmaantee Raikküla ojaga (keskkonnaregistri kood
VEE1110700). Sellel vooluveekogul on 4 m laiune kallasrada ja 10 meetri laiune
veekaitsevöönd. Tee ehitusega seotud tegevused toimuvad veekogu piirangu- ja
ehituskeeluvööndite sees. Seega tuleb arvestada veekogu kaitsevööndites kehtivate
piirangutega.
Projektialale jäävad maaparanduse kuivendussüsteemid (vt ptk 3.6). Projekteeritud on uus
külgkraav), mis tagab süsteemide toimimine.
Olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee seisundile ei avaldu, kui riste ehitamisel järgitakse
veekaitselisi meetmeid (vt ptk 4.2).
Kavandataval tegevusel ei ole piiriülest keskkonnamõju – ülesõit rajatakse riigiteele nr 20149
Kehtna–Põlma ja kavandatud RB raudtee ristumiskohale ning parandatakse riigitee
teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse normidega.
4.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KOOSMÕJU MUUDE ASJAKOHASTE TOIMIVATE VÕI
MÕJUALAS PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA
Riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma põhiprojektiga on seotud järgmised projektid:
1. 20149 Kehtna–Põlma tee viadukti projekt (Road overpass BR1210);
2. Raudtee projekt (Railway);
3. Maaparanduse projekt (Land Amelioration (drainage);
4. Siderajatiste projekt (LVS).
Olulisemat keskkonnamõju projektipiirkonnale avaldab kavandatud Rail Balticu raudtee, mille
mõjuhinnatakse hinnatakse eraldi KMH raames. Riste ja raudteetrassi koosmõju hinnatakse
raudteeprojekti KMH aruandes ja vajadusel leevendatakse raudteeprojektis.
4.2 EBASOODSA MÕJU ENNETAMISE JA VÄLTIMISE MEETMED
Olulise keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks tuleb riste ehitamisel rakendada järgmisi
tegevusi ning leevendusmeetmeid:
1. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti1 kohaselt on keelatud looduslikult
esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade
kõrvaldamine. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud lindude tahtlik häirimine,
eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid projektialal teostada
väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. aprillist kuni 31. juulini.
Kuna paljudel liikidel algab pesitsusperiood varem ja lõpeb hiljem, siis on ehitustööde
kavandamise juurde soovitav kaasata linnustiku ekspert, kes teeb kindlaks, millised liigid
töömaal ja selle vahetus ümbruses pesitsevad, ning määrab kohapõhised piirangud.
2. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine
paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud.
3. Enne Raikküla oja riste ehitust tuleb kaasata liigiekspert, kes kontrollib, et töömaale või
selle lähiümbrusesse ei jää saarma pesa. Kui leitakse saarma pesa, siis ei tohi selle
läheduses teostada ehitustöid saarma sigimisperioodil 01.03–30.06. Saarma elupaiga
soodsa seisundi säilitamiseks on ehitustööde käigus oluline rakendada meetmeid
vooluveekogu veekvaliteedi tagamiseks (vt punktid 7, 8, 9, 17).
33
4. Ajavahemikul 15.04–31.07 ei tohi Raikküla oja kallastel tehtavate tööde käigus lõhkuda
koprapesi, sest sel ajal on pesas pojad. Koprapesade esinemise saab liigiekspert
tuvastada samaaegselt saarma pesakohtade otsinguga (vt punkt 3).
5. Raikküla oja riste ehitusperioodil tuleb töötsoonist allavoolu tagada vooluveekogu
ökoloogiline miinimumvooluhulk, et säilitada vee-elustiku elutingimused.
6. Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd
mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,
veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid.
Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.
7. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda, et
ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse
pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski.
8. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb
järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida,
et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogu ääres
(veekaitsevööndis). Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tuleb jälgida, et veekogusse
satuks võimalikult vähe heljumit. Truupide paigaldamisel ei tohi vette sattuda
mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid.
9. Projektiala alguses ristub kõrvalmaantee Raikküla ojaga (keskkonnaregistri kood
VEE1110700). Sellel vooluveekogul on 4 m laiune kallasrada ja 10 meetri laiune
veekaitsevöönd. Tee ehitusega seotud tegevused asuvad kaitsevööndite sees. Seega
tuleb arvestada veekogu kaitsevööndites kehtivate piirangutega.
10. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside
rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada
tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt punktid 7, 8, 9, 17).
11. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms
mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.
Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt
lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt
eemaldada.
12. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis ei tekita ülenormatiivset
müra ja vibratsiooni. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada
normidekohast taset29, 30, 31. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud
nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas.
13. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist
vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et
vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni
29 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid (RT I, 08.02.2017, 4)
30 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002,
62, 931).
31 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I,
27.05.2020, 2)
34
tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi tuleb fikseerida hoonete seisukord enne
ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada,
kas rammimine on kahjustanud hoonet.
14. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011
määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”.
15. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või
kasutada niisutamist.
16. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt kasvumuld, pinnas jms).
Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel,
kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade
täiteks.
17. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete
ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse
sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.
18. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid erosiooniohu
vähendamiseks. Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on alustada
nõlvade kindlustustöödega vahetult peale mulde või süvendi nõlvade valmimist. See
võimaldab muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes vastupidavam.
35
5. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused
Projekti eesmärk on lahendada riigitee nr 20149 Kehtna–Põlma ristumine Rail Balticu
raudteetrassiga. Riste rajamine on otseselt seotud Rail Balticu raudtee rajamisega. Rail
Balticuga seotud keskkonnamõju on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames ning
hinnatakse täiendavalt RB raudtee põhiprojekt KMH raames.
Keskkonnamõju eelhindamise seisukohalt on kõige olulisem välja tuua järgmist:
• Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusena luuakse eritasandiline ülesõit (viadukt)
üle Rail Balticu trassi. Kahetasandiline ristumine välistab autode ja rongi kokkupõrked.
Samuti on piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele, mis hoiab ära
võimalikud õnnetused.
• Riste ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Riste rajamisega muutub
piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad)
võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa muudetakse
transpordimaaks.
• Pärast riste valmimist jätkub riigimaantee kasutamine sarnaselt olemasolevale
olukorrale.
• Kasutusaegsed mõjud on eelkõige seotud visuaalsete muutustega ja müraga.
Prognoositud liiklussageduse kasv (2018. aastal 615 autot/ööpäevas, prognoositav
liiklussagedus 2043. aastal on 757 autot/ööpäevas) ei ole seotud riste rajamisega ja
toimub sellest sõltumatult. Liiklussagedus on väga madal ning tee kasutamine ei
põhjusta olulist keskkonnamõju.
• Projektiala ei asu rohevõrgustiku alal.
• Vältida tuleb loomade ja lindude tahtlikku häirimist, eriti pesitsemise ja poegade
üleskasvatamise ajal – vt LKS § 55 lg 6 ja lg 61 p 1 ja 2.
• Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke
alasid ja objekte, väärtuslikke maastikke, kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ega
miljööväärtuslikke alasid, mida kavandatav tegevus võiks mõjutada. Seoses töödega
Raikküla ojas ja selle kallastel tuleb rakendada liigikaitse ja veekaitse meetmeid
kaitsealuse saarma ja tema elukeskkonna kaitseks.
• Riigimaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt
juba olemasolevad mõjud, mida riste rajamine pikaajaliselt ei suurenda. Nimetatud
mõjud suurenevad ajutiselt ehitusperioodil, kuid neid on võimalik leevendada erinevate
meetmetega (vt ptk 4.2).
• Projektialal ei ole ette nähtud müratõkkerajatiste ehitamist. Riste läheduses asub kolm
hoonestatud kinnistut, kuid peamisest müraallikast (raudteest) jäävad need
modelleerimise järgi sellisele kaugusele, et müra normtasemete ületamisi ei ole ette
näha.
• RB raudtee ja riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus on
vältimatud. Neid mõjusid hinnati RB maakonnaplaneeringute KSH raames, millega
määrati RB raudtee trassi koridori asukoht.
36
• Projektiala alguses ristub kõrvalmaantee Raikküla ojaga (keskkonnaregistri kood
VEE1110700). Sellel vooluveekogul on 4 m laiune kallasrada ja 10 meetri laiune
veekaitsevöönd. Tee ehitusega seotud tegevused asuvad kaitsevööndite sees. Seega
tuleb arvestada veekogu kaitsevööndites kehtivate piirangutega.
• Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb rakendada
ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (ptk 4.2).
• Raudtee ja viaduktirajatise kumuleeruvad mõjud hinnatakse raudteeprojekti KMH-s
ning olulised mõjud leevendatakse raudteeprojektis.
Kokkuvõtteks
Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesolevas
eelhinnangus esitatud meetmeid, siis ei kaasne sellega olulist negatiivset mõju keskkonnale,
inimese tervisele ja varale ning kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust,
kestust, sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest ehitusaegsed
mõjud on lokaalsed ning esinevad ainult ehitusperioodil.
Eeltoodu põhjal on eelhinnang seisukohal, et ei ole vajadust algatada KMH menetlust.
Käesolev dokument on otsustajatele töövahendiks lõplike seisukohtade kujundamisel. Enne
KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse üle otsustamist tuleb vastava otsuse eelnõu
ja eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt – kohalikult omavalitsuselt,
Keskkonnaametilt, Põllumajandusametilt ja Muinsuskaitseametilt.
