MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2021
aruandeaasta lõpp: 31.12.2021
ärinimi: AS Eesti Liinirongid
registrikood: 10520953
tänava/talu nimi, Vabaduse pst 176
maja ja korteri number:
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10917
telefon: +372 6737400
faks: +372 6737440
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.elron.ee
AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 18
Bilanss 18
Kasumiaruanne 19
Rahavoogude aruanne 20
Omakapitali muutuste aruanne 21
Raamatupidamise aastaaruande lisad 22
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 22
Lisa 2 Raha 25
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 26
Lisa 4 Varud 27
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 27
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 28
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 29
Lisa 8 Kapitalirent 29
Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 30
Lisa 10 Võlad töövõtjatele 31
Lisa 11 Eraldised 31
Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad 31
Lisa 13 Sihtfinantseerimine 31
Lisa 14 Aktsiakapital 32
Lisa 15 Müügitulu 33
Lisa 16 Muud äritulud 33
Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused 33
Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud 34
Lisa 19 Tööjõukulud 34
Lisa 20 Muud ärikulud 34
Lisa 21 Intressikulud 35
Lisa 22 Seotud osapooled 35
Lisa 23 Sündmused pärast aruandekuupäeva 35
Aruande allkirjad 36
Vandeaudiitori aruanne 37
2
AS Eesti Liinirongid 2021. aasta tegevusaruanne
Ettevõtte tutvustus
AS Eesti Liinirongid (edaspidi Elron) põhitegevusalaks on reisijateveo korraldamine Eesti
raudteedel. Elron on riigile kuuluv äriühing, mis tegutseb Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. Lisaks õigusaktidele reguleerib Elroni
tegevust Eesti Vabariigiga 2017. aastal sõlmitud raudtee reisijateveo avaliku teenindamise
otseleping, mille alusel riik toetab reisijatevedu raudteel.
2021. aastal teenindas Elron reisijaid elektrirongidega kuuel liinil:
- Tallinn-Aegviidu
- Tallinn-Riisipere-Turba
- Tallinn-Paldiski
- Tallinn-Kloogaranna
- Tallinn-Keila
- Tallinn-Pääsküla
Diiselrongidega teenindati reisijaid kümnel liinil:
- Tallinn-Viljandi
- Tallinn-Türi
- Tallinn-Rapla
- Tallinn-Tartu
- Tallinn-Narva
- Tallinn-Rakvere
- Tartu-Jõgeva
- Tartu-Koidula-(Piusa)
- Tartu-Valga
- Tallinn-Pääsküla.
Liinivõrgu kogupikkus on 795 km, millest elektrifitseeritud on 138,7 kilomeetrit. Elroni
rongiparki kuuluvad 20 diiselrongi (6 neljavagunilist, 8 kolmevagunilist ja 6
kahevagunilist) ja 18 elektrirongi (6 neljavagunilist ja 12 kolmevagunilist).
3
2021. aasta olulisemad sündmused
- Jaanuar - kõik meie elektrirongid hakkasid kasutama 2021. aastast 100% rohelist
energiat.
- Veebruar – Elron ja Saku vald sõlmisid uue lepingu, mille alusel saavad Saku valla
üle 65-aastased (k.a) elanikud edaspidi rongiga poole soodsamalt sõita. Väheste
muudatustega jätkus ka kuni 19-aastaste (k.a) noorte tasuta sõit.
Saime ka Vastutustundliku Ettevõtte hõbetaseme märgise.
- Märts - valmis kodulehe arendus, kus reisija saab salvestada oma pangakaardi
andmed ja tasuda pileti eest ühe klikiga. Uuendasime ka 1. klassi istekohtade valiku
vaadet, mis aitab reisijatel lihtsamini soovitud istekoha rongis üles leida.
Raudteeaasta projekti raames kogusime rongilugusid, mis kestis septembrini.
Sustainable Brand Index™ brändiuuringust selgus, et oleme tarbijate hinnangul
transpordi kategoorias sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kõige kestlikum ettevõte
Eestis. Kogu kestlike brändide üldedetabelis olime 2. kohal.
- Aprill – töölt lahkus juhatuse esimees Merike Saks. Korraldasime uute rongide
välimuse kujundamise konkursi. Koos teiste raudtee ettevõtetega võtsime osa
raudteeaastale pühendatud saatesarjast “Jälg”, kus rääkisime reisirongiliikluse
tulevikust.
- Mai – saime Rohelise Kontori sertifikaadi. Võtsime osa Euroopa Raudteeameti
poolt korraldatud ohutuskliima uuringust. 15. maist algasid remonttööd Tabivere-
Kärkna vahel. Kagu suunal taastati liin Piusani.
- Juuni – uueks juhatuse esimeheks valiti Lauri Betlem, kes alustas tööd augusti
lõpus. Saime ka Vastutustundliku Ettevõtluse hõbetaseme märgise.
Alustasime rongi eelistamise kampaaniat. Kampaania raames oli kahe nädala
jooksul meie reklaame nii osadel väliekraanidel, sotsiaalmeedias, Waze´i äpis kui
ka erilahendust Kristiine keskuses, kuhu panime paar rongi istet.
- Juuli – pikemale puhkusele suundus turundus- ja kommunikatsioonijuht Mariis
Adamberg, tema töö võttis üle Katrin Kulderknup. 26. juulist hakkas kehtima
jalgrattapilet eesmärgiga motiveerida inimesi jätma rattad võimalusel rongijaama.
Pilet on hooajaline, samuti kehtivad mitmeid erandid, et rongi ja ratta
kombineerimine oleks endiselt võimalik kõigil, kellel vaja.
- August – toimus Relsiralli, kus saavutasime 5. koha. 6. augustil allkirjastati ja
kinnitati uus Elroni töösisekorraeeskiri. Tegime Tallinn-Keila kiirrongi katsesõidu.
Avati Pääsküla 4.tee. Valmis jalgratta perioodipileti ostmise võimalus. Tööd alustas
uus juhatuse esimees Lauri Betlem.
- September – Osalesime OLE läbi viidud ohutusnädalal. 24. septembril toimus selle
raames tänusündmus “Kuldne tõkkepuu”, kus meie töötajatest said tunnustuse ja
tänukirjad instruktorjuht Igor Varlamov, rongijuht Rait Jõgi ja ohutusjuht Natali
Aosaar. Elron sai tunnustatud ka veel raudteeohustusalase tegevuse edendamise
eest.
Urdas avati uus ooteplatvorm, vana suleti ajutiselt. Algasid suured Balti jaama
ehitus- ja remonttööd , mis kestsid 11. detsembrini. Rongiliiklus oli seetõttu
oluliselt häiritud, liiklusgraafik hõredam ja osaliselt teenindati reisijaid bussidega.
4
Tartu jaama ja Balti jaama külastas PESA-rong. Tööd alustas uus personalijuht
Kristi Relvik. 20.09 tunnustasime Elroni tublisid töötajaid, kellel täitus ettevõttes
töötamist 5, 10, 20, 30 ja 40 aastat.
- Oktoober – võtsime Elronis kasutusele e-õppe keskkonna. Osalesime Kino Maale
festivalil. 5.10 toimus raudteeõppus Türil, kus osalesid Päästeamet, Edelaraudtee,
Elron jt.
- November – Elron ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
allkirjastasid avaliku teenindamise lepingu, mille kohaselt osutab Elron Eesti
Vabariigi territooriumil avalikku reisijateveo teenust ka perioodil 2023-2033. Balti
jaama teed said uue numeratsiooni. Algas kaardimakse piletimasinas pilootprojekt.
Algas reisijate rahulolu-uuring. Valmis laoruumide remont. Algas II korruse
kontoriruumide remont. Kuulutasime välja vedurijuhtide üldkoolituse. Algas
vaktsineerimise kampaania, mille eesmärgiks seati, et 90% töötajatest on
31.12.2021 seisuga Covid-19 vastu täielikult vaktsineeritud.
- Detsember – edukas heategevuslik jõulukampaania “Hoiame üksteist”.
Pangakaardimakse piletimasinates läks kõikidesse rongidesse. Valiti aasta parimad
töötajad .
5
Tegevuspõhimõtted
Elroni ainuaktsionär on Eesti Vabariik. Riigile kuuluva ettevõtja staatus ja omaniku
ootused on Elroni tegevuspõhimõtete ja strateegia aluseks. Omaniku ootused Elronile on
sõnastatud ainuaktsionäri otsusega. Selles märgitakse, et osaluse valitseja on ettevõtte
riigivaraseaduse alusel klassifitseerinud valdavalt avalike eesmärkidega äriühinguks.
Elroni kaudu soovib riik tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele
vastava kvaliteetse avaliku reisijateveo teenuse avalikul raudteel. Elron on äriühing, millel
on avalikku huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab
äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordi arengukavast. Arengukava perioodil
on eesmärk pakkuda uuel kvaliteeditasemel reisijateveo teenust avalikul raudteetaristul.
Kasutusele võetakse varasemast tihedam, reisijate vajadustel põhinev sõidugraafik,
eesmärgiga vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda
mugavat liikumisvõimalust, vähendades seeläbi autokasutuse osakaalu. Lisaks on omanik
seadnud Elronile eesmärgi toimida reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada
sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi tehnoloogiaid ja äriideid.
Visioon
Elroni visiooniks on olla reisija esimene valik
Missioon
Elron loob Sulle aega – viime Sind kohale kiiresti, turvaliselt ja mugavalt
Väärtused
Kiirus
Pakume kõige kiiremaid ühendusi sihtkohtade vahel, reageerime kiiresti nii klientide
soovidele ja muredele kui töötajate tagasisidele. Toimetame tempokalt ning oleme
seetõttu konkurentidest ees.
Turvalisus
Rong on kõige turvalisem liiklusvahend – meie sõidame iga ilmaga. Samas hoolime
raudteeohutusest ja ka oma töötajate turvalisusest.
Usaldusväärsus
Meie sõiduplaanist kinnipidamine on üle 99% - viime Sind alati kohale. Täidame nii
klientidele kui töötajatele antud lubadused, oleme ausad ja viisakad. Elron on hinnatud ja
usaldusväärne tööandja.
Kliendikesksus
Oleme kliendi esimene valik, aitame kõikide murede korral nii rongis kui väljaspool.
Arvestame klientide tagasisidet, et pakkuda võimalikult mugavat teenust.
6
Keskkonnasõbralikkus
Rongiliiklus on üks rohelisemaid transpordiliike. Meie elektrirongid sõidavad
taastuvatest allikatest toodetud elektriga ning ka meie uued rongid saavad olema
keskkonnasõbralikud elektrirongid.
7
Strateegilised eesmärgid ja tegevus
Rong on reisija eelistatuim transpordivahend
Elroni peamiseks eesmärgiks on rongireisijate arvu kasvatamine. Aastaks 2030 on
eesmärgiks kahekordistada reisijate arv ning teenindada aastas 16 miljonit reisijat. Selleks
tuleb tagada kiire, turvaline, usaldusväärne, kliendi- ja keskkonnasõbralik teenus.
Rongireisijate arvu kasvatamisega panustab Elron riigi transpordipoliitika prioriteetidesse,
milleks on ühistranspordi kasutajate arvu suurendamine.
Enne pandeemiat näitas rongireisijate arv stabiilset kasvu ning eeldame kasvu taastumist
ka pärast koroonaviiruse taandumist, mis 2021. aastal nõudlust tugevasti pärssis. Samuti
vähendasid nõudlust kogu sügise kestnud raudtee remonttööd, mistõttu reisijate
teenindamine oli oluliselt häiritud. Elroni rongidega tehti kokku 6,067 mln sõitu, mis on
1% rohkem võrreldes 2020. aastaga. Reisijate arv kasvas kiiremini pikematel liinidel ning
mõnevõrra aeglasemalt linnalähiliinidel. Reisijate arvu taastamisel ja kasvatamisel peame
oluliseks ühenduskiiruste jätkuvat kasvatamist sihtkohtade vahel ja sõiduplaani
tihendamist kõikidel suundadel.
8 265
7 333 7 656
6 568 6 803
5 842 5 982 6067
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Reisijate arv raudteel 2014-2021 (mln reisijat)
Reisijate arvu jätkuvat kasvu silmas pidades kuulutas Elron 2020. aasta jaanuaris välja
hanke täiendava veeremipargi ostmiseks. Hanke tulemusena sõlmiti 2021. aasta veebruaris
Śkodaga leping kuue kahesüsteemse (3 kV ja 25 kV) elektrirongi ostmiseks
kogumaksumusega 56,2 mln eurot. Sama hanke raames on võimalik osta lisaks kuuele
rongile veel kümme rongi.
Sõiduplaanist kinnipidamine ja rongide töökindlus on teine oluline eesmärk reisijate
usalduse kasvatamisel rongiliikluse vastu. Sõiduplaanist kinnipidamine oli paljustki
mõjutatud raudtee infrastruktuuri remonditöödest ja 2021. aastal oli see näitaja 97,53%
Taristurikked moodustasid kogu hilinemiste arvust 37,9%.
8
Elektrirongide tehniline töökindlus oli 2021. aastal väga kõrgel tasemel – 99,9%.
Diiselrongide töökindlust mõjutas diiselmootorite töökindlus, mis on halvenenud nende
suure töötundide arvu tõttu ja aasta keskmine diiselrongide töökindluse tase oli 99,24%.
Ronge hooldavad pädevad tehnikud Elroni Pääsküla depoos vastavalt rongitootja Stadler
hooldusjuhenditele. Lisaks korralistele hooldustele tehakse rongidele ka suuremaid
remonditöid ning moderniseerimisi. 2021 aastal moderniseeriti diiselrongide diisliruumi
ventilatsioonisüsteemi, täiendati rongide juhtimistarkvara ja reisijate infosüsteemi.
Elektrirongidesse loodi lapsevankrite ala, mille tulemusena paranevad reisijamugavused.
Klienditeeninduse tase rongides on jätkuvalt esmaklassiline. 2021. aastal läbiviidud
kliendirahulolu uuring näitas, et klientide üldine hinnang Elronile on positiivne. Üldine
rahulolu on võrreldes 2020. aastaga aga veidi langenud. 72% vastanutest peab Elronit
kliendisõbralikuks ja usaldusväärseks ettevõtteks. Alates 2020. aastast kasutab Elron
kliendirahulolu hindamiseks ka soovitusindeksit, mis 2021. aastal oli keskmiselt 64.
Elron kui atraktiivne tööandja ja kaasaaegne töökoht
Ettevõtte edukust saab hinnata väärtuse järgi, mida suudetakse oma klientidele ja
töötajatele luua – olgu see siis kõrgetasemeline teenus või hea töökoht. 2021. aastal töötas
Elronis keskmiselt 315 töötajat, sh 2 juhatuse liiget (2020. aastal oli töötajaid keskmiselt
316).
2021. a võeti kasutusele Elroni e-õppe keskkond. E-õppe keskkond loodi eesmärgiga
juurutada elektrooniline süsteem õppematerjalidega tutvumiseks, kus kõige olulisem info
on (lisaks juhenditele) videote kujul ja kus saab hinnata töötajate teadmisi lävendipõhiselt
ning elektrooniliselt. E-õppe keskkonnas läbivad uued töötajad muuhulgas ohutusalase
juhendamise ja see asendab seni kehtinud korra, kus töötajale anti tööle asumise esimesel
päeval lugeda paberkandjal ohutusjuhendid ja töötaja allkirjastas juhenditega tutvumise
käsitsi juhendamise registreerimise kaardil. Tänu uuele e-õppe keskkonnale on muutunud
töötajate juhendamine efektiivsemaks ja kaasaegsemaks.
Koolituste korraldamine oli tulenevalt keerulisest koroonaolukorrast piiratud. 2021. a
keskenduti eelkõige kohustuslike koolituste läbiviimisele. Toimusid rongijuhtide
täiendõpped ning töötajate kohustuslikud ohutusalased ja esmaabi osutamise koolitused.
Samuti korraldati vaktsineerimise toetamiseks nõustav kohtumine video vahendusel dr
Arkadi Popoviga.
Töötajate motivatsioonipaketi osana toetas ettevõte ka 2021. a töötajate sporditegevust
Stebby keskkonna vahendusel. Kokku kasutas sporditoetust aasta jooksul 139 töötajat.
Lisaks sporditoetusele pakkus Elron töötajatele mitmeid erinevaid soodustusi - lisapuhkus,
tasustatud vabad päevad olulise isikliku elu sündmuse puhul, piiratud perioodi jooksul
tasustatud tervisepäev vaktsineerimisega seonduvalt, puhkusetoetus, 1. klassi mineva lapse
vanemale toetus õppevahendite soetamiseks.
Elroni jaoks on oluline ettevõtte keskkonna ja sotsiaalne mõju ehk jalajälg, mille ettevõte
jätab. Seetõttu oleme otsustanud juurutada vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid ning
taotleda vastutustundliku ettevõtluse märgist. 2021. aastal omistati Elronile
Vatutustundliku Ettevõtluse hõbetaseme märgis. 2021. aastal jätkasime kontori ruumide
remondiga, mille käigus sai vahetatud valgustus energiasäästlikuma valgustuse vastu.
9
2021. a sügisel alustati Balti jaama ootesaali ümberkolimise projektiga. Elron klientide
ootesaal kolitakse kaasaegsesse kuppelhoonesse Tallinki ruumidesse. Elroni jaoks on
oluline vähendada ettevõtte keskkonnamõju, mistõttu seadsime eesmärgiks vähendada
paberikulu töötaja kohta ning võtsime kasutusele prügisorteerimise süsteemi.
Pöörame tähelepanu töötajate väärtustamisele ning tunnustame siseveebis töötajaid, kes on
oma käitumisega pälvinud klientide või kolleegide tähelepanu. Samuti jätkasime
puuviljapäevade korraldamisega töötajatele ning ettevõtte kulul gripivaktsiini
pakkumisega neile, kes seda soovisid.
Vastutustundlikkust peame oluliseks ka oma turunduskampaaniate läbiviimisel. 2021.
aasta jõulukampaania eesmärk oli juhtida tähelepanu ühele olulisele sotsiaalsele
murekohale - kodutusele. Lisaks jätkasime raudteeohutusalaste kampaaniatega. Ka
kampaaniamaterjalide puhul lähtusime keskkonnasäästlikest põhimõtetest ning eelistasime
digilahendusi.
Eetiline tegutsemine on meie äritegevuse lahutamatu osa. 2021. aastal alustasime
eetikanormide (Code of Conduct) väljatöötamist oma lepingulistele partneritele.
Turvalisus ja ohutus
Ohutuse tagamine on Elroni jaoks oluline nii ettevõttesiseselt kui ka üldisest
raudteeohutusest lähtuvalt. Ettevõttes on juurutatud ohutusjuhtimissüsteem väärtustel
põhineva ohutuskultuuri tagamiseks, selle arendamise ja täiustamisega tegeleme
igapäevaselt. Hindame ja kontrollime oma tegevustes raudteeohutuse ja tööohutuse riske
ning kavandame meetmeid nende vähendamiseks. Tegutseme vastavuses õiguslike ja
ettevõttes kehtivate ohutusnõuetega.
Elroni eesmärk on ennetada raudteeõnnetuste toimumist. Selleks registreerime ja
analüüsime kõiki juhtumeid ning tõstame inimeste ohutusalast teadlikkust koostöös meie
partneritega. 2021. aastal alustasid Elroni raudteeohutusesaadikud ohutussõnumite
viimisega lasteaedadesse ja koolidesse.
2021. aastal toimus 11 õnnetusjuhtumit (2020:7, 2019:14). Kahjuks leidis 2021. aastal
raudteel aset erakordselt palju tahtliku tegevuse juhtumeid. Tõsiseid õnnetusjuhtumeid ei
toimunud (nagu ka 2019 ja 2020), vahejuhtumeid registreeriti 2 (2020:1, 2019:2). Kõikide
ohutusega seotud juhtumite registreerimiseks ja menetlemiseks võeti kasutusele uus
tarkvara, mis võimaldab tõhusamat infoliikumist ja andmete säilitamist.
Kaasaegse töökeskkonna ja töökorralduse ning töötajate pädevuse abil tagame oma
töötajatele ohutu töökeskkonna. Tegutseme selle nimel, et olla töökeskkonnaga eeskujuks
teistele. Elroni eesmärk on töötada tööõnnetuste ja kutsehaigestumisteta, selleks kaasame
töötajaid juhtumite ennetamise, nendest teavitamise ja uurimise protsessi. Tööõnnetusi
registreeriti kokku 5 (2020:3, 2019:4). Kokku viibisid töötajad tööõnnetuste tõttu
töövõimetuslehel 174 päeva.
2021. aastal jätkati ohutusjuhendite uuendamisega, lisaks loodi töötajatele kuus uut
ametikoha põhist ohutusalast e-koolitust. Kokku viidi eelmisel aastal läbi viis
töökeskkonna kontrolli, mis näitasid, et Elroni töökeskkond on ohutu, kuid nagu kõik
10
valdkonnad, vajab pidevat ülevaatamist ja parendamist. Töökeskkonna tegevuskava
uuendamine on planeeritud 2022. aastale.
Riskijuhtimine
Elron hindab igal aastal ettevõtte-üleseid riske nende mõju ja avaldumise tõenäosuse
kaudu. Sarnaselt 2020.aastale oli ka 2021. aastal Elroni suurimaks riskiks riigis kehtestatud
piirangutest tulenev olukord, mis tõi kaasa veomahu vähendamise ja kulude kärpimise
vajaduse. 2020. aasta lõpust alates on Elronis kasutusel juhtimistarkvara PlanPro, mis
võimaldab jälgida ettevõtte strateegiliste eesmärkide täitmist, siduda ettevõtte
strateegilised eesmärgid osakondade eesmärkidega ning töötajate isiklike eesmärkidega,
mis kajastuvad arenguvestlustes. Lisaks võimaldab tarkvara siduda ettevõtte riskid nende
maandamiseks vajalike meetmetega ning hallata nii riske kui ka riskidega seotud
juhtumeid.
Finantsriskid
Valuutarisk – ettevõtte kõik tehingud tehakse eurodes, mis maandab valuutariski.
Intressid – rongide finantseerimisleping on sõlmitud fikseeritud intressiga kogu lepingu
perioodiks sellega on maandatud risk intressimäärade muutusele.
Krediidirisk – ettevõtte kliendid tasuvad oma arved õigeaegselt. Arvete tasumist jälgitakse
igapäevaselt ja võlas olevate klientidega võetakse koheselt ühendust. Ministeeriumile
esitatakse aruandlus õigeaegselt mis tagab, et sihtfinantseerimise tulu tegevuskulude
katteks laekub aruande esitamise päevast 10. päeva jooksul.
Likviidsuse juhtimine – klientidele väljastatakse arved maksetähtajaga 10 päeva,
ministeeriumilt laekub sihtfinantseerimise tulu 10 päeva jooksul aruande esitamisest.
Sellega on tagatud võime täita oma kohustusi õigeaegselt.
11
Majandustulemused
Elroni 2021. majandusaasta äritulud olid kokku 47,74 mln eurot, kasvades võrreldes 2020.
aastaga 10%. Piletimüügitulu oli kogutuludest 14,21 mln eurot, võrreldes 2020. aastaga oli
kasv 3%. Koroonaviiruse mõju võrreldes 2020. aastaga oli väiksem, kuid jääb Elroni
piletitulu mõjutama ka lähiaastatel.
18 577
15 931
13 730 14 208
13 231
11 773 12 169
10 082
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Piletitulu (tuh €) 2014-2021
Riigi toetus tegevuskulude katteks oli 2021. aastal 27,96 mln eurot, kasvades võrreldes
2020. aastaga 16,3%. Diiselrongide liisingumaksete katmiseks eraldas riik 2021. aastal 5,5
mln eurot.
Ettevõtte ärikulud olid 2021. aastal 48,82 mln, kasvades 2020. aastaga võrreldes 9% (44,52
mln eurot). Suurimad kuluartiklid:
Muud tegevus- ja ärikulud
8%
Põhivara kulum ja
allahindluskulud
12%
Raudteeinfrastruktuuri
kasutustasu
44%
Materjali - ja
energiakulud
19%
Tööjõukulud
17%
- raudteeinfrastruktuuri kasutustasu 21,38 mln eurot (44% ärikuludest);
- tööjõukulud 8,35 mln eurot (17% ärikuludest);
12
- materjal, energia ja kütus 9,02 mln eurot (19% ärikuludest);
- põhivara kulum ja allahindlus 6,35 mln eurot (12% ärikuludest);
- muud tegevus- ja ärikulud 3,73 mln eurot (8% ärikuludest).
Arvnäitajad
2021 2020 2019
Äritulud (tuh €) 47 744 43 525 46 359
EBITDA (tuh €) 5 275 5 137 5 563
Ärikasum/-kahjum (tuh €) -795,8 -993,99 -1
Puhaskasum/-kahjum (tuh €) -5 024 -5 424 -5 172
EBITDA marginaal (%)* 11,05% 11,80% 12,00%
Ärirentaablus (%)** -1,67% -2,28% 0,0%
Puhasrentaablus (%)*** -10,52% -12,46% -11,2%
Omakapitali ja varade
65,87% 68,66% 68,6%
suhe (%)****
* EBITDA marginaal = EBITDA / Äritulud
** Ärirentaablus = Ärikasum / Äritulud
*** Puhasrentaablus = Puhaskasum / Äritulud
**** Omakapitali ja varade suhe = Omakapital / varad kokku
Vastavalt „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile” on riigi äriühingud
kohustatud rakendama põhivara sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtteid, mille kohaselt
kandis Elron 2013. aastal soetatud rongide kogumaksumuse tulusse (kasumisse). Nüüd
vähendab rongide kui sihtfinantseerimisega soetatud põhivara amortiseerimine igal aastal
kasumit. Ehk lihtsustatult öeldes – Elroni kasumiaruanne näitab puhaskahjumit seni, kuni
rongid on amortiseerunud, kuid see ei peegelda ettevõtte põhitegevuse tulemit ega
tegelikku majanduslikku seisu. 2021. aasta sihtfinantseerimise mõju oli 5,495 mln eurot
(2020: 5,696 mln eurot), mistõttu on korrigeeritud majandusaasta puhaskasum 2021. aastal
142 tuh eurot (2020: 137 tuh eurot).
13
2022 väljavaade
2022. aastal jätkub koroonaviiruse mõju rongireisijate arvule, kuid eeldatavalt väiksemal
määral kui eelneval kahel aastal. Eeldame, et suurema mõjuga riiklikke piiranguid ei
kehtestata ning reisijate hulk kujuneb läbi aasta stabiilseks. 2022. aastal ei ole ette näha ka
reisimise mugavust pärssivaid infrastruktuuri ehitusi, mistõttu ootame 2022. aastal reisijate
arvu kasvu ning loodame aasta kokkuvõttes jõuda 6,8 miljoni reisijani.
Rongide töökindluse jätkusuutlikkuse tagamiseks on 2022. aasta algusest planeeritud sisse
viia avariitehnikute öine vahetus, mis annab võimaluse kiiremini lahendada tehnilised
probleemid ja valmistada ette rongid hommikuseks väljumiseks. Avariitehnikute öise
vahetuse korraldamine suurendab töötajate arvu kahe võrra. Diiselrongide töökindluse
tõstmiseks oleme planeerinud suurendada vahetusfondi 15 diiselmootori võrra. 2022.aastal
jätkatakse pöördvankrite 1 miljoni km läbisõidu järgsete remontidega, planeeritud on 16
mootorpöördvankri kapitaalremonti.
Aastatel 2021-2024 keskendub Elron lisaks tavapärasele reisijateveole ka uute rongide
valmimisele. Uued rongid saabuvad liinile 2024. aasta IV kvartalis.
Seoses Venemaa sõjaga Ukraina territooriomil ja sellest johtuvalt kehtestatud
majanduslike sanktsioonide otsene mõju Elronile on läbi energiakandjate hindade tõusmise
rekordtasemele. Hinnanguliselt võib energiahindade tõus tõsta Elroni tegevuskulusi 2022.
aastal kuni 3 miljonit eurot. Teine otsene mõju on varuosade (rattapaaride) tarneaegadele.
Senine varustaja hankis rattad Venemaalt. Alternatiivsed tarnijad on kaardistatud ning
2022 aasta vajadus kaetud. Kolmas suurem mõju avaldub Elroni uute Škoda poolt
ehitatavate rongide tarneajas. Škoda on meid teavitanud võimalikust force majore
olukorrast ja tarneaegade võimalikust pikenemisest.
Äritegevuse katkemise riski realiseerumist sanktsioonide mõjust tulenevalt hetkel ette ei
näe.
14
Hea ühingujuhtimise tava
Riigivaraseaduse ja ettevõtte põhikirja alusel on Elronil kui riigi äriühingul kohustus
rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava (edaspidi: HÜT) ning kirjeldada
selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Üldreeglina
järgib Elron HÜT-i põhimõtteid mõne erandiga, mida on ka kirjeldatud (ja nimetatud
mittejärgimise põhjus).
Üldkoosolek
Kuna 2021. aasta majandusaasta jooksul oli ettevõtte ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, siis
pole vajadust käsitleda aruandes HÜT-i ühe põhimõtte, milleks on tagada aktsionäride
võrdne kohtlemine, järgimist.
Võttes arvesse, et Eesti Vabariigis kehtisid üldkoosoleku toimumise ajal piirangud, mille
raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei olnud võimalik pidada aktsionäride
üldkoosolekut, toimus üldkoosolek elektrooniliselt. Ainuaktsionärile esitati tutvumiseks
aktsiaseltsi majandusaasta aruanne koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega ja nõukogu
aruanne majandusaasta aruande kohta. Korraline üldkoosolek kinnitas ettevõtte 2020.
majandusaasta aruande. Ettevõte täidab HÜT nõuet ning üldkoosoleku juhatajaks ei valitud
nõukogu esimeest ega juhatuse liiget. 2021. aastal deklareerisid juhatuse ja nõukogu
liikmed, hangetega seotud spetsialistid, hankekomisjonide liikmed jt deklareerimise
kohustusega töötajad tulenevalt ettevõttes kehtivast huvide konflikti vältimise korrast oma
ärihuvid ja seotuse erinevate ühingutega, millega tagatakse töötajate toimingupiirangu
võimaliku rikkumise ennetamine. Ettevõttes on efektiivselt toimiv siseauditi funktsioon,
mille kohustusi täidab hankega väljavalitud teenusepakkuja KPMG Baltics OÜ. Siseaudit
järgib oma töö korraldamisel audiitortegevuse seadust ja sellega seotud määruseid ning
rahvusvahelisi siseauditeerimise kutsetegevuse standardeid. Siseaudiitori teenuse pakkujal
on aruandluskohustus auditikomitee ja nõukogu ees.
Nõukogu
Ettevõtte põhikirja kohaselt koosneb nõukogu kolmest kuni kuuest liikmest. Nõukogu
liikme valib üldkoosolek kolmeks aastaks, lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud
nimetamiskomitee ettepanekust. Nõukogu liikmed valivad üldkoosoleku otsusega
nimetatud nõukogu liikmete hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tööd. 2021.
aastal oli nõukogu neljaliikmeline: Andres Allikmäe, Kalle Viks, Hindrek Allvee ja Kai
Realo. Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. Ettevõtte nõukogu
korraldab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ettevõtte tegevuse planeerimise ja
juhtimise korraldamisel ning otsustab igapäevasest majandustegevusest väljuvate
tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning ettevõtte ja aktsionäri huvides.
Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2021. aastal toimus kaheksa nõukogu
koosolekut ja kolm otsust võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. Kõik nõukogu liikmed
võtsid osa kõikidest koosolekutest. Kirja teel hääletamisel osalesid kõik nõukogu liikmed.
Nõukogu koosolekutel kuulati ära juhatuse aruanded ettevõtte müügitulemuste,
finantsseisundi ja äristrateegia kohta. Juhatus teavitas nõukogu kõigist olulistest
asjaoludest ning küsis nõukogult nõusoleku tehingute tegemiseks, mille ühekordne või
15
aastane maksumus ületas 400 000 eurot. Nõukogu otsustas igapäevasest
majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise, milleks seaduse või põhikirja kohaselt
on vajalik nõukogu nõusolek. Nõukogu päevakord ja materjalid saadetakse nõukogu
liikmetele enne koosoleku toimumist, et nõukogu liikmetel oleks piisavalt aega oma
seisukoha kujundamiseks koosolekul otsustamisele tulevates küsimustes. Nõukogu on
moodustanud auditikomitee. Nõukogu moodustatud kolmeliikmelise auditikomitee
ülesanne on osaleda nõukogu nõustava organina järelevalvega seotud küsimustes, sh
jälgida ja analüüsida rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli
tõhusust, raamatupidamise aastaaruande ja audiitorkontrolli protsessi, vandeaudiitori
sõltumatust ja tegevuse vastavust nõuetele. 2021. aastal kuulusid auditikomitee koosseisu
Kalle Viks (esimees), Marko Roots ja Piret Kustasson.
Ainuaktsionär on kehtestanud nõukogu liikmete tasude määrad ja tasustamise korra,
kusjuures nõukogu esimehele makstakse suuremat tasu. Nõukogu liikmetele, kes nõukogu
koosolekul ei osale, nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta.
Tasustamiskorra kohaselt makstakse lisatasu auditikomitee liikmeteks olevatele nõukogu
liikmetele komiteede koosolekutel osalemise eest. Nõukogu liikmetele tulemustasu ega
lahkumishüvist ei maksta. Igale nõukogu liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude
summa avalikustatakse nõukogu tegevuse ülevaates. Nõukogu liikmed väldivad huvide
konflikti tekkimist oma tegevuses ega kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes
huvides ning lähtuvad oma tegevuses ettevõtte ja Eesti riigi kui omaniku huvidest.
Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses Elroniga
samal tegevusalal.
Juhatus
Ettevõtte juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt
kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige
otstarbekamal viisil, et tagada ettevõtte jätkusuutlik areng seatud eesmärkide kohaselt.
Juhatus tagab, et ettevõte täidab kehtivaid õigusakte, ning korraldab kontrolli ja aruandlust.
Põhikirja järgi võib ettevõtet kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees eraldi ja
teised juhatuse liikmed kahekesi ühiselt. Juhatuse esimehel eraldi ja teistel juhatuse
liikmetel kahekesi ühiselt on ka edasivolitamise õigus. Juhatuse liikmete
vastutusvaldkonnad on piiritletud ning tööülesanded ja vastutus on kirjeldatud juhatuse
liikmetega sõlmitud lepingutes. 2021. aastal kuulusid juhatuse koosseisu juhatuse
esimehena Merike Saks (volituste kehtivusega kuni 04.04.2021.a) ja Lauri Betlem
(volitused alates 30.08.2021) ning juhatuse liikmena Riho Seppar. Juhatuse liikmed ei
tegutse ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal ega ole seotud kolmandate osapooltega,
kes pakuvad ettevõttele teenuseid või kaupu. Juhatuse liikmete tasumäärad ja
lahkumishüvitised sisalduvad juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes, mille on nõukogu
läbi arutanud ja kinnitanud. Juhatuse liikmetele täiendava tasu määramisel lähtub nõukogu
ettevõtte majandustulemustest, arvestades konkreetse juhatuse liikme töö tulemuslikkust ja
isiklikku panust püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisse. Majandusaasta
jooksul makstava lisatasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele makstud
neljakordset keskmist kuutasu ning lahkumishüvitist võib juhatuse liikmele maksta üksnes
tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist ja mitte rohkem
kui kolme kuu tasu ulatuses. Igale juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude
summa avalikustatakse nõukogu tegevuse ülevaates. Elroni põhikirja punkti 4.4.11. alusel
16
otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise ning
määrab selleks aktsiaseltsi esindaja.
Teabe avaldamine
Elron avaldab oma veebilehel teavet ainuaktsionäri kohta, juhatuse ja nõukogu koosseisu
kohta ning nõukogu moodustatud auditikomitee koosseisu ning ülesannete kohta. Peale
selle avaldatakse veebilehel reisijateveo eeskiri, ettevõtte põhikiri, huvide konfliktide
vältimise juhend, isikuandmete töötlemise juhend, andmed audiitori kohta, üldkoosoleku
otsused, nõukogu aruanded, hankeplaan, hangete läbiviimise kord ja hangete ajalugu ning
majandusaasta aruanded. Samuti avaldatakse koos selgitustega kvartaalsed majandusaasta
aruanded. Ettevõte avalikustab oma veebilehel teabe tema tegevust puudutavatest olulistest
asjaoludest ja sündmustest. Veebilehel ei avaldata teavet üldkoosoleku toimumise kohta
ega muid üldkoosolekuga seotud andmeid, ettepanekuid ega materjale, kuna äriühingul on
vaid üks aktsionär, kellele edastatakse koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega ka
päevakorras olevate küsimuste kohta otsuste vastuvõtmiseks vajalikud materjalid. Teave
avaldatakse veebilehel peamiselt eesti keeles.
Finantsaruandlus ja auditeerimine
Elron koostab finantsaruanded vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse
juhendile, mis lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Juhatuse koostatud 2021.
majandusaasta aruannet auditeeris üldkoosoleku otsusega kinnitatud audiitorfirma
Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers. Audiitorteenuse lepingu põhitingimused, (sh tasu,
lepingu kehtivus, ajakava ja tööülesanded) on nõukogu heaks kiitnud.
Lauri Betlem Riho Seppar
Juhatuse esimees Juhatuse liige
17
AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 2 540 420 3 994 605 2
Nõuded ja ettemaksed 7 699 958 6 606 290 3
Varud 3 074 984 3 176 186 4
Kokku käibevarad 13 315 362 13 777 081
Põhivarad
Nõuded ja ettemaksed 57 633 779 60 950 617 3
Materiaalsed põhivarad 143 586 932 138 743 569 6
Immateriaalsed põhivarad 40 007 86 301 7
Kokku põhivarad 201 260 718 199 780 487
Kokku varad 214 576 080 213 557 568
Kohustised ja omakapital
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 15 537 207 5 906 872 9
Eraldised 73 416 66 500 11
Kokku lühiajalised kohustised 15 610 623 5 973 372
Pikaajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 57 633 779 60 950 618 9
Kokku pikaajalised kohustised 57 633 779 60 950 618
Kokku kohustised 73 244 402 66 923 990
Omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 671 080 671 080 14
Kohustuslik reservkapital 67 108 67 108
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 145 895 390 151 319 508
Aruandeaasta kasum (kahjum) -5 301 900 -5 424 118
Kokku omakapital 141 331 678 146 633 578
Kokku kohustised ja omakapital 214 576 080 213 557 568
18
AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne
Kasumiaruanne
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Müügitulu 14 208 133 13 729 704 15
Muud äritulud 33 536 315 29 795 384 16
Kaubad, toore, materjal ja teenused -30 397 617 -26 444 251 17
Mitmesugused tegevuskulud -2 617 159 -2 405 951 18
Tööjõukulud -8 347 149 -8 430 421 19
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -6 348 361 -6 131 142 6,7
Muud ärikulud -1 107 927 -1 107 309 20
Kokku ärikasum (-kahjum) -1 073 765 -993 986
Intressitulud 575 434
Intressikulud -4 228 710 -4 430 566 21
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -5 301 900 -5 424 118
Aruandeaasta kasum (kahjum) -5 301 900 -5 424 118
Sealhulgas:
Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse
5 443 981 5 561 415
langus
Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise
142 081 137 297
netomeetodi korral
19
AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (kahjum) -1 073 765 -993 986
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 6 348 361 6 131 142 6,7
Muud korrigeerimised -33 208 069 -28 754 372 13
Kokku korrigeerimised -26 859 708 -22 623 230
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -877 756 904 751 3,5
Varude muutus 101 203 -798 292 4
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 9 421 340 -718 945
Makstud intressid -4 228 710 -4 430 566 21
Laekumised sihtfinantseerimisest 33 208 069 28 754 372 13
Kokku rahavood äritegevusest 9 690 673 94 104
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-11 145 433 -1 233 576 6
soetamisel
Laekunud intressid 575 435
Kokku rahavood investeerimistegevusest -11 144 858 -1 233 141
Rahavood finantseerimistegevusest
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -3 100 927 -2 899 071 13
Laekumised sihtfinantseerimisest 3 100 927 2 899 071 13
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 0
Kokku rahavood -1 454 185 -1 139 037
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 3 994 605 5 133 642 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 454 185 -1 139 037
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 540 420 3 994 605 2
20
AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne
Omakapitali muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku
Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata kasum
nimiväärtuses reservkapital (kahjum)
31.12.2019 671 080 67 108 151 319 508 152 057 696
Aruandeaasta kasum
-5 424 118 -5 424 118
(kahjum)
31.12.2020 671 080 67 108 145 895 390 146 633 578
Aruandeaasta kasum
-5 301 900 -5 301 900
(kahjum)
31.12.2021 671 080 67 108 140 593 490 141 331 678
Lisa 14 Aktsiakapital
21
AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
AS Eesti Liinirongid raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti
finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille
põhinõuded kehtestatakse Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.
AS Eesti Liinirongid, kui riigi tütarettevõte, lähtub ettevõtte aastaaruande koostamisel ka avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis
sätestatud nõuetest.
AS Eesti Liinirongid tehingupartnerikood (alates 31.12.2014) on 012305.
Kasumiaruande koostamisel on kasutatud raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi 1.
2020. aastal muudeti varude arvestuspõhimõtteid, seoses komponendiarvestuse esitusviisi muutusega.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud ja
rahaturufondi osakuid, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga
valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja -kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustused,mida
kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse aruandekuupäeval ümber eurodesse ametlikult kehtivate Euroopa Keskpanga
valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.
Nõuded ja ettemaksed
Ostjate laekumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuded hinnatakse
bilansis alla tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansi kirjel „Ebatõenäoliselt laekuvad summad“. Lootusetud
nõuded kantakse bilansist välja.
Allahindluse summa kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruande kirjel „Muud tegevuskulud“. Kõiki muid nõudeid (laenud ning muud lühi-
ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest otsestest kulutustest, mis on vajalikud
varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varud on soetatud ettevõttesiseseks kasutamiseks. Varude kuludes
kajastamisel ja bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis lähtudes sellest, kumb on madalam,
kas nende soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses
kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi
sooritamiseks. Inventuuri käigus selgunud seisma jäänud mittekasutatavad materjalid kantakse kuluks.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Põhivarana kajastatakse bilansis varad maksumusega alates 20 000 eurot ning kasutusega üle ühe aasta.
Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõtmist võimaldavatest
väljaminekutest. Oma tarbeks valmistatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb tegelikest valmistamiskuludest.
Parenduskulud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Hoolduse ja jooksva
remondiga seotud kulutused kajastatakse perioodikuluna.
Ettevõtte veeremkoosseisu puhul on nõutud kapitaalremondi teostamine teatud kindla ajavahemiku järel. Nimetatud remondiga seotud
kulud kapitaliseeritakse ja kajastatakse eraldi arvele võetud varaobjektina, mille amortisatsiooniperiood vastab remondi perioodilisusele (nt
remont R5 - kolm aastat, R6 – kuus aastat). Kuna üks põhivaraobjekt võib koosneda erineva kasuliku elueaga osadest, on kasutusel
komponentarvestus.
Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti
soetusmaksumusele, eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui
22
AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne
asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse mahakantavat maksumust lähtudes asendamise hetke
soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi.
Põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust elueast. Maad ei amortiseerita.
Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara
või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides.
Immateriaalse põhivarana võetakse arvele kõrge maksumusega pikaajalise kasutuseaga tarkvaraobjektid, mida kajastatakse sarnaselt
materiaalsele põhivarale. Kasutusel on amortisatsiooninorm 20% aastas.
Vara väärtuse vähenemine.
Igal aruandekuupäeval hindab ettevõtte juhtkond, kas on märke, mis võiksid viidata vara väärtuse langusele. Juhul kui on kahtlusi, mis viitavad
varaobjekti väärtuse langemisele alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test. Vara kaetav väärtus on võrdne
kõrgemaga kahest näitajast: kas vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) või diskonteeritud rahavoogude põhjal leitavast
kasutusväärtusest. Kui testimise tulemusena selgub, et vara kaetav väärtus on madalam tema bilansilisest väärtusest, hinnatakse põhivara
objekt alla tema kaetavale väärtusele. Juhul kui vara väärtuse testi ei ole võimalik teostada üksiku varaobjekti suhtes, leitakse kaetav väärtus
väikseima varade grupi (raha genereeriva üksuse) kohta, kuhu see vara kuulub. Vara allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.
Kui varem alla hinnatud varade kaetava väärtuse testi tulemusena selgub, et kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse,
siis tühistatakse varasem allahindlus ning suurendatakse vara bilansilist maksumust. Ülempiiriks on vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks
kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni.
Veeremi kasuliku eluea määravad kasutamise tehnilised tingimused ja hoolduse tehnoloogia.
Elron on riigile kuuluv äriühing ning peab finantsaruandluses lähtuma avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist. Vastavalt
sellele rakendatakse finantsaruandluse standardit ja ei tee varade väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale
väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel
osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 20000
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Hooned 5-50
Rajatised 10-30
Veerem 3-35
Masinad ja seadmed 3-15
Muu põhivara 5
Rendid
Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad
rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustuse vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul.
Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Rentnikuna kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.
Rendileandjana kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised( võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele
nende soetusmaksumuses, mis sisaldavad ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. edasine kajastamine toimub korrigeeritud
soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustiste soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtustega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi
kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. pikaajaliste finantskohustiste korrigeerimine soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades
sisemise intressimäära meetodit.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Ettevõte moodustab eraldisi nende kohustuste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja
realiseerumisaja määramisel tuginetakse juhtkonna või vastava ala ekspertide hinnangutele.
Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel on enne aruandekuupäeva tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustus, eraldise realiseerumine
ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav.
23
AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne
Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ning eraldise suurust hinnatakse uuesti
igal aruandekuupäeval. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt rohkem kui ühe aasta pärast, kajastatakse seda
diskonteeritud nüüdisväärtuses. Diskonteerimisel võetakse aluseks sarnaste kohustuste suhtes turul valitsev intressimäär.
Tingimuslikud kohustusteks klassifitseeritakse need kohustused, mille realiseerumise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa
usaldusväärselt hinnata. Tingimuslike kohustuste üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud
tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustiseks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena.
Sihtfinantseerimine
Varade sihtfinantseerimiseks saadud summa kantakse kohe tulusse, kui tingimuslikke kohustisi ei kaasne või need on täidetud.
Sihtfinantseerimisega soetatud vara võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses.
Tegevuskulude sihtfinantseerimist, mis saadakse aruandeperioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi tuluna,
millal sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning kui laekumine on tõenäoline.
Kohustuslik reservkapital
Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse
või Põhikirja alusel. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustab
Üldkoosolek. Reservkapitali kasutatakse kahjumi katmiseks, kui Üldkoosolek ei otsusta teisiti. Reservkapitalist ei või teha
Aktsionäridele väljamakseid.
Tulud
Tulud kaupade ja teenuste müügist kajastatakse siis, kui müügitulu on usaldusväärselt määratav, tehingust saadava tasu laekumine
tõenäoline ja olulised omandiga seotud riskid on läinud müüjalt ostjale.
Intressitulu kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja selle suurus usaldusväärselt hinnatav.
Kulud
Kulude arvestus toimub tekkepõhiselt. Kõik aruandekuupäevajärgselt sissenõutavad, kuid aruandekuupäeval teadaolevad
arvestusperioodi kuuluvad kulud kajastatakse arvestusperioodis.
Puhkusetasude reserv
Puhkusetasu on kuluna kajastatud kohustise tekkimise perioodil. Puhkusetasu reservi korrigeeritakse üks kord aastas – aruandeaasta
lõpul. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse kasumiaruandes kuluna ning bilansis on võetud arvele lühiajalise kohustisena töövõtjate
ees. Puhkusetasu reservis kajastub ka sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks.
Maksustamine
Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, kingitustelt,
annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimiselt. Kehtiv maksumäär on 20%;
tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80 netoväljamaksest. Maksustamissüsteemi eripära tõttu ei teki ajutisi erinevusi varade
ja kohustuste maksustamisväärtuse ning raamatupidamislike jääkväärtuste vahel ning seetõttu ei teki ka edasilükkunud tulumaksuvarasid
ja –kohustusi.
Nimetatud seaduse alusel maksustatakse äriühingu poolt dividendidena ja muus vormis jaotamata kasum tulumaksumääraga mille määr 2018 a.
oli 20/80 väljamaksetelt. 2019 a. regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva äriühingu tulumaksumäär on 14/86. Madalam
maksumäär rakendub 1/3 2018. aastal väljamakstud dividendide suurusele summale, ülejäänud jaotamata kasumi tulumaksuga maksustamise
määr on 20/80.
Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna ning –kohustisena dividendide väljakuulutamise hetkel,
sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus
tekib dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval.
Maksimaalne tulumaksukohistus, mis tekiks, kui kogu vaba omakapital makstaks välja dividendidena, on avalikustatud raamatupidamise
aastaaruande lisades.
Seotud osapooled
Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele.
Riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku maavalitsuse ja avalik-õigusliku isiku aruannetes ei ole vaja avalikustada tehinguid teiste
riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja avalik-õiguslike isikutega (v.a juhul, kui seda nõutakse vastava isiku
tegevust reguleerivates seadustes või eeskirjades).
AS Eesti Liinirongid käsitleb seotud osapooltena:
• tegev- ja kõrgemat juhtkonda,
24
AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne
• eelmises lõikes kirjeldatud isikute lähedasi pereliikmeid ja nendega seotud äriühinguid.
Aruandekuupäevajärgsed sündmused.
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande
koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Korrigeerivad
sündmused kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. (Korrigeeriv sündmus on niisugune, mille mõju oli juba aruandekuupäeval
olemas.) Mitte-korrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul, kui
nad on olulised. (Mitte-korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval
eksisteerinud asjaoludest.)
Rahavoogude aruanne.
Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil – äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud ärikasumit, elimineerides
mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ja lühiajaliste kohustuste saldode muutused.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Kassa 8 856 8 900
Pangakontod 2 531 564 3 985 705
Kokku raha 2 540 420 3 994 605
25
AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa
nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Nõuded ostjate vastu 311 437 311 437
Ostjatelt
311 437 311 437
laekumata arved
Maksude ettemaksed
1 132 675 1 132 675 5
ja tagasinõuded
Muud nõuded 1 680 1 680
Intressinõuded 107 107
Viitlaekumised 1 573 1 573
Ettemaksed 1 401 205 1 401 205
Tulevaste
1 396 451 1 396 451
perioodide kulud
Muud makstud
4 754 4 754
ettemaksed
Saamata
tegevuskulude 1 536 123 1 536 123
sihtfinantseerimine
Saamata pv
60 950 617 3 316 838 20 387 232 37 246 547 13
sihtfinantseerimine
Kokku nõuded ja
65 333 737 7 699 958 20 387 232 37 246 547
ettemaksed
31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa
nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Nõuded ostjate vastu 341 461 341 461 0 0
Ostjatelt
341 461 341 461 0 0
laekumata arved
Maksude ettemaksed
567 370 567 370 0 0 5
ja tagasinõuded
Laenunõuded 0
Muud nõuded 3 349 3 349 0 0
Viitlaekumised 3 349 3 349 0 0
Ettemaksed 1 300 527 1 300 527 0 0
Tulevaste
1 294 662 1 294 662 0 0
perioodide kulud
Muud makstud
5 865 5 865 0 0
ettemaksed
Saamata pv
64 051 544 3 100 927 19 060 116 41 890 501 13
sihtfinantseerimine
Saamata
tegevuskulude 1 292 656 1 292 656 0
sihtfinantseerimine
Kokku nõuded ja
67 556 907 6 606 290 19 060 116 41 890 501
ettemaksed
26
AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Varud
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Tooraine ja materjal 3 027 187 3 170 709
Varuosad 3 019 367 3 163 660
Piletikandjad 7 820 7 049
Ettemaksed varude eest 47 797 5 477
Ettemaksed tarnijatele 47 797 5 477
Kokku varud 3 074 984 3 176 186
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 1 132 675 0 567 370 0
Üksikisiku tulumaks 0 184 249 0 182 250
Erisoodustuse tulumaks 0 1 300 0 652
Sotsiaalmaks 0 440 257 0 429 878
Kohustuslik kogumispension 0 11 214 0 16 570
Töötuskindlustusmaksed 0 23 402 0 23 860
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 132 675 660 422 567 370 653 210
27
AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid ja
Transpordivahendid
Muud põhivarad Lõpetamata Ettemaksed ettemaksed
masinad ja projektid
seadmed
31.12.2019
Soetusmaksumus 73 366 2 524 142 171 127 317 1 281 328 172 408 645 968 415 728 004 728 004 176 702 572
Akumuleeritud kulum 0 -1 013 766 -30 845 913 -754 690 -31 600 603 -451 049 -33 065 418
Jääkmaksumus 73 366 1 510 376 140 281 404 526 638 140 808 042 517 366 728 004 728 004 143 637 154
Ostud ja parendused 1 200 817 1 200 817 1 200 817
Muud ostud ja parendused 1 200 817 1 200 817 1 200 817
Amortisatsioonikulu -116 956 -5 494 133 -139 530 -5 633 663 -49 088 -39 720 -39 720 -5 839 427
Allahindlused väärtuse
-254 975 -254 975 -254 975
languse tõttu
Ümberliigitamised 1 293 204 1 293 204 60 938 -1 354 142 -1 354 142 0
Ümberliigitamised
1 293 204 1 293 204 60 938 -1 354 142 -1 354 142 0
ettemaksetest
31.12.2020
Soetusmaksumus 73 366 2 524 142 172 165 545 1 281 328 173 446 873 1 029 353 534 959 534 959 177 608 693
Akumuleeritud kulum 0 -1 130 722 -36 340 045 -894 220 -37 234 265 -500 137 0 -38 865 124
Jääkmaksumus 73 366 1 393 420 135 825 500 387 108 136 212 608 529 216 534 959 534 959 138 743 569
Ostud ja parendused 806 913 0 806 913 0 1 912 339 8 426 180 10 338 519 11 145 432
Muud ostud ja parendused 806 913 0 806 913 0 1 912 339 8 426 180 10 338 519 11 145 432
Amortisatsioonikulu -119 239 -5 697 832 -136 763 -5 834 595 -3 068 0 0 -5 956 902
Allahindlused väärtuse
0 -277 962 0 -277 962 0 0 0 -277 962
languse tõttu
Ümberliigitamised 47 390 1 872 082 1 872 082 -1 919 472 0 -1 919 472 0
Ümberliigitamised
47 390 1 872 082 1 872 082 -1 919 472 0 -1 919 472 0
ettemaksetest
Muud muutused 0 -19 662 0 -19 662 -47 543 0 0 -67 205
31.12.2021
Soetusmaksumus 73 366 2 418 412 172 851 388 1 256 433 174 107 821 981 810 527 826 8 426 180 8 954 006 186 535 415
Akumuleeritud kulum 0 -1 096 841 -40 342 349 -1 006 088 -41 348 437 -503 205 0 0 0 -42 948 483
Jääkmaksumus 73 366 1 321 571 132 509 039 250 345 132 759 384 478 605 527 826 8 426 180 8 954 006 143 586 932
2021a. tehti rongidele allahindlust summas 277 962 eurot, mille käigus korrigeeriti rongide jääkmaksumust rongidelt maha monteeritud
ja asendatud komponentide hinnangulise soetusmaksumuse võrra. Kuivõrd rongid on arvel tervikuna (kasulik eluiga 35 aastat), aga
komponentide eluiga on lühem (keskmiselt 5 aastat).
Maha kanti amortiseerunud põhivara:
* ehitised 153 121 eurot
* muu materiaalne põhivara 47 543 eurot
* masinad ning seadmed 1 721 191 eurot.
28
AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Arvutitarkvara
31.12.2019
Soetusmaksumus 149 570 149 570
Akumuleeritud kulum -59 290 -59 290
Jääkmaksumus 90 280 90 280
Ostud ja parendused 32 760 32 760
Amortisatsioonikulu -36 739 -36 739
31.12.2020
Soetusmaksumus 182 330 182 330
Akumuleeritud kulum -96 029 -96 029
Jääkmaksumus 86 301 86 301
Amortisatsioonikulu -46 294 -46 294
31.12.2021
Soetusmaksumus 182 330 182 330
Akumuleeritud kulum -142 323 -142 323
Jääkmaksumus 40 007 40 007
Lisa 8 Kapitalirent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa
nr
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Veerem 60 950 617 3 316 838 20 387 232 37 246 547 6,75 EUR 2034 9
Kapitalirendikohustised
60 950 617 3 316 838 20 387 232 37 246 547
kokku
31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa
nr
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Veerem 64 051 545 3 100 927 19 060 116 41 890 502 6,75 EUR 2034 9
Kapitalirendikohustised
64 051 545 3 100 927 19 060 116 41 890 502
kokku
Renditud varade bilansiline jääkmaksumus
29
AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne
31.12.2021 31.12.2020
Masinad ja seadmed 70 845 946 73 699 018
Kokku 70 845 946 73 699 018
Olulised eritingimised puuduvad.
Lisa 9 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 2 201 817 2 201 817 0 0
Võlad töövõtjatele 462 440 462 440 0 0 10
Maksuvõlad 660 422 660 422 0 0 5
Muud võlad 77 647 77 647 0 0
Muud viitvõlad 77 647 77 647 0 0
Saadud ettemaksed 8 818 043 8 818 043 0 0
Tulevaste perioodide
391 862 391 862 0 0
tulud
Muud saadud
8 426 181 8 426 181
ettemaksed
Kapitalirendi võlg 60 950 617 3 316 838 20 387 232 37 246 547 8
Kokku võlad ja
73 170 986 15 537 207 20 387 232 37 246 547
ettemaksed
31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 1 275 614 1 275 614 0 0
Võlad töövõtjatele 450 215 450 215 0 0 10
Maksuvõlad 653 210 653 210 0 0 5
Muud võlad 9 408 9 408 0 0
Muud viitvõlad 9 408 9 408 0 0
Saadud ettemaksed 417 498 417 498 0 0
Tulevaste perioodide
417 498 417 498 0 0
tulud
Kapitalirendi võlg 64 051 545 3 100 927 19 060 116 41 890 502 8
Kokku võlad ja
66 857 490 5 906 872 19 060 116 41 890 502
ettemaksed
30
AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 10 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Töötasude kohustis 429 963 419 339
Puhkusetasude kohustis 32 477 30 876
Kokku võlad töövõtjatele 462 440 450 215
Lisa 11 Eraldised
(eurodes)
Moodustamine/korrigeerimine
31.12.2019 31.12.2020 Lisa nr
töösuhtejärgne eraldis 56 419 10 081 66 500 22
Kokku eraldised 56 419 10 081 66 500
Sealhulgas:
Lühiajalised
Muud eraldised
Moodustamine/korrigeerimine
31.12.2020 31.12.2021 Lisa nr
Töösuhtejärgne eraldis 66 500 6 916 73 416 22
Kokku eraldised 66 500 6 916 73 416
Sealhulgas:
Lühiajalised 66 500 6 916 73 416
Muud eraldised 66 500 6 916 73 416
Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Tingimuslikud kohustised
Võimalikud dividendid 112 474 792 116 716 312
Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 28 118 698 29 179 078
Kokku tingimuslikud kohustised 140 593 490 145 895 390
Lisa 13 Sihtfinantseerimine
(eurodes)
31
AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne
31.12.2019 Laekunud Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2020
kasumiaruandes soetusmaksumuses
Nõuded Nõuded
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine
66 950 615 8 595 486 5 696 415 2 899 071 64 051 545
põhivarade soetamiseks
Kokku
sihtfinantseerimine
66 950 615 8 595 486 5 696 415 2 899 071 64 051 545
põhivarade
soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Sihtfinantseerimine
310 256 24 040 357 24 040 357 1 292 656
tegevuskuludeks
Kokku
sihtfinantseerimine 310 256 24 040 357 24 040 357 1 292 656
tegevuskuludeks
Kokku
67 260 871 32 635 843 29 736 772 2 899 071 65 344 201
sihtfinantseerimine
31.12.2020 Laekunud Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2021
kasumiaruandes soetusmaksumuses
Nõuded Nõuded
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine
64 051 545 8 595 486 5 494 559 3 100 927 60 950 617
põhivarade soetamiseks
Kokku
sihtfinantseerimine
64 051 545 8 595 486 5 494 559 3 100 927 60 950 617
põhivarade
soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Sihtfinantseerimine
1 292 656 27 956 972 27 956 972 1 536 123
tegevuskuludeks
Kokku
sihtfinantseerimine 1 292 656 27 956 972 27 956 972 1 536 123
tegevuskuludeks
Kokku
65 344 201 36 552 458 33 451 531 3 100 927 62 486 740
sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimist saadakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist.
2021.aastal on lisaks saadud põhivara ettemaksuna sihtfinantseeringut summas 8 426 181 eurot uute rongide soetamiseks, mille eest on
tasutud uute rongide ettemakse.
Lisa 14 Aktsiakapital
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Aktsiakapital 671 080 671 080
Aktsiate arv (tk) 67 108 67 108
Aktsiate nimiväärtus 10 10
32
AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 15 Müügitulu
(eurodes)
2021 2020
Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes
Müük Euroopa Liidu riikidele
Eesti 14 208 133 13 729 704
Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 14 208 133 13 729 704
Kokku müügitulu 14 208 133 13 729 704
Müügitulu tegevusalade lõikes
reisijatevedu 14 208 133 13 729 704
Kokku müügitulu 14 208 133 13 729 704
Lisa 16 Muud äritulud
(eurodes)
2021 2020
Tulu sihtfinantseerimisest 33 451 531 29 736 772
Trahvid, viivised ja hüvitised 1 617 1 816
Rendi- ja üüritulu 28 636 10 645
Vanametalli müük 10 335 3 722
Muud 44 196 42 429
Kokku muud äritulud 33 536 315 29 795 384
Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused
(eurodes)
2021 2020
Tooraine ja materjal 1 659 677 1 369 168
Energia 7 358 761 5 371 975
Elektrienergia 1 752 123 876 058
Soojusenergia 78 740 38 419
Kütus 5 527 898 4 457 498
Taristu kasutustasud 21 379 179 19 703 108
Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 30 397 617 26 444 251
33
AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2021 2020
Üür ja rent 138 081 113 706
Mitmesugused bürookulud 158 970 159 011
Lähetuskulud 5 396 3 511
Koolituskulud 15 458 35 284
Riiklikud ja kohalikud maksud 5 985 5 985
Turunduskulud 187 672 189 530
Infotehnoloogia ja sideteenused 466 472 501 044
Kinnisvara hooldus 264 749 234 830
Personali- ja juriidilised teenused 181 001 179 928
Töötajatega seotud kulud 68 376 65 636
Transporditeenused 477 730 240 256
Väheväärtuslik vara 50 882 101 451
Kindlustus 275 400 273 994
Seadmete hooldus 244 570 232 780
Muud 76 417 69 005
Kokku mitmesugused tegevuskulud 2 617 159 2 405 951
Lisa 19 Tööjõukulud
(eurodes)
2021 2020
Palgakulu 6 249 003 6 309 306
Sotsiaalmaksud 2 098 146 2 121 116
Kokku tööjõukulud 8 347 149 8 430 422
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 312 316
Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:
Töölepingu alusel töötav isik 312 316
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 8 8
Lisa 20 Muud ärikulud
(eurodes)
2021 2020
Liikme- ja ametiühingumaksud 3 768 3 866
Muud 1 104 159 1 103 443
Kokku muud ärikulud 1 107 927 1 107 309
34
AS Eesti Liinirongid 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 21 Intressikulud
(eurodes)
2021 2020
Intressikulu kapitalirendilt 4 228 710 4 430 566
Kokku intressikulud 4 228 710 4 430 566
Lisa 22 Seotud osapooled
(eurodes)
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
LÜHIAJALISED 31.12.2021 31.12.2020
Võlad ja ettemaksed
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega
eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 73 416 66 500
mõju all olevad ettevõtjad
Kokku võlad ja ettemaksed 73 416 66 500
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud
olulised soodustused
2021 2020
Arvestatud tasu 179 453 226 088
Isikliku auto kasutamise hüvitis 18 197 19 500
Juhtkonna lahkumise puhul makstav tasu on üles võetud eraldisena.
Lisa 23 Sündmused pärast aruandekuupäeva
Seoses Venemaa sõjaga Ukraina territooriumil ja sellest johtuvalt kehtestatud majanduslike sanktsioonide otsene mõju Elronile on läbi
energiakandjate hindade tõusmise rekordtasemele. Hinnanguliselt võib enegiahindade tõus tõsta Elroni tegevuskulusi 2022. aastal kuni
kolm miljonit eurot. Teine otsene mõju on varuosade (rattapaaride) tarneaegadele. Senine varustaja hankis rattad Venemaalt. Alternatiivsed
tarnijad on kaardistatud ning 2022. aasta vajadus kaetud.
Äritegevuse katkemise riski realiseerumist sanktsioonide mõjust tulenevalt hetkel ette ei näe.
11.03.2022.a. toimus suurem rongiõnnetus Ropka ülesõidu läheduses Külitsel, Tartumaal. Avariisse sattunud rongi kõrvalejäämise tõttu
me sõidugraafikut muutma ei pea. Kui pikalt rongi remont kestab ja milliseks kujuneb maksumus ei ole veel võimalik hinnata. Remondikulud
hüvitab kindlustus.
35
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
AS-i Eesti Liinirongid aktsionärile
Arvamus
Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS-i Eesti Liinirongid (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja
rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Mida me auditeerisime
Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:
• bilanssi seisuga 31. detsember 2021;
• kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
• raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise
aastaaruande auditiga“.
Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.
Sõltumatus
Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised
sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile.
Muu informatsioon
Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet.
Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi
käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on
koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.
Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates:
• tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja
• tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.
Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Ettevõttest ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes, millest saime teadlikuks enne käesoleva
audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks
pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja
arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi
põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks
siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.
Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:
• tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja
asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud
kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset
kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte
tegevuse jätkumise lõppemist;
• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse
õiglane esitusviis.
Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi
puuduste kohta.
Lauri Past
Vandeaudiitor, litsents nr 567
Kristiina Veermäe
Vandeaudiitor, litsents nr 596
AS PricewaterhouseCoopers
Tegevusluba nr 6
Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn
23. märts 2022
Tallinn, Eesti
AS Eesti Liinirongid nõukogu aruanne
2021. aasta majandusaasta aruande juurde
AKTSIASELTS: AS Eesti Liinirongid, registrikood 10520953
ASUKOHT: Vabaduse pst 176, Tallinn, Eesti Vabariik
AINUAKTSIONÄR: Eesti Vabariik, keda esindab osalust valitseva ministrina
majandus- ja taristuminister
AKTSIAKAPITAL: 671 080 EUR
AKTSIATE ARV: 67 108 aktsiat
I Ülevaade majandusaasta tegevustest
AS Eesti Liinirongid (edaspidi ka Aktsiaselts) on 100% riigile kuuluv aktsiaselts, kes
korraldab Eestis reisirongiliiklust Elroni kaubamärgi alt. AS-i Eesti Liinirongid
põhitegevusalaks on reisijateveo korraldamine raudteel ning reisijateveo teenust
osutab aktsiaselts 2017. aastal riigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel,
mis kehtib perioodil 2018-2022. Novembris 2021 sõlmis Aktsiaselts riigiga uue raudtee
reisijateveo avaliku teenindamise lepingu perioodiks 2023-2032.
Juhtimis- ja kontrollisüsteem
Aktsiaseltsi juhtimisel rakendab juhatus Hea Ühingujuhtimise Tava, arvestades
riigivaraseadusest tulenevate erisustega. Tagatud on Aktsiaseltsi tegevusega seotud
õigusaktide järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine,
finantsaruandlus ja teabe avalikustamine. Juhatuse ja nõukogu liikmed lähtuvad oma
tegevuses Aktsiaseltsi huvidest, tagades õigusaktides ja sisekorraeeskirjades
sätestatud nõuete täitmise.
Aktsiaseltsis toimib mitmeastmeline kontrollisüsteem, mis on piisav tagamaks
võimalike kõrvalekallete õigeaegset tuvastamist. Lisaks majandusaasta aruande
kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil (välisaudit) toimib Aktsiaseltsis ka
sisekontrollisüsteem.
Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas:
Põhikiri
Sisekorraeeskiri
Raamatupidamise sise-eeskiri
Auditikomitee töökord
Siseauditi põhimäärus
Töötajate ametijuhendid
Huvide konflikti vältimise juhend
1
Aktsiaseltsis on moodustatud auditikomitee, kes tegutseb vastavalt oma töökorrale.
Nõukogu kinnitab auditikomitee ettepanekul igaks kalendriaastaks siseauditite kava
ning siseauditite tulemused ja parendusettepanekud raporteeritakse auditikomiteele
ja nõukogule. Siseaudiitori teenust osutab aktsiaseltsile riigihanke tulemusel sõlmitud
lepingu alusel KPMG Baltics OÜ.
II Juhtorganite koosseis, tegevus ja tasustamine
AS Eesti Liinirongid nõukogu on koostöös osaluse valitsejaga ning juhatusega
Aktsiaseltsi tegevust korraldanud ja juhtinud ning selle üle järelevalvet teostanud
lähtudes põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate
õigusaktide nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii
juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja põhikirjaga antud ülesandeid ning
tegutsevad ülesandeid täites Aktsiaseltsi huve järgides.
Lähtudes väljakujunenud töökorraldusest teevad juhatus ja nõukogu tihedat koostööd
ning juhatus informeerib ja kaasab nõukogu Aktsiaseltsi tegevuse seisukohalt oluliste
küsimuste lahendamisse.
Juhatus
Põhikirja kohaselt on juhatusel üks kuni kolm liiget, kes valitakse nõukogu poolt viieks
aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. 2021. aasta alguse seisuga oli AS-i Eesti
Liinirongid juhatuse esimeheks Merike Saks ja juhatuse liikmeks Riho Seppar.
Märtsis 2021 otsustas nõukogu rahuldada Merike Saksa avalduse juhatuse esimehe
kohalt tagasiastumiseks ning kutsuda Merike Saksa juhatuse esimehe kohalt tagasi ja
lõpetada juhatuse esimehe leping seisuga 04.04.2021. a. Juhatuse liige Riho Seppar
määrati AS Eesti Liinirongid juhatuse esimehe kohusetäitjaks kuni uue juhatuse liikme
ametisse nimetamiseni.
Juunis 2021 otsustas nõukogu nimetada alates 30.08.2021. a 5-aastaseks perioodiks
AS Eesti Liinirongid uueks juhatuse esimeheks Lauri Betlemi, kinnitada juhatuse
esimehega sõlmitava lepingu tingimused ja volitada nõukogu esimeest allkirjastama
juhatuse esimehega sõlmitavat juhatuse esimehe ametilepingut.
2021. aasta lõpu seisuga oli AS-i Eesti Liinirongid juhatuse esimeheks Lauri Betlem ja
juhatuse liikmeks Riho Seppar.
Juhatuse liikmetele 2021. aastal makstud brutotasud (EUR):
Nimi Merike Saks Riho Seppar Lauri Betlem Kokku
Periood 01.01.2021- 01.01.2021- 30.08.2021-
04.04.2021 31.12.2021 31.12.2021
juhatuse liikme tasu 21 752,40 71 057,85 30 714,29 123 524,54
2
Tulemustasu 2020. a 7 000,00 5 500,00 - 12 500,00
eest
Puhkusekompensatsioon 5 478,54 - - 5 478,54
Kokku (EUR) 34 230,94 76 557,85 30 714,29 141 503,08
Aktsiaseltsi juhatus täitis olulises osas neile 2020. aastaks seatud numbrilised
eesmärgid ja projektide läbiviimise eesmärgid ning nõukogu hindas juhatuse töö
heaks. Aktsiaseltsi tegevusmahud ja majandustulemused olid oluliselt mõjutatud
Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eriolukorrast ja pandeemia tõttu rakendatud
piirangutest, mistõttu vaatas nõukogu 2020. a maikuus üle juhatusele 2020. aastaks
seatud eesmärgid ja alandas maksimaalset võimalikku tulemustasu mahtu ühele
kuutasule. Juhatuse liikmetele 2020. aastaks seatud eesmärkide täitmise eest
tulemustasude maksmise otsustas nõukogu 31.03.2021. a toimunud koosolekul.
Kehtestatud eriolukord ja piirangud on avaldanud olulist negatiivset mõju Aktsiaseltsi
tulemustele ka 2021. aastal. Lisaks mõjutasid oluliselt Aktsiaseltsi tulemusi järsult
kallinenud elektrienergia ja diiselkütuse hinnad. Nõukogu hindab juhatuse tegevuse
Aktsiaseltsi juhtimisel ja muutuvatele oludele reageerimisel ka 2021. aastal heaks.
Nõukogu
Põhikirja kohaselt on nõukogul kolm kuni kuus liiget, kes valitakse üldkoosoleku poolt
kuni viieks aastaks. 2021. aastal olid nõukogu liikmeteks Andres Allikmäe (esimees),
Kai Realo, Hindrek Allvee ja Kalle Viks ning aasta jooksul nõukogu koosseisus
muudatusi ei toimunud.
Nõukogu liikmed osalevad aktiivselt kõigil koosolekutel, panustavad Aktsiaseltsi
juhtimisse ning avatud ja otsekohene suhtlus nii omavahel kui juhatusega võimaldab
kiiret otsustamist vajavate küsimuste lahendamist sujuvalt ja konstruktiivselt.
Nõukogu koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad
ning erinevad kompetentsid.
Kokku toimus 2021. aastal 8 nõukogu koosolekut ning lisaks võeti 3 otsust vastu
kirjalikus menetluses koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu koosolekutel annab
juhatus regulaarselt ülevaate Aktsiaseltsi müügi- ja majandustulemustest, mis
võimaldab Aktsiaseltsi nõukogul olla pidevalt kursis Aktsiaseltsi tulemustega ning
vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta.
Nõukogu käsitles 2021. aastal toimunud koosolekutel ja hääletustel järgmisi
olulisemaid teemasid:
- Perioodilised ülevaated müügi- ja finantstulemustest ning eriolukorra
mõjudest;
- Juhatuse 2021. a tulemuseesmärgid muutuvates oludes;
- Finantsplaani kinnitamine aastateks 2021-2025;
- Uute kahesüsteemsete elektrirongide hankega seotud teemad;
3
- Huvide konflikti vältimise juhendi laiendamine nõukogule;
- Juhatuse esimehe ja juhatuse liikme lepingu muutmine;
- Senise juhatuse esimehe tagasi kutsumine ning uue juhatuse esimehe konkursi
läbiviimine ja värbamine;
- Aktsiaseltsi 2020. aasta auditeeritud majandusaasta aruande heaks kiitmine;
- Aktsiaseltsi 2020. aasta nõukogu aruande heaks kiitmine;
- Nõukogu hinnang juhatuse tööle 2020. aastal ja juhatuse liikmetele
tulemustasu määramine;
- Ülevaade Aktsiaseltsi riskihindamise tulemustest;
- Aktsiaseltsi 2022. aasta eelarve kinnitamine;
- KPMG Baltics OÜ kinnitamine Aktsiaseltsi siseaudiitoriks järgmiseks
kolmeaastaseks perioodiks alates 01.01.2022;
- Aktsiaseltsi üldkoosolekule ettepaneku tegemine AS PricewaterhouseCoopers
valimiseks Aktsiaseltsi välisaudiitoriks viieaastaseks perioodiks alates 2021
aastaaruandest.
Jaanuaris 2022 kinnitas nõukogu siseauditi tööplaani 2022. aasta I poolaastaks ning
pikendas auditikomitee liikme Piret Kustasson-Seilmaa volitusi tagasiulatuvalt alates
23.05.2021 järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks.
Nõukogu liikmete osalemine 2021. aastal toimunud koosolekutel ja hääletustel:
Toimumise Nõukogu Andres Hindrek
Kai Realo Kalle Viks
kuupäev koosolek Allikmäe Allvee
29.01.2021 154 jah jah jah jah
15.02.2021 155* jah jah jah jah
25.02.2021 156* jah jah jah jah
28.02.2021 157* jah jah jah jah
11.03.2021 158 jah jah jah jah
31.03.2021 159 jah jah jah jah
28.04.2021 160 jah jah jah jah
18.06.2021 161 jah jah jah jah
02.08.2021 162 jah jah jah jah
10.11.2021 163 jah jah jah jah
14.12.2021 164 jah jah jah jah
* otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata
Nõukogu liikmetele 2021. aastal makstud brutotasud:
Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood
Andres Allikmäe nõukogu esimehe tasu 12 000 01.01.2021-31.12.2021
Hindrek Allvee nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2021-31.12.2021
Kai Realo nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2021-31.12.2021
Kalle Viks nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2021-31.12.2021
Kokku 30 000
4
Auditikomitee
Aktsiaseltsi nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille eesmärgiks on nõukogu
nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise
korraldamise, audiitorkontrolli, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja
tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja
majandusaasta aruande kinnitamise osas. Komitee koosneb kolmest liikmest, kes
valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks. Komitee esimehe määrab nõukogu.
2021. aastal olid auditikomitee liikmeteks Kalle Viks (esimees), Marko Roots ja Piret
Kustasson-Seilmaa ning aasta jooksul auditikomitee koosseisus muudatusi ei
toimunud.
Auditikomitee liikme Piret Kustasson-Seilmaa volitused lõppesid korraliselt tähtaja
saabumisega 22.05.2021, kuid jäid õigeaegselt pikendamata. Hoolimata volituste
lõppemisest on Piret Kustasson-Seilmaa jätkuvalt aktiivselt osalenud auditikomitee
tegevuses. Kuna Piret Kustasson-Seilmaa omab suurepäraseid teadmisi
auditeerimisvaldkonnas ning tema osalemine auditikomitee töös on Aktsiaseltsi
parimates huvides, tegi auditikomitee esimees nõukogule ettepaneku pikendada
auditikomitee liikme Piret Kustasson-Seilmaa volitusi tagasiulatuvalt alates
23.05.2021.a järgmiseks 3 aastaseks perioodiks. Nõukogu 10.01.2022 otsusega on
Piret Kustasson-Seilmaa nimetatud tagasiulatuvalt alates 23.05.2021 AS Eesti
Liinirongid auditikomitee liikmeks järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks.
Nõukogu liikmest auditikomitee esimehele auditikomitee töös osalemise eest
makstava tasu suuruseks on 187,50 eurot koosoleku toimumise kuu eest. Nõukogu
liikmeks mitteolevatele auditikomitee liikmetele makstava tasu suuruseks on 250
eurot koosoleku toimumise kuu eest.
Auditikomitee liikmetele 2021. aastal makstud brutotasud:
Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood
Kalle Viks auditikomitee esimehe tasu 750 01.01.2021-31.12.2021
Piret Kustasson auditikomitee liikme tasu 1000 01.01.2021-31.12.2021
Marko Roots auditikomitee liikme tasu 1000 01.01.2021-31.12.2021
Kokku 2750
Aasta jooksul toimus 4 auditikomitee koosolekut. Auditikomitee liikmetele anti
ülevaateid aktsiaseltsis läbiviidud sise- ja välisauditite tulemustest ning kavandatud ja
ellu viidud parendustegevustest. Auditikomitee on kokku leppinud üldise
töökorralduse, mille kohaselt vaadatakse regulaarselt igal kevadel üle Aktsiaseltsi
majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus, suvel toimub riskihindamise
tulemuste ja maandusmeetmete arutelu, sügisel auditikomitee tööplaani ja siseauditi
kava arutelu ning talvel vaheauditi tulemuste ja Aktsiaseltsi järgmise aasta eelarve
ülevaatus. Kaks korda aastas vaadatakse üle ohutusjuhtimise ja riskijuhtimise
tegevuskava täitmine.
5
Olulisemad auditikomitee 2021. aastal toimunud koosolekutel käsitletud teemad olid:
- Aktsiaseltsi 2020. a auditeeritud majandusaasta aruande ja audiitori
järeldusotsuse ülevaatus ning juhatusele ja nõukogule omapoolse arvamuse
andmine;
- Välisaudiitor Ernst & Young Baltic AS-iga sõlmitud lepingu lõpetamise või
järgmiseks üheaastaseks perioodiks pikendamise arutelu;
- Ülevaade ohutusalasest tegevusest;
- Ülevaade riskihindamise tulemustest ja maandusmeetmete rakendamisest;
- Siseauditi riskipõhise tööplaani ajakohastamine;
- Siseaudiitori teenuse hange järgmiseks perioodiks (alates 01.01.2022) ning
hanke tulemusena nõukogule ettepaneku tegemine KPMG Baltics OÜ
valimiseks Aktsiaseltsi siseaudiitoriks;
- Välisaudiitori teenuse hange järgmiseks perioodiks (alates 2021
aastaaruandest) ning hanke tulemusena nõukogule ettepaneku tegemine AS
PricewaterhouseCoopers valimiseks Aktsiaseltsi välisaudiitoriks;
- Kokkuvõtted läbiviidud siseauditite tulemustest;
- Uue välisaudiitori poolt läbi viidud vaheauditi tulemuste ülevaatus;
- Auditikomitee tööplaani kinnitamine 2022. aastaks;
- Aktsiaseltsi 2022. a eelarve ülevaatus.
Auditikomitee liikmete osalemine 2021. aastal toimunud koosolekutel:
Toimumise Auditikomitee Kalle Marko Piret
kuupäev koosolek Viks Roots Kustasson
29.03.2021 57 jah jah jah
14.06.2021 58 jah jah jah
14.09.2021 59 jah jah jah
22.11.2021 60 jah jah jah
Siseaudiitori teenust osutas riigihanke tulemusel Aktsiaseltsile kuni 2021. aasta lõpuni
KPMG Baltics OÜ. Siseaudiitori teenuse pakkuja leidmiseks aastatel 2022-2024 viis
Aktsiaselts läbi riigihanke ja tunnistas edukaks KPMG Baltics OÜ pakkumuse.
Auditikomitee tegi 14.09.2021 otsusega nõukogule ettepaneku valida Aktsiaseltsi
siseaudiitoriks KPMG Baltics OÜ ning nõukogu 10.11.2021 otsusega kinnitati KPMG
Baltics OÜ alates 01.01.2022 Aktsiaseltsi siseaudiitoriks järgmiseks 3 aastaks. Hanke
alusdokumendi kohaselt võib lepingut poolte kokkuleppel pikendada samadel
tingimustel veel üheks üheaastaseks perioodiks.
2021. aasta jooksul viidi läbi kolm siseauditit:
- Diislikütuse käitlemise siseaudit eesmärgiga anda hinnang diiselkütuse
käitlemise korraldusele nii süsteemi efektiivsuse, pettuste vältimise kui
keskkonnahoiualaste eesmärkide täitmise kontekstis;
6
- Põhivara heakorra (veeremi haldamise ja hooldamise) siseaudit eesmärgiga
anda hinnang veeremi hoolduse ja remondi korraldusele, infoliikumisele
erinevate üksuste vahel ning probleemide likvideerimise kvaliteedile;
- Ohutusjuhtimissüsteemi siseaudit eesmärgiga anda hinnang
ohutusjuhtimissüsteemi ülesehituse ja rakendamise vastavusele õigusaktide
nõuetele.
III Ülevaade omaniku ootustega kehtestatud eesmärkide täitmisest
Strateegilised eesmärgid
AS Eesti Liinirongid omamise eesmärk on tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele
ja ohutusnõuetele vastav kvaliteetne avalik reisijateveo teenus avalikul raudteel. AS
Eesti Liinirongid on äriühing, millel on avalikku huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi
kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust
transpordi arengukavast. Arengukava perioodil on eesmärk pakkuda uuel
kvaliteeditasemel reisijateveo teenust avalikul raudteetaristul. Kasutusele võetakse
varasemast tihedam, reisijate vajadustel põhinev sõidugraafik, eesmärgiga
vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda mugavat
liikumisvõimalust, vähendades seeläbi autokasutuse osakaalu. Lisaks seab omanik
aktsiaseltsile Eesti Liinirongid eesmärgiks toimida reisijateveo arengumootorina,
võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi tehnoloogiaid
ja äriideid.
Strateegilised eesmärgid on täidetud. Aktsiaselts tagab kaasaegse, ohutu ja kvaliteetse
avaliku reisijateveoteenuse maksimaalse kättesaadavuse avalikul raudteel. Lähtudes
transpordi ja liikuvuse arengukavast ning olemasolevast veeremipargist pakub
aktsiaselts optimaalseimat võimalikku sõidugraafikut ja maksimeerib piletitulu ja
reisijate arvukust teenindatavatel liinidel.
Finantseesmärgid
Kasumlikkus
Kuna AS Eesti Liinirongid ei tegutse vabal turul (tegutseb riigiga sõlmitud avaliku
teenindamise lepingu alusel) ja riigisisene avalik reisijatevedu raudteel ei ole Eesti
tingimustes kasumlik tegevus (riik maksab iga-aastaselt avaliku liiniveo toetust), siis
ootab riik omanikuna, et aktsiaselts tegutseks efektiivselt, ressursisäästlikult ja avaliku
liiniveo tulud (piletitulu, avaliku liiniveo toetus ja muud tulud) ei oleks väiksemad kui
avaliku liiniveo kulud.
Eesmärk on täidetud. Aktsiaseltsi põhitegevuse tulem on positiivne, Aktsiaselts
jätkusuutlik ning oma tegevuse kavandamisel juhindub Aktsiaselts tegevuse
efektiivsuse tõstmise, piletitulu suurendamise ja vajaliku riikliku dotatsiooni
vähendamise eesmärkidest.
7
Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandusministeerium hinnanud AS-i Eesti
Liinirongid omakapitali hinnaks 2021. aastal 9,2% ja 2022. aastal 7,2%, kuid
sihtfinantseerimise brutomeetodi kasutamise tõttu on Aktsiaseltsi omakapitali tootlus
negatiivne (2021: -3,7%). Sihtfinantseerimise mõju arvestamata oli Aktsiaseltsi
omakapitali tootlus 2021. aastal ca 0,1%.
Konservatiivsus
Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda
majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse
kapitalistruktuuriga. Arvestades suure avaliku huviga, panustab lisaks äriühingu
põhitegevuse rahavoogudest tehtavatele investeeringutele ka riik omapoolselt
projektidesse, mis on seotud eeskätt reisijateveo kvaliteetse teenusega. Kõik
plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad
riskid tuvastatud ning arvesse võetud.
Eesmärk on täidetud. Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandusministeerium
hinnanud AS-i Eesti Liinirongid omakapitali optimaalseks osakaaluks 50-55%. 2021.
aasta lõpu seisuga moodustas omakapital 65,9% bilansimahust. Kõiki kavandatavaid
investeeringuid analüüsitakse põhjalikult ning riske jälgitakse regulaarselt.
Efektiivsus
Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad
enda majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. AS Eesti Liinirongid peab
tegelema aktiivselt reisijateveo teenuse kvaliteedi tõstmisega raudteel, et tagada
seeläbi reisijate arvu kasv raudteel ning aktsiaseltsi tulude suurenemine.
Efektiivsuseesmärk on täidetud läbi ressursisäästliku majandamise, arvestades
müügitulu kahanemist ja energiakulude kasvu. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud
eriolukorra ja pandeemia tõttu rakendatud piirangute tõttu ei ole reisijate arvu ja
piletitulude järjepidev kasv võimalik.
Omanikutulu
Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud
maksavad stabiilset omanikutulu (dividende). Kuna AS Eesti Liinirongid ei ole vabal
turul opereeriv riigi äriühing, siis riik omanikuna ei oota äriühingult kapitalikulu
tagasiteenimise ja iseseisva investeerimise võimekust ja peab võimalikuks/vajalikuks
aktsiaseltsi doteerimist.
Aktsiaselts ei oma iseseisva investeerimise võimekust ega maksa riigile omanikutulu,
kuid põhitegevuse tulem on positiivne. Rahandusministeeriumi poolt osaluste
valitsemise koondaruandes seatud omakapitali tootluse sihttaset ei ole võimalik
saavutada.
8
IV Nõukogu arvamus 2021. a. majandusaasta aruande kohta
Lähtudes äriseadustiku § 333 lõikest 1 on AS-i Eesti Liinirongid nõukogu vaadanud läbi
juhatuse poolt koostatud 2021. a. auditeeritud majandusaasta aruande ning selle
heaks kiitnud. Nõukogu teeb Aktsiaseltsi ainuaktsionärile ettepaneku auditeeritud
majandusaasta aruanne kinnitada ning katta aruandeaasta puhaskahjum eelmiste
perioodide jaotamata kasumist, tegemata ainuaktsionärile väljamakseid.
/allkirjastatud digitaalselt/
____________________
Andres Allikmäe
AS Eesti Liinirongid
nõukogu esimees
Kuupäev: digitaalse allkirjastamise kuupäev
9
AS EESTI LIINIRONGID NÕUKOGU TÖÖKORD
1. ÜLDSÄTTED
1.1 AS-i Eesti Liinirongid (edaspidi: Aktsiaselts) nõukogu töökord (edaspidi: Töökord) on
aluseks Aktsiaseltsi nõukogu töö korraldamisel.
1.2 Aktsiaseltsi nõukogu planeerib Aktsiaseltsi tegevust, korraldab tema juhtimist ja
teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning
Aktsiaseltsi ja aktsionäri huvides.
1.3 Nõukogu liikmete eesmärk nõukogu ülesannete täitmisel on tagada Aktsiaseltsi
jätkusuutlik äritegevus.
1.4 Nõukogu tööd korraldatakse äriseadustikus, riigivaraseaduses ja teistes õigusaktides,
Aktsiaseltsi põhikirjas ning Töökorras toodud alustel.
1.5 Ainuaktsionär otsustab nõukogu esimehe ja liikmete valimise, tagasikutsumise ja
tasustamise ning määrab nõukogu koosseisu suuruse ja liikmete volituste kestuse.
1.6 Nõukogu liige on kohustatud teavitama ainuaktsionäri esindajat järgmistest
asjaoludest:
1.6.1 Aktsiaseltsi kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või Aktsiaseltsi
suhtes olulist tähtsust ja tagajärgi omada võivaid tehinguid;
1.6.2 oma tegevusest nõukogu liikmena, sh esitama ainuaktsionäri esindaja soovitud vormis
ja tähtajaks informatsiooni nõukogu või selle komitee tegevuse kohta;
1.6.3 muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastavusest eraõigusliku
juriidilise isiku juhtorgani liikmele sätestatud nõuetele.
1.7 Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust ja juhib nõukogu koosolekuid.
1.8 Nõukogu töövormiks on nõukogu koosolek või kirjalik menetlus.
2. NÕUKOGU KOOSOLEK
2.1 Koosolekute toimumisaeg ja kokkukutsumine
2.1.1 Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu
jooksul.
2.1.2 Kui koosolekute ajakava ei ole nõukogu otsusega kinnitatud, määratakse järgmise
koosoleku toimumisaeg hiljemalt sellele eelneval koosolekul. Kokkulepitud koosoleku
aja ja/või koha muutmise vajadusest teavitab muutmist sooviv isik viivitamatult
nõukogu liikmeid ning osalejad lepivad kokku uue koosoleku aja ja/või koha.
2.1.3 Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või nõukogu esimehe volitusel Aktsiaseltsi
juhatus.
2.1.4 Koosoleku kokkukutsumise teade koos koosoleku päevakorra eelnõuga saadetakse
nõukogu liikmetele elektrooniliselt üks nädal enne koosoleku toimumist või esimesel
võimalusel, kui käesolevas punktis toodud tähtaja järgimine pole võimalik.
2.1.5 Koosoleku materjalid ja otsuste eelnõud tehakse nõukogu liikmetele elektroonselt
kättesaadavaks hiljemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist või esimesel
võimalusel, kui käesolevas punktis toodud tähtaja järgimine pole võimalik.
2.1.6 Koosolekutel käsitletakse nõukogu otsustuspädevuses olevaid küsimusi, mille osas on
vajalik nõukogu otsus, ning Aktsiaseltsi juhatuse liikmete või nõukogu liikmete
ettepanekul koosolekul arutlusele võetud küsimusi. Nõukogule võib arutamiseks
esitada ka teisi küsimusi, milles nõukogu võtab seisukoha, kuid ei tee otsust.
2.1.7 Juhatuse liikmed osalevad nõukogu koosolekutel nõukogu esimehe nõusolekul.
Koosolekutele võib vastava päevakorrapunkti otsustamise juurde kutsuda selgituste
andmiseks ja arutelus osalemiseks päevakorrapunktiga seotud Aktsiaseltsi töötajaid,
väliseksperte ja muid osapooli.
1/3
2.1.8 Koosolekute ettevalmistamist ja tehnilist teenindamist korraldavad Aktsiaseltsi juhatus
ja koosoleku protokollija.
2.2 Koosolekute korraldus
2.2.1 Koosolekut juhib nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu esimehe poolt määratud
nõukogu liige.
2.2.2 Igal nõukogu liikmel on õigus koosoleku alguses esitada muudatusi ja täiendusi
koosoleku päevakorda.
2.2.3 Koosolekule kutsutud Aktsiaseltsi töötajad või muud külalised osalevad ainult nende
päevakorrapunktide aruteludel, millega seoses neid kutsuti.
2.2.4 Kõik koosolekud ja vastuvõetud otsused protokollitakse. Koosoleku protokolli kantakse
koosoleku toimumise aeg ja koht, osalejate nimed, arutamisel olnud päevakorrapunktid
ning vastuvõetud otsused ja avaldatud eriarvamused. Koosolekute protokollija määrab
nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu esimehe poolt määratud nõukogu liige.
2.2.5 Koosoleku protokoll vormistatakse ja edastatakse elektrooniliselt nõukogu liikmetele
kooskõlastamiseks hiljemalt kahe nädala jooksul pärast koosoleku toimumist. Kui
nõukogu liige ei ole protokolli projektile tagasisidet andnud ühe nädala jooksul alates
selle kättesaadavaks tegemisest, loetakse, et ta on protokolli projektiga nõustunud.
Koosoleku protokolli, millele on lisatud koosoleku materjalid, allkirjastavad koosolekul
osalenud nõukogu liikmed ja protokollija elektrooniliselt.
2.2.6 Koosolekute allkirjastatud protokollid säilitatakse vastavalt Aktsiaseltsis kehtivale
korrale dokumendihalduse süsteemis.
2.3 Nõukogu otsuste vastuvõtmine
2.3.1 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu
liikmetest.
2.3.2 Nõukogu otsused võetakse vastu hääletamise teel, lihthäälteenamuse printsiibil. Häälte
võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl.
2.3.3 Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda
või erapooletuks jääda. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema
ja Aktsiaseltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku
ja Aktsiaseltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust
tulenevad nõukogu liikme huvid on vastuolus Aktsiaseltsi huvidega.
2.3.4 Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma
hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne koosoleku toimumist.
2.3.5 Küsimustes, mille üle otsustamist ei saa põhjendatult edasi lükata lähima korralise
koosolekuni, on nõukogul õigus otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata
kirjaliku menetlusena.
2.3.6 Kirjaliku menetluse läbiviimiseks korraldab Aktsiaseltsi juhatus kooskõlastatult
nõukogu esimehega, tema äraolekul nõukogu esimehe poolt määratud nõukogu
liikmega, e-posti teel otsuse eelnõu ja materjalide nõukogu liikmetele otsustamiseks
väljasaatmise. . Nõukogu otsuse eelnõus määratakse tähtaeg, mille jooksul nõukogu
liige peab elektrooniliselt edastama oma kirjaliku seisukoha poolt või vastu. Kui otsuse
eelnõus nimetatud tähtaja jooksul nõukogu liikme vastust ei saabu, loetakse, et
nõukogu liige hääletas otsuse vastu.
2.3.7 Kirjalikus menetluses on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole
nõukogu liikmetest. Hääletustulemuste kohta koostatakse koosoleku protokolli
asendav hääletusprotokoll, mis saadetakse viivitamata nõukogu liikmetele ja
Aktsiaseltsi juhatusele. Hääletusprotokolli kantakse vastuvõetud otsused koos
hääletustulemustega (sh otsuse poolt hääletanud liikmed nimeliselt) ning muud
hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.
2.3.8 Nõukogu otsus jõustub vastuvõtmisel, kui nõukogu ei ole sätestanud teisiti.
2/3
2.3.9 Nõukogu otsused rakendab Aktsiaseltsi juhatus ning annab nõukogule regulaarselt
ülevaateid nõukogu otsuste täitmise kohta.
3. NÕUKOGU TÄIENDAV TEGEVUS
3.1 Nõukogu moodustab auditikomitee, mis korraldab Aktsiaseltsi siseauditi tööd ning mille
ülesandeks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sh
raamatupidamise korraldamise, välisauditi teostamise, sisekontrollisüsteemi
toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas,
samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas.
4. NÕUKOGU LIIKMETELE MAKSTAV TASU
4.1 Nõukogu liikmetele makstava tasu suurus ja selle maksmise kord kinnitatakse
ainuaktsionäri otsusega. Nõukogu liikmetele, kes ei osale nõukogu koosolekul ja ei esita
ka enne koosoleku toimumist nõukogu esimehele koosoleku päevakorras olevate
teemade kohta kirjalikult oma seisukohti, koosoleku toimumise kuu eest tasu ei
maksta. Kui samal kuul toimub mitu koosolekut, makstakse tasu proportsionaalselt
osaletud koosolekute arvuga. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis korralduse
isikule makstava tasu vähendamiseks teeb nõukogu esimees või tema puudumisel
koosoleku juhataja pärast nõukogu koosoleku protokolli allkirjastamist.
5. NÕUKOGU LIIKMETELE NÕUKOGU TÖÖS OSALEMISEGA KAASNEVATE KULUDE
KATMINE
5.1 Aktsiaselts hüvitab nõukogu liikmetele nõukogu töös osalemisega kaasnevad vajalikud
ja põhjendatud kulud Aktsiaseltsis kehtestatud aruandevormi esitamisel, millele on
lisatud asjakohased kuludokumendid.
5.2 Hüvitamisele kuuluvad nõukogu koosolekul osalemisega seotud kulud juhul, kui
nõukogu koosolek toimub nõukogu liikme ametlikust elukohast erinevas riigis. Nõukogu
liikmele hüvitatakse ka mõistlikud nõukogu liikme tööga otseselt seotud koolituskulud.
Koolituskulude hulka loetakse ka koolitusel osalemiseks vajalikud reisikulud (seal
hulgas majutuskulud ja päevaraha), kui koolitus toimub nõukogu liikme ametlikust
elukohast erinevas riigis.
5.3 Nõukogu liikmete kuludokumendid kinnitab nõukogu esimees, nõukogu esimehe
kuludokumendid kinnitab ainuaktsionäri esindaja.
3/3
Lisa
KINNITATUD
üldkoosoleku _____2022 otsusega nr _________
AS Eesti Liinirongid
PÕHIKIRI
1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT JA ÕIGUSLIK SEISUND
1.1 Ärinimi
Aktsiaseltsi ärinimi on AS Eesti Liinirongid.
1.2 Asukoht
Aktsiaseltsi asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3 Tegutsemise eesmärk
Aktsiaseltsi tegevuse eesmärk on avaliku reisijateveoteenuse osutamine rongidega.
2. AKTSIASELTSI TEGEVUSED
2.1 Tegevusala
Aktsiaselts tegutseb tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud, sealhulgas:
2.1 raudteetranspordi korraldamine, sealhulgas reisijatevedu, kaubavedu ja sellega
kaasnevate teenuste osutamine;
2.2 raudteeveeremi remont;
2.3 kaubandus- ja vahendustegevus;
2.4 toitlustamine.
Aktsiaseltsil on õigus teha kõiki tehinguid ja toiminguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud
tema tegevusaladel tegutsemiseks.
3. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD
3.1 Aktsiakapital
Aktsiaseltsi miinimumkapital on 223 690 (kakssada kakskümmend kolm tuhat kuussada
üheksakümmend) eurot ja maksimumkapital 894 760 (kaheksasada üheksakümmend neli tuhat
seitsesada kuuskümmend) eurot. Miinimumkapitali ja maksimumkapitali piires võib
aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja muutmata.
3.2 Aktsiad
3.2.1 Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks. Aktsia on jagamatu. Aktsia on vabalt
võõrandatav.
3.2.2 Aktsiaseltsil on ühte liiki nimelised aktsiad (edaspidi "aktsia") nimiväärtusega 10
(kümme) eurot, mis annab tema omanikule aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle.
3.2.3 Aktsia annab tema omanikule õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning
kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja
Põhikirjas ettenähtud õigused.
3.3 Vahetusvõlakirjad
Aktsiaseltsil on aktsionäride üldkoosoleku otsusel õigus lasta välja vahetusvõlakirju, mille
omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu võlakirjas ettenähtud tingimustel.
Aktsionäril on eesõigus märkida uusi aktsiaid võrdeliselt oma aktsiate nimiväärtuse summaga,
kui aktsiate eest tasutakse rahas.
3.4 Aktsia eest tasumine ja mitterahaline sissemakse
3.4.1 Aktsia eest tasumisel võib sissemakse olla rahaline või mitterahaline. Aktsia eest
tasumise kord määratletakse aktsionäride üldkoosoleku otsusega.
3.4.2 Kui aktsia märkija ei tasu sissemakset märgitud aktsia eest õigeaegselt, on ta
kohustatud tasuma viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest.
3.4.3 Mitterahaliseks sissemakseks võib olla aktsionäride üldkoosoleku poolt ettenähtud
rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üle antav asi või varaline õigus, millele saab pöörata
sissenõude.
3.4.4 Mitterahalist sissemakset hindab aktsiaseltsi juhatus. Kui mitterahaliseks
sissemakseks oleva eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb
mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata eksperdil. Mitterahalise sissemakse väärtuse
hindamist kontrollib audiitor.
3.5 Aktsia koormamine
Aktsiat võib pantida või koormata kasutusvaldusega. Aktsia loetakse pandituks või koormatuks
kasutusvaldusega pantimise või koormamise kandmisest EVKsse.
4. AKTSIASELTSI JUHTIMINE
4.1 Juhtimisorganid
Seltsi juhtimisorganid on:
4.1.1 Aktsiaseltsi Aktsionäride üldkoosolek (edaspidi: üldkoosolek);
4.1.2 Aktsiaseltsi nõukogu (edaspidi: nõukogu);
4.1.3 Aktsiaseltsi juhatus (edaspidi: juhatus).
4.2 Hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse
põhimõtted
Aktsiaselts rakendab juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja
vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruande
koosseisus.
4.3 Üldkoosolek
4.3.1 Üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan.
4.3.2 Üldkoosoleku pädevuses on:
(1) põhikirja muutmine;
(2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;
(3) vahetusvõlakirjade väljalaskmine;
(4) nõukogu liikmete ja nende hulgast esimehe valimine, nende tasustamise korra ning
tasu suuruse määramine ja tagasikutsumine;
(5) audiitori(te) valimine ning nende tasustamise korra määramine;
(6) erikontrolli määramine ning erikontrolli läbiviijate tasustamise korra
määramine;
(7) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
(8) juhatuse või nõukogu liikme vastu nõude esitamine, samuti nõukogu liikmega tehingu
tegemise otsustamine ja selles nõudes või tehingus Aktsiaseltsi esindaja määramine;
(9) nõukogu töökorra ja nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude
katmise korra kehtestamine;
(91) aktsiaseltsile omaniku ootuste kehtestamine, millega määratakse aktsiaseltsi
strateegilised ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal;
(10) aktsiaseltsi ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise
otsustamine;
(11) teises äriühingus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses olulise osaluse (edaspidi
oluline osalus) omandamise ja võõrandamise otsustamine. Aktsiaseltsi üldkoosoleku
otsus on vajalik ka aktsiaseltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse
omandamiseks või võõrandamiseks;
(12) Aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine.
Tütarettevõtjal peab mõnede otsuste tegemiseks olema aktsiaseltsi üldkoosoleku või
nõukogu nõusolek, kui üldkoosolek on nii otsustanud;
(13) majandusaastal reservkapitali kantava summa kinnitamine. Reservkapitali
kasutatakse kahjumi katmiseks, kui Üldkoosolek ei otsusta teisiti. Reservkapitalist ei või
teha Aktsionäridele väljamakseid
(14) muude seadustega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.
4.3.3. Aktsionäride üldkoosoleku kutsub kokku juhatus seaduses sätestatud korras ning see
toimub juhatuse poolt määratud ajal ja kohas.
4.3.4. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kuna kohal on üle poole aktsiatega esindatud
häältest.
4.3.5 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole üldkoosolekul esindatud
häältest, välja arvatud käesoleva põhikirja punktides 4.3.2 (1), 4.3.2 (2), 4.3.2 (7) ja 4.3.2 (10)
nimetatud küsimuste otsustamisel, millal on vajalik vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud
häältest ning muudel seadusega ettenähtud juhtudel.
4.3.6 Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks ainult selline kandidaat, kes sai teistest
enim hääli. Häälte võrdsel jagunemisel otsust vastu ei võeta.
4.3.7. Üldkoosolek protokollitakse.
4.4 Nõukogu
4.4.1 Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab
järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees.
4.4.2 Nõukogul on 3 (kolm) kuni 6 (kuus) liiget. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse
äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada äriseadustiku §-s 316
sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Nõukogu liikmed valitakse üldkoosoleku
poolt kuni 5 (viieks) aastaks.
4.4.3 Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on aktsiaseltsiga sisuline huvide konflikt, mille
allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik (abikaasa, vanem, laps ja
lapselaps ning isik, keda seob isikuga ühine majapidamine):
(1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb aktsiaseltsiga samal tegevusalal ega ole
Aktsiaseltsi aktsionär;
(2) on aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu
täisosanik, kui ta ei ole aktsiaseltsi aktsionär;
(3) omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis tegutseb
aktsiaseltsiga samal tegevusalal ja mis ei ole aktsiaseltsi aktsionär;
(4) on aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud,
kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või aktsiaseltsiga samasse kontserni kuuluva
äriühinguga või äriühinguga, mis on aktsiaseltsi aktsionär;
(5) omab aktsiaseltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise
osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku
juhtorganisse, kes on aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või
tellija.
4.4.4 Nõukogu liikmeks ei või olla isik:
(1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
(2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
(3) kellel on ärikeeld;
(4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
(5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. Käesolev
piirang ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
4.4.5 Punkti 4.4.4 alapunktides (1)-(4) nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti
väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist.
4.4.6 Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab üldkoosolek,
arvestades aktsiaseltsi spetsiifikat.
4.4.7 Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu
esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu
seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditikomitee või muu nõukogu
organi tegevuses.
4.4.8 Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja
nõukogu organi tegevuses.
4.4.9 Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
4.4.10. Nõukogu otsustab Juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise
ning määrab selleks Aktsiaseltsi esindaja.
4.4.11. Nõukogu nõusolek on vajalik alljärgnevate tehingute tegemiseks:
(1) mitteolulise osaluse omandamise ja lõppemise otsustamine teistes ühingutes;
(2) investeeringute tegemine, mis ületavad aastaeelarves vastavaks majandusaastaks
kinnitatud kulutuste summa;
(3) kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade ning muude registrisse kantud vallasasjade
omandamine, võõrandamine ja koormamine;
(4) laenude ja võlakohustuste võtmine;
(5) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine;
(6) uute rongiliinide käikulaskmine.
4.4.12 Nõukogu kinnitab Aktsiaseltsi strateegia, finantsplaani ja aastaeelarve, lähtudes
omaniku ootustest.
4.4.13 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Nõukogu
liikmetest. Nõukogu otsused on vastu võetud kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud
Nõukogu liikmetest.
4.4.14 Üldkoosolek valib nõukogu liikmete hulgast esimehe, kes korraldab Nõukogu tööd ning
juhatab Nõukogu koosolekuid.
4.4.15 Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul
osalenud Nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija.
4.4.16 Aktsionäridel on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda
nõukogu koosoleku protokolliga.
4.5 Juhatus
4.5.1 Aktsiaseltsi igapäevast majandustegevust juhib ja aktsiaseltsi esindab juhatus. Juhatus
võib vastu võtta kõiki aktsiaseltsi tegevusega seotud otsuseid ja teostada iseseisvalt kõiki
tehinguid, mis ei ole seaduse või põhikirjaga üldkoosoleku või nõukogu pädevuses.
4.5.2 Juhatuses on üks (1) kuni kolm (3) liiget.
4.5.3 Aktsiaseltsi juhatuse liikmeks ei või olla isik:
(1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
(2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
(3) kellel on ärikeeld;
(4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
(5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. Käesolev
piirang ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
4.5.4 Punkti 4.5.3 alapunktides (1)-(4) nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti
väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist.
4.5.5 Juhatuse liikmed valitakse nõukogu poolt kuni 5 (viieks) aastaks. Juhatuse esimehe, kes
korraldab juhatuse tegevust, määrab nõukogu.
4.5.6 Juhatuse täpsema töökorra võib kindlaks määrata nõukogu. Juhatuse liikmetele
makstakse tema ülesannete täitmise eest vastavat tasu, mille suuruse ja maksmise korra
otsustab nõukogu.
4.5.7 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu
alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele muid
aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see
on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
4.5.8 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab aktsiaseltsile seatud
eesmärkide täitmist ning aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta
jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel
majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse
eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu.
4.5.9 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel Nõukogu
algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse
liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
4.5.91 Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme
volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul,
kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud
kuutasust.
4.5.10 Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees eraldi ja teised
juhatuse liikmed kahekesi ühiselt.
5. AUDIITOR
Audiitor(id) nimetatakse ja audiitorite arvu määrab üldkoosolek ühekordse audiitorkontrolli
tegemiseks või teatud tähtajaks, määrates ka audiitori(te) tasustamise korra. Audiitori(te)l on
seaduses sätestatud õigused ja kohustused.
6. SISEKONTROLL JA SISEAUDIT
6.1 Aktsiaseltsis toimib sisekontrollisüsteem.
6.2 Aktsiaselts moodustab siseaudiitori ametikoha või ostab siseaudiitori teenust, kui vähemalt
kaks järgmisest kolmest konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on
suuremad kui käesolevas punktis märgitud: müügitulu kuus miljonit eurot, bilansimaht kolm
miljonit eurot ja töötajate arv 75.
6.3 Aktsiaseltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse
ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu
sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada ainuaktsionäriga.
6.4 Ainuaktsionäril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt
juhitava asutuse struktuuriüksust.
7. EELARVE, ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE
7.1 Majandusaasta
Aktsiaseltsi majandusaasta on kalendriaasta.
7.2. Finantsplaani koostamine
Aktsiaselts koostab aktsiaseltsi kõikide tulude ja kulude kohta tasakaalus eelarve, mis vastab
aktsiaseltsi finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s
10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.
Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt
finantsplaani, mis on aluseks aktsiaseltsi eelarve koostamisel.
7.3 Aruande koostamine ja kinnitamine
Aktsiaseltsi majandusaasta aruanne kinnitatakse ja nelja kuu jooksul majandusaasta
lõppemisest arvates seaduse sätestatud korras.
7.4 Aruande esitamine
Auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruanne esitatakse nelja kuu jooksul majandusaasta
lõppemisest arvates Äriregistrile. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas
nõukogu on aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet
teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud
tasude summa, eristades juhatuse liikmele makstud täiendava tasu. Ainuaktsionäril on õigus
nõuda nimetatud aruannet ja ülevaadet tutvumiseks samal tähtajal.
7.5 Kasumi jaotamine
Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud raamatupidamise aastaaruande
alusel, näidates ära puhaskasumi suuruse, eraldised reservkapitali ja teistesse reservidesse,
aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suuruse ja kasumi kasutamise muuks otstarbeks.
7.6 Reservkapital
Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
7.7 Dividendid
Dividende makstakse kinnitatud majandusaasta aruande alusel üks kord aastas. Dividendide
maksmise ja suuruse otsustab Üldkoosolek, kui seadusest ei tulene teisti.
Aktsionärile makstakse dividendid vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele. Aktsionäril on õigus
nõuda Üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Juhatus teatab
Aktsionäridele dividendide väljamaksmise aja ja koha ühe (1) kuu jooksul vastava otsuse
vastuvõtmisest Üldkoosolekul. Juhatus avalikustab oma veebilehel kasumiaruande ning bilansi
ja rahavoogude aruande kord kvartalis hiljemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks.
8. TOETUSED JA ANNETUSED
8.1 Aktsiaselts võib toetusi maksta ja annetusi teha üksnes teadus- ja arendustegevuse
eesmärgil oma tegevusvaldkonnas, kui see aitab kaasa äriühingu tegevus- ja finantseesmärkide
saavutamisele.
8.2 Otsuse toetuste maksmiseks või annetuste tegemiseks teeb aktsiaseltsi nõukogu juhatuse
ettepanekul.
8.3 Kalendriaasta jooksul võib aktsiaselts koos temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate
tütarettevõtjatega kokku maksta toetusi ja teha annetusi kuni 0,5 protsendi ulatuses aktsiaseltsi
kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist
8.4 Teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta, sealhulgas toetuse või annetuse saaja
nimi või nimetus, toetuse või annetuse summa ja toetamise põhjendus, avaldatakse aktsiaseltsi
kodulehel 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates ja see peab olema
veebilehel avalik vähemalt 5 (viie) aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest
arvates.
9. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA LIKVIDEERIMINE
9.1 Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine
Aktsiaseltsi tegevuse lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub
seaduses sätestatud korras. Aktsiaseltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosolek
ei otsusta teisiti.
AS Eesti Liinirongid
(registrikood: 10520953)
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
AS Eesti Liinirongid asukohaga AS Eesti Liinirongid asukohaga Harju maakond, Tallinn,
Nõmme linnaosa, Vabaduse pst 176, 10917, Eesti Vabariik.
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 29.04.2022.a.
AINUAKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja
taristuminister Taavi Aas.
Aktsiate/häälte arv: 67 108 aktsiat, 100% aktsiatest riigi omandis
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Aktsionärid üldkoosolek toimus elektroonilisel (TsÜS § 331).
Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta
(lisa 2):
Tutvunud aktsiaselts AS Eesti Liinirongid 2021. a majandusaasta aruandega ja audiitori
järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning võttes aluseks
äriseadustiku § 298 lõike 1 punktid 1, 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334, § 335 ning
riigivaraseaduse § 88 lõike 1, punkti 7:
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada AS Eesti Liinirongid korralise üldkoosoleku päevakord.
2. Kinnitada 2021.a majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud).
2.1. Katta majandusaasta kahjum summas -5 301 900 eurot eelmiste perioodide kasumi
arvelt. Jaotamata kasumi jääk peale jaotamist on 140 593 490 eurot.
3. 2021. majandusaasta eest aktsionärile dividende mitte maksta.
4. Kinnitada AS Eesti Liinirongid nõukogu töökord.
5. Kinnitada AS Eesti Liinirongid põhikiri uues redaktsioonis.
6. Tunnistada kehtetuks 18.12.2018 otsusega nr 1.1-5/18-043 kinnitatud põhikiri.
1
Lisad:
1. Aktsiaseltsi 2021.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega.
2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2021.a. majandusaasta aruande kohta.
3. Aktsiaseltsi põhikiri.
4. Aktsiaseltsi nõukogu töökord.
Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Aas
2