MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2021
aruandeaasta lõpp: 31.12.2021
ärinimi: AS Eesti Varude Keskus
registrikood: 11124171
tänava nimi, maja number: Pärnu mnt 102b
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 11312
telefon: +372 6600900
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.espa.ee
AS Eesti Varude Keskus 2021. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 13
Bilanss 13
Kasumiaruanne 14
Rahavoogude aruanne 15
Omakapitali muutuste aruanne 16
Raamatupidamise aastaaruande lisad 17
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 17
Lisa 2 Raha 22
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 23
Lisa 4 Varud 23
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 24
Lisa 6 Kasutusrent 24
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 24
Lisa 8 Tingimuslikud kohustised ja varad 25
Lisa 9 Sihtfinantseerimine 25
Lisa 10 Aktsiakapital 26
Lisa 11 Müügitulu 26
Lisa 12 Muud äritulud 26
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 27
Lisa 14 Tööjõukulud 27
Lisa 15 Muud finantstulud ja -kulud 27
Lisa 16 Tulumaks 28
Lisa 17 Seotud osapooled 28
Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva 29
Lisa 19 "Lisa 4 Varud" täiendav lisa 30
Aruande allkirjad 31
Vandeaudiitori aruanne 32
2
JUHATUSE TEGEVUSARUANNE 2021
1. Ettevõte
2021 oli ettevõtte suure muutuse aasta, millega sai aktsiaseltsist Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (OSPA) valitsuse
otsuse kohaselt aktsiaselts Eesti Varude Keskus (EVK). Ümberkorralduste ettevalmistus oli siiski olnud pikem ja
arutelud algasid majandusministeeriumi ning valitsuse tasemel juba 2019. aastal. Tol aastal viidi lähtuvalt riigireformi
tegevuskavast majandusministeeriumi poolt läbi analüüs OSPA ülesannete elanikkonnakaitse kontseptsiooni
järeldustest tulenevaks laiendamiseks. 2020.a. juulis kiitis Vabariigi Valitsus heaks majandus- ja taristuministri
ettepaneku luua hiljemalt 2021. aasta keskpaigaks elanikkonna varustuskindluse tagamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse AS Eesti Varude Keskus.
Majandusminister pakkus analüüsi põhjal välja, et otstarbekas on moodustada EVK olemasoleva ja varudega tegeleva
OSPA ülesannete laiendamise kaudu. Analüüsi järelduste põhjal jõuti ettepanekuni koondada EVK-sse
sotsiaalministeeriumi, maaeluministeeriumi ja majandusministeeriumi vastutusala elanikkonnakaitseliste varude
hankimise, hoidmise, kvaliteedikontrolli, uuendamise ja jagamise korraldamine.
MKM juhtimisel läbi viidud analüüsis leiti, et:
EVK moodustamine on vajalik ja seda on otstarbekas teha OSPA laiendamise teel. OSPA tugevusena nähti
pikaajalist kogemust vedelkütuse varude efektiivsel hoiustamisel, hankimisel, roteerimisel ja järelevalve
korraldamisel ning turuseires.
EVK-sse on mõistlik koondada elanikkonnakaitse eesmärgil tagamist vajava toiduvaru, apteegimüügi ravimite,
isikukaitsevahendite, esmatarbekaupade ja vedelkütuse hankimise, hoidmise, kvaliteedikontrolli, uuendamise ja
jagamise korraldamine.
Lisaks varude haldamisele langeks EVK-le vastutus varude jaotamise logistika, varude sektorite toimepidevuse
analüüside ja seire eest.
Keskne valdkonna varustuskindluse poliitika kujundamine, sh varu nomenklatuuri ja koguste määramine,
elutähtsate teenuste koordineerimine, riigikaitselased ülesanded, valdkondlik õigusloome ning riskianalüüside
koostamine jääb endiselt ministeeriumi ülesandeks. Samuti ei võta EVK üle kohustusi sõjalise ressursi hankimisel
ja varumisel.
Ümberkorralduse eesmärgiks oli lõpetada senine ministeeriumite ja ametkondade vahel hajutatud vastutusega
tegevusmudel ja ennetada riski, et kriisvaru soetamine, hangete rahastamine ja varu haldaja määramine võiks leida
aset hilinemisega ehk alles riigi elanikkonna hädaolukorda sattumisel.
Valitsus otsustas muudatused ellu viia ja koondada reformi tulemusel riigi kütuse, toidu- ja tervishoiuvaru korraldamise
ning valdkondade toimepidevuse tugevdamise ülesanded Maaeluministeeriumist, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumist ja Sotsiaalministeeriumist majandusministeeriumi haldusalas tegutsevasse
äriühingusse.
Ettevalmistava töö tulemusele toetudes leidis valitsus, et kõige otstarbekam on kujundada seni vaid riigi kütusevaru
haldamisega tegelenud AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur ümber AS Eesti Varude Keskuseks. Seega jäi kehtima
põhimõte, et ettevõtte kõik aktsiad kuuluvad riigile ning nende valitsejaks ja aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), mida esindab äriühingu aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja
taristuminister.
Koos EVK loomisega kinnitas valitsus riigi tegevusvarude moodustamiseks vajaliku nelja-aastase riigieelarvelise
baasrahastamise mudeli.
Valitsuse otsus kindla osa riigi tegevusvaru korraldamise ning vastavate valdkondade toimepidevuse tugevdamise
ülesannete EVK-sse koondamise kohta jõustus 1. juulil 2021.a.
1.1. Ettevõtte sotsiaalne roll
Ettevõtte põhikiri, omaniku ootuste dokument ja ettevõtte tegevust reguleerivad eriseadused sätestavad, et aktsiaseltsi
Eesti Varude Keskus näol on tegemist riigile olulise strateegilise äriühinguga, kes vastutab hädaolukorra
lahendamiseks või selle ohu tõrjumiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku
tagamiseks vajaliku tegevusvaru moodustamise ja haldamise eest. Riigi varustuskindluse tagamise mudelis on
ettevõte unikaalsete ülesannete ja vastutusega. Ettevõtte ülesandeks on tagada oma vastutusalas kaupade ja teenuste
tõrgeteta varustatus ka ühiskonda tabada võivate tarnekatkestuste korral. Ettevõtte eesmärgiks luua selline
toimepidevuse tase, et kohalike lühiaegsete tarnetõrgete ega suurte rahvusvaheliste turutakistuste ilmnemisel, ei saa
elanikkonna varustuskindlus kannatada.
Eesti Vabariik on seadnud endale kuuluvale äriühingule EVK kolm peamist eesmärki:
tegeleda valitud valdkonnas kasumliku ja efektiivse majandustegevusega, mis tagab äriühingu arengu ja
riigile optimaalse ja stabiilse omanikutulu;
täita riigi poolt kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele,
regulatsioonidele ja arengukavadele;
olla Eesti äriühingutele eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest.
Omanik on seadnud aktsiaseltsile Eesti Varude Keskus järgmised ülesanded:
• riigi tegevusvaru, sealhulgas vedelkütusevaru, moodustamise ja haldamise ning selle uuendamise
korraldamine vastavalt hädaolukorra seadusele (HOS) ja vedelkütusevaru seadusele (VKVS)
• riigi tegevusvaru ostu ja müügi ning ladustamise korraldamine
• riigi tegevusvaru valdkondades varustuskindluse ja ettevõtjate toimepidevuse analüüsimine
• varustamisraskuste korral varu kasutusele võtmise korraldamine
• koostöö arendamine riigi tegevusvaru müüjate, maaletoojate, tootjate, logistikat korraldavate ettevõtjate ning
valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonidega
Ettevõte on teadlik, et töötab transpordikütustega seotud tegevusalal, mis mõjutab otseselt inimeste tervist ja
elukeskkonda. Rahvusvahelise Energiaagentuuri, mille liikmeks Eesti on ja mille töös ettevõte aktiivselt osaleb, on
seadnud puhtama ja jätkusuutlikku energia oma järgmiste aastate missiooniks. Liikmesriigid teevad koostööd, et
kujundada tulevikuenergeetika, mis oleks nii turvaline kui ka jätkusuutlik. Ettevõttel on kavas arvestada oma uue
strateegia koostamisel IEA heitmevaba energia poliitikaga.
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur
OSPA sai 2021. aasta aprillis 16 aastaseks. Kuni ettevõtte ümberkorralduste jõustumiseni oli tegemist äriühinguga,
mille põhiliseks strateegilise kaaluga ülesandeks oli riigi vedelkütusevaru moodustamine ja haldamine. Vabariigi
Valitsus asutas OSPA 2005. aastal vedelkütusevaru seaduse alusel. Vedelkütusevaru moodustamise ja haldamise
nõuded on Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmesriikide jaoks ühtsed ja need lähtuvad Euroopa
Liidu Nõukogu direktiivist 2009/119/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete
miinimumvarusid, ning Rahvusvahelise Energiaagentuuri energiaprogrammis sätestatud kokkulepetest. Kokkuvõtva
mõiste kohaselt on kõigil EL ja IEA liikmesriikidel kohustus tagada igal ajal selliste kütusevarude olemasolu, mis
vastaks riigi vähemalt 90-päevasele kogutarbimisele.
EVK moodustamisel jäid jõusse Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri strateegilised eesmärgid ja omaniku seatud
ülesanded:
tagada Eesti Vabariigi kohustusliku vedelkütusevaru moodustamine, haldamine ning uuendamine
tegeleda vedelkütusevaru ostu, müügi ning ladustamise korraldamisega
jälgida ja analüüsida riigi vedelkütustega varustatuse olukorda
varustamisraskuste tekkimisel korraldada vedelkütusevaru kasutusele võtmist
arendada koostööd kütuse müüjatega ja teiste riikide vedelkütusevaru haldamisega tegelevate
organisatsioonidega
Valdavas osas jäid jõusse ka vedelkütusevaru seaduses sätestatud äriühingu tegutsemise eesmärgid ja põhimõtted
ning säilis ettevõtte roll direktiivi kohase varude säilitamise kesküksusena (Central Stockholding Entity). Kesküksus
on asutus või talitus, millele võib anda volitused tegutseda naftavarude, sealhulgas kriisivarude ja erivarude
soetamiseks, säilitamiseks või müümiseks. Direktiivis on täpsustatud, et
igas liikmesriigis võib olla vaid üks kesküksus
kesküksus peab tegutsema üldistes avalikes huvides
kesküksus ei tohi olla direktiivi mõistes majandustegevuses osaleja
1.2. AS Eesti Varude Keskus
2021.a. 1. juulist on EVK tegevuse aluseks lisaks vedelkütusevaru seadusele ka hädaolukorra seadus (HOS), kus on
kirjas, et riigi tegevusvaru moodustab, seda haldab ja selle kasutusele võtmise korraldab riigi äriühing, kelle põhikirjalise
tegevuse eesmärk on varu moodustamine ja haldamine.
Ettevõtte ümberkorraldamist käsitletavates dokumentides on kokku lepitud riigi keskse tegevusvaru moodustamise ja
haldamise põhimõtteid:
varu peab olema moodustatud õigeaegselt ja vajalikus nomenklatuuris
varu peab olema igal ajal ligipääsetav, kontrollitav ja kasutatav ehk vastama kvaliteedinõuetele
varu seire ja arvestuse süsteem peab olema täpne ja usaldusväärne
varu väljastamise planeerimisel tuleb arvestada ka elutähtsate teenuste katkemise võimalikkusega
varu moodustamine, haldamine ja uuendamine peab toimuma efektiivselt parima kulu-tulu suhtega
varu rahastusmudel peab tagama süsteemi kindluse ja olema jätkusuutlik
arvestades varu süsteemi ühiskondlikku kaalu ja ootuseid peab ettevõtte juhtimisstruktuur tagama, et
kaasatud on nii avaliku- kui erasektori esindajad
varu süsteemi õiguslik ülesehitus peab tagama stabiilsuse ja seeläbi usaldusväärsuse
EVK tegevusmudeli oluliseks osaks on varu koguste nomenklatuuri, logistika, analüüsi ja seire küsimuste
lahendamiseks moodustatavad töörühmad, mille koosseisus on riigiasutuste ja ettevõtjate esindajad ning
valdkondlikud eksperdid. Esimeses järjekorras oli eesmärgiks luua neli EVK vastutusaladele vastavat nõuandvat kogu
kütuse, toidu, tervishoiu ja toimepidevuse ning logistika valdkondades.
1.3. Omaniku ootused
Omaniku ootuste dokumendis on öeldud, et aktsiaseltsi Eesti Varude Keskus näol on tegemist riigile olulise
strateegilise äriühinguga, kes vastutab hädaolukorra lahendamiseks või selle ohu tõrjumiseks ning riigi
varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajaliku tegevusvaru moodustamise ja
haldamise eest.
Eesti Vabariik on seadnud endale kuuluvale äriühingule EVK kolm peamist eesmärki:
tegeleda valitud valdkonnas kasumliku ja efektiivse majandustegevusega, mis tagab äriühingu arengu ja
riigile optimaalse ja stabiilse omanikutulu;
täita riigi poolt kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele,
regulatsioonidele ja arengukavadele;
olla Eesti äriühingutele eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest.
Omanik on seadnud aktsiaseltsile Eesti Varude Keskus järgmised ülesanded:
• riigi tegevusvaru, sealhulgas vedelkütusevaru, moodustamise ja haldamise ning selle uuendamise
korraldamine vastavalt hädaolukorra seadusele (HOS) ja vedelkütusevaru seadusele (VKVS)
• riigi tegevusvaru ostu ja müügi ning ladustamise korraldamine
• riigi tegevusvaru valdkondades varustuskindluse ja ettevõtjate toimepidevuse analüüsimine
• varustamisraskuste korral varu kasutusele võtmise korraldamine
• koostöö arendamine riigi tegevusvaru müüjate, maaletoojate, tootjate, logistikat korraldavate ettevõtjate ning
valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonidega
1.4. Finantseesmärgid
Riigi kui omaniku ootus on, et vabal turul opereerivad riigi äriühingud töötavad kasumlikult. EVK kasumlikkuse
hindamisel tuleb arvestada seadustes sätestatud erinevate tegevusalade rahastamise korraldust. HOS kohaselt
kaetakse riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise kulud riigieelarve vahenditest või varu
müügist saadud vahendite arvelt. Erandina kohaldub VKVS, mille kohaselt kaetakse soetatava kütusevaru kulu
riigieelarvest EVK aktsiakapitali suurendamise teel ja varu müügist saadud vahendite arvelt. Vedelkütusevaru
haldamiskulud kaetakse varumaksest. Arvestades, et EVK-l on lubatud koguda varumakset vaid mahus, mis katab
vedelkütusevaru haldamiskulud, ja üle laekunud varumakset ei saa arvestada jaotamata kasumi hulka, ei ole osaluse
valitseja pidanud optimaalseks OSPA-le ega EVK-le oodatavat omakapitali hinda seada.HOS alusel moodustatava
riigi keskse tegevusvaru moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise kulud kaetakse riigieelarve vahenditest või
varem soetatud varu müügist saadud vahendite arvelt. Riigi tegevusvaru ostuks mõeldud vahendite kasutamisel peab
ettevõte lähtuma eesmärgist tegutseda efektiivselt ja ühtlasi tagama riigi tegevusvaru väärtuse säilimise ning
eesmärgipärasuse.
1.6 Finantsriskide maandamine
Vastavalt VKVS-le tuleb varu roteerimisel ja hoiukohtade vahetamisel varu müüa turuhinnaga ning tingimusel, et varu
müügil ja taassoetamisel on energiatoote hinnarisk maandatud. Selleks kasutab ettevõte rahavoo
riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on fikseerida kütuse hinnad ning maandada kütusehinna muutumise
riski. Riskimaandamisinstrumentide lepingud sõlmitakse mahus, mis vastavad roteeritavate vedelkütusevarude
kogusele.
1.7 Peamised finantssuhtarvud
Ettevõtte peamised võrreldavad finantssuhtarvud 2021 2020
Ärikasumi marginaal % (ärikasum /tulud kokku x 100) 8,56% -6,35%
Omakapitali määr % (omakapital / varad kokku x 100) 96,50% 99,61%
ROA % (puhaskasum /keskmised varad kokku x 100) 0,58% -0,71%
ROE % (puhaskasum / keskmine omakapital x 100) 0,59% -0,72%
2. 2021. aasta tegevuskeskkond
2.1. Rahvusvaheline kütuseturg
Ettevõtte tegevusele ja finantstulemustele on endiselt kõige olulisema mõjuga globaalne ning kohalik kütuseturg ja
selle muutumine. Varasemates aruannetes kasutasime 2018.a. kohta nimetust ennustamatu, 2019.a. oli naftasektorit
laastav, 2020. aastal aga juhtis majanduse nõudlust, pakkumist ja investeerimisotsuseid COVID-19. Turud olid neil
aastail volatiilsed ja hinnad liikusid suures vahemikus.
2021.aasta oli närvilise kasvu ja tasakaalutuse aasta.
Majanduses jätkus 2020.a. 3. kvartalis alanud COVID-19 järgne V-kujuline taastumine, nõudlus kasvas kiiresti,
pakkumine ei taastunud samas tempos ja kütuste hinnad näitasid tugevat tõusu. Aasta lõpus hakati juba muretsema
laovarude üldise vähenemise ja mõnede kaubagruppide puudujäägi üle. Näiteks diislikütuse tarbimine tõusis 2021.
aasta neljandas kvartalis kõigi aegade kõrgeima tasemeni ja varud ARA naftapiirkonnas olid viimase 14 aasta
madalaimal tasemel. Turge tabas maagaasi suur hinnatõus. Seetõttu oli Euroopa rafineerimistehastel raskusi nõudluse
rahuldamisega. Rafineerimistehased kasutavad väävli eemaldamiseks maagaasi, kuid kuna protsess muutus 2021.a.
lõpus ülemäära kalliks, vähendati diislikütuse tootmist. Et diislikütuse ülemaailmne hinnatase kujuneb Euroopa turu
põhjal, kajastus siinne puudujääk hindades üle maailma, tuues kaasa mõningase tarneahelate ümberkorraldamise.
Rahvusvahelise Energiaagentuuri aruanded näitasid, et aasta lõpuks ületas toornafta ja naftatoodete nõudlus
pandeemiaeelset aega ja lähenes rekordilistele tasemetele. Kuna pakkumise pool kasvuga samas tempos kaasa ei
tulnud, olid olemas kõik eelduse muutliku ja tõenäoliselt kasvava naftahinna trendi süvenemiseks. 2021. aasta
neljandas kvartalis raporteeris IEA, et ülemaailmne nõudlus "trotsis ootusi", kasvades 1,1 miljonit barrelit päevas
tasemele 99 milj. bbl päevas. Varude osas teatas IEA, et OECD riikide laoseisud on langenud seitsme aasta madalaima
tasemeni. Süvenev varude vähenemine viitas sellele, et maailmamajanduse nõudlus oli suurem ja pakkumine väiksem,
kui turgude poolt eeldatud.
Eesti kütuseturg
Kütuseturg oli 2021.a. teise kvartali lõpuks aasta alguse surutisest välja tulnud. Kütuste siseriiklik tarbimine jäi 2021.a
esimeses kvartalis küll varasemate aastatele, jättes kõrvale 2020. pandeemia aasta, 4...5% alla, kuid aprillis ja mais
hakkasid näitajad arvestatavalt kasvama. Seda eelkõige transpordikütuste sektoris, tingituna COVID-19 piirangute
järkjärgulisest vähendamisest ja majandustegevuse ning reisimise taastumisest. Esimese ja teise kvartali võrdluses oli
kogutarbimise kasv üle 15%. Tarbitud kütuste kogused poolaasta kokkuvõttes 590 tuhandele m 3-le. Lennukikütuse
puhul oli suhteline kasv suurim, olles mõjutatud nii aasta alguse väga madalast võrdlusbaasist, kui lennureisimise
taastumisest. Ka mootoribensiini müük taastus surutisest ja saavutas maikuus tavapärase suvekuude taseme.
Diislikütuse tarbimine püsis kuude lõikes stabiilselt hea.
Aasta kolmas kvartal tõi aga kaasa mootoribensiini ja diislikütuse tarbimise hüppelise kasvu. Tugev tarbimine jätkus
ka neljandas kvartalis, kus mahud jäid sarnaseks teise kvartali „taastumisperioodiga“. Neljandas kvartalis tegid aga
rekordeid lennukikütuse näitajad ja seda tingituna jõuliselt kasvanud transiitkaubalendude mahust. Tarbitud kütuste
kogusumma oli teise poolaasta kokkuvõtteks 700 tuhande m 3 lähedal.
Kokkuvõtvalt oli Eesti kütuseturg aasta alguses pigem vaikseks, kuid aasta teist poolt iseloomustas kütuste müügimahu
märkimisväärne kasv. Läbi aasta oli turul ettevaatlikkust seoses COVID-19 viiruse uute lainete poolt tekkida võiva
majanduse uue hangumise ja kütuseturu kukkumisega. Et need ohud ei realiseerunud, oli aasta kokkuvõttes üle
ootuste tugev ja kütuste tarbimine väga hea.
3. Turu muutuste mõju
3.1 Mõju vedelkütusevaru kogusele
2021. aastal langes vedelkütusevaru kohustuslik kogus Statistikaameti esitatud 2020. aasta andmetel (www.stat.ee
KE0230) aasta varasema 248 tuhande tonni pealt 241 tuhandele tonnile. Vastavalt vedelkütusevaru seadusele on
ettevõttel kohustus tagada, et varu maht vastaks igal ajal nõutavale tasemele. Direktiiv võimaldab arvutada varude
kohustust kahel meetodil sõltuvalt sellest, milline on riigi vedelkütuste ekspordi ja impordi suhe. Regulatsiooni kohaselt
tuleb vedelkütusevaru hoida pidevalt tasemel, mis võrdluses aasta varasemale tarbimisstatistikale vastab vähemalt 90
päeva keskmisele päevasele energiatoodete puhasimpordile või vähemalt 61 päeva keskmisele päevasele
energiatoodete siseriiklikule nõudlusele, olenevalt sellest, kumb kogus on suurem. Erinevalt direktiivis sätestatust
paneb VKVS ülesandeks jälgida, et Eestis oleks varu hoidmise kohustus täidetud 90 päeva keskmise päevase
naftatoodete puhasimpordi alusel ka tingimusel, kus riigisiseselt toodetud põlevkiviõli eksport on languses. Varu
kohustuse arvutamisel arvesse minevate energiatoodete sisemaine tarbimine Eestis kokku 976 tuhat tonni.
2021. aasta 31. detsembril oli EVK omanduses või kontrolli all olev vedelkütusevarude maht kokku 254 tuhat tonni.
Eestis hoiustatud varude osakaal oli 2021.aastal 49%, millega on tagatud riigi majanduse 45 päeva kütuse vajadus.
Tulenevalt raske kütteõli vähesest turunõudlusest on EVK selle varuliigi hoidmise lõpetanud.
Ettevõttel on seadusest tulenevalt kohustus on tagada, et varude maht oleks iga aasta 1. juuliks viidud vastavusse
eelmise kalendriaasta kütuse tarbimise näitajatega.
3.2 Mõju vedelkütusevaru väärtusele
2021.a. turu pinged väljendusid tõusnud hindades. Aasta lõpuks saavutas toornafta hind seitsme aasta kõrgeima
taseme ületades oktoobris päeva lõikes taseme 85 dollarit barreli kohta ja näidates kuu keskmiste näitajate arvestuse
kasvu 55-lt 75-le dollarile barreli kohta. Kuna turul oli tugevnev konsensus, et nafta nõudluse ja pakkumise tasakaal
karmistub veelgi, kasvas põhjendatud usk, et Brenti futuurid jõuavad aasta teises pooles 100 dollari tasemele.
Hinnatõus on EVK vedelkütusevarude raamatupidamisväärtust oluliselt tõstnud. Kui 2020. aasta lõpu seisuga
oli ettevõtte bilansis oleva vedelkütusevaru teoreetiline turuväärtus, võttes arvesse detsembrikuu keskmisi Platts’i
noteeringuid, üle 87 miljoni euro, siis 2021. aasta detsembris näitas sama arvestus kasvu 147 miljoni euro
tasemele. Seega on vedelkütusevaru hüpoteetiline väärtus tõusnud aastaga 1,7 korda.
4. Tegevus
4.1. Kütusevaru haldamine
2021. jätkas ettevõte kütuse roteerimisega. Rotatsioon toimus neljas erinevas hoiukohas ja aasta jooksul värskendatud
kauba kogumaht ületas 30 tuhat tonni. Tulenevalt heitlikust turuolukorrast ja varude kontrollitud kvaliteedist ettevõte
2021.a. sees varude müüki ei teostanud. Seoses hoiulepingu lõppemisega korraldas ettevõte aasta lõpus ühe
müügihanke, mis realiseerus uue aasta esimeses kvartalis. Ettevõte ei planeerinud viia läbi hankeid täiendavate
kütusemahtude soetamiseks, kuivõrd laoseisud olid piisavad ning varud ületasid seadusega nõutavat.
4.2. Kütusevaru kindlustamine
2021. aastal jätkus koostöö Marsh Kindlustusmaakler AS-iga. Ettevõte on kohustatud tagama, et kõik
vedelkütusevarud on kindlustatud. 2020. ja 2021.a. olid varud kindlustatud PZU Lietuvos Draudimas AB Eesti esinduse
poolt. Kõik ettevõtte kütusevarud on kindlustatud kütuste maailmaturuhinna põhiselt.
4.3. Kütusevaru inspekteerimine
Ettevõte korraldab oma vedelkütusevarude säilimise kindlustamiseks regulaarselt inspektsioone. Vedelkütusevarude
inspekteerimise eesmärgiks on kontrollida varude koguseid ja kvaliteeti. Vastavalt ettevõtte sisekorrale teostatakse
varude inspektsioon igas hoiustamiskohas vähemalt kahel korral kalendriaasta jooksul. Arvestades, et OSPA
vedelkütusevarud on loodud pikaajaliseks hoiustamiseks, kasutatakse kütusevarude kvaliteedi ja vananemise
jälgimiseks spetsiaalset tarkvara ProQuality, mille abil saab langetada õigeaegseid otsuseid kütuse roteerimiseks või
kauba müügiks. 2021.a. jätkus kütusevarude inspekteerimisel koostöö Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja Amspec
Estonia OÜ-ga.
4.4. Isikukaitsevahendite varu haldamine
Oktoobris võttis EVK vastavalt Rahandusministeeriumi ettepanekule ja Vabariigi Valitsuse otsusele üle riigi keskse
isikukaitsevahendite tegevusvaru. Varu üle- ja arvele võtmine toimus aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena.
Juhatus viis läbi IKV varu õiglase väärtuse hindamise lähtudes Rahandusministeeriumi, kui riigivara senise omaniku,
IKV varu inventuuri aruandest ja hinnangust isikukaitsevahendite neto realiseerimisväärtusele. Mitterahalise
sissemaksena üle võetud vara harilikuks väärtuseke oli 2,654 miljonit eurot. Seega täienes EVK vara ettevõtte omandis
olevate isikukaitsevahendite näol. Isikukaitsevahendite hoiustamiseks leidis EVK hankega laopidaja, kelle juures varu
vastutaval hoiul on.
4.5. Toiduvaru lepingute haldamine
Oktoobris võttis EVK üle Maaeluministeeriumi poolt ettevõtjatega sõlmitud toiduvaru lepingud. Tegemist on
delegeeritud varu lepingutega, st varu asub tootjate ja hulgimüüjate ladudes ning EVK-l on kauba väljaostul eelisõigus.
4.6. Toimepidevuse ja logistika korraldamine
Kuna varude kättesaadavus oleneb igapäevaselt ettevõtjate teenuste kättesaadavusest ja tarneahelate kindlusest on
EVK ülesandeks seirata ja tugevdada koostöös oluliste tootjate, laopidajate, teenuste osutajate, aga ka
logistikaettevõtete ja teiste partneritega valdkondlikku toimepidevust. Valmimas on RITA varustuskindluse uuring, kus
analüüsitakse esmatarbekaupade, toidu, IKV ja vee tarneahelaid. EVK viis läbi hanke, mille tulemusena varustati
Raplas ja Kuressaares kokku kaks tanklat autonoomse varu generaatortoitega. Oma laohangetel eelistab EVK
partnereid, kellel on valmisolek kauba väljastamiseks ka tugiteenuste katkestuste korral.
4.7. Audiitor
Osaluse valitseja otsusega on ettevõtte 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande audiitoriks valitud KPMG Baltics
OÜ.
5. 2022. a. eesmärgid
OSPA nõukogu on seadnud juhatusele 2022.aastaks järgmised eesmärgid
Organisatsiooni üldised eesmärgid
Majandada äriühingu varasid kuluefektiivselt
Töötada välja äriühingu uus strateegia ja varude moodustamise tegevuskavad ning saada neile nõukogu
heakskiit.
Rakendada tööle nõuandvad kogud.
Integreerida varude haldamise andmed ühtsesse infosüsteemi.
Koostada EVK ühtsed kommunikatsioonisõnumid ja kommunikatsioonistrateegia.
Korraldada järelevalve teostamist kõikide riigi tegevusvarude üle.
Vedelkütusevarudega seotud eesmärgid
Hoida ja uuendada vedelkütusevaru vastavalt vedelkütusevaru seaduses sätestatule.
Tagada vedelkütuse varumakse korrapärane laekumine.
Suurendada Eestis paikneva kütusevaru mahtu.
Teostada analüüs täiendavate vedelkütuse varude Eestisse toomise mõjust varumaksele.
Viia läbi vedelkütuse valdkonna kriisiharjutuse õppus.
Viia läbi ACOMES-i aastakonverents.
Korraldada Rahvusvahelise Energiaagentuuri varustuskindluse (SEQ) ja naftaturgude (SOM) töörühmade
juhtimine.
Tervishoiuvarudega seotud eesmärgid
Saavutada IKV varu ettenähtud nomenklatuur ja maht.
Töötada välja IKV varu roteerimise süsteem.
Koostada ravimite tegevusvaru moodustamise ja haldamise tegevuskava.
Moodustada ravimivaru vastavalt 2022. a tegevuskavale.
Toiduvarudega seotud eesmärgid
Uuendada toidu delegeeritud varu lepingud.
Suurendada olemasolevate partnerite toiduvaru mahtu
Koostada riigi toiduvaru tegevuskava.
Täiendada toiduvaru vastavalt varu moodustamise 2022. a tegevuskavale.
Toimepidevuse ja logistikaga seotud eesmärgid
Viia läbi mobiilsete generaatorite hanked ning sõlmida nende haldamiseks teenuslepingud.
Töötada välja lahendused prioriteetsete kütusetarbijate kütusega varustamiseks kriisiolukorras.
Koostada varude kasutuselevõtmise logistikaplaan.
Sõlmida riigi tegevusvarude kasutuselevõtuks vajalikud logistikateenuste lepingud.
5.1. Sündmused pärast aruandekuupäeva
Ettevõte käsitleb sõjalisest konfliktist, kasvanud geopoliitilistest pingetest ning sanktsioonidest põhjustatud olukorda ja
selle võimalikke mõjusid aruandekuupäevajärgse mittekorrigeeriva sündmusena. Võimalikud finantsmõjud
kajastatakse ettevõtte finantsaruannetes 2022. aastal.
Hetkeolukord on ebakindel ja kiiresti muutuv, millest tulenevalt ei ole juhtkonnal käesoleva raamatupidamise
aastaaruande kinnitamise ajal võimalik anda täiendavaid kvantitatiivseid hinnanguid võimaliku mõju kohta ettevõttele.
Aruande koostamise ajal teostatud analüüside ja hetkel valitseva olukorra põhjal hindab juhtkond, et sõjast tingitud
majandusmuudatused ei avalda olulist negatiivset finantsmõju ettevõttele ning ettevõte on jätkuvalt tegutsev. Ettevõtte
roll riigi toimepidevuse tõstmisel koos muutuvate tööülesannete riigieelarvelise rahastamisega on 2022.aastal pigem
kasvamas. Ettevõttel ei ole varasid ega olulisi lepingupartnereid sanktsioneeritud riikides.
Detailsem info aruandekuupäevajärgsete sündmuste kohta on esitatud lisas 18
6. Juhtimine
6.1. Nõukogu
Koos ümberkorraldustega ettevõttes toimusid muutused ka ettevõtte nõukogu koosseisus. Aasta esimesel poolel
töötas ettevõtte nõukogus neli liiget, kellest pooled olid riigi ja pooled vedelkütusevaru seaduses sätestatud
kütuseettevõtete esindajad. Nõukogu esimeheks oli MKM-i asekantsler Kristi Talving ja liikmeteks Priit Laaniste,
Andres Linnas ja Rauno Raudsepp. 29.08.2021 kutsus majandusminister omaniku esindajana senised nõukogu
liikmed seoses volituste lõppemisega tagasi. Uuteks nõukogu liikmeteks valiti Kristi Talving, Viola Murd, Indrek Sirp,
Jaan Lepp, Raul Puusepp ja Mart Raamat volituste pikkusega kolm aastat. Nõukogu liikmed valisid nõukogu
esimeheks Kristi Talvingu.
Ettevõtte nõukogu pidas 2021. aastal kokku seitse koosolekut. Nõukogu liikmetele maksti 2021. aastal tasusid kokku
23,6 tuhat eurot.
6.2. Juhatus
Ettevõtte juhatus on kaheliikmeline. Juhatuse liikmetele maksti 2021. aastal tasusid kokku 136,2 tuhat eurot.
HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE 2021
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (OSPA) ja õigusjärglasena AS Eesti Varude Keskus (EVK) on võtnud endale
kohustuse rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise
aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Ettevõtte ühingujuhtimise aruanne on avaldatud veebilehel
www.espa.ee lõigus „Majandusaasta aruanne“.
Ühingujuhtimise heade tavade järgimisel lähtume riigivara seadusest (edaspidi RVS), Hea Ühingujuhtimise Tava
(edaspidi HÜT) juhistest ning ettevõtte ülesannete eripärast tulenevalt EN direktiivis 2009/119/EÜ ja vedelkütusevaru
seaduses (edaspidi VKVS) sätestatud põhimõtetest.
Ettevõtte riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise tagamiseks on moodustatud ettevõtte auditi komitee ja kasutatakse
siseaudiitori teenuseid. Tulenevalt ettevõtte töökorraldusest ei ole siseaudiitori ametikoha loomist peetud otstarbekaks.
Ettevõtte järelevalve teostamisega seotud küsimuste lahendamiseks moodustatud auditikomitee ülesandeks on
nõukogu nõustamine riskijuhtimise, sisekontrolli ning finantsaruandluse küsimustes. Riskijuhtimise ja sisekontrolli
tagamiseks on juhatus koostanud vajalikud sise-eeskirjad ja loonud asjakohase aruandlussüsteemi.
Ettevõtte juhtimise korralduses esineb võrdluses HÜT soovituslike juhistega mõningaid erisusi. Mittejärgitavad HÜT
juhised puudutavad ettevõtte üldkoosoleku läbiviimise korda ja VKVS-st tulenevaid erisusi nõukogu liikmete
määramisel.
1. Juhtimine
Ettevõte on täielikult riigile kuuluv äriühing, mida üldkoosolekul esindab ainuaktsionäri esindajana majandus- ja
taristuminister. Seega on HÜT aruandes sätestatud emitentide õiguste teostamine tagatud ja reeglid, mida tuleks
rakendada laiema aktsionäride ringiga ühingu juhtimisel ei kohaldu.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olevate riigi enamusosalusega äriühingute juhtimise
korraldamisel on lähtutud kehtestatud üldkoosoleku töökorrast. Töökorras esitatud nõuded on täienduseks riigivara
seaduses sätestatud riigi äriühingu juhtimise põhimõtetele. Töökorras on muuhulgas sätestatud:
üldkoosoleku pädevus
üldkoosolekute juhtimise, läbiviimise, koosolekul osalemise kord
nõuded üldkoosoleku kutse, päevakorra, protokollimise ja eelnõude osas
üldkoosoleku otsuste langetamise, nende vormistamise ja avaldamise kord.
Üldkoosoleku pädevus hõlmab põhikirja muutmist, aktsiakapitali suurendamist ja vähendamist, nõukogu liikmete
valimist ja tagasikutsumist, audiitorite valimist, erikontrolli määramist, majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi
jaotamist, ettevõtte ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise otsustamist.
2. Nõukogu
Ettevõtte tegevust ja juhtimist korraldab ning järelevalvet juhatuse tegevuse üle teostab nõukogu. Nõukogu tegutseb
iseseisvalt ja aktsionäri parimates huvides ning osaleb ühingu tegevust puudutavate oluliste otsuste tegemisel.
Kuni ettevõtte tegevuse ümberkorraldusteni oli nõukogul põhikirja kohaselt kolmeks aastaks valitud kuni kuus liiget,
kellest pooled on riigi ja pooled vedelkütusevaru seaduse kohaselt kütuse müüjate esindajad. Uuendatud põhikiri
sätestab, et vähemalt üks nõukogu liige valitakse kütuse müüjaid ühendava organisatsiooni esitatud kandidaatide
hulgast
Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi majandus- ja taristuminister. Nõukogu esimees valitakse riigipoolsete
nõukogu liikmete seast. Ettevõtte nõukogu moodustamise erisused on reguleeritud vedelkütusevaru seaduse §-s 14.
Põhikirja kohaselt ei või nõukogu liikmeks olla isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb
aktsiaselts.
2021. aastal lõppesid seniste nõukogu liikmete Kristi Talvingu, Priit Laaniste, Andres Linnase ja Rauno Raudsepa
volitused. 29.08.2021 nimetas majandusminister omaniku esindajana kolmeks aastaks uued nõukogu liikmed:
Kristi Talving – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler
Viola Murd – Siseministeerium, pääste, hädaabi ja kriisireguleerimise asekantsler
Indrek Sirp – Riigikantselei, julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor
Jaan Lepp – ettevõtja, logistikaekspert
Raul Puusepp – Tallinna Kaubamaja Grupp AS, juhatuse esimees
Mart Raamat – Eesti Õliühing MTÜ, tegevjuht
Nõukogu liikmed valisid nõukogu esimeheks Kristi Talvingu.
Vastatavalt RVS sätestatule oli OSPA nõukogu liikme tasu suuruseks määratud 250 eurot kuus ja nõukogu esimehe
tasu suuruseks 500 eurot kuus. Ettevõtte ümberkorralduse jõustumisest on üldkoosoleku otsusega ettevõtte nõukogu
esimehe tasu 1000 eurot kuus ja nõukogu liikme tasu 500 eurot kuus. Nõukogu liikme tasule võib lisanduda täiendav
tasu nõukogu organi tegevuses osalemise eest. Sellisteks organiteks võib olla kaheliikmeline auditikomitee, kuhu
kuulub üks nõukogu liige ja kolmeliikmeline hangete hindamiskomisjon, kuhu kuulub samuti üks nõukogu liige.
Põhikirjast tulenevalt on nõukogu liikmed ühtlasi ka vastavate organite esimehed, kelle täiendav esimehe tasu on 50%
nõukogu liikme tasust. Nõukogu liikmetele maksti 2021. aastal tasusid kokku 23 622 eurot.
Vastavalt VKVS-le on ettevõtte nõukogu kohustatud moodustama auditikomitee. 2021. aastal auditikomitee liikmete
seas muudatusi ei toimunud ja see töötas kaheliikmelisena:
Priit Laaniste, auditikomitee esimees
Rein Vaks, auditikomitee liige, MKM
3. Juhatus
Ettevõttel on kaheliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad juhatuse esimees Priit Enok ja juhatuse liige Priit Ploompuu.
Juhatus teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid iseseisvalt ilma omaniku ja nõukogu sekkumiseta. Juhatus lähtub
igapäevaste juhtimisotsuste tegemisel äriühingu parimatest huvidest jättes kõrvale isiklikud ja/või kontrolliva aktsionäri
huvid. Juhatus lähtub otsustamisel ainuaktsionäri parimatest huvidest ning kohustub tagama ettevõtte jätkusuutliku
arengu vastavalt ettevõtte ülesannetele, üldkoosoleku ja nõukogu seatud eesmärkidele ja strateegiale.
Toiminguteks, mis väljuvad ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamest, vajab juhatus nõukogu kooskõlastust.
Juhatus tagab nõukogu liikmete pideva informeerituse ettevõtte majanduslikust olukorrast ning majandustegevusega
seotud olulisematest asjaoludest.
Nõukogu esimees on sõlminud juhatuse liikmetega ametilepingud, kus on määratud juhatuse liikme tööülesanded,
volitused, juhatuse tasustamise ja hüvitiste maksmise alused. Juhatuse liikmele makstava täiendava tasu ning
lahkumishüvitise suuruse piirmäärad on sätestatud RVS § 86-s. Seadusest tulenevalt ei või juhatuse liikmele makstava
täiendava tasu suurus kokku ületada juhatuse liikme nelja kuu tasu. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist
kolme kuutasu ulatuses üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Juhatuse
liikmetele maksti 2021. aastal tasusid kokku 136 227 eurot.
Vastavalt ettevõtte põhikirjale ei või juhatuse liikmeks olla samal ajal riigi tegevusvaru koosseisu kuuluvate
kaubagruppide müügi või samade kaubagruppide hoiuteenuse tegevusalal tegutseva mistahes juriidilise isiku osanik
või juhtimisorgani liige ega ka isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või
ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on
keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.
Korruptsioonivastase seaduse mõistes on OSPA juhatuse liikme staatus võrdsustaud ametiisiku staatusega, kel on
kohustus pidada kinni tegevus- ja toimingupiirangutest.
4. Teabe avaldamine ja aruandlus
Ettevõte avaldab oma veebilehel pidevalt informatsiooni ühingu juhtimise, tööpõhimõtete, vedelkütusevarude
koosseisu, riigi tegevusvaru korralduse, asjakohaste regulatsioonide, avatud ja viimati lõppenud hangete kohta.
Veebilehel on avaldatud ühingu põhikiri, aastaaruanded, varumakseid puudutav info ja lepinguvormid nii eesti kui
inglise keeles. Lisaks tehakse hankeid puudutav informatsioon turuosalistele kättesaadavaks otsepostituste abil.
Aruandluse korraldamisel lähtub ettevõte riigivaraseaduses, vedelkütusevaru seaduses, EN miinimumvaru direktiivis
ja ühingu põhikirjas sätestatust. Ettevõtte tegevuse eripärast tulenevalt peab juhatus üksikasjalikku ja pidevalt
ajakohastatavat arvestust kogu hoiustatud vedelkütusevaru koosseisu kohta ning edastab vajalikud aruanded nii MKM-
le kui Statistikaametile. Statistikaamet esitab aruande põhjal Euroopa Komisjonile kokkuvõtlikud andmed
vedelkütusevaru koosseisu ja varu koguste kohta. Iga-aastaselt esitab ettevõte Euroopa Komisjonile aruande, milles
märgitakse meetmed, mille abil tagatakse vedelkütusevaruvaru kättesaadavuse ja kontroll.
Huvide konflikti vältimiseks on EVK hankeid puudutavale informatsioonile kehtestatud juurdepääsupiirangud. Nõukogu
kehtestatud korra alusel on ettevõtte juhatuse liikmetel lubatud avaldada pooleliolevatele või lõpetatud hangetele
esitatud pakkumisi puudutavat teavet ja dokumente vaid nendele nõukogu liikmetele, kes ei ole kütuse müüjate
esindajad. Vastavalt ministri määrusele „Vedelkütusevaru moodustamiseks ja hoidmiseks korraldatavate hangete
läbiviimise põhimõtted ja vedelkütusevaruga seotud lepingute üldtingimused“ on ettevõte moodustanud hangete
hindamiskomisjoni, kuhu ei tohi kuuluda ettevõtte nõukogus kütuse müüjaid esindavad nõukogu liikmed.
5. Finantsaruandlus ja raamatupidamise auditeerimine
Ettevõttel on kohustus esitada nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest, seega hiljemalt iga aasta 30. aprilliks,
auditeeritud ja nõukogu poolt kinnitatud majandusaasta aruanne. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eest
vastutab juhatus, aruande kontrollimise eest audiitor ja nõukogu. Vajadusel osaleb audiitor majandusaasta aruande
nõukogule esitlemisel.
Osaluse valitseja otsusega on ettevõtte 2021. aasta majandusaruande audiitoriks valitud KPMG Baltics OÜ. Audiitori
valik ja audiitorteenuse lepingu tingimused, s.h. tasu suurus ja teenuse sisu on nõukogu poolt heaks kiidetud.
AS Eesti Varude Keskus 2021. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 13 490 827 7 543 105 2
Nõuded ja ettemaksed 559 292 451 850 3
Varud 150 678 489 147 996 376 4
Kokku käibevarad 164 728 608 155 991 331
Kokku varad 164 728 608 155 991 331
Kohustised ja omakapital
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 609 839 608 006 7
Sihtfinantseerimine 5 150 430 0 9
Kokku lühiajalised kohustised 5 760 269 608 006
Kokku kohustised 5 760 269 608 006
Omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 135 505 053 132 851 000 10
Kohustuslik reservkapital 1 391 944 1 391 944
Muud reservid 17 320 278 18 340 371
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 3 820 103 3 920 103
Aruandeaasta kasum (kahjum) 930 961 -1 120 093
Kokku omakapital 158 968 339 155 383 325
Kokku kohustised ja omakapital 164 728 608 155 991 331
13
AS Eesti Varude Keskus 2021. a. majandusaasta aruanne
Kasumiaruanne
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Müügitulu 9 760 596 15 919 896 11
Muud äritulud 899 959 1 175 12
Kaubad, toore, materjal ja teenused -4 846 446 -12 087 798
Mitmesugused tegevuskulud -4 584 974 -4 612 660 13
Tööjõukulud -314 124 -229 418 14
Muud ärikulud -2 201 -2 275
Ärikasum (kahjum) 912 810 -1 011 080
Intressitulud 9 453 3 809
Intressikulud -8 0
Muud finantstulud ja -kulud 8 706 -12 822 15
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 930 961 -1 020 093
Tulumaks 0 -100 000 16
Aruandeaasta kasum (kahjum) 930 961 -1 120 093
14
AS Eesti Varude Keskus 2021. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (kahjum) 912 810 -1 011 080
Korrigeerimised
Muud korrigeerimised -899 570 0 9
Kokku korrigeerimised -899 570 0 9
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -107 210 3 851 308 3
Varude muutus -28 060 1 123 859 4
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 1 832 -640 536 7
Laekumised sihtfinantseerimisest 6 050 000 0 9
Kokku rahavood äritegevusest 5 929 802 3 323 551
Rahavood investeerimistegevusest
Laekunud intressid 9 222 3 310
Kokku rahavood investeerimistegevusest 9 222 3 310
Rahavood finantseerimistegevusest
Laekumised sihtfinantseerimisest -8 0
Makstud dividendid 0 -400 000 16
Makstud ettevõtte tulumaks 0 -100 000 16
Muud laekumised finantseerimistegevusest 0 -64 15
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -8 -500 064
Kokku rahavood 5 939 016 2 826 797
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 7 543 105 4 729 066
Raha ja raha ekvivalentide muutus 5 939 016 2 826 797 2
Valuutakursside muutuste mõju 8 706 -12 758 15
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 13 490 827 7 543 105 2
15
AS Eesti Varude Keskus 2021. a. majandusaasta aruanne
Omakapitali muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku
Aktsiakapital Kohustuslik Muud reservid Jaotamata kasum
nimiväärtuses reservkapital (kahjum)
31.12.2019 132 851 000 1 307 771 18 094 285 4 650 362 156 903 418
Aruandeaasta kasum
0 0 0 -1 120 093 -1 120 093
(kahjum)
Väljakuulutatud
0 0 0 -400 000 -400 000
dividendid
Muutused reservides 0 84 173 246 086 -330 259 0
31.12.2020 132 851 000 1 391 944 18 340 371 2 800 010 155 383 325
Aruandeaasta kasum
0 0 0 930 961 930 961
(kahjum)
Emiteeritud aktsiakapital 2 654 053 0 0 0 2 654 053
Muutused reservides 0 0 -1 020 093 1 020 093 0
31.12.2021 135 505 053 1 391 944 17 320 278 4 751 064 158 968 339
Täpsem informatsioon aktsiakapitali kohta on toodud lisas 10 ja dividendide kohta lisades 8 ja 16.
Muude reservidena kajastatakse vedelkütuse varumaksete ülejäägi reserv, vedelkütusevarude rotatsioonide reserv ja rahavoo
riskimaandamisinstrumentide reserv.
Vedelkütuse varumaksete ülejäägi reservi kasutatakse tegevuskulude katmiseks järgnevatel perioodidel. Vastav kohustus
tuleneb vedelkütusevaru seaduse § 10 lõikest 4, mis sätestab, et kui kalendriaastal tasutud varumakse kogusumma ületab
vastava kalendriaasta varu haldamiskulud, võetakse ülelaekunud summa arvesse järgmisel varumakse määra kehtestamisel. Eeltoodust
tulenevalt ei tohi kalendriaastal ülelaekunud varumakset arvestada jaotamata kasumi hulka ning vastavas summas ülelaekunud
varumakse kajastatakse seega vedelkütuse varumaksete ülejäägi reservina muude reservide real.
Algsaldo 31.12.2020 oli 2 001 447 eurot. 2020 aastaaruande kinnitamisel hinnati vedelkütuse varumaksete ülejäägi reserv ümber.
Reservi vähendati 861 967 euro võrra. Lõppsaldo 31.12.2021 on 1 139 480 eurot.
Vedelkütusevarude rotatsioonide reserv on loodud tulevaste perioodide varude rotatsioonide võimaliku kahjumi katmiseks. Reserv tekkis 2011.
a. vedelkütusevarude rotatsiooni tulemusel vana varu müügimaksumuse ja kaalutud keskmise soetusmaksumuse vahest.
Algsaldo 31.12.2020 oli 16 338 924 eurot. 2020 aastaaruande kinnitamisel hinnati vedelkütusevarude rotatsioonide reserv ümber. Reservi
vähendati 158 126 euro võrra. Lõppsaldo 31.12.2021 on 16 180 798 eurot.
Rahavoo riskimaandamisinstrumentide reservis kajastatakse tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa. Reserv
moodustati 2012. a. kui kasutusele võeti rahavoo riskimaandamisinstrumendid.
31.12.2020 ja 31.12.2021 seisuga ei moodustatud uut rahavoo riskimaandamisinstrumentide reservi.
16
AS Eesti Varude Keskus 2021. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
AS Eesti Varude Keskus (edaspidi ettevõte) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti
finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele
tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning mida
täiendavad rahandusministri määrusega kinnitatud juhendid. AS Eesti Varude Keskus kui riigi tütarettevõte, lähtub ettevõtte
aastaaruande koostamisel ka avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuetest.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse meetodist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates
arvestuspõhimõtetes.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Raha ja rahalähenditena kajastatakse lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa
raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, sh. panga arvelduskontodel olev raha ja kuni 12 kuulised tähtajalised
katkestatavad deposiidid.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa
Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ümber
eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.
Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja
-kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad
erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes.
Nõuded ja ettemaksed
Kõiki nõudeid (näit. nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühiajalised nõuded),välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded
ning tuletisinstrumendid, kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses.
Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused),
mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul
alusdokumendil).
Nõuete laekumise tõenäosuse hindamisel analüüsitakse võlgniku maksevõimet. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii
aruandekuupäevaks teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgselt selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõuete laekumise tõenäosust.
Kui nõue on algselt hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks ning kantud tegevuskuludesse, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on
täiesti ebarealistlik, tunnistatakse nõue lootusetuks ning kantakse bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. Nõue loetakse
lootusetuks, kui ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks (näit. võlgnikule on väljakuulutatud pankrot ning
pankrotipesas olevatest varadest ei piisa nõude tasumiseks).
Juhul, kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate või lootusetute nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse see
hinnangu muutuse perioodi kasumiaruandes ning mitte korrigeerides tagasiulatuvalt eelmisi perioode. Ebatõenäolise või lootusetu nõude
laekumine näidatakse kulu vähendusena perioodis, mil laekumine toimub.
Varud
Ettevõte kajastab varudena oma põhikirjalise tegevuse käigus soetatud vedelkütusevaru ja isikukaitsevahendite varu.
Varu on hädaolukorra lahendamiseks või selle ohu tõrjumiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks
vajalikud tooted, mis on ettevõtte omandis või mille omandamine või kasutamine on ettevõtte eelnevalt sõlmitud lepingutega tagatud.
17
AS Eesti Varude Keskus 2021. a. majandusaasta aruanne
Vedelkütuse varu:
Vastavalt vedelkütusevaru seadusele võib ettevõte moodustada varu järgmistest energiatoodetest: bensiin, reaktiivkütus ja diislikütus. Kuna
ettevõtte vedelkütusevarude realiseerimine toimub vaid seaduses loetletud juhtudel, eelkõige tarneraskuste korral, ja võttes arvesse
ettevõttele kehtestatud müügihinna piiranguid, lähtume eeldusest, et ettevõtte varude madalaimaks neto realiseerimisväärtuseks ei ole
vedelkütuste aruandekuupäeva turuhind. Vastavalt ettevõtte sisekorrale võetakse varud arvele soetusmaksumuses, mille kindlaks
määramiseks kasutatakse vastava kütuseliigi kaalutud keskmise meetodit. Ettevõtte vedelkütusevarude bilansilise väärtuse ja
hüpoteetilise turuhinna võrdlemiseks on Lisa 19 kooseisus esitatud vastav arvutuskäik.
Vedelkütusevaru soetusmaksumus koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende
olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid
mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi.
Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist tuleneva erinõudena kajastatakse varude soetamisega kaasnev mittetagastatav
käibemaks ja lõiv kuludes ning varude soetamisega kaasnev kütuseaktsiis kapitaliseeritakse varude maksumusse.
Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 4 «Varud» toodud varude definitsiooni järgi on varud sellised varad, mida hoitakse või
toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus või tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel.
VKVS § 1 lõike 2 kohaselt on vedelkütusevaru riigi käsutuses või kontrolli all olev kindlaksmääratud energiatoodete kogus, mis moodustatakse
riigi varustuskindluse kõrge taseme, riigi julgeoleku ning rahvusvaheliste lepingute alusel võetud kohustuste täitmise ja elanikkonna toimetuleku
tagamiseks, kasutades rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Liidu liikmesriikide solidaarsusel põhinevaid usaldusväärseid ja
läbipaistvaid mehhanisme.
Toodud definitsioonist tulenevalt ei hoita vedelkütusevarusid tavapärase äritegevuse eesmärgil.
Vastavalt VKVS-ile saab varude kasutusele võtmine toimuda vaid Vabariigi Valitsuse korraldusel kütuste varustusraskuste ilmnemise
korral. Varustamisraskus on Euroopa Liidu või Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmesriikidesse tehtavate energiatoodete tarnete
märkimisväärne ja järsk vähenemine.
Varu roteerimisel võib varu müüa turuhinnaga ning tingimusel, et varu müügil ja taassoetamisel on energiatoote hinnarisk maandatud.
Ettevõte võib vedelkütuse varusid müüa varude vähendamise eesmärgil, kui olemasolev varu kogus ületab kohustuslikku varu kogust
rohkem kui viis protsenti. Samas võib VKVS § 17 lõike 2 kohaselt varu müüa ainult turuhinnaga, kuid mitte madalama hinnaga kui
vastava kütuseliigi kaalutud keskmine soetushind. Soetushinnast madalama hinnaga müük on lubatud valdkonna eest vastutava ministri loal.
Vedelkütuse varu vähendamisel tuleb arvestada, et ka tulevikus oleks varu hoidmise kohustus täidetud 90 päeva keskmise päevase
puhasimpordi alusel tingimusel, et riigisiseselt toodetud energiatoodete eksport puudub.
Isikukaitsevahendite varud:
Isikukaitsevahendite varude üle peetakse arvestust FIFO meetodil, kuna varudel on erinevad aegumistähtajad. Seetõttu võetakse kasutusse
või müüakse varud nende aegumistähtaegade järjekorras.
Vastavalt Hädaolukorra seadusele müüakse varu uuendamisel või vähendamisel turuhinnaga, välja arvatud siis kui varu vähenemine on
tingitud selle kasutusele võtmisest.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Varad, mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid
mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudena) ja vara
kasutusele võtmise hetkel kantakse 100%-liselt kulusse.
Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest.
Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja
võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse
need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale.
18
AS Eesti Varude Keskus 2021. a. majandusaasta aruanne
Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile
eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast.
Vara amortiseerimine lõpetatakse kui vara lõppväärtus, milleks on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna, juhul kui vara oleks
sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes, ületab tema bilansilist jääkmaksumust.
Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued
hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, s.t edasiulatuvalt.
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui ettevõte ei eelda selle vara kasutamisest või müügist
enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle
perioodi, millal kajastamine lõpetati, kasumiaruandes real ”muud äritulud” või ”muud ärikulud”.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000
Rendid
Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul
loetakse rendilepingut kasutusrendiks.
Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt
kuluna.
Finantskohustised
Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise eest saadud tasu õiglane väärtus.
Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses.
Edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustisi ning tuletisinstrumente kajastatakse nende õiglases väärtuses ning õiglase väärtuse
muutused kajastatakse kasumiaruandes.
Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna kasumiaruande real ”intessikulud”.
Finantskohustise kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Bilansis kajastatakse eraldis juhul, kui ettevõttel lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline
või tegevusest tingitud kohustis, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille kohustise summat on võimalik usaldusväärselt mõõta.
Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, kuid mille realiseerumise tõenäosus
on juhtkonna hinnangul väiksem kui mitterealiseerumise tõenäosus, on avalikustatud tingimuslike kohustistena raamatupidamise
aastaaruande lisades.
Sihtfinantseerimine
Ettevõte on saanud nii tegevustoetust kui sihtfinantseerimise tegevuskulude katteks.
Toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning antud vahendeid
(antud, vahendatud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid.
Toetuste kajastamisel lähtutakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis toodud põhimõtetest.
Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:
• sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos
mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise
kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi;
• tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja
arengudokumentides määratud eesmärkidest.
19
AS Eesti Varude Keskus 2021. a. majandusaasta aruanne
Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel.
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisulist tagasinõuet
või laekumata jäämise riski. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava
riski kadumisel.
Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja
kulude arvelevõtmise kuupäeval.
Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui
sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata,
kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.
Kohustuslik reservkapital
Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule ja ettevõtte põhikirjale teeb ettevõte iga aasta puhaskasumist vähemalt 5%-lise eraldise kohustuslikku
reservkapitali kuni reservkapital moodustab vähemalt 10% aktsiakapitalist. Kohustuslikku reservkapitali ei tohi dividendidena välja maksta,
kuid seda võib kasutada kahjumi katmiseks, kui kahjumeid ei ole võimalik katta vabast omakapitalist. Samuti võib kohustuslikku reservkapitali
kasutada aktsiakapitali suurendamiseks.
Tulud
Ettevõtte tuluks on vedelkütusevarude haldamiskulude katteks tasutavad varumaksed. Varumakse maksjateks on kütuseaktsiisi
maksjad, aktsiisimaksja puudumise korral isikud, kes kütuse tarbimisse lubavad või ka isikud, kes varustavad Eestis tangitavat
õhusõidukit lennukipetrooli või lennuki- ja reaktiivmootoribensiiniga. Varumakse tasutakse ilma eelneva nõudeta varu haldaja arvelduskontole
hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks suuruses, mis vastab importija nimel eelneval kalendrikuul tarbimisse lubatud kütuse kogusele ja kehtivale
varumakse määrale.
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses.
Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel.
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised kauba omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale, kui
tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta, kui tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline ja kui tehinguga seotud kulutusi on
võimalik usaldusväärselt hinnata.
Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt.
Saadud tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel.
Kulud
Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku
kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad
majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil
või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil.
Kasumiaruande rida „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ sisaldab vedelkütusevarude roteerimisel tekkinud kulu varude müügist.
Maksustamine
Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil
kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.
Jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksustatakse maksumääraga 20/80 netodividendina väljamakstud summalt. Alates 2019.
aastast rakendub regulaarselt makstavatele dividendidele madalam maksumäär 14% (14/86 netoväljamakselt).
Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis võiks kaasneda dividendide välja maksmisega, on ära toodud aastaaruande lisades.
20
AS Eesti Varude Keskus 2021. a. majandusaasta aruanne
Seotud osapooled
Ettevõtte seotud osapoolteks on loetud:
- ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;
- sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev
või oluline mõju.
Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud
osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist
raamatupidamise aastaaruandes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele
nõuetele või turutingimustele.
Sündmused pärast aruandekuupäeva
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva,
31. detsembri 2021 ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel
toimunud tehingutega.
Sündmused pärast aruandekuupäeva, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad
järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades.
Tuletisinstrumendid ja riskimaandamine
Tuletisinstrumente kajastatakse nende esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval. Pärast
esmast kajastamist hinnatakse neid igal aruandekuupäeval ümber nende hetke õiglasele väärtusele. Väärtuse muutusest tekkinud kasumite või
kahjumite kajastamise meetod sõltub sellest, kas tuletisinstrument on määratletud riskimaandamisinstrumendina (sh valuuta- ja kütusehinna
SWAP tehingud) ja kui on, siis maandatava objekti olemusest.
Kui ettevõte kasutab riskimaandamis arvestuse erireegleid, dokumenteerib ettevõte tehingu sõlmimisel riski juhtimise eesmärgi ja strateegia,
riskimaandamise suhte liigi, maandatava riski kirjelduse, riskimaandamise objekti ning maandava instrumendi. Samuti
dokumenteeritakse riskimaandamise efektiivsuse nõuete täitmine ning võimalikud ebaefektiivsuse allikad.
Riskimaandamisinstrumentide kogu õiglast väärtust liigitatakse kas pikaajalise vara või kohustisena, kui maandatava objekti järelejäänud
eluiga on rohkem kui 12 kuud ja lühiajalise vara või kohustisena, kui maandatava objekti järelejäänud eluiga on vähem kui 12 kuud.
Rahavoo riskimaandamine
2012 aastast kasutab ettevõte rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on fikseerida kütuse hinnad ning maandada kütusehinna
muutumise riski.
Rahavoo riskimaandamisena määratletud ja selleks kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivne osa kajastatakse
omakapitalis. Ebaefektiivse osaga seotud kasumit või kahjumit kajastatakse hindamise hetkel kasumiaruandes.
Riskimaandamisinstrumentide lepingud on sõlmitud mahus, mis vastavad roteeritavate vedelkütusevarude kogusele.
Realiseerunud hinna katmisest tekkinud summad loetakse vastavalt ostusumma (varud) või müügisumma (tulud) koosseisu, olenemata,
kas need olid hinna kõikumise maandamiseks sõlmitud lepingud või mitu lepingut sealjuures oli.
Kui riskimaandamisinstrument ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kriteeriumitele, jääb omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või
kahjum omakapitali ja kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul realiseerumisel. Kui prognoositava tehingu
toimumisi enam ei eeldata, kajastatakse omakapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum või kahjum kasumiaruandes finantstulude või
-kuludena.
Tuletisinstrumente, mida ei ole määratletud riskimaandamisinstrumendina, kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande. Selliste
tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes finantstulude või -kuludena.
Riskimaandamise efektiivsuse hindamine
Juhatus hindab avatud positsiooniga riskimaandamisinstrumendi efektiivsust võrreldes omavahel maandava instrumendi ja alusvara õiglase
21
AS Eesti Varude Keskus 2021. a. majandusaasta aruanne
väärtuse muutusi.
Kui riskimaandamisinstrument on sõlmitud mahus, mis vastab müüdava või soetatava objekti kogusele ning kui hinnastamisperiood kui
ka hinnastamisel kasutatav alusvara on vastavuses, on prognoositav riskimaandamine efektiivne.
Riskimaandamise efektiivsust hinnatakse järgmistel hetkedel:
• riskimaandamistehingu tegemise hetkel
• aruandekuupäeval
• riskimaandamistehingu realiseerumise päeval
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Arvelduskontod 13 490 827 7 543 105
Kokku raha 13 490 827 7 543 105
22
AS Eesti Varude Keskus 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2021 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 550 578 550 578
Ostjatelt laekumata
550 578 550 578
arved
Muud nõuded 1 081 1 081
Intressinõuded 729 729
Viitlaekumised 352 352
Ettemaksed 7 633 7 633
Tulevaste perioodide
7 409 7 409
kulud
Muud makstud
224 224
ettemaksed
Kokku nõuded ja
559 292 559 292
ettemaksed
31.12.2020 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 437 393 437 393
Ostjatelt laekumata
437 393 437 393
arved
Muud nõuded 500 500
Intressinõuded 498 498
Viitlaekumised 2 2
Ettemaksed 13 957 13 957
Tulevaste perioodide
13 955 13 955
kulud
Muud makstud
2 2
ettemaksed
Kokku nõuded ja
451 850 451 850
ettemaksed
Lisa 4 Varud
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr
Vedelkütusevarud 148 024 436 147 996 376
Isikukaitsevahendite varud 2 654 053 0 10
Kokku varud 150 678 489 147 996 376
Isikukaitsevahendite varu moodustati 2021. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium poolt üle antud varudest mitterahalise
sissemakse teel omakapitali.
Toiduvaru on moodustatatud delegeeritud lepingutega, mille osas on ettevõttel eelisostuõigus.
Täiendav ülevaade varudest on lisas 19.
23
AS Eesti Varude Keskus 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Maksuvõlg Maksuvõlg
Käibemaks 51 335 30 138
Üksikisiku tulumaks 5 237 3 051
Erisoodustuse tulumaks 81 140
Sotsiaalmaks 8 870 5 220
Kohustuslik kogumispension 380 308
Töötuskindlustusmaksed 306 139
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 66 209 38 996
Lisa 6 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2021 2020 Lisa nr
Kasutusrendikulu 14 253 14 029 13
31.12.2021 seisuga on ettevõttel üks ruumide üürileping. 2019. aastal pikendati Üürilepingut 5 aastaks tähtajaga 28.02.2024, misjärel
muutub leping tähtajatuks kui ettevõte ei avalda soovi lepingut lõpetada. Tähtajalise lepingu kehtivuse perioodil on nii üürileandjal kui
üürnikul lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks piiratud õigused. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on kahjustatud osapoolel õigus nõuda
tekitatud kahju hüvitamist.
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 481 099 481 099
Võlad töövõtjatele 62 141 62 141
Maksuvõlad 66 209 66 209 5
Muud võlad 378 378
Saadud ettemaksed 12 12
Muud saadud ettemaksed 12 12
Kokku võlad ja ettemaksed 609 839 609 839
31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 529 391 529 391
Võlad töövõtjatele 37 664 37 664
Maksuvõlad 38 996 38 996 5
Muud võlad 1 955 1 955
Kokku võlad ja ettemaksed 608 006 608 006
24
AS Eesti Varude Keskus 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Tingimuslikud kohustised ja varad
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Tingimuslikud kohustised
Võimalikud dividendid 3 810 154 2 249 310
Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 940 910 550 700
Delegeeritud kütusevarude maksumus 0 282 301
Kokku tingimuslikud kohustised 4 751 064 3 082 311
2020. aastal maksti dividende 400 000 eurot, seega saab võimalikke dividendide 133 333 euro ulatuses maksustada tulumaksumääraga 14/86.
Ülejäänud võimalikud dividendid 3 676 820 eurot maksustatakse maksumääraga 20/80.
Jaotamata kasum seisuga 31.12.2021. a. moodustab 4 751 064 (2020: 2 800 010) eurot. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa,
mis võiks kaasneda kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 940 910 (2020: 550 700) eurot. Seega saab dividendidena
välja maksta 3 810 154 (2020: 2 249 310) eurot.
Maksimaalse võimaliku tulumaksukohustise välja arvutamisel on lähtutud eeldusest, et jaotamata netodividendid ja nende maksmisega kaasnev
tulumaks kokku ei või ületada jaotuskõlblikku kasumit seisuga 31.12.2021. a.
Ettevõte loobus 2021. aastal raske kütteõli delegeeritud varu hoidmisest peale vedelkütusevaru seaduse vastavasisulist muudatust.
Lisa 9 Sihtfinantseerimine
(eurodes)
Kajastatud Kajastatud varade
31.12.2020 Laekunud Tagasi soetusmaksumuses
31.12.2021 Lisa
kasumiaruandes
Kohustised
makstud Kohustised
nr
Nõuded Nõuded
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
- Sihtfinantseerimine
0 0 5 200 000 0 49 570 0 0 5 150 430 12
tegevusvarude
moodustamiseks ja
haldamiseks
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium 0 0 850 000 0 850 000 0 0 0 12
-Tegevustoetus
Kokku
sihtfinantseerimine 0 0 6 050 000 0 899 570 0 0 5 150 430 12
tegevuskuludeks
Kokku
0 0 6 050 000 0 899 570 0 0 5 150 430 12
sihtfinantseerimine
Rahavoogude aruandes on kajastatud aruandeperioodil laekunud tegevustoetus ja sihtfinantseerimine kokku real
"Laekumised sihtfinantseerimisest".
25
AS Eesti Varude Keskus 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 10 Aktsiakapital
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Aktsiakapital 135 505 053 132 851 000
Aktsiate arv (tk) 1 355 050 1 328 510
Aktsiate nimiväärtus 100 100
Seisuga 31.12.2021. a. on ettevõtte aktsiakapital 135 505 053 eurot, sealjuures ettevõtte minimaalne aktsiakapital on 50 000 000
(viiskümmend miljonit) eurot ja põhikirjajärgselt maksimaalne aktsiakapital ilma põhikirja muutmata saab olla 200 000 000 (kakssada
miljonit) eurot.
2021. aastal suurendati aktsiakapitali mitterahalise sissemakse teel 2 654 053 euro võrra. Mitterahalise sissemaksena saadi
isikukaitsevahendite varu ( Lisa 4).
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur omanik on Eesti Vabariik ja aktsiate valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Lisa 11 Müügitulu
(eurodes)
2021 2020
Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes
Müük Euroopa Liidu riikidele
Eesti 9 760 596 15 812 255
Rootsi 0 107 641
Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 9 760 596 15 919 896
Kokku müügitulu 9 760 596 15 919 896
Müügitulu tegevusalade lõikes
Vedelkütuse varumaksed 4 960 842 3 779 458
Kütuse müük 4 799 587 12 140 438
Muude kaupade ja teenuste müük 167 0
Kokku müügitulu 9 760 596 15 919 896
Lisa 12 Muud äritulud
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Tulu sihtfinantseerimisest 899 570 0 9
Kasum valuutakursi muutustest 308 1 175
Trahvid, viivised ja hüvitised 81 0
Kokku muud äritulud 899 959 1 175
Tulu sihtfinantseerimisest koosneb saadud tegevustoetusest 850 000 eurot ja saadud sihtfinantseeringu tuluna kajastamisest 49 570 eurot.
26
AS Eesti Varude Keskus 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Üür ja rent 14 253 14 029 6
Energia 1 862 1 034
Elektrienergia 1 444 765
Soojusenergia 418 269
Mitmesugused bürookulud 20 847 11 375
Lähetuskulud 265 2 682
Koolituskulud 249 397
Riiklikud ja kohalikud maksud 2 733 2 259
Kütuse ladustamise, analüüsi, kontrolli ja pumpamise kulud 4 374 549 4 492 103
Kütuse kindlustuskulud 45 334 39 822
Tegevusvarude ladustamise, haldamise kulud 49 570 0
Muud 75 312 48 959
Kokku mitmesugused tegevuskulud 4 584 974 4 612 660
Lisa 14 Tööjõukulud
(eurodes)
2021 2020
Palgakulu 235 813 172 359
Sotsiaalmaksud 78 311 57 059
Kokku tööjõukulud 314 124 229 418
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 4 3
Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:
Töölepingu alusel töötav isik 2 1
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 2 2
Lisa 15 Muud finantstulud ja -kulud
(eurodes)
2021 2020
Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest 8 706 -12 758
Muud finantskulud 0 -64
Kokku muud finantstulud ja -kulud 8 706 -12 822
27
AS Eesti Varude Keskus 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 16 Tulumaks
(eurodes)
Tulumaksukulu komponendid 2021 2020
Maksustatav summa Tulumaks Maksustatav summa Tulumaks
Väljakuulutatud dividendid 0 0 400 000 100 000
Eesti 0 0 400 000 100 000
Kokku 0 0 400 000 100 000
Lisa 17 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud
olulised soodustused
2021 2020
Arvestatud tasu 159 890 144 144
Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi muudatuse kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruannetes avalikustada lisaks tegev-
ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudele ja olulistele soodustustele muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas informatsioon vaid
nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, tulenevalt 24.11.2014
jõustunud riigi raamatupidamise üldeeskirja muutustest (§491). Selliseid avalikustamisele kuuluvaid tehinguid 2021. ja 2020. aastal ei olnud.
2021. aasta juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete tasud moodustasid kokku vastavalt 136 228 (2020: 129 225) eurot ja 23 622 (2020: 14 919)
eurot.
Juhatuse liikmete ametilepingutes on ette nähtud lahkumishüvitis kolme kuu tasu ulatuses juhatuse liikme ennetähtaegsel
tagasikutsumisel nõukogu algatusel.
Ettevõte on täielikult riigile kuuluv äriühing, mida üldkoosolekul esindab majandus- ja taristuminister. Nõukogu moodustamise põhimõtted on
reguleeritud vedelkütusevaru seaduse §-s 14, mille kohaselt on ettevõtte nõukogus esindatud nii riigi kui kütuse müüjaid
ühendava organisatsiooni esindajad. Kütuseettevõtjate nõukogu töösse kaasamist tuleb lugeda ettevõtte juhtimise erisuseks.
Kütuseettevõtjatest nõukogu liikmete puhul võib tekkida olukord, kus temaga seotud kütusettevõte osutub ka ettevõttega sõlmitud kütuste
ostu-, müügi- või hoiustamise lepingu partneriks. Lisaks peab arvestama, et vedelkütuste varustamisraskuste korral on ettevõttel kohustus
teha varud kütusemüügi ettevõtetele, s.h. ka sellistele ettevõtetele, kelle esindajad võivad olla ettevõtte nõukogu liikmed, kättesaadavaks.
Seotud osapooli käsitlev asjaajamise korraldus on täpsemalt kirjeldatud tegevusaruande peatükis “Hea ühingujuhtimise tava aruanne”.
28
AS Eesti Varude Keskus 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva
Varu müük
31.märtsil 2022 lõpeb 3 500 tonni diislikütuse laoleping AS-ga NCC&PO Sellega seoses korraldas ettevõte 2021.a. detsembrikuus hoiustatava
diislikütuse müügihanke. Hinnalanguse riski maandamiseks sõlmis ettevõte Eesti Energia AS Energiakaubandusega 31. detsembri
2021 tuletisinstrumendi lepingu. Müüdud kütus väljastati 2022.a. veebruaris ja märtsis ja kõik arveldused on aruande kuupäevaks teostatud.
Venemaa agressioon Ukrainas
24. veebruaril 2022 intensiivistus Venemaa poolt alustatud sõjategevus Ukrainas, mis mõjutas märkimisväärselt omaniku ootusi Eesti Varude
Keskusele ja suurendas avalikkuse huvi ettevõtte tegevuse vastu.
2022. aastaks EVK-le seatud eesmärkide elluviimist on kiirendatud kõigi tegevusvaldkondade ja varuliikide lõikes – esimeses kvartalis on muu
hulgas alustatud Eestis hoiustatava vedelkütusevaru osakaalu suurendamist, delegeeritud varu lepingutega hoiustatava toiduvaru
mahu mitmekordistamist ja sarnastel põhimõtetel uue liigina apteegiravimite varu moodustamist.
Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumite tasemel on arutatud EVK-le täiendavate varuliikide moodustamise ülesannete panemist, kuid sellesisulised
siduvad otsused on aruande koostamisel hetkel veel langetamata. EVK-le potentsiaalset suurima majandusliku mõjuga oleks
valitsuse planeeritav 1TWh mahus maagaasi strateegilise varu moodustamine, mida plaanitakse finantseerida 2022. aasta lisaeelarvest.
15. märtsil 2022 otsustas Vabariigi Valitsus Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) ettepanekul esmakordselt võtta osaliselt kasutusele EVK
poolt hallatav vedelkütusevaru. Vabatahtlik ja koordineeritud embargo Venemaa naftatoode tarbimisele on tekitanud globaalsel vedelkütuste
turul defitsiidi, mis on väljendunud esimeses kvartalis hüppeliselt kasvanud naftahindades.
IEA ettepaneku kohaselt võtavad liikmesriigid oma strateegilistest kütusevarudest kasutusele 60 miljonit barrelit, mis moodustab neli protsenti
ühendusse kuuluvate riikide kokku 1,5 miljardi barreli suurusest naftatoodete varust. Pool kasutusele võetavast kogusest on lubanud turule anda
Ameerika Ühendriigid ning ülejäänu teised riigid. Vastavalt jaotuskavale on Eesti osaluseks 36 tuhat barrelit ehk ligikaudu 5000 tonni
naftatooteid. See kogus moodustab Eesti Varude Keskuse bilansis olevast kütusevarust 2% ja vastab 2021.aasta tarbimise põhjal vähem kui
kahe päeva kütuste nõudlusele. Vastavalt seadusele otsustab vedelkütusevaru kasutusele võtmise Vabariigi Valitsus. Valitsus otsustas:
1) Tulenevalt Rahvusvahelise Energiaagentuuri otsusest võtta vedelkütuseturul tarnete tagamiseks kasutusele riigi vedelkütusevarust 5000 tonni
diislikütust
2) Varu kasutamise eeldatav kestus on neli kuud
3) Lubada varu haldajal kütust müüa, sealhulgas teha müügipakkumine rahvusvahelisele kütuseturule
4) Varu haldajal taastada kasutusele võetud vedelkütusevaru esimesel võimalusel
Aruande koostamise seisuga olevatest maailmaturu kütusehindadest tulenevalt varude tarbimisse laskmisest kahjumi tekkimise võimalust ei
nähta. Vältimaks olukorda, kus riigid hakkaks vabastatud varude kiire taastamisega niigi pingeliselt turul täiendavat nõudlust tekitama, on IEA
soovitatud varu mahud ennistada mitte varem kui tänavu septembris-oktoobris. 2022. aasta sügiskuude diislikütuse Euroopa
tulevikutehingutele on võimalik tagada hinnakaitse EVK varu vastava kütuseliigi keskmisest soetushinnast kõrgema väärtusega.
Maailmaturu kütuste hinnatõus on EVK vedelkütusevarude realiseerimisväärtust oluliselt tõstnud. Kui aastalõpu seisuga oli EVK bilansis oleva
vedelkütusevaru teoreetiline turuväärtus veidi üle 150 miljoni euro, siis võttes aluseks 2022. aasta märtsikuu Platts’i hinnanoteeringud,
näitab sama arvestus kasvu 260 miljoni euro tasemele. Seega on vedelkütusevaru hüpoteetiline väärtus tõusnud kolme kuuga ligi kaks korda.
Hinnanguliselt püsib 2022. aastal naftaturul suur ebakindlus ning sõltuvalt Venemaa agressioonist Ukrainas võib esineda tarnetõrkeid nii
Euroopa kui Läänemere piirkonna rafineerimistehaste toornaftaga kui lõpptarbijate valmiskütustega varustamisel. Võimalike tarnetõrgete
mõju vähendamiseks on IEA koostöös Euroopa Komisjoniga valmis varasemast aktiivselt sekkuma ja vabastama riikide vedelkütusereserve turu
stabiliseerimiseks.
Aktsiisiga maksustatud kütuste tarbimisse lubamise näitajad olid 2022. aasta esimeses kvartalis tavapärasest volatiilsemad. Kui veebruaris jäid
vabasse ringlusesse lubatud diislikütuse mahud prognoosile alla, siis märtsikuu vastavad näitajad ületasid selle perioodi
keskmist märkimisväärselt. EVK jätkab Eesti vedelkütustega varustatuse turuolukorra aktiivset monitoorimist kogudes selleks
regulaarselt kütuseettevõtetelt nende laoseisu nii bensiini kui diisli- ja lennukikütuse osas.
Kuna varumaksetulu on laekunud plaanipäraselt, ei ole siseriikliku tarbimise näitajad EVK tegevust oluliselt mõjutanud.
29
Lisa 19 „Lisa 4 Varud“ täiendav lisa
EVK bilansis olevad varud seisuga 31.12.2021.a.
Vedelkütusevaru
Kogus,
Kütus Asukoht
tonn
Bensiin 45 541,445 Eesti
Bensiin 10 027,190 Rootsi
Bensiin 7 120,153 Soome
Diislikütus 78 096,911 Eesti
Diislikütus 71 280,620 Rootsi
Diislikütus 31 922,598 Soome
Lennukipetrool 9 946,517 Rootsi
Kogus Keskmine soetushind Soetusmaksumus
Kütus
tonn EUR/t EUR
Bensiin 62 688,788 566,75 35 528 821,09
Diislikütus 181 300,129 581,87 105 493 998,32
Lennukipetrool 9 946,517 703,93 7 001 616,93
KOKKU: 253 935,434 148 024 436,34
31.12.2021 oli EVK bilansis vedelkütusevarusid kokku 253 935 tonni summaarse soetusmaksumusega 148 024 436 eurot.
Vedelkütuse varude teoreetiline turuväärtus, võttes arvesse 2021. aasta detsembri keskmisi Platts’i noteeringuid, oli bilansipäeva
seisuga 150 098 745 eurot.
EVK loobus 2021. aastal raske kütteõli delegeeritud varu hoidmisest peale vedelkütusevaru seaduse vastavasisulist muudatust.
Toiduvaru
15.10.2022 võttis EVK Maaeluministeeriumilt üle elanikkonna kolme päeva toiduvaru. Toiduvaru on moodustatud delegeeritud
lepingutega ning asub 13 lepingupartneri laos. EVK-l on kodumaiste toidu tootjate ja hulgimüüjate ladudes paikneva kauba osas
eelisostuõigus, mida tarneraskuste ilmnemise korral võib ka toidu jaemüüjatele edasi delegeerida.
Isikukaitsevahendite varu
31.10.2021 tegi EVK ainuaktsionär mitterahalise sissemakse aktsiakapitali isikukaitsevahendite varudega väärtuses 2 654 053 eurot.
Varu on moodustatud arvestades vältimatu abi osutajate, esmatasandi tervishoiuteenuste osutajate ja hoolekandeteenuste osutajate
isikukaitsevahendite ühe kuu vajadus vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti hinnangule.
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
AS Eesti Varude Keskus aktsionärile
Arvamus
Oleme auditeerinud AS Eesti Varude Keskus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2021 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali
muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2021 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta
finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori
kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja
oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie
arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus
raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise
aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma.
Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate
seaduses sätestatud nõuetega.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab
vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega
seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele
realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja
vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste
auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada,
et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele
riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast
tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte
sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust
sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus,
oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma
arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust
jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid
tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes
sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Liina Randmann
Vandeaudiitori number 661
Kaidi Rannak
Vandeaudiitori number 696
KPMG Baltics OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 17
Narva mnt 5, Tallinn, Harju maakond, 10117
14.04.2022
AS Eesti Varude Keskus
registrikood: 11124171
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
AS Eesti Varude Keskus asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt
102b, 11312.
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 29.04.2022. a.
AINUAKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja
taristuminister Taavi Aas.
Aktsiate/häälte arv: 1 355 051 ehk 100% aktsiatega esindatud häältest
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Aktsionäri üldkoosolek toimus elektroonilisel (TsÜS § 331).
Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi 2021 majandusaasta aruannet koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta
(lisa 2): Võttes aluseks äriseadustiku § 298 lõike 1 punktid 1, 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja §
334, § 335 ning riigivaraseaduse § 88 lõike 1, punkti 7:
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada AS Eesti Varude Keskus korralise üldkoosoleku päevakord.
2. Kinnitada 2021. a majandusaasta aruanne (lisatud).
3. Kinnitada AS Eesti Varude Keskus 2021. a. aruandeaasta kasum suurusega 930 961
eurot ja eelmiste perioodide jaotamata kasum 3 820 103 eurot ning jaotada see
alljärgnevalt:
a. suurendada kohustuslikku reservkapitali 46 548 eurot;
b. suurendada vedelkütuse varumaksete ülejäägi reservi 227 759 eurot;
c. katta aruandeperioodi rotatsioonidega seotud kahjum 46 859 eurot varude
roteerimise reservi arvelt.
4. Kinnitada AS Eesti Varude Keskus nõukogu töökord.
5. Kinnitada AS Eesti Varude Keskus põhikiri uues redaktsioonis.
6. Tunnistada kehtetuks 22.06.2021 otsusega nr 1.1-5/21-039 kinnitatud põhikiri.
1
Lisad:
1. Aktsiaseltsi 2021.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega.
2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2021.a. majandusaasta aruande kohta.
3. Aktsiaseltsi põhikiri.
4. Aktsiaseltsi nõukogu töökord.
Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Aas
2
Aktsiaselts Eesti Varude Keskus
PÕHIKIRI
1. Üldsätted
1.1 Aktsiaseltsi ärinimi on AS Eesti Varude Keskus, edaspidi – aktsiaselts. Aktsiaseltsi
ärinime inglisekeelne tõlge on Estonian Stockpiling Agency.
1.2 Aktsiaseltsi asukoht on Tallinn.
1.3 Aktsiaselts on eraõiguslik juriidiline isik, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital.
1.4 Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga, aktsiaselts ei vastuta
aktsionäri kohustuste eest.
1.5 Aktsiaselts juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, hädaolukorra
seadusest, vedelkütusevaru seadusest, äriseadustikust, riigivaraseadusest ja muudest
õigusaktidest, rahvusvahelistest kokkulepetest, aktsiaseltsi põhikirjast, juhtorganite
otsustest.
1.6 Aktsiaselts peab täitma talle hädaolukorra seadusega ja vedelkütusevaru seadusega
pandud kohustusi ja teostama kõiki sellega seotud toiminguid.
1.7 Aktsiaselts rakendab äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja
vastutustundliku tegevuse põhimõtteid, samuti kirjeldab nende järgimist majandusaasta
aruandes.
1.8 Aktsiaseltsi tegevusalad on:
1.8.1 Eesti Vabariigi tegevusvaru, sealhulgas vedelkütusevaru (edaspidi riigi tegevusvaru),
moodustamise ja haldamise ning selle uuendamise korraldamine vastavalt hädaolukorra
seadusele ja vedelkütusevaru seadusele;
1.8.2 riigi tegevusvaru ostu ja müügi ning hoiustamise korraldamine;
1.8.3 riigi tegevusvaru valdkondades varustuskindluse ja ettevõtjate toimepidevuse
analüüsimine ja parendamine ning vajadusel poliitikakujunduse parendamiseks
ettepanekute tegemine;
1.8.4 riigi varustamisraskuste korral tegevusvaru kasutusele võtmise korraldamine;
1.8.5 koostöö arendamine riigi tegevusvaru müüjate, maaletoojate, tootjate ja logistikat
korraldavate ettevõtjatega;
1.8.6 koostöö arendamine valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonidega.
1.9 Aktsiaselts on kohustatud moodustama puhaskasumist reservkapitali, mille suurus peab
olema vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda
vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse,
lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt.
2. Aktsiakapital ja aktsiad
2.1 Aktsiaseltsi miinimumkapital on 50 000 000 (viiskümmend miljonit) eurot ja
maksimumkapital 400 000 000 (nelisada miljonit) eurot.
2.2 Aktsiaseltsil on nimelised aktsiad nimiväärtusega 100 (ükssada) eurot. Aktsiaseltsil on
ühte liiki nimelised aktsiad. Iga aktsia annab aktsionärile aktsiaseltsi üldkoosolekul 1
(ühe) hääle. Kõik aktsiad on võrdsed ning need kuuluvad Eesti Vabariigile. Aktsiate
valitsejaks ja aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul
majandus- ja taristuminister. Aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja.
2.3 Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmisega täiendavate rahaliste või
mitterahaliste sissemaksetega või sissemakseteta (fondiemissioon) aktsiaseltsi
omakapitali arvel.
2.4 Aktsia eest võib tasuda nii rahaliste kui ka mitterahaliste sissemaksetega. Mitterahaliseks
sissemakseks võib olla rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus.
Rahalised sissemaksed tuleb tasuda aktsiaseltsi arvelduskontole. Mitterahaliste
sissemaksete väärtust hindab aktsiaseltsi juhatus. Aktsiaseltsi asutamisel hindab
mitterahaliste sissemaksete väärtust aktsionäri õiguste teostaja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb
aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. Hindamise õigsust kontrollib audiitor.
Seejärel antakse mitterahaline sissemakse aktsiaseltsile üle lepinguga,
üleandmistvastuvõtmist tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjadega. Aktsionär on
kohustatud teatama kolmandate isikute õigusest mitterahalisele sissemaksele.
2.5 Aktsiakapitali võib suurendada ja vähendada üksnes seaduses ettenähtud juhtudel ja
tingimustel. Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamisega või
aktsiate tühistamisega.
2.6 Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsiaseltsi juhtimises ning kasumi ja
aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel.
3. Aktsionäri õigused, kohustused, vastutus
3.1.Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul. Ainuaktsionär
võtab üldkoosoleku pädevuses olevates küsimustes vastu otsuseid.
3.2.Aktsionäril on õigus:
3.2.1. Võtta osa üldkoosolekust;
3.2.2. Saada üldkoosolekul juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta;
3.2.3. Valida ja olla valitud aktsiaseltsi juht- ja kontrollorganitesse;
3.2.4. Saada ülevaateid tegevusvaru kohta.
3.3.Aktsionär kohustub hoidma aktsiaseltsi ärisaladust.
3.4.Aktsionär vastutab aktsionärina aktsiaseltsile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud
kahju eest.
4. Juhtimine
4.1.Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Korralise üldkoosoleku
kutsub kokku juhatus. Korralise üldkoosoleku päevakorra määrab nõukogu.
4.2.Üldkoosolek viiakse läbi aktsiaseltsi asukohas, aktsionäridega kokkulepitud asukohas või
elektrooniliste vahendite abil.
4.3.Juhatus kutsub kokku korralise üldkoosoleku hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta
lõppemisest.
4.4.Juhatus kutsub kokku erakorralise koosoleku, kui aktsiaseltsi netovara on vähem kui
seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus või nõukogu, audiitor või aktsionärid,
kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuavad üldkoosoleku
kokkukutsumist. Erakorralisest üldkoosolekust tuleb ette teatada vähemalt 1 (üks) nädal.
4.5.Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul
esindatud häältest, välja arvatud juhul, kui seaduses on ettenähtud kõrgema häälteenamuse
nõue.
4.6.Üldkoosoleku pädevuses on:
4.6.1. Põhikirja muutmine;
4.6.2. Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;
4.6.3. Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;
4.6.4. Nõukogu töökorra ja nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude
katmise korra kehtestamine;
4.6.5. Audiitori valimine;
4.6.6. Erikontrolli määramine;
4.6.7. Omaniku ootuste, millega määratakse strateegilised ja finantseesmärgid ning mida
uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal, kehtestamine;
4.6.8. Majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
4.6.9. Juhatuse või nõukogu liikme vastu nõude esitamise, samuti nõukogu liikmega tehingu
tegemise otsustamine, selle tingimuste määramine, samuti selles nõudes või tehingus
aktsiaseltsi esindaja määramine;
4.6.10. Muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.
4.7. Teistes aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta
juhatuse või nõukogu nõudel.
4.8. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab juhtimist ning teostab järelevalvet
Juhatuse tegevuse üle.
4.9. Nõukogu koosneb kuni kuuest liikmest, kellest pooled on riigi ja pooled ettevõtjate
esindajad. Vähemalt üks nõukogu liige valitakse kütuse müüjaid ühendava
organisatsiooni esitatud kandidaatide hulgast, kes esindavad vedelkütusevaruseaduse § 8
lõikes 2 sätestatud varumakse maksjaid. Nõukogu liikmed valitakse kuni kolmeks
aastaks. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi osalust valitsev minister ainuaktsionäri
otsusega.
4.10. Nõukogu esimehe valib üldkoosolek, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimees
valitakse riigipoolsete nõukogu liikmete seast.
4.11. Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Nõukogu liikmeks ei või
olla aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist ega audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja
juhatuse liige ega isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise
keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal,
millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud olla nõukogu liige seaduse või
kohtulahendi alusel.
4.12. Nõukogu liikmed peavad neile pandud ülesandeid täitma erapooletult.
4.13. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi aktsiaseltsi dokumentidega,
kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, aktsiaseltsi tegevuse vastavust
seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. Ettevõtjaid esindavatel nõukogu
liikmetel ei ole õigust saada juhatuselt ega aktsiaseltsi töötajatelt informatsiooni, mis
sisaldab vedelkütuse müüjaid ja/või teiste kaubagruppide varustamisega tegelevaid
ettevõtjaid puudutavat maksu- ja ärisaladust sisaldavat teavet.
4.14. Nõukogu liikmed ei tohi kasutada aktsiaseltsi juhtorgani töös saadud infot oma isiklikes
ärihuvides. Nõukogu liikmed peavad hoidma aktsiaseltsi ärisaladust.
4.15. Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise
ning määrab selleks aktsiaseltsi esindaja ja tehingute tingimused.
4.16. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord
kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu
liige. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu
liikmetest. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik
koosolekul osalenud nõukogu liikmed. Igal nõukogu liikmel on 1 (üks) hääl. Nõukogu
liiget ei või koosolekul ega otsuse tegemisel esindada teine nõukogu liige ega kolmas
isik. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul
osalenud nõukogu liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe
hääl.
4.17. Nõukogu koosolek viiakse läbi aktsiaseltsi asukohas, aktsionäridega kokkulepitud
asukohas või elektrooniliste vahendite abil.
4.18. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor või
aktsionär.
4.19. Lisaks punktis 4.8 sätestatule on nõukogu pädevuses lähtuvalt omaniku ootustest, mis
mainitud punktis 4.6.7:
4.19.1. Juhatuse poolt esitatud aktsiaseltsi strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve
kinnitamine lähtudes üldkoosoleku poolt kehtestatud omaniku ootustest;
4.19.2. Vedelkütusevaru seaduses sätestatud varumakse määra heakskiitmine;
4.19.3. Nõukogu poolt heaks kiidetud varumakse määra kehtestab osalust valitsev minister
määrusega;
4.19.4. Riigi tegevusvaru ostu-, müügi-, hoiu- ja delegeeritud varu lepingute eritingimuste
nõusoleku andmine lisaks hädaolukorra seaduses ja vedelkütusevaru seaduses
nimetatud nõuetele;
4.19.5. Aktsiaseltsi tegevusvaruga seotud hinna-, valuuta- ja muude põhitegevusest tulenevate
finantsriskide juhtimise põhimõtete ja üldiste piirangute kehtestamine;
4.19.6. Järelevalve riigi tegevusvaru eesmärgipärase moodustamise üle;
4.19.7. Aktsiaseltsi finantsseisundi, riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi hindamine;
4.19.8. Varustamisraskuste lahendamiseks moodustatava nõuandva komisjoni töös osalemine;
4.19.9. Toetuste maksmise korra kehtestamine.
4.20. Nõukogu liikme tasustamine:
4.20.1. Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab aktsionär
ainuaktsionäri otsusega;
4.20.2. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega;
4.20.3. audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses;
4.20.4. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel
ja nõukogu organi tegevuses;
4.20.5. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist;
4.20.6. Juhul kui nõukogu esimees ei täida riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2
nimetatud kohustust, võib ainuaktsionär riigivaraseaduse § 85 lõikes 2 nimetatud korra
kohaselt otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise
proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.
4.21. Juhatus esindab ja juhib aktsiaseltsi. Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada
iga juhatuse liige. Juhatus peab aktsiaseltsi juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest
korraldustest.
4.22. Juhatus vastutab riigi tegevusvaru efektiivse moodustamise ja haldamise eest.
Tegevusaru moodustamisel ja haldamisel peab juhatus lähtuma nõukogu poolt kinnitatud
strateegias määratletud riigi tegevusvaru moodustamise eesmärkidest ja põhimõtetest.
4.23. Juhatuses on kuni viieks aastaks valitud üks kuni kolm liiget. Juhatus võtab juhatuse
pädevuses olevates küsimustes vastu otsuseid.
4.24. Nõukogu määrab juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse
tegevust.
4.25. Juhatuse liikmeks ei või olla samal ajal riigi tegevusvaru koosseisu kuuluvate
kaubagruppide müügi või samade kaubagruppide hoiuteenuse tegevusalal tegutseva
mistahes juriidilise isiku osanik või juhtimisorgani liige ega ka isik, kelle suhtes kohus
on kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik,
kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on
keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.
4.26. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt üks kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi
majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast ning teavitama nõukogu pidevalt
muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.
4.27. Juhatus peab esitama varu eest vastutavale ministrile ja aktsiaseltsi nõukogule vähemalt
kaks korda aastas ülevaate riigivaru koosseisu kohta.
4.28. Juhatus moodustab riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ja kasutamise viiside
kavandmiseks nõuandvad valdkondlikud töörühmad, kuhu kaasatakse riigi ja ettevõtjate
esindajad.
4.29. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile,
vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.
4.30. Tehingud, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamidest, tuleb kooskõlastada
nõukoguga.
4.31. Juhatuse liikme tasustamine:
4.31.1. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu
alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele muid
aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes,
kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus;
4.31.2. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab aktsiaseltsile
seatud eesmärkide täitmist ning aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni.
Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse
liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille
arvutamisel ei võeta arvesse juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud
täiendavat tasu;
4.31.3. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta
juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses;
4.31.4. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme
volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu
jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem juhatuse liikme volituste
lõppemise ajal kehtinud kuutasust.
4.32. Nõukogu moodustab auditi komitee, mille ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalve
teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi
teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja tegevuse seaduslikkuse
monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise
osas.
4.33. Nõukogu määrab oma otsusega auditi komitee koosseisu suuruse, auditi komitee liikmed
ja liikmete hulgast esimehe.
4.34. Auditi komitee liige määratakse kolmeks aastaks. Nõukogu otsusel võib auditi komitee
liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda.
4.35. Sisekontroll ja siseaudit:
4.35.1. Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise;
4.35.2. Aktsiaselts on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori
teenust audiitorühingult, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest konsolideeritud
näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on suuremad kui käesolevas punktis
märgitud: müügitulu kuus miljonit eurot, bilansimaht kolm miljonit eurot ja töötajate
arv 75;
4.35.3. Aktsiaseltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori
teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda
majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada
aktsionäride üldkoosolekuga;
4.35.4. Aktsionäri õiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks
enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
4.36. Aktsiaseltsi juhtimise erisused:
4.36.1. Aktsiaseltsi juhtorgani liikmeks ei või olla riigivaraseaduse § 80 lõikes 4 sätestatud
isikud. Riigivara seaduse § 80 lõikes 4 sätestatud piirangute kehtivusaeg on sätestatud
sama seaduse § 80 lõikes 5;
4.36.2. Põhikirjaga ei või piirata äriseadustiku § 317 lõikes 1 sätestatud nõukogu pädevust;
4.36.3. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda aktsiaseltsi suurusest ja
majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada äriseadustiku §-s 316 sätestatud
nõukogu ülesannete efektiivne täitmine;
4.36.4. Teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise otsustab üldkoosolek;
4.36.5. Üldkoosolek kehtestab nõukogu töökorra;
4.36.6. Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 88 lõikes 3 kehtestatud nõudeid nõukogu
koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta, kui need on
kehtestatud;
4.36.7. Aktsiaseltsi kohustus on rakendada aktsiaseltsi juhtimisel hea ühingujuhtimise tava
ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid, samuti kirjeldada nende
järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus;
4.36.8. Aktsiaselts võib toetusi maksta ja annetusi teha üksnes teadus- ja arendustegevuse
eesmärgil oma tegevusvaldkonnas, kui see aitab kaasa aktsiaseltsi tegevus- ja
finantseesmärkide saavutamisele.
4.37. Toetuste maksmise otsustab nõukogu võttes arvesse alljärgnevat korda:
4.37.1. Kalendriaasta jooksul võib aktsiaselts kokku maksta toetusi ja teha annetusi kuni 0,5
protsendi ulatuses kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud
puhaskasumist;
4.37.2. Juhatus avaldab teabe makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta aktsiaseltsi veebilehel
kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates ja see on veebilehel
avalik vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest
arvates;
4.37.3. Aktsiaseltsi veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa ja
põhjendus, kuidas see toetus aitab aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärkide
saavutamisele;
4.37.4. Lepingud toetuste ja annetuste summade ülekandmiseks sõlmib juhatus. Lepingus peab
olema ära näidatud toetusena makstavate või annetusena tehtavate summade
kasutamise sihtotstarve, aruandluse kord ning sanktsioonid summade sihipäratu
kasutamise puhul.
4.38. Nõuded elektroonilise koosoleku läbiviimiseks:
4.38.1. Aktsiaseltsi üldkoosolek või nõukogu koosolek võib toimuda elektrooniliste vahendite
abil;
4.38.2. Aktsiaseltsi üldkoosolekul või nõukogu koosolekul osaleja võib teostada oma õigusi
elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas
toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis
võimaldab koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada, kui
seadusega ei ole ette nähtud teisiti;
4.38.3. Elektrooniliste vahendite abil peetavale koosolekule kohaldatakse aktsiaseltsi
koosoleku otsuse tegemise kohta sätestatut.
5. Aruandlus, kasum ja kasumi jaotamine
5.1. Aktsiaseltsi majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
5.2. Aktsiaseltsi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab
vastama aktsiaseltsi finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud
eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel
kehtestatud piirangutele.
5.3. Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele
vastavalt finantsplaani, mis on aluseks aktsiaseltsi eelarve koostamisel.
5.4. Aktsiaseltsi raamatupidamist korraldab juhatus. Juhatus peab tagama seadusega
sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu tegevusaruande ja
raamatupidamise aastaaruande (bilansi, kasumiaruande, aastaaruande lisad) koostamise
ning esitama need üldkoosolekule kinnitamiseks koos audiitori järeldusotsusega.
5.5. Majandusaasta aruandes annab aktsiaselts ülevaate tema hinnangul oma tegevuse
olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest
muudest olulistest mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid.
5.6. Auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia tuleb esitada nelja kuu jooksul
majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile. Koos
aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust
aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse
nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa.
5.7. Juhatus esitab üldkoosolekul kinnitatud majandusaasta aruande koos äriseadustikus
nõutud lisadega äriregistrile 4 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest ning avalikustab
selle aktsiaseltsi veebilehel. Ühes majandusaasta aruande avalikustamisega,
avalikustab aktsiaselts arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud
ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos majandusaruande koopiaga
esitatakse ülevaated selle kohta, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust
aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud,
ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud
tasude summa, eristades seejuures juhatuse liikme kuutasude ja juhatuse liikmele
makstud täiendava tasu summad.
5.8. Aktsiaselts avalikustab oma veebilehel:
5.8.1. majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude
aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali
majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist 5.8.2 majandusaasta
teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna
eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest kahe
kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;
5.8.2. Vedelkütusevaru seaduses on sätestatud, et juhul kui kalendriaastal tasutud varumakse
kogusumma ületab vastava kalendriaasta varu haldamiskulud, võetakse ülelaekunud
summa arvesse järgneval varumakse määra kehtestamisel. Sellest tulenevalt kajastab
aktsiaselts bilansis muude reservide real vedelkütuse varumaksete ülejääki, mida
kasutatakse tegevuskulude katmiseks järgnevatel perioodidel. Vastavalt eeltoodule ei
tohi kalendriaastal ülelaekunud varumakset arvestada jaotamata kasumi hulka ning
vastavas summas ülelaekunud varumakse kajastatakse seega vedelkütuse varumaksete
ülejäägi reservina muude reservide real;
5.8.3. Aktsiaselts moodustab tulevaste perioodide vedelkütuse varu rotatsiooni võimaliku
kahjumi katmiseks vedelkütusevaru rotatsiooni reservi, mida kajastatakse muude
reservide koosseisus. Vedelkütusevaru rotatsiooni reservis kajastab aktsiaselts varu
roteerimisel vana varu müügimaksumuse ja kaalutud keskmise soetusmaksumuse
vahest teenitud kütuse müügitulu. Reservi kasutatakse kütuse tagasiostuks järgnevatel
perioodidel.
5.9. Riigi tegevusvaru võib müüa ainult turuhinnaga, välja arvatud juhtudel, kui
hädaolukorra seaduse § 183 kohaselt toimuva varu kasutusele võtmise otsusega ei ole
ette nähtud teisiti.
5.10. Kahjumi vältimiseks kütuste müügi korral on vedelkütusevaru seaduses sätestatud, et
aktsiaselts võib varu vähendamiseks varu müüa ainult turuhinnaga, kuid mitte
madalama hinnaga kui vastava kütuseliigi kaalutud keskmine soetushind.
Soetushinnast madalama hinnaga müük on lubatud osalust valitseva ministri loal.
5.11. Juhatusel on õigus teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne
majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel
kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada.
6. Ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine
6.1. Aktsiaseltsi ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine
otsustatakse vastavalt seadusele.
Aktsiaseltsi Eesti Varude Keskuse põhikiri on kinnitatud 2022. a. ainuaktsionäri otsusega
AS-i Eesti Varude Keskus nõukogu töökord
1. Üldsätted
AS-i Eesti Varude Keskus (edaspidi: EVK) nõukogu töökord (edaspidi: Töökord) sätestab EVK
nõukogu (edaspidi: Nõukogu) sisemise töökorralduse, sealhulgas asjaajamise, koosolekute
kokkukutsumise, otsuste vastuvõtmise ja vormistamise korra ning muud Nõukogu tööga seotud
küsimused vastavuses kehtivate õigusaktide ja EVK põhikirjaga.
2. Nõukogu korraldab EVK juhtimist, sealhulgas:
2.1 Otsustab juhatusele nõusoleku andmise tehingute tegemiseks, kui see on vajalik seadusest ja
EVK põhikirjast tulenevalt.
2.2 Annab vajadusel juhatusele korraldusi EVK juhtimisel.
2.3 Teeb EVK Nõukogu liikme, audiitori või juhatuse nõudel otsuseid muudes EVK
majandustegevusega seotud olulistes küsimustes.
3. Nõukogu koosoleku kokkukutsumine
3.1 Nõukogu korralised koosolekud toimuvad mitte harvemini kui 1 (üks) kord 3 (kolme) kuu
jooksul.
3.2 Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku aktsionäri, audiitori, Nõukogu liikme või
juhatuse nõudel hiljemalt 5 (viie) päeva jooksul vastava nõude esitamisest.
3.3 Nõukogu koosoleku kutsub kokku Nõukogu esimees või teda asendav Nõukogu liige.
3.4 Nõukogu koosolekute toimumise koht ja aeg otsustatakse nõukogu eelneval koosolekul, kui
Nõukogu esimees või teda asendav Nõukogu liige ei otsusta teisiti.
3.5 Nõukogu koosolek kutsutakse kokku vastava kirjaliku teatega, kus märgitakse koosoleku
toimumise aeg, koht ja päevakord. Koosoleku kokkukutsumise teade saadetakse nõukogu
liikmetele elektronpostiga Nõukogu esimehe või teda asendava Nõukogu liikme poolt või juhatuse
poolt eelpooltoodud isiku korraldusel.
3.6 Nõukogu korralise koosoleku päevakorra kinnitab Nõukogu esimees või teda asendav
Nõukogu liige. Nõukogu liikmel või juhatusel on õigus nõuda mistahes küsimuse lülitamist
Nõukogu järgmise korralise koosoleku päevakorda.
3.7 Kui aktsionär, audiitor, Nõukogu liige või juhatus nõuab Nõukogu erakorralise koosoleku
kokkukutsumist, lülitab Nõukogu esimees või teda asendav Nõukogu liige päevakorda erakorralise
koosoleku kokkukutsumist nõudnud isiku poolt esitatud küsimused.
3.8 Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teatele lisatakse päevakorras olevate küsimuste osas
otsuse vastuvõtmiseks vajalikud materjalid.
1
3.9 Kui Nõukogu kokkukutsumise teadet ning sellele punktis 3.8 sätestatu korral lisatavaid
materjale ei valmista ette juhatus, saadab Nõukogu esimees või teda asendav Nõukogu liige
koosoleku kokkukutsumise teate ning materjalid ka juhatusele.
3.10 Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade ja materjalid edastatakse Nõukogu liikmetele
elektronposti teel vähemalt 3 (kolm) tööpäeva enne koosoleku toimumist. Erandjuhtudel võidakse
Nõukogu esimehe või teda asendava Nõukogu liikme loal materjalid edastada Nõukogu liikmetele
hiljem.
3.11 Kui Nõukogu liige ei saa võtta osa Nõukogu järgmisest koosolekust, peab ta teatama
koosolekul osalemise võimatusest ja selle põhjustest Nõukogu esimehele või teda asendavale
Nõukogu liikmele viivitamatult pärast koosolekul osalemise võimatuse ilmnemist. Sellisel juhul
võib Nõukogu liige esitada oma arvamuse Nõukogu koosoleku päevakorras olevate punktide kohta
Nõukogu esimehele või teda asendavale Nõukogu liikmele elektronposti teel enne Nõukogu
koosoleku toimumist. Vastav arvamus loetakse ette Nõukogu koosolekul.
3.12 Nõukogu esimees on kohustatud esitama ainuaktsionäri esindajale:
a) nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja
protokolli ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;
b) nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu
samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või
hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
4. Nõukogu koosolek
4.1 Nõukogu koosolekul osalevad lisaks Nõukogu liikmetele ka juhatuse liikmed ja protokollija,
kui Nõukogu ei otsusta teisiti. Muud isikud osalevad Nõukogu koosolekul üksnes Nõukogu
esimehe või teda asendava Nõukogu liikme nõusolekul.
4.2 Nõukogu koosolekut juhatab Nõukogu esimees, tema puudumise korral aga Nõukogu esimeest
asendav Nõukogu liige (edaspidi vastavalt: Koosoleku Juhataja). Koosoleku Juhataja kontrollib
koosoleku alustamisel, kas Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline.
4.3 Nõukogu koosoleku päevakorras olevate küsimuste läbivaatamine algab reeglina vastava
ettekandega.
4.4 Seejärel annab Koosoleku Juhataja sõna Nõukogu liikmetele küsimuste esitamiseks ning
ettekandjale vastuste andmiseks esitatud küsimustele.
4.5 Pärast päevakorras oleva küsimuse läbivaatamist loeb Koosoleku Juhataja ette otsuse projekti
ja paneb selle hääletusele.
4.6 Hääletamine on avalik.
4.7 Igal Nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega
erapooletuks jääda.
2
4.8 Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja EVK vahelise tehingu
tegemiseks nõusoleku andmist, samuti nõukogu liikmega seotud kolmanda isiku ja EVK vahelise
tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui Nõukogu liikme sellest tulenevad huvid on vastuolus
EVK huvidega.
5. Nõukogu koosoleku protokollimine
5.1 Nõukogu koosolek protokollitakse.
5.2 Protokolli kantakse:
a) Nõukogu koosoleku toimumise koht ja aeg ning koosoleku alguse ja lõpu aeg;
b) Koosoleku Juhataja ja protokollija nimi, Nõukogu koosolekul osalenud Nõukogu ja juhatuse
liikmete ning kutsutud isikute nimed;
c) Nõukogu koosoleku päevakord;
d) Nõukogu koosolekul iga päevakorrapunkti arutamisel ettekandeid teinud, olulisi küsimusi
esitanud ning neile vastanud isikute nimed;
e) Nõukogu otsused, hääletamise tulemused, otsuse poolt ja vastu hääletanud Nõukogu liikmete
nimed;
f) Eriarvamuse olemasolul Nõukogu liikme nõudmisel tema eriarvamus koos allkirjaga;
g) Nõukogu liikme või juhatuse liikme nõudel muud küsimuse arutamisel tähtsust omavad
asjaolud;
h) Nõukogu koosoleku protokolli projekt koostatakse protokollija poolt 5 (viie) tööpäeva jooksul
pärast koosolekut ning edastatakse koheselt nõukogu liikmetele;
i) Nõukogu liikmed edastavad protokollijale vajadusel oma märkused 3 (kolme) tööpäeva
jooksul alates protokolli saatmisest. Nimetatud tähtaja jooksul märkuste edastamata jätmisel
loetakse, et märkusi ei ole;
j) Pärast nimetatud tähtaja möödumist vormistatakse protokolli projekt lõplikult ning tehakse
elektrooniliselt kättesaadavaks;
k) Nõukogu koosoleku protokoll allkirjastatakse enne järgmist nõukogu koosolekut reeglina
digitaalselt;
l) Nõukogu koosolekute protokollid peavad olema kättesaadavad Nõukogu liikmetele.
6. Nõukogu otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata
6.1 Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on
nõus kõik nõukogu liikmed.
3
6.2 Nõukogu esimees edastab vastava otsuse eelnõu koos otsuse vastuvõtmiseks vajalike
materjalidega kõigile Nõukogu liikmetele ja teadmiseks juhatusele üldjuhul elektronposti teel,
määrates kindlaks vastamise aja, mis ei või olla pikem kui 10 (kümme) tööpäeva arvates otsuse
projekti väljasaatmisest.
6.3 Kui Nõukogu liige ei teata oma seisukohta talle edastatud otsuse projekti osas tähtaegselt,
loetakse, et ta hääletas otsuse vastu.
6.4 Otsus, mis võeti vastu Nõukogu koosolekut kokku kutsumata, vormistatakse analoogselt
Nõukogu koosoleku protokolliga vastavalt käesoleva Töökorra punktidele 5.2 a) – 5.2 k).
4