37
Kasutatud kirjandus
Kirjandus- ja internetiallikad
1. Euroopa Komisjon. 2005. Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend
2. Design and design supervision services for the construction of the new line from
Pärnu to Rapla. Master design. DPS1 Kohila. Loone ecoduct BR1620
3. Keskkonnaregister. 2020
4. Kehtna valla arengukava 2019-2023
5. Kehtna valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.
2018
6. Kutsar, R., 2015. Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,
sh Natura-eelhindamine
7. Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi
valikul
8. Maa-amet. 2020
9. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017
10. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes
hindamine
11. Raplamaa arengustrateegia 2035+
12. Rapla maakonnaplaneering 2030+. 2018
13. Rapla maakonnaplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne. 2017
14. Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.
Kehtestatud riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43
Seadused ja määrused
15. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52).
16. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15,
87)
17. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258)
18. Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1)
19. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I,
16.06.2011, 8)
20. Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13)
21. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4)
38
22. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11)
23. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931)
39
Lugupeetud menetlusosaline
02.05.2022 nr 8-1/21-024/9524-1
Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒
Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümber-
ehitamiseks ja viadukti ehitamiseks
ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH
algatamata jätmise kohta seisukoha
küsimine
Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒
Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks. Tee ehitustööd
toimuvad aastatel 2022-2024 vastavalt projektile „PÕHIPROJEKT DS1-DPS3 KÄRPA-ALU
20149 KEHTNA-PÕLMA RIIGITEE (OR1300)“ (töö nr RBDTDEEDS1DPS3).
Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Kehtna-Põlma
maantee viadukti ja rajatise ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues
asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid,
liikluskorraldusvahendid jmt), uue silla ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust.
Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/TowY7x4Ai6l7DLk.
Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §
11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning
seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht
esitada hiljemalt 15.05.2022 e-posti aadressile
[email protected].
Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks
või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse
projektijuhi Margus Viiklepp poole (tel +372 56840511, e-post
[email protected]).
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Viiklepp
projektijuht
projekteerimise osakond
Lisad: 1. Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümber-
ehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa eelnõu;
2. Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümber-
ehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise
korralduse eelnõu;
3. DPS 3 Kärpa‒Alu, 20149 Kehtna‒Põlma tee riste (OR1300) ja viadukt (BR1300), KMH
eelhinnang.
56840511,
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine Rail Balticut
ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma
km 5,05-5,77 asuva teelõigu
ümberehitamiseks ja viadukti
ehitamiseks ning keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number 8-1/21-024/9524-1
Tee ehitusloa andmise kuupäev 29.04.2022
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Mart Michelis
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77asuva teelõigu ümber-
ehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise
korraldusele).
2. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud
looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või
pesade kõrvaldamine. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud lindude tahtlik
häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid projektialal teostada
väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. aprillist kuni 31.
juulini. Kuna paljudel liikidel algab pesitsusperiood varem ja lõpeb hiljem, siis on
ehitustööde kavandamise juurde soovitav kaasata linnustiku ekspert, kes teeb kindlaks,
millised liigid töömaal ja selle vahetus ümbruses pesitsevad, ning määrab kohapõhised
piirangud.
3. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine
paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud.
4. Enne Raikküla oja riste ehitust tuleb kaasata liigiekspert, kes kontrollib, et töömaale või
selle lähiümbrusesse ei jää saarma pesa. Kui leitakse saarma pesa, siis ei tohi selle
1
EELNÕU
läheduses teostada ehitustöid saarma sigimisperioodil 01.03–30.06. Saarma elupaiga
soodsa seisundi säilitamiseks on ehitustööde käigus oluline rakendada meetmeid
vooluveekogu veekvaliteedi tagamiseks (vt punktid 8, 9, 10, 18).
5. Ajavahemikul 15.04–31.07 ei tohi Raikküla oja kallastel tehtavate tööde käigus lõhkuda
koprapesi, sest sel ajal on pesas pojad. Koprapesade esinemise saab liigiekspert tuvastada
samaaegselt saarma pesakohtade otsinguga (vt punkt 3).
6. Raikküla oja riste ehitusperioodil tuleb töötsoonist allavoolu tagada vooluveekogu
ökoloogiline miinimumvooluhulk, et säilitada vee-elustiku elutingimused.
7. Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd
mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,
veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht
tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.
8. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda, et
ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse
pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski.
9. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb
järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida,
et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogu ääres (veekaitsevööndis).
Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tuleb jälgida, et veekogusse satuks võimalikult
vähe heljumit. Truupide paigaldamisel ei tohi vette sattuda mittevajalikke ehitusmaterjale
ega olmejäätmeid.
10. Projektiala alguses ristub kõrvalmaantee Raikküla ojaga (keskkonnaregistri kood
VEE1110700). Sellel vooluveekogul on 4 m laiune kallasrada ja 10 meetri laiune
veekaitsevöönd. Tee ehitusega seotud tegevused asuvad kaitsevööndite sees. Seega tuleb
arvestada veekogu kaitsevööndites kehtivate piirangutega.
11. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside
rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada
tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt punktid 8, 9, 10, 18).
12. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms
mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.
Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt
lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt
eemaldada.
13. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis ei tekita ülenormatiivset
müra ja vibratsiooni. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada
normidekohast taset1, 2, 3. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest
tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas.
14. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist
vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et
vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni
tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi tuleb fikseerida hoonete seisukord enne
ehitustööde (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas
rammimine on kahjustanud hoonet.
15. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011
määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”.
16. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või
kasutada niisutamist.
17. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt kasvumuld, pinnas jms).
Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel,
kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade
täiteks.
18. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
2
EELNÕU
korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete
ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse
sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.
19. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid erosiooniohu
vähendamiseks. Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on alustada
nõlvade kindlustustöödega vahetult peale mulde või süvendi nõlvade valmimist. See
võimaldab muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes vastupidavam.
20. Nahkhiirte sigimisperiood vältab 15.05–1.08. Sel perioodil tuleb vältida puude raiet (eriti
vanade puude).
1
Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid (RT I, 08.02.2017, 4)
2
Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL
2002, 62, 931).
3
Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I,
27.05.2020, 2)
1. Andmed tee kohta
Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Rail Balticut ületava riigitee 20149
Kehtna-Põlma km 5,05 – 5,77 ümber
ehitamiseks ja viadukti ehitamiseks
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi IDOM, Consulting, Engineering,
Architecture S.A.U.
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood A48283964
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Avenida Zarandoa 23, 48015 Bilbao, Spain
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +34 94 479 76 00
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus PÕHIPROJEKT
DS1-DPS3 KÄRPA-ALU
20149 KEHTNA-PÕLMA RIIGITEE
(teeprojekt OR1300 ja rajatise projekt
BR1300)
2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTDEEDS1DPS3
(allkirjastatud digitaalselt)
3
EELNÕU
KORRALDUS
Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77
asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine
Transpordiamet algatas pp.kk.2022 tee ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee
20149 Kehtna‒Põlma km 5,05‒5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks
ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuv teelõik
paikneb riigi kinnisasjadel (katastritunnus 29301:001:0555; 29301:001:0554; 29301:001:0553;
65403:001:0990; 29301:001:0550; 29301:001:0548; 29301:001:0439; 29301:001:0543;
29301:001:0545; 29301:001:0446; 29301:001:0547; 29301:001:0445; 29301:001:0552;
66801:001:1598; 66801:001:0540; 65403:001:0081) Rapla maakonnas Rapla ja Kehtna vallas
Sooaluste, Põlma, Lellapere ja Käbi külas.
Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2022‒2024 vastavalt IDOM, Consulting, Engineering,
Architecture S.A.U. tööle nr RBDTDEEDS1DPS3 „PÕHIPROJEKT DS1-DPS3 KÄRPA-ALU
20149 KEHTNA-PÕLMA RIIGITEE (OR1300)“ (teeprojekt OR1300 ja rajatise projekt BR1300).
Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 23.10.2022 nähtavad lingilt:
https://pilv.mkm.ee/s/TowY7x4Ai6l7DLk .
Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Kehtna‒Põlma
maantee viadukti ja rajatise ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues
asukohas, tee katendi ja muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid,
liikluskorraldusvahendid jmt), ning uue silla ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja
sõidumugavust.
2. MENETLUSE KÄIK
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1
nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või
kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
2
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga korrigeeritakse
maantee asukohta ja ehitatakse uus sild üle tulevase Rail Balticu raudtee trassi.
Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu
ümberehitamise ja viadukti ehitamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja
kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju
hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017
määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse
võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust,
sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Rapla
Vallavalitsus ja Kehtna Vallavalitsus.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja
taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1,
KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike
1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8
3
ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab
Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane1):
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna-Põlma km 5,05 –
5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks vastavalt korralduse lisale
1.
2. Jätta algatamata „PÕHIPROJEKT DS1-DPS3 KÄRPA-ALU 20149 KEHTNA-PÕLMA
RIIGITEE (OR1300)“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju
hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel
kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate
tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud
kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju
keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub
vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.
4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu
ehitamise ja korrashoiu osakonna xxx üksus.
6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus
koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada
Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu
ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks tee ehitusluba;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel (koostatakse menetluse käigus);
3. Keskkonnamõjude eelhinnang.
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
1
1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi
Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti
ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.
4
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Michelis
juhataja
projekteerimise üksus