dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Osaühing Transpordi Varahaldus ainuosaniku otsus 22.04.22

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. mai 2022
Viit
113
Registreeritud
5. mai 2022
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2022
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎113 05.05.2022 Käskkiri.asice1116 KB

Sisu (failidest)

AS Deloitte Audit Eesti Tornimäe 5 10145 Tallinn Eesti Tel: +372 640 6500 Faks: +372 640 6503 www.deloitte.ee Reg.nr. 10687819 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Osaühing Transpordi Varahaldus osanikule Arvamus Oleme auditeerinud Osaühing Transpordi Varahaldus (edaspidi ka „Ettevõte“) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab finantspositsiooni aruannet seisuga 31. detsember 2021 ning kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhatus peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on rakendatav, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse Deloitte tähistab ühte või mitut Deloitte Touche Tohmatsu`t, mis on UK piiratud vastutusega äriühing ja selle liikmesfirmade võrgustikku, kus iga liikmesfirma on juriidiliselt eraldiseisev ja sõltumatu ettevõte. Deloitte Touche Tohmatsu ja tema liikmesfirmade juriidilise struktuuri detailset kirjeldust vaata www.deloitte.ee. Deloitte Touche Tohmatsu Limited liige © 2022 Deloitte Eesti jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Me kasutame auditi osana vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali aluse andmiseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhatuse poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. 20. aprill 2022 /allkirjastatud digitaalselt/ Mariel Akkermann Vandeaudiitor nr 574 AS Deloitte Audit Eesti Tegevusluba nr 27 MAJANDUSAASTA ARUANNE jaanuar 20 2 1 kuni 31. detsember 20 2 1 Transpordi Varahalduse OÜ Registrikood: 12927802 Suur-Ameerika 1 Tallinn, 10122 Eesti E-post: [email protected] Audiitor: AS Deloitte Audit Eesti Majandusaasta algus: 01. jaanuar 20 2 1 Majandusaasta lõpp: 31. detsember 20 2 1 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Tegevusaruanne PAGEREF _Toc96280062 \h 2 IFRS RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE PAGEREF _Toc96280063 \h 9 Kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruanne PAGEREF _Toc96280064 \h 9 Finantsseisundi aruanne PAGEREF _Toc96280065 \h 10 Omakapitali muutuste aruanne PAGEREF _Toc96280066 \h 11 Rahavoogude aruanne PAGEREF _Toc96280067 \h 12 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD PAGEREF _Toc96280068 \h 13 Lisa 1. Arvestuspõhimõtted PAGEREF _Toc96280069 \h 13 Lisa 2. Müügitulu PAGEREF _Toc96280070 \h 24 Lisa 3. Renditeenuse osutamisega seotud kulud PAGEREF _Toc96280071 \h 26 Lisa 4. Mitmesugused tegevuskulud PAGEREF _Toc96280072 \h 26 Lisa 5. Materiaalne põhivara PAGEREF _Toc96280073 \h 27 Lisa 6. Raha ja raha ekvivalendid PAGEREF _Toc96280074 \h 28 Lisa 7. Finantsinstrumendid PAGEREF _Toc96280075 \h 29 Lisa 8. Nõuded ja ettemaksed PAGEREF _Toc96280076 \h 31 Lisa 9. Võlad ja ettemaksed PAGEREF _Toc96280077 \h 31 Lisa 10. Osakapital PAGEREF _Toc96280078 \h 32 Lisa 11. Tulevaste perioodide tulu – rendi ettemaks PAGEREF _Toc96280079 \h 32 Lisa 12. Muud kohustised PAGEREF _Toc96280080 \h 33 Lisa 13. Laenukohustised ja võlakirjad PAGEREF _Toc96280081 \h 33 Lisa 14. Seotud osapooled PAGEREF _Toc96280082 \h 35 Lisa 15. Finantsriskide juhtimine PAGEREF _Toc96280083 \h 36 Lisa 16. Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud PAGEREF _Toc96280084 \h 39 Lisa 17. Sündmused pärast aruandekuupäeva PAGEREF _Toc96280085 \h 39 Lisa 18. Tingimuslikud kohustused PAGEREF _Toc96280086 \h 40 Juhatuse ja nõukogu liikmete allkirjad PAGEREF _Toc96280087 \h 41 KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK PAGEREF _Toc96280088 \h 42 Tegevusaruanne Asutamine OÜ Transpordi Varahaldus (edaspidi "TVH" või "Äriühing") on äriühing, mis on asutatud 30. septembril 2015 Eesti Vabariigi kui ainuosaniku poolt eesmärgiga tegutseda investeerimisühinguna (IFRS 10 kohaselt pole tegemist investeerimisüksusega), mis rahastab ja haldab investeeringuid põhivarasse transpordi valdkonnas (sealhulgas omandamine ja rentimine). Äriühing kanti äriregistrisse 9. oktoobril 2015. Äriühingu äriplaan Alates asutamisest on Äriühingul olnud ettevaatav mitmeaastane äriplaan. Lähtudes äriplaani perioodilise uuendamise põhimõttest kiideti 2019 . aastal heaks TVH kehtiv äriplaani aastateks 2020-2024, milles lisaks senisele põhitegevusele (õhusõidukite finantseerimisteenused liisinguvõtjatele) on täiendava tegevusena ette nähtud ka õhusõidukite käitamiseks vajalike varuosade, komponentide ja tööriistade liising. Viimati nimetatud ärisuuna realiseerimiseks omandas TVH 2020. aasta alguses Bombardier CRJ-tüüpi lennukite varuosi, komponente ja tööriistu ning rentis omandatud varakogumi turutingimustel pikaajaliselt välja Regional Jet OÜ-le. Optimeerimaks lennukite plaanilisi remondikulusid sõlmis TVH 2021. aastal kokkulepped kahe kasutatud General Electric lennukimootori omandamiseks . Enne olulisemate tehingute sõlmimist on Äriühing täiendava kindlustandva meetmena saanud sõltumatult lennundusvaldkonna eksperdilt kinnitus e , et vara soetushind vasta b turutingimustele ja sellega järgitakse turu investori printsiipi (MEIP). Äriühingu lennukipark Äriühingu lennukipark koosneb seitsmest Bombardier CRJ900NG lennukist, seerianumbri tega MSN 15211, MSN 15250, MSN 15261, MSN 15262, MSN 15267, MSN 15277 ja MSN 15206. Kõik äriühingule kuuluvad lennukid on 88-istmelises konfiguratsioonis ja registreeritud Eesti Tra nspordiameti õhusõidukite registris ning nende pikaajaliseks rent n ikuks on Nordic Aviation Group AS („Nordica“) . Ühte TVH lennukit opereerib Nordica ja k uue TVH lennuki operaatoriks on Nordica tütarettevõte Regional Jet OÜ , mis pakub Nordicale, SAS-le ja teistele klientidele reisilennuliinide opereerimise (ACMI) teenuseid Xfly kaubamärgi all . Omaniku ootused Äriühingu omanik Eesti Vabariik on Äriühingule kehtestanud kolm peamist ootust: • tegeleda valitud valdkonnas efektiivse majandustegevusega, mis tagab äriühingu arengu ja riigile optimaalse ning stabiilse omanikutulu; • täita riigi kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele; • olla Eesti äriühingutele heaks eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest. Vastavalt riigivaraseadusele on äriühing loodud valdavalt tulu saamiseks asutatud äriühinguna ja äriühingu tegevuse eesmärk on toimida investeerimisettevõtjana, kes finantseerib ja haldab investeeringuid põhivaradesse transpordisektoris (sealhulgas varade omandamine ja rendile andmine). Riigi kui omaniku ootus on, et vabal turul opereeriv riigi äriühing maksab stabiilset omanikutulu (dividende). OÜ Transpordi Varahaldus omanikutulu ootused on fikseeritud äriühingu äriplaanis ning see lähtub eespool kirjeldatud optimaalse kapitalistruktuuri säilitamise eesmärgist. Omaniku ootus on, et äriühingu tegevus oleks kasumlik, kuid arvestades, et äriühing on asutamisjärgses arendamise- ning kasvufaasis, ei ole omanik lähiaastatel dividendide maksmist kavandanud. Äriühing peab tagama oma tegevuse jätkusuutlikkuse pideva uuendus- ja arendustööga ning vajalike investeeringutega. Investeeringud peab olema võimalik katta äriühingu põhitegevuse rahavoogudest (vajadusel laenukapitali kaasates) ning riik reeglina täiendavaid omakapitaliinvesteeringuid äriühingutesse ei tee. Kapitali juhtimine Vastavalt omaniku ootustele on Äriühingu kui rahvusvahelises õhusõidukite pikaajalises liisinguäris tegutseva investeerimisettevõtte optimaalseks omakapitali proportsiooniks tööstusharule tüüpiliselt ja võetud laenu tingimustest lähtuvalt vahemik 25%-50% koguvaradest, millest Äriühing oma finantsplaanide koostamisel lähtub. 31.12.202 1 . seisuga on antud suhe 45% , arvestades omakapitali 35 626 tuhat eurot ning koguvarade summat 78 388 tuhat eurot (31.12.20 20 seisuga 41 %, arvestades omakapitali 32 915 tuhat eurot ning koguvarade summat 79 564 tuhat eurot). Äriühingu juhtimine Majandus- ja taristuministri poolt vastu võetud omaniku ootuste kohaselt ei ole Äriühingul töötajaid ning kvaliteetset juhtimisteenust ostetakse vabalt turult sisse. TVH-d juhitakse kahe juhatuse liikme - Ergo Blumfeldt ja Tõnis Tamme poolt, kellega äriühing on sõlminud juhatuse liikme lepingud. Lisaks on advokaadibürooga TRINITI sõlmitud juhtimisteenuste osutamise leping. Äriühingu tegevust planeerib, korraldab juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle kolmeliikmeline n õukogu koosseisus: Maigi Pärnik-Pernik (esimees), Raoul Lättemäe ja Ave Henberg . Käesoleva aastaaruande perioodil pidas nõuk ogu 12 koosolekut ning ühel korral võttis otsuse vastu koosolekut kokku kutsumata, s.h võttis vastu järgmised olulise ma d otsused: - äriühingu 20 20 . majandusaasta aruande kinnitamine; - nõusole k u andmine juhatusele kahe kasutatud General Electric CF34-C5 lennukimootori omandamiseks; - Ühingu majandustegevusega seotud riskide maandamise tegevuskava heakskiitmine; - nõusolek u andmine juhatusele Äriühingu poolt väljaantud võlakirjade refinantseerimiseks LHV Pank AS käest võetava laenuga, koos kaasnevate tagatiste seadmisega panga kasuks; - nõusolek juhatusele Nordic Aviation Group AS-ga sõlmitud lennukite rendilepingute muutmiseks . Äriühingu juhatus täidab oma kohustusi, mis on kooskõlas Finantsinspektsiooni poolt vastu võetud Hea Ühingujuhtimise Tava (CGP) soovituslike suunistega. Lisaks CGP-le kohaldub riigivaraseadus, kuna 100% Äriühingu osadest kuulub Eesti Vabariigile. See tähendab, et kõiki CGP vorminõudeid ei pea ja ei saagi äriühing järgida, eriti nõudeid seoses nõukogu koosseisu ja ainuosaniku koosolekute kokkukutsumisega. Siiski on oluline märkida, et see ei mõjuta äriühingu võlausaldajate ja ainuosaniku õiguste kaitset. Hea Ühingujuhtimise Tava (CGP) aruanne 2021.a majandusaasta kohta Tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja Äriühingu põhikirja punktist 5.2.1 on Äriühingul kui riigi äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel CGP-d ning kirjeldada selle järgimist majandusaasta aruande koosseisus. CGP kohaselt on sealkirjeldatud põhimõtted emitendile täitmiseks soovituslikud ning iga emitent otsustab ise, kas ta võtab need põhimõtted enda juhtimise korraldamise aluseks või mitte. Emitent kirjeldab “täidan või selgitan” põhimõtte kohaselt emitendi juhtimistavasid CGP aruandes ning kinnitab, kas ta järgib CGP-d või mitte. Kui emitent ei järgi CGP-d, esitab ta aruandes mittejärgimise põhjused. Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on üks osanik (Eesti Vabariik), kuid CGP on järgimiseks eelkõige äriühingule, mille aktsiad on võetud kauplemisele börsil, siis mitmed CGP sätted on johtuvalt Äriühingu suhtes kohaldamatud või oleks nende kohaldamine ebamõistlik ning kulukas. Käesolev aruanne kirjeldab Äriühingu juhtimist ning CGP järgimist juhtimises 2021.a majandusaastal, järgides CGP struktuuri. Üldkoosolek Aktsionäride õiguste teostamine Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid aktsionäride/osanike õiguste teostamise ja nende tagamise põhimõtteid. Äriühingu kõrgeimaks juhtimisorganiks on osanike koosolek. Äriühingu ainuosanikuks on Eesti Vabariik, mille osanikuõigusi riigivara valitsema volitatud asutusena teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mille esindajaks osanike koosolekul on majandus- ja taristuminister. Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on üks osanik, siis Äriühing ei järgi ega saagi järgida CGP-d osas, mis käsitleb nn kontrollivat aktsionäri/osanikku või aktsionäride/osanike ebavõrdse kohtlemise ärahoidmist. Äriühing järgib RVS §-s 82 (teabe vahetamine) sätestatut. Üldkoosoleku kokkukutsumine ja avaldatav teave Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid osanike koosoleku kokkukutsumise ja avaldatava teabe põhimõtteid. Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on üks osanik, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis näeb ette koosoleku teate, koosoleku päevakorra ja sellega seonduva teabe avaldamise päevalehes ning veebis. Äriühing järgib nii üldkoosolekute kokkukutsumisel kui ka nende läbiviimisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olevate riigi enamusosalusega äriühingute üldkoosolekute töökorda. Äriühing järgib RVS §-s 82 (teabe vahetamine) sätestatut. Üldkoosoleku läbiviimine Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid osanike koosoleku läbiviimise põhimõtteid. Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on üks osanik, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis näeb ette koosolekute jälgimise sidevahendi kaudu (nt internet). Äriühingu osanike korraline koosolek toimub üks kord aastas. Muudel juhtudel vormistatakse ainuosaniku otsus vastavalt äriseadustiku nõuetele kirjalikult. Isikute osalemise puhul koosolekul (nt audiitor) lähtutakse äriseadustiku nõuetest. Juhatus Ülesanded Äriühing järgib CGPs sisalduvaid juhatuse ülesannete täitmise ja kvaliteedi põhimõtteid. Koosseis ja tasu Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid juhatuse koosseisu ja tasu põhimõtteid. Äriühingu juhatuse liikmeteks on Ergo Blumfeldt ja Tõnis Tamme. Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on kaks juhatuse liiget, millisel juhul ei näe äriseadustik ette kohustust valida juhatuse esimeest, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis näeb ette juhatuse esimehe valimise. Tulenevalt asjaolust, Äriühingus puuduvad pikaajalised preemiasüsteemid, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis käsitleb preemiasüsteeme, aktsiaoptsioone, lahkumishüvitisi, jne ning nende kohaldumise põhimõtteid. Äriühingu juhatuse liikmete tasud 2021. aastal oli 15 000 eurot (bruto). Äriühing avaldab nimetatud tasude suurused ka oma veebilehel nõukogu aruande osana. Äriühing järgib RVS §-s 80 (nõuded juhtorgani liikme kandidaatidele), §-s 86 (juhatuse liikme tasustamine) sätestatut. Huvide konflikt Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid juhatuse liikmete huvide konflikti vältimise kohustusi ja põhimõtteid. Seotud osapooltega tehingud on kajastatud Äriühingu majandusaasta aruandes. Äriühing järgib sisemist regulatsiooni korruptsiooniohu ennetamiseks - korruptsiooniohtu ennetavate meetmete rakendamise kord – mis on avaldatud Äriühingu veebilehel. Äriühing on RVS § 87 alusel siseauditikohuslane, järgides vastavaid nõudeid ning siseauditi põhimäärust, mis on avaldatud Äriühingu veebilehel. Nõukogu Ülesanded Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid nõukogu ülesannete täitmise ja kvaliteedi põhimõtteid. Äriühingu tegevust planeerib, juhtimist korraldab ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle kolmeliikmeline nõukogu. Äriühingu nõukogu poolt pole komiteesid (auditkomitee, tasustamiskomitee jmt) moodustatud. Äriühing järgib RVS §-s 84 (kohustused nõukogu liikmena) sätestatut. Koosseis ja tasu Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid nõukogu koosseisu ja tasu põhimõtteid. Äriühingu nõukogu liikmed: kuni 04.05.2021: Maigi Pärnik-Pernik (esimees), Katrin Andre ja Kaupo Raag; alates 04.05.2021: Maigi Pärnik-Pernik (esimees), Raoul Lättemäe ja Ave Henberg. Äriühingu nõukogu liikmete tasud 2021. aastal o lid järgmised: Kaupo Raag 1 214 eurot, Katrin Andre 1 214 eurot, Ave Henberg 2 386 eurot, Raoul Lättemäe 2 386 eurot ja Maigi Pärnik-Pernik (nõukogu esimees) 6000 eurot. Äriühing avaldab nimetatud tasude suurused ka oma veebilehel. Äriühing järgib RVS §-s 80 (nõuded juhtorgani liikme kandidaatidele), §-s 81 (nõukogu liikme valimine ja tagasikutsumine), §-s 83 (andmete esitamine nõukogu liikme kandidaatide poolt) ja §-s 85 (nõukogu liikme tasustamine) sätestatut. Huvide konflikt Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid nõukogu liikmete huvide konflikti vältimise kohustusi ja põhimõtteid. Seotud osapooltega tehingud on kajastatud Äriühingu majandusaasta aruandes. Äriühing järgib sisemist regulatsiooni korruptsioonionu ennetamiseks - korruptsiooniohtu ennetavate meetmete rakendamise kord – mis on avaldatud Äriühingu veebilehel. Äriühing on RVS § 87 alusel siseauditikohuslane, järgides vastavaid nõudeid ning siseauditi põhimäärust, mis on avaldatud Äriühingu veebilehel. Juhatuse ja nõukogu koostöö Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid juhatuse ja nõukogu koostöö põhimõtteid. Teabe avaldamine Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid teabe avaldamise põhimõtteid. Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on üks osanik, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis näeb aktsionäride teavitamise vähemalt 2 aktsionäri olemasolul, üldkoosoleku toimumist puudutava teabe avaldamist ning aktsionäridevaheliste kokkulepete avaldamist veebilehel. Tulenevalt asjaolust, et Äriühing ei ole börsiühing, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis näeb ette nn finantskalendri ja sellega seonduvad kohustused, finantsanalüütiku teavitamise, analüütikutega andmevahetamise. Äriühing järgib teabe avaldamisel RVS §-s 97 sätestatut. Äriühingu veebilehel on kajastatud omaniku ootused, mis sisaldavad muu hulgas Äriühingu üldisi strateegiasuundi. Finantsaruandlus ja auditeerimine Aruandlus Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid aruandluse põhimõtteid ja nõudeid. Äriühing järgib RVS § 98 jj sisalduvaid aruandluse ja kontrolli nõudeid. Äriühing koostab finantsaruanded kooskõlas rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga (IFRS) nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus . Audiitori valimine ja raamatupidamise aastaaruande auditeerimine Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid audiitori valimise ja raamatupidamise aastaaruande auditeerimise põhimõtteid ja nõudeid. Arvestades rahvusvahelise audiitorbüroo Deloitte poolt rakendatava audiitorlepingu vormi (eritingimusi ja üldtingimusi), ei järgi Äriühing CGP-d punktide 6.2.1, 6.2.2 ja 6.2.4 osas. Tulenevalt asjaolust, et Äriühing ei ole arveldussüsteemi korraldaja, Eesti väärtpaberite registri pidaja, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja, kindlustusmaakler, reguleeritud väärtpaberiturule kauplemiseks võetud väärtpaberite emitent ja reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis näeb ette „Riikliku finantsjärelevalve teatud subjektide audiitorite rotatsiooni“ juhendi kohaldamise. Äriühing järgib RVS § 98 jj sisalduvaid aruandluse ja kontrolli nõudeid. Ärikeskkond ja äriühingu laiendamise potentsiaal Äriühingu põhilis t tur gu (regionaallendudeks sobivate õhusõidukite väljarentimine) on viimasel kahel aastal kõige olulisema lt mõjutanud COVID-19 globaalse pandeemia jätkumine ja selle väga suur negatiivne mõju reisilennundusele ning sellega seonduvatele ärivaldkondadele , s.h erinevate reisipiirangu te kehtestamine eri riikide poolt , vahepeal kaotatud piirangute aj u tine taaskehtestamine eri riikide poolt eri aegadel ning kõige eelnevaga kaasnev vähenenud turunõudlus , mis on eriti tuntav ärireisijate turusegmendis . TVH-le kuuluvad 88 istekohaga reisi lennuki d sobi vad eelkõige piirkondlike lennufirmade renditurule. Jätkuva COVID-19 pandeemia mõju l on Äriühingu t egevuskeskkonnast tulenevad riskid, s.h. lennukeid rentivate äriühingute maksejõuetuse tõenäosus , tavapärasest suure m ad . Turunõudlus e taastumine piirkondlike reis i lennukitüüpide järele on ülemaailmsest tervisekriisist tingituna ebaühtlane. Lennundusasjatundjate hinnangul ning möödunud majandusaasta näitel taastub pandeemia taandumisel keskmistel lennudistantsidel (kuni 2000 km) turunõudlus esmajärjekorras ning suhteliselt kiiresti . Esmalt taastus ki turunõudlus regionaallendude turusegmendis USA-siseste regionaallendude osas (FT andmetel tehti 202 2 . aasta I kvartalis USA-s 1,63 miljonit siselendu, mis o li vaid 12% vähem kui 2019. aasta samal peri oodil) , samuti Hiina, India ja Venemaa siseturgudel. Analüüsi firma Cirium andmetel oli 2021. aasta septembri seisuga siselendude l reisijate arv globaalselt võrreldes 2019. aastaga miinuses 36% . Asjatundjad prognoosivad, et regionaallendude põhiturgudel Põhja-Ameerikas ning Euroopas taastub 2022. aastal turunõudlus pandeemiaeelse tasemele ning teistes maailma piirkondades jääb see kriisieelsele alla vaid 5-10% . Ärireiside nõudluse taastumist 2019. aasta tasemele ennustatakse aasta l 2024. Senine TVH majandustegevuse finantseerimine on rajanenud valdavalt omakapitalil. 31.12.202 1 seisuga oli intressi kandvate kohust i ste ja omakapitali suhe 6 5 % omakapitalist (31.12.20 20 seisuga – 74 %). TVH senine põhitegevus on olnud kasumlik ja kooskõlas tavapärase turuinvestori ootuste ja eeldustega antud valdkonnas (keskmine lennuki rendiettevõtja ROI on 8-10%). Mitsubishi otsus ed lõpetada uue regionaallennuki tüübi (MRJ) väljatöötamine ning mitte jätkata Bombardierilt omandatud CRJ-tüüpi regionaallennukite tootmist on toonud kaasa olukorra, kus uusi regionaallendudeks sobivaid lennukeid tooda vad vaid Embraer (Brasiilia) ja COMAC (Hiina Rahvavabariik) . Brasiilia lennukivalmistaja õhusõidukid ületavad tehniliselt aga USA-s suurte lennufirmade ja ametiühingute vahel ise kokkuleppe järgsed stardi massi ja reisijakohtade piirangud (nn scope clauses ) , mistõttu nende kasutamine USA siselendudel ei ole siiani majanduslikult mõttekas. Loetletud asjaolud toetavad jätkuvalt Äriühingu varade turuväärtus t ning pandeemiaga kaasnenud lennutegevuse vähenemine on loonud soodsaid võimalusi kasutatud lennukimootorite ja -varuosade omandamiseks, mis omakorda on vähend anu d kulusid õh usõidukite plaanilisele remondile. Tänu Äriühingu varade (lennukite) pikale kasulikule elueale (20-30 aastat) ja võttes arvesse kehtivaid pikaajalisi rendilepinguid, ei ole TVH põhitegevus otseselt sõltuv hooajalisusest või äritsüklite muutumisest. Äriühingu tegevus ei kaasa endas märkimisväärset otsest keskkonnaalast- või sotsiaalset mõju. Sellised kaudsed mõjud seonduvad Äriühingu varade kasutamisest (lennukid) koostööpartnerite poolt nende majandustegevuses, sh lennukite kasutamisest tulenev keskkonnamõju, täiendava tööhõive mõju ning positiivne mõju Eesti majandusele läbi tööhõive lendude korraldamise ja teenindamise ning lennukite remondi- ja hoolduse valdkondades. Aruandeaastal ei algatanud äriühing teadus- ja arendustegevuse projekte, seega vastavad kulutused puudusid. Finantssuhtarvud 202 1 2020 Lühiajaliste kohustiste kattekordaja 4,41 2,75 (a) Kohustiste ja omakapitali suhe 1,2 0 1,42 (b) (a) käibevara/lühiajalised kohustised (b) kohustised/omakapital IFRS RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruanne Perioodi kohta, mis lõppes 31. detsembril 202 1 (tuhandetes eurodes) Lisad 01.01.202 1 -31.12.202 1 01.01.2020-31.12.2020 Müügitulu renditeenustest 2 9 056 9 383 Müügitulu kliendilepingutelt 2 0 44 Lennukite amortisatsioonikulu 3 - 4 018 -5 065 Kahjum põhivara allahindlusest 3,5 0 -11 837 Brutokasum (-kahjum) 5 038 -7 475 Mitmesugused tegevuskulud 4 - 427 -268 Muud äritulud/-kulud -184 22 Kahjum finantsvarade kajastamise lõpetamisest 0 -2 276 Ärikasum (-kahjum) 4 427 -9 997 Intressitulu 3 20 Intressikulu 13 -7 8 6 -763 Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest 492 -714 Kahjum hooldusreservi korrigeerimisest 12 -911 0 Muud finantstulud ja -kulud 12 - 514 -464 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 2 711 -11 918 Perioodi kasum (kahjum) ja muu koondkasum (-kahjum) 2 711 -11 918 Ettevõtte omanikule jaotatav perioodi kasum (kahjum) 2 711 -11 918 Finantsseisundi aruanne 31. detsembri 202 1 seisuga (tuhandetes eurodes) VARAD Lisad 31.12.202 1 31.12.2020 Põhivara Materiaalne põhivara 5 50 077 51 512 Nõuded ja ettemaksed 8 3 489 0 Põhivara kokku 53 566 51 512 Käibevara Nõuded ja ettemaksed 8 5 635 2 221 Raha ja raha ekvivalendid 6,7 19 187 25 831 Käibevara kokku 24 822 28 052 VARAD KOKKU 78 388 79 564 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL OMAKAPITAL Osakapital 10 1 000 1 000 Ülekurss 31 000 31 000 Kohustuslik reservkapital 300 300 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 615 12 533 Aruandeaasta kasum/kahjum 2 711 -11 918 OMAKAPITAL KOKKU 35 626 32 915 Pikaajalised kohustised Tulevaste perioodide tulud 11 1 875 2 676 Võlakirjad 13 0 20 750 Laenukohustised 13 22 500 0 Muud pikaajalised kohust ised 7,12 12 755 13 014 Pikaajalised kohustised kokku 37 130 36 440 Lühiajalised kohustised Tulevaste perioodide tulud 11 1 139 1 265 Võlakirjad 13 0 3 500 Laenukohustised 13 500 0 Muud lühiajalised kohustised 7,12 3 908 3 133 Võlad ja ettemaksed 7,9 85 2 311 Lühiajalised kohustised kokku 5 632 10 209 KOHUSTISED KOKKU 42 762 46 649 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 78 388 79 564 Omakapitali muutuste aruanne perioodi kohta, mis lõppes 31. detsembril 202 1 (tuhandetes eurodes) Osakapital Ülekurss Kohustuslik reservkapital Jaotamata kasum KOKKU Saldo 31.12.2018 1 000 31 000 300 9 307 41 607 Aruandeperioodi kasum 0 0 0 3 226 3 226 Saldo 31.12.2019 1 000 31 000 300 12 533 44 833 Aruandeperioodi kahjum 0 0 0 -11 918 -11 918 Saldo 31.12.2020 1 000 31 000 300 615 32 915 Aruandeperioodi ka sum 0 0 0 2 711 2 711 Saldo 31.12.202 1 1 000 31 000 300 3 326 35 626 Täpsem informatsioon osakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta toodud lisas 10. Rahavoogude aruanne perioodi kohta, mis lõppes 31. detsembril 202 1 (tuhandetes eurodes) Lisad 01.01.202 1 -31.12.202 1 01.01.2020-31.12.2020 Rahavood äritegevusest Aruandeperioodi kasum/kahjum 2 711 -11 918 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse lan gus 3,5 4 018 16 902 Arvestuslik rent (lineaarse renditulu ja tegelike rendimaksete vahe) 8 -3 489 0 Tekkepõhised intressi kulud/tulud 7 82 743 Valuutakursi muutuste mõju - 492 715 Kahjum diskonteerimisperioodi muutustest ja m uud finantskulud 12 1 425 464 Makstud intressid 13 - 8 90 -778 Muutused käibekapitalis Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 5,8 - 3 417 -2 082 Tulevaste perioodide tulude muutus 11 - 927 2 598 Äritegevusega seotud kohustiste muutus - 3 02 7 5 891 Kokku rahavood äritegevusest - 3 306 12 535 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 5 -2 583 -2 405 Laekunud intressid 3 20 Kokku rahavood investeerimistegevusest -2 580 -2 385 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laen 14 23 000 0 Võlakirjade tagasimaksed 14 - 24 250 -3 500 Kokku rahavood finantseerimistegevusest - 1 250 -3 500 Rahavood kokku -7 136 6 650 Raha ja raha ekvivalentide muutus 7 - 7 136 6 650 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 25 831 19 896 Valuutakursside muutuste mõju 5 492 -715 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 7 19 187 25 831 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1. Arvestuspõhimõtted OÜ Transpordi Varahaldus (edaspidi “TVH” või “Äriühing”) raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus . Äriühing on IFRS aruandluse arvestuspõhimõtted võtnud kasutusele alates Äriühingu asutamisest. Ülevaade olulisemate arvestus- ja aruandluspõhimõtete kohta, mida raamatupidamise aastaaruande koostamisel kohaldatakse, on esitatud allpool. Üldine informatsioon Äriühingu majandusaasta algas 01. jaanuaril 202 1 ning lõppes 31. detsembril 202 1 . Raamatupidamise aastaaruanne on esitatud tuhandetes eurodes, kui ei ole öeldud teisiti. Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhatus peab vajalikuks, et võimaldada, kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Aruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Äriühingu juhatus kinnitas majandusaasta aruande 20. aprillil 2022 . Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule tuleb majandusaasta aruanne kinnitada nii Äriühingu nõukogu poolt kui ka ainuosaniku poolt üldkoosolekul. Ainuosanikul on õigus keelduda juhatuse poolt koostatud ning kinnitatud majandusaasta aruande kinnitamisest ning paluda uue aruande koostamist. Juhatuse hinnangul on Äriühingu tegevus jätkuv. Uute IFRS standardite ja tõlgenduste rakendamine Lisades 1.3-1.16 esitatud arvestuspõhimõtteid on rakendatud IFRS finantsaruannete koostamisel, perioodil, mis lõppes 31. detsembril 202 1 . Käesoleva aruande koostamise hetkeks on välja antud uusi rahvusvahelise finantsaruandluse standardeid ning olemasolevate standardite muudatusi ja tõlgendusi, mis on kohustuslikud aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 202 1 või hiljem. Ülevaade neist standarditest ning nende tõlgenduste mõjust raamatupidamise aruandele on välja toodud allpool. (a) Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid Äriühingule kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 202 1 : IFRS 9 „Finantsinstrumendid“, IAS 39 „Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine“, IFRS 7 „Finantsinstrumendid: avalikustatav teave“, IFRS 4 „Kindlustuslepingud“ ja IFRS 16 „Rendilepingud“ - intressimäärade võrdlusaluste (IBOR-ite) reform (teine etapp) (Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2021 või hiljem; rakendatakse edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine.) Muudatused käsitlevad küsimusi, mis võivad intressimäärade võrdlusaluste reformi tagajärjel mõjutada finantsaruandlust, sealhulgas intressimäära võrdlusaluselt alternatiivsele võrdlusalusele üleminekust tulenevate lepinguliste rahavoogude või riskimaandamissuhete muutuse mõjusid. Muudatused võimaldavad praktilise abinõuna vabastust IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 teatud nõuetest, mis on seotud järgnevaga: • muudatused finantsvarade, finantskohustiste ja rendikohustiste lepinguliste rahavoogude määramise aluses ja • riskimaandamisarvestus. Rahavoogude määramise aluse muutus: Muudatused nõuavad Äriühingult finantsvara või finantskohustise sisemise intressimäära ajakohastamist, kui finantsvara või finantskohustise lepinguliste rahavoogude määramise alus muutub intressimäärade võrdlusaluste reformi tõttu. Riskimaandamisarvestus: Muudatustega nähakse ette erandid riskimaandamisarvestuse nõuetest järgmistes valdkondades: • Lubatakse riskimaandamissuhte määratluse muutmist, et kajastada reformiga nõutavaid muudatusi. See muudatus ei too kaasa riskimaandamisarvestuse lõpetamist ega uue riskimaandamissuhte määratlemist. • Kui rahavoogude riskimaandamise arvestuse riskimaandamisobjekti muudetakse, et kajastada reformiga nõutavaid muudatusi, loetakse rahavoogude riskimaandamisreservi kogunenud summa aluseks alternatiivne võrdlusalus, mille alusel on maandatud tulevased rahavood kindlaks määratud. • Kui riskimaandamisobjektina on määratletud mitmest objektist koosnev rühm ning mõnd rühmas olevat objekti muudetakse, et kajastada reformiga nõutavaid muudatusi, jaotatakse maandatavad objektid maandatavate võrdlusmäärade alusel alarühmadesse. • Kui ettevõte eeldab piisava kindlustundega, et alternatiivne võrdlusalus on 24 kuu jooksul eraldi tuvastatav, võib ta määratleda selle intressimäära lepinguväliselt määratletud riskikomponendina, kui seda ei saa määramise kuupäeval eraldi tuvastada. Avalikustamine Muudatused nõuavad ettevõttelt/kontsernilt täiendava teabe avalikustamist, et võimaldada aruande kasutajatel mõista intressimäärade võrdlusaluste reformi mõju ettevõtte/kontserni finantsinstrumentidele, sealhulgas teavet reformist tingitud ettevõtte/kontserni riskipositsioonide ja nendega seotud riskijuhtimistegevuste kohta. Äriühingu hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel ettevõtte/kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju. IFRS 16 “Rendilepingud” muudatused - COVID-19 põhjustatud rendisoodustuste lihtsustatud kajastamise kasutusvõimaluse pikendamine kaugemale kui 30.06.2021 . Muudatus mõjutab kõiki rentnikke, kes on saanud COVID-19 tagajärjel rendisoodustusi. 2020. aasta mais lisas IASB standardisse IFRS 16 Rendiarvestus lihtsustava erandi, mis tegi rentnike jaoks oluliselt lihtsamaks COVID-19 otseselt tulenevate rendisoodustuste kajastamise. Lihtsustav erand kaotas nõude käsitleda rendisoodustust lepingu muudatusena, kui rendisoodustus on saadud COVID-19 tagajärjel. Seda lihtsustavat erandit võis kasutada aga ainult selliste rendisoodustuste puhul, kus rendimakseid vähendati ainult kuni 30.06.2021 ja mitte kaugemale. IFRS 16 täiendav muudatus laiendab lihtsustava erandi kasutamist selliselt, et seda saab nüüd kasutada ka rendisoodustuste puhul, kus vähendatakse rendimakseid kuni 30.06.2022, kuid mitte kaugemale. Muudatust võib rakendada tagasiulatuvalt. Pikendatud IFRS 16 muudatus rendileandjate arvestust ei mõjuta. Rendileandjad peavad jätkuvalt hindama, kas antud soodustus toob endaga kaasa rendilepingu muudatuse või mitte. Kasutusrendilepingute puhul kajastab rendileandja vastavalt IFRS 16le kasutusrenditulu lineaarselt kogu rendiperioodi jooksul. COVID-19 tingitud ajutiste rendisoodustuste tõttu võib olla vaja ümber arvutada tulu, mida igakuiselt järelejäänud rendiperioodi jooksul kajastatakse. Kui antud rendisoodustus on märkimisväärne, siis on sellel oluline mõju renditulu arvestusele rendisoodustusega kuudel. Kapitalirendilepingute puhul lähtub rendileandja standardi IFRS 9 „Finantsinstrumendid“ kapitalirendinõude ümberarvestamise reeglitest. Seisuga 31.12.202 1 ei olnud Äriühingul ühtegi rendilepingut, kus Äriühing oleks rentnik ja kõik rendisuhted kvalifitseerusid kasutusrendiks. Standardi muudatus ei avaldanud Äriühingu finantsaruandele olulist mõju ja kõik 202 1 . aasta lõpus sõlmitud rendi lepingute muudatused vastasid rend i lepingute muudatuste ( lease modification ) kriteeriumitele. Täiendav informatsioon rendilepingute muudatuste kohta on toodud lisas 2. (b) Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad Äriühingule kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 202 2 või hiljem ja mida Äriühing ei ole rakendanud ennetähtaegselt. Juhatuse hinnangul ei avalda allolevad standardid, tõlgendused ja nende muudatused Äriühingu raamatupidamise aastaaruandele olulist mõju. IFRS 3 „Äriühendused “ – viited IFRS 2018. aasta kontseptuaalsele raamist i kule, IAS 37’le ja/või IFRIC 21’le ning täpsustatud sõnastus äriühenduses omandatud tingimuslike varade kajastamise suhtes. IAS 16 “Materiaalne põhivara“ muudatus, mis keelab mis tahes toodetud toodete müügist saadud tulu mahaarvamist põhivara soetusmaksumusest. Eelmainitud tulu ja sellega seotud tootmise kulud kajastatakse kasumiaruande tuludes ja kuludes. IAS 37 „Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad“ muudatused – täpsustab kahjulike lepingute täitmise maksumust. Lepingu täitmise maksumus hõlmab kõiki lepinguga otseselt seotud kulusid sealhulgas otseseid lisakulusid ning amortiseeritud kulusid. Erinevate IFRS standartide muudatused (perioodil 2018 – 2020) tulenevalt IFRS-ide iga-aastastest täiendustest (IFRS 1, IFRS 9, IFRS 16 and IAS 41) eesmärgiga eemaldada vastuolud ning korrigeerida sõnastust. IFRS 17 „Kindlustuslepingud“ - mõjutab eelkõige kindlustusandjaid ning nende finantsaruannete kasutajaid. Uuendatud standard ühtlustab kindlustusvaldkonna arvestust (ei ole veel vastu võetud EL - s). IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ – pakub üldisemat käsitlusviisi kohustiste liigitamisel jooksvateks ja pikaajalisteks (ei ole veel vastu võetud EL - s). IFRS 10 „Konsolideeritud finantsaruanded“ ja IAS 28 „Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse“ muudatused - varade müügi ja üleandmise tehingud investori ja tema sidus- või ühisettevõtete vahel Muudatustes käsitletakse ebakõlasid IFRS 10 ja IAS 28 nõuete vahel, mis puudutavad varade müügi ja üleandmise tehinguid investori ja tema sidus- või ühisettevõtete vahel (ei ole veel vastu võetud EL - s). Koostamise alused Aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud varade ja finantsinstrumentide puhul, mis on ümber hinnatud ning kajastatud õiglases väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga, nagu on kirjeldatud vastavates arvestuspõhimõtetes. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse sularaha, nõudmiseni hoiuseid, arvelduskontode jääke ning kuni 3-kuulisi deposiite, millel puudub oluline väärtuse muutuse risk. Äriühingu rentnikult laekunud tagatisdeposiitide ja hooldustööde reservide summad kajastatakse piirangutega rahana („ restricted cash “). Neid summasid hoitakse spetsiaalsetel kontodel, mida muudeks tehinguteks ei kasutata. Täpsem informatsioon raha ja raha ekvivalentide kirjete kohta on toodud lisas 6. Tulude arvestus Tulu kliendilepingutest Äriühing kajastab müügitulu siis, kui toimingukohustus on täidetud (või toimingukohustuse täitmise ajal), st kontroll toimingukohustuse aluseks oleva kauba või teenuse üle läheb üle kliendile. Tehinguga seotud kulu peab olema usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tulu laekumine on tõenäoline, olenemata makse laekumise ajast. Tulu kajastatakse saadud tasu või nõude õiglases väärtuses võttes arvesse lepingulised tingimused ning välja arvates maksud ning tollimaks. Äriühingu kliendilepingute alusel kajastatav müügitulu tekib lennukite varuosade müügist. Äriühingu toimingukohustuseks on tagada kliendile lepingus sätestatud ajal varuosade üleandmine. Renditulu Lennuki te ja lennukikomponentide rendilepingutest tulenev renditulu kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt. Lennukite rendi puhul kajastatakse rendituluna rendi põhiosa makse d. Juhul, kui lineaarne renditulu ületab sama perioodi rendinõuete summa, siis tekkinud vahe kajastatkse finantsseisundi aruandes kirjel „Nõuded ja ettemaksed“ . Kui lineaarne renditulu on sama perioodi rendinõuetest suurem, siis tekkinud vahe kajastatakse finantsseisundi aruandes kirjel „T ulevaste perioodide tulud – rendi ettemaksed“ . Täpsem informatsioon rendilepingutest tulenevat e maksete arvestuspõhimõtted on toodud lisas 1.8 „Rendid“ . Intressitulu Intressitulu kajastatakse kasumi (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes kasutades sisemise intressimäära meetodit. Intressitulu koosneb peamiselt intressitulust pangakontodelt ja alla 3-kuulistelt deposiitidelt. Välisvaluutas toimunud tehingud Arvestus- ja esitusvaluuta Äriühingu arvestus- ja esitusvaluutaks on euro. Tehingud ja saldod välisvaluutas Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustused hinnatakse ümber eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutas fikseeritud mittemonetaarsed finantsvarad ja kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse ümber eurodesse õiglase väärtuse hindamise päeval ametlikult kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsete varade ja kohustuste ümberarvestamisel tekkivad kasumid ning kahjumid kajastatakse kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes perioodi tulu ja kuluna. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustusi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed ja materiaalne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse Äriühingu enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Lennukid L ennuki soetusmaksumus koosneb lennuki ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, millest kasutatud lennukite puhul on maha lahutatud müüja poolt kaasa antav hooldusreservi summa. Lennukite kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt, millest on maha lahutatud hinnanguline lõppväärtus lineaarsel meetodil lennuki hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Lennuki lõppväärtuseks loetakse väärtus, mis jääb lennukil pärast kasulikku eluiga ning millest on maha lahutud müügikulutused. Lennukite komponendid Lennukite komponentidena kajastatakse lennukite regulaarsete suuremahuliste hooldustööde (edasi Hooldusreservi tööd) kulud, mis ei kuulu hooldusreservist rentnikule hüvitamisele. Hooldusreservi tööde kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt lineaarsel meetodil vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Hooldusreservi tööd võetakse arvele eraldi põhivara objektina vastavalt töö liigile. Hooldusreservide tööde liigid on järgmised: Lennukikere struktuuri hooldus ( Airframe Heavy Structural Maintenance ); Telikute hooldused ( Landing Gear Overhaul ); Mootori võimsuse taastamistööd ( Engine Performance Restoration ); Piiratud elueaga mootori osade hooldus (LLP) ( Engine Life Limited Parts ); Abijõuseadme (APU) taastamine ( Auxiliary Power Unit ). Lennukite tööriistad ja varuosad Lennuettevõtetele väljarenditavad lennukite tööriistad ja varuosad või tööriistadest ja/või varuosadest koosnevad varakogumid, mille soetusmaks u mus ületab piirmäära 5 tuhat eurot, kajastatakse põhivarana. Tööriistade ja varuosade kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt, millest on maha lahutatud hinnanguline lõppväärtus lineaarsel meetodil vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Tööriistade ja varuosade lõppväärtuseks loetakse väärtus, mis jääb varal pärast kasulikku eluiga ning millest on maha lahutud müügikulutused. Täpsem informatsioon lennukite tööriistade ja varuosade kulumi arvestusest on toodud lisas 3. Materiaalse põhivara kulumi arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgile ja lõpetatakse, kui jääkmaksumus on võrdne lõppväärtusega, vara lõplikul kasutusest eemaldamisel või ümberliigitamisel “Müügiootel põhivaraks”. Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, kasulikud eluead ja ka lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muudatusena edasiulatuvalt. Hinnangulised kasulikud eluead on järgmised: Lennukid: 9-16 aastat Lennukite kapitaalsed hooldustööd: 5-15 aastat Lennukite tööriistad ja varuosad: 5 aastat Materiaalse põhivara väärtuse langus Äriühing hindab igal aruandekuupäeval, kas esineb materiaalse põhivara võimalikule väärtuse langusele esinevaid asjaolusid. Võimalikule väärtuse langusele viitavate asjaolude hindamisel võetakse arvesse rentnikuga seotud informatsiooniallikatest saadud teavet. Väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline väärtus ületab selle kaetavat väärtust. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused, või kasutusväärtus, sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem. Vara väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse kuluna perioodil, mil see tekib. Kui väärtuse hindamise tulemusena selgub, et vara üksuse kaetav väärtus on tõusnud, tühistatakse varasem allahindlus kuni summani, mis oleks kujunenud, kui vara väärtuse langust poleks eelnevatel aastatel kajastatud. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. Materiaalse põhivara võõrandamine Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasumid ja kahjumid, mis kaasnevad varade müügi või mahakandmisega (arvutatakse vastavalt vara võõrandamisest saadava tasu ning bilansilise väärtuse vahena) kajastatakse kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes hetkel, mil varad võõrandatakse või kantakse maha. Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Äriühingul on kasutusrendilepingud, kus Äriühing on rendileandjaks. Äriühingul puuduvad rendilepingud, kus Äriühing on rentnik. Äriühing kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel kajastatud lennukid kajastatakse materiaalse põhivarana ja amortiseeritakse alates arvele võtmist kuni kasuliku eluea lõpuni. Amortiseeritav väärtus võrdub soetusmaksumusele, millest on maha lahutatud vara lõppväärtus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul tulu des (lisa 1.5) . Renditulu koosneb fikseeritud ja muutuvatest rendimaksetest, mis kajastatakse tuludes eraldi kirjetel. F ikseeritud on tulu, mis arvutatakse rendilepingute fikseeritud rendimaksete alusel lineaarselt rendiperioodi lõpuni. Muutuva renditulu suurus sõltub valuutast ja lennukite kasutusest (lennutundidest ja -tsüklitest) ning see kajastatakse selle perioodi ren ditulus, millal leiab aset nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus. Rendilepingute muudatused Rendilepingu muudatus kajastatakse eraldi rendina juhul, kui a) muudatusega suurendatakse rendi ulatust, lisades sellele ühe või enama alusvara kasutamisõiguse ja b) rendi hind suureneb tasu võrra, mis vastab ulatuse suurenemise eraldiseisvale hinnale, mida on korrigeeritud vastavalt konkreetse lepingu asjaoludele. Rendileandja arvestab kasutusrendilepingu muudatust uue rendina alates muudatuse jõustumise kuupäevast, käsit led es kõiki algse rendiga seotud ette makstud või akumuleerunud rendimakseid uue rendi rendimaksete osana . Rendilepingute alusel saadud tagatisdep osiidid ja h ooldusreservi d Rendilepingu alusel saadud tagatisdeposiidid , mis vastavad allolevatele kriteeriumitele , kajastatakse finantskohustisena: on riskimaandamise instrument rendi p erioodi jooksul; tagastatakse rentnikule täies ulatuses rendiperioodi jooksul, välja arvatud juhul, kui rentnik on rikkunud lepingutingimusi; selle hoidmisega ei kaasne intressikulu. Rendilepingu alusel saadud Hooldusreservi maksed kajastatakse finantskohustisena (lisa 1.9) , kui peamiselt rentnik kannab rendiperioodi jooksul Hooldusreservi töödega seonduvad riskid. Hooldusreservi eesmärk on koguda vahendeid regulaarsete suuremahuliste hooldustööde jaoks, mis nõuavad olulisi investeeringuid ning samuti aega lennukite oluliste osade kapitaalremondiks. Rentnik tasub hooldusreservi makseid Äriühingule-le igakuiselt kindlaksmääratud summas, mis vastab rendilepingutes ettenähtud lennukite baaskasutusele. Vajadusel suurendatakse hooldusreservimakseid igal aastal jaanuaris, lähtudes eelneva aasta tegelikust lennukite kasutamisest võrreldes rendilepingus ettenähtud baaskasutusega (kalendriaastal registreeritud lennuki lennutunnid ja lennutsüklid). Hooldusreservi makseid kajastatakse kassapõhiselt (raha laekumise hetkel). Vastavalt Hooldusreservi tööde plaanile on kohustis kajastatud osaliselt lühia jalisena, s.o järgneval majandusaastal planeeritavate tööde maksumus, mis kuulub rentniku poolt tasutud hooldusreservide maksete alusel hüvitamisele ja ülejäänud on kajastatud pikaajalise kohustisena. Lennukite hooldusreservi töid korraldab rentnik ja Äriühing hüvitab rentnikule töödega seotud kulud hooldusreservist proportsionaalselt lennuki kasutamise statistikale (rentniku lennatud lennutunnid ja lennutsüklid alates viimasest sama liiki Hooldusreservi tööst). Hooldusreservist makstav hooldustööde hüvitis kajastatakse kohustise vähendamisena. Juhtkonna hinnangul lennuki hooldusreserviga kaetud hooldustöödega seotud riski kannab rendiperioodi jooksul rentnik , kuivõrd rentnik vastutab hooldustööde õigeaegse tellimise ja teostamise eest ning Äriühingu maksimaalne hooldustööde hüvitamise ulatus on piiratud . Lisaks kannab rentnik rendiperioodi l muud jooksvad lennukite hoolduskulud, mis ei vasta põhivarana kajastamise kriteeriumitele . Esmasel arvele võtmisel kajastatakse tagatisdeposiidid ja Hooldusreservid õiglases väärtuses ning edasi kajastatakse neid korrigeeritud soetusmaksumuses kasutades sisemise intressimäära meetodit , mille tulemusena kajastatakse rendiperioodi jooksul intressikulu ( rendi õiglase väärtuse ja rendiperioodi lõpus makstava nominaalväärtuse erinevuse vahe ) . Tagatisdeposiidi ja H ooldusreservi nominaalsumma ja selle õiglase väärtuse vahe makse laekumisel kajastatakse täiendava rendimaksena, mille rendileandja on ette saanud. Kui tagatisdeposiidid ja hooldusreservid on seotud kasutusrendiga, esitatakse täiendav rendimakse finants seisundi aruandes kirjel „ Tulevaste perioodide tulu “ ja kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt rendituluna. Igal aruandekuupäeval vaatab ettevõtte juhatus üle h ooldusreservi kasutamise plaan i, s-o planeeritavate tööde eest makstavate summade suuruse ja ajastus e . Hooldusreservi kasutamise plaani muutmise korral arvutatakse ümber finantskohustise korrigeeritud maksumus , ning muutmise mõju kajastatakse kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes kirjel „Kasum (kahjum) hooldusreservi korrigeerimisest“ . Finantsinstrumendid Finantsvarasid ja finantskohustisi kajastatakse ajahetkel, mil Äriühing saab vastavate lepingusätete osapooleks. Finantsvarad ja finantskohustised kajastatakse algselt õiglases väärtuses. Tehingukulud, mis otseselt seonduvad finantsvarade ja finantskohustiste omandamisega (välja arvatud finantsvarad ja finantskohustised, mida kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruande) lisatakse või lahutatakse finantsvarade või finantskohustiste õiglasest väärtusest nende esmasel arvele võtmisel. Tehingukulud, mis seonduvad finantsvarade või finantskohustist omandamisega, mida kajastatakse läbi kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruande, kajastatakse koheselt kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes. Finantsvarad Kõigi tavapärastel turutingimustel toimuvate finantsvarade ostude või müükide kajastamiseks ja kajastamise lõpetamiseks kasutatakse tehingupäevapõhist arvestust. Tavapärastel tingimustel toimuv ost või müük on finantsvara ost või müük tingimustel, mille kohaselt antakse vara üle ajavahemiku jooksul, mis on kas kehtestatud õigusaktidega või vastavalt turu praktikale. Kõiki kajastatud finantsvarasid mõõdetakse pärast esmast kajastamist tervikuna kas korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses, vastavalt konkreetse finantsvara liigile. Liigitamine ja esmase kajastamise järgne mõõtmine sõltub finantsvara juhtimiseks valitud ärimudelist ja finantsvara lepingupõhiste rahavoogude iseloomust. Korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad Võlainstrumente mõõdetakse pärast algset kajastamist korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit, ainult juhul, kui mõlemad järgmised kriteeriumid on täidetud: • finantsvara hoitakse ärimudeli raames, mille eesmärk on saada lepingupõhiseid rahavooge ja • finantsvara lepingutingimustest tulenevad rahavood, mis koosnevad ainult põhiosamaksetest ja põhiosa jäägilt arvestatud intressimaksetest kindlaksmääratud kuupäevadel. Äriühing liigitab korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavateks finantsvaradeks raha ja raha ekvivalendid, nõuded ostjate vastu ja intressinõuded. Sisemise intressimäära meetod on meetod võlainstrumendi korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamiseks ja intressitulude jaotamiseksvastavale lepinguperioodile. Sisemine intressimäär on määr, millega diskonteeritakse oodatavad tulevased laekumised võlainstrumendi eeldatava kehtivusaja või vajadusel lühema perioodi jooksul täpselt võlainstrumendi esmasel kajastamisel mõõdetud bruto bilansilisse väärtusesse (võttes arvesse kõiki makstud või saadud tasusid, mis on sisemise intressimäära olemuslikeks komponentideks, tehingukulutusi ja muid lisatasusid või allahindlusi, kuid jättes arvestusest välja eeldatavad tulevased krediidikahjumid). Intressitulu kajastatakse kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes kirjel „Finantstulud“. Finantsvarade ja -kohustiste jaotus kategooriatesse on toodud lisas 7. Finantsvarade väärtuse langus Äriühing moodustab reservi korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavatesse võlainstrumentidesse tehtud investeeringute ja rendinõuete eeldatava krediidikahjumi ( Expected Credit Loss ) katteks. Finantsinstrumendi eeldatava krediidikahjumi summat uuendatakse igal aruandekuupäeval, et see peegeldaks pärast instrumendi esmast kajastamist toimunud krediidiriski muutusi. Äriühing kasutab ostjate vastu tekkinud nõuete ja rendinõuete nende kehtivusajal eeldatava krediidikahjumi kajastamiseks standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit. Kui Äriühingul tekib vajadus moodustada allahindlus nõuetele ostjate vastu ja rendinõuetele, siis allahindluse summa võrduks nõuete kehtivusaja jooksul eeldatavalt tekkiva krediidikahjumiga. Nimetatud varade eeldatava krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse ajaloolist krediidikahjumi kogemust, mida korrigeeritakse konkreetsete deebitoridega seotud tegurite, üldiste majandustingimuste, aruandekuupäeval finantsvarale rakenduvate tegelike ja prognoositavate tingimuste ja nende suuna hinnanguga ning vajadusel ka raha ajaväärtusega. Kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum on eeldatav krediidikahjum, mis tuleneb kõigist finantsinstrumendi kehtivusajal võimalikest kohustuste täitmata jätmise juhtudest. Finantsvara krediidikvaliteet on langenud, kui on toimunud üks või mitu sündmust, mis avaldavad selle finantsvara eeldatavatele tulevastele rahavoogudele negatiivset mõju. Finantsvara krediidikvaliteet on langenud, kui leiab aset vähemalt üks järgnevatest sündmustest: a) emitendi või deebitori olulised finantsraskused; b) lepingu rikkumine, nt kohustuse mittetäitmine; c) deebitori laenuandja(te) poolt deebitorile tema finantsraskustega seotud majanduslikel või lepingulistel põhjustel järeleandmis(t)e tegemine, mida muul juhul ei oleks tehtud; d) deebitori pankrot või muu finantsalane restruktureerimine või e) finantsvara aktiivse turu kadumine finantsraskuste tõttu. Finantsvara krediidikvaliteeti hindamismudelil on kolm faasi, mis baseeruvad krediidiriski muutusel. Kui finantsinstrumendi krediidirisk ei ole pärast esmast kajastamist oluliselt suurenenud, kajastab Äriühingul sellele allahindluse 12 kuu jooksul eeldatava krediidikahjumi summas (faas 1). Kui finantsinstrumendi krediidirisk on pärast esmast kajastamist oluliselt suurenenud (faas 2), kajastab Äriühingul allahindluse kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. Finantsvara liigub faasi 2, kui tegemist on makseviivitusega vahemikus >30 ja <90 päeva või finantsvaraga, mis on klassifitseeritud kõrgendatud jälgimise alla või on makseraskuste tõttu restruktureeritud. Meetod on sümmeetriline, st järgnevatel bilansipäevadel, kui finantsinstrumendi krediidikvaliteet paraneb selliselt, et enam ei ole täidetud oluline krediidiriski suurenemise kriteeriumid alates esmasest kajastamisest, siis finantsvara liig ub tagasi faasi 1. Lootusetud finantsinstrumendid on faasis 3. Kõik finantsvarad, mis on faasis 3, on krediidikahjumiga. Äriühing hindab finantsvaraga seotud kohustuse mittetäidetuks , kui see vastab täielikult vara väärtuse languse mõistele või finantsvara on enam kui 90 päeva maksetähtaja ületanud, välja arvatud juhul, kui Äriühingul on toetavaid argumente, miks sellest pikem maksetähtaja ületamine on põhjendatud. Finantsvarade kajastamise lõpetamine Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui varad on tagasimakstud või Äriühing kaotab antud vara üle kontrolli (näiteks vara müügi või varaga seotud lepinguliste õiguste kustumise järel). Äriühing omab finantsvara üle kontrolli juhul, kui ta saab põhilise osa varaga seotud tuludest ning ta kannab põhilist osa varaga seotud riskidest. Kontroll varade üle säilib, kui vastaspoolel pole vara tervikuna võimalik müüa sõltumatule kolmandale osapoolele ilma müügipiirangute kehtestamiseta. Finantsvara eemaldamisel bilansist kajastatakse finantsvara bilansilise väärtuse ja tema eest saadud tasu vahet kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes kuluna (IAS 39). Finantsvarade mahakandmine Äriühing kannab finantsvara maha, kui ilmneb teavet selle kohta, et tehingu vastaspoolel on tõsiseid rahalisi raskusi või finantsvara bilansilise väärtuse katmiseks ei ole realistlikke väljavaateid, nt kui tehingu vastaspoole suhtes on kuulutatud välja likvideerimismenetlus või pankrot ja Äriühingu juhtkonna hinnangul on summade laekumine ebatõenäoline. Ka siis, kui vara on maha kantud, võib Äriühing jätkata võla sissenõudmist, kasutades selleks oma võlgade sissenõudmisprotseduuridest tulenevaid meetmeid ning vajadusel ka õigusnõustajate abi. Laekunud, kuid varasemalt maha kantud summad, kajastatakse kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes. Finantskohustised Kõiki finantskohustisi (võlad tarnijatele, laen, võlakirjad, muud lühi- ja pikaajalised kohustised , s.h tagatisdeposiidid ja hooldusreservid – lisa 1.8 ) mõõdetakse esmasel kajastamisel õiglases väärtuses ja hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on bilansipäevale järgneva 12 kuu jooksul või Äriühingul puudub tingimusteta ühepoolne õigus lükata kohustise tasumist edasi hilisemaks kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Lühiajaliseks liigitatakse ka laenu või võlakirjadega seotud kohustised, mille tagasimakse tähtaeg on aruandekuupäevale järgneva 12 kuu jooksul. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenu või võlakirjadega seotud kohustusi, mida laenuandjal või võlakirjade märkijal oli õigus aruandekuupäeval lepingutingimuste rikkumise tõttu koheselt sisse nõuda. Finantskohustiste kajastamise lõpetamine Äriühing lõpetab finantskohustiste kajastamise siis, kui Äriühingu kohustised on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Finantskohustise eemaldamisel finantsseisundi aruandest kajastatakse kohustise bilansilise maksumuse ja tema eest makstud tasu vahet kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes tulu või kuluna. Kui finantskohustisega seotud tingimustes toimub oluline muudatus, lõpetatakse esialgse finantskohustise kajastamine ning arvele võetakse muudetud tingimustega finantskohustis. Sellisel juhul finantskohustise eemaldamisel finantsseisundi aruandest kajastatakse esialgse ja uue kohustise bilansilise maksumuse kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes tulu või kuluna. Finantsvarade ja finantskohustiste saldeerimine Finantsvarasid ja finantskohustisi saldeeritakse ja esitatakse finantsseisundi aruandes netosummas ainult juhul, kui Äriühingul on juriidiliselt rakendatav õigus kajastatud summasid saldeerida ja Äriühing kavatseb neid varasid saldeerida või realiseerida vara ja tasuda kohustise samaaegselt. Juriidiliselt rakendatav õigus ei tohi olla sõltuv tulevastest sündmustest ja peab olema rakendatav tavapärase äritegevuse käigus ning ka tehingupartneri poolsete lepingurikkumiste, maksejõuetuse ning pankroti korral. Osakapital ja kohustuslik reservkapital Osad on kaasatud omakapitalis. Uute osade emiteerimisega seotud kulutused arvestatakse maha omakapitalist eeldusel, et tegemist on vältimatute lisakuludega, mis on otseselt tehinguga seotud. Äriühingu peamine eesmärk on luua ainuosanikule väärtust majandusnäitajate ja tööstusharu arengute kaudu, et tagada konkurentsivõime ja luua eeldused pikaajalise jätkusuutliku kasumlikkuse saavutamiseks. Omakapitali ja varade suhe 0,44 viitab Äriühingu heale pikaajalisele maksevõime positsioonile. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule ja Äriühingu põhikirjale on Äriühing kohustatud moodustama kohustusliku reservkapitali. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 osakapitalist. Vastavalt ainuosaniku otsusele võib kohustuslikku reservkapitali kasutada kahjumi katmiseks, samuti osakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid ainuosanikule. Lähtudes eelnevate aastate kasumi jaotamise ettepanekutest ning ainuosaniku poolt tehtud kasumi jaotamise otsusest ületab Äriühingu kohustuslik reservkapital seaduses ja põhikirjas sätestatud miinimummäära andes täiendava finantsstabiilsuse ettevõtte majandustegevusele. Seotud osapooled Äriühing on 100% riigi omandis olev ettevõte, mille seotud osapoolte hulka kuuluvad: (a) Isikud või selle isiku lähedased pereliikmed, kes on seotud aruandva (majandus) üksusega, juhul kui see isik: (IAS 24.9 (a)): (i) omab kontrolli või ühist kontrolli aruandva (majandus) üksuse üle; (ii) omab olulist mõju aruandeüksusele; või (iii) on aruandva majandusüksuse juhtkonna võtmeisikud või aruandva majandusüksuse emaettevõte. Ettevõte on seotud aruandva ettevõttega, kui rakendub üks järgmistest tingimustest (IAS 24.9 (b)): (i) Ettevõte ja aruandev Ettevõte on sama kontserni liikmed (st et iga emaettevõte, tütarettevõte ja kaastütarettevõte on seotud teistega). (ii) Üks Ettevõte on teise Ettevõtte sidusettevõte või ühisettevõte (või selle kontserni liikme sidusettevõte või ühisettevõte, mille liige on teine üksus). (iii) Mõlemad ettevõtted on sama kolmanda isiku ühisettevõtted. (iv) Üks ettevõte on kolmanda üksuse ühisettevõte ning teine ettevõte on kolmanda üksuse sidusettevõte. (v) Ettevõttel on töösuhtejärgsete hüvitiste plaan aruandva Ettevõtte või iga sellega seotud ettevõtte töötajate kasuks. Juhul kui aruandval ettevõttel on endal selline plaan, siis on kasusaavad töötajad ise seotud aruandva ettevõttega. (vi) Ettevõtet kontrollib või kontrollib ühiselt punktis (a) määratletud isik. (vii) Punktis (a) (i) määratletud isikul on Ettevõttele oluline mõju või ta on ettevõtte (või ettevõtte emaettevõtte) juhtivpersonali liige. (viii) Ettevõte või ükskõik milline grupi liige, mille osaks see on, osutab aruandva Ettevõtte või aruandva Ettevõtte emaettevõtte juhtivtöötajatele olulisi teenuseid. Täpsem informatsioon tehingutest seotud osapooltega on toodud lisas 14. Maksustamine ja edasilükkunud tulumaks Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete jaotamata kasumile rakendatav tulumaksumäär on 0%, mistõttu Äriühingu finantsseisundi aruandes ei ole edasilükkunud tulumaksu nõudeid ja kohustusi. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat Äriühingu tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumi- (kahjumi) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. a astal esimene arvesse võetav aasta. Finantsseisundi aruandes ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisades. Dividendid Dividende kajastatakse nende välja kuulutamisel jaotamata kasumi vähendusena ning kohustisena ainuosaniku vastu. Rahavoogude aruanne Rahavooge klassifitseeritakse rahavoogudeks äri, investeerimis- ning finantseerimistegevusest. Finantsaruannete koostamisel on rahavood äritegevusest kajastatud kasutades kaudset meetodit, rahavood investeerimis- ning finantseerimistegevusest on kajastatud kasutades otsemeetodit. Sündmused pärast aruandekuupäeva Korrigeerivad sündmused – need, mis tõendavad aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid, kajastatakse Äriühingu lõppenud aruandeaasta finantsseisundi- ning kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes. Mittekorrigeerivad sündmused – need, mis ei ole seotud aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludega ning on esitatud aastaaruande lisades. Lisa 2. Müügitulu (tuhandetes eurodes) 01.01.202 1 -31.12.202 1 01.01.2020-31.12.2020 Renditulu 9 056 9 383 Renditulu lennukite rendist – fikseeritud rent 7 497 9 173 Renditulu lennukite rendist – muutuv rent 1 378 0 Renditulu lennukite tööriistade ja varuosade rendist 181 210 Tulu kliendilepingutest 0 44 Lennukite varuosade müük 0 44 Kokku 9 056 9 427 Lennukite rent: Lennukite kasutusrendilepingud e keskmine kestus on 12-13 aastat . Nelja lennuki osas puudub rentnikul ennetähtaegse lepingu te lõpetamise võimalus . Äriühingul kui rendileandjal on selline võimalus kõikide lennukite osas olemas, kuid Äriühing ei planeeri lõpetada rendisuhteid enne tähtaeg a. Aruandeaastal sisaldas Äriühingu lennukirendi tulu nii fikseeritud kui muutuvat (st lennutundide st ja US dollari kursist sõltuvat) renti. 202 1 . aasta lõpus sõlmis Äriühing lennuki te rentnik u ga rendilepingute muudatus ed , mille kohaselt rakendatakse perioodil 01. 01 .202 2 – 31.12.202 2 fikseeritud renditasu, mis ei ole lennutundidega seotud. Rendiperiood ja rendimaksete valuuta ei muutunud . Rendimaksete valuutaks perioodil 01.01.202 2 - 31.03.2024 on US dollar. USD 1%-line tugevnemine või nõrgenemine EUR suhtes mõjutaks eelmainitud perioodi tulevaste rendimaksete summat keskmiselt 211 tuhande euro võrra. Alates 2024. a asta teisest kvartalist on rendimaksete valuutaks EUR. Lennukirentide tuleviku rendimaksete summa lepingutähtaegade alusel: (tuhandetes eurodes) Periood pärast aruandekuupäeva 31.12.202 1 31.12.2020 aasta 4 821 2 851 aasta 7 41 7 2 851 aasta 8 370 6 845 aasta 8 688 8 227 aasta 8 688 8 688 aasta ja hiljem 24 786 33 474 Kokku 62 7 70 62 937 Tööriistade ja varuosade rent: Tööriistade ja varuosade rendileping kesta b 5 aastat ning r entnikul puudub ennetähtaegse lepingu lõpetamise võimalus. Lisainformatsioon väljaren ditavate varade kohta on toodud lisa des 3 ja 5. Varuosade ja tööriistade rendi tuleviku rendimaksete summa lepingutähtaegade alusel: (tuhandetes eurodes) Periood pärast aruandekuupäeva 31.12.202 1 31.12.2020 aasta 211 72 aasta 211 211 aasta 211 211 aasta 145 211 aasta 0 145 Kokku 778 850 Lisa 3. Renditeenuse osutamisega seotud kulud (tuhandetes eurodes) 01.01.202 1 -31.12.202 1 01.01.2020-31.12.2020 Lennukite amortisatsioonikulu 4 018 5 065 Kahjum põhivara väärtuse langusest 0 11 837 Kokku 4 018 16 902 Lennukite rendilepingute algusest on jooksvad hoolduskulud kohustatud katma rentnik, välja arvatud kapitaalsed hooldusreservide kulud, mis tulenesid lennukite kasutamisest enne rendilepingute algust. Põhivarana kajastatud lennukite tööriistade ja varuosade varakogumil aruandeperioodil amortisatsioonikulu ei tekkinud. Renditava vara kulumi tekkimine ja selle suurus olulisel määral sõltuvad varadega seotud rendilepingute tingimustest. Vastavalt 2019. aastal sõlmitud rendilepingutele ja 2020. aastal sõlmitud rendilepingu muudatusele tööriistade ja varuosade loomuliku kulumise ja nende väärtuse langusega seotud riski kannab rentnik (rentnik kohustub tagastama vara rendileandjale samas seisukorras nagu on rentnikule väljastatud ning vara hävinemise korral asendama seda omal kulul samaväärse varaga). Seega tööriistade ja varuosade varakogumi lõppväärtus on ligilähedane soetusmaksumusele ning olulisi müügikulutusi vara realiseerimisega ei kaasne, mistõttu perioodil 2019-202 1 amortisatsioonikulu ei tekkinud (lisa15). Lisainformatsioon lennukite amortisatsiooni ja väärtuse languse kohta on toodud lisas 5. Lisa 4. Mitmesugused tegevuskulud (tuhandetes eurodes) 01.01.202 1 -31.12.202 1 01.01.2020-31.12.2020 Teenused 382 222 Juhatuse ja nõukogu tasud 38 38 Muud kulud 7 8 Kokku 427 268 Tasusid maksti kolmele nõukogu liikmele ja kahele juhatuse liikmele. Äriühingus puudusid aruandeperioodil lepingulised töötajad. Lisa 5. Materiaalne põhivara (tuhandetes eurodes) Lennukid Lennukite komponendid Lennukite tööriistad ja varuosad Ettemaksed lennukite komponentide ees t Kokku Soetusmaksumus Saldo 31.12.2019 72 746 4 198 1 812 0 78 756 Lisandumised (lisa 16) 0 1 087 0 1 318 2 405 Saldo 31.12.2020 72 746 5 285 1 812 1 318 81 161 Lisandumised (lisa 16) 0 2 583 0 0 2 583 Ümberliigitatud 0 1 318 0 -1 318 0 Saldo 31.12.202 1 72 746 9 186 1 812 0 83 744 Akumuleeritud kulum ja allahindlused Saldo 31.12.2019 -11 922 -825 0 0 -12 747 Amortisatsioonikulu (lisa 16) -4 521 -544 0 0 -5 065 Väärtuse langus -11 548 -289 0 0 -11 837 Saldo 31.12.2020 -27 991 -1 658 0 0 -29 649 Amortisatsioonikulu (lisa 16) -3 192 -826 0 0 -4 018 Väärtuse langus -1 470 -67 0 0 -1 537 Eelmiste perioodide v äärtuse languse tüh i stamine 1 537 0 0 0 1 537 Saldo 31.12.202 1 -31 1 16 -2 551 0 0 -33 667 Jääkmaksumus 31.12.2020 (lisa 16) 44 755 3 627 1 812 1 318 51 512 Jääkmaksumus 31.12.202 1 (lisa 13, 16) 41 630 6 635 1 812 0 50 077 Lennukipark Keskmine vanus Lennukite arv Bombardier, CRJ-900 9 aastat (kasutatud) 2 Bombardier, CRJ-900 10 aastat (kasutatud) 2 Bombardier, CRJ-900 12 aastat (kasutatud) 2 Bombardier, CRJ-900 1 3 aastat (kasutatud) 1 202 1 . aasta jooksul tehti suuremahulisi hooldustöid kahele lennukile kokku summas 5 825 tuhat eurot (20 20 . aastal – 3 519 tuhat eurot), millest Äriühing kajastas lennukite parendusena 2 583 tuhat eurot (20 20 . aastal – 2 405 tuhat eurot, sealhulgas lõpetamata remonditöid summas 1 318 tuhat eurot ) ning ülejäänud 3 242 tuhat eurot (20 20 . aastal – 1 114 tuhat eurot) oli rentniku osa, mis vähendas kogu tud hooldusreservi kohustist. Lisaks kompenseeris Äriühing perioodil 2019-2020 teostatud kui d 31.12.2020 seisuga arveldamata jäänud hooldustööd makstes re n tnikule hooldusreservist 831 tuhat eurot. Lennukite ja komponentide kaetava väärtuse leidmiseks teostas Äriühingu juhtkond vara väärtuse test i kasutades rendilepingute st tulenevate rahavoogude diskonteerimise meetodit . 31.12.2021 seisuga tehtud korduvtest näitas, et kahe lennuki väärtus koos parendustega oli langenud ning sama palju kasvas kolmanda lennuki väärtus, mille allahindlus oli kajastatud eelmistel perioodidel . Eelmainitud lennukite ja parenduste väärtuste muutuste taga on uuendatud lennukite mootorite remondikava ja remondigraafiku optimeerimine. Lennukite v äärtuse muutus kokku ei ava l danud mõju Äriühingu varade väärtusele ega kasumi- ja muu koondkasumi aruandele . Testi läbiviimisel eeldati, et lennukid müüakse perioodil 20 29 -203 1 maha müügihinnaga 2,2 – 2,3 mln eurot ning Äriühingu tulevaste rendilaekumistega ei kaasne olulist finantsriski (lisa 16) . US dollarites rahavoogude konverteerimiseks kasutati EIU forex kursid (USD 1%-line tugevnemine või nõrgenemine EUR suhtes ei mõjuta lennukipargi väärtuse langust ega ka s umi- ja muu koondka s umi aruande lõpptulemit). Rahavood diskonteeriti intressimääraga 4% ning selle 1%-line suurenemine alandaks Äriühingu varade väärtus t ja kasumi- ja muu koondkasumi aruande lõpptulemit 1 317 tuhande euro võrra ( ei mõjuta Äriühingu võimet täita laenulepingu eritingimu si ) . Eraldi põhivarana kajastatud varuosade ja tööriistade kogumi väärtus ei vajanud Äriühingu juhtkonna hinnangul aruandekuupäeva seisuga ümberhindamist, kuna vara soetusmaksumus ei ületanud selle eeldatavat turuväärtust. Samalaadselt eelmise aastaga, ei tekkinud aruandeaastal lennukite tööriistadel ja varuosadel kulumit. Selline kulumiarvestus tuleneb varade rendilepingust, mille järgi vara väärtuse languse riski täismahus kannab rentnik. Lisainformatsioon tööriistade ja varuosade kulumi arvestuse kohta on toodud lisas 3. Tulevased investeerimiskohustused Äriühing koostöös Nordica ja Regional Jet OÜ - ga on välja töötanud kapitaalsete hooldustööde teostamise kava, milles tuuakse välja järgmise kuue aasta Äriühingu poolsed hinnangulised kulud seonduvalt seitsme kasutatud lennuki plaanitud hooldustöödega. Teostatud kapitaalsed hooldustööd kajastatakse põhivarana, mille kasulik eluiga on võrdne nende kasutuseaga. Hooldusplaan kajastab Äriühingu tuleviku investeeringukohustusi summas 16 398 tuhat eurot (20 20 . aastal – 9 197 tuhat eurot). Kohustiste kasvu taga on mootoriremondi miinimumstsenaariumist loobumine ning remo nd itööde graafiku kohandamine vastavalt lennukite uu endatud kasutamis plaanile . Lisa 6. Raha ja raha ekvivalendid (tuhandetes eurodes) 31.12.202 1 31.12.2020 Raha: raha pangakontodel Piiranguteta 1 257 6 216 Piirangutega 17 930 19 615 Raha ja raha ekvivalendid kokku (lisa 7) 19 187 25 831 Piiranguteta raha ja raha ekvivalentide all on kajastatud Äriühingu vabad rahalised vahendid. Piirangutega raha sisaldab rentniku ettemakseid lennukite hooldustööde reservide ja tagatisdeposiitide eest. Vast avalt Äriühingu rendilepingutele on rentnik kohustatud korraldama nõutud hooldustööde teostamise ning seejärel on õigus nõuda teostatud tööde proportsionaalses ulatuses kulude hüvitamist Äriühingus hoitavast hooldusreservide kontolt. Hooldustööde reservi m akstakse igakuiselt kindlaksmääratud summadena ja rendilepingus on sätestatud rendileandja õigus neid korrigeerida iga aasta jaanuaris, tuginedes tegelikule lennukite kasutusmäärale eelmisel aastal. 202 1 . aastal kogus Äriühing rentnikult reservi 3 502 tuhat eurot ( 2020 . aastal – 7 036 tuhat eurot). Rahalisi vahendeid hoitakse eraldi pangakontodel, mida kasutatakse lennukite hooldusreservi tööde ( heavy maintenance events ) jaoks. Osa Äriühingu pangakontodest on koormatud pandiga LHV Pank AS kasuks. Pangakontode pantimise nõue tuleneb 2021. a astal sõlmitud laenu tingimustest. Täpsem informatsioon Äriühingu sõlmitud laenu tingimuste kohta on toodud lisas 13. Lisa 7. Finantsinstrumendid Finantsinstrumentide jaotus kategooriate lõikes (tuhandetes eurodes) Finantsvarad 31.12.202 1 31.12.2020 Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad: Raha ja raha ekvivalendid (lisa 6) 19 187 25 831 Nõuded (lisa 8) 5 473 2 126 Kokku 24 660 27 957 Finantskohustised 31.12.202 1 31.12.2020 Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantskohustised: Võlakirjad (lisa 13) 0 24 250 Laenud (lisa 13) 23 000 0 Võlad tarnijatele , töötajatele ja intressivõlad (lisa 9) 8 3 2 311 Muud lühiajalised kohustised (lisa 12) 3 908 3 133 Muud pikaajalised kohustised (lisa 12) 12 75 5 13 014 Kokku 39 74 6 42 708 Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate varade ja kohustiste õiglased väärtused ei erine oluliselt nende seisuga 31.12.202 1 Äriühingu finantsseisundi aruandes kaj astatud väärtusest. Võlakohustiste korrigeeritud soetusmaksumus leitakse diskonteerides tulevasi lepingulisi rahavooge sisemise intressimääraga 4%. Lisa i nformatsioon finantskohustuste diskonteerimise kohta on toodud lisades 1.8, 11 ja 12. Finantsvarade ja finantskohustiste jääkväärtus, millest on maha arvatud allahindlused, on ligilähedane nende õiglasele väärtusele. Finantsvarade krediidikvaliteet (tuhandetes eurodes) Äriühing rakendab kõigi ostjate vastu tekkinud nõuete eeldatava krediidikahjumi kajastamisel standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit, mis lubab moodustada allahindluse reservi kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. Selleks, et hinnata eeldatavat krediidikahjumit, jagatakse nõuded ostjate vastu ühiste krediidiriski tunnuste ja tähtaja ületanud päevade alusel gruppidesse. Hindamispõhimõtteid on kirjeldatud arvestusmeetodite lõigus „Finantsvarade väärtuse langus“ (lisa 1.9). Kui finantsvara ei ole tähtaega ületanud ja selle väärtus ei ole langenud, siis üldjuhul hinnatakse selle krediidikvaliteeti sõltumatute krediidireitingu agentuuride poolt kreeditoridele antud reitingute alusel (kui vastaspoolele on reiting antud). Raha arvelduskontodel ja hoiused reitingute lõikes 31.12.202 1 31.12.2020 Aa2 0 7 686 Aa3 1 683 0 Baa1 17 504 18 145 Kokku 19 187 25 831 Rahaliste jääkide krediidikvaliteedi hindamisel kasutab Äriühing reitinguagentuuride Moody´s krediidireitinguid. Juhatus on hinnanud, et krediidiasutuste nõuded kannavad madalat krediidiriski, arvestades nende krediidireitingut, finantsseisundit ja lühiajalist majanduslikku väljavaadet. Äriühingu finantsvarades kajastatud nõuded sei s uga 31.12.202 1 koosnevad rendinõuetest ja pangadeposiidist. R endinõuded sisaldavad endas lennukite varuosade müügiarveid ja rentnikele väljastatud rendiarveid, mille maksetähtajad ei ole veel saabunud . Panga deposiit oli sõlmitud 2020. aasta märtsis perioodiks 12 kuud ning pikeneb autom a atselt . Äriühing u teosta t ud rahaliste jääkide ja teiste fina n tsvarade võimaliku krediidikahjumi analüüs näitas, et finantsvarade oodatavad krediidikahjumid on ebaolulised, mistõttu ei olnud seisuga 31.12.202 1 finantsseisundi aruandes kajastatud. Lisa 8. Nõuded ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) 31.12.202 1 31.12.2020 < 1 aasta 1-5 aastat < 1 aasta 1-5 aastat Deposiit pangakontol 5 280 0 1 880 0 Nõuded ostjate vastu 0 0 44 0 Rendinõuded 192 0 200 0 Lühiajalised intressinõuded 1 0 2 0 Nõuded kokku (lisa 7) 5 473 0 2 126 0 Maksude ettemaksed 122 0 95 0 Käibemaksu tagastusnõuded 2 0 0 0 Ettemaksed 38 0 0 0 Ettemaksed kokku 162 0 95 0 Arvestuslik re n dinõue 0 3 489 0 0 Muud nõuded kokku 0 3 489 0 0 Kokku 5 635 3 489 2 221 0 A rvestuslik ren dinõue : Tulenevalt 2020. aasta lõpus sõlmitud rendilepingu muudatustest ületas aruandeaastal lineaarsel meetodil kajastatud renditulu lepingulisi rendimakseid , mille tulemusena tekkis viie lennuki osas pikaajaline arvestusliku rendi n õue . Kahe ülejäänud lennuki osas on kajastatud arvestuslik rendikohustis (lisa 11), kuna nende lennukite lepingulised maksed kuni 2020. aasta lõpuni ületasid lineaarset renditulu. Nõue kajastatakse perioodil 2024-2026 rendituludes , millal oodatavad lepingulised rendimaksed on lineaarsest renditulust suuremad . Lisa 9. Võlad ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) 31.12.202 1 31.12.2020 Võlad tarnijatele 74 2 20 4 Võlad töötajatele 1 1 Lühiajalised intressivõlad 8 104 Muud viitvõlad 2 2 Võlad ja ettemaksed kokku (lisa 7) 8 5 2 311 Tarnijatele võlgade vähenemise taga on maksed rentniku le 2020. aastal läbiviidud suuremahuliste hooldustööde eest. Kõnealuste tööde arved olid esitatud Äriühingule 2020. a asta lõpus ning vastavad ma ksed teostati 2021. a astal (lisa 17). Lisa 10. Osakapital 31.12.2020 31.12.2019 Osakapital (eurodes) 1 000 000 1 000 000 Osade arv 1 1 Osa nominaalväärtuses (eurodes) 1 000 000 1 000 000 Sissemakse osakapitali kajastat i ühingu registreerimisel 9. oktoobril 2015 . aastal. Ülekursina sissemakstud summa oli 31 000 tuhat eurot. Äriühingu jaotuskõlbulik omakapital seisuga 31.12.202 1 . ja maksimaalne kaasnev tulumaksukohustus dividendide väljakuulutamisel on toodud lisas 18. Dividendide jaotamiseks on vajalik otsus ainuosaniku koosolekult ning Äriühingu jaotatava kasumi olemasolu. Samuti tuleks arvesse võtta Äriühingu kasumit, eeldatavaid tulemusi, finantsseisundit ja investeerimisvajadusi. V astavalt omaniku ootustele ei ole omanik lähiaastatel dividendide maksmist ette näinud . Vastavalt omaniku ootustele on Äriühingu kui rahvusvahelises õhusõidukite pikaajalises liisinguäris tegutseva investeerimisettevõtte optimaalseks omakapitali proportsiooniks tööstusharule tüüpiliselt ja võetud laenu tingimustest lähtuvalt vahemik 25% - 50% koguvaradest, millest Äriühing oma finantsplaanide koostamisel lähtub. 31.12.202 1 seisuga on antud suhe 4 5 %, arvestades omakapitali 35 626 tuhat eurot ning koguvarade summat 78 388 tuhat eurot (31.12.20 20 seisuga – 41 %, arvestades omakapitali 32 915 tuhat eurot ning koguvarade summat 79 564 tuhat eurot). Lisa 11. Tulevaste perioodide tulu (tuhandetes eurodes) 31.12.202 1 31.12.2020 Pikaajaline 1 875 2 676 Tulevaste perioodide tulu – rendi ettemaks 1 875 1 815 Tulevaste perioodide tulu – arvestuslik rendikohustis 0 861 Lühiajaline 1 139 1 265 Tulevaste perioodide tulu – rendi ettemaks 278 236 Tulevaste perioodide tulu – arvestuslik rendikohustis 861 1 029 Tulevaste perioodide tulu kokku 3 014 3 941 Seisuga 31.12.202 1 koosnes pikaajaliste t ulevaste perioodide tulu saldo lennukite tagatis d eposiitide ja hooldusreservide maksete laekumisel nende nominaal- ja nüüdisväärtuse vahe st (lisa 12) , mis rendilepingu jooksul kajastatakse lineaarselt rendituludes. Lühiajaliste tulevaste perioodide tulu (arvestuslik rendikohustis) saldo koosnes kahe lennuki renditulu ettemaksetest, mis tekkisid 2017-2020 kehtinud rendilepingute alusel. Lisa 12. Muud kohustised (tuhandetes eurodes) 31.12.202 1 31.12.2020 Pikaajalised kohustised Hooldusreserv - hinnanguline tagasimakse periood on üle 5 aasta (lisa 15) 11 74 6 12 045 Tagatisdeposiidid - hinnanguline tagasimakse periood on 2024. aastal 208 208 Tagatisdeposiidid - hinnanguline tagasimakse periood on üle 5 aasta 801 761 Kokku (lisa 7) 12 75 5 13 014 Lühiajalised kohustised Hooldusreserv - hinnanguline tagasimakse periood on 12 kuud (lisa 15) 3 908 3 133 Kokku (lisa 7) 3 908 3 133 Tagatisdeposiidid on lepingulised tagasimakstavad ühekordsed deposiidid, mida rentnik maksab Äriühingule, maandades rentniku võimaliku maksejõuetusega seotud riski. Nii hooldusreservid kui ka tagatisdeposiidid vastavad rendileandja finantskohustistele, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kasutades sisemise intressimäära meetodit (lisa 11) . Reservide ja tagatisdeposiitide iga - aastasest korrigeerimisest tekkinud intressikulu 514 tuhat eurot (2020. aastal – 464 tuhat eurot) kajastat i kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes kirjel „Muud finantstulud ja -kulud“. Tagatisdeposiitide tagasimaksmise eeldatav periood on aastatel 2024 – 2029. Äriühingu lennukite remondi- ja hooldusplaanis eeldatavate tulevaste väljamaksete kohaselt on hooldusreservide hüvitamisperiood ligi 4 aastat (hinnang 31.12.2020 – 7 aastat) ning 202 2 . aastal tule b hüvitada 24 % reservist . Hooldusreservi kasutamise plaani m uutus aruandeaastal põhjustas hooldusreservi kohustise korrigeerimise , mille tulemusena tekkis aruandeaastal kahjum summas 911 tuhat eurot. Hooldusreservi kasutamise plaani muutus on tingitud lennukite hooldus graafiku muutus est lennuturu elavnemise ning lennukite aktiivsema kasutamisplaani tõttu. Lisa 13. Laenukohustised ja võlakirjad (tuhandetes eurodes) Aruandeaastal sõlmisid Äriühing ja AS LHV Pan k laenu lepingu eesmärgiga refinan t seerida Äriühingu 2 017 . ja 2018. a emiteeritud võlakirju. Äriühing lunastas võlakirju täismahus (50% LHV Pangale ja 50% LHV Varahaldusele) makstes lisaks ka tekkepõhist intressi : Emiteeritud võlakirjad Summa Saldo 31.12.2020 (lisa 7) 24 250 Tagasiostmine 202 1 -24 250 Saldo 31.12.202 1 (lisa 7) 0 Intressikohustis emiteeritud võlakirjadelt Summa Tekkepõhine intressikohustis 31.12.2020 104 202 1 . aasta intressikulu 78 6 202 1 . aastal välja makstud - 8 90 Tekkepõhine intressikohustis 31.12.202 1 0 R efinan t seerimis l aen summas 23 000 tuhat eurot ( alusvaluutaks on euro ) o n sõlmitud viieks aastaks esialgse intressimääraga 4,25% + 6k Euribor. Äriühing maksab intressimakseid igakuiselt vastavalt tagasimaksegraafikule, mis uuendatakse koos 6k Euriboriga kaks korda aastas iga kuue kuu tagant. Äriühingule on laenu lepinguga seatud ka täiendavad eritingimused, millele peavad Äriühingu majandusnäitajad vastama laenu tagasimaksmise lõpuni. Seisuga 31.12.202 1 ei ol nud Äriühing ühtegi nendest eritingimustest rikkunud. Laenukohustised tagasi maksetähtaja järgi: 31.12.202 1 seisuga < 1 aasta 1-5 aastat Tagastamise tähtaeg Laen 500 22 500 28.07.2026 Laenu tagatised on alljärgnevad: registerpant seitsmele lennukile Bombardier CRJ900 („tagatud lennukid“); tagatud lennukite ja majandustegevuse kindlustusnõuete pant ja tingimuslik loovutus; t eatud pangakontode pant; tagatud lennukite rendilepingust tulenevate nõuete pant ja tingimuslik loovutamine tagatisena. Laenu tagatiseks seatud lennukite jääkväärtus finantsseisundi aruandes (tuhandetes eurodes) 31.12.202 1 Lennukite arv 7 Parendatud lennukite jääkmaksumus (lisa 5) 48 265 Laenulepingu tingimused muuhulgas nõuavad tagatiseks seatud lennukite kuurendi, hooldusreservi ja tagatisdeposiidi mak sete laekumist LHV pangakontodele. Eelnimetatud pangakontod o n panditud laenu andja LHV Pank AS kasuks . Panditud kontode jäägid on Äriühingu finantsseisundi aruandes kajastatud rahana (lisa 6). Panditud arvelduskontodel puuduvad otsesed raha kasutamise piirangud, v.a lepingus konkreetselt sätestatud alusel. Äriühingu intressikandvad kohused ei tohi ületada 50% panditud lennukite väärtusest iga kalendriaasta viimase päeva seisuga (55% 31.12.2021.a. seisuga) . Laenulepingu rikkumise („ Event of Default “) korral on panditud kontode kasutamine piiratud ning lubatud on üksnes sihtotstarbeline raha kasutamine – eelkõige lennuki hooldustööde hüvitiste väljamaksed sama lennukiga seotud hooldusreservi kontolt. Seisuga 31.12.202 1 panditud kontode hulka kuulusid kõigi lennuki te rendi, hooldusreservi ja tagatisdeposiidi makseteks määratud LHV panga s asuvad pangakontod. Panditud LHV arvelduskontode jäägid (tuhandetes eurodes) 31.12.202 1 Lennukite kuurendi maksed 3 458 Lennukite hooldusreservi maksed 12 720 Lennukite tagatisdeposiidid 1 326 Kokku panditud arvelduskontode jäägid 17 504 Lisa 14. Seotud osapooled (tuhandetes eurodes) Aruandeperioodi jooksul seotud osapoolte tehingud hõlmavad tehinguid riigi omanduses oleva äriühinguga Nordic Aviation Group AS (ja selle tütarühing Regional Jet OÜ) ning äriühinguga, mis osutab juhtimis- ja õigusabiteenust (Advokaadibüroo TRINITI OÜ). 31.12.202 1 31.12.2020 Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Muud riigi omandis olevad ettevõtted 192 16 662 192 18 349 Ettevõtted, kes osutavad juhatuse liikme teenuseid 0 27 0 0 Kokku 192 16 689 192 18 349 01.01.202 1 -31.12.202 1 01.01.2020-31.12.2020 Müügid Ostud Müügid Ostud Muud riigi omandis olevad ettevõtted* 4 538 3 901 7 101 2 405 Ettevõtted, kes osutavad juhtimisteenust 0 220 0 143 Kokku 4 538 4 121 7 101 2 548 * Müügid sisaldavad lennukite, lennukite tööriistade ja varuosade rendimakseid. Ostud sisaldavad Hooldusreservi tööde soetust. Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 01.01.202 1 -31.12.202 1 01.01.20 20- 31.12.20 20 Arvestatud tasu 28 28 Tegev- ja kõrgema juhtkonna koosseisu kuuluvad Äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmed. Juhatuse liikmetega sõlmitud kokkulepped ei näe ette hüvitist lepingu lõppemise korral. Seotud osapooltega tehtud tehingute avalikustatav standard sisaldab laialdasemat avalikustamisraamistikku kui Eesti finantsaruandluse standard RTJ 15. Lisa 15. Finantsriskide juhtimine (tuhandetes eurodes) Finantsriskid Äriühingu tegevus toob kaasa mitmesuguseid finantsriske: krediidirisk, likviidsusrisk ja tururisk (sh rahavoo ja õiglase väärtuse intressirisk , välisvaluuta risk, ning hinnarisk). Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide leevendamine ja finantstulemuste volatiilsuse vähendamine. Krediidirisk kajastab potents iaalset kahju, mis tuleneb vastaspoole suutmatusest täita õigeaegselt endale võetud kohustusi Äriühingu ees. Äriühingu esmaseks riskiks on rentniku suutmatus maksta rendilepingust tulenevaid regulaarsete suuremahuliste hooldustööde makseid. Kõik olemasolevad lennukite rendilepingud, mille Äriühing on sõlminud, näevad ette hooldusreservide kogumise US A dollarites (kuni 31.03.2024) ja eurodes (alates 01.04.2024). Hooldusreserv on sisuliselt rentniku rahaline deposiit , katmaks tulevaste regulaarsete suuremahuliste hoolduste (Hooldusreservi tööde) kulusid (lisa 12). Seepärast võib hooldusreservi ebapiisavus suurendada rentniku krediidiriski. 31.12.202 1 seisuga puudus Nordical hooldusreservi maksete võlg . Aastalõpu seisuga Äriühingu pangakontole la ekunud hooldusreservi jääk summas 16 604 tuhat eurot katab Nordica osa järgmise 4 a asta planeeritavast Hooldustööde maksumusest. Krediidiriski leevendamiseks rakendatav meede on uute sõlmitavate rendilepingute jao ks nõutav tagatisraha. Tööriistade ja varuosade rendilepingutega seotud krediidiriski maandab asjaolu, et vastavalt lepingutingimustele väljarenditava vara kulumise ja hävinemise riisiko on rentnikul (lisa 3). Likviidsusrisk on oht, kus Äriühing ei suuda täita rahalisi kohustusi rahavoo puudujäägi tõttu. Äriühingu likviidsusrisk on tihedalt seotud rendilepingutest tuleneva krediidiriskiga, kuna enamik Äriühingu nõudeid tekib ühe rentniku vastu. Riski maandamiseks on võimalik kasutada lennukite rendilepingute alusel saadud tagatisraha. Lisaks Äriühing jooksvalt kontrollib rentniku igakuiste rendimaksete tähtajalisust, et võla tekkimisel koheselt reageerida ning vajadusel tagatist rakendada. Tähtajaks laekumata hooldusreservimaksed ei mõjuta Äriühingu likviidsuse lühiajalises perspektiivis, kuna aruandeaasta lõpu seisuga kogutud reserv katab rohkem kui järgmise 5 aasta reservivajadust. Pikaajalises perspektiivis kasutab Äriühing hooldusreserviga seotud likviidsusriski maandamiseks samuti rendilepingute alusel saadud tagatisraha ning vajadusel peatab hooldusreservist kompensatsiooni väljamakseid kuni hooldusreservi lepingulised nõuded on täidetud. Järgnev likviidsusanalüüs näitab Äriühingu finantsvarade ning lühi- ja pikaajaliste finantskohustiste jaotumist tähtajaliselt: Finantsvarad Intress <1 kuu 1-3 kuud 3-12 kuud 1-5 aastat üle 5 aasta Kokku Väärtus finantsseisundi aruandes 31.12.202 1 seisuga Intressi mittekandvad 1 449 3 822 87 12 924 1 098 19 380 19 380 Intressikandvad 0, 0 2 % 0 0 0 5 2 80 0 5 280 5 280 Kokku 1 4 49 3 822 87 18 204 1 098 24 660 24 660 Finantskohustised Intress <1 kuu 1-3 kuud 3-12 kuud 1-5 aastat üle 5 aasta Kokku Väärtus finantsseisundi aruandes 31.12.202 1 seisuga Intressi mittekandvad 8 3 3 821 87 12 924 1 098 18 01 3 16 74 5 Intressikandvad 2,65% -4,25% +6kuu EURIBOR 0 0 500 22 500 0 23 000 23 000 Kokku 8 3 3 821 587 35 424 1 098 41 01 3 39 74 6 Finantsvarade ja -kohustiste saldo 31.12.202 1 1 36 6 1 - 500 - 17 220 0 - 16 35 2 - 15 08 6 Finantsvarad Intress <1 kuu 1-3 kuud 3-12 kuud 1-5 aastat üle 5 aasta Kokku Väärtus finantsseisundi aruandes 31.12.2020 seisuga Intressi mittekandvad 5 383 2 5 324 8 163 7 205 26 077 26 077 Intressikandvad 0,05% 0 0 0 1 880* 0 1 880 1 880 Kokku 5 383 2 5 324 10 043 7 205 27 957 27 957 Finantskohustised Intress <1 kuu 1-3 kuud 3-12 kuud 1-5 aastat üle 5 aasta Kokku Väärtus finantsseisundi aruandes 31.12.2020 seisuga Intressi mittekandvad 12 0 5 429 8 163 7 205 20 809 18 458 Intressikandvad 2,85% ja 2,65%+6kuu EURIBOR 0 0 3 500 17 750 3 000 24 250 24 250 Kokku 12 0 8 929 25 913 10 205 45 059* 42 708 Finantsvarade ja -kohustiste saldo 31.12.2020 5 371 2 -3 605 -15 870 -3 000 -17 102 -14 751 * ei sisalda 2021. aastal võlakirjade lisatagatisena seatud pangadeposiiti summas 3 400 tuhat eurot Äriühingu finantsseisundi aruandes „Raha ja raha ekvivalentide“ kirje all kajastuv summa on likviidsusanalüüsis jagatud 3-12-kuulisteks ja pikaajalisteks finantsvaradeks. Formaa lselt eelnimetatud finantsvara vastab kõikidele raha ja raha ekvivalentide kriteeriumitele ning selle ebatavaline esitlus riskianalüüsi tabelis ei tulene Äriühingu leping ulistest raha kasutamise piirangutest. Samas eelseisvad lennukite Hooldusreservi tööde kohustused oluliselt määravad Äriühingu pangakontodel oleva raha kasutamise poliitikat. Lisas 6 toodud piirangutega raha on rentniku Hooldusreservi tööde ettemaksed, mis vastavalt Hooldusreservi tööde plaanile kuuluvad Hooldusreservi tööde hüvitamiseks järgmise 6 aasta jooksul ning kõige varasem väljamakse toimus juba 202 2 . aasta esimeses kvartalis. Kokku on 202 2 . aastal kavandatud toimuma umbes 2 0 % planeeritud hüvitiste väljamaksetest. Hooldusreservi tööde plaan kuulub oluliste juhtkonna hinnangute hulka, mille kohta lisainformatsioon on toodud lisas 16. Enamik t agatisdeposiitide väljamaksmiseks ettenähtud raha st kajastub riskianalüüsis üle 5 aasta finantsvarana. Finantsvarade ja -kohu s tiste negatiivsed saldod, mis kajastuvad likviidsusanalüüsis perioodidel 1-5 ja üle 5 aasta, on kaetud tulevaste rendi ja hooldusreservi laekumistega. Intressimäära risk on finantsinstrumentide tuleviku rahavoogude muutuse risk, mis tuleneb turu intressimäärade muutustest. Turu intressimäärade muutused mõjutavad peamiselt Äriühingu pikaajalis t intressikandva t laenukohustist . Laenu esialgne ja maksimaalne intressimäär on 4,25 % + 6k Euribor , edaspidi intressimäära fikseeritud osa võib olla alandatud, kui Äriühingu järgmiste aruandeperioodide finantsnäitajad vastavad laenulepingus sätestatud kriteeriumitele. Äriühing on valuutariski osas avatud nii tehingu- kui ka konverteerimise riskile. Hooldustööde ja varuosade hinnakujunduseks lennunduses kasutatav standardvaluuta on USA dollar. Sõltuvalt USD/EUR kursimuutustest võib see kaasa tuua olukorra, kus nõuetekohaselt kavandatud ja kogutud hooldusreservid (hooldustöödeks, mis võivad toimuda all es mitme aastat pärast) ei pruugi katta hoolduskulude tegelikku maksumust, mi s tuleneb EUR/USD vahetuskursist. Riski osaliselt leev e ndab asjaolu, et perioodil kuni 31.03.2024 on rendi- ja hooldusreservi maksete valuutaks samuti USA dollar. Lisaks saab nimetatud riski leevendada tööstusharus tavapäras t e valuutariski maandamise kokkulepetega, pideva valuutakursi muutuste jälgimise ja lepinguliste hooldusreservide õigeaegse suurendamisega juhul kui selleks tekib vajadus. Sõltuvalt rentniku finantsolukorrast ei pruugi nimetatud potentsiaalne valuutarisk omada Äriühingu jaoks mingit olulist mõju. Äriühing on senises tegevuses kasutanud USD riski maandamiseks ka nn loomulikku riskimaandust ( natural hedge ), kus ühing hoiab eraldi arveld u skontol piisava koguse USD-e, mis katab ettenähtava hooldusvajaduse lähiaastatel. Raha arvelduskontodel valuutade lõikes 31.12.202 1 31.12.2020 USD (tuhandetes USA dollarites) 7 787 9 431 EUR (tuhandetes eurodes) 12 311 18 145 Kokku (tuhandetes eurodes) 19 187 25 831 Raamatupidamislikult tähendab selline riskimaandus küll USD nõrgenedes finantskulu, samas äriplaani ja pikaajalise eelarve kontekstis tasandab seda bilansiväliste pro-rata kohust i ste (lisa 1.5) vähenemine, kuna USD odavnedes vähenevad ka USD põhised hoolduskulud. USD 1%-line tugevnemine või nõrgenemine EUR suhtes mõjutaks 202 1 . aasta kahjumi- ja muu koondkahjumi aruande lõpptulemit keskmiselt 92 tuhande euro võrra. Lisa 16. Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud Finantsaruannete koostamiseks on kasutatud mitmeid hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad finantsaruannetes kajastatud varasid ja kohustisi. Kuigi need hinnangud põhinevad juhtkonna parimatel teadmistel praeguste sündmuste ja tegevuste kohta, võivad tegelikud tulemused nende hinnangute põhjal erineda. Materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea ja lõppväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatakse juhtkonna hinnanguid vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. CRJ-900 lennukite hinnanguline jääkväärtus oli keskmiselt 2 300 tuhat eurot. Tegevusala kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on osutunud mõnikord pikemaks või lühemaks, kui nende eeldatav kasulik eluiga. Põhivarana kajastatud tööriistade ja varuosade hinnanguline lõppväärtus on 1 812 tuhat eurot, mis võrdub varade soetusmaksumusele, ja eeldatav müügiga seotud kulutuste summa on ebaoluline (lisa 5). Põhivarana kajastatud lennukite ja parenduste jääkväärtuste suhtes oli läbi viidud vara väärtuse test. Selle tulemusena tuvastatud lennukite väärtus ei ole võrreldes eelmise aastaga langenud eeldusel, et lennukite tulevaste rendilaekumistega ei kaasne olulist finantsriski ning keskmine EUR/USD püsib ligilähedaselt tasemel 1,15 . Seisuga 31. detsember 202 1 oli Äriühingu põhivarade bilansilise maksumuse jääk 50 077 tuhat eurot, aruandeperioodi amortisatsioonikulu oli 4 018 tuhat eurot (lisa 5). Äriühingu rendilepingute liigitus kapitalirendiks või kasutusrendiks sõltub juhtkonna hinnangutest. Rendilepingute liigitamiseks viib juhtkond läbi juhtumipõhised hinnanguid, võttes arvesse rendilepingute tingimusi ja muid majanduslikke tegureid. Aruandeperioodil kehtinud rendilepingud klassifitseeruvad kasutusrendiks. Rentniku hooldusreservi ettemaksed liigitatakse lühi- ja pikaajalisteks lähtuvalt juhtkonna poolt kinnitatud hooldusreservi hüvitamise plaanile (Hooldusreservi tööde eest makstavad hüvitised), mis uuendatakse iga kalendriaasta alguses koostöös rentnikuga tuginedes lennukite eeldatava kasutamise statistikale (lennatud tunnid ja tsüklid). Planeeritud lennukite kasutamises võib üldjuhul esineda ebamäär as usi, kuna sellele avaldavad mõju Hooldusreservi tööde teostatavad partnerid ning lennunduse igapäevased opereerimise vajadused ja riskid, mis omakorda sõltuvad paljudest välistest teguritest nagu ilm, tööjõuturg, rentniku kliendilepingud jms. Seega tegelik Hooldusreservi tööde teostamise aeg võib erineda planeeritud Hooldusreservi tööde graafikust, mistõttu ka hooldusreservi hüvitamise tegelik periood ei pruugi vastata varem avalikustatud liigitusele. Lisa 17. Sündmused pärast aruandekuupäeva Lähtudes 2021. a astal sõlmitud lepingust võttis Äriühing 20 2 2 . aasta alguses vastu ühe kasutatud , kuid piisava ka su liku elueaga ( green-life ) lennuki mootori ja koostöös rentnikuga paigalda s se lle Äriühingu lennukile lõppenud elutsükliga mootori asemel e . Seega ressursimahukas plaaniline vana mootori taastamine ( h ooldusreservi töö) asendat i töökorras lennukimootori paigald usega . 24. 0 2 .2021 Vene Föderatsiooni relvajõudude kallaletung Ukraina Vabariigile avaldab lennundusturule suurt negatiivset mõju, kuid Äriühingu majandustegevust otseselt ei mõjuta, sest TVH lennukite rentnikud opereerivad neid Euroopa õhuruumis ja Euroopa sihtkohtade vahel. Lisa 18. Tingimuslikud kohustused Äriühingu jaotuskõlbulik omakapital seisuga 31.12.202 1 on 3 326 tuhat eurot, mis võrdub 202 1 . aasta aruandeaasta koondkahjumi ja eelmiste perioodide jaotamata kasumiga. Dividendide väljakuulutamisel oleks maksimaalne kaasnev tulumaksukohustus summas 665 tuhat eurot (lisa 10). Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma. - Juhatuse ja nõukogu liikmete allkirjad Juhatus on koostanud Osaühingu Transpordi Varahaldus tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande 31. detsembril 2020 lõppenud perioodile. Tõnis Tamme Juhatuse liige 20.04.2022 Ergo Blumfeldt Juhatuse liige 20.04.2022 KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK Osaühingu Transpordi Varahaldus puhaska sum perioodil 01. jaanuar 202 1 - 31. detsember 202 1 oli 2 711 216 eurot. Juhindudes äriseadustiku §179 teeb juhatus ettepaneku kanda Osaühingu Transpordi Varahaldus 202 1 . majandusaasta ka sum 2 711 216 eurot eelnevate perioodide jaotamata kasumi arvel e . Lugupidamisega, Ergo Blumfeldt Tõnis Tamme Juhatuse liige Juhatuse liige Osaühing Transpordi Varahaldus Registrikod 12927802 Suur-Ameerika 1 , Tallinn NÕUKOGU OTSUS 2 0 .0 4 .20 2 2 Osaühingu Transpordi Varahaldus ( „ Ühing “) nõukogu otsustas: Ühingu 20 2 1 .a. majandusaasta aruande ning nõukogu aruande heakskiitmine Kiita heaks Ühingu 20 2 1 .a. majandusaasta aruanne esitatud kujul (Lisa 1) ning esitada see ainuosanikule kinnitamiseks . Kiita heaks Ühingu 20 2 1 .a. majandusaasta nõukogu aruanne (Lisa 2) ning esitada see ainuosanikule tutvumiseks . Poolt: 3 nõukogu liiget. Vastu: 0 nõukogu liiget. Otsus ed on vastu võetud. Avaldused või eriarvamused: ei ole. Lisa 1: Ühingu 20 2 1 .a. majandusaasta aruanne Lisa 2 : Ühingu 20 2 1 .a. nõukogu aruanne Osaühing Transpordi Varahaldus nõukogu liikmed: __________________ __________________ __________________ Ave Henberg Maigi Pärnik-Pernik Raoul Lättemäe /allkirjastatud digitaalselt/ AS Deloitte Audit Eesti Tornimäe 5 10145 Tallinn Eesti Tel: +372 640 6500 Faks: +372 640 6503 www.deloitte.ee Reg.nr. 10687819 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Osaühing Transpordi Varahaldus osanikule Arvamus Oleme auditeerinud Osaühing Transpordi Varahaldus (edaspidi ka „Ettevõte“) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab finantspositsiooni aruannet seisuga 31. detsember 2021 ning kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhatus peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on rakendatav, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse Deloitte tähistab ühte või mitut Deloitte Touche Tohmatsu`t, mis on UK piiratud vastutusega äriühing ja selle liikmesfirmade võrgustikku, kus iga liikmesfirma on juriidiliselt eraldiseisev ja sõltumatu ettevõte. Deloitte Touche Tohmatsu ja tema liikmesfirmade juriidilise struktuuri detailset kirjeldust vaata www.deloitte.ee. Deloitte Touche Tohmatsu Limited liige © 2022 Deloitte Eesti jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Me kasutame auditi osana vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali aluse andmiseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhatuse poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. 20. aprill 2022 /allkirjastatud digitaalselt/ Mariel Akkermann Vandeaudiitor nr 574 AS Deloitte Audit Eesti Tegevusluba nr 27 Osaühing Transpordi Varahaldus Registrikod 12927802 Suur-Ameerika tn 1 10122 Tallinn NÕUKOGU ARUANNE 20 2 1 . a majandusaasta aruande kohta 2 0 . aprillil 20 2 2 .a Osaühing u Transpordi Varahaldus (edaspidi Ühing ) n õukogu vaa tas läbi Ühingu juhatuse poolt koostatud 20 2 1 . a majandusa asta aruande , kiidab selle heaks ning esitab üldkoosolekule kinnitamiseks . Nõukogu on planeerinud Ühingu tegevus t , korraldanud Ühingu juhtimist ning teostanud järel e valve t juhatuse tegevuse üle. Ühingu äritegevuse p laneerimisel on nõukogu arutanud ja kinnitanud juhatuse poolt koostatud Ühingu eelarve 202 2 . majandusaastaks . Juhtimise korraldamisel on nõukogu andnud juhatusele suuniseid Ühingu äritegevuse kavandamiseks, teostamiseks ning kontrollimiseks. Järelevalve teostamisel juhatuse tegevuse üle on nõukogu igakuiselt analüüsinud ja arutanud Ühingu majandustulemusi. L isaks m ajandusaasta aruande auditeerimisele muid sise - ega välisauditeid või erikontrolle Ühingus läbi ei viidud . Kõiki eeltoodud funktsioone on nõukogu teostanud nõukogu koosolekute l ja otsuste vastuvõtmise kaudu nõukogu koosolekut kokku kutsumata, samuti pideva nõukogu liikmete ja juhatuse vahelise infovahetuse ja strateegilise diskussiooni kaudu. 20 2 1 . a pidas Ühingu nõukogu 1 2 koosolekut ning kahel korral võttis otsuse vastu koosolekut kokku kutsumata , muuhulgas järgmised olulised otsused : äriühingu 2020. majandusaasta aruande kinnitamine; nõusoleku andmine juhatusele kahe kasutatud General Electric CF34-C5 lennukimootori omandamiseks; Ühingu majandustegevusega seotud riskide maandamise tegevuskava heakskiitmine; nõusoleku andmine juhatusele Äriühingu poolt väljaantud võlakirjade refinantseerimiseks LHV Pank AS käest võetava laenuga, koos kaasnevate tagatiste seadmisega panga kasuks; nõusolek juhatusele Nordic Aviation Group AS-ga sõlmitud lennukite rendilepingute muutmiseks. Juhatus Tasud (bruto) * Tõnis Tamme 7 500 EUR Ergo Blumfeldt 7 500 EUR Nõukogu Kaupo Raag 1 214 EUR Katrin Andre 1 214 EUR Ave Henberg 2 386 EUR Raoul Lättemäe 2 386 EUR Maigi Pärnik- Pernik 6 000 EUR * Juhtorganite liikmetele lisatasusid ei makstud. Ühingul ei ole töötajaid ning lähima kolme aasta jooksul ei plaanita töökohti luua. 20 2 1 . aasta l viidi nõukogu poolt korruptsiooniohu ennetamiseks läbi järgmised olulisemad tegevused: Ühingu majandustegevusega seotud riskide iga-aastane kaardistamine ja analüüs koostöös juhatuse ja siseaudiitoriga (KPMG Baltics OÜ) ning selle tulemuste alusel tegevuskava väljatöötamine ja nõukogu poolt heakskiitmine identifitseeritud olulisemate tegevusriskide maandamiseks. Ühing jätkas oma kodulehel www.tvh.ee Ühingu põhikirja, ainuosaniku otsuste, juhtorganite koosseisu, olulisemate kvartaalsete finantsnäitajate, majandusaasta aruannete, juhendite , jms avalikkusele tutvustamist. Nõukogu kontrollis Ühingu kingituste registr it , millesse kantakse kõik kehtestatud maksumus piiri ületavad kingitused, mida äriühing teeb ise või mida äriühingu juhtorganite liikmed saavad kolmandatelt isikutelt. Ühingu ja tema juhatuse liikmetega seotud isiku (OÜ Advokaadibüroo TRINITI) vahel tehtud tehingute (juhtimis- ja õigusabi lepingu) täitmise üle on nõukogu esimees teostanud regulaarset järelevalvet, igakordselt eelnevalt kontrollides tehingute sisu, s.h esitatavate arvete põhjendatust. Nõukogu hindab Ühingu juhatuse tegevus i korruptsiooniohu ennetamisel kavakohas t eks, regulaars et eks ning piisava te ks . Osaühing Transpordi Varahaldus nõukogu liikmed: __________________ __________________ __________________ Maigi Pärnik- Pernik Ave Henberg Raoul Lättemäe Nõukogu esimees /allkirjastatud digitaalselt/ Osaühing Transpordi Varahaldus registrikood: 12927802 KORRALISE OSANIKE ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL OSAÜHINGU ÄRINIMI JA ASUKOHT OÜ Transpordi Varahaldus asukohaga Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, Eesti Vabariik KOOSOLEKU AEG JA KOHT 22.04.2022.a., algus kell 10:00, lõpp kell 10:30 Suur-Ameerika 1, Tallinn OSANIK Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Osanimiväärtus: 1 000 000 (üks miljon) eurot Häälte arv: 1 000 000 (üks miljon) häält OSAVÕTJAD Osaniku esindaja/koosoleku juhataja: Majandus- ja taristuminister Taavi Aas, üldkoosoleku õigustes. Kutsutud: Nõukogu esimees Maigi Pärnik-Pernik; Juhatuse liige Ergo Blumfeldt; Juhatuse liige Tõnis Tamme; Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas; Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi finantsvarade valdkonna juht Regina Raukas; Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik ja osaühingu nõukogu liige Ave Henberg. Protokollija: Juhatuse liige Tõnis Tamme 1 1. Koosoleku juhataja ja protokollija valimine Juhatuse liige Ergo Blumfeldt tegi ettepaneku valida koosoleku juhatajaks majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning koosoleku protokollijaks osaühingu juhatuse liige Tõnis Tamme. Üldkoosoleku otsustas: - valida koosoleku juhatajaks majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning koosoleku protokollijaks osaühingu juhatuse liige Tõnis Tamme. Poolt: 1 000 000 häält (100% osakapitalist). Vastu: 0 häält. Otsus on vastu võetud. Avaldused või eriarvamused: ei ole. 2. Koosoleku päevakorra kinnitamine Juhatuse liige Tõnis Tamme kandis ette üldkoosolekule esitatud päevakorra: 1. Koosoleku juhataja ja protokollija valimine; 2. Koosoleku päevakorra kinnitamine; 3. Lõppenud 2021. majandusaasta kokkuvõte; 4. 2021. majandusaasta aruande kinnitamine; 5. 2021. majandusaasta kasumi jaotamise otsustamine; 6. Järgmise majandusaasta (2022) ootused; 7. Omaniku ootused äriühingule; 8. Muud koosolekul tõstatatud teemad. Üldkoosoleku otsustas: - kinnitada üldkoosolekule esitatud päevakord. Poolt: 1 000 000 häält (100% osakapitalist). Vastu: 0 häält. Otsus on vastu võetud. Avaldused või eriarvamused: ei ole. 3. Lõppenud 2021. majandusaasta kokkuvõte Juhatus andis ülevaate osaühingu Transpordi Varahaldus (TVH) majandustegevusest 2021. aastal, käsitledes muuhulgas tegevuseesmärkide täitmist, osaühingu olulisemaid majandustulemusi, tehinguid ja investeeringuid. Juhatuse ettekanne 2021. majandusaasta kohta on lisatud käesolevale protokollile (Lisa 1). Nõukogu esimees Maigi Pärnik-Pernik tutvustas koosolekule osaühingu nõukogu aruannet 2021. majandusaasta aruande kohta (Lisa 2) ning selgitas nõukogu tegevust möödunud majandusaastal äriühingu juhtimisel ja järelevalve teostamisel juhatuse tegevuse üle. 2 Maigi Pärnik-Pernik viitas ka audiitorbüroo Deloitte 20.04.2022 märgukirjale juhatuse ja nõukogu ärihuvide kontrolli kohta (Lisa 3). Vaatamata väga keerulisele ärikeskkonnale ning jätkuvatele kriisidele maailma lennunduses, hindas nõukogu esimees osaühingu 2021. majandusaastat edukaks. Üldkoosoleku otsustas: - võtta 2021. majandusaasta kokkuvõtte teadmiseks ning kiita heaks juhtorganite tegevus eelmisel majandusaastal osaühingu juhtimisel. Poolt: 1 000 000 häält (100% osakapitalist). Vastu: 0 häält. Otsus on vastu võetud. Avaldused või eriarvamused: ei ole. 4. 2021. majandusaasta aruande kinnitamine Juhatuse liige Ergo Blumfeldt esitles osaühingu lõppenud majandusaasta aruannet (Lisa 4), mille kohaselt osaühingu 2021. majandusaasta käibeks kujunes 9,056 miljonit eurot ning puhaskasumiks 2,711 miljonit eurot. E.Blumfeldt tutvustas ka AS Deloitte Audit Eesti audiitorite märkusteta järeledusotsust ning tegi ettepaneku majandusaasta aruanne kinnitada. Üldkoosoleku otsustas: - kinnitada osaühingu 2021. majandusaasta aruanne esitatud kujul. Poolt: 1 000 000 häält (100% osakapitalist). Vastu: 0 häält. Otsus on vastu võetud. Avaldused või eriarvamused: ei ole. 5. 2021. majandusaasta kasumi jaotamise otsustamine Juhatus tegi ettepaneku kinnitada osaühingu 2021. majandusaasta puhaskasumiks 2 711 000 eurot, ainuosanikule kasumit mitte välja maksta ning kanda 2 711 000 eurot jaotamata kasumi arvele. Üldkoosoleku otsustas: - kinnitada 2021. majandusaasta puhaskasumiks 2 711 000.- - ainuosanikule kasumit mitte välja maksta ning kanda 2 711 000.- jaotamata kasumi arvele. Poolt: 1 000 000 häält (100% osakapitalist). Vastu: 0 häält. Otsus on vastu võetud. Avaldused või eriarvamused: ei ole. 3 6. Järgmise majandusaasta (2022) ootused Juhatuse liikmed Ergo Blumfeldt ja Tõnis Tamme andsid ülevaate osaühingu käesoleva majandusaasta tegevuseesmärkide, senise käigu ja planeeritud investeeringute kohta. Nende kinnitusel on vaatamata jätkuvalt keerulisele majanduskeskonnale maailma lennunduses äriühingul plaanis käimasolev majandusaasta lõpetada positiivse tulemusega. 7. Omaniku ootused äriühingule Juhatus sedastas, et majandus- ja taristuminister on hiljuti uuendanud omaniku ootused osaühingule oma 14.04.2022 käskkirjaga. 8. Kohapeal algatatud küsimused Kohalalgatatud küsimuste puudumisel kuulutas koosoleku juhataja koosoleku lõppenuks. LISAD: 1. Osaühingu juhatuse ettekanne osanike koosolekule (7 lk); 2. Osaühingu nõukogu aruanne 2021. majandusaasta aruande kohta (2 lk); 3. AS Deloitte Audit Eesti märgukiri juhatuse ja nõukogu ärihuvide kontrolli kohta (2 lk); 4. Osaühingu 2021. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek (42 lk). Koosoleku juhataja: Koosoleku protokollija : /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Aas Tõnis Tamme 4
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel