dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Bioressursside väärindamise investeeringutoetus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 6. mai 2022
Viit
2-7/2022/3273
Registreeritud
6. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Rando Härginen (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
20. mai 2022

Failid

  • 📎040522_375_EIS_bioressurss.asice754 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

451369 36195 0 0 3690454 1189245 EELNÕU 04 .0 5 .2022 0 0 EELNÕU 04 .0 5 .2022 Määrus xx.xx. 2022 nr ….. Bioressursside väärindamise investeeringutoetus Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabarii gi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „ Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused “ (edaspidi taastekava üldtingimuste määrus ) § 8 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava ) investeeringu 4 „Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt“ tegevuse 2 „Bioressursside väärindamine“ raames antava bioressursside väärindamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus ) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. § 2. Toetuse andmise eesmärk Toetus on suunatud ettevõtete rohepöörde eesmärkide täitmisele , panustades bioressursile kõrgema majandusliku lisandväärtuse andmis se , teadus- ja arendustegevuse võimekus s e ning innovatsioonivõimekuse kasvatamis se ning kasvuhoonegaaside heite vähen da mis se . § 3. Vahendusasutus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) täidab vahendusasutusena taastekava üldtingimuste määruse § 4 lõikes 7 sätestatud ja selles määruses nimet at ud ülesandeid. § 4. Riigiabi (1) Kui määruse § 5 lõike s 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on riigiabi, kohalda takse : 1) komisjoni määrus e (EL) nr 651/2014 ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusob ivaks (ELT L 187 26.06.2017, lk 1 – 78), artikl eid 14, 18, 25 ja 26 ning artikl eid 28 ja 29; 2) komisjoni määrus e (EL) nr 702/2014 ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 01.07.2017, lk 1 – 75) artikl eid 14, 17 ja 31; 3) Euroopa Liidu suuniseid riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014 –2020 (2014/C 204/01), peatükke 1.1.1.1, 1.1.1.4 ja 2.1.5; 4) komisjoni määrust (EL) nr 1388/2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014, lk 37 – 63). (2) Kui määruse § 7 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi , kohaldatakse : 1) komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8); 2) komisjoni määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Li idu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põl lumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9 – 17); 3) komisjoni määrust (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Li idu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandu s- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45 – 54). 2. peatükk TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS NING TOETUSE MÄÄR JA SUURUS § 5. Toetatavad tegevused (1) Määruse alusel toetatakse ainult selliseid investeeringuid , millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju , ning mis on kooskõlas komisjoni teatise ga 2021/C58/01 tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul ( ELT C 58, 18. 0 2.2021, lk 1 – 30) . (2) Toetatakse §-s 2 nimetatud eesmärke saavutada aitavaid järgmisi tegevusi : 1) bioressursside, sealhulgas kõrvalsaaduste ja jääkide eeltöötlemiseks või töötlemiseks vajaliku e hitise ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras; 2) seadmete soetami ne või väljavahetami ne uuenduslike , ressursitõhusate ja bioressursile kõrgemat lisandväärtust anda võimaldavate seadmete vastu; 3) teadus- ja arendustöötaja kaasami ne punktis 1 või 2 nimetatud tegevusega seotud teadus- ja arendustegevuseks bioressursile kõrgema lisandväärtuse andmiseks ning uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge lisandväärtusega toodete väljatöötamiseks. (3) Punktis 3 nimetatud teadus- ja arendustöötaja on isik teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 7 1 punktide 1 või 2 tähenduses. (4) Ühe taotlusega võib toetust taotleda ühe täistööajaga töötava teadus- ja arendustöötaja kaasamiseks. Taotleja võib kaasata ka mitu osalise tööajaga teadus- ja arendustöötajat, kui nende summeeritud tööaeg ei ületa 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. (5) Teadus- ja arendustöötaja kaasamiseks võib toetust taotleda § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud ettevõtja. (6 ) Kui investeeringuobjektiks on lõike 2 punktis 1 nimetatud ehitis, peavad ehitis ja selle alune maa olema taotleja omandis , või peab taotleja kasuks olema seatud hoonestusõigus või kasutusvaldus või sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping vähemalt viieks aastaks arvates viimase toetusosa väljamaksmisest või vähemalt kolmeks aastaks , kui taotleja on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi koos VKE ) . (7 ) Kui investeeringuobjektiks on lõike 2 punktis 2 nimetatud seade, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, peab ehitis olema taotleja omandis või peab taotleja kasuks olema seatud kasutusvaldus või sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping vähemalt viieks aastaks arvates viimase toetusosa väljamaksmisest või vähemalt kolmeks aastaks , kui taotleja on VKE . (8 ) Tegevuse elluviimist ei või alustada varem, sellega seotud siduvaid kohustusi ei või olla võetud varem ja tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval kalendripäeval , välja arvatud § 8 lõikes 3 nimetatud ehitusseadustiku alusel tehtava omanikujärelevalve, keskkonnamõju hindamise, detailplaneeringu ja ehitise eel- ja põhiprojekti maksumusega seotud tegevus te puhul . (9) Taotleja ei tohi alustada Euroopa Liidu suuniste põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 (2014/C 204 /01) alusel antava riigiabiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne , kui on Euroopa Komisjonilt sa a nud riigiabi lubava otsuse. § 6. Toetatava tegevuse eelarve Toetatava tegevuse eelarve, eelarve jaotuse § 7 lõikes 1 nimetatud ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste kaupa kehtestab maaeluminister käskkirjaga. § 7. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda: 1) äriseadustiku tähenduses ettevõtja ; 2) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus. (2) Toetuse taotleja peab lisaks taastekava üldtingimuste määrus e §-s 5 sätestatud nõuetele vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi; 2) taotleja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulu va summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas . § 8. Abikõlblikud kulud (1) Tegevuse abikõlbliku kulu koos abikõlbliku objekti tähistamiseks tehtud kuluga moodustavad § 5 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimisega seotud kulud. (2) Paragrahvi 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul on abikõlblik tegevuse elluviimiseks vajalik kulu. (3) Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud ehitise puhul on abikõlblikud ka ehitusseadustiku alusel tehtava omanikujärelevalve, keskkonnamõju hindamise, detailplaneeringu ja ehitise eel - ja põhiprojekti maksumus. (4) Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul on abikõlblik üksnes teadus- ja arendustöötaja kaasamisega seotud personali kulu . (5) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud, põhjendatud ja majanduslikult otstarbekad . § 9. Mitteabikõlblikud kulud Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) standardtarkvara, -arvutustehnika ja -sidevahendi, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise ja rentimise kulud, välja arvatud § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud seadme toimimiseks vajalik tarkvara ga seotud kulu ; 2) lepingu sõlmimise, intressi ja kindlustusega seotud kulu; 3) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe toetuse saajale üle arvates viimase toetusosa maksmisest; 4) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse muul moel; 5) sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu; 6) maa ja olemasoleva hoone ostmise ja rentimise kulu; 7) õigus- ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulutused; 8) tehnilise teostatavuse uuringu eest tehtud kulutused; 9) reklaami kulu ; 10) riigilõiv, notaritasu; 11) trahv, finantskaristus ja kohtumenetluse korral menetluskulud; 12) toreduslikud kulutused tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 punkti 3 tähenduses ja muud majanduslikult ebaotstarbekad kulud; 13 ) muud kulud, mis ei ole seotud kavandatava tegevuse elluviimisega; 14 ) käibemaks, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et käibemaksuga maksustamine toimub liikmesriigi väliselt ja seeläbi tekib riigile kulu , või juhul, kui käibemaks on omafinantseeringu osa , mis ei ületa tegevuse omafinantseeringu osakaalu ning mille puhul on tõendatav, et käibemaksu reguleerivate õigusaktide kohaselt ei ole tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ja käibemaksu ei hüvitata ka muul moel; 15 ) enne taotluse esitamist toetatava tegevusega seotud tegevus või võetud kohustus, v älja a rvatud § 8 lõikes 3 nimetatud ehitusseadustiku alusel tehtava omanikujärelevalve, keskkonnamõju hindamise, detailplaneeringu ja ehitise eel- ja põhiprojekti maksumus ega seotud tegevused. § 10. Toetuse määr ja suurus (1) Toetust antakse kuni 50 protsenti paragrahvi 5 lõike 2 punktides 1–2 nimetatud investeeringu abikõlbliku kulu maksumusest ja kuni 100 protsenti , kuid mitte rohkem kui 5000 eurot ühes kuus paragrahvi 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud teadus- ja arendustöötaja kaasamise abikõlbliku kulu maksumusest. (2) T aotletava t oetuse m i inim um suurus ühe taotl use kohta on 500 000 eurot ja taotletava toetuse maksim um suurus on 5 miljonit eurot ühe taotleja kohta. (3) Kui toetus on § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud regionaalabi, on toetuse maksim um määr abikõlblikest kuludest järgmine : 1) suurettevõtjale 2 0 protsenti; 2) keskmise suurusega ettevõtjale 3 0 protsenti; 3) väikeettevõtjale 4 0 protsenti . (4) Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 18 sätestatud juhul on toetuse maksim um määr kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest. (5) Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 25 lõike 5 punktis c sätestatud juhul on toetuse maksim um määr kuni 35 protsenti abikõlblikest kuludes t keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja 45 protsenti väikeettevõtjate puhul. Komisjoni m ääruse (EL) nr 651/2014 artikli 25 lõike 6 punktis b sätestatud juhul on tootearendusele suunatud tegevuse toetuse maksim um määr kuni 35 p rotsenti abikõlblikest kuludest. (6) K omisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 26 sätestatud juhul on toetuse maksim um määr kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest. (7) Komisjoni määruse ( EL ) nr 651/2014 artikli s 28 sätestatud juhul on toetuse maksim um määr kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest. (8) Komisjoni määruse ( EL ) nr 651/2014 artikli s 29 sätestatud juhul on toetuse maksim um määr kuni 15 protsenti abikõlblikest kuludest s uurettevõtjate puhul ning kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul. (9) Komisjoni määruse ( EL ) nr 702/2014 artikli s 14 sätestatud juhul on toetuse maksim um määr kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest . Sama artikli lõikes 13 sätestatud juhul on toetuse maksim um määr kuni 7 0 protsenti abikõlblikest kuludest . (10) Komisjoni määruse ( EL ) nr 702/2014 artikli s 17 sätestatud juhul on toetuse maksim um määr kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest. Sama artikli lõikes 10 sätestatud juhul on toetuse maksim um määr kuni 7 0 protsenti abikõlblikest kuludest . (11) Komisjoni määruse ( EL ) nr 702/2014 artikli s 31 sätestatud juhul on toetuse maksim um määr kuni 100 protsenti abikõlblikest kuludest . (12 ) Kui toetust antakse komisjoni määruse (EL) 1388/2014 alusel , on toetuse maksim um määr kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest. (1 3 ) Kui toetust antakse määruse (EL) nr 1408/2013 alusel , ei tohi ühele ettevõtjale jooksva l aasta l ja sellele eel nenud kahe l aasta l antud toetus kokku ületada 25 000 eurot. (1 4 ) Kui toetust antakse määruse (EL) nr 1407/2013 alusel , ei tohi ühele ettevõtjale jooksva l aasta l ja sellele eel nenud kahe l aasta l antud toetus kokku ületada 200 000 eurot. ( 15 ) Kui toetust antakse määruse (EL) nr 717/2014 alusel , ei tohi ühele ettevõtjale jooksva l aasta l ja sellele eelnenud kahe l aasta l an tud toetus kokku ületada 30 000 eurot. (1 6 ) Kui taotleja on saanud sama investeeringuobjekti kohta tagastatavat riigiabi või mis tahes muud riigiabi või vähese tähtsusega abi, ei tohi toetuse suurus kokku ületada lõikes 1 nimetatud toetuse maksimummäära. (1 7 ) Taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad loetakse üheks ettevõtjaks, kes saavad kokku toetust taotleda §-s 10 sätestatud ulatuses. 