dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. mai 2022
Viit
2-1/2022/3148
Registreeritud
2. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/2022
Vastutaja
Kätlin Aren (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Digiriigi arengu osakond)

Failid

  • 📎2-120223148 02.05.2022 Väljaminev kiri.asice1324 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 18.04.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3, arhiiviseaduse § 6 lõike 2 ja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 12 alusel. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruses nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3, arhiiviseaduse § 6 lõike 2 ja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 12 alusel.“; 2) paragrahvi 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Määruse 4. peatükis asutusele sätestatu kohaldub avalike ülesannete täitmist puudutavas osas kõigile avalikke ülesandeid täitvatele isikutele.“; 3) paragrahvi 3 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „teabehalduse alategevuse tähenduses“; 4) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses: „§ 161. Andmehalduse täpsemad nõuded ja tingimused (1) Riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu vastutav töötleja dokumenteerib ja rakendab andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsessi, millega tagatakse riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete käitlemine vastavalt õigusaktidele. (2) Statistikaamet koostab juhised riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude üldandmete ja andmekogus töödeldavate andmete kirjelduse koostamiseks ning andmete kvaliteedi tagamiseks. Juhised kooskõlastatakse enne Statistikaameti veebilehel avaldamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.“; 5) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 91–92 järgmises sõnastuses: „(91) Riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu vastutav töötleja tagab § 161 lõikes 1 sätestatud nõude täitmise hiljemalt 31. detsembril 2023. a. (92) Statistikaamet avalikustab § 161 lõikes 2 nimetatud juhised hiljemalt 31. mail 2022. a.“. Kaja Kallas peaminister 1 Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Taimar Peterkop riigisekretär 2 Riigikantselei Meie 02.05.2022 nr 2-1/2022/3148 Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmine Austatud ministrid ja riigisekretär Edastame Vabariigi Valitsusele vastuvõtmiseks Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: Lisa 1 – Eelnõu Lisa 2 – Seletuskiri Seletuskirja lisa 1 – Ettepanekute ja märkuste tabel Kätlin Aren 625 6382 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja lisa Ettepanekute ja märkuste tabel Haridus- ja Teadusministeerium Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Eelnõu kohaselt § 1 lõige 3 sõnastatakse Arvestatud. järgmiselt: „(3) Määruse 4. peatükis ja § 18 lõigetes 6–10 Kuna määruse § 12 lõige 1 ning asutusele sätestatu kohaldub kõigile avalikke § 15 lõige 1 ja 2 sisalduvad 4. ülesandeid täitvatele isikutele.“ peatükis, siis sõnastame lõike järgnevalt: „(3) Määruse 4. Viidatavad § 18 lõigete 6 ja 7 rakendussätted on peatükis asutusele sätestatu ajutised ja tuleks asendada viidetega vastavalt § kohaldub kõigile avalikke 12 lõikele 1 ja § 15 lõigetele 1 ja 2. § 18 lõikes 8 ülesandeid täitvatele isikutele“. on viide § 16 lõikele 13 - see on aga juba kaetud eelneva viitega määruse 4. peatükile, sest § 16 lg Eelnõu ja seletuskirja vastavalt 13 asub 4. peatükis. Sama seis on lisatavate muudetud. lõigetega 91 ja 92 – need on 4. peatüki osad. § 18 lõige 9 - asutus viib oma sisemist töökorraldust reguleerivad aktid ja juhendid määruse nõuetega vastavusse – kui need nõuded ja juhendid tulenevad 4. peatükis sätestatust, siis laieneb see juba kõigile avalikke ülesandeid täitvatele asutustele, muul juhul tuleks samuti viidata vastavale juhendi või nõude sätestamise paragrahvile. § 18 lõikes 10 viidatud MKMi juhised - vastavalt § 18 lõikele 11 peaksid need olema praeguseks uuendatud ja § 17 alusel antud uued juhised kehtivad kõigile avalikke ülesandeid täitvatele isikutele. Seega teeme ettepaneku § 1 lõige 3 sõnastada järgmiselt: „(3) Määruse § 12 lõikes 1, § 15 lõigetes 1 ja 2 ning 4. peatükis asutusele sätestatu kohaldub kõigile avalikke ülesandeid täitvatele isikutele.“. 2. Andmehalduse mõiste (§ 3 lg 4). Seletuskirjas on Selgitatud. kirjas, et andmehaldus on teabehalduse üks Eelnõust on eemaldatud alategevus, seega teeme ettepaneku andmehalduse mõiste. andmehalduse mõiste sõnastada eelnõus sarnaselt Andmehalduse mõiste on lõikes 3 oleva dokumendihalduse mõistega: „(4) plaanis kehtestada avaliku teabe Andmehaldusena teabehalduse alategevuse seaduse §-i 434. Avaliku teabe tähenduses käsitatakse käesolevas määruses 1 andmete kvaliteedi ja andmekirjelduse seaduse muutmise eelnõu on ajakohasuse tagamiseks loodud andmetöötluse hetkel kooskõlastusringil. protsessidega seotud otsustusõiguste ja vastutuse süsteemi.“. § 3 lõige 1 avab teabehalduse mõiste ning loetleb juba nii dokumendihalduse kui andmehalduse teabehalduse alategevusena. Teisisõnu ei kasutatagi neid termineid määruses muus kui teabehalduse alategevuse tähenduses. Dubleeriv viide § 3 lg-st 3 eemaldatakse: „ 3) paragrahvi 3 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „teabehalduse alategevuse tähenduses“ Keskkonnaministeerium 3. Eelnõu punkti 4 järgi kavandatakse täiendada Selgitatud. määrust §-ga 16¹. Ebaselgeks jääb, miks Eelnõu ja seletuskirja muudetud kehtestatakse asutusele kohustus andmehalduse ning eraldi ei kehtestata protsessi kasutusele võtmise nõue valikuliselt kohustust dokumenteerida ja Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse rakendada protsessi andmete nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ kirjelduse terviklikkuse ja (edaspidi RIHA määruse) § 18 lõike 2 punktides ajakohasuse tagamiseks. Siiski 1, 4, 6 ja 8 nimetatud andmekogu üldandmetele. juhime tähelepanu, et Viidatud lõikes on samamoodi oluline tagada andmekirjelduse nõuded muude andmekogu üldandmete koosseisu kehtivad tulenevalt riigi terviklikkus ja ajakohasus. Näiteks lisatavas sättes infosüsteemi haldussüsteemi peaks lisaks andmekogu vastutava ja volitatud määrusest. Kohustusena jääb töötleja nimele olema samaväärselt viidatud eelnõusse andmekvaliteedi töötleja registrikoodile (viidatud lõike punktidele seire- ja haldamise protsessi 6 ja 8 lisaks näiteks ka punktid 7 ja 9, aga ka muud dokumenteerimine ja sama lõike punktid). Teeme ettepaneku määrusele rakendamine. lisatava § 16¹ lõike 1 punktis 1 viidata tervele RIHA määruse § 18 lõike 2 üldandmete koosseisule või viidata lisaks eelnõus loetletud punktidele avatud loeteluga. Samuti kaaluda § 16¹ lõike 1 punktis 1 sisalduv kohustus tagada andmekogus töödeldavata andmete kirjelduse terviklikkus ja ajakohasus sätestada otse RIHA määruse §-s 18. Märkus ei kohaldu § 16¹ lõike 1 punktis 1 oleva lause teises pooles viidatud RIHA määruse § 18 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete terviklikkuse ja ajakohasuse tagamise protsessi korraldamise nõude kohta. Leiame, et antud viide on asjakohane ning kooskõlas lisatava paragrahvi eesmärgiga. 2 4. Märgime, et eelnõu seletuskirjas on punkti 4 Selgitatud. selgituses ebatäpsus (lk 3). Eelnõus viidatakse RIHA määruse § 18 lõike 3 punktide 1 ja 2 Eelnõu ja seletuskirja muudetud olulistele andmekogus töödeldavate andmete ning eraldi ei kehtestata koosseisuelementidele. Seletuskirjas on lisatava kohustust dokumenteerida ja lõike selgituses kirjas: „/.../ milleks on rakendada protsessi andmete andmeobjekti nimetus ja andmeobjekti kirjelduse terviklikkuse ja semantiline kirjeldus viitena valdkonna terminile ajakohasuse tagamiseks. Seega ning andmete isikuandmeteks ja delikaatseteks on antud lõik seletuskirjast isikuandmeteks oleku tunnus.“. Juhime eemaldatud koos ebatäpsusega. tähelepanu, et andmete isikuandmeteks ja Juhime siiski tähelepanu, et delikaatseteks isikuandmeteks oleku tunnus on andmekirjelduse nõuded RIHA määruse § 18 lõike 3 punktis 3. Seega tulenevad kehtivast riigi seletuskirjas ei saa sellist näidet tuua, kuna eelnõu infosüsteemi haldussüsteemi viitab ainult lõike 3 punktidele 1 ja 2 ning mitte määrusest, mille täitmine tuleb punktile 3, mille sisuks on isikuandmeteks oleku olenemata käesolevast tunnus määrusest tagada. 5. Seletuskirjas kirjeldatakse määruse Selgitatud. rakendamisega seoses Riigi Infosüsteemi Ameti Eelnõu ja seletuskirja muudetud poolt andmekirjelduste loomise ja haldamise ning ei kehtestata eraldi töövahendi (RIHAKE) loomist 2021. aasta kohustust dokumenteerida ja lõpuks. Nimetatud töövahendi arendustööga rakendada protsessi andmete kaasnevad arenduskulud. Kuivõrd andmehaldus kirjelduse terviklikkuse ja asutustes saab tänapäeval efektiivselt toimuda ajakohasuse tagamiseks. Siiski vaid selleks vajalike IT-rakenduste olemasolul, on juhime tähelepanu, et asjakohane välja tuua, et määruse rakendamisega andmekirjelduse nõuded kaasnevad lisaks koolituskuludele ka vastavate kehtivad juba täna tulenevalt töövahendite (RIHAKE) arenduskulud. riigi infosüsteemi haldussüsteemi määrusest. RIHAKEse arendustööd on valmis ning RIHAKEse puhul on tegemist RIA poolt arendatava keskse töövahendiga, mida asutused võivad kasutada, kui nad seda soovivad, kuid see ei ole kohustuslik. Andmehalduse nõuded kohalduvad olenemata RIHAKEse kui töövahendi olemasolust. 6. Eelnõukohase määruse § 16¹ lõike 2 kohaselt Arvestatud osaliselt. kehtestab Statistikaamet juhendeid andmekogu Eelnõu ja seletuskirja muudetud üldandmete ja andmekogus töödeldavate andmete ning ei kehtestata eraldi kirjelduse koostamiseks ning andmete kvaliteedi kohustust dokumenteerida ja tagamiseks, kuid sättega ei määrata tähtaega rakendada protsessi andmete Statistikaametile juhendite kehtestamiseks. kirjelduse terviklikkuse ja Seetõttu võib asutustele jääda liiga vähe aega ajakohasuse tagamiseks. Juhime määruse § 16 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuete tähelepanu, et andmekirjelduse tähtajaliseks täitmiseks, so hiljemalt 31. nõuded kehtivad tulenevalt riigi detsembriks 2021. a, vastavalt eelnõukohase 3 määruse § 18 lõikele 91. Seletuskirjas viidatakse infosüsteemi haldussüsteemi kontrollitavale andmekirjelduste/andmekvaliteedi määrusest. süsteemile ja vastavatele Statistikaameti juhistele. Olemasolev andmekirjelduse juhis on andmestike Küll aga koostab Statistikaamet põhine, seega laiem, praktilisem ja põhjalikum lisaks andmete kvaliteedi kui RIHA määruses viidatud andmekogu tasand. tagamise juhisele ka andmete Keskkonnaministeeriumi haldusalas oleval kirjelduse koostamise juhise. Keskkonnaagentuuril on väga palju erinevaid Juhised koostatakse hiljemalt teemasid ja andmestikke, seega praktilisel 31.05.2022. Asutused peavad tasandil võtab sellise süsteemi juurutamine aega. tagama eelnõu punktis 4 (§ 161 Arvestades, et andmekirjelduste ja lõikes 1) sätestatud andmekvaliteedi protsessid on seotud ja võivad andmekvaliteedi seire- ja kasutada sama IT-taristut, on realistlik tähtaeg haldamise protsessi meie hinnangul mitte varem, kui 31. detsember dokumenteerimise ja 2022. a. rakendamise nõude täitmise hiljemalt 31. detsembril 2023. a. 7. Eelnõu määrusena jõustumisel sätestatakse Mittearvestatud, selgitatud. asutustele täiendavaid kohustusi. Eelnõukohase Eelnõu ja seletuskirja muudetud määruse § 161 lõike 1 punktiga 2 nähakse ette, et ning ei kehtestata eraldi asutus peab andmehalduse korraldamisel võtma kohustust dokumenteerida ja kasutusele andmekvaliteedi seire ja haldamise rakendada protsessi andmete protsessi, millega tagatakse andmete õigsuse, kirjelduse terviklikkuse ja täielikkuse, ajakohasuse, reeglipärasuse ja ajakohasuse tagamiseks. Juhime ühekordsuse põhimõtete järgimine. Märgime, et tähelepanu, et andmekirjelduse Keskkonnaministeeriumi seadusest tulenevateks nõuded kehtivad juba täna ülesanneteks on mh keskkonna-, ilma-, maa- ja tulenevalt riigi infosüsteemi ruumiandmete töötlemine ja avalikkusele haldussüsteemi määrusest. kättesaadavaks tegemine. Eelnõuga kavandatavate muudatustega lisanduvad Käesoleva eelnõuga luuakse Keskkonnaministeeriumi haldusala asutustele asutustele üksnes kohustus täiendavad kohustused, mis on seotud dokumenteerida ja rakendada andmekirjelduste ja andmekvaliteedi seire- ja protsess. Kui asutuses vastavaid haldamise protsesside edasi arendamisega. Seega protsesse täna ei ole, ei ole ka tekib määruse rakendamisega vajadus võimalik, et asutus täidab infotehnoloogiliselt lahendada andmehalduse nõuetekohaselt õigusaktidest süsteemi rakendamise toetamine (lisakulu ei ole tulenevaid nõudeid, mis veel prognoositav) ja eelnõu §-s 161 nimetatud hõlmavad endas protsesside rakendamine ja juhtimine (vajalik on andmekvaliteediga seonduvat. IT-taust). Samuti on vaja tagada olemasolevate Seetõttu ei tulene spetsialistide tööülesannete lisandumise ja andmekvaliteedi tagamiseks töökoormuse kasvuga kaasnevate kulude vajalikud kulud käesoleva katmine. Määruse muudatustest tulenevate eelnõuga loodavatest täiendavate nõuete täitmisega tekib andmehalduse nõuetest, vaid Keskkonnaministeeriumi haldusala asutustele õigusaktidest, milles vastavad esialgse prognoosi kohaselt iga-aastane täiendav nõuded on sellisel kujul tööjõukulu summas 129 000 eurot, millele kehtinud juba varasemast (nt lisanduvad majandamiskulud 7000 eurot, s.t AvTS, IKS). määruse rakendamisega kaasnev lisakulu on kokku 136 000 eurot aastas. Teeme ettepaneku Seega ei ole Teie kommentaaris viidatud kulude seostamine 4 täiendada vastavalt määruse seletuskirja mõjude käesolevas eelnõus sätestatud peatükki. kohustustega põhjendatud. Eelnõuga kohustatakse asutusi dokumenteerima protsess, kuidas toimub juba täna kehtivate kohustuste täitmine ning kui seda protsessi ei ole, siis seda rakendama. Muudetud eelnõu järgi peavad asutused tagama eelnõu punktis 4 (§ 161 lõikes 1) sätestatud andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsessi dokumenteerimise ja rakendamise nõude täitmise hiljemalt 31. detsembril 2023. a Sotsiaalministeerium 8. Eelnõu kohaselt täiendatakse määrust §-ga 161 , Selgitatud. milles sätestatakse andmehalduse täpsemad Eelnõu ja seletuskirja muudetud nõuded ja tingimused. Punkti 1 kohaselt võtab ning eraldi ei kehtestata asutus andmehalduse korraldamisel kasutusele kohustust dokumenteerida ja protsessi, millega tagatakse Vabariigi Valitsuse rakendada protsessi andmete 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi kirjelduse terviklikkuse ja infosüsteemi haldussüsteem“ § 18 lõike 2 ajakohasuse tagamiseks. punktides 1, 4, 6 ja 8 nimetatud andmekogu üldandmete ja § 18 lõike 3 punktides 1 ja 2 Juhime tähelepanu, et nimetatud andmekogus töödeldavate andmete andmekirjelduse nõuded kirjelduse terviklikkus ja ajakohasus. kehtivad juba täna tulenevalt Seletuskirjas (lk 3) on selgitatud, et Vabariigi riigi infosüsteemi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 haldussüsteemi määrusest. „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ § 18 lõike 3 punktides 1 ja 2 sisalduvad olulised andmekogus töödeldavate andmete koosseisuelemendid, milleks on andmeobjekti nimetus ja andmeobjekti semantiline kirjeldus viitena valdkonna terminile ning andmete isikuandmeteks ja delikaatseteks isikuandmeteks oleku tunnus. Juhime tähelepanu, et andmekogus töödeldavate andmete koosseisuelemendid, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ § 18 lõike 3 punktides 1 ja 2, on andmeobjekti nimetus ja andmeobjekti semantiline kirjeldus viitena valdkonna terminile ning detailandmete loetelu andmeobjekti kohta ja detailandmete semantiline kirjeldus. Palume täpsustada, millist sisu peab töödeldavate andmete osas kirjeldama. 5 9. Seletuskirjas (lk 5) on selgitatud, et määruse Selgitatud. eelnõuga ei muudeta riigi infosüsteemi halduse Eelnõu ja seletuskirja muudetud infosüsteemi (RIHA) andmekogude ning ei kehtestata eraldi alamregistritesse kantavate andmekogu üld- ega kohustust dokumenteerida ja detailandmete koosseisu. Ühtlasi ei looda rakendada protsessi andmete eelnõuga uusi nõudeid andmete terviklusele. kirjelduse terviklikkuse ja Eelnevast tulenevalt jääb arusaamatuks, miks on ajakohasuse tagamiseks. vajadus määruse eelnõuga sätestada lisanõuded, seejuures vaid osadele Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruses nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ sätestatud andmekogus töödeldavate andmete koosseisuelementidele. 10. Eelnõuga sätestatakse tähtajad, milliste jooksul Arvestatud osaliselt. peavad asutused tagama määrusega kehtestatud Eelnõu ja seletuskirja muudetud andmehalduse täpsemate nõuete ja tingimuste ning ei kehtestata eraldi täitmise. Kavandatud § 18 lõike 9 1 kohaselt peab kohustust dokumenteerida ja asutus § 161 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõude rakendada protsessi andmete täitmise tagama hiljemalt 31. detsember 2021. a. kirjelduse terviklikkuse ja Seletuskirjas (lk 4) on mainitud, et tähtaeg tuleneb ajakohasuse tagamiseks. riigi andmehalduse tegevuskavast. Juhime tähelepanu, et nimetatud tegevuskavas on Juhime tähelepanu, et asutustele andmekirjelduste ajakohasuse andmekirjelduse nõuded tagamiseks vajaliku töövahendi RIHAKE-se kehtivad juba täna tulenevalt arenduse tähtajaks 2021 IV kvartal. Sellest riigi infosüsteemi tulenevalt ei ole asutustel võimalik eelnõus ette haldussüsteemi määrusest. nähtud nõuet ehk vastavate andmehalduse protsesside juurutamist täita. Lisaks nähakse RIHAKEse saab kasutusele eelnõus ette, et Statistikaamet kui andmehaldust võtta alates 01.03.2022. koordineeriv asutus töötab välja juhendid RIHAKEse puhul on tegemist üldandmete ja andmekogus töödeldavate andmete töövahendiga, mida asutused kirjelduse koostamiseks ning andmete kvaliteedi võivad kasutada, kui nad seda tagamiseks. Seletuskirja kohaselt (lk 3) koostab soovivad, kuid see ei ole Statistikaamet juhendi 2021. aasta jooksul, juhend kohustus. Andmehalduse tuleb kooskõlastada Majandus- ja nõuded kohalduvad olenemata Kommunikatsiooniministeeriumiga. Selgitame, RIHAKEse kui töövahendi et juhend peaks olema abistavaks vahendiks olemasolust. kehtestatud nõuete täitmisel, kuid arvestades juhendi valmimise aega, ei ole Küll aga koostab Statistikaamet Sotsiaalministeeriumi hinnangul nõuete lisaks andmete kvaliteedi täitmiseks kehtestatud tähtaeg piisav. Eelnevast tagamise juhisele ka andmete tulenevalt teeme ettepaneku pikendada kirjelduse koostamise juhise. kavandatud § 161 lõike 1 punktis 1 sätestatud Juhised koostatakse hiljemalt nõude täitmiseks asutustele antud tähtaega kuni 31.05.2022. Asutused peavad 31. detsember 2022. a tagama eelnõu punktis 4 (§ 161 lõikes 1) sätestatud andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsessi dokumenteerimise ja 6 rakendamise nõude täitmise hiljemalt 31. detsembril 2023. a. 11. Eelnõuga kavandatud määruse § 161 lõike 1 Selgitatud. punkti 2 kohaselt võtab asutus andmehalduse Selgitame, et andmete õigsus, korraldamisel kasutusele andmekvaliteedi seire- täielikkus, ajakohasus, ja haldamise protsessi, millega tagatakse andmete reeglipärasus ja ühekordsus on õigsuse, täielikkuse, ajakohasuse, reeglipärasuse kumulatiivsed ja ja ühekordsuse põhimõtete järgimine. Palume võtmetähtsusega elemendid, selgitada, millisel põhjendusel peavad kõik millest ühe puudumisel ei ole andmekogud juurutama just andmete õigsuse, sisuliselt võimalik üheski täielikkuse, ajakohasuse, reeglipärasuse ja infosüsteemis rääkida ühekordsuse põhimõtete järgimise ning kas antud vastuvõetavast andmekvaliteedi mõistete sisustamise ja rakendamise osas antakse tasemest. Nimetatud põhimõtted andmekogude haldajatele nö vabad käed või tuleb tulenevad erinevatest kasutusele võtta täpselt sama sisu ja protsessid õigusaktidest nagu näiteks nagu Statistikaameti väljatöötatavad juhised ette AvTS, IKS, mille osas on näevad? Vastava seire- ja haldusprotsessi seletuskirja täiendatud. rakendamist eeldatakse 2022. aasta lõpuks (eelnõuga kavandatud § 18 lõige 92), kuid see Asutus võib kasutusele võtta ka tähtaeg on liiga ambitsioonikas ning ei arvesta eri muu protsessi (või kirjeldada tüüpi andmekogude ning andmete eripäradega. juba olemasolevat), Meie hinnangul ei ole kõiki Sotsiaalministeeriumi Statistikaameti avaldatavas haldusala asutuste andmekogusid hõlmavat ühte juhises sisalduv saab olema üks andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsessi võimalik alternatiiv. võimalik haldusalas juurutada ning seetõttu vajab andmekvaliteediga seotud tegevuste analüüs ja Asutused peavad tagama eelnõu juurutamine rohkem aega. Eelnevast tulenevalt punktis 4 (§ 161 lõikes 1) teeme ettepaneku pikendada kavandatud § 161 sätestatud andmekvaliteedi lõike 1 punktis 2 sätestatud nõude täitmiseks seire- ja haldamise protsessi asutustele antud tähtaega kuni 31. detsember dokumenteerimise ja 2023. a. rakendamise nõude täitmise hiljemalt 31. detsembril 2023. a. Siseministeerium 12. Andmekirjelduse loomise, haldamise ja Selgitatud. ajakohasena hoidmiseks on planeeritud Riigi Infosüsteemi Ameti poolt loodav tööriist Eelnõu ja seletuskirja muudetud RIHAKE, kuid selle valmimine on planeeritud ning ei kehtestata eraldi 2021. aasta lõpuks. Seletuskirjas on ka märgitud, kohustust dokumenteerida ja et Statistikaamet koostab koordineeriva asutusena rakendada protsessi andmete juhised nõuete täitmise toetamiseks, kuid kirjelduse terviklikkuse ja juhendid on planeeritud anda 2021. aasta jooksul. ajakohasuse tagamiseks. Juhendites sisalduv kirjeldus, kuidas andmehaldusele seatud nõudeid täpsemalt täita, Juhime tähelepanu, et mõjutavad oluliselt määruse rakendamist. andmekirjelduse nõuded Statistikaamet on esitanud juhendite esmased kehtivad juba täna tulenevalt versioonid asutustele arvamuse avaldamiseks, riigi infosüsteemi kuid juhendite täiendatud versioonid on veel haldussüsteemi määrusest. väljatöötamisel. Lisaks ei anna eelnõu seletuskiri Küll aga koostab Statistikaamet meie hinnangul piisavat selgust, millised lisaks andmete kvaliteedi täpsemad nõuded on vajalikud asutusel täita tagamise juhisele ka andmete 7 määratud tähtaegadeks. Seega ei ole rakendaval kirjelduse koostamise juhise. asutusel käesoleval hetkel juhendite ja tööriistaJuhised koostatakse hiljemalt puudumise tõttu üheselt selge, mida määruse 31.05.2022. Asutused peavad rakendamine täpsemalt kaasa toob. tagama eelnõu punktis 4 (§ 161 lõikes 1) sätestatud Palume eelnõud täiendada Statistikaametile andmekvaliteedi seire- ja juhendite kehtestamise tähtajaga, milleks eelnõu haldamise protsessi seletuskirjas toodut arvestades võiks olla dokumenteerimise ja 31.12.2021. rakendamise nõude täitmise hiljemalt 31. detsembril 2023. a. 13. Palume lükata eelnõus nõuete täitmise tähtajad Selgitatud. aasta võrra edasi, st vastavalt 31.12.2022 ja Eelnõu ja seletuskirja muudetud 31.12.2023. ning ei kehtestata eraldi kohustust dokumenteerida ja rakendada protsessi andmete kirjelduse terviklikkuse ja ajakohasuse tagamiseks. Juhime tähelepanu, et andmekirjelduse nõuded kehtivad juba täna tulenevalt riigi infosüsteemi haldussüsteemi määrusest. Küll aga koostab Statistikaamet lisaks andmete kvaliteedi tagamise juhisele ka andmete kirjelduse koostamise juhise. Juhised koostatakse hiljemalt 31.05.2022. Asutused peavad tagama eelnõu punktis 4 (§ 161 lõikes 1) sätestatud andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsessi dokumenteerimise ja rakendamise nõude täitmise hiljemalt 31. detsembril 2023. a 14. Lisaks palume seletuskirja täiendada selgitusega, Arvestatud. mis täpselt peab andmehalduse korraldamisel Seletuskirja vastavalt juurutatud protsesside raames olema määratud täiendatud. tähtaegadeks tehtud. Asutus peab andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsessi dokumenteerima, seda rakendama ning olema suuteline demonstreerima Statistikaametile juurutatud protsesside toimimist läbi dokumentide. 15. Eelnõu seletuskirjas on esitatud määruse Mittearvestatud. rakendamisega seotud kulude hinnang, mille järgi 8 ei ole määruse rakendamiseks vajalik suurendada Eelnõu ja seletuskirja muudetud asutustes personaliressurssi. Siseministeeriumi ning ei kehtestata eraldi hinnangul ei ole määruse nõuete täitmine kohustust dokumenteerida ja teostatav olemasoleva isikkoosseisuga. Eelnõu rakendada protsessi andmete punkti 4 (millega täiendatakse määrust §-ga 161 ) kirjelduse terviklikkuse ja kohaselt peab asutus juurutama protsessi, ajakohasuse tagamiseks. tagamaks andmekogudes töödeldavate andmete kirjelduse terviklikkuse ja asjakohasuse. Lisaks Juhime tähelepanu, et tuleb asutusel juurutada asutusesisene andmekirjelduse nõuded andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsess, kehtivad juba täna tulenevalt eesmärgiga tagada andmete õigsuse, täielikkuse, riigi infosüsteemi ajakohasuse, reeglipärasuse ja ühekordsuse haldussüsteemi määrusest. põhimõtted. Selliste ülesannete täitmine ei ole meie hinnangul olemasoleva personaliressursiga Kui asutuses vastavaid protsesse teostatav. Kuna andmehalduse tegevuskava, täna ei ole, ei ole ka võimalik, et seotud ülesanded ja rollid ei ole asutustes veel asutus täidab nõuetekohaselt täpselt kirjeldatud, on keeruline praegu täpselt õigusaktidest tulenevaid hinnata täiendava kulu suurust. nõudeid. Seetõttu ei tulene andmekvaliteedi tagamiseks Palume täiendada seletuskirja eelnõu vajalikud kulud käesoleva rakendamisega seotud eeldatavate kulude osas, eelnõuga loodavatest mis on seotud täiendava personali vajadusega. andmehalduse nõuetest, vaid õigusaktidest, , mis hõlmavad endas andmekvaliteediga seonduvat ja milles vastavad nõuded on kehtinud juba varasemast. Seega ei ole viidatud kulude seostamine käesolevas eelnõus sätestatud kohustustega põhjendatud. Eelnõuga kohustatakse asutusi dokumenteerima protsess, kuidas toimub juba täna kehtivate kohustuste täitmine. Kui protsessi ei ole, siis tuleb seda rakendama ja dokumenteerima asuda. Täiendavate tööjõukulude tekkimist ei saa seetõttu pidada põhjendatuks, kuna viidatav kohustus tuleneb juba kehtivast õigusest. 16. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et andmehalduse Selgitatud. nõuete kehtestamise mõjusid on hinnatud 2019. Eelnõu ja seletuskirja muudetud aasta 1. aprillil jõustunud riikliku statistika ning ei kehtestata eraldi seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise kohustust dokumenteerida ja seaduse eelnõu koostamisel ning TKTA määruse rakendada protsessi andmete eelnõu selles sisaldunud mõjuhinnangut ei 9 muuda. Meie hinnangul ei ole mõjuhinnang kirjelduse terviklikkuse ja hetkel piisav. Eelnimetatud seaduse eelnõu ajakohasuse tagamiseks. koostamisel hinnatud andmehalduse nõuete kehtestamise mõjudes ei ole arvestatud Juhime tähelepanu, et täiendavate nõuete täitmiseks vajalikke kulusid. andmekirjelduse nõuded Andmehaldusele täpsemate nõuete sätestamisel kehtivad juba täna tulenevalt näeme lisanduva kuluna täiendavate spetsiaalse riigi infosüsteemi tarkvara litsentside (nt Sparx EA) soetamist haldussüsteemi määrusest. tagamaks efektiivsem koostalitlusvõime asutustes ja riigis tervikuna. Andmekogus töödeldavate Kui asutuses vastavaid protsesse andmete kirjelduse terviklikkuse ja ajakohasuse täna ei ole, ei ole ka võimalik, et tagamiseks lihtsustab spetsiaalne tarkvara suurte asutus täidab nõuetekohaselt andmekogude omanikel olulisel määral nõuete õigusaktidest tulenevaid täitmist. Andmehaldusele sätestatud nõuete nõudeid. Seetõttu ei tulene täitmise toetamiseks planeeritud tööriista andmekvaliteedi tagamiseks RIHAKEse asutustes rakendamise kulude maht vajalikud kulud käesoleva on samuti teadmata ning seetõttu ei ole võimalik eelnõuga loodavatest seda planeerida. Sobiva infrastruktuuri ja ressursi andmehalduse nõuetest, vaid puudumisel ei ole asutused paraku võimelised õigusaktidest, milles vastavad andmehalduse nõudeid jätkusuutlikult täitma. nõuded on kehtinud juba varasemast. Palume täiendada seletuskirja eelnõu rakendamisega seotud eeldatavate kulude osas. RIHAKEse saab kasutusele võtta alates 01.03.2022. RIHAKEse puhul on tegemist töövahendiga, mida asutused võivad kasutada, kui nad seda soovivad, kuid see ei ole kohustus. Andmehalduse nõuded kohalduvad olenemata RIHAKEse kui töövahendi olemasolust. Küll aga koostab Statistikaamet lisaks andmete kvaliteedi tagamise juhisele ka andmete kirjelduse koostamise juhise. Juhised koostatakse hiljemalt 31.05.2022. Asutused peavad tagama eelnõu punktis 4 (§ 161 lõikes 1) sätestatud andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsessi dokumenteerimise ja rakendamise nõude täitmise hiljemalt 31. detsembril 2023. a. 17. Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määrust ka § 161 Arvestatud. lõikega 2, mille kohaselt annab Statistikaamet Eelnõu ja seletuskirja muudetud juhendeid andmekogu üldandmete ja andmekogus ning ei kehtestata eraldi töödeldavate andmete kirjelduse koostamiseks kohustust dokumenteerida ja ning andmete kvaliteedi tagamiseks. Peame rakendada protsessi andmete 10 siinkohal oluliseks, et Statistikaameti koostatud kirjelduse terviklikkuse ja juhendid on koostatud peamiselt eesmärgiga ajakohasuse tagamiseks. toetada andmehaldusele sätestatud nõuete täitmist asutustes. Eelnõu seletuskirjas on esile toodud, et Küll aga koostab Statistikaamet asutustele on teadlikult jäetud vabad käed lisaks andmete kvaliteedi vastavate protsesside valiku osas. Eelnõu mõjude tagamise juhisele ka andmete hindamisel on märgitud, et määruse eelnõuga ei kirjelduse koostamise juhise. muudeta riigi infosüsteemi halduse infosüsteemi Juhised koostatakse hiljemalt andmekogude alamregistritesse kantavate 31.05.2022. andmekogu üld- ega detailandmete koosseisu ega Statistikaameti poolt antavad looda eelnõuga uusi nõudeid andmete juhised on soovituslikud. terviklusele. Eelnõu seletuskirjast ei selgu üheselt mõistetavalt, kas andmehaldusele sätestatud Seletuskirja vastavalt nõuete täitmiseks Statistikaameti poolt antavad täiendatud. juhendid on asutustes rakendamiseks soovituslikud või kohustavad. Palume seletuskirja täiendada selgitusega, kas Statistikaameti poolt antavad juhendid on asutustes rakendamiseks soovituslikud või kohustuslikud. 18. Eelnõu seletuskirjas ei ole selgitatud piisavalt Selgitatud. Statistikaameti järelevalve ulatust. Kui ärireegleid Statistikaametile annab teisendatakse mõõdetavateks andmekvaliteedi järelevalvepädevuse avaliku reegliteks ning Statistikaamet saab õiguse teabe seadus, mida ei saa teostada järelevalvet, siis võib juhtuda, et määrusega kuidagi laiendada Statistikaamet, olles andmehalduse protsessi ega kitsendada. juhirollis, saab võimaluse mõjutada infosüsteemide arendus- ja kvaliteeditööde Eelnõu ja seletuskirja muudetud protsesse. Lisaks sellele on oht, et Statistikaamet ning ei kehtestata eraldi võib prioriseerida töid ja tegevusi, millega tuleb kohustust dokumenteerida ja tegeleda eelisjärjekorras tagamaks andmehalduse rakendada protsessi andmete põhieesmärki. Samas selline lähenemine võib kirjelduse terviklikkuse ja osutuda vastuoluliseks andmekogu enda ajakohasuse tagamiseks. arendustööde protsesside eesmärkidega. Leiame, et iga infosüsteemi vastutav töötleja peab ise Juhime tähelepanu, et saama seada töödele prioriteete vastavalt asutuse andmekirjelduse nõuded vajadusele, võimekusele ja võimalusele. kehtivad juba täna tulenevalt riigi infosüsteemi Palume seletuskirja täpsustavaid selgitusi, mille haldussüsteemi määrusest. üle täpsemalt ja kuidas Statistikaamet hakkab teostama järelevalvet, eriti arvestades seda, et Asutus peab andmekvaliteedi asutustele on teadlikult jäetud vabad käed seire- ja haldamise protsessi protsesside valiku osas dokumenteerima ja rakendama (kui viimast asutuses juba tehtud ei ole) ning olema suuteline demonstreerima Statistikaametile juurutatud protsesside toimimist läbi dokumentide. 11 19. TKTA määruse eelnõu punktis 4 on viidatud Arvestatud. Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ § 18 lõike 3 Eelnõu ja seletuskirja muudetud punktidele 1 ja 2, kuid järgnevas selgituses on ning ei kehtestata eraldi käsitletud vastava määruse § 18 lõike 3 punkte 1 kohustust dokumenteerida ja ja 3. rakendada protsessi andmete kirjelduse terviklikkuse ja Palume seletuskirjas täpsustada, millistele ajakohasuse tagamiseks. eelmainitud määruse punktidele andmehalduse täpsemad nõuded ja tingimused ikkagi Juhime tähelepanu, et rakenduvad. andmekirjelduse nõuded kehtivad juba täna tulenevalt riigi infosüsteemi haldussüsteemi määrusest. 20. Eelnõu punktiga 2 sõnastatakse määruse Arvestatud. reguleerimis- ja kohaldamisala sätestava paragrahvi 1 lõige 3 selliselt, et määruse 4. Seletuskirja vastavalt muudetud peatükis ja § 18 lõigetes 6–10 sätestatu kohalduks kõigile avalikke ülesandeid täitvatele ja isikutele, mitte üksnes valitsusasutustele. Tõenäoliselt on sõna „ja“ siin lauses üleliigne. Maaeluministeerium 21. Seletuskirjas on toodud eelnõu punkti 3 kohta Selgitatud, osaliselt selgitus, et andmete kvaliteet ja andmekirjelduse arvestatud. ajakohasus hõlmavad andmete selgust, Eelnõu ja seletuskirja muudetud terviklikkust ja õigsust, kuid on jäetud ning ei kehtestata eraldi selgitamata, kuidas andmete selgus, terviklikkus kohustust dokumenteerida ja ja õigsus nimetatud kategooriate vahel jagunevad. rakendada protsessi andmete Ilmselt peaks eelnõu punktiga 4 tehtavas kirjelduse terviklikkuse ja täienduses kasutatav termini „andmekvaliteet” ajakohasuse tagamiseks. asemel olema hoopis hinnang, mille all saab mõista määra, mille ulatuses andmete Andmekvaliteedi põhimõtted olemasolevad omadused rahuldavad teadaolevaid tulenevad mitmetest juba või eeldatavaid vajadusi andmete kasutamisel. kehtivates õigusaktidest, mille Seega ei ole eelnõu kohaselt esitatavad nõuded osas on eelnõu ja seletuskirja ega seletuskirjas nende kohta esitatud selgitused täiendatud. üheselt arusaadavad. Leiame, et määrusega esitatavad nõuded peaksid olema üheselt Täpsemad juhised arusaadavad ja täpsed, mistõttu teeme ettepaneku andmekvaliteedi põhimõtete need eelnõus selliselt määratleda. osas seire- ja haldamise protsessi rakendamiseks ja dokumenteerimiseks nähakse ette Statistikaameti juhisega vastavalt eelnõu punktile 5: „(92) Statistikaamet avaldab § 161 lõikes 2 nimetatud juhised hiljemalt 31. mail 2022.a.“.“ 22. Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määrust §-ga 161 Arvestatud, selgitatud. , millega sätestatakse andmehalduse täpsemad 12 nõuded ja tingimused. Leiame, et selles Eelnõu ja seletuskirja muudetud paragrahvis juhendite kehtestamise ja nende ning ei kehtestata eraldi koostamise korraldust, samuti kättesaadavaks kohustust dokumenteerida ja tegemise viisi ei ole vaja reguleerida eraldi rakendada protsessi andmete õigusaktis ning selle kohta ei ole vaja kirjelduse terviklikkuse ja volitusnormi. Seega teeme ettepaneku Vabariigi ajakohasuse tagamiseks. Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem” § 18 lõike 2 Juhime tähelepanu, et punktid 1, 4, 6 ja 8 ning § 18 lõike 3 punktid 1 ja andmekirjelduse nõuded 2 eelnõust välja jätta. kehtivad juba täna tulenevalt riigi infosüsteemi haldussüsteemi määrusest. 23. Eelnõu punktis 4 kasutatakse terminit „protsess”, Selgitatud. mis on määratlemata õigusmõiste. Andmehaldus on protsess ehk Maaeluministeeriumi arvates saab seda terminit erinevate tegevuste kogum, mis käsitada kui töökorraldust. Seletuskirja kohaselt annab väljundina mingi saab aga „protsessi” eelnõu kontekstis mõista kui väärtuse. Leiame, et korrektsem omavahel seotud või omavahelist mõju on eeltoodust tulenevalt avaldavate tegevuste kogumit, mille eesmärk on kasutada eelnõus mõistet saavutada teatud tulemus. Leiame, et eelnõu „protsess“. Määratlemata punkt 4 ei ole üheselt arusaadav, kuid määrus õigusmõiste kasutamine peaks olema üheselt arusaadav ja täpne. Sellest õigusaktides on teatud määral tulenevalt teeme ettepaneku kasutada eelnõus vajalik ning eelnõu sisust kasutatava termini „protsess” asemel üheselt tulenevalt on „protsessi“ kui arusaadavat terminit, nagu näiteks seletuskirjas määratlemata õigusmõiste toodud termin „tegevus”. kasutamine siinkohal põhjendatud, arvestades täiendavalt sellega, et seletuskirjas on selgitatud, kuidas seda terminit antud eelnõu kontekstis mõista tuleks. 24. Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse § 18 Selgitatud. lõigetega 91 ja 92 . Paragrahvi 18 lõike 91 Eelnõu ja seletuskirja muudetud täiendamisega sätestatakse, et andmekogu ning ei kehtestata eraldi vastutav töötleja peab määruse § 161 lõike 1 kohustust dokumenteerida ja punktis 1 sätestatud nõude täitmise tagama rakendada protsessi andmete hiljemalt 31. detsembriks 2021. aastal. Kuna Riigi kirjelduse terviklikkuse ja Infosüsteemi Ameti loodav andmekirjelduste ajakohasuse tagamiseks. loomise ja haldamise töövahend (RIHAKE) valmib 2021. aasta lõpuks, siis ei pruugi määruse Juhime tähelepanu, et § 161 lõike 1 punktis 1 viidatud protsessi andmekirjelduse nõuded väljatöötamine enne andmekirjelduste loomise ja kehtivad juba täna tulenevalt haldamise töövahendi esimesi katsetamisi olla riigi infosüsteemi mõistlik. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku haldussüsteemi määrusest. pikendada eespool nimetatud tähtaega ühe kvartali võrra. RIHAKEse saab kasutusele võtta alates 01.03.2022. RIHAKEse puhul on tegemist töövahendiga, mida asutused võivad kasutada, kui nad seda 13 soovivad, kuid see ei ole kohustus. Andmehalduse nõuded kohalduvad olenemata RIHAKEse kui töövahendi olemasolust. Küll aga koostab Statistikaamet lisaks andmete kvaliteedi tagamise juhisele ka andmete kirjelduse koostamise juhise. Juhised koostatakse hiljemalt 31.05.2022. Asutused peavad tagama eelnõu punktis 4 (§ 161 lõikes 1) sätestatud andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsessi dokumenteerimise ja rakendamise nõude täitmise hiljemalt 31. detsembril 2023. a. Eesti Linnade ja Valdade Liit 25. Eelnõu § 16¹ lõike 2 kohaselt kehtestab Arvestatud. Statistikaamet juhendeid andmekogu üldandmete Eelnõu ja seletuskirja muudetud ja andmekogus töödeldavate andmete kirjelduse ning ei kehtestata eraldi koostamiseks ning andmete kvaliteedi kohustust dokumenteerida ja tagamiseks, kuid ei ole määratud tähtaega rakendada protsessi andmete Statistikaametile juhendite kehtestamiseks. kirjelduse terviklikkuse ja Samas on asutustel kohustus tagada hiljemalt 31. ajakohasuse tagamiseks. detsembril 2021. a § 16¹ lõike 1 punktis 1 sätestatud nõude täitmine. Arvestades ülaltoodut Küll aga koostab Statistikaamet ja õigusloome selguse huve võiks Statistikaameti lisaks andmete kvaliteedi juhendite eelnõud olla kättesaadavad koos TKTA tagamise juhisele ka andmete määruse muutmise eelnõuga. Kuna ei ole selge, kirjelduse koostamise juhise. mis ajal juhendid kehtestatakse ja seetõttu ei Juhised koostatakse hiljemalt pruugi nõuete elluviimiseks jääda piisavalt aega, 31.05.2022. siis teeme ettepaneku § 16¹ lõike 1 punktis 1 sätestatud nõude täitmise tähtaeg näha ette mitte Asutused peavad tagama eelnõu varem kui 31. detsember 2022. punktis 4 (§ 161 lõikes 1) sätestatud andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsessi dokumenteerimise ja rakendamise nõude täitmise hiljemalt 31. detsembril 2023. a. 26. Eelnõu § 16¹ lõike 1 punkti 2 kohaselt peab asutus Selgitatud. andmehalduse korraldamisel võtma kasutusele Kui asutuses vastavaid andmekvaliteedi seire ja haldamise protsessi, andmekvaliteedi seire ja millega tagatakse andmete õigsuse, täielikkuse, haldamise protsesse täna ei ole, ajakohasuse, reeglipärasuse ja ühekordsuse ei ole ka võimalik, et asutus põhimõtete järgimine. Selle nõude jõustumine täidab nõuetekohaselt toob kaasa omavalitsustele täiendavaid kohustusi. õigusaktidest tulenevaid Eelnõu seletuskirjas mainitakse täiendavaid andmekvaliteedi nõudeid. 14 koolitusi ning tõdetakse, et asutustele ei kaasne Seetõttu ei tulene eelnõus sisalduvate muudatustega olulist andmekvaliteedi tagamiseks halduskoormust. vajalikud kulud käesoleva eelnõuga loodavatest andmehalduse nõuetest, vaid õigusaktidest, milles andmekvaliteeti hõlmavad vastavad nõuded on kehtinud juba varasemast (AvTS, IKS). Seega ei ole Teie kommentaaris viidatud kulude ja koormuse seostamine käesolevas eelnõus sätestatud kohustustega põhjendatud. Eelnõuga kohustatakse asutusi dokumenteerima protsess, kuidas toimub juba täna kehtivate kohustuste täitmine. 27. Eelnõuga kavandatavate muudatustega Selgitatud. lisanduvad kohalike omavalitsuste üksustele meie Eelnõu ja seletuskirja muudetud hinnangul täiendavad kohustused seoses ning ei kehtestata eraldi andmekirjelduste ja andmekvaliteedi seire- ja kohustust dokumenteerida ja haldamise tegevustega. Seega tekib määruse rakendada protsessi andmete jõustumisel vajadus näiteks eelnõu §-s 161 kirjelduse terviklikkuse ja nimetatud protsesse rakendada, mis võib ajakohasuse tagamiseks. tähendada, et vastavatele spetsialistidele lisandub tööülesandeid ja töökoormuse suureneb, mis Muus osas vastus antud märkuse omakorda toob kaasa täiendava tööjõuvajaduse. nr 26 juures. Palume nimetatud küsimust seletuskirjas analüüsida ning selgitada, kuidas kaetakse omavalitsustele vastavad täiendavad tööjõukulud. Seletuskirjas märgitakse, et Rahandusministeerium on eelnõu koostamise käigus leidnud, et määruse rakendamiseks ei ole vajalik suurendada asutustes personaliressurssi. Palume täpsustada, kas hinnang kehtib ka kohaliku omavalitsuse asutuste kohta ning millel see hinnang põhineb. Justiitsministeerium 28. Eelnõu punktiga 4 on ette nähtud TKTA määruse Arvestatud. täiendamine §-ga 161 . Lisanduva paragrahvi lg 1 Eelnõu ja seletuskirja on p 1 kohaselt peab asutus andmehalduse muudetud ning eraldi ei korraldamisel võtma kasutusele protsessi, millega kehtestata kohustust tagatakse Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. dokumenteerida ja rakendada a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi protsessi andmete kirjelduse haldussüsteem“ (edaspidiselt RIHA määrus) § 18 terviklikkuse ja ajakohasuse lõike 2 punktides 1, 4, 6 ja 8 nimetatud tagamiseks. andmekogu üldandmete ja § 18 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud andmekogus töödeldavate 15 andmete kirjelduse terviklikkus ja ajakohasus. Seega eelnõu kohase TKTA määruse § 161 lg 1 p- ga 1 kohustatakse asutust võtma kasutusele protsessi, mis tagaks RIHA andmete terviklikkuse ja ajakohasuse. RIHA määruse § 11 järgi on kehtivas õiguses juba olemas kohustus andmete ajakohasena hoidmiseks. Mõistetav on soov saavutada parem andmekvaliteet nii RIHA-s andmekogude kirjelduste näol kui ka andmekogudes endis, kuid on kaheldav, et nimetatud eesmärk on saavutatav TKTA määruse muudatustega. Kui asutustel on avaliku teabe seadusest ja RIHA määrusest tulenev kohustus, siis kohustuse täitmise taga on alati ka mingid protsessid. Lisaks juhime tähelepanu, et erinevalt varasemast RIHA versioonist ei võimalda praegune RIHA sisestada mitmeid andmekoosseise (neid ei kantud ka vanast RIHA- st uude üle), mis tulenevalt RIHA määrusest on kohustuslikud (nt vastutav ja volitatud töötleja jt). Näeme murekohta ka selles, et eelnõu kohase Arvestatud. TKTA määruse § 161 lg 1 p 1 mõistele Eelnõu ja seletuskirja on "terviklikkus" ei ole antud konkreetset sisu. muudetud ning eraldi ei Näiteks Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrus nr kehtestata kohustust 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ dokumenteerida ja rakendada (edaspidi ISKE määrus) mõttes tähendab protsessi andmete kirjelduse "terviklus" tuhandete meetmete rakendamist. Kui terviklikkuse ja ajakohasuse Justiitsministeerium lisab RIHA-sse andmed, ei tagamiseks. ole võimalik Justiitsministeeriumil RIHA (kui andmekogu) terviklikkust tagada, sest see pole Justiitsministeeriumi andmekogu. Seega RIA, kes on RIHA vastutav töötleja, saab andmete terviklikkust tagada, kuid mitte Justiitsministeerium. Sellest tulenevalt seab eelnõu asutustele ebarealistlikud nõuded. Justiitsministeerium on seisukohal, et eelnõu Arvestatud. kohase TKTA määruse § 161 lg 1 p 1 nõuete Eelnõu ja seletuskirja on täitmine RIHA määruse § 18 lg 3 toodud nõuete muudetud ning eraldi ei suhtes eelnõus toodud kuupäevaks 31.12.2021 ei kehtestata kohustust ole realistlik. Ühtlasi juhime tähelepanu, et dokumenteerida ja rakendada eelnõuga täiendatav TKTA määruse § 161 lõiked protsessi andmete kirjelduse 1 ja 2 ei lähe kokku Statistikaameti andmehalduse terviklikkuse ja ajakohasuse juurutamise koolitusel antud juhistega, mille tagamiseks. kohaselt tuleb andmehalduse põhimõtted juurutada olemasolevatesse protsessidesse. Küll aga koostab Statistikaamet Ühtegi standardit, mis käsitleks andmehalduse lisaks andmete kvaliteedi protsesse, kehtestatud ei ole. tagamise juhisele ka andmete Kvaliteediseiramiseks on vaja luua mõõdikute kirjelduse koostamise juhise. süsteem, kuid mõõdikute defineerimine ja Juhised koostatakse hiljemalt juurutamine võtab sõltuvalt infosüsteemist, selle 31.05.2022. 16 keerukusest ja andmete koosseisust aega ning võib vajada lisaarendusi. Asutused peavad tagama eelnõu punktis 4 (§ 161 lõikes 1) sätestatud andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsessi dokumenteerimise ja rakendamise nõude täitmise hiljemalt 31. detsembril 2023. a. See kui kiiresti asutused antud nõude tagavad sõltub sellest, kui hästi on varasemalt järgitud juba kehtivatest õigusaktidest andmetele tulenevaid nõudeid. Eelnõukohase TKTA määruse § 161 lg 1 p 2 järgi Selgitatud. on asutusel kohustus võtta kasutusele Andmekvaliteedi põhimõtted andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsess, tulenevad erinevatest millega tagatakse andmete õigsuse, täielikkuse, õigusaktidest nagu näiteks ajakohasuse, reeglipärasuse ja ühekordsuse AvTS, IKS, mille osas on eelnõu põhimõtete järgimine. Märgime, et TKTA täpsustatud ja seletuskirja ka määruses ei ole neile mõistetele antud konkreetset täiendatud. Eesmärk on sisu. Samas ISKE määruse nõuete täitmiseks on andmekvaliteedi seire- ja iga mõiste kohta rakendatud väga palju meetmeid. haldamise protsessiga tagada Juhul kui tahetaks anda nendele mõistetele andmete õigusaktide nõuetele erinevat sisu kui on ISKE-s, siis peaks olema vastav käitlemine antud määruse juures antud ka terve meetmete andmekvaliteedi vaates ja selle süsteem nagu ISKE-s. Samas, kuivõrd ISKE organiseerimine läbi seire- ja määrus ja sellest tulenev meetmete ja moodulite haldamise protsessi rakendamise kogum katab kõnealuse teema täielikult, siis ja dokumenteerimise, mille üle kahtleme vajaduses sama teemat TKTA määruse Statistikaametil on võimalik § 161 lg 1 p 2 kaudu reguleerida. Asjaolu, et järelevalvet teostada. Antud säte asutused ei täida piisavalt hästi kehtiva RIHA ei oma kokkupuutepunkti täies määruse ja ISKE määruse nõudeid, on ulatuses ISKE määrusega, vaid olemasoleva õiguse rakendamise probleem, mille hõlmab andmekvaliteedi lahendamiseks tuleb tõhustada järelevalvet – seda põhimõtteid, mis osaliselt ei saa lahendada aina uute regulatsioonide kattuvad ISKEs sisalduvaga. kehtestamisega. Eesmärk on, et asutused dokumenteeriksid ja rakendaksid andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsessi, mis aitab muu hulgas efektiivselt tagada selle, et õigusaktidest tulenevad nõuded seoses andmekvaliteediga on täidetud ning mis võimaldab Statistikaametil teha järelevalvet selle üle, kas andmekvaliteet on tagatud. Käesoleval hetkel ei ole kehtestatud üheseid nõudeid andmekvaliteedi osas ning asutused ei rakenda protsesse 17 ning tegevusi andmekvaliteedi tagamiseks. Andmekvaliteedi parandamise eesmärk on võimaldada osutada kvaliteetsemaid avalikke teenuseid ning vahetada andmekogude vahel andmeid sujuvalt ja vähemate vigadega. Ühtlasi saab andmekvaliteedi paranemisel teha täpsemat ja kvaliteetsemat riiklikku statistikat, paraneb andmete leitavus ja andmete taaskasutamise võimalused. 18 18.04.2022 Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ (edaspidi TKTA määrus) muutmine on tingitud 1. aprillil 2019. a avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) muudatusest1, millega anti Statistikaametile ülesanne asuda riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmehalduse valdkonda koordineerivaks asutuseks. Ühtlasi täiendati seadust volitusnormiga, mis annab Vabariigi Valitsusele või viimase volitatud ministrile ülesande riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmehalduse täpsemate nõuete ja tingimuste kehtestamiseks. Andmehaldust ei ole sihipäraselt õigusaktidega reguleeritud. Eestis vajab aga andmehalduse korraldamine nii üleriigilist koordineerimist kui ka ühtlustamist organisatsioonide tasemel. Määrus kehtestab andmehalduse täpsemad nõuded ehk kohustuse asutustel dokumenteerida ja rakendada andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsessi, millega tagatakse riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete käitlemine ehk nendega ümberkäimine vastavalt õigusaktide nõuetele. Eeltoodu võimaldab parandada andmekvaliteeti riigi infosüsteemi kuuluvates andmekogudes, mis omakorda võimaldab osutada kvaliteetsemaid avalikke teenuseid ning vahetada andmekogude vahel andmeid sujuvalt ja vähemate vigadega. Ühtlasi saab andmekvaliteedi paranemisel teha täpsemat ja kvaliteetsemat riiklikku statistikat, paranevad andmete leitavus ja andmete taaskasutamise võimalused. Andmehalduse täpsemad nõuded ja tingimused toovad konkreetsust ka Statistikaameti teostatava järelevalve ulatuse osas andmehalduse valdkonnas. Vajadus täpsemate andmehalduse nõuete kehtestamiseks on tingitud ka senistest valitsemisalade ülestest vajakajäämistest andmehalduse korraldamisel. Tulenevalt AvTS § 434 lõikes 12 sisalduvast volitusnormist, on riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude osas kehtestatavate andmehalduse täpsemate nõuete ja tingimuste sätestamiseks sobiv õigusakti liik Vabariigi Valitsuse määrus. TKTA määruse on kehtestanud Vabariigi Valitsus, seega on andmehaldusega seonduvate täpsemate nõuete kehtestamiseks tegemist sobiva õigusaktiga. Kuigi volitusnorm annab Vabariigi Valitsusele õiguse volitada konkreetset ministrit vastava määruse kehtestamiseks, ei ole Vabariigi Valitsus ühelegi ministrile hetkel seesugust volitust andnud. Lisaks defineerib just TKTA määruse § 3 lõige 1 „teabehalduse“ termini, teabehalduse korralduse ning selle alategevused, millest üheks on ka andmehaldus. Kuigi seaduse tasandil ei ole andmehalduse definitsiooni sätestatud, ei mõjuta see seaduses sätestatud volitusnormi alusel TKTA määrusesse riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude osas andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsessi dokumenteerimise ja rakendamise kohustuse tekitamist. 1 Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seadus – RT I, 15.03.2019, 2; https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6932ebe8-2dfa-4613-b627- f9c967a3d12f/Riikliku%20statistika%20seaduse%20ja%20avaliku%20teabe%20seaduse%20muutmise%20sead us 1 1. aprillil 2019. a jõustunud muudatuse seletuskirjas selgitati, et andmehaldus on andmete kvaliteedi, selguse, terviklikkuse ja õigsuse probleemide lahendamiseks mõeldud info- ja andmetöötluse protsessidega seotud otsustusõiguste ja vastutuse süsteem.2 Käesoleval hetkel on menetluses avaliku teabe seaduse, keskkonnaseire seaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi AvTS muutmise eelnõu)3, millega tuuakse andmehalduse definitsioon seadusesse. AvTS muutmise eelnõu järgi on andmehaldus andmete kvaliteedi ja andmekirjelduse ajakohasuse tagamiseks loodud andmetöötluse protsessidega seotud otsustusõiguste ja vastutuse süsteem. Seega ei erine AvTS-i sätestatav definitsioon sellest, mis sisaldus 1. aprillil 2019. a jõustunud muudatuse eelnõu seletuskirjas. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“4 § 18 lõige 1 punkt 3 näeb ette termini määratlemise õigusaktis õigusselguse huvides, kui terminit on võimalik mitmeti tõlgendada. AvTS muutmise eelnõu loob õigusselguse Statistikaametile AvTS §-st 532 tuleneva andmehalduse nõuete täitmist puudutava järelevalve- ja andmehalduse valdkonna koordineerimise pädevuse ulatuse üle. Definitsioon võimaldab Statistikaametil piiritleda tema järelevalveülesannete ja koordineerimise ulatust seadusest, mitte seletuskirjast tulenevalt. Määruse eelnõu koostasid ja keeletoimetuse tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna andmete juht Ott Velsberg (tel: 5661 4194, e-post: [email protected]), sama osakonna IT-õiguse valdkonnajuht Sten Tikerpe (teenistusest lahkunud) ja IT-õiguse nõunik Kätlin Aren (tel: 625 6382, e-post: [email protected]) ning Riigi Infosüsteemi Ameti õigusosakonna juht Kristiina Laanest (teenistusest lahkunud). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Tiit Rebane (tel: 639 7648, e-post: [email protected]). Eelnõu esitati Vabariigi Valituse istungile 21.07.2021, kuid eelnõu ettevalmistamine Vabariigi Valitsuse istungiks lõpetati 09.08.2021. Põhjuseks kantslerite nõupidamisel otsustatu, kus eelnõu vajas Justiitsministeeriumi hinnangul muudatusi. Seoses sellega eemaldati Justiitsministeeriumiga koostöös ning vastavalt kooskõlastusringi tagasisidele eelnõust andmehalduse definitsioon ning riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu vastutava töötleja kohustus dokumenteerida ja rakendada protsess, millega tagatakse Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“5 (edaspidi RIHA määrus) § 18 lõike 2 punktides 1, 4 ja 6– 9 nimetatud andmekogu üldandmete ja § 18 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud andmekogus töödeldavate andmete kirjelduse terviklikkus ja ajakohasus. Andmehalduse definitsioon reguleeritakse avaliku teabe seaduses, mille eelnõu on käesoleval hetkel menetluses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest paragrahvist, mis sisaldab viit punkti. Punktiga 1 täiendatakse määruse preambulit viitega AvTS § 434 lõikele 12, milles sisaldub volitusnorm andmehalduse täpsemate nõuete ja tingimuste kehtestamiseks. 2 Ibid. Eelnõu seletuskiri, lk 1. 3 AvTS muutmise eelnõu kättesaadav eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f379bacf-33c4-44a7-9daf-83ffb2fced65#6i19nhTg 4 Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ - RT I, 29.12.2011, 228; https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228 5 Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ - RT I, 06.08.2019, 18, https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019018 2 Punktiga 2 sõnastatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala sätestava paragrahvi 1 lõige 3 selliselt, et määruse 4. peatükis sätestatu kohalduks kõigile avalikke ülesandeid täitvatele isikutele, mitte üksnes valitsusasutustele. Sarnaselt dokumendihalduse nõuetele peaks riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmehalduse nõuded kohalduma mitte üksnes valitsusasutustele, vaid kõigile avalikke ülesandeid täitvatele isikutele. Andmehalduse nõudeid peavad kõnealuse muudatuse tulemusel järgima seega kõik riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vastutavad töötlejad. Ühtlasi lihtsustatakse muudatusega sätte sõnastust. Punktiga 3 lihtsustatakse määruse paragrahvi 3 lõike 3 sõnastust, mis avab „dokumendihalduse“ definitsiooni. Sättest jäetakse välja tekstiosa „teabehalduse alategevuse tähenduses“, sest tegemist on liiasusega. TKTA määruses ei käsitleta „dokumendihaldust“ kui terminit üheski muus tähenduses, kui juba paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud teabehalduse alategevusena. Ühtlasi tagatakse muudatusega kõnealuse sätte parem kooskõla juba kehtiva paragrahvi 3 lõikega 2, mis avab „teabe“ definitsiooni. Punktiga 4 täiendatakse määrust paragrahviga 161, millega sätestatakse andmehalduse täpsemad nõuded ja tingimused. Lisatav paragrahv hakkab määruses paiknema teabehalduse teist alategevust, dokumendihaldust, reguleeriva paragrahvi järel ning koosneb kahest lõikest. Lõike 1 kohaselt peab iga asutus dokumenteerima ja rakendama riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete andmekvaliteedi seire- ja haldusprotsessi, mille eesmärk on edendada õigusaktidest tulenevate andmete käitlemise nõuete täitmist. Eestis ei ole täna andmehaldust kui sellist sihipäraselt õigusaktidega reguleeritud6. On olemas hulk kehtivaid õigusakte, mis on andmehaldusega kas otsesemalt või kaudsemalt seotud ja millest tulenevad andmekvaliteedi põhimõtted. Olulisemad andmekvaliteeti tagavateks põhimõteteks on õigsus, täielikkus, ajakohasus, reeglipärasus ja ühekordsus7, mille osas tuleb andmekvaliteedi seire- ja haldusprotsess rakendada. Eesti andmekvaliteedi tagamise põhimõtted on välja toodud ka juhises „Eesti andmehalduse metoodikaprojekt. Andmekvaliteedi juhis“8, mis on üks osa andmehalduse raamistiku juhisest. Andmete haldamisega seotud õigusaktid, raamistikud ja dokumentatsiooni võib jagada üldjoontes neljaks: 1. üldised õigusaktid, mis reguleerivad andmekogudega seonduvat ja nende koordineerimist ja haldamist; 2. andmekogupõhised õigusaktid, mis rakenduvad konkreetsele andmekogule; 3. riigi infosüsteemi ja selle koosvõimet reguleerivad õigusaktid ja raamistikud; 4. organisatsiooni andmekogude arendusega seotud tehniline dokumentatsioon. 6 „Eesti andmehalduse Metoodikaprojekt. Eesti andmehalduse raamistik“ (2020). https://www.stat.ee/sites/default/files/2022- 03/Eesti%20andmehalduse%20raamistik_2020.pdf (22.03.2022) 7 Õ igsus on hinnang selle kohta, mil määral vastavad andmed tegelikkusele. Täielikkus on hinnang, mis iseloomustab nõutud andmete olemasolu. Ajakohasus on hinnang selle kohta, mil määral andmete värskus ja kättesaadavus vastab vajadustele ja nõuetele. Reeglipärasus on hinnang, mis iseloomustab, mil määral vastab andmete formaat ja struktuur etteantud nõuetele. Ühekordsus on hinnang, mis näitab, kas ja mil määral esineb andmetes duplikaatkirjeid. 8 „Eesti andmehalduse metoodikaprojekt. Andmekvaliteedi juhis“ (2020). https://digiriik.ee/wp- content/uploads/2022/04/D8.-SRSS_DQM.pdf (07.04.2022) 3 Riigi Infosüsteemi Ameti tellitud andmekvaliteedi uuringus9 on uuritud erinevaid õigusakte, mis sisaldavad andmekvaliteedi tunnuseid ja põhimõtteid. Riigi Infosüsteemi Ameti tellitud juhendis „Andmekvaliteedi tagamise juhend andmekogu omanikele“10 on selgitatud samuti, millistest konkreetsetest sätetest põhimõtted tulenevad. Põhimõtteid õigsus, täielikkus ja ajakohasus on kasutatud Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“11 § 6 lõikes 3. Õigsus ja ajakohasus tuleneb samuti Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse12 artikkel 5 lõige 1 punktist d. Õigsus on defineeritud veel isikuandmete kaitse seaduse13 (edaspidi IKS) § 14 lõike 1 punktis 4. Ühekordsus tuleneb avaliku teabe seaduse14 (edaspidi AvTS) § 436 lõikest 2, mille järgi tuleb andmete töötlemisel, mida kogub põhiandmetena teine riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, aluseks võtta vastava teise andmekogu põhiandmed. IKS § 6 punkt 5 sätestab andmete kvaliteedi ajakohasuse ja täielikkuse põhimõtte isikuandmete töötlemisel – isikuandmed peavad olema ajakohased, täielikud ning vajalikud seatud andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 3 teostatakse riigivõimu põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel, kusjuures rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa ning täitmiseks kohustuslikud on üksnes avaldatud seadused. Seega lähtub andmete reeglipärasus eelkõige riigi infosüsteemi reguleerivatest õigusaktidest ning nende alusel välja antud dokumentidest (nt AvTS, IKS). Selguse huvides tasub mainida, et iga riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu tarbeks ei ole vajalik läbi viia eraldiseisvat andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsessi – piisab ühest universaalsest protsessist, kui see on piisavalt paindlik ning seda on võimalik rakendada kõigi konkreetse asutuse hallatavate andmekogude puhul. Lisatava paragrahvi 161 lõike 2 kohaselt annab Statistikaamet juhised andmekogu üldandmete ja andmekogus töödeldavate andmete kirjelduse koostamiseks ning andmete kvaliteedi tagamiseks. Nõuded andmete kirjeldamisele tulevad asutustele RIHA määrusest. Juhised ei ole asutustele täitmiseks kohustuslikud. Statistikaametile juhiste väljaandmise kohustuse seadmisel määruse tasandil on arvestatud kooskõlastusringil laekunud asutuste tagasisidega, milles väljendus selge ootus, et Statistikaametile oleks ette nähtud määruses kohustus juhiste väljaandmise suhtes. Juhises esitatakse ka võimalike andmehalduse protsesside üksikasjalikud kirjeldused, mille asutused saavad eelnõuga kehtestatud kohustuste täitmiseks hõlpsasti kasutusele võtta. Asutus peab olema suuteline andmehalduse dokumenteeritud ja rakendatud protsesse demonstreerima Statistikaametile, kellele on AvTS alusel antud riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmehalduse koordineerimise ja andmehalduse nõuete täitmise üle järelevalvepädevus. Kuna 2019. aasta 1. aprillil jõustunud AvTS muudatusega sai Statistikaametist riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmehalduse valdkonda koordineeriv asutus, AvTS eelnõuga kehtestatakse andmehalduse definitsioon ja käesoleva määrusega kehtestatakse andmehaldusele ka täpsemad nõuded ja tingimused, on andmekogude 9 Riigi Infosüsteemi Ameti tellitud andmekvaliteedi uuring (2016). https://www.ria.ee/sites/default/files/content- editors/publikatsioonid/andmekvaliteedi_uuringu_lopparuanne.pdf (04.04.2022) 10 Andmekvaliteedi tagamise juhend andmekogu omanikele (2016). https://www.ria.ee/sites/default/files/content- editors/publikatsioonid/andmekvaliteedi_tagamise_juhend_andmekogu_omanikele.pdf (22.03.2022) 11 Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ - RT I, 15.09.2020, 15, https://www.riigiteataja.ee/akt/115092020015 12 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679 (04.04.2022) 13 Isikuandmete kaitse üldmäärus - RT I, 04.01.2019, 11, https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011 14 Avaliku teabe seadus - RT I, 10.03.2022, 4, https://www.riigiteataja.ee/akt/110032022004 4 haldajatel ootus uuelt koordineerivalt asutustelt andmehalduse nõuete täitmiseks ka juhiseid saada. Ühtlasi on andmekvaliteedi kui ühe andmehalduse komponendi edendamine üks Statistikaameti kui andmehalduse koordineerija peamisi ülesandeid, mille käigus tuleb anda asutustele määruses sätestatud nõuete täitmiseks nii juhiseid kui tuge. Enne avalikustamist kooskõlastab Statistikaamet vastavad juhised Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Kooskõlastamise peamine eesmärk on tagada, et juhised vastaksid Eesti digiühiskonna arengukavas ja muudes dokumentides sätestatud oluliste digiriigi arengusuundadele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kujundab ja koordineerib Eesti digiühiskonna poliitikat tulenevalt Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“15 § 12 punktist 1 ning § 17 punktist 11, sealhulgas kujundab riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmehaldust puudutavat poliitikat, kuivõrd see on osa digiriigi arengust ja digiriigi valdkonnast. Kuna juhistel on oluline roll mitte üksnes andmehalduse, vaid laiemalt riikliku andmepoliitika kujundamisel ning juhised saavad olema alusmaterjaliks, millest asutused määruses sätestatud nõuete järgimisel lähtuvad, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kui digiühiskonna arendamise valdkonnas poliitikat kujundaval valitsusasutusel huvi olla ka andmehalduse juhiste andmisel ära kuulatud. Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium juhised kooskõlastab, avalikustatakse need Statistikaameti veebilehel. Punktiga 5 täiendatakse TKTA määruse paragrahvi 18 lõigetega 91 – 92. Lisatav paragrahv 18 lõige 91 sätestab, et eelnõuga TKTA määrusele lisatava paragrahvi 161 lõikes 91 sätestatud nõude täitmise peab asutus tagama hiljemalt 31. detsembriks 2023. a. Andmekvaliteedi tagamisega seotud kohustuste puhul rakenduv tähtaeg on peaasjalikult tingitud tõsiasjast, et võrreldes näiteks andmekogu üldandmete ja andmekogus töödeldavate andmete kirjelduste terviklikkuse ja ajakohasuse tagamisega on andmekvaliteedile asutused praktikas vähem rõhku pannud, millest tulenevalt vajab andmekvaliteedi tagamisega seotud protsesside dokumenteerimine ja rakendamine rohkem aega. Tähtaeg juhindub riigi andmehalduse tegevuskavas väljendatud tähtaegadest16. Lisatav paragrahv 18 lõige 92 sätestab, et Statistikaamet avaldab andmekogu üldandmete ja andmekogus töödeldavate andmete kirjelduse koostamiseks ning andmete kvaliteedi tagamiseks juhised hiljemalt 31. mail 2022. a. Selle tähtaja seadmisel on arvestatud kooskõlastusringil laekunud asutuste tagasisidega, milles väljendus selge ootus, et Statistikaametile oleks määruse tasandil ette nähtud kohustus juhiste väljaandmiseks konkreetseks kuupäevaks. 2020. aasta lõpus alustati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse koostöös andmehaldurite koolituste läbiviimisega, millega jätkatakse ka 2022. aastal. Nimetatud koolitustel keskendutakse ka andmekvaliteedi haldamisele ja andmete kirjeldamisele. Lisaks jätkatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ka teiste toetavate koolituste läbiviimist. Ühtlasi pakub Statistikaamet asutustele ka tuge andmekvaliteedi haldamisel ja andmete kirjeldamisel. Lisaks on hiljemalt 2022. aasta neljandaks kvartaliks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil plaanis luua e-kursus, kuidas andmekvaliteeti hallata ja seire- ning haldusprotsessi rakendada. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 15 Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ - RT I, 23.10.2021, 5, https://www.riigiteataja.ee/akt/123102021005 16 Andmehalduse tegevuskava. Kättesaadav: https://digiriik.ee/index.php/andmehalduse-tegevuskava/ (18.04.2021) 5 Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega, kuid nii regulatiivsel kui mitteregulatiivsel andmehalduse riiklikul korraldamisel lähtutakse Euroopa Andmestrateegias sätestatust.17 Konkreetses eelnõus esitatavate muudatusettepanekutega Euroopa Andmestrateegial siiski otsest seost ei ole. 4. Määruse mõjud Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste korraldusele Andmehalduse nõuete kehtestamise mõjusid on hinnatud 2019. aasta 1. aprillil jõustunud riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu koostamisel ning käesolev määruse eelnõu selles sisaldunud mõjuhinnangut ei muuda. Ühtlasi ei looda eelnõuga uusi nõudeid andmete terviklusele ning ei kehtestata uusi andmete haldamise põhimõtteid. Toetamaks ja lihtsustamaks andmekogu andmekirjelduse nõuete järgimist, lõi Riigi Infosüsteemi Amet andmekirjelduste loomise ja haldamise töövahendi (RIHAKE). RIHAKEse arendustööd valmisid 2022. aasta veebruaris, mis toetab andmekirjelduste ajakohasuse tagamist RIHA keskkonnas. Asutused saavad andmekirjelduste koostamiseks RIHAKEse kasutusele võtta. Selles osas on vajalik suhelda Riigi Infosüsteemi Ametiga. RIHAKE aitab vähendada manuaalset tööd andmekirjelduste uuendamisel ja seeläbi toetada andmekirjelduste jooksvalt ajakohasena hoidmist. RIHAKEse kasutamine on asutustele vabatahtlik. Lisaks pakub Statistikaamet asutustele nõuete täitmisel tuge ning vajalikke juhiseid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Rahandusministeeriumi ning Riigi Tugiteenuste Keskusega alustati 2020. aasta detsembris kesksete andmehalduse koolitustega. Plaanis on jätkata koolituste läbiviimisega, sealhulgas viia läbi uusi täiendavaid koolitusi, mis keskenduvad peaasjalikult andmekirjeldusel ja andmekvaliteedil. Lisaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil plaanis luua e-kursus, kuidas andmekvaliteeti hallata ja seire- ning haldusprotsessi rakendada. Asutustele ei kaasne eelnõus sisalduvate muudatustega olulist halduskoormust. Halduskoormus võib sõltuda sellest, kuivõrd hästi on asutus varasemalt õigusaktidest tulenevaid andmekvaliteedi nõudeid täitnud, seiret teostanud ja protsesse rakendanud. Eelnõu mõjul paraneb riigi infosüsteemi kuuluvates andmekogudes andmekvaliteet, mis omakorda võimaldab toetada ühekordset andmete kogumist ja laiemat andmete (taas)kasutamist andmepõhiste otsuste tegemiseks. Loodav regulatsioon edendab riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmehaldust ja sellega seotud ressursside efektiivset kasutamist. Määrusel on potentsiaalselt oluline positiivne mõju nii riigi kui kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste andmehalduse korraldamisele. Muid otseseid või kaudseid mõjusid eelnõu kaasa ei too. 5. Eelnõu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Otsest muudatuste rakendamisega kaasnevat, mõõdetavat tulu on keeruline hinnata. Riigi andmekogude andmete kvaliteedi parandamine tagab, et tulevikus oleks erinevates andmekogudes muudatusi lihtsam rakendada, andmeteaduse projekti kergem läbi viia ja arendada uusi teenuseid, millega kaasneb omakorda arenduskulude kokkuhoid. Andmete 17 Komisjoni teatis Euroopa parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. Euroopa Andmestrateegia. 19.02.2020. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0066&from=EN (18.04.2020) 6 töötlemine ja ühelt asutuselt teisele automaatselt andmete edastamine võimaldab säästa kuludelt, mida asutused täna andmevahetusel kannavad. Rahandusministeerium on eelnõu koostamise käigus leidnud, et määruse rakendamiseks ei ole vajalik suurendada asutustes personaliressurssi. Olemasolevaid eksperte saab vajadusel koolitada ja neile uued tööülesanded määrata. Eelnõu rakendamise tulemusel vajab täienduskoolitust hinnanguliselt kahe aasta jooksul vähemalt 100 inimest. Koolitusmaht ühe töötaja kohta on varieeruv, ulatudes mõnest päevast mõne nädalani. Koolitusi rahastatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse kesksest koolituseelarvest ja digitaalse kirjaoskuse suurendamise programmist. Andmehalduse koolitustega alustati 2020. aasta detsembris. Täiendavad kulud eelnõu rakendamisega sõltuvad asutuste endi täiendavalt kavandatavatest tegevustest ning kaetakse asutuste eelarvest. Kulud olenevad sellest, millisel viisil otsustatakse asutuses konkreetse riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsess dokumenteerida ja rakendada. Näiteks otsustatakse kirjeldada andmekogu andmekvaliteedi reeglid ja nendest lähtuvalt probleemsed andmed andmekogus korrastada. Andmekvaliteedi reegleid on võimalik hallata näiteks Confluence’i, Exceli ja JIRA baasil. Selleks, et uurida olemasolevaid andmeid ning saada ülevaadet andmete koosseisu kohta on võimalik kasutada profileerimistööriistu, näiteks on võimalik kasutada tasuta lahendusi RStudio ja GriFFin. Lähtuvalt tuvastatud probleemidest on andmeomanikul võimalik probleemsed andmed korrastada, algatada täiendav protsess andmekvaliteedi parendamiseks või algatada eraldiseisev projekt. Seega on võimalik asutustes andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsessiga tegeleda kasutades olemasolevaid või vabavaralisi tarkvarasid - täiendavate tasuliste tarkvara lahenduste rakendamine ei taga tingimata paremaid tulemusi ja pole eelnõu vaatest vajalik. Seega eelnõust endist eeldatavaid kulusid ei kaasne, küll aga võivad asutused võtta kasutusele täiendavaid meetmeid, et parandada andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsessi rakendamist ja dokumenteerimist ning antud kulude hindamine on keeruline, kuivõrd sõltub asutuse valikutest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Eelnõu üheks komponendiks on ka rakendussätted, mis annavad asutustele piisava ettevalmistusaja kehtestatavate nõuete täitmiseks. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Ettepanekute ja märkuste tabel on käesolevale seletuskirjale lisatud. 7
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel