Riigikogu põhiseaduskomisjon
04.05.2022 nr 11-1/47-1
Muudatusettepanekud seaduseelnõule 570 SE
Austatud härra Kivimägi
Siseministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium paluvad muuta ja täiendada
isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise
seaduse eelnõu (570 SE) vastavalt käesolevale kirjale.
Siseministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitavad eelnõu 570 SE
kohta järgmised muudatusettepanekud:
1. Täiendada eelnõu §-i 1 uute punktidega 12–15, muutes järgnevate punktide numeratsioo ni,
järgmises sõnastuses:
„12) paragrahvi 204 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „SIM-kaardiga“ tekstiosaga „või
eSIM-kaardiga“;
Selgitus: Isikud tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) kehtiv regulatsioon on
mobiil-ID osas seadnud liialt piiravad tehnoloogilised võimalused. Kui tavapäraselt eeldab
mobiili kasutamine füüsilise SIM-kaardi paigutamist seadmesse, siis täna on Eesti turule
eelduslikult tekkimas ka uued võimalused eSIM kujul. Aastaid oli peamiseks standardiks mini-
SIM, seejärel mõnda aega mikro-SIM ja nüüd nano-SIM. Tehnoloogia ja mobiilse andmeside
arenguga on SIM-kaart jõudnud järgmise arenguetapini. Osadesse seadmetesse on SIM kaart
juba sisse ehitatud, ehk kasutusele on võetud nii-öelda sisse ehitatud (embedded) ehk eSIM
lahendus. Selline lahendus on maailmaturul ka laienemas. E-SIM on üle maailma kokku lepitud
standard lahenduse jaoks, mis võimaldab vastava toega seadmes kasutusele võtta
mobiilioperaatori pakutavad teenused ilma füüsilist kaarti seadmesse sisestamata.
Tehnoloogilist arengut arvestades, laiendatakse võimalust mobiil-ID talletada ka eSIM-
kaardil, kui tehnoloogia seda võimaldab.
13) paragrahvi 204 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11 ) Mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus antakse välja Eesti kodanikule ning
välismaalasele, kellel on käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 1–8 nimetatud kehtiv
dokument.“;
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Selgitus: ITDS-i lisatava sättega määratletakse milliste dokumentide alusel on võimalik mobiil-
ID taotleda. Mobiil-ID taotlemine toimub mobiili-ID teenusepakkuja(mobiilioperaatori)
teeninduses või iseteeninduses. Selleks, et isikule väljastada riigi poolt tagatud digitaalne
isikutunnistus mobiil-ID vormis, on vajalik veenduda ka isiku isikusamasuses. Isikul peab
olema eelnevalt riigi poolt väljastatud kehtiv dokument. Teeninduses ehk füüsilises
teenusepakkuja kontoris tuleb esitada näokujutisega dokument: isikutunnistus, elamisloakaart,
Eesti kodaniku pass, diplomaatiline pass, meremehe teenistusraamat, välismaalase pass,
ajutine reisidokument, pagulase reisidokument, meresõidutunnistus. Iseteeninduses ehk
teenusepakkuja elektroonilises keskkonnas saab kasutada dokumente, mis võimaldavad
elektroonilises keskkonnas isiku isikusamasuse tõendamist elektroonilises k eskkonnas:
isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus, elamisloakaart ja mobiil-ID vormis digitaalne
isikutunnistus. ITDS-i lisatavas sättes erisust otseselt esile ei tooda, kuivõrd sellise eristuse
saab luua rakendusaktiga vastavalt ITDS-i § 15 lõikele 2, mis määratleb volituse valdkonna
eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega dokumendi väljaandmise taotlemisel
esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning väljaandmise tähtajad. Rakendusaktiga saab
täpsemalt määratleda, millised dokumendid on vastavas keskkonnas sobivad ja turvalised.
14) paragrahvi 204 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Mobiil-ID vormis digitaalset isikutunnistust taotleb 7–17-aastane alaealine ja piiratud
teovõimega isik koos seadusliku esindajaga.“;
Selgitus: Kehtiv regulatsioon näeb ette, et mobiil-ID taotlust ei saa esitada esindaja ja seda ei
väljastata esindajale. Samuti rakendub kehtiva regulatsiooni kohaselt üldpõhimõte, et mobiil-
ID-d võib väljastada isikule alates 15ndast eluaastast. ITDS § 10 lõige 3 sätestab, et vähemalt
15-aastane isik võib sooritada käesolevas seaduses sätestatud menetlustoiminguid iseseisvalt.
Täpsemad tingimused saab määrata mobiilioperaator. Praktikas on tekkinud olukord, kus
noorematel isikutel on kohustuslik omada toimivat isikutunnistust, mis omab ka digitaalset
autentimise ja allkirjastamise võimekust, kuid ei saa seda vajadusel kasutada
kasutajasõbralikul viisil. Isikutunnistus eeldab kaardilugeja kasutust. Samuti pakutakse turul
täna Eestis näiteks Smart-ID lahendust, mis ei oma vanusepiirangut, kuid noorema kui 18-
aastase isiku konto peab ID-kaardi või mobiil-ID abil autoriseerima lapsevanem.
Selleks, et võimaldada mobiil-ID-le ligipääs alaealistele ja piiratud teovõimega isikutele on
eesmärgipärane luua riiklikult garanteeritud mobiil-ID-le erand. Muudatusega luuakse erisus,
et alaealisele vanuses 7-17 on võimalik seadusliku esindajaga koos taotleda ka mobiil-ID-d.
Seaduslik esindaja saab otsustada, kas alaealisele on vastavat mobiil-id vormis digitaalset
isikutunnistust vaja või mitte (näiteks pangaarvele ligipääsuks või erinevate teenuste
kasutamiseks, kus on ligipääs ka mID-ga). Alampiiri osas on lähtutud tsiviilseadustiku üldosa
seaduse põhimõttest, et alla 7-aastase ühepoolne tehing on tühine ning alla 7-aastase alaealise
tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui alaealine täitis tehingu
vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik
esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Alates seitsmendast elueast rakendub piiratud
teovõimega isiku regulatsioon ning mobiil-ID omamine vastavate tehingute kehtivust ei mõjuta.
Minimaalse ea osas on samuti arvestatud sellega, et praktikas võib alates seitsmendast elueast
ka teatud eeltingimustel isik juba töötada.
2 (4)
15) paragrahvi 204 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;“.
Selgitus: Kehtiv ITDS-i regulatsioon piirab isikute võimalust omada mitut kehtivat mobiil-ID
vormis digitaalset isikutunnistust. Kehtiva seaduse § 20 4 lõige 4 sätestab, et uue mobiil-id
vormis digitaalse isikutunnistuse väljastamisel tuleb seni kehtinud mobiil-ID tunnistada
kehtetuks. Selline piirang ei ole asjakohane. Sätte kehtetuks tunnistamisega võimaldatakse
omada mitut paralleelselt kehtivat mobiil-ID vormis digitaalset isikutunnistust. Isikul võib
seega kasutusel olla mitu seadet, mis võimaldavad mobiil-ID kasutamist ning ei ole
põhjendatud piirata mobiil-ID kasutamist ainult ühe vahendiga. Näiteks on isikutel üha enam
kasutusel eraldi eraviisiline mobiiltelefon (või muu nutiseade) ja tööandja poolt väljastatav
mobiiltelefon.
2. Täiendada eelnõu §-i 1 punktiga 17 järgmises sõnastuses:
„17) paragrahv 406 tunnistatakse kehtetuks.“.
Selgitus: Tunnistatakse kehtetuks riigilõivu erisäte ITDS-is. Riigile kaasnevad kulud on
minimaalsed ning ei ole sõltuvuses mobiil-ID väljastamisest. Tänane riigilõivu nõudmine on
ajas enda eesmärgi kaotanud. Turul pakutakse teenust sellisel kujul, mis võimaldab mobiil-ID
väljastamist muuseas teenuse kontsessiooni raames. Teenusepakkujate kasutamisel ei teki
riigile täiendavat kulu, kuivõrd sertifitseerimise, infrastruktuuri ja teenuse toimimiseks vajaliku
tarkvara pakub teenuse pakkuja. Riik ise peab tagama oma andmebaasides sisalduvatele
andmetele ligipääsu piisavas mahus, et oleks võimalik veenduda isiku isikusamasuses. Mobiil-
ID vormis digitaalse isikutunnistuse väljastamise eelduseks on juba kehtiva riigi poolt
väljastatud dokumendi olemasolu. Seejuures on andmebaasidega seotud kulud ka teiste
ülesannete täitmiseks vajalikud ning nende riigilõivust sõltuv rahastus on seeläbi kaetud.
Täiendavalt eeldas senine lahendus, et dokumendi väljastamisel on vajalik Politsei- ja
Piirivalve ametniku vahendus. Sellist vahendust ei ole tulenevalt andmebaaside ja tehnoloogia
arengust enam vaja. Seega on riigile kaasnevad kulud minimaalsed. Mobiil-ID vormis
isikutunnistust on võimalik pakkuda ainult juhul, kui turul seda ka mobiilioperaatorid
võimaldavad, sest eelduseks on eraõigusliku lepingu olemasolu kasutaja ja mobiilioperaatori
vahel. Eelnevast tulenevalt ei ole eraldi riigilõivu kehtestamine võimalikule teenusepakkujale
põhjendatud. Võimalikud kulud lõppkasutajale tulenevad lepingust mobiilioperaatori ja
kasutaja vahel. Seega on mobiil-ID inimestele kättesaadav samadel tingimustel nagu täna.
Võimalik tasu teenuse kasutamise eest lepitakse kokku eraõigusliku lepinguga
mobiilioperaatori ja kasutaja vahel. Muudatus on seotud ka allpool esitatud riigilõivuseaduse
muudatusega.
3. Täiendada eelnõu §-i 3 uue punktiga 7, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises
sõnastuses:
„7) paragrahvi 272 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;“.
Selgitus: Riigilõivuseaduses tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt on riigilõiv mobiil-id
taotluse läbivaatamise eest 10 eurot. Riigilõivu mobiil-id-le edaspidi ei rakendata. Palun
vaadata ka punktis 2 toodud selgitusi.
4. Täiendada eelnõu uue §-ga 4 järgmises sõnastuses:
3 (4)
„§ 4. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punktid 12–15 ja 17 ning § 3 punkt 7 jõustuvad 2022. aasta 2. juulil.“.
Selgitus: Täna ITDS-is sätestatud mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse väljastamise
võimekus lõppeb 1. juulil 2022. Mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse väljaandmiseks
alates 2.juulist on vajalik jõustada käesoleva eelnõu § 1 punktid 12-15 ja 17 ning § 3 punkt 7
2. juulil. Kuni 1. juulini (kaasaarvatud) väljastatakse veel tänasele lahendusele toetuvat mobiil-
ID-d. Alates 2. juulist võtab riik kasutusele uutele tingimustele vastava mobiil-ID lahenduse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kristian Jaani Andres Sutt
siseminister ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaminister
Kristen Kanarik 6125237
[email protected]
4 (4)