3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE § 11. Taotluse esitamine Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le selleks ettenäh tud tähtajal elektrooniliselt e - toetus t e kaudu avalduse ning selles esitatud andmeid ja hindamiskriteeriumite täitmist tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus ). Taotluse esitamise tähtaja teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotleja esitab PRIA-le taotluse, mi lles on peale hald usmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 sätestatud andmete järgmis ed andmed: 1) teave selle kohta, kas taotleja on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja , lähtudes komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 sätestatu st ; 2 ) tegevuse kirjeldus ja eesmärk ning saavutatavad tulemused , sealhulgas uuendatava tehnoloogia või arendatava toote ja bioressursile kõrgema majandusliku lisandväärtuse andmise kirjeldus ning lisandväärtuse kasvu prognoos ; 3 ) tegevuse toimumise koht; 4 ) tegevuse algus- ja lõppkuupäev; 5 ) kavandatava tegevuse kogumaksumus ja abikõlblikud kulud; 6 ) teave, kas kavandatav investeeringuobjekt ostetakse liisingulepingu alusel; 7 ) muud andmed, mida on vaja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimiseks või seireks ja hindamiseks. ( 2 ) Taotleja esitab § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud teadus- ja arendustöötaja kaasamise korral andmed teadus- ja arendustöötaja kvalifikatsiooni kohta , tööülesannete kirjelduse ja kinnituskirja ärakirja , milles teadus- ja arendustöötja väljendab valmisolekut taotluse rahuldamise korral taotleja juures tööle asu d a. ( 3 ) Lõike 1 punktis 1 loetletud andmed esitab üksnes § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud ettevõtja . § 13. Nõuded taotluse osaks olevatele dokumentidele (1) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmis ed andmed, kinnitus ed või dokumen did : 1) teave selle kohta, kui samal ajal on taotleja tegevusele või tegevuse osadele taotlenud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi ; 2) taotleja finantsnäitajate koondhinnang lisas 1 esitatud majandusliku jätkusuutlikkuse hindamise mudeli kohaselt ; 3) volikir i , kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud finantsnäitajate koondhinnangu esitavad üksnes § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud ettevõtjad . (3) Kui taotleja kuulub kontserni, esitab ta taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud konsolideeritud aruande ärakirja, kui see ei ole kättesaadav äriregistrist. (4) Kui investeeringuobjektiks on § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud ehitis e ehitamine , esitab taotleja peale lõikes 1 nimetatud dokumentide järgmised dokumendid: 1) majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” nimetatud ehitise eelprojekti kavandatava ehitise kohta ; 2) ärakir ja dokumendist, mis tõendab, et ehitisealune maa on toetuse saaja omandis või on taotleja kasuks seatud kasutusvaldus või sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping , või hoonestusõiguse seadmise lepingu ärakir ja ; 3) kui taotleja kasutab investeeringuobjekti alust maad hoonestusõiguse alusel, ärakirja dokumendist, mis tõendab, et taotleja kasuks on seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates viimase toetusosa väljamaksm isest või vähemalt kolmeks aastaks juhul , kui taotleja on VKE, kui käesolevas punktis nimetatud teave ei ole kättesaadav kinnistusraamatust; 4) kaasomaniku nõusolek ehitamiseks, kui investeeringuobjekti alune maa on kaasomandis. (5) Lõike 4 p unktis 1 nimetatud eelprojekt peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) ehitustegevuse eelarve prognoos, mis sisaldab üldandme i d ehitise kohta ja andme i d ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta; 2 ) investeeringuobjekti asukoha andmed , sealhulgas asendiplaan, ehitiste paiknemine, teedevõrk ja siseteed; 3 ) ehitise plaanilahendus ja ristlõiked; 4 ) hoonete puhul ruumide funktsionaalne jaotus ja pinnad. (6) Kui investeeringuobjektiks on § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud seade, esitab taotleja lisaks lõikes 1 nimetatud dokumentidele järgmised dokumendid: 1) kavandatava investeeringuobjekti eeldatava maksumuse üksikasjaliku eelarve; 2 ) kaasomaniku nõusolek u seadme paigaldamiseks, kui seade paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisesse ; 3) kirjaliku üüri- või rendilepingu ärakirja , kui seade paigaldatakse ehitisse, mi s pole taotleja omandis . § 1 4 . Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine (1) PRIA kontrollib taotluse tähtaegset esitamist, nõut ud dokumentide olemasolu , taotluse vastavust nõuetele ja esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust taastekava üldtingimuste määruse §-s 5 ja selles määruses sätestatud nõuetele. (2) T aotleja, t aotluse ja toetatava tegevuse n õuetele vastavust kontrolli b PR I A pärast taotluse hindamist ning üksnes nende taotluste puhul, mis kuulu vad hindamistulemuste alusel koostatud paremusjärjestuse kohaselt rahuldamisele . § 1 5 . Eksperdi hinnang taotluse kohta (1) PRIA esitab vastuvõetud taotluse 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamise täht päeva eksperdihinnangu saamiseks sõltumatule eksperdile, kelle valimine kooskõlastatakse Maaeluministeeriumiga. Sõltumatu ekspert annab 20 tööpäeva jooksul taotluse kohta eksperdihinnangu, kus sisalduvad põhjendused ja nõuanded taotlejale. (2) Igale taotlusele anna b hinnangu vähemalt kaks sõltumatut eksperti, kes võivad oll a § 1 6 lõikes 1 nimetatud hindamiskomisjoni liikme d . (3) Eksperdihinnangus sisalduva nõuande alusel võib taotleja 1 5 tööpäeva jooksul alates sõltumatu eksperdi hinnangu saamisest oma taotlust täiendada. § 1 6 . Taotluste hindamise kriteeriumid ja hindamise kord (1) Taotluste hindamiseks ja paremusjärjestuse moodustamise ettepaneku tegemiseks moodustab PRIA hindamiskomisjoni, kuhu kuulub vähemalt seitse liiget. Hindamiskomisjoni kõik liikmed tuleb kooskõlastada Maaeluministeeriumiga. PRIA võib § 7 lõikes 1 sätestatud ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste esitatud taotluste hindamiseks moodustada eraldi komisjonid . (2) T aotlusi hinnatakse lisas 2 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel . (3) Taotluse hindamiskriteeriumite osakaal koondhindes on § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud ettevõtjate puhul järgmised: 1) tegevus e mõju loodavale lisandväärtusele – 25 protsenti; 2) tegevus e mõju kasvuhoonegaaside ( edaspidi KHG ) heite vähenemisele – 20 protsenti; 3) t aotlej a suutlikkus tegevus ellu viia – 20 protsenti; 4 ) tegevuse põhjendatus – 2 0 protsenti ; 5 ) tegevuse uuenduslikkus – 15 protsenti. (4) Taotluse hindamiskriteeriumite osakaal koondhindes on § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud teadus- ja arendusasutuste puhul järgmised: 1) tegevus e mõju loodavale lisandväärtusele – 20 protsenti; 2) tegevus e mõju KHG heite vähenemisele – 15 protsenti; 3) t aotlej a suutlikkus tegevus ellu viia – 15 protsenti; 4 ) tegevuse põhjendatus – 25 rotsenti; 5 ) tegevuse uuenduslikkus – 25 protsenti. ( 5 ) Hindepunktid arvuta takse taotluse kohta järgmiselt: 1) hindamiskomisjon hindab taotlusi lisas 2 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel, andes iga hindamiskriteeriumi puhul taotlusele hindepunkte vahemikus 0–4; 2) koondhinne saadakse kriteeriumi hinnete kaalutud keskmisena . Hindepunktide kaalutud keskmise leidmiseks korrutatakse iga kriteeriumi hin depunkt vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga ja saadud tulemused liidetakse. ( 6 ) L õike 5 punktis 2 sätestatud koondhinne arvutatakse kahe komakoha täpsusega . ( 7 ) PRIA moodustab hindepunktide aluse l taotluste paremusjärjestuse § 7 lõikes 1 sätestatud ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste kaupa. ( 8 ) Taotluste paremusjärjestuse koostamisel loetakse paremaks suurema koondhinde saanud taotlus. ( 9 ) Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse suurema omafinantseeringuga taotlust. § 17 . Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid , rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused, mi lle koondhin n e on vähemalt 1,60 hindepunkti. (2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid , rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad nõuetele vastavad taotlused toetuse andmiseks ettenähtud vahendite piires, mi lle koondhin n e on vähemalt 1,6 0 hindepunkti. (3) Kui nõuete le vastavaid taotlusi on rohkem kui kaksteist , kuid lõikes 2 sätestatu kohaselt rahulda takse vähem kui kaksteist taotlust, vähendab PRIA proportsionaalselt iga rahulda tava taotluse kohta määratava t toetussummat nii, et toetuse rahuldamise otsus o n võimalik teha vähemalt kaheteistkümne taotluse kohta. ( 4 ) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetuse summat mitteabikõlblike kulude võrra, tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. ( 5 ) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui: 1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele; 2) taotlus e koondhin n e on vä iks em kui 1,60 hindepunkti ; 3) taotlus on saanud vähemalt ühe s lisas 2 nimetatud hindamiskriteeriumis null hindepunkti ; 4) taotletava toetuse suurus ületab toetatava tegevuse toetusteks ettenähtud vahendite jää gi; 5) taotleja ei ole nõus lõike 3 või lõike 4 kohase toetussumma vähendamisega . ( 6 ) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. § 18 . Toetatava tegevuse kohta lisadokumentide esitamine (1) Toetuse saaja esitab lähtudes pakkumuskutses sätestatud nõuetest hiljemalt 8 kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest §-s 1 9 nimetatud pakkumuskutse, hinnapakkumused, andmed valitud parima hinnapakkumuse kohta ja valitud parima hinnapakkumuse objektiivse põhjenduse ning teabe pakkumuskutse avaldamise või andmed läbiviidud riigihanke kohta. (2) Kui toetatav tegevus on § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud ehitis e ehitamine , esitab toetuse saaja lisaks järgmised dokumendid: 1) ehitustegevuse eelarve ja ehitustegevuse hinnapakkumuse Microsoft Exceli tarkvaraga töödeldavas vormingus; 2) ehitusloa või ehitusteatise, kui need ei ole kättesaadav ad ehitisregistrist; 3) majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” vastav ehitise põhiprojekt, mis on koostatud § 13 lõike 4 punktis 1 nimetatud eelprojekti alusel . (3) PRIA koostab lõike 2 punktis 1 nimetatud vormi ning avaldab selle oma veebilehel. § 1 9 . Nõuded h innapakkumuse kohta (1) Toetuse saaja koostab võrreldavate hinnapakkumuste saamiseks pakkumuste esitamise ettepaneku, mis sisaldab investeeringuobjekti tehnilis e kirjeldus e , pakkujale esitatavad kvalifitseerimistingimus ed ja pakkumuse hindamiskriteerium i d (edaspidi pakkumuskutse ). Pakkumuse hindamiskriteeriumeid ei koostata juhul, kui majanduslikult kõige soodsam pakkumus leitakse üksnes hinna alusel. (2) Toetuse saaja avaldab pakkumuskutse elektroonilises hankekeskkonnas. Tähtaeg hinnapakkumuste saamiseks on vähemalt 30 kalendripäeva arvates pakkumuskutse avaldamisest. (3) Toetuse saaja teavitab oma veebilehel ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes lõikes 2 nimetatud pakkumuskutse avaldamisest. (4) Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse saaja ja hinnapakkuja nime, hinnapakkuja kontaktandmed, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva, hinnapakkumuse vastavus e pakkumuskutses esitatud spetsifikatsioonile ning kavandatava investeeringuobjekti või tegevuse maksumuse käibemaksuta ja käibemaksuga. (5) Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud ehitise ehitamiseks koostatud hinnapakkumus e esita b ettevõtja, kes vastab ehitusseadustikus sätestatud tingimustel e . (6) Investeeringuobjekti hinnapakkumuses esitatakse iga tegevuse ja investeeringuobjekti hind . (7) Väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kallis võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga. Toetuse saaja peab investeeringuobjekti väljavalitud hinnapakkumust põhjendama. (8) Toetuse saaja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku. (9) Hinnapakkuja ega hinnapakkuja osanik, aktsionär või juhtorgani liige ei tohi omada osalust teise hinnapakkuja äriühingus ega kuuluda teise hinnapakkuja juhatusse või nõukokku. (10) Toetuse saaja ei tohi olla hinnapakkujaga seotud isik tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. (11) Hanke korraldamisel järgitakse riigihangete seadust ja organisatsioonisisest hankekorda, kui t aotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses . § 20 . Toetatava tegevuse kohta esitatud lisadokumentide kontrollimine (1) PRIA kontrollib §-s 18 nimetatud dokumentide nõuetele vastavust ja nendes esitatud andmete õigsust. (2) PRIA teavitab toetuse saajat 30 tööpäeva jooksul arvates §-s 18 nimetatud dokumentide saamisest esitatud dokumen tide ja toetatav a tegevus e nõuetele vastavusest. (3) Kui kontrolli tulemusena tehakse kindlaks, et esitatud lisadokumendid või toetatav tegevus ei vasta nõuetele, tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. § 2 1 . Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) PRIA võib taotluse rahuldamise otsust muuta või otsuse kehtetuks tunnistada, kui toetuse saaja ei esita §-s 18 nimetatud lisadokumente või ei vii tegevusi ellu taotluse rahuldamise otsuses või selles määruses sätestatud tingimustel. (2) Toetuse taotluse rahuldamise otsust võib toetuse saaja algatusel muuta üksnes põhjendatud juhul ning tingimusel, et algselt kavandatud tegevus viiakse olulises osas ellu, saavutatakse toetuse andmise eesmärgid ja toetuse summa ei suurene. Põhjendatud juhuna käsitatakse asjaolu, mida ei olnud võimalik toetuse taotlemisel ette näha. ( 3 ) PRIA võib taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada ja toetuse tagasi nõuda , kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole tegevust ettenähtud tähtaja jooksul ellu viinud; 3) toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides , taastekava üldtingimuste määruses või selles määruses sätestatud kohustusi; 4 ) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnista da ; 5) tegevust ei ole võimalik tegevuse elluviimise tähtaja jooksul ellu viia . 6) ilmneb taastekava üldtingimuste määruse §-s 11 sätestatud asjaolu . 4. peatükk NÕUDED TOETUSE SAAJALE NING TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD § 2 2 . Toetuse saaja kohustused (1 ) Toetuse saaja täidab viis aastat arvates viimase toetusosa väljamaksmisest või kolm aastat , kui t oetuse saaja on VKE, järgmis eid kohustusi : 1) kasutab toetust taotluse rahuldamise otsuses sätestatu kohaselt ; 2) tagab projekti juhtimise ja tegevuse elluviimise taotluse rahuldamise otsuses määra tud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 3) võimaldab te ha toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja toetuse abil soetatud vara kohapeal; 4) esitab järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 5) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 6) esitab toetuse kasutamisega seotud seireks vajaliku tea be taastekava üldtingimuste määruse § 14 lõi gete 6 ja 7 sätestatu kohaselt ; 7 ) tagab tegevuse elluviimiseks vajalike , õigusaktide ga ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 8 ) esitab taotluses kavandatud tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid; 9 ) täidab taastekava üldtingimuste määruse §-s 12 sätestatud teavitamiskohustusi. ( 2 ) Toetuse saaja jätkab toetuse abil soetatud investeeringuobjekti sihipärast kasutamist pärast investeeringu tegemist ja tegevuste elluviimist vähemalt viis aastat a rv ates viimasest väljamaksest või vähemalt kolm aastat, kui toetuse saaja on VKE . ( 3 ) Toetuse saaja säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente taastekava üldtingimuste määruse §1 3 lõigete 5 ja 6 kohaselt. (4) Toetuse saaja teavitab alates taotluse esitamisest kuni viimase toetusosa väljamaksmiseni viivitamata PRIA-t kirjalikult taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust , milleks on : 1) kontaktandmete muutumine; 2) ettevõtja ümberkujundamine, ühinemine või jagunemine ning ettevõtte või selle osa üleminek; 3 ) muudatus toetuse saaja tegevuses ja taotluses esitatud andmetes; 4 ) toetuse saamise või kasutamisega seotud muu asjaolu, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või täpsed . ( 5 ) Kui toetuse saaja on saanud sama ks tegevuse ks toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi, teavitab ta sellest viivitamata PRIA-t kirjalikult. ( 6 ) Toetatav tegevus peab olema täielikult ellu viidud ja seda tõendavad dokumendid PRIA-le esitatud hiljemalt 2026. aasta 3 1. märtsiks . § 2 3 . Investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine (1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest tasumist e-toetuse kaudu PRIA-le maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega: 1) selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa; 2) panga kinnitatud maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte, mis tõendab punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist; 3) töölepingu või tööandja korralduse, töövõtulepingu või käsunduslepingu ärakiri; 4) panga kinnitatud maksekorralduse ärakiri § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud teadus- ja arendustöötaja le töötasu maksmis e kohta , Maksu- ja Tolliameti isikustatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni vormi väljavõte, arvelduskonto väljavõte või väljatrükk või Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto väljavõte või ühe koondsummana terves asutuses Maksu- ja Tolliameti vormi TSD väljavõte, millelt on näha tegevusega seotud isiku töötasude ja maksude vastava perioodi asjakohased summad; 5) palgalehe väljavõte , millelt on näha § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud teadus- ja arendustöötaja nimi, t alle arvestatud töötasu ning selle lt kinnipeetud maksud ja kinnipidamised ning netotöötasu; (2) Maksetaotluses esitab toetuse saaja järgmised andmed: 1) toetuse saaja ärinimi, äriregistri kood ja taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 2) teave elluviidud tegevuse maksumuse ja selle tasumise kohta; 3) teave tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide; 4) andmed taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetuse eelarve muutmise kohta. ( 3 ) Toetuse saaja esitab maksetaotluse koos lõikes 1 nimetatud dokumen ti dega vähemalt üks kord aastas, kuid mitte rohkem kui neli korda aastas ühe taotluse kohta , ja mitte hiljem kui 2026. aasta 3 1. märtsiks . ( 4 ) Kui toetatav tegevus on § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud ehitis e ehitamine , esitab toetuse saaja koos viimase maksetaotlusega info ehitise kasutusloa või kasutusteatise olemasolu kohta. § 2 4 . Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine (1) Toetus makstakse tegelik e kulude alusel välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevuse d nõuetekohaselt ellu viinud ja tegevuse eesmärgid on saavutatud. (2) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetus e raha o n võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 2 3 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest. (3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused , või kui toetuse saaja ei ole täit nud toetuse saaja kohustusi, 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. § 2 5 . Vaidemenetlus PRIA otsuse või toimingu peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras PRIA-le. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse m aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron k antsler Lisa 1 . Majandusliku jätkusuutlikkuse hindamise mudel Lisa 2 . Taotluse hindamiskriteeriumid 3852512 51134 0 0 SELETUSKIRI m aaelu ministri määruse „ Bioressursside väärindamise investeeringutoetus ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „ Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused “ (edaspidi taastekava üldtingimuste määrus ) § 8 lõike 1 alusel ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ga (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava ) riigisisese elluviimise korraldus ning taastekavas nimetatud reformideks ja investeeringuteks antava toetuse kasutamise üldtingimused. Määrusega kehtestatakse taastekava investeeringu 4 „Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt“ tegevuse 2 „Bioressursside väärindamine“ raames antava bioressursside väärindamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus ) saamise täpsemad nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta , abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, nõuded taotluse osaks olevatele dokumentidele ja lisadokumentidele, hinnapakkumusele, riigiabi tingimused, toetuse määr ja suurus, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord , taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord , nõuded toetuse saajale ning toetuse maksmise tingimused ja kor d . Toetus on suunatud ettevõtete rohepöörde eesmärkide täitmisele, soodus tades bioressursile kõrgema majandusliku lisandväärtuse andmis t , teadus- ja arendustegevuse võimekus t ning innovatsioonivõimekuse kasvatamis t ning kasvuhoonegaaside heite vähen da mis t . Toetuse sihtrühm on ettevõt jad (sh põllumajandus, metsandus, kalandus, vesiviljelus ja toiduainetööstus) ning teadus- ja arendusasutused. Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamise st peavad toetatavad tegevused olema suunatud bioressursile senisest kõrgema lisandväärtuse andmisele ja vastavate lahenduste väljatöötamisele ning panustama kasvuhoonegaaside heite vähenemisse. Sellised tegevused võivad olla näiteks teravilja töötlemine väärindatud valgu, biomaterjalide või kemikaalide tootmiseks; kõrvalsaaduste ja jääkide kasutamine bioenergia tootmiseks, piimatootmise saaduste näiteks vadaku väärindamine komponentideks, mida saavad kasutada tervisetooteid valmistavad ettevõtted ja farmaatsiatööstus; toidutööstuse tehnoloogia uuendamine, et asendada fossiilseid materjale taastuvatega, näiteks võtta kasutusele taastuval ressursil põhinevad pakendid; puidujääkidest ja - hakkest polümeersete materjalide tootmine ; väheväärtuslikust kalast saadud kalaõli ja kalajahu edasine väärindamine; süsinikneutraalne vesiviljelus (vetikate ja karpide kasvatamine ja väärindamine kasutamiseks toidutööstuses, farmaatsiatööstuses, biomeditsiinis) jmt. Toetus panusta b „P õllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 “ biomajanduse horisontaalse arendusteema eesmärkide saavutamisse, muu hulgas biotoorainepõhiste lahenduste leidmi sse põllumajanduses ja kalanduses, kõrgema lisandväärtuse andmi sse biotoormele, biojääkide ja kõrvalsaaduste väärindami sse , esmatootjatele sobivate bioväärindamisüksuste loomi sse ja vastavate piloot- ja näidisprojektide toetami sse . Investeeringute tulemusel kasvab Eesti võimekus rakendada ringmajanduse põhimõtteid, milleks on senisest suurem kõrvalsaaduste ja jääkide töötlemine ja väärindamine , mis hõlmab ka bioenergia, bioväetiste ja biomaterjalide ning muude uudsete ja kõrge lisandväärtusega toodete tootmis t, samuti kasvab võimekus tekkivaid biojäätmeid töödelda ja ringlusse võtta. Kestliku biomajanduse sealhulgas sinimajanduse arendamine on riikliku strateegia „Eesti 2035“ osaks, taastekava rohepöörde reform aitab kiirendada Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekuse kasvatamist, seetõttu toetatakse mahuka i d, Eesti majanduse jätkusuutlikku kasvupotentsiaali tugevdava i d suurprojekt e . M ääruse eelnõu (edaspidi eelnõu ) ja seletuskirja koostasid Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna nõunik Argo Peepson ( 625 6157, [email protected] ) ja peaspetsialist Lehti Veeväli ( 625 6563, [email protected] ). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Maarika Öövel (625 6197, [email protected] ) ja keeleliselt toimetas eelnõu sama osakonna peaspetsialist Airi Kapanen (625 6 165 , [email protected] ) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Euroopa Komisjoni ettepanekul loodi koroonaviirusest taastumiseks uus taasterahastu Next Generation EU , mille maht on 750 miljardit eurot . Next Generation EUs on kesksel kohal taaste- ja vastupidavusrahastu ( Recovery and Resilience Facility , RRF ) , mille eesmärk on toetada reforme ja investeeringuid, mis on vajalikud majanduse pikaajaliseks taastumiseks, majanduse ja sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning rohe- ja digiüleminekuks. Eesti taastekava rohevaldkonna investeeringute raames on plaani s toetada ettevõtete rohepööret, sealhulgas i nvesteeringu id , mille fookus e s on bioressursside väärindami ne ning suure lisandväärtusega toodete väljatöötami ne ja muu hulgas vastavate katse - ja demo projektide rakendami ne . Investeeringu te s on oluline osa teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamisel . Eelnõu § 1 sätestab eelnõu reguleerimisala. Eelnõuga kehtestatakse taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava ) investeeringu 4 „Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt“ tegevuse 2 „Bioressursside väärindamine“ raames antava bioressursside väärindamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus ) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Eelnõu § 2 sätestab toetuse andmise eesmärgi , milleks on soodustada bioressursile suur ema majandusliku lisandväärtuse andmi st , teadus- ja arendustegevuse võimekuse ning innovatsioonivõimekuse kasvatami st ning kasvuhoonegaaside heite vähenemis t tootmistehnoloogia uuendamise, tootearenduse ja bioressursside , sealhulgas kõrvalsaaduste ja jääkide väärindamise ning uuenduslike ressursitõhusate ja suure lisandväärtusega toodete väljatöötamise kaudu . Sellised projektid võivad olla näiteks teravilja töötlemine väärindatud valgu, biomaterjalide või kemikaalide tootmiseks; kõrvalsaaduste ja jääkid e kasutamine bioenergia tootmiseks, piimatootmise saaduste (nt vadaku) väärindamine komponentideks, mida saavad kasutada tervisetooteid valmistavad ettevõtted ja farmaatsiatööstus; toidutööstuse tehnoloogia uuendamine, et asendada fossiilseid materjale taastuvatega, nagu näiteks võtta kasutusele taastuval ressursil põhinevad pakendid; väheväärtuslikust kalast saadud kalaõli ja kalajahu edasine väärindamine; süsinikneutraalne vesiviljelus (vetikate ja karpide kasvatamine ja väärindamine kasutamiseks toidutööstuses, farmaatsiatööstuses, biomeditsiinis) jmt. Eelnõu § 3 sätestab v ahendusasutuse ja tema ülesande d . Vahendusasutus on määruse kohaselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) . Vahendusasutuse määramise nõue tuleneb taastekava üldtingimuste määrus e § 3 punkti st 4. Vahendusasutuse peamised ülesanded on sätestatud taastekava üldtingimuste määrus e § 4 lõikes 7 , mille kohaselt täidab vahendusasutus järgmisi ülesandeid: 1) menetleb toetuse andmise tingimuste kohaselt esitatud toetuse taotlusi; 2) kontrollib taotleja ja taotluse vastavust nõuetele; 3) otsustab esitatud toetuse taotluse rahuldamise või mitterahuldamise; 4) menetleb maksetaotlusi ning teeb toetuse väljamaksed lõppsaajale või keeldub nendest; 5) otsustab toetuse väljamakse tegemise, väljamaksest keeldumise, tagasinõudmise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise; 6) kontrollib toetatud projektide edenemist, toetusest rahastatud tegevuste, tulemuste ja ühiste näitajate saavutamist ning viib läbi kohapealseid kontrolle toetuse lõppsaaja juures; 7) vastutab toetuse andmise tingimustes sätestatud tulemuste saavutamise ja taastekava üldtingimuste määruse §-s 14 nimetatud aruandluse eest; 8) täidab muid tegevuskorrast, määrusest või toetuse andmise tingimustest tulenevaid ülesandeid. Kuidas ja millise tähtaja jooksul PRIA loetletud ülesandeid täpsemalt täidab, on läbivalt kirjeldatud eelnõus . Eelnõu § 4 sätestab toetusele kohalduvad riigiabi tingimused. Komisjoni määru se (EL) nr 651/2014 ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187 26.06.2017, lk 1 – 78) artikli 14 rakendamisel on Eesti puhul tegemist Euroopa Liidu toimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c) piirkonnaga (investeeringuteks ette nähtud regionaalabi andmine) , mille kohaselt on toetuse ülemmäärad järg mised : Ülalt oodud toetuse osakaale võib suurendada keskmise suurusega ettevõtjate puhul 10 protsendi võrra ja väikeettevõtjate puhul 20 protsendi võrra . Komisjoni m ääruse (EL) nr 651/2014 artikli 14 lõike 3 alusel saab anda suurettevõtjatele regionaalabi vaid uut majandustegevust so odustavaks alginvesteeringuks. Seejuures , suurettevõtjatele võib toetust anda üksnes u ut majandustegevust soodustav aks alginvesteering uks, mille mõiste on defineeritud määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 51 järgmiselt: a) investeering materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtte asutamisega või ettevõtte tegevuse mitmekesistamisega tingimusel, et uus tegevus ei ole sama või sarnane ettevõtte varasema tegevusalaga; b) vara soetamine ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud, ja selle ostab müüjaga mitteseotud investor, tingimusel et soetatud varaga teostatav uus tegevus ei ole sama või sarnane tegevusalaga, mida ettevõ tte teostas enne vara soetamist. Komisjoni m ääruse (EL) nr 651/2014 artikli 18 alusel väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antav a toetuse maksim um määr on kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest. Komisjoni m ääruse ( EL ) nr 651/2014 artikli 25 alusel teadus- ja arendusprojektideks antav a toetuse maksim um määr tootearenduse puhul keskmise suurusega ettevõtjate le on kuni 35 protsenti ja väikeettevõtjate puhul 45 protsenti a bikõlblikest kuludest. Toetuse osakaalu võib tootearenduse puhul suurendada 15 protsendi võrra m ääruse ( EL ) 651/2014 artikli 25 lõike 6 punktis b nimetatud järgmistel juhtudel: a) p rojekt hõlmab tõhusat koostööd : - ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on väikese ja keskmise suurusega ettevõtja, või projekt viiakse ellu vähemalt kahes liikmesriigis või liikmesriigis ja E uroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70 protsenti abikõlblikest kuludest või - ettevõtja ja vähemalt ühe teadusuuringute ja teadmiste levitamisega tegeleva organisatsiooni vahel, mis kannab vähemalt 10 protsenti abikõlblikest kuludest, ning kellel on õigus avaldada oma uuringu tulemused; b) projekti tulemusi levitatakse laialdaselt konverentsidel, väljaannetes, avatud juurdepääsuga hoidlates või tasuta või avatud lähtekoodiga tarkvara kaudu . Komisjoni m ääru se (EL) nr 651/2014 artikli 26 ( i nvesteeringu d teadusuuringute taristule ) alusel ei tohi toetuse osakaal ületada 50 protsenti abikõlblikest kuludest. Abikõlblikud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud ning tuleb järgida järgmisi tingimusi: 1 . Kui teadusuuringute taristu toetab nii majanduslikke kui ka mi ttemajanduslikke tegevusi, tuleb iga tegevusliigi rahastamist, kulusid ja tulusid arvestada eraldi järjepidevalt kohaldatavate ja objektiivselt põhjendatud kuluarvestuspõhimõtete alusel. 2 . Taristu toimimise või kasutamise eest võetav tasu peab vastama turuhindadele. 3 . Juurdepääs taristule peab olema avatud mit mele kasutajale, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. 4 . Ettevõtjad, kes on taristut rahas tanud vähemalt 10 protsendi ulatuses investeeringukuludest, võivad juurdepääsu saada soodsamatel tingimustel. Ülemäärase hüvitamise vältimiseks peab juurdepääs olema proportsionaalne ettevõtja panusega investeeringukuludesse ja eelisjuurdepääsu tingimused tuleb avaldada. Kui teadusuuringute taristu saab riiklikku rahastamist nii majan duslikeks kui ka mittemajanduslikeks tegevusteks, kehtestavad liikmesriigid järelevalve- ja tagasimaksemehhanismi, millega tagatakse, et kohaldatavat toetuse osakaalu ei ületata majandustegevuse osa suurenemise tõttu võrreldes toetuse andmise ajal ette nähtud olukorraga . Komisjoni m ääru se (EL) nr 651/2014 artikli 28 ( väike- ja keskmise suurusega ettevõtjat e ( VKE) innovatsiooniabi – teadustöötaja kaasami ne) alusel ei tohi toetuse osakaal ületada 50 protsenti abikõlblikest kuludest. Abikõlblikud kulud on järgmised : a) patentide ja muude immateriaalsete varade omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulud; b) kulud teadusasutustest või teadmisi levitavatest organisatsioonidest või suurettevõtjate poolt lähetatavatele kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele, kes tegelevad teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooniga abisaaja loodud uuel töökohal ja ei asenda teisi töötajaid; c) innovatsiooni nõuandeteenuste ja tugiteenuste kulud. Innovatsiooni nõuandeteenusteks ja tugiteenusteks antava toetuse puhul võib toetuse osakaalu suurendada kuni 100 protsendini abikõlblikest kuludest, kui innovatsiooni nõuandeteenusteks ja tugiteenusteks antava toetuse kogusumma ei ületa 200 000 eurot ettevõtja kohta mis tahes kolmeaastase ajavahemiku jooksul. Komisjoni m ääru se (EL) nr 651/2014 artikli 29 ( protsessi- ja organisatsiooniinnovatsioon ) alusel antakse suurettevõtjatele toetust vaid siis, kui nad teevad toetatavas tegevuses tõhusat koostööd väikeettevõtjatega , kusjuures koostööd tegevate väikeettevõtjate abikõlblikud kulud peavad moodustama vähemalt 30 protsenti kõigist abikõlblikest kuludest. Abikõlblikud kulud on järgmised: a) personalikulud; b) vahendite, seadmete, hoonete ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks; c) lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentseeritud teadmiste ja patentide kulud; d) täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu. Komisjoni m ääruse (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimi mise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 01.07.2017, lk 1 – 75) artikli 14 (esmatootmisega seotud investeeringud) alusel ei tohi toetuse osakaal ületada 50 protsenti abikõlblikest kuludest, kuid toetuse osakaalu on lubatud suurendada 20 protsen d i võrra seoses: a) noorte põllumajandustootjate, b) ühisinvesteeringute, c) Euroopa innovatsioonipartlerluse (EIP) raames toetatavate tegevustega ja d) investeeringutega looduskeskkonna, h ü gieenitingimuste v õ i loomade heaolu parandamiseks . Komisjoni m ääruse (EL) nr 702/2014 a rtikli 17 (töötlemise ja turustamisega seotud investeeringud ) alusel ei tohi toetuse osakaal ületada 50 protsenti . Abikõlblik ud kulud on järgmised : a) kinnisvara ehitamine, soetamine, sealhulgas liisin guga soetamine, või parandamine ; b) masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni; Komisjoni m ääruse (EL) nr 702/2014 a rtikli 31 ( abi teadus- ja arendustegevuseks põllumajandus- ja metsandussektoris) alusel on toetuse osakaal kuni 100 protsenti abikõlblikest kuludest . Abikõlblikud on: a) personalikulud: teadlased, tehnikud ja muu abikoosseis selles ulatuses, mil nad tegelevad konkreetse projektiga; b) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt; c) ehitiste ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Ehitise puhul peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulu, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. Maa puhul on abikõlblikud äritegevuse üleandmise kulud või tegeliku d kapitalikulud; d) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud; e) täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu. Kui tegevuseks antakse toetust vähese tähtsusega abina, järgitakse toetuse andmisel Euroopa k omisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) , ning k omisjoni vähese tähtsusega abi määruseid (EL) nr 140 8/2013 ja (EL) 717/2014. Kui toetust antakse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) alusel taotlejale ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos selle toetuse raames antava abiga ületada vähese t ähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot; Kui toetust antakse komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9 – 17) alusel ei tohi jooksva aasta ja sellele eelnenud kahe aasta jooksul antud toetus kokku ületada 25 000 eurot. Kui toet ust antakse komisjoni määruse (EL) nr 717 /201 4 milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45 – 54), alusel ei tohi kalandus- ja vesiviljelussektori ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma , mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse aja vahemiku jooksul ületada 30 000 eurot. Taotlejale vähese tähtsusega abi kohaldamisel märgitakse taotluse rahuldamise otsuses, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, komisjoni määruse (EL) nr 140 8/2013 või komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 tähenduses . Toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5, komisjon i määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5 ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Taotleja kinnitab taotluse esitamisel oma vastavust vähese tähtsusega abi saaja nõuetele. Ettevõtjatele antud vähese tähtsusega abi suurust saab kontrollida Rahandusministeeriumi koduleheküljel asuvas riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist http://www.fin.ee/riigiabi. Abi andjad, sh PRIA, kannavad vähese tähtsusega abi andmed abisaaja kohta nimetatud registrisse. Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetatavad tegevused. Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt toetatakse ainult selliseid investeeringuid, m illega järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning millega ei tekitat a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbu stamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), arti klis 17 nimetatud olulist kahju (ingl do no significant harm ) , ning mis on kooskõlas komisjoni teatisega 2021/C58/01 tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul ( ELT C 58, 18.02.2021, lk 1 – 30) . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikkel 3 sätestab k eskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriumid . M ajandustegevus liigitatakse keskkonnasäästlikuks, kui majandustegevus aitab oluliselt kaasa ühe või mitme keskkonnaeesmärgi (kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saast at use vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine) saavutamisele . Artikkel 17 määrab juhud, mil majandustegevus kahjustab oluliselt: 1) kliimamuutuste leevendamist, kui majandustegevus põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet; 2) kliimamuutustega kohanemist, kui majandustegevus põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimest ele, loodusele või varadele; 3) vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui majandustegevus kahjustab i) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või ii) mereala head keskkonnaseisundit ; 4) ringmajandust, mis hõlmab jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu, kui i) majandustegevus põhjustab toodete olelusringi ühes või mitmes etapis olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või selliste loodusvarade nagu mittetaastuvate energiaallikate, tooraine, vee ja pinnase otsesel või kaudsel kasutamisel, sealhulgas toodete vastupidavuse, parandatavuse, uuendatavuse, korduskasutuse või ringlussevõetavuse osas; ii) majandustegevus suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlusse võ e t a matute ohtlike jäätmete põletamine, või iii) jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaaja liselt kahjustada keskkonda; 5) saastuse vältimist ja tõrjet, kui majandustegevus põhjustab õhku, vette ja pinnasesse juhitava saasteheite olulist suurenemist võrreldes enne majandustegevusega alustamis t valitsenud olukorraga ; 6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui majandustegevus i) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või ii) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Nii näiteks ei loeta fossiilkütustel põhineva elektri- või soojatootmisega ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga seotud tegevus i üldreeglina „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavaks, kuna on olemas taastuvatel ressurssidel põhinevad vähese CO 2 heitega alternatiivid . Eelnõu § 5 lõi g e 2 sätestab, et t oetatakse tegevusi tootmistehnoloogia uuendamiseks, tootearenduseks ja bioressursside , sealhulgas kõrvalsaaduste ja jääkide väärindamiseks ning uuenduslike ressursitõhusate ja suure lisandväärtusega toodete väljatöötamiseks . Sellised tegevuse d on bioressursside eeltöötlemi ne või töötlemiseks vajaliku ehitise ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras, seadmete soetamine või väljavahetamine ning teadus- ja arendustöötaja kaasamine. Toetatakse tootm ishoone või rajatise püstitamist, rajamist, paigaldamist, laiendamist või ümberehitamist ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras . Ei toetata e hitise lammutami st , välja arvatud juhul, kui lammutamine on ehitusprojektis ettenähtud ehitustööde osa . Ehitamine hõlmab ehitise ehitamist koos selle oluliste osadega. Ehitise olulised osad on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55 l õike 1 järgi asjad, millest ehitis on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Seega, ehitise olulised osad on asjad, milleta ei saa hoonet tavaarusaama kohaselt käsitada valmisoleva ehk terviklikuna. Ehitise olulise d osad on ka ehitise eesmärgipärast kasutamist võimaldavad tehnosüsteem id . Ehitusseadus tiku § 4 lõike 5 kohaselt on tehnosüsteem ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike konstruktsioonielementidega . Tehnosüsteemiks loetakse süsteemi, mis asub ühe ehitise piires (st hoonesisesed tehnosüsteemid) ja mis on kogum seadmeid, kommunikatsioone ja nende toimimiseks vajalikke konstruktsioonielemente, kui need on vajalikud konkreetse ehitise toimimiseks. Tehnosüsteemi mõiste alla ei kuulu need asjad (päraldised), mis pole süsteemi osad, kuid teenivad süsteemi ja on sellega seotud vastava ruumilise seose kaudu. Samuti on toetatava d tegevuse d seadmete soetamine või väljavahetamine uuenduslike , ressur sitõhusate ja bioressursile suur emat lisandväärtust anda võimaldavate seadmete vastu . Statsionaarsed seadmed võivad, kuid ei pea olema kirjeldatud ehitusprojektis. Sisseseade peab olema seotud too t mis - või töötlemis protsessiga ja moodustama koos ehitisega terviku. Statsionaarne tehnoloogiline seade peab olema p aikne ja ehitisse kohtkindlalt kinnitatud . Eespool n imetatud seadmeteks loetakse n äiteks a) biomassi eeltöötlemise mehaanilised seadmed , sh peenestid, purustajad, kuivatid jmt . b) biomassi bioloogilise ks , keemilise ks , biokeemiliseks või füüsikalis- keemilise ks töötlemise ks vajalikud seadmed , nagu ekstruuderid, bioreaktorid jmt, aga ka c) muud mehaanilised, elektrilised, termilised seadmed, mis on vajaliku d tegevuse elluviimiseks ja aitavad täita toetatava tegevuse eesmärke. Toetatavad tegevused võivad hõlma ta ka veekogus tehtavaid tegevusi, nagu vetikate ja karpide kogumi ne või eeltöötl emine, ja selleks vajalike seadmete soetamine või väljavahetamine . Seadmete soetamiseks või väljavahetamiseks võib toetust taotleda kui eraldiseisvale tegevusele ning see ei pea olema seotud punktis 1 nimetatud ehitise ehitamisega. Toetatavaks tegevuseks on sama lõike punkti 3 kohaselt ka teadus- ja arendustöötaja kaasamine. Teadus- ja arendustöötja kaasamine on abikõlblik ainult sel juhul, kui sama taotlusega taotletakse toetust ka eespool mainitud ehitise ehitamiseks või seadmete soetamiseks. Eraldi tegevusena teadus- ja arendustöötaja kaasamine selle määruse mõistes abikõlblik tegevus ei ole . E elnõu § 5 lõike 3 kohaselt loetakse teadus- ja arendustöötajaks isikud, kes vastavad teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (edaspidi TAKS ) § 7 1 punktide 1 või 2 nõuetele. TAKS i § 7 1 punkti 1 mõistes kuulu vad teadus- ja arendusasutuse liikmeskonda alus- ja rakendusuuringuid või arend ustegevust ellu viivad isikud , kes töötavad asutuses kas akadeemilise töötajana, teadus- ja arendusspetsialistina või insenerina, ning teadus- ja arendusasutuste ja nende struktuuriüksuste juhid, kes korraldavad teadus- ja arendustege vuse kavandamist ja elluviimist. TAKS-i § 7 1 punkti 2 mõistes kuuluvad t eadus- ja arendusasutuse liikmeskonda ka tehnikud, kes on teadustöötajate juhtimisel alus- ja rakendusuuringuid või arendustegevust läbiviivad isikud, kellel on vastav ettevalmistus. Antud juhul on oluline TAKS-i s esitatud määratlus isikute kohta , keda loetakse teadus- ja arendustöötajaks, mitte nende kuulumine teadus- ja arendusasutuse liikmeskonda. Teadus- ja arendustöötaja kvalifikatsioon peab olema sobiv tööülesannete täitmiseks, milleks teadus- arendustöötaja kaasatakse. Paragrahvi 5 lõike 4 kohaselt toetatakse mitte rohkem kui ühe täistööajaga teadus- ja arendustöötaja kaasamist taotluse kohta. Mitme teadus- ja arendustöötaja kaasamine on lubatud sellisel juhul, kui nad panustavad tegevuse elluviimisesse osalise tööajaga ning nende kõigi summeeritud tööaeg ei ületa 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Täistööaeg on määratud töölepingu seaduse §-s 43. L õige 5 täpsustab , et teadus- ja arendustöötaja kaasamiseks võib toetust taotleda üksnes eelnõu §-s 7 sätestatud ettevõtja. Eelnõu § 5 lõike s 6 sätestatu kohaselt, k ui investeeringuobjekt on ehitis, peavad e hitis ja selle alune maa kuuluma taotleja omandis se või peab taotleja kasuks olema seatud hoonestusõigus või kasutusvaldus või peab maa või hoone kasutamiseks olema sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping . Kui taotleja on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi koos VKE ) peab hoonestusõigus säilima vähemalt kolme ks aastaks arvates viimase toetus e osa väljamaksmisest , kõikide teiste taotlejate puhul vähemalt viieks aastaks . Eelnõu § 5 lõi ge 7 sätesta b, et juhul, k ui investeeringuobjektiks on seade, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, peab ehitis kuuluma taotleja omandis se või peab taotleja kasuks olema seatud kasutusvaldus või sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping vähemalt viieks aastaks arvates viimase toetusosa väljamaksmisest või vähemalt kolmeks aastaks kui taotlejaks on VKE . Eelmainitud omandi kasutusvalduse ja üüri- või rendilepingu nõuded kehtivad ka se ad mete puhul, mis paigaldatakse veekogusse. Eelnõu § 5 lõike 8 kohaselt ei või tegevuse elluviimist alustada varem , sellega seotud siduvaid kohustusi ei või olla võetud varem ja tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval kalendri päeval. Erisus kehtib nende kulude puhul, mis on loetletud eelnõu § 8 lõikes 3 ehk kulud, mis on seotud ehitusseadustiku alusel tehtava omanikujärelevalve, keskkonnamõju hindamise, detailplaneeringu ja ehitise e el - ning põhiprojekti maksumus ega . Nende tegevustega seotud kulusid võib teha ka enne taotluse esitamist. Nimetatud erand tuleneb sellest, et § 8 lõikes 3 loeteletud tegevused on aeganõudvad ning või b juhtuda, et muidu ei jõuta tegevusi abikõlblikkuse perioodil lõpuni ellu viia . Eelnõu § 5 lõike 9 kohaselt ei tohi taotleja alustada Euroopa Liidu suuniste põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 (2014/C 204/01) alusel antava riigiabiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne Euroopa Komisjonilt riigiabi lubava otsuse saamist. ELi suuniste alusel antava riigiabi puhul tuleb taotleda Euroopa Komisjonilt vastav luba ning enne komisjoni sellist abi lubava otsuse tegemist ei tohi tegevustega alustada. Eelnõu § 6 sätestab tegevuse eelarve kehtestamise tingimused. Eelnõu kohaselt kehtestab tegevuse eelarve täpsema jaotuse tegevuste ja taotlejate tüüpide kaupa maaeluminister käskkirjaga. Eelnõu § -s 7 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. Eelnõu § 7 lõike s 1 sätestatu kohaselt või b toetuse taotleja olla äriseadustiku tähenduses ettevõtja või positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus . TAKS - i kohaselt on teadus- ja arendusasutus juriidiline isik või asutus , mille: 1) põhitegevus on alusuuringute, rakendusuuringute või arendustegevuse või mitme nimetatud tegevuse läbiviimine; 2) põhitegevusega kaasnevaks tegevuseks on levitada teadmisi õpetamise, publitseerimise või tehnoloogiasiirde kaudu; 3) liikmeskonda kuuluvad põhitegevuseks vajalike alus- ja rakendusuuringute või arendustegevusega tegelevad akadeemilised töötajad ning teised teadus- ja arendustegevusega seotud töötajad; 4) hooned, ruumid, sisustus ja muu vara on piisavad ning sobivad põhitegevuse läbiviimiseks; 5) riigieelarvelistest vahenditest finantseeritud põhitegevuse tulemused, millega ei kaasne intellektuaalomandiõigused, on avalik teave; 6) põhitegevuse ja põhitegevusega kaasnevate tegevuste tulemustest, sealhulgas intellektuaalomandiõigustest saadud kasum, investeeritakse teadus- ja arendustegevusse, selle tulemuste levitamisse või õpetamisse; 7) majandustegevus (toodete ja teenuste pakkumine teataval turul) ja põhitegevuse ja põhitegevusega kaasnevate tegevuste (m ittemajanduslik tegevus) kulud ja rahastamine on teadus- ja arendusasutuse raamatupidamises selgelt eristatud. TAKS-i § 3 lõige 2 sätestab, et teadus- ja arendusasutusel on õigus taotleda oma teadus- ja arendustegevuse finantseerimist riigieelarvest juhul, kui tema teadus- ja arendustegevus on vähemalt ühes valdkonnas korraliselt positiivselt evalveeritud. Positiivselt evalveeritud teadusasutused on toodud Eesti Teadusagentuuri (ETAg) koduleheküljel: https://www.etag.ee/tegevused/evalveerimine/korraline-evalveerimine/ . Eelnõu § 7 lõike s 2 sätestatakse taotlejale lisanõuded . T aotleja peab vastama taastekava üldtingimuste määrus e §-s 5 esitatud nõuetele : 1) temal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 209 1 , 210, 260 1 , 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 2) tema toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud, kui toetuse saaja tegeleb majandustegevusega; 3) tema maksuvõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 4) ta ei ole pankrotis ega sundlõpetamisel ja tema suhtes ei ole tehtud lõpetamise otsust; 5) ta ei ole raskustes ettevõtja, kui nii on nõutud riigiabi reeglite kohaselt; 6) tal on omafinantseering tagatud ettenähtud ulatuses ja nõutud korras; 7) tal on toetuse andmise tingimustes sätestatud projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus; 8) tal on projektile antud tagasimaksmisele kuuluv toetus, sealhulgas muudest Euroopa Liidu programmidest ja instrumentidest samale projektile antud toetus, tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud; 9) toetuse saaja on toetuse kasutamisel kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ostumenetluse ellu viimisel järgima toetuse andmise tingimustes ja riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud täpsustatud nõudeid. Lisa nõu ete kohaselt ei ole taotleja saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Juhul, kui taotleja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest toetust saanud ja see summa on tagasimaksmisele kuulunud, peab ta olema selle tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas . Eelnõu §-s 8 sätestatakse abikõlblikud kulud . Eelnõu § 8 lõige 1 kohaselt moodustavad abikõlbliku kulu tegevuse elluviimisega seotud kulud. Abikõlblikuks loetakse ka tegevusega seotud objekti tähistamiseks tehtud kulud . Kuna s elle toetuse abil t oetatavad tegevused võivad o lla mitmesugus ed , p ole kõiki tegevuse elluviimiseks tehtavaid vajalikke kulutusi võimali k prognoosida . Seepärast ei esitata eelnõus abikõlblike kulude üksikasjalik k u loetelu. Paragrahvis 9 on siiski täpsustatud, millised kulud ei ole abikõlblikud. Üldjuhul loetakse abikõlblikuks tehtud kulu käibemaksuta maksumus. Välja arvatud, kui on võimalik tõendada, et käibemaksuga maksustamine toimub liikmesriigi väliselt ja seeläbi tekib riigile kulu , või juhul, kui käibemaks on omafinantseeringu osaks , mis ei ületa tegevuse omafinantseeringu osakaalu ning mille puhul on tõendatav, et käibemaksu reguleerivate õigusaktide kohaselt ei ole tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ja käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Eelnõu § 8 lõige 2 sätestab, et tegevuste elluviimiseks tehtud kulu peab olema otseselt vajalik. Sellisteks kuludeks võivad olla n äiteks nii ehitise püstitamise maksumus, laiendamise maksumus, rekonstrueerimise maksumus, rajamise maksumus kui ka paigaldamise maksumus. Samuti loetakse abikõlblikuks toetuse raames soetatava või väljavahetatava seadme puhul selle paigaldamise, seadistamise või müüja poolt selle kasutamise väljaõppe maksumus; seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara ja infotehnoloogilise seadme ning selle paigaldamise ja seadistamise maksumus; turutingimustel ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud; materjali ja tarvikute kulud . Need on siiski mõned näited , tehtavate kulutuste nimekiri võib olla pikem . Eelnõu § 8 l õige 3 täpsustab, et ehitise puhul on abikõlblikud ka ehitusseadustiku alusel tehtavad omanikujärelevalve , keskkonnamõju hindamise, detailplaneeringu ning ehitise eel - ja põhiprojekti maksumus . Eelnõu § 8 lõige 4 sätestab, et teadus- ja arendustöötaja kaasamise korral moodustab abikõlbliku kulu teadus- ja arendustöötaja kaasamisega seotud personalikulu, milleks on teadus- ja arendustöötaja töötasu ning töötasu maksmisega kaasnevad maksud ja maksed proportsionaalselt tegevuse heaks töötatud ajaga ning vastavalt töölepingu seaduses sätestatud korrale . Eelnõu § 8 lõige 5 täpsustab, et k õik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ning vajalikud tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Taotleja tagab toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise. Eelnõu § 9 sätestab mitteabikõlblikud kulud. Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) standardtarkvara, -arvutustehnika ja -sidevahendi, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise ja rentimise kulud, välja arvatud § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud seadme toimimiseks vajalik u tarkvara ga seotud kulu ; 2) lepingu sõlmimise, intressi ja kindlustusega seotud kulud; 3) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe toetuse saajale üle arvates viimase toetusosa maksmisest; 4) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse muul moel; 5) sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu; 6) maa ja olemasoleva hoone ostmise ning rentimise kulu; 7) õigus- ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulutused; 8) tehnilise teostatavuse uuringu eest tehtud kulutused; 9) kulutused reklaamile; 10) riigilõiv, notaritasu; 11) trahv, finantskaristus ja kohtumenetluse korral menetluskulud; 12) toreduslikud kulutused tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 punkti 3 tähenduses ja muud majanduslikult ebaotstarbekad kulud; 13) muud kulud, mis ei ole seotud kavandatava tegevuse elluviimisega; 14) käibemaks, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et käibemaksuga maksusta takse väljaspool liikmesrii k i ja seeläbi tekib riigile kulu , või juhul, kui käibemaks on omafinantseeringu osa , mis ei ületa tegevuse omafinantseeringu osakaalu ja mille puhul on tõendatav, et käibemaksu reguleerivate õigusaktide kohaselt ei ole tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ja käibemaksu ei hüvitata ka muul moel; 15) enne taotluse esitamist toetatava tegevusega seotud tegevus või võetud kohustus, välja arvatud § 8 lõikes 3 nimetatud tegevused. Eelnõu § 1 0 lõige 1 sätestab toetuse määra ja suuruse. Ehitise ehitamise ja seadme ostmise või väljavahetamise korral antakse t oetust kuni 50 protsenti investeeringu abikõlbliku kulu maksumustest. T eadus- ja arendustöötaja kaasamise korral antakse toetust kuni 100 protsenti, aga mitte rohkem, kui 5000 eurot kuus , mille sisse arvestatakse teadus- ja arendustöötaja töötasu ning selle maksmisega kaasnevad maksud ja maksed . Kui toetust antakse riigiabina, järgitakse lisaks lõigetes 3–18 sätestatut. Eelnõu § 1 0 lõige 2 sätestab t aotletava t oetuse suurus e . T aotletava t oetuse mi i nim um suurus on 500 000 eurot ühe taotluse kohta. T aotleja võib küll esitada ühes taotlusvoorus mitu taotlust, aga iga taotlus peab olema maksumusega vähemalt 500 000 eurot. Omavahel seotud tegevused tuleb esitada ühes taotluses. M äärusega on kehtestatud ka taotletava toetuse maksimumsuurus taotleja kohta, milleks on 5 miljonit eurot . Eelnõu § 10 l õi k e d 3 kuni 1 6 täpsustavad toetuse määra sõltuvalt riigiabi reeglitest . R egionaalabi korral on toetuse maksim um määr abikõlblikest kuludest : 1) suurettevõtjale 2 0 protsenti ; 2) keskmise suurusega ettevõtjale 3 0 protsenti ; 3) väikeettevõtjale 4 0 protsenti . Kui toetust antakse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 18 alusel v äikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele nõustamiseks , on toetuse maksim um määr kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest. Sätestatud abimäära suurendatakse 15 protsendi võrra komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 25 lõike 6 punktis b sätestatud tingimustel. Kui toetust antakse artikli 25 alusel tootearenduseks , on toetuse maksim um määr kuni 35 protsenti abikõlblikest kuludes t keskmise suurusega ettevõtja puhul ja 45 protsenti väikeettevõtjate puhul. Kui toetus t antakse artikli 26 alusel teadusuuringute taristu toetamiseks , on toetuse maksim um määr kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest. Kui toetust antakse artikli 28 alusel väikese või keskmise suurusega ettevõtja innovatsiooniabiks, on toetuse maksim um määr kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest. Kui toetust antakse artikli 29 alusel protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooni abiks, on toetuse maksim um määr kuni 15 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja puhul ja 50 protsenti abikõlblikest kuludest väikese või keskmise suurusega ettevõtja puhul. Kui toetust antakse komisjoni määruse ( EL ) nr 702/2014 artikli 14 alusel esmatootmisega seotud investeeringuteks, on toetuse maksim um määr kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest. Toetuse määra võib suurendada komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artikli 14 lõikes 13 esitat ud tingimustel. Kui toetust antakse komisjoni määruse EL 702/2014 artikli 17 alusel põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega seotud investeeringuteks, on toetuse maksim um määr kuni 50 pro t senti abikõlblikest kuludest. Toetuse määra võib suurendada komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artikli 17 lõikes 10 toodud tingimustel 20 protsendi võrra. K ui toetust antakse artikli 31 alusel teadus- ja arendustegevuseks põllumajandus- ja metsandussektoris, on toetuse maksim um määr kuni 100 protsenti abikõlblikest kuludest. K ui toetust antakse komisjoni määruse (EL) 1388/2014 alusel on toetuse maksim um määr kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest. K ui toetust antakse komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 alusel ei tohi ühele ettevõtjale jooksva aasta ja sellele eelnenud kahe aasta jooksul antud toetus kokku ületada 25 000 eurot. K ui toetust antakse määruse (EL) nr 1407/2013 alusel ei tohi ühele ettevõtjale jooksva aasta ja sellele eelnenud kahe aasta jooksul antud toetus kokku ületada 200 000 eurot . K ui toetust antakse määruse (EL) nr 717/2014 alusel ei tohi ühele ettevõtjale jooksva aasta ja sellele eelnenud kahe aasta jooksul antud toetus kokku ületada 30 000 eurot . K ui taotleja on saanud sama investeeringuobjekti kohta tagastatavat riigiabi või mis tahes muud riigiabi või vähese tähtsusega abi, ei tohi toetuse suurus kokku ületada l õikes 1 nimetatud maksimummäära . Eelnõu § 1 0 lõige 1 7 täpsustab, et t aotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad loetakse üheks ettevõtjaks, kes saavad toetust taotleda §-s 10 sätestatud ulatuses. Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 tähenduses tähendab termin „üks ettevõtja“ kõik i ettevõtte i d, kelle vahel on vähemalt üks järgmi ne tunnus: 1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; 2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht imis - või järelevalveorgani liikmetest; 3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju teise ettevõttega sõlmitud lepingu või selle asutamislepingu või põhikirja kohaselt ; 4) ettevõte, kes on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust. Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, kes on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. K onkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses on „ v alitsev mõju “ võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või 2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. Eelnõu § 1 1 sätestab taotluse esitamise ja taotluse esitamise tähtajaga seotud üksikasjad. Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA -le R iigi Tugiteenuste Keskuse e-t oetuse keskkonna kaudu avalduse ning selles esitatud andmeid ja hindamiskriteeriumite täitmist tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus ). PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded ja info parema levimise nimel ka PRIA ja Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel. Eelnõu § 1 2 sätestab nõuded taotlusele , mis esitatakse PRIA-le e- toetuse kaudu . T aotlus es peab ole ma haldusmenetluse seaduse kohaselt taotluse esitaja nim i , taotluse sisu, kuupäev, taotleja allkir i , dokumentide kättetoimetamise soovitav viis ning vajalik ud kontaktandmed ja õigusaktidest tulenevad muud andmeid . Lõige 1 täpsustab, et lisaks haldusmenetluse seaduses nimetatud andmetele pea b taotleja esitama veel järgmised andmed: 1) teave selle kohta, kas taotleja on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 sätestatu järgi ; 2) tegevuse kirjeldus ja eesmärk ning saavutatavad tulemused , sealhulgas uuendatava tehnoloogia või arendatava toote ja bioressursile suur ema majandusliku lisandväärtuse andmise kirjeldus ning lisandväärtuse kasvu prognoos; 3) tegevuse toimumise koht; 4) tegevuse algus- ja lõppkuupäev; 5) kavandatava tegevuse kogumaksumus ja abikõlblikud kulud; 6) teave, kas kavandatav investeeringuobjekt ostetakse liisingulepingu alusel; 7) muud andmed, mida on vaja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimiseks või seireks ja hindamiseks. Lõige 2 selgitab, et teadus- ja arendustöötaja kaasamise korral tuleb taotlejal esitada andmed teadus- ja arendustöötaja kvalifikatsiooni kohta, nagu haridus tase , pla a nitavate tööülesannetega seotud erialane töökogemus . Samuti tuleb esitada teadus- ja arendustöötja tööülesannete kirjeldus , mida ta hakkab taotletava tegevuse elluviimise käigus täitma , ning lisaks ka kinnituskir ja ärakirja , milles teadus- ja arendustöötja väljendab valmisolekut taotluse rahuldamise korral taotleja juures tööle asuma. Lõige 3 täpsustab, et ettevõtte suuruse kohta peab andmed esitama vaid ettevõtja. Teadus- ja arendusasutused neid andmeid esitama ei pea. Eelnõu § 1 3 sätest a takse nõuded dokumentidele , mida taotleja esitab taotluse osana. L õike 1 kohaselt peab taotlus sisaldama teave t , kui taotleja on tegevusele või osa tegevustele samal ajal taotlenud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest . Samuti esitab taotleja PRIA-le taotleja finantsnäitajate koondhinnang u eelnõu lisas 2 esitatud majandusliku jätkusuutlikkuse hindamise mudeli kohaselt . Vajaduse korra l esita b taotleja PRIA-le ka volikir ja , kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel . Lõige 2 täpsustab, et nimetatud finantsnäitajate koondhinnangu peavad esitama üksnes ettevõtjad. Teadus- ja arendusasutused sellist koondhinnangut esitama ei pea. L õige 3 sätestab, et juhul k ui taotleja kuulub kontserni, esitab ta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuni kolme majandusaasta kinnitatud konsolideeritud aruannete ärakirjad, kui need ei ole kättesaadavad äriregistrist. Eelnõu § 1 3 lõige 4 sätestab, et juhul k ui investeeringuobjektiks on ehitis, esitab taotleja lisaks eespool nimetatud dokumentidele PRIA-le veel ehitise eelprojekti , ärakirja dokumendist, mis tõendab, et ehitisealune maa on toetuse saaja omandis või on taotleja kasuks seatud kasutusvald u s või sõlmitud kirjalik u üüri- või rendileping u või hoonestusõiguse seadmise lepingu ärakirja, mis tõendab, et taotleja kasuks on seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates viimase toetusosa väljamaksmisest või vähemalt kolmeks aastaks , kui taotleja on VKE . Ärakiri tuleb esitada juhul, kui see teave ei ole kättesaadav kinnistusraamatust Samuti tuleb esitada kaasomaniku nõusolek ehitamiseks, kui investeeringuobjekti alune maa on kaasomandis. Lõige 5 täpsustab eelprojekt is esitatavaid andmeid. Eelprojektis peab olema toodud vähemalt ehitustegevuse eelarve prognoos, sealhulgas üldandmed ehitise ja andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta , investeeringuobjekti asukoha andmed , sealhulgas asendiplaan, hoonete paiknemine, teedevõrk ja siseteed. Esitada tuleb ka hoone plaanilahendus ja ristlõiked , ruumide funktsionaalne jaotus ja pinnad . Eelnõu § 1 3 lõige 6 sätestab, et juhul k ui investeeringuobjektiks on määruse nõuetele vastav seade, esitab taotleja lisaks lõikes 1 nimetatud dokumentidele ka kavandatava investeeringuobjekti eeldatava maksumuse üksikasjaliku eelarve , kaasomaniku nõusoleku seadme paigaldamiseks, kui seade paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisesse , ning kirjaliku üüri- või rendilepingu ärakirja , kui seade paigaldatakse ehitisse, mis pole taotleja omandis. Eelnõu § 1 4 sätestab t aotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise tingimused . L õige 1 sätestab, et PRIA kontrollib taotluse tähtaegset esitamist, nõutud dokumendite olemasolu, nõuetele vastavust ja esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust taastekava üldtingimuste määrus es ja selle määruse eelnõus sätestatud nõuetele. Lõige 2 täpsustab , et taotleja, taotluse ja toeta tava tegevuse nõuetele vastavust kontrolli b PRIA pärast taotluse hindamist ning üksnes nende taotluste puhul, mis kuulu vad hindamistulemuste alusel koostatud paremusjärjestuse kohaselt rahuldamisele. Nõuetele vastavuse kontrolli läbiviimine peale taotluste paremusjärjestuse koostamist väldib asjatut halduskoormust nendele taotlejatele, kelle taotlused ei kuulu hindamistulemuste kohaselt rahuldamisele. Samuti hoiab selline tegevuste järjekord taotluste menetlemisel aega k okku ning järgib PRIA väljakujunenud tööpraktikat. Eelnõu § 1 5 sätestab eksperdi kaasamise taotluste hindamisse. Lõig e 1 ja 2 kohaselt valib PRIA eksperdid, kelle ülesan ne on anda taotlustele sõltumatu eksperdihinnang. PRIA kooskõlastab väljavalitud eksperdid Maaeluministeeriumiga. Ekspertideks on biomajandusega seotud investeeringute valdkonna asjatundjad , s ealhulgas investeerimiskonsultandid, konsulendid või ka väliseksperdid , kes ei tohi olla seotud hinnatava taotlejaga ega omada huvisid seoses toetatava tegevusega. PRIA esitab vastuvõetud taotluse d 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamise tähtpäeva kahele sõltumatule eksperdile eksperdihinnangu saamiseks. Eksper d id annavad taotlusele 20 tööpäeva jooksul eksperdi hinnangu koos põhjendustega ning soovitustega taotlejale. Eksperdihinnangu andmise eesmärk on tagada taotluste võimalikult hea kvaliteet ja tegevuste maksimaalne mõju toetuse ees märkide saavutamise ks. Eksperdid võivad kuuluda hindamiskomisjoni liikmete hulka. L õige 3 täpsustab , et taotleja võib eksperdihinnangu põhjal oma taotlust 1 5 tööpäeva jooksul täiendada. Selle ajavahemiku jooksul on taotlejal võimalus eksperdiga konsulteerida ja soovitusi täpsustada. Taotluses tehtavate t äienduste esitamise täpse kuupäeva annab taotlejale teada PRIA. Tähta jaks täiendatud taotlus edas takse hindamiskomisjonile hindamiseks. Eelnõu § 1 6 sätestab taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise korra. Lõikes 1 nähakse ette, et PRIA moodustab taotlus t e hindamiseks ja taotluste paremusjärjestuse moodustamise ettepaneku tegemiseks hindamis komisjoni , kuhu kuulub vähemalt seitse lii g et . Hindamiskomisjoni kõik liikmed tuleb kooskõlasta d a Maaeluministeeriumiga. Sealjuures võib PRIA taotluste hindamise ks moodustada eraldi komisjonid ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste esitatud taotluste hindamiseks. Lõige 2 täpsustab, et taotlus i hinnatakse eelnõu lisas 2 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel . Eelnõu § 1 6 lõi ked 3 ja 4 sätesta vad taotluse hindamiskriteeriumi te osakaalu koondhinde arvutamisel (vt tabel). Osakaalude määramisel on arvestatud kriteeriumite olulisust toetuse eesmärkide saavutamisel , eelkõige rohepööret toetav bioressursside väärindamis võimekuse kasvatamine ning lisandväärtuse suurendamine. Teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete hindamiskriteeriumid on tulenevalt nende taotlejate olemusest mõnevõrra erinevad, kusjuures teadus- ja arendusasutuste puhul on määravam just tegevuste uuenduslikkus ja põhjendatus, mis on enam seotud teadus- ja arendustegevuse võimekuse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamise vajadusega. Tabel. Taotluse h indamiskriteeriumite osakaal koondhindest protsentides Hindamiskriteerium Osakaal koondhindest e ttevõte t eadus- ja arendusasutus tegevus e mõju loodavale lisandväärtusele 25 20 tegevuse mõju KHG heite vähen da misele 20 15 t aotlej a suutlikkus tegevus ellu viia 20 15 tegevuse põhjendatus 20 25 tegevuse uuenduslikkus 15 2 5 L õige 5 sätestab taotluse hindepunktide arvutamis e . Hindamiskomisjon hindab nõuetele vastavaid taotlusi eelnõu lisas 2 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel , andes iga le hindamiskriteeriumi le punkte vahemikus 0–4 . K oondhinne saadakse hindamis kriteeriumi hin depunktide kaalutud keskmise liitmise tulemuse na. Hindepunktide kaalutud keskmise leidmiseks korrutatakse iga kriteeriumi hindepunkt vastava hi ndamiskriteeriumi osakaaluga. S aadud tulemused liidetakse . Suurim võimalik koondhinne on 4,00 . Nii h indamiskriteeriumite hinde punkti d kui ka t aotluse koondhinne arvutatakse ka he koma koha täpsusega . Näide Hindamiskriteerium Antud hindepunktid Osakaal (%) Hindepunkti de summa A B A × B tegevuse mõju loodavale lisandväärtusele 4 25 1 ,00 tegevuse mõju kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähen da misele 3 20 0,6 0 t aotlej a suutlikkus tegevus ellu viia 3 20 0,6 0 tegevuse põhjendatus 2 20 0,4 0 tegevuse uuenduslikkus 1 15 0,15 Koondhinne : 2,75 Eelnõu § 1 6 lõi g e 6 täpsusta b , et taotluse koondhinne arvutatakse kahe k oma koha täpsusega . Lõikes 7 sätestatakse, et PRIA moodustab hindamistulemuste põhjal taotluste paremusjärjestuse ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste kaupa . E ttevõt jad ning teadus- ja arendusasutused on olemuselt erinevad , mistõttu pole õigustatud nende esitatud taotlusi koos hinnata. Eelnõu § 1 6 lõiked 8 ja 9 täpsustavad, et t aotluste paremusjärjestuse koostamisel loetakse paremaks suurema koondhinde saanud taotlus . Kui taotluste koondhinne on võrdne, eelistatakse suurema omafinantseeringuga taotlust , kuna eeldatakse, et sellise taotluse puhul on taotleja suutlikkus projekt edukalt ellu viia suurem ja selleks on ka vajalikud finantsvahendid tagatud Eelnõu § 17 sätestab taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise alused. Eelnõu § 17 lõige 1 sätestab, et juhul k ui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused, mi lle koondhinne on vähemalt 1,60 hindepunkti. Lõi g e 2 sätestab, et k ui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud paremusjärjestuse alusel parimad nõuetele vastavad taotlused, mi lle koondhinne on vähemalt 1,60 hindepunkti. Eelnõu § 17 lõikes 3 täpsustatakse , et kui nõuetele vastavaid taotluseid on rohkem kui kaksteist, aga hindamistulemuste alusel rahuldatakse eelarvevahendite na pp u se tõttu vähem kui kaksteist taotlust, võib PRIA proportsionaalselt vähendada iga rahuldamisele kuuluva taotluse kohta määratavat toetussummat nii, et o n võimalik rahuldada vähemalt kaksteist taotlust. Euroopa Komisjoni ja Eesti riigi vahel kokku lepitud taastekava tegevuskorra kohaselt viiakse toetuse raames ellu vähemalt kümme projekti . Samas on keeruline ette näha, kui kalleid projekte soovivad taotleja d ellu viia ning ka seda, kas kõik tegevused suudetakse ellu viia. S äte aitab tagada võetud kohustuse täitmise ja eelarvevahendite jätkumise piisavale arvule tegevustele. Siiski eeldab sellise otsuse tegemine taotleja nõusolekut, millega ta kinnitab, et on vähendatud toetuse ga võimeline te gevus e ellu viima. Eelnõu § 17 l õikes 4 sätestatakse, et PRIA võib teha taotluste osalise rahuldamise otsuse, kui taotlus sisaldab mitteabikõlblikke kulusid. Siiski eeldab sellise otsuse tegemine taotleja nõusolekut, millega ta kinnitab, et on vähendatud toetuse tingimustes võimeline tegevus e ellu viima. Eelnõu § 17 lõike s 5 sätesta takse , et PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele ; taotlus e koondhin ne on vä iksem kui 1,60 hindepunkti ; taotlus on saanud vähemalt ühes hindamis kriteeriumis madalaima hinde ehk null hindepunkti. PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse ka juhul, kui taotletava toetuse suurus ületab toetatava tegevuse toetuseks ettenähtud vahendite jää gi sel määral, et tegevuse elluviimine ei ole toetuse abil võimalik või kui taotleja ei ole nõus lõike 3 või lõike 4 kohase toetussumma vähendamisega . Eelnõu § 17 lõige 6 sätestab, et PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. Eelnõu § 18 sätestab lisadokumentide esitamise nõuded . Et v ähenda da halduskoormust neil taotlejatel , kellele toetust ei määrata , ning anda toetuse saajatele piisavalt aega dokumentide vormista miseks , sätestatakse toetuse saajale võimalus esitada lisadokumendid 8 kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Lõige 1 sätestab, et sellis ed dokumen did on kõik hinnapakkumustega seotud dokumendid või dokumendid riigihanke läbiviimise kohta . Viima ti nimetatud dokumendis pea b olema ära näidatud näiteks riigihanke pealkiri ja viitenumber . Lõige 2 täpsustab, et ehitise ehitamise korral tuleb esitada ka ehitustegevuse eelarve ja vastav hinnapakkumus Exceli tarkvaraga töödeldavas vormis (näidis leitav PRIA lehel) ning ehitusluba või ehitisteatis, kui need pole kättesaadav ad ehitisregistrist , ning ehitise põhiprojekt, mis vastab majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruse le nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” ja on koostatud § 13 lg 4 punktis 1 nimetatud eelprojekti alusel. Eelnõu §-s 19 sätestatakse hinnapakkumuse nõuded , mille eesmärk on tagada hinnapakkumuste koostamine turutingimustel . Teisisõnu , lähtudes EL-i finantshuvidsest püütakse vältida ülehinnatud ehk kahjulikke tehinguid. Lõi ked 1 – 3 sätestavad, et hinnapakkumuste saamiseks koostab taotleja pakkumuste esitamise ettepaneku ning avalda b pakkumuskutse elektroonilises hankekeskkonnas, oma veebilehel ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Lõi ge 4 loetleb , millised andmed peavad hinnapakkumus es olema . Lõik e 5 kohaselt on oluline, et § 5 lõike 2 punktis 1 nimettud ehitise ehitamiseks koostatud hinnapakkumus e esitab ettevõtja, kes vastab ehitusseadustikus sätestatud tingimustele. tulenevaid nõudeid. Kui taotlus sisaldab erinevaid investeeringuobjekte, peab lõ ike 6 kohaselt hinnapakkumuses olema iga tegevuse ja iga investeeringuobjekti kohta hind eraldi välja toodud. Kulude eraldi väljatoomise eesmärk on tagada nende kontrollitavus, et vältida kulude kunstlikku paisutamist ja ebamõistlikkust. Lõiked 7 – 10 täpsustavad nõudeid väljavalitud hinnapakkumusele. Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kallis võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga ning selle väljavalimist tuleb taotlejal põhjendada. Taotleja ja hinnapakkuja ning eri hinnapakkujad omavahel ei või olla seotud. Termini „s eotud isikud “ määratle b tulumaksuseadus e § 8 järgmiselt: i sikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju (nt abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased, ühte kontserni kuuluvad äriühingud jne). Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku. Lõige 11 sätestab, et kui taotleja on asutus, kel riigihangete seaduse järgi on kohustus viia läbi riigihankeid, siis järgib ta nii seadust kui ka organisatsioonis isest hankekorda. Eelnõu §-s 20 sätestatakse esitatud lisadokumentide menetlemise kord. Lõigete 1 – 3 kohaselt kontrollib PRIA esitatud dokumentide nõuetele vastavust ja nendes esitatud andmete õigsust. PRIA teavitab toetuse saajat dokumentide nõuetele vastavusest hiljemalt 30 tööpäeva jooksul dokumentide saamisest . Kui dokumendid ei vasta nõuetele , teeb PRIA toetuse saajale järel e pärimise ja küsib selgitusi ning annab toetuse saajale puuduste kõrvaldamise tähtajaga . Kui taotleja ei kõrvalda puudusi tähtajaks ja dokumendid või toetatav tegevus ei vasta nõuetele, tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. Eelnõu § 2 1 sätestab võimaluse d taotluse rahuldamise otsus t muut a või kehtetuks tunnista da . Lõi k e 1 kohaselt võib PRIA t aotluse rahuldamise otsust muuta või kehtetuks tunnistada , kui toetuse saaja ei esita kaheksa kuu jooksul eelnõus nõutud lisadokumente või ei vii tegevusi ellu taotluse rahuldamise otsuses või eelnõu s sätestatud tingimustel. Eelnõu § 21 l õig e 2 sätestab, et toetuse saaja algatusel võib taotluse rahuldamise otsus t muuta üksnes põhjendatud juhtudel ning põhjendatud juhtudeks loetakse asjaolud, mida ei olnud toetuse taotlemise hetkel võ i malik ette näha , nt vääramatu jõu ilmnemise tõttu . Eelnõu § 21 lõige 3 sätestab, millistel juhtudel võib PRIA taotluse rahuldamise otsuse täielikult v õi osaliselt kehtetuks tunnistada. Se da võimalust rakendatakse juhul, kui ilmnevad asjaolud, mi da tead es ei oleks taotlust rahuldatud. Samuti kasutatakse nimetatud võimalust siis , kui toetuse saaja ei ole tegevust ettenähtud tähtaja jooksul ellu viinud v õi ei täida õigusaktides sätestatud kohustusi. T oetuse saaja saab ka ise esita da avalduse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnista da juhul , kui on ilmnenud nt vääramatust jõ u st tingitud asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik taotluse tegevusi ellu viia . Samuti võib taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui on ilmne, et tegevuset ei ole enam võimalik tähtaja jooksul ellu viia. Lisaks sätestatakse punktis 6, et otsuse võib kehtetuks tunnistada ka juhul, kui ilmnevad asjaolud, mis on sätestatud taastekava üldtingimuste määruse §-s 11. Eelnõu § 2 2 sätestab t oetuse saaja kohustused ja õigused. Eelnõu § 2 2 lõige 1 sätestab, et t oetuse saaja täidab toetuse sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmis eid kohustusi: 1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule; 2) t agab projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 3) võimalda b teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja toetuse abil soetatud vara kohapeal; 4) esita b järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 5) erista b selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 6) esita b toetuse kasutamisega seotud seireks vajalikku teavet; 7 ) tagab tegevuse elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 8 ) esitab taotluses pla a nitud tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid; 9 ) täidab taastekava üldtingimuste määruse §-s 12 sätestatud teavitamiskohustusi. Vajalike lubade ja kooskõlastuste all mõeldakse , et on olemas kasutusl uba või kasutusteatis , e hitustegevusega seotud l oad ja kooskõlastus ed ning vajaduse korra l on tehtud kes k konnamõju de hindami ne , kui see on konkreetse tegevuse puhul nõutud. Eelnõu § 22 lõige 2 kohustab toetuse saajat tehtud investeeringu säilitama vähemalt viis aastat. Kui toetuse saaja on VKE, tuleb investeeringut säilitada vähemalt kolm aastat . Eelnõu § 22 lõige 3 täpsustab, et toetuse saaja peab toetus e kasutamisega seotud dokumente säilitama vastavalt taastekava üldtngimust määruses sätestatu kohaselt. Eelnõu § 22 lõige 4 täpsustab, milline on taotluses esitatud või toetatava tegev usega seotud andmete muutumine või tegevuse el luviimist takistav asjaolu. Nendeks loetakse järgmiseid asjaolusid: 1) kontaktandmete muutumine ; 2) ettevõtja ümberkujundamine, ühinemine ja jagunemine ning ettev õtte või selle osa üleminek ; 3) muudatus toetuse saaja tegevuses ja taotluses esitatud andmetes ; 4) toetuse saami se või kasutamisega seotud muu asjaolu , mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või täpsed . Eelnõu § 22 lõige 5 sätestab, et juhul k ui toetuse saaja on saanud sama tegevuse kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest, muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi, teavitab ta viivitamata sellest PRIA-t kirjalikult. Eelnõu § 2 2 lõige 6 kohustab toetuse saajat tegevuse ellu viima ja tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid PRIA-le esitama hiljemalt 2026. aasta 3 1. märtsiks . Eelnõu § 2 3 sätesta b tegevuse elluviimist tõenda vate dokumentide esitamise tingimused ja korra. Eelnõu § 23 lõige 1 sätestab, et peale maksetaotluse esitab toetuse saaja PRIA-le vastavalt vajadusele ja tekkinud kululiikidele tehtud kulusid tõendavaid dokumente, milleks on 1) s elle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa; 2) panga kinnitatud maksekorralduse ärakiri või väljatrü kk või arvelduskonto väljavõte, mis tõendab punktis 1 märgitud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist ; 3 ) töölepingu või tööandja korralduse, töövõtulepin gu või käsunduslepingu ärakiri; 4) panga kinnitatud maksekorralduse ärakiri § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud teadus- ja arendustöötajale töötasu maksmist tõendava, Maksu- ja Tolliameti isikustatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni vormi väljavõte, arvelduskonto väljavõte või väljatrükk või Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto väljavõte või ühe koondsummana terves asutuses Maksu- ja Tolliameti vormi TSD väljavõte, millelt on näha tegevusega seotud isiku töötasude ja maksude vastava perioodi asjakohased summad ja väljavõtted palgalehest. 5) palgalehe väljavõte, millelt on näha § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud teadus- ja arendustöötaja nimi, talle arvestatud töötasu ning sellelt kinnipeetud maksud ja kinnipidamised ning netotöötasu . Lõike 2 kohaselt pea vad maksetaotlus es olema andmed toetuse saaja kohta, teave elluviidud tegevuste maksumuse ja selle tasumise kohta, teave tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta ning vajaduse korra l ka andmed taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetuse eelarve muutmise kohta. Eelnõu § 2 3 lõige 3 sätestab, et toetuse saaja esitab m aksetaotlus e koos lõikes 1 nimetatud kulusid tõendatavate dokumentide ga PRIA-le vähemalt üks kord aastas, aga mitte rohkem, kui neli korda aastas ühe taotluse kohta. K õik maksetaotlused esita takse hiljemalt 2026. aasta 3 1. märtsiks. Eelnõu § 23 lõige 4 sätestab , et kui toetus määrati ehitise püstitamiseks, esitab toetuse taotleja koos viimase maksetaotlusega info ehitise kasutusloa või kasutusteatis e olemasolu kohta. Eelnõu § 2 4 sätestab t oetuse maksmi s e ja toetuse maksmisest keeldumis e tingimused. Eelnõu § 2 4 lõige 1 sätestab, et t oetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud. L õige 2 täpsustab, et PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha o n võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates toetuse saajalt nõuetekohaste dokumentide saamisest. Eelnõu § 2 4 lõige 3 sätestab, et PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi , 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Eelnõu § 25 sätestab vaiete menetlemise korra. PRIA otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahen daja on taastekava üldtingimuste määruse § 15 lõike 2 kohaselt PRIA . Kui vaide tulemus toetuse saajat ei rahulda, võib ta esitada kaebuse haldus k ohtusse. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu aluseks on: 1) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu; 2) Euroopa Nõukogu rakendusotsus Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta ( SWD ( 2021 ) 285 final ) kohta; 3 ) Euroopa Komisjoni ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud rahastamisleping ning tegevuskord ( C(2022) 1433 final ) taastekava rakendamiseks. 4. Määruse mõjud Eesti taastekava on üleriigilise strateegia „Eesti 2035” üks lisa, milles keskendu takse eesmärkidele ning reformidele ja investeeringutele, mida rahastatakse Taaste- ja Vastupidavusrahastust (RRF). Eelnõus pla a nitud tegevused lähtuvad strateegiast „Eesti 2035“ ja selle juurde kuuluvast tegevuskavast, mille raames on Vabariigi Valitsus kokku leppinud reformides ja muudatustes, mis on vajalikud strateegiliste sihtide saavutamiseks ja Euroopa Komisjoni riigipõhiste soovituste elluvii miseks . Investeeringuga toetatakse ettevõtete investeeringuid tootmistehnoloogia uuendamisse ja tootearendusse. Kuna Eesti on bioressurssidega , s ealhulgas kõrvalsaadus te ja jää kidega , hästi varustatud, on fookus just bioressursside väärindamisel ning suure lisandväärtusega toodete väljatöötamisel ja asjakohaste katse projektide rakendamisel. Arvestades praegust Eesti vähes t ressursitootlikkust, on tähelepanu ka ressursside, s ealhulgas energia, senisest efektiivsem kasut amine tööstuses . Investeeringus on oluline osa teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamisel , et senisest enam ai d a ta kaasa ressursside väärindamisele ning rohetehnoloogiate väljatöötamisele ja rakendamisele . Eelnõu m ääruse na rakendamisel on positiivne mõju riigi julgeolekule ning keskkonnale, kuna investeeringutega toetatav k eskkonnahoidlikum ja kulutõhusam energia- ja ressursikasutus ja sellele kõrgema lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete kasumlikkust, aitab vähendada sõltuvust kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiirendab taastumatute ressursside asendamist kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega. Kõik toetatavad tegevused ei tohi tekitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (EL T L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artiklis 17 nimetatud olulist kahju . Sellega tagatakse bioressursi kestlik kasutamine, lähtudes nii kaskaadkasutuse kui ka elurikkuse hoidmise põhimõt t est, ning vajadusest vähenda da keskkonna- ja kliimajalajäl g e. Määruse rakendamisel on positiivne sotsiaalne mõju, sest toetatavad investeering ud aitavad ettevõtete l ellu viia rohepööret ja luua uusi kestlikke töökohti, sh väljaspool linnalisi piirkondi ning see omakorda avaldab positiivset mõju regionaalarengule. Regionaalarengu seiskohalt on positiivse mõjuga ka §-s 4 määratud riigiabi reeglid, mille kohaselt on üldise grupierandi määruse (EL) nr 651/2014) artikli 14 (investeeringuteks ette nähtud regionaalabi andmine) abi ülemmäär näiteks Ida-Eestis suur em kui muude s piirkondade s . Määruse kehtestamine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi avalikus sektoris. Maaeluministeeriumi haldusalas ei muutu määruse jõustumisel ülesannete ega pädevuse jaotus. Määruse rakendamisega ei kaasne mõju välissuhetele, samuti kohaliku omavalitsuse korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Taastekava rakendamiseks pea b vastutav ministeerium kehtestama asjakohased toetuse andmise tingimus ed õigusakti s , vahendusasutus pea b ellu viima avatud vooru ning vahendusasutus ja toetuse saajad peavad tegevusi rakendama taastekavas ja toetuse andmise tingimuste määruses toodu kohaselt ning esitama nõutud aruanded ja dokumendid , mis tõendavad tegevuste elluviimist . Määruse rakendamiseks vajalik ud menetlustoimingud teeb PRIA, kasutades Riigi Tugiteenuste Keskuse struktuuritoetuse registrit SFOS. PRIA - l on olemas määruse menetlemiseks vajalik halduss uutlikkus ning rakendamiseks vajaliku võimekuse arendamiseks pakutakse PRIA menetlejatele vajalikku sisulist ja tehnilist koolitust (sh SFOSi kasutamiseks). Kuna t aastekava tegevuste rakendamiseks ei ole ette nähtud tehnilist abi, kaetakse toetuse rakendamise ja hald amise kulud vastutavale ministeeriumile eraldatud tegevuse kogueelarvest (23,8 mln eurot) summas u 390 000 eurot. Kogu t aastekava l o n märkimisväär n e positiiv n e mõju SK T -le , kumulatiivne mõju on 4,44 protsenti kümne aasta jooksul ( u 72 protsenti kogumõjust tuleb rii gisisese tarbimise ja investeeringute kasvust, 28 protsenti lisandub ekspordi kaudu). Toetuse tulemusel kasvab toetust saavate ettevõtete lisandväärtus ja innovatsioonivõimekus, mis pikemas perspektiivis suurendab nii Eesti majanduse kasvu - kui ka ekspordipotentsiaali . Määruse rakendamine ei too kaasa tulusid riigieelarvesse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamisel konsulteeritakse valdkonna organisatsioonide ja ettevõtete esindajatega. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu saadetakse e-posti teel arvamuse avaldamiseks PRIA-le. Maaeluministri xx määrus nr xx „Bioressursside väärindamise investeeringutoetus“ Lisa 2 TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID Taotlusi hinnatakse skaalal 0–4 (minimaalne hindepunkt – „0“, maksimaalne hindepunkt – „4“). „0“ – kriteerium ei ole täidetud; „1“ – kriteerium on täidetud vähesel määral; „2“ – kriteerium on täidetud keskpäraselt; „3“ – kriteerium on üldiselt täidetud, kuid esineb väikeseid puudusi; „4“ – kriteerium on täielikult täidetud. TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID ETTEVÕT JA LE 1. M õju toetuse eesmärkide saavutamisele (bioressursile senisest kõrgema lisandväärtuse andmine ja kasv uhoonegaaside heite ( edaspidi KHG heite ) vähen da mine) 1.1. Tegevus e mõju loodavale lisandväärtusele (osakaal 25 protsenti koondhindest ) Hindepunkt Hindamiskriteerium 4 Tegevuse elluviimisega kaasneb loodava lisandväärtuse oluline suurenemine. Taotleja on selgelt kirjeldanud tegevuse vajaduse või veenvalt tõendatud turunõudluse. Lisandväärtuse prognoositud kasv on tegevuse aja kava kohaselt kindlasti saavutatav. 3 Tegevuse elluviimisega kaasneb loodava lisandväärtuse mär kimisväärne suurenemine. Taotleja on üldjoontes kirjeldanud tegevuse vajaduse või piisavalt tõenda n ud turunõudluse. Lisandväärtuse prognoositud kasv on tegevuse aja kava kohaselt realistlik. 2 Tegevuse elluviimisega kaasneb loodava lisandväärtuse mõningane suurenemine. Taotleja on tegevuse vajadust või turunõudlust kirjeldanud, kuid liiga üldisel t . Lisandväärtuse prognoositud kasvu saavutamine on tegevuse aja kava kohaselt saavutatav, kuid seotud oluliste riskidega. 1 Tegevuse elluviimisega k aasnev lisandväärtus on vähene. Taotleja on mõningal määral välja toonud tegevuse vajaduse või tõenda n ud turunõudluse, kuid pole selge konkreetse toote või tehnoloogia olulisus ja vajadus ettevõtte turule. Lisandväärtuse prognoositud kasvu saavutamine on tegevuse aja kava kohaselt ebarealistlik. 0 Tegevuse ga ei kaasne lisandväärtuse suurenemist. 1.2. Tegevus e mõju KHG heite vähen da misele (osakaal 20 protsenti koondhindest ) Hin depunkt Hindamiskriteerium 4 Kaasneb oluline KHG heite vältimine, vähen da mine või väiksem heitkogus toodanguühiku kohta (emissiooniintensiivsus) või luuakse potentsiaal KHG hei det vähenda da investeeringu säilitamise kohustuse perioodi jooksul . KHG heite vältimine, vähen da mine või saavutatav väiksem emissiooniintensiivsus on väga hästi kirjeldatud ja põhjendatud ning tegevuse aja kava kohaselt kindlasti saavutatav. 3 Kaasneb märgatav KHG heite vältimine, vähen da mine või väiksem emissiooniintensiivsus või luuakse potentsiaal KHG hei det vähenda da investeeringu säilitamise kohustuse perioodi jooksul . KHG heite vältimine, vähen da mine või saavutatav väiksem emissiooniintensiivsus on hästi kirjeldatud ja põhjendatud ning tegevuse aja kava kohaselt tõenäoliselt saavutatav. 2 Kaasneb vähene KHG heite vältimine, vähen da mine või väiksem emissiooniintensiivsus või luuakse potentsiaal KHG hei det vähenda da investeeringu säilitamise kohustuse perioodi jooksul . KHG heite vältimine, vähen da mine või saavutatav väiksem emissiooniintensiivsus on üldjoontes kirjeldatud ja põhjendatud vähesel määral , tegevuse aja kava kohaselt on saavutamine ebaselge. 1 Kaasneb vähene KHG heite vältimine, vähen da mine või väiksem emissiooniintensiivsus või luuakse potentsiaal KHG hei det vähenda da investeeringu säilitamise kohustuse perioodi jooksul . KHG heite vältimine, vähen da mine või saavutatav väiksem emissiooniintensiivsus on ebapiisavalt kirjeldatud ja põhjendamata või ei võimalda eespool loetletu adekvaatsust hinnata. 0 KHG heite vältimine, vähen da mine või saavutatav väiksem emissiooniintensiivsus on kirjeldamata ja põhjendamata, mille põhjal tegevuste mõju KHG vältimisele, vähen da m isele või emissiooniintensiivsusele puudub või puudub potentsiaal KHG hei det vähenda da investeeringu säilitamise kohustuse perioodi jooksul . 2. Taotleja suutlikkus tegevus el lu viia ja tegevuse põhjendatus 2.1. Taotleja suutlikkus tegevus ellu viia (osakaal 20 protsenti koondhindest ) Hin depunkt Hindamiskriteerium 4 Taotleja võimekus tegevus ellu viia on väga hea . T aotleja finantsvõimekus on tegevuse jätkusuutlikuks elluviimiseks ning eesmärkid e ja tulemuste saavutamiseks suurepärane. Taotleja meeskonnas on olemas kõi gi vajalik e kompetentsid ega inimesed , et tegevus edukalt ellu viia. 3 Taotleja võimekus tegevus ellu viia on piisav . Taotleja finantsvõimekus on tegevuse jätkusuutlikuks elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks piisav. Taotleja meeskonnas on valdavalt olemas vajaliku kompetentsi ga inimesed , et tegevus edukalt ellu viia. 2 Taotleja võimekus tegevus ellu viia on tagasihoidlik . Taotleja finantsvõimekus on tegevuse jätkusuutlikuks elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks väike. Taotleja meeskonna kompetents us on vähene ning see võib ohtu seada tegevuse juhtimise ja eduka elluviimise. 1 Taotleja võimekus tegevus ellu viia väga tagasihoidlik . Taotleja finantsvõimekus tegevuse jätkusuutlikuks elluviimiseks on ebapiisav ja tegevuse eesmärkide saavutamine on kaheldav. Taotleja meeskonnas ei ole vajalik ku kompetents ust tegevuse juhtimiseks ja elluviimiseks. 0 Taotlejal puudub võimekus tegevus ellu viia. 2.2. Tegevuse põhjendatus (osakaal 20 protsenti koondhindest ) Hin depunkt Hindamiskriteerium 4 Tegevuse vajalikkus on väga hästi põhjendatud, probleem või kasutamata arenguvõimalus on selgelt kirjeldatud. Tegevuse eesmärgid on konkreetselt määratud ning tegevusplaan nende saavutamiseks üksikasjalik ja selge. 3 Tegevuse vajalikkus on hästi põhjendatud, probleem või kasutamata arenguvõimalus on kirjeldatud üldjoontes arusaadavalt. Tegevuse eesmärgid on määratud ja nende saavutamise tegevusplaan on kirjeldatud, kuid eesmärgid ja tegevused pole täielikult vastavuses. 2 Tegevuse vajalikkus on üldjoontes põhjendatud, probleem või kasutamata arenguvõimalus on kirjeldatud vähesel määral, kuid arusaadavalt. Tegevuse eesmärgid on üldjoontes lahti kirjutatud, kuid tegevusplaan on nende saavutamiseks liiga üldine. 1 Tegevuse vajalikkus on ebaselgelt põhjendatud ja probleem või kasutamata arenguvõimalus on vähesel määral kirjeldatud, kuid ei võimalda hinnata nende adekvaatsust. Tegevuse eesmärgid on vähesel määral lahti kirjutatud ja tegevusplaan nende saavutamiseks on ebapiisav. 0 Tegevuse vajalikkus on põhjendamata, probleem või kasutamata arenguvõimalus on kirjeldamata. Tegevuse eesmärgid on määramata ja puudub tegevusplaan nende saavutamiseks. 3. Tegevuse uuenduslikkus (kirjeldatud tehnoloogiline lahendus on uuenduslik) – 15 protsenti koondhindest Hi ndepunkt Hindamiskriteerium 4 Kirjeldatud tehnoloogiline lahendus on uuenduslik rahvusvahelisel tasandil. Uuendusliku toote või teenusega turule jõudmine on väga selgelt kirjeldatud ja realistlik ning nõudlus selle toote või teenuse jär ele on suur . Tegevuse kirjelduse kohaselt on selge vajadus kaasa ta teadus- ja arendustöötaja. 3 Kirjeldatud tehnoloogiline lahendus on uuenduslik Eesti tasandil. Uuendusliku toote või teenusega turule jõudmine on üsna tõenäoline ja nõudlus on piisaval määral olemas. Tegevuse ga kaasneb investeering teadus- ja arendustegevusse. Tegevus nõuab teadus- ja arendustöötajate kaasamist. 2 Kirjeldatud tehnoloogiline lahendus on uuenduslik antud valdkonna jaoks. Uuendusliku toote või teenusega turule jõudmine on tõenäoline, kuid pole selge, kas sellele on piisavalt nõudlust. Tegevuse s se on vaja lik kaasa ta teadus- ja arendustöötaja, kuid vajadust pole piisavalt põh je ndatud ja selgitatud . 1 Kirjeldatud tehnoloogiline lahendus on uuenduslik üksnes taotleja le Uuendusliku toode või teenus laiemale turule esialgu ei jõua. Tegevuse ga kaasneb tagasihoidlik investeering teadus- ja arendustegevusse. Tegevus nõuab vähesel määral teadus- ja arendustöötajate kaasamist. 0 Kirjeldatud tehnoloogiline lahendus pole uuenduslik. Tegevuse ga ei kaasne uut innovaatilist toodet või teenust ega investeeringut teadus- ja arendustegevustesse. Tegevus ei nõua teadus- ja arendustöötajate kaasamist. TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID TEADUS- JA ARENDUSASUTUSELE 1. Tegevuse mõju toetuse eesmärkide saavutamisele (bioressursile senisest kõrgema lisandväärtuse andmine ja KHG heite vähen da mine) 1.1. Tegevus e mõju loodavale lisandväärtusele (osakaal 20 protsenti koondhindest ) Hin depunkt Hindamiskriteerium 4 Tegevuse elluviimisega kaasneb loodava lisandväärtuse oluline suurenemine. Taotleja on selgelt kirjeldanud tegevuse vajaduse või piisavalt tõenda n ud turunõudluse. Lisandväärtuse prognoositud kasv on aja kava kohaselt kindlasti saavutatav. 3 Tegevuse elluviimisega kaasneb loodava lisandväärtuse mär kimisväärne suurenemine. Taotleja on üldjoontes kirjeldanud tegevuse vajaduse või piisavalt tõenda n ud turunõudluse. Lisandväärtuse prognoositud kasv on tegevuse aja kava kohaselt realistlik. 2 Tegevuse elluviimisega kaasneb loodava lisandväärtuse mõningane suurenemine. Taotleja on tegevuse vajadust või turunõudlust kirjeldanud, kuid liiga üldisel t. Lisandväärtuse prognoositud kasvu saavutamine on tegevuse aja kava kohaselt saavutatav, kuid seotud oluliste riskidega. 1 Tegevuse elluviimisega k aasnev lisandväärtus on vähene. Taotleja on mõningal määral välja toonud tegevuse vajaduse või tõenda n ud turunõudluse, kuid pole selge konkreetse toote või tehnoloogia olulisus ja vajadus ettevõtte turule. Lisandväärtuse prognoositud kasv u saavutamine on tegevuse aja kava kohaselt ebarealistlik. 0 Tegevuse ga ei kaasne lisandväärtuse suurenemist. 1.2. Tegevuse mõju KHG heite vähenemisele (osakaal 15 protsenti koondhindest ) Hin depunkt Hindamiskriteerium 4 Kaasneb oluline KHG heite vältimine, vähen da mine või väiksem heitkogus toodanguühiku kohta (emissiooniintensiivsus) või luuakse potentsiaal KHG heite vähendamiseks investeeringu säilitamise kohustuse perioodi jooksul . KHG heite vältimine, vähen da mine või saavutatav , väiksem emissiooniintensiivsus on väga hästi kirjeldatud ja põhjendatud ning tegevuse aja kava kohaselt kindlasti saavutatav. 3 Kaasneb KHG heite mär kimisväärne vältimine, vähen da mine või väiksem emissiooniintensiivsus või luuakse potentsiaal KHG hei d e t vähenda da investeeringu säilitamise kohustuse perioodi jooksul. KHG heite vältimine, vähen da mine või saavutatav väiksem emissiooniintensiivsus on hästi kirjeldatud ja põhjendatud ning tegevuse aja kava kohaselt tõenäoliselt saavutatav. 2 Kaasneb vähene KHG heite vältimine, vähen da mine või väiksem emissiooniintensiivsus või luuakse potentsiaal KHG hei d e t vähenda da investeeringu säilitamise kohustuse perioodi jooksul. KHG heite vältimine, vähen da mine või saavutatav väiksem emissiooniintensiivsus on üldjoontes kirjeldatud ja vähesel määral põhjendatud, tegevuse aja kava kohaselt saavutamine on ebaselge. 1 Kaasneb vähene KHG heite vältimine, vähen da mine või väiksem emissiooniintensiivsus või luuakse potentsiaal KHG hei d e t vähenda da investeeringu säilitamise kohustuse perioodi jooksul. KHG heite vältimine, vähen da mine või saavutatav väiksem emissiooniintensiivsus on ebapiisavalt kirjeldatud ja põhjendamata või ei võimalda kirjeldatu seda adekvaats elt hinnata. 0 KHG heite vältimine, vähen da mine või saavutatav väiksem emissiooniintensiivsus on kirjeldamata ja põhjendamata, mille põhjal tegevuste mõju KHG vältimisele, vähen da misele või emissiooniintensiivsusele puudub, või puudub potentsiaal KHG hei det vähenda da investeeringu säilitamise kohustuse perioodi jooksul. 2. Taotleja suutlikkus tegevus el lu viia ja tegevuse põhjendatus 2.1. Taotleja suutlikk us tegevus ellu viia (osakaal 15 protsenti koondhindest ) Hin depunkt Hindamiskriteerium 4 Taotleja võimekus tegevus ellu viia on väga hea . T aotleja finantsvõimekus on t egevuse jätkusuutlikuks elluviimiseks ning eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks suurepärane. Taotleja meeskonnas on olemas kõik vajalike kompetentsidega inimesed , et tegevus edukalt ellu viia. 3 Taotlejal on piisav võimekus tegevus ellu viia. Taotleja finantsvõimekus on t egevuse jätkusuutlikuks elluviimiseks ja t egevuse eesmärkide saavutamiseks piisav. Taotleja meeskonna s on valdavalt vajalik e kompetentsid ega inimesed olemas, et tegevus edukalt ellu viia. 2 Taotlejal võimekus tegevus ellu viia on tagasihoidlik . Taotleja finantsvõimekus on t egevuse jätkusuutlikuks elluviimiseks ja t egevuse eesmärkide saavutamiseks väike. Taotleja meeskonna kompetents us on vähene ning see võib ohtu seada t egevuse juhtimise ja tegevuse eduka elluviimise. 1 Taotleja võimekus tegevus ellu viia on väga tagasihoidlik . Taotleja finantsvõimekus t egevuse jätkusuutlikuks elluviimiseks on ebapiisav ja t egevuse eesmärkide saavutamine on kaheldav. Taotleja meeskonna l ei ole vajalik ku kompetents ust t egevuse juhtimiseks ja elluviimiseks. 0 Taotlejal puudub võimekus tegevus ellu viia. 2.2. Tegevuse põhjendatus (osakaal 25 protsenti koondhindest ) Hin depunkt Hindamiskriteerium 4 Tegevuse vajalikkus on väga hästi põhjendatud, probleem või kasutamata arenguvõimalus on selgelt kirjeldatud. Tegevuse eesmärgid on konkreetselt määratud ning tegevusplaan nende saavutamiseks on detailne ja selge. 3 Tegevuse vajalikkus on hästi põhjendatud, probleem või kasutamata arenguvõimalus on üldjoontes arusaadavalt kirjeldatud. Tegevuse eesmärgid on määratud ja tegevusplaan nende saavutamiseks on kirjeldatud, kuid eesmärgid ja tegevused pole täielikult vastavuses. 2 Tegevuse vajalikkus on üldjoontes põhjendatud, probleem või kasutamata arenguvõimalus on vähesel määral, kuid arusaadavalt kirjeldatud. Tegevuse eesmärgid on üldjoontes lahti kirjutatud, kuid tegevusplaan nende saavutamiseks on liiga üldine. 1 Tegevuse vajalikkus on ebaselgelt põhjendatud, probleem või kasutamata arenguvõimalus on vähesel määral kirjeldatud, kuid ei võimalda hinnata tegevuse vajalikkuse adekvaatsust. Tegevuse eesmärgid on lahti kirjutatud vähesel määral ja tegevusplaan tegevuse eesmärkide saavutamiseks on ebapiisav. 0 Tegevuse vajalikkus on põhjendamata, probleem või kasutamata arenguvõimalus on kirjeldamata. Tegevuse eesmärgid on määramata ja puudub tegevusplaan nende saavutamiseks. 3. Tegevuse uuenduslikkus (kirjeldatud tehnolo ogiline lahendus on uuenduslik) – 25 protsenti koondhindest Hin depunkt Hindamiskriteerium 4 Kirjeldatud tehnoloogiline lahendus on uuenduslik rahvusvahelisel tasandil. Uue innovaatilise toote või teenusega turule jõudmine on väga selgelt kirjeldatud ja realistlik, nõudlus vastava toote või teenuse jär ele on suur . 3 Kirjeldatud tehnoloogiline lahendus on Eestis uuenduslik. Uue innovaatilise toote või teenusega turule jõudmine on üsna tõenäoline ja nõudlus on piisaval määral olemas. 2 Kirjeldatud tehnoloogiline lahendus on antud valdkonna jaoks uuenduslik. Uue innovaatilise toote või teenusega turule jõudmine on tõenäoline, kuid pole selge, kas nende järele on piisavalt nõudlust. 1 Kirjeldatud tehnoloogiline lahendus on uuenduslik üksnes taotleja le . Uu s innovaatili ne toode või teenus laiemale turule esialgu ei jõua. 0 Kirjeldatud tehnoloogiline lahendus pole uuenduslik. Tegevuse ga ei kaasne uut innovaatilist toodet või teenust . Maaeluministri xx.xx.2022 määrus nr xx FINANTSILISE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMISE MUDEL “Bioressursside väärindamise investeeringutoetus” Lisa 1 Taotleja Jooksev majandusaasta Eelnev Eelnev Eelnev (minimaalselt 6 kuuline Näitaja allikas Finantsnäitaja majandusaasta -2 majandusaasta -1 majandusaasta periood) Nõuded ja ettemaksed Varud Käibevara BILANSS Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed kokku Kohustused kokku Omakapital / Netovara Bilansimaht Müügitulu Kaubad, toore, materjal, teenused / Müüdud toodangu ARUANNE KASUMI- (kaupade, teenuste) kulu Ärikasum (-kahjum) Puhaskasum (-kahjum) N/A Päevade arv perioodis 365 365 365 Ühingu jätkusuutlikkuse koondtulemus: Ei saa tulemust leida Ühingu jätkusuutlikkuse koondhinnang: Ei saa tulemust leida Ühingu ajaloolise finantsseisundi muutus: Ei saa tulemust leida Maaeluministri xx.xx.2022 määrus nr xx FIE FINANTSILISE JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMISE MUDEL “Bioressursside väärindamise investeeringutoetus” Lisa 1 Taotleja (FIE) Jooksev majandusaasta Eelnev Eelnev Eelnev (minimaalselt 6 kuuline Näitaja allikas Finantsnäitaja majandusaasta -2 majandusaasta -1 majandusaasta periood) Raha Nõuded ja ettemaksed Varud Käibevara Põhivara BILANSS Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed kokku Pikaajalised kohustused Kohustused kokku Omakapital / Netovara Bilansimaht Müügitulu Kaubad, toore, materjal, teenused / Müüdud toodangu ARUANNE KASUMI- (kaupade, teenuste) kulu Ärikasum (-kahjum) Puhaskasum (-kahjum) N/A Päevade arv perioodis Ühingu jätkusuutlikkuse koondtulemus: Ei saa tulemust leida Isiku jätkusuutlikkuse koondhinnang: Ei saa tulemust leida Isiku ajaloolise finantsseisundi muutus: Ei saa tulemust leida Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium Meie: 04.05.2022 nr 1.4-3/375 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks „Bioressursside väärindamise investeeringutoetus“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_bioressurss_taastekava.docx 2. Seletuskiri, SK_bioressurss_taastekava.docx 3. Lisa 1, Lisa_majandusliku_jatkusuutlikkuse_hindamise_mudel.pdf 4. Lisa 2, Lisa_bioressurss_hindamiskriteeriumid.docx Sama: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Argo Peepson 625 6157 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-0543 - Bioressursside väärindamise investeeringutoetus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.05.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5beb7abd-9549-4dab-b061-b777e106e9b2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5beb7abd-9549-4dab-b061-b777e106e9b2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →