AS TALLINNA LENNUJAAM NÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 249 Tallinn 06.04 .2022 Algus kell 13:00 Lõpp kell 17 :1 5 Juhataja: Märten Vaikmaa Protokollija : Ester Kodar OSAVÕTJAD: Nõukogu liikmed: Märten Vaikmaa (MV), Toivo Jürgenson (TJ), Jaanus Uiga (JU), Sir John Elvidge (JE), Kadri Land (KL), Piret Kübbar (PK ) Teamsi vahendusel). Kutsutud: Riiv o Tuvike (RT) , Einari Bambus (EB), Anneli Turkin (AT), Eero Pärgmäe (EP) ja Katrin Hagel (KH). MINUTES OF THE MEETING OF THE SUPERVISORY BOARD OF AS TALLINNA LENNUJAAM No. 249 Tallinn 06.04 .2022 Starts at 13:00 Ends at 17 :1 5 Chairman : Märten Vaikmaa Secretary : Ester Kodar PARTICIPANTS: Supervisory Board members : Märten Vaikmaa (MV), Toivo Jürgenson (TJ), Jaanus Uiga (JU), Sir John Elvidge (JE), Kadri Land (KL), Piret Kübbar (PK ) , via Teams ). Invited : Riivo Tuvike (RT) , Einari Bambus (EB), Anneli Turkin (AT), eero Pärgmäe(EP) and Katrin Hagel (KH). PÄEVAKORD AGENDA 1 Esitatud päevakorra kinnitamine Approval of agenda 2 2021. aasta majandustulemuste kinnitamine ja juhatuse tulemustasu määramine . Üldkoosoleku teemad . Approval of financial results 2021 and additional remuneration for the results. Topics of the general meeting. 3 Ukraina kriisimõjude ülevaade ettevõttele . Overview of the effects of the crisis in Ukraine. 4 Lennundustasude muudatuse I lugemine . Amendment to aeronautical fees- first reading . 5 Võimalikud kütuse terminali asukohad . Possible locations of new fuel terminal. 6 Lõuna -ala hoonete paigutus ja õhusõidukite angaar . Location of buildings in southern pier, hangar for aircrafts. 7 Gaasi katlamaja üleviimine alternatiivsele kütteallikale . Modification of boiler house from gas to alternative fuels . E sitatud päevakorra kinnitamine. OT SUSTATI: lisada päevakorda punkt auditikomitee teemad . Kõik nõukogu liikmed olid otsuse poolt. 2021. aasta majandustulemuste kinnitamine ja juhatuse tulemustasu määramine. Üldkoosoleku teemad. R T tutvustas 2021. aasta aruannet ja audiitori järeldusotsus (aruanne, järeldusotsus ja esitlus lisatud): Kontserni müügitulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 45%. Kasum suurenes 215% ning intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum (EBITDA) 90%. 2020. aastal alanud koroonapandeemia mõjutas aastat en diselt tugevalt. Tänu vaktsinee rimisele olid piirangud võrreldes eelmise aastaga siiski leebemad ja see tõi lennunduses kaasa tegevusmahu kasvu (vt täpsemalt sektsioonis “Lenn uliiklus Tallinnas ja regionaal setes lennujaamades). Kokkuvõttes läbis Tallinna lennujaama 1,3 miljonit reisijat, mida on 51% rohkem kui 2020. aastal, kuid siiski 60% vähem kui 2019. aastal. Kontserni tegevus oli suunat ud majandus liku jätkusuutlikkuse tagamisele . Kasum saavutati tänu kulude tõhusale juhtimisele ja tegevusmahu kasvule. Veel aitas müügitulu kasvule kaasa külm talv, mis võimaldas osutada lennufirmadele jäätõrjeteenust. Konsolideeritud müügitulust moodustavad lennundustulud 29% ja mittelennundustulud 71%. Võrreldes 2020. aastaga on lennundustulud kasv anud 32%. Lennundustulud on suu renenud aeglasemalt kui reisijate ja lennuoperatsioonid e arv, kuna suurenenud on liini toetusprogrammi tingimustel teenindatavate lennuliinide arv. Mittelennundustulude käive kasvas kooskõlas reisijate arvuga. Ruumide üüri ja muu rendi kategooria tulud on kasvanud 1%. Kasv on tingitud sellest, et 2021. aastal rakendasime eelmise aastaga võrreldes vähem soodustusi. Reisijate ja lennukite teenindamise maht on suurene nud (48%) kooskõlas lennuoperat sioonide arvu kasvuga (14%) . Muud äritulud kasvasid julgestus- ja päästekulude sihtfi nantseeringu osas. Covid-19 pii rangutega seoses saime Eesti Töötukassa tööjõukulude hüvitist summas 1,4 miljonit eurot. Finantsriskide kategoorias realiseerus energiakandjate hinnarisk. Kontsern ostab nii elektrit kui ka maagaasi börsilt aastaste hankelepingute alusel ning turuhindade tõusu tõttu kallines 2021. aastal elekter 2020. aastaga võrreldes keskmiselt 161%. 2021. aasta jooksul valuutakursside ja intressimäärade muutumisega seotud riskid ei realiseerunud. Finantsriskide juhtimine on kirjeldatud 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 3. Rahavood Äritegevuse rahavood olid 8,0 miljonit eurot. Võrreldes EBITDA- ga (11,0 miljonit eurot) kujunesid äritegevuse rahavood 2021. aastal 39% ehk 4,3 miljoni euro võrra suuremaks kui 2020. aastal. Seoses maksude ettemaksete suurenemisega kujunesid rahavood EBITDA-st 3,0 miljonit eurot väiksemaks. Käibekapitali mõjutasid lühiajaliste kohustuste suurenemi ne 4,1 mil joni euro võrra, varude suurenemine 0,3 miljoni euro võrra ja lühiajaliste nõuete suurene mine 5,8 mil joni euro võrra. Investeeringuid tehti kogusummas 33,8 miljonit eurot ( 94% ehk 16,4 miljonit eurot roh kem võrreldes 2020. aastaga). Lennuliiklusala laiendus moodustas sellest 53%. RT tegi ülevaate üldkoosoleku teemadest (esitlus lisatud). OTSUSTATI : kiita heaks 2021. majandusaasta auditeeritud aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek ning audiitori järeldusotsus. Kõik nõukogu liikmed olid otsuse poolt; kinnitada üldkoosoleku päevakord ja võtta teadmiseks üldkoosolekule esitatav seotud osapoolte aruanne (lisatud). Kõik nõukogu liikmed olid otsuse poolt. hinnata juhatuse töö väga heaks (nõukogu aruanne lisatud) ja maksta juhatuse esimehele Riivo Tuvike ja juhatuse liikmetele Einari Bambus ning Anneli Turkin täiendavat tasu 3,5 kuupalga ulatuses arvestades juhatuse töö tulemuslikkust ja äriühingule seatud eesmärkide täitmist . Kõik nõukogu liikmed olid otsuse poolt . Ukraina kriisimõjude ülevaade ettevõttele. RT tegi ülevaate Ukraina sõja mõjudest ettevõttele lühi- ja pikaajalises vaates (esitlus lisatud). OTSUSTATI: võtta informatsioon teadmise ks. Lennundustasude muudatuse I lugemine. EP tutvustas lennujaamatasude muutmise ettepanekut sealhulgas muutmise põhjuseid, mõju lennuettevõtjatele, ajakava jne (esitlus lisatud). OTSUSTATI: võtta informatsioon teadmiseks ja jätkata arutelu järgmisel koosolekul. Võimalikud kütuse terminali asukohad . EB tegi ülevaate õhusõidukite kütuse müügi hetke olukorrast ja kütuse terminali võimalikest asukohtadest, ajakavast ning eeldatavast maksumusest (esitlus lisatud). OTSUSTATI: võtta informatsioon teadmiseks . Lõuna -ala hoonete paigutus ja õhusõidukite angaar . EP tutvustas lõuna-ala võimalikke ehitusmahtusid, kliente ja hoonete sihtotstarbeid (esitlus lisatud). OTSUSTATI: võtta informatsioon teadmiseks. Gaasi katlamaja üleviimine alternatiivsele kütteallikale . RT tegi ülevaate olemasolevast olukorrast, alternatiividest ja tasuvusest (esitlus lisatud). Vaadeldavatest stsenaariumidest on pelleti - ja kaugkütte stsenaariumid otsekulude poolest võrreldavad. Gaasilahendused on oluliselt kallimad Kuna kaugküte on teistest lahendustest kompaktsem (pole vaja suurt katlajaama), vähem häiriv (visuaal, müra, lõhnad) ja kõige kiiremini rakenduv (enne järgmist kütteperioodi), siis teeme ettepaneku minna edasi kaugküttega. stsenaarium ja alustada läbirääkimisi kaugküttevõrguga liitumiseks. Riskide vähendamiseks teeme ettepaneku säilitada lennujaamas olemasolev küttevõrk ning konserveerida ka olemasolev katlamaja koos kateldega. OTSUSTATI: 7.1. nõustuda ettepanekuga ja alustada läbirääkimisi kaugküttevõrguga liitumiseks. Auditikomitee teemad. Jaanus Uiga informeeris auditikomitee koosolekul arutatud teemadest: majandusaasta aruande ja järeldusotsuse heaks kiitmisest, välisaudiitori hankest, taristuvaldkonna hangete aruandest ja RIA ja Transpordiameti auditite tulemustest. V älisaudiitori hankele laekus kolm pakkumust AS PricewaterhouseCoopers , KPMG Baltics OÜ ja Ernst&Young Baltic AS. Hindamiskriteeriumite alusel on esitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse AS PricewaterhouseCoopers , kes kogus enim punkte. Auditikomitee nõustus juhatuse ettepanekuga ja esita b nõ ukogule kinnitamiseks ettepaneku valida järgmiseks perioodiks välisaudiitoriks AS PricewaterhouseCoopers . OTSUSTATI: nõustuda auditikomitee ettepanekuga ja esitada üldkoosolekule ettepanek valida järgmiseks perioodiks välisaudiitoriks AS PricewaterhouseCoopers . ülejäänud osas võtta informatsioon teadmiseks. JÄRGMISE NÕUKOGU KOOSOLEKU TOIMUMIS E AEG : Approval of the presented agenda. DECISIONS: add items to the agenda of the audit committee and approve the agenda. All members of the Supervisory Board were in favor of the decision. Approval of financial results 2021 and additional remuneration for the results. Topics of the general meeting. RT introduced the report for 2021 and the auditor's report (report, report and presentation attached): The Group’s sales revenue increased by 45% as compared to the previous year. Profit increased by 215% and earnings before interest, taxes a nd depreciation (EBITDA) increa sed by 90%. The coronavirus pandemic that started in 2020 still had a strong impact on the year. Thanks to vaccination, the restrictions were not as strict as the year before and this led to higher aviation volumes (see in more detail in section Air traffic in Tallinn and at regional airports). In summary, a total of 1.3 million passengers passed through Tallinn airport which is 51% more than in 2020, but still 60% lower than in 2019. The Group’s activities were targeted at ensuring economic sustainability of operations. The Group earned a profit thanks to its efficient cost management and operating volume growth. Cold winter also helped to grow sales revenue, e nabling to provide de-icing ser vice to airlines. Aviation revenue contributes 29% and non-aviation rev enue contributes 71% to the con solidated sales revenue. As compared to 2020, aviation revenue has increased by 32%. Aviation revenue has increased at a slower pace than the number of passengers and flight operations because the number of flight routes served under the conditions of the route support programme have increased. Non-aviation revenue has increased in line with the number of passengers. Rent of premi ses and other rental income have increased by 1%. Growth is attributable to the fact that we used fewer discounts as compared to the previous year. The volume of serving passengers and aircraft has increased (48%) in line with the growth in the number of flight operations (14%). Other operating income increased due to the government grants of security and rescue expenses. In connection with the COVID-19 restrictions we received EUR 1.4 mi llion in compensation for labor costs from the Estonian Unemployment Insurance Fund. In the category of financial risks, the price ri sk of energy carriers materializ ed. The Group purchases both electricity and natural gas from the commodity exchange under annual procurement contracts and due to the increase in market prices, the cost of electricity increased on average by 161% percent in 2021 as compared to 2020. Risks related to the changes in currency exchange rates and i nterest rates did not materializ e during 2021. Management of financial risks is described in the Note 3 of 2021. Consolidated Financial Statements. Cash flows Cash flows from operating activities totaled EUR 8.0 million. As compared to EBITDA (EUR 11 million), cash flows from operating activities were 39% i.e. EUR 4.3 million higher in 2021 as compared to 2020. Due to increased prepaid taxes, cash flows were EUR 3.0 million lower than EBITDA. An increase in current liabilities in the amount of EUR 4.1 million, an increase in inventories in the amount of EUR 0.3 million and an increase in short-term receivables in the amount of EUR 5.8 million impacted t he working capital. Investments were made in the total amount of EUR 33.8 million (94% i.e. EUR 16.4 million higher than in 2020). The extension of the airside area contained 53% of this amount. RT gave an overview of the topics of the general meeting (presentation attached). DECISIONS: to approve the audited report and profit distribution proposal for the financial year 2021 and the auditor's report. All members of the Supervisory Board were in favor of the resolution; to approve the agenda of the general meeting and to take note of the report of the related parties submitted to the general meeting (attached). All members of the Supervisory Board were in favor of the decision. to evaluate the work of the Management Board as very good (report of the Supervisory Board attached) and to pay additional remuneration of 3.5 months to the Chairman of the Management Board Riivo Tuvike and members of the Management Board Einari Bambus and Anneli Turkin. All members of the Supervisory Board were in favor of the decision. Overview of the effects of the crisis in Ukraine. RT gave an overview of the effects of the Ukrainian war on the company in the short and long term (presentation attached). DECISIONS: Take note of the information. Amendment to aeronautical fees- first reading. EP presented a proposal to change airport charges, including the reasons for the change, the impact on airlines, the timetable, etc. (presentation attached). DECISIONS: 4.1. take note of the information and continue the discussion at the next meeting. Possible locations of new fuel terminal . EB provided an overview of the current state of aircraft fuel sales and the possible locations, schedule and expected cost of the fuel terminal ( presentation attached ). DECISIONS: Take note of the information. Location of buildings in southern pier, hangar for aircrafts . The EP presented the possible construction volumes, customers and purpose of the buildings in the southern area (presentation attached). DECISIONS: Take note of the information. 7. Modification of boiler house from gas to alternative fuels. RT provided an overview of the current situation, alternatives and profitability (presentation attached). Among the scenarios considered, the pellet and district heating scenarios are comparable in terms of direct costs. Gas solutions are significantly more expensive . As district heating is more compact than other solutions (no need for a large boiler plant), less disruptive (visual, noise, odours) and the quickest to implement (before the next heati ng season), we propose to go ahead with the district heating scenario and start negotiations to join the district heating network. In order to reduce risks, we propose to keep the existi ng heating network at the airport and also to keep the existing boiler plant with its boilers conserved. DECISIONS: 7.1. accept the proposal and start negotiations for connection to the district heating network. 8. A udit committee topics. Jaanus Uiga informed about the topics discussed at the meeting of the Audit Committee: approval of the annual report and opinion, the procurement of the external auditor, the report on procurement in the field of infrastructure and the results of the audits of RIA and the Transport Board. Three tenders were received for the procurement of the external auditor from AS PricewaterhouseCoopers, KPMG Baltics OÜ and Ernst & Young Baltic AS. Based on the evaluation criteria, the most economically advantageous tender has been submitted by AS PricewaterhouseCoopers, which collected the most points. The Audit Committee agreed with the proposal of the Management Board and submits to the Supervisory Board for approval the proposal to elect AS PricewaterhouseCoopers as the external auditor for the next period. DECISIONS: 8 . 1. to agree with the proposal of the Audit Committee and to submit to the Genera l Meeting a proposal to elect AS PricewaterhouseCoopers as the external auditor for the next period. 8.2. for the rest, take note of the information. 9 . DATES OF SUBSEQUENT MEETINGS OF THE SUPERVISORY BOARD: KUUPÄEV / DATE PÄEVAKORRA PUNKT AGENDA 11.05.2022 kell 13:00 29.06.2022 kell 13:00 2024. aasta eesmärkide update 2024 strategy update 31.08 .2022 kell 13:00 23.11.2022 kell 13:00 2023. eelarve esimene lugemine 2023 budget 1st review 07.12.2022 kell 13:00 Eelarve teine lugemine 2023 budget 2nd review 14.12.2022 kell 13:00 Eelarve kolmas lugemine 2023 budget 3rd review Allkirjastatud digitaalselt Märten Vaikmaa Juhataja Ester Kodar Protokollija Nõukogu liikmed: Toivo Jürgenson Kadri Land Piret Kübbar Jaanus Uiga Sir John Elvidge Digitally signed Märten Vaikmaa Chairman Ester Kodar Secretary Supervisory Board members : Toivo Jürgenson Kadri Land Piret Kübbar Jaanus Uiga Sir John Elvidge
Tallinna Lennujaama
Aastaaruanne 2021
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Sisukord
Tegevusaruanne 2021 2
Juhatuse esimehe pöördumine 3
Ülevaade kontsernist 5
Kontserni juhtimine 7
Majandustulemused ja investeeringud 11
2022. aasta arengusuunad 13
Strateegia ja eesmärgid, eesmärkide täitmine 14
Meie teenused 20
Lennuliiklus Tallinnas ja regionaalsetes lennujaamades 21
Lennuvälja- ja reisiteenuse ülevaade 24
Lennuväljateenus, aeronavigatsiooniteenus ja lennuohutus 24
Reisijateenus 27
Digitaalsed automatiseeritud lahendused 30
Koostöö kogukonnaliikmete ja partneritega ning majandusmõju 31
Meeskond 33
Säästev ja vastutustundlik majandamine 36
Jätkusuutlikkuse aruanne 41
b. Kestliku arengu eesmärgid 43
c. GRI sisuregister 44 Fotod: Hannus Vard (droonifotod), Jarek Jõepera (portreed).
2
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Juhatuse esimehe pöördumine
Hea lugeja
Viimased kaks aastat oleme elanud ootuse ja lootuse äärel – olgu selleks siis ootus, et Regionaalsed lennujaamad on olulised igapäevase lennuühenduse loomisel kui ka elude
vaktsiinide tulekuga taastub reisimine, või lootus, et koroonakriis saab peagi läbi ning me päästmisel. Nendest lennujaamadest toimusid lennud Kärdlast, Kuressaarest ja Ruhnust
saame naasta tavalise, normaalse elu juurde. ning oktoobris taasavasime lennuliikluse ka Pärnu lennujaamast. Tartu lennujaam teenin-
2021. aasta algas lennunduse vaates suhteliselt pessimistlikult, sest esimese viie kuuga lä- das peamiselt Eesti Lennuakadeemia õppelende ja eralendureid, aga ka tellimus- ja medit-
bis Tallinna lennujaama 185 000 reisijat, mis moodustab reisijate aastamahust ainult 14%. siinilende. Kokku läbis regionaalseid lennujaamu 42 663 reisijat ja seal tehti 9191 lennu-
Suve lähenedes ja vaktsineerimise edenedes tulid esimesed helgemad tuuled. Pandeemia operatsiooni, mis on vastavalt 27% ja 7% rohkem kui 2020. aastal.
ei lõppenud veel, kuid aasta teisel poolel liikusime juba taastumise kursil. Lennunduse aeglasest taastumisest hoolimata pidasime tähtsaks kontserni jätkusuutlikku
Ehkki reisijate arvu poolest kukkusime tagasi 2005. aastasse, oli meie rõõm suur, kui üle- ja tõhusat majandamist. Varasemate aastate jooksul saavutatud tugev finantsseis, sihtfi-
tasime taas maagilise 1 miljoni reisija piiri. Aasta lõpuks olime teenindanud 1 301 066 rei- nantseeringud ja Eesti Töötukassa toetusmeetme kasutamine aitasid meil jätkata fooku-
sijat ja teinud 26 689 lennuoperatsiooni. ses olevate investeeringutega. Kui 2020. aastal olime sunnitud töötajate arvu ligikaudu
25% vähendama, siis reisijate arvu kasvades alustasime 2021. aasta viimases kvartalis
Reisijate arv kasvas 2020. aastaga võrreldes 51%, kuid 2021. aasta näitaja on siiski 60% taas värbamist. Aasta lõpu seisuga oli kontsernis 514 töötajat.
väiksem kui aastal 2019. Lennuoperatsioonide arv suurenes 2020. aastaga võrreldes 16%,
aga oli 2019. aastaga võrreldes 44% väiksem. Reisijate arvu kasvu soosis kindlasti siht- 2021. aasta lõpetasime kasumiga, teenides 2,3 miljonit eurot. Kontserni intressi-, maksu-
kohtade lai valik, sest 2021. aasta lõpus valikus olevad 40 sihtkohta on juba kriisieelsel ja amortisatsioonieelne kasum (EBITDA) oli 11,0 miljonit eurot ning investeeringuid te-
tasemel. gime kogusummas 33,8 miljonit eurot. Kontsern jõudis kasumisse tänu kulude edukale
juhtimisele ja ilmastikuga seotud erakorralistele müügituludele.
Taastumine algas eelkõige puhkusereisidest: on ju kõigis meis peidus seikleja, kes soovib
avastada uusi kohti ning koguda emotsioone ja mälestusi. Sügava jälje on kriis jätnud äri- Kontserni läbi aegade suurima lennuliiklusala arendusprojekti valmimisega soodustasime
reisijate segmendile, mis on taastunud oodatust aeglasemalt, kuid nüüdseks näeme, et ka lennuohutuse suurenemist ning parandasime lennujaama läbilaskevõimet ja keskkonna-
see osa klientidest leiab taas tihedamini tee lennujaama. Reisijate arvu jõudmist 2019. seisundit. Tallinna lennujaama lennuliiklusala projekti viisime aastatel 2012–2021 ellu
aasta tasemele prognoosime siiski alles 2024. aastaks. mitmes etapis ning see valmib lõplikult 2023. aastal. Projekti kogumaksumus on 74,6 mil-
jonit eurot, millest 2021. aasta investeering oli 17,9 miljonit eurot.
Et olla reisijate arvu kasvuks paremini valmis, alustasime ka Tallinna reisiterminali paga-
3
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Juhatuse esimehe pöördumine
siala rekonstrueerimist kogumaksumusega 6,3 miljonit eurot. Selle käigus paigaldame hoolimata väga hästi hakkama. Olen uhke meie inimeste üle, kes seavad ka kõige raske-
muuhulgas automaatse pagasisorteerimissüsteemi, et pagas liiguks check-in’ist lennukini mal ajal esikohale ikka reisijate ja õhusõidukite teenindamise kõrgel tasemel. Aitäh kõigile
kiiremini ja tõhusamalt. kontserni töötajatele!
Septembri lõpus avasime vastrenoveeritud Pärnu lennujaama lennuliiklusala ja detsemb- Kõige muu keskel astume üha uusi suuri samme oma keskkonnamõjude vähendamiseks,
ris lõppes ka sealse reisiterminali rekonstrueerimine. Selleks et luua lennujaamale lisand- et saavutada aastaks 2030 CO2-neutraalsus ja Airport Carbon Accreditationi (ACA) akre-
väärtust ja elavdada kohalikku ärikeskkonda, alustasime õhusõidukite hoolduse angaari diteerimissüsteemis kõrgeim tase. Peaaegu 80% meie CO2 jalajäljest tuleb elektritarbi-
projekteerimist. Angaar valmib 2022. aasta teisel poolel. Pärnu lennujaama rekonstruee- misest. Seetõttu jätkame 2020. aastal alguse saanud päikeseparkide rajamist ja loodame
rimise kogumaksumus on 18,5 miljonit eurot. juba 2023. aasta lõpuks toota 30% tarbitavast elektrienergiast ise.
Järgmise perioodi (2022–2025) suurimad investeeringud on Tallinna lennujaama reisiter- 2022. aastast kujuneb Tallinna lennujaamale paindliku taastumise aasta, mil meil tuleb
minali laiendamine 4,2 miljoni reisija teenindamiseks ning lennujaama lõunaalade väljaa- saada hakkama koroonaviiruse jätkuva mõju ja tõusvate sisendhindadega, aga ka reisi-
rendamine lennukauba ja õhusõidukite hoolduseks. Viimase elluviimiseks suurendas Eesti jate arvu kasvuga. Meie edu alus on tugev meeskond ja tihe koostöö. Muutuvate oludega
riik ettevõtte aktsiakapitali 20 miljoni euro võrra. oleme kohanenud hästi, kuid ka 2022. aastal tuleb meil olla valmis kiiresti reageerima ja
liikuda julgesti edasi.
Kuigi ajad on keerulised ja ehitustegevus teenindamise alas tekitab ebamugavusi, ei mi-
netanud me oma põhimõtteid: Tallinna lennujaam on endiselt maailma koduseim ja tipp- Edukat 2022. aastat!
tasemel teeninduskvaliteediga lennujaam. Samuti püsis reisija rahulolu Rahvusvahelise
Lennujaamade Nõukogu (Airport Council International, ACI) korraldatava reisijarahulolu
uuringu järgi väga kõrgel tasemel. Riivo Tuvike
Meie meeskond on saanud Covid-19 olukorraga kaasnenud lisategevustest ja pingest juhatuse esimees
4
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Ülevaade kontsernist
AS Tallinna Lennujaam on Eesti lennujaamade käitaja ja aren- Joonis 1. Kontserni 2021. aasta olulisimad tegevusnäitajad, sulgudes 2020. aasta tegevusnäitajad
daja. AS Tallinna Lennujaam ja tütarettevõte AS Tallinn Air-
port GH moodustavad kontserni Tallinna Lennujaam. Töötaja
Reisija Tallinna lennujaam AS Tallinna Lennujaam
Kontserni peakontor asub Tallinnas. AS-i Tallinna Lennu- Lennuoperatsioon
250 (2020: 247) 309* (2020: 306)
jaam aktsiate omanik on Eesti Vabariik. Ettevõte on Ma- 1 301 066 (2020: 863 589)
jandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. 26 689 (2020: 22 962) AS Tallinn Airport GH
205* (2020: 203)
AS-i Tallinn Airport GH asutaja ja aktsiate omanik on AS
Tallinna Lennujaam. Kontsernis oli majandusaasta lõpu Kärdla lennujaam
seisuga 514 töötajat. 19 (2020: 17)
10 769 (2020: 9379)
1654 (2020: 1453)
Kontserni tegevusalad:
• lennuväljataristute – Tallinna, Kuressaare, Kärdla, Pär- Kuressaare lennujaam Pärnu lennujaam
nu ja Tartu lennujaama ning Kihnu ja Ruhnu lennuvälja 21 (2020: 20) 5 (2020: 6) Tartu lennujaam
– käitamine; 29 447 (2020: 16 858) 379 (2020: 361) 10 (2020: 13)
2361 (2020: 2191) 152 (2020: 201) 497 (2020: 5869)
• lennuväljateenuse ja aeronavigatsiooniteenuse osutamine; 4468 (2020: 4204)
• rahvusvaheliste ja riigisiseste liini- ja üldlennunduse õhu-
Ruhnu lennuväli Kihnu lennujaam
sõidukite, reisijate ja kauba maapealne teenindamine; 3 (2020: 2) 1 (2020: 1)
1571 (2020: 1215) 0 (2020: 0)
• müük ja kinnisvaraarendus.
556 (2020: 500) 0 (2020: 32)
� �������� ������� 31�12�2021�
5
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Ülevaade kontsernist
Tabel 1. Kontserni tähtsaimad müügi- , tegevus- ja finantsnäitajad tuhandetes eurodes 2021 2020 2019 Muutus
2021–2020 %
tuhandetes eurodes 2021 2020 2019 Muutus
Rahavood põhitegevusest 7 992 4 164 17 262 92%
2021–2020 %
Reisijaid Tallinna lennujaamas 1 301 066 863 589 3 267 910 51% Investeeringud 33 760 17 410 10 189 94%
Reisijaid regionaalsetes lennujaamades 42 663 33 686 67 077 27%
Lennuoperatsioone Tallinna lennujaamas 26 689 22 964 47 867 16% Bilansimaht 258 287 230 534 226 149 13%
Lennuoperatsioone regionaalsetes lennujaamades 9 191 8 581 10 944 7% Varad aasta lõpus sihtfinantseerimise kohustuseta* 177 514 154 624 149 010 15%
Omakapital aasta lõpus 116 282 93 982 95 457 23%
Äritulud kokku 45 099 36 266 60 386 24% Võlakohustused aasta lõpus 49 057 52 333 45 619 -6%
Müügitulu 29 777 20 555 47 120 45% Omakapital/varad aasta lõpus* 66% 61% 64% 8%
sh lennundustulu 8 687 6 575 17 497 32% Võlakohustused/ärikasum enne kulumit* 4,54 8,99 2,54 -49%
sh mittelennundustulu 21 090 13 980 29 623 51%
Ärikulud kokku 42 665 38 178 50 467 12%
Muud äritulud 15 322 15 711 13 266 -2% sh kaubad, materjalid, teenused 12 085 10 030 15 734 20%
sh varade sihtfinantseerimine 3 729 3 744 3 763 0% sh mitmesugused tegevuskulud 1 001 1 355 1 902 -26%
sh julgestuse ja pääste sihtfinantseerimine 7 767 7 420 6 995 5% sh tööjõukulud 17 194 15 705 20 949 9%
sh regionaalsete lennujaamade sihtfinantseerimine 2 300 2 200 2 200 5% sh muud ärikulud 61 -392 111 -115%
sh muud äritulud 1 527 2 347 308 -35% sh põhivara kulum 12 324 11 480 11 771 7%
Ärikasum enne kulumit (EBITDA)* 11 030 5 824 17 927 90% Keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale 473,11 634,6 521,24 -9%
Puhaskasum 2 300 -1 997 9 718 215%
* Ei sisalda põhivara sihtfinantseeringut.
6
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Kontserni juhtimine
Hea ühingujuhtimise tava aruanne
Tallinna Lennujaam rakendab riigile kuuluva äriühinguna
hea ühingujuhtimise tava. Sellekohased põhimõtted on Nõukogu
avalikustatud kontserni kodulehel.
AS-i Tallinna Lennujaam juhatus koostab kontserni ma- Auditikomitee
jandusaasta finantsaruande, järgides rahvusvaheliselt
tunnustatud finantsaruandluse põhimõtteid. Aruannet Juhatus
kontrollivad audiitor ja AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu.
Turundus ja
Juriidiline tugi
kommunikatsioon
Inimesed ja organi-
Joonis 2. Kontserni Tallinna Lennujaam struktuur satsioonikultuur
Digitaliseerimine ja Taristu arendus Finants-, kvaliteedi- AS Tallinn Airport
Lennuohutus Lennuväljateenused Kommertsteenused Reisijateenused
infotehnoloogia ja haldus ja riskijuhtimine GH
Koordineerimis- Aeronavigatsiooni-
Hooldeteenistus Taristu arendus Liiniarendus Raamatupidamine Lennundusjulgestus Reisijateenindus
keskus süsteemide haldus
Tallinna ja regionaalsete Finantsjuhtimine ja
IT projektijuhtimine Taristu haldus Müük Projektijuhtimine Ärijuhtimine
lennujaamade käitus raporteerimine
Tartu Elektrivõrkude Kvaliteedi- ja VIP- ja äriklassi Õhusõidukite
Päästeteenistus Kasutajatugi
lennujaam hooldus riskijuhtimine teenindus teenindus
Kärdla Süsteemide Avarii- ja
Klienditugi
lennujaam administreerimine remonttööd
Pärnu Seadmete
lennujaam hooldus
Kihnu
lennuväli
Kuressaare Kinnisvara
lennujaam haldus
Ruhnu
lennuväli
7
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Kontserni juhtimine
AS-i Tallinna Lennujaam üldkoosolek AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu
Aasta jooksul kogunes neljal korral AS-i Tallinna Lennujaam korraline üldkoosolek, kus AS-i Tallinna Lennujaam nõukogus on põhikirja alusel kuni kuus liiget. Nõukogu teeb jä-
relevalvet juhatuse tegevuse üle ja osaleb oluliste otsuste tegemisel. Nõukogu tegutseb
• kinnitati 2020. majandusaasta aruanne, kasumi jaotamise ettepanek ja audiitori järel-
iseseisvalt kontserni ja aktsionäri parimates huvides. Nõukogu kiidab heaks kontserni
dusotsus;
strateegia, üldise tegevuskava ja aastaeelarve.
• kinnitati põhikirja uus redaktsioon, millega muu hulgas muudeti nõukogu liikmete arvu
Nõukogu liikmed määratakse kolmeks aastaks ja nende tasu määrab üldkoosolek.
viielt kuuele ning määrati lubatud aktsiakapitali minimaalse ja maksimaalse suuruse va-
hemikuks 40 miljonit kuni 160 miljonit eurot; Esimees: Märten Vaikmaa (alates 31.08.2017,
leping pikendatud alates 17.08.2020 kolme aasta võrra)
• valiti nõukogu liikmeks Sir John Elvidge;
Liikmed: Toivo Jürgenson (alates 17.08.2017,
• otsustati suurendada ettevõtte aktsiakapitali 20 miljoni võrra summani 45,6 miljonit leping pikendatud alates 17.08.2020 kolme aasta võrra)
eurot. Selleks otsustati lasta välja 2 miljonit uut, 10-eurose nimiväärtusega aktsiat ja Piret Kübbar (alates 17.08.2017,
tasuda selle eest rahalise sissemaksega summas 20 miljonit eurot. leping pikendatud alates 17.08.2020 kolme aasta võrra)
Kadri Land (alates 17.08.2017,
leping pikendatud alates 17.08.2020 kolme aasta võrra)
Jaanus Uiga (alates 21.11.2019)
Sir John Elvidge (alates 16.09.2021)
Nõukogu kogunes kümnel korral. Majandustulemustest andis juhatus nõukogule ülevaate
kord kvartalis. Kohtumiste põhiteemad olid seotud Covid-19 mõju ja kokkuhoiumeetme-
tega. Lisaks käsitleti aasta olulisimate projektide ülevaateid ja aktsiakapitali suurenda-
mise taotlust ning 2022. aasta strateegilisi eesmärke ja eelarvet.
Nõukogu liikmete tööjõukulud olid kokku (töötasu sotsiaalmaksudeta) 42 tuhat eurot
Riivo Tuvike Einari Bambus Anneli Turkin
(2020. a 39 tuhat eurot).
8
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Kontserni juhtimine
Auditikomitee 2021. aastal pidas juhatus 95 koosolekut (2020. a 96).
Juhatuse liikmete tööjõukulud olid kokku (teenistuslepingu tasu, preemiaeraldis ja puhku-
Esimees: Toivo Jürgenson
sereserv) sotsiaalmaksudeta 401 tuhat eurot (2020. a 253 tuhat eurot).
Liikmed: Piret Kübbar
Jaanus Uiga Kontserni Tallinna Lennujaam juhtkond
Auditikomitee kogunes 11 korral. Siseauditi valdkonnas analüüsiti pangakaartidega seo- Kontserni igapäevategevust juhib ning otsuseid võtab vastu 11-liikmeline juhtkond, kuhu
tud oste, riskihindamise ja IT-pääsuõiguste haldusega seostuvat, partneritega sõlmitud kuuluvad valdkondade juhid ja juhatuse liikmed. Otsused langetatakse ühiselt juhatuse
lepingute täitmist, erakorralise auditi tulemusi ning kontserni hankeid ja nendega seos- koosolekutel.
tuvat. Peale selle kinnitas komitee nii 2020. majandusaasta aruande kui ka 2021. aasta
vaheauditi tulemused. Juhtkonna liikmed
Alates 2020. aasta oktoobrist osutab AS-is Tallinna Lennujaam siseaudititeenust väline part- • Riivo Tuvike, juhatuse esimees
ner KPMG Baltics OÜ. Siseaudiitor tegutseb auditikomitees kinnitatud tööplaani alusel ning • Anneli Turkin, juhatuse liige, finants-, kvaliteedi- ja riskijuhtimine
haldab eetika, pettuste ja korruptsiooni vihjemeili. • Einari Bambus, juhatuse liige, lennuväljateenused
• Indrek Nõlvak, AS-i Tallinn Airport GH juhatuse liige
Üldkoosolek on kinnitanud 2021. majandusaasta finantsaudiitoriks audiitorühingu Pricewa-
• Katrin Hagel, reisijateenused
terhouseCoopers (PwC). Konsolideeritud raamatupidamise aruande auditi eest vastutab van-
• Andrus Järg, digitaliseerimine ja infotehnoloogia
deaudiitor Janno Hermanson. Finantsauditi tegemisel lähtutakse rahvusvahelistest auditee-
• Anneli Lille, inimesed ja organisatsioonikultuur
rimisstandarditest.
• Tõnu Mühle, taristu arendus ja haldus
• Eero Pärgmäe, kommertsteenused
AS-i Tallinna Lennujaam juhatus • Margot Holts, turundus ja kommunikatsioon
Juhatus esindab ja juhib kontserni igapäevatööd kooskõlas seaduse ja põhikirjaga, tegut- • Kristina Randveer, juriidiline tugi
sedes majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Otsuste tegemisel lähtutakse ettevõtte ja
aktsionäri parimatest huvidest ning kohustutakse tagama jätkusuutlik areng, milles tugi-
netakse seatud eesmärkidele ja strateegiale.
Esimees: Riivo Tuvike
Liikmed: Einari Bambus
Anneli Turkin
9
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Kontserni juhtimine
AS-i Tallinn Airport GH juhtimine Ärieetika on ausa ettevõtluse ja ettevõtte hea maine lahuta-
AS-i Tallinna Lennujaam tütarettevõtte AS-i Tallinn Airport GH üldkoosolek on AS-i Tal- matu osa
linna Lennujaam juhatuse esimees. Nõukogu volitused ja vastutus on sätestatud põhikir- Korruptsiooni suhtes lähtume nulltolerantsi põhimõttest. Kõik kontserni töötajad peavad
jas. Nõukogu koosneb AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse ja juhtkonna liikmetest. Nõukogu tegutsema eetiliselt, vastutustundlikult ja õigusakte järgides ning kaitsma kontserni head
koosolekuid peetakse vastavalt vajadusele ja seaduses toodud tingimustel. Nõukogu liik- nime ja mainet. Kontserni ettevõtete juhatuste ja nõukogude liikmed esitavad välisaudii-
metele eraldi tasu ei maksta. Juhatuse esimehe nimetab ametisse ettevõtte nõukogu. torile kord aastas majanduslike huvide deklaratsiooni. Töötajad, kes korraldavad hankeid
ja/või on eelarve vastutavad täitjad, esitavad kord aastas huvide konflikti deklaratsiooni.
Riskijuhtimine
Korruptsiooni vältimiseks ja eetilise käitumise normide kokkuleppimiseks kehtivad kont-
Riskijuhtimine on kontserni juhtimisprotsessi lahutamatu osa. Riskijuhtimissüsteem toetab sernis korruptsiooniohu ennetamise reeglid ning hea ärieetika põhimõtted.
kontserni ohutus- ja ärieesmärkide saavutamist. Riskijuhtimise põhimõtete abil analüüsime,
2021. aastal oli kaks tõsist eetika- või korruptsiooniteemalist vahejuhtumit (2020. a sa-
hindame ja juhime kogu kontserni tegevus-, äri-, keskkonna-, töökeskkonna- ja finantsriske.
muti kaks). Mõlema juhtumi puhul lõpetati sellega seotud töötajaga tööleping.
Riskijuhtimise tegevused on kontserni strateegiliste ja valdkondade (sh allüksuste) riskide
hindamine, nõuetest tulenev kohustuslik riskide hindamine ning projektide ja muudatuste
riskide hindamine.
Kontserni strateegilisi ja valdkondade riske hindame regulaarselt kord aastas. 2021. aas-
tal tegime bioloogiliste ohutegurite riskianalüüsi.
Lisaks kontrollime oma tegevuste ja teenuste vastavust regulaarsete siseste ja väliste vas-
tavushindamiste käigus. Siseste vastavushindamiste eesmärk on enesekontrolliga hinnata
tegevuste ja teenuste vastavust nõuetele. Väliseid vastavushindamisi ja auditeid teevad
meie kliendid, lennundust reguleerivad ametkonnad ja sertifitseerimisega tegelevad asu-
tused.
10
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Majandustulemused ja investeeringud
Kontserni 2021. aasta majandustulemused Kasum saavutati tänu kulude tõhusale juhtimisele ja tegevusmahu kasvule. Veel aitas
müügitulu kasvule kaasa külm talv, mis võimaldas osutada lennufirmadele jäätõrjeteenust.
Kontserni müügitulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 45%. Kasum suurenes 215% ning
intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum (EBITDA) 90%. Konsolideeritud müügitulust moodustavad lennundustulud 29% ja mittelennundustulud
71%. Võrreldes 2020. aastaga on lennundustulud kasvanud 32%. Lennundustulud on suu-
2020. aastal alanud koroonapandeemia mõjutas aastat endiselt tugevalt. Tänu vaktsinee- renenud aeglasemalt kui reisijate ja lennuoperatsioonide arv, kuna suurenenud on liini-
rimisele olid piirangud võrreldes eelmise aastaga siiski leebemad ja see tõi lennunduses toetusprogrammi tingimustel teenindatavate lennuliinide arv.
kaasa tegevusmahu kasvu (vt täpsemalt sektsioonis “Lennuliiklus Tallinnas ja regionaal-
setes lennujaamades). Mittelennundustulude käive kasvas kooskõlas reisijate arvuga. Ruumide üüri ja muu rendi
kategooria tulud on kasvanud 1%. Kasv on tingitud sellest, et 2021. aastal rakendasime
Kokkuvõttes läbis Tallinna lennujaama 1,3 miljonit reisijat, mida on 51% rohkem kui 2020. eelmise aastaga võrreldes vähem soodustusi.
aastal, kuid siiski 60% vähem kui 2019. aastal. Kontserni tegevus oli suunatud majandus-
liku jätkusuutlikkuse tagamisele. Reisijate ja lennukite teenindamise maht on suurenenud (48%) kooskõlas lennuoperat-
sioonide arvu kasvuga (14%).
Tabel 2. Kokkuvõte kontserni 2021. aasta olulisimatest tegevusnäitajatest ja
võrdlus 2020. aastaga Tabel 3. Müügitulu kokku miljonites eurodes
2021 2020 % 2021 2020 Muutuse %
müügikäibest
Reisijaid Tallinna lennujaamas 1 301 066 863 589 51%
Müügitulu kokku 29,8 20,6 45%
Lennuoperatsioone Tallinna lennujaamas 26 689 22 962 16%
Lennundustulu 8,7 6,6 32%
Reisijaid regionaalsetes lennujaamades 42 663 33 682 27%
Mittelennundustulu 21,1 14 51%
Lennuoperatsioone regionaalsetes lennu- 9 191 8 581 7%
jaamades Reisijate ja lennukite teenindamine (GH) 11 5,8 91%
Keskmine töötajate arv taandatuna täis- 473 521 -9% Ruumide üür ja muu rent 4,2 3,9 7%
tööajale
Reisijatega seotud teenused, sh: 5,5 3,9 40%
Müügitulu mln eurodes 29,8 20,6 45%
Kontsessioonid ja ruumide üür reisiterminalis 3 2,3 31%
Äritulu kokku mln eurodes 45,1 36,3 24%
Autode parkimine 1,4 0,7 92%
Ärikasum enne kulumit mln eurodes 11,0 5,8 90%
Reklaam 0,4 0,4 -2%
Puhaskasum mln eurodes 2,3 -2,0 215%
VIP ja ärikliendi teenindus 0,7 0,5 39%
Rahavoog äritegevusest mln eurodes 8,0 4,2 92%
Muu mittelennundustulu 0,4 0,4 19%
Investeeringuid mln eurodes 33,8 16,7 102%
11
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Majandustulemused ja investeeringud
Muud äritulud kasvasid julgestus- ja päästekulude sihtfinantseeringu osas. Covid-19 pii- Tabel 4. 2021. aasta suurimad investeeringud
rangutega seoses saime Eesti Töötukassa tööjõukulude hüvitist summas 1,4 miljonit eurot.
Finantsriskide kategoorias realiseerus energiakandjate hinnarisk. Kontsern ostab nii Summa mln eurodes Osakaal kogumahus %
elektrit kui ka maagaasi börsilt aastaste hankelepingute alusel ning turuhindade tõusu Tallinna lennujaam kokku 22,89 68
tõttu kallines 2021. aastal elekter 2020. aastaga võrreldes keskmiselt 161%. 2021. aasta
Pärnu lennujaama rekonstrueerimine 10,38 31
jooksul valuutakursside ja intressimäärade muutumisega seotud riskid ei
realiseerunud. Finantsriskide juhtimine on kirjeldatud 2021. aasta konsolideeritud Regionaalsed lennujaamad kokku 10,38 31
raamatupidamise aastaaruande lisas 3.
AS-i Tallinn Airport GH investeeringud 0,3 1
kokku
Rahavood Kontsern kokku 33,76 100
Äritegevuse rahavood olid 8,0 miljonit eurot. Võrreldes EBITDA-ga (11,0 miljonit eurot)
kujunesid äritegevuse rahavood 2021. aastal 39% ehk 4,3 miljoni euro võrra suuremaks Lennuliiklusala investeeringut rahastas 50% ulatuses Ühtekuu-
kui 2020. aastal. luvusfond summas 32,4 miljonit eurot. Pärnu lennujaama inves-
Seoses maksude ettemaksete suurenemisega kujunesid rahavood EBITDA-st 3,0 miljonit teeringut rahastatakse riigilt eraldatud sihtfinantseeringust.
eurot väiksemaks. Käibekapitali mõjutasid lühiajaliste kohustuste suurenemine 4,1 mil-
joni euro võrra, varude suurenemine 0,3 miljoni euro võrra ja lühiajaliste nõuete suurene- Bilanss ja kovenandid
mine 5,8 miljoni euro võrra.
Kontsernil oli 2021. aasta lõpus 49 miljoni euro ulatuses võlakohustusi (2020. a lõpus 52,3
miljonit eurot). Aasta lõpu seisuga kuulusid pikaajaliste võlakohustuste hulka Euroopa In-
Investeeringud vesteerimispangalt (EIB) saadud laenud 30 miljoni euro väärtuses ja Põhjamaade Inves-
Investeeringuid tehti kogusummas 33,8 miljonit eurot (94% ehk 16,4 miljonit eurot roh- teerimispangalt (NIB) saadud laen summas 18,3 miljonit eurot. Väljavõtmata laene kont-
kem võrreldes 2020. aastaga). Lennuliiklusala laiendus moodustas sellest 53%. sernil aasta lõpu seisuga ei olnud.
2021. aasta jooksul maksis kontsern EIB-le, NIB-le ja Pohjolale laene korraliselt tagasi
Tabel 4. 2021. aasta suurimad investeeringud summas 3,3 miljonit eurot. Laenulepingutega on kontsern võtnud kohustuse mitte üle-
tada teatud finantssuhtarvude piirmäärasid ehk kovenante. Covid-19 olukorra tõttu on
Summa mln eurodes Osakaal kogumahus %
kontsern sõlminud pankadega erikokkulepped kuni 30. juunini 2022 nende piirmäärade
Lennuliiklusala laiendus ida- ja lõunasuunal 17,99 53 muutmiseks nii, et kontsern on erikokkuleppe piirmääradega kooskõlas.
(Ühtekuuluvusfond)
AS-i Tallinna Lennujaam aktsiate omanik on Eesti Vabariik. Detsembris tegi omanik uute
Lahkuvate reisijate pagasiala ehitus koos 3,09 9
automaatsorteerimisega investeeringute rahastamiseks omakapitali rahalise sissemakse summas 20 miljonit eu-
Päikeseparkide ehitus (2 × 500 kW) 0,87 3 rot. Kohustuslikku reservkapitali suurendatakse 2022. aastal vastavalt Äriseadustiku
nõudele.
Muud projektid 0,75 3
12
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2022. aasta arengusuunad
2022. aasta on paindliku taastumise aasta, sest keskkond on endiselt haavatav ja me Covid-19 ja energiakriisi tõttu on majanduskeskkond praegu väga volatiivne. Energiakriisist
peame olema valmis muutma oma plaane juhul, kui olud seda tingivad. Prognoosime reisi- tingitud ülikiire hinnakasv võib vallandada hinna- ja palgakasvuspiraali. Kuna energiakulud
jate ja lennuoperatsioonide arvu ning sellega seoses ka müügitulu ja EBITDA kasvu. kasvavad hüppeliselt, on oodata ka teiste kaupade ja teenuste sisendhindade kiiret tõusu.
Tööjõupuudus ja teenuste kallinemine tekitab surve palkadele. Inflatsiooni ohjeldamiseks
Tabel 5. Kontserni 2022. aasta eesmärgid võrdluses 2019.–2021. aasta võib Euroopa Keskpank hakata tõstma intressimäärasid, mis toob kaasa laenukulude kasvu.
tulemustega
Kulubaasi ulatuslik suurenemine toob kaasa vajaduse tõsta teenuste hindu. Lennujaamata-
2022 2021 2020 2019
sud on reguleeritud ja hindade muutmise protsess kestab kuus kuud. Alustame seda prot-
Reisijaid Tallinna lennujaamas miljo- 2,6 1,3 0,9 3,3 sessi. Jätkusuutlikkuse tagamiseks on kontsern planeerinud lähiaastatel investeerida 114
nites miljonit eurot, mistõttu on vaja tagada EBITDA taastumine 2019. aasta tasemele.
Lennuoperatsioone Tallinna lennu- 39 693 26 689 22 962 47 867
jaamas 2022.aastal planeerib kontsern investeerida 25,9 miljonit eurot.
Müügitulu mln eurodes 41,4 29,8 20,6 47,1
Kontserni kaks tähtsaimat suure mõjuga strateegilist investeeringut perioodil 2022–2026
Ärikasum enne kulumit mln eurodes 13,2 11,0 5,8 17,9 on Tallinna lennujaama lõunaala arendus ja reisiterminali laiendus. Reisiterminali laiendu-
sega suurendame piirialade läbilaskevõimet, leevendame eelootealade kitsikust ja reisi-
Investeeringuid mln eurodes 25,9 33,8 17,4 10,2
jate vähese hajutatuse probleemi, lisaks loome võimekuse avada maapealse teenuste turg,
Täidetud ametikohti aasta lõpu seisuga 545,7 483,85 472,8 625,1 lähtudes direktiivist. Samuti jätkame lahkuvate reisijate pagasiala projekti ja lennuliik-
(koormuse alusel) lusala laiendusprojekti elluviimist ning päikeseparkide ehitamist.
Regionaalsetes lennujaamades lõpetame Pärnu lennujaama rekonstrueerimise. Alustame
Ruhnu lennuvälja rekonstrueerimist ja seal automaatsete ilmavaatlusseadmete asenda-
mist. Samuti jätkame päikeseparkide rajamist.
13
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Strateegia ja eesmärgid,
eesmärkide täitmine
14
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Strateegia ja eesmärgid, eesmärkide täitmine
Tallinna Lennujaama missioon on ühendada Eesti maailmaga. Meie visioon on olla atrak-
tiivseim lennujaam Euroopas ning ettevõtte peamised väärtused on usaldusväärsus, ava-
tus ja hoolivus.
Ainuaktsionärina on Eesti Vabariik kinnitanud Tallinna Lennujaamale seatud omaniku
järgmised ootused:
• Ettevõte hoiab ja suurendab lennuliiklust.
• Tallinna lennujaamast saavad eri sihtrühmad reisida Euroopa olulisimatesse sihtpunkti-
desse mõistliku sageduse ja ajakuluga.
• Ettevõtte tegevus on äriliselt kasumlik ja tõhus.
• Ettevõtte äritegevus toob kasu nii omanikule kui ka sise- ja välisklientidele ning ühis-
konnale tervikuna. Ettevõte edendab oma tegevusega riigi majanduskeskkonna aren-
gut.
• Ettevõte toimib jätkusuutlikult ja vastutustundlikult (ohutus ja keskkonnasäästlikkus).
• Ettevõte loob turvalise ja jätkusuutliku tegevuskeskkonna. Ta tagab lennuväljade käita-
mise ning õhusõidukite, reisijate ja kauba teenindamise taseme vastavuse rahvusvahe-
listele ja riiklikele õigusnõuetele ning vastastikku kokku lepitud tingimustele.
• Ettevõte juhib oma tegevuse mõjusid loodus- ja majanduskeskkonnale ja sidusrühma-
dele ning rakendab meetmeid negatiivsete mõjude vähendamiseks.
• Ettevõte käitab Eesti regionaalseid lennujaamu Eesti eri piirkondade majanduskesk-
konna arengu toetamiseks riigilt saadud sihtotstarbelise toetuse ulatuses.
Tallinna Lennujaama strateegilised eesmärgid on ühendada Eesti maailmaga nii inimeste
kui ka kauba liikumise osas, olla atraktiivne lennujaam reisijatele, ettevõtetele, partneri-
tele ja talentidele, käitada lennujaamu ohutult ja turvaliselt, olla oma tegevuses vastutus-
tundlik looduskeskkonna suhtes ning majandada kulutõhusalt, kasumlikult ja vastutus-
tundlikult, lisaks on ettevõtte kinnistud väärtustatud ja teenivad tulu.
15
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Strateegia ja eesmärgid, eesmärkide täitmine
Joonis 3. Kontserni visioon aastaks 2024
Atraktiivne lennujaam Maailma koduseimad lennujaamad,
nii lennuettevõtjale kui Tallinna lennujaama ASQ 4,45
ka partneritele
40 aastaringset territooriumil
ja 10 hooajalist
lennuliini
Käitame Tallinna lennujaama ja
Lennukauba maht 25 000 tonni aastas.
regionaalseid lennujaamasid
Arendame kaubalendude teenindamiseks
ohutult ja turvaliselt
ja õhusõidukite hoolduseks taristut
Tallinna lennujaamas
Avatud kultuuriga, koostööle
suunatud uuenduslik ettevõte ja
Oleme lõpuni
hinnatud tööandja
viinud kinnistute
planeeringud
Kontsern on hästi
majandatud ja
jätkusuutlik
Tallinna lennujaama Tallinna lennujaama
reisijate arv on reisiterminali
Vähendame kasvuhoonegaaside teket
Reisijateekonnal ja kogu 3,5 miljonit läbilaskevõime on
ja sisseostetava elektrienergia
kontsernis rakendame digi- ja 4 mln reisijat aastas
tarbimist kontsernis
automaatlahendusi
16
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Strateegia ja eesmärgid, eesmärkide täitmine
2021. aasta eesmärkide täitmine Tabel 6. Tallinna lennujaam ühendab Eesti maailmaga nii inimeste kui ka kauba
liikumise osas („Ühendame maailmaga“)
Aasta kujunes oodatust edukamaks. Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas eelmise aas-
taga võrreldes 51%. Kargokauba maht vastas seatud eesmärgile. Aastaringseid sihtkohti Mõõdik Eesmärk 2021 Täitmine
ja regulaarliine oli märkimisväärselt rohkem kui olime sihiks seadnud.
Aastaringseid sihtkohti 15 35
Täitmata jäi kontserni töötajate pühendumuse kohta seatud eesmärk. Uuringust selgus,
Regulaarliine (suvised ja 20 40
et näitaja väärtus vähenes kolmandat aastat järjest (TRI*M-indeksis 2019. a 72 punkti,
aastaringsed)
2020. a 61 punkti, 2021. a 56 punkti). Sealjuures on AS-is Tallinna Lennujaam pühendumus
Reisijaid miljonites 1,06 1,3
kasvanud (2020. a 59 punktilt 2021. a 69 punktile), kuid Tallinn Airport GH-s kahanenud
(2020. a 65 punktilt 2021. a 34 punktini). Töötaja rahulolu on mõjutanud ettevõttes tehtud Kargokauba maht tuhande- 10,0 10,6
struktuurimuudatused, reisijate pahameel reisipiirangute tõttu, haigustest tingitud töö- tes tonnides
jõupuudus ja uute töötajate värbamise pikk aeg. Samuti vähendas rahulolu üldine meele- Tegevused seoses kauba- Osalemine messidel ja ühe- Airport City müügikesk-
käitlemise ja õhusõidukite kahe projektiga lepingu kond valmis detsembris.
olude muutus ja teadmatus, mis tuleneb üldisest Covid-olukorrast. hoolduse ettevõtetega läbirääkimisteni jõudmine Ettevõttega Magnetic MRO
töös mitu erinevat projekti
Väljuvate lendude punktuaalsus oli 98,66% ja ei esinenud ühtegi juhtumit, mil lennu-
liiklus oleks seisnud meie mõjul üle 30 minuti. Kavatseme luua reisijateekonda toetava
e- ja iseteeninduslike teenuste platvormi ning kliendiprogrammi, milleks on juba valminud
analüüs. Meie liinitoetusprogramm on atraktiivne: lennufirmade huvi selle vastu on olnud
suurem kui esialgu lootsime.
Registreerisime 12 tööõnnetust. Nende üks põhjus on asjaolu, et koroonakriisi järel on
lennuliiklusmaht suurenenud ja tajuda on töötajate väsimust Covid-19 kriisist. Ohutus-
juhtumite registreerimine ja analüüs aitab sarnaste olukordade vähendamisele kaasa.
Aasta jooksul esines üks tõsine julgestusvaldkonna puudus, mille põhjustasid Tallinna len-
nujaama territooriumil ehitustöid teinud ettevõtte töötajate korduvad rikkumised.
17
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Strateegia ja eesmärgid, eesmärkide täitmine
Tabel 7. Tallinna lennujaam on atraktiivne lennujaam reisijale, lennundusettevõt- Tabel 8. Tallinna Lennujaama käitatakse ohutult ja turvaliselt ning ettevõte käitub
tele, partnerile ja talendile („Atraktiivne lennujaam“) looduskeskkonna suhtes vastutustundlikult („Ohutu ja vastutustundlik“)
Mõõdik Eesmärk 2021 Täitmine Mõõdik Eesmärk 2021 Täitmine
Reisijate rahulolu kasv 4,45 4,53 Lennujaamadele mõeldud Alustada tegevusi, et 2022. On alustatud tegevusi, et
ASQ-indeksi järgi (üldine) akrediteerimissüsteemi aastal oleks võimalik saada 2023. aastal oleks võimalik
E-teenused reisijatele Kliendiprogrammi analüüs Täidetud Airport Carbon Accredita- ACA kolmanda taseme saada ACA kolmanda
(reisijateekonda toetav e- ja on valmis. Edasi liigume tion (ACA) tase sertifikaat taseme sertifikaat. Näiteks
iseteeninduslike teenuste juhtkonna otsuse alusel on loodud CO2-neut-
platvorm ning kliendiprog- raalsuse tegevuskava ja
ramm) uuele tasemele ülemineku
tegevuskava. Suurendatud
Läbilaskevõime suurenda- Eelootealade ja pagasiala Täidetud
on töötajate ja partnerite
mine väljaehitamine on graafikus.
teadlikkust. Alustatud on
Projekteerime I etappi
CO2 andmete muutmist
Mittelennundustulude kasv –0,4% (–0,06 mln eurot) +51% (21,09 mln eurot kontserniüleseks
tulusid)
CO2 heitkogus reisija kohta 14,1 11,82
Juhtumite arv, mil oleme 0 Täidetud kg
põhjustanud lennuliikluse
Julgestuse vahejuhtumeid 0 tõsist puudust 1 tõsine puudus
järjestikuse seisaku kauem
kui 30 minutit Tööohutuse vahejuhtumeid Alla 8 12
Väljuvate lendude punk- 85% 98,66%
tuaalsus Ohutuse vahejuhtumeid 0 lennuõnnetust ja tõsist Täidetud
1000 lennuoperatsiooni vahejuhtumit
Töötajate pühendumus TRI*M-indeksis 70 punkti TRI*M-indeksis 56 punkti
kohta
(kontsern) (kontsern)
Infoturbe vahejuhtumeid Mitte rohkem kui 1 tõsine 0 tõsist vahejuhtumit
Tööandja maine uuringu Viie parima tööandja seas Tööandjate edetabelis teine
vahejuhtum
tulemused (Kantar) koht
18
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Strateegia ja eesmärgid, eesmärkide täitmine
Tabel 9. Tallinna Lennujaam on kulutõhus, kasumlik ja uuenduslik ettevõte („Hästi Tabel 10. AS-i Tallinna Lennujaam kinnistud on väärtustatud ja teenivad tulu
majandatud“) („Kinnistud on väärtustatud“)
Mõõdik Eesmärk 2021 Täitmine Mõõdik Eesmärk 2021 Täitmine
Kontserni intressi-, maksu- 12,6% 37% Äriplaanid on koostatud või 1. Tallinna lennujaama lõu- Täidetud
ja amortisatsioonieelse koostamisel. Alustatud on naala detailplaneering (DP)
kasumi (EBITDA) marginaal planeerimist ja ehitust on kehtestatud.
Kontserni kulu (v.a amort) 25,95 22,58 2. Idaala DP kooskõlasta- 2. Idaala DP tehakse kahes
reisija kohta (Tallinna mine kohalikus omavalitsu- etapis, I etapi algatamise
lennujaam ja regionaalsed ses on lõpetatud. taotlus on kohalikule oma-
lennujaamad) eurodes valitsusele esitatud.
Tallinna lennujaamas on Digitaliseerimise arengu- Täidetud 3. Tallinna lennujaama 3. Tallinna lennujaama
terviklikud ja nüüdisaegsed kava „Airport 4.0“ viiakse linnaku, reisiterminali II linnaku, reisiterminali II ehi-
IT- ja digilahendused ellu juhtkonna otsuste ehitusetapi ning Suur-Sõ- tusetapi ning Suur-Sõjamäe
alusel jamäe 48–50 ja 60 DP on 48–50 ja 60 DP algatamise
Kontserni müügitulu reisija 19,3 22,2 algatatud. taotlus on kohalikule oma-
(Tallinna lennujaam ja valitsusele esitatud.
regionaalsed lennujaamad) 4. Valukoja kinnistute DP 4. Valukoja kinnistute DP
kohta eurodes muutmine on algatatud. muutmise algatamise taot-
Algatatud ja ellu viidud Rajatakse uued päikesepar- Täidetud. Tallinna len- lus on ettevalmistamisel.
uued äriprojektid gid (1–3 MW) nujaama on rajatud kaks 5. Edelaala DP-d valmista- 5. Edelaala DP vajadus on
päikeseparki (kokku 1 MW) takse ette. väljaselgitamisel.
6. Pärnu lennuliiklusala 6. Pärnu lennuliiklusala
rekonstrueerimine on lõpe- rekonstrueerimine ja
tatud, terminali ehitus käib. reisiterminali ehitus on
lõpetatud, lennukiangaari
projekteerimine käib.
7. Tallinna lennujaama len- Täidetud
nuliiklusala arendusprojekti
ehitus on lõpetatud
19
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Meie teenused
20
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Lennuliiklus Tallinnas ja regionaalsetes lennujaamades
Koroonaviiruse leviku ja sellega seotud piirangute tõttu Joonis 4. Rahvusvahelised otseliinid Tallinna lennu-
algas 2021. aasta lennunduses nõudluse madalseisus. Rei- jaamast 2021. aasta detsembris
sijate arv oli esimeses kvartalis ainult 14% ja teises kvarta-
lis 22% pandeemiaeelsest tasemest.
Sellele, et reisijate arv teisel poolaastal järkjärguliselt Oslo Helsingi
taastus, aitas märkimisväärselt kaasa Euroopa Liidu ühtse Stockholm Tallinn
Covid-tõendi (nn koroonapassi) kasutuselevõtt 1. juulil.
See ühtlustas ja lihtsustas reisimisele seatud reegleid.
Tänu sellele moodustas reisijate arv juulis kriisieelsest ta- Riia
semest juba 50% ja jõudis detsembris 70% tasemele.
Edinburgh
Billund Kopenhaagen
Aasta kokkuvõttes läbis Tallinna lennujaama 1,3 miljonit
Vilnius
reisijat, mis on 51% rohkem kui 2020. aastal, kuid siiski
60% vähem kui 2019. aastal. Võrreldes kriisieelse tase- Liverpool
mega taastus regulaarreisijate arv keskmiselt 37% ja tšar- Amsterdam Berliin Varssavi
terreisijate arv 60% ulatuses. London Düsseldorf
Brüssel
Aasta jooksul vedas kõige rohkem reisijaid (22%) airBaltic. Frankfurt Kiiev Harkiv
Odavlennufirmade osakaal oli 24% (2020. a 20%) ja 2022.
Pariis
aastal võib oodata selle näitaja osakaalu jätkuvat kasvu München Viin
Eesti turul. Salsburg
Koroonaviiruse leviku tõttu peatasid oma lennud Tallinna
Milano
EasyJet ja Aeroflot. Poliitilistest sündmustest avaldas Tal-
linna lennuliiklusele mõju maikuus Valgevenes toimunud
juhtum, mille tagajärjel peatati Belavia lennud Euroopa
Liidu liikmesriikidesse, sh Minski-Tallinna liini regulaarlen- Rooma
Barcelona
nud. Napoli Istanbul
Uue lennufirmana alustas Tallinna lendamist Lufthansa
kontserni kuuluv Šveitsi ettevõte Swiss, mis avas juulis
Zürichi ja Tallinna vahel regulaarliini. Uusi liine (sh Rooma, Málaga
Napolisse, Barcelonasse, Billundi ja Liverpooli) avasid ka
Gudja/Luqa
Phapos
odavlennufirmad Ryanair ja Wizz Air.
21
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Lennuliiklus Tallinnas ja regionaalsetes lennujaamades
Aasta jooksul tehti Tallinna lennujaamast regulaarlende Joonis 5. Tallinna lennujaama reisijate jaotus sihtkohtade (regulaarlennud) ja
40 sihtkohta, millele lisandusid regulaarsed tšarterlennud. vedajate alusel 2021. aastal
Kõige rohkem on kasutatud võimalust lennata Helsingi,
Riia ja Frankfurdi sõlmjaama: selle valiku tegi kolmandik Frankfurt 12,8% airBaltic 22%
kõigist reisijatest.
Helsingi 9,7%
Riia 9,6% Ryanair 14,2%
Stockholm 7,6%
Smartlynx 11,5%
Varssavi 5,6%
Kiiev 4,7%
Lufthansa 10,5%
London 4,6%
Milano 4,5%
Amsterdam 3,8% Wizz Air 8,4%
Berliin 2,9%
Istanbul 2,8% Finnair 8%
Muu 31,4%
SAS 5,2%
LOT 4,6%
Turkish Airlines 3,2%
Muu 12,4%
22
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Lennuliiklus Tallinnas ja regionaalsetes lennujaamades
Tabel 11. Reisijate arv, kauba ja posti vedu ning lennuoperatsioonide arv Tallinna Regionaalsetest lennujaamadest teenindati kõige rohkem reisijaid Kuressaare lennujaa-
lennujaamas 2017–2021 mas, mille teenindusmaht jõudis rekordilise ligikaudu 30 000 reisijani aastas. Reisijate
arvu kasvu toetas 2020. aasta lõpus Tallinna-Kuressaare liinil käiku võetud varasemast
Reisijaid 2021 2020 2019 2018 2017 suurem, 50-kohaline lennuk.
sh siselendudel 39 454 24 841 31 768 28 709 25 255 Lennuoperatsioone tehti kõige rohkem Tartu lennujaamas, mis on seotud Eesti Lennuaka-
deemia õppelendudega. 2022. aasta olulisimaks sündmuseks kujuneb Finnairi liinilennu
sh välislendudel 1 261 611 838 748 3 236 142 2 978 935 2 623 106
taasavamine Tartu ja Helsingi vahel. Pärnu lennujaama taasavasime 2021. aasta sügisel
sh ümberistujaid 8 102 6 600 13 334 50 392 43 945 regulaarlendudele ning 2022. aasta suvel loodame koostöös Pärnu linnaga teha algust tel-
Kokku 1 301 066 863 589 3 267 910 3 007 644 2 648 361 limuslendude sarjaga.
Kaup ja post tonnides 2021 2020 2019 2018 2017
sh post 1 205 1 319 2 932 2 535 2 096
sh lennukaup 9 355 7 871 7 984 8 984 9 249
Kokku 10 560 9 190 10 916 11 519 11 345
Lennuoperatsioone 2021 2020 2019 2018 2017
sh reisilendudel 16 617 14 461 38 808 39 892 36 856
sh kaubalendudel 1 602 1 552 1 538 1 597 1 662
sh mitteärilistel 8 470 6 949 7 521 7 079 6 807
lendudel
Kokku 26 689 22 962 47 867 48 568 45 325
23
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Lennuvälja- ja reisiteenuse ülevaade
Lennuväljateenus, aeronavigatsiooniteenus ja lennuohutus
AS-i Tallinna Lennujaam kõigi tegevusvaldkondade eesmärkide saavutamisel on esmatähtis 2022. aastal alustame Ruhnu lennuvälja rekonstrueerimise projekti ettevalmistusi ning
tagada ohutus, regulaarne ja katkematu lennutegevus ettevõtte kõigis lennujaamades ning automaatsete ilmastikuseiresüsteemide paigaldamist Kuressaare, Tartu ja Kärdla lennu-
klientide teenindamine igal ajal ja iga ilmaga, järgides rahvusvahelisi ohutusnõudeid ja stan- väljadel.
dardeid.
Osaleme irdtorniprojektis eesmärgiga ühendada kõigi regionaalsete lennujaamade len-
nuliiklusteenuse osutamine ühtsest juhtimiskeskusest Tallinnas. Projekti veab Lennu-
Tallinna lennujaamas tehti 2021. aastal 26 689 lennuoperat- liiklusteeninduse AS ning sellesse on kaasatud AS Tallinna Lennujaam, Transpordiameti
siooni, mis on 16% rohkem kui 2020. aastal. Regionaalsetes lennundusteenistus, AS Cybernetica ja Keskkonnaagentuur. 2022. aasta sügisel alustab
lennujaamades tehti kokku 9191 lennuoperatsiooni, mis on Lennuliiklusteeninduse AS lennuinfoteenuse osutamist Tartu irdtornist.
aasta varasemast 7% rohkem. 2022. aastal jätkame päikeseparkide rajamist regionaalsetesse lennujaamadesse. Meil on
kavas päikeseparkide toel energiavajaduse katmine omatarbeks ja müük jaotusvõrku. Re-
Aasta suurim väljakutse oli Tallinna lennujaama lennuliiklusala laiendamise projekti II gionaalsetesse lennujaamadesse juba rajatud päikesepargid tootsid 2021. aastal elektri-
etapp. Arendusprojekti viisime ellu mitmes etapis aastatel 2012–2021, viimased tegevu- energiat 24% ulatuses Pärnu lennujaama (2020. a 34%), 28% ulatuses Kärdla lennujaama
sed kestavad 2023. aastani. Ehitustööde tulemusena avasime novembris õhusõidukitele (2020. a 21%), 8% ulatuses Tartu lennujaama (2020. a 8%) ja 25% ulatuses Kuressaare len-
lõunapoolse uue perrooniala ja uued ruleerimisteed, laiendasime idapoolset jäätõrjeala ja nujaama (2020. a 19%) aastavajadusest. Ettevõtte eesmärk on, et lennujaamad üle Eesti
mootorite testimise ala. Patrull- ja hooldesõidukitele avasime lõunapoolse ringtee. Aren- tarbiksid ainult taastuvenergiat.
dustööde üks peamisi eesmärke on vähendada lennujaama mõju keskkonnale. Projekti
käigus rajasime äärmiselt mahukad ja planeeringult keerukad sademeveesüsteemid, mis Lennuohutus
lahendavad liigvee tekke probleemi. Lisaks paigaldasime õlipüüdurid ning valmis laohoone
jäätõrjekemikaalide hoiustamiseks ja käitlemiseks. Meie kogukonnas on kõiki töötajaid ja kogukonnaliikmeid kaasav, avatud ja läbipaistev
ohutuskultuur ning hästi toimiv ohutusjuhtimissüsteem, tänu millele liigub ohutusinfo
2021. aastal alustasime põhjalikku vastavushindamist, et selgitada välja kooskõla uuen- operatiivselt.
datud nõuetega, sealhulgas muudatustega Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA)
lennuvälja käitaja nõuetes, samuti muudatustega meie organisatsioonis ja selle vajadus- Ohutusjuhtimissüsteemi eesmärk on vältida õnnetusi ning kaitsta inimesi, vara ja kesk-
tes. Töötajate pädevuste suurendamiseks EASA nõuete alal oleme algatanud koolitus- konda. Ohutusjuhtimissüsteemiga toetame kõigist töös ette tulnud lennuohutust mõjuta-
sarja. 2022. aastal jätkame vastavushindamise käigus tuvastatud parendamist vajavate vatest juhtumitest teavitamist, et toimunut saaks uurida ja tagada, et see ei korduks.
teemadega tegelemist. Ohutuskomitee koosolekutel osalevad kõikide Tallinna lennuväljal tegutsevate ettevõtete
Sügisel taasavasime Pärnu lennujaama rekonstrueeritud lennuliiklusala. Uuenduse käi- lennuohutuse eest vastutavad esindajad. 2021. aastal peeti neli korralist koosolekut, mis
gus rekonstrueerisime lennuraja (nüüd 1970 × 30 meetrit), laiendasime ruleerimisteid, toimusid Covid-19 olukorra tõttu Teamsi veebikeskkonnas. Koosolekutel jagame infot ta-
rekonstrueerisime õhusõidukite perrooni, paigaldasime automaatse ilmastikuseiresüs- ristu arenduse tegevuste ja muudatuste kohta lennuväljal. Lisaks analüüsime koos vahe-
teemi, uuendasime lennuvälja tuledesüsteemi ning ehitasime uue hoolde- ja päästeteh- juhtumeid ja vajalikke parendustegevusi nende vältimiseks tulevikus.
nikaangaari.
24
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Lennuväljateenus, aeronavigatsiooniteenus ja lennuohutus
2021. aastal registreeriti kõigil lennuväljadel kokku 647 ohutusteavitust, mida oli rohkem • Pärnu lennuvälja rekonstrueeritud liiklusala taasavamine;
kui 2020. aastal. Tõusu põhjuseks peame ühest küljest lennuoperatsioonide kasvanud
• AS Tallinna Lennujaam asus osutama lennukikütuse pakkumise teenust.
arvu ja teisest küljest paranenud teavituskultuuri.
Lindude ja loomadega seotud ohud
Tabel 12. Registreeritud ohutusteavituste arv 2020-2021
Linnud ja loomad on õhusõidukitele suur oht, sest nad võivad põhjustada ulatuslikke kah-
Lennujaam Ohutusteavitusi 2021 Ohutusteavitusi 2020
justusi. Ohtude vähendamiseks kasutame lennuväljadel aktiivselt mitmesuguseid meet-
Tallinn 532 332 meid: gaasikahuritel põhinevaid peletussüsteeme ning audiovisuaalseid ja pürotehnilisi
Tartu 83 40 peletusvahendeid. Lindude ja loomade kõige tõhusam ohje on maakasutusega seotud te-
gevused selleks, et lennuväli ei oleks neile atraktiivne koht.
Kuressaare 18 8
Tallinna lennuväljal on meil ornitoloogilise seisukorra hindamiseks ja jälgimiseks kaasatud
Kärdla 6 6
oma meeskonnale lisaks professionaalne ornitoloog.
Ruhnu 3 0
2021. aastal registreerisime kõigil lennuväljadel kokku 149 lindude ja loomadega seotud
Pärnu 2 21 teavitust, millest peamised olid seotud nende liikumisega liiklusalal. Tõsisemaid juhtu-
meid, mis oleksid võinud mõjutada lennu toimumist või ärajäämist, oli kolm.
Kihnu 0 0
Tabel 13. Lindude ja loomadega seotud registreeritud teavituste arv 2020-2021
Tallinna lennujaama peamised projektid lennuohutuse suurendamiseks:
Lennujaam Lindude ja loomadega seotud Lindude ja loomadega seotud
• lennuliiklusala arendusprojekt – suvel tegutseti ilma instrumentaalmaandumissüsteemi teavitusi 2021 teavitusi 2020
(ingl instrumental landing system, ILS) seadmeteta ja lühendatud lennurajaga. Sügisel võeti Tartu 83 28
kasutusele uued ruleerimisteed, jäätõrjealad, mootorite testimise ala ja K-perrooni laien- Tallinn 56 47
dus;
Kuressaare 8 1
• lennuohutuskoolituste e-õppe osakaalu suurendamine ja koolitusmaterjalide uuenda-
Kärdla 2 2
mine;
Pärnu 0 0
• lennuväljakatendite hõõrdeteguri mõõtmise uue metoodika GRF rakendamine alates
13. augustist koostöös Lennuliiklusteeninduse AS-iga. Kihnu 0 0
Ruhnu 0 0
Regionaalsete lennuväljade peamised projektid lennuohutuse suurendamiseks:
• lennuväljakatendite hõõrdeteguri mõõtmise uue metoodika GRF rakendamine alates
13. augustist;
25
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Lennuväljateenus, aeronavigatsiooniteenus ja lennuohutus
Aeronavigatsiooniteenused
AS Tallinna Lennujaam pakub lennujaamades lennuinfoteenust ning side- ja navigatsioonisüsteemide teenust.
Osutatava aeronavigatsiooniteenuse liik oli 2021. aastal lennujaamati erinev:
• lennuinfoteenust osutasime Kärdlas ja Kuressaares;
• side- ja navigatsiooniteenust osutasime Tallinnas, Kärdlas ja Kuressaares.
Tabel 14. Aeronavigatsiooniteenuse osutamisega seotud vahejuhtumid AS-i Tallinna Lennujaam lennujaamades
Lennujaam Lennuinfoteenus Side- ja navigatsiooni Meteoroloogiaseadmed (teenust
süsteemide teenus osutab Keskkonnaagentuur)
2021 2020 2021 2020 2021 2020
Tallinn Ei osutata Ei osutata 8 27 17
Tartu Ei osutata Ei osutata Ei osutata Ei osutata 4 1
Pärnu Ei osutata 2 Ei osutata 0 Ei osutata 9
Kuressaare 2 2 0 0 0 1
Kärdla 0 0 1 1 0 0
26
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Reisijateenus
Meie eesmärk on hoolitseda selle eest, et reisijate teekond terminali saabumisest kuni
lennukisse minekuni või probleemi ilmnemisest kuni selle lahendamiseni kulgeks sujuvalt.
Tallinna lennujaam soovib olla maailma hubaseim ja koduseim lennujaam ning reisija ra-
hulolu on meile tähtis. Tahame, et reisija tunneks ennast meie lennujaamas nagu kodus.
Teda oodatakse ja ta võetakse vastu külalislahkelt, tal on mugav ja turvaline. Me lähtume
oma valikutes reisija ootustest, väärtustades Eesti omapära ja Euroopa ühtsust.
Reisijakogemus
2021. aastal jätkasime Tallinna lennujaama terminali arendustegevusi, mille eesmärk on
laiendada lahkuvate reisijate pagasiala ja pagasisüsteemi kuni 6 miljoni reisija äraantava
pagasi teenindamiseks aastas. Laiendatavale pagasialale paigaldame uue pagasikarus-
selli ja automaatse pagasisorteerimissüsteemi. Arendusprojekt valmib 2022. aasta teises
kvartalis.
Lisaks tegime lennujaamas ettevalmistusi iseteenindusliku pagasi ja ülemõõdulise pagasi
loovutamise seadmete paigaldamiseks ning seadistamiseks. Plaani alusel hakkavad need
teenused toimima samuti 2022. aasta teises kvartalis.
Tallinna lennujaama reisiterminal on loodud 2,6 miljoni reisija teenindamiseks, kuid
kuna maailmas on käes aeg, mil tuleb tagada reisijate hajutatus, peame tegelema selle
nõude täitmisega ka reisiterminalis. Samuti tingib reisijatele mõeldud alade laiendamise
2024. aastaks prognoositav reisijate arvu taastumine 3 miljoni reisijani. Neil põhjustel
alustasime terminali läbilaskevõime suurendamist 4,2 miljoni reisijani. Selleks et reisijatel
oleksid lendude ootamiseks paremad tingimused, valmivad 2022. aasta esimesel poolel
uued mugavad eelootealad.
Aastal 2022 kavatseme terminalis ehitustöid jätkata: projekteerime ja ehitame uued
eelootealad ka mitte-Schengeni alale.
27
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Reisijateenus
Tallinna lennujaama klientide tagasiside Uuring toob välja, et Tallinna lennujaama puhul hindavad reisijad eelkõige reisijateekonna
loogilist ülesehitust ja lihtsust ning terminali hubast atmosfääri. Kõige suurem muutus rei-
Aasta jooksul registreerisime 386 kliendipöördumist, mis on 2019. aasta näitajaga samal sijate hinnangutes toimus check-in’i teenuse osas, mis kannatas eelkõige COVID-19 pii-
tasemel (2020: 141, 2021:378). Võrreldes 2020. aastaga pöördumiste arv siiski kasvas. rangutega kaasnevate täiendavate dokumentide kontrolliga pikenenud ootejärjekordade
Selle põhjustasid eelkõige Covid-19-ga seotud keerulised küsimused reisidokumentide tõttu.
kohta. Riigid nõudsid 2021. aastal reisijailt nii vaktsineerimistõendeid, piiriületajaankeete
kui ka broneeritud Covid-19 testimist sihtriigis. Kuna iga riik kehtestas oma dokumendi- Tallinna lennujaama reisijaküsitluse koondtulemused valdkonniti 2020 vs 2021
nõudeid, muutus reisimine varasemaga võrreldes palju keerulisemaks ja tekkis mitmesu-
guseid reisitõrkeid, mille lahendamiseks palusid reisijad lennujaamalt abi. 2020 2021
Covid-19 reisidokumentidega seotud päringud moodustasid üle poole 2021. aasta tagasi-
4,56
sidest Tallinna lennujaamale. Peale selle saime ettepanekuid julgestuskontrolliteenuse ja Üldine rahulolu 4,53
lennujaamataristu parendamise kohta. 4,36
Ligipääsetavus 4,30
Reisiterminalis kasutusel olevad reaalajas tagasiside mõõtmise seadmed näitasid, et 2021.
4,53
aastal püsis rahulolu piiriületusega 2020. aastaga samal tasemel: meeldiva kogemuse sai Check-in 4,36
88% reisijatest. Toitlustusasutustes hinnati teenindus heaks 96%-l juhtudel (2020: 96%) 4,61
ja toiduvalikuga oldi rahul 86% ulatuses (2020: 84%), mis on sama või parem tulemus kui Piirikontroll 4,55
aasta varem. 4,47
Julgestuskontroll 4,45
4,58
Reisijaküsitlus Tallinna lennujaamas Reisija teekond 4,55
Tallinna lennujaam jätkas 2021. aastal osalemist Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu 4,20
Lennujaama teenused 4,16
(Airport Council International, ACI) reisijaküsitluses (ingl airport service quality, ASQ)
4,57
koos enam kui 360 lennujaamaga üle maailma (sh 100 Euroopa lennujaamaga). Uuring an- Lennujaama atmosfäär 4,60
nab meile võimaluse analüüsida enda tugevaid külgi ja arenguvõimalusi ning võrrelda end
4,39
teiste lennujaamadega. Aasta jooksul küsitlesime ligi 1300 reisijat. Lennujaama saabumine* 4,33
2021. aastal püsis reisijate rahulolu Tallinna lennujaamaga reisijate arvu kiirest kasvust
hoolimata väga kõrge. Aasta üldise rahulolu koondtulemusega 4.53 punkti (viiepunktisa- * Lahkuvatel reisijatel paluti meenutada oma viimast saabumise kogemust.
kaalal), paigutus Tallinna lennujaam Euroopa lennujaamade arvestuses absoluutsete pari-
mate sekka ja tõi meile aasta kokkuvõttes neljandat korda järjest „Euroopa parima teenin-
dusega lennujaam 2021“ tiitli. Auhind läheb traditsiooni kohaselt solidaarselt jagamisele
regiooni parimate lennujaamade vahel.
28
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Reisijateenus
Erivajadustega reisijate teenindamine 2021. aastal korraldas lennundusjulgestuse osakond 118 koolitust (2020. a 90), mille käi-
gus koolitati 1182 (2020. a 981) lennundusega seotud inimest.
Tallinna lennujaam võttis 2021. aastal vastu 2975 erivajadustega reisijate teeninduse tel-
limust, mis on ligikaudu 50% rohkem kui eelmisel aastal. Pärnu lennujaamas muutus julgestusteenuse pakkuja. Uus pakkuja on hanke võitnud AS
Viking Security, kes on lennundusjulgestuse valdkonnas uus ettevõte. Sellega seoses on ka
2021. aastal taastus ka erivajadustega reisijate osakaal kõigi reisijate seas: näitaja oli meie suurem tähelepanu koondunud Pärnu lennujaama teenuse kvaliteedile.
aasta lõpuks 0,2%, mis on kõigi aastate rekord. Erivajadustega reisijate osakaal kahanes
(suuresti Covid-19 kriisi tõttu) ainult 2020. aastal, kõikidel teistel aastatel on see näitaja
Maapealsete teenuste osutamine
olnud selgelt kasvutrendis.
Tallinna lennujaamas pakub õhusõidukite ja reisijate maapealset teenindust AS Tallinn
Erivajadustega reisijate teenindamiseks esitatud tellimustest täitsime 2021. aastal 63%,
Airport GH.
ülejäänud juhtudel klient lennujaamas abi siiski ei soovinud. Etteteatamata tellimusi oli
ainult 7%. Eritehnikat kasutasime 15% tellimuste täitmiseks. Ettevõtte strateegiline eesmärk on kasvada Põhja-Euroopa kvaliteetseima teenindusega
maapealse teeninduse ettevõtteks, teenindada kõiki lennufirmasid vähemalt 97,5% täp-
Levinuim abivajajatüüp on endiselt reisija, kes ei suuda läbida iseseisvalt pikki vahemaid
susega ning olla nende teenindusjaamade kvaliteedihinnangus esimese viie hulgas.
(WCHR), neid reisijaid oli 48% kogumahust. Järgnesid 24%-ga abivajajad, kes ei kõnni
peale pikkade vahemaade ka treppidel (WCHS), ning 13%-ga reisijad, kes on liikumatud Selle eesmärgi saavutamiseks parendame pidevalt on kvaliteedijuhtimissüsteemi, läh-
ning vajavad õhusõidukisse sisenedes ja sealt väljudes tõstmist (WCHC). Ülejäänud 15% tudes Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) väljatöötatud standardi
sisse mahuvad muu erivajadusega reisijad. Erivajadustega reisijate teenindamise kulud „Safety Audit for Ground Operations“ (ISAGO) nõuetest. Selleks et arendada ettevõtte
olid 232 930 eurot (2020: 241 349 eurot). teenindusstandardeid ja rahuldada klientide ootusi veelgi paremini, analüüsime regu-
laarselt klienditagasisidet. Sisekoolitustel analüüsime ettevõtte tegevusnäitajate sihtta-
Lennundusjulgestus semeid, nende näitajate võimalikke mõjureid ja negatiivsete mõjude vähendamise meet-
meid.
Aasta 2021 oli taastumise aasta. Juba 2020. aasta teisel poolel hakkasime planeerima uusi
töökohti, et olla valmis reisijate arvu kasvuks. Nagu üldine tööturu olukord näitas, oli uusi Ettevõtte eesmärk on tagada kõikidele teenindatavatele lennufirmadele teeninduse
inimesi värvata keerukas ja aasta teisel poolel hakkasid reisijate arvu kasvuga kaasnema punktuaalsus minimaalselt tasemel 97,5%. Seatud eesmärki ei täitnud me 2021. aastal ai-
ka pikemad ooteajad julgestuskontrollpunktis. Olukorra lahendamine vajas põhjalikumat nult ühel kuul, kui see oli 97%. Aasta keskmine teeninduse punktuaalsus oli 99,1%.
eeltööd ja analüüsi.
Veebruaris asus Politsei- ja Piirivalveamet kasutama kolmandatesse riikidesse lendavate
reisijate teenindamiseks automaatseid piiriületusväravaid, mis võimaldavad neil regist-
reerida piiriületus iseteeninduses. Kogu aasta vältel analüüsiti piiriületusväravate tööd ja
täiustati tarkvara, mis suurendas nende kasutajate arvu.
29
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Digitaalsed automatiseeritud lahendused
Kontsern on võtnud eesmärgiks aktiivselt liikuda tõhusate digitaalsete automatiseeritud
lahenduste poole. Oleme järgmiseks neljaks aastaks koostanud arengukava „Lennujaam
4.0“, milles oleme seadnud üldised eesmärgid tõsta meie digitaliseerituse taset, suuren-
dada tööprotsesside tõhusust ja viia meid infotehnoloogiliselt arenenud lennujaamade
sekka. Tänu sellele muutume rahvusvahelisel turul konkurentsivõimelisemaks, sest saame
tagada väiksemad kulud ja õhusõidukite kiirema ümberpööramisaja.
Idee „Lennujaam 4.0“ põhineb rahvusvahelisel kontseptsioonil „Airport 4.0“, mille on oma
arengukavade loomisel võtnud aluseks paljud lennujaamad. Selles on lennujaama digitali-
seerituse küpsustase jagatud nelja kategooriasse. Sellest lähtudes oleme loonud järgmi-
seks neljaks aastaks kontserni digitaliseerimise tegevuskava, mis koosneb meile olulistest
tarkvaraprojektidest. Viimane tase (4.0), kuhu Tallinna Lennujaam on plaaninud jõuda
järgmise nelja aasta jooksul, on digitaalne ökosüsteem, mis ühendab kõik lennujaamas te-
gutsevad ettevõtted ühtsesse digitaalsesse kogukonda.
2021. aastal oli meil kaks põhiprojekti:
• „Invoice“ – teenuste haldamise ühtne lahendus nende kirjeldamiseks ja osutamiseks
ning klientidega arveldamiseks. Projekt algas 2020. aastal ja on juurutatud. Süsteem on
võetud kasutusele nii Tallinna lennujaamas kui ka regionaalsetes lennujaamades. Samu-
ti kasutab seda lennuettevõtetele teenuste osutamiseks Tallinna Lennujaama tütarfir-
ma Tallinn Airport GH;
• RMS – ressursside haldamise ja planeerimise keskne infosüsteem, mis võimaldab au-
tomaatsemalt ja tõhusamalt hallata ja planeerida vahetusi, masinaid ja statsionaarseid
vahendeid vastu lennukite ümberpööramist. Projekt on vajaduste analüüsi ja hanke et-
tevalmistamise faasis. Täpne juurutamisplaan selgub peale eduka hanke lõppu.
30
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Koostöö kogukonnaliikmete ja partneritega ning majandusmõju
Lennujaamade tegevus mõjutab paljusid sidusrühmi alustades töötajatest ja kogukon- Tallinna lennuvälja ohutuskomitee
17 ÜLEILMNE
KOOSTÖÖ naliikmetest, lennufirmadest ja äripartneritest ning lõpetades reisijate, maksumaksjate,
Ohutusjuhtimissüsteemi osad on ohutuspoliitika ja eesmärgid, riskijuhtimine ning ohu-
omanike, lennujaama lähipiirkonnas elavate inimeste ja laiema ühiskonnaga.
tuse edendamine ja hindamine. Lennuohutustegevus hõlmab igapäevatöös ohutusjuhti-
Majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaotsuste tegemiseks oleme selgitanud välja Tal- missüsteemi rakendamist ja arendamist.
linna Lennujaamaga otseselt ja kaudselt seotud sidusrühmad ning nende ootused, mida
peame silmas kontserni strateegiliste eesmärkide seadmisel ja ülevaatamisel. Ohutusjuhtimissüsteem toimib juhul, kui kontserni töötajad ja koostööpartnerid on tead-
likud selle eesmärkidest ja olulisusest, oma rollist süsteemi toimimise tagamisel ning jär-
Otsuseid tehes arvestame sisemisi ja väliseid tegureid, millel on mõju ettevõttele ning givad seda.
millest võivad tuleneda mitmesugused võimalused ja riskid. Kui peame sidusrühmadega
avatud dialoogi ja arvestame ettevõtte tegevusstrateegias erinevaid huve, saame luua ja Tallinna lennuvälja ohutuskomitee koosolekutel osalevad kõikide Tallinna lennuväljal te-
hoida oma tegevuse suhtes usaldust. gutsevate ettevõtete lennuohutuse eest vastutavad esindajad. 2021. aasta koosolekutel
anti ülevaade Tallinna lennuvälja arendustegevustest ja nendega seotud käitamispiiran-
gutest lennuväljal viibijatele, lennuohutust mõjutavatest juhtumitest ning lennuvälja käi-
Kogukonnaliikmete ja partnerite koostöö
tamis- ja juhtimissüsteemi protseduuride muudatustest.
Lennunduses on vajalik koostöö partneritega nii kasutustingimuste, reisijakogemuse,
riskijuhtimise, ohutuse kui ka keskkonna teemal. Selleks et jagada infot ning juurutada Tallinna lennujaama reisiterminali kasutajate komitee
ühiseid väärtusi ja kultuuri, kohtume partneritega regulaarselt paljudes koostöökogudes.
Lennujaama kogukonda kuuluvad meie lennujaamade territooriumitel tegutsevad ette- Reisiterminali kasutajate komitee eesmärk on infovahetus ning reisijakogemuse ühtlusta-
võtted ja nende töötajad, lisaks ümberkaudsed lennundusega seotud ettevõtted. mine ja täiustamine reisiterminalis. Komitees osalevad reisiterminalis tegutsevad rentnikud
ja koostööpartnerid. 2021. aastal peeti üks koosolek (2020. a Covid-19 tõttu koosolekuid ei
toimunud).
Tallinna lennujaama kasutajate komitee
Lennundusseaduse alusel on lennujaama haldajal kohustus konsulteerida lennujaama Keskkonna juhtrühm
kasutajatega vähemalt kord aastas tasumäärade ja vajaduse korral lennujaamateenuste
kvaliteedi teemal. Keskkonna juhtrühma eesmärk on korraldada keskkonnajuhtimist kogu kontsernis tõhu-
samalt. Juhtrühma töös osalevad kontserni valdkondade juhtivspetsialistid.
2021. aastal toimus kaks lennujaama kasutajate komitee koosolekut (2020. a Covid-19 tõttu
koosolekuid ei toimunud). Kasutajatele edastati ülevaade Tallinna lennujaama teenuste kvali- 2021. aastal kohtus keskkonna juhtrühm kolmel korral (2020. a ühel korral). Peamised
teedist, ohutusest ning keskkonna- ja investeerimiskavadest, samuti konsulteeriti 2022. aasta teemad olid keskkonnastrateegia uuendamine, CO2-neutraalne lennujaam aastaks 2030,
tasude teemal. keskkonnaaspektide hindamine, keskkonnakava uuendamine, keskkonnainvesteeringud
ning jäätmemajanduse olukord ja nulljäätmete kontseptsioon.
31
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Koostöö kogukonnaliikmete ja partneritega ning majandusmõju
Regionaalsete lennujaamade ohutus- ja kvaliteedigrupid
Kuressaare, Kärdla, Pärnu ja Tartu lennujaamas kogunevad vähemalt kord kvartalis ohu-
tus- ja kvaliteedigrupid. Nende eesmärk on teha ohutusjuhtimissüsteemi toimivuse üle
esmast kontrolli, saada tagasisidet parendustegevusteks ja edendada ohutust.
Koosolekutel käsitletakse jooksvaid lennujaama käitamise, lennuohutuse ja kvaliteeditee-
masid, klientide tagasisidet ning lennujaamas auditite käigus avastatud puudusi. Koosole-
kutele kaasatakse lennujaamade territooriumitel tegutsevad ettevõtted.
Osalemine sektori edendamises ja liikmelisus
Tallinna Lennujaam on aktiivselt esindatud nii lennundusklastris kui ka koostöövõrgusti-
kus, et üheskoos tegutseda ning leida võimalusi Euroopas ja mujal maailmas. Kontsernile
annab see võimaluse arendada nii lennundus- kui ka mittelennundusvaldkondi, mis on
omakorda olulised Tallinna Lennujaama tuleviku jätkusuutlikkuse tagamiseks.
AS Tallinna Lennujaam on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi liige. Osaleme alates
2013. aastast selle mittetulundusühingu korraldatavas vastutustundliku ettevõtluse hin-
damises. AS Tallinna Lennujaam pälvis 2020. aastal juba kolmandat korda vastutustund-
liku ettevõtluse indeksi kuldtaseme märgise, mida antakse välja üle aasta.
Mõju majandusele
Meie kontsern mõjutab tugevalt nii Tallinna kui ka kogu Eesti majandust. Oleme ka varem
uurinud oma majandusmõju, tuginedes sisendi-väljundi raamistikule.
2020. ja 2021. aasta majandusmõju ei ole võimalik hinnata, kuna üleilmse tervishoiukriisi
tõttu toimisid lennundus ja turism piirangute tingimustes.
32
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Meeskond
33
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Meeskond
2020. aasta kevadel alanud Covid-19 kriis avaldas meie mees- Töötajate pädevuste arendamine
konnale mõju ka 2021. aastal. Õppimist, juhendamist ja arengut toetades lähtume rahvusvahelisest 70 : 20 : 10 õpimu-
delist, mis hõlmab kolme tüüpi õppimist: kogemuslikku, sotsiaalset ja formaalset. Teadmisi
Epideemia ohjamise plaani alusel ja kooskõlas Eestis kehtestatud meetmega jagasime töö- ja kogemusi annavad edasi välis- ja sisekoolitajad ning praktikajuhendajad.
tajatele regulaarselt juhiseid. Tegime teavitustööd ja võimaldasime Covid-19 vastast vakt-
sineerimist, mille tulemusena oli kontserni töötajate vaktsineerimise määr aasta lõpuks 2021. aastal moodustas koolituskulude osakaal tööjõukuludest 1,0% (2020. a 0,7%). Kont-
üle 88%. Tuletasime töötajatele regulaarselt meelde isikukaitsevahendite kasutamise serni koolitus- ja arenduskulud olid 172 008 eurot (2020. a 108 059 eurot). Koolituste
vajadust. Iganädalase monitooringu raames jälgisime kollektiivis tuvastatud Covid-19-po- fookus oli eelkõige pädevuse säilitamisel, lisaks pakkusime veebikoolitusi vaimse tervise
sitiivsete, lähikontaktsete ja/või eneseisolatsiooni jäänud töötajate arvu. toetamiseks.
Täiendasime kaugtöö põhimõtteid ja selle riskianalüüsi vormi ning võimaldasime konto- Ametikohtade pädevuste ja töötajate taseme vastavuse tõhusamaks jälgimiseks aren-
ritöötajatel teha hübriidtööd. Alustasime töötajatele tööpsühholoogiteenuse osutamist dasime pädevuste infosüsteemi, mille võtame kasutusse 2022. aasta alguses. Süsteemi
MTÜ Võõras Sõber abil. Vähenenud töömahu olukorras kasutasime märtsi, aprilli ja mai eesmärk on kirjeldada pädevusnõuded, siduda need töötajate pädevustega ning luua sel
eest Eesti Töötukassa töötasu jätkutoetuse meedet. viisil kasutajasõbralik ja selge süsteem koolituste kavandamiseks. Õppe- ja arendustege-
vuse toetamiseks tegime ettevalmistusi uue infosüsteemi kasutuselevõtuks 2022. aasta
jaanuaris.
Peamised näitajad
Koostöös juhtidega töötasime välja kontserni juhtimispõhimõtted ja viisime ellu juhtide
Meie ettevõte tegutseb ainult Eestis, järgides siin tööjõule kehtivaid õigusakte. Järgime
arenguprogrammi esimese etapi, mis keskendus enesejuhtimisele.
soolise, vanuselise, haridusliku ja vaadete mitmekesisuse toetamise põhimõtteid.
Kontsernis Tallinna Lennujaam töötas 2021. aasta lõpu seisuga 514 töötajat, kellest 63% Töötajate kaasamine ja väärtuspakkumine
on mehed ja 37% naised. AS-is Tallinna Lennujaam on 48% töötajatest töötanud üle kümne
aasta, AS-is Tallinn Airport GH on sama näitaja 22%. 2021. aastal jätkasime koostöös Kantar Emoriga kontserni tööelu-uuringu korraldamist.
Selle eesmärk on selgitada välja töötajate pühendumuse koondnäitaja ehk rahvusvaheli-
Töötajate vabatahtlik voolavus oli 2021. aastal AS-is Tallinna Lennujaam ligikaudu 8% selt kasutatava TRI*M-indeksi väärtus.
(2020. a 5%) ja AS-is Tallinn Airport GH ligikaudu 13% (2020. a 10%). Koguvoolavus (sh
koondamised) oli AS-is Tallinna Lennujaam 11% ja AS-is Tallinn Airport GH 17%. 2021. aasta novembris tehtud küsitluses osales 77% kontserni töötajatest, mis tagab
tulemuste usaldusväärsuse. Uuringu tulemustest selgus, et töötajate keskmine pühen-
Kantar Emori 2021. aasta tööandjate maine kevadisest uuringust selgus, et AS Tallinna dumusindeksi väärtus oli 56 punkti (2020. a 61 punkti), mis on pisut alla Eesti keskmise
Lennujaam on Eesti elanike jaoks Eesti Energia järel ihaldatuim tööandja. (2020. a kevadel enne koroonakriisi algust 63 punkti).
Jätkasime Eesti Lennuakadeemia üliõpilaste õpingute toetamist, andes välja iga-aastaseid Jätkasime töötajate ja juhtide regulaarsete infotundide korraldamist, et jagada infot kont-
AS-i Tallinna Lennujaam ja AS-i Tallinn Airport GH stipendiume. Samuti korraldasime vir- serni finantstulemuste, saavutuste ja eelseisvate muudatuste kohta.
tuaalseid karjääripäevi ning osalesime karjäärimessil Võti Tulevikku.
34
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Meeskond
Tasustamise põhimõtetes järgime välist konkurentsivõimet, osaledes igal aastal Fontese
palgaturu-uuringus, samuti ametirühmade jaotust ning võrdse kohtlemise põhimõtteid.
Me suhtume oma töötajatesse võrdselt olenemata nende soost ja muudest tunnustest.
Aastate jooksul on saanud tavaks tunnustada parimaid ja oma töös eriliselt silma paistnud
kolleege. 2021. aasta eest anname auhinnad üle 2022. majandusaasta avaüritusel. Klien-
tide jooksvat positiivset tagasisidet jagame töötajatele ka siseveebis.
Hindame pikaajalisi töösuhteid – nende taga on pühendumus ja tahe ühendada Eestit
maailmaga. Tunnustame ja täname kolleege, kellel jooksval kalendriaastal täitub edukat
töösuhet tähistav tähtpäev meie kontserni ettevõtetes –10, 20, 30 ja 40 aastat.
AS-i Tallinna Lennujaam 85. aasta juubeli puhul korraldasime varasügisel ühisürituse. Sü-
gistalvisele hooajale vastu minnes korraldasime huvilistele gripivastase vaktsineerimise.
Jõulude ajal pidasime töötajate lapsi ja töötajaid meeles kingipakiga ning jõulude ajal tööl
olnutele korraldasime jõululõuna.
Tunnustame sportlikku eluviisi ja hoolitseme selle eest, et meie töötajatel oleks alati või-
malus valida neile sobiv tervislik vaba aja veetmise viis. Stebby keskkonna kaudu kasutas
2021. aastal sportimise ja tervise edendamise toetust regulaarselt ligikaudu 400 ema- ja
tütarettevõtte töötajat, mis on 80% meie kolleegidest.
Tallinna Lennujaama Spordiklubi MTÜ eesmärk on pakkuda lennujaama töötajatele klubi-
lise tegevuse kaudu mitmesuguseid sportimisvõimalusi eesmärgiga edendada tervislikku
eluviisi. Spordiklubi liikmed saavad võtta osa treeningutest, võistlustest ja muudest aktiiv-
setest tegevustest. 2021. aasta lõpuks oli spordiklubil 66 liiget.
Tallinna Lennujaama Spordiklubi MTÜ eesmärk on pakkuda läbi klubilise tegevuse Lennu-
jaama töötajatele erinevaid sportimisvõimalusi tervislikuks eluviisiks. Spordiklubi liikmed
saavad osa võtta erinevatest treeningutest, võistlustest ning muudest aktiivsetest tege-
vustest. Spordiklubi osales 2021. aastal Eesti suurimatel rahvaspordivõistlustel: Eesti Fir-
maspordi Liidu spartakiaadid, Tartu Kuubik, Kõrvemaa neliküritus ning mitmetel muudel
ratta- ja jooksumaratonidel.
35
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Säästev ja vastutustundlik
majandamine
36
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Säästev ja vastutustundlik majandamine
Säästev ja vastutustundlik suhtumine ümbritsevasse keskkonda on meie põhiväärtus. Len- 1. Energiatõhususe tagamine ja taastuvenergiale üleminek
7 JÄTKUSUUTLIK
ENERGIA nundus kui valdkond mõjutab keskkonnaseisundit ja -ohutust paratamatult suurel määral.
(SDG 7)
Seetõttu peame pingutama, et leevendada oma ettevõtte negatiivset mõju ja koormust
keskkonnale ning olla oma tegevuses võimalikult säästlikud ja kooskõlas säästliku arengu Suure osa Tallinna lennujaama süsinikdioksiidi heitest moodustab elektritarbimine. Ta-
põhimõtetega. ristu, mille osad on lennurada koos valgustusega ja lennujaamahooned, tarbib energiat
ööpäev läbi ning tekitab arvestatava CO2 jalajälje.
Meie eesmärk on tagada kontserni lennujaamade säästlik ja vastutustundlik käitamine
ning kvaliteetse teenuse osutamine, säästes seejuures looduskeskkonda ning vähendades Seepärast oleme alustanud üleminekut taastuvenergiale ja rajanud päikeseparke nii Tal-
3 tervis ja
heaolu
õhku eralduvaid heitkoguseid miinimumini. linna lennujaama kui ka kõikidesse regionaalsetesse lennujaamadesse. CO2-neutraalsuse
saavutamiseks peame analüüsima energiatõhusust, leidma taristus ja tarbimises paren-
Meil on kuus keskkonnaeesmärki.
duskohad ning järjepidevalt suurendama taastuvenergia osakaalu.
Tabel 15. Päikeseparkide tootmismaht ja toodang 2021. aastal ning 2025. aasta
prognoos
Tootmismaht Toodetud Toodetud päikeseenergia
2. Õhku eralduva CO2 ja õhusaaste vähendamine (SDG 3, 7,
11 JÄTKUSUUTLIKUD
LINNAD JA ASUMID
kWh päikeseenergia
kWh 2021
osakaal AS-i Tallinna
Lennujaam elektrienergia
11, 13)
tarbimises 2021 AS Tallinna Lennujaam on liitunud Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu (ACI) üleeu-
Tallinna lennujaama 1100 231 014 1,54% roopalise kohustumusega „Net Zero 2030“. Oleme seadnud endale eesmärgiks saavutada
päikesepargid 2030. aastaks CO2-neutraalsus, mis on kinnitus meie sihist liikuda kliimaneutraalse ma-
Regionaalsete lennujaa- 250 259 880 16,84% jandamise poole.
made päikesepargid
Võttes arvesse kliimamuutusi ja üha hoogustuvat rohepööret kõikides majandussektori-
13 KLIIMAMUUTUSTUSE-
VASTASED MEETMED
Tootmismaht Toodetud Toodetud päikeseenergia
tes, on vaja leida ka lennundusvaldkonnas viise toimida jätkusuutlikumalt. 2021. aastal
välja kuulutatud eesmärgina „Net Zero target 2050“ andsid paljud Euroopa lennujaamad
kWh päikesenergia osakaal AS-i Tallinna
kWh 2025 Lennujaam elektrienergia lubaduse saavutada CO2-neutraalsus aastaks 2050, ent 91 lennujaama, nende seas Tal-
tarbimises 2025 linna Lennujaam, lubavad seda teha juba aastaks 2030.
Tallinna lennujaama 3050 3 885 700 25,79%
Tallinna Lennujaam kuulub Euroopa Lennujaamade Nõukogusse (ACI Europe) ja on liitu-
päikesepargid
nud üleilmse lennujaamade CO2 haldamise programmiga Airport Carbon Accreditation
Regionaalsete lennujaa- 1570 200 180 130,09%
made päikesepargid (ACA). Programmi eesmärk on julgustada lennujaamu samm-sammult vähendama oma
Kokku: 35,45% CO2 jalajälge. 2021. aastal töötasime välja tegevuskava, et visualiseerida põhitegevused
sihiga saavutada CO2-neutraalsus.
37
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Säästev ja vastutustundlik majandamine
CO2-neutraalne lennujaam peab olema viinud oma energiatarbimise võimalikult väikseks,
suurendanud taastuvenergia kasutust, uuendanud masinaparki ja taristut ning arendanud
oma protsesse keskkonnasäästlikumaks, kaasates kogukonda, partnereid ja ka reisijaid.
Joonis 6. CO2 heidete arv Tallinna lennujaamas (tonni aastas)
20 000 17 041
15 381
15 000 13 535
10 000
5 000
0
2021 2020 2019
Joonis 7. CO2 heidete tekke allikad Tallinna lennujaamas 2021 (tonni aastas)
12 000 11 715,2
10 000
8 000
6 000
4 000
2319,7
2 000
1115,6
230,5 0,1
0
Elekter Katlamaja (küte) Masinapark Jäätõrje Varugeneraator
38
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Säästev ja vastutustundlik majandamine
Joonis 8. Tallinna Lennujaama Net Zero 2030 tegevuskava
2021 Parendusvõimaluste kaardistamine Järjepidev CO2 heite vähendamine CO2-Neutraalsus 2030
Keskkonnaaspektide hindamine Energiakasutuse ja soojatootmise Taastuvenergia Protsesside järjepidev Taristu järjepidev Jäätmemajanduse CO2-neutraalsuse
parenduskohtade kaardistamine ja kasutuse osakaalu optimeerimine ja selle uuendamine, arendamine CO2-neutraalse saavutamine
CO2-neutraalsuse seadmine ja järjepidav
rakendamine kaudu CO2 jalajälje lähtudes nullsaaste lennujaama kontseptsiooni
keskkonnakava täiendamine suurenemine vähendamine kontseptsioonist toetamiseks
Masinapargi uuendusvõimaluste
kaardistamine Päikeseparkide
rajamine
Kogukonna CO2
jalajälje vähendamise
toetamine
Reisijate teadlikkuse
CO2 jalajälje suurendamine nende
optimeerimise CO2 jalajäljest ja
nõuete lisamine eeskujuks olemine
lepingutesse ja
hangetesse Taastuvenergia osakaalu Masinapargi järjepidev
järjepidev suurenemine, uuendamine ja
et saavutada 100% säästlikemate võimaluste
osakaal leidmine maapealsete
Kogukonna ja partnerite protsesside toimimiseks
teadlikkuse järjepidev
suurendamine
39
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Säästev ja vastutustundlik majandamine
3. Puhta joogivee tarbimise vähendamine ja puhta sademevee Tegime 2021. aastal koostööd nii Tallinna Linnavalitsuse kui ka Terviseametiga, et analüü-
6 PUHAS VESI JA
SANITAARIA 11 JÄTKUSUUTLIKUD
LINNAD JA ASUMID
tagamine (SDG 6) sida müraseisundit ja leida parenduskohti. Oleme ehitanud lennukimootorite testimise
alale müraseinad, sest soovime hoida inimesi ja ümbritsevat keskkonda. Samuti mõõdame
Meie jaoks on olulised nii puhas joogivesi kui ka taastumatute ressursside tarbimise vä- oma territooriumil mürataset ja analüüsime seda. 2021. aastal oli keskmine müratase len-
hendamine. nujaama idasuunal 63 db ja läänesuunal 65 db, mis mahub riiklike piirmäärade sisse (päe-
val 75 db, öösel 65 db).
Tallinna lennujaamas on reisijatel võimalik oma veepudelid täita selleks ettenähtud koh-
tades, et nad ei peaks pärast julgestuskontrolli läbimist ostma uut veepudelit. Sama tähtis
6. Bioloogilise mitmekesisuse tagamine (SDG 15)
12 SÄÄSTEV TOOTMINE
JA TARBIMINE 15 MAA
ÖKOSÜSTEEMID
on meile puhas sademevesi, mis liigub meie territooriumil. 2021. aastal uuendasime Üh-
tekuuluvusfondi projekti raames oma sademeveesüsteeme, et tagada kvaliteetne sade- Meie jaoks on tähtis, et meid ümbritsevad metsad oleksid majandatud loodust säästvalt,
mevesi. Nii hoiame puhtana ka Ülemiste järve ja pinnasevee. Veekvaliteeti seirame kord kuid säiliksid meetmed, mis on vajalikud lennuohutuse tagamiseks. 2021. aastal alusta-
kvartalis, lähtudes meile väljastatud keskkonnalubadest. sime metsamajandamise kavade uuendamist ja 2022. aastal alustame metsade tagasiistu-
tamist. Nii anname lennuohutuse huvides maha võetud puud keskkonnale tagasi, aidates
4. Jäätmetekke vähendamine (SDG12) parendada metsakultuuri ja säilitada looduslikku mitmekesisust.
3 tervis ja
heaolu
Ka jäätmekäitlusel on CO2-neutraalsuse saavutamisel kaalukas roll. Seepärast peame
vajalikuks viia jäätmeteke minimaalseks ning uuendada kogu jäätmekäitlussüsteemi, et
Tallinna lennujaama territooriumil tagame pesitsusajal raierahu, et hoida liigirikkust meie
ümber. Tallinna lennujaama sihtkaitsevööndis elab II kaitsekategooriasse kuuluv kanakull,
toetada ringmajanduse eesmärke ja nulljäätmete kontseptsiooni. Samuti edendame jäät- kelle pesitsus osutus 2021. aastal eriti edukaks. Tema pesakonnas kasvas viis linnupoega,
mete liigiti kogumist ning harime jäätmekäitluse teemadel Tallinna Lennujaama töötajaid, mis on tõestus sellest, et suudame toimida loodusega käsikäes.
partnereid ja reisijaid.
Korraldame oma igapäevategevuse viisil, mis võimaldab järgida keskkonna jätkuva sääst-
2021. aastal analüüsisime kontserni jäätmeteket. Leidsime viise, kuidas parandada jäät- mise põhimõtteid. Kasutame selliseid tehnoloogilisi protsesse, mehhanisme ja materjale,
mete liigiti kogumise kvaliteeti ja järgmisel aastal uuendada jäätmekäitlussüsteemi. mis ei avalda keskkonnale kahjulikku mõju või hoiavad seda kindlates piirides. Hindame
pidevalt oma tegevusest tulenevaid mõjusid ja riske keskkonnale ning arvestame nendega
5. Mürataseme nõuetele vastavuse tagamine (SDG 3,11) kontserni igapäevatöös.
Müra on aspekt, mis kaasneb lennunduse ja linnastumisega tahes-tahtmata, kuid me Keskkonnategevuse tulemuslikkus algab teadlikkuse kasvust ning edusamme saame teha
teeme kõik endast oleneva, et mürahäiringuid vähendada. Kuna lennunduses hakkab ko- käsikäes oma töötajate, partnerite ja reisijatega. Tallinna lennujaama keskkonnajuhtrühm
roonakriisieelne olukord taastuma, võib lennukite lähenemise ja eemaldumise müra tun- on alustanud regulaarseid kohtumisi, et tegeleda kõikide peamiste roheteemadega.
duda taas üha häirivam. Suuresti tuleneb see sellest, et elanikud on kriisiaegse vaikusega
2022. aasta alguses liitusime valdkonnaülese koostööplatvormiga Rohetiiger, et võimen-
harjunud.
dada üheskoos teiste kestlike organisatsioonidega Eesti rohepööret. Koostöös saame luua
pikaajalisi lahendusi, mis viivad meid kliimaneutraalse tuleviku poole.
40
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Jätkusuutlikkuse aruanne
41
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Jätkusuutlikkuse aruanne
Kontserni 2021. majandusaasta aruanne on jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse vastutuse, hea juhtkonnaga tehtud intervjuud, kirjandus-, andme- ja meediaanalüüs ning külastusvaatlus,
ühingujuhtimise tava ning raamatupidamise integreeritud aastaaruanne. samuti on võetud eksperdihinnangud. Olulisuse määramisel on kasutatud intervjuusid et-
tevõtte töötajate ja juhtkonnaga. Täpsemalt on sidusrühmad kirjeldatud sellekohases pea-
Jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse vastutustundlikkuse aruande osas tugineme globaalse aru-
tükis. Olulisuse hindamisel mängivad peale selle rolli ühiskonna õigusaktid ja seaduskuu-
andlusalgatuse (ingl global reporting initiative, GRI) aruandlusstandardile. Jätkusuutlik-
lekus, mis vähendavad hea toimimise puhul teema tähtsust ettevõtte jaoks ja vastupidi.
kuse aruande koostamise juhend koosneb aruandluspõhimõtetest, aruandlusjuhendist ja
standardsetest avaldatavatest andmetest.
Tuvastatud olulised teemad on järgmised:
Selles aastaaruandes kajastame kogu 2021. aasta tegevust. Aruande koostame igal aastal
• majandustulemused,
ja see on jätk kontserni Tallinna Lennujaam 2020. majandusaasta aruandele.
• kaudne majandusmõju,
• korruptsiooni tõkestamine,
Aruandluspõhimõtetes ja -juhistes on kirjeldatud aruandlusprotsessi järgmisi
• energia,
põhielemente:
• bioloogiline mitmekesisus,
• olulisust, • heitkogused,
• sidusrühmade kaasatust, • heitvesi ja jäätmed,
• jätkusuutlikkuse konteksti, • keskkonnanõuetele vastavus,
• täielikkuse aruandluspõhimõtteid. • tööhõive,
• töötervishoid ja -ohutus,
Standardsete avaldatavate andmete osa sisaldab andmeid ja teavet, mis on • koolitus ja haridus,
ettevõtte puhul asjakohane ja oluline ning määratud juhendis kolme liiki standar-
• mittediskrimineerimine,
dandmetena:
• sotsiaal-majanduslik nõuetelevastavus.
• strateegia ja profiil – andmed (nagu ettevõtte strateegia, profiil ja juhtimine), mis määra-
Oma äritegevuses juhindume kestlikkuse põhimõtetest. Alates 2018. aastast järgime oma
vad ettevõtte tegevuse mõistmiseks vajaliku üldise konteksti;
tegevuses Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärke (ingl sustainable
• juhtimisviis – andmed, mis hõlmavad seda, kuidas ettevõte asjakohaste teemadega te- development goals, SDG) ja seome oma tegevuse nendega. Kestliku arengu eesmärkide
geleb, ning annavad konkreetse valdkonna tegevuse mõistmiseks konteksti; täitmist oleme selles aruandes ka kajastanud.
• tulemusnäitajad – näitajad, mis hõlmavad võrreldavaid andmeid ettevõtte tegevuse Et illustreerida seda, kuidas meie tegevus aitab kaasa kestliku arengu eesmärkide saa-
kohta majandus-, keskkonna- ja sotsiaalvaldkonnas. vutamisele, oleme sidunud need meie jaoks oluliste teemadega ja tähistanud aruandes
SDG-märkega.
Mõjukohtade kindlaksmääramise ja ulatuse piiritlemise aluseks on ettevõtte töötajate ja
42
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Jätkusuutlikkuse aruanne
b. Kestliku arengu eesmärgid
Kestliku Maailm Tallinna Lennujaam Kestliku Maailm Tallinna Lennujaam
arengu arengu
eesmärk eesmärk
3 tervis ja
heaolu
Tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis Ettevõttes on toimiv töötervishoiu ja tööohutuse 11 JÄTKUSUUTLIKUD
LINNAD JA ASUMID
Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, Jälgime välisõhku paisatavaid peenosakeste heit-
ja heaolu juhtimissüsteem vastupidavaks ja säästvaks meid. Osaleme aktiivselt müraga seotud küsimuste
käsitlemisel. Vähendame heitkoguseid, koostame CO2
vähendamise tegevuskava
4 KVALITEETNE Tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne Toetame töötajate arengut ning korraldame nende Tagada säästev tarbimine ja tootmine Meil on keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001 ser-
HARIDUS
12 SÄÄSTEV TOOTMINE
haridus ning elukestva õppe võimalused õppetegevust ja juhendamist tõhusa ressursikasutuse
JA TARBIMINE
tifikaat. Tagame ohtlike jäätmete üleandmise nende
ja paindlike õpivõimalustega käitlejale. Vähendame jäätmeteket reisija kohta. Suu-
rendame taaskasutatavate jäätmete osakaalu. Tagame
Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suu- Järgime soolise, vanuselisev, haridusliku ja vaadete ettevõtte koosseisu kuuluvate lennujaamade säästliku
5 SOOLINE
VÕRDÕIGUSLIKKUS
rendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu mitmekesisuse toetamise põhimõtteid ja vastutustundliku käitamise. Loome ettevõtte jäät-
mekäitlussüsteemi strateegia
13 KLIIMAMUUTUSTUSE-
VASTASED MEETMED
Võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuste ja Peame arvestust kasvuhoonegaaside heitkoguste üle.
6 PUHAS VESI JA
SANITAARIA
Tagada kõikidele joogivesi ja kanalisatsioon Seirame pidevalt sademevett. Kasutame veeressursse nende mõjudega võitlemiseks Uusi masinaid soetades jälgime CO2 heitmeid. Vähen-
ning veevarude säästev majandamine säästvaid tehnilisi lahendusi. Väldime keskkonnareos- dame fossiilkütuste tarbimist
tust, maandades riske. Tagame lennujaamades puhta
joogivee reisijale, töötajale ja partnerile
15 MAA
ÖKOSÜSTEEMID
Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme Kasutame lennujaamades keskkonnasäästlikke
Tagada taskukohane, usaldusväärne, säästev Vähendame elektrienergia tarbimist reisija kohta. Suu- ning propageerida nende säästvat kasuta- jäätõrjevahendeid, et vähendada negatiivset mõju
7 JÄTKUSUUTLIK
ENERGIA
ja kaasaegne energia kõikidele rendame taastuvenergia tarbimise osakaalu energia mist; majandada metsi säästvalt ning peatada bioloogilisele mitmekesisusele
lõpptarbimises. Kavandame energiatõhusaid hooneid ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja
bioloogilise mitmekesisuse hävimine
8 TÖÖHÕIVE JA
MAJANDUSKASV
Toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat Aitame kaasa riigi majanduskeskkonna arengule. 16 RAHUMEELSED JA KAASA-
VAD INSTITUTSIOONID
Toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, Väldime korruptsiooni, lisades hanketingimustesse
majandusarengut ning tagada kõikidele Väärtustame tulemuslikkust ja töötajate silmapaistvat et saavutada säästev areng; tagada õigus- korruptsiooni ja huvide konfliktide vältimise nõude
inimestele inimväärne töö panustamist ning vastastikku lugupidavaid suhteid kaitse kõikidele ning luua kõikidel tasanditel
töötajatega tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad
institutsioonid
9 TÖÖSTUS, UUENDUS JA
TARISTU
Ehitada vastupidav taristu, toetada kaasavat Arendame ja käitame taristut, arvestades ühiskonna
ja säästvat industrialiseerimist ning innovat- ja sidusrühmade ootusi ning jätkusuutlikkuse põhi- 17 ÜLEILMNE
KOOSTÖÖ
Tugevdada tegevuskava rakendamise mee- Tasume keskkonnamakse välisõhu saasteloa ja
siooni mõtteid todeid ja taaselustada säästva arengu alane vee-erikasutusloa alusel. Määrame kindlaks ettevõtte
ülemaailmne partnerlus sidusrühmad ja arvestame nende ootustega
43
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Jätkusuutlikkuse aruanne
c. GRI sisuregister
Standard Avalikustatav teave Leheküljenumbrid Standard Avalikustatav teave Leheküljenumbrid
GRI 102: Organisatsiooni profiil Strateegia
Üldine avalikus-
tatav teave 102-1 Ettevõtte nimi AS Tallinna Lennujaam 102-14 Juhatuse esimehe pöördumine 3-4
102-2 Peamised tegevused, kaubamärgid, tooted ja/või teenused 5 102-15 Peamised mõjud, riskid ja võimalused 11-13, 17-19
102-3 Peakontori asukoht Tallinn Eetika
102-4 Ettevõtte tegevuskohad 5 102-16 Väärtused, põhimõtted, standardid ja käitumistavad 10, 15, 31
9 TÖÖSTUS, UUENDUS JA
TARISTU
Kestliku arengu eesmärk nr 9 15-16, 19 Ühingujuhtimine
Ehitada vastupidav taristu, toetada kaasavat ja säästvat industriali-
seerimist ning innovatsiooni 102-18 Juhtimisstruktuur 7
Huvigruppide kaasamine
102-5 Omandisuhte iseloom ja õiguslik vorm 5
102-40 Huvigruppide nimekiri 31
102-6 Riigid, kus ettevõte tegutseb 5
102-42 Huvigruppide kaardistamine ja valik 31
102-7 Ettevõtte suurus 5
102-43 Huvigruppide kaasamise põhimõtted 31
102-8 Tööjõu struktuur 34-35
102-44 Olulisemad tõstatatud teemad ja murekohad 31
102-9 Tarneahela kirjeldus 12
Aruandluspõhimõtted
102-10 Olulised muudatused organisatsioonis ja selle tarneahelas 3-4, 8, 34
102-45 Finantsaruandes hõlmatud üksused 5
102-11 Ettevaatusabinõude rakendamine 10, 24-25
102-46 Aruande sisu ja teemade ulatuse määratlemine 7, 9
102-12 Osalemine välistes algatustes (peamised toetusvaldkon- 31-32
nad ja -tegevused) 102-47 Oluliste teemade loetelu 10-13, 15-19
102-13 Liikmesus ja kuuluvus organisatsioonidesse 32 102-48 Avalikustatava teabe korrigeerimine -
102-49 Muutused aruandluses -
102-50 Aruandlusperiood 01.01.2021-31.12.2021
44
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Jätkusuutlikkuse aruanne
Standard Avalikustatav teave Leheküljenumbrid Standard Avalikustatav teave Leheküljenumbrid
102-51 Viimase aruande avaldamise kuupäev 18.03.2021 8 TÖÖHÕIVE JA
MAJANDUSKASV
Kestliku arengu eesmärk nr 8 12-13
Toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat majandusarengut ning
102-52 Aruandlustsükkel Aruanne koostatakse igal tagada kõikidele inimestele inimväärne töö
aastal. GRI juhistele vastavat
aruannet on koostatud alates
aastast 2014. Kõik varasemad GRI 203: 203-1 Infrastruktuuri investeeringud ja toetatud teenused 10
aruanded on kättesaadavad Kaudne majan-
AS-i Tallinna Lennujaam dusmõju
kodulehel
GRI 205: 205-1 Korruptsiooniga seotud riskide hindamine 10
102-53 Aruannet puudutavate küsimuste kontakt
[email protected] Korruptsiooni
tõkestamine 205-2 Korruptsioonivastase poliitika ja protseduuride alane 10
102-54 Aruande vastavus GRI standardile Aruanne järgib rahvusvahelist suhtlus ja koolitus
Global Reporting Initiative
205-3 Korruptsioonijuhtumid ja järgnenud tegevused 10
(GRI) standardit ja on koosta-
tud standardi põhinõuete järgi Kestliku arengu eesmärk nr 16 7
16 RAHUMEELSED JA KAASA-
VAD INSTITUTSIOONID
Toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev
102-55 GRI sisuregister 44-46
areng; tagada õiguskaitse kõikidele ning luua kõikidel tasanditel
102-56 Väline kinnitus Kontserni aastaaruande tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid
on kinnitanud audiitor AS
GRI 302: 302-1 Energia tarbimine organisatsiooni sees 24, 37
PricewaterhouseCoopers
Energia
302-3 Energiatõhusus 37
GRI 103: 103-1 Aruande ulatus ja piirid 7-9
Juhtimisviisi 302-4 Energiatarbimise vähendamine 37
kirjeldus 103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle komponendid 9
7 JÄTKUSUUTLIK Kestliku arengu eesmärk nr 7 24, 37
103-3 Juhtimispõhimõtete hindamine 7-10 ENERGIA
Tagada taskukohane, usaldusväärne, säästev ja kaasaegne energia
Kestliku arengu eesmärk nr 12 37-40 kõikidele
12 SÄÄSTEV TOOTMINE
JA TARBIMINE
Tagada säästev tarbimine ja tootmine
GRI 304: 304-2 Tegevuste ja teenuste oluline mõju bioloogilisele mitmeke- 40
Bioloogiline sisusele
GRI 201: 201-1 Ettevõtte loodav ja jaotatav väärtus 11-13, 32 mitmekesisus
Majandustule-
15 MAA Kestliku arengu eesmärk nr 15 40
mused ÖKOSÜSTEEMID
Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propageerida
nende säästvat kasutamist; majandada metsi säästvalt ning
peatada ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja bioloogilise
mitmekesisuse hävimine
45
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Jätkusuutlikkuse aruanne
Standard Avalikustatav teave Leheküljenumbrid Standard Avalikustatav teave Leheküljenumbrid
GRI 305: 305-5 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 37-38 GRI 401: 401-1 Uute töötajate värbamine ja töötajate voolavus 34
Heitkogused Tööhõive
305-7 Lämmastikoksiid ja vääveloksiid ning teised olulised õhu- 37-38
heitmed GRI 403: 403-1 Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem 18
Töötervishoid ja
17 ÜLEILMNE
KOOSTÖÖ
Kestliku arengu eesmärk nr 17 32 -ohutus 403-2 Ohu tuvastamine, riskihindamine ja vahejuhtumite uurimine 24-26
Tugevdada tegevuskava rakendamise meetodeid ja taaselustada
säästva arengu alane ülemaailmne partnerlus 403-4 Töötajate osalemine, konsulteerimine ja suhtlemine tööter- 10, 34
vishoiu ja -ohutuse valdkonnas
11 JÄTKUSUUTLIKUD
LINNAD JA ASUMID
Kestliku arengu eesmärk nr 11 19 3 tervis ja
heaolu
Kestliku arengu eesmärk nr 3 34-35
Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja Tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu
säästvaks
13 KLIIMAMUUTUSTUSE-
VASTASED MEETMED
Kestliku arengu eesmärk nr 13 37-40 GRI 404: 404-1 Keskmine koolitustundide arv töötaja kohta aastas Kuna ettevõte panustab prak-
Võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjudega võit- Koolitus ja tilisse õppesse töökohal, siis ei
lemiseks haridus ole see näitaja asjakohane
404-2 Programmid töötajate oskuste arendamiseks ja ülemineku 34
GRI 306: 306-1 Vee väljalase kvaliteedi ja sihtkoha järgi 40
toetamiseks
Heitvesi ja
jäätmed 306-2 Jäätmed vastavalt tüübi ja käitluse meetodile 40
404-3 Töötajate osakaal, kellega viiakse regulaarselt läbi tulemus- 34
306-3 Olulised lekked ja arenguvestlusi
306-4 Ohtlike jäätmete vedu 40 4 KVALITEETNE
HARIDUS
Kestliku arengu eesmärk nr 4 34
Tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elu-
306-5 Veekogud, mida mõjutab vee väljavool ja/või äravool 40 kestva õppe võimalused
6 PUHAS VESI JA Kestliku arengu eesmärk nr 6 37-40
SANITAARIA
5 SOOLINE Kestliku arengu eesmärk nr 5 34
Tagada kõikidele joogivesi ja kanalisatsioon ning veevarude säästev VÕRDÕIGUSLIKKUS
Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja
majandamine
tütarlaste mõjuvõimu
GRI 307: 307-1 Mittevastavused keskkonnanõuetele ja regulatsioonidele 40
GRI 406: 406-1 Diskrimineerimise juhtumid ja parandusmeetmed 2021. aastal ei registreeritud
Keskkonnaalane
Mittediskrimi- ühtegi diskrimineerimise
nõuetelevas-
neerimine juhtumit
tavus
GRI 419: 419-1 Mittevastavus sotsiaal-majanduslikele nõuetele 2021. aastal ei tuvastatud
Sotsiaal-majan- ühtegi mittevastavust
duslik nõuetele-
vastavus 46
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruanne
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 47 LISA 16. Maksuvõlad 84
Kontserni lühiiseloomustus 48 LISA 17. Viitvõlad töötajatele 84
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 49 LISA 18. Omakapital 85
Konsolideeritud koondkasumiaruanne 50 LISA 19. Müügitulu 86
Konsolideeritud rahavoogude aruanne 51 LISA 20. Muud äritulud 87
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 52 LISA 21. Kaubad, materjal ja teenused 87
LISA 22. Mitmesugused tegevuskulud 87
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 53 LISA 23. Tööjõukulud 88
Lisa 1. Üldine informatsioon 53 LISA 24. Tingimuslikud ning siduvad tulevikukohustused 88
Lisa 2. Kokkuvõte olulisematest arvestus- ja aruandluspõhimõtetest 53 LISA 25. Tehingud seotud osapooltega 88
Lisa 3. Finantsriskide juhtimine 66 LISA 26. Finantsinformatsioon emaettevõtte kohta 90
Lisa 4. Olulised raamatupidamishinnangud 70 Konsolideerimata finantsseisundi aruanne 90
Lisa 5. Materiaalne põhivara 73 Konsolideerimata koondkasumiaruanne 91
Lisa 6. Kinnisvarainvesteeringud 76 Konsolideerimata rahavoogude aruanne 92
Lisa 7. Kasutusrent 76 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne 93
Lisa 8. Varud 77 AS Tallinna Lennujaam (emaettevõte) korrigeeritud omakapitali aruanne 93
Lisa 9. Nõuded ja ettemaksed 77
Lisa 10. Finantsinstrumendid 78 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 94
LISA 11. Raha ja raha ekvivalendid 79 Kasumi jaotamise ettepanek 97
LISA 12. Võlakohustused 80 Majandusaasta aruande allkirjad 97
LISA 13. Laenu tagatis ja panditud vara 82 Kontserni Tallinna lennujaam müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le 98
LISA 14. Sihtfinantseerimine 82
LISA 15. Võlad tarnijatele ja muud võlad 84
47
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Kontserni lühiiseloomustus Juriidiline aadress Tartu mnt 101, 10112 Tallinn, Eesti Vabariik
Kontsern tegutseb Eesti Vabariigis, käitab Tallinna, Kärdla, Kuressaare, Tartu, Telefon (+372) 6 058 701
Pärnu lennujaamu ning Ruhnu ja Kihnu lennuvälju. Faks (+372) 6 058 333
Kontserni põhitegevusvaldkondadeks on lennujaamade käitamine ja arendamine
E-post
[email protected]
ning lennukite ja reisijate maapealne teenindamine. 2021. aastal andis kontsern
Koduleht www.tallinn-airport.ee
tööd keskmiselt 505-le (2020. a 608-le) töötajale. Majandusaasta lõpul töötas
kontsernis 514 töötajat (2020. a 509).
Audiitor AS PricewaterhouseCoopers
AS-i Tallinna Lennujaam aktsiate omanik on Eesti Vabariik ning ettevõte kuulub
Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse.
48
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne tuhandetes eurodes Lisa nr 31.12.2021 31.12.2020
tuhandetes eurodes Lisa nr 31.12.2021 31.12.2020
Omakapital
Varad
Aktsiakapital Lisa 18 45 617 25 617
Põhivara
Kohustuslik reservkapital 2 510 2 510
Materiaalne põhivara Lisa 5 179 218 157 245
Jaotamata kasum 68 155 65 855
Ettemaksed materiaalse põhivara eest Lisa 5 1 942 1 539
Omakapital kokku 116 282 93 982
Immateriaalne põhivara 565 511
Kohustused
Kasutamisõiguse esemeks olev vara 59 92
Pikaajalised kohustused
Kinnisvarainvesteeringud Lisa 6 14 737 15 698
Võlakohustused Lisa 12 45 394 49 036
Põhivara kokku 196 521 175 085
Rendikohustused Lisa 12 27 56
Sihtfinantseerimine Lisa 14 80 773 75 900
Käibevara
Muud võlad 181 41
Varud Lisa 8 527 265
Pikaajalised kohustused kokku 126 375 125 033
Nõuded ja ettemaksed Lisa 9 11 425 5 644
Raha Lisa 11 49 814 49 530
Lühiajalised kohustused
Käibevara kokku 61 766 55 439
Võlakohustused Lisa 12 3 663 3 297
Rendikohustused Lisa 12 33 36
Varad kokku 258 287 230 524
Võlad ja ettemaksed Lisa 15 11 934 7 965
Eraldis 0 211
Lühiajalised kohustused kokku 15 630 11 509
Kohustused kokku 142 005 136 542
Omakapital ja kohustused kokku 258 287 230 524
Lisad lehekülgedel 53 kuni 93 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
49
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
tuhandetes eurodes Lisa nr 2021 2020
Müügitulu Lisa 19 29 777 20 555
Muud äritulud Lisa 20 15 322 15 711
Kaubad, materjal ja teenused Lisa 21 -12 085 –10 030
Mitmesugused tegevuskulud Lisa 22 –1 001 –1 355
Tööjõukulud Lisa 23 –17 194 –15 705
Põhivara kulum ja väärtuse langus Lisa 5, 6 –12 324 –11 480
Muud ärikulud -61 392
Ärikasum/kahjum 2 434 –1 912
Finantstulud ja -kulud –134 –85
Aruandeaasta kasum/kahjum 2 300 –1 997
Aruandeaasta koondkasum/kahjum 2 300 –1 997
Lisad lehekülgedel 53 kuni 93 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
50
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
tuhandetes eurodes Lisa nr 2021 2020 tuhandetes eurodes Lisa nr 2021 2020
Põhitegevuse rahavood Rahavood finantseerimisest
Laekumised klientidelt 32 388 25 713 Saadud laenu tagasimaksed Lisa 12 –3 286 –3 285
Tarnijatele ja töötajatele tasutud –34 405 –31 162 Saadud laenud Lisa 12 0 10 000
Saadud intressitulu 35 96 Saadud rahaline sissemakse aksiakapitali Lisa 18 20 000 0
Makstud intressid Lisa 12 –143 –178 Makstud rendimaksed –36 –66
Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine Lisa 14 10 067 9 620 Rahavood finantseerimisest kokku 16 678 6 649
riigieelarvest
Saadud muu tegevuskulude sihtfinantsee- Lisa 14 50 75
Rahavood kokku 284 –1 373
rimine
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi Lisa 11 49 530 50 903
Põhitegevuse rahavood kokku 7 992 4 164
algul
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi Lisa 11 49 814 49 530
Rahavood investeerimisest lõpul
Tasutud immateriaalse, materiaalse Lisa 5, 6 –33 497 –13 311 Raha ja raha ekvivalentide muutus 284 –1 373
põhivara ja kinnisvarainvesteeringute
soetamisel
Laekunud materiaalse põhivara müügist Lisa 5 6 318
Riigieelarvest määratud sihtfinantseeringu Lisa 14 0 –1 456
tagasimakse
Saadud põhivara sihtfinantseerimine Lisa 14 9 105 2 263
Rahavood investeerimisest kokku –24 386 –12 186
Lisad lehekülgedel 53 kuni 93 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
51
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne
tuhandetes eurodes Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata Kokku
reservkapital kasum
Saldo seisuga 31.12.2019 25 095 2 510 67 852 95 457
Aktsiakapitali suurendamine mitterahalise sissemakse teel 522 0 0 522
2020. aasta koondkahjum 0 0 –1 997 –1 997
Saldo seisuga 31.12.2020 25 617 2 510 65 855 93 982
Aktsiakapitali suurendamine rahalise sissemakse teel 20 000 0 0 20 000
2021. aasta koondkasum 0 0 2 300 2 300
Saldo seisuga 31.12.2021 45 617 2 510 68 155 116 282
Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud Lisas 18. Lisad lehekülgedel 53 kuni
93 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
52
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel, sh arvestus- ja aruandluspõhimõtete ra-
lisad kendamisel on kasutatud juhtkonna hinnanguid ja otsuseid. Konsolideeritud raamatupi-
damise aastaaruande lisas 4 on avalikustatud need valdkonnad, kus raamatupidamishin-
nangutel on oluline mõju kontserni aastaaruandes kajastatud informatsioonile. Kontserni
Lisa 1. Üldine informatsioon
konsolideeritud raamatupidamise aruanne on koostatud tuhandetes eurodes, kui ei ole
Emaettevõte AS Tallinna Lennujaam on Eesti Vabariigis 30.12.1997 registreeritud 100% kirjutatud teisiti.
riigile kuuluv äriühing.
Kontserni Tallinna Lennujaam konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne hõlmab (B) Arvestus- ja avalikustamispõhimõtete muutused
AS-i Tallinna Lennujaam (emaettevõte) ja tema 100%-list tütarettevõtet AS-i Tallinn Air-
port GH, mis tegeleb õhusõidukite ja reisijate maapealse teenindamisega ning kelle akt-
Muutused arvestus- ja avalikustamispõhimõtetes alates 1.01.2021
siad on registreeritud Eestis. Käesoleva aruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on samad, mida kasutati
kontserni 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta konsolideeritud aruandes. Uutel
Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 30.
või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt kehtima 1. jaanua-
märtsil 2022.
ril 2021 algaval aruandeaastal, ei ole olulist mõju kontsernile.
Lisa 2. Kokkuvõte olulisematest arvestus- ja aruandluspõhimõtetest Käesoleva aruande koostamisel rakendatud põhimõtted info esitusviisi osas on samad,
Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande mida kasutati kontserni 31.12.2020 lõppenud majandusaasta konsolideeritud aruandes,
koostamisel rakendatud olulisematest arvestus- ja aruandluspõhimõtetest. Nimetatud ar- välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevalt.
vestus- ja aruandluspõhimõtteid on kasutatud järjepidevalt kõikidel aruandeperioodidel, Konsolideeritud finantsseisundi aruande ja konsolideerimata finantsseisundi aruande
v.a juhtudel, kui info on avaldatud eraldi. põhivarade grupis on eraldi real esitatud ettemaksed materiaalse põhivara eest. Vastav
korrigeerimine on tehtud ka 2020. aasta võrdlusandmetes. Samuti on selle võrra korrigee-
(A) Arvestuse alused ritud Lisa 5 veergu “Lõpetamata ehitised ja ettemaksed”.
Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rah-
Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine alates 1.01.2022
vusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) ja Rahvusvaheliste Finantsaruand-
lusstandardite Tõlgendamise Komitee (IFRIC) tõlgendustega, nagu Euroopa Liit on need Välja on antud uusi või muudetud standardeid või tõlgendusi, mis muutuvad kontsernile
vastu võtnud. kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2022 või hilisematel perioodidel ja mida kontsern ei ole
rakendanud ennetähtaegselt:
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud finantsnäitajad tuginevad põ-
hiliselt ajaloolisele soetusmaksumusele, välja arvatud õiglases väärtuses muutustega läbi Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks - IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril
koondkasumiaruande kajastatavad finantsvarad ja -kohustused. 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu
poolt). Piiratud ulatusega muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühiaja-
listeks või pikaajalisteks sõltuvalt aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. Kohus-
53
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
tused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus oluline õigus lükata edasi datus selgitab, kuidas ettevõtted peavad eristama arvestuspõhimõtete muutuseid arves-
arveldust rohkem kui kaheteistkümneks kuuks. Juhised ei nõua enam sellisel juhul tingi- tushinnangute muutustest.
musteta õigust. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasilükkamise õigust kasutada
Muudel uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldata-
või mitte ei mõjuta kohustuste liigitamist. Õigus edasilükkamiseks on olemas vaid siis, kui
vasti olulist mõju kontsernile.
ettevõte täidab aruandeperioodi lõpu seisuga asjakohased tingimused. Kohustus liigita-
takse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandeperioodi lõpus või enne seda, isegi kui
laenuandja nõustub pärast aruandeperioodi lõppu sellest tingimusest loobuma. Vastupidi,
(C) Konsolideeritud aruannete koostamine
laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingu eritingimusi rikutakse alles pärast aruan-
Konsolideerimise põhimõtted
dekuupäeva. Lisaks sisaldavad muudatused selgitust sellise võla liigitamise nõuete kohta,
mida ettevõte võib rahuldada, muutes seda omakapitaliks. ‘Arveldus’ on defineeritud kui Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab emaettevõtte AS-i Tallinna
kohustuse tasumine sularahaga, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega Lennujaam ning selle tütarettevõtte AS-i Tallinn Airport GH finantsnäitajaid konsolidee-
või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Konverteeritavate instrumentide puhul, rituna rida-realt. Ema- ja tütarettevõtte vaheliste tehingute tulemusena tekkinud nõuded,
mida võib konverteerida omakapitaliks, on olemas erand, kuid ainult nende instrumentide kohustused, tulud, kulud ning realiseerimata kasumid ja kahjumid on elimineeritud. Vaja-
puhul, kus vahetusõigus liigitatakse liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina omakapi- dusel on tütarettevõtte arvestuspõhimõtteid muudetud, et viia need kooskõlla kontserni
taliinstrumendis. Kontsern hindab muudatuse mõju finantsaruandele. arvestuspõhimõtetega.
IAS 1 ja IFRS rakendusjuhendi nr 2 muudatused: „Arvestuspõhimõtete avalikustamine” Tütarettevõte
(rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu
võetud Euroopa Liidu poolt) - IAS 1 muudeti, et nõuda ettevõtetelt oluliste arvestuspõ- Tütarettevõte on kontserni poolt kontrollitav ettevõte. Kontroll eksisteerib, kui emaette-
himõtete asemel nende oluliste arvestuspõhimõtete teabe avalikustamist. Muudatus võte omab mõjuvõimu määrata investeeringuobjekti finants- ja tegevuspõhimõtteid, mil-
sätestas olulise arvestuspõhimõtete teabe määratluse. Muudatus selgitas samuti, et ar- lega kaasneb reeglina enam kui pool hääleõigustest tütarettevõttes. Kontrolli olemasolu
vestuspõhimõtete teave on eeldatavasti oluline, kui ilma selleta ei oleks finantsaruannete hindamisel võetakse arvesse hetkel kasutatavate või konverteeritavate potentsiaalsete
kasutajatel võimalik aru saada finantsaruannete muust olulisest teabest. Muudatuses on hääleõiguste olemasolu ja võimalikku mõju. Tütarettevõte konsolideeritakse raamatupi-
toodud illustreerivad näiteid arvestuspõhimõtete teabest, mida tõenäoliselt peetakse damise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni.
oluliseks ettevõtte finantsaruannete jaoks. Lisaks selgitas IAS 1 muudatus, et ebaoluline
Emaettevõtte konsolideerimata aruanded
arvestuspõhimõtete teave ei pea olema avalikustatud. Kui aga seda avalikustatakse, siis
see ei tohiks varjutada olulist arvestuspõhimõtete teavet. Selle muudatuse toetamiseks Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades on avaldatud konsolideeriva
muudeti ka IFRS rakendusjuhendit nr 2 “Olulisuse otsuste tegemine”, et anda juhiseid olu- üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põ-
lisuse mõiste rakendamiseks arvestuspõhimõtete avalikustamisel. Kontsern hindab muu- hiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka
datuse mõju finantsaruandele. konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a. tütarettevõtte kajasta-
mist käsitlevad arvestuspõhimõtted, mis on emaettevõtte eraldiseisvates põhiaruannetes
IAS 8 muudatused: „Arvestushinnangute mõiste” (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem
muudetud vastavalt IAS 27 „Konsolideeritud ja Eraldiseisvad raamatupidamise aruanded”
algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt) - IAS 8 muu-
54
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
nõuetele ning investeeringud tütarettevõtete aktsiatesse on kajastatud soetusmaksumu- Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruande kuupäevast, kuid
ses miinus vajadusel allahindlused vara väärtuse langusest (vt Lisa 26). mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruande kuupäeva, kuid enne aastaaruande
kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohus-
(D) Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud tusi, mida laenuandjal oli õigus aruande kuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätesta-
tud tingimuste rikkumise tõttu.
finantsvarad ja -kohustused
Kõik ülejäänud varad ja kohustused on näidatud pikaajalistena.
Arvestus- ja esitusvaluuta
Kontserni kuuluvate ettevõtete arvestusvaluutadeks on nende ettevõtete äritegevuse (F) Materiaalne põhivara
põhilise majanduskeskkonna valuuta. Ema- ja tütarettevõtte arvestusvaluuta on euro.
Materiaalse põhivarana käsitletakse materiaalset vara, mida kasutatakse teenuste osu-
Konsolideeritud aruanded on koostatud eurodes.
tamiseks, rendile andmiseks või halduseesmärkidel ja mida eeldatavasti kasutatakse üle
aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes jääkväärtuses, mis on
Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused
saadud vara soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja võimaliku väärtuse
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päe- languse võrra.
val ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga vastava valuuta ametlikud noteeringud. Raha
ülekandmise ja tehingupäeva kursside erinevuse korral tekkivad kursivahed kajastatakse Soetusmaksumus
koondkasumiaruandes. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on üm-
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses.
ber hinnatud aruande kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga ametliku noteeringu või, kui
Euroopa Keskpank vastavat valuutat ei noteeri, valuutat emiteeriva riigi keskpanga amet- 1. Ostetud põhivara soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seo-
liku noteeringu alusel euro suhtes. Võlakohustuste ning raha ja raha ekvivalentide ümber- tud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta.
hindamisest tulenevad kasumid ja kahjumid on kajastatud koondkasumiaruandes finants-
2. Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb asukoha ettevalmistamise kulu-
tulude- ja kuludena; muud valuutakursside muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid aga
dest, valmistamisel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele ja teenustele
muude äritulude või tegevuskuludena.
ning hüvitistest tööjõule.
(E) Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Kui materiaalse põhivara objekti valmistamine vältab pikema perioodi ning seda finant-
seeritakse laenu või mõne muu võlainstrumendiga, siis kapitaliseeritakse sellega seotud
Varad ja kohustused on finantsseisundi aruandes jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiaja- laenukasutuse kulutused (intressid) valmistatava objekti soetusmaksumusse. Laenuka-
listeks loetakse varad, mis eeldatavasti realiseeritakse järgmisel majandusaastal või kont- sutuse kulutuste kapitaliseerimist alustatakse hetkest, kui on tekkinud laenukasutuse
serni tavapärase äritsükli käigus. kulutusi ja varaga seotud kulutusi ning vara valmistamist on alustatud. Laenukasutuse
Kohustusi liigitatakse lühiajalisteks kui nende tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkel, mil vara on valmis või selle kasutamine on
aruande kuupäevast või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata pikemaks ajaks peatatud.
rohkem kui 12 kuud pärast aruande kuupäeva.
55
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Kulum Kontsernis kasutatavate põhivarade eeldatavad kasulikud eluead on järgmised:
Materiaalse põhivara objekti iga osa, millel on oluliselt erinev kasulik eluiga ning mille
soetusmaksumus on oluline võrreldes selle objekti kogumaksumusega, amortiseeritakse
Ehitised, rajatised
eraldi.
Perroonid, lennurajad 20–50 aastat
Põhivara kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt lineaarsel meetodil vara hinnangulise
kasuliku eluea jooksul. Erandiks on maa, mida ei amortiseerita. Hooned 5–50 aastat
Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle Muud rajatised (kanalisatsioon, trassid) 10–25 aastat
vähemalt iga majandusaasta lõpus ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajasta- Väikerajatised (angaarid) 2–20 aastat
takse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, s.t edasiulatuvalt. Põhivara
eeldatavat kasulikku eluiga inventeeritakse aastainventuuri käigus, hilisemate kulutuste
arvelevõtmisel ja oluliste muutuste korral arenguplaanides. Kui vara hinnanguline kasulik Masinad ja seadmed
eluiga erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, kajastatakse see raamatupidamisliku hin-
Mitmesugused süsteemid 3–20 aastat
nangu muutusena, muutes vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub
järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum. Rajahooldusmasinad ja seadmed 6–20 aastat
Muud seadmed 2–15 aastat
Põhivara kasuliku eluea hindamine
Põhivara kasulik eluiga määratakse lähtudes juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasuta-
mise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on osutu- Muu inventar, tööriistad ja sisseseaded
nud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline eluiga. Terminali mööbel ja sisustus 2–10 aastat
Arvutid ja võrguseadmed 3–5 aastat
Muu vara 3–10 aastat
56
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Parendused Tarkvara
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad kulutused lisatakse vara soetusmaksu- Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende tekkimise
musele või võetakse arvele eraldi varana ainult juhul, kui on tõenäoline, et kontsern saab hetkel. Immateriaalse varana kajastatakse soetatud tarkvara, mis ei ole seonduva riist-
tulevikus varaobjektist majanduslikku kasu ja varaobjekti soetusmaksumust saab usal- vara lahutamatu osa. Kontserni poolt loodud ja kontrollitav tarkvara kajastatakse imma-
dusväärselt mõõta. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, teriaalse varana, kui on täidetud järgmised tingimused:
lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele ning asendatud
1. tarkvara kasutuskõlblikuks muutmine on tehniliselt võimalik;
komponent või proportsionaalne osa asendatud põhivarast kantakse finantsseisundi aru-
andest maha. Jooksva hoolduse ja remondiga seotud kulud kajastatakse koondkasumiaru- 2. juhtkond kavatseb tarkvara valmis saada ja seda kasutada;
andes kuludena.
3. tarkvara on võimalik kasutada;
Kajastamise lõpetamine 4. on võimalik näidata, kuidas tarkvara loob tõenäolist tulevast majanduslikku kasu;
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel, kasutuselt eemalda- 5. tarkvara arendamise lõpetamiseks ja kasutamiseks on olemas piisavad tehnilised, raha-
misel või kui kontsern ei eelda selle vara müügist majandusliku kasu saamist. Materiaalse lised ja muud vahendid;
põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle pe-
6. tarkvara arendustegevusega seotud kulutusi saab usaldusväärselt mõõta.
rioodi, millal kajastamine lõpetati, koondkasumiaruandes real ”muud äritulud” või ”muud
ärikulud”. Kapitaliseeritavad tarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendami-
sega otseselt seotud kulutusi. Arenduskulud, mis ei vasta eeltoodud tingimustele, kajasta-
Varade väärtuse langus takse kuludena. Tarkvaraga seotud kulutusi, mis on algselt kajastatud kuludena, ei kajas-
Varad hinnatakse alla nende kaetavale väärtusele juhul, kui varade kaetav väärtus on väik- tata hilisemal perioodil immateriaalse varana. Tarkvara kulud amortiseeritakse kuludesse
sem bilansilisest jääkväärtusest – vt lõiku „mittefinantsvarade väärtuse langus“. lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 3 - 5 aastat.
(G) Immateriaalne põhivara (H) Kinnisvarainvesteeringud
Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast Kinnisvarainvesteeringuna kajastatakse kinnisvara objekti, mida kontsern hoiab renditulu
ja otseselt soetamisega seotud kuludest. Finantsseisundi aruandes kajastatakse imma- teenimise või turuväärtuse kasvu eesmärgil ning mida ei kasutata kontserni enda majan-
teriaalset põhivara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja dustegevuses.
allahindlused. Immateriaalse põhivara all kajastatakse soetatud tarkvara, mis on piiratud Kontsern kasutab soetusmaksumuse meetodit, mis tähendab, et kinnisvarainvesteerin-
kasuliku elueaga. Kontsernil ei olnud aruandeperioodil ega ka võrdlusperioodil määra- gute kajastamisel rakendatakse samu arvestuspõhimõtteid, mida kasutatakse materiaalse
mata kasuliku elueaga immateriaalset põhivara. põhivara arvestuses.
57
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Kontsernis kasutatavate kinnisvarainvesteeringute eeldatavad kasulikud eluead on järg- • turu intressimäärad on tõusnud, mistõttu varade tulusus võib jääda alla intressimäärale;
mised:
• varade bilansiline maksumus on suurem ettevõtte turukapitalisatsioonist.
Angaarid
Sisesed tunnused võimalikust varade väärtuse langusest:
Hooned 15–50 aastat
• varade füüsiline seisund on järsult halvenenud;
Muud rajatised (kanalisatsioon, trassid) 3–20 aastat
• varadest saadavad tulud on väiksemad planeeritust;
• mõningate tegevusvaldkondade tulemused on oodatust halvemad;
Bürookompleks
• teatava raha teeniva üksuse tegevus kavatsetakse lõpetada.
Kontorihoone 30 aastat
Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse
Kõrvalhooned 15–20 aastat
seda bilansilise maksumusega.
Rajatised 5 aastat
Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline
Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, mil-
muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt. Kinnisvarainvesteeringute kaetava lest on maha lahutatud müügikulutused, või vara kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb
väärtuse määramisel lähtutakse lõigus (I) Mittefinantsvarade väärtuse langus kirjeldatud on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust, kas
põhimõtetest. üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik ra-
havoogusid eristada. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.
(I) Mittefinantsvarade väärtuse langus Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla
Kontserni juhtkond hindab igal aruande kuupäeval soetusmaksumuse meetodil kajas- tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena
tatavate materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute puhul vara selgub, et vara või varade grupi kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse,
väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Hindamisel arvestatakse tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni
järgmisi asjaolusid: summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisat-
siooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta koondkasumiaruandes põhi-
Välised tunnused võimlikust varade väärtuse langusest: vara allahindluse kahjumi vähendamisena.
• sarnaste varade turuväärtus on langenud;
• üldine majanduskeskkond ja turusituatsioon on halvenenud, mistõttu on tõenäoline, et
varadest genereeritav tulu väheneb;
58
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
(J) Finantsvarad Konterni kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse
mõõtmiskategooriasse.
Klassifitseerimine
Omakapitaliinstrumendid
Kontsern klassifitseerib kõik finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiska-
tegoorias. Klassifitseerimine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning Kontsernil ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse.
rahavoogude lepingulistest tingimustest.
(K) Finantsvarade väärtuse langus
Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine
Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide ooda-
Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehin- tavat krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse me-
gupäeval ehk kuupäeval, millal kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohus- toodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud.
tuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele raha-
Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalu-
voogudele lõppevad või antakse üle ja kontsern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.
tud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha
ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaada-
Mõõtmine
vat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste
Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.
tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finants-
Nõuetele ostjate vastu rakendab kontsern IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist
varade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õig-
ning arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete
lases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud
esmasel kajastamisel. Kontsern kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvuta-
kajastatakse kuluna kasumiaruandes.
takse nõuetele lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest.
Võlainstrumendid
(L) Varud
Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Kontserni ärimudelist finantsvarade hal-
damisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest,
rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende ole-
arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saa- masolevasse asukohta ja seisundisse.
dav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise
Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu,
lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/ku-
muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulu-
ludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaru-
tusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid.
andes eraldi ridadel.
Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO (first-in, first-out) meetodit. FIFO meetodi ra-
kendamisel kajastatakse varude lõppjääki finantsseisundi aruandes viimasena saabunud
59
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
ja veel müümata (kasutamata) partiide soetusmaksumuses. Varud hinnatakse finantssei- (P) Võlakohustused
sundi aruandes lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseeri-
misväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasuta- Võlakohustused võetakse algselt arvele õiglases väärtuses vähendatuna tehingukulude
tavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote võrra ning kajastatakse pärast esmast arvelevõtmist korrigeeritud soetusmaksumuses.
müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahe kajastatakse koondkasumiaruandes ku-
luna võlakohustuse kehtivuse perioodi jooksul, kasutades sisemise intressimäära mee-
todit. Laenulepingute sõlmimisel makstavaid teenustasusid kajastatakse laenukasutuse
(M) Raha ja raha ekvivalendid
kuludena selles ulatuses, mille osas on tõenäoline, et kontsern laenu välja võtab. Sellised
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, teenustasud kajastatakse finantsseisundi aruandes tulevaste perioodide kuludena ja ka-
arvelduskontode jääke ja kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite. jastatakse laenukasutuse kuluna, kui laenu väljavõtmine aset leiab. Võlakohustuste jao-
tust lühi- ja pikaajalisteks vt lõigus (E).
(N) Aktsiakapital ja kohustuslik reservkapital
Lihtaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Eelisaktsiaid ei ole emiteeritud. Uute
(Q) Laenukasutuse kulutused
aktsiate emiteerimisega seotud omakapitali tehingute tehingukulud kajastatakse omaka- Üldotstarbelised ja kindla otstarbega laenukasutuse kulutused, mis on otseselt seotud
pitalist mahaarvamisena eeldusel, et need on käsitatavad omakapitali tehinguga otseselt tingimustele vastavate varade soetamise või ehitamisega, milleks on vara, mille otstar-
kaasnevate vältimatute lisakuludena. bekohasesse kasutus- või müügivalmidusse viimine võtab olulisel määral aega, lisatakse
varaobjektide soetusmaksumusse kuni hetkeni, mil varad on valmis nende ettenähtud ka-
Äriseadustiku nõuete kohaselt peab emaettevõte moodustama puhaskasumist kohustus-
sutuseks või müügiks.
liku reservkapitali, mille miinimumsuuruseks on 1/10 aktsiakapitalist. Iga-aastase kohus-
tusliku eraldise suurus on 1/20 aruandeaasta puhaskasumist kuni reservkapitali määra Kõik muud laenukasutuse kulutused kajastatakse koondkasumiaruandes kuludena nende
täitumiseni. tekkimise perioodil.
Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole või-
malik katta aktsiaseltsi vabast omakapitalist, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Re- (R) Finantskohustused
servkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid. Kõik finantskohustused, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (võ-
lad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad), võetakse algselt arvele nende soetusmaksumu-
(O) Võlad hankijatele ses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi.
Võlad hankijatele on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud kohustused tasuda hankija- Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende
tele ostetud kaupade või teenuste eest. Hankijate võlgade jaotust lühi- ja pikaajalisteks vt nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi
lõigus (E). Võlad hankijatele võetakse algselt arvele õiglases väärtuses ning kajastatakse
peale esmast arvelevõtmist korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intres-
simäära meetodit.
60
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soe- Sotsiaalmaksu maksed sisaldavad ka makseid riiklikusse pensionifondi. Kontsernil ei ole
tusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses juriidilist ega faktilist kohustust maksta lisaks sotsiaalmaksule muid pensioni- või sarna-
(millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohus- seid makseid.
tustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Edasilükkunud tulumaks
(S) Maksustamine Edasilükkunud tulumaks on arvestatud kõikidelt olulistelt ajutistelt erinevustelt mak-
suarvestuse ja finantsraamatupidamise varade ja kohustuste väärtuste vahel. IAS 12.52A
Dividendi tulumaks Eestis tulenevalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega
Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis mitte ettevõtete kasumit, vaid välja- -kohustisi, välja arvatud võimalik edasilükkunud tulumaksukohustis ettevõtte investee-
makstavaid dividende ja teatud liiki väljamakseid ning kulusid, mis on ära toodud tulumak- ringutelt tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse. Edasilükkunud tulumaksu-
suseaduses. Jaotatud kasumi maksumäär on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Alates vara kajastatakse ettevõtte finantsseisundi aruandes juhul, kui on tõenäoline, et see tule-
2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. vikus realiseerub. Alljärgnevaid ajutisi erinevusi ei arvestata:
Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme • maksustamisel mittemahaarvatav firmaväärtus;
eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80
maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on • varade või kohustuste arvele võtmine, mis ei mõjuta ei raamatupidamislikku kasumit
aasta 2018 esimene arvesse võetav aasta. ega ka maksustatavat tulu;
Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumak- • tütarettevõtete investeeringutest tulenevad erinevused, kui ajutise erinevuse realisee-
sukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse ko- rumine lähitulevikus on ebatõenäoline.
hustusena ja koondkasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil, kui dividendid välja Edasilükkunud tulumaksukohustist kajastatakse konsolideeritud bilansis juhul kui ema-
kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal ettevõte hindab, et tütarettevõtte dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus ning
need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide välja- siis mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse
maksele järgneva kuu 10. kuupäeval. ulatuses. Edasilükkunud tulumaksusumma leidmisel kasutatakse maksumäärasid, mis on
Kuna tulumaksu objektiks on ettevõtte kasumi asemel väljamakstavad dividendid, siis ei jõustunud või reaalselt seadusega sätestatud bilansipäeva seisuga ja mida eeldatavasti
eksisteeri erinevusi varade ja kohustuste maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste rakendatakse arvestuse aluseks oleva edasilükkunud tulumaksu vara realiseerimisel või
vahel, millelt tekiks edasilükkunud tulumaksu nõue või kohustus. tulumaksukohustuse tasumisel.
Finantsseisundi aruandes ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustust kontserni vaba
(T) Hüvitised töötajatele
omakapitali suhtes, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena. Maksi-
maalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmi- Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka ja sotsiaalmakse, töölepingu ajutise pea-
sel, on esitatud aastaaruande lisas 18. tumisega seotud hüvitisi (puhkusetasud või muud seesugused tasud), kui eeldatakse, et
töölepingu ajutine peatumine leiab aset 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil
61
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
töötaja tööd tegi, ning muid hüvitisi, mis tuleb välja maksta 12 kuu jooksul pärast selle (V) Tulude arvestus
perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi. Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud
teenuseid, mille vastutasuks on põhjust eeldada hüvitise maksmist, moodustab kontsern Müügitulu on tulu, mis tekib kontserni tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajas-
prognoositava hüvitise summa ulatuses diskonteerimata kohustuse (viitvõla), millest ar- tatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida kontsernil on õigus saada lubatud
vatakse maha kõik juba tasutud summad. kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate
isikute nimel kogutavad summad. Kontsern kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või
teenuse üle antakse üle kliendile.
(U) Eraldised ja tingimuslikud kohustused
Eraldisi kajastatakse juhul, kui kontsernil on minevikus aset leidnud sündmustest tulenev Lennundustulud
seaduslik või faktiline kohustus, mis nõuab ressurssidest loobumist ja kohustuse suurust
Reisija-, maandumis-, lennukite parkimis-, navigatsiooni- ja starditasud kajastatakse len-
saab usaldusväärselt mõõta. Eraldisi kajastatakse kohustuse täitmiseks vajalike kulutuste
nundustuludena. Kontsern osutab lepingute alusel lennutranspordi ja reisijate teenidami
nüüdisväärtuses, kasutades intressimäära, mis kajastab turu hinnanguid raha ajaväär-
se teenuseid muutuva hinnaga. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil
tusele ja kohustusele iseloomulikele riskidele. Eraldiste suurenemist seoses realiseeru-
kui teenuseid osutatakse. Juhul kui lepingus on muutuv tasu, siis kajastatakse see müügi-
mistähtaja lähenemisega kajastatakse koondkasumiaruandes intressikuluna. Eraldiste
tuluna ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et seda hiljem ei tühistata.
hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangutest, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute
ekspertide hinnangutest. Mittelennundustulud
Eraldisi ei moodustata tulevikus aset leidvate tegevuskahjumite katteks. Tulu vabade pindade rentimisest, rentnikele kommunaalteenuste osutamisest ja vahenda-
Mitmete sarnaste kohustuste olemasolu korral määratakse kohustuste täitmiseks vajalike misest, autode parkimisest ning reisijate ja lennukite maapealse teenindamisega seotud
ressursside vähenemise tõenäosus kindlaks, vaadeldes kohustuste klassi kui üht tervikut. teenustest kajastatakse mittelennudustuluna. Müügitulu teenuste osutamisest kajasta-
Kuigi iga üksiku objekti puhul võib ressursside vähenemise tõenäosus olla väike, võib ko- takse perioodil kui teenuseid osutatakse. Juhul kui lepingus on muutuv tasu, siis kajasta-
hustuste klassi osas tervikuna ressursside teatav vähenemine osutuda tõenäoliseks. Selli- takse see müügituluna ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et seda hiljem ei tühistata.
sel juhul eraldis kajastatakse (kui teised kajastamiskriteeriumid on täidetud).
Finantseerimise komponent
Eraldised vaadatakse üle iga aruandeperioodi lõpul ja korrigeeritakse lähtudes selle hetke
parimast hinnangust. Eraldiste moodustamisega seotud kulu kajastatakse koondkasu- Kontsernil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üle-
miaruandes ärikuludes. andmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei
korrigeeri kontsern tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas.
Eraldisi kasutatakse ainult nende kulutuste katmiseks, mille jaoks need olid moodustatud.
Muud võimalikud või olemasolevad kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline
või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hin-
nata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikusta-
tud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena.
62
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
(W) Sihtfinantseerimine Kontsern arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendi-
lepingu võimaliku pikendamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda
Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib piisav võimalust kasutab, ja rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui rentnik on
kindlus, et kontsern vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning sihtfinantsee- piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta. Rentnik hindab piisavat kindlust selles, kas
rimine leiab aset. ta kasutab pikendamise õigust või jätab kasutamata lõpetamise õiguse, uuesti juhul, kui
ilmneb mõni oluline sündmus või oluline asjaolude muutus, mis on rentniku kontrolli all
Varade sihtfinantseerimine
ja mõjutab seda, kas rentnik on piisavalt kindel, et ta kasutab mõnda algse rendiperioodi
Varade sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil. Sihtfinantseerimise abil soetatud määratlemisel arvesse võtmata jäänud võimalust või jätab kasutamata mõne võimaluse,
vara võetakse finantsseisundi aruandes arvele tema soetusmaksumuses, varade soeta- mis on algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võetud. Kontsern muudab rendipe-
mise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse finantsseisundi aruandes rioodi rendi katkestamatu perioodi muutumise korral.
pikaajalise kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara
amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku Esmane mõõtmine
eluea jooksul.
Rentnik kajastab kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustisi rendiperioodi al-
guse seisuga. Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara
Tegevuskulude sihtfinantseerimine
soetusmaksumuse rendiperioodi alguse seisuga. Kasutamisõiguse esemeks oleva vara
Kulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse vastavate maksumus sisaldab:
kulude kajastamise perioodil. Sihtfinantseerimisena ei kajastata valitsusepoolset abi, mille
• rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat;
väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata (näiteks tasuta konsultatsioonid). Info sel-
lise abi kohta avaldatakse aastaaruande lisades. • kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest on lahutatud saa-
dud rendistiimulid;
Sihtfinantseerimisega seotud tulud kajastatakse konsolideeritud koondkasumiaruandes
real ”muud äritulud”. • kõiki rentniku esmaseid otsekulutusi;
Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes eraldi kirjel.
(X) Rendid
Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata ren-
Kontsern rendib sõidukeid. dimaksete nüüdisväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimää-
Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab raga, kui seda määra on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik
rendisuhet. Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu hõlpsasti kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku alternatiivset laenuintressimäära, mis
eest õigus kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus. on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks
perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse esemeks
oleva varaga sarnast vara.
63
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Rentniku alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on kontsern: Edasine kajastamine
• kus võimalik, kasutanud kolmanda osapoole poolt saadud laenu intressimäära, mida on Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetus-
korrigeeritud peegeldamaks toimunud muutuseid finantseerimise tingimustes alates maksumuse mudeli järgi. Soetusmaksumuse mudeli kasutamiseks mõõdab rentnik kasu-
laenu saamise hetkest; tamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud
kulum ja väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud kahjumid ja mida on korrigeeritud
• selle tuletanud kasutades algpunktina sektori võlakohustuste keskmist marginaali,
vastavalt rendikohustise ümberhindamisele. Kui rendilepingu alusel läheb alusvara oman-
mida on korrigeeritud kontserni krediidiriskiga;
diõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule või kui kasutamisõiguse esemeks oleva vara
• korrigeerinud seda võttes arvesse rendilepingu tingimusi, nagu näiteks rendiperiood, maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et rentnik realiseerib ostuõiguse, arvestab
riik, alusvaluuta ja tagatised. rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni
alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab rentnik kasutamisõiguse ese-
Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustise mõõtmisel arvesse võetavad
meks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni
rendimaksed järgmisi alusvara rendiperioodil kasutamise õiguse eest tehtavaid makseid,
või rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem.
mida ei ole rendiperioodi alguseks tasutud:
Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik rendikohustist järgmiselt:
a) fikseeritud maksed, millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid;
a) suurendades bilansilist väärtust vastavalt rendikohustise intressile;
b) muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja mille esmaseks mõõtmi-
seks kasutatakse rendiperioodi alguses kehtivat indeksit või määra. Muutuvad rendi- b) vähendades bilansilist väärtust vastavalt tehtud rendimaksetele ja
maksed, mis sõltuvad indeksist või määrast, võivad olla näiteks tarbijahinna indeksiga
c) hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele või rendilepingu muu-
seotud maksed, intressi viitemääraga (nt LIBOR) seotud maksed või turu rendimäärade
datustele või vastavalt muudetud sisuliselt fikseeritud rendimaksetele.
järgi muutuvad maksed. Kontserni osades rendilepingutes on sees muutuvad rendi-
maksed; Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustise intress summa, mille tulemusena on
intressimäär igal osaperioodil kohustise lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi
c) summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantiide alusel;
algust kajastab rentnik kasumiaruandes rendikohustise intressi ja muutuvad rendimak-
d) ostuõiguse realiseerimise hind juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta realiseerib õi- sed, mis ei sisaldu rendikohustise hinnangus selle perioodi kohta, millal leiab aset nimeta-
gust, ja tud makseid tingiv sündmus või tingimus.
e) rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui rendiperioodi kindlaks- Kui muutuvad rendimaksed, võib olla vajadus rendikohustis ümber hinnata. Rentnik ka-
määramisel eeldatakse, et rentnik kasutab rendilepingu lõpetamise õigust. jastab rendikohustise ümberhindluse summat kasutamisõiguse esemeks oleva vara korri-
geerimisena. Kui aga kasutamisõiguse esemeks oleva vara jääkväärtus väheneb nullini ja
rendikohustise mõõtmisel ilmneb täiendav vähenemine, kajastab rentnik ümberhindluse
järelejääva summa kasumiaruandes.
64
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed muude- (Y) Dividendid
tud diskontomääraga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:
Dividende kajastatakse nende väljakuulutamisel jaotamata kasumi vähendamisena ning
a) muudetakse rendiperioodi. Rentnik teeb muudetud rendimaksed kindlaks muudetud kohustusena aktsionäri ees.
rendiperioodi põhjal; või
b) muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et (Z) Rahavoogude aruanne
need vastaksid ostuõiguse alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele.
Rahavood klassifitseeritakse rahavoogudeks äritegevusest, investeerimisest ja finantsee-
Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed juhul, rimisest. Rahavoogude aruande koostamisel on rahavood äritegevusest, investeerimiste-
kui esineb üks järgmistest olukordadest: gevusest ja finantseerimistegevusest kajastatud otsemeetodil.
a) muutuvad summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantii alusel.
Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid jääkväärtuse garantii
(A) Aruandeperioodi lõpu järgsed sündmused
alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele. Korrigeerivad sündmused – need, mis kinnitavad asjaolusid, mis eksisteerisid juba aru-
ande kuupäeval, kajastatakse lõppenud aasta konsolideeritud majandusseisundi- ja
b) tulevased rendimaksed muutuvad seoses nende maksete kindlaksmääramiseks ka-
koondkasumiaruandes.
sutatava indeksi või määra muutumisega (sh näiteks turu rendimäärade muutumisele
vastav muutus pärast turu rendihindade analüüsi). Rentnik hindab rendikohustise üm- Mittekorrigeerivad sündmused – need, millel ei ole seost aruande kuupäeval eksisteeri-
ber vastavalt kõnealustele muudetud rendimaksetele üksnes juhul, kui toimub muutus nud asjaoludega, avaldatakse aastaaruande lisades.
rahavoogudes (st jõustub rendimaksete korrektsioon). Rentnik teeb järelejäänud rendi-
perioodi muudetud rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Sel- (B) Tehingud seotud osapooltega
leks kasutab rentnik muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete
muutus on tingitud muutuvate intressimäärade muutusest. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapool-
teks AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu ja juhatuse liikmed ning teised isikud ja ettevõt-
Rentnik kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui a) muudatusega suu- jad, kes saavad kontrollida või oluliselt mõjutada kontserni finants- ja äriotsuseid. Lisaks
rendatakse rendi ulatust, lisades sellele ühe või enama alusvara kasutamisõiguse, ja b) loetakse seotud osapoolteks eespool loetletud isikute lähikondlased ja nendega seotud
rendi hind suureneb tasu võrra, mis vastab ulatuse suurenemise eraldiseisvale hinnale, ettevõtted. Kuna AS-i Tallinna Lennujaam aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile on kon-
mida on korrigeeritud vastavalt konkreetse lepingu asjaoludele. solideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel loetud seotud osapoolteks Eesti
Kontsern on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute ja Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevad lennundusettevõtted, vt lisa 25.
selliste rendilepingute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingu-
tega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajasta-
takse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille
rendiperiood on kuni 12 kuud või lühem.
65
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Lisa 3. Finantsriskide juhtimine (C) Krediidirisk
Krediidirisk seisneb kontserni võimalikus kahjus, mis on põhjustatud finantsinstrumendi
(A) Finantsriskid
teise osapoole võimetusest oma kohustusi täita. Krediidiriskile on avatud raha pangade-
Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk (mis hõlmab valuutariski, posiitidel, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded.
rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära riski ja hinnariski), krediidirisk ja likviidsus-
Aruande kuupäeva seisuga on ostjatelt laekumata nõuded, mille laekumise tõenäosus
risk. Kontserni üldine riskijuhtimise programm keskendub finantsturu prognoosimatusele
väike, alla hinnatud oodatava krediidikahjumi võrra. Oodatava krediidikahjumi mõõtmi-
ja üritab minimeerida võimalikke ebasoodsaid mõjusid kontserni finantstegevusele.
seks rühmitatakse nõuded ostjatele ja lepingulised varad lähtudes krediidiriski ühistest
Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide maandamine ja finantstulemuste vo- tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad vii-
latiilsuse vähendamine. Kontserni finantsriske juhitakse vastavalt juhtkonna poolt heaks mase 36 kuu kuni 31. detsember 2021 maksedistsipliinil ning vastavatel perioodidel esi-
kiidetud põhimõtetele kontserni tasandil. nenud ajaloolistel krediidikahjumitel. Ajaloolised kahjumid on korrigeeritud eesmärgiga
kajastada jooksvat ning tuleviku informatsiooni, mis puudutab makromajanduslikke fak-
(B) Tururiskid toreid ning ostjate võimet nõuete maksmiseks. Kontserni juhtkond on hinnanud, et SKP ja
töötuse määr riikides, kus toimub selle kaupade ja teenuste müük, on kõige relevantsemad
Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tule-
näitajad ning korrigeerib vastavalt ajaloolisi kahjumäärasid, lähtudes nende näitajate oo-
vikus vahetuskursi muutuste tõttu. Varasid ja kohustusi, mis on nomineeritud eurodes,
datavast muutusest.
loetakse valuutariski suhtes neutraalseteks varadeks ja kohustusteks. Valuutariski välti-
miseks toimuvad arveldused valdavas enamuses eurodes. 2021. ja 2020. aastal on need Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli
nõuded ja kohustused, mis on avatud valuutariskile, ebaolulised. alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31. detsembri 2021 ja 31. detsembri
2020 seisuga. Krediidiriski vähendamiseks on rakendatud järgmiseid meetmeid:
Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad
tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. 1. uutele sõlmitavatele rendilepingutele rakendatakse ettemaksu ühe kuu ulatuses;
Rahavoogude intressimäära risk tekib kontserni ujuva intressimääraga võlakohustustest 2. lennufirmadele, kellel puudub AS-ga Tallinna Lennujaam lennundusleping (sinna kuulu-
ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. vad tšarterreise korraldavad lennundusettevõtted) rakendatakse ettemaksu prognoo-
sitava ühe lennu kulude ulatuses;
Kontserni laenukohustused on ujuva intressimääraga ning sõltuvad Euribori kõikumistest.
3. lennunduslepingute sõlmimisel uute Euroopa Liidus lennundusturul vähetuntud firma-
Võrreldes aastaga 2020, aastal 2021 keskmised intressimäärad oluliselt ei muutunud (Lisa
dega nõutakse lennufirmalt pangagarantiid.
12).
Klientide tähtajaks tasumata võlgadega tegeleb igapäevaselt raamatupidamise- ja ärijuh-
timise osakond. Ostjatele esitatud arvete laekumise tähtaja ületamise korral kasutatakse
66
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
kordusarvete, meeldetuletuste ja hoiatuste saatmist. Võla mittelaekumisel lõpetatakse
lepingus ettenähtud tingimustel teenuse pakkumine. On kehtestatud tingimused, mille
korral alustatakse võla sissenõudmist kohtu kaudu või antakse võla sissenõudmine üle
inkassofirmale.
Kontserni riskijuhtimise põhimõtete kohaselt on kontserni lühiajaliselt vabu rahalisi va-
hendeid lubatud paigutada krediidiasutuste üleöö- ja tähtajalistesse deposiitidesse ning
intressi- ja rahaturufondidesse.
Lühiajaliselt vabade rahaliste vahendite paigutamisel juhindutakse järgmistest printsiipi-
dest:
1. likviidsuse tagamine;
2. kapitali säilimine.
Täiendav info nõuete, ettemaksete ja krediidiriski kohta on avalikustatud Lisas 10.
(D) Likviidsusrisk
Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda oma finantskohustusi täita rahavoo puudujäägi
tõttu. Likviidsusriski maandatakse erinevate finantsinstrumentidega, näiteks laenudega.
Majandusaasta lõpu seisuga oli kontsernil vabu rahalisi vahendeid 49 814 tuhat eurot
(31.12.2020: 49 530 tuhat eurot) (Lisa 11).
Likviidsusriski maandamiseks kasutab kontsern erinevaid finantseerimise allikaid, milleks
on pangalaenud, arvelduslaenu võimalus ning ostjate nõuete pidev monitooring.
Aruande-päeva seisuga ületas kontserni käibevara lühiajalisi kohustusi 46 136 tuhande
euro võrra (31.12.2020: 43 930 tuhat eurot).
Allpool toodud likviidsusanalüüsis on esitatud kontserni lühi- ja pikaajaliste kohustuste
jaotus kohustuste realiseerumistähtaegade lõikes. Kõik tabelis esitatud summad on lepin-
gute alusel tasumisele kuuluvad diskonteerimata rahavood.
67
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Kohustuste jaotus maksetähtaegade järgi
tuhandetes eurodes kuni 1-3 3 kuud kuni 1- 5 üle diskonteerimata bilansiline
1 kuu kuud 1aasta aastat 5 aasta rahavood kokku väärtus
Seisuga 31.12.2021
Võlakohustused (Lisa 12)1 96 192 3 208 27 104 25 258 55 858 49 117
Võlad tarnijatele ja muud võlad (Lisa 15) 2 873 4 790 0 0 181 7 844 7 844
Kokku 2 969 4 982 3 208 27 104 25 439 63 702 56 961
Seisuga 31.12.2020
Võlakohustused (Lisa 12)2 100 198 3 183 18 654 31 292 53 427 52 425
Võlad tarnijatele ja muud võlad (Lisa 15) 3 682 2 268 0 0 41 5 991 5 991
Kokku 3 782 2 466 3 183 18 654 31 333 59 418 58 416
1
Diskonteerimata rahavoo leidmisel on kasutatud 2021. aasta lõpus kasutatud intressimäära
2
Diskonteerimata rahavoo leidmisel on kasutatud 2020. aasta lõpus kasutatud intressimäära
68
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
(E) Kapitaliriski juhtimine
AS-i Tallinna Lennujaam kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide jaotamise, akt-
siakapitali suurendamise või vähendamise osas teeb Eesti Vabariik, Majandus- ja Kommu-
nikatsiooniministeeriumi kaudu.
Kontsern on viimastel aastatel kasutanud võõrkapitali põhivarasse tehtavate investeerin-
gute finantseerimiseks.
Ettevõtte omakapital oli seisuga 31.12.2021 nagu ka 31.12.2020 kooskõlas äriseadustiku
nõuetega.
AS-i Tallinna Lennujaam omakapital koosneb aktsiakapitalist summas 45 617 tuhat eu-
rot (31.12.2020: 25 617 tuhat eurot), kohustuslikust reservkapitalist 2 510 tuhat eu-
rot (31.12.2020: 2 510 tuhat eurot) ja jaotamata kasumist summas 68 155 tuhat eurot
(31.12.2020: 65 855 tuhat eurot). 2021. aastal suurendas omanik ettevõtte aktsiakapitali
uute aktsiate väljalaskmise teel 20 000 tuhande euro võrra. Aktsiate eest tasumine toi-
mus rahalise sissemaksena. Kohustuslik reservkapital moodustab 5,5% aktsiakapitalist
(31.12.2020: 9,8%). 2022. aastal suurendab emaettevõte kohustuslikku reservkapitali
Äriseadustiku nõuete kohaselt. 2021. aasta jooksul vähenesid AS-i Tallinna Lennujaam
võlakohustused laenukohustuste korraliste tagasimaksete tõttu ning raha ja raha ekviva-
lendid suurenesid seoses aktsiakapitali suurenemisega ning vähenesid seoses suurema-
huliste investeeringutega.
Võlakohustuste suhe kogukapitali kahanes võrreldes 2020. aastaga 3% võrra (2020 vs
2019: kasvas 3% võrra). Võlakohustuste suhe kogukapitali kahaneb kontserni prognoosi
kohaselt 2022. aastal seoses teostatavate investeeringutega (vt ka Lisa 12). 31.12.2021
seisuga on netovõla suhe kogukapitali negatiivne kuna raha ja raha ekvivalendid ületavad
võlakohustuste mahtu. Raha ja raha ekvivalendid suurenesid 20 000 tuhande euro võrra
seoses aktsiakapitali suurendamisega.
69
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Võlakohustuste suhe omakapitali ning netovõla suhe kogukapitali Finantsvarade ja -kohustuste väärtuse hindamiseks kasutatavad spetsiifilised hindamis-
meetodid hõlmavad:
tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020
• noteeritud turuhind või kaupleja pakkumishind sarnastele instrumentidele;
Võlakohustused (Lisa 12) 49 096 52 414 • intressimäära muutuste õiglane väärtus arvutatakse eeldatavate tuleviku rahavoogu-
Raha ja raha ekvivalendid (Lisa 11) –49 814 –49 530 de, mis põhinevad jälgitavatel intressimäärade kõveratel, nüüdisväärtusena.
Netovõlg (võlakohustused-raha ja raha ekvivalendid) -718 2 884 Lisa 4. Olulised raamatupidamishinnangud
Omakapital 116 282 93 982
Konsolideeritud aastaruande koostamisel on kasutatud mitmeid raamatupidamishinnan-
Kogukapital (netovõlg + omakapital) 115 564 96 866 guid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohustusi. Kuigi nimetatud
Võlakohustuste suhe kogukapitali 42% 54% hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda
Netovõla suhe kogukapitali -1% 3% hilisema tegeliku tulemusega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse
toimumise perioodi koondkasumiaruandes. Alljärgnevad hinnangud omavad suurimat
mõju käesolevas raamatupidamise aastaaruandes kajastatud finantsinformatsioonile.
(F) Õiglase väärtuse hinnangud
Kontserni hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute kasuliku eluea hindamine
kajastatavate finantsvarade ja kohustuste õiglased väärtused oluliselt kontserni konso- Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute kasuliku eluea määramisel lähtutakse
lideeritud finantsseisundi aruandes, seisuga 31.12.2021 ja 31.12.2020, kajastatavatest juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näida-
jääkväärtustest. Kuna valdav osa kontserni pikaajalistest laenukohustustest on ujuva nud, et varade tegelik kasutusaeg on mõnikord osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade
intressimääraga, mis muutub vastavalt muutustele rahaturu intressimäärades, siis nende hinnanguline eluiga (vt Lisa 5 „Jääkväärtusega null kasutuses olevate põhivarade soetus-
õiglane väärtus ei erine oluliselt bilansilisest väärtusest. maksumus”).
Ostjate vastu suunatud lühiajaliste nõuete ja tasumata arvete jääkväärtus, millest on Seisuga 31. detsember 2021 oli kontserni materiaalse põhivara (sh põhivara ettemaksete)
maha arvatud allahindlused, võrdub hinnanguliselt nende õiglase väärtusega. jääkmaksumus 181 160 tuhat eurot (31.12.2020: 158 784 tuhat eurot), aruandeperioodi
Kontsern on pikaajalised laenukohustused liigitanud õiglase väärtuse hierarhia tasemele amortisatsioonikulu oli 9 728 tuhat eurot (2020: 10 181 tuhat eurot) (vt Lisa 5). Põhiva-
3. Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus (näiteks avali- rade amortisatsioonimäära muutmine ühe aasta võrra mõjutaks põhivara amortisatsioo-
kud tuletisinstrumendid) määratakse hindamismeetodeid kasutades. Hindamismeetodid nikulu 798 tuhande euro võrra (2020: 843 tuhande euro võrra) ning sihtfinantseerigu tulu
maksimeerivad jälgitava turu andmete kasutamist, seal kus see on kättesaadav, ja toetu- 208 tuhande euro võrra (2020: 205 tuhande euro võrra).
vad nii vähe kui võimalik üksuse spetsiifilistele hinnangutele. Kui kõik olulised instrumendi
õiglase väärtuse määramiseks nõutud sisendid on jälgitavad, kajastuvad instrumendid
tasemel 2 ning kui informatsioon sisendite kohta ei ole jälgitav, kajastuvad instrumendid
tasemel 3.
70
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernil kinnisvarainvesteeringuid jääkmaksumuses 14 Covid-19 mõju kontsernile
737 tuhat eurot (31.12.2020: 15 698 tuhat eurot), aruandeperioodi amortisatsioonikulu
Koroonaviirusega seotud piirangud mõjutasid väga tugevalt kontserni tegevust ja majan-
oli 1 003 tuhat eurot (2020: 1 064 tuhat eurot) (vt Lisa 6). Kinnivarinvesteeringute amor-
dustulemusi nii aastal 2020 kui ka aastal 2021. Taastumine 2019. aasta tasemele toimub
tisatsioonimäära muutmine ühe aasta võrra mõjutaks kasumit 64 tuhande euro võrra
tänaste hinnangute alusel 2024. aastaks. Riik rakendas ka 2021. aastal eriolukorda ning
(2020: 62 tuhande euro võrra).
kontsern kasutas eriolukorra mõjudega hakkama saamiseks Eesti Töötukassa meedet.
Oodatava krediidikahjumi mõõtmine 2021. aasta suvel hakkas lennuliiklus järk-järgult taastuma jäädes siiski oluliselt madala-
male tasemele võrreldes 2019. aastaga.
Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele ja lepingulised va-
rad lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatava kredii- Juhtkond on hinnanud COVID-19 mõju kontserni 2021. aasta majandustulemustele ning
dikahjumi mõõtmise põhimõtted ning nõuete allahindlus 31. detsembri 2021 ja 31. det- võimalikku mõju kontsernile tulevikus. Käesoleva majandusaasta aruande koostamisel on
sembri 2020 seisuga on esitatud lisas 10. arvestatud koroonaviiruse mõjuga nii lõppenud majandusaasta aruandele kui ka järgne-
vate majandusaastate rahavoogudele ja finantsseisundile.
Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute kaetava väärtuse hindamine Kontserni juhtkond hindas võimalike vara väärtuse langusele viitavate asjaolude esine-
IAS 36 fikseerib indikatsioonid vara väärtuse languse määramiseks. mist kontsernis ning leidis, et 2021. aasta jooksul indikatsioone, mis viitaksid sellele, et
varad on kaotanud olulise osa raha genereerimise võimest, ei esinenud ning vara kaeta-
2020. aastal teostati vara kaetava väärtuse test Tallinna Lennujaama kontserni, kui raha
vat väärtust ei hinnatud. 2020. aastal läbi viidud raha genereerivatele üksusele läbiviidud
teenindava üksuse kohta. Varade väärtuse testis kasutati diskonteeritud rahavoogude
vara väärtuse testi tulemus näitas, et vara kaetav väärtus ületab antud varaobjekti kaeta-
meetodit. Test näitas, et vara kaetav väärtus ületab antud varaobjekti kaetavate varade
vate varade bilansilist väärtust seisuga 31.12.2020, mistõttu kontserni juhtkonna hinnan-
bilansilist väärtust, mistõttu puudus vajadus varade allahindluseks.
gul puudus vajadus varade alahindamiseks ka 2020. aastal.
Kontserni juhtkond hindas võimalike vara väärtuse langusele viitavate asjaolude esine-
Tulenevalt Covid-19 mõjudest võib AS Tallinna Lennujaam olla tulevastel perioodidel mit-
mist kontsernis ning leidis, et 2021. aasta jooksul indikatsioone, mis viitaksid sellele, et
tevastavuses laenulepingute eritingimustega. Kontserni juhtkond hindab, et pankadega
varad on kaotanud olulise osa raha genereerimise võimest, ei esinenud ning seetõttu vara
sõlmitakse sel juhul sarnaselt 2020. ning 2021. aastale kokkulepped ning pangad laenusid
kaetavat väärtust ei hinnatud.
ennetähtaegselt tagasi ei kutsu.
71
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Covid-19 mõju kontserni müügi- ja finantsnäitajatele Covid-19 mõju kontserni müügi- ja finantsnäitajatele
tuhandetes eurodes 2021 Muutus võr- Muutus võr- tuhandetes eurodes 2021 Muutus võr- Muutus võr-
reldes 2020. reldes 2019. reldes 2020. reldes 2019.
aastaga % aastaga % aastaga % aastaga %
Äritulud kokku 45 100 24% -25% Ärikulud kokku 42 665 12% -15%
sh. kaubad, materjalid, teenused 12 085 20% -23%
Müügitulu 29 777 45% -37% sh. mitmesugused tegevuskulud 1 001 -26% -47%
sh. lennundustulu 8 687 32% -50% sh. tööjõukulud 17 194 9% -18%
sh. mittelennundustulu 21 090 51% -29% sh. muud ärikulud 61 -116% -45%
sh. põhivara kulum 12 324 7% 5%
Muud äritulud 15 322 -2% 15%
sh. varade sihtfinantseerimine 3 729 0% -1% Ärikasum enne kulumit (EBITDA)* 11 030 90% -38%
sh. julgestuse ja pääste sihtfinantseerimine 7 767 5% 11% Puhaskasum 2 300 215% -76%
sh. regionaalsete lennujaamade sihtfinant- 2 300 5% 5%
seerimine
Rahavood põhitegevusest 7 992 92% -54%
sh. muud äritulud 1 526 -35% 395%
Reisijaid Tallinna lennujaamas 1 301 066 51% -60%
Reisijaid regionaalsetes lennujaamades 42 663 27% -36%
Lennuoperatsioonid Tallinna lennujaamas 26 689 16% -44%
Lennuoperatsioonid regionaalsetes lennu- 9 191 7% -16%
jaamades
* ei sisalda põhivarade sihtfinantseeringut
72
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Lisa 5. Materiaalne põhivara
Lõpetamata Põhivara Ehitised Masinad ja Muu
ehitised ja ettemaksed ettemaksed Maa ja rajatised seadmed inventar Kokku
Saldo seisuga 31.12.2019
Soetusmaksumus 967 1 174 11 274 173 143 86 753 2 123 275 434
Akumuleeritud kulum 0 0 0 –67 715 –54 400 –1 401 –123 516
Jääkmaksumus 31.12.2019 967 1 174 11 274 105 428 32 353 722 151 918
2020. aastal toimunud muutused
Ostud ja parendused 11 543 3 495 522 50 1 547 28 17 185
Ümberklassifitseerimised –839 -3 071 0 835 2 722 353 0
Ümberklassifitseerimised kuludesse –8 -59 0 0 0 0 –67
Amortisatsioonikulu 0 0 0 –5 886 –4 076 –219 –10 181
Müüdud varad jääkväärtuses 0 0 0 0 –33 0 –33
Mahakantud varad jääkväärtuses 0 0 0 –32 –7 0 –39
Saldo seisuga 31.12.2020
Soetusmaksumus 11 663 1 539 11 796 173 623 88 632 2 474 289 727
Akumuleeritud kulum 0 0 0 –73 228 –56 125 –1 590 –130 943
Jääkmaksumus 31.12.2020 11 663 1 539 11 796 100 395 32 507 884 158 784
73
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Lõpetamata Põhivara Ehitised Masinad ja Muu
ehitised ja ettemaksed ettemaksed Maa ja rajatised seadmed inventar Kokku
2021. aastal toimunud muutused
Ostud ja parendused 31 006 1 987 0 277 420 127 33 817
Ümberklassifitseerimised -14 732 -1 584 0 12 997 3 266 11 -42
Ümberklassifitseerimised kuludesse –282 0 0 0 0 0 –282
Amortisatsioonikulu 0 0 0 –5 652 –3 842 –234 –9 728
Mahakantud varad jääkväärtuses 0 0 0 –1 183 –206 0 -1 389
Saldo seisuga 31.12.2021
Soetusmaksumus 27 655 1 942 11 796 182 242 88 988 2 463 315 086
Akumuleeritud kulum 0 0 0 –75 408 –56 843 –1 675 –133 926
Jääkmaksumus 31.12.2021 27 655 1 942 11 796 106 834 32 145 788 181 160
74
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusega alustati 2016. aastal. Kogu projekti mak- Tavapärase äriprotsessi käigus kanti maha kontserni varasid jääkmaksumuses 1 389 tuhat
sumus on 74,6 miljonit eurot, millest abikõlblik on 70 miljonit eurot. Ühtekuuluvusfond eurot (2020. aastal 40 tuhat eurot). Kõik mahakandmised kajastati koondkasumiaruandes
panustab antud projekti 35 miljonit eurot (vt lisa 14), ülejäänud investeeringuid rahas- põhivara kulumi ja väärtuse languse real. Maha kantud varadega seotud sihtfinantseerin-
tatakse omavahendite ja laenude abil (vt lisa 12). 31.12.2021 seisuga on investeeringuid guid kanti 2021. aastal tuludesse 288 tuhande euro ulatuses (2020. aastal tuludesse ei
tehtud kogumaksumuses 70,4 miljonit eurot ning saadud sihtfinantseeringu kogumaksu- kantud).
mus on 32,4 miljonit eurot. 2021. aastal tehti investeeringuid 17 994 tuhande euro ulatu-
2021. aastal müüdi masinaid ja seadmeid jääkväärtusega 0 eurot (2020. aastal müüdi ma-
ses (2020. aastal 8 754 tuhat eurot), millest lõpetamata ehitisi ja ettemakseid 31.12.2021
sinaid ja seadmeid jääkväärtusega 71 tuhat eurot). Kasum varade müügist, mis on kajasta-
seisuga 17 904 tuhat eurot (31.12.2020 seisuga ettemakseid 7 186 tuhat eurot).
tud koondkasumiaruandes muude tulude all, on kokku 3 tuhat eurot (2020. aastal 220 tu-
2018. aasta septembris algas Pärnu lennujaama rekonstrueerimine, mille osas on Majan- hat eurot) (lisa 20). Müüdud varadega seotud sihtfinantseeringuid 2021. aastal tuludesse
dus- ja Kommunikatsiooniministeerium eraldanud investeeringutoetuse (lisa 14). Seoses ei kantud (2020. aastal kanti tuludesse 1 tuhande euro ulatuses).
Pärnu lennujaama rekonstrueerimisega tehti 2021. aastal investeeringuid 10 377 tuhat
Seoses tegevusmahtude olulise vähenemisega pikendati 2020. aastal nende põhivarade
eurot (2020. aastal 4 164 tuhat eurot). 31.12.2021 seisuga on selle projekti raames lõ-
eluigasid, mille kasutus sõltub vara kasutamise intensiivsusest.
petamata ehitusena kajastatud 628 tuhat eurot (31.12.2020 seisuga 4 215 tuhat eurot).
31.12.2021 seisuga on investeeringuid tehtud kogumaksumuses 15 210 tuhat eurot. Kasutusrendile antud ehitised ja rajatised
Suurimad 2021. aastal arvele võetud põhivarad on Pärnu lennuliiklusala rekonstrueeri- tuhandetes eurodes 2021 2020
mine summas 14 355 tuhat eurot, kaks päikeseparki Tallinnas summas 825 tuhat eurot,
Tallinna reagendilao ehitus summas 850 tuhat eurot.
Soetusmaksumus seisuga 31.12. 31 323 32 203
Suurimad 2020. aastal arvele võetud põhivarad olid kaks rajapuhastuse tolmuimejat sum- Akumuleeritud kulum seisuga 31.12. –14 226 –13 677
mas 1 197 tuhat eurot ja tuletõrje-päästeauto summas 724 tuhat eurot, Tallinna lennu-
sh arvestusperioodi amortisatsioonikulu –1 255 –1 526
jaama kaks registreeritud pagasi läbivalgustusseadet summas 1 858 tuhat eurot, Tallinna
Kasutusrendile antud ehitiste ja rajatiste jääkväärtus seisuga 17 097 18 526
lennujaama reisterminali parendused summas 606 tuhat eurot. 2020. aastal andis vaba-
31.12.
riigi valitsus mitterahalise sissemaksena AS-i Tallinna Lennujaam aktsiakapitali üle Majan-
dus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel oleva riigivara, mille väärtus kokku Rendile antud põhivarad kuuluvad kõik kinnisvarainvesteeringute gruppi ja põhiva-
on 522 tuhat eurot. Väärtust hindas kutseline hindaja ning kontrollis audiitor. Vt ka lisa 18. ragruppi „Ehitised ja rajatised“ ning neid kasutatakse osaliselt oma äritegevuses ning osa-
liselt renditulu saamise eesmärgil (lisa 6 ja lisa 7).
75
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Jääkväärtusega null kasutuses olevad põhivarad tuhandetes eurodes 2021 2020
tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020
Tallinna lennujaam 29 074 29 767 Soetusmaksumus seisuga 01.01. 24 782 24 801
Kuressaare lennujaam 6 881 6 722 Akumuleeritud kulum seisuga 01.01. –9 084 –8 039
Tartu lennujaam 6 172 5 866 Kokku kinnisvarainvesteeringute jääkväärtus seisuga 01.01. 15 698 16 762
Kärdla lennujaam 4 080 3 763
Pärnu lennujaam 2 608 2 404 Kinnisvarainvesteeringute muutused perioodil
AS Tallinn Airport GH 2 002 1 926 Ümberklassfitseerimised 42 0
Jääkväärtusega null kasutuses olevad põhivarad kokku 50 817 50 448 Amortisatsioonikulu –1 003 –1 064
Kokku kinnisvarainvesteeringute muutused perioodil –961 –1 064
Lisa 6. Kinnisvarainvesteeringud
Soetusmaksumus seisuga 31.12. 24 824 24 782
Väiksemate üüripindade puhul on sõlmitud lühikese ette teatamise ajaga tähtajatud üüri- Akumuleeritud kulum seisuga 31.12. –10 087 –9 084
lepingud. Spetsiaalselt üürnike tingimustele ehitatud või üürnike tarbeks kohandatud
Kokku kinnisvarainvesteeringute jääkväärtus seisuga 31.12. 14 737 15 698
hoonetes on kasutusel tähtajalised üürlepingud, mille lõpetamine toimub poolte kokku-
leppel või pikema ette teatamise tähtajaga. Kinnisvarainvesteeringute tavapärased hool-
dus- ja remondikohustused lasuvad kontsernil kui rendileandjal. Spetsiifiliste erisüstee-
mide hooldus- ja remondikohustus lasub üldjuhul rentnikul. Kinnisvarainvesteeringutest Lisa 7. Kasutusrent
saadud renditulu oli 2 134 tuhat eurot (2020. aastal 2 058 tuhat eurot) (lisa 7) ja otsesed
Renditulud on saadud ruumide, angaaride ja maa rendist (lisa 5, 6, 19).
tegevuskulud 478 tuhat eurot (2020. aastal 445 tuhat eurot) (lisa 21). Otsesed tegevusku-
lud ei sisalda kinnisvara investeeringutega seotud amortisatsioonikulu, finantskulu, üld- Tingimusliku rendina kajastatakse kontsessioone. Teenuste kontsessioonikokkuleppe puhul
kulu, tööjõukulu ega maa kulu. annab AS Tallinna Lennujaam lepingu kehtivuse ajaks kliendile õiguse osutada teenust oma
territooriumil. Tingimuslik rendimakse sõltub lennujaama territooriumil osutatud teenuste
Lennukite hooldusangaaride õiglane väärtus ei erine juhtkonna hinnangul oluliselt bilansi-
käibest ning aasta jooksul lennujaama läbinud reisijate arvust.
lisest maksumusest. Samuti ei erine juhtkonna hinnangul kinnisvarainvesteeringuna soe-
tatud büroohoone, angaari ning garaaži õiglane väärtus selle bilansilisest maksumusest,
kuna varad on soetatud avalikul pakkumisel turutingimustel ning vahepealsel perioodil ei
ole juhtkonna hinnangul toimunud olulisi muudatusi. Kontsern on liigitanud kinnisvarain-
vesteeringud õiglase väärtuse hierarhia tasemele 3.
76
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Renditulu Lisa 8. Varud
tuhandetes eurodes 2021 2020 tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020
Kontsessioonid rentnike tegevusest reisiterminalis 2 042 1 337 Lennukite jäätõrje materjalid 209 167
Kinnisvarainvesteeringute üür (Lisa 6) 2 134 2 058 Rajahooldus- ja päästematerjalid 215 66
Reisiterminalide üür (Lisa 5) 620 674 Kütus 76 28
Kaubaterminali ruumide üür (Lisa 5) 660 690 Muud varud 27 4
Kontsessioonid muudest tegevustest 370 272 Varud kokku 527 265
Infrastruktuuritasud 462 300
Aruandeperioodi jooksul ei ole tehtud varude allahindlusi, samuti ei tehtud allahindlusi ka
Muu üür 339 301 aastal 2020.
Kokku renditulu (Lisa 19) 6 627 5 632
Lisa 9. Nõuded ja ettemaksed
Renditulu 12 kuu jooksul mittekatkestatavatest rendilepingutest1 seisuga 31.12.2021 on
1 405 tuhat eurot (2020. aastal 1 277 tuhat eurot). Andmed kasutusrenditulude kohta si- 9.1 Nõuded ostjate vastu
saldavad nii kinnisvarainvesteeringute kui ka materiaalse põhivara renditulu.
tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020
1
Siin ei näidata tingimuslikku renti (kontsessiooni), kuna rendimäär ei ole fikseeritud vaid Ostjatelt laekumata arved 6 210 2 294
sõltub kliendi käibest, reisijate arvust ning tarbijahinnaindeksist.
Ebatõenäoliselt laekuvad arved –709 –1 094
Nõuded ostjate vastu kokku (Lisa 10) 5 501 1 200
Nõuded ostjate vastu sisaldavad seotud osapoolte nõudeid (vt lisa 25).
77
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
9.2 Muud nõuded Lisa 10. Finantsinstrumendid
tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020
Finantsinstrumendid kategooriate järgi
Nõuded sihtfinantseerimise eest (Lisa 14.1) 1 207 1 698 Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes
Muud nõuded 9 2 tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020
Muud nõuded kokku (Lisa 10) 1 216 1 700
Nõuded ostjate vastu, saamata põhivara sihtfinantseering ja 6 717 2 900
muud nõuded (Lisa 9.1 ja 9.2)
9.3 Ettemaksed Raha ja raha ekvivalendid (Lisa 11) 49 742 49 448
tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 56 459 52 348
Finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes
Maksude ettemaksed 4 305 2 367
Ettemaksed 380 368
Viitlaekumised 23 9 tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020
Muud nõuded ja ettemaksed kokku 4 708 2 744
Nõuded ja ettemaksed kokku 11 425 5 644 Võlakohustused (Lisa 12) 49 117 52 425
Võlad tarnijatele ja muud võlad (Lisa 15 ja 3) 7 664 5 950
Kokku finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes 56 781 58 375
Nõuete ja ettemaksete õiglased väärtused ei erine oluliselt nende bilansilisest maksumu-
sest. Nõuete laekumine ja ettemaksete eest saadavate teenuste ja kaupade laekumine ei
ole tagatistega kaetud. Kõik kontserni nõuded ja ettemaksed on eurodes, vt ka lisa 3 ja
lisa 10. Finantsinstrumendid krediidikvaliteedi järgi
Kontsernil on ühte tüüpi finantsvarasid, mille väärtust hinnatakse krediidikahju mudeli
alusel: nõuded ostjatele vastu. Ka muude nõuete ning raha ja raha ekvivalentide pu-
hul on vastavalt IFRS 9 standardile vajalik krediidikahju hindamine, kuid 31.12.2021 ja
31.12.2020 seisuga on tuvastatud krediidikahju ebaoluline (Lisa 11).
78
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Kontsern rakendab IFRS 9 lihtsustatud mudelit krediidikahju määramisel kõikidele nõue- Ostjatelt laekumata arvete analüüs
tele ostjate vastu, mille raames hinnatakse nõude võimalikku kahju terve nõude eluea
tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020
vältel. Krediidikahju hindamiseks on kõik nõuded grupeeritud sarnaste tunnuste ja mak-
setähtaja ületamise aja järgi. Hinnanguline kahjumäär baseerub ajaloolisele kogemusele
sarnaste nõuete osas ning käesoleva perioodi kahjumile nõuete allahindlusest. Ajaloolist Ostjatelt laekumata arvete analüüs 6 210 2 294
kahjumäära on korrigeeritud nii, et ta peegeldaks hetke ning tulevikku vaatavat informat-
sh maksetähtaeg pole saabunud 5 068 1 142
siooni makromajanduslike näitajate põhjal.
sh maksetähtajast möödunud 1–30 päeva 510 293
Muutused ebatõenäoliselt laekuvates nõuetes sh maksetähtajast möödunud 31–60 päeva 33 83
tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 sh maksetähtajast möödunud 61–90 päeva 4 101
sh maksetähtajast möödunud üle 91 päeva 11 91
Allahindluse saldo aruande perioodi alguses 1 094 716 sh Estonian Air AS maksetähtaja ületanud arved 584 584
Aruandeperioodi allahindlused (Lisa 22) 193 502 Ostjatelt laekumata arvete allahindlus 709 1 094
Aruandeperioodil maha kantud nõuded –3 –3
Aruandeperioodil laekunud ebatõenäoliseks hinnatud –575 –121
nõuded (Lisa 22) LISA 11. Raha ja raha ekvivalendid
Allahindluse saldo aruandeperioodi lõpus 709 1 094 tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020
Kassad 72 82
Arvelduskontod 49 742 49 448
Raha ja raha ekvivalendid kokku (Lisa 10) 49 814 49 530
79
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Arvelduskontode ja deposiitide jaotus erinevate krediidireitingutega pankade tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020
vahel
Pikaajalised võlakohustused
tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 Pikaajalised pangalaenud 45 394 49 036
Pikaajalised rendikohustused 27 56
Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut Aa2/Aa3 30 592 9 353 Kokku pikaajalised võlakohustused 45 421 49 092
Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut Baa2 19 150 40 095
Krediidiriskile avatud summa arvelduskontodest ja deposii- 49 742 49 448 Lühiajalised võlakohustused
tidest kokku
Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 3 642 3 286
Pikaajaliste pangalaenude intressikohustus 21 11
Lühiajalised rendikohustused 33 36
LISA 12. Võlakohustused
Kokku lühiajalised võlakohustused 3 696 3 333
Kõik võetud laenud on nomineeritud eurodes (vt ka Lisa 3 ja Lisa 10).
Kokku võlakohustused 49 117 52 425
Juhtkonna hinnangul ei erine laenude õiglane väärtus aruande kuupäeval oluliselt nende
bilansilisest väärtusest.
2016.aastal sõlmiti laenulepingud investeerimisprojektide rahastamiseks Euroopa Inves- Pikaajaliste pangalaenude põhiosa ja tingimused
teerimispanga (European Investment Bank) ja Põhjamaade Investeerimispangaga (Nordic
Investment Bank). Nende lepingute alusel võeti laenud välja 2016-2020 aastal, sh 2020. lepingu tagasimakse tagatis laenu- intressi-
aastal saadi Euroopa Investeerimispangalt laenu 10 mln eurot. 2020. ja 2019. aastal võe- sõlimine tähtaeg summa määr
tud laenudega rahastati Tallinna lennujaama lennuliiklusala laiendus- ja uuendustöid ja
muid investeeringuid. Põhjamaade Investeerimispanga laenu tagasimaksed algasid 2019.
Pohjola pank 28.11.2011 30.09.2022 vt Lisa 13 10 000 000 3k Euribor +1,0%
aastal ja Euroopa Investeerimispanga tagasimaksed algavad 2022. aastal.
Nordic Invest- 16.12.2016 01.12.2029 vt Lisa 13 24 000 000 6k Euribor
ment Bank +0,74%
European 07.12.2016 01.03.2030 vt Lisa 13 30 000 000 6k Euribor +0,6%
Investment
Bank
80
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Laenukohustuste muutused 2021. aastal Netovõlakohustused
tuhandetes eurodes NIB Pohjola EIB Kokku tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020
Seisuga 31.12.2021
Laenu jääk perioodi alguses 20 572 1 750 30 000 52 322 Raha ja raha ekvivalendid (Lisa 11) 49 814 49 530
Tasutud laenud perioodil –2 286 –1 000 0 –3 286 Lühiajalised võlakohustused –3 642 –3 286
Laenu jääk perioodi lõpus 18 286 750 30 000 49 036 Lühiajalised rendikohustused –33 –36
Laenude intressi kohustus 1 0 20 21 Pikaajalised võlakohustused –45 394 –49 036
Pikaajalised rendikohustused –27 –56
Netovõlg 718 –2 884
Laenukohustuste muutused 2020. aastal
tuhandetes eurodes NIB Pohjola EIB Kokku Raha ja raha ekvivalendid (Lisa 11) 49 814 49 530
Seisuga 31.12.2020 Fikseeritud intressiga kohustused –49 096 –52 414
Laenu jääk perioodi alguses 22 857 2 750 20 000 45 607 Netovõlg 718 –2 884
Tasutud laenud perioodil –2 285 –1 000 0 –3 285
Võetud laenud perioodil 0 0 10 000 10 000
tuhandetes eurodes raha ja raha võlakohustused võlakohustused Kokku
Laenu jääk perioodi lõpus 20 572 1 750 30 000 52 322 ekvivalendid <1a >1a
Laenude intressi kohustus 2 0 9 11
Netovõlg 31.12.2020 49 530 –3 322 –49 092 –2 884
Rahavoog 284 -352 3 670 3 602
Netovõlg 31.12.2021 49 814 –3 674 –45 422 718
81
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
LISA 13. Laenu tagatis ja panditud vara LISA 14. Sihtfinantseerimine
Nordic Investment Bank, European Investment Bank ja Pohjola panga laenu tagatiseks
14.1 Sihtfinantseerimise nõue
varasid panditud ei ole. Laenulepingud näevad ette, et AS Tallinna Lennujaam ei tohi ilma
panga eelneva kirjaliku nõusolekuta: tuhandetes eurodes 2021 2020
• võõrandada, anda üürile, rendile või muul lepingulisel alusel anda kolmanda isiku kasu-
tusse oma vara, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest; Saamata põhivara sihtfinantseerimine (Lisa 9.2) 1 194 1 698
• pantida oma vara või koormata seda mistahes muu piiratud asjaõigusega. Saamata tegevuskulude sihtfinantseerimine 13 0
Sihtfinantseerimise nõue kokku 1 207 1 698
Laenulepingutele on seatud mitmed piirangud või eritingimused, mille mittetäitmisel võib
laenuandja nõuda laenu ennetähtaegset tagasimaksmist, sealhulgas: Sihtfinantseerimisest tulenevad siduvad kohustused on välja toodud lisas 24.
• omakapitali osakaal varadest kokku peab olema vähemalt 30%;
• võlakohustused kokku ja EBITDA jagatis ei tohi olla suurem kui 4;
14.2 Tegevuskulude sihtfinantseerimine
• netovõla ja EBITDA jagatis ei tohi olla suurem kui 3;
tuhandetes eurodes 2021 2020
• võlakohustuse teenindamise kattekordaja (põhitegevuse rahavoog jagatud puhas võla-
kohustus kokku) peab olema vähemalt 40% või rohkem;
Riigieelarvest määratud sihtotstarbeline toetus 10 067 9 620
• raha ja raha ekvivalentide ning järgneva 12 kuu intressikandvate võlakohustuste ja int-
ressimaksete kogusumma jagatis peab olema suurem kui 1,5. sh lennundusjulgestuse ja päästekulude toetus 7 767 7 420
sh regionaalsete lennujaamade toetus 4
2 300 2 200
Pankadega on sõlmitud enne aruandekuupäeva kokkulepe, et pangad loobuvad kahe keh-
testatud eritingimuse nõuetest (võlakohustused kokku ja EBITDA jagatis ei tohi olla suu- Töötukassast saadud töötasu hüvitis 1 363 2 020
rem kui 4, netovõla ja EBITDA jagatis ei tohi olla suurem kui 3) aruandekuupäevast kuni Muu kodumaine tegevuskulude sihtfinantseerimine 63 75
30.06.2022.
Tegevuskulude sihtfinantseerimine kajastatud tuluna (Lisa 20) 11 493 11 715
Pangaga oli enne 31.12.2020 sõlmitud kokkulepe, et pank loobub ühe kehtestatud eritin-
gimuse nõudest (võlakohustused kokku ja EBITDA jagatis ei tohi olla suurem kui 4) alates 4
Toetus on ette nähtud regionaalsete lennujaamade: Kärdla-, Kuressaare-, Tartu-, Pärnu
31.12.2020 kuni 30.06.2021. lennujaamade ja Ruhnu ning Kihnu lennuväljade käigus hoidmiseks.
82
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
14.3 Varade sihtfinantseerimine tuhandetes eurodes 2021 2020
2017. aastal sõlmisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Pärnu linn ning AS
Tallinna Lennujaam kolmepoolse lepingu Pärnu lennujaama rekonstrueerimiseks eesmär- Pikaajalised varade sihtfinantseerimised perioodi alguse seisuga 75 900 77 139
giga taastada regulaarne lennuliiklus Pärnu piirkonna turismi arendamiseks. Lennujaam
vastutab taristu rajamise ja käitamise eest ning Pärnu linn lennuliikluse käivitamise eest.
Sihtfinantseeringute liikumised arvestusperioodil
Arendusprojekti põhieesmärk on uuendada projekti mahus kirjeldatud lennuliiklusala ra-
jatisi ja süsteeme, et need vastaksid kehtestatud nõuetele, oleksid ülalpidamises võimali- Sihtfinantseerimisega soetatud varade ja kohustuste soetus 8 602 2 505
kult vastupidavad ja kauakestvad ning võimalikult väikeste ülalpidamiskuludega. sh riigieelarvest määratud sihtotstarbelise toetuse tagasimakse 0 –1 456
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kuludes oli lepinguga eralda- sh Ühtekuuluvusfondist (ISPA) 8 602 3 961
tud investeeringutoetusest 2 700 tuhat eurot kavandatud kasutada 2018.-2019. aastal Sihtfinantseerimisega soetatud kohustuste arvestamine tulusse –3 729 –3 744
ning 17 300 tuhat eurot 2021. aastal. (Lisa 20)
2019. aasta aprillis esitati kolmanda osapoole poolt kohtule kaebus sooviga tühistada sh kodumaine sihtfinantseerimine –688 –363
Tori Vallavalitsuse korraldus, millega oli AS-ile Tallinna Lennujaam antud ehitusluba Pärnu sh Ühtekuuluvusfondist (ISPA) –2 507 –2 682
lennujaama rekonstrueerimiseks. Tallinna Halduskohus kinnitas nimetatud haldusasjas sh Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) –534 –699
kompromissi 2019. aasta novembris. Seetõttu jäi 2018.-2019. aastal kasutamiseks ka-
Pikaajalised varade sihtfinantseerimised perioodi lõpu seisuga 80 773 75 900
vandatud toetusest ettevõttest mitteolenevatel põhjustel 1 456 tuhat eurot kasutamata.
Kuna selle summa kasutamist ei olnud riigieelarve seaduse alusel võimalik edasi lükata, sh kodumaine sihtfinantseerimine 19 780 20 468
tagastas ettevõte 2020. aasta detsembris riigile 1 456 tuhat eurot. Selle summa võrra vä- sh Ühtekuuluvusfond (ISPA) 56 130 50 035
henes kogu projekti eelarve. sh Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) 4 863 5 397
2020. ja 2021. aasta põhivarade kodumaine sihtfinantseerimine seondub Pärnu lennu-
jaama rekonstrueerimisega (vt Lisa 5) vastavalt 2018.aastal sõlmitud sihtotstarbelise toe-
tuse andmise lepingutele.
2021. ja 2020. aasta põhivarade sihtfinantseerimine Ühtekuuluvufondist seondub lennu-
liiklusala arendusprojektiga (vt Lisa 5), mis on tunnistatud abikõlbulikuks Euroopa Liidu
Ühtekuuluvusfondi poolt. Ühtekuuluvusfond panustab projekti maksumusest 50% ehk 35
miljonit eurot. Lennuliiklusala arendusprojekti sihtfinantseerimiseks Ühtekuuluvusfondi
vahenditest on Euroopa Komisjoni poolt väljastatud riigiabi luba.
83
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
LISA 15. Võlad tarnijatele ja muud võlad LISA 16. Maksuvõlad
15.1 Võlad tarnijatele ja muud võlad tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020
tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020
Sotsiaalmaks töötasudelt ja erisoodustustelt 677 595
Tulumaks töötasudelt ja erisoodustustelt 382 327
Võlad kaupade ja teenuste eest 2 308 934
Töötuskindlustusmakse 46 40
Võlad põhivara eest 5 341 5 005
Pensionikindlustus 28 31
Muud võlad 15 11
Aktsiis 2 2
Võlad tarnijatele kokku 7 664 5 950
Ettevõtte tulumaks 1 0
Maksuvõlad kokku (Lisa 15) 1 136 995
15.2 Viitvõlad töötajatele, maksuvõlad ja ettemaksed
tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 LISA 17. Viitvõlad töötajatele
tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020
Viitvõlad töötajatele (Lisa 17) 2 920 832
Maksuvõlad (Lisa 16) 1 136 995
Preemiareservi kohustus 1 969 0
Ettemaksed 215 188
Arvestatud, kuid väljamaksmata palk 788 682
Muud võlad ja ettemaksed kokku 4 271 2 015
Puhkusetasu kohustus 161 149
Võlad hankijatele ja muud võlad kokku 11 935 7 965
Muud võlad töötajatele 2 1
Viitvõlad töötajatele kokku (Lisa 15) 2 920 832
Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevaid kohustusi vt Lisa 24.
84
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
LISA 18. Omakapital
Kõik AS-i Tallinna Lennujaam aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Nende valitsejaks ja akt-
sionäriõiguse teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab
aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja taristuminister.
31.12.2021 31.12.2020
Aktsiakapital 45 617 280 € 25 617 280 €
Aktsiate reserv 4 561 728 tk 2 561 728 tk
Aktsiate nimiväärtus 10 € 10 €
2021. aastal suurendas omanik aktsiakaptaili rahalise sissemaksena 20 000 tuhande euro
võrra.
2020. aastal andis Vabariigi Valitsus mitterahalise sissemaksena AS-i Tallinna Lennujaam
aktsiakapitali üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel oleva riigi-
vara, mille väärtus kokku on 522 tuhat eurot. Väärtust hindas kutseline hindaja ning kont-
rollis audiitor.
Kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2021 oli 68 155 tuhat eurot (31. det-
sember 2020 oli 65 855 tuhat eurot). Dividendide väljamaksmisel omanikele kaasneb
tulumaksukulu 20/80 netodividendina väljamakstavalt summalt. Seega on aruande kuu-
päeva seisuga eksisteerinud jaotamata kasumist omanikele võimalik dividendidena välja
maksta 54 524 tuhat eurot (31. detsembril 2020. aastal 52 684 tuhat eurot) ning dividen-
dide väljamaksmisega kaasneks dividendide tulumaks summas 13 631 tuhat eurot (31.
detsembril 2020. aastal 13 171 tuhat eurot).
85
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Riigi, kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad Mittelennundustulu
stabiilset omanikutulu (dividende). AS-i Tallinna Lennujaam dividendipoliitika on fikseeri-
tuhandetes eurodes 2021 2020
tud ettevõtte strateegias ning optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest mää-
rab Rahandusministeerium “Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulunud-
sühingute koondaruandega”. Omaniku ootus on, et kontserni tegevus oleks kasumlik, kuid Reisijate ja lennukite teenindamine 10 104 5 279
arvestades AS Tallinna Lennujaam poolt tehtavate lennuliikluse korraldamiseks vajalike
infrastruktuuri investeeringutega, ei ole omanik lähiaastatel dividendide maksmist kavan-
Renditulud
danud.
Kontsessioonid 2 412 1 610
LISA 19. Müügitulu Ruumide ja angaaride üür 3 753 3 722
Lennundustulu Infrastruktuuritasud 462 300
Renditulud kokku (Lisa 7) 6 627 5 632
tuhandetes eurodes 2021 2020
Muud müüdud teenused
Reisijatasud 3 755 2 670
Autode parkimisteenus 1 428 743
Maandumistasud 4 060 3 234
Üürnikele osutatud teenused 1 260 1 054
Parkimistasud 846 652
Reklaamiteenus 423 433
Navigatsioonitasud 22 17
Lennundusega seotud teenused 1 099 718
Starditasud 4 2
Muud osutatud ja vahendatud teenused 149 121
Lennundustulu kokku 8 687 6 575
Muud müüdud teenused kokku 4 359 3 069
Mittelennundustulu kokku 21 090 13 980
Müügitulu kokku 29 777 20 555
86
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
LISA 20. Muud äritulud LISA 22. Mitmesugused tegevuskulud
tuhandetes eurodes 2021 2020 tuhandetes eurodes 2021 2020
Tegevuskulude sihtfinantseerimine (Lisa 14) 11 493 11 715 Administreerimiskulud 641 321
Tuludesse arvestatud varade sihtfinantseerimine (Lisa 14) 3 729 3 744 Turundus ja avalikud suhted 301 243
Kasum masinate, seadmete ja maa müügist (Lisa 5) 3 220 Koolituskulud 172 108
Muud tulud 97 32 Personaliteenused 25 15
Muud äritulud kokku 15 322 15 711 Eri- ja vormiriietused 214 260
Töölähetused 31 27
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest (Lisa 10) -383 381
LISA 21. Kaubad, materjal ja teenused Tegevuskulud kokku 1 001 1 355
tuhandetes eurodes 2021 2020
Julgestus, ohutus ja pääste* 3 927 3 966
Kommunaalkulud 3 113 2 319
Lennuradade hooldus 1 249 698
Sõidukite majandamise kulud 903 634
Reisijate ja õhusõidukite teenindamise kulud 1 067 460
Hoonete ja rajatiste hooldus 1 231 844
Info ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 595 1 109
Kaubad, materjal ja teenused kokku 12 085 10 030
* sisaldab ainult sisseostetud julgestusteenust, muud lennundusjulgestuse ja päästekulud on
teistel kuluridadel. 2021. aastal olid kõik lennundusjulgestuse ja päästekulud kokku 7,8 mln
(2020. aastal 7,4 mln eurot).
87
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
LISA 23. Tööjõukulud Ehituslepingutest tulenevad siduvad tulevikukohustused
tuhandetes eurodes 2021 2020 Seisuga 31.12.2021 oli kontsernil põhivara ehitamiseks sõlmitud lepingutest tulenevaid
kohustusi 6,0 mln eurot (2020. aastal 31,9 mln eurot) (vt Lisa 5, Lisa 12, Lisa 14).
Töötasud, tulemustasud, puhkusetasud ja preemiad 12 754 11 701
Sihtfinantseerimisest tulenevad siduvad kohustused
keskmine töötasu kuus eurodes 1 969 1 872
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondil on õigus sihtfinantseerimise lepingu rikkumisel õigus
Tööjõukuludelt arvestatud maksud 4 289 3 933
vahendid tagasi küsida. 31.12.2021 seisuga oli saadud sellist sihtfinantseeringut 32,4 mln
Tööjõukulu klassifitseeritud erisoodustusena 77 33 eurot (31.12.2020. aastal 22,9 mln eurot).
Erisoodustusena klassifitseeritud tööjõukulude maksud 74 38
LISA 25. Tehingud seotud osapooltega
Tööjõukulud kokku 17 194 15 705
tuhandetes eurodes 2021 2020
Töötajate arv
Töötajate arv perioodi algul 509 681 Nõuded 631 618
Töötajate arv perioodi lõpul 514 509 Sh Estonian Air 584 584
Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale 473 521 Kohustused 54 8
Müüdud teenused 466 479
Ostetud teenused 255 97
LISA 24. Tingimuslikud ning siduvad tulevikukohustused
Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustused Kontserni juhtkond avalikustab tehingud Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all
olevate lennundusettevõtetega.
Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud kontserni ettevõtete maksurevisjoni ega
üksikjuhtumi kontrolli üheski kontserni ettevõttes. Maksuhalduril on õigus kontrollida Emaettevõtte nõukogu ja juhatuse töötasu sotsiaalmaksudeta oli 2021. aastal 443 tuhat
kontserni ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise eurot (2020. aastal 292 tuhat eurot), tütarettevõtte nõukogu ja juhatuse töötasu sot-
tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. siaalmaksudeta oli 2021. aastal 91 tuhat eurot (2020. aastal 93 tuhat eurot). Kontsern on
Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata andnud juhatuse liikmete käsutusse ametiautod, teenistusleping ei näe ette lahkumishü-
kontsernile olulise täiendava maksusumma. vitiste maksmist.
88
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
2020. aastal sõlmiti seoses kindlustusjuhtumiga kokkulepe vastutuskindlustaja ja osa-
poolte vahel, mille tulemusel kajastas kontsern 2020. aasta muude ärikulude vähendu-
sena 481 tuhat eurot. 31.12.2021 ja 31.12.2020 seisuga on kindlustusjuhtumiga seotud
eraldis 0 eurot.
Tehingud seotud osapooltega on teostatud turuhindades ning nõuetes seotud osapool-
tega ei ole tehtud allahindlusi aruande- ega võrdlusperioodil, v.a nõuded Estonian Air
vastu, mis on 100% alla hinnatud nii aruande- kui võrdlusperioodil, kuna ettevõte on
pankrotis. 2022. aastal laekus nende nõuete katmiseks pankrotimenetluse jaotise alusel
tehtud väljamakse summas 29 tuhat eurot.
89
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
LISA 26. Finantsinformatsioon emaettevõtte kohta tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020
Omakapital
Konsolideerimata finantsseisundi aruanne Aktsiakapital 45 617 25 617
Kohustuslik reservkapital 2 510 2 510
tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020
Jaotamata kasum 58 461 57 394
Varad
Omakapital kokku 106 588 85 521
Põhivara
Kohustused
Pikaajalised finantsinvesteeringud 1 028 1 028
Pikaajalised kohustused
Materiaalne põhivara 175 846 153 977
Võlakohustused 45 394 49 036
Ettemaksed materiaalse põhivara eest 1 869 1 332
Rendikohustused 18 29
Kasutamisõigusega esemeks olev vara 32 46
Sihtfinantseerimine 80 773 75 900
Immateriaalne põhivara 565 511
Muud võlad 140 0
Kinnisvarainvesteeringud 14 737 15 698
Pikaajalised kohustused kokku 126 325 124 965
Põhivara kokku 194 077 172 592
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused 3 663 3 297
Käibevara
Rendikohustused 14 18
Varud 315 109
Võlad ja ettemaksed 10 017 7 226
Nõuded ja ettemaksed 8 653 4 981
Eraldis 0 211
Raha 43 562 43 556
Lühiajalised kohustused kokku 13 694 10 752
Käibevara kokku 52 530 48 646
Varad kokku 246 607 221 238
Kohustused kokku 140 019 135 717
Kohustused ja omakapital kokku 246 607 221 238
90
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Konsolideerimata koondkasumiaruanne
tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020
Müügitulu 21 043 16 285
Muud äritulud 14 791 14 871
Kaubad, toore, materjal ja teenused –10 301 –9 339
Mitmesugused tegevuskulud –780 –1 175
Tööjõukulud –11 514 –9 937
Põhivara kulum ja väärtuse langus –11 977 –11 086
Muud ärikulud –58 –80
Ärikasum/kahjum 1 204 –461
Finantstulud ja -kulud –137 –105
Aruandeaasta puhaskasum/kahjum 1 067 –566
Majandusaasta koondkasum/kahjum 1 067 –566
91
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Konsolideerimata rahavoogude aruanne
tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020 tuhandetes eurodes 31.12.2021 31.12.2020
Põhitegevuse rahavood Rahavood finantseerimisest
Laekumised klientidelt 26 084 20 719 Saadud laenu tagasimaksed –3 286 –3 285
Tarnijatele ja töötajatele tasutud –28 685 –24 936 Saadud laenud 0 10 000
Saadud intressitulu 30 73 Makstud rendimaksed –19 –21
Makstud intressid –143 –178 Saadud rahaline sissemakse aktsiakapitali 20 000 0
Saadud sihtfinantseerimine riigi eelarvest 10 067 9 620 Rahavood finantseerimisest kokku 16 695 6 694
Saadud muu tegevuskulude sihtfinantseerimine 50 75
Põhitegevuse rahavood kokku 7 403 5 373 Rahavood kokku 6 162
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 43 556 43 394
Rahavood investeerimisest Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 43 562 43 556
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel –33 198 –12 937 Raha ja raha ekvivalentide muutus 6 162
Laekunud materiaalse põhivara müügist 1 225
Saadud põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest 0 –1 456
Saadud põhivara sihtfinantseerimine 9 105 2 263
Rahavood investeerimisest kokku –24 092 –11 905
92
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne AS Tallinna Lennujaam (emaettevõte) korrigeeri-
tud omakapitali aruanne
tuhandetes eurodes Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata Kokku
reservkapital kasum tuhandetes eurodes 2021 2020
Saldo seisuga 31.12.2019 25 095 2 510 57 960 85 565 Emaettevõtte konsolideerimata omakapital 106 588 85 521
Aktsiakapitali suurendamine 522 0 0 522 Tütarettevõte bilansiline väärtus emaettevõtte konsolideeri- –1 028 –1 028
mitterahalise sissemakse teel mata finantsseisundi aruandes (miinus)
2020. aasta koondkasum 0 0 –566 –566 Tütarettevõtte väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 10 722 9 489
Saldo seisuga 31.12.2020 25 617 2 510 57 394 85 521 (pluss)
Aktsiakapitali suurendamine 20 000 0 0 20 000 Kokku 116 282 93 982
rahalise sissemakse teel
2021. aasta koondkasum 0 0 1 067 1 067
Saldo seisuga 31.12.2021 45 617 2 510 58 461 106 588
93
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne
Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsionärile
Meie arvamus
Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt
Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam ja selle tütarettevõtte (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit
seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust
ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on
vastu võetud Euroopa Liidu poolt.
Mida me auditeerisime
Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:
● konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2021;
● konsolideeritud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
● konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
● konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
● konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja
muud selgitavat infot.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt
nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“.
Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.
Sõltumatus
Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu
(IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas
rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased
kohustused vastavalt IESBA koodeksile.
Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus
Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab järgmisi osasid – Tegevusaruanne
2021, Strateegia ja eesmärgid, eesmärkide täitmine, Meie teenused, Meeskond, Säästev ja vastutustundlik
majandamine ja Jätkusuutlikkuse aruanne (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet
ega meie vandeaudiitori aruannet).
Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni,
sealhulgas tegevusaruannet.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud
informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud
raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat
oluliselt väärkajastatud.
AS PricewaterhouseCoopers
Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876
T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee
Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud
protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.
Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates:
● tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on
koostatud; ja
● tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt;
Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks
kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes ja muus
informatsioonis, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega
seoses midagi välja tuua.
Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega
Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest
kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt,
ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või
veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni
jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama
tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse
lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve
teostamise eest.
Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori
aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-
dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised
võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need
võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel
tehtavaid majanduslikke otsuseid.
Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase
skeptitsismi. Samuti me:
● tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi
väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt
tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse
avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast
tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku
tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
2
● omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada
auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni
sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;
● hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike
hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
● otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud
auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad
tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline
ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta
avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav,
siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi
tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse
jätkumise lõppemist;
● hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas
avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab
toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;
● hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste
finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui
terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme
ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.
Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud
ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste
sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.
AS PricewaterhouseCoopers
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Janno Hermanson Kristiina Veermäe
Vandeaudiitor, litsents nr 570 Vandeaudiitor, litsents nr 596
31. märts 2022
Tallinn, Eesti
3
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Kasumi jaotamise ettepanek Majandusaasta aruande allkirjad
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 31.12.2020 65 855 tuhat eurot Juhatus on koostanud 2021. aasta tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande. Ju-
hatus kinnitab majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust.
2021. aasta puhaskasum 2 300 tuhat eurot
Juhatus
Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2021 68 155 tuhat eurot
Juhatus teeb ettepaneku 2021. aasta puhaskasum summas 2 300 tuhat eurot jaotada
Riivo Tuvike Einari Bambus Anneli Turkin
järgmiselt:
juhatuse esimees juhatuse liige juhatuse liige
30.03.2022 30.03.2022 30.03.2022
• 115 tuhat eurot kanda reservkapitali
• 2 185 tuhat eurot jätta jaotamata ning kanda jaotamata kasumisse.
Nõukogu on juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaru-
andest ja raamatupidamise aastaaruandest, millele on lisatud sõltumatu vandeaudiitori
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 68 040 tuhat eurot aruanne ja kahjumi katmise ettepanek, läbi vaadanud ja heaks kiitnud. Nõukogu kinnitab
majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust.
Nõukogu
Riivo Tuvike Einari Bambus Anneli Turkin
juhatuse esimees juhatuse liige juhatuse liige
30.03.2022 30.03.2022 30.03.2022
Märten Vaikmaa Kadri Land Toivo Jürgenson
nõukogu esimees nõukogu liige nõukogu liige
6.04.2022 6.04.2022 6.04.2022
Piret Kübbar Jaanus Uiga Sir John Elvidge
nõukogu liige nõukogu liige nõukogu liige
6.04.2022 6.04.2022 6.04.2022
97
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2021
2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Kontserni Tallinna lennujaam müügitulu vastavalt
EMTAK 2008-le
tuhandetes eurodes 2021 2020
EMTAK kood
35131 Elektrienergia jaotus 789 619
52231 Lennuväljade ja lennujaama reisiterminalide töö 18 841 14 624
52239 Muud õhutransporti teenindavad tegevused 10 104 5 279
85599 Muud mujal liigitamata koolitus 43 34
98
Tallinn Airport’s Annual
report 2021
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Contents
Management Report 2021 2
Chairperson’s statement 3
Group overview 5
Management of the company 7
Financial results and investments 11
Development trends for 2022 13
Strategy and objectives, fulfilment of objectives 14
Our services 20
Air traffic in Tallinn and at regional airports 21
Overview of the airfield and passenger services 24
Airfield service, air navigation service and aviation safety 24
Passenger service 27
Digital automated solutions 30
Cooperation with community members and partners, and economic effect 31
Our team 33
Sustainable and responsible management 36
Sustainability report 41
b. Sustainable development goals 43
c. GRI Content Index 44 Photos: Hannus Vard (drone photos), Jarek Jõepera (portraits).
2
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Chairperson’s statement
Dear reader!
For the last two years we have been filled with anticipation and hope – be it anticipation Regional airports continue to be of importance to us, both in terms of creating daily con-
that with the introduction of vaccines travel will resume or hope that the coronavirus cri- nections as well as saving lives. Of these airports, flights operated from Kärdla, Kuressaare
sis will pass soon and ordinary, normal life will resume. and Ruhnu and we reopened air traffic from Pärnu airport. Tartu airport served primarily
Estonian Aviation Academy’s training flights and private pilots, but also charter and me-
The year 2021 began on a relatively pessimistic note, because in the first five months
dical flights. A total of 42,663 passengers passed through and 9,191 flight operations were
185,000 passengers, i.e. only 14% of the annual number of passengers, passed through
made at regional airports, which are 27% and 7% more, respectively, than in 2020.
Tallinn airport. Once summer approached and vaccination made headway, things star-
ted to look up for the first time. The pandemic was by no means over, but a recovery was Despite a slight air traffic recovery, we laid importance on the Group’s sustainable and
already underway in the second half of the year. efficient management. The strong financial positions attained in prior years, government
grants and the use of the subsidy provided by the Estonian Unemployment Insurance Fund
Although in terms of the number of passengers we were at the same level as in 2005, we
helped us continue with the planned investments. While in 2020 we needed to make about
rejoiced once we exceeded the magical 1 million passenger threshold again. By the end of
25% of our staff redundant, then with the growth in the number of passengers we started
the year, we had provided services to 1,301,066 passengers and completed 26,689 flight
recruiting again in the last quarter of 2021. As of the year-end, the Group employed 514
operations.
employees.
The number of passengers increased by 51% as compared to 2020 but the figure for 2021
We earned a profit of EUR 2.3 million in 2021. The earnings before interest, taxes and dep-
was still 60% lower than in 2019. The number of flight operations increased by 16% as
reciation (EBITDA) of Tallinn Airport Group totalled EUR 11.0 million and our investments
compared to 2020 but was 44% less than in 2019. The wide range of destinations undoub-
totalled EUR 33.8 million. The Group made a profit thanks to its efficient cost manage-
tedly had a positive impact on the growth in the number of passengers because 40 desti-
ment and extraordinary income earned due to the weather conditions.
nations by the end of 2021 are already at the same level as before the crisis.
With the completion of the largest development project in the Group’s history, i.e. the air-
The recovery started primarily with vacation travel: after all, we are all adventurers at
side area, we enhanced aviation safety and improved the airport’s capacity and environ-
heart, wishing to discover new places, and collect emotions and memories. The crisis has
mental position. The airside area development project of Tallinn airport was implemented
deeply affected the business segment which has recovered at a slower pace than anticipa-
in several stages in the years 2012–2021 and it will be finally completed in 2023. The total
ted, but today we are witnessing that these customers also find their way more frequently
cost of the project is EUR 74.6 million, including the investment of EUR 17.9 million in
to the airport. However, we estimate that the number of passengers will reach the year
2021.
2019 level only in 2024.
3
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Chairperson’s statement
To be better prepared to accommodate a higher number of passengers we also launched Our team has managed to cope very well despite the additional activities and stress
reconstruction of the baggage area of Tallinn passenger terminal with the total cost of brought about by the COVID-19 situation. I am proud of our people who even at the most
EUR 6.3 million. Within its framework, we install an automatic baggage sorting system so difficult time set passenger and aircraft services at a very high level as their top priority.
that baggage would move faster and more efficiently from check-in to the aircraft. Thank you, the employees of Tallinn Airport Group!
At the end of September, we opened a recently renovated airside area at Pärnu airport and At the center of everything else, we are taking major new steps to reduce our environmen-
in December, the reconstruction of its passenger terminal was also completed. In order tal impact to attain CO2 neutrality by the year 2030 and the highest level in the accredita-
to create additional value for the airports and boost the local business environment, we tion system of the Airport Carbon Accreditation (ACA). Almost 80% of our CO2 footprint
launched planning and construction process of the hangar for aircraft maintenance. The comes from electricity consumption. Therefore, we will continue with development of our
hangar will be completed in the second half of 2022. The total cost of the reconstruction solar parks launched in 2020 and hope to be able to generate 30% of the electricity consu-
of Pärnu airport will be EUR 18.5 million. med by us by the end of 2023.
The largest capital expenditure project of the next period (2022–2025) include extension The year 2022 will be a year of a flexible recovery for Tallinn Airport Group when we need
of the passenger terminal at Tallinn airport to serve 4.2 million passengers and develop- to cope with the continued effect of the coronavirus and increasing input prices as well as
ment of the southern part of the aerodrome for cargo and aircraft maintenance. To imple- growth in the number of passengers. The foundation of our success is the strong team and
ment the latter, the State of Estonia increased the Group’s share capital by EUR 20 million. close cooperation. We have adapted well to the changing circumstances, but we need to
be ready to react quickly and move confidently forward also in 2022.
Despite difficult times and inconvenience in passenger service area due to construc-
tion-in-progress, we did not ease up on our principles: Tallinn airport continues to be the
cosiest airport in the world with leading edge service quality. The passenger satisfaction
Have a successful year of 2022!
survey conducted by the Airport Council International (ACI) also showed that passenger
satisfaction remained at a very high level.
Riivo Tuvike
Chairman of the
Management Board
4
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Group overview
AS Tallinna Lennujaam is the operator and developer of air- Chart 1. The Group’s key performance indicators for 2021, 2020 performance indicators in brackets
ports in Estonia. AS Tallinn Lennujaam together with its sub-
sidiary AS Tallinn Airport GH make up Tallinn Airport Group. Employees
Passengers Tallinn airport AS Tallinna Lennujaam
The Group’s head office is located in Tallinn. The shares of AS Flight operations
250 (2020: 247) 309* (2020: 306)
Tallinna Lennujaam are held by the Republic of Estonia and 1,301,066 (2020: 863,589)
the Company operates within the jurisdiction of the Ministry 26,689 (2020: 22,962) AS Tallinn Airport GH
205* (2020: 203)
of Economic Affairs and Communications.
Kärdla airport
The founder and shareholder of AS Tallinn Airport GH is AS
19 (2020: 17)
Tallinna Lennujaam. As at the end of the financial year, the 10,769 (2020: 9,379)
Group had 514 employees. 1,654 (2020: 1,453)
The Group’s areas of operation include: Kuressaare airport Pärnu airport
21 (2020: 20) 5 (2020: 6) Tartu airport
• management of airport infrastructure – the airports of
29,447 (2020: 16,858) 379 (2020: 361) 10 (2020: 13)
Tallinn, Kuressaare, Kärdla, Pärnu and Tartu as well as 2,361 (2020: 2,191) 152 (2020: 201) 497 (2020: 5,869)
the airfields of Kihnu and Ruhnu; 4,468 (2020: 4,204)
• provision of the airport and air navigation services;
Ruhnu airport Kihnu airport
• provision of ground handling services to international and 3 (2020: 2) 1 (2020: 1)
1,571 (2020: 1,215) 0 (2020: 0)
domestic scheduled and general aviation aircraft, passen-
556 (2020: 500) 0 (2020: 32)
gers and cargo;
• sales and real estate development.
Number of employees as of 31 December 2021.
5
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Group overview
Table 1. Group’s key sales, operating and financial indicators In EUR thousand 2021 2020 2019 Variance
2021–2020 %
In EUR thousand 2021 2020 2019 Variance
Cash flows from operating activities 7,992 4,164 17,262 92%
2021–2020 %
Passengers at Tallinn airport 1,301,066 863,589 3,267,910 51% Investments 33,760 17,410 10,189 94%
Passengers at regional airports 42,663 33,686 67,077 27%
Flight operations at Tallinn airport 26,689 22,964 47,867 16% Total assets at the year end 258,287 230,534 226,149 13%
Flight operations at regional airports 9,191 8,581 10,944 7% Assets as at the year-end excl. government grant* 177,514 154,624 149,010 15%
Equity as at the end of the year 116,282 93,982 95,457 23%
Operating income total 45,099 36,266 60,386 24% Borrowings as at the end of the year 49,057 52,333 45,619 -6%
Sales revenue 29,777 20,555 47,120 45% Equity / assets at the end of the year * 66% 61% 64% 8%
incl. aviation revenue 8,687 6,575 17,497 32% Debt / operating profit before depreciation* 4.54 8.99 2.54 -49%
incl. non-aviation revenue 21,090 13,980 29,623 51%
Operating expenses total 42,665 38,178 50,467 12%
Other operating income 15,322 15,711 13,266 -2% incl. goods, materials, services 12,085 10,030 15,734 20%
incl. government grants for assets 3,729 3,744 3,763 0% incl. miscellaneous operating expenses 1,001 1,355 1,902 -26%
incl. government grants for aviation security and 7,767 7,420 6,995 5% incl. labour costs 17,194 15,705 20,949 9%
rescue costs
incl. other operating expenses 61 -392 111 -115%
incl. government grants for regional airports 2,300 2,200 2,200 5%
incl. depreciation of fixed assets 12,324 11,480 11,771 7%
incl. other operating income 1,527 2,347 308 -35%
Average number of employees in full - time 473.11 634.6 521.24 -9%
Operating profit before depreciation (EBITDA)* 11,030 5,824 17,927 90%
equivalents
Net profit 2,300 -1,997 9,718 215%
* Excluding government grants for non-current assets.
6
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Management of the Group
Corporate governance report
As a state-owned enterprise, it is mandatory for AS
Tallinna Lennujaam to implement the Corporate
Governance Recommendations. The respective principles
are disclosed on the Group’s website. Supervisory Board
The Management Board of AS Tallinna lennujaam
prepares the Group’s financial statements for the financial Audit Committee
year in compliance with internationally recognised
financial reporting principles. The financial statements are
Management Board
reviewed by the auditor and the Supervisory Board of AS
Tallinna Lennujaam.
Marketing and
Legal support
Communication
People and
Chart 2. Structure of Tallinn Airport Group organizational
Culture
Infrastructure Develop- Financial, Quality and Tallinn Airport GH
Aviation Safety Airport Services Digitalization and IT ment and Management Commercial Services Passenger Services
Risk management Ltd
Airport Operations Airfield Mainteance Air Navigation Sys- Infrastructure
tems Management Route Development Accounting Aviation Security Passenger Service
Center Services Development
Operation of Tallinn and IT Project Infrastructure Financial Manage- Business
Sales Project Management
Regional Airports Management Management ment and Reporting Management
Tartu Power Network Quality and Risk VIP and Business
Rescue services User Support Aircraft Service
Airport Service Management Class Service
Kärdla System
Repair Service Customer Support
Airport Administration
Pärnu Terminal Mainte-
Airport ance Service
Kihnu
Airport
Kuressaare Property
Airport Management
Ruhnu Airport
7
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Management of the Group
The General Meeting of AS Tallinna Lennujaam Supervisory Board of AS Tallinna Lennujaam
During the year, the annual general meeting of AS Tallinna Lennujaam was held four times, According to the articles of association of AS Tallinna Lennujaam, the Supervisory Board
where has up to six members. The Supervisory Board performs supervision over the activities
of the Management Board and participates in making key decisions. The Supervisory
• the annual report, profit allocation proposal and auditor’s report for the year 2020 was
Board acts independently in the best interests of the Group and the Shareholder. The
approved;
Supervisory Board approves the Group’s strategy, a general action plan, risk management
• the new version of the articles of association that changed, inter alia, the number of principles and annual budget.
members of the Supervisory Board from five to six people and determined that the
The members of the Supervisory Board are appointed for the period of three years and
minimum and maximum amount of share capital shall be between EUR 40 million to
their remuneration is determined by the General Meeting.
EUR 160 million was approved;
Chairman: Märten Vaikmaa (since 31.08.2017,
• Sir John Elvidge as a member of the Supervisory Board was appointed;
contract extended by three years from 17.08.2020)
• increase of the share capital of the company by EUR 20 million to EUR 45.6 million was Members: Toivo Jürgenson (since 17.08.2017,
decided. For this purpose, it was decided to issue 2 million new shares with the nominal contract extended by three years from 17.08.2020)
value of EUR 10 and make a monetary contribution for it in the amount of EUR 20 Piret Kübbar (since 17.08.2017,
million. contract extended by three years from 17.08.2020)
Kadri Land (since 17.08.2017,
contract extended by three years from 17.08.2020)
Jaanus Uiga (since 21.11.2019)
Sir John Elvidge (since 16.09.2021)
The Supervisory Board met on ten occasions. The Management Board reported on the
financial performance to the Supervisory Board once in a quarter. The key topics of the
meetings were related to the impact of COVID-19 and cost savings measures. In addition,
they provided overviews of the year’s key projects and the request to increase share
capital as well as the strategic goals and budget for 2022.
The remuneration of the members of the Supervisory Board (fee without social taxes)
Riivo Tuvike Einari Bambus Anneli Turkin amounted to EUR 42 thousand (2020: EUR 39 thousand).
8
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Management of the Group
Audit Committee In 2021, the Management Board held 95 meetings (2020: 96).
The remuneration of the members of the Management Board (fee for service contract,
Chairman: Toivo Jürgenson
bonus and vacation accrual) amounted to EUR 401 thousand (2020: EUR 253 thousand).
Members: Piret Kübbar
Jaanus Uiga Members of the management of Tallinn Airport Group
The Audit Committee met on 11 occasions. The internal audit area analysed the purchases 11-member management manages the Group’s daily operations and makes decisions. It is
made with bank cards, the issues related to risk management and IT access rights’ made up of the managers of the different areas and members of the Management Board.
management, execution of the contracts with partners, results of the extraordinary audit The decisions will be made jointly at the meetings of the Management Board.
and group procurements and the related issues. Besides, the Committee approved the
annual report for 2020 and the results of the interim audit 2021. Members of the management
Since October 2020, the external partner KPMG Baltics OÜ provides the internal audit • Riivo Tuvike, Chairman of the Management Board
services to AS Tallinna Lennujaam. The internal auditor operates in accordance with the • Anneli Turkin, Member of the Management Board, Financial,
work plan of the Audit Committee and manages ethics, fraud and corruption tips emails. Quality and Risk Management
• Einari Bambus, Member of the Management Board, Airfield Services
The General Meeting approved the auditor PricewaterhouseCoopers (PwC) as the
• Indrek Nõlvak, Member of the Management Board of
financial auditor for the financial year 2021. Certified auditor Janno Hermanson is
AS Tallinn Airport GH
responsible for the audit of the consolidated financial statements. The financial audit is
• Katrin Hagel, Passenger Services
conducted in accordance with the international auditing standards.
• Andrus Järg, Digitalization and IT
• Anneli Lille, People and Organizational Culture
The Management Board of AS Tallinna Lennujaam • Tõnu Mühle, Infrastructure Development and Management
The Management Board represents and manages the Group’s daily operations in • Eero Pärgmäe, Commercial Services
accordance with the law and its articles of association, acting in the most economically • Margot Holts, Marketing and Communication
efficient manner. When making decisions, it proceeds from the Group’s and Shareholder’s • Kristina Randveer, Legal Support
best interests, and is responsible for ensuring sustainable development, based on goals
and strategy set.
Chairman: Riivo Tuvike
Members: Einari Bambus
Anneli Turkin
9
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Management of the Group
Management of AS Tallinn Airport GH Business ethics is an integral part of honest business and
The Chairman of the Management Board of AS Tallinna Lennujaam presides over the company’s good reputation
general meeting of AS Tallinn Airport GH, the subsidiary of AS Tallinna Lennujaam. The We follow the principle of zero tolerance for all forms of corruption. All the employees
authorities and responsibilities of the Supervisory Board are laid down in the articles of must behave ethically, responsibly and by obeying the law and protect the Group´s good
association. The Supervisory Board consists of the members of the Management Board name and reputation. The members of the Group’s management boards and supervisory
and management of AS Tallinna Lennujaam. The meetings of the Supervisory Board boards submit a declaration of economic interests to the external auditor once a year. The
are held as necessary and under the conditions prescribed by law. The members of the employees who organise procurements and / or are responsible for budget implementation
Supervisory Board do not receive any additional fee. The Company’s Supervisory Board submit a declaration of conflict of interest once a year.
appoints the Chairman of the Management Board.
To prevent corruption and agree on ethical conduct rules, the Group has developed
internal regulations on the prevention of risk of corruption and introduced a Code of
Risk management
Business Ethics.
Risk management is an integral part of the corporate governance process. The risk
There were two serious cases of ethics or corruption in 2021 (2020: also two). In both
management system supports attainment of the Group’s safety and business goals. With
cases, the employment contracts of the employees involved in the cases were terminated.
the help of risk management, we analyse, evaluate and manage the Group’s all operational,
business, environmental, work environment and financial risks.
Risk management activities include evaluation of the Group’s strategic and operational
area (incl. subdivisions) risks, mandatory risk assessment arising from the requirements and
evaluation of risks related to projects and changes.
We analyse the Group’s strategic and operational area risks regularly once a year. In 2021,
we performed a risk analysis of biological risk factors.
In addition, we review the compliance of our activities and services during regular internal
and external compliance assessments. The objective of internal reviews is to assess the
compliance of activities and services with the requirements by self-monitoring. External
compliance assessments and audits are performed by our customers, aviation regulators
and certification bodies.
10
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Financial results and investments
The Group earned a profit thanks to its efficient cost management and operating volume
The Group’s financial results for 2021
growth. Cold winter also helped to grow sales revenue, enabling to provide de-icing ser-
The Group’s sales revenue increased by 45% as compared to the previous year. Profit vice to airlines.
increased by 215% and earnings before interest, taxes and depreciation (EBITDA) increa-
Aviation revenue contributes 29% and non-aviation revenue contributes 71% to the con-
sed by 90%.
solidated sales revenue. As compared to 2020, aviation revenue has increased by 32%.
The coronavirus pandemic that started in 2020 still had a strong impact on the year. Aviation revenue has increased at a slower pace than the number of passengers and flight
Thanks to vaccination, the restrictions were not as strict as the year before and this led to operations because the number of flight routes served under the conditions of the route
higher aviation volumes (see in more detail in section Air traffic in Tallinn and at regional support programme have increased.
airports).
Non-aviation revenue has increased in line with the number of passengers. Rent of premi-
In summary, a total of 1.3 million passengers passed through Tallinn airport which is 51% ses and other rental income have increased by 1%. Growth is attributable to the fact that
more than in 2020, but still 60% lower than in 2019. The Group’s activities were targeted we used fewer discounts as compared to the previous year.
at ensuring economic sustainability of operations.
The volume of serving passengers and aircraft has increased (48%) in line with the growth
in the number of flight operations (14%).
Table 2. Overview of the Group’s key performance indicators in 2021 as com-
pared to 2020
2021 2020 %
Table 3. Total sales revenue in millions of euros
2021 2020 Change of % from
Passengers at Tallinn airport 1,301,066 863,589 51%
sales revenue
Flight operations at Tallinn airport 26,689 22,962 16% Total sales revenue 29.8 20.6 45%
Passengers at regional airports 42,663 33,682 27% Aviation revenue 8.7 6.6 32%
Flight operations at regional airports 9,191 8,581 7% Non-aviation revenue 21.1 14 51%
Average number of employees in full-time 473 521 -9% Passenger and aircraft service (GH) 11 5.8 91%
equivalent units
Rent of premises and other rent 4.2 3.9 7%
Sales revenue EUR million 29.8 20.6 45%
Passenger-related services, incl.: 5.5 3.9 40%
Total operating income EUR million 45.1 36.3 24%
Concessions and rent of premises at the 3 2.3 31%
Operating profit before depreciation EUR 11.0 5.8 90%
passenger terminal
million
Parking of cars 1.4 0.7 92%
Net profit EUR million 2.3 -2.0 215%
Advertising 0.4 0.4 -2%
Cash flows from operating activities EUR 8.0 4.2 92%
million VIP and business lounge service 0.7 0.5 39%
Investments EUR million 33.8 16.7 102% Other non-aviation revenue 0.4 0.4 19%
11
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Financial results and investments
Other operating income increased due to the government grants of security and rescue Table 4. The main investments in 2021
expenses. In connection with the COVID-19 restrictions we received EUR 1.4 million
in compensation for labour costs from the Estonian Unemployment Insurance Fund. Amount %
EUR million of total amount
Other projects 0.75 3
In the category of financial risks, the price risk of energy carriers materialised. The Group
purchases both electricity and natural gas from the commodity exchange under annual Tallinn airport total 22.89 68
procurement contracts and due to the increase in market prices, the cost of electricity
Reconstruction of Pärnu airport 10.38 31
increased on average by 161% percent in 2021 as compared to 2020. Risks related to the
changes in currency exchange rates and interest rates did not materialise during 2021. Regional airports total 10.38 31
Management of financial risks is described in the Note 3 of 2021. Consolidated Financial
Investments of AS Tallinn Airport GH total 0.3 1
Statements.
Group total 33.76 100
Cash flows
Cash flows from operating activities totalled EUR 8.0 million. As compared to EBITDA
The Cohesion Fund supported the investment in the airside area
(EUR 11 million), cash flows from operating activities were 39% i.e. EUR 4.3 million higher
with 50% in the amount of EUR 32.4 million. The investment of
in 2021 as compared to 2020. Pärnu airport was funded by the government grant from the state.
Due to increased prepaid taxes, cash flows were EUR 3.0 million lower than EBITDA. An
increase in current liabilities in the amount of EUR 4.1 million, an increase in inventories in
Balance sheet and financial covenants
the amount of EUR 0.3 million and an increase in short-term receivables in the amount of At the end of 2021, the Group had borrowings in the amount of EUR 49 million (at the end
EUR 5.8 million impacted the working capital. of 2020: EUR 52.3 million). As at the end of the year, long-term borrowings include the
loans received from the European Investment Bank (EIB) in the amount of EUR 30 million
Investments and the loan from the Nordic Investment Bank (NIB) in the amount of EUR 18.3 million.
Investments were made in the total amount of EUR 33.8 million (94% i.e. EUR 16.4 million The Group had no undrawn loans as of the year-end.
higher than in 2020). The extension of the airside area contained 53% of this amount. In 2021, the Group paid EUR 3.3 million in loan repayments to EIB, NIB and Pohjola
according to the payment schedule. With the loan contracts the Group has undertaken
Table 4. The main investments in 2021 the obligation not to exceed limits of certain financial ratios, i.e. covenants. Because of
the Covid-19 pandemic, the Group has entered into special agreements with the banks
Amount %
until 30 June 2022 for changing these limits so that the Group complies with the limits of
EUR million of total amount
special agreements.
Extension of the airside area in the eastern and 17.99 53
southern direction (Cohesion Fund) The shares of AS Tallinna Lennujaam are owned by the Republic of Estonia. In December,
Construction of the baggage area for departing 3.09 9
the owner made a monetary contribution to equity in the amount of EUR 20 million to
passengers, including automated sorting
fund new investments. Statutory capital reserve will be increased in 2022 so that it would
Construction of solar parks (2 × 500 kW) 0.87 3
be in compliance with the requirements of the Commercial Code.
12
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Development trends for 2022
2022 will be the year of flexible recovery since the environment remains vulnerable Due to Covid-19 pandemic and the energy crisis the economic environment is very volatile
and we must be ready to change our plans according to circumstances. We forecast an at present. The extremely rapid price growth caused by the energy crisis can result in spiral-
increase in the number of passengers and flight operations, and, as a result, in sales reve- ling prices and wages. Because of significant increase in energy costs, rapid growth of input
nue and in EBITDA. prices of other goods and services is expected to follow as well. Unemployment and rise in
service prices are creating wage pressure. To curb inflation, the European Central Bank may
Table 5. Group’s goals for 2022 as compared to the results for 2019–2021 start increasing interest rates that in turn would entail borrowing costs.
2022 2021 2020 2019 Extensive growth of the cost base triggers the need to increase service prices. Airport
fees are regulated and the process of changing fees takes six months. We are initiating this
Passengers in Tallinn airport in million 2.6 1.3 0.9 3.3
process. To achieve its sustainability goals, the group plans during the following years to in-
Flight operations in Tallinn airport 39,693 26,689 22,962 47,867 vest EUR 114 million, and therefore it is necessary to bring EBITDA back to the 2019 level.
Sales revenue EUR million 41.4 29.8 20.6 47.1 In 2022, the Group plans to invest EUR 25.9 million.
Operating profit before depreciation 13.2 11.0 5.8 17.9 The Group’s two key strategic investments in 2022-2026 are the development of Tallinn
EUR million
airport’s southern area and the expansion of the passenger terminal. The expansion of the
Investments EUR million 25.9 33.8 17.4 10.2
passenger terminal helps us to increase the capacity of border areas, expand pre-waiting
Positions filled at the year-end (based 545.7 483.85 472.8 625.1 areas and solve the problem of low scattering of passengers, in addition create the capacity
on the workload) to open the market for ground handling services in accordance with the respective directive.
We will also continue to implement the projects of the outbound passenger baggage area,
expansion of the airside area and construction of solar parks.
In respect of regional airports, we will complete reconstruction of Pärnu airport. We will
start reconstruction of Ruhnu airfield and replacement of its automated weather monito-
ring equipment. We will also continue building solar parks.
13
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Strategy and objectives,
fulfilment of objectives
14
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Strategy and objectives, fulfilment of objectives
The mission of Tallinn Airport Group is to unite Estonia with the world. Our vision is to
be the most attractive airport in Europe and our key values are reliability, openness and
thoughtfulness.
The Republic of Estonia as the sole shareholder laid down the expectations of the owner
for AS Tallinna Lennujaam:
• The Company will maintain and increase air traffic.
• Different focus groups will be able travel from Tallinn airport to the main European des-
tinations with a reasonable frequency and travel time.
• The Company’s operations will be profitable and efficient.
• The Company’s business will bring economic benefits to its owner, internal and external
clients as well as the society at large. With its operations, the Company will contribute
to the development of country’s economic environment.
• The Company will operate in a sustainable and responsible manner (safety and environ-
mental sustainability).
• The Company will create a safe and sustainable operating environment. It will guaran-
tee the compliance of the operations of airfields as well as the level of services provided
to aircraft, passengers and cargo with international and local regulations and mutually
agreed terms and conditions.
• The Company will manage the effect of its operations on the natural and economic en-
vironment as well as its stakeholders and will apply measures to reduce negative im-
pacts.
• The Company will operate regional airports to support the development of the econo-
mic environment in various regions of Estonia using the grants received from the state.
The strategic goals of Tallinn Airport Group include uniting Estonia with the world both
concerning the movement of people and cargo, being an attractive airport for passengers,
companies, partners and talents, operating the airports in a safe and secure manner, being
responsible in our activities towards the natural environment and managing operations in
cost-efficient, profitable and responsible manner, in addition, the properties owned by AS
Tallinna Lennujaam are valued and earn income.
15
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Strategy and objectives, fulfilment of objectives
Chart 3. The Group’s vision by 2024
The cosiest airports in the
Attractive airport world. Tallinn Airport
for air carriers as ASQ 4.45
well as for
partners in the
territory
40 annual and
10 seasonal
routes
The volume of air cargo is 25,000 tons
per year. We develop infrastructure We operate Tallinn
for servicing cargo flights and and regional airports
maintaining aircraft at Tallinn airport safely and securely
An open culture, a collaborative
innovative company and a
We have valued employer
completed the
plans for
properties
The Group is well
managed and
sustainable
The number of The capacity of the
passengers at Tallinn Tallinn airport
airport is 3.5 million passenger terminal We reduce the production of
is 4 million greenhouse gases and the
passengers per year consumption of purchased
electricity inv the group
We implement
digital and
automatic
solutions for
passengers and
the entire group
16
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Strategy and objectives, fulfilment of objectives
Fulfilment of the goals for 2021
The year turned out to be more successful than anticipated. The number of passengers Table 6. Tallinn Airport Group connects Estonia with the world in terms of both the
at Tallinn airport increased by 51%. The cargo volume was as budgeted. There were sig- movement of people and goods (“Connect with the world”)
nificantly more year-round destinations and more regular routes than we had planned.
Target Measure 2021 Achievement
The commitment target of Tallinn Airport Group’s employees was not achieved. It
was evident from the survey that the indicator dropped for the third consecutive year Year-round destinations 15 35
(TRI*M-index 2019: 72 points, 2020: 61 points, 2021: 56 points). The commitment at AS
Regular routes (summer 20 40
Tallinna Lennujaam it has increased (from 59 points in 2020 to 69 points in 2021), whereas and year-round routes)
it has decreased at AS Tallinn Airport GH (from 65 points in 2020 to 34 points in 2021). Passengers in millions 1.06 1.3
Employee satisfaction was impacted by the structural changes made at the Company,
Air freight in thousands of 10.0 10.6
discontent of passengers regarding travel restrictions, labour shortage due to illnesses
tonnes
and long recruitment time of new employees. General mood changes and uncertainty
Activities related to cargo Participation in fairs and Airport City sales en-
related to the COVID situation also lowered satisfaction. handling and aircraft launch of negotiations with vironment was completed
maintenance companies one or two projects in December. There are
The punctuality of departing flights was 98.66% and there were no incidents of air traf-
several projects underway
fic having been halted because of us for more than 30 minutes. We are planning to create with Magnetic MRO
an e- and self-service platform that supports the passenger journey and a customer prog-
ramme, for which purpose we have already completed an analysis. Our route enhance-
ment programme is attractive: airline companies are even more interested in it than we
had initially anticipated.
We registered 12 occupational accidents. One of the reasons is the fact that after the
coronavirus crisis the air traffic volume has increased and it is perceived that employees
are tired of the COVID-19 crisis. Registration of safety incidents and analysis help reduce
similar situations.
During the year there was one serious security area drawback caused by recurrent viola-
tions of the employees of a company that performed construction works on the territory
of Tallinn airport.
17
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Strategy and objectives, fulfilment of objectives
Table 7. Tallinn Airport Group is an attractive for passengers, airlines, partners, Table 8. Tallinn Airport Group is operated safely and securely and the Company
and talent (“Attractive Airport”) acts responsibly towards the natural environment (“Safe and responsible”)
Target Measure 2021 Achievement Target Measure 2021 Achievement
Increase in passenger sa- 4.45 4.53 Level of the accreditation Launch activities so that in Activities have been
tisfaction according to the system Airport Carbon 2022 it would be possible launched to obtain the
ASQ index (overall) Accreditation (ACA) targe- to attain the ACA level ACA level three certificate
E-services for passengers Customer programme Achieved ted at airports three certificate in 2023. For example,
(platform for e-and self-ser- analysis has been comple- CO2-neutrality action
vices service supporting ted. We will proceed accor- plan has been completed
the passenger journey and ding to the management and taken to a new level.
customer programme) decision Employee and partner
awareness has been
Increase in capacity Construction of the Achieved
enhanced. Group-wide CO2
pre-waiting and baggage
data modification has been
area is according to the
launched
schedule. We are designing
the 1st stage CO2 emissions per passen- 14.1 11.82
gers kg
Growth in non-aviation –0.4% (EUR –0.06 million) +51% (EUR 21.09 million in
revenue revenue) Safety incidents 0 serious incidents 1 serious incident
Number of incidents when 0 Achieved Occupational safety Less than 8 12
we have caused consecu- incidents
tive stops of air traffic for
Safety incidents per 1000 0 aviation accidents and Achieved
more than 30 minutes
flight operations serious incidents
Punctuality of departing 85% 98.66%
Information security 1 serious incident 0 serious incidents
flights
incidents
Employee commitment 70 points in TRI*M-index 56 points in TRI*M-index
(Group) (Group)
Results of employer reputa- Among the top five emp- Second place in the list
tion survey (Kantar) loyers employers
18
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Strategy and objectives, fulfilment of objectives
Table 9. Tallinn Airport Group is a cost-effective, profitable and innovative com- Table 10. AS Tallinna Lennujaam properties are valued and earn income (“Proper-
pany (Well-managed) ties are valued”)
Target Measure 2021 Achievement Target Measure 2021 Achievement
Group’s profit before inter- 12.6% 37% Business plans have 1. A detailed plan (DP) for 1. Achieved
est, tax and depreciation been prepared or are the southern part of Tallinn
(EBITDA) margin being prepared. Plan and airport has been approved.
Group’s expenses (exclu- 25.95 22.58 construction work has been 2. Coordination of the DP 2. The DP of the eastern
ding depreciation) per pas- launched of the eastern area has area will be made in two
senger (Tallinn airport and been finalised with the local stages, the application for
regional airports) in euros government. launch of the 1st stage has
Tallinn Airport Group has The digitalization develop- Achieved been submitted to the local
comprehensive and modern ment plan “Airport 4.0” is government.
information technology and being implemented based 3. The DP of Tallinn Airport 3. The DP initiation of
digital solutions on management decisions City, and 2nd stage of the Tallinn Airport City, and
Group’s sale revenue per 19.3 22.2 passenger terminal as well 2nd stage of the passenger
passenger (Tallinn airport as the DP of Suur-Sõjamäe terminal as well as Suur-Sõ-
and regional airports) in 48–50 and 60 have been jamäe 48–50 and 60 DP has
euros launched. been submitted to the local
government.
New business projects New solar parks will be Attained. Two solar parks
have been launched and built (1–3 MW) have been built at Tallinn 4. The change of DP of Va- 4. The change of DP ini-
implemented airport (total of 1 MW) lukoja properties has been tiation of Valukoja proper-
launched. ties is being prepared.
5. The DP of southwestern 5. The need for the DP of
area is being prepared. southwestern area is being
determined.
6. Reconstruction of Pärnu 6. Reconstruction of Pärnu
airside area has been comp- airside area and construc-
leted, construction of the tion of the passenger ter-
terminal is underway. minal has been completed,
design work of the airplane
hangar is underway.
7. Construction of the 7. Achieved
development project of
Tallinn airport airside area
has been completed.
19
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Our services
20
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Air traffic in Tallinn and at regional airports
The spread of the coronavirus and the related restrictions
led to a slump in aviation demand in 2021. The number of
Chart 4. Direct international routes from Tallinn
passengers was only 14% in the 1st quarter and 22% in the
airport in December 2021
2nd quarter of the pre-pandemic level.
The launch of a uniform Covid certificate (so-called Covid
passport) across the European Union on 1 July 2021 hel- Helsinki
Oslo
ped to considerably lift the number of passengers in the Tallinn
Stockholm
second half of the year. This harmonised and simplified the
travelling rules. Thanks to this, the number of passengers
reached to 50% of the pre-crisis level already in June and
Riga
70% in December.
Edinburgh
In 2021, 1.3 million passengers passed through Tallinn Billund Copenhagen
airport which is 51% more than in 2020 but still 60% less Vilnius
than in 2019. As compared to the pre-crisis level, the num-
Liverpool
ber of scheduled passengers recovered about 37% on ave-
Amsterdam Berliin Warsaw
rage and that of charter flight passengers 60% on average.
London Düsseldorf
AirBaltic carried the most of the total number of passen- Brussels
Frankfurt Kiev Kharkiv
gers (22%). The share of low-cost airlines was 24% (2020:
20%) and this figure is expected to continue growing in the Pariis
Munich Vienna
Estonian market in 2022.
Salzburg
Due to the spread of the coronavirus, EasyJet and Aerof-
lot suspended their flights to Tallinn. The air traffic in Tal- Milan
linn was impacted by political events, namely an incident
that occurred in Belarus due to which Belavia’s flights
were suspended to the member states of the European Rome
Union, including regular Minsk-Tallinn direct flights. Barcelona
Naples Istanbul
The Swiss company Swiss International Air Lines, which
belongs to Lufthansa Group, started to fly to Tallinn, ope-
ning a direct route between Zurich and Tallinn. Low-cost
Málaga
airlines Ryanair and Wizz Air also opened new routes (incl. Gudja/Luqa
Rome, Napoli, Barcelona, Billund and Liverpool). Phapos
21
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Air traffic in Tallinn and at regional airports
During the year, scheduled flights from Tallinn airport Chart 5. Break-down of passengers at Tallinn airport by destination (scheduled
were made to 40 destinations, plus regular charter flights. flights) and by carriers in 2021
The most popular destinations were Helsinki, Riga and
Frankfurt: a third of all passengers used this option. Frankfurt 12.8% airBaltic 22%
Helsinki 9.7%
Riga 9.6% Ryanair 14.2%
Stockholm 7.6%
Smartlynx 11.5%
Warsaw 5.6%
Kiev 4.7%
Lufthansa 10.5%
London 4.6%
Milan 4.5%
Amsterdam 3.8% Wizz Air 8.4%
Berlin 2.9%
Istanbul 2.8% Finnair 8%
Other 31.4%
SAS 5.2%
LOT 4.6%
Turkish Airlines 3.2%
Muu 12.4%
22
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Air traffic in Tallinn and at regional airports
Table 11. Number of passengers, cargo and post, and number of flight operations at In respect of regional airports, Kuressaare airport served the highest number of passen-
Tallinn airport 2017–2021 gers, with the service capacity reaching a record level of approximately 30,000 passengers
per year. The growth in the number of passengers received a boost from the new 50-seat
Passengers 2021 2020 2019 2018 2017 aircraft on Tallinn-Kuressaare route that is bigger than the previous one.
Incl. domestic flights 39,454 24,841 31,768 28,709 25,255 The majority of the flight operations were made from Tartu airport, related to the trai-
ning flights of the Estonian Aviation Academy. The most significant event of 2022 was
Incl. international 1,261,611 838,748 3,236,142 2,978,935 2,623,106
flights reopening of Finnair’s Tartu-Helsinki route. We reopened Pärnu airport in autumn 2021
Incl. connecting flights 8,102 6,600 13,334 50,392 43,945 for scheduled flights and in summer 2022 we hope to be able to start charter flights in
cooperation with the City of Pärnu.
Total 1,301,066 863,589 3,267,910 3,007,644 2,648,361
Cargo and post in 2021 2020 2019 2018 2017
tonnes
Incl. post 1,205 1,319 2,932 2,535 2,096
Incl. air cargo 9,355 7,871 7,984 8,984 9,249
Total 10,560 9,190 10,916 11,519 11,345
Flight operations 2021 2020 2019 2018 2017
Incl. passenger flights 16,617 14,461 38,808 39,892 36,856
Incl. cargo flights 1,602 1,552 1,538 1,597 1,662
Incl. non-business 8,470 6,949 7,521 7,079 6,807
flights
Total 26,689 22,962 47,867 48,568 45,325
23
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Overview of the airfield and passenger services
Airfield service, air navigation service and aviation safety
The priority in achieving the goals in all areas of Tallinn Airport Group is to guarantee safety, In 2022, we will start preparations for the reconstruction project of Ruhnu airfield and
regular and uninterrupted aviation operations in all airports and customer service at any installation of automatic weather monitoring systems in Kuressaare, Tartu and Kärdla air-
time and any weather, in compliance with international safety requirements and standards. ports.
We are participating in the remote tower project for the purpose of providing the air traf-
In 2021, the number of flight operations at Tallinn airport was fic control service for all regional airfields from one control centre in Tallinn. The Estonian
26,689 which is 16% more than in 2020. There were 9,191 Air Navigation Services (EANS) is in charge of the project and AS Tallinna Lennujaam, Avia-
flight operations from regional airports which is 7% more than tion Service of the Estonian Transport Administration, AS Cybernetica and the Environ-
the year before. ment Agency are also included in the project. In autumn 2022, we plan to launch provision
of the aviation information service from Tartu remote tower as a test airport.
The biggest challenge in 2021 was stage II of the airside area expansion project of Tallinn In 2022, we will continue building solar parks at regional airports. We intend to partially
airport. The development project was carried out in several stages in 2021-2021, whereas cover our own energy consumption with the solar parks and sell it to the distribution
the final activities will be completed in 2023. As a result of construction work, in Novem- network. In 2021, the solar parks built in regional airports produced electricity that co-
ber we opened a new southern aircraft apron area and new taxiways, and expanded the vered the annual needs of airports as follows: 24% at Pärnu airport (2020: 34%), 28% at
de-icing area in the eastern part as well as engine testing area. We opened the circular Kärdla airport (2020: 21%), 8% at Tartu airport (2020: 8%) and 25% at Kuressaare airport
road for patrol and maintenance vehicles in the southern area. One of the goals of the de- (2020: 19%). The Group’s goal is that the airports throughout Estonia would consume re-
velopment projects is to reduce the environmental impact of the airport. In the framework newable energy only.
of the project we built and planned complex stormwater systems that will alleviate the
problem with excess water. In addition, we installed oil traps and built a structure for sto- Aviation safety
rage and processing of de-icing chemicals.
We have a well-functioning safety management system and an engaging, open, and trans-
In 2021, we launched comprehensive assessment to determine our compliance with upda- parent organisational culture in place, due to which safety information is transmitted
ted requirements, for instance, changes in the European Aviation Safety Agency’s (EASA) promptly.
requirements for airport operators as well as changes in our organisation and its needs.
For raising the competencies of our employees regarding the EASA requirements we The purpose of the safety management system is to prevent accidents and protect people,
launched a series of training courses. In 2022, we will continue working with the issues assets and environment. The safety management system enables notification of all cases
identified in the course of the assessment that require improvement. affecting aviation safety that have been encountered in work to investigate what has hap-
pened and ensure that it will not occur again.
In the autumn we re-opened the reconstructed airside area of the Pärnu airport. In the
course of the renewal we reconstructed the runway to 1,970x30 metres, extended The representatives of all companies responsible for airport safety at Tallinn airfield par-
taxiways, reconstructed the aircraft apron area, installed an automatic weather monito- ticipate in the meetings of Tallinn Airport Safety Committee. In 2021, four regular mee-
ring system, upgraded the airfield lighting system and built a new maintenance and rescue tings were held in the Teams online environment due to the COVID-19 situation. At mee-
equipment hangar. tings, we share safety experiences and information about future changes in infrastructure
24
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Airfield service, air navigation service and aviation safety
The key projects of regional airports to enhance aviation safety:
• implementation of the new methodology for measuring the friction coefficient of
aerodrome pavements (GRF) in cooperation with the Estonian Air Navigation Services
Ltd since 13 August;
procedures. We also analyse incidents and necessary improvements to prevent them in
the future. • reopening of the reconstructed airside area at Pärnu airport;
In 2021, a total of 647 safety notices were registered on all airfields, which is more than in • AS Tallinna Lennujaam started to provide an aircraft fuel service.
2020. The growth is attributable to the higher number of flight operations on the one hand
and improved notification culture on the other hand. Dangers related to birds and animals
Birds and animals present great danger to aircraft, because they may cause extensive da-
Table 12. Safety notifications 2020-2021
mage to aircraft. To reduce danger, we actively use miscellaneous measures: bird control
Airport Safety notifications 2021 Safety notifications 2020 systems based on gas cannons, audio-visual and pyrotechnical measures. The best way to
Tallinn 532 332 control birds and animals is to apply activities related to the use of land so that the airfield
would not be an attractive place for them.
Tartu 83 40
In addition to its team, Tallinn airfield employs a professional ornithologist to evaluate and
Kuressaare 18 8 monitor our ornithological situation.
Kärdla 6 6
In 2021, we registered a total of 149 notifications related to birds and animals which mai-
Ruhnu 3 0 nly concerned their movement in the airside area of the airport. There were three more
serious cases that would have affected the operation or cancellation of flights.
Pärnu 2 21
Kihnu 0 0 Chart 13. Notifications related to birds and animals 2020-2021
Airport Notifications related to birds Notifications related to birds
The key projects of Tallinn airport to enhance aviation safety: and animals 2021 and animals 2020
Tartu 83 28
• airside area development project – in the summer, the airport operated without instrumen-
tal landing system’s (ILS) devices and with a shorter runway. In autumn, new taxiways, de- Tallinn 56 47
icing areas, motor testing area and extension of the K-apron were taken into use; Kuressaare 8 1
• increasing the share of e-studies for aviation safety trainings and upgrading of training ma- Kärdla 2 2
terials;
Pärnu 0 0
• implementation of the new methodology for measuring the friction coefficient of aerodro-
Kihnu 0 0
me pavements (GRF) in cooperation with the Estonian Air Navigation Services Ltd since 13
August. Ruhnu 0 0
25
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Airfield service, air navigation service and aviation safety
Air navigation services
AS Tallinna Lennujaam provides flight information services and communication and navigation system services.
In 2021, the type of the air navigation service depends on the airport. We provided:
• flight information services in Kärdla and Kuressaare;
• communication and navigation services in Tallinn, Kärdla and Kuressaare.
Table 14. Incidents related to the provision of air navigation services on the airfields of AS Tallinna Lennujaam
Airport Flight information service Communication and navigation Meteorological equipment
service (service provided by the En-
vironmental Agency)
2021 2020 2021 2020 2021 2020
Tallinn Not provided Not provided 8 27 17
Tartu Not provided Not provided Not provided Not provided 4 1
Pärnu Not provided 2 Not provided 0 Not provided 9
Kuressaare 2 2 0 0 0 1
26
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Passenger service
Our goal is to make sure that the passenger journey from arrival at the terminal to boar-
ding the airplane or from the time a problem appears until resolving it would proceed
smoothly.
Tallinn airport strives at being the world’s cosiest airport and customer satisfaction is
important to us. We want to make passengers feel at home at our airport. We will wait
for them and welcome them hospitably so that they would feel at ease and safe. In our
choices, we proceed from the expectations of the passengers, valuing the specificity of
Estonia and unity of Europe.
Customer experience
In 2021, we continued with the development activities at Tallinn airport’s passenger ter-
minal, the purpose of which is to expand the baggage area and baggage system of depar-
ting passengers to be able to handle the baggage of up to 6 million passengers per year. We
installed a new baggage carousel and an automated baggage sorting system. The develop-
ment project will be completed in the second quarter of 2022.
In addition we made preparations for the installation and configuration of the equipment
for handing over self check-in and oversized baggage. According to the plan, these ser-
vices will also be available in the second quarter of 2022.
The passenger terminal of Tallinn airport has been built to serve 2.6 million passengers
but since we are living at a time when we need to ensure dispersion of passengers, we
also need to fulfil this requirement at the passenger terminal. The expansion of the area
targeted at passengers also takes account of the recovery in the estimated number of pas-
sengers to 3 million passengers. For these reasons we started to increase the terminal’s
capacity to 4.2 million passengers. In order for the passengers to have better conditions
when waiting for their flights, comfortable waiting areas will be completed in the first half
of the year, primarily aimed at the customers of low-cost airlines.
In 2022, we plan to continue with the construction work at the terminal: we will also de-
sign and build new waiting areas in non-Schengen areas.
27
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Passenger service
Feedback of the customers of Tallinn airport fourth time in a row. According to tradition, the prize is awarded in solidarity among the
best airports in the region.
In 2021, we registered 386 customer inquiries which is at the same level as in 2019 (2020:
141, 2021: 378). However, as compared to 2020, the number of inquiries increased. This The study shows that in the case of Tallinn airport, passengers primarily value the pas-
was primarily related to the complicated questions about travel documents related to senger route logical structure and simplicity and the cozy atmosphere of the terminal.
COVID-19. In 2021, countries demanded vaccination certificates and border crossing The biggest change in passenger ratings was for the check-in service, which suffered in
documents from passengers and they booked COVID-19 testing at destinations. As every particularly from the increase in queues due to the verification of additional documents
country set its own document requirement, traveling became more complicated than it associated with the COVID-19 restrictions.
had been previously and there were miscellaneous travel disruptions for which passenger
Aggregate results of the Tallinn airport passenger survey by areas 2020 vs 2021
turned to the airport for assistance.
The inquires related to COVID-19 travel documents made up more than a half of the 2020 2021
feedback left for Tallinn airport in 2021. Besides, we received recommendations about
the security service and airport infrastructure improvement. Overall satisfaction 4.56
4.53
The real-time feedback measurement equipment used in the passenger terminal showed 4.36
Accessibility
that the average satisfaction with crossing the border was at the same level as in 2020: 4.30
88% of passengers rated their experience as pleasant. In catering establishments, satisfac- Check-in 4.53
tion with the service remained positive to the extent of 96% (2020: 96%) and with the 4.36
choice of food to the extent of 86% (2020: 84%), which is the same or better than the year Border control 4.61
4.55
before.
Security control 4.47
4.45
Passenger survey at Tallinn airport The passenger's journey 4.58
4.55
In 2021, Tallinn airport continued to participate in the International Airport Council (Air-
Airport services 4.20
port Council International, ACI) passenger service survey (ASQ) with more than 360 air- 4.16
ports worldwide (including 100 European airports). The study gives us the opportunity to 4.57
Airport atmosphere
analyse our strengths and development opportunities and compare ourselves with other 4.60
airports. During the year, we interviewed nearly 1,300 passengers. Arrival at the airport * 4.39
4.33
In 2021, passenger satisfaction remained very high, despite of the rapid growth in the
number of passengers at Tallinn airport. With an overall result of 4.53 points (in terms of * Departing passengers were asked to recall their latest arrival experience
five points), Tallinn airport was ranked among the absolute best in Europe in terms of Eu-
ropean airports and brought us the title of “Europe’s Best Serviced Airport 2021” for the
28
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Passenger service
Provision of services to passengers with reduced mobility In 2022, the Aviation Security Department organised 118 training courses (2020: 90), in
course of which 1,182 (2020: 981) aviation related employees received training.
In 2021, Tallinn airport received 2,975 requests to serve people with reduced mobility,
which is about 50% more than the year before. Pärnu airport replaced the provider of security services. AS Viking Security that won the
procurement is the new provider, being and is a new company in the aviation security area.
In 2021, the share of passengers reduced mobility in the total number of passengers reco- We are now also paying more attention to the quality of the service at Pärnu airport.
vered: the figure was 0.2% at the year-end which is the record of all times. The share of
passengers with reduced mobility decreased only in 2020 (greatly due to the COVID-19
Ground handling services
crisis), in all other years it has clearly been in an upward trend.
At Tallinn airport, ground handling of passengers, cargo and aircraft is provided by AS Tal-
We were able to carry out 63% of the requests to service passengers with reduced mobi-
linn Airport GH.
lity, in the other cases; the customers did not want the airport to help them. There were
only 7% of unannounced requests. We used special equipment to fill 15% of the requests. The company’s strategic goal is to become a company with the highest quality ground
handling services in Northern Europe, serve all airlines with at least 97.5% punctuality
The most common type of passengers needing help was those who were unable to walk
and be among the top five service stations in terms of quality rating.
unassisted long distances (WCHR), accounting for 48% of the total. They were followed
by those who did not walk the stairs in addition to long distances (WCHS, 24%) and those To attain this goal we are constantly enhancing the quality management system, based on
who were immobile and needed assistance with boarding and exiting the aircraft (WCHC, the requirements of the standard “Safety Audit for Ground Operations” (ISAGO) deve-
13%). The remaining 15% includes passengers with other special needs. The cost of ser- loped by the International Aviation Transport Association (IATA). In order to develop com-
vicing passengers with special needs totalled EUR 232,930 (2020: EUR 241,349). pany’s service standards and better meet customers’ expectations, we regularly analyse
customer feedback. In in-house training sessions, we analyse the target levels of perfor-
Aviation security mance indicators, potential impacts of these indicators and measures to reduce negative
impacts.
The year 2021 was the year of recovery. We started to plan new positions already in the
second half of 2020 to be ready for the growth in the number of passengers. As was the The company’s goal is to ensure the minimum punctuality level of 97.5% for the services
case in the overall labour market, it was difficult to recruit new people and a higher num- provided to all airlines. We did not fulfil this goal only in month of 2021, when it was 97%.
ber of passengers in the second half of the year led to longer waiting times in security The average annual service punctuality was 99.1%.
points. More thorough preliminary work and analysis was needed to solve the situation.
In February, the Police and Border Guard Board started to use automated border-crossing
gates to serve the passengers flying to third countries, enabling them to check in using
self-service machines. During the year, the work of cross-border gates was analysed and
software was improved which increased the number of their users.
29
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Digital automated solutions
Tallinn Airport Group has set for itself a goal to actively deploy efficient digital automated
solutions. For the next four years we have prepared the development plan “Airport 4.0”
whose main goal is to increase the level of our digitalisation, raise the efficiency of work
processes and become an airport with advanced information technology. This will also
increase our competitiveness on the international market since we will be able to guaran-
tee lower expenses and faster aircraft turnaround time.
“Airport 4.0” is an international concept by the same name which forms the basis for de-
velopment plans of many airports. Under this concept, the digital maturity of an airport is
classified into four categories. The Group has prepared for the next four years a digitali-
sation action plan “Airport 4.0” that consists of key software projects. The maximum level
(4.0) which Tallinn Airport Group plans to achieve within the next four years is a digital
ecosystem that links all companies operating in airports operated by AS Tallinna Lennu-
jaam into a single digital community.
In 2021, we had two key projects:
• “Invoice” – a single service management solution for describing and provision of ser-
vices as well as customer billing. The project was launched in 2020 and has been comp-
leted. The system is in use in the Tallinn airport and in regional airports. It is also used by
Tallinn Airport GH, subsidiary of Tallinn Airport, that provides services for airlines;
• RMS – central information system for resource management and planning that enables
to more automatically and efficiently manage and plan shifts, as well as aircraft turna-
round equipment and systems. The project is at present in the phase of needs analysis
and preparation of procurement tender. A detailed implementation plan will be drawn
up after the successful completion of the procurement tender.
30
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Cooperation with community members and partners, and economic effect
Tallinn Airfield’s Safety Committee
The activities of airports influence many stakeholders, ranging from staff and community The safety management system consists of the company’s safety policy, safety goals, risk
members, airlines and business partners to travellers, taxpayers, owner, and the society management and safety promotion and assessment. Safety activities include the imple-
at large. mentation and development of the safety management system on a daily basis.
To make economic, social, and environmental decisions, we identified the stakeholders The safety management system is effective only if the company’s employees and coope-
that are either directly or indirectly related to Tallinn airport as well as their expectations ration partners are aware of its goals and importance as well as understand their role in
of the company that we need take into account when setting or reviewing the company’s assuring and adhering to the system.
strategic goals.
The meetings of the Tallinn Airport Safety Committee are attended by aviation safety rep-
When making decisions, we consider both internal and external factors impacting the resentatives of all companies that operate on the Tallinn airfield. At the meetings held in
company that may give rise to various opportunities and risks. If we have an open dialo- 2021, participants received an overview of the development activities of Tallinn airfield
gue with the stakeholders and consider various interests in the company’ strategy, we can and related operational restrictions for airfield users, including cases influencing aviation
create and maintain trust in our activities. safety and changes in the procedures of the operational and management system of the
airfield.
Cooperation of community members and partners
In aviation, it is necessary to cooperate with partners on the topics of user conditions,
Tallinn Airport Passenger Terminal User’s Committee
passenger experience, risk management, safety and environment. In order to disseminate The aim of the Tallinn Airport Passenger Terminal Users’ Committee is to exchange infor-
information and implement common values and culture, we regularly meet with our part- mation and to harmonize and enhance the passenger experience in the Passenger Termi-
ners in many cooperation bodies. The airport community includes companies operating on nal. The members of the committee are tenants operating in the Passenger Terminal and
the territory of our airports and their employees, as well as surrounding aviation-related cooperation partners. In 2021, the committee held one meeting (2020: no meetings were
companies. held because of COVID-19).
Tallinn Airport Users’ Committee Environmental Steering Group
In accordance with the Estonian Aviation Act, the airport operator is obliged to consult The purpose of the environmental steering group is more efficient organisation of en-
with airport users at least once a year on the subject of fee rates and, if necessary, on the vironmental management in the entire Group. The Group’s key specialists participate in
quality of airport services. the work of the steering group.
In 2021, the Tallinn Airport Users’ Committee held two meetings (2020: no meetings were In 2021, the environmental steering group met on three occasions (2020: once). The key
held because of COVID-19). Users were given an overview of the service quality, safety as topics included renewal of the environmental strategy, CO2-neutrality of the airport by
well as environmental and investment plans of Tallinn airport, and consultations were held the year 2030, assessment of environmental aspects, environmental investments and
on the subject of fees for 2022. waste management situation as well as the concept of zero waste.
31
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Cooperation with community members and partners, and economic effect
Safety and Quality Groups at regional airports
Safety and quality groups meet at Kuressaare, Kärdla, Pärnu and Tartu airports at least
once a quarter. Their purpose is to provide initial control over the performance of the
safety management system, to receive feedback on improvement activities and to pro-
mote safety.
The meetings will address current airport operation, safety and quality issues, customer
feedback and deficiencies identified during airport audits. The companies operating on
airport sites will be involved in the meetings.
Participation in the industry’s promotion, and membership
AS Tallinna Lennujaam actively participates both in the aviation cluster and the coopera-
tion network to operate and find opportunities together in Europe and elsewhere in the
world. For the Group, it creates an opportunity to develop both aviation and non-aviation
areas which in turn are important to ensure the sustainable operations of airports in the
future.
AS Tallinna Lennujaam is a member of the Responsible Business Forum (MTÜ Vastutus-
tundliku Ettevõtluse Foorum). Since 2013, we have participated in the evaluation of a
responsible business organised by this non-profit organisation. In 2020, AS Tallinna Len-
nujaam received a gold award (awarded every other year) for its responsible business ac-
tivities for the third time already.
Economic impact
Our Group has a strong impact on the economy of Tallinn as well as the entire economy of
Estonia. We have analysed our economic impact based on the input-output framework.
It is not possible to assess the economic impact of 2020 and 2021, because during the
global health crisis, domestic aviation and tourism function in restricted conditions.
32
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Our team
33
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Our team
We continued to support the best students of the Estonian Aviation Academy, issuing
annual AS Tallinna Lennujaam and AS Tallinn Airport GH scholarships. We also organised
virtual career days and participated in career fair Võti Tulevikku.
The crisis caused by the coronavirus, which began in the spring
of 2020, had a significant impact on our team also on 2021. Development of employee competencies
In promoting studies, mentoring and development, we use the international 70:20:10
On the basis of the epidemic control plan and in accordance with the measures introduced model for learning and development, which involves three types of learning: experien-
in Estonia, we regularly instructed our employees. We raised awareness and promoted tial, social and formal. External and internal trainers and practice mentors share their
vaccination against COVID-19, as a result of which more than 88% of the Group’s emp- knowledge and skills.
loyees were vaccinated by the end of the year. We constantly reminded employees on the
importance to use personal protective equipment. As part of our weekly monitoring we In 2021, the training expenses made up 1.0% (2020: 0.7%) of staff costs. The Group’s trai-
reported the number of employees who had tested positive for COVID-19, had been in ning and development costs totalled EUR 172,008 (2020: EUR 108,059). The focus of trai-
close contact with an infected person and/or had self-isolated. ning courses was primarily on retention of competencies; in addition we provided online
training sessions to promote mental health.
We updated the principles and risk analysis format of remote work and enabled office
employees to work in the hybrid working mode. With the assistance of Võõras Sõber, To efficiently monitor the matching of competencies required for positions and employee
an NGO, we started to offer our employees the service of a psychologist specialising in levels, we have developed an information system of competencies that will be taken into
work issues. After the work volume temporarily decreased we used the follow-up salary use at the beginning of 2022. The purpose of the system is to describe competency requi-
support measure provided by the Estonian Unemployment Insurance Fund for the months rements, link them with the actual competencies of employees and in this way, create a
of March, April and May. user-friendly and unambiguous system for devising training courses. For supporting trai-
ning and development activities, we made preparations to launch the new information
system in January 2022.
Key indicators
In collaboration with management, we developed the Group’s management principles and
The Company operates only in Estonia, complying with the current labour laws of Estonia.
implemented the first stage of the management development programme which focused
We follow the principles of supporting the diversity of gender, age, education, and views.
on self-management.
At the year-end, Tallinn Airport Group employed 514 employees, of whom 63% were men
and 37% women. At AS Tallinna Lennujaam, 48% of employees have worked there for Employee involvement and value proposition
more than a decade whereas the same indicator at AS Tallinn Airport GH is 22%.
In 2021, we continued our cooperation with Kantar Emor to carry out a working life sur-
In 2021, the voluntary staff turnover at AS Tallinna Lennujaam was 8% (2020: 5%) and vey at the Group, the purpose of which was to determine the aggregate indicator of emp-
at AS Tallinn Airport GH it was approximately 13% (2020: 10%). The total turnover (incl. loyee commitment, i.e., the internationally used TRI*M Index.
redundancies) was 11% at AS Tallinna Lennujaam and 17% at AS Tallinn Airport GH.
In the survey carried out in November 2021, the participation rate of the Group’s emp-
Based on the results of the survey by Kantar Emor carried out in spring 2021, Tallinn Air- loyees was 77%, ensuring reliability of the results. The results of the study show that the
port Group is the second most attractive employer for the residents of Estonia after Eesti average commitment index of our Group’s employees was 56 points (2020: 61 points)
Energia.
34
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Our team
which is slightly below the Estonian average (2020: 63 in the spring before the start of the
coronavirus crisis).
We continued to organise regular briefings so as to disseminate information about the
Group’s financial performance, achievements and upcoming changes.
Our remuneration principles take account of external competitiveness, annually partici-
pating in Fontes salary surveys, as well as allocation of professional groups and principles
of equal treatment. We treat our employees equally, regardless of their gender and other
characteristics.
Over time, it has become a tradition to recognise our best colleagues who have made a
great contribution to work. We will announce the winners for 2021 at the opening event
of the 2022 financial year. We also provide ongoing positive feedback that the customers
have given to our employees on our intranet.
We value long-term employment relationships - behind it there is the commitment and
will to unite Estonia with the world. We acknowledge and thank our colleagues who in the
current calendar year successfully reach the employment anniversary in our group com-
panies - 10, 20, 30 and 40 years
To celebrate the 85th anniversary of Tallinn airport we organized a joint event at the start
of the autumn. Ahead of the autumn-winter season we organized vaccination against flu
for interested employees. For Christmas, we organized presents for our employees and
their children and organized a festive lunch for the staff that was at work during Christ-
mas.
We foster an athletic way of life and make sure that our employees always have an oppor-
tunity to select an appropriate and healthy way to spend their free time. In 2021, about
400 employees from the parent entity and the subsidiary, i.e. 80% of all our colleagues
regularly used the sports and health promotion support through the Stebby environment.
The goal of the non-profit organisation Tallinn Airport Sports Club is to provide miscella-
neous athletic activities to the employees for the purpose of promoting a healthy lifestyle.
The members of the sports club can participate in group trainings, competitions, and other
sports-related activities. At the end of 2021, the sports club had 66 members.
In 2021, the sports club participated in all major national sports competitions, several of
which took place online. Our sports club with its strong team managed to win in several
competitions, for example in the series competitions of the Estonian Company Sports Fe-
deration, Tartu Kuubik, Kõrvemaa competition of four fields of sport, and many biking and
running marathons.
35
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Sustainable and
responsible management
36
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Sustainable and responsible management
Sustainable and responsible attitude towards the surrounding environment is our key va- 1. Ensuring energy efficiency and transition to renewable
lue. Inevitably, aviation as an industry impacts the environmental status and safety to a
energy (SDG 7)
great degree. Therefore, we need to strive to alleviate the Company’s negative impact and
burden on the environment and to be as economical as possible in our activities and in line Electricity consumption makes up a major share of CO2 emissions at Tallinn airport. The
with the principles of sustainable development. infrastructure, including the runway with lights and airport buildings, consumes electricity
24/7 and creates a sizable CO2 footprint.
Our aim is to ensure the sustainable and responsible operation of the Group’s airports and
to provide a high-quality service, while saving the natural environment and reducing air For this reason, we have started the transition to renewable energy and built solar parks
emissions. both at Tallinn airport as well as all regional airports. To attain CO2-neutrality, we need to
analyse energy efficiency, find areas for improvement in our infrastructure and consump-
We have six environmental goals.
tion and consistently increase the share of renewable energy.
Table 15. Production volume and production of solar parks in 2021 and forecast
for 2025 Reduction of CO2 and air pollution in the air (SDG 3, 7, 11, 13)
AS Tallinna Lennujaam has joined the Airports Council International’s (ACI) pan-European
Production Solar energy Share of solar energy commitment “Net Zero 2030”. We have set ourselves a goal to reach CO2-neutrality by the
volume kWh generated kWh generated in electricity
2021 consumption of Tallinn year 2030 which is a confirmation of our determination to move towards climate neutral
airport Ltd 2021 management.
Solar parks of Tallinn 1100 231,014 1.54%
Taking into account climate changes and the green transition which keeps gaining momen-
airport
tum, it is also necessary to find more sustainable ways to operate in the aviation sector.
Solar parks of regional 250 259,880 16.84%
airports With the goal “Net Zero Target 2050”, announced in 2021, many European airports com-
mitted themselves to reaching CO2-neutrality by the year 2050. However, 91 airports,
including Tallinn airport, promise to do it already by 2030.
Production Tolar energy Share of solar energy
volume kWh generated kWh generated in electricity Tallinn airport is a member of Airports Council International Europe (ACI Europe) and
2025 consumption of Tallinn has joined the global airport CO2 management programme Airport Carbon Accreditation
airport Ltd 2025
(ACA). The goal of the programme is to encourage airports to gradually reduce their CO2
Solar parks of Tallinn 3050 3,885,700 25.79%
footprint. In 2021, we devised an action plan to visualise our key activities so as to achieve
airport
CO2-neutrality.
Solar parks of regional 1570 200,180 130.09%
airports A CO2-neutral airport needs to minimise its energy consumption, increase use of re-
Total: 35.45% newable energy, upgrade its fleet and infrastructure, turn its processes more environmen-
tally friendly through involvement of communities, partners and passengers.
37
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Sustainable and responsible management
Chart 6. Volume of C02 emissions at Tallinn airport (tonnes in year)
20,000 17,041
15,381
15,000 13,535
10,000
5,000
0
2021 2020 2019
Chart 7. Sources of CO2 emissions at Tallinn airport (tonnes in year)
12 000 11,715.2
10 000
8 000
6 000
4 000
2319.7
2 000
1115.6
230.5 0.1
0
Boiler house
Electricity (heating) Machine park De-icing Spare generator
38
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Sustainable and responsible management
2021 MAPPING IMPROVEMENT POSSIBILITIES CONTINUOUS CARBON OPTIMISATION BECOMING NET ZERO 2030
Assessing the environmental Mapping energy usage and Investing in alternate Optimising processes Continue renewing Implementing waste Becoming net zero
aspects heat production optimisation energy production to according to net zero our infrastructure management according to airport
Setting targets to become possibilities and implementing it increase usage of commitment according to net zero net zero commitment
net zero airport in 2030 alternate energy commitment
Mapping possibilities to
renew our equipment park Building additional
solar parks
Optimising staff
carbon footprint
Rising travellers
Carbon optimising awareness and
requirements added promoting carbon
to investments and footprint
agreements minimalization
Continue investing in Continuing to renew
alternate energy our equipment park
production to increase and finding more
usage of alternate energy sustainable solutions to
Rising awareness inside the to 100% improve ground
organisation and our partners handling processes
39
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Sustainable and responsible management
In 2021, we cooperated both with the Tallinn City Government and the Estonian Health
3. Reducing the consumption of clean drinking water and
Insurance Fund to analyse the noise situation and find areas for improvement. We have
ensuring clean rainwater (SDG 6) built noise barriers on the territory where aircraft engines are being tested because we
Clean drinking water and reduction of the consumption of non-renewable resources are wish to protect people and the surrounding environment. We also measure the noise level
both important to us. on our territory and analyse it. In 2021, the average noise level in the eastern section of
the airport was 63 db and in the western section it was 65 db which is within the national
The passengers of Tallinn airport are able to fill their water bottles in special locations so
noise boundaries (75 db during the day, 65 db at night).
that they do not need to buy new water bottles after passing through the security chec-
kpoint. Equally important to us is clean rainwater than runs on our territory. In 2021, we
upgraded our rainwater systems within the framework of the project funded from the Co-
6. Ensuring biodiversity (SDG 15)
hesion Fund to ensure high-quality rainwater. In this way we will also keep the water of We consider it important that the forests surrounding us would be managed in an en-
Lake Ülemiste and surface water clean. We monitor water quality once a quarter, on the vironmentally sustainable manner while maintaining measures necessary for ensuring
basis of the environmental permits issued to us. aviation safety. In 2021, we launched renewal of forest management plans and in 2022, we
started replanting forests. In this way we will give back the trees felled for aviation safety
4. Reduction of waste generation (SDG12) purposes, helping to improve forest culture and preserve biodiversity.
Waste reduction also plays an important role in attainment of CO2-neutrality. Therefore, We make sure that no trees are cut on the territory of Tallinn airport during the nesting
we consider it necessary to minimise waste generation and upgrade the entire waste period of birds to maintain diversity around us. The special management zone of Tallinn
processing system to support the goals of circular economy and the concept of zero waste. airport is home to the northern goshawk in the second protection category whose nesting
We also promote sorting waste by type and educate the employees, partners and passen- turned out to be especially successful in 2021. There were five chicks in its clutch, a testi-
gers of Tallinn airport on waste management topics. mony of our ability to work hand in hand with nature.
In 2021, we analysed the Group’s waste generation and determined ways to improve the We arrange our daily activities in a manner enabling us to follow the principles of sustai-
quality of waste collection by type and upgrade the waste management system next year. nable environmental protection. We use such technological processes, mechanisms and
materials that do not harm the environment or keep it in established boundaries. We con-
5. Ensuring compliance with noise level tinuously assess the effects and risks stemming from our activities on the environment
and consider them in the Group’s daily operations.
requirements (SDG 3,11)
Environmental performance starts from increasing awareness and we can make progress
Noise is an aspect that inevitably accompanies aviation and urbanisation, but we are doing
together with our employees, partners and passengers. The environmental steering group
everything in our possession to reduce noise pollution. Since the pre-Covid situation is
of Tallinn airport has launched regular meetings to deal with all key green topics.
beginning to resume in aviation, the noise from approaching and departing airplanes may
seem even more disturbing. It is related to the fact that people have become used to si- At the beginning of 2022 we joined the cross-sector cooperation platform Green Tiger
lence during the crisis. to facilitate the Estonian green transition with other sustainable organisations. Working
together, we can create long-term solutions that take us towards climate neutrality.
40
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Sustainability report
41
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Sustainability report
The 2021 annual report of Tallinn Airport Group is an integrated annual report, contai- the scope of influence. Interviews with the company’s employees and management have
ning the sustainability and social responsibility report, corporate governance report and been used to determine materiality. Stakeholders are described in more detail in the re-
financial statements. levant chapter. In addition, society’s legislation and compliance with the law play a role in
In respect of the sustainability and social responsibility reports, we proceed from the glo- assessing materiality, reducing the importance of the issue for the company in the case of
bal reporting initiative (GRI). The guideline for preparation of the sustainability report good functioning and vice versa.
consists of reporting principles, reporting guidelines and standard reported information.
The key issues identified are as follows:
In this annual report, we disclosed all activities for 2021. We prepare this report every
• economic performance,
year and it is a continuation of the Tallinn Airport Group’s 2020 annual report.
• indirect economic impact,
The key elements of the reporting process have been described in the accounting • fight against corruption,
policies and guidelines: • energy,
• biodiversity,
• materiality,
• emissions,
• stakeholder involvement,
• wastewater and waste,
• sustainability context,
• environmental compliance,
• completeness reporting principles.
• employment,
• occupational health and safety,
Regarding the section on standard information to be reported, it includes data and
• training and education,
information which is relevant and important to the company and is specified in the
guidelines as three types of standard information: • non-discrimination,
• socio-economic compliance.
• strategy and profile – data that determine the general context necessary for understan-
ding the company’s activities, such as the company’s strategy, profile and management; In our business, we are guided by the principles of sustainability. From 2018, we pursue
and link our activities to the United Nations Sustainable Development Goals (DSG). We
• leadership style – data, that includes how entity deals with related topics, and provides have also reflected the fulfilment of the sustainable development goals in this report.
context for understanding specific actions in the related area;
In order to illustrate how our activities contribute to the achievement of the sustainable
• performance measures – indicators that include comparable information about the development goals, we have linked them to topics that are important to us and marked
company’s economic, environmental, and social areas. them with the SDG symbol in the report.
Interviews with the company’s employees and management, literature, data, and media
analysis, as well as site visits and expert assessments have been used to define and delimit
42
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Sustainability report
b. Sustainable development goals
Sustai- World Tallinn airport Sustai- World Tallinn airport
nable de- nable de-
velopment velopment
goal goal
3 tervis ja
heaolu
Ensure healthy lives and promote well-being The Company has a functioning occupational safety 11 JÄTKUSUUTLIKUD
LINNAD JA ASUMID
Make cities and human settlements inclusive, We monitor the emissions of fine particles into
for all at all ages and health management system safe, resilient and sustainable ambient air. We actively participate in addressing
noise-related issues. We lower emissions, prepare an
action plan to reduce CO2
4 KVALITEETNE Ensure inclusive and equitable quality We support staff development and organise their Ensure sustainable consumption and produc- We have obtained the ISO 14001:2015 environmen-
HARIDUS
12 SÄÄSTEV TOOTMINE
education and promote lifelong learning learning activities and coaching with efficient use of
JA TARBIMINE
tion patterns tal management system certificate. We ensure that
opportunities for all resources and flexible learning opportunities hazardous waste is handed over to the handlers of
hazardous waste. We reduce generation of waste per
Achieve gender equality and empower all We support the equality principles of gender, age, passenger. We increase the share of recyclable waste.
5 SOOLINE
VÕRDÕIGUSLIKKUS
women and girls education, and diversity of views We ensure sustainable and responsible airport opera-
tions within the company. We create a strategy for the
Company’s waste management system
6 PUHAS VESI JA
SANITAARIA
Ensure availability and sustainable manage- We are constantly monitoring rainwater. We use tech- 13 KLIIMAMUUTUSTUSE-
VASTASED MEETMED
Take urgent action to combat climate change We keep track of greenhouse gas emissions. We mo-
ment of water and sanitation for all nical solutions to save water resources. We prevent and its impacts nitor CO2 emissions when purchasing new machinery.
environmental pollution through risk management. We reduce consumption of fossil fuels
We provide clean drinking water for passengers, staff
and partners at airports
15 MAA
ÖKOSÜSTEEMID
Protect, restore and promote sustainable We use environmentally friendly de-icing equipment
Ensure access to affordable, reliable, sustai- We reduce electricity consumption per passenger. We use of terrestrial ecosystems, sustainably at airports to minimise the negative impact on biodi-
7 JÄTKUSUUTLIK
ENERGIA
nable, and modern energy for all increase the share of renewable energy in final energy manage forests, combat desertification, and versity
consumption. We plan energy-efficient buildings halt and reverse land degradation and halt
biodiversity loss
8 TÖÖHÕIVE JA
MAJANDUSKASV
Promote sustained, inclusive and sustainable We contribute to the development of the country’s 16 RAHUMEELSED JA KAASA-
VAD INSTITUTSIOONID
Promote just, peaceful, and inclusive socie- We prevent corruption by setting procurement
economic growth, full and productive emp- economic environment. We value performance and ties for sustainable development, provide terms and avoiding conflicts of interest
loyment and decent work for all outstanding staff commitment as well as mutually access to justice for all and build effective,
respectful relationships with staff accountable, and inclusive institutions at all
levels
9 TÖÖSTUS, UUENDUS JA
TARISTU
Build resilient infrastructure, promote inclu- We develop and operate infrastructure while conside-
sive and sustainable industrialization and ring the expectations of the society and the stakehol- 17 ÜLEILMNE
KOOSTÖÖ
Strengthen the means of implementation of We pay environmental tax based on the ambient air
foster innovation ders, and the principles of sustainability the action plan and revitalize the global part- pollution permit and special permit for water use
nership for sustainable development
43
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Sustainability report
c. GRI Content Index
Standard Disclosure Page number Standard Disclosure Page number
GRI 102: Organisatsiooni profiil Strategy
General
disclosures 102-1 Name of the organisation AS Tallinna Lennujaam 102-14 Statement from Chairman of the Management Board 3-4
102-2 Activities, brands, products and/or services 5 102-15 Key impacts, risks and opportunities 11-13, 17-19
102-3 Location of headquarters Tallinn Ethics and integrity
102-4 Location of operations 5 102-16 Values, principles, standards, and norms of behaviour 10, 15, 31
9 TÖÖSTUS, UUENDUS JA
TARISTU
Sustainable Development Goal no 9 15-16, 19 Governance
Build resilient infrastructure, promote inclusive and sustainable
industrialization and foster innovation 102-18 Governance structure 7
Stakeholder engagement
102-5 Ownership and legal form 5
102-40 List of stakeholder groups 31
102-6 Markets served 5
102-42 Identifying and selecting stakeholders 31
102-7 Scale of the organisation 5
102-43 Approach to stakeholder engagement 31
102-8 Workforce structure 34-35
102-44 Key topics and concerns raised 31
102-9 Supply chain description 12
Reporting practice
102-10 Significant changes to the organisation and its supply chain 3-4, 8, 34
102-45 Entities included in the consolidated financial statements 5
102-11 Precautionary principle or approach 10, 24-25
102-46 Defining report content and topic boundaries 7, 9
102-12 Participation in external initiatives (key support areas and 31-32
activities) 102-47 List of material topics 10-13, 15-19
102-13 Membership in organisations 32 102-48 Restatements of information -
102-49 Changes in reporting -
102-50 Reporting period 01.01.2021-31.12.2021
44
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Sustainability report
Standard Disclosure Page number Standard Disclosure Page number
102-51 Date of most recent report 18.03.2021 8 TÖÖHÕIVE JA
MAJANDUSKASV
Sustainable Development Goal no 8 12-13
Promote sustained, inclusive and sustainable economic growth, full
102-52 Reporting cycle The report is prepared an- and productive employment and decent work for all
nually.
A GRI guideline compliant
report has been prepared since GRI 203: Indi- 203-1 Infrastructure investments and services supported 10
2014. All previous reports are rect Economic
available on the website of AS Impacts
Tallinna Lennujaam
GRI 205: Anti- 205-1 Operations assessed for risks related to corruption 10
102-53 Contact point for questions regarding the report
[email protected] corruption
205-2 Communication and training about anticorruption policies 10
102-54 Claims of reporting in accordance with the GRI Standards The report follows an inter- and procedures
national Global Reporting
205-3 Confirmed incidence of corruption and actions taken 10
Initiative (GRI) standard and
has been drawn up according Sustainable Development Goal no 16 7
to the basic requirements of 16 RAHUMEELSED JA KAASA-
VAD INSTITUTSIOONID
Promote just, peaceful, and inclusive societies for sustainable
the standard development, provide access to justice for all and build effective,
accountable, and inclusive institutions at all levels
102-55 GRI content index 44-46
GRI 302: Energy 302-1 Energy consumption within the organisation 24, 37
102-56 External assurance The Group’s annual report is
audited by 302-3 Energy efficiency 37
AS PricewaterhouseCoopers
302-4 Reduction of energy consumption 37
GRI 103: 103-1 Explanation of the material topic and its boundary 7-9
Management Sustainable Development Goal no 7 24, 37
103-2 The management approach and its components 9 7 JÄTKUSUUTLIK
ENERGIA
Approach Ensure access to affordable, reliable, sustainable and modern
energy for all
103-3 Evaluation of the management approach 7-10
12 SÄÄSTEV TOOTMINE
JA TARBIMINE
Sustainable Development Goal no 12 37-40 GRI 304: 304-2 Significant impacts of activities, products and services on 40
Ensure sustainable consumption and production patterns Biodiversity biodiversity
15 MAA
ÖKOSÜSTEEMID
Sustainable Development Goal no 15 40
Protect, restore and promote sustainable use of terrestrial ecosys-
GRI 201: 201-1 Direct economic value generated and distributed 11-13, 32
tems, sustainably manage forests, combat desertification, and halt
Economic
and reverse land degradation and halt biodiversity loss
Performance
45
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Sustainability report
Standard Disclosure Page number Standard Disclosure Page number
GRI 305: 305-5 Reduction of greenhouse gas emissions 37-38 GRI 401: 401-1 New employee hires and employee turnover 34
Emissions Employment
305-7 Nitrogen oxides (NOX), sulphur oxides (SOX) and other 37-38
significant air emissions GRI 403: 403-1 Occupational health and safety 18
Occupational
17 ÜLEILMNE
KOOSTÖÖ
Sustainable Development Goal no 17 32 health and safety 403-2 Risk identification, assessment and investigation of inci- 24-26
Strengthen the means of implementation of the action plan and dents
revitalize the global partnership for sustainable development
403-4 Health and safety topics covered in formal agreements with 10, 34
trade unions
11 JÄTKUSUUTLIKUD
LINNAD JA ASUMID
Sustainable Development Goal no 11 19
Make cities and human settlements inclusive, safe, resilient and 3 tervis ja
heaolu
Sustainable Development Goal no 3 34-35
sustainable Ensure healthy lives and promote well-being for all at all ages
13 KLIIMAMUUTUSTUSE-
VASTASED MEETMED
Sustainable Development Goal no 13 37-40
Take urgent action to combat climate change and its impacts GRI 404: 404-1 Average number of training hour per employee per year Since the company focuses on
Training and providing practical training
Education at work, this indicator is
GRI 306: 306-1 Water discharge by quality and destination 40 irrelevant
Wastewater and
306-2 Waste by type and disposal method 40 404-2 Programs for upgrading employee skills and transition 34
waste
assistance programs
306-3 Significant spills
404-3 Percentage of employees receiving regular performance 34
306-4 Transport and hazardous waste 40 and career development reviews
306-5 Water bodies affected by water discharges and/or runoff 40 4 KVALITEETNE
HARIDUS
Sustainable Development Goal no 4 34
Ensure inclusive and equitable quality education and promote
6 PUHAS VESI JA
SANITAARIA
Sustainable Development Goal no 6 37-40 lifelong learning opportunities for all
Ensure availability and sustainable management of water and
sanitation for all
5 SOOLINE
VÕRDÕIGUSLIKKUS
Sustainable Development Goal no 5 34
Achieve gender equality and empower all women and girls
GRI 307: 307-1 Non-compliance with environmental laws and regulations 40
Environmental
compliance
GRI 406: 406-1 Incidents of discrimination and corrective actions taken No incident of discrimination
Non-discrimi- was registered in 2021
nation
GRI 419: 419-1 Non-compliance with laws and regulations in the social and No non-compliance was
Socioeconomic economic area detected in 2021
Compliance
46
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated
Financial Statements
Note 16 Tax liabilities 84
2021. Consolidated Financial Statements 47 Note 17 Accrued expenses to employees 84
General information 48 Note 18 Equity 85
Consolidated statement of financial positions 49 Note 19 Revenue 86
Consolidated statement of comprehensive income 50 Note 20 Other income 87
Consolidates statement of cash flows 51 Note 21 Goods, materials and services 87
Consolidated statement of changes in equity 52 Note 22 Other operating expenses 87
Note 23 Staff cost 88
Notes to the consolidated financial statement 53 Note 24 Contingent liabilities and commitments 88
Note 1. General information of the Group 53 Note 25 Related party transactions 88
Note 2. Overview of key accounting and reporting policies 53 Note 26. Financial information of the parent company 90
Note 3. Management of financial risks 66 Separate statement of financial position 90
Note 4. Key accounting estimates 70 Separate statement of comprehensive income 91
Note 5. Property, plant and equipment 73 Separate statement of cash flows 92
Note 6. Investment property 76 Separate statement of changes in equity 93
Note 7. Operating lease 76 Adjusted unconsolidated equity of AS Tallinna Lennujaam
Note 8. Inventories 77 (parent company) 93
Note 9. Receivables and prepayments 77
Note 10. Financial instruments 78 Independent auditor’s report 94
Note 11. Cash and cash equivalents 79 The profit allocation proposal 97
Note 12. Borrowings 80 Signatures to the annual report 97
Note 13. Loan collateral and pledged assets 82 Sales revenue of Tallinn Airport Group according to EMTAK 2008 98
Note 13. Loan collateral and pledged assets 82
Note 15. Trade payables and prepayments 84
47
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
General information of the Group Legal address Tartu mnt 101, 10112 Tallinn, Eesti Vabariik
The Group operates in the Republic of Estonia, and runs airports in Tallinn, Kärdla, Phone (+372) 6 058 701
Kuressaare, Tartu, Pärnu and airfields in Ruhnu and Kihnu. Fax (+372) 6 058 333
The Group’s main activity is operation and development of airports, and provision
E-mail
[email protected]
of ground handling services for aircraft and passengers. During 2021 the Group
Home page www.tallinn-airport.ee
employed on average 505 people (2020: 608 people). At the end of 2021 the
Group employed 514 people (2020: 509 people).
Auditor AS PricewaterhouseCoopers
The owner of the shares of AS Tallinna Lennujaam is the Republic of Estonia and
the Company belongs to the administrative field of the Ministry of Economic
Affairs and Communications of the Republic of Estonia.
48
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Consolidated statement of financial position In EUR thousand Note 31.12.2021 31.12.2020
In EUR thousand Note 31.12.2021 31.12.2020
Equity
Assets
Share capital Note 18 45,617 25,617
Non-current assets
Statutory reserve capital 2,510 2,510
Property, plant and equipment Note 5 179,218 157,245
Retained earnings 68,155 65,855
Prepayments for property, plant and Note 5 1,942 1,539
equipment Total equity 116,282 93,982
Intangible assets 565 511 Liabilities
Right-of-use assets 59 92 Non-current liabilities
Investment property Note 6 14,737 15,698 Borrowings Note 12 45,394 49,036
Total non-current assets 196,521 175,085 Lease liabilities Note 12 27 56
Government grants Note 14 80,773 75,900
Current assets Other payables 181 41
Inventories Note 8 527 265 Total non-current liabilities 126,375 125,033
Receivables and prepayments Note 9 11,425 5,644
Cash Note 11 49,814 49,530 Total current liabilities
Total current assets 61,766 55,439 Borrowings Note 12 3,663 3,297
Lease liabilities Note 12 33 36
Total assets 258,287 230,524 Payables and prepayments Note 15 11,934 7,965
Accruals 0 211
Total current liabilities 15,630 11,509
Total liabilities 142,005 136,542
Total liabilities and equity 258,287 230,524
The notes to the financial statements presented on pages 53-93 form an integral part of the consolidated financial statements.
49
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Consolidated statement of comprehensive income
In EUR thousand Note 2021 2020
Revenue Note 19 29,777 20,555
Other income Note 20 15,322 15,711
Goods, materials and services Note 21 -12,085 –10,030
Other operating expenses Note 22 –1,001 –1,355
Staff costs Note 23 –17,194 –15,705
Depreciation, amortisation and impairment Note 5, 6 –12,324 –11,480
Other expenses -61 392
Operating profit/loss 2,434 –1,912
Finance income and costs –134 –85
Net profit/loss for the year 2,300 –1,997
Comprehensive income/loss for the year 2,300 –1,997
The notes to the financial statements presented on pages 53-93 form an integral part of the consolidated financial statements.
50
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Consolidated statement of cash flows
In EUR thousand Note 2021 2020 In EUR thousand Note 2021 2020
Cash flow from operating activities Cash flows from investing activities
Collections from customers 32,388 25,713 Repayments of borrowings Note 12 –3,286 –3,285
Payments to suppliers and employees –34,405 –31,162 Borrowings received Note 12 0 10,000
Interest received 35 96 Monetary contribution to share capital Note 18 20,000 0
received
Interest paid Note 12 –143 –178
Repayment of lease liabilities –36 –66
Government grants received from state Note 14 10,067 9,620
budget for covering the cost of operating Total cash flows from financing activities 16,678 6,649
activities
Other grants received for covering the cost Note 14 50 75
Net cash flows 284 –1,373
of operating activities
Cash and cash equivalents at beginning of Note 11 49,530 50,903
Total cash flows from operating activities 7,992 4,164
the period
Cash and cash equivalents at end of the Note 11 49,814 49,530
Cash flows from investing activities period
Paid for acquisition of intangible assets, Note 5, 6 –33,497 –13,311 Net increase/decrease in cash and cash 284 –1,373
property, plant and equipment and invest- equivalents
ment property
Proceeds from sale of property, plant and Note 5 6 318
equipment
Repayment of government grants from the Note 14 0 –1,456
state budget
Government grants received for non-cur- Note 14 9,105 2,263
rent assets
Total cash flows from investing activities –24,386 –12,186
The notes to the financial statements presented on pages 53-93 form an integral part of the consolidated financial statements.
51
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Consolidated statement of changes in equity
In EUR thousand Share capital Statutory Retained Total
reserve earnings
capital
Balance as at 31.12.2019 25,095 2,510 67,852 95,457
Increase of share capital by non - monetary contribution 522 0 0 522
Comprehensive income for 2020 0 0 –1,997 –1,997
Balance as at 31.12.2020 25,617 2,510 65,855 93,982
Increase of share capital by monetary contribution 20,000 0 0 20,000
Comprehensive income for 2021 0 0 2,300 2,300
Balance as at 31.12.2021 45,617 2,510 68,155 116,282
More detailed information about share capital is disclosed in Note 18. The notes to the financial statements presented
on pages 53-93 form an integral part of the consolidated financial statements
52
Tallinn Airport’s Annual report 2021
Notes to the consolidated financial statements accounting and reporting principles. The areas in which the accounting estimates and
assumptions have had the greatest effect on the information presented in the financial
Note 1. General information statements are disclosed in the consolidated financial statement in Note 4. The conso-
lidated financial statements of the Group are presented in thousands of euros, if not
The parent company AS Tallinna Lennujaam is a fully state-owned company registered on
indicated otherwise.
30.12.1997 in the Republic of Estonia.
The consolidated financial statements of the Tallinn Airport Group comprise of AS Tallinna (B) Changes in Accounting and Disclosure Policies
Lennujaam (parent company) and its fully owned subsidiary AS Tallinn Airport GH, enga-
ged in provision of ground services for aircraft and passengers and the shares of which are Changes in significant accounting and disclosure policies from 1.01.2021
registered in Estonia.
The accounting policies applied in the preparation of these financial statements are the
The Management Board authorised the Group’s consolidated financial statements for is- same as those used in the consolidated financial statements of the Group for the year en-
sue at 30 March 2022. ded 31 December 2020, except as described below. The new or amended standards or
interpretations that have been applied since 1 January 2021 do not have a material impact
Note 2. Overview of key accounting and reporting policies on the Group’s financial statements.
An overview of the key accounting and reporting policies applied to the preparation of Except as described below, the disclosure principles applied in these financial statements
the consolidated financial statements is presented below. These accounting and reporting are the same as those applied in Group’s consolidated financial statements as at the year
policies have been applied consistently to all reporting periods, other than the cases for ended 31.12.2020.
which information has been disclosed separately.
Prepayments for property, plant and equipment are presented on a separate line among
non-current assets in the Consolidated statement of financial position and in the Separate
(A) Basis of Preparation statement of financial position. Corresponding adjustment has also been made in the com-
parative period. The column "Construction in progress and prepayments" in Note 5 has
The Group’s consolidated financial statements have been prepared in accordance with
also been adjusted accordingly.
International Financial Reporting Standards and interpretations of International Fi-
nancial Reporting Interpretations Committee (IFRIC) as adopted by the European Union Implementation of new or amended standards and interpretations from 1.01.2022
(IFRS).
Certain new or revised standards and interpretations have been issued that are manda-
The financial information presented in the consolidated financial statements is mostly tory for the Group’s annual periods beginning on 1 January 2022 or later, and which the
based on historical cost, other than financial assets and liabilities carried at fair value Group has not early adopted.
through profit or loss. Classification of liabilities as current or non-current - Amendments to IAS 1 (effective
for annual periods beginning on or after 1 January 2023). These narrow scope amend-
Certain accounting estimates have been used for preparation of the consolidated ments clarify that liabilities are classified as either current or non-current, depending
financial statements, as well as management judgement has been used to apply several on the rights that exist at the end of the reporting period. Liabilities are non-current if
53
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
the entity has a substantive right, at the end of the reporting period, to defer settlement Amendments to IAS 8: Definition of Accounting Estimates (effective for annual periods
for at least twelve months. The guidance no longer requires such a right to be uncondi- beginning on or after 1 January 2023; not yet adopted by the EU) - The amendment to IAS
tional. Management’s expectations whether they will subsequently exercise the right to 8 clarified how companies should distinguish changes in accounting policies from changes
defer settlement do not affect classification of liabilities. The right to defer only exists if in accounting estimates. The Group is assessing the impact of the amendment on the fi-
the entity complies with any relevant conditions as of the end of the reporting period. A nancial statements.
liability is classified as current if a condition is breached at or before the reporting date
There are no other new or revised standards or interpretations that are not yet effective
even if a waiver of that condition is obtained from the lender after the end of the reporting
that would be expected to have a material impact on the Group.
period. Conversely, a loan is classified as non-current if a loan covenant is breached only
after the reporting date. In addition, the amendments include clarifying the classification
requirements for debt a company might settle by converting it into equity. ‘Settlement’ is
defined as the extinguishment of a liability with cash, other Resources embodying econo- (C) Preparation of Consolidated Financial Statements
mic benefits or an entity’s own equity instruments. There is an exception for convertible
instruments that might be converted into equity, but only for those instruments where Principles of consolidation
the conversion option is classified as an equity instrument as a separate component of a
The consolidated financial statements include the financial information of the parent AS
compound financial instrument. The Group is assessing the impact of the amendment on
Tallinna Lennujaam and its subsidiary AS Tallinn Airport GH consolidated line-by-line. The
the financial statements
receivables, liabilities, income, expenses, and unrealised gains and loss on the transactions
Amendments to IAS 1 and IFRS Practice Statement 2: Disclosure of Accounting policies between the parent company and its subsidiary have been eliminated. If necessary, the
(effective for annual periods beginning on or after 1 January 2023; not yet adopted by the accounting policies of the subsidiary have been changed to bring them into compliance
EU) - IAS 1 was amended to require companies to disclose their material accounting policy with the Group’s accounting policies.
information rather than their significant accounting policies. The amendment provided
the definition of material accounting policy information. The amendment also clarified Subsidiary
that accounting policy information is expected to be material if, without it, the users of A subsidiary is an entity controlled by the parent company. Control is presumed to exist
the financial statements would be unable to understand other material information in the when the parent has power to govern the financial and operating policies of the investee
financial statements. The amendment provided illustrative examples of accounting policy and as a rule, it owns more than 50% of the voting power of the subsidiary. The existence
information that is likely to be considered material to the entity’s financial statements. and probable effect of potential voting rights currently in use or convertible is taken into
Further, the amendment to IAS 1 clarified that immaterial accounting policy information account for the purpose of evaluation of the existence of control. The subsidiary is inclu-
need not be disclosed. However, if it is disclosed, it should not obscure material accounting ded in the consolidated financial statements from the time control arises until it ceases.
policy information. To support this amendment, IFRS Practice Statement 2, ‘Making Ma-
teriality Judgements’ was also amended to provide guidance on how to apply the concept Parent company’s separate financial statements
of materiality to accounting policy disclosures. The Group is assessing the impact of the
The separate primary financial statements of the consolidating entity (parent company)
amendment on the financial statements.
54
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
are disclosed in the notes to the consolidated financial statements. The primary financial (E) Classification of Assets and Liabilities as Current and
statements of the parent have been prepared using the same accounting policies as those
Non-Current
that have also been used for the preparation of the consolidated financial statements,
except for accounting policies for recognition of subsidiaries which have been changed in Assets and liabilities are classified as current and non-current in the consolidated state-
the parent’s separate primary financial statements in accordance with the requirements ment of financial position. The assets expected to be realised in the next financial year or
of IAS 27 Consolidated and Separate Financial Statements and investments in the shares during the Group’s normal business cycle are considered to be current.
of subsidiaries have been recognised at cost less any impairment losses (see Note 26).
Liabilities are classified as short-term when they fall due within 12 months after the re-
porting date or the Group does not have an unconditional right to defer payment for the
(D) Foreign Currency Transactions and Financial Assets and liability for later than 12 months after the reporting date.
Liabilities Denominated in a Foreign Currency
Borrowings that are due within 12 months after the reporting date, but that are refinanced
Functional and presentation currency as long-term after the reporting date but before the annual report is authorised for issue,
are also recognised as short-term. Also, borrowings are classified as short-term if at the
Items included in the financial statements of each of the Group’s entities are measured reporting date, the lender had the contractual right to demand immediate payment of the
using the currency of the primary economic environment in which the entity operates borrowing due to the breach of conditions set forth in the contract.
(‘the functional currency’). Functional currency of the parent and subsidiary is euro (EUR).
The consolidated financial statements are presented in euros (EUR). The remaining assets and liabilities are classified as non-current.
Foreign currency transactions and assets and liabilities denominated in a foreign (F) Property, Plant and Equipment
currency
Property, plant and equipment are tangible assets that are used for rendering of services
Foreign currency transactions are recorded based on the foreign currency exchange rates or for administrative purposes and that are expected to be used during more than one
of the European Central Bank prevailing at the dates of the transactions. The exchange year. Property, plant and equipment are carried in the statement of financial position at
rate differences which arise in case of differences between the exchange rates at the cash historical cost less accumulated depreciation and any impairment losses.
transfer date and the transaction date are taken to the statement of comprehensive income.
Monetary assets and liabilities denominated in foreign currencies are translated on the basis Cost
of the official exchange rate of the European Central Bank prevailing at the reporting date,
Property, plant and equipment initially is recognised at cost.
or when the European Central Bank does not provide the official exchange rate for this cur-
rency, using the official euro exchange rate of the central bank of the country that issues the 1. Cost of a fixed asset comprises its purchase price and any costs directly attributable
currency. Gains and losses on translation of borrowings, and cash and cash equivalents are to its acquisition, which are required for bringing the asset to its operating condition and
included within finance income and costs in the statement of comprehensive income; other location.
changes arising from exchange rates are included within other income or other expenses.
2. The cost of a self-constructed assets is comprised of location preparation, material and
labour expenses.
55
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
When an item of property, plant and equipment takes a longer period of time to be comp- The Group uses the following estimated useful lives for items
leted and itis financed with a loan or another debt instrument, the borrowing costs (inter- of property, plant and equipment:
est) attributable to it are capitalised in the cost of the asset under construction. Capitali-
Buildings and facilities
sation of borrowing costs commences at the time when borrowing costs and expenditures
attributable to the asset have been incurred and the construction of the asset has been Aprons, runways 20–50 years
launched. Capitalisation of borrowing costs is terminated when the asset is ready, or its
Buildings 5–50 years
use has been suspended for a longer period of time
Other facilities (sewerage and other 10–25 years
Depreciation utility lines)
Small facilities (hangars) 2–20 years
If an item of property, plant and equipment consists of components with different useful
lives, these components are depreciated as separate items.
Depreciation is calculated on cost, using the straight-line method over the estimated Machinery and equipment
useful life of the asset. Land as an exception is not subject to depreciation. Miscellaneous systems 3–20 years
The depreciation methods, norms and residual values of items of property, plant and Runway maintenance machinery and 6–20 years
equipment are reviewed at least at the end of each financial year and when new estima- equipment
tes differ from the previous ones, the changes are recognised as changes in accounting Other machinery 2–15 years
estimates, i.e. prospectively. The estimated useful lives are reviewed during the annual
stocktaking, in case of recognition of subsequent expenditures and significant changes in
development plans. When the asset’s estimated useful life differs considerably from the Other fixtures, tools, fittings:
previous estimate, it is recognised as a change in the accounting estimate, changing the Furniture and fixtures at terminals 2–10 years
remaining useful life of the asset, as a result of which the depreciation calculated for the
Computers and network equipment 3–5 years
asset changes in subsequent periods.
Other assets 3–10 years
Assessment of useful lives of items of property, plant and equipment
The useful lives of items of property, plant and equipment are determined on the basis of
management estimates in respect of the period of the actual use of the asset. Prior expe-
rience has demonstrated that the actual time of use of the assets has been somewhat lon-
ger than the estimated useful lives of the assets.
56
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Subsequent expenditures Software
Subsequent expenditures incurred for items of property, plant and equipment are added The costs related to the ongoing maintenance of software are charged to expenses on an
to the cost of the asset or are accounted for as separate assets only when it is probable accrual basis. Computer software which is not an integral part of the related hardware is
that the future economic benefits attributable to the asset will flow to the Group and the recognised as an intangible asset. Software development costs which are directly related
cost of the asset can be measured reliably. When a component of an item of property, plant to the development of such software items that can be distinguished from one another
and equipment is replaced, the cost of the new component is added to the cost of the asset and are controlled by the Group are recognised as intangible assets when the following
and the replaced component or a proportionate share thereof is taken off the consolida- conditions are met:
ted statement of financial position. Ongoing maintenance and repair costs are charged to
1. making software available for use is technically possible;
expenses in the statement of comprehensive income.
2. the Management Board intends to complete the software and use it;
Derecognition
3. it is possible to use the software;
Items of property, plant and equipment are derecognised on date of sale, on disposal or
4. it is possible to demonstrate how future economic benefits attributable to the software
when no future economic benefits are expected from their use. Gains and losses on de-
will flow to the Group;
recognition of items of property, plant and equipment are recognised in the statement of
comprehensive income line Other income or Other expenses of the period in which the 5. there are sufficient technical, financial and other means to complete the development of
asset was derecognised. the software and to start using it;
Impairment of assets 6. the development costs related to the software can be measured reliably.
Assets are written down to their recoverable amount when their recoverable amount is Capitalised software expenditure includes staff costs and other expenses directly attri-
lower than the carrying amount – see paragraph Impairment of non-financial assets. butable to development. Development costs which do not meet the conditions above are
expensed. The expenditures which had initially been expensed are not capitalised as intan-
gible assets in subsequent periods. Software costs are amortised under the straight-line
(G) Intangible assets
method over the estimated useful life which is between 3 and 5 years.
An intangible asset is initially recognised at cost, comprising its purchase price and any di-
rectly attributable expenditure. An intangible asset is carried in the statement of financial (H) Investment property
position at cost less any accumulated amortisation and any impairment losses. Intangible
assets include acquired software which has a limited useful life. The Group did not have Investment property includes properties that the Group holds for the purpose of ear-
any intangible assets with indefinite useful lives in the reporting period and in the compa- ning rental income or for the purpose of capital appreciation, and that are not used at the
rative period. Group’s own operating activities.
The Group uses the cost method, i.e. the same accounting policies are used for recognition
of investment properties as for recognition of items of property, plant and equipment.
57
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
The useful lives of the investment properties used at the Group are the following: • Market interest rates have increased as a result of which the return on assets may fall
below the interest rate;
Hangars
• Carrying amount of assets is higher than the entity’s market capitalization.
Buildings 15–50 years
Other facilities (sewer and other utility 3–20 years Internal indicators of possible impairment:
lines)
• Physical condition of assets has sharply deteriorated;
• Revenue generated by assets is lower than planned;
Office complex
• Results in certain operating areas are worse than expected;
Office building 30 years
Outhouses 15–20 years • Activities of a certain cash-generating unit are planned to be terminated.
Constructions 5 years If there is any such indication, the recoverable amount of the asset is assessed and com-
pared with the carrying amount.
If there is a significant change in the useful life on investment property, necessary changes
An impairment loss is recognised in the amount by which the carrying amount of the asset
in depreciation will be done prospectively. Recoverable amount of investment property is
exceeds its recoverable amount. The recoverable amount of the asset is the higher of the
determined based on the principles described in section (I).
fair value of the asset less costs to sell and its value in use. For the purpose of assessing
impairment, the recoverable amount of the asset is assessed for each asset or the smallest
(I) Impairment of non-financial assets possible group of assets for which it is possible to determine cash flows. Impairment losses
On reporting date, the Group’s management reviews whether there is any indication of of assets are charged to the expenses of the accounting period.
possible impairment of investment property, property plant and equipment or intangible At each following reporting date, assets that have been written down are assessed to de-
assets recognised at cost. The following circumstances are taken into consideration when termine whether their recoverable amount has increased meanwhile. If the impairment
assessing possible indication of impairment: test indicates that the recoverable value of an asset or asset group (cash-generating unit)
has increased above its carrying amount, the previous impairment loss is reversed up to
External indicators of possible impairment:
the carrying amount that would have been determined (net of amortisation or deprecia-
• Market value of similar assets has fallen; tion) had no impairment loss been recognised for the asset in prior years. Reversals of im-
pairment losses are recognised in the consolidated statement of comprehensive income
• Overall economic environment and market situation have deteriorated as a result of
as a reduction of the impairment loss.
which it is possible that the income generated by the assets will fall;
58
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
(J) Financial assets All the Group’s debt instruments are classified in amortised cost measurement category.
Classification Equity instruments
The Group classifies its financial assets in those to be measured at amortised cost measu- The Group has no investments in equity instruments.
rement category. The classification depends on the entity’s business model for managing
the financial assets and the contractual terms of the cash flows. (K) Impairment of financial assets
The Group assesses on a forward-looking basis the expected credit loss (“ECL”) Associated
Recognition and derecognition
with its debt instruments carried at amortised cost. The impairment methodology applied
Purchases and sales of financial assets made under normal market conditions are recog- depends on whether there has been a significant increase in credit risk.
nised on trade-date, the date on which the Group commits to purchase or sell the asset.
The measurement of ECL reflects: (i) an unbiased and probability weighted amount that
Financial assets are derecognised when the rights to receive cash flows from the financial
is determined by evaluating a range of possible outcomes, (ii) time value of money and (iii)
assets have expired or have been transferred and the Group has transferred substantially
all reasonable and supportable information that is available without undue cost and effort
all the risks and rewards of ownership.
at the end of each reporting period about past events, current conditions and forecasts of
future conditions.
Measurement
For trade receivables without a significant financing component, the Group applies the
At initial recognition, the Group measures a financial asset at its fair value plus, in the case
simplified approach permitted by IFRS 9, which requires expected lifetime losses to be
of a financial asset not at fair value through profit or loss (FVPL), transaction costs that are
recognised from initial recognition of the receivables. The Group uses a provision matrix
directly attributable to the acquisition of the financial asset. Transaction costs of financial
in which allowance for impairment losses is calculated for trade receivables falling into
assets carried at FVPL are expensed in profit or loss.
different ageing or overdue periods.
Debt instruments
(L) Inventories
Subsequent measurement of debt instruments depends on the Group’s business model
for managing the asset and the cash flow characteristics of the asset. Assets that are held Inventories are recorded in the consolidated statement of financial position at their cost,
for collection of contractual cash flows where those cash flows represent solely payments which consists of the purchase costs, production costs and other costs incurred in bringing
of principal and interest are measured at amortised cost. Interest income from these fi- the inventories to their present location and condition.
nancial assets is included in finance income using the effective interest rate method. Any
Purchase costs include the purchase price, customs duties and other non-refundable
gain or loss arising on derecognition is recognised directly in profit or loss and presented
taxes and direct transportation costs related to the purchase, less discounts and subsidies.
in other income/(expenses). Foreign exchange gains and losses and impairment losses are
presented as separate line items in the statement of profit or loss. Inventories are expensed using the FIFO (first-in, first-out) method. When using the FIFO
method, the closing balance of inventories is recognised at the cost of goods arriving last
59
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
and not yet sold. Inventories are recorded in the consolidated statement of financial po- (P) Borrowings
sition at the lower of cost and net realizable value. Net realizable value is determined by
subtracting the estimated expenditures necessary for preparing the product for sale and Borrowings are initially recognised at fair value less transaction costs and are sub-
complete the sale from the estimated sales price. sequently measured at amortised cost. The difference between the cost and the redemp-
tion value is recognised as an expense in the statement of comprehensive income during
the period of the duration of the borrowing, using the effective interest rate method. The
(M) Cash and cash equivalents
service fees payable upon conclusion of loan agreements are recognised as borrowing
For the purposes of the cash flow statement, cash and cash equivalents are cash on hand, costs to the extent it is probable that the Group will take out the loan. Such service fees
bank account balances and term deposits with maturities of 3 months and less. are included within accrued expenses in the statement of financial position and are recog-
nised as borrowing costs when the loan is taken out. For classification of borrowings as
(N) Reserve capital and statutory reserve capital current and non-current see section (E).
Ordinary shares are included within equity. The Group has not issued any preference
shares. The transaction costs attributable to the issue of new shares are subtracted from
(Q) Borrowing costs
equity under the assumption that they can be treated as unavoidable additional expenses General purpose and specific purpose borrowing costs directly attributable to acquisition
directly attributable to the transaction. or construction of qualifying assets, i.e. those which take a long time to get ready for their
use or sale, are added to the cost of the assets until the assets are ready for their intended
Pursuant to the requirements of the Commercial Code, the parent company shall form
use or sale.
statutory reserve capital out of the net profit, the minimum amount of which is 1/10 of
share capital. The amount of annual statutory reserve capital is 1/20 of the net profit for All other borrowing costs are reflected in income statement as costs in the period they
the financial year until it reaches the limit set for reserve capital. incurred.
By the decision of the General Meeting, reserve capital may be used to cover losses if they
cannot be covered from the available equity of the public limited company, as well as to (R) Financial liabilities
increase share capital. No payments can be made from reserve capital to shareholder. All financial liabilities recognised at amortised cost (trade payables, loans taken, accrued
expenses) are initially recognised at their cost, including all direct transaction costs incur-
(O) Trade payables red.
Trade payables are payables incurred in the ordinary course of business to pay supp- The amortised cost of the current financial liabilities normally equals their nominal value;
liers for goods or services purchased. For classification of trade payables as current and therefore, current financial liabilities are stated in the consolidated statement of financial
non-current see section (E). Trade payables are initially recognised at fair value and sub- position at their redemption value. To calculate the amortised cost of non-current fi-
sequently measured at amortised cost, using the effective interest rate method.
60
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
nancial liabilities, they are initially recognised at fair value of the proceeds received (net of The Group has neither a legal nor factual obligation to make other pension or similar pay-
transaction costs incurred) and an interest cost is calculated on the liability in subsequent ments in addition to the social security tax.
periods using the effective interest rate method.
Deferred income tax
(S) Taxation Deferred income tax is provided for all significant temporary differences between the tax
bases of assets and liabilities and their carrying amounts in the financial statements. Pur-
Income tax on dividends in Estonia suant to IAS 12.52A, a company registered in Estonia does not incur deferred income tax
According to the Income Tax Act of Estonia, corporate profits are not taxed in Estonia but assets or liabilities, except for a possible deferred income tax liability from the company’s
dividends payable and certain payment and expenses, outlined in the Income Tax Act are. investments in subsidiaries, associates and joint ventures and branches. Deferred income
The tax rate on the net dividends paid out of retained earnings is 20/80. From 2019, tax tax assets are recognized in the statement of financial position when itis probable thatfu-
rate of 14/86 can be applied to dividend payments. The more beneficial tax rate can be ture taxable profits will be available against which the asset can be utilized. The following
used for dividend payments in the amount up to the average dividend payment during the temporary differences are not taken into account:
three preceding years that were taxed with the rate of 20/80. When calculating the ave- • non-deductible goodwill;
rage dividend payment of three preceding years, 2018 will be the first year to be taken
into account. • recognition of assets or liabilities that do not affect either accounting profit
or taxable income;
In certain circumstances, it is possible to distribute dividends without any additional
income tax expense. The corporate income tax arising from the payment of dividends is • differences arising from investments in subsidiaries, if it is unlikely that a temporary
accounted for as an expense in the period when dividends are declared, regardless of the difference will materialize in the foreseeable future
actual payment date or the period for which the dividends are paid. An income tax liability Deferred income tax liabilities are recognized in the consolidated balance sheet when
is due on the 10th day of the month following the payment of dividends. the parent estimates that a dividend from the subsidiary will be paid in the foreseeable
As it is the dividends and not corporate profits that are taxed, then there are no diffe- future and then measures the deferred income tax liability to the extent of the planned di-
rences between the tax bases of assets and liabilities and their carrying amounts on which vidend payment. Deferred income tax is calculated using tax rates that have been enacted
deferred income tax receivables or liabilities would arise. or substantively enacted by the balance sheet date and are expected to apply when the
deferred tax asset is realized or the income tax liability is settled.
In the consolidated statement of financial position, a potential income tax liability is not
recognised for the Group’s available equity which would accompany the payment of avai-
(T) Employee benefits
lable equity as dividends. The maximum income tax liability which would accompany the
payment of retained earnings as dividends is disclosed in the notes to the financial state- Employee short-term benefits include wages and salaries and social security taxes, bene-
ments (Note 18). fits related to temporary suspension of employment contracts (holiday pay or other simi-
lar fees), when it is assumed that the temporary suspension of the employment contract
Social security payments also include payments into mandatory funded pension funds.
takes place within 12 months after the end of the period in which the employee worked
61
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
and other benefits payable after the end of the period in which the employee worked. If an (V) Revenue recognition
employee has performed other services during the reporting period for which payment
of compensation is assumed, the Group shall recognise an undiscounted liability (accrued Revenue is income arising in the course of the Group’s ordinary activities. Revenue is mea-
expense) in the amount of the forecast benefit, from which all amounts already paid will sured in the amount of transaction price. Transaction price is the amount of consideration
be subtracted. to which the Group expects to be entitled in exchange of transferring control over promi-
sed goods or services to a customer, excluding the amounts collected on behalf of third
parties. The Group recognises revenue when it transfers control of a good or service to a
(U) Provisions and contingent liabilities
customer.
Provisions are recognised when the Group has a legal or factual obligation related to past
events, which require giving up of resources and the amount of the obligation can be me- Aviation revenue
asured reliably. Provisions are recognised at the present value of the expenditures neces-
Revenue from passenger, landing, parking, navigation and takeoff services are recognised
sary for fulfilment of obligations, using the interest rate which reflects the time value of
under aviation revenue. The Group provides air transportation and passenger services
money by the market and risks characteristic of obligations. The increase of provisions
under fixed-price and variable price contracts. Revenue from providing services is recog-
due to the approaching of the settlement date is recognised as an interest expense in the
nised in the accounting period in which the services are rendered. If the contract includes
statement of comprehensive income. Provisions are evaluated using management’s esti-
variable consideration, revenue is recognised only to the extent that it is highly probable
mates, experience and if necessary, opinions of independent experts.
that there will be no significant reversal of such consideration.
Provisions are not recognised to cover future operating losses
Non-aviation revenue
In case there are several similar obligations, the probability of a decline in resources
necessary for fulfilment of obligations is determined by viewing the class of obligations Revenue generated by leasing of available premises, provision and intermediation of uti-
as a whole. Although the probability of a decline in resources for each item may be insig- lity services to tenants, car parking and passenger and aircraft ground servicing facilities
nificant, certain depletion of resources is probable for the class of obligations as a whole. are presented as non-aviation revenue. Revenue from providing services is recognised in
In such a case, a provision shall be recognised (when other recognition criteria have been the accounting period in which the services are rendered. If the contract includes variable
met). consideration, revenue is recognised only to the extent that it is highly probable that there
will be no significant reversal of such consideration.
Provisions are reviewed at the end of each reporting period and are revised using the best
estimate at the time. The cost related to the recognition of provisions is included within Financing component
other operating expenses in the statement of comprehensive income.
The Group does not have any contracts where the period between the transfer of the pro-
Provisions are only used to cover those expenses which they had been set up for. mised goods or services to the customer and payment by the customer exceeds one year.
Other possible or existing obligations, the settlement of which is improbable or the rela- Consequently, the Group does not adjust any of the transaction prices for the time value
ted expenditures of which cannot be determined with sufficient reliability, but which may of money
become obligations in the future, are disclosed in the notes to the financial statements as
contingent liabilities
62
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
(W) Government grants with both periods covered by an option to extend the lease if the lessee is reasonably cer-
tain to exercise that option; and periods covered by an option to terminate the lease if the
Income from government grants is recognised at its fair value when it is sufficiently certain lessee is reasonably certain not to exercise that option. A lessee reassesses whether it is
that the Group meets the conditions of the government grant and that it will be granted. reasonably certain to exercise an extension option, or not to exercise a termination option,
upon the occurrence of either a significant event or a significant change in circumstances
Government grants related to assets
that is within the control of the lessee; and affects whether the lessee is reasonably certain
Government grants are recognised under the gross method. Assets acquired with gover- to exercise an option not previously included in its determination of the lease term, or not
nment grants are initially recognised at cost in the consolidated statement of financial to exercise an option previously included in its determination of the lease term. The Group
position; the amount received as a government grant is recognised as deferred income revises the lease term if there is a change in the non-cancellable period of a lease.
from the government grant within non-current liabilities in the consolidated statement of
financial position. The acquired asset is depreciated and the grant as deferred income is Initial measurement
recognised in profit on a systematic basis over the useful life of the asset.
At the commencement date, a lessee shall recognise a right-of-use asset and a lease liabi-
lity.
Grants related to operating expenses
At the commencement date, a lessee shall measure the right-of-use asset at cost. The
Income from government grants for operating expenses is recognised in the period in
cost of the right-of-use asset shall comprise:
which the respective costs are recognised. Government assistance which cannot be re-
liably measured (e.g. free consultations) is not recognised as government grants. Informa- • the amount of the initial measurement of the lease liability;
tion about such assistance is disclosed in the notes to the financial statements.
• any lease payments made at or before the commencement date, less any lease
Income from government grants is recognised in the line Other income in the statement incentives received;
of comprehensive income.
• any initial direct costs incurred by the lessee.
(X) Leases Right-of-use asset is recorded on the separate line in the statement of financial position.
The Group leases vehicles. At the commencement date, the Group measures the lease liability at the present value of
the lease payments that are not paid at that date. The lease payments shall be discounted
At inception of a contract, the Group assesses whether the contract is, or contains, a lease. using the interest rate implicit in the lease, if that rate can be readily determined. If that
A contract is, or contains, a lease if the contract conveys the right to control the use of an rate cannot be readily determined, the lessee shall use the lessee’s incremental borrowing
identified asset for a period of time in exchange for consideration. rate, being the rate that the individual lessee would have to pay to borrow the funds neces-
The Group determines the lease term as the non-cancellable period of a lease, together sary to obtain an asset of similar value to the right-of-use asset in a similar economic en-
vironment with similar terms, security and conditions.
To determine the incremental borrowing rate, the Group:
63
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
• where possible, uses recent third-party financing received by the individual lessee as Subsequent measurement
a starting point, adjusted to reflect changes in financing conditions since third party fi-
After the commencement date, a lessee measures the right-of-use asset by applying a cost
nancing was received;
model. To apply the cost model, a lessee measures the right-of-use asset at cost less any
• uses a build-up approach that starts with the average interest margin of the industry accumulated depreciation and any accumulated impairment losses and adjusted for any
adjusted with the credit risk of the Group; remeasurement of the lease liability. Right-of-use assets are generally depreciated over
the shorter of the asset’s useful life and the lease term on a straight-line basis. If the lease
• makes adjustments specific to the lease, e.g. lease term, country, currency and security.
transfers ownership of the underlying asset to the lessee by the end of the lease term or
At the commencement date, the lease payments included in the measurement of the lease if the cost of the right-of-use asset reflects that the lessee will exercise a purchase option,
liability comprise the following payments for the right to use the underlying asset during the lessee shall depreciate the right-of-use asset from the commencement date to the end
the lease term that are not paid at the commencement date: of the useful life of the underlying asset. Otherwise, the lessee shall depreciate the right-
of-use asset from the commencement date to the earlier of the end of the useful life of the
a) fixed payments, less any lease incentives receivable;
right-of-use asset or the end of the lease term.
b) variable lease payments that depend on an index or a rate, initially measured using the
After the commencement date, a lessee shall measure the lease liability by:
index or rate as at the commencement date. Variable lease payments that depend on
an index or a rate include, for example, payments linked to a consumer price index, pay- a) increasing the carrying amount to reflect interest on the lease liability;
ments linked to a benchmark interest rate (such as LIBOR) or payments that vary to
b) reducing the carrying amount to reflect the lease payments made; and
reflect changes in market rental rates;
c) remeasuring the carrying amount to reflect any reassessment or lease modifications or
c) amounts expected to be payable by the lessee under residual value guarantees;
to reflect revised in-substance fixed lease payments.
d) the exercise price of a purchase option if the lessee is reasonably certain to exercise
Interest on the lease liability in each period during the lease term shall be the amount that
that option; and
produces a constant periodic rate of interest on the remaining balance of the lease liabi-
e) payments of penalties for terminating the lease, if the lease term reflects the lessee lity. After the commencement date, a lessee recognises in profit or loss interest on the
exercising an option to terminate the lease. lease liability and variable lease payments not included in the measurement of the lease
liability in the period in which the event or condition that triggers those payments occurs.
If there are changes in lease payments, there may be a need to remeasure the lease liabi-
lity. A lessee shall recognise the amount of the remeasurement of the lease liability as an
adjustment to the right-of-use asset. However, if the carrying amount of the right-of-use
asset is reduced to zero and there is a further reduction in the measurement of the lease
liability, a lessee shall recognise any remaining amount of the remeasurement in profit or
loss.
64
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
A lessee shall remeasure the lease liability by discounting the revised lease payments (Y) Dividends
using a revised discount rate, if either:
Dividends are recognised at the time they are declared as a reduction of retained earnings
a) there is a change in the lease term. A lessee shall determine the revised lease payments and as an obligation to the shareholder.
on the basis of the revised lease term; or
b) there is a change in the assessment of an option to purchase the underlying asset. A (Z) Cash flow statement
lessee shall determine the revised lease payments to reflect the change in amounts
Cash flows are classified as cash flows from operating, investing and financing activities.
payable under the purchase option.
For preparation of the statement of cash flows, the cash flows from operating, investing
A lessee shall remeasure the lease liability by discounting the revised lease payments, if and financing activities are recognised under the direct method.
either:
a) there is a change in the amounts expected to be payable under a residual value gua-
(A) Events after the reporting date
rantee. A lessee shall determine the revised lease payments to reflect the change in Adjusting events – those that provide evidence of conditions that existed at the reporting
amounts expected to be payable under the residual value guarantee. date, are recognised in the consolidated statements of financial position and comprehen-
sive income for the year ended.
a) there is a change in future lease payments resulting from a change in an index or a rate
used to determine those payments, including for example a change to reflect changes Non-adjusting events – those that are not related to the conditions that existed at the
in market rental rates following a market rent review. The lessee shall remeasure the reporting date, are disclosed in the notes to the financial statements.
lease liability to reflect those revised lease payments only when there is a change in the
cash flows (i.e. when the adjustment to the lease payments takes effect). A lessee shall (B) Transactions with related parties
determine the revised lease payments for the remainder of the lease term based on the
revised contractual payments. The lessee shall use an unchanged discount rate, unless During the preparation of the consolidated financial statement, AS Tallinna Lennujaam
the change in lease payments results from a change in floating interest rates. members of the management and supervisory board and other persons and entrepre-
neurs, who can control or significantly influence finance and business decisions of the
A lessee shall account for a lease modification as a separate lease if both: (a) the modifica- Group, are considered to be related parties. Additionally, immediate family member of the
tion increases the scope of the lease by adding the right to use one or more underlying persons described above and the entities under their control or significant influence are
assets; and (b)the consideration for the lease increases by an amount commensurate with also considered to be related parties. Since 100% of shares of AS Tallinna Lennujaam be-
the stand-alone price for the increase in scope and any appropriate adjustments to that long to the Republic of Estonia, the airlines related to the control or controlling influence
stand-alone price to reflect the circumstances of the particular contract. of the state are also considered as related parties. Refer to Note 25.
The Group has elected not to apply the requirements of IFRS 16 to short-term leases and
leases for which the underlying asset is of low value. Payments associated with short-
term leases and all leases of low-value assets are recognised on a straight-line basis as an
expense in profit or loss. Short-term leases are leases with a lease term of 12 months or
less.
65
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Note 3. Management of financial risks (C) Credit risk
Credit risk represents a loss for the Group due to the inability of the other party to the fi-
(A) Financial risks
nancial instrument to fulfil its obligations. Cash in bank, trade receivables and other recei-
The Group’s activities expose it to a variety of financial risks: market risk (includes foreign vables are exposed to credit risk.
currency risk, cash flow and fair value interest rate risk, and price risk), credit risk and
As at the reporting date the carrying amount of receivables, which are considered as
liquidity risk. The overall risk management programme of the Group focuses of the unpre-
doubtful receivables, is reduced by the amount of the expected credit loss. To measure the
dictability of the financial markets and attempts to minimise possible unfavourable effects
expected credit losses, trade receivables and contract assets have been grouped based on
on the Group’s financial activities.
shared credit risk characteristics and the days past due. The expected loss rates are based
The goal of the management of financial risks is to mitigate financial risks and lower the on the payment profiles of sales over a period of 36 month before 31 December 2021 and
volatility of financial performance. The Group’s financial risks are managed in accordance the corresponding historical credit losses experienced within this period. The historical
with the principles approved by the Management Board at the Group level. loss rates are adjusted to reflect current and forward-looking information on macroeco-
nomic factors affecting the ability of the customers to settle the receivables. The Group
(B) Market risks has identified the GDP and the unemployment rate of the countries in which it sells its
goods and services to be the most relevant factors, and accordingly adjusts the historical
Foreign currency risk is the risk that the fair value or cash flows of financial instruments
loss rates based on expected changes in these factors.
fluctuate due to the changes in exchange rates in the future. The assets and liabilities de-
nominated in euros are considered to be neutral assets and liabilities in relation to the While cash and cash equivalents are also subject to the impairment requirements of IFRS
foreign currency risk. In order to avoid foreign currency risk, transactions are concluded 9, the identified impairment loss was immaterial as at 31 December 2021 and 31 Decem-
primarily in euros. In 2021 and 2020, the Group’s receivables exposed to foreign currency ber 2020.
were insignificant.
The following measures have been applied to mitigate credit risk:
Interest rate risk is the risk that the fair value of financial instruments or cash flows fluc-
1. One-month prepayment is required for new lease agreements to be concluded.
tuates in the future due to the changes in market interest rates.
2. Prepayment equalling the cost of one forecast flight is required for airlines which have
Cash flow interest rate risk arises for the Group from borrowings with floating interest
not concluded an aviation contract with AS Tallinna Lennujaam (including airlines arran-
rates and represents the risk that finance costs increase when interest rates increase.
ging charter flights).
The Group’s borrowings have floating interest rates; they depend on fluctuations in Eu-
3. Bank guarantees are required from the airlines when aviation contracts are concluded
ribor. Average interest rates have not changed significantly in 2021 compared to 2020
with companies which are not well-known in the EU aviation market.
(Note 12).
66
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
The accounting and marketing department is daily engaged in processing overdue recei-
vables of customers. If the invoices that have been submitted to customers are overdue,
repeat invoices, reminders and warnings are sent to them, upon non-collection of debt,
the provision of the service is cancelled in accordance with the conditions laid down in the
contract. There are also conditions in place requiring collection of debt through court or
the collection of debt is transferred to a collection agency.
In accordance with the risk management principles of the Group, the Group’s short-term
available funds may be deposited into overnight and term deposits of credit institutions as
well as into interest and money market funds.
The following principles are followed when depositing short-term available funds:
1. ensuring of liquidity;
2. capital preservation.
Additional information about receivables, prepayments and credit risk is disclosed in Note
10.
(D) Liquidity risk
Liquidity risk is the risk that the Group is unable to meet its financial obligations due to the
cash flow shortage. Liquidity risk is hedged with the help of various financial instruments
such as loans.
As at the end of the financial year, t he G roup h ad available fi nancial re sources in the
amount of EUR 49,814 thousand (31.12.2020: EUR 49,530 thousand) (Note 11).
In order to hedge liquidity risk, the Group uses various sources of financing, such as bank
loans, overdraft facilities and ongoing monitoring of accounts receivable. As at the repor-
ting date, the Group’s current assets exceeded current liabilities by EUR 46,136
thousand (31.12.2020: EUR 43,930 thousand).
The following liquidity analysis shows the allocation of the Group’s current and non-cur-
rent liabilities by due date. All amounts presented in the table are undiscounted contrac-
tually payable cash flows
67
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Breakdown of liabilities by maturity date
In EUR thousand Up to Between Between 3 Between Later Total Carrying
1 month 1 and 3 months months and 1 1 and 5 years than 5 years undiscounted amounts
year cash flows
As at 31.12.2021
Borrowings (Note 12)1 96 192 3,208 27,104 25,258 55,858 49,117
Trade payables (Note 15) 2,873 4,790 0 0 181 7,844 7,844
Total 2,969 4,982 3,208 27,104 25,439 63,702 56,961
As at 31.12.2020
Borrowings (Note 12)2 100 198 3,183 18,654 31,292 53,427 52,425
Trade payables (Note 15) 3,682 2,268 0 0 41 5,991 5,991
Total 3,782 2,466 3,183 18,654 31,333 59,418 58,416
1
For determining the undiscounted cash flows, the interest rate at the year-end 2021 has been used
2
For determining the undiscounted cash flows, the interest rate at the year-end 2020 has been used
68
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
(E) Capital risk management
All shares of AS Tallinna Lennujaam belong to the state. Decisions regarding the distribu-
tion of dividends, increase or decrease of share capital are made by the Republic of Esto-
nia, through the Ministry of Economic Affairs and Communications.
In recent years, the Group has used borrowed capital to finance investments in fixed as-
sets.
As of 31.12.2021 as well as 31.12.2020, the company’s equity was in accordance with the
requirements of the Commercial Code.
The equity of AS Tallinna Lennujaam consists of share capital in the amount of EUR 45,617
thousand (31.12.2020: EUR 25,617 thousand), statutory reserve capital in the amount
of EUR 2,510 thousand (31.12.2020: EUR 2,510 thousand) and retained earnings in the
amount of EUR 68,155 thousand (31.12.2020: EUR 65,855 thousand). In 2021, the ow-
ner increased the share capital of the company by issuing new shares in amount of EUR
20,000 thousand. Mandatory reserve capital is 5.5% of the share capital (31.12.2020:
9.8%). In 2022, the parent company will increase the statutory reserve capital in accor-
dance with the requirements of the Commercial Code. In 2021, the debt liabilities of AS
Tallinna Lennujaam decreased due to regular repayments of loan liabilities, and cash and
cash equivalents increased due to the increase in share capital and decreased due to lar-
ger investments.
The debt to total capital ratio decreased by 3% as compared to 2020 (2020 vs. 2019:
increase by 3%). The debt to total capital will decrease in 2022 due to the planned capital
expenditures (see also Note 12). As of 31.12.2021, the ratio of net debt to total capital is
negative due to cash and cash equivalents exceeding the borrowings. Cash and cash equi-
valents increased by EUR 20,000 thousand due to the increase in share capital.
69
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Specific valuation methods to estimate the value of financial assets and liabilities include:
Ratio of debt to equity and the ratio of net debt to total capital
• Quoted market price or bid price of traders for similar instruments;
In EUR thousand 31.12.2021 31.12.2020
• Fair value of changes in interest rates is calculated as the present value of estimated
future cash flows, based on observable interest rate curves
Borrowings (Note 12) 49,096 52,414
Cash and cash equivalents (Note 11) –49,814 –49,530 Note 4. Key accounting estimates
Net debt (borrowings-cash and cash equivalents) -718 2,884 Several estimates and assumptions have been used to prepare the consolidated financial
Equity 116,282 93,982 statements which have an effect on the assets and liabilities reported in the financial
Total capital (net debt + equity) 115,564 96,866 statements. Although these estimates are based on the management’s best knowledge
of current events and actions, actual results may differ ultimately from those estimates.
Debt to equity 42% 54%
Changes in management’s estimates are reported in the statement of comprehensive
Net debt to total capital -1% 3% income of the period of the change. The following estimates have the most significant
effect on the financial information presented in the statement of comprehensive income.
(F) Fair value estimates
Determination of the useful lives of items of property, plant and equipment and
The Group estimates that the fair values of financial assets recognised at amortised cost investment property
do not materially differ from the carrying amounts reported in the consolidated state-
ment of financial position of the Group as at 31.12.2021 and 31.12.2020. As most of the Management estimates about the actual period of use of the asset are used to determine
Group’s long-term borrowings carried a floating interest rate which changes according to the useful lives of items of investment property and property, plant and equipment. Prior
the changes in the money market interest rates, their fair values do not materially differ experience has shown that the actual usage time of assets has turned out to be sometimes
from their carrying amounts. longer than their estimated useful lives (see Note 5 Cost of non-current assets in use with
carrying amount of zero).
The carrying amount of short-term receivables and payables, minus allowances, is estima-
ted to equal their fair value. As at 31 December 2021, the carrying amount of the Group’s property, plant and equip-
ment (including prepayments for fixed assets) was EUR 181,160 thousand (31 December
The Group has classified long-term borrowings at level 3 of the fair value hierarchy. The 2020: EUR 158,784 thousand), the depreciation charge for the reporting period was EUR
fair value of financial instruments not traded in an active market (e.g. exchange-traded de- 9,728 thousand (2020: EUR 10,181 thousand) (see Note 5). If the useful lives of all assets
rivative instruments)is determined using the valuation methods. Valuation methods maxi- were changed by one year, the profit would change by EUR 798 thousand (2020: EUR 843
mise the use of observable market data wherever it is available and rely as little as possible thousand) and income from government grants related to assets would change by EUR
on specific estimates. When all major inputs to determine the fair value of an instrument
are observable, the instruments are accounted for at level 2 and when information about
inputs is unobservable, the instruments are accounted for at level 3.
70
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
208 thousand (2020: 205 thousand). their ability to generate cash, and the recoverable amount of the assets was not assessed.
As at 31 December 2021, the carrying amount of the Group’s investment property was
Effect of Covid-19 on the Group
EUR 14,737 thousand (31 December 2020: EUR 15,698 thousand), the periods deprecia-
tion expense was EUR 1,003 thousand (2020: EUR 1,064 thousand) (see Note 6). If the The coronavirus-related restrictions strongly impacted the Group’s operations and fi-
useful lives of investment property were changed by one year, the profit would change by nancial performance in both 2020 and 2021. According to current estimates, the recovery
EUR 64 thousand (2020: EUR 62 thousand). to the level of 2019 will take place by 2024. The state implemented an emergency situa-
tion in 2021, and the Group used the measure of the Estonian Unemployment Insurance
Measurement of expected credit losses Fund to cope with the effects of the situation. Air traffic began to recover gradually in sum-
mer 2021, however remaining significantly lower level than in 2019.
To measure the expected credit losses, trade receivables and contract assets have been
grouped based on shared credit risk characteristics and the days past due. Principles of The management has evaluated the impact of COVID-19 on the Group’s results of opera-
measurement of expected credit loss and the loss allowance as at 31 December 2021 and tions in 2021 and its impact in the future. At preparing this annual report, the effect of the
31 December 2020 is disclosed in Note 10. coronavirus on the annual report of the year ended as well as its potential impact on the
cash flows and financial position of the next financial year has been taken into account.
Estimation of the recoverable amount of items of property, plant and equipment
and investment property The Group’s management assessed possible indications for impairment of assets in the
Group and identified no indications in 2021 that the assets had lost a significant portion of
IAS 36 specifies indications for estimating impairment losses of assets. their ability to generate cash, and the recoverable amount of the assets was not assessed.
In 2020, the test of the recoverable amount of assets was performed for the Tallinn Air- The test of the recoverable amount of assets performed for the Tallinn Airport Group as
port Group as a cash-generating unit. The discounted cash flow method was used for the a cash-generating unit in 2020 showed that the recoverable amount of the asset exceeds
impairment test. The test showed that the recoverable amount of the asset exceeds the the carrying amount of the asset’s recoverable amount as at 31.12.2020, so there was no
carrying amount of the asset’s recoverable amount, so there is no need to recognise an need to recognise an impairment loss for assets in 2020.
impairment loss for assets. Due to the effects of Covid-19, the Company may not comply with the specific terms of
The Group’s management assessed possible indications for impairment of assets in the the loan agreements in future periods. The Group Management estimates that in this case
Group and identified no indications in 2021 that the assets had lost a significant portion of agreements will be concluded with banks similarly to 2020 and 2021 and the banks will
not prematurely call back the loans.
71
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Impact of Covid-19 on the Group’s sales and financial performance Impact of Covid-19 on the Group’s sales and financial performance
In EUR thousand 2021 Variance from Variance from In EUR thousand 2021 Variance from Variance from
2020 (%) 2019 (%) 2020 (%) 2019 (%)
Total operating income 45,100 24% -25% Total operating expenses 42,665 12% -15%
including goods, materials, services 12,085 20% -23%
Sales revenue 29,777 45% -37% including miscellaneous operating expen- 1,001 -26% -47%
ses
Including aviation revenue 8,687 32% -50%
including staff costs 17,194 9% -18%
Including non-aviation revenue 21,090 51% -29%
including other business expenses 61 -116% -45%
including depreciation of fixed assets 12,324 7% 5%
Other operating income 15,322 -2% 15%
including government grants for assets 3,729 0% -1%
Operating profit before depreciation 11,030 90% -38%
including government grants for aviation 7,767 5% 11%
(EBITDA) *
security and rescue costs
Net profit 2,300 215% -76%
including regional airports government 2,300 5% 5%
grants
including other operating income 1,526 -35% 395% Cash flows from operating activities 7,992 92% -54%
Passengers at Tallinn airport 1,301,066 51% -60%
Passengers at regional airports 42,663 27% -36%
Number of flight operations (Tallinn airport) 26,689 16% -44%
Number of flight operations (regional 9,191 7% -16%
airports)
* Excluding government grants for non-current assets
72
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Note 5. Property, plant and equpiment
Construction in progress Prepayments of Buildings and Machinery and
and prepayments fixed assets Land facilities equipment Other inventory Total
Balance as at 31.12.2019
Cost 967 1,174 11,274 173,143 86,753 2,123 275,434
Accumulated depreciation 0 0 0 –67,715 –54,400 –1,401 –123,516
Carrying amount 31.12.2019 967 1,174 11,274 105,428 32,353 722 151,918
Changes occured in 2020
Acquisitions and improvements 11,543 3,495 522 50 1,547 28 17,185
Reclassifications –839 -3,071 0 835 2,722 353 0
Reclassification to expenses –8 -59 0 0 0 0 –67
Depreciation charge 0 0 0 –5,886 –4,076 –219 –10,181
Carrying amount of assets sold 0 0 0 0 –33 0 –33
Carrying amount of assets written 0 0 0 –32 –7 0 –39
off
Balance as at 31.12.2020
Cost 11,663 1,539 11,796 173,623 88,632 2,474 289,727
Accumulated depreciation 0 0 0 –73,228 –56,125 –1,590 –130,943
Carrying amount 31.12.2020 11,663 1,539 11,796 100,395 32,507 884 158,784
73
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Construction in progress Prepayments of Buildings and Machinery and
and prepayments fixed assets Land facilities equipment Other inventory Total
Changes occurred in 2021
Acquisitions and improvements 31,006 1,987 0 277 420 127 33,817
Reclassifications -14,732 -1,584 0 12,997 3,266 11 -42
Reclassification to expenses –282 0 0 0 0 0 –282
Depreciation charge 0 0 0 –5,652 –3,842 –234 –9,728
Carrying amount of assets written off 0 0 0 –1,183 –206 0 -1,389
Balance at 31.12.2021
Cost 27,655 1,942 11,796 182,242 88,988 2,463 315,086
Accumulated depreciation 0 0 0 –75,408 –56,843 –1,675 –133,926
Carrying amount 31.12.2021 27,655 1,942 11,796 106,834 32,145 788 181,160
74
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
The development of the airside area was launched in 2016. The cost of the total project is The Group’s assets were written off with the carrying amount of EUR 1,389 thousand
EUR 74.6 million, of which the eligible portion is EUR 70 million. The contribution of the (2020: EUR 40 thousand) during the normal course of business. All amounts written off
Cohesion Fund will be EUR 35 million (see Note 14),the remainder of capital expenditures were recognised in the line of depreciation and impairment in the statement of comp-
will be financed using own funds and loans (see Note 12). As of 31.12.2021, investments rehensive income. Government grants related to written-off assets were recognized as
have been made in the total cost of EUR 70.4 million and the total government grant recei- income in the amount of EUR 288 thousand in 2021 (2020: no government grants were
ved is EUR 32.4 million. In 2021, investments were made in the amount of EUR 17,994 recognised in income).
thousand (2020: EUR 8,754 thousand), of which construction-in-progress and prepay-
In 2021, machinery and equipment in the carrying amount of EUR 0 thousand (2020: EUR
ments as of 31.12.2021 were EUR 17,904 thousand (as of 31.12.2020, prepayments were
71 thousand) were sold. Profit from the sale of assets, which is recorded as other income
EUR 7,186 thousand).
in the consolidated statement of comprehensive income, amounted to EUR 3 thousand
In September 2018, the reconstruction of Pärnu airport was launched, financed from (2020: EUR 220 thousand) (Note 20). In 2021, the government grants related to the dis-
the investment aid of the Ministry of Economic Affairs and Communications (Note 14). posed assets were not recognised as income (2020: EUR 1 thousand).
In connection with the reconstruction of Pärnu airport, investments in 2021 were made
In conjunction with a significant reduction in operating volumes, the useful lives of the
in the amount of EUR 10,377 thousand (31.12.2020: EUR 4,164 thousand). As at 31
non-current assets whose use depends on the intensity of the use of assets, were exten-
December 2021, the construction-in-progress under this project was EUR 628 thousand
ded in 2020.
(31.12.2020: EUR 4,215 thousand). As of 31.12.2021, investments have been made in the
total cost of EUR 15,210 thousand.
The largest fixed assets recorded in 2021 are reconstruction of the airside area in Pärnu Buildings and constructions leased out under operating lease
with the acquisition cost of EUR 14,355 thousand; two solar parks in Tallinn with the cost
In EUR thousand 2021 2020
of EUR 825 thousand and the construction of a reagent warehouse in Tallinn with the cost
of EUR 850 thousand.
Cost at 31.12. 31,323 32,203
The largest fixed assets recorded in 2020 were two runway vacuum cleaners in amount
Accumulated depreciation at 31.12. –14,226 –13,677
of EUR 1,197 thousand and a fire and rescue vehicle in amount of EUR 724 thousand, two
checked baggage screening devices at Tallinn airport in the amount of EUR 1,858 thous- Incl depreciation charge for the accounting period –1,255 –1,526
and, improvements at Tallinn airport passenger terminal in amount of EUR 606 thousand. Total carrying amount of buildings and constructions leased out 17,097 18,526
In 2020, the Government of the Republic transferred the state assets under management under operating lease at 31.12.
of the Ministry of Economic Affairs and Communications as a non-monetary contribution
The assets leased out are included within the investment properties and within the group
to the share capital of AS Tallinna Lennujaam, with the total value of EUR 522 thousand.
of non-current assets Buildings and facilities and are used partially for core business and
The value was estimated by the professional appraiser and it was verified by the auditor.
partially for rental income purposes (Note 6, Note 7).
Please refer to Note18.
75
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Property, plant and equipment in use with the carrying amount of zero In EUR thousand 2021 2020
In EUR thousand 31.12.2021 31.12.2020
Tallinn airport 29,074 29,767 Cost as at 01.01. 24,782 24,801
Kuressaare airport 6,881 6,722 Accumulated depreciation as at 01.01. –9,084 –8,039
Tartu airport 6,172 5,866 Carrying amount of investment property as at 01.01. 15,698 16,762
Kärdla airport 4,080 3,763
Pärnu airport 2,608 2,404 Changes in investment property in the period
AS Tallinn Airport GH 2,002 1,926 Reclassifications 42 0
Total non-current assets in use with the carrying amount 50,817 50,448 Depreciation charge –1,003 –1,064
of zero
Total changes in investment property in the period –961 –1,064
Cost as at 31.12. 24,824 24,782
Note 6. Investment property
Accumulated depreciation as at 31.12. –10,087 –9,084
In the case of smaller leased premises the agreements are indefinite and have a short
Total carrying amount of investment property as at 31.12. 14,737 15,698
cancellation notice agreed. Buildings specially built or adapted for the use of tenants have
fixed-term leases, the termination of which is agreed by the parties or with a longer notice
period. The normal maintenance and repair obligations related to the development of in-
vestment properties are the responsibility of the Group as the lessor. The responsibility Note 7. Operating lease
for the maintenance and repair of specific special systems generally relies on the lessee.
Rental income has been earned from the leasing of premises, hangars and land (see Notes
Rental income from investment properties was EUR 2,134 thousand (2020: EUR 2,058
5, 6, 19).
thousand) (Note 7) and direct operating expenses EUR 478 thousand (2020: EUR 445
thousand) (Note 21). Direct operating expenses do not include depreciation expense, fi- Concessions are recognised as contingent leases. In case of service concession arrange-
nancial expenses, overheads, labor costs or land costs related to the investment property. ments, AS Tallinna Lennujaam grants a right to the recipient of the concession to provide
services on its premises during the concession term. Contingent lease payments depend on
The management believes that the fair value of the aircraft maintenance hangars does not
the sale of the services provided on the airport premises and the number of passengers tra-
significantly differ from their carrying amount. The management estimates that the fair
velling through the airport during the year
values of the office building, hangar and garage do not differ from their carrying amount
because the assets were acquired by way of public tender at regular market conditions
and there were no significant changes in the management’s estimation during the interim
period. The Group´s investment properties are classified as level 3.
76
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Rental income Note 8. Inventories
In EUR thousand 2021 2020 In EUR thousand 31.12.2021 31.12.2020
Concessions from the activities of the lessees in the passen- 2,042 1,337 De-icing materials of aircrafts 209 167
ger terminal
Runway maintenance and rescue service materials 215 66
Rent of investment properties (Note 6) 2,134 2,058
Fuel 76 28
Rent of passenger terminals (Note 5) 620 674
Other inventories 27 4
Rent of rooms in the cargo terminal (Note 5) 660 690
Total inventories 527 265
Concessions from other activities 370 272
No inventory write-downs were recognised during the reporting period or in 2020.
Infrastructure fees 462 300
Other rentals 339 301
Total rental income (Note 19) 6,627 5,632
Note 9. Receivables and prepayments
9.1 Trade receivables
The rental income for the following 12 months from non-cancellable leases1 as at
31.12.2021 amounted to EUR 1,405 thousand (2020: EUR 1,277 thousand). The figures In EUR thousand 31.12.2021 31.12.2020
provided include rental income from property, plant and equipment as well as from invest-
ment properties. Accounts receivable 6,210 2,294
1
This does not include a contingent lease (concession) because the rental rate is not fixed but Allowance for doubtful receivables –709 –1,094
depends on the customer’s turnover, the number of passengers and the consumer price index. Total trade receivables (Note 10) 5,501 1, 200
Trade receivables include receivables from related parties (see Note 25).
77
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
9.2 Other receivables Note 10. Financial instruments
In EUR thousand 31.12.2021 31.12.2020
Financial instruments by category
Receivables for government grants (Note 14.1) 1,207 1,698 Items of financial assets in the statement of financial position
Other receivables 9 2 In EUR thousand 31.12.2021 31.12.2020
Total other receivables (Note 10) 1,216 1,700
Trade receivables, government grant related to non-current 6,717 2,900
assets not received and other receivables (Note 9.1, 9.2)
9.3 Prepayments Cash and cash equivalents (Note 11) 49,742 49,448
In EUR thousand 31.12.2021 31.12.2020 Total items of financial assets in the consolidated statement 56,459 52,348
of financial position
Tax prepayments 4,305 2,367 Items of financial liabilities in the statement of financial position
Prepayments 380 368
In EUR thousand 31.12.2021 31.12.2020
Accrued income 23 9
Total prepayments 4,708 2,744
Borrowings (Note 12) 49,117 52,425
Total receivables and prepayments 11,425 5,644
Trade and other payables (Note 15, 3) 7,664 5,950
Total items of financial liabilities in the consolidated state- 56,781 58,375
ment of financial position
The fair values of receivables and prepayments do not materially differ from their carrying
amounts. The collection of receivables and the receipt of services and goods for prepay-
ments are not secured by collateral. All Group’s receivables and prepayments are denomi-
Financial instruments by credit quality
nated in euros, see Note 3 and 10. The Group has one type of financial assets, the value of which is determined on the basis
of the credit loss model: trade receivables. It is also necessary to evaluate the credit losses
of other receivables and cash and cash equivalents in accordance with the IFRS 9, but the
credit losses identified as at 31 December 2021 and 31 December 2020 are immaterial
(Note 11).
78
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
The Group applies the simplified model of IFRS 9 to determine the credit losses of all trade
Analysis of accounts receivable
receivables, which is used to evaluate the potential loss over the entire life of the recei-
vable. To evaluate credit losses, all receivables have been grouped on the basis of similar In EUR thousand 31.12.2021 31.12.2020
features and overdue dates. The estimated loss rate is based on the historical experience
with similar receivables and the impairment losses of the current period. The historical
Analysis of accounts receivable 6,210 2,294
loss rate has been adjusted so that it would reflect the current and forward-looking infor-
Incl. the due date has not arrived 5,068 1,142
mation on the basis of macroeconomic indicators.
Incl. payments overdue 1-30 days 510 293
Movements on allowance for doubtful receivables Incl. payments overdue 31-60 days 33 83
In EUR thousand 31.12.2021 31.12.2020 Incl. payments overdue 61-90 days 4 101
Incl. payments overdue >91 days 11 91
Allowance for doubtful receivables at the beginning of the 1,094 716 incl. Estonian Air AS overdue invoices 584 584
period
Allowance for doubtful receivables 709 1,094
Allowance for doubtful receivables during the period (Note 193 502
22)
Receivables written off during the period –3 –3
Note 11. Cash and cash equivalents
Doubtful receivables received during the reporting period –575 –121
(Note 22) In EUR thousand 31.12.2021 31.12.2020
Allowance for doubtful receivables at the end of the period 709 1,094
Cash on hand 72 82
Bank accounts 49,742 49,448
Total cash and cash equivalents (Note 10) 49,814 49,530
79
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Allocation of bank accounts and deposits by banks with different credit ratings In EUR thousand 31.12.2021 31.12.2020
Long-term borrowings
In EUR thousand 31.12.2021 31.12.2020
Long-term bank loans 45,394 49,036
Long-term lease liabilities 27 56
Banks with Moody´s credit rating of Aa2/Aa3 30,592 9,353
Long-term borrowings 45,421 49,092
Banks with Moody´s credit rating of Baa2 19,150 40,095
Total amounts of bank accounts and deposits exposed to 49,742 49,448
credit risk Short-term borrowings
Repayments of long-term bank loans in the next period 3,642 3,286
Interest payable related to long-term bank loans 21 11
Note 12. Borrowings Short-term lease liabilities 33 36
All loans are denominated in euros (refer to Note 3 and Note 10). Total short-term borrowings 3,696 3,333
The management estimates that the fair value of loans does not differ significantly from Total borrowings 49,117 52,425
their carrying amount.
In 2016, loan agreements were signed with the European Investment Bank and the Nor-
dic Investment Bank to finance investment projects. On the basis of these agreements,
Principal of long-term bank loans and conditions
loans were taken out in 2016-2020, including a loan of EUR 10 million from the European
Investment Bank in 2020. Loans taken in 2020 and 2019 financed the expansion and re- Date of entry Due Date Security Loan Interest rate
into contract amount
newal of the airside area of Tallinn airport and other investments. Repayments of the Nor-
dic Investment Bank loan started in 2019 and repayments of the European Investment
Bank will start in 2022. Pohjola Bank 28.11.2011 30.09.2022 see Note 13 10,000,000 3m Euribor +1,0%
Nordic Invest- 16.12.2016 01.12.2029 see Note 13 24,000,000 6m Euribor
ment Bank +0,74%
European 07.12.2016 01.03.2030 see Note 13 30,000,000 6m Euribor +0,6%
Investment
Bank
80
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Changes in loan liabilities during 2021
In EUR thousand NIB Pohjola EIB Total Net debt liabilities
As at 31.12.2021
In EUR thousand 31.12.2021 31.12.2020
Loan balance at beginning of 20,572 1,750 30,000 52,322
the period
Paid off during the period –2,286 –1,000 0 –3,286 Cash and cash equivalents (Note 11) 49,814 49,530
Loan balance at end of the 18,286 750 30,000 49,036 Short term liabilities –3,642 –3,286
period Short term lease liabilities –33 –36
Loan interest payable 1 0 20 21 Long term liabilities –45,394 –49,036
Long term lease liabilities –27 –56
Net debt 718 –2,884
Changes in loan liabilities during 2020
In EUR thousand NIB Pohjola EIB Total Cash and cash equivalents (Note 11) 49,814 49,530
Seisuga 31.12.2020 Liabilities with fixed interest –49,096 –52,414
Loan balance at beginning of 22,857 2,750 20,000 45,607 Net debt 718 –2,884
the period
Paid off during the period –2,285 –1,000 0 –3,285
Received during the period 0 0 10,000 10,000 In EUR thousand Cash and Cash Liabilities Liabilities Total
equivalents <1y >1y
Loan balance at end of the 20,572 1,750 30,000 52,322
period
Loan interest payable 2 0 9 11 Net debt 31.12.2020 49,530 –3,322 –49,092 –2,884
Cash flow 284 -352 3,670 3,602
Net debt 31.12.2021 49,814 –3,674 –45,422 718
81
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Note 13. Loan collateral and pledged assets Note 14. Government grants
No assets have been pledged as collateral for the loan received from Nordic Investment
14.1 Government grants receivable
Bank, European Investment Bank and Pohjola Bank, the loan contracts stipulate that wit-
hout a prior written consent from the bank, AS Tallinna Lennujaam shall not: In EUR thousand 2021 2020
• transfer, lease out, rent out or give its assets to a third party on another contractual
basis when it is outside the scope of its daily economic activities; Government grants to be received for non-current assets 1,194 1,698
(Note 9.2)
• pledge its assets or encumber them with any other real rights.
Government grants to be received for operating costs 13 0
Loan agreements set a number of limitations or special conditions that, if not fulfilled, the Total government grants receivable 1,207 1,698
lender may require to repay the loan before the due date, including:
Binding future obligations under government grants are described in Note 24.
• Equity share of the total assets should be at least 30%;
• Total debt to EBITDA ratio should not exceed 4; 14.2 Government grants relating to operating expenses
• Net debt to EBITDA ratio should not exceed 3;
In EUR thousand 2021 2020
• Debt coverage ratio (cash flow from operating activities divided by net debt) should
be at least 40%.
Allocation for a specific purpose from state budget 10,067 9,620
• The cash and cash equivelants divided by amortisatsion of Interest Bearing Debt and incl. security and rescue expenses aid 7,767 7,420
interest payments on Interest Bearing Debt due over the following 12 months shall
incl. aid for regional airports 4 2,300 2,200
be greater than 1.5.
Temporary subsidy from the Unemployment Insurance Fund 1,363 2,020
Prior to the year-end date, the banks have agreed that the banks will waive the require-
Other domestic grants related to operating expenses 63 75
ments of the two special conditions agreed (total debt and EBITDA ratio should not exceed
Government grants related to operating expenses recognised as 11,493 11,715
4, net debt to EBITDA ratio should not exceed 3) from the reporting date until 30.06.2022.
income (Note 20)
Prior to 31.12.2020, the Bank had agreed to waive one covenant (total debt to EBITDA
ratio should not exceed 4) from 31.12.2020 to 30.06.2021. 4
The aid is provided for operating the regional airports: Kärdla, Kuressaare, Tartu, Pärnu
airports and Ruhnu and Kihnu airfields.
82
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
14.3 Government grants related to assets In EUR thousand 2021 2020
In 2017, the Ministry of Economic Affairs and Communications, the City of Pärnu and AS
Tallinna Lennujaam signed a tripartite agreement to reconstruct Pärnu airport for the pur- Long-term government grants received as at the beginning of 75,900 77,139
pose of restoring regular air traffic and thereby promoting tourism in Pärnu region. The the period
airport will be responsible for the construction and management of infrastructure, and
the City of Pärnu for launching air traffic. The main goal of the development project is to
Changes in government grants in the accounting period
upgrade the facilities and systems described in the project scope to meet the established
requirements, whose maintenance would be as durable and long-lasting as possible and Assets and liabilities acquired with government grants 8,602 2,505
with the lowest possible maintenance costs. Incl. repayment of allocation for a specific purpose from state 0 –1,456
budget
The costs in the area of responsibility of the Ministry of Economic Affairs and Communica-
incl. Cohesion Fund (ISPA) 8,602 3,961
tions included allocation of the investment grant in the amount of EUR 2,700 thousand to
be used in 2018-2019 and EUR 17,300 thousand in 2021. Recognised as income (Note 20) –3,729 –3,744
incl. domestic government grants –688 –363
In April 2019, a complaint was filed with the court by a third party, seeking to annul the
regulation of Tori County Government that granted AS Tallinna Lennujaam a construction Incl. Cohesion Fund (ISPA) –2,507 –2,682
permit for the reconstruction of Pärnu airport. Tallinn Administrative Court made a comp- Incl. European Regional Development Fund (ERDF) –534 –699
romise ruling in this administrative case in November 2019. As a consequence, EUR 1,456 Total long-term government grants as at the end of the period 80,773 75,900
thousand of the support measure to be used in 2018-2019 was not used for the reasons
incl. domestic government grants 19,780 20,468
not related to the Company. Since the use of this amount could not be postponed under
the State Budget Act, the Company repaid EUR 1,456 thousand to the state in December Incl. Cohesion Fund (ISPA) 56,130 50,035
2020. The project’s budget was reduced by this amount. Incl. European Regional Development Fund (ERDF) 4,863 5,397
In 2020 and 2021, the government grant of the state is related to the reconstruction of
Pärnu airport (refer to Note 5) in accordance with the grant agreement signed in 2018.
In 2021 and 2020, the government grants related to assets that were received from the
Cohesion Fund concern the development project of the airside area (see Note 5), which
has been declared eligible by the Cohesion Fund of the European Union. The Cohesion
Fund is contributing 50%, i.e. EUR 35 million, of the cost of the project. The European
Commission has issued state aid authorisation to provide a government grant for the de-
velopment project of the airside area from the funds of the Cohesion Fund.
83
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Note 15. Trade payables and prepayments Note 16. Tax liabilities
15.1 Trade payables and prepayments In EUR thousand 31.12.2021 31.12.2020
In EUR thousand 31.12.2021 31.12.2020
Social security taxes on wages and salaries, and fringe 677 595
benefits
Payables for goods and services 2,308 934 Income tax on wages and salaries, and fringe benefits 382 327
Payables for non-current assets 5,341 5,005 Unemployment insurance tax 46 40
Other payables 15 11 Pension insurance 28 31
Total trade payables 7,664 5,950 Excise tax 2 2
Corporate income tax 1 0
15.2 Accrued expenses to employees,tax liabilities
and prepayments Total tax liabilities (Note 15) 1,136 995
In EUR thousand 31.12.2021 31.12.2020
Note 17. Accrued expenses to employees
Accrued expenses to employees (Note 17) 2,920 832
In EUR thousand 31.12.2021 31.12.2020
Tax liabilities (Note 16) 1,136 995
Prepayments 215 188
Bonus reserve liability 1,969 0
Total other payables and prepayments 4,271 2,015
Wages and salaries accrued but not yet paid 788 682
Total payables and prepayments 11,935 7,965
Holiday pay liability 161 149
Other payables to employees 2 1
Refer to Note 24 for potential liabilities from tax revision.
Total accrued expenses to employees (Note 15) 2,920 832
84
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Note 18. Equity
All shares of AS Tallinna Lennujaam belong to the Republic of Estonia. Their administrator
and the entity exercising shareholder rights is the Ministry of Economic Affairs and Com-
munications, represented by the Minister of Economic Affairs and Communications at the
General Meeting of Shareholder.
31.12.2021 31.12.2020
Share capital 45,617,280 € 25,617,280 €
Number of shares 4,561,728 psc 2,561,728 psc
Nominal value of 10 € 10 €
shares
In 2021, the owner increased the share capital by a monetary contribution in amount of
EUR 20,000 thousand.
In 2020, the Government of the Republic transferred the state assets under management
of the Ministry of Economic Affairs and Communications as a non-monetary contribution
to the share capital of AS Tallinna Lennujaam, with the value of EUR 522 thousand. The
value was estimated by the professional appraiser and it was verified by the auditor.
As at 31 December 2021, the retained earnings of the Group amounted to EUR 68,155
thousand (31 December 2020: EUR 65,855 thousand). In case of payment of dividends to
shareholder, the income tax expense is 20/80 of the amount paid out as net dividends. As
at the reporting date, it is possible to pay out dividends to the shareholder in the amount
85
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
of EUR 54,524 thousand (31 December 2020:EUR 52,684 thousand) and the correspon- Non-aviation revenue
ding income tax would amount to EUR 13,631 thousand (31 December 2020: EUR 13,171
In EUR thousand 2021 2020
thousand).
The expectation of the state as the owner is that all state-owned companies on the market
Aircraft handling and passenger servicing revenue 10,104 5,279
pay stable dividends. AS Tallinna Lennujaam’s dividend policy is fixed in the Company’s
strategy and the optimal capital structure is determined by the Ministry of Finance by
“Consolidated report of state owned entities, foundatons and non profit organizations”. Rental income
The owner’s expectation is that the Group’s operations are profitable, but taking into
Concessions 2,412 1,610
account the investments made by the AS Tallinna Lennujaam in the infrastructure neces-
Rent for premises and hangars 3,753 3,722
sary for air traffic management, the owner does not plan to pay dividends in the coming
years. Infrastructure fees 462 300
Total rental income (Note 7) 6,627 5,632
Note 19. Revenue Other services sold
Aviation revenue Parking services for cars 1,428 743
Services provided to tenants 1,260 1,054
In EUR thousand 2021 2020
Advertising services 423 433
Passenger fees 3,755 2,670 Aviation related services 1,099 718
Landing fees 4,060 3,234 Other services provided and intermediated 149 121
Parking fees 846 652 Total other services sold 4,359 3,069
Navigation fees 22 17 Total non-aviation revenue 21,090 13,980
Take-off fees 4 2 Total revenue 29,777 20,555
Total aviation revenue 8,687 6,575
86
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Note 20. Other income Note 22. Other operating expenses
In EUR thousand 2021 2020 In EUR thousand 2021 2020
Government grants related to operating expenses (Note 14) 11,493 11,715 Administrative expenses 641 321
Government grants related to assets recognised as income 3,729 3,744 Marketing and public relations 301 243
(Note 14)
Training costs 172 108
Gain from disposal of machinery and equipment and land 3 220
Human Resources 25 15
(Note 5)
Special clothing and uniforms 214 260
Other income 97 32
Business trips 31 27
Total other income 15,322 15,711
Costs related to doubtful receivables (Note 10) -383 381
Total ohter operating expenses 1,001 1,355
Note 21. Goods, materials and services
In EUR thousand 2021 2020
Security, safety and rescue* 3,927 3,966
Utilities expenses 3,113 2,319
Maintenance of runways 1,249 698
Vehicle operation expenses 903 634
Cost of provision of services to passengers and aircrafts 1,067 460
Maintenance expenses of buildings and facilities 1,231 844
IT and communication expenses 595 1,109
Total goods, materials and services 12,085 10,030
* Includes only outsourced security services. Other security and rescue expenses are recogni-
sed on other expense lines. In 2021, all security and rescue expenses amounted to EUR 7.8
million (2020: EUR 7.4 million).
87
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Note 23. Staff costs Binding future obligations under construction contracts
In EUR thousand 2021 2020 As at 31 December 2021, the Group had future commitments of EUR 6.0 million (2020:
EUR 31.9 million) under contracts concluded for the construction of fixed assets (see No-
tes 5, 12 and 14).
Wages and salaries, performance pay, holiday pay, bonuses 12,754 11,701
Average monthly salary in EUR 1,969 1,872 Binding future obligations under government grants
Taxes calculated on staff costs 4,289 3,933
In the event of a breach of the agreement, the Cohesion Fund of the European Union will
Staff costs classified as fringe benefits 77 33 be entitled to recover the funds granted. As at 31 December 2021, such government
Taxes classified as fringe benefits 74 38 grants amounted to EUR 32.4 (31.12.2020: EUR 22.9 million).
Total staff costs 17,194 15,705
Note 25. Related party transactions
In EUR thousand 2021 2020
Staff count
Number of employees at the beginning of the period 509 681
Receivables 631 618
Number of employees at the end of period 514 509
Incl. Estonian Air 584 584
Average number of employees reduced to full-time 473 521
equivalents Liabilities 54 8
Sales 466 479
Purchases 255 97
Note 24. Contingentliabilities and commitments
Potential liabilities arising from tax inspection The Group’s Management Board discloses the transactions with airline companies, over
Tax authorities have neither launched nor performed tax inspections or single case re- which the state has control or significant influence.
views at Group entities. The tax authorities have the right to verify the Group’s tax records In 2021, the remuneration of the Supervisory and Management Boards of the parent
up to 5 years from the time of submitting the tax declaration and upon finding errors, im- company, excluding social security taxes amounted to EUR 443 thousand (2020: EUR 292
pose additional taxes, interest and fines. The management estimates that there are no thousand) and the remuneration of the Supervisory and Management Boards of subsi-
circumstances which may lead the tax authorities to impose additional significant taxes diary, excluding social security taxes amounted to EUR 91 thousand (2020: 93 thousand).
on the Group.
88
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
The Group has provided cars for the members of the Management Board to be used for
business purposes; the contract for services does not stipulate payment of termination
benefits.
In 2020, an agreement was entered into between the liability insurer and parties in con-
nection with the insured event, as a result of which the Group recognized a reduction of
EUR 481 thousand in other operating expenses in 2020. As of 31.12.2021 and 31.12.2020,
the provision related to the insurance case is 0 euros.
Transactions with related parties have been concluded at market prices and no allowance
has been recognised for the receivables from related parties during the period, except for
receivables from Estonian Air, which are 100% impaired in both the reporting and compa-
rison periods due to bankruptcy. In 2022, a payment in the amount of EUR 29 thousand
was received to cover these claims in accordance with the section on bankruptcy procee-
dings.
89
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Note 26. Financial information of the parent company In EUR thousand 31.12.2021 31.12.2020
Equity
Separate statement of financial position Share capital 45,617 25,617
Statutory reserve capital 2,510 2,510
In EUR thousand 31.12.2021 31.12.2020
Retained earnings 58,461 57,394
Assets
Total equity 106,588 85,521
Non-current assets
Liabilities
Long-term financial investments 1,028 1,028
Non-current liabilities
Property, plant and equipment 175,846 153,977
Borrowings 45,394 49,036
Prepayments for property, plant and equipment 1,869 1,332
Lease liabilities 18 29
Right-of-use assets 32 46
Government grants 80,773 75,900
Intangible assets 565 511
Other debts 140 0
Investment property 14,737 15,698
Total non-current liabilties 126,325 124,965
Total non-current assets 194,077 172,592
Current liabilities
Borrowings 3,663 3,297
Current assets
Lease liabilities 14 18
Inventories 315 109
Receivables and prepayments 10,017 7,226
Payables and prepayments 8,653 4,981
Provision 0 211
Cash 43,562 43,556
Total current liabilities 13,694 10,752
Total current assets 52,530 48,646
Total assets 246,607 221,238
Total liabilities 140,019 135,717
Total liabilities and equity 246,607 221,238
90
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Separate statement of comprehensive income
In EUR thousand 31.12.2021 31.12.2020
Revenue 21,043 16,285
Other income 14,791 14,871
Goods, materials and services –10,301 –9,339
Other operating expenses –780 –1,175
Staff costs –11,514 –9,937
Depreciation, amortisation and impairment –11,977 –11,086
Other expenses –58 –80
Operating profit/loss 1,204 –461
Finance income and costs –137 –105
Net profit/loss for financial year 1,067 –566
Comprehensive income/loss for financial year 1,067 –566
91
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Separate statement of cash flows
In EUR thousand 31.12.2021 31.12.2020 In EUR thousand 31.12.2021 31.12.2020
Cash flows from operating activities Cash flows from financing activities
Collections from customers 26,084 20,719 Repayments of borrowings –3,286 –3,285
Paid to suppliers and employees –28,685 –24,936 Borrowings received 0 10,000
Interest received 30 73 Repayment of lease liabilities –19 –21
Interest paid –143 –178 Monetary contribution to share capital received 20,000 0
Government grant received from the state budget for cove- 10,067 9,620 Total cash flows from financing activities 16,695 6,694
ring the cost of operating activities
Other grants received for covering the cost of operating 50 75
Net cash flows 6 162
activities
Cash and cash equivalents at beginning of year 43,556 43,394
Total cash flows from operating activities 7,403 5,373
Cash and cash equivalents at end of year 43,562 43,556
Net increase/decrease in cash and cash equivalents 6 162
Cash flows from investing activities
Paid for purchase of property, plant and equipment, and –33,198 –12,937
intangible assets
Proceeds from sale of property, plant and equipment 1 225
Government grants received from state budget for non-cur- 0 –1,456
rent assets
Government grants received for non-current assets 9,105 2,263
Total cash flows from investing actitivites –24,092 –11,905
92
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Separate statement of changes in equity Adjusted unconsolidated equity of
In EUR thousand Share capital Statutory Retained Total
AS Tallinna Lennujaam (parent company)
reserve earnings
In EUR thousand 2021 2020
capital
Unconsolidated equity of the parent 106,588 85,521
Balance as at 31.12.2019 25,095 2,510 57,960 85,565
Carrying amount of subsidiaries in the separate reporting of –1,028 –1,028
Increase of share capital by 522 0 0 522
the parent (minus)
non - monetary contribution
Value of subsidiary under the equity method (plus) 10,722 9,489
Comprehensive income for 0 0 –566 –566
2020 Total 116,282 93,982
Balance as at 31.12.2020 25,617 2,510 57,394 85,521
Increase of share capital by 20,000 0 0 20,000
monetary contribution
Comprehensive income for 0 0 1,067 1,067
2021
Balance as at 31.12.2021 45,617 2,510 58,461 106,588
93
Independent Auditor’s Report
To the Shareholder of Aktsiaselts Tallinna Lennujaam
Our opinion
In our opinion, the consolidated financial statements present fairly, in all material respects, the consolidated
financial position of Aktsiaselts Tallinna Lennujaam and its subsidiary (together – the “Group”) as at
31 December 2021, and the Group’s consolidated financial performance and consolidated cash flows for the
year then ended in accordance with International Financial Reporting Standards as adopted by the European
Union.
What we have audited
The Group's consolidated financial statements comprise:
● the consolidated statement of financial position as at 31 December 2021;
● the consolidated statement of comprehensive income for the year then ended;
● the consolidated statement of cash flows for the year then ended;
● the consolidated statement of changes in equity for the year then ended; and
● the notes to the consolidated financial statements, which include significant accounting policies and
other explanatory information.
Basis for opinion
We conducted our audit in accordance with International Standards on Auditing (ISAs). Our responsibilities
under those standards are further described in the Auditor’s responsibilities for the audit of the consolidated
financial statements section of our report.
We believe that the audit evidence we have obtained is sufficient and appropriate to provide a basis for our
opinion.
Independence
We are independent of the Group in accordance with the International Code of Ethics for Professional
Accountants (including International Independence Standards) issued by the International Ethics Standards
Board for Accountants (IESBA Code). We have fulfilled our other ethical responsibilities in accordance with
the IESBA Code.
Reporting on other information including the Management report
The Management Board is responsible for the other information. The other information comprises
Management report 2021, Strategy and objectives, fulfilment of objectives, Our services, Our team,
Sustainable and responsible management and Sustainability report (but does not include the consolidated
financial statements and our auditor’s report thereon).
Our opinion on the consolidated financial statements does not cover the other information, including the
Management report.
AS PricewaterhouseCoopers
Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, Estonia; License No. 6; Registry code: 10142876
T: +372 614 1800, F: +372 614 1900, www.pwc.ee
Translation note:
This version of our report is a translation from the original, which was prepared in Estonian. All possible care has been taken to ensure that the translation is an accurate
representation of the original. However, in all matters of interpretation of information, views or opinions, the original language version of our report takes precedence over this
translation.
In connection with our audit of the consolidated financial statements, our responsibility is to read the other
information identified above and, in doing so, consider whether the other information is materially
inconsistent with the consolidated financial statements or our knowledge obtained in the audit, or otherwise
appears to be materially misstated.
With respect to the Management report, we also performed the procedures required by the Auditors Activities
Act. Those procedures include considering whether the Management report is consistent, in all material
respects, with the consolidated financial statements and is prepared in accordance with the requirements of
the Accounting Act.
Based on the work undertaken in the course of our audit, in our opinion:
● the information given in the Management report for the financial year for which the consolidated financial
statements are prepared is consistent, in all material respects, with the consolidated financial
statements; and
● the Management report has been prepared in accordance with the requirements of the Accounting Act.
In addition, in light of the knowledge and understanding of the Group and its environment obtained in the
course of the audit, we are required to report if we have identified material misstatements in the Management
report and other information that we obtained prior to the date of this auditor’s report. We have nothing to
report in this regard.
Responsibilities of the Management Board and those charged with governance for the
consolidated financial statements
The Management Board is responsible for the preparation and fair presentation of the consolidated financial
statements in accordance with International Financial Reporting Standards as adopted by the European
Union and for such internal control as the Management Board determines is necessary to enable the
preparation of consolidated financial statements that are free from material misstatement, whether due to
fraud or error.
In preparing the consolidated financial statements, the Management Board is responsible for assessing the
Group’s ability to continue as a going concern, disclosing, as applicable, matters related to going concern
and using the going concern basis of accounting unless the Management Board either intends to liquidate
the Group or to cease operations, or has no realistic alternative but to do so.
Those charged with governance are responsible for overseeing the Group’s financial reporting process.
Auditor’s responsibilities for the audit of the consolidated financial statements
Our objectives are to obtain reasonable assurance about whether the consolidated financial statements as a
whole are free from material misstatement, whether due to fraud or error, and to issue an auditor’s report that
includes our opinion. Reasonable assurance is a high level of assurance, but is not a guarantee that an audit
conducted in accordance with ISAs will always detect a material misstatement when it exists. Misstatements
can arise from fraud or error and are considered material if, individually or in the aggregate, they could
reasonably be expected to influence the economic decisions of users taken on the basis of these
consolidated financial statements.
As part of an audit in accordance with ISAs, we exercise professional judgment and maintain professional
scepticism throughout the audit. We also:
Translation note:
This version of our report is a translation from the original, which was prepared in Estonian. All possible care has been taken to ensure that the translation is an accurate
representation of the original. However, in all matters of interpretation of information, views or opinions, the original language version of our report takes precedence over this
translation.
2
● Identify and assess the risks of material misstatement of the consolidated financial statements, whether
due to fraud or error, design and perform audit procedures responsive to those risks, and obtain audit
evidence that is sufficient and appropriate to provide a basis for our opinion. The risk of not detecting a
material misstatement resulting from fraud is higher than for one resulting from error, as fraud may
involve collusion, forgery, intentional omissions, misrepresentations, or the override of internal control.
● Obtain an understanding of internal control relevant to the audit in order to design audit procedures that
are appropriate in the circumstances, but not for the purpose of expressing an opinion on the
effectiveness of the Group’s internal control.
● Evaluate the appropriateness of accounting policies used and the reasonableness of accounting
estimates and related disclosures made by the Management Board.
● Conclude on the appropriateness of the Management Board’s use of the going concern basis of
accounting and, based on the audit evidence obtained, whether a material uncertainty exists related to
events or conditions that may cast significant doubt on the Group’s ability to continue as a going
concern. If we conclude that a material uncertainty exists, we are required to draw attention in our
auditor’s report to the related disclosures in the consolidated financial statements or, if such disclosures
are inadequate, to modify our opinion. Our conclusions are based on the audit evidence obtained up to
the date of our auditor’s report. However, future events or conditions may cause the Group to cease to
continue as a going concern.
● Evaluate the overall presentation, structure and content of the consolidated financial statements,
including the disclosures, and whether the consolidated financial statements represent the underlying
transactions and events in a manner that achieves fair presentation.
● Obtain sufficient appropriate audit evidence regarding the financial information of the entities or business
activities within the Group to express an opinion on the consolidated financial statements. We are
responsible for the direction, supervision and performance of the Group audit. We remain solely
responsible for our audit opinion.
We communicate with those charged with governance regarding, among other matters, the planned scope
and timing of the audit and significant audit findings, including any significant deficiencies in internal control
that we identify during our audit.
AS PricewaterhouseCoopers
/signed/ /signed/
Janno Hermanson Kristiina Veermäe
Auditor’s certificate no.570 Auditor’s certificate no.596
31 March 2022
Tallinn, Estonia
Translation note:
This version of our report is a translation from the original, which was prepared in Estonian. All possible care has been taken to ensure that the translation is an accurate
representation of the original. However, in all matters of interpretation of information, views or opinions, the original language version of our report takes precedence over this
translation.
3
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Profit allocation proposal Signatures to the annual report
Retained earnings 31.12.2020 EUR 65,855 thousand The Management Board of AS Tallinna Lennujaam has prepared the management report
and financial statements for the year 2021. The Management confirms the correctness of
Net profit for 2021 EUR 2,300 thousand information presented in the annual report.
Total distributable profit as at 31.12.2021 EUR 68,155 thousand Management Board:
The Management Board proposes to not distribute the net profit for 2021 in the amount
of EUR 2,300 thousand and transfer it accordingly: Riivo Tuvike Einari Bambus Anneli Turkin
Chairman of the Member of the Member of the
• EUR 115 thousand to the reserve capital Management Board Management Board Management Board
30.03.2022 30.03.2022 30.03.2022
• EUR 2,185 thousand to retained earnings.
The Supervisory Board has reviewed the annual report prepared by the Management
Board and which consists of the management report, financial statements, profit alloca-
Retained earnings after profit allocation EUR 68,040 thousand
tion proposal and independent auditor’s report and approved it for presentation at the
General Meeting of Shareholder. The Supervisory Board confirms the correctness of the
information presented in the annual report.
Riivo Tuvike Einari Bambus Anneli Turkin
Supervisory Board
Chairman of the Member of the Member of the
Management Board Management Board Management Board
30.03.2022 30.03.2022 30.03.2022
Märten Vaikmaa Kadri Land Toivo Jürgenson
Chairman of the Member of the Member of the
Supervisiory Board Supervisiory Board Supervisiory Board
6.04.2022 6.04.2022 6.04.2022
Piret Kübbar Jaanus Uiga Sir John Elvidge
Member of the Member of the Member of the
Supervisiory Board Supervisiory Board Supervisiory Board
6.04.2022 6.04.2022 6.04.2022
97
Tallinn Airport’s Annual report 2021
2021. Consolidated Financial Statements
Sales revenue of Tallinn Airport Group according
to EMTAK 2008
In EUR thousand 2021 2020
EMTAK code
35131 Distribution of electricity 789 619
52231 Operation of airports and airport passenger 18,841 14,624
terminals
52239 Other air transport service activities 10,104 5,279
85599 Other education 43 34
98
AS Tallinna Lennujaam nõukogu aruanne AS Tallinna Lennujaam kontserni 2021.
majandusaasta aruande kohta
06. aprill 2022.a.
I. Nõukogu ülevaade 2021. aasta äriühingu tegevuse korraldamisest, juhtimisest
ja järelevalve teostamisest
AS Tallinna Lennujaam nõukogu on korraldanud ning juhtinud riigi äriühingu tegevust
lähtudes ettevõtte põhikirjast ning tuginedes äriseadustikust ja muudest nõukogu
tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest.
Nõukogu käis 2021. aastal koos kümnel korral. Regulaarülevaateid ettevõtte
majandustulemustest andis juhatus nõukogule kvartaalselt. Olulisemaks läbivaks teemaks
2021. aastal oli Covid 19 mõju ja kokkuhoiumeetmed ning organisatsiooni optimeerimine.
16.09.2021 valiti nõukogu liikmeks Sir John Elvidge volituste pikkusega kolm aastat.
26.08.2021 kinnitas ainuaktsionär uue põhikirja redaktsiooni.
06.04.2022 toimunud koosolekul kiitis nõukogu heaks konsolideerimisgrupi 2021.
majandusaasta auditeeritud aruande. Samas anti hinnang ka ettevõtte juhatuse
tegevusele - nõukogu hindas 2021. majandusaasta lõikes juhatuse tegevuse väga heaks.
Ülevaade nõukogu koosolekutel 2021. aastal käsitletud päevakorrapunktidest:
Nr Kuupäev Päevakord
1. 2020. majandusaasta esialgsed tulemused.
2. 2020 strateegiliste eesmärkide kokkuvõte ja 2021
strateegilised fookused.
3. Lennunduse olukord 2021 (liiniarenduse ülevaade).
4. Ülevaade Pärnu lennujaama rekonstrueerimise
tegevustest.
236 03.02.2021 5. Ülevaade päikeseparkide arenduskavast.
6. Ülevaade võimalikest alternatiivsetest kinnisvara
ärimudeli võimalustest (hoonestusõigus, kinnistute
müük, koostöö era-arendajatega, jne.)
7. Ülevaade reisiterminali tax-free kaupluse
hetkeseisust ja edasised sammud.
8. Regionaalsete lennujaamade kütuse müük.
1. 2020. majandusaasta auditeeritud aruanne ja
237 29.03.2021 audiitori järeldusotsus.
2. Töötukassa töötasu jätkutoetus.
1. 2021 aasta kahe kuu majandustulemus.
2. Olulisemad sündmused 1. kvartalis, lennundus
ülevaade ja prognoos.
3. Hetke staatus projektidest:
238 31.03.2021 a. Pärnu lennujaama rekonstrueerimise
ülevaade
b. Õhusõidukite kütuse pakkumine
regionaalsetes lennujaamades
c. Päikeseparkide arenduse hetke ülevaade.
1. 4 kuu esialgsed majandustulemused.
2. Ülevaade lennuliiklusala II ehitusetapi
hetkeseisust.
239 12.05.2021
3. Regionaalsete lennujaamade õhusõidukite kütuse
ja Pärnu lennujaama rekonstrueerimistööde
staatus.
Lk 1 / 5
4. Allika tee kergliiklustee L1 ja Sepa tee L2
katastriüksuste kokku 13 310 m² võõrandamine
Tori vallale.
5. Lõunaalade äriplaan MKM’le.
6. Töötasude muutmise protsess.
7. Ülevaade hangete korrastamisest.
8. Isikliku kasutusõiguse seadmine Lepiku kinnistule
ASi Tallinna Lennujaam kasuks.
1. Lennuliikluse ülevaade.
2. 5 kuu majandustulemused.
3. Uuendatud strateegia 2024 kinnitamine.
4. Allika tee kergliiklustee L1 ja Sepa tee L2
katastriüksuste, kokku 13 310 m² võõrandamine
Tori vallale.
5. Muud teemad ja infojagamine:
a. Tallinna 1 MW päikesepark ja osalemine
240 30.06.2021 järgmisel (15.07) vähempakkumisel
b. Pärnu õhusõidukiangaari hange
c. Kütuse müük regionaalsetes
lennujaamades
d. Tallinna reisiterminali laiendamise
ehitustööd
e. Pärnu lennuliiklusala rekonstrueerimistööd
f. Tallinna lennuliiklusala laiendustööd
g. Aktsiakapitali suurendamine
1. Lennuliikluse ülevaade (8 kuud) ja
lennundusprognoos aasta lõpuni.
2. Finantsprognoos aasta lõpuni ja uuendatud
äriplaan ning 7 kuu majandustulemused.
241 25.08.2021 3. Aktsiakapitali laiendamise hetkeseis ja edasised
sammud.
4. Lõunaala laiendusega seotud servituutide ja isiklike
kasutusõiguse seadmine.
5. Muud teemad ja infojagamine.
1. Isiklike kasutusõiguste seadmine ASi Tallinna Vesi
ja ASi Elveso kasuks.
2. Üheksa kuu majandustulemused
3. 2021. aasta lennuliikluse ülevaade ja 2022 aasta
242 02.11.2021 lennundusprognoos
4. Päikeseparkide arendamise ettepanek aastatel
2022-2023
5. Nõue ASi Tallinna Vesi vastu
6. Muud teemad ja infojagamine
243 24.11.2021 1. 2022.aasta eelarve I lugemine
244 08.12.2021 1. 2022.aasta eelarve II lugemine
1. 2022.aasta eelarve kinnitamine
245 15.12.2021 2. “Strateegia 2024” vahe-eesmärkide kinnitamine 2022
aastaks
Auditikomitee
Ettevõtte nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille põhikirjalisteks ülesanneteks
on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas
raamatupidamise korraldamise, välisauditi teostamise, sisekontrollisüsteemi
Lk 2 / 5
toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas,
samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas.
2021. aastal olid auditikomitee liikmeteks Toivo Jürgenson (esimees), Jaanus Uiga ja
Piret Kübbar. Auditikomitee käis koos üheteistkümnel korral.
Vaadati üle ja kiideti heaks lennujaama 2020. aasta majandusaasta aruanne, ning
viidi ennast kurssi 2021. aasta aruande vaheauditi tulemustega.
Siseauditi valdkonnas analüüsiti pangakaartidega seotud ostusid, riskide hindamisega
ja IT- pääsuõiguste haldusega seonduvat, partneritega sõlmitud lepingute täitmist,
erakorralise auditi tulemusi, hooldeteenistuse hankeid ning hangetega seonduvat.
II. Äriühingu juhtorganite tasud 2021. aastal, nõukogu liikmete osalemine
nõukogu koosolekutel
2.1. Juhatuse liikmetele väljamakstud tasud.
Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Alus
Riivo Juhatuse 01.01.2021- Juhatuse liikme
98 340,00
Tuvike liikme tasu 31.12.2021 leping
Tulemustasu 0,00
Kokku 98 340,00
Einari Juhatuse 01.01.2021- Juhatuse liikme
98 340,01
Bambus liikme tasu 31.12.2021 leping
Tulemustasu 0,00
Kokku 98 340,01
Anneli Juhatuse 01.01.2021- Juhatuse liikme
98 340,00
Turkin liikme tasu 31.12.2021 leping
Tulemustasu 0,00
Kokku 98 340,00
Juhatuse liikmetele
2021.aastal välja
295 020,01
makstud brutotasud
kokku EUR
2.2. Nõukogu liikmete tasud 2021
Summa
Nimi Tasu liik Periood
(EUR)
Elvidge
16.09.2021-
John Nõukogu liikme tasu 1 250,00
31.12.2021
William
Kokku 1 250,00
Kübbar 01.01.2021-
Nõukogu liikme tasu 6 000,00
Piret 31.12.2021
auditikomitee liikme tasu 1 375,00
Kokku 7 375,00
Toivo 01.01.2021-
Nõukogu liikme tasu 6 000,00
Jürgenson 31.12.2021
auditikomitee liikme tasu 2 062,50
Kokku 8 062,50
Lk 3 / 5
01.01.2021-
Kadri Land Nõukogu liikme tasu 6 000,00
31.12.2021
Kokku 6 000,00
Vaikmaa 01.01.2021-
Nõukogu liikme tasu 12 000,00
Märten 31.12.2021
Kokku 12 000,00
Jaanus 01.01.2021-
Nõukogu liikme tasu 6 000,00
Uiga 31.12.2021
auditikomitee liikme tasu 1 375,00
Kokku 7 375,00
Nõukogu liikmetele 2021.aastal välja makstud brutotasud kokku 42 062,50
EUR
2.3. Nõukogu liikmete osalemine nõukogu koosolekutel 2021
Sir John
Toivo Jaanus Piret Märten Kadri
Elvidge
Jürgenson Uiga Kübbar Vaikmaa Land
03.02.2021 Jah Jah Jah Jah Jah
29.03.2021 Jah Jah Jah Jah Jah
31.03.2021 Jah Jah Jah Jah Jah
12.05.2021 Jah Jah Jah Jah Jah
30.06.2021 Jah Jah Jah Jah Jah
25.08.2021 Jah Jah Jah Jah Jah
Jah Jah Jah Jah
02.11.2021 Jah Jah
Jah
24.11.2021 Jah Jah Jah Jah Jah
Jah
08.12.2021 Jah Jah Jah Jah Jah
Jah
15.12.2021 Jah Jah Jah Jah Jah
III. Nõukogu heakskiidud
3.1. Nõukogu on juhatuse poolt esitatud AS Tallinna Lennujaam
konsolideeritud 2021. majandusaasta aruande läbi vaadanud ning tuginedes
juhatuse poolt esitatud lähteandmetele (puhaskasum 2 300 tuhat eurot,
varade maht seisuga 31.12.2021.a. kokku summas 258 287 tuhat eurot),
kiidab heaks juhatuse poolt nõukogule esitatud 2021. majandusaasta
aruande.
3.2. Nõukogu kiidab heaks juhatuse ettepaneku jaotada AS Tallinna
Lennujaam puhaskasum kogusummas 2 300 tuhat eurot järgmiselt:
115 tuhat eurot kanda reservkapitali
2 185 tuhat eurot jätta jaotamata ning kanda jaotamata kasumisse.
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 68 040 tuhat eurot.
Lk 4 / 5
Allkirjastatud digitaalselt
Märten Vaikmaa Jaanus Uiga Toivo Jürgenson
Piret Kübbar Kadri Land Sir John Elvidge
Lk 5 / 5
Annual report 2021
2021 – Journey in uncharted territory
Very difficult start of the year, uncertainty level in society very high
In Q1 ~30 000 PAX per month
Slow roll out of vaccination
Lot of discussions that air-travel is changing for good
Government Covid 19 support unclear
We realized the need to continue with strategic investments but also the need for additional capital
injection from owner
Positive signs in late spring when we saw that airlines are still interested in Tallinn, also wish to travel
has not disappeared. Airlines were bailed out.
Pendulum moved to another end in June/July after introducing EU Covid certificate. Too fast recovery
of travel and complexity has multiplied.
Work with some business projects started to pay off. Wamos, positive movements with potential
partners in southern pier
2021 - Achievements
We have survived the sudden increase of workload and complexity
Still have high ASQ (4,53) regardless of lack of staff and construction works in passenger terminal
Financially very sound company. Profitable and also owner supports us with 20 MEUR
40 direct destinations from Tallinn, much more than we expected
Wamos project – generated income for 3 months 1,3 MEUR
On schedule with investments. 33,76 MEUR in total, fulfilment 99%.
The most of objectives were achieved
Major new steps to reduce our CO2 footprint
Airport 4.0 program
Group´s financial indicators in EUR million
50,0
45,1
42,7
40,0
40,0 38,2
36,3
34,9
29,8
30,0
20,6 21,3
20,0
11,0
10,0 5,8
- 2,0 2,3
2,7
0,9 1,1 1,3
0,0
Operating income Total Sales revenue Expences EBITDA Profit/Loss Passengers at Tallinn
- 5,3 airport
- 10,0
2020 Budget 2021 2021
2021 vs 2020
Operating 2021 vs 2020 2021 vs 2020 2021 vs 2020 2021 vs 2020 2021 vs 2020
income Sales revenue Expenses EBITDA Profit Passengers
+24% +45% +12% +89% +215% +51%
Supervisory Board decision
1. To approve the audited annual report of the consolidation group for the financial year 2021.
2. The Supervisory Board assessed the activities of the Management Board as (very good/ good/ ….)
in the financial year 2021.
Topics of the general meeting
• Approval of the annual report
• Appointment of an auditor
• Overview of the Council report
• Overview of related party transactions
• The owner's expectations
• Application for government grants 2023-2026 (RES)
• Discussion of the share capital contribution
Aktsiaselts Tallinna Lennujaam
Tartu mnt 101
10112 Tallinn
27. aprill 2022
Audiitorettevõtja nõusolek
Tuginedes äriseadustiku § 328 lg-le 1, annab AS PricewaterhouseCoopers käesolevaga oma
nõusoleku olla Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam (reg-nr 10349560) audiitorettevõtjaks 2022., 2023.,
2024., 2025 ja 2026. aasta majandusaasta aruannete auditeerimisel.
Audiitorettevõtja andmed äriregistris registreerimiseks:
AS PricewaterhouseCoopers
Registrikood 10142876
Aadress Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn
Audiitorettevõtja tegevusloa number 6
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Janno Hermanson
Juhatuse liige
AS PricewaterhouseCoopers
Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876
T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee
AS TALLINNA LENNUJAAM
(registrikood: 10349560)
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
AS Tallinna Lennujaam, asukohaga Lennujaama tee 12, Tallinn, Harju maakond, Eesti Vabariik
Aktsiate/häälte arv: 4 561 728
AINUAKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja
taristuminister Taavi Aas.
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 29.04.2022. a.
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Aktsionäri üldkoosolek toimus üldkoosolek elektrooniliselt (TsÜS § 331).
Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu
vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2):
Tutvunud AS Tallinna Lennujaam 2021. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega,
aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning võttes aluseks äriseadustiku § 298
lõike 1 punktid 5 ja 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2, § 334, § 335 ning riigivaraseaduse § 88 lõike 1, punkti
7:
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada AS Tallinna Lennujaam korralise üldkoosoleku päevakord.
2. Kinnitada 2021.a majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud).
3. Kinnitada AS Tallinna Lennujaam 2021. aasta puhaskasumi kogusummas 2 300
tuhat eurot jaotamine alljärgnevalt:
a. 115 tuhat eurot kanda reservkapitali;
b. 2 185 tuhat eurot jätta jaotamata ning kanda jaotamata kasumisse.
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 68 040 tuhat eurot.
4. Kinnitada järgmiseks kolmeks majandusaastaks (pikendamisvõimalusega 1+1 aastat)
audiitoriks PriceWaterhouseCoopers Eesti AS.
5. Kinnitada uued omaniku ootused Tallinna Lennujaamale vastavalt juhatuse ja nõukogu
ettepanekule.
Lisad:
1. Aktsiaseltsi 2021. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega ja aktsiaseltsi nõukogu aruandega 2021. a
majandusaasta aruande kohta.
2. Audiitori nõusolek.
3. Omaniku ootused aktsiaseltsile.
Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Aas
Omaniku ootused aktsiaseltsile Tallinna Lennujaam
Sissejuhatus
Käesolevasse dokumenti on koondatud riigi kui AS Tallinna Lennujaam ainuaktsionäri
põhilised ootused äriühingu tegevusele.
Eesti Vabariik seab endale kuuluvatele äriühingutele neli peamist eesmärki:
- tegeleda valitud valdkonnas kasumliku ja efektiivse majandustegevusega, mis tagab
äriühingu arengu ja riigile optimaalse ja stabiilse omanikutulu;
- täita riigi poolt kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes
kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele;
- olla Eesti äriühingutele heaks eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning
kõrge ärikultuuri poolest järgides vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid ja
integreerides need äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse;
- hinnata äriühingu (võimalikke ebaeetilisi) ärisuhteid Venemaa ja Valgevenega ning
loobuda sellistest ärisuhetest.
Juhtimine
Riigi seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad äriühingute nõukogud ja juhatused.
Erinevate eesmärkide tasakaalustamise ja omaniku huvide harmoonilise ning pikaajalise
kaitsmise eest vastutavad äriühingute nõukogud.
Äriühingu juhatuse esimehel on nõutav riigisaladuse juurdepääsuluba.
Tallinna Lennujaam AS klassifikatsioon RVSi alusel: Valdavalt avalike eesmärkidega äriühing.
Eesti Vabariik omab Tallinna Lennujaam AS-s osalust järgmistel kaalutlustel:
- Riik tagab äriühingu kaudu kõikidele turuosalistele avatud ja läbipaistva lennuliikluse
korraldamiseks vajaliku infrastruktuurile ligipääsu võttes arvesse ettevõttele seatud
strateegilisi- ja finantseesmärke;
- AS Tallinna Lennujaama kaudu tagada L. Meri Tallinna lennujaama ohutu käitamine ja
pidev arendamine tulenevalt lennutegevuse vajadustest ja muudest lennujaama arengut
toetavatest ärivõimalustest;
- AS Tallinna Lennujaama kaudu tagada Kärdla lennujaama , Kuressaare lennujaama,
Tartu lennujaama, Pärnu lennujaama, Kihnu lennujaama ja Ruhnu lennujaama ohutu
käitamine ja arendamine, mis võimaldaks seal jätkata avaliku liiniveo ja vajadusel teiste
lendude teenindamist;
- AS Tallinna Lennujaama kaudu tagada Tallinnaga head rahvusvahelised ühendused,
mis aitavad kaasa riigi ettevõtluse ja turismi arengule ning konkurentsivõime kasvule
arendades pidevalt taristut AS Tallinna Lennujaamale kuuluval territooriumil;
- AS Tallinna Lennujaama kaudu tagada lennuvälja ja aeronavigatsiooniteenuse
osutamine.
Käesolevas dokumendis sisalduvaid riigi kui omaniku ootusi vaatab AS Tallinna Lennujaama
aktsiate valitseja üle ning ajakohastab neid kord aastas.
Strateegilised eesmärgid
1. Lennuliikluse hoidmine ja suurendamine
L. Meri Tallinna lennujaamast saavad erinevad sihtgrupid läbi kvaliteetse lennujaama terminali
keskkonna reisida Euroopa olulisematesse sihtpunktidesse mõistliku sageduse ja ajakuluga.
2. Ettevõtte tegevus on äriliselt kasumlik ja efektiivne
Ettevõte rakendab konkurentsivõimelist hinnapoliitikat lennundusteenuse osas. Ühe osana
konkurentsivõime tagamisest toetab riik iga-aastaselt reisijate julgestus- ja päästekulude
katmist kõikides äriühingule kuuluvates lennujaamades.
Ettevõtte äritegevus toob kasu nii omanikule, kui ka sise-ja välisklientidele ning ühiskonnale
tervikuna. Ettevõte panustab riigi majanduskeskkonna arengusse.
Ettevõte suhtleb avatult sidusgruppidega ja informeerib üldsust regulaarselt oma tegevuse
mõjudest.
Ettevõte otsib võimalusi laiendada äritegevust läbi rahvusvahelistumise ning uutesse
ärivaldkondadesse sisenemise.
Ettevõte kasutab taristute, protsesside, teenuste ja tehnoloogiate arendamisel efektiivseid ja
keskkonnasõbralikke ning võimalusel innovatiivseid lahendusi ning aitab kaasa nende
arendamisele.
3. Jätkusuutlik ja vastutustundlik toimimine (ohutus ja keskkonnasõbralikkus)
Ettevõte loob turvalise ja jätkusuutliku tegevuskeskkonna. Ettevõte tagab lennuväljade
käitamise ning õhusõidukite, reisijate ja kauba teenindamise taseme vastavuse rahvusvaheliste
ja riiklike regulatsioonidega ning vastastikku kokkulepitud tingimustega.
Ettevõte juhib oma tegevuse mõjusid loodus- ning majanduskeskkonnale ja sidusrühmadele
Ettevõte rakendab meetmeid negatiivsete mõjude vähendamiseks ning võimalusel vältimiseks.
Ettevõtte tegevus vastab rahvusvahelistele ja riiklikele regulatsioonidele, ICAO, EASA, ISO
9001, 14001 ja asjakohastele infoturbe ning julgestusalastele nõuetele ning standarditele.
Ettevõte kasutab oma äritegevuses riskide juhtimise süsteemi, mis tagab järjepidevalt kõigi
osapoolte aktiivse osaluse riskide ohjamisel ja minimeerimisel kõigil tegevusaladel.
4. Regionaalsed lennujaamad
Ettevõte käitab ja arendab regionaalseid lennujaamu Eesti erinevate piirkondade
majanduskeskkonna arengu toetamiseks riigilt ja omavalitsuselt saadud sihtotstarbelise toetuse
ulatuses.
5. Lennujaama linnaku arendus
Ettevõte arendab oma kinnisvara ja taristuid ettevaatavalt, tagades õhusõidukite ja reisijate
teenindamise, õhusõidukite hoolduse ja kauba käitlemise vajaliku võimekuse lähtuvalt Eesti
majanduse arengust ning arengutrendidest. Tulubaasi tõstmise ning lennundustuludest
sõltuvuse vähendamise eesmärgil, arendab ettevõte ASleTallinna Lennujaama kuuluvatel
kinnistutel ärikinnisvara lähtudes kaasaegse ärikeskkonna standarditest ja headest tavadest ning
kujundades ASi Tallinna Lennujaam kinnistuid atraktiivseks äri- ja elukeskkonnaks.
Finantseesmärgid
1. Kasumlikkus
Riigi kui omaniku ootus on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud töötavad
kasumlikult. Omakapitali hinna (oodatava omakapitali tootluse) määrab Rahandusministeerium
oma iga-aastase „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute
koondaruandega“, millest äriühing järgneva aasta eelarveprognoosi koostamisel peab lähtuma.
2. Konservatiivsus
Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda
majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga.
Äriühingud peavad tagama oma tegevuse jätkusuutlikkuse pideva uuendus- ja arendustööga
ning vajalike investeeringutega. Investeeringud peab olema võimalik katta äriühingu
põhitegevuse rahavoogudest (vajadusel laenukapitali kaasates) ning riik reeglina
omakapitaliinvesteeringuid äriühingutesse ei tee.
Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad
riskid tuvastatud ning arvesse võetud. Optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest
määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja
mittetulundusühingute koondaruandes“, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peaks
lähtuma.
3. Efektiivsus
Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda
majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. Äriühingud peavad defineerima enda
tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud ning püüdlema nende järk-järgulise
parandamise poole.
4. Omanikutulu
Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad
stabiilset omanikutulu (dividende).
ASi Tallinna Lennujaam dividendipoliitika on fikseeritud ettevõtte strateegias ning see lähtub
eespool kirjeldatud optimaalse kapitalistruktuuri säilitamise eesmärgist.
Omaniku ootus on, et ettevõtte tegevus oleks kasumlik, kuid arvestades ettevõttele seatud
eesmärkide täitmiseks vajalikku investeeringute mahtu, ei ole omanik lähiaastatel dividendide
maksmist kavandanud.