dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

AS Eesti Liinirongid korralise üldkoosoleku otsus 29.04.22

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. mai 2022
Viit
116
Registreeritud
5. mai 2022
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2022
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎116 05.05.2022 Käskkiri.asice1877 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2021 aruandeaasta lõpp: 31.12.2021 ärinimi: AS Eesti Liinirongid registrikood: 10520953 tänava/talu nimi, Vabaduse pst 176 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10917 telefon: +372 6737400 faks: +372 6737440 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.elron.ee AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 18 Bilanss 18 Kasumiaruanne 19 Rahavoogude aruanne 20 Omakapitali muutuste aruanne 21 Raamatupidamise aastaaruande lisad 22 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 22 Lisa 2 Raha 25 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 26 Lisa 4 Varud 27 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 27 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 28 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 29 Lisa 8 Kapitalirent 29 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 30 Lisa 10 Võlad töövõtjatele 31 Lisa 11 Eraldised 31 Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad 31 Lisa 13 Sihtfinantseerimine 31 Lisa 14 Aktsiakapital 32 Lisa 15 Müügitulu 33 Lisa 16 Muud äritulud 33 Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused 33 Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud 34 Lisa 19 Tööjõukulud 34 Lisa 20 Muud ärikulud 34 Lisa 21 Intressikulud 35 Lisa 22 Seotud osapooled 35 Lisa 23 Sündmused pärast aruandekuupäeva 35 Aruande allkirjad 36 Vandeaudiitori aruanne 37 2 AS Eesti Liinirongid 2021. aasta tegevusaruanne Ettevõtte tutvustus AS Eesti Liinirongid (edaspidi Elron) põhitegevusalaks on reisijateveo korraldamine Eesti raudteedel. Elron on riigile kuuluv äriühing, mis tegutseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. Lisaks õigusaktidele reguleerib Elroni tegevust Eesti Vabariigiga 2017. aastal sõlmitud raudtee reisijateveo avaliku teenindamise otseleping, mille alusel riik toetab reisijatevedu raudteel. 2021. aastal teenindas Elron reisijaid elektrirongidega kuuel liinil: - Tallinn-Aegviidu - Tallinn-Riisipere-Turba - Tallinn-Paldiski - Tallinn-Kloogaranna - Tallinn-Keila - Tallinn-Pääsküla Diiselrongidega teenindati reisijaid kümnel liinil: - Tallinn-Viljandi - Tallinn-Türi - Tallinn-Rapla - Tallinn-Tartu - Tallinn-Narva - Tallinn-Rakvere - Tartu-Jõgeva - Tartu-Koidula-(Piusa) - Tartu-Valga - Tallinn-Pääsküla. Liinivõrgu kogupikkus on 795 km, millest elektrifitseeritud on 138,7 kilomeetrit. Elroni rongiparki kuuluvad 20 diiselrongi (6 neljavagunilist, 8 kolmevagunilist ja 6 kahevagunilist) ja 18 elektrirongi (6 neljavagunilist ja 12 kolmevagunilist). 3 2021. aasta olulisemad sündmused - Jaanuar - kõik meie elektrirongid hakkasid kasutama 2021. aastast 100% rohelist energiat. - Veebruar – Elron ja Saku vald sõlmisid uue lepingu, mille alusel saavad Saku valla üle 65-aastased (k.a) elanikud edaspidi rongiga poole soodsamalt sõita. Väheste muudatustega jätkus ka kuni 19-aastaste (k.a) noorte tasuta sõit. Saime ka Vastutustundliku Ettevõtte hõbetaseme märgise. - Märts - valmis kodulehe arendus, kus reisija saab salvestada oma pangakaardi andmed ja tasuda pileti eest ühe klikiga. Uuendasime ka 1. klassi istekohtade valiku vaadet, mis aitab reisijatel lihtsamini soovitud istekoha rongis üles leida. Raudteeaasta projekti raames kogusime rongilugusid, mis kestis septembrini. Sustainable Brand Index™ brändiuuringust selgus, et oleme tarbijate hinnangul transpordi kategoorias sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kõige kestlikum ettevõte Eestis. Kogu kestlike brändide üldedetabelis olime 2. kohal. - Aprill – töölt lahkus juhatuse esimees Merike Saks. Korraldasime uute rongide välimuse kujundamise konkursi. Koos teiste raudtee ettevõtetega võtsime osa raudteeaastale pühendatud saatesarjast “Jälg”, kus rääkisime reisirongiliikluse tulevikust. - Mai – saime Rohelise Kontori sertifikaadi. Võtsime osa Euroopa Raudteeameti poolt korraldatud ohutuskliima uuringust. 15. maist algasid remonttööd Tabivere- Kärkna vahel. Kagu suunal taastati liin Piusani. - Juuni – uueks juhatuse esimeheks valiti Lauri Betlem, kes alustas tööd augusti lõpus. Saime ka Vastutustundliku Ettevõtluse hõbetaseme märgise. Alustasime rongi eelistamise kampaaniat. Kampaania raames oli kahe nädala jooksul meie reklaame nii osadel väliekraanidel, sotsiaalmeedias, Waze´i äpis kui ka erilahendust Kristiine keskuses, kuhu panime paar rongi istet. - Juuli – pikemale puhkusele suundus turundus- ja kommunikatsioonijuht Mariis Adamberg, tema töö võttis üle Katrin Kulderknup. 26. juulist hakkas kehtima jalgrattapilet eesmärgiga motiveerida inimesi jätma rattad võimalusel rongijaama. Pilet on hooajaline, samuti kehtivad mitmeid erandid, et rongi ja ratta kombineerimine oleks endiselt võimalik kõigil, kellel vaja. - August – toimus Relsiralli, kus saavutasime 5. koha. 6. augustil allkirjastati ja kinnitati uus Elroni töösisekorraeeskiri. Tegime Tallinn-Keila kiirrongi katsesõidu. Avati Pääsküla 4.tee. Valmis jalgratta perioodipileti ostmise võimalus. Tööd alustas uus juhatuse esimees Lauri Betlem. - September – Osalesime OLE läbi viidud ohutusnädalal. 24. septembril toimus selle raames tänusündmus “Kuldne tõkkepuu”, kus meie töötajatest said tunnustuse ja tänukirjad instruktorjuht Igor Varlamov, rongijuht Rait Jõgi ja ohutusjuht Natali Aosaar. Elron sai tunnustatud ka veel raudteeohustusalase tegevuse edendamise eest. Urdas avati uus ooteplatvorm, vana suleti ajutiselt. Algasid suured Balti jaama ehitus- ja remonttööd , mis kestsid 11. detsembrini. Rongiliiklus oli seetõttu oluliselt häiritud, liiklusgraafik hõredam ja osaliselt teenindati reisijaid bussidega. 4 Tartu jaama ja Balti jaama külastas PESA-rong. Tööd alustas uus personalijuht Kristi Relvik. 20.09 tunnustasime Elroni tublisid töötajaid, kellel täitus ettevõttes töötamist 5, 10, 20, 30 ja 40 aastat. - Oktoober – võtsime Elronis kasutusele e-õppe keskkonna. Osalesime Kino Maale festivalil. 5.10 toimus raudteeõppus Türil, kus osalesid Päästeamet, Edelaraudtee, Elron jt. - November – Elron ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium allkirjastasid avaliku teenindamise lepingu, mille kohaselt osutab Elron Eesti Vabariigi territooriumil avalikku reisijateveo teenust ka perioodil 2023-2033. Balti jaama teed said uue numeratsiooni. Algas kaardimakse piletimasinas pilootprojekt. Algas reisijate rahulolu-uuring. Valmis laoruumide remont. Algas II korruse kontoriruumide remont. Kuulutasime välja vedurijuhtide üldkoolituse. Algas vaktsineerimise kampaania, mille eesmärgiks seati, et 90% töötajatest on 31.12.2021 seisuga Covid-19 vastu täielikult vaktsineeritud. - Detsember – edukas heategevuslik jõulukampaania “Hoiame üksteist”. Pangakaardimakse piletimasinates läks kõikidesse rongidesse. Valiti aasta parimad töötajad . 5 Tegevuspõhimõtted Elroni ainuaktsionär on Eesti Vabariik. Riigile kuuluva ettevõtja staatus ja omaniku ootused on Elroni tegevuspõhimõtete ja strateegia aluseks. Omaniku ootused Elronile on sõnastatud ainuaktsionäri otsusega. Selles märgitakse, et osaluse valitseja on ettevõtte riigivaraseaduse alusel klassifitseerinud valdavalt avalike eesmärkidega äriühinguks. Elroni kaudu soovib riik tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele vastava kvaliteetse avaliku reisijateveo teenuse avalikul raudteel. Elron on äriühing, millel on avalikku huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordi arengukavast. Arengukava perioodil on eesmärk pakkuda uuel kvaliteeditasemel reisijateveo teenust avalikul raudteetaristul. Kasutusele võetakse varasemast tihedam, reisijate vajadustel põhinev sõidugraafik, eesmärgiga vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda mugavat liikumisvõimalust, vähendades seeläbi autokasutuse osakaalu. Lisaks on omanik seadnud Elronile eesmärgi toimida reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi tehnoloogiaid ja äriideid. Visioon Elroni visiooniks on olla reisija esimene valik Missioon Elron loob Sulle aega – viime Sind kohale kiiresti, turvaliselt ja mugavalt Väärtused Kiirus Pakume kõige kiiremaid ühendusi sihtkohtade vahel, reageerime kiiresti nii klientide soovidele ja muredele kui töötajate tagasisidele. Toimetame tempokalt ning oleme seetõttu konkurentidest ees. Turvalisus Rong on kõige turvalisem liiklusvahend – meie sõidame iga ilmaga. Samas hoolime raudteeohutusest ja ka oma töötajate turvalisusest. Usaldusväärsus Meie sõiduplaanist kinnipidamine on üle 99% - viime Sind alati kohale. Täidame nii klientidele kui töötajatele antud lubadused, oleme ausad ja viisakad. Elron on hinnatud ja usaldusväärne tööandja. Kliendikesksus Oleme kliendi esimene valik, aitame kõikide murede korral nii rongis kui väljaspool. Arvestame klientide tagasisidet, et pakkuda võimalikult mugavat teenust. 6 Keskkonnasõbralikkus Rongiliiklus on üks rohelisemaid transpordiliike. Meie elektrirongid sõidavad taastuvatest allikatest toodetud elektriga ning ka meie uued rongid saavad olema keskkonnasõbralikud elektrirongid. 7 Strateegilised eesmärgid ja tegevus Rong on reisija eelistatuim transpordivahend Elroni peamiseks eesmärgiks on rongireisijate arvu kasvatamine. Aastaks 2030 on eesmärgiks kahekordistada reisijate arv ning teenindada aastas 16 miljonit reisijat. Selleks tuleb tagada kiire, turvaline, usaldusväärne, kliendi- ja keskkonnasõbralik teenus. Rongireisijate arvu kasvatamisega panustab Elron riigi transpordipoliitika prioriteetidesse, milleks on ühistranspordi kasutajate arvu suurendamine. Enne pandeemiat näitas rongireisijate arv stabiilset kasvu ning eeldame kasvu taastumist ka pärast koroonaviiruse taandumist, mis 2021. aastal nõudlust tugevasti pärssis. Samuti vähendasid nõudlust kogu sügise kestnud raudtee remonttööd, mistõttu reisijate teenindamine oli oluliselt häiritud. Elroni rongidega tehti kokku 6,067 mln sõitu, mis on 1% rohkem võrreldes 2020. aastaga. Reisijate arv kasvas kiiremini pikematel liinidel ning mõnevõrra aeglasemalt linnalähiliinidel. Reisijate arvu taastamisel ja kasvatamisel peame oluliseks ühenduskiiruste jätkuvat kasvatamist sihtkohtade vahel ja sõiduplaani tihendamist kõikidel suundadel. 8 265 7 333 7 656 6 568 6 803 5 842 5 982 6067 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Reisijate arv raudteel 2014-2021 (mln reisijat) Reisijate arvu jätkuvat kasvu silmas pidades kuulutas Elron 2020. aasta jaanuaris välja hanke täiendava veeremipargi ostmiseks. Hanke tulemusena sõlmiti 2021. aasta veebruaris Śkodaga leping kuue kahesüsteemse (3 kV ja 25 kV) elektrirongi ostmiseks kogumaksumusega 56,2 mln eurot. Sama hanke raames on võimalik osta lisaks kuuele rongile veel kümme rongi. Sõiduplaanist kinnipidamine ja rongide töökindlus on teine oluline eesmärk reisijate usalduse kasvatamisel rongiliikluse vastu. Sõiduplaanist kinnipidamine oli paljustki mõjutatud raudtee infrastruktuuri remonditöödest ja 2021. aastal oli see näitaja 97,53% Taristurikked moodustasid kogu hilinemiste arvust 37,9%. 8 Elektrirongide tehniline töökindlus oli 2021. aastal väga kõrgel tasemel – 99,9%. Diiselrongide töökindlust mõjutas diiselmootorite töökindlus, mis on halvenenud nende suure töötundide arvu tõttu ja aasta keskmine diiselrongide töökindluse tase oli 99,24%. Ronge hooldavad pädevad tehnikud Elroni Pääsküla depoos vastavalt rongitootja Stadler hooldusjuhenditele. Lisaks korralistele hooldustele tehakse rongidele ka suuremaid remonditöid ning moderniseerimisi. 2021 aastal moderniseeriti diiselrongide diisliruumi ventilatsioonisüsteemi, täiendati rongide juhtimistarkvara ja reisijate infosüsteemi. Elektrirongidesse loodi lapsevankrite ala, mille tulemusena paranevad reisijamugavused. Klienditeeninduse tase rongides on jätkuvalt esmaklassiline. 2021. aastal läbiviidud kliendirahulolu uuring näitas, et klientide üldine hinnang Elronile on positiivne. Üldine rahulolu on võrreldes 2020. aastaga aga veidi langenud. 72% vastanutest peab Elronit kliendisõbralikuks ja usaldusväärseks ettevõtteks. Alates 2020. aastast kasutab Elron kliendirahulolu hindamiseks ka soovitusindeksit, mis 2021. aastal oli keskmiselt 64. Elron kui atraktiivne tööandja ja kaasaaegne töökoht Ettevõtte edukust saab hinnata väärtuse järgi, mida suudetakse oma klientidele ja töötajatele luua – olgu see siis kõrgetasemeline teenus või hea töökoht. 2021. aastal töötas Elronis keskmiselt 315 töötajat, sh 2 juhatuse liiget (2020. aastal oli töötajaid keskmiselt 316). 2021. a võeti kasutusele Elroni e-õppe keskkond. E-õppe keskkond loodi eesmärgiga juurutada elektrooniline süsteem õppematerjalidega tutvumiseks, kus kõige olulisem info on (lisaks juhenditele) videote kujul ja kus saab hinnata töötajate teadmisi lävendipõhiselt ning elektrooniliselt. E-õppe keskkonnas läbivad uued töötajad muuhulgas ohutusalase juhendamise ja see asendab seni kehtinud korra, kus töötajale anti tööle asumise esimesel päeval lugeda paberkandjal ohutusjuhendid ja töötaja allkirjastas juhenditega tutvumise käsitsi juhendamise registreerimise kaardil. Tänu uuele e-õppe keskkonnale on muutunud töötajate juhendamine efektiivsemaks ja kaasaegsemaks. Koolituste korraldamine oli tulenevalt keerulisest koroonaolukorrast piiratud. 2021. a keskenduti eelkõige kohustuslike koolituste läbiviimisele. Toimusid rongijuhtide täiendõpped ning töötajate kohustuslikud ohutusalased ja esmaabi osutamise koolitused. Samuti korraldati vaktsineerimise toetamiseks nõustav kohtumine video vahendusel dr Arkadi Popoviga. Töötajate motivatsioonipaketi osana toetas ettevõte ka 2021. a töötajate sporditegevust Stebby keskkonna vahendusel. Kokku kasutas sporditoetust aasta jooksul 139 töötajat. Lisaks sporditoetusele pakkus Elron töötajatele mitmeid erinevaid soodustusi - lisapuhkus, tasustatud vabad päevad olulise isikliku elu sündmuse puhul, piiratud perioodi jooksul tasustatud tervisepäev vaktsineerimisega seonduvalt, puhkusetoetus, 1. klassi mineva lapse vanemale toetus õppevahendite soetamiseks. Elroni jaoks on oluline ettevõtte keskkonna ja sotsiaalne mõju ehk jalajälg, mille ettevõte jätab. Seetõttu oleme otsustanud juurutada vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid ning taotleda vastutustundliku ettevõtluse märgist. 2021. aastal omistati Elronile Vatutustundliku Ettevõtluse hõbetaseme märgis. 2021. aastal jätkasime kontori ruumide remondiga, mille käigus sai vahetatud valgustus energiasäästlikuma valgustuse vastu. 9 2021. a sügisel alustati Balti jaama ootesaali ümberkolimise projektiga. Elron klientide ootesaal kolitakse kaasaegsesse kuppelhoonesse Tallinki ruumidesse. Elroni jaoks on oluline vähendada ettevõtte keskkonnamõju, mistõttu seadsime eesmärgiks vähendada paberikulu töötaja kohta ning võtsime kasutusele prügisorteerimise süsteemi. Pöörame tähelepanu töötajate väärtustamisele ning tunnustame siseveebis töötajaid, kes on oma käitumisega pälvinud klientide või kolleegide tähelepanu. Samuti jätkasime puuviljapäevade korraldamisega töötajatele ning ettevõtte kulul gripivaktsiini pakkumisega neile, kes seda soovisid. Vastutustundlikkust peame oluliseks ka oma turunduskampaaniate läbiviimisel. 2021. aasta jõulukampaania eesmärk oli juhtida tähelepanu ühele olulisele sotsiaalsele murekohale - kodutusele. Lisaks jätkasime raudteeohutusalaste kampaaniatega. Ka kampaaniamaterjalide puhul lähtusime keskkonnasäästlikest põhimõtetest ning eelistasime digilahendusi. Eetiline tegutsemine on meie äritegevuse lahutamatu osa. 2021. aastal alustasime eetikanormide (Code of Conduct) väljatöötamist oma lepingulistele partneritele. Turvalisus ja ohutus Ohutuse tagamine on Elroni jaoks oluline nii ettevõttesiseselt kui ka üldisest raudteeohutusest lähtuvalt. Ettevõttes on juurutatud ohutusjuhtimissüsteem väärtustel põhineva ohutuskultuuri tagamiseks, selle arendamise ja täiustamisega tegeleme igapäevaselt. Hindame ja kontrollime oma tegevustes raudteeohutuse ja tööohutuse riske ning kavandame meetmeid nende vähendamiseks. Tegutseme vastavuses õiguslike ja ettevõttes kehtivate ohutusnõuetega. Elroni eesmärk on ennetada raudteeõnnetuste toimumist. Selleks registreerime ja analüüsime kõiki juhtumeid ning tõstame inimeste ohutusalast teadlikkust koostöös meie partneritega. 2021. aastal alustasid Elroni raudteeohutusesaadikud ohutussõnumite viimisega lasteaedadesse ja koolidesse. 2021. aastal toimus 11 õnnetusjuhtumit (2020:7, 2019:14). Kahjuks leidis 2021. aastal raudteel aset erakordselt palju tahtliku tegevuse juhtumeid. Tõsiseid õnnetusjuhtumeid ei toimunud (nagu ka 2019 ja 2020), vahejuhtumeid registreeriti 2 (2020:1, 2019:2). Kõikide ohutusega seotud juhtumite registreerimiseks ja menetlemiseks võeti kasutusele uus tarkvara, mis võimaldab tõhusamat infoliikumist ja andmete säilitamist. Kaasaegse töökeskkonna ja töökorralduse ning töötajate pädevuse abil tagame oma töötajatele ohutu töökeskkonna. Tegutseme selle nimel, et olla töökeskkonnaga eeskujuks teistele. Elroni eesmärk on töötada tööõnnetuste ja kutsehaigestumisteta, selleks kaasame töötajaid juhtumite ennetamise, nendest teavitamise ja uurimise protsessi. Tööõnnetusi registreeriti kokku 5 (2020:3, 2019:4). Kokku viibisid töötajad tööõnnetuste tõttu töövõimetuslehel 174 päeva. 2021. aastal jätkati ohutusjuhendite uuendamisega, lisaks loodi töötajatele kuus uut ametikoha põhist ohutusalast e-koolitust. Kokku viidi eelmisel aastal läbi viis töökeskkonna kontrolli, mis näitasid, et Elroni töökeskkond on ohutu, kuid nagu kõik 10 valdkonnad, vajab pidevat ülevaatamist ja parendamist. Töökeskkonna tegevuskava uuendamine on planeeritud 2022. aastale. Riskijuhtimine Elron hindab igal aastal ettevõtte-üleseid riske nende mõju ja avaldumise tõenäosuse kaudu. Sarnaselt 2020.aastale oli ka 2021. aastal Elroni suurimaks riskiks riigis kehtestatud piirangutest tulenev olukord, mis tõi kaasa veomahu vähendamise ja kulude kärpimise vajaduse. 2020. aasta lõpust alates on Elronis kasutusel juhtimistarkvara PlanPro, mis võimaldab jälgida ettevõtte strateegiliste eesmärkide täitmist, siduda ettevõtte strateegilised eesmärgid osakondade eesmärkidega ning töötajate isiklike eesmärkidega, mis kajastuvad arenguvestlustes. Lisaks võimaldab tarkvara siduda ettevõtte riskid nende maandamiseks vajalike meetmetega ning hallata nii riske kui ka riskidega seotud juhtumeid. Finantsriskid Valuutarisk – ettevõtte kõik tehingud tehakse eurodes, mis maandab valuutariski. Intressid – rongide finantseerimisleping on sõlmitud fikseeritud intressiga kogu lepingu perioodiks sellega on maandatud risk intressimäärade muutusele. Krediidirisk – ettevõtte kliendid tasuvad oma arved õigeaegselt. Arvete tasumist jälgitakse igapäevaselt ja võlas olevate klientidega võetakse koheselt ühendust. Ministeeriumile esitatakse aruandlus õigeaegselt mis tagab, et sihtfinantseerimise tulu tegevuskulude katteks laekub aruande esitamise päevast 10. päeva jooksul. Likviidsuse juhtimine – klientidele väljastatakse arved maksetähtajaga 10 päeva, ministeeriumilt laekub sihtfinantseerimise tulu 10 päeva jooksul aruande esitamisest. Sellega on tagatud võime täita oma kohustusi õigeaegselt. 11 Majandustulemused Elroni 2021. majandusaasta äritulud olid kokku 47,74 mln eurot, kasvades võrreldes 2020. aastaga 10%. Piletimüügitulu oli kogutuludest 14,21 mln eurot, võrreldes 2020. aastaga oli kasv 3%. Koroonaviiruse mõju võrreldes 2020. aastaga oli väiksem, kuid jääb Elroni piletitulu mõjutama ka lähiaastatel. 18 577 15 931 13 730 14 208 13 231 11 773 12 169 10 082 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Piletitulu (tuh €) 2014-2021 Riigi toetus tegevuskulude katteks oli 2021. aastal 27,96 mln eurot, kasvades võrreldes 2020. aastaga 16,3%. Diiselrongide liisingumaksete katmiseks eraldas riik 2021. aastal 5,5 mln eurot. Ettevõtte ärikulud olid 2021. aastal 48,82 mln, kasvades 2020. aastaga võrreldes 9% (44,52 mln eurot). Suurimad kuluartiklid: Muud tegevus- ja ärikulud 8% Põhivara kulum ja allahindluskulud 12% Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu 44% Materjali - ja energiakulud 19% Tööjõukulud 17% - raudteeinfrastruktuuri kasutustasu 21,38 mln eurot (44% ärikuludest); - tööjõukulud 8,35 mln eurot (17% ärikuludest); 12 - materjal, energia ja kütus 9,02 mln eurot (19% ärikuludest); - põhivara kulum ja allahindlus 6,35 mln eurot (12% ärikuludest); - muud tegevus- ja ärikulud 3,73 mln eurot (8% ärikuludest). Arvnäitajad 2021 2020 2019 Äritulud (tuh €) 47 744 43 525 46 359 EBITDA (tuh €) 5 275 5 137 5 563 Ärikasum/-kahjum (tuh €) -795,8 -993,99 -1 Puhaskasum/-kahjum (tuh €) -5 024 -5 424 -5 172 EBITDA marginaal (%)* 11,05% 11,80% 12,00% Ärirentaablus (%)** -1,67% -2,28% 0,0% Puhasrentaablus (%)*** -10,52% -12,46% -11,2% Omakapitali ja varade 65,87% 68,66% 68,6% suhe (%)**** * EBITDA marginaal = EBITDA / Äritulud ** Ärirentaablus = Ärikasum / Äritulud *** Puhasrentaablus = Puhaskasum / Äritulud **** Omakapitali ja varade suhe = Omakapital / varad kokku Vastavalt „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile” on riigi äriühingud kohustatud rakendama põhivara sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtteid, mille kohaselt kandis Elron 2013. aastal soetatud rongide kogumaksumuse tulusse (kasumisse). Nüüd vähendab rongide kui sihtfinantseerimisega soetatud põhivara amortiseerimine igal aastal kasumit. Ehk lihtsustatult öeldes – Elroni kasumiaruanne näitab puhaskahjumit seni, kuni rongid on amortiseerunud, kuid see ei peegelda ettevõtte põhitegevuse tulemit ega tegelikku majanduslikku seisu. 2021. aasta sihtfinantseerimise mõju oli 5,495 mln eurot (2020: 5,696 mln eurot), mistõttu on korrigeeritud majandusaasta puhaskasum 2021. aastal 142 tuh eurot (2020: 137 tuh eurot). 13 2022 väljavaade 2022. aastal jätkub koroonaviiruse mõju rongireisijate arvule, kuid eeldatavalt väiksemal määral kui eelneval kahel aastal. Eeldame, et suurema mõjuga riiklikke piiranguid ei kehtestata ning reisijate hulk kujuneb läbi aasta stabiilseks. 2022. aastal ei ole ette näha ka reisimise mugavust pärssivaid infrastruktuuri ehitusi, mistõttu ootame 2022. aastal reisijate arvu kasvu ning loodame aasta kokkuvõttes jõuda 6,8 miljoni reisijani. Rongide töökindluse jätkusuutlikkuse tagamiseks on 2022. aasta algusest planeeritud sisse viia avariitehnikute öine vahetus, mis annab võimaluse kiiremini lahendada tehnilised probleemid ja valmistada ette rongid hommikuseks väljumiseks. Avariitehnikute öise vahetuse korraldamine suurendab töötajate arvu kahe võrra. Diiselrongide töökindluse tõstmiseks oleme planeerinud suurendada vahetusfondi 15 diiselmootori võrra. 2022.aastal jätkatakse pöördvankrite 1 miljoni km läbisõidu järgsete remontidega, planeeritud on 16 mootorpöördvankri kapitaalremonti. Aastatel 2021-2024 keskendub Elron lisaks tavapärasele reisijateveole ka uute rongide valmimisele. Uued rongid saabuvad liinile 2024. aasta IV kvartalis. Seoses Venemaa sõjaga Ukraina territooriomil ja sellest johtuvalt kehtestatud majanduslike sanktsioonide otsene mõju Elronile on läbi energiakandjate hindade tõusmise rekordtasemele. Hinnanguliselt võib energiahindade tõus tõsta Elroni tegevuskulusi 2022. aastal kuni 3 miljonit eurot. Teine otsene mõju on varuosade (rattapaaride) tarneaegadele. Senine varustaja hankis rattad Venemaalt. Alternatiivsed tarnijad on kaardistatud ning 2022 aasta vajadus kaetud. Kolmas suurem mõju avaldub Elroni uute Škoda poolt ehitatavate rongide tarneajas. Škoda on meid teavitanud võimalikust force majore olukorrast ja tarneaegade võimalikust pikenemisest. Äritegevuse katkemise riski realiseerumist sanktsioonide mõjust tulenevalt hetkel ette ei näe. 14 Hea ühingujuhtimise tava Riigivaraseaduse ja ettevõtte põhikirja alusel on Elronil kui riigi äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava (edaspidi: HÜT) ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Üldreeglina järgib Elron HÜT-i põhimõtteid mõne erandiga, mida on ka kirjeldatud (ja nimetatud mittejärgimise põhjus). Üldkoosolek Kuna 2021. aasta majandusaasta jooksul oli ettevõtte ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, siis pole vajadust käsitleda aruandes HÜT-i ühe põhimõtte, milleks on tagada aktsionäride võrdne kohtlemine, järgimist. Võttes arvesse, et Eesti Vabariigis kehtisid üldkoosoleku toimumise ajal piirangud, mille raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei olnud võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut, toimus üldkoosolek elektrooniliselt. Ainuaktsionärile esitati tutvumiseks aktsiaseltsi majandusaasta aruanne koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega ja nõukogu aruanne majandusaasta aruande kohta. Korraline üldkoosolek kinnitas ettevõtte 2020. majandusaasta aruande. Ettevõte täidab HÜT nõuet ning üldkoosoleku juhatajaks ei valitud nõukogu esimeest ega juhatuse liiget. 2021. aastal deklareerisid juhatuse ja nõukogu liikmed, hangetega seotud spetsialistid, hankekomisjonide liikmed jt deklareerimise kohustusega töötajad tulenevalt ettevõttes kehtivast huvide konflikti vältimise korrast oma ärihuvid ja seotuse erinevate ühingutega, millega tagatakse töötajate toimingupiirangu võimaliku rikkumise ennetamine. Ettevõttes on efektiivselt toimiv siseauditi funktsioon, mille kohustusi täidab hankega väljavalitud teenusepakkuja KPMG Baltics OÜ. Siseaudit järgib oma töö korraldamisel audiitortegevuse seadust ja sellega seotud määruseid ning rahvusvahelisi siseauditeerimise kutsetegevuse standardeid. Siseaudiitori teenuse pakkujal on aruandluskohustus auditikomitee ja nõukogu ees. Nõukogu Ettevõtte põhikirja kohaselt koosneb nõukogu kolmest kuni kuuest liikmest. Nõukogu liikme valib üldkoosolek kolmeks aastaks, lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud nimetamiskomitee ettepanekust. Nõukogu liikmed valivad üldkoosoleku otsusega nimetatud nõukogu liikmete hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tööd. 2021. aastal oli nõukogu neljaliikmeline: Andres Allikmäe, Kalle Viks, Hindrek Allvee ja Kai Realo. Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. Ettevõtte nõukogu korraldab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ettevõtte tegevuse planeerimise ja juhtimise korraldamisel ning otsustab igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning ettevõtte ja aktsionäri huvides. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2021. aastal toimus kaheksa nõukogu koosolekut ja kolm otsust võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. Kõik nõukogu liikmed võtsid osa kõikidest koosolekutest. Kirja teel hääletamisel osalesid kõik nõukogu liikmed. Nõukogu koosolekutel kuulati ära juhatuse aruanded ettevõtte müügitulemuste, finantsseisundi ja äristrateegia kohta. Juhatus teavitas nõukogu kõigist olulistest asjaoludest ning küsis nõukogult nõusoleku tehingute tegemiseks, mille ühekordne või 15 aastane maksumus ületas 400 000 eurot. Nõukogu otsustas igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise, milleks seaduse või põhikirja kohaselt on vajalik nõukogu nõusolek. Nõukogu päevakord ja materjalid saadetakse nõukogu liikmetele enne koosoleku toimumist, et nõukogu liikmetel oleks piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks koosolekul otsustamisele tulevates küsimustes. Nõukogu on moodustanud auditikomitee. Nõukogu moodustatud kolmeliikmelise auditikomitee ülesanne on osaleda nõukogu nõustava organina järelevalvega seotud küsimustes, sh jälgida ja analüüsida rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande ja audiitorkontrolli protsessi, vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust nõuetele. 2021. aastal kuulusid auditikomitee koosseisu Kalle Viks (esimees), Marko Roots ja Piret Kustasson. Ainuaktsionär on kehtestanud nõukogu liikmete tasude määrad ja tasustamise korra, kusjuures nõukogu esimehele makstakse suuremat tasu. Nõukogu liikmetele, kes nõukogu koosolekul ei osale, nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Tasustamiskorra kohaselt makstakse lisatasu auditikomitee liikmeteks olevatele nõukogu liikmetele komiteede koosolekutel osalemise eest. Nõukogu liikmetele tulemustasu ega lahkumishüvist ei maksta. Igale nõukogu liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa avalikustatakse nõukogu tegevuse ülevaates. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses ega kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses ettevõtte ja Eesti riigi kui omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses Elroniga samal tegevusalal. Juhatus Ettevõtte juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada ettevõtte jätkusuutlik areng seatud eesmärkide kohaselt. Juhatus tagab, et ettevõte täidab kehtivaid õigusakte, ning korraldab kontrolli ja aruandlust. Põhikirja järgi võib ettevõtet kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees eraldi ja teised juhatuse liikmed kahekesi ühiselt. Juhatuse esimehel eraldi ja teistel juhatuse liikmetel kahekesi ühiselt on ka edasivolitamise õigus. Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad on piiritletud ning tööülesanded ja vastutus on kirjeldatud juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes. 2021. aastal kuulusid juhatuse koosseisu juhatuse esimehena Merike Saks (volituste kehtivusega kuni 04.04.2021.a) ja Lauri Betlem (volitused alates 30.08.2021) ning juhatuse liikmena Riho Seppar. Juhatuse liikmed ei tegutse ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal ega ole seotud kolmandate osapooltega, kes pakuvad ettevõttele teenuseid või kaupu. Juhatuse liikmete tasumäärad ja lahkumishüvitised sisalduvad juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes, mille on nõukogu läbi arutanud ja kinnitanud. Juhatuse liikmetele täiendava tasu määramisel lähtub nõukogu ettevõtte majandustulemustest, arvestades konkreetse juhatuse liikme töö tulemuslikkust ja isiklikku panust püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisse. Majandusaasta jooksul makstava lisatasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele makstud neljakordset keskmist kuutasu ning lahkumishüvitist võib juhatuse liikmele maksta üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist ja mitte rohkem kui kolme kuu tasu ulatuses. Igale juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa avalikustatakse nõukogu tegevuse ülevaates. Elroni põhikirja punkti 4.4.11. alusel 16 otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise ning määrab selleks aktsiaseltsi esindaja. Teabe avaldamine Elron avaldab oma veebilehel teavet ainuaktsionäri kohta, juhatuse ja nõukogu koosseisu kohta ning nõukogu moodustatud auditikomitee koosseisu ning ülesannete kohta. Peale selle avaldatakse veebilehel reisijateveo eeskiri, ettevõtte põhikiri, huvide konfliktide vältimise juhend, isikuandmete töötlemise juhend, andmed audiitori kohta, üldkoosoleku otsused, nõukogu aruanded, hankeplaan, hangete läbiviimise kord ja hangete ajalugu ning majandusaasta aruanded. Samuti avaldatakse koos selgitustega kvartaalsed majandusaasta aruanded. Ettevõte avalikustab oma veebilehel teabe tema tegevust puudutavatest olulistest asjaoludest ja sündmustest. Veebilehel ei avaldata teavet üldkoosoleku toimumise kohta ega muid üldkoosolekuga seotud andmeid, ettepanekuid ega materjale, kuna äriühingul on vaid üks aktsionär, kellele edastatakse koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega ka päevakorras olevate küsimuste kohta otsuste vastuvõtmiseks vajalikud materjalid. Teave avaldatakse veebilehel peamiselt eesti keeles. Finantsaruandlus ja auditeerimine Elron koostab finantsaruanded vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile, mis lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Juhatuse koostatud 2021. majandusaasta aruannet auditeeris üldkoosoleku otsusega kinnitatud audiitorfirma Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers. Audiitorteenuse lepingu põhitingimused, (sh tasu, lepingu kehtivus, ajakava ja tööülesanded) on nõukogu heaks kiitnud. Lauri Betlem Riho Seppar Juhatuse esimees Juhatuse liige 17 AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 2 540 420 3 994 605 2 Nõuded ja ettemaksed 7 699 958 6 606 290 3 Varud 3 074 984 3 176 186 4 Kokku käibevarad 13 315 362 13 777 081 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 57 633 779 60 950 617 3 Materiaalsed põhivarad 143 586 932 138 743 569 6 Immateriaalsed põhivarad 40 007 86 301 7 Kokku põhivarad 201 260 718 199 780 487 Kokku varad 214 576 080 213 557 568 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 15 537 207 5 906 872 9 Eraldised 73 416 66 500 11 Kokku lühiajalised kohustised 15 610 623 5 973 372 Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 57 633 779 60 950 618 9 Kokku pikaajalised kohustised 57 633 779 60 950 618 Kokku kohustised 73 244 402 66 923 990 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 671 080 671 080 14 Kohustuslik reservkapital 67 108 67 108 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 145 895 390 151 319 508 Aruandeaasta kasum (kahjum) -5 301 900 -5 424 118 Kokku omakapital 141 331 678 146 633 578 Kokku kohustised ja omakapital 214 576 080 213 557 568 18 AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Müügitulu 14 208 133 13 729 704 15 Muud äritulud 33 536 315 29 795 384 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused -30 397 617 -26 444 251 17 Mitmesugused tegevuskulud -2 617 159 -2 405 951 18 Tööjõukulud -8 347 149 -8 430 421 19 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -6 348 361 -6 131 142 6,7 Muud ärikulud -1 107 927 -1 107 309 20 Kokku ärikasum (-kahjum) -1 073 765 -993 986 Intressitulud 575 434 Intressikulud -4 228 710 -4 430 566 21 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -5 301 900 -5 424 118 Aruandeaasta kasum (kahjum) -5 301 900 -5 424 118 Sealhulgas: Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse 5 443 981 5 561 415 langus Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise 142 081 137 297 netomeetodi korral 19 AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -1 073 765 -993 986 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 6 348 361 6 131 142 6,7 Muud korrigeerimised -33 208 069 -28 754 372 13 Kokku korrigeerimised -26 859 708 -22 623 230 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -877 756 904 751 3,5 Varude muutus 101 203 -798 292 4 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 9 421 340 -718 945 Makstud intressid -4 228 710 -4 430 566 21 Laekumised sihtfinantseerimisest 33 208 069 28 754 372 13 Kokku rahavood äritegevusest 9 690 673 94 104 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -11 145 433 -1 233 576 6 soetamisel Laekunud intressid 575 435 Kokku rahavood investeerimistegevusest -11 144 858 -1 233 141 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -3 100 927 -2 899 071 13 Laekumised sihtfinantseerimisest 3 100 927 2 899 071 13 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 0 Kokku rahavood -1 454 185 -1 139 037 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 3 994 605 5 133 642 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 454 185 -1 139 037 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 540 420 3 994 605 2 20 AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2019 671 080 67 108 151 319 508 152 057 696 Aruandeaasta kasum -5 424 118 -5 424 118 (kahjum) 31.12.2020 671 080 67 108 145 895 390 146 633 578 Aruandeaasta kasum -5 301 900 -5 301 900 (kahjum) 31.12.2021 671 080 67 108 140 593 490 141 331 678 Lisa 14 Aktsiakapital 21 AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS Eesti Liinirongid raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. AS Eesti Liinirongid, kui riigi tütarettevõte, lähtub ettevõtte aastaaruande koostamisel ka avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuetest. AS Eesti Liinirongid tehingupartnerikood (alates 31.12.2014) on 012305. Kasumiaruande koostamisel on kasutatud raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi 1. 2020. aastal muudeti varude arvestuspõhimõtteid, seoses komponendiarvestuse esitusviisi muutusega. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud ja rahaturufondi osakuid, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja -kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustused,mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse aruandekuupäeval ümber eurodesse ametlikult kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Nõuded ja ettemaksed Ostjate laekumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuded hinnatakse bilansis alla tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansi kirjel „Ebatõenäoliselt laekuvad summad“. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Allahindluse summa kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruande kirjel „Muud tegevuskulud“. Kõiki muid nõudeid (laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest otsestest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varud on soetatud ettevõttesiseseks kasutamiseks. Varude kuludes kajastamisel ja bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis lähtudes sellest, kumb on madalam, kas nende soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Inventuuri käigus selgunud seisma jäänud mittekasutatavad materjalid kantakse kuluks. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivarana kajastatakse bilansis varad maksumusega alates 20 000 eurot ning kasutusega üle ühe aasta. Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Oma tarbeks valmistatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb tegelikest valmistamiskuludest. Parenduskulud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Hoolduse ja jooksva remondiga seotud kulutused kajastatakse perioodikuluna. Ettevõtte veeremkoosseisu puhul on nõutud kapitaalremondi teostamine teatud kindla ajavahemiku järel. Nimetatud remondiga seotud kulud kapitaliseeritakse ja kajastatakse eraldi arvele võetud varaobjektina, mille amortisatsiooniperiood vastab remondi perioodilisusele (nt remont R5 - kolm aastat, R6 – kuus aastat). Kuna üks põhivaraobjekt võib koosneda erineva kasuliku elueaga osadest, on kasutusel komponentarvestus. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele, eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui 22 AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse mahakantavat maksumust lähtudes asendamise hetke soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust elueast. Maad ei amortiseerita. Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Immateriaalse põhivarana võetakse arvele kõrge maksumusega pikaajalise kasutuseaga tarkvaraobjektid, mida kajastatakse sarnaselt materiaalsele põhivarale. Kasutusel on amortisatsiooninorm 20% aastas. Vara väärtuse vähenemine. Igal aruandekuupäeval hindab ettevõtte juhtkond, kas on märke, mis võiksid viidata vara väärtuse langusele. Juhul kui on kahtlusi, mis viitavad varaobjekti väärtuse langemisele alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test. Vara kaetav väärtus on võrdne kõrgemaga kahest näitajast: kas vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) või diskonteeritud rahavoogude põhjal leitavast kasutusväärtusest. Kui testimise tulemusena selgub, et vara kaetav väärtus on madalam tema bilansilisest väärtusest, hinnatakse põhivara objekt alla tema kaetavale väärtusele. Juhul kui vara väärtuse testi ei ole võimalik teostada üksiku varaobjekti suhtes, leitakse kaetav väärtus väikseima varade grupi (raha genereeriva üksuse) kohta, kuhu see vara kuulub. Vara allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kui varem alla hinnatud varade kaetava väärtuse testi tulemusena selgub, et kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, siis tühistatakse varasem allahindlus ning suurendatakse vara bilansilist maksumust. Ülempiiriks on vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Veeremi kasuliku eluea määravad kasutamise tehnilised tingimused ja hoolduse tehnoloogia. Elron on riigile kuuluv äriühing ning peab finantsaruandluses lähtuma avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist. Vastavalt sellele rakendatakse finantsaruandluse standardit ja ei tee varade väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 20000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 5-50 Rajatised 10-30 Veerem 3-35 Masinad ja seadmed 3-15 Muu põhivara 5 Rendid Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustuse vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Rentnikuna kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Rendileandjana kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised( võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldavad ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtustega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. pikaajaliste finantskohustiste korrigeerimine soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Ettevõte moodustab eraldisi nende kohustuste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja realiseerumisaja määramisel tuginetakse juhtkonna või vastava ala ekspertide hinnangutele. Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel on enne aruandekuupäeva tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustus, eraldise realiseerumine ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav. 23 AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ning eraldise suurust hinnatakse uuesti igal aruandekuupäeval. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt rohkem kui ühe aasta pärast, kajastatakse seda diskonteeritud nüüdisväärtuses. Diskonteerimisel võetakse aluseks sarnaste kohustuste suhtes turul valitsev intressimäär. Tingimuslikud kohustusteks klassifitseeritakse need kohustused, mille realiseerumise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata. Tingimuslike kohustuste üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustiseks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Sihtfinantseerimine Varade sihtfinantseerimiseks saadud summa kantakse kohe tulusse, kui tingimuslikke kohustisi ei kaasne või need on täidetud. Sihtfinantseerimisega soetatud vara võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses. Tegevuskulude sihtfinantseerimist, mis saadakse aruandeperioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi tuluna, millal sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning kui laekumine on tõenäoline. Kohustuslik reservkapital Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või Põhikirja alusel. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustab Üldkoosolek. Reservkapitali kasutatakse kahjumi katmiseks, kui Üldkoosolek ei otsusta teisiti. Reservkapitalist ei või teha Aktsionäridele väljamakseid. Tulud Tulud kaupade ja teenuste müügist kajastatakse siis, kui müügitulu on usaldusväärselt määratav, tehingust saadava tasu laekumine tõenäoline ja olulised omandiga seotud riskid on läinud müüjalt ostjale. Intressitulu kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja selle suurus usaldusväärselt hinnatav. Kulud Kulude arvestus toimub tekkepõhiselt. Kõik aruandekuupäevajärgselt sissenõutavad, kuid aruandekuupäeval teadaolevad arvestusperioodi kuuluvad kulud kajastatakse arvestusperioodis. Puhkusetasude reserv Puhkusetasu on kuluna kajastatud kohustise tekkimise perioodil. Puhkusetasu reservi korrigeeritakse üks kord aastas – aruandeaasta lõpul. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse kasumiaruandes kuluna ning bilansis on võetud arvele lühiajalise kohustisena töövõtjate ees. Puhkusetasu reservis kajastub ka sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks. Maksustamine Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimiselt. Kehtiv maksumäär on 20%; tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80 netoväljamaksest. Maksustamissüsteemi eripära tõttu ei teki ajutisi erinevusi varade ja kohustuste maksustamisväärtuse ning raamatupidamislike jääkväärtuste vahel ning seetõttu ei teki ka edasilükkunud tulumaksuvarasid ja –kohustusi. Nimetatud seaduse alusel maksustatakse äriühingu poolt dividendidena ja muus vormis jaotamata kasum tulumaksumääraga mille määr 2018 a. oli 20/80 väljamaksetelt. 2019 a. regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva äriühingu tulumaksumäär on 14/86. Madalam maksumäär rakendub 1/3 2018. aastal väljamakstud dividendide suurusele summale, ülejäänud jaotamata kasumi tulumaksuga maksustamise määr on 20/80. Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna ning –kohustisena dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksimaalne tulumaksukohistus, mis tekiks, kui kogu vaba omakapital makstaks välja dividendidena, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades. Seotud osapooled Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku maavalitsuse ja avalik-õigusliku isiku aruannetes ei ole vaja avalikustada tehinguid teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja avalik-õiguslike isikutega (v.a juhul, kui seda nõutakse vastava isiku tegevust reguleerivates seadustes või eeskirjades). AS Eesti Liinirongid käsitleb seotud osapooltena: • tegev- ja kõrgemat juhtkonda, 24 AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne • eelmises lõikes kirjeldatud isikute lähedasi pereliikmeid ja nendega seotud äriühinguid. Aruandekuupäevajärgsed sündmused. Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Korrigeerivad sündmused kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. (Korrigeeriv sündmus on niisugune, mille mõju oli juba aruandekuupäeval olemas.) Mitte-korrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul, kui nad on olulised. (Mitte-korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest.) Rahavoogude aruanne. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil – äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud ärikasumit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ja lühiajaliste kohustuste saldode muutused. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Kassa 8 856 8 900 Pangakontod 2 531 564 3 985 705 Kokku raha 2 540 420 3 994 605 25 AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 311 437 311 437 Ostjatelt 311 437 311 437 laekumata arved Maksude ettemaksed 1 132 675 1 132 675 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 1 680 1 680 Intressinõuded 107 107 Viitlaekumised 1 573 1 573 Ettemaksed 1 401 205 1 401 205 Tulevaste 1 396 451 1 396 451 perioodide kulud Muud makstud 4 754 4 754 ettemaksed Saamata tegevuskulude 1 536 123 1 536 123 sihtfinantseerimine Saamata pv 60 950 617 3 316 838 20 387 232 37 246 547 13 sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja 65 333 737 7 699 958 20 387 232 37 246 547 ettemaksed 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 341 461 341 461 0 0 Ostjatelt 341 461 341 461 0 0 laekumata arved Maksude ettemaksed 567 370 567 370 0 0 5 ja tagasinõuded Laenunõuded 0 Muud nõuded 3 349 3 349 0 0 Viitlaekumised 3 349 3 349 0 0 Ettemaksed 1 300 527 1 300 527 0 0 Tulevaste 1 294 662 1 294 662 0 0 perioodide kulud Muud makstud 5 865 5 865 0 0 ettemaksed Saamata pv 64 051 544 3 100 927 19 060 116 41 890 501 13 sihtfinantseerimine Saamata tegevuskulude 1 292 656 1 292 656 0 sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja 67 556 907 6 606 290 19 060 116 41 890 501 ettemaksed 26 AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Tooraine ja materjal 3 027 187 3 170 709 Varuosad 3 019 367 3 163 660 Piletikandjad 7 820 7 049 Ettemaksed varude eest 47 797 5 477 Ettemaksed tarnijatele 47 797 5 477 Kokku varud 3 074 984 3 176 186 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 1 132 675 0 567 370 0 Üksikisiku tulumaks 0 184 249 0 182 250 Erisoodustuse tulumaks 0 1 300 0 652 Sotsiaalmaks 0 440 257 0 429 878 Kohustuslik kogumispension 0 11 214 0 16 570 Töötuskindlustusmaksed 0 23 402 0 23 860 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 132 675 660 422 567 370 653 210 27 AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordivahendid Muud põhivarad Lõpetamata Ettemaksed ettemaksed masinad ja projektid seadmed 31.12.2019 Soetusmaksumus 73 366 2 524 142 171 127 317 1 281 328 172 408 645 968 415 728 004 728 004 176 702 572 Akumuleeritud kulum 0 -1 013 766 -30 845 913 -754 690 -31 600 603 -451 049 -33 065 418 Jääkmaksumus 73 366 1 510 376 140 281 404 526 638 140 808 042 517 366 728 004 728 004 143 637 154 Ostud ja parendused 1 200 817 1 200 817 1 200 817 Muud ostud ja parendused 1 200 817 1 200 817 1 200 817 Amortisatsioonikulu -116 956 -5 494 133 -139 530 -5 633 663 -49 088 -39 720 -39 720 -5 839 427 Allahindlused väärtuse -254 975 -254 975 -254 975 languse tõttu Ümberliigitamised 1 293 204 1 293 204 60 938 -1 354 142 -1 354 142 0 Ümberliigitamised 1 293 204 1 293 204 60 938 -1 354 142 -1 354 142 0 ettemaksetest 31.12.2020 Soetusmaksumus 73 366 2 524 142 172 165 545 1 281 328 173 446 873 1 029 353 534 959 534 959 177 608 693 Akumuleeritud kulum 0 -1 130 722 -36 340 045 -894 220 -37 234 265 -500 137 0 -38 865 124 Jääkmaksumus 73 366 1 393 420 135 825 500 387 108 136 212 608 529 216 534 959 534 959 138 743 569 Ostud ja parendused 806 913 0 806 913 0 1 912 339 8 426 180 10 338 519 11 145 432 Muud ostud ja parendused 806 913 0 806 913 0 1 912 339 8 426 180 10 338 519 11 145 432 Amortisatsioonikulu -119 239 -5 697 832 -136 763 -5 834 595 -3 068 0 0 -5 956 902 Allahindlused väärtuse 0 -277 962 0 -277 962 0 0 0 -277 962 languse tõttu Ümberliigitamised 47 390 1 872 082 1 872 082 -1 919 472 0 -1 919 472 0 Ümberliigitamised 47 390 1 872 082 1 872 082 -1 919 472 0 -1 919 472 0 ettemaksetest Muud muutused 0 -19 662 0 -19 662 -47 543 0 0 -67 205 31.12.2021 Soetusmaksumus 73 366 2 418 412 172 851 388 1 256 433 174 107 821 981 810 527 826 8 426 180 8 954 006 186 535 415 Akumuleeritud kulum 0 -1 096 841 -40 342 349 -1 006 088 -41 348 437 -503 205 0 0 0 -42 948 483 Jääkmaksumus 73 366 1 321 571 132 509 039 250 345 132 759 384 478 605 527 826 8 426 180 8 954 006 143 586 932 2021a. tehti rongidele allahindlust summas 277 962 eurot, mille käigus korrigeeriti rongide jääkmaksumust rongidelt maha monteeritud ja asendatud komponentide hinnangulise soetusmaksumuse võrra. Kuivõrd rongid on arvel tervikuna (kasulik eluiga 35 aastat), aga komponentide eluiga on lühem (keskmiselt 5 aastat). Maha kanti amortiseerunud põhivara: * ehitised 153 121 eurot * muu materiaalne põhivara 47 543 eurot * masinad ning seadmed 1 721 191 eurot. 28 AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2019 Soetusmaksumus 149 570 149 570 Akumuleeritud kulum -59 290 -59 290 Jääkmaksumus 90 280 90 280 Ostud ja parendused 32 760 32 760 Amortisatsioonikulu -36 739 -36 739 31.12.2020 Soetusmaksumus 182 330 182 330 Akumuleeritud kulum -96 029 -96 029 Jääkmaksumus 86 301 86 301 Amortisatsioonikulu -46 294 -46 294 31.12.2021 Soetusmaksumus 182 330 182 330 Akumuleeritud kulum -142 323 -142 323 Jääkmaksumus 40 007 40 007 Lisa 8 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Veerem 60 950 617 3 316 838 20 387 232 37 246 547 6,75 EUR 2034 9 Kapitalirendikohustised 60 950 617 3 316 838 20 387 232 37 246 547 kokku 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Veerem 64 051 545 3 100 927 19 060 116 41 890 502 6,75 EUR 2034 9 Kapitalirendikohustised 64 051 545 3 100 927 19 060 116 41 890 502 kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 29 AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne 31.12.2021 31.12.2020 Masinad ja seadmed 70 845 946 73 699 018 Kokku 70 845 946 73 699 018 Olulised eritingimised puuduvad. Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 2 201 817 2 201 817 0 0 Võlad töövõtjatele 462 440 462 440 0 0 10 Maksuvõlad 660 422 660 422 0 0 5 Muud võlad 77 647 77 647 0 0 Muud viitvõlad 77 647 77 647 0 0 Saadud ettemaksed 8 818 043 8 818 043 0 0 Tulevaste perioodide 391 862 391 862 0 0 tulud Muud saadud 8 426 181 8 426 181 ettemaksed Kapitalirendi võlg 60 950 617 3 316 838 20 387 232 37 246 547 8 Kokku võlad ja 73 170 986 15 537 207 20 387 232 37 246 547 ettemaksed 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 1 275 614 1 275 614 0 0 Võlad töövõtjatele 450 215 450 215 0 0 10 Maksuvõlad 653 210 653 210 0 0 5 Muud võlad 9 408 9 408 0 0 Muud viitvõlad 9 408 9 408 0 0 Saadud ettemaksed 417 498 417 498 0 0 Tulevaste perioodide 417 498 417 498 0 0 tulud Kapitalirendi võlg 64 051 545 3 100 927 19 060 116 41 890 502 8 Kokku võlad ja 66 857 490 5 906 872 19 060 116 41 890 502 ettemaksed 30 AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Töötasude kohustis 429 963 419 339 Puhkusetasude kohustis 32 477 30 876 Kokku võlad töövõtjatele 462 440 450 215 Lisa 11 Eraldised (eurodes) Moodustamine/korrigeerimine 31.12.2019 31.12.2020 Lisa nr töösuhtejärgne eraldis 56 419 10 081 66 500 22 Kokku eraldised 56 419 10 081 66 500 Sealhulgas: Lühiajalised Muud eraldised Moodustamine/korrigeerimine 31.12.2020 31.12.2021 Lisa nr Töösuhtejärgne eraldis 66 500 6 916 73 416 22 Kokku eraldised 66 500 6 916 73 416 Sealhulgas: Lühiajalised 66 500 6 916 73 416 Muud eraldised 66 500 6 916 73 416 Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Tingimuslikud kohustised Võimalikud dividendid 112 474 792 116 716 312 Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 28 118 698 29 179 078 Kokku tingimuslikud kohustised 140 593 490 145 895 390 Lisa 13 Sihtfinantseerimine (eurodes) 31 AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne 31.12.2019 Laekunud Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2020 kasumiaruandes soetusmaksumuses Nõuded Nõuded Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine 66 950 615 8 595 486 5 696 415 2 899 071 64 051 545 põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine 66 950 615 8 595 486 5 696 415 2 899 071 64 051 545 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine 310 256 24 040 357 24 040 357 1 292 656 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 310 256 24 040 357 24 040 357 1 292 656 tegevuskuludeks Kokku 67 260 871 32 635 843 29 736 772 2 899 071 65 344 201 sihtfinantseerimine 31.12.2020 Laekunud Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2021 kasumiaruandes soetusmaksumuses Nõuded Nõuded Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine 64 051 545 8 595 486 5 494 559 3 100 927 60 950 617 põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine 64 051 545 8 595 486 5 494 559 3 100 927 60 950 617 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine 1 292 656 27 956 972 27 956 972 1 536 123 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 1 292 656 27 956 972 27 956 972 1 536 123 tegevuskuludeks Kokku 65 344 201 36 552 458 33 451 531 3 100 927 62 486 740 sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimist saadakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. 2021.aastal on lisaks saadud põhivara ettemaksuna sihtfinantseeringut summas 8 426 181 eurot uute rongide soetamiseks, mille eest on tasutud uute rongide ettemakse. Lisa 14 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Aktsiakapital 671 080 671 080 Aktsiate arv (tk) 67 108 67 108 Aktsiate nimiväärtus 10 10 32 AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Müügitulu (eurodes) 2021 2020 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 14 208 133 13 729 704 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 14 208 133 13 729 704 Kokku müügitulu 14 208 133 13 729 704 Müügitulu tegevusalade lõikes reisijatevedu 14 208 133 13 729 704 Kokku müügitulu 14 208 133 13 729 704 Lisa 16 Muud äritulud (eurodes) 2021 2020 Tulu sihtfinantseerimisest 33 451 531 29 736 772 Trahvid, viivised ja hüvitised 1 617 1 816 Rendi- ja üüritulu 28 636 10 645 Vanametalli müük 10 335 3 722 Muud 44 196 42 429 Kokku muud äritulud 33 536 315 29 795 384 Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2021 2020 Tooraine ja materjal 1 659 677 1 369 168 Energia 7 358 761 5 371 975 Elektrienergia 1 752 123 876 058 Soojusenergia 78 740 38 419 Kütus 5 527 898 4 457 498 Taristu kasutustasud 21 379 179 19 703 108 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 30 397 617 26 444 251 33 AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2021 2020 Üür ja rent 138 081 113 706 Mitmesugused bürookulud 158 970 159 011 Lähetuskulud 5 396 3 511 Koolituskulud 15 458 35 284 Riiklikud ja kohalikud maksud 5 985 5 985 Turunduskulud 187 672 189 530 Infotehnoloogia ja sideteenused 466 472 501 044 Kinnisvara hooldus 264 749 234 830 Personali- ja juriidilised teenused 181 001 179 928 Töötajatega seotud kulud 68 376 65 636 Transporditeenused 477 730 240 256 Väheväärtuslik vara 50 882 101 451 Kindlustus 275 400 273 994 Seadmete hooldus 244 570 232 780 Muud 76 417 69 005 Kokku mitmesugused tegevuskulud 2 617 159 2 405 951 Lisa 19 Tööjõukulud (eurodes) 2021 2020 Palgakulu 6 249 003 6 309 306 Sotsiaalmaksud 2 098 146 2 121 116 Kokku tööjõukulud 8 347 149 8 430 422 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 312 316 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 312 316 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 8 8 Lisa 20 Muud ärikulud (eurodes) 2021 2020 Liikme- ja ametiühingumaksud 3 768 3 866 Muud 1 104 159 1 103 443 Kokku muud ärikulud 1 107 927 1 107 309 34 AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 21 Intressikulud (eurodes) 2021 2020 Intressikulu kapitalirendilt 4 228 710 4 430 566 Kokku intressikulud 4 228 710 4 430 566 Lisa 22 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2021 31.12.2020 Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 73 416 66 500 mõju all olevad ettevõtjad Kokku võlad ja ettemaksed 73 416 66 500 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2021 2020 Arvestatud tasu 179 453 226 088 Isikliku auto kasutamise hüvitis 18 197 19 500 Juhtkonna lahkumise puhul makstav tasu on üles võetud eraldisena. Lisa 23 Sündmused pärast aruandekuupäeva Seoses Venemaa sõjaga Ukraina territooriumil ja sellest johtuvalt kehtestatud majanduslike sanktsioonide otsene mõju Elronile on läbi energiakandjate hindade tõusmise rekordtasemele. Hinnanguliselt võib enegiahindade tõus tõsta Elroni tegevuskulusi 2022. aastal kuni kolm miljonit eurot. Teine otsene mõju on varuosade (rattapaaride) tarneaegadele. Senine varustaja hankis rattad Venemaalt. Alternatiivsed tarnijad on kaardistatud ning 2022. aasta vajadus kaetud. Äritegevuse katkemise riski realiseerumist sanktsioonide mõjust tulenevalt hetkel ette ei näe. 11.03.2022.a. toimus suurem rongiõnnetus Ropka ülesõidu läheduses Külitsel, Tartumaal. Avariisse sattunud rongi kõrvalejäämise tõttu me sõidugraafikut muutma ei pea. Kui pikalt rongi remont kestab ja milliseks kujuneb maksumus ei ole veel võimalik hinnata. Remondikulud hüvitab kindlustus. 35 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS-i Eesti Liinirongid aktsionärile Arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS-i Eesti Liinirongid (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • bilanssi seisuga 31. detsember 2021; • kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Ettevõttest ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Lauri Past Vandeaudiitor, litsents nr 567 Kristiina Veermäe Vandeaudiitor, litsents nr 596 AS PricewaterhouseCoopers Tegevusluba nr 6 Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn 23. märts 2022 Tallinn, Eesti AS Eesti Liinirongid nõukogu aruanne 2021. aasta majandusaasta aruande juurde AKTSIASELTS: AS Eesti Liinirongid, registrikood 10520953 ASUKOHT: Vabaduse pst 176, Tallinn, Eesti Vabariik AINUAKTSIONÄR: Eesti Vabariik, keda esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister AKTSIAKAPITAL: 671 080 EUR AKTSIATE ARV: 67 108 aktsiat I Ülevaade majandusaasta tegevustest AS Eesti Liinirongid (edaspidi ka Aktsiaselts) on 100% riigile kuuluv aktsiaselts, kes korraldab Eestis reisirongiliiklust Elroni kaubamärgi alt. AS-i Eesti Liinirongid põhitegevusalaks on reisijateveo korraldamine raudteel ning reisijateveo teenust osutab aktsiaselts 2017. aastal riigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel, mis kehtib perioodil 2018-2022. Novembris 2021 sõlmis Aktsiaselts riigiga uue raudtee reisijateveo avaliku teenindamise lepingu perioodiks 2023-2032. Juhtimis- ja kontrollisüsteem Aktsiaseltsi juhtimisel rakendab juhatus Hea Ühingujuhtimise Tava, arvestades riigivaraseadusest tulenevate erisustega. Tagatud on Aktsiaseltsi tegevusega seotud õigusaktide järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine, finantsaruandlus ja teabe avalikustamine. Juhatuse ja nõukogu liikmed lähtuvad oma tegevuses Aktsiaseltsi huvidest, tagades õigusaktides ja sisekorraeeskirjades sätestatud nõuete täitmise. Aktsiaseltsis toimib mitmeastmeline kontrollisüsteem, mis on piisav tagamaks võimalike kõrvalekallete õigeaegset tuvastamist. Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil (välisaudit) toimib Aktsiaseltsis ka sisekontrollisüsteem. Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas:  Põhikiri  Sisekorraeeskiri  Raamatupidamise sise-eeskiri  Auditikomitee töökord  Siseauditi põhimäärus  Töötajate ametijuhendid  Huvide konflikti vältimise juhend 1 Aktsiaseltsis on moodustatud auditikomitee, kes tegutseb vastavalt oma töökorrale. Nõukogu kinnitab auditikomitee ettepanekul igaks kalendriaastaks siseauditite kava ning siseauditite tulemused ja parendusettepanekud raporteeritakse auditikomiteele ja nõukogule. Siseaudiitori teenust osutab aktsiaseltsile riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel KPMG Baltics OÜ. II Juhtorganite koosseis, tegevus ja tasustamine AS Eesti Liinirongid nõukogu on koostöös osaluse valitsejaga ning juhatusega Aktsiaseltsi tegevust korraldanud ja juhtinud ning selle üle järelevalvet teostanud lähtudes põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja põhikirjaga antud ülesandeid ning tegutsevad ülesandeid täites Aktsiaseltsi huve järgides. Lähtudes väljakujunenud töökorraldusest teevad juhatus ja nõukogu tihedat koostööd ning juhatus informeerib ja kaasab nõukogu Aktsiaseltsi tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste lahendamisse. Juhatus Põhikirja kohaselt on juhatusel üks kuni kolm liiget, kes valitakse nõukogu poolt viieks aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. 2021. aasta alguse seisuga oli AS-i Eesti Liinirongid juhatuse esimeheks Merike Saks ja juhatuse liikmeks Riho Seppar. Märtsis 2021 otsustas nõukogu rahuldada Merike Saksa avalduse juhatuse esimehe kohalt tagasiastumiseks ning kutsuda Merike Saksa juhatuse esimehe kohalt tagasi ja lõpetada juhatuse esimehe leping seisuga 04.04.2021. a. Juhatuse liige Riho Seppar määrati AS Eesti Liinirongid juhatuse esimehe kohusetäitjaks kuni uue juhatuse liikme ametisse nimetamiseni. Juunis 2021 otsustas nõukogu nimetada alates 30.08.2021. a 5-aastaseks perioodiks AS Eesti Liinirongid uueks juhatuse esimeheks Lauri Betlemi, kinnitada juhatuse esimehega sõlmitava lepingu tingimused ja volitada nõukogu esimeest allkirjastama juhatuse esimehega sõlmitavat juhatuse esimehe ametilepingut. 2021. aasta lõpu seisuga oli AS-i Eesti Liinirongid juhatuse esimeheks Lauri Betlem ja juhatuse liikmeks Riho Seppar. Juhatuse liikmetele 2021. aastal makstud brutotasud (EUR): Nimi Merike Saks Riho Seppar Lauri Betlem Kokku Periood 01.01.2021- 01.01.2021- 30.08.2021- 04.04.2021 31.12.2021 31.12.2021 juhatuse liikme tasu 21 752,40 71 057,85 30 714,29 123 524,54 2 Tulemustasu 2020. a 7 000,00 5 500,00 - 12 500,00 eest Puhkusekompensatsioon 5 478,54 - - 5 478,54 Kokku (EUR) 34 230,94 76 557,85 30 714,29 141 503,08 Aktsiaseltsi juhatus täitis olulises osas neile 2020. aastaks seatud numbrilised eesmärgid ja projektide läbiviimise eesmärgid ning nõukogu hindas juhatuse töö heaks. Aktsiaseltsi tegevusmahud ja majandustulemused olid oluliselt mõjutatud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eriolukorrast ja pandeemia tõttu rakendatud piirangutest, mistõttu vaatas nõukogu 2020. a maikuus üle juhatusele 2020. aastaks seatud eesmärgid ja alandas maksimaalset võimalikku tulemustasu mahtu ühele kuutasule. Juhatuse liikmetele 2020. aastaks seatud eesmärkide täitmise eest tulemustasude maksmise otsustas nõukogu 31.03.2021. a toimunud koosolekul. Kehtestatud eriolukord ja piirangud on avaldanud olulist negatiivset mõju Aktsiaseltsi tulemustele ka 2021. aastal. Lisaks mõjutasid oluliselt Aktsiaseltsi tulemusi järsult kallinenud elektrienergia ja diiselkütuse hinnad. Nõukogu hindab juhatuse tegevuse Aktsiaseltsi juhtimisel ja muutuvatele oludele reageerimisel ka 2021. aastal heaks. Nõukogu Põhikirja kohaselt on nõukogul kolm kuni kuus liiget, kes valitakse üldkoosoleku poolt kuni viieks aastaks. 2021. aastal olid nõukogu liikmeteks Andres Allikmäe (esimees), Kai Realo, Hindrek Allvee ja Kalle Viks ning aasta jooksul nõukogu koosseisus muudatusi ei toimunud. Nõukogu liikmed osalevad aktiivselt kõigil koosolekutel, panustavad Aktsiaseltsi juhtimisse ning avatud ja otsekohene suhtlus nii omavahel kui juhatusega võimaldab kiiret otsustamist vajavate küsimuste lahendamist sujuvalt ja konstruktiivselt. Nõukogu koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning erinevad kompetentsid. Kokku toimus 2021. aastal 8 nõukogu koosolekut ning lisaks võeti 3 otsust vastu kirjalikus menetluses koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate Aktsiaseltsi müügi- ja majandustulemustest, mis võimaldab Aktsiaseltsi nõukogul olla pidevalt kursis Aktsiaseltsi tulemustega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta. Nõukogu käsitles 2021. aastal toimunud koosolekutel ja hääletustel järgmisi olulisemaid teemasid: - Perioodilised ülevaated müügi- ja finantstulemustest ning eriolukorra mõjudest; - Juhatuse 2021. a tulemuseesmärgid muutuvates oludes; - Finantsplaani kinnitamine aastateks 2021-2025; - Uute kahesüsteemsete elektrirongide hankega seotud teemad; 3 - Huvide konflikti vältimise juhendi laiendamine nõukogule; - Juhatuse esimehe ja juhatuse liikme lepingu muutmine; - Senise juhatuse esimehe tagasi kutsumine ning uue juhatuse esimehe konkursi läbiviimine ja värbamine; - Aktsiaseltsi 2020. aasta auditeeritud majandusaasta aruande heaks kiitmine; - Aktsiaseltsi 2020. aasta nõukogu aruande heaks kiitmine; - Nõukogu hinnang juhatuse tööle 2020. aastal ja juhatuse liikmetele tulemustasu määramine; - Ülevaade Aktsiaseltsi riskihindamise tulemustest; - Aktsiaseltsi 2022. aasta eelarve kinnitamine; - KPMG Baltics OÜ kinnitamine Aktsiaseltsi siseaudiitoriks järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks alates 01.01.2022; - Aktsiaseltsi üldkoosolekule ettepaneku tegemine AS PricewaterhouseCoopers valimiseks Aktsiaseltsi välisaudiitoriks viieaastaseks perioodiks alates 2021 aastaaruandest. Jaanuaris 2022 kinnitas nõukogu siseauditi tööplaani 2022. aasta I poolaastaks ning pikendas auditikomitee liikme Piret Kustasson-Seilmaa volitusi tagasiulatuvalt alates 23.05.2021 järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks. Nõukogu liikmete osalemine 2021. aastal toimunud koosolekutel ja hääletustel: Toimumise Nõukogu Andres Hindrek Kai Realo Kalle Viks kuupäev koosolek Allikmäe Allvee 29.01.2021 154 jah jah jah jah 15.02.2021 155* jah jah jah jah 25.02.2021 156* jah jah jah jah 28.02.2021 157* jah jah jah jah 11.03.2021 158 jah jah jah jah 31.03.2021 159 jah jah jah jah 28.04.2021 160 jah jah jah jah 18.06.2021 161 jah jah jah jah 02.08.2021 162 jah jah jah jah 10.11.2021 163 jah jah jah jah 14.12.2021 164 jah jah jah jah * otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata Nõukogu liikmetele 2021. aastal makstud brutotasud: Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Andres Allikmäe nõukogu esimehe tasu 12 000 01.01.2021-31.12.2021 Hindrek Allvee nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2021-31.12.2021 Kai Realo nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2021-31.12.2021 Kalle Viks nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2021-31.12.2021 Kokku 30 000 4 Auditikomitee Aktsiaseltsi nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille eesmärgiks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, audiitorkontrolli, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. Komitee koosneb kolmest liikmest, kes valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks. Komitee esimehe määrab nõukogu. 2021. aastal olid auditikomitee liikmeteks Kalle Viks (esimees), Marko Roots ja Piret Kustasson-Seilmaa ning aasta jooksul auditikomitee koosseisus muudatusi ei toimunud. Auditikomitee liikme Piret Kustasson-Seilmaa volitused lõppesid korraliselt tähtaja saabumisega 22.05.2021, kuid jäid õigeaegselt pikendamata. Hoolimata volituste lõppemisest on Piret Kustasson-Seilmaa jätkuvalt aktiivselt osalenud auditikomitee tegevuses. Kuna Piret Kustasson-Seilmaa omab suurepäraseid teadmisi auditeerimisvaldkonnas ning tema osalemine auditikomitee töös on Aktsiaseltsi parimates huvides, tegi auditikomitee esimees nõukogule ettepaneku pikendada auditikomitee liikme Piret Kustasson-Seilmaa volitusi tagasiulatuvalt alates 23.05.2021.a järgmiseks 3 aastaseks perioodiks. Nõukogu 10.01.2022 otsusega on Piret Kustasson-Seilmaa nimetatud tagasiulatuvalt alates 23.05.2021 AS Eesti Liinirongid auditikomitee liikmeks järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks. Nõukogu liikmest auditikomitee esimehele auditikomitee töös osalemise eest makstava tasu suuruseks on 187,50 eurot koosoleku toimumise kuu eest. Nõukogu liikmeks mitteolevatele auditikomitee liikmetele makstava tasu suuruseks on 250 eurot koosoleku toimumise kuu eest. Auditikomitee liikmetele 2021. aastal makstud brutotasud: Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Kalle Viks auditikomitee esimehe tasu 750 01.01.2021-31.12.2021 Piret Kustasson auditikomitee liikme tasu 1000 01.01.2021-31.12.2021 Marko Roots auditikomitee liikme tasu 1000 01.01.2021-31.12.2021 Kokku 2750 Aasta jooksul toimus 4 auditikomitee koosolekut. Auditikomitee liikmetele anti ülevaateid aktsiaseltsis läbiviidud sise- ja välisauditite tulemustest ning kavandatud ja ellu viidud parendustegevustest. Auditikomitee on kokku leppinud üldise töökorralduse, mille kohaselt vaadatakse regulaarselt igal kevadel üle Aktsiaseltsi majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus, suvel toimub riskihindamise tulemuste ja maandusmeetmete arutelu, sügisel auditikomitee tööplaani ja siseauditi kava arutelu ning talvel vaheauditi tulemuste ja Aktsiaseltsi järgmise aasta eelarve ülevaatus. Kaks korda aastas vaadatakse üle ohutusjuhtimise ja riskijuhtimise tegevuskava täitmine. 5 Olulisemad auditikomitee 2021. aastal toimunud koosolekutel käsitletud teemad olid: - Aktsiaseltsi 2020. a auditeeritud majandusaasta aruande ja audiitori järeldusotsuse ülevaatus ning juhatusele ja nõukogule omapoolse arvamuse andmine; - Välisaudiitor Ernst & Young Baltic AS-iga sõlmitud lepingu lõpetamise või järgmiseks üheaastaseks perioodiks pikendamise arutelu; - Ülevaade ohutusalasest tegevusest; - Ülevaade riskihindamise tulemustest ja maandusmeetmete rakendamisest; - Siseauditi riskipõhise tööplaani ajakohastamine; - Siseaudiitori teenuse hange järgmiseks perioodiks (alates 01.01.2022) ning hanke tulemusena nõukogule ettepaneku tegemine KPMG Baltics OÜ valimiseks Aktsiaseltsi siseaudiitoriks; - Välisaudiitori teenuse hange järgmiseks perioodiks (alates 2021 aastaaruandest) ning hanke tulemusena nõukogule ettepaneku tegemine AS PricewaterhouseCoopers valimiseks Aktsiaseltsi välisaudiitoriks; - Kokkuvõtted läbiviidud siseauditite tulemustest; - Uue välisaudiitori poolt läbi viidud vaheauditi tulemuste ülevaatus; - Auditikomitee tööplaani kinnitamine 2022. aastaks; - Aktsiaseltsi 2022. a eelarve ülevaatus. Auditikomitee liikmete osalemine 2021. aastal toimunud koosolekutel: Toimumise Auditikomitee Kalle Marko Piret kuupäev koosolek Viks Roots Kustasson 29.03.2021 57 jah jah jah 14.06.2021 58 jah jah jah 14.09.2021 59 jah jah jah 22.11.2021 60 jah jah jah Siseaudiitori teenust osutas riigihanke tulemusel Aktsiaseltsile kuni 2021. aasta lõpuni KPMG Baltics OÜ. Siseaudiitori teenuse pakkuja leidmiseks aastatel 2022-2024 viis Aktsiaselts läbi riigihanke ja tunnistas edukaks KPMG Baltics OÜ pakkumuse. Auditikomitee tegi 14.09.2021 otsusega nõukogule ettepaneku valida Aktsiaseltsi siseaudiitoriks KPMG Baltics OÜ ning nõukogu 10.11.2021 otsusega kinnitati KPMG Baltics OÜ alates 01.01.2022 Aktsiaseltsi siseaudiitoriks järgmiseks 3 aastaks. Hanke alusdokumendi kohaselt võib lepingut poolte kokkuleppel pikendada samadel tingimustel veel üheks üheaastaseks perioodiks. 2021. aasta jooksul viidi läbi kolm siseauditit: - Diislikütuse käitlemise siseaudit eesmärgiga anda hinnang diiselkütuse käitlemise korraldusele nii süsteemi efektiivsuse, pettuste vältimise kui keskkonnahoiualaste eesmärkide täitmise kontekstis; 6 - Põhivara heakorra (veeremi haldamise ja hooldamise) siseaudit eesmärgiga anda hinnang veeremi hoolduse ja remondi korraldusele, infoliikumisele erinevate üksuste vahel ning probleemide likvideerimise kvaliteedile; - Ohutusjuhtimissüsteemi siseaudit eesmärgiga anda hinnang ohutusjuhtimissüsteemi ülesehituse ja rakendamise vastavusele õigusaktide nõuetele. III Ülevaade omaniku ootustega kehtestatud eesmärkide täitmisest Strateegilised eesmärgid AS Eesti Liinirongid omamise eesmärk on tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele vastav kvaliteetne avalik reisijateveo teenus avalikul raudteel. AS Eesti Liinirongid on äriühing, millel on avalikku huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordi arengukavast. Arengukava perioodil on eesmärk pakkuda uuel kvaliteeditasemel reisijateveo teenust avalikul raudteetaristul. Kasutusele võetakse varasemast tihedam, reisijate vajadustel põhinev sõidugraafik, eesmärgiga vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda mugavat liikumisvõimalust, vähendades seeläbi autokasutuse osakaalu. Lisaks seab omanik aktsiaseltsile Eesti Liinirongid eesmärgiks toimida reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi tehnoloogiaid ja äriideid. Strateegilised eesmärgid on täidetud. Aktsiaselts tagab kaasaegse, ohutu ja kvaliteetse avaliku reisijateveoteenuse maksimaalse kättesaadavuse avalikul raudteel. Lähtudes transpordi ja liikuvuse arengukavast ning olemasolevast veeremipargist pakub aktsiaselts optimaalseimat võimalikku sõidugraafikut ja maksimeerib piletitulu ja reisijate arvukust teenindatavatel liinidel. Finantseesmärgid Kasumlikkus Kuna AS Eesti Liinirongid ei tegutse vabal turul (tegutseb riigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel) ja riigisisene avalik reisijatevedu raudteel ei ole Eesti tingimustes kasumlik tegevus (riik maksab iga-aastaselt avaliku liiniveo toetust), siis ootab riik omanikuna, et aktsiaselts tegutseks efektiivselt, ressursisäästlikult ja avaliku liiniveo tulud (piletitulu, avaliku liiniveo toetus ja muud tulud) ei oleks väiksemad kui avaliku liiniveo kulud. Eesmärk on täidetud. Aktsiaseltsi põhitegevuse tulem on positiivne, Aktsiaselts jätkusuutlik ning oma tegevuse kavandamisel juhindub Aktsiaselts tegevuse efektiivsuse tõstmise, piletitulu suurendamise ja vajaliku riikliku dotatsiooni vähendamise eesmärkidest. 7 Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandusministeerium hinnanud AS-i Eesti Liinirongid omakapitali hinnaks 2021. aastal 9,2% ja 2022. aastal 7,2%, kuid sihtfinantseerimise brutomeetodi kasutamise tõttu on Aktsiaseltsi omakapitali tootlus negatiivne (2021: -3,7%). Sihtfinantseerimise mõju arvestamata oli Aktsiaseltsi omakapitali tootlus 2021. aastal ca 0,1%. Konservatiivsus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Arvestades suure avaliku huviga, panustab lisaks äriühingu põhitegevuse rahavoogudest tehtavatele investeeringutele ka riik omapoolselt projektidesse, mis on seotud eeskätt reisijateveo kvaliteetse teenusega. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. Eesmärk on täidetud. Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandusministeerium hinnanud AS-i Eesti Liinirongid omakapitali optimaalseks osakaaluks 50-55%. 2021. aasta lõpu seisuga moodustas omakapital 65,9% bilansimahust. Kõiki kavandatavaid investeeringuid analüüsitakse põhjalikult ning riske jälgitakse regulaarselt. Efektiivsus Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. AS Eesti Liinirongid peab tegelema aktiivselt reisijateveo teenuse kvaliteedi tõstmisega raudteel, et tagada seeläbi reisijate arvu kasv raudteel ning aktsiaseltsi tulude suurenemine. Efektiivsuseesmärk on täidetud läbi ressursisäästliku majandamise, arvestades müügitulu kahanemist ja energiakulude kasvu. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eriolukorra ja pandeemia tõttu rakendatud piirangute tõttu ei ole reisijate arvu ja piletitulude järjepidev kasv võimalik. Omanikutulu Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad stabiilset omanikutulu (dividende). Kuna AS Eesti Liinirongid ei ole vabal turul opereeriv riigi äriühing, siis riik omanikuna ei oota äriühingult kapitalikulu tagasiteenimise ja iseseisva investeerimise võimekust ja peab võimalikuks/vajalikuks aktsiaseltsi doteerimist. Aktsiaselts ei oma iseseisva investeerimise võimekust ega maksa riigile omanikutulu, kuid põhitegevuse tulem on positiivne. Rahandusministeeriumi poolt osaluste valitsemise koondaruandes seatud omakapitali tootluse sihttaset ei ole võimalik saavutada. 8 IV Nõukogu arvamus 2021. a. majandusaasta aruande kohta Lähtudes äriseadustiku § 333 lõikest 1 on AS-i Eesti Liinirongid nõukogu vaadanud läbi juhatuse poolt koostatud 2021. a. auditeeritud majandusaasta aruande ning selle heaks kiitnud. Nõukogu teeb Aktsiaseltsi ainuaktsionärile ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada ning katta aruandeaasta puhaskahjum eelmiste perioodide jaotamata kasumist, tegemata ainuaktsionärile väljamakseid. /allkirjastatud digitaalselt/ ____________________ Andres Allikmäe AS Eesti Liinirongid nõukogu esimees Kuupäev: digitaalse allkirjastamise kuupäev 9 AS EESTI LIINIRONGID NÕUKOGU TÖÖKORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1 AS-i Eesti Liinirongid (edaspidi: Aktsiaselts) nõukogu töökord (edaspidi: Töökord) on aluseks Aktsiaseltsi nõukogu töö korraldamisel. 1.2 Aktsiaseltsi nõukogu planeerib Aktsiaseltsi tegevust, korraldab tema juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning Aktsiaseltsi ja aktsionäri huvides. 1.3 Nõukogu liikmete eesmärk nõukogu ülesannete täitmisel on tagada Aktsiaseltsi jätkusuutlik äritegevus. 1.4 Nõukogu tööd korraldatakse äriseadustikus, riigivaraseaduses ja teistes õigusaktides, Aktsiaseltsi põhikirjas ning Töökorras toodud alustel. 1.5 Ainuaktsionär otsustab nõukogu esimehe ja liikmete valimise, tagasikutsumise ja tasustamise ning määrab nõukogu koosseisu suuruse ja liikmete volituste kestuse. 1.6 Nõukogu liige on kohustatud teavitama ainuaktsionäri esindajat järgmistest asjaoludest: 1.6.1 Aktsiaseltsi kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või Aktsiaseltsi suhtes olulist tähtsust ja tagajärgi omada võivaid tehinguid; 1.6.2 oma tegevusest nõukogu liikmena, sh esitama ainuaktsionäri esindaja soovitud vormis ja tähtajaks informatsiooni nõukogu või selle komitee tegevuse kohta; 1.6.3 muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastavusest eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani liikmele sätestatud nõuetele. 1.7 Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust ja juhib nõukogu koosolekuid. 1.8 Nõukogu töövormiks on nõukogu koosolek või kirjalik menetlus. 2. NÕUKOGU KOOSOLEK 2.1 Koosolekute toimumisaeg ja kokkukutsumine 2.1.1 Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. 2.1.2 Kui koosolekute ajakava ei ole nõukogu otsusega kinnitatud, määratakse järgmise koosoleku toimumisaeg hiljemalt sellele eelneval koosolekul. Kokkulepitud koosoleku aja ja/või koha muutmise vajadusest teavitab muutmist sooviv isik viivitamatult nõukogu liikmeid ning osalejad lepivad kokku uue koosoleku aja ja/või koha. 2.1.3 Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või nõukogu esimehe volitusel Aktsiaseltsi juhatus. 2.1.4 Koosoleku kokkukutsumise teade koos koosoleku päevakorra eelnõuga saadetakse nõukogu liikmetele elektrooniliselt üks nädal enne koosoleku toimumist või esimesel võimalusel, kui käesolevas punktis toodud tähtaja järgimine pole võimalik. 2.1.5 Koosoleku materjalid ja otsuste eelnõud tehakse nõukogu liikmetele elektroonselt kättesaadavaks hiljemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist või esimesel võimalusel, kui käesolevas punktis toodud tähtaja järgimine pole võimalik. 2.1.6 Koosolekutel käsitletakse nõukogu otsustuspädevuses olevaid küsimusi, mille osas on vajalik nõukogu otsus, ning Aktsiaseltsi juhatuse liikmete või nõukogu liikmete ettepanekul koosolekul arutlusele võetud küsimusi. Nõukogule võib arutamiseks esitada ka teisi küsimusi, milles nõukogu võtab seisukoha, kuid ei tee otsust. 2.1.7 Juhatuse liikmed osalevad nõukogu koosolekutel nõukogu esimehe nõusolekul. Koosolekutele võib vastava päevakorrapunkti otsustamise juurde kutsuda selgituste andmiseks ja arutelus osalemiseks päevakorrapunktiga seotud Aktsiaseltsi töötajaid, väliseksperte ja muid osapooli. 1/3 2.1.8 Koosolekute ettevalmistamist ja tehnilist teenindamist korraldavad Aktsiaseltsi juhatus ja koosoleku protokollija. 2.2 Koosolekute korraldus 2.2.1 Koosolekut juhib nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu esimehe poolt määratud nõukogu liige. 2.2.2 Igal nõukogu liikmel on õigus koosoleku alguses esitada muudatusi ja täiendusi koosoleku päevakorda. 2.2.3 Koosolekule kutsutud Aktsiaseltsi töötajad või muud külalised osalevad ainult nende päevakorrapunktide aruteludel, millega seoses neid kutsuti. 2.2.4 Kõik koosolekud ja vastuvõetud otsused protokollitakse. Koosoleku protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osalejate nimed, arutamisel olnud päevakorrapunktid ning vastuvõetud otsused ja avaldatud eriarvamused. Koosolekute protokollija määrab nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu esimehe poolt määratud nõukogu liige. 2.2.5 Koosoleku protokoll vormistatakse ja edastatakse elektrooniliselt nõukogu liikmetele kooskõlastamiseks hiljemalt kahe nädala jooksul pärast koosoleku toimumist. Kui nõukogu liige ei ole protokolli projektile tagasisidet andnud ühe nädala jooksul alates selle kättesaadavaks tegemisest, loetakse, et ta on protokolli projektiga nõustunud. Koosoleku protokolli, millele on lisatud koosoleku materjalid, allkirjastavad koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija elektrooniliselt. 2.2.6 Koosolekute allkirjastatud protokollid säilitatakse vastavalt Aktsiaseltsis kehtivale korrale dokumendihalduse süsteemis. 2.3 Nõukogu otsuste vastuvõtmine 2.3.1 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. 2.3.2 Nõukogu otsused võetakse vastu hääletamise teel, lihthäälteenamuse printsiibil. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl. 2.3.3 Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja Aktsiaseltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja Aktsiaseltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust tulenevad nõukogu liikme huvid on vastuolus Aktsiaseltsi huvidega. 2.3.4 Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne koosoleku toimumist. 2.3.5 Küsimustes, mille üle otsustamist ei saa põhjendatult edasi lükata lähima korralise koosolekuni, on nõukogul õigus otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata kirjaliku menetlusena. 2.3.6 Kirjaliku menetluse läbiviimiseks korraldab Aktsiaseltsi juhatus kooskõlastatult nõukogu esimehega, tema äraolekul nõukogu esimehe poolt määratud nõukogu liikmega, e-posti teel otsuse eelnõu ja materjalide nõukogu liikmetele otsustamiseks väljasaatmise. . Nõukogu otsuse eelnõus määratakse tähtaeg, mille jooksul nõukogu liige peab elektrooniliselt edastama oma kirjaliku seisukoha poolt või vastu. Kui otsuse eelnõus nimetatud tähtaja jooksul nõukogu liikme vastust ei saabu, loetakse, et nõukogu liige hääletas otsuse vastu. 2.3.7 Kirjalikus menetluses on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole nõukogu liikmetest. Hääletustulemuste kohta koostatakse koosoleku protokolli asendav hääletusprotokoll, mis saadetakse viivitamata nõukogu liikmetele ja Aktsiaseltsi juhatusele. Hääletusprotokolli kantakse vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega (sh otsuse poolt hääletanud liikmed nimeliselt) ning muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud. 2.3.8 Nõukogu otsus jõustub vastuvõtmisel, kui nõukogu ei ole sätestanud teisiti. 2/3 2.3.9 Nõukogu otsused rakendab Aktsiaseltsi juhatus ning annab nõukogule regulaarselt ülevaateid nõukogu otsuste täitmise kohta. 3. NÕUKOGU TÄIENDAV TEGEVUS 3.1 Nõukogu moodustab auditikomitee, mis korraldab Aktsiaseltsi siseauditi tööd ning mille ülesandeks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sh raamatupidamise korraldamise, välisauditi teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. 4. NÕUKOGU LIIKMETELE MAKSTAV TASU 4.1 Nõukogu liikmetele makstava tasu suurus ja selle maksmise kord kinnitatakse ainuaktsionäri otsusega. Nõukogu liikmetele, kes ei osale nõukogu koosolekul ja ei esita ka enne koosoleku toimumist nõukogu esimehele koosoleku päevakorras olevate teemade kohta kirjalikult oma seisukohti, koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Kui samal kuul toimub mitu koosolekut, makstakse tasu proportsionaalselt osaletud koosolekute arvuga. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis korralduse isikule makstava tasu vähendamiseks teeb nõukogu esimees või tema puudumisel koosoleku juhataja pärast nõukogu koosoleku protokolli allkirjastamist. 5. NÕUKOGU LIIKMETELE NÕUKOGU TÖÖS OSALEMISEGA KAASNEVATE KULUDE KATMINE 5.1 Aktsiaselts hüvitab nõukogu liikmetele nõukogu töös osalemisega kaasnevad vajalikud ja põhjendatud kulud Aktsiaseltsis kehtestatud aruandevormi esitamisel, millele on lisatud asjakohased kuludokumendid. 5.2 Hüvitamisele kuuluvad nõukogu koosolekul osalemisega seotud kulud juhul, kui nõukogu koosolek toimub nõukogu liikme ametlikust elukohast erinevas riigis. Nõukogu liikmele hüvitatakse ka mõistlikud nõukogu liikme tööga otseselt seotud koolituskulud. Koolituskulude hulka loetakse ka koolitusel osalemiseks vajalikud reisikulud (seal hulgas majutuskulud ja päevaraha), kui koolitus toimub nõukogu liikme ametlikust elukohast erinevas riigis. 5.3 Nõukogu liikmete kuludokumendid kinnitab nõukogu esimees, nõukogu esimehe kuludokumendid kinnitab ainuaktsionäri esindaja. 3/3 Lisa KINNITATUD üldkoosoleku _____2022 otsusega nr _________ AS Eesti Liinirongid PÕHIKIRI 1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT JA ÕIGUSLIK SEISUND 1.1 Ärinimi Aktsiaseltsi ärinimi on AS Eesti Liinirongid. 1.2 Asukoht Aktsiaseltsi asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik. 1.3 Tegutsemise eesmärk Aktsiaseltsi tegevuse eesmärk on avaliku reisijateveoteenuse osutamine rongidega. 2. AKTSIASELTSI TEGEVUSED 2.1 Tegevusala Aktsiaselts tegutseb tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud, sealhulgas: 2.1 raudteetranspordi korraldamine, sealhulgas reisijatevedu, kaubavedu ja sellega kaasnevate teenuste osutamine; 2.2 raudteeveeremi remont; 2.3 kaubandus- ja vahendustegevus; 2.4 toitlustamine. Aktsiaseltsil on õigus teha kõiki tehinguid ja toiminguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud tema tegevusaladel tegutsemiseks. 3. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD 3.1 Aktsiakapital Aktsiaseltsi miinimumkapital on 223 690 (kakssada kakskümmend kolm tuhat kuussada üheksakümmend) eurot ja maksimumkapital 894 760 (kaheksasada üheksakümmend neli tuhat seitsesada kuuskümmend) eurot. Miinimumkapitali ja maksimumkapitali piires võib aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja muutmata. 3.2 Aktsiad 3.2.1 Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks. Aktsia on jagamatu. Aktsia on vabalt võõrandatav. 3.2.2 Aktsiaseltsil on ühte liiki nimelised aktsiad (edaspidi "aktsia") nimiväärtusega 10 (kümme) eurot, mis annab tema omanikule aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. 3.2.3 Aktsia annab tema omanikule õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja Põhikirjas ettenähtud õigused. 3.3 Vahetusvõlakirjad Aktsiaseltsil on aktsionäride üldkoosoleku otsusel õigus lasta välja vahetusvõlakirju, mille omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu võlakirjas ettenähtud tingimustel. Aktsionäril on eesõigus märkida uusi aktsiaid võrdeliselt oma aktsiate nimiväärtuse summaga, kui aktsiate eest tasutakse rahas. 3.4 Aktsia eest tasumine ja mitterahaline sissemakse 3.4.1 Aktsia eest tasumisel võib sissemakse olla rahaline või mitterahaline. Aktsia eest tasumise kord määratletakse aktsionäride üldkoosoleku otsusega. 3.4.2 Kui aktsia märkija ei tasu sissemakset märgitud aktsia eest õigeaegselt, on ta kohustatud tasuma viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. 3.4.3 Mitterahaliseks sissemakseks võib olla aktsionäride üldkoosoleku poolt ettenähtud rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üle antav asi või varaline õigus, millele saab pöörata sissenõude. 3.4.4 Mitterahalist sissemakset hindab aktsiaseltsi juhatus. Kui mitterahaliseks sissemakseks oleva eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata eksperdil. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollib audiitor. 3.5 Aktsia koormamine Aktsiat võib pantida või koormata kasutusvaldusega. Aktsia loetakse pandituks või koormatuks kasutusvaldusega pantimise või koormamise kandmisest EVKsse. 4. AKTSIASELTSI JUHTIMINE 4.1 Juhtimisorganid Seltsi juhtimisorganid on: 4.1.1 Aktsiaseltsi Aktsionäride üldkoosolek (edaspidi: üldkoosolek); 4.1.2 Aktsiaseltsi nõukogu (edaspidi: nõukogu); 4.1.3 Aktsiaseltsi juhatus (edaspidi: juhatus). 4.2 Hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtted Aktsiaselts rakendab juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruande koosseisus. 4.3 Üldkoosolek 4.3.1 Üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. 4.3.2 Üldkoosoleku pädevuses on: (1) põhikirja muutmine; (2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine; (3) vahetusvõlakirjade väljalaskmine; (4) nõukogu liikmete ja nende hulgast esimehe valimine, nende tasustamise korra ning tasu suuruse määramine ja tagasikutsumine; (5) audiitori(te) valimine ning nende tasustamise korra määramine; (6) erikontrolli määramine ning erikontrolli läbiviijate tasustamise korra määramine; (7) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; (8) juhatuse või nõukogu liikme vastu nõude esitamine, samuti nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine ja selles nõudes või tehingus Aktsiaseltsi esindaja määramine; (9) nõukogu töökorra ja nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korra kehtestamine; (91) aktsiaseltsile omaniku ootuste kehtestamine, millega määratakse aktsiaseltsi strateegilised ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal; (10) aktsiaseltsi ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise otsustamine; (11) teises äriühingus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses olulise osaluse (edaspidi oluline osalus) omandamise ja võõrandamise otsustamine. Aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus on vajalik ka aktsiaseltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks; (12) Aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine. Tütarettevõtjal peab mõnede otsuste tegemiseks olema aktsiaseltsi üldkoosoleku või nõukogu nõusolek, kui üldkoosolek on nii otsustanud; (13) majandusaastal reservkapitali kantava summa kinnitamine. Reservkapitali kasutatakse kahjumi katmiseks, kui Üldkoosolek ei otsusta teisiti. Reservkapitalist ei või teha Aktsionäridele väljamakseid (14) muude seadustega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. 4.3.3. Aktsionäride üldkoosoleku kutsub kokku juhatus seaduses sätestatud korras ning see toimub juhatuse poolt määratud ajal ja kohas. 4.3.4. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kuna kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. 4.3.5 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, välja arvatud käesoleva põhikirja punktides 4.3.2 (1), 4.3.2 (2), 4.3.2 (7) ja 4.3.2 (10) nimetatud küsimuste otsustamisel, millal on vajalik vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest ning muudel seadusega ettenähtud juhtudel. 4.3.6 Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks ainult selline kandidaat, kes sai teistest enim hääli. Häälte võrdsel jagunemisel otsust vastu ei võeta. 4.3.7. Üldkoosolek protokollitakse. 4.4 Nõukogu 4.4.1 Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees. 4.4.2 Nõukogul on 3 (kolm) kuni 6 (kuus) liiget. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada äriseadustiku §-s 316 sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Nõukogu liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kuni 5 (viieks) aastaks. 4.4.3 Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on aktsiaseltsiga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik (abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob isikuga ühine majapidamine): (1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb aktsiaseltsiga samal tegevusalal ega ole Aktsiaseltsi aktsionär; (2) on aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole aktsiaseltsi aktsionär; (3) omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis tegutseb aktsiaseltsiga samal tegevusalal ja mis ei ole aktsiaseltsi aktsionär; (4) on aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või aktsiaseltsiga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on aktsiaseltsi aktsionär; (5) omab aktsiaseltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 4.4.4 Nõukogu liikmeks ei või olla isik: (1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; (2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; (3) kellel on ärikeeld; (4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; (5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. Käesolev piirang ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 4.4.5 Punkti 4.4.4 alapunktides (1)-(4) nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. 4.4.6 Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab üldkoosolek, arvestades aktsiaseltsi spetsiifikat. 4.4.7 Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditikomitee või muu nõukogu organi tegevuses. 4.4.8 Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. 4.4.9 Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. 4.4.10. Nõukogu otsustab Juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise ning määrab selleks Aktsiaseltsi esindaja. 4.4.11. Nõukogu nõusolek on vajalik alljärgnevate tehingute tegemiseks: (1) mitteolulise osaluse omandamise ja lõppemise otsustamine teistes ühingutes; (2) investeeringute tegemine, mis ületavad aastaeelarves vastavaks majandusaastaks kinnitatud kulutuste summa; (3) kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade ning muude registrisse kantud vallasasjade omandamine, võõrandamine ja koormamine; (4) laenude ja võlakohustuste võtmine; (5) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine; (6) uute rongiliinide käikulaskmine. 4.4.12 Nõukogu kinnitab Aktsiaseltsi strateegia, finantsplaani ja aastaeelarve, lähtudes omaniku ootustest. 4.4.13 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Nõukogu liikmetest. Nõukogu otsused on vastu võetud kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud Nõukogu liikmetest. 4.4.14 Üldkoosolek valib nõukogu liikmete hulgast esimehe, kes korraldab Nõukogu tööd ning juhatab Nõukogu koosolekuid. 4.4.15 Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud Nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. 4.4.16 Aktsionäridel on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu koosoleku protokolliga. 4.5 Juhatus 4.5.1 Aktsiaseltsi igapäevast majandustegevust juhib ja aktsiaseltsi esindab juhatus. Juhatus võib vastu võtta kõiki aktsiaseltsi tegevusega seotud otsuseid ja teostada iseseisvalt kõiki tehinguid, mis ei ole seaduse või põhikirjaga üldkoosoleku või nõukogu pädevuses. 4.5.2 Juhatuses on üks (1) kuni kolm (3) liiget. 4.5.3 Aktsiaseltsi juhatuse liikmeks ei või olla isik: (1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; (2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; (3) kellel on ärikeeld; (4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; (5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. Käesolev piirang ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 4.5.4 Punkti 4.5.3 alapunktides (1)-(4) nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. 4.5.5 Juhatuse liikmed valitakse nõukogu poolt kuni 5 (viieks) aastaks. Juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust, määrab nõukogu. 4.5.6 Juhatuse täpsema töökorra võib kindlaks määrata nõukogu. Juhatuse liikmetele makstakse tema ülesannete täitmise eest vastavat tasu, mille suuruse ja maksmise korra otsustab nõukogu. 4.5.7 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele muid aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 4.5.8 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu. 4.5.9 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel Nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 4.5.91 Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 4.5.10 Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees eraldi ja teised juhatuse liikmed kahekesi ühiselt. 5. AUDIITOR Audiitor(id) nimetatakse ja audiitorite arvu määrab üldkoosolek ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks, määrates ka audiitori(te) tasustamise korra. Audiitori(te)l on seaduses sätestatud õigused ja kohustused. 6. SISEKONTROLL JA SISEAUDIT 6.1 Aktsiaseltsis toimib sisekontrollisüsteem. 6.2 Aktsiaselts moodustab siseaudiitori ametikoha või ostab siseaudiitori teenust, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on suuremad kui käesolevas punktis märgitud: müügitulu kuus miljonit eurot, bilansimaht kolm miljonit eurot ja töötajate arv 75. 6.3 Aktsiaseltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada ainuaktsionäriga. 6.4 Ainuaktsionäril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 7. EELARVE, ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE 7.1 Majandusaasta Aktsiaseltsi majandusaasta on kalendriaasta. 7.2. Finantsplaani koostamine Aktsiaselts koostab aktsiaseltsi kõikide tulude ja kulude kohta tasakaalus eelarve, mis vastab aktsiaseltsi finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele. Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks aktsiaseltsi eelarve koostamisel. 7.3 Aruande koostamine ja kinnitamine Aktsiaseltsi majandusaasta aruanne kinnitatakse ja nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates seaduse sätestatud korras. 7.4 Aruande esitamine Auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruanne esitatakse nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Äriregistrile. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, eristades juhatuse liikmele makstud täiendava tasu. Ainuaktsionäril on õigus nõuda nimetatud aruannet ja ülevaadet tutvumiseks samal tähtajal. 7.5 Kasumi jaotamine Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel, näidates ära puhaskasumi suuruse, eraldised reservkapitali ja teistesse reservidesse, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suuruse ja kasumi kasutamise muuks otstarbeks. 7.6 Reservkapital Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 7.7 Dividendid Dividende makstakse kinnitatud majandusaasta aruande alusel üks kord aastas. Dividendide maksmise ja suuruse otsustab Üldkoosolek, kui seadusest ei tulene teisti. Aktsionärile makstakse dividendid vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele. Aktsionäril on õigus nõuda Üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Juhatus teatab Aktsionäridele dividendide väljamaksmise aja ja koha ühe (1) kuu jooksul vastava otsuse vastuvõtmisest Üldkoosolekul. Juhatus avalikustab oma veebilehel kasumiaruande ning bilansi ja rahavoogude aruande kord kvartalis hiljemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks. 8. TOETUSED JA ANNETUSED 8.1 Aktsiaselts võib toetusi maksta ja annetusi teha üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil oma tegevusvaldkonnas, kui see aitab kaasa äriühingu tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele. 8.2 Otsuse toetuste maksmiseks või annetuste tegemiseks teeb aktsiaseltsi nõukogu juhatuse ettepanekul. 8.3 Kalendriaasta jooksul võib aktsiaselts koos temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjatega kokku maksta toetusi ja teha annetusi kuni 0,5 protsendi ulatuses aktsiaseltsi kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist 8.4 Teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta, sealhulgas toetuse või annetuse saaja nimi või nimetus, toetuse või annetuse summa ja toetamise põhjendus, avaldatakse aktsiaseltsi kodulehel 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates ja see peab olema veebilehel avalik vähemalt 5 (viie) aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest arvates. 9. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA LIKVIDEERIMINE 9.1 Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine Aktsiaseltsi tegevuse lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seaduses sätestatud korras. Aktsiaseltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. AS Eesti Liinirongid (registrikood: 10520953) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT AS Eesti Liinirongid asukohaga AS Eesti Liinirongid asukohaga Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Vabaduse pst 176, 10917, Eesti Vabariik. OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 29.04.2022.a. AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Aktsiate/häälte arv: 67 108 aktsiat, 100% aktsiatest riigi omandis Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Aktsionärid üldkoosolek toimus elektroonilisel (TsÜS § 331). Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2): Tutvunud aktsiaselts AS Eesti Liinirongid 2021. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning võttes aluseks äriseadustiku § 298 lõike 1 punktid 1, 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334, § 335 ning riigivaraseaduse § 88 lõike 1, punkti 7: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada AS Eesti Liinirongid korralise üldkoosoleku päevakord. 2. Kinnitada 2021.a majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud). 2.1. Katta majandusaasta kahjum summas -5 301 900 eurot eelmiste perioodide kasumi arvelt. Jaotamata kasumi jääk peale jaotamist on 140 593 490 eurot. 3. 2021. majandusaasta eest aktsionärile dividende mitte maksta. 4. Kinnitada AS Eesti Liinirongid nõukogu töökord. 5. Kinnitada AS Eesti Liinirongid põhikiri uues redaktsioonis. 6. Tunnistada kehtetuks 18.12.2018 otsusega nr 1.1-5/18-043 kinnitatud põhikiri. 1 Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2021.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega. 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2021.a. majandusaasta aruande kohta. 3. Aktsiaseltsi põhikiri. 4. Aktsiaseltsi nõukogu töökord. Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Aas 2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel