dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 6. mai 2022
Viit
2-7/2022/1829
Registreeritud
6. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Rando Härginen (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎1-336 06.05.2022 Üldkäskkiri.asice906 KB

Sisu (failidest)

Versioon 25.04.2022 /// Töö nr 22004226 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamine Töö nr 22004226 Tartu 2022 Epp Zirk Keskkonnakorralduse spetsialist Kaile Eschbaum Keskkonnakorralduse spetsialist Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava Sisukord SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 4 1 OLEMASOLEV OLUKORD JA KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS (ÜLEVAADE RAKENDUSKAVAST) .......................................................................... 5 2 RAKENDUSKAVA SEOSED TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................................................ 8 2.1 Eesti 2035...........................................................................................................................................8 2.2 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 .............................................................................................8 2.3 „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ ................................................................................................9 2.4 „Eesti digiühiskond 2030“ ................................................................................................................ 10 3 RAKENDUSKAVA ELLUVIIMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU OLULISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE ............................................................................ 11 4 NATURA EELHINDAMINE .................................................................................... 15 5 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ......................................................... 22 KOKKUVÕTE ........................................................................................................... 23 4 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava SISSEJUHATUS Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (edaspidi eelhinnang) koostatakse strateegilisele planeerimisdokumendile (edaspidi SPD), milleks on „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027“. Euroopa Liidu liikmesriikidel on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (KSH direktiiv) kohaselt erinevate kavade/programmide puhul vajalik tuvastada, kas selle elluviimisega kaasneb tõenäoliselt oluline keskkonnamõju või mitte. KSH direktiivi artikkel 3 kehtestab plaanid ja programmid, mille puhul KSH on kohustuslik (nt maakasutuse, transpordi, energeetika, jäätmete, põllumajanduse jms osas). Teiste kavade/programmide puhul on vajalik läbi viia eelhindamine, et selgitada, kas sellel on või ei ole tõenäoliselt oluline keskkonnamõju. Eelhindamise läbiviimisel tuginetakse direktiivi II lisas sätestatud kriteeriumidele. Oluliste mõjude korral on vajalik läbi viia KSH. Eelhindamise aluseks on konsultatsiooni läbinud rakenduskava ettepanek seisuga 03.03.2022. Euroopa Liidu (edaspidi EL) piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) korraldusasutus on Siseministeerium. BMVI rakenduskava koostatakse vastavalt: ▪ EL määrusele nr 2021/1060 ning selle VI lisas toodud programmi vormile; ▪ EL määrusele nr 2021/1148, millega on sätestatud BMVI poliitikaeesmärk, erieesmärgid ja meetmed nende erieesmärkide rakendamiseks; ▪ Euroopa Komisjoni esitatud juhenditele. Siseministeeriumi valitsemisala on arendamas idapiiri kaitsmise võimekust, mille raames tuleb rajada taristu ning võtta kasutusele täiendavaid seireseadmed. Projekti rahastatakse enamjaolt riigieelarvest, kuid väikeses mahus ka ELi piirihalduse ja viisapoliitika rahastust (BMVI). Eelhinnangu eesmärk on anda kaalutletud hinnang, kas Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava elluviimisega võib kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju. Lisaks aitavad eelhinnangu tulemused teha otsuse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või mittealgatamise kohta KSH direktiivile ning samas ka lähtuvalt Eesti keskkonnamõju strateegilist hindamist reguleerivatest õigusaktidest. Eelhinnang on koostatud tulenevalt asjaolust, et kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. BMVI rakenduskava sisaldab tegevusi, mille tegevuspiirkonda jäävad Natura 2000 mõjualad, siis on vaja läbi viia KSH eelhindamine, et tuvastada ennekõike kas 1. rakenduskava meetmete (planeeritud tegevuste) ebasoodne mõju Natura 2000 alale on välistatud; 2. Siseministeerium peab läbi viima rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise. www.hendrikson.ee EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava. Eelhinnang. 5 1 OLEMASOLEV OLUKORD JA KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS (ÜLEVAADE RAKENDUSKAVAST) Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava hõlmab kogu Eesti territooriumi, kuid keskendub ennekõike välispiirialadel vajalikele tegevustele ja piiriületusega seotud asjaoludele. Rakenduskavas on nimetatud, et Eesti suurimad piirihalduse ja viisamenetluse katsumused ELi välispiiri kaitsmisel on piiritaristu rajamine Eesti-Vene maismaapiirile, sujuva, kuid turvalise piiriliikluse tagamine, ELi suuremahuliste IT-süsteemide (nt EES, ETIAS, SIS ja VIS) ja koostalitlusvõime toimimise tagamine ning Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) ja mereseiresüsteemi ajakohastamine. Rakenduskavas on kirjeldatud meetmed, mida eelnevalt nimetatud katsumustega toimetulekuks võetakse. Meetmeid ei ole võetud piiritaristu rajamise ega mereseiresüsteemi ajakohastamise osas, kuna see ei ole käesoleva rakenduskava fookuses ning selle jaoks on kavandatud ja kavandatakse rahastust teistest allikatest. Samuti on piiritaristu rajamiseks läbi viidud või läbi viimisel eraldi mõju hindamised (nt kagupiiri jaoks1 ning Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide osas 2). Küll aga hõlmavad rakenduskava meetmed erinevate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arendamist, tarku ja uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, analüütilise suutlikkuse tõstmist (tehisintellekt, ühtne integreeritud riskianalüüsi mudel), koostöö tõhustamist ametiasutustes ja ka erinevate asutuste vahel ning riigi võimekuse parandamist (koolitused, seadmed). Tulenevalt sellest, et kõik rakenduskavaga kavandatavad tegevused on nö pehmet tüüpi ja ei too endaga kaasa muutusi füüsilises keskkonnas, ei ole siinkohal asjakohane tuua keskkonnakirjeldust. Erand on Natura 2000 hindamine, mis viiakse käesoleva töö raames läbi vastavalt nõutud metoodikale ning on toodud ptk-s 4. Seal on kajastatud keskkonnainfo mahus, mis on vajalik Natura hindamise läbi viimiseks. Rakenduskavas on kirjeldatud, et sellega nähakse ette meetmeid, millega toetatakse ELi välispiiri valvamise ja piirikontrolli võime suurendamist. Samuti aitavad need täita Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses 2.03 sätestatud nõudeid, parandada teabevahetust, tagada kooskõlas ELi standarditega välispiiri kontroll ja kohaldada ELi õigustikku ühetaoliselt. Esmatähtsad on tegevused, millega toetatakse välispiiri haldamise võime säilitamist või laiendamist ja aidatakse kaasa solidaarsusele. Ühise viisapoliitika puhul on oluline jätkata konsulaartöötajate korrapärast koolitamist, et tagada viisaeeskirja ja ELi viisainfosüsteemi (VIS) määruse ühetaoline kohaldamine. Paralleelselt tuleb osta seadmeid, näiteks näotuvastussüsteeme. Samuti on oluline jätkata digitaalsete viisade ja infosüsteemide väljatöötamist ning kasutamist. Tähtis on viia lõpule ELi ühise viisainfosüsteemiga seotud arendusprojektid. Rakenduskavas on nimetatud järgmised erieesmärgid ning rakendusmeetmed nende saavutamiseks: Erieesmärk SO1: Toetus Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavale tõhusale Euroopa integreeritud piirihaldusele, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge. Rakenduskavas on nimetatud järgmised rakendusmeetmed erieesmärgi saavutamiseks: 1 “Kagupiiri maismaasa põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang”, Lemma OÜ, 2020. 2 Eelhinnangu koostamise ajal on lõppfaasis Lemma OÜ poolt koostatav „Politsei - ja Piirivalveameti Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnam õju hindamine“. Aruande avalik arutelu toimus 26.01. 2022. 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32019R1896 (EL) 2019/1896 6 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava a) piirikontrolli tugevdamine kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 3 lõike 1 punktiga a: - suurendades suutlikkust teha välispiiridel kontrolle ja seiret, sealhulgas tugevdades meetmeid seadusliku piiriületuse lihtsustamiseks ja, kui see on asjakohane, meetmeid, - mis on seotud piiriülese kuritegevuse, eelkõige rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, - inimkaubanduse ja terrorismi ennetamise ja avastamisega välispiiridel; - mis on seotud pidevalt kõrge rändetaseme haldamisega välispiiridel, sealhulgas tehnilise ja operatiivtoe - kaudu, ning mehhanisme ja menetlusi haavatavate isikute ja saatjata alaealiste tuvastamiseks ning rahvusvahelist kaitset vajavate või seda taotleda soovivate isikute tuvastamiseks, samuti suutlikkust anda sellistele isikutele teavet ja neid edasi suunata; - rakendades Schengeni alal piirikontrolliga seotud tehnilisi ja operatiivmeetmeid, samal ajal säilitades inimeste vaba liikumise selle piires; - analüüsides sisejulgeolekuohte ja selliseid ohte, mis võivad mõjutada välispiiride toimimist või turvalisust; b) Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine, toetades piirihalduse eest vastutavaid riiklikke ametiasutusi meetmete võtmisel, mis on seotud võimearendusega, ühise suutlikkuse suurendamisega, ühishangetega ja ühiste standardite kehtestamisega ning muude meetmete võtmisel, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist; c) riigi tasandil koostöö tõhustamine piirikontrolli või piiril täidetavate ülesannete eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel ning tõhustatud koostöö liidu tasandil kas liikmesriikide vahel või ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste või kolmandate riikide vahel; d) välispiire käsitleva liidu acquis’ ühtse kohaldamise tagamine, sealhulgas rakendades soovitusi, mis on antud selliste kvaliteedikontrolli mehhanismide raames nagu määruse (EL) nr 1053/2013 kohane Schengeni hindamismehhanism, määruse (EL) 2019/1896 kohased haavatavuse hindamised ja riiklikud kvaliteedikontrolli mehhanismid; e) piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige SISi, ETIASe, EESi ja Eurodaci loomine, käitamine ja hooldamine piirihalduse eesmärgil vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks. Rakenduskavas on nimetatud ka võimalike meetmete esialgne loetelu: ▪ EUROSURi arendamisega seotud meetmed (IKT-süsteemid, seadmed, tehnoloogia jne); ▪ koostalitlusvõime paketi ja ELi suuremahuliste IT-süsteemidega seotud meetmed; ▪ meetmed, mille eesmärk on arendada Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklikke komponente (nt ekspertide lähetamine Frontexisse); ▪ koolitused; ▪ Frontexi standarditele vastavad piirivalve- ja -kontrolliseadmed (patrullsõidukid, UTVd, mehitamata õhusõidukid, kaamerad jne); ▪ migratsioonijärelevalve seadmed (dokumendilugejad, biomeetriliste andmete tehnoloogia jne). Erieesmärk SO2: Toetus ühisele viisapoliitikale, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske Erieesmärgi saavutamiseks on rakenduskavas kirjeldatud järgmised rakendusmeetmed: www.hendrikson.ee EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava. Eelhinnang. 7 a) tõhusate ja kliendisõbralike teenuste osutamine viisataotlejatele, säilitades samal ajal viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse ning austades täielikult taotleja või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 7 lõikega 2; b) liikmesriikide toetamine viisade väljastamisel, sealhulgas määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis 25 osutatud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul, mida väljastatakse humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu; c) viisasid käsitleva liidu acquis’ ühetaolise kohaldamise tagamine, sealhulgas ühise viisapoliitika edasiarendamine ja ajakohastamine; d) liikmesriikide viisataotluste menetlemise alase koostöö eri vormide arendamine; e) ühise viisapoliitika valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige VISi loomine, käitamine ja hooldamine vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste IT- süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks. Võimalike meetmete esialgne loetelu on rakenduskavas järgmine: ▪ VISi arendus (prioriteet): digitaalse viisa ja e-rakenduse arendamine koostöös Euroopa Komisjoniga; ▪ biomeetriliste andmete seadmete hankimine; ▪ konsulaartöötajate koolitus ja praktika; ▪ väliste teenuseosutajate auditid. 8 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava 2 RAKENDUSKAVA SEOSED TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Käesolevas peatükis on toodud need strateegilised dokumendid, mis on aluseks BMVI rakenduskava poliitikaeesmärkide ja erieesmärkide täitmiseks. Üldiselt on selle rakenduskava mõju muude riiklike dokumentide elluviimisele positiivne. 2.1 Eesti 2035 “Eesti 2035”4 on riigi pikaajaline arengustrateegia. Selle loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu selliselt, et Eesti oleks kahekümne aasta pärast parim koht elamiseks ja töötamiseks. „Eesti 2035” on strateegilise juhtimise tööriist, mis võimaldab kooskõlastada riigi pikaajalist strateegilist planeerimist ja finantsjuhtimist, arvestades riigi rahanduse võimalusi. Tegemist on strateegiaga, mis soodustab Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööd Eesti arengu ühtse juhtimise tagamiseks ning tugevdab erinevate strateegiliste poliitikadokumentide vahelisi seoseid. Strateegia „Eesti 2035“ viiakse ellu peamiselt valdkondlike arengukavade ja vastavate valdkondade programmide kaudu. Seda saavad kasutada ka kohalikud omavalitsused ning avaliku, era- ja kodanikusektori organisatsioonid strateegilise planeerimise aluseks. Strateegia „Eesti 2035“ seab viis pikaajalist strateegilist eesmärki, mis on väärtuspõhised eesmärgid ja mis on aluseks riigi strateegiliste valikute tegemisel, mille elluviimisele aitavad kaasa kõik Eesti strateegilised arengudokumendid: ▪ Eesti inimesed on targad, aktiivsed ja hoolivad oma tervisest. ▪ Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. ▪ Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. ▪ Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. ▪ Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. BMVI mõlema erieesmärgi meetmed lähtuvad Eesti 2035 suundadest. 2.2 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 Siseturvalisuse arengukava5 üldeesmärgiks on seatud, et Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Arengukavas on seatud järgmised alaeesmärgid ja nende juures toodud tegevussuunad: ▪ Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondade ülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Tegevussuunad: terviklikum ja igaühe panusel põhinev ennetustöö turvalisuse tagamiseks, vähem inimkannatanutega õnnetusi, vähem vägivalda, turvalisem avalik ruum, kaitstum vara, ohutum keskkond 4 Eesti 2035 5 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 www.hendrikson.ee EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava. Eelhinnang. 9 ▪ Kiire ja asjatundlik abi Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused. Tegevussuunad: avaliku korra tagamise ja pääste valmisoleku planeerimine, teadete kiire vastuvõtmine, abivajaduse täpne väljaselgitamine ja abi väljasaatmine, reageerimine õnnetustele ja ohtudele, sündmuste lahendamine. ▪ Kindel sisejulgeolek -Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud ja maandatud mitmesuguste riigisiseste tegevuste ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate Eestit ohustavate kriisidega. Tegevussuunad: põhiseadusliku korra tagamine, raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine ning piirihaldus ▪ Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika - Eesti kodakondsus, rände- ja identiteedihalduspoliitika on usaldusväärsed, innovaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust. Tegevussuunad: tasakaalustatud rändepoliitika, tasakaalustatud kodakondsuspoliitika, usaldusväärne ja turvaline identiteedihalduspoliitika. ▪ Tark ja innovaatiline siseturvalisus - Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Tegevussuunad: siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi. Inimeste hoidmine ja arendamine, Innovatsiooni ja tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamine. BMVI rakenduskava aluseks on STAK 2020 -2030. BMVI piirihaldusega seotud meetmed (erieesmärk 1) aitavad saavutada alaprogrammi „Kindel sisejulgeolek“ eesmärke ning viisapoliitika meetmed (erieesmärk 2) alaprogrammi „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ eesmärke. 2.3 „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ Välispoliitika arengukava 20306 hõlmab riigi välispoliitilist tegevust aastani 2030 ning see on välja töötatud selleks, et tagada Eesti huvide elluviimine muutuvas keskkonnas. Arengukavas on üldeesmärgiks seatud Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes; heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil; Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse. Üldeesmärgile lisaks on sõnastatud alaeesmärgid: ▪ Eesti julgeolek on tagatud ja heaolu kasvab; ▪ Eesti kodanike heaolu kasvab soodsama välismajanduskeskkonna kaudu, mille tagab kaubandustõkete vähendamine, ekspordi edendamine ja välisinvesteeringute jätkusuutlik kasv ning turismi arengu toetamine; ▪ Eesti kodanikele on konsulaarteenused tõhusalt kättesaadavad, eestlased on teadlikumad reisijad; ▪ Eestil on tugev välisteenistus Seatud eesmärke viiakse ellu välispoliitika kolme strateegilise suuna tugevdamisel: ▪ julgeolek, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja kestlik areng; ▪ välismajandus; ▪ eestlaskond võõrsil. 6 Eesti välispoliitika arengukava 2030 10 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava Arengukava elluviimise edukus sõltub välisteenistusest ja diplomaatidest ning heast koostööst partneritega. Välispoliitika tegevusi kavandades ja ellu viies arvestatakse läbivalt, et Eesti maine ja mõjukus kasvaks. BMVI rakenduskava viisapoliitika tegevused lähtuvad arengukava 1. strateegilisest suunast – julgeolek, rahvusvaheliste suhete stabiilsus, kestlik areng. 2.4 „Eesti digiühiskond 2030“ Eesti digiühiskonna arengukava 2030 7 sisaldab visiooni ja tegevusplaani, kuidas Eesti majandust, riiki ja ühiskonda digitehnoloogia abil järgmise kümnendi jooksul edasi arendada. Digiühiskonna 2030. aasta visioon on, et Eesti oleks täis digiväge, mis tähendab, et : ▪ meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame; ▪ oleme digiväega kaitstud – meie digielu on turvaline ja lähme digiarengus julgelt edasi; ▪ meie majandus on digiväeline – digilahendused on kogu majanduse mootor; ▪ digiväel väärtustame iga inimest ja loome ühist; ▪ Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks. Visiooni elluviimiseks on arengukavas seatud täpsemad eesmärgid ja kavandatud tegevussuunad kolmel alal: ▪ arendada digiriiki ehk digilahenduste kasutamist avalikus sektoris ▪ arendada elektroonilist sidet ehk ühenduvust ▪ arendada riiklikku küberturvalisust BMVI rakenduskava mõlemad erieesmärgid sisaldavad euroopaüleseid IT-lahenduste loomise ja kasutamise meetmeid, mille elluviimisel arvestatakse digiühiskonna arengukava suundasid arendada digiriiki ehk digilahenduste kasutamist avalikus sektoris ning arendada riiklikku küberturvalisust. 7 Eesti digiühiskond 2030 www.hendrikson.ee EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava. Eelhinnang. 11 3 RAKENDUSKAVA ELLUVIIMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU OLULISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Käesolevas peatüki eesmärk on tutvustada keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu lähenemisviisi ja tulemusi. Arvestades rakenduskava tegevuste iseloomu ja olemust, käsitletakse käesolevs peatükis teemasid, mis on asjakohased. Võttes arvesse rakenduskava ulatust, määratletud poliitikaeesmärke ja erieesmärke ning asjaolu, et ülesandeks on oluliste keskkonnamõjude eelhinnangu läbiviimine, on hindamise lähenemisviisi aluseks kvalitatiivne eksperthinnang. Võttes arvesse rakenduskava strateegilist taset, tuleb märkida, et praeguses etapis puudub rakenduskavaga kavandatavate tegevuste kohta üksikasjalik teave, mistõttu ei saa eelhinnang konkreetseid mõjusid täpselt kirjeldada ja hinnata, vaid võimalik on anda pigem üldine hinnang. Vajadusel annab eelhinnang sellistel juhtudel tingimused edasisteks hilisemateks etappideks. Tabelis 3-1 (peatüki lõpus) on kontrollnimekirjana esitatud kõigi erieesmärkide ja nende raames kavandatavate projektide mõjuhinnangud. BMVI rakenduskava eesmärk ei ole otseselt kavandada tegevusi, mis kuuluks Nõukogu direktiivis 2011/92/EL nimetatud (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) projektide hulka. Samuti ei kuulu BMVI rakenduskava nende dokumentide alla, millele keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine on kohustuslik vastavalt nõukogu direktiivile 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta. Riiklikul tasandil ei ole Eesti seaduste kontekstis BMVI rakenduskava eesmärk luua raamistikku arendustele ja tegevustele, mis on nimetatud KeHJS-e § 6 lõikes 1 (olulise keskkonnamõjuga tegevus). Käesoleval juhul on eelhindamine läbi viidud tulenevalt KeHJS-e § 33 lg 1 p 4 toodust, kuna see on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Võimaliku ebasoodsa mõju tuvastamiseks on vajalik läbi viia Natura eelhindamine (vt ptk 4), mida on võimalik läbi viia vaid KSH eelhindamise käigus. Käesoleval juhul on tegemist sellise strateegilise tasandi dokumendiga, mis ei too kaasa koheseid muutusi (füüsilises) keskkonnas, samuti ei kavandata tegevusi, millega kaasneks otsene tegevus looduskeskkonnas. Seetõttu puuduvad ka otsesed ebasoodsad mõjud, mida saaks selles etapis konkreetselt kirjeldada ja hinnata, samuti ei ole ette näha, et edasistes etappides tegevuste sisu täpsustudes ilmneks asjaolusid, mis toovad kaasa võimaliku ebasoodsa mõju avaldumise. Kui selline olukord peaks siiski ilmnema, siis vastavalt kehtivale seadusandlusele on vaja keskkonnas reaalseid muudatusi ja koormuse tõusu põhjustavate tegevuste jaoks enne muudatuste elluviimist koostada ehitusprojekt või hankida vastav luba, millele KeHJSes sätestatud juhtudel antakse eelhinnang ja/või viiakse läbi keskkonnamõju hindamine. Rakenduskavas on nimetatud rahastatavate projektide all näiteks erinevaid koolitusi ja koostöö tegevusi (sh lähetusi), piirikontrolliseadmete ja seiretehnika soetamist, tegevustoetuseid, IKT arendusi. Nimetatud tegevuste elluviimisega ei kaasne üldjuhul tegevusi füüsilises keskkonnas ja sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale. 12 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava Tabel 3-1 BMVI rakenduskavaga plaanitavate tegevuste mõju hinnang Poliitikaeesmärk Erieesmärk Rahastamiskavas nimetatud projektid Mõjuhinnang Tagada tugev ja tõhus SO1 EES (riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem), ETIAS (Euroopa reisiinfo ja - Seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga, Euroopa integreeritud toetada Euroopa lubade süsteem) seadmed; BioMiddle litsentsid ja tootetugi; tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. piirihaldus välispiiridel, piiri- ja videospektraalvõrdleja 3. astmele; luubid, valgustusseadmed, mikroskoobid, aidates seeläbi tagada rannikuvalve statsionaarsed ja mobiilsed seadmed koos tarkvara ja tootetoega jne. liidus kõrgetasemelise poolt välispiiridel Droonid Droonide soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga, sisejulgeoleku, samal rakendatavat tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. ajal kaitstes inimeste tõhusat Euroopa Ida- ja kagupiiri seadmed (kaamerad, serverid, võrgu- ja turvaseadmed, Seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga, vaba liikumist liidu integreeritud valveseadmed, radarid, droonituvastus- ja tõrjeseadmed, tehnikute tööriistad) piires, ning järgides piirihaldust, mille seadmeid kasutatakse piiril olemasoleval piiritaristul. täielikult asjaomast liidu eest jagavad Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. acquis’d ning liidu ja vastutust Maismaasõidukid (künoloogiabussid, piiripatrulli bussid) Maismaasõidukite soetamisel puudub seos liikmesriikide Euroopa Piiri- ja looduskeskkonnaga, sõidukite kasutamine toimub rahvusvahelisi Rannikuvalve olemasoleval selleks otstarbeks mõeldud taristul. kohustusi, mis Amet ning Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. tulenevad piirihalduse eest rahvusvahelistest vastutavad Luhamaa juhtimispunkti kaasajastamine (ümberehitus, inventar, seadmed) Toetab kagupiiri väljaehitamist. Tegevused Luhamaa lepingutest, mille riiklikud asutused, juhtimispunktis on lokaalse iseloomuga ning tegevused osalised nad on. et hõlbustada toimuvad olemasoleva hoone piires. Tegevus ei avalda seaduslikku olulist otsest mõju keskkonnale. piiriületust, KILP jätkuarendused (*ainult piirivalvega seotud arendused, nt EUROSUR liides) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste ennetada ja arendamisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus avastada ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. ebaseaduslikku sisserännet ja Seiretehnikute tööjõukulu ja koolituskulu (kuni 2029 lõpp) Projekti vahendite kasutamisel tööjõu- ja koolituskulu piiriülest katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevus ei kuritegevust ning avalda olulist otsest mõju keskkonnale. hallata tõhusalt Seiretehnika ülalpidamis- ja hoolduskulu Seadmete korrektne toimimine ja hooldus vähendavad rändevooge potentsiaalset rikete ja avariide ohtu, seega kaudselt on mõju looduskeskkonnale positiivne. Tegevused füüsilises keskkonnas ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Automatiseeritud piiriületuse toimivuse tagamine piiripunktides Kavandatavad ei too kaasa muutusi füüsilises keskkonnas ja ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. EBCG-i panustamisega seotud uute ametnike koolitused. Projekti vahendite kasutamisel koolituskulude katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Kontaktametniku lähetamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti juurde Projekti vahendite kasutamisel ametniku lähetuskulude katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. www.hendrikson.ee EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava. Eelhinnang. 13 Veesõidukite juhtimisoskuste koolitused, I astme piirikontrolli koolitused Projekti vahendite kasutamise koolituskulude katmiseks (turvatrükised ja trükitehnikad; intervjueerimine ja profileerimine; piirikontroll ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda merepiiril; sõidukite kontroll), II astme piirikontrolli koolitused (võltsingute olulist otsest mõju keskkonnale. tuvastamine ekspertidele; inimkaubandus; varastatud sõidukite tuvastamine; intervjueerimine ja profileerimine; trükikoja külastus; näotuvastus; advanced level document officer course), Arendusalased koolitused (III astme piirikontrolli ekspertide koolitus, EUCARIS kasutajad; eristaatusega isikute ja vara kohtlemise koolitus; kultuurid, usundid, radikaliseerumine), Riigipiiri valvamise taktika täiendkoolitused (sh andmebaaside kasutamine, meeskonnakoolitused, juhtimisalased koolitused, erisõidukite juhtimise koolitused); õigusalased koolitused, keelekoolitused, Koolitus PPA töötajate ettevalmistuseks tööks kõrgema riskiga piirkonnas (mini HEAT). EES jätkuarendused Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. ETIAS jätkuarendused Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. SIS (Schengeni infosüsteem) jätkuarendused Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Koostalitlusvõime komponentide arendus ja süsteemi kasutuselevõtt Kavandatavad arendused ja süsteemi kasutuselevõtuga seonduvad kulud ei too kaasa muutusi füüsilises keskkonnas ja ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. EES andmekeskuste rent Tegevusel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Ülalpidamine ja ETIAS riikliku üksuse kulud Tegevusel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. EES ülalpidamine Tegevusel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. SIS ülalpidamine ja hooldus Tegevusel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Koostalitlusvõime ülalpidamine ja hooldus Tegevusel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. SO2 Näokujutise ja sõrmejälje hõive seadmed Viisamenetluse digitaliseerimist toetavate seadmete toetada ühist soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei viisapoliitikat, et avalda olulist otsest mõju keskkonnale. tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast 14 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske. SO2 Euroopa Liidu ühtne e-viisa ja e-taotluskeskkonna rakendamine Viisamenetluse digitaliseerimist toetavate seadmete toetada ühist soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei viisapoliitikat, et avalda olulist otsest mõju keskkonnale. tagada Viisamenetlejate koolitamine ja stažeerimisprogramm, Schengeni hindamiseks Projekti vahendite kasutamisel koolituskulude katmiseks ühtlustatud riiklike ekspertide ettevalmistamine ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda lähenemisviis olulist otsest mõju keskkonnale. viisade Ühisauditid ja viisamenetluspraktika Projekti vahendite kasutamisel auditite ja praktika kulude väljastamisele ja katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevus ei hõlbustada avalda olulist otsest mõju keskkonnale. õiguspärast Riigisisese viisaregistri arenduste II etapp Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arenduste reisimist, aidates kuludel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei samal ajal avalda olulist otsest mõju keskkonnale. ennetada rände- VIS määruse muudatuste rakendamine IKT arenduste kuludel puudub seos looduskeskkonnaga. ja julgeolekuriske. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. www.hendrikson.ee EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava. Eelhinnang. 15 4 NATURA EELHINDAMINE Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad (LoA) ja linnualad (LiA) on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv). Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ 8 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" 9 Vastavalt loodusdirektiivi põhimõtetele tuleb iga kava või projekti puhul kaaluda võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele. Kui kaalumine viiakse läbi Natura hindamise protsessis kõikidel juhtudel samade protseduuri etappide ja sammude alusel, siis tulenevalt kõrgema tasandi strateegiliste dokumentide/kavade detailsusastmest on nende hindamises siiski teatavaid erisusi. Täpsemalt, Natura hindamise peamine eesmärk on vältida ja vähendada kahjulikku mõju Natura alade terviklikkusele. Natura hindamise võimaliku ulatuse ja täpsusastme määrab ära strateegilise planeerimisdokumendi/kava täpsusaste, st Natura hindamise täpsusaste ja põhjalikkus peavad olema proportsionaalsed strateegilise hinnatava dokumendi sisuga. Kavade puhul, mille puhul ei ole võimalik kindlaks teha mõju üksikutele aladele, tuleks analüüsis miinimumnõudena keskenduda võimalikule mõjule ja peamistele riskidele; alapõhist mõju tuleb seejärel analüüsida projekti tasandil. Käesoleva töö raames viiakse läbi Natura hindamise esimene etapp, eelhindamine, dokumendile „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027“. Eelhindamise eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine Natura aladele, mille tulemusena saab otsustada, kas ja millises mahus on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis)hindamise etappi. Eelhindamise tulemused on esitatud järgnevates alapeatükkides. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele. 8 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta . Brüssel, 28.9.2021 9 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis . Tellija: Keskkonnaamet. 16 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jäävate Natura alade kirjeldus Kavandatavaks tegevuseks on dokumendis „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027“ seatud eesmärgid, rakendusmeetmed ja nende elluviimiseks rahastatavad tegevused (projektid). Ülevaade rakenduskavast ja eesmärkidest on leitav aruande peatükis 1. Kuna rahastu rakenduskavas ettenähtu ei ole valdavalt seotud konkreetselt määratud ruumiliste asukohtadega, siis võib tegevuse potentsiaalses mõjualas olla erinevaid Natura 2000 võrgustiku alasid. Rakenduskava eelnõu toob välja, et Eesti suurimad piirihalduse ja viisamenetluse katsumused ELi välispiiri kaitsmisel on piiritaristu rajamine Eesti-Vene maismaapiirile; sujuva, kuid turvalise piiriliikluse tagamine; suuremahuliste IT- süsteemide ja koostalitlusvõime toimimise tagamine ning EUROSURi ja mereseiresüsteemi ajakohastamine. Rakenduskava eesmärgid on seotud peamiselt EL välispiiride piirihaldusega, s.t oluline osa rahastuse meetmetest on suunatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piirile. Sellest tulenevalt on võimalikus mõjualas Eesti riigipiiri taristuga otsest puutumust omavad Natura 2000 võrgustiku alad. Natura võrgustiku alade paiknemist Eesti- Vene piiril illustreerib Joonis 4-1. Tuleb aga välja tuua, et Eesti on füüsilise piiritaristu püstitamiseks investeerinud raha riigieelarvest ja teeb seda ka edaspidi. Maismaavälispiiri taristu loomist on alustatud, paigaldatud on piiripostid jne. Füüsilise piiritaristu ehitamise projekte rahastatakse peamiselt riigieelarvest ning ka mõju Natura aladele ja nende kaitse-eesmärkidele on hinnatud vastavate projektide raames10,11 . Joonis 4-1 Natura 200 võrgustiku alade paiknemine Käesolevas töös hinnatav rakenduskava on Eesti-Vene piiril. Aluskaart: Maa-amet, 2022 suures osas seotud aga maismaapiirile tipptasemel valvetehnika (peaaegu 52% BMVI eraldisest on plaanitud kasutada selleks otstarbeks) jms eesmärkidega, mis otseselt füüsislist looduskeskkonda ega Natura alade kaitse-eesmärke ei puuduta. Mõju prognoosimine Natura võrgustikule on läbi viidud rakenduskavas toodud tegevuste kaupa järgmises alapeatükis. Kuna ühegi tegevuse puhul ei tuvastatud seoseid Natura võrgustiku aladega ega võimalikku mõju, siis ei ole siinkohal konkreetsete linnu- ega loodusalade kirjelduste toomine asjakohane. 10 Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne (avalikustamiseks). Lemma, 2021 11 Kagupiiri maismaaosa põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Lemma, 2020 www.hendrikson.ee EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava. Eelhinnang. 17 Tõenäoliselt ebasoodsa mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustikule võivad potentsiaalselt mõju avaldada tegevused, mida kavandatakse läbi viia looduses, Natura võrgustiku aladel või nende mõjualas. Potentsiaalsed mõjud sellistel tegevustel võiksid olla otsesed füüsilise keskkonna muutused (elupaikade vähendamine ja kahjustamine tariostuobjektide rajamise tõttu Natura aladel) või ka näiteks objektide rajamisel tekkiv häiriv mõju liikidele jms. Rakenduskavaga ette nähtud rahastatavate tegevuste ja projektide osas viiakse järgnevas tabelis (Tabel 4-1) läbi eelhindamine, mis tuvastab kavandatu ja Natura 2000 võrgustiku alade omavahelise seose ning prognoosib kas ja milliste alade puhul on tõenäoline kava rakendamisega kaasnevate ebasoodsa mõjude teke. 18 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava Tabel 4-1 BMVI rakenduskavaga plaanitavate tegevuste mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele Natura BMVI BMVI tegevused Mõju prognoosimine eelhindamise erieesmärk tulemus SO1 toetada EES (riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem), ETIAS Piirikontrolli seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga ning need Ebasoodne mõju Euroopa piiri- ja (Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem) seadmed; BioMiddle kavandatakse kasutusele võtta piiripunktides. Tegevuse mõjualasse seega Natura on välistatud. rannikuvalve poolt litsentsid ja tootetugi; videospektraalvõrdleja 3. astmele; 2000 võrgustiku alasid ei jää. välispiiridel luubid, valgustusseadmed, mikroskoobid, statsionaarsed ja rakendatavat mobiilsed seadmed koos tarkvara ja tootetoega jne. tõhusat Euroopa Droonid Droonide soetamine tagab maismaapiiri kordonites operatiivse vaatlusvõimekuse. Ebasoodne mõju integreeritud Tegevusel puudub seos looduskeskkonnaga ning muutusi looduses ei kaasne. on välistatud. piirihaldust, mille Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. eest jagavad Ida- ja kagupiiri seadmed (kaamerad, serverid, võrgu- ja Piirivalve maismaavarustuseks seiretehnika soetamisel puudub seos Ebasoodne mõju vastutust Euroopa turvaseadmed, valveseadmed, radarid, droonituvastus- ja looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei on välistatud. Piiri- ja tõrjeseadmed, tehnikute tööriistad) jää. Rannikuvalve Amet ning piirihalduse Maismaasõidukid (künoloogiabussid, piiripatrulli bussid) Piirivalve maismaavarustuseks sõidukite soetamisel puudub seos Ebasoodne mõju eest vastutavad looduskeskkonnaga. Kasutamine on eeldatav füüsiliselt väljaehitatud piiritaristul. on välistatud. riiklikud asutused, et Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. hõlbustada Luhamaa juhtimispunkti kaasajastamine (ümberehitus, Toetab kagupiiri väljaehitamist. Tegevused Luhamaa juhtimispunktis on lokaalse Ebasoodne mõju seaduslikku inventar, seadmed) iseloomuga ning nende mõjualasse Natura alasid ei jää. Juhtimispunkt asub enam on välistatud. piiriületust, ennetada kui 3 km kaugusel lähimast Natura 2000 võrgustiku alast (Pabra järve loodusala). ja avastada KILP jätkuarendused (*ainult piirivalvega seotud arendused, Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) jätkuarenduste arendamisel puudub Ebasoodne mõju ebaseaduslikku nt EUROSUR liides) seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku on välistatud. sisserännet ja alasid ei jää. piiriülest Seiretehnikute tööjõukulu ja koolituskulu (kuni 2029 lõpp) Projekti vahendite kasutamisel tööjõu- ja koolituskulude katmiseks ei ole seost Ebasoodne mõju kuritegevust ning looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei on välistatud. hallata tõhusalt jää. rändevooge Seiretehnika ülalpidamis- ja hoolduskulu Seadmete korrektne toimimine ja hooldus vähendavad potentsiaalset rikete ja Ebasoodne mõju avariide ohtu, mis toimib põhimõtteliselt kaudselt soodsa mõjuna nii on välistatud. looduskeskkonnale üldisemalt kui ka Natura 2000 võrgustikule. Tegevus ei ole ruumiliselt piiritletud ja Natura 2000 võrgustiku alasid ei saa mõjualas olevateks lugeda. Automatiseeritud piiriületuse toimivuse tagamine Tegevusega kavandatakse piiripunktide jaoks seadmeid Ebasoodne mõju piiripunktides (süsteemide/iseteenindussüsteemide/e-väravad). Seadmete paigaldamine ja on välistatud. kasutamine toimub olemasolevates piiripunktides (nt Tallinn, Narva, Saatse) ja on lokaalse iseloomuga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. EBCG-i panustamisega seotud uute ametnike koolitused. Projekti vahendite kasutamisel koolituskulude katmiseks ei ole seost Ebasoodne mõju looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei on välistatud. jää. Kontaktametniku lähetamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Projekti vahendite kasutamisel ametniku lähetuskulude katmiseks ei ole seost Ebasoodne mõju Ameti juurde looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei on välistatud. jää. www.hendrikson.ee EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava. Eelhinnang. 19 Natura BMVI BMVI tegevused Mõju prognoosimine eelhindamise erieesmärk tulemus Veesõidukite juhtimisoskuste koolitused, I astme piirikontrolli Projekti vahendite kasutamisel koolituskulude katmiseks ei ole otsest seost Ebasoodne mõju koolitused (turvatrükised ja trükitehnikad; intervjueerimine ja looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei on välistatud. profileerimine; piirikontroll merepiiril; sõidukite kontroll), II jää. astme piirikontrolli koolitused (võltsingute tuvastamine Konkreetsete koolituste korraldamisel välikeskkonnas (nt veesõidukite juhtimine, ekspertidele; inimkaubandus; varastatud sõidukite piirikontroll merepiiril jne) tuleb jälgida, et kaitstaval alal (Natura 2000 loodus- või tuvastamine; intervjueerimine ja profileerimine; trükikoja linnualal) koolituse korraldamisel tuleb lähtuda alal kehtivast kaitsekorrast. külastus; näotuvastus; advanced level document officer course), Arendusalased koolitused (III astme piirikontrolli ekspertide koolitus, EUCARIS kasutajad; eristaatusega isikute ja vara kohtlemise koolitus; kultuurid, usundid, radikaliseerumine), Riigipiiri valvamise taktika täiendkoolitused (sh andmebaaside kasutamine, meeskonnakoolitused, juhtimisalased koolitused, erisõidukite juhtimise koolitused); õigusalased koolitused, keelekoolitused, Koolitus PPA töötajate ettevalmistuseks tööks kõrgema riskiga piirkonnas (mini HEAT). EES jätkuarendused Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide Ebasoodne mõju väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos on välistatud. looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. ETIAS jätkuarendused Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide Ebasoodne mõju väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos on välistatud. looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. SIS (Schengeni infosüsteem) jätkuarendused Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide Ebasoodne mõju väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos on välistatud. looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Koostalitlusvõime komponentide arendus ja süsteemi Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide Ebasoodne mõju kasutuselevõtt väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos on välistatud. looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. EES andmekeskuste rent Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide Ebasoodne mõju väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos on välistatud. looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Ülalpidamine ja ETIAS riikliku üksuse kulud Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide Ebasoodne mõju väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos on välistatud. looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. 20 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava Natura BMVI BMVI tegevused Mõju prognoosimine eelhindamise erieesmärk tulemus EES ülalpidamine Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide Ebasoodne mõju väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos on välistatud. looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. SIS ülalpidamine ja hooldus Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide Ebasoodne mõju väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos on välistatud. looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Koostalitlusvõime ülalpidamine ja hooldus Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist/ Ebasoodne mõju hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse on välistatud. mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. SO2 toetada ühist Näokujutise ja sõrmejälje hõive seadmed Viisamenetluse digitaliseerimist toetavate seadmete soetamisel puudub seos Ebasoodne mõju viisapoliitikat, et looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei on välistatud. tagada ühtlustatud jää. lähenemisviis Euroopa Liidu ühtne e-viisa ja e-taotluskeskkonna Viisamenetluse digitaliseerimist toetavad IT-lahendused, millel puudub seos Ebasoodne mõju viisade rakendamine looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei on välistatud. väljastamisele ja jää. hõlbustada Viisamenetlejate koolitamine ja stažeerimisprogramm, Rahaliste vahendite rakendamisel koolitusteks ei ole seost looduskeskkonnaga. Ebasoodne mõju õiguspärast Schengeni hindamiseks riiklike ekspertide ettevalmistamine Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. on välistatud. reisimist, aidates Ühisauditid ja viisamenetluspraktika Viisamenetluse ja auditite läbiviimisel ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevuse Ebasoodne mõju samal ajal ennetada mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. on välistatud. rände- ja Riigisisese viisaregistri arenduste II etapp Ebasoodne mõju IKT arendustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega julgeolekuriske. on välistatud. Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. VIS määruse muudatuste rakendamine IKT arendustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. on välistatud. www.hendrikson.ee EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava. Eelhinnang. 21 Natura eelhindamise tulemused Eelhindamisel ei tuvastatud Natura 2000 võrgustiku alasid, mis oleksid rahastu rakenduskavas plaanitud projektide mõjualas, millest tulenevalt jõuab Natura eelhindamine järeldusele, et BMVI rakenduskava elluviimisel on välistatud ebasoodsate mõjude avaldumine Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele. Tulenevalt Natura eelhindamise järeldustest ei ole vajalik Natura hindamise järgmisse etappi liikumine ehk puudub vajadus asjakohase hindamise läbiviimiseks. Rakenduskava elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Kava tegevuste rakendajal tuleb igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju mõjualasse jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele ning vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes. Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada planeeringutes ja projektides Natura kaitse-eesmärkidega arvestamisega ning vajadusel leevendusmeetmete rakendamisega. 22 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava 5 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD Siseministeerium saatis 22.03.2022 kirjaga nr 14-13.1/84-1 KSH eelhinnangu ja KSH algatamise otsuse eelnõu koos EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava dokumentidega asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Seisukohta küsiti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Välisministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, Keskkonnaametilt, Rõuge Vallavalitsuselt, Võru Vallavalitsuselt, Setomaa Vallavalitsuselt, Räpina Vallavalitsuselt, Peipsiääre Vallavalitsuselt, Mustvee Vallavalitsuselt, Alutaguse Vallavalitsuselt, Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt, Narva Linnavalitsuselt. Seisukoha esitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Välisministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Peipsiääre Vallavalitsus, Mustvee Vallavalitsus. Kõik seisukoha esitanud asutused olid nõus Siseministeeriumi poolt esitatud otsuse eelnõuga, et täielik KSH ei ole vajalik. Samuti ei esitatud täiendavaid tähelepanekuid või märkuseid. www.hendrikson.ee EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava. Eelhinnang. 23 KOKKUVÕTE „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027“ jaoks viidi läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Käesolevas eelhinnangu aruandes anti ülevaade rakenduskavast ning sellega kavandatavatest tegevustest, selgitati rakenduskava seost teiste asjakohaste strateegiliste dokumentidega ning hinnati dokumendi rakendamisest tulenevaid keskkonnamõjusid. Keskkonnakirjeldus on antud Natura alade kontekstis mahus, mis on asjakohane käesoleva töö raames. Kokkuvõtteks võib öelda, et „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027“ raames kavandatavate tegevustega ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 alade terviklikkusele ning ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist. Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu soovituseks on, et täismahus KSH ei ole vajalik. KÄSKKIRI 06.05.2022 nr 1-3/36 Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine I Otsus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 35 lõikega 5 jätan algatamata piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise. Otsus avalikustada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikes 6 sätestatud korras. Otsuse ja strateegilise planeerimisdokumendiga on võimalik tutvuda Siseministeeriumi kodulehel. II Vaidlustamine Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul arvestades selle teatavakstegemisest. III Asjaolud ja menetluse käik Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 48 lõike 1 kohaselt on Siseministeerium piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI)1 korraldusasutus ja vastutab BMVI rakenduskava 2021–2027 koostamise ja elluviimise eest. Siseministeerium (Pikk 61, Tallinn 15065) algatas ja koostas BMVI rakenduskava 2021–2027 ning selle kinnitavad Vabariigi Valitsus ja Euroopa Komisjon. BMVI rakenduskava on strateegiline raamistik, mille alusel planeeritakse ja viiakse ellu BMVI tegevusi Eestis ning on seega strateegiline planeerimisdokument keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 31 punkti 3 mõistes. BMVI rakenduskava 2021–2027 on mõeldud Euroopa Liidu poliitikaeesmärgi – tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liid us kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1148, 7. juuli 2021, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93 järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on – toetamiseks. BMVI rakenduskava 2021-2027 ei sisalda KeHJS § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Rakenduskavas planeeritud tegevused toimuvad üle Eesti. Selleks, et kaaluda, kas BMVI rakenduskava 2021–2027 suhtes on kohustuslik algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavalt KeHJS § 33 lõike 1 punktile 4 ning kas keskkonnamõju strateegiline hindamine on vajalik vastavalt KeHJS § 33 lõikele 2, tellis Siseministeerium OÜ Hendrikson & Ko-lt 11.01.2022–14.03.2022 BMVI rakenduskava 2021-2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu. Eelhinnangu eesmärk oli teha kindlaks, kas BMVI rakenduskava 2021–2027 elluviimisega võib tõenäoliselt kaasneda oluline keskkonnamõju ja oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ning võimaldada otsustada keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle vastavalt direktiivile 2001/42/EÜ2 ja KeHJS § 35 lõikele 5. III Põhjendused OÜ Hendrikson & Ko (Raekoja plats 8, Tartu 51004) koostas 14.03.2022 BMVI rakenduskava 2021–2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (töö nr 22004226 kinnitatud 25.03.2022). BMVI rakenduskavas 2021–2027 on nimetatud rahastatavate projektide all erinevaid koolitus i ja koostöö tegevusi (sh lähetusi), piirikontrolliseadmete ja seiretehnika soetamist, tegevustoetuseid, IKT arendusi. Seejuures on peaaegu 52% BMVI eraldisest plaanitud kasutada maismaapiiri seiretehnika hankimiseks. Eelhinnangu kohaselt on BMVI rakenduskava 2021–2027 strateegilise tasandi dokument, mis ei too kaasa koheseid muutusi (füüsilises) keskkonnas, samuti ei kavandata tegevusi, mille ga kaasneks otsene tegevus looduskeskkonnas või millel oleks eeldatav piiriülene mõju keskkonnale. Seetõttu puuduvad ka otsesed ebasoodsad mõjud, mida saaks eelhindamise etapis konkreetselt kirjeldada ja hinnata. Samuti ei ole ette näha, et edasistes etappides tegevuste sisu täpsustudes ilmneks asjaolusid, mis toovad kaasa võimaliku ebasoodsa mõju avaldumise. Kui selline olukord peaks siiski ilmnema, on vastavalt kehtivale seadusandlusele vaja keskkonnas reaalseid muudatusi ja koormuse tõusu põhjustavate tegevuste jaoks enne muudatus te elluviimist koostada ehitusprojekt või hankida vastav luba, millele KeHJSes sätestatud juhtudel antakse eelhinnang ja/või viiakse läbi keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu kohaselt ei kaasne rakenduskavas kavandatavate tegevustega ebasoodsat mõju Natura 2000 alade terviklikkusele ning tegevuste elluviimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist, ühtlasi ei ole kavandatavad tegevused otseselt seotud ala kaitsekorraldusega. Eeltoodust lähtuvalt ei ole BMVI rakenduskava 2021–2027 suhtes kohustuslik algatada keskkonnamõju strateeglist hindamist KeHJS § 33 lõike 4 alusel. Siseministeerium on strateegilise hindamise eelhinnangut läbi viies kaalunud KeHJS § 33 lõike 2 alusel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust lähtudes BMVI rakenduskava 2021–2027 iseloomust ja sisust ning selle elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavast mõjutatavast alast. Eeltoodust arvesse võttes leiab Siseministeerium, et BMVI 2 Euroopa Parlamendija nõukogu 27. juuni 2001 aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmid e keskkonnamõju hindamise kohta – ELT L 197, 21.07.2001, lk 0030–0037 2 (3) rakenduskava 2021–2027 suhtes ei ole kohustuslik algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine. (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisa: EL 2021–2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamine, versioon 25.04.2022 töö nr 22004226, 23 lehel 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel