Justiitsministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium 02.05.2022 nr 15.2-2/2805
Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Vabariigi
valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja
kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine“ eelnõu ning Eesti Vabariigi
valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja
kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eva-Maria Liimets
minister
Lisa:
1) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 1 lehel;
2) ratifitseerimise seaduse eelnõu 1 lehel;
3) seletuskiri 5 lehel;
4) Norra Kuningriigi noodi tekst eesti keeles 1 lehel;
5) Norra Kuningriigi noodi tekst inglise keeles 1 lehel;
6) Eesti Vabariigi noodi tekst eesti keeles 2 lehel;
7) Eesti Vabariigi noodi tekst inglise keeles 2 lehel.
Carmel Tellis
+372 637 7434
[email protected]
Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 /
[email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526
EELNÕU … … 2022 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, Toompea aprill 2022 nr Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vaheli s e investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine Kiita heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vaheline investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe eelnõu . Välisministeeriumil korraldada punktis 1 nimetatud kokkuleppe sõlmimine nootide vahetamise teel. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
EELNÕU xx.2022 Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vaheline investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus Ratifitseerida lisatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vaheline investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkulepe , mis on sõlmi tud nootide vahetamise teel 2022 . aasta xx. xx. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, …… ………………… 2022 Algatab Vabariigi Valitsus …… ………………… 2022 [allkirjastaja nimi] [allkirjastaja ametinimetus]
Vabariigi Valitsuse korralduse „ Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vaheline investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping u lõpetamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine“ eelnõu ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vaheline investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping u lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Korraldusega kiidetakse heaks „ Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vaheline investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe “ ( edaspidi kokkulepe ) eelnõu . Seadusega ratifitseeritakse kokkulepe, mis sõlmitakse nootide vahetamise teel pärast korr alduse valitsuses heakskiitmist . Muutmisele ja lõpetamisele kuuluvale Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi vahelis e le investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping ule (edaspidi leping ) kirjutati alla 15.juunil 1992 Tallinnas ja see jõustus 1 5 . juunil 1992. 17.septembril 2021 edastas Norra Kuningriigi välisministeerium Eesti Vabar iigi välisministeeriumile noodi ettepanekuga leping lõpetada. Norra Kuningriigi välisministeerium tegi ettepaneku tulenevalt investeeringute kaitse lepingutega seonduvalt Euroopa Liidus (edaspidi ka kui EL ) toimunud arengutega. Euroopa Kohtu 6. märtsi 2018. aasta otsus C-284/16 Achmea lõpetas aastaid kestnud vaidluse selle üle, kas ELi liikmesriigid võivad omavahelise kahepoolse investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu alusel pöörduda rikkumise tuvastamiseks vahekohtusse. Kohus leidis, et ELi-sisestes asjakohastes lepingutes sisalduv vahekohtusse pöördumise võimalus ei ole ELi õigusega kooskõlas. Pärast Achmea otsust deklareerisid liikmesriigid 15. jaanuaril 2019, et kõik ELi-sisesed investeeringute kaitse lepingud lõpetatakse ühiselt mitmepoolse lepinguga või kui pooled on saavutanud asjakohase kokkuleppe, siis kahep oolse kokkuleppe alusel. ELi liikmesriikide vahelisele kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingule kirjutati alla 5. mail 2020. Leping on Riigikogus ratifitseeritud. Austria, Rootsi ja Soome soovisid kahepoolsed investeerimis lepingud lõpetada kahepoolselt. Kokkulepped Rootsi ja Soomega on tänaseks jõustunud ning kokkulepe Austriaga ootab I I lugemist Riigikogus. Lepingu te lõpetamine oli vajalik, et tagada EL õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Kõigi investorite jaoks kehtib vastavalt ELi õigusele ühesugune kaitse, kuid kahepoolsed investeerimislepingud annavad teatavad kahepoolsed õigused ainult mõningate liikmesriikide investoritele. Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole selline ebavõrdne kohtlemine ELi õigusega kooskõlas. Ühtlasi puudub liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel ka sisuline mõte , kuivõrd liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist reguleerib ELi õigus . . Norra ei ole Euroopa Liidu liige, kuid kuulub Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ( edaspidi EFTA ) ning Euroopa Majanduspiirkonda ( edaspidi EMP ), mis hõlmab ELi ja kolme EFTA riiki (Norra, Island ja Liechtenstein). EMP lepingu kohaselt kohaldatakse ELi siseturu sätteid ka kolmele EFTA riigile, sh Norrale. EMP lepingu kaudu laienevad EL põhivabadused (eelkõige asutamisvabadus ja kapitali vaba liikumine) ning enamik nendega seotud ELi teisesest õigusest ka Norra suhtes. EMP leping kehtestab ühtlasi sarnaselt EL õigusaktidele ELi liikmesriikide ning Islandi, Liechtensteini ja Norra investorite võrdse kohtlemise põhimõtte . See tähendab, et ELi liikmesriikide, sh Eesti ja Norra vaheliste i nvesteeringute kaitse ja investorite võrdne kohtlemine on tagatud tulenevalt EMP lepingust, EL õigusest ja asjakohastest siseriiklikest regulatsioonidest . Euroopa Kohus on selgitanud , et arvestades EMP lepingu eesmärki tõlgendada ja kohaldada ühetaoliselt selle sätteid, mis on sisuliselt identsed ELi õigusaktide sätetega, kohaldatakse investeeringute kaitse põhivabadusi (kapitali vaba liikumine) mutatis mutandis ELi ja Islandi, Liechtensteini ja Norra vaheliste investeeringute suhtes. Eelnevat arvestades on s arnaselt ELi-siseste investeeringute kaitse lepingute lõpetamisele vajalik Norraga sõlmitud kahepoolse lepingu lõpetamine, et tagada ELi liikmesriikide ja Norra investorite võrdne kohtlemine ning kooskõla EMP lepingu ja EL õigusega . Kuivõrd investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist reguleeri vad EMP leping ja ELi õigus puudub kahepoolsel lepingul samuti sisuline mõte. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ning s eletuskirja on koostanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Carmel Tellis (637 7434,
[email protected] ) ning v äliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste m ajandusorganisatsioonide osakonna lauaülem Priit Masing ( 637 7212 ,
[email protected] ) . Kokkuleppe kavandi on inglise keelest eesti keeld e tõlkinud vandetõlk Kudrun Tamme (52 8 6768;
[email protected] ) . Korralduse ja s eaduse eelnõu d ning seletuskirja on keeleliselt toimetanud Liina Tarvis ( 740 5434 ,
[email protected] ) . Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Leping ei ole Riigikogus ratifitseeritud. Küll aga peab kokkuleppe (lepingu lõpetamise kohta) seadusereservatsiooni põhimõtte alusel Riigikogus ratifitseerima. Nimelt tuleb menetlusnormina kohaldada menetluse ajal kehtivat normi. Lepingu lõpetamise peab heaks kiitma see institutsioon, kelle pädevusse kuuluks nüüd lepingu sõlmimine. Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt tuleb Riigikogus ratifitseerida otsekohaldatavad lepingud, kui regulatsioon on vaja kehtestada seadusega tulenevalt põhiseaduses väljendatud seadusereservatsiooni põhimõttest. Lepingus käsitletakse sundvõõrandamise tingimusi (omandiõiguse piirangud) ja õigust pöörduda kohtusse. Seega tuleks leping praeguste seaduste kohaselt ratifitseerida Riigikogus, sest sisaldab selliseid üksikisikutele otsekohaldatavaid õigusi ja kohustusi, mida põhiseaduse kohaselt saab sätestada ainult seadusega. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus. Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna see kuulub hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktis 3 ette nähtud erandi alla (välislepingu muutmine ja lõpetamine). Välislepingute menetlemise lihtsustamise eesmärgil on lepingu heakskiitmise korralduse eelnõule lisatud ratifitseerimise seaduse eelnõu kavand ning korralduse eelnõu seletuskiri on koostatud seaduseelnõu seletuskirjale kehtestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja reegleid järgides. Pärast kokkuleppe heakskiitmist ei esitata lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu uuesti ministeeriumidele kooskõlastamiseks, vaid see esitatakse otse Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks. 2. Korralduse ja seaduse eesmärk Korralduse eesmärk on kiita heaks kokkuleppe eelnõu . Seaduse eesmärk on kokkulepe ratifitseerida. Kokkuleppe eesmärk on l eping lõpetada. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Korralduse eelnõu koosneb kahest punktist. Esimesega kiidetakse heaks kokkuleppe eelnõu ning teisega nähakse ette, et Välisministeerium korraldab kokkuleppe sõlmimise nootide vahetamise teel. Seaduse eelnõu koosneb ühest lausest, millega kokkulepe ratifitseeritakse. Kokkuleppe punktiga 1 leping lõpetatakse . Lep ingu lõpetamine on põhjendatud, sest investeeringute kaitset kahe riigi vahel reguleerib EMP leping ja ELi õigus. Lepingu lõpetamise tõttu investorite kaitse ei vähene ning Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi investorite võrdse kohtlemise tagab EMP leping ja E L õigus. Norra ei ole ELi liikmesriik , kuid kuulub Euroopa Majanduspiirkonda (EMP), mis hõlmab kõiki ELi liikmesriike ning Norrat, Islandi ja Liechtensteini. EMP lepi ngust tulenevalt kohaldatakse ELi siseturu sätteid ka Norrale. Norra suhtes kehtivad kõik EL p õhivabadused , eelkõige asutamisvabadus (ELi toimimise lepingu artikkel 49) ning ka pitali ja maksete vaba liikumine (põhiliselt artiklid 63–66) ning enamik nendega seotud ELi teisesest õigusest. Lisaks on Eesti ja Norra mõlemad WTO liikmed. WTO üldprintsiibid on enamsoodustusrežiim, võrdne kohtlemine, vabakaubandus (sh tollide kaotamine ja vähendamine), ennustatavus , ausa konkurentsi soodustamine, arengu julgustamine . Ka need põhimõtted katavad osaliselt investeeringukaitse lepinguga sätestatut. Kokkuleppe punktiga 2 kinnitatakse täiendavalt , et lepingu artikkel XIII lõpetatakse ja artiklil puudub õiguslik mõju. Lepingu artik lis XIII on sätestatud , et i nvesteeringute suhtes, mis on tehtud enne lepingu lõpetamise teavituse kättesaamist , kehtivad lepingu sätted edasi kahekümneaastase perioodi vältel alates teavituse kättesaamise kuupäevast. Õigusselguse huvides tuuakse eraldi välja, et vastavalt kokkuleppele tagamaks kooskõla EL õigusega sätte kehtivus lõpetatakse ja sel puudub edasine õigusmõju. Kokkuleppe punkti 3 lõikes 1 kinnitatakse täiendavalt , et pärast lepingu lõpetamist ei ole lepingu aluse võimalik algatada ka mistahes uusi vahekohtumenetlusi. „Uued vahekohtumenetlused” hõlmavad kõiki võimalikke menetlusi, mille puhul ei ole vahekohut veel moodustatud. Punkti 3 lõikes 2 sätestatakse, et lepingul põhinevate pooleliolevate vahekohtumenetluste puhul teavitavad lepingupooled vahekohut lepingu lõpetamisest. K okkulepe jõustub viimase diplomaatiliste kanalite kaudu poolte edastatud kirjaliku teate kuupäeval, millega kinnitatakse, et kokkuleppe jõustumiseks vajalikud riigisiseste jõustumistoimingud on lõpetatud. Välisministeerium edastab Norra Kuningriigile jõustumisnoodi pärast kokkuleppe ratifitseerimise seaduse jõustumist . Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja välissuhtlemisseadusega. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas ELi õigusega. Samuti on lepingu lõpetamine kooskõlas ELi õigusega. Pärast ühinemist ELiga reguleerib Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi investorite võrdset kohtlemist ja investeeringute kaitset ELi õigus. Vt lisaks seletuskirja 3. osa. 6. Seaduse mõjud Otsest sotsiaalset või demograafilist mõju või mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele käesolev korraldus kaasa ei too. 6.1. Mõju majandusele Norra ettevõtjad on Eesti majandusse aktiivselt investeerinud ning 2021. a asta lõpu seisuga on Norra otseinvesteeringute kogumaht Eestis 363,1 miljonit eurot, mis moodustab 1,2% kõigist Eestisse tehtud välisinvesteeringutest. Võrreldes 2020. aastaga on Norra ettevõtete in v esteeringute maht suurenenud 40,3 miljoni euro ehk 12,5% võrra . Peamiselt on Norra investeeringud tehtud töötlevasse tööstusesse, finants- ja kindlustustegevuse ning hulgi- ja jaekaubanduse valdkondadesse. Eesti ettevõtete investeeringud Norrasse olid 31. detsembri 2021. aasta seisuga 53 miljonit eurot. Võrreldes eelneva aastaga oli Eesti investeeringute maht vähenenud 9,4 miljoni euro võrra. Kõige suuremad investeeringud on tehtud töötlevasse tööstusesse. Lepingu lõpetamisel ei ole märkimisväärset mõju Norra ettevõtjate investeerimisotsustele. Neid mõjutab eelkõige Eesti majanduskeskkond tervikuna, maksuerisused, ettevõtete võrdväärne kohtlemine ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolu. Alates ühinemisest ELiga reguleerib Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi investorite võrdset kohtlemist ja investeeringute kaitset ELi õigus. Eesti investeeringute kaitse Norras on seega tagatud samadel alustel kõigi teiste EL-i liikmesriikide investeeringutega. 7. Korralduse ja seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Korralduse ning seaduse rakendamine ning lepingu muutmine ja lõpetamine ei too riigi ega kohaliku omavalitsuse jaoks kaasa lisategevusi ega - kulutusi ning sellega ei kaasne tulusid. 8. Rakendusaktid Korralduse ja seaduse rakendamiseks ei ole vaja rakendusakte vastu võtta ega muuta. 9. Jõustumine Korraldus ja seadus jõustuvad üldkorras. Kokkulepe jõustub viimase diplomaatiliste kanalite kaudu poolte edastatud kirjaliku teate kuupäeval , millega kinnitatakse, et kokkuleppe jõustumiseks vajalikud riigisiseste jõustumistoimingud on lõpetatud. Välisministeerium edastab Norra Kuningriigile jõustumisnoodi pärast kokkuleppe ratifitseerimise seaduse jõustumist. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Välisministeerium esitab seaduseelnõu eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Rahandusministeeriumile .
TÕLGE INGLISE KEELEST Kuninglik Norra Saatkond avaldab lugupidamist Eesti Vabariigi Välisministeeriumile, ning tal on au viidata aruteludele, mis on meie kahe valitsuse (edaspidi koos pooled) vahel aset leidnud seoses Eesti Vabariigi Valitsuse ja Norra Kuningriigi Valitsuse vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepinguga, alla kirjutatud 15. juunil 1992 Tallinnas (edaspidi kahepoolne investeerimisleping) , ja ta l on au teha järg mine ettepanek. Kahepoolne investeerimisleping lõpetatakse siinkohal sätestatud tingimustel. Lõpetatakse kahepoolse investeerimislepingu XIII artikkel, mille alusel laiendatakse kaitset investeeringutele, mis on tehtud enne selle lõpetamist, ja see ei too pärast kahepoolse investeerimislepingu lõpetamist kaasa õiguslikke mõjusid. Lepingupooled nõustuvad, et järgnev kehtib mis tahes arbitraažikonventsiooni või arbitraažireeglite alusel kõigile riikidevahelistele ning investori ja riigi vahelistele arbitraažimenetlustele, mis põhinevad kahepoolsel investeerimislepingul . (i) K ahepoolne investeerimisleping ei anna pärast kahepoolse investeerimislepingu lõpetamist õiguslikku alust mis tahes uute arbitraažimenetluste algatamiseks. Uute arbitraažimenetluste hulka kuuluvad potentsiaalsed menetlused, mille puhul pole veel vahekohut loodud . (ii) Kahepoolsel investeerimislepingul põhinevate käimasolevate arbitraažimenetluste puhul tea vi tavad lepingupooled vahekohut lepingu lõpetamisest. Kui eespool toodud ettepanekud on Eesti Vabariigi Valitsusele vastuvõetavad, teeb Saatkond ettepaneku käsitada käesolevat nooti koos asjakohase Eesti Vabariigi vastu s noodiga Eesti Vabariigi Valitsuse ja Norra Kuningriigi Valitsuse vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppena (edaspidi lõpetamise kokkulepe), mis jõustub kuupäeval, mil pooled saadavad diplomaatiliste kanalite kaudu viimase kirjaliku teavituse , millega kinnitatakse, et lõpetamise kokkuleppe jõustumiseks vajalik ud riigisises ed õiguslik ud protseduurid on täidetud . Kuninglik Norra Saatkond kasutab avanenud võimalust, et veel kord avaldada Eesti Vabariigi Välisministeeriumile sügavaimat austust. 6. aprillil 2022 Tallinnas Eesti Vabariigi Välisministeerium TALLINN
IUS737WSUTAMISEKS
IUpIsrang
ku1171 on!
DZ77
ROYAL NORWEGIAN EMBASSY
‘/LICJc!INl
Nd5fl ff$
No. 7—i’ 22 &
W,2j
The Royal Norwegian Embassy presents its compliments to the Ministry of the Foreign Affairs of
the Republic of Estonia and has the honor to refer to discussions which have taken place
between our two Governments (together ,,the Parties”) concerning the Agreement between the
Government of the Kingdom of Norway and the Government of the Republic of Estonia on the
Mutual Promotion and Protection of Investments, signed in Tallin on iS June 1992 (hereinafter
“the Bilateral Investment Treaty”), and has the honour to suggest the following:
1. The Bilateral Investment Treaty is terminated according to the terms set out herein.
2. Article XIII of the Bilateral Investment Treaty, which extends the protection of investments
made prior to the date of termination, shall be terminated and shall not produce legal effects
after the termination of the Bilateral Investment Treaty.
3.The Contracting Parties share the understanding that the following applies to all State-State
and Investor-State Arbitration proceedings based on the Bilateral Investment Treaty under
any arbitration convention or set of rules;
(i) The Bilateral Investment Treaty shall not serve as legal basis for initiating any new
arbitration proceedings after the termination of the Bilateral Investment Treaty. “New
arbitration proceedings” include any potential proceeding in which a Tribunal has not yet
been established.
(U) For pending arbitration proceedings based on the Bilateral Investment Treaty, the
Contracting Parties shall inform the Tribunal on the termination of the Treaty.
If the foregoing proposals are acceptable to the Government of the Republic of Estonia, the
Embassy suggests that this note, together with the Note of the Republic of Estonia in reply to
that effect, shall constitute the Agreement for the Termination of the Agreement between the
Government of the Kingdom of Norway and the Republic of Estonia on the Mutual Promotion
and Protection of Investments (hereinafter “the Termination Agreement”), which shall enter into
force on the date of the last written notification by the Parties through diplomatic channels
confirming that the national legal procedures necessary for the entry into force of the
Termination Agreement have been fulfilled.
The Royal Norwegian Embassy avails itself of this opportunity to renew to the Mnistry of Foreign
Affairs of the Repubhc of Estonia the assurance of its highest consideration.
Tallinn, 6 April 2022
Ministry of Foreign Affairs
of the Republic of Estonia
TALLI N N
TÕLGE INGLISE KEELEST Eesti Vabariigi Välisministeerium avaldab lugupidamist Kuninglikule Norra Saatkonnale, ning tal on au kinnitada, et sai kätte Saatkonna 6. aprilli 2022. aasta noodi nr 7/22, mille sisu on järgmine. Kuninglik Norra Saatkond avaldab lugupidamist Eesti Vabariigi Välisministeeriumile, ning tal on au viidata aruteludele, mis on meie kahe valitsuse (edaspidi koos pooled) vahel aset leidnud seoses Eesti Vabariigi Valitsuse ja Norra Kuningriigi Valitsuse vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepinguga, alla kirjutatud 15. juunil 1992 Tallinnas (edaspidi kahepoolne investeerimisleping), ja tal on au teha järgmine ettepanek. Kahepoolne investeerimisleping lõpetatakse siinkohal sätestatud tingimustel. Lõpetatakse kahepoolse investeerimislepingu XIII artikkel, mille alusel laiendatakse kaitset investeeringutele, mis on tehtud enne selle lõpetamist, ja see ei too pärast kahepoolse investeerimislepingu lõpetamist kaasa õiguslikke mõjusid. Lepingupooled nõustuvad, et järgnev kehtib mis tahes arbitraažikonventsiooni või arbitraažireeglite alusel kõigile riikidevahelistele ning investori ja riigi vahelistele arbitraažimenetlustele, mis põhinevad kahepoolsel investeerimislepingul . (i) Kahepoolne investeerimisleping ei anna pärast kahepoolse investeerimislepingu lõpetamist õiguslikku alust mis tahes uute arbitraažimenetluste algatamiseks. Uute arbitraažimenetluste hulka kuuluvad potentsiaalsed menetlused, mille puhul pole veel vahekohut loodud . (ii) Kahepoolsel investeerimislepingul põhinevate käimasolevate arbitraažimenetluste puhul teavitavad lepingupooled vahekohut lepingu lõpetamisest . Kui eespool toodud ettepanekud on Eesti Vabariigi Valitsusele vastuvõetavad, teeb Saatkond ettepaneku käsitada käesolevat nooti koos asjakohase Eesti Vabariigi vastusnoodiga Eesti Vabariigi Valitsuse ja Norra Kuningriigi Valitsuse vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppena (edaspidi lõpetamise kokkulepe), mis jõustub kuupäeval, mil pooled saadavad diplomaatiliste kanalite kaudu viimase kirjaliku teavituse, millega kinnitatakse, et lõpetamise kokkuleppe jõustumiseks vajalikud riigisisesed õiguslikud protseduurid on täidetud . Vastuseks on Eesti Vabariigi Välisministeeriumil au Saatkonnale teatada, et eelnevad ettepanekud on Eesti Vabariigi Valitsusele vastuvõetavad ning Kuningliku Norra Saatkonna 6. aprilli 2022. aasta nooti nr 7/22 koos käesoleva vastu s noodiga käsitatakse Eesti Vabariigi Valitsuse ja Norra Kuningriigi Valitsuse vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppena, mis jõustub kuupäeval, mil pooled saadavad diplomaatiliste kanalite kaudu viimase kirjaliku teavituse , millega kinnitatakse, et lõpetamise kokkuleppe jõustumiseks vajalik ud riigisises ed õiguslik ud protseduurid on täidetud . Eesti Vabariigi Välisministeerium kasutab avanenud võimalust, et veel kord avaldada Kuninglikule Norra Saatkonnale sügavaimat austust. X 2022, koht
The Ministry of Foreign Affairs of the Republic of Estonia presents its compliments to the Royal Norwegian Embassy and has the honour to acknowledge the re ceipt of the Embassy ’s N ote No . 7/22 of 6 April 2022 which reads as follows: „ The Royal Norwegian Embassy presents its compliments to the Ministry of Foreign Affairs of the Republic of Estonia and has the honour to refer to discussions which have taken place between our two Govenments (together „the Parties“) concerning the Agreement between the Government of the Kingdom of Norway and the Government of the Republic of Estonia on the Promotion and Mutual Protection of Investments , signed in Tallin on 15 June 1992 ( hereinafter “the Bilateral Investment Treaty”) , and ha s the honour to suggest the following: The Bilateral Investment Treaty is terminated according to the terms set out herein . Article XIII of the Bilateral Investment Treaty, which extends the protection of investments made prior to the date of termination, shall be terminated and shall not produce legal effects after the termination of the Bilateral Investment Treaty . The Contracting Parties share the understanding that the following applies to all State-State and Investor-State Arbitration proceedings based on the Bilateral Investment Treaty under any arbitration convention or set of rules; (i) The Bilateral Investment Treaty shall not serve as legal basis for initiating any new arbitration proceedings after the termination of the Bilateral Investment Treaty . “New arbitration proceedings” include any potential proceeding in which a Tribunal has not yet been established. (ii) For pending arbitration proceedings based on the Bilateral Investment Treaty, the Contracting Parties shall inform the Tribunal on the termination of the Treaty. If the foregoing proposals are acceptable to the Government of the Republic of Estonia, the Embassy suggests that this note, together with the Note of the Republic of Estonia in reply to that effect, shall constitute the Agreement for the Termination of the Agreement between the Government of the Kingdom of Norway and the Republic of Estonia on the Mutual Promotion and Protection of Investments ( hereinafter “the Termination Agreement”) , which shall enter into force on the date of the last written notification by the Parties through diplomatic channels confirming that the national legal procedures necessary for the entry into force of the Termination Agreement have been fulfilled “ . In reply, t he Ministry of Foreign Affairs of the Republic of Estonia has the honour to inform the Embassy that the foregoing proposal s are acceptable to the Government of the Republic of Estonia and that the Note No. 7/22 of the Royal Norwegian Embassy of 6 April 2022 and this Note in reply shall constitute the Agreement for the Termination of the Agreement between the Government of the Kingdom of Norway and the Republic of Estonia on the Mutual Promotio n and Protection of Investments , which shall enter into force on the date of the last written notification by the Parties through diplomatic channels confirming that the national legal procedures necessary for the entry into force of the Termination Agreement have been fulfilled . T he Ministry of Foreign Affairs of the Republic of Estonia avails itself of this opportunity to renew to t he Royal Norwegian Embassy the assurances of its highest consideration. P l a c e , X 2022
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: VÄM/22-0541 - Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vaheline investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine“ eelnõu ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vaheline investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 19.05.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/12d5bc06-cbb5-4ea6-ba30-ab7e0adf91ec
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/12d5bc06-cbb5-4ea6-ba30-ab7e0adf91ec?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main