Riigikantselei Teie 29.03.2022 nr 2-5/22-00681,
16.1.1/22-0171/-1T
Meie 10.05.2022 nr 24.1-1/2022/2286-5
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määruse ettepaneku kohta, milles
käsitletakse gaasvarustuskindluse tagamise
meetmeid
Esitame 12. mai 2022. a Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust
(EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid, ning Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: 1. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, milles
käsitletakse gaasivarustuskindluse tagamist;
2. Seletuskiri määruse seisukohtade kohta;
3. Kaasatud huvigrupid;
4. Kaasamistabel.
Katry Ahi
625 6374
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Lisa 1. Kaasatud huvigruppide nimekiri
1. Elering AS
2. Eesti Elektritööstuse Liit
3. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
4. Eleport OÜ
5. Eesti Gaasiliit
6. AS Alexela
7. AS Eesti Energia
8. Eesti Taastuvenergia Koda
9. Eesti Vesinikuklaster
10. Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing
11. Tartu Ülikool
12. Keskkonnainvesteeringute Keskus
13. Viru Keemia Grupp
14. Utilitas
15. Eesti Gaas
16. Adven Eesti
17. Eesti Biogaasi Assotsiatsioon
18. Eesti Biokütuste Ühing
19. Arenguseire Keskus
20. Biopower
21. Eesti Keemiatööstuse Liit
22. Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon
23. Eesti Keskkonnauuringute Keskus
24. Eesti Soojustehnikainseneride Selts
25. Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon
26. Eesti Teadusagentuur SA
27. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
28. AS Varmata
29. Baltic Energy Partners
30. Eesti Elektritööstuse Liit
31. Eesti Keskkonnaühenduste Koda
32. Eesti Ringmajandusettevõtete Liit
33. Eesti Roheline Liikumine
34. Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing
35. Eesti Õliühing
36. Elcogen
37. Gren Eesti AS
38. Konkurentsiamet
39. Tallinna Strateegiakeskus
40. Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liit
41. Autoettevõtete Liit
42. Autolammutuste Liit
43. Auvetech
44. Circle K
45. Edelaraudtee
46. Eesti Ehitusettevõtjate Liit
47. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
48. Eesti Elektroonikatööstuse Liit
49. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
50. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
51. Eesti Korteriühistute Liit
52. Eesti Laevaomanike Liit
53. Eesti Lennuakadeemia
54. Eesti Linnade ja Valdade Liit
55. Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon
56. Eesti Maaülikool
57. Eesti Masinatööstuse Liit
58. Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon
59. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon
60. Eesti Raudtee
61. EJKL Kompetentsikeskus
62. Eesti Varude Keskus
Lisa 2. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Baltic Energy Partners Mõned kommentaarid: Arvestatud osaliselt
OÜ, Scener OÜ 1) Ebaselge on see, mida tähendaks Balti kontekstis ettepaneku eesmärk „exempt storage users from transmission seisukohas 1.
tariffs at stoage enty or exit points“? Meil justkui ei ole seal miskeid tariife vaid on lihtsalt võimsuse tooted, ehk siis Hinnariski
se motivatsiooni osa siinkohal justkui puuduks? Samaaegselt ka mahutitoodete hinnad on väiksemad kui suve ja vähendamise
talve hinnavahe ning seetõttu majanduslikult ei motiveeriks mahutit täitma isegi mahutitariifide elimineerimine. mehhanism on
See tähendab, et on vaja veel paindlikkust mahuti operaatoritele lisamotivatsiooni tekitamiseks. analüüsimisel.
2) Põhiküsimus, millest ma aru ei saa, on kuidas peaks kohustama ostma mahutisse gaasi kui se regulatsioon ütleb, et
ei tohi olla ebaproportsionaalset koormist gaasituru osalistele arvestades, et gaasihind on suvel kõrgem kui talvel.
Lisaks on Balti riikide kontekstis selgelt problemaatiline täita kohustust kui sisuliselt agas tuleks vaid läbi Leedu-Läti
piiri, mille võimsused on broneeritud sügiseni üksikute turuosaliste poolt.
a. Kohustus vabastada mahuti võimsus kui on kasutamata on arusaadav, ent samas tuleks arvestada ka et
osad turuosalised kasutavad väiksemates mahtudes võimsust sisuliselt vaid bilansihalduseks ilma
konkreetse müügikohustuseta lõppkliendile ning sel juhul ei ole täituvusel seost varude vajadusega. Seega
võiks olla miski miinimumpiir (näiteks kasvõi 50-100 GWh) mahuti mahtu omava turuosalise suhtes, mida
ei sunnita võõrandama.
b. Regulatsioon eeldab, et Eesti gaasitarnijad peaks vähemalt 15% gaasitarbimise ulatuses (ehk siis ca 750
GWh) katma Inculkansis hoitava gaasiga. Eeldan, et kohustus „gas supplier“-itele võtab arvesse nende
sõlmitud müügilepinguid ning arvestatakse osakaaluna sellest ning kui müügilepinguid ei ole , siis pole ka
kohustust (ehk pole oluline ajalugu vaid pigem tulevikukohustused). Ilmselt kehtib Eesti turuosalisele
selline võimalik kohustus ka siis kui müügileping on sõlmitud näiteks Soome turuosalisega.
c. Ilmselt tuleks arvestada mingi reaalse riigipoolse toetusega hinnavahe katmiseks gaasimüüjatele kui on
kohus osta kõrgema hinnaga kui seda talvel müüa saab. Mõju käibevahenditele on eriti suur arvestades,
et kui näiteks hoiustada 1 TWh gaasi hinnaga 150 €/MWh, siis selle kulu on 150 mln €.
AS Alexela Ma arvan, et see kõige suurem teema selle regulatsiooni (ja Eesti-Läti piirkonnas) ongi see, mis Marko sõnastas: Arvestatud osaliselt
„kuidas peaks kohustama ostma mahutisse gaasi kui see regulatsioon ütleb, et ei tohi olla ebaproportsionaalset koormist seisukohas 1; 3.Vt.
gaasituru osalistele arvestades, et gaasihind on suvel kõrgem kui talvel. Lisaks on Balti riikide kontekstis selgelt märkust Baltic Energy
problemaatiline täita kohustust kui sisuliselt gaas tuleks vaid läbi Leedu-Läti piiri, mille võimsused on broneeritud sügiseni Partners OÜ ja Scener
üksikute turuosaliste poolt.“ OÜ kommentaarile.
Neid nüansse selle teema juures on palju – alates sellest kuidas juba on storage mahud siin piirkonnas ära jaotatud ja kuidas
käib arvutusmetoodika mille alusel keegi saab storage’isse gaasi sisse panna, kuidas ikkagi tagada turuosaliste võrdne
kohtlemine olukorras kus sisuliselt ühel tarnijal on prioriteet gaasi sisestamiseks kuni selleni, et millist hinnavahet, millisele
tarnijale, mis koguses on ikka õiglane kompenseerida?
Kui selle regulatsiooni tulemusena peab Eesti riik kõigepealt Leedu tarnijale maksma kompensatsiooni, et ta ebasoodsatel
aegadel kalli gaasi hoidlasse paneb (nö. burden sharing), ning siis sügisel peavad Eesti tarnijad ostma hulgiturul Leedu tarnija
käest kallist gaasi, mida Eesti inimestele müüa – siis ei pea kaotajaid kaugelt otsima.
Väga oluline nüanss kogu selle teema juures, juhul kui tarnijatele tekib kohustus hoiustada mingis mahus gaasi, on väga suur
mõju ka tarnijate käibevahenditele ning see vajab ka adresseerimist riigi poolt:
Kui gaas maksab ca 150 EUR/MWh, siis 1 TWh hoiustamine paneb tarnijatele kinni käibevahendeid suurusjärgus
150 mln eurot
Kui mitte tahta „hullu panna“, siis hoiustatud gaasile tehakse ka finantsturul hinnariskimaandus, et tagada gaasi
konkurentsivõimeline hind talvisel perioodil: tänasel turul kus TTF hinnad võivad päevas liikuda vabalt 100
EUR/MWh võib 1 TWh hoiustamine tuua tarnijale väga lihtsalt täiendavalt margin calle 100+mln eurot 1 päevaga.
Saadan küll väikese hilinemisega, kuid loodetavasti mahun veel aega. AS Alexela on oma seisukohad esitanud läbi Gaasiliidu,
kuid sooviksin ära markeerida ühe lisanüansi, mis Gaasiliidu kirja sisse ei jõudnud õigeaegselt:
Nimelt, hoidlate täitmise vajadus kõrge tasemeni (80-90%) tuleneb eelkõige ebamäärasusest Venemaa gaasitarnete osas
(arusaadav!). Seetõttu, ma näen, et seda millal ja kui kiiresti gaasihoidlaid gaasiga täita – tuleks vaadata ka iga turupiirkonna
kontekstis – kui suurelt ollakse sõltuvad Vene gaasist. Kui turg on väga sõltuv Vene gaaist, peaks hoidlate täituvuse määr
olema kõrgem ja kui sõltuvus on väike või olematu, võiks hoidlate täituvuse määr olla madalam. Kui Paldiskisse tõesti tuleb
lisa LNG terminal, siis siinsel piirkonnal tegelikult puudub tarnerisk Venemaa tegevuse või tegevusetuse tõttu – ja peaks
puuduma vajadus rangelt reguleerida gaasihoidlate täituvuse taset Balti/Soome piirkonnas.
Miks see on oluline?
Sest antud regulatsioon on (tõenäoliselt püsivalt) muutmas gaasinõudlust: mistõttu kevadine gaasi turuhind saab
tõenäoliselt olema alati kõrgem kui suve-sügisene gaasihind. See tähendaks Eesti/Balti-Soome majandustele väga suurt
täiendavat kulu, kui sisulist tarneriski omamata turuosalised peaksid olema sunnitud iga kevad hakkama gaasi oluliselt
varuma, kuigi majanduslikult oleks mõtekam teha seda suvel/sügisel. Lisaks, oleks mõnevõrra absurdne kui Eesti hakkaks
ülepakkuma LNG cargosid „kallitel“ aegadel teiste Euroopa riikide ees, kui tegelikult Eesti saaks oma LNG kätte ka
püsilepingute alusel nii sügisel kui talvel (näiteks USA-st), kui hinnad on madalamad.
Eesti Energia EE esimesed mõtted klapivad sellega, mida kolleegid juba kirjutasid. Saadan mõned kiired kommentaarid: Arvestatud osaliselt
seisukohas 4, hoidlate
1. Ei ole selge, mis viisil hakkab kohalik regulaator motiveerima turuosalisi pumpama gaasi sisse suvel, kui gaasi hind käitajad tuleb
on 10 EUR/MWh võrra kõrgem kui talvel. Näiteks, kui meil oleks tarbijate portfell, kes tarbivad november kuni märts sertifitseerida, et
1 TWh kokku, siis sellise gaasikoguse ost ja sissepumpamine suvel tooks meile 10m EUR täiendavaid kulusid + kaitsta julgeolekuhuve.
finantseerimiskulu (kuna sissepumpamisega ma sisuliselt panen oma rahalisi vahendeid maa alla mitmeks kuuks). Arvestatud osaliselt
Sellest räägitakse ka dokumendi 2.lk: The situation is expected to be particularly problematic ahead of next winter, seisukohas 2;3 -
as prices may be higher in summer than in winter. This is expected to lead to a situation in which storage is not säilitades erandi LNG
attractive to market participants and filling needs to be ensured by public interventions, including financial support tarnevõimalusega
to incentivise the use of storage. riikidele ja sätestades
gaasi hoiustamise
kohustuse sõltuma riigi
Ehk on vaja kõigepealt aru saada, mis on need public interventions, including financial support to incentivise the use of gaasi tarbimismahust,
storage. mitte hoidla füüsilisest
mahutavusest.
Täiendatud kommentaar: nüüd on vist arusaam selline, et hoidlate vajaliku täituvusmäära saavutamise eest vastutavad riigid
ise või siis TSO-d, sest eile tehti kabinetinõupidamisel otsus soetada AS-i Eesti Varude Keskus kaudu kuni 1 TWh ulatuses
maagaasi varu, mis vastab umbes 20 protsendile Eesti aastasest gaasitarbimisest.
Aga siit ikkagi jääb üles küsimus, et mida hoidlaoperaator ja selle naaberriigid hakkavad ette võtma turuosalistega, kes on
hoidlatooteid ostnud, aga ei ole neid hoidla gaasiga täitmiseks kasutanud? Kas hoidla operaator hakkab täitmata jäänud
hoidlatooted tagasi ostma turuosalistelt või kuidas nad plaanivad saavutada seda, et ostetud hoidlatooted oleksid ära
kasutatud hoidla täitmiseks gaasiga? Teoreetiliselt on ju ka võimalik, et Gazprom või sellega seotud ettevõte ostab
hoidlatooteid kokku, aga ei pumpa gaasi sisse ega müü neid hoidlatooteid kellelegi teisele. Mida hakkab hoidla operaator
sellisel juhul tegema ja millal?
2. Nagu turuosaliste poolt varasemates kommentaarides juba mainitud, siis Incukalnsis puuduvad „transmission
tariffs at storage entry or exit points“. Ehk hoidla kasutamine peab olema ka mingil muul viisil olema soodustatud
riikide poolt (infoks ka, et Incukalns hoidla ei kuulu 100% riigile, seega tegemist on osaliselt eraettevõttega, kes on
huvitatud kasumi teenimisest ka): the use of storage will be incentivised by allowing to exempt storage users from
transmission tariffs at storage entry or exit points.
3. Article 6c Burden-sharing
(1) Member States without storage facilities shall ensure that domestic market participants have arrangements
with storage system operators from Member States with storage facilities in place which ensure the use of
storage volumes in those Member States by 1 November corresponding to at least 15% of the annual gas
consumption of the Member State without storage facilities. Where cross-border transmission capacity or other
technical limitations do not allow to fully use 15% of non-domestic storage volumes, only the technically
possible volumes shall be stored outside the Member State without storage.
Ei ole selge, kuidas riigid hakkavad jagama seda 15% kohustust turuosaliste vahel. Näiteks, Eestis ei ole ühtegi gaasihoidlat
ja aastane tarbimine on 5 TWh. 15% sellest moodustab 750 GWh gaasi. Kuidas Eesti riik (mis amet?) hakkab jagama selle
750 GWh kohustuse turuosaliste vahel (kuidas määratakse, mis ettevõtted on need turuosalised, kelle vahel jagatakse selle
750 GWh hoiustamise kohustuse ja mis reeglitel/mis proportsioonidel hakatakse seda jagama?). Millised kriteeriumid
peavad olema täidetud selleks et gaasikaupleja sattuks turuosaliste nimekirja, kelle puhul see kohustus hakkaks kehtima?
Täiendatud kommentaar: sellega on vist selgust juurde tulnud, et see kohustus jääb TSO-de/riikide kanda. Samal ajal siin
jääb ikka üles üks lahtine küsimus. Soome aastane gaasitarbimine on umbes 23 TWh ja Eesti tarbimine umbes 5 TWh.
Järelikult, Soome TSO peaks hoidma 15% * 23 TWh = 3,45 TWh + Eesti 15% * 5 TWh = 0,75 TWh ehk kokku 4.2 TWh. Samal
ajal Läti TSO-l jääb kohustus täita hoidla Läti territooriumil vähemalt 80% ulatuses ehk ca hoidla teoreetiline maht 21 TWh *
80% = 16.8 TWh. Ehk Soome + Eesti + Läti kohustused juba moodustavad 21 TWh, mis on Incukalnsi teoreetiline maht. Ja
sinna juurde tuleks vist veel lisada Leedu 15% kohustus, mida küll saab täita ka hoidlatega Poolas, aga ilmselt leedukad
sooviks hoida mõned varud ka Lätis ja sellisel juhul kogu nõudlus juba hakkab ületama hoidla teoreetilist mahutavust. Ehk
mõne riigi kohustus kindlasti jääb täitmata ja näiteks aastal 2023, kui Läti TSO peab tagama, et hoidla oleks 90% gaasiga täis,
siis olukord muutub veelgi keerulisemaks, kuna teistel riikidel jääb veelgi vähem vaba ruumi selleks, et oma 15% kohustus
täita. Kuidas otsustatakse, millisel riigil ja mis ulatuses on lubatud oma kohustust mitte täita (kas Soome 15% kohustus või
Eesti 15% kohustus või Läti 80% kohustus või Leedu 15% kohustus)? Või kas on see nii, et kui Eesti TSO paneb hoidlasse
vajalikud 0,75 TWh, siis sellega täidetakse ka Läti kohustust täita hoidla vähemalt 80% teoreetilisest mahust?
Siia lisaks tuleb ka selline küsimus seoses FSRU-ga. Kuna FSRU-s hoitakse gaasi ka, siis kas antud eelnõu hakkab kehtima ka
FSRU kohta (et FSRU oleks gaasiga täidetud vähemalt 80% 1. novembril) või kas on see eelnõu plaanitud kehtima ainult UGS
kohta (underground gas storage)?
4. Hetkel sõnastus on selline, et nagu „Member States“ vastutavad selle eest, et hoidlad oleks gaasiga 80% täidetud
1. novembriks 2022. Kas see siis tähendab, et riikidel tekib õigus ära võtta hoidlatooteid neilt gaasikauplejatelt, kes
ei täida antud piirmäära või ei liigu selle piirmäära täitmise suunas? Kuidas see 80% kohustus rakendub turuosaliste
suhtes? Kas see siis tähendab, et gaasikaupleja peab täitma gaasiga vähemalt 80% hoidlatoodetest, mis on tema
poolt broneeritud või kas vaadatakse pigem mitte kaupleja poolt broneeritud hoidlatoodete mahtu, vaid
bilansiportfelli suurust? Sellisel juhul kas gaasikaupleja saab loobuda varem broneeritud hoidlatoodetest (ilmselt
hoidlatoodete broneerimissoovi edastamisel veebruaris gaasikaupleja ei saanud eeldada, et hoidlatoote
broneerimisega hakkab kaasnema ka selle gaasiga täitmise kohustus, mis on väga oluline muutus ja nagu sai
mainitud esimeses paragrahvis, see on ka väga kallis asi kauplejale, kuna 2023-q1 hinnad on ca 10 EUR/MWh
madalamad, kui sissepumpamise hooajal). Või näiteks oletame, et ainult 50% hoidlamahust on turuosaliste poolt
broneeritud ehk turuosalised ise ei ole huvitatud gaasiga täitma rohkem, kui 50% hoidla mahust. Kas puudu oleva
osa täitmise riik võtab kuidagi enda peale (ja hakkab ilmselt korraldama hankeid, et kes turuosalistest viitsiks hoidla
gaasiga täita)?
Täiendatud kommentaar: küsimus jääb kehtima, et mida TSO/liikmesriik hakkab ette võtma turuosalisega, kes on
broneerinud hoidlatooteid, aga ei kasuta neid hoidla täitmiseks gaasiga? Kui gaasikaupleja ei pumpa gaasi sisse, siis kas on
mõned kindlad kuupäevad, mille seisuga TSO hakkab kontrollima hoidlatoodete kasutamist? Juhul, kui hakkab toimuma
hoidlatoodete tagasiostmine gaasikauplejatelt, siis kas gaasikauplejale tagastatakse kõik rahalised vahendid, mis on juba
tagasivõtmise hetkeks makstud hoidlaoperaatorile?
27.04:
Selles määruse eelnõus on mitmeid turuosalisi rahustavaid elemente st. määrusega ei ole turuosalistele kavas
panna ebamajanduslikke kohustusi, võimalik on rakendada erinevaid kompensatsioonimeetmeid jms.
Liikmesriikidele jäetakse samas väga palju vabadust otsustada millised turuosalised peaksid vajaduse tekkides
varude tagamises osalema.
Sellega seoses tekkis küsimus, et millal on liikmesriikidel (eriti Balti riigid ja Soome) kavas need detailsemad
põhimõtted, mis puudutavad võimalikke kompensatsioonimeetmeid ja varude tagamises osalemine välja
töötada?
Elering 1) Hoidla täitmine võimalikult suurel määral 1. oktoobriks on gaasi varustuskindluse tagamisest lähtuvalt kindlasti Teadmiseks võetud.
meie huvides. Seega toetame Komisjoni initsiatiivi ja määruse muudatuste eelnõu.
2) 90% täitmise määr (ja 2022 80% täitmise määr) on meie hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Arvestatud osaliselt:
3) Peame põhjendatuks vastutuse jagamist (burden sharing) ning peame põhjendatuks Eestile vastutuse jagamist 15% esitatud eesistujale
ulatuses Eesti tarbimisest. ettepanekud
a. Samas toome välja, et määrus ei ole piisavalt selge, kuidas käsitleda rahvusvahelisi turuosalisi, nt on Latvijas Gaze määrusele, sh. piirata
oluline turuosaline Eestis ning Eesti turuosalised on aktiivsed Soomes. Mille järgi ütleme, kes on „domestic market nõue 15 protsendiga
participant“ ja kuidas rahvusvaheliste turuosaliste gaasi hoidlas riikide vahel jaotada? Ettepanek on turuosaliste viimase viie aasta
gaas jaotada proportsionaalselt nende portfellide suurusele erinevates liikmesriikides. See peaks siis üheselt keskmisest aastasest
määrusesse kirja saama. gaasitarbimisest.
b. Eesti huvides oleks lugeda riiklik hädaolukorra gaasivaru ja kaitstud tarbijate varu 15% hulka. Selleks tuleks
mõistet „domestic market participant“ laiendada – sobida võiks „gas stored for the purposes of covering demand
in a Member State“
4) Määrus võiks kohustada riiklike hädaolukorra ja kaitstud tarbijate varu osas hoidlatel välja töötama pikaajalistele
varudele (soodsamad/ pikaajalist hoiustamist toetavad) hoiustamise tingimused, võrreldes tavapäraste hoidla tariifidega.
Määruse eelnõus annab selleks aruteluks kasuliku definitsiooni „strategic storage“. Välja tuleks pakkuda, et pikaajalise
strategic storage jaoks tuleks liikmesriikidel kokku leppida eritingimused hoidla kasutamiseks, mis asub/ võib asuda
väljaspool hoidla kehtivaid tariife. „in order to support stratecic storage ….“
5) Määrus võiks anda ka selge lahenduse, et kui riikidel tuleb turuosalisi motiveerida hoidla 80/90% täitmise
saavutamise osas, siis riigiabiga seotud lahendused oleksid vastavas määruses käsitletud.
27.04:
Edastan Teile meie kiire tagasiside.
Määrusesse on tekkinud päris sisulised muudatused võrreldes meile saadetud eelmise versiooniga:
3) Liikmesriik peab nüüd justkui tagama oma territooriumil oleva hoidla täitmise 35% ulatuses oma viimase
5 aasta keskmisest tarbimisest. Läti puhul oleks see ainult ca. 4 TWh. Hoidala on ca. 21 TWh
4) Tekkinud on säte, mis kohustab Läti naabreid hoiustama 15% asemel hoopis kogust, mis võrdub
viimase viie aasta keskmise hoidla kasutusega.
See on meile problemaatiline ning antud sõnastuses ei tohiks jääda, kuna:
1) tõenäoliselt on viimase viie aasta keskmine kasutus suurem kui 1 TWh strateegilist varu pluss
turuosaliste tänased kogused ja
2) me ei tea seda keskmist kasutust ning seda on ka väga keeruline leida (tingimustes, kus samad
turuosalised tegutsevad korraga mitmel turul).
Article 6c (5a) By way of derogation from paragraph 1, in case of storage facilities whose capacity is bigger
than the annual gas consumption of the Member State where they are located, Member States without storage
having access to those facilities have an obligation to ensure that storage volumes by 1 November correspond
at least to their [average usage of the storage capacity in the last 5 years] or to demonstrate that storage
capacity equivalent to the volume covered by this obligation has been booked.
5) Problemaatiline võib olla ka artikkel 6c (5b), sõltuvalt sellest, mida tähendab „primarily“. See selgus
tuleks luua, vastasel juhul võib mõju olla väga erinevas suuruses.
Article 6c (5b) In case of storage facilities located in one Member State but primarily serving as a source of gas
supply for consumers in other Member States, the latter shall have an obligation to ensure that storage volumes
by 1 November correspond at least to their [average usage of the storage capacity in the last 5 years] or to
demonstrate that storage capacity equivalent to the volume covered by this obligation has been booked.
6) Kuu aega pärast määruse jõustumist peaks Eesti olema valmis Komisjonile näitama, et Eesti jaoks on
broneeritud piisav kogus hoidla võimsust. Praktikas võib see olla väljakutse, mida Eesti ei suuda täita,
kui Varude Keskus pole veel võimsust ostnud. Seega meie soovitus oleks seda tingimust muuta, et oleks
tegelikult saavutatav.
Article 6c (3) The jointly developed mechanism shall be notified to the Commission at the latest [one month] after
the entry into force of this Article.Regulation. In the absence of an agreement within [one month], Member states
without underground storage facilities shall demonstrate that storage capacity equivalent to the volume covered
by the obligation has been booked and notify to the Commission accordingly.
7) Meie varasematest kommentaaridest te ei ole arvesse võtnud järgmisis punkte, kuid arvame need
jätkuvalt Eesti vaatest olulised olevat:
a. Peame põhjendatuks vastutuse jagamist (burden sharing) ning peame põhjendatuks Eestile vastutuse jagamist 15%
ulatuses Eesti tarbimisest.
Samas toome välja, et määrus ei ole piisavalt selge, kuidas käsitleda rahvusvahelisi turuosalisi, nt on Latvijas
Gaze oluline turuosaline Eestis ning Eesti turuosalised on aktiivsed Soomes. Mille järgi ütleme, kes on „domestic
market participant“ ja kuidas rahvusvaheliste turuosaliste gaasi hoidlas riikide vahel jaotada? Ettepanek on
turuosaliste gaas jaotada proportsionaalselt nende portfellide suurusele erinevates liikmesriikides. See peaks siis
üheselt määrusesse kirja saama.
Domestic market participant ei ole jätkuvalt lahti selgitatud, soovitame teha ettepanek.
b. Määrus võiks kohustada riiklike hädaolukorra ja kaitstud tarbijate varu osas hoidlatel välja töötama pikaajalistele
varudele (soodsamad/ pikaajalist hoiustamist toetavad) hoiustamise tingimused, võrreldes tavapäraste hoidla
tariifidega. Määruse eelnõus annab selleks aruteluks kasuliku definitsiooni „strategic storage“. Välja tuleks
pakkuda, et pikaajalise strategic storage jaoks tuleks liikmesriikidel kokku leppida eritingimused hoidla
kasutamiseks, mis asub/ võib asuda väljaspool hoidla kehtivaid tariife. „in order to support stratecic storage ….“
Hetkel antud punkti on täielikult kajastamata.
c. Määrus võiks anda ka selge lahenduse, et kui riikidel tuleb turuosalisi motiveerida hoidla 80/90% täitmise
saavutamise osas, siis riigiabiga seotud lahendused oleksid vastavas määruses käsitletud.
Mingit tüüpi riigiabi on lubatud, kuid võiks olla :
The Commission Communication COM(2022) 108 final of 8 March 2022, entitled ‘REPowerEU: Joint European
Action for more affordable, secure and sustainable energy’ has clarified in this respect that Union law allows
Member States to provide State aid to suppliers under Article 107(3)(c) TFEU in order to ensure filling of storages,
for example in the form of guarantees (‘two-way contract for difference’).
Eesti Gaasiliit Eesti Gaasiliit tänab võimaluse eest avaldada arvamust gaasi hoiustamise määruse osas. Suures pildis peame Osaliselt arvestatud
varustuskindlust väga oluliseks teemaks, mida antud määrus püüab ka selgelt tagada. Lisaks sellele mõjutab regulatsioon seisukohas 2.
hindade kujunemist gaasiturul. Peame väga oluliseks, et gaasi kasutamine nii era- kui äritarbijate lõikes peab olema Teadmiseks võetud
konkurentsivõimeline Baltikumi riikidega võrreldes. Oluline on poliitikakujundajatel mõista, et praegune regulatsioon ning vastatud
mõjutab soodsalt neid riike, kel on gaasihoidlad ja negatiivselt neid, kellel lasub kohustus hoida varusid teiste riikide küsimustele eraldi e-
opereeritavates mahutites. Seetõttu on mõistlik paralleelselt üle vaadata ka senine aktsiisipoliitika ja ettevõtetele suunatud kirjaga.
erisused vastavalt energia maksustamise direktiivile. Järgmiselt toome välja mõtted ja küsimused seoses eelpool viidatud
määrusega seonduvalt: Maagaasiseaduse,
hädaolukorra seaduse
Kuidas käsitletakse Eesti-Läti ühist bilansitsooni? Kas Eestil, kui mahutit mitteomaval riigil, on kohustus mahutit täita 90% ja konkurentsiseaduse
või 15% ulatuses oma prognoositavast aastasest gaasitarbimisest? muutmise seaduse
eelnõu tuleb viia
Saame aru, et tegemist on liikmesriigi kohustusega, kas ja kuidas kavatseb Eesti riik seda kohustust täita? Kas see hõlmab kooskõlla ja peab
gaasimüüjatele mahuti täitmise kohustuse panemist? Leiame, et erasektorile kohustuse panemine ei ole põhjendatud. lähtuma Euroopa
See tekitaks palju lisaküsimusi - kuidas kohustus müüjate vahel jagataks (Eestis on üle 50 gaasimüüja) ja kui palju sellest ette Parlamendi ja nõukogu
teatatakse. Juba praegu on Incukalnsi mahutivõimsused broneeritud peaaegu maksimumini, eraõiguslikul isikul puudub määrusest (EL) nr
võimalus sundida Läti TSO-d endale võimsust juurde andma. 2017/1938
Kui gaasimüüjat kohustataks mahutit täitma, siis kuidas sellise kohustuse täitmist gaasimüüjatele hüvitataks? Kuidas on
kavandatud mahutisse pandava gaasi ja selle müügihindade erinevuse hüvitamine juhul kui see on kahjumlik?
Meil on hea meel, et EL rõhutab mahuti täitmisel kõigi gaasi tarneallikate ja müüjate võrdset kohtlemist. See viitab selgelt
sellele, et Läti ja Leedu senised konkurentsiõiguse vastased otsused teha erandeid vaid LNG-põhist gaasi tarnijatele, ei vasta
ELi reeglitele. Kas saate seda kinnitada?
Kui müüjal on täna Incukalnsi mahutis broneeritud võimsus, mida ei ole olnud võimalik seni gaasiga täita. Kas määrusest või
Läti või Eesti valitsuse otsusest võib sündida nõue et müüja peab selle täitma kogu broneeritud võimsuse ulatuses? Kas
määrus annab sellisteks lahendusteks võimaluse ?
Ettepanek nimetada asju õigete nimedega, nt „sõda“ mitte „relvakonflikt“.
Kuna antud eelnõu on väljatöötatud üsna lühikese aja jooksul ja väga palju otsuseid on delegeeritud liikmesriigile, siis leiame,
et MKM kui gaasi valdkonna eest vastutav ministeerium kutsub esimesel võimalusel kokku koosoleku ning kommunikeerib
turuosalistele, et milline on nende arusaam määrusest ja millisel viisil on riik planeerinud vastavaid nõudeid täita. Lisaks
soovime esimesel võimalusel saada kirjalikku tagasisidet esitatud küsimustele. Vastasel juhul on väga keeruline anda
konkreetseid ja argumenteeritud seisukohti kõnealuse määruse kohta.
Jätkuks 28.04:
Eesti Gaasiliidu arvamus gaasi hoiustamist käsitleva määruse ja EE esialgsete seisukohtade kohta
Olles tutvunud EL määruse „Regulation amending Regulation (EU) 2017/1938 of the European Parliament and of the Council
concerning measures to safeguard the security of gas supply and Regulation (EC) n°715/2009 of the European Parliament
and of the Council on conditions for access to natural gas transmission networks“ eelnõuga arvame järgmist:
1) Mahutita riigile minimaalse hoiustamise määra 15% riigi aastatarbimisest kehtestamine ei ole tõenäoliselt Eesti jaoks
probleem. Kui Eesti Varude Keskus suunab mahutisse 1 TWh ulatuses gaasi, nagu välja hõigatud, saab Eesti eesmärk seeläbi
täidetud.
2) Varusid peab olema võimalik säilitada nii gaasilises olekus gaasi, kui ka LNG-na. LNG-na peaks minema arvesse kõigis
suuremates mahutites hoitav LNG, sh terminalides hoitav. LNG-mahuti asukoht võiks olla samuti samas riigis või lähiriigis.
Me ei saanud täpselt aru art 6a lg 4a alapunktides toodud kriteeriumitest. Tundub, et LNG varu kasutamist on soovitud
kehtestada pigem kitsa erandina, kuid millisest üldpõhimõttest lähtuvalt, see jääb meile ebaselgeks. Erandina käsitlemine ei
ole ka kuidagi põhjendatud, LNG varud peaksid olema käsitletud võrdsetena gaasilises olekus gaasi varudega. Puudub
igasugune põhjendus ühe eelistamiseks teisele.
3) Võttes arvesse, et liikmesriikidel on ka endal gaasi tootmise võimekus, peaks varude sihttasemete kehtestamisel seda
arvestama. On liikmesriike, mis suudavad ise maagaasi toota. Eestis on biometaani tootmise võimekus. Hetkel on jooksev
biometaani tootmisvõimekus ca 200 GWh aastas, mis täidaks ära juba 25% riiklikust eesmärgist. Erinevate uuringute
andmetel on Eestis võimalik toota ainuüksi jäätmetest kuni 1 TWh biometaani aastas, st enam kui riiklik eesmärk nõuaks.
Kui praegu suunatakse lisaeelarvega 170 mln € gaasivarude ostmisse (hoiustamine maksab ja lisakulud riigile), siis selle
asemel oleks mõistlik võtta biometaan riigivarude arvestamisel arvesse ja töötada esimesel võimalusel välja konkreetne
plaan, mille alusel tuuakse investeeringutoetuste ja poliitikameetme abil turul 1 TWh biometaani. 1 TWh tootmiseks oleks
hinnanguliselt vaja 20–30 biometaanijaama mille investeering võiks olla 200–300 mln €. Sellised investeeringud aitaksid
edendada Eesti majandust, tagada varustuskindlust ja energiajulgeolekut, võimaldaks lahendada jäätmemajanduse
probleeme ning panustaksid jõudsalt Fit55 ja RePowerEU väljatoodud eesmärkide täitmisse, sh taastuvenergia suuremat
tootmist ja kasutuselevõttu. Teostades sellised investeeringud Energiajulgeoleku aspektist on Eestis paiknev varu kõige
suurem garantii ning hajus tootmine annab sellel ainult lisandväärtust.
4) Artikkel 6c lõigetega 5a ja 5b lisatav kriteerium „100% viimase 5 aasta keskmisest konkreetse riigi jaoks hoiustatud gaasi
hulgast“ ei ole reaalselt mõõdetav. Gaasiturg on regionaalne, mitte riigipõhine. Sellest tulenevalt tegutseb ühe riigi müüja
ka teiste riikide turgudel, nt AS Eesti Gaas viie riigi turul. Või nt Latvijas Gaze lisaks Lätile ka vähemalt Eesti turul.
Ei eksisteeri nimelist gaasi, st kelle jaoks gaas hoidlasse on varutud, ei ole võimalik kindlaks teha. Ei määra müüja seda ette
ära, veel vähem suudaksid riigid erinevate müüjate käest välja selgitada. Koguse määratlemist teeb veel keerulisemaks
asjaolu, et alati ei kasutata varutud gaasi tarbijate varustamiseks, vaid hoopis hulgitehinguteks ning sel juhul puudub
hulgimüüjal igasugune ettekujutus millise riigi turule hulgiostja selle gaasi suunata kavatseb.
5) Väga kummaline tundub art 6b lg 1 p-i (f) lisatud täiendus „whereas the storage capacity holder not using the storage
capacity shall be still obliged to pay the agreed price for the whole term of the storage contract“. Esiteks on arusaamatu, et
kust säärane ettepanek on määrusesse jõudnud. Meie hinnangul ei saaks seda kohaldada, sest mahutitasude maksmine ja
millistel tingimustel see toimub, sõltub riigi poolt kohaldavast lahendusest. Määrusega ei saa üheselt niivõrd olulisi
põhimõtteid määratleda ilma riigi kohaldatavaid meetmeid teadmata.
6) Meile on jäänud ebaselgeks art 6c lg-le 1 lisatud teine ja viimane lause, mistõttu on väga keeruline kujundada seisukoht.
7) Lisaks sooviksime teada, et kuidas suhestub hoidlate määrus praegu Riigikogu menetlusse antud MGSi muudatustega, kus
samuti nähakse ette varude loomine? Kas tulevikus on vaja MGS ja hädaolukorra seadus hoidlate määrusega kooskõlla viia
või mitte?
Eesti Gaas Edastan AS Eesti Gaas esialgse tagasiside Euroopa Komisjoni määruse eelnõule gaasihoidlas gaasi hoiustamise Arvestatud osaliselt
propageerimiseks. Oleme nõus ka Gaasiliidu poolt 8. aprillil saadetud seisukohtadega. seisukohtades 1; 3.
1. Läbivalt räägitakse eelnõus liikmesriigist (Member State). Sellega seoses esimene kommentaar, et kuidas käsitletakse
Eesti-Läti ühist bilansitsooni? Kas Eestil, kui mahutit mitteomaval riigil, on kohustus mahutit täita 80% ja alates 2023 90% või
15% ulatuses oma prognoositavast aastasest gaasitarbimisest? Nagu varesemalt oma kirjades ja vestlustes oleme
rõhutanud, siis meie hinnangul on väga oluline, et taristut puudutavad regulatsioonid ja otsused oleks Eesti, Läti, Leedu ja
Soome vahel kooskõlastatult ja koordineeritult tehtud. Seda enam, et Lätis asuv mahuti on regionaalne ehk mahutavus
suurem kui Läti riigi enda vajadus.
2. Meil on hea meel, et EL rõhutab mahuti täitmise oluisust ja kõigi gaasi tarneallikate ning müüjate võrdset kohtlemist.
See viitab selgelt sellele, et Läti ja Leedu senised konkurentsiõiguse vastased otsused teha erandeid vaid LNG-põhist gaasi
tarnijatele, ei vasta ELi reeglitele. See on muuhulgas hea näide, miks on tarvis riikide vahel teha aktiivset koostööd ja
koordineerida tegevusi, mis avaldavad piiriülest mõju ühisele energiataristule.
3. Saame aru, et mahuti täitmine vastavalt eesmärgile on liikmesriigi (üksikult või ühiselt article 6c – burder sharing)
kohustus. Ei ole üheselt mõistetav kas ja milliseid potentsiaalseid lisakohustusi, see võiks kaasa tuua gaasimüüjatele Eestis
ja regioonis laiemalt. Leiame, et erasektorile ilma täpse kompenseerimise mehhanismi kokkuleppeta, ei ole nii koormavate
kohustuse panemine põhjendatud.
See tekitaks palju lisaküsimusi - kuidas kohustus müüjate vahel jagataks (Eestis on üle 50 gaasimüüja) ja kui palju sellest ette
teatataks? Juba praegu on Incukalnsi mahutivõimsused broneeritud peaaegu maksimumini, eraõiguslikul isikul puudub
võimalus sundida Läti TSO-d endale võimsust juurde andma. Kui Eesti ettevõttel on mahutis gaas, kas seda võib allokeerida
ka tema Lätis asuva tütarettevõte jaoks jne.
4. Veelkord, kui riiklikult gaasimüüjat kohustataks mahutit täitma, siis peab oleme ka konkreetne meede, kuidas lisakulud
hüvitatakse? Eesti Gaas on juba varasemalt rõhutanud, et hetke turuolukord ei võimalda äriettevõttel gaasi talveks varuda.
Lisaks on gaasi varumisega seotud täiendavad poliitilised riskid (torugaasi sanktsioonid, ettemakse risk, maksmine rublades,
piirangud ettevõtetega kellelt tohib gaasi osta, finantseerimise risk jne), mida gaasi importöörid ei kontrolli ning mis
objektiivselt piiravad mahuti täitmist.
5. Konkreetse numbrilise 90% lao täitmise kohustuse lisamine mõjutab oluliselt gaasituru tasakaalu ehk suvine nõudlus
on suurem kui tavapäraselt on olnud (NB! Ilma sõja mõjuta), mis vähendab suve-talve spreadi ja võib pikaajaliselt muuta lao
varumise ärilistel eesmärkidel ebamõistlikuks. Kas selle riski hindamiseks on olemas analüüs? Jällegi on vaja välja töötada
konkreetne meede, mis hüvitaks mahutisse pandava gaasi ja selle müügihindade erinevuse juhul kui see on kahjumlik.
6. Kui gaasimüüjal on täna Incukalnsi mahutis broneeritud võimsus, mida ei ole olnud võimalik planeeritult gaasiga täita,
sest võimsuste osas on seatud erinevaid kunstlikke piiranguid, siis kas määrusest või Läti või Eesti valitsuse otsusest võib
sündida nõue, et müüja peab selle vaatamata täitma kogu broneeritud võimsuse ulatuses? Kui on näiteks tehniline
gaasitrasside hooldus ja sellest tulenevalt ei liigu mahuti täitmine soovitud trajektooril, siis kas määrus annab sarnaste
kaasuste lahendusteks võimaluse ?
7. Ettepanek nimetada asju õigete nimedega, nt „sõda“ mitte „relvakonflikt“.
Keskkonnaministeerium Praeguses faasis Keskkonnaministeeriumil eraldi märkusi ei ole, kuid soovime anda tagasisidet valminud seletuskirjale. Kommentaare ei
laekunud.
Rahandusministeerium Kuidas käsitletakse nn 90% gaasihoidlate täitmise sihttaseme (mitte)täitmist selliste LR korral, kel endal maagaasihoidlat ei Teadmiseks võetud.
ole ja kes kasutavad enam kui ühes teises LR-s hoiustatavat gaasi? Ja sama küsimus nende LR kohta, kelle hoidlas Maagaasiseaduse,
hoiustatakse mitme LR kasutatavat gaasivaru? Nt kuilt LNG terminalist varustatakse LV hoidlat, mida kasutavad nii LV kui EE hädaolukorra seaduse
ja võimalik et ka teiste LR-de gaasiettevõtjad, siis kuidas lahendatakse 90% sihttaseme asemel nt 85% täituvuse korral nn 5% ja konkurentsiseaduse
vajaku „LR-vahelise jaotuse“ küsimus? Kas ehk piisab hoidlat kasutavate gaasiettevõtjate ja hoidla operaatori vahelistest muutmise seaduse
lepingutest, ja/või pakutakse edaspidiseks mingeid nö standardsätteid selliste lepingute täiendamiseks? eelnõu 596 SE on
Kuidas muutub olukord ja nõuded sihttasemete ja nende jaotuse suhtes sedamööda, kui LR-des gaasihoidlaid juurde praeguste
rajatakse ja olemasolevate hoidlate kasutajatering (sh hoidlaid mitte omavate LR-de osa neis) muutub? seisukohtade
Kas eelnõus pakutavad nö leevendusmeetmed ja võimalused vältida gaasi hankimist LR-de poolse ostusurve tõttu kõrge koostamise ajal
hinnaga perioodil ja sellega seotud ühikuhinna edasist tõusu on MKM (ja Eleringi ning Eesti Varude Keskuse) hinnangul menetluses.
asjakohased ning piisavad? Kas on leevendusmeetmeid, mida võiks eelnõus olevatele täiendusekspakkuda? (See mõjutab
ka strateegilise gaasivaru soetamiseks vajalikku eelarvekulu.)
Kas ja kuidas aitab eelnõuga kavandatud reeglistik vältida Vene maagaasi ostu gaasihoidlate täitmise sihttaseme
saavutamiseks? Kui selle vältimise viise ei ole kavandatud, tuleks nende lisamist kindlasti kaaluda.
Kas Art 6c lõike 1 tees „Where cross-border transmission capacity or other technical limitations do not allow to fully use 15%
of non-domestic storage volumes, only the technically possible volumes shall be stored outside the Member State without
storage“ on päriselus täidetav, arvestades LR vaheliste gaasiühenduste läbilaskevõimet (mõlemas suunas, sealset turu
tarbimisvajadust arvestades)?
Art 6c lõikes 3 toodud ühiste rahastamislahenduste kokkuleppimise 1-kuuline tähtaeg ei pruugi praktikas osutuda piisavaks.
Võiks pakkuda täiendust „üldjuhul“ vmt?
Kas uute nõuetega kaasnev halduskoormus LR-dele, TSO-dele ja teistele gaasituru osalistele on MKM hinnangul põhjendatud
ja mõistlik? Kas sellega seotud kulu on kavas katta tariifist (ning kas viimane eeldaks maagaasiseaduse muudatust)?
Suur tänu nende küsimuste eest! Kas meil on või peaks olema nende küsimustele eelistatud vastused, mida saaks VV
seisukohtades käsitleda või siis mõjuanalüüsis valikutena võrrelda? Kahtlustan, et mõned need küsimused saavad vastuse
KOM rakendusmääruses või ei ole mõistlik hea seadusandliku tava kohaselt liiga täpselt lahti kirjutada, et jääks mõningane
paindlikkus LR-idele rakendamisel (st kas me üldse tahame, et kõik need küsimused oleksid määruses reguleeritud?). Osa
nendest kahtlustest on pigem mõjuanalüüsi teemad, et kuidas midagi miskit mõjutab, mille kohta võime töörühmas KOM
selgitusi paluda, kuid mõjuanalüüsi kui sellist enam nad täiendama ei hakka. Ma usun, et MKM oma seletuskirjas analüüsib
Eesti olukorda ja selle põhjal saame teemale uuesti otsa vaadata.
Üldise seisukohana pakuksin, et Eesti põhimõtteliselt toetab määruse eesmärke. Eelarvemõju on EL tasandil null, Eesti
tasandil on LNG hoidla tekitamise kulud, aga LNG enda sisse ostmine peaks olema erasektori kanda? Või siis see kulu kajastub
tuluvoo nihkena (ostu ja müügihetk) ja sellest tuleneva võimaliku hinnaerinevusega. See on vast selle määruse juures üks
olulisemaid teemasid.
Eesti Kaubandus- Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võimaluse 1. Eesti gaasi
Tööstuskoda eest avaldada arvamust gaasi hoiustamist käsitleva Euroopa Liidu määruse ettepaneku (edaspidi: Ettepanek) kohta, millega süsteemihald
seatakse Euroopa Liidu territooriumil asuvatele gaasihoidlate kohustus olla varustatud teatavas ulatuses täituvusega. ur on sellele
Oleme Ettepanekuga tutvunud ning edastame oma seisukoha järgnevalt. kommentaaril
e vastamiseks
1. Ettepaneku leheküljel 3 on Ettepaneku eesmärke kirjeldavas osas toodud järgnev lause: „Finally, the use of storage will kõige
be incentivised by allowing to exempt storage users from transmission tariffs at storage entry or exit points.“ pädevam;
2. Eesti
Kaubanduskoda teeb ettepaneku selgitada Ettepanekus täpsemalt, milliseid tasusid on selles lauses silmas peetud, kuivõrd seisukohtades
näiteks Balti regioonis Kaubanduskoja liikmete andmetel selliseid tasusid kehtestatud ei ole. Euroopa Liidu
hoidlate
definitsioone
2. Samuti teeb Kaubanduskoda ettepaneku mitte kohaldada Ettepanekus kirjeldatud kohustusi kõigile gaasihoidlate
sätestama
operaatoritele, vaid seada tuleks miinimummäär gaasi mahutavusele gaasihoidlas, millest väiksema mahutavusega
hakata ei ole
gaasihoidlate operaatoritele Ettepanekus sätestatud nõuded ei kehtiks. Kaubanduskoja liikmete hinnangul võiks selliseks
tarvidust.
miinimummääraks olla 100 GWh, kuna tegemist on sedavõrd väikese mahutavusega hoidlatega, et need ei mängi suurt
3. Liikmesriikide
rolli riikide varustuskindluse tagamisel gaasiga.
järelevalveas
utuste
3. Lisaks on Ettepaneku üks põhilisi elemente gaasihoidla täituvuse saavutamine 80 protsendi ulatuses käesoleva aasta 1.
pädevuses on
novembriks ning 90 protsendi ulatuses järgnevate aastate 1. novembriks. Kaubanduskoja liikmete jaoks pole aga selge, kas
kirjeldatud
ja kuidas hakkavad liikmesriigid teostama järelevalvet selle üle, et selline täituvus vastavateks tähtaegadeks ka kontrolli
saavutatakse. Küsimusi tekitab ka see, kas gaasikauplejad on täituvuse mittesaavutamise korral mingil määral vastutavad
teostamine
ka juhul, kui hoidlas, milles nad oma tooteid hoiustavad, ei ole teiste gaasikauplejate tõttu saavutatud vastavaks tähtajaks
nõutud täituvust, ent neile kuuluvas osas hoidlast on see täidetud.
Loodan, et peate võimalikuks Kaubanduskoja seisukohta arvesse võtta.
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja 12. mai 2022 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, milles
käsitletakse gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid
1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega muudetakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse
tagamise meetmeid, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2009
maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta.
1.1 Eesti toetab määruse üldist eesmärki tagada gaasihoidlate täituvus 80% ulatuses
1. novembriks 2022 gaasihoidlat omavale riigile. Eelistame, et gaasihoidlate täitmise
eesmärgi seadmine pärast 1. novembrit 2022 toimuks iga-aastaselt vastavalt Euroopa
Komisjoni riskihinnangule. Ühtlasi on vaja leida regioonis konkurentsimoonutustest
hoiduv mehhanism maandamaks gaasimüüjatele hoiustatud gaasi hinnariske.
1.2 Toetame mehhanismi, mille järgi gaasihoidlaid mitteomavad riigid peavad teatud mahu
ulatuses oma aastasest tarbimisest hoiustama gaasi teise liikmesriigi mahutis. Hoidla
täitmise kohustuse arvestamisel tuleks muuhulgas arvesse võtta veeldatud maagaasi
tarne võimalusi.
1.3 Gaasi hoiustamise kohustuse osakaalu arvestuse aluseks peab alates 2023/2024
küttehooajast olema riikide gaasi tarbimismaht, mitte hoidla füüsiline mahutavus. Eesti
saab toetada hoidlat omavatele riikidele hoidla täitmisel riigi gaasitarbimisega seotud
lae seadmist, juhul kui hoidlat mitteomavate riikide kohustus selle võrra ei suurene.
1.4 Toetame gaasihoidlate omanike sertifitseerimise kohustust, et ühegi hoidla omanik ei
saaks seada ohtu liidu ega liikmesriikide energiavarustuskindlust.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega
muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1938, mis käsitleb
gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrust (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta
Sissejuhatus
Euroopa Liit (EL) on võtnud eesmärgiks loobuda Venemaalt pärit maagaasist nii ruttu kui
võimalik, kuid hiljemalt kümnendi lõpuks. Geopoliitilisest olukorrast tulenevalt on
arusaadavalt suurenenud tõenäosus Venemaa gaasitarnete katkemiseks või katkestamiseks juba
varem.
Võimalikud ohud ELi gaasi varustuskindlusele, mis on peamiselt seotud ELi sõltuvusega
kolmandatest riikidest saadavast primaarenergiast, on juba käivitanud ettevalmistused
täiendavate väljakutsetega tegelemiseks. Eelkõige Euroopa rohelise kokkuleppe1
kasutuselevõtuga, veeldatud maagaasi infrastruktuuri ajakohastamise ja laiendamisega ning
gaasitorude allikate ja marsruutide mitmekesistamisega on EL juba astunud olulisi samme, et
kaitsta kodumajapidamisi ja ettevõtteid tarnešokkide eest.
Rahvusvahelised pinged on rõhutanud vajadust edendada kavasid ja meetmeid, mille eesmärk
on saavutada suurem sõltumatus kolmandatest riikidest. Rohelise ülemineku kiirendamine
vähendab heitkoguseid, vähendab sõltuvust imporditud fossiilkütustest ja kaitseb hinnatõusu
eest. Praegune geopoliitiline olukord nõuab pikema üleminekuprotsessi kõrval siiski lühiajalisi
lisameetmeid, et tulla toime energiaturu tasakaalustamatusega ja tagada tarned järgnevatel
aastatel. Kuna gaasitorude tarnekatkestused võivad igal ajal tekkida, võetakse eelnõu kohaselt
kasutusele senistele täiendavad meetmed, millega tagada ELi gaasihoidlate täituvus, sh seoses
kütteperioodide algusaegadega. Hästi täidetud gaasihoidlad aitavad kaasa turvalisematele
gaasitarnetele ning energiajulgeoleku edendamisele järgmistel talvehooaegadel.
Euroopa Komisjon on esitanud määruse eelnõu COM/2022/135 ettepaneku, milles nõutakse
liikmesriikidelt, et nad tagaksid oma maa-aluste gaasihoidlate täitmise vähemalt 80% ulatuses
mahuti füüsilisest mahutavusest 1. novembriks 2022. Järgmistel aastatel suurendatakse
täituvusmäära lävend 90%-ni, lähtudes ajavahemikuks veebruarist kuni oktoobrini seatud
vahe-eesmärkidest. Hoidlate käitajad peaksid teatama saavutatud täituvusmäära riiklikele
ametiasutustele. Liikmesriigid peaksid täituvusmäära jälgima igakuiselt ja esitama komisjonile
aruande. Kõik käsitletavate maagaasihoidlate käitajad tuleb ka ametlikult sertifitseerida
kriitilise taristuna. Sertifitseerimata käitajad peavad loobuma ELi gaasihoidlate
omandiõigusest või nende kontrollimisest. Lisaks peaks gaasihoidla oma tegevuse
lõpetamiseks saama riikliku reguleeriva asutuse loa. ELi gaasihoidlate taastäitmise
stimuleerimiseks teeb komisjon ettepaneku vabastada hoidlate kasutajad ülekandetariifide
maksmisest hoidlate sissevoolu- ja väljavoolupunktides.
Kehtivad ELi gaasivarustuskindluse eeskirjad on koostatud olukordadeks, kui talv on
erakordselt külm või kui esineb väikesemahulisi tarnehäireid. Need eeskirjad ei võimalda toime
1
Euroopa roheline kokkulepe COM(2019) 640
tulla praeguste varustuskindluse ohtude ega gaasiturgude volatiilsusega. Gaasi hoiustamisel on
oluline roll ELi varustuskindluse tagamisel – tavalistel talvedel kaetakse hoiustatud gaasiga
25–30% ELis tarbitava gaasi vajadustest. Sel (2021-2022) talvel on gaasi hoiustamismahud
langenud erakordselt madalale tasemele, sest üleilmne gaasinõudlus on olnud väga suur ning
seniste alternatiivsete allikate tarnetega ei ole suudetud seda katta. Eriti madala täituvusega on
olnud teatavatele kolmandate riikide ettevõtjatele kuuluvad gaasihoidlad. Hoiustatud gaasi
vähesus ning Vene-Ukraina sõja mõju on suurendanud turu ebakindlust ja energiahindade
volatiilsust.
Gaasihoidlate täidetuse 90% eesmärk kajastab ELis hoiustatud koguste varasemate aastate
keskmist taset (paaril viimasel aastal oli gaasihoidlate keskmine täituvus 87%). Sama eesmärgi
on seadnud ka ülekandesüsteemi haldurid ja maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa
võrgustik erandolukordade plaanimisel. Ilma gaasihoidlateta liikmesriik (nagu näiteks Eesti)
peab tagama, et gaasi hoiustatakse mõnes teises ELi liikmesriigis 1. novembril koguses, mis
vastab vähemalt 15%-le selle liikmesriigi aastasest gaasitarbimisest. Alternatiivse võimalusena
võivad gaasihoidlateta liikmesriigid luua koormuse jagamise mehhanismi koos ühe või mitme
liikmesriigiga, kes omavad gaasihoidlaid, seejuures tuleb aluseks võtta vajaduspõhine
riskianalüüs. ELis on kokku ligi 160 gaasihoidlat 18 liikmesriigis. 73% ELi hoidlate
kogumahutavusest on koondunud viide liikmesriiki: Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Holland
ja Austria.
Ettepanek on kooskõlas laiema algatuste paketiga, mille eesmärk on suurendada liidu
energiaalast vastupanuvõimet ja valmistuda võimalikeks hädaolukordadeks, nimelt paketi
„Eesmärk 55“ raames esitatud komisjoni ettepanekutega ja eelkõige gaasisektorit käsitleva
kolmanda energiapaketi (direktiiv 2009/73/EÜ ja määrus (EÜ) nr 715/2009) läbivaatamisega.
Kõnealuste ettepanekute eesmärk on reguleerida konkurentsivõimelisi vähese CO2 heitega
gaasiturge ja luua pikas perspektiivis kestlik energiasektor, millest saavad kasu Euroopa
tarbijad.
2021. aasta oktoobris esitas Euroopa Komisjon teatise2, et kehtestada ja toetada asjakohaseid
meetmeid energiahindade tõusu mõju leevendamiseks. Teatis sisaldab ka meetmeid
taskukohase energia ja piisava hoiustamistaseme tagamiseks, et muuta EL tulevastele
hinnašokkidele vastupidavamaks.
Pärast hiljutisi geopoliitilisi sündmusi avaldas komisjon 2022. aasta märtsis teatise3
„REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse
tagamiseks“. Teatise „REPowerEU“ kohaselt esitas komisjon seadusandliku ettepaneku, et
kindlustada igal aastal piisav gaasi hoiustamise tase järgmiseks talveks. Teatises rõhutati mitte
ainult pakilist vajadust tagada, et liidus asuvad gaasihoidlad oleksid täidetud, vaid selgitati ka,
et gaasihoidlate täitmise rahaliseks toetamiseks saab kasutada riigiabi.
ELi juhid leppisid 10.–11. märtsil 2022 Versailles’s kokku, et ELi sõltuvus Venemaa gaasi-,
nafta- ja söeimpordist kaotatakse järk-järgult niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui
kümnendi lõpuks, ning kutsusid komisjoni üles esitama märtsi lõpuks kava, et tagada järgmisel
2
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Toimetulek energiahindade tõusuga:
meetme- ja toetuspakett COM(2021)660 final
3
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE REPowerEU: Euroopa ühismeede
taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks COM(2022)108 final
talvehooajal varustuskindlus ja taskukohased energiahinnad. Samal ajal kohustusid ELi juhid
8. märtsi 2022. aasta teatisele tuginedes kiiresti uurima energiahinnatõusu mõju elanikkonnale
ja ettevõtjatele, eelkõige haavatavale elanikkonnale ja väike- ja keskmise suurusega
ettevõtetele (VKEdele), ning kaaluma konkreetseid võimalusi selle käsitlemiseks, muu hulgas
Euroopa Ülemkogu järgmise, 24.–25. märtsi 2022. aasta kohtumise raames.
Märtsi teises pooles ilmunud “Varustuskindlus ja taskukohased energiahinnad: võimalused
koheste meetmete võtmiseks ja järgmiseks talveks valmistumiseks” teatis4 kui ka käesolev
määruse ettepanek on vastuseks ELi juhtide üleskutsele. Selles kirjeldatakse hinnatõusude
leevendamiseks kavandatud konkreetsete erakorraliste lühiajaliste võimaluste eeliseid ja
puudusi. Samuti pakutakse selles välja ühised Euroopa meetmed gaasiturul probleemi
algpõhjustega tegelemiseks, et tagada järgmisel talvel ja pärast seda mõistlike hindade juures
varustuskindlus. Sel eesmärgil võimaldaksid ELi partnerlussuhted kolmandate riikidega osta
ühiselt gaasi ja vesinikku. Lisaks peaks teatises esitatud ettepanek Euroopa gaasi hoiustamise
poliitika kohta aitama parandada kogu ELi hõlmava energiasüsteemi vastupidavust.
Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude
valdkonnajuht Rein Vaks (
[email protected]) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna
nõunik Ketli Lindus (
[email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar
(
[email protected]).
Sisu ja võrdlev analüüs
Määruse ettepanekus artikliga 1 muudetakse määrust (EL) 2017/1938.
Artikli 1(1) lisatakse määruse (EL) 2017/1938 artiklisse 2 mõisted, et määratleda
„täitmistrajektoor“, „täituvuse sihttase“, „strateegiline tagavara“ ja „strateegiline varu“.
Artikli 1(2) lisatakse uued artiklid 6(a)–6(d).
– Artikkel 6a. Selle uue sätte kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et iga aasta
1. novembriks täidetakse nende territooriumil asuvad hoiustamistaristud
põhimõtteliselt vähemalt 90 % ulatuses nende võimsusest liikmesriigi tasandil,
kusjuures igale liikmesriigile seatakse vahe-eesmärgid veebruariks, maiks, juuliks ja
septembriks. 2022. aastaks seatakse järgnevate aastatega võrreldes madalam eesmärk
(80%) ja erinev täitmistrajektoor, võttes arvesse, et liikmesriikidel on käesoleva
määruse rakendamiseks vähe aega. Komisjonile antakse volitused, et võtta meetmeid
tagamaks täituvuse sihttasemete saavutamine juhul, kui vahe-eesmärke ei täideta.
Komisjon võib esitada liikmesriigile hoiatuse ning teha ettepaneku võtta kasutusele
artiklis 6b loetletud meetmeid. Kui ühe kuu jooksul pärast hoiatust ei ole kõrvalekalle
märkimisväärselt vähenenud, võib komisjon viimase abinõuna võtta vastu otsuse
kohustada liikmesriiki võtma artiklis 6b meetmed rakendama.
– Artiklis 6b on esitatud meetmed, mida liikmesriigid võivad võtta selleks, et tagada
artikli 6a kohaste kohustuslike täituvuse sihttasemete saavutamine. Need meetmed
võivad hõlmata eelkõige: gaasitarnijatele kohustuse seadmist hoiustada hoidlates
4
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Varustuskindlus ja taskukohased
energiahinnad: võimalused koheste meetmete võtmiseks ja järgmiseks talveks valmistumiseks COM(2022)138
final
miinimumkogus gaasi; hoidlate omanikele kohustuse seadmine pakkuda turuosalistele
hoidla võimsusi; ülekandesüsteemi halduritele kohustuse seadmist osta
varustuskindluse tagamiseks strateegilisi varusid; veeldatud maagaasi ostmise
platvormide kasutamine koos teiste liikmesriikidega; finantsstiimulite pakkumine
turuosalistele; hoiustamisvõimsuste omajate kohustamine võimsuste vabastamiseks,
kui võimsusi ei kasutata.
– Artikkel 6c. Kasutusele võetakse koormuse jagamise mehhanism. Kuigi kõigil
liikmesriikidel ei ole oma territooriumil hoidlaid, saavad kõik kasu tagatud kõrgest
täituvusest, seda varustuskindluse riskide vastu kindlustatuse ja talvise hinnatõusu
leevendamise näol. Liikmesriigid, kellel ei ole gaasihoidlaid, tagavad, et nende
turuosalised on sõlminud nende liikmesriikide hoidlate halduritega, kellel on hoidlad,
sellised kokkulepped, mis tagavad 1. novembriks kõnealustes liikmesriikides hoidlate
kasutamise sellises mahus, mis vastab vähemalt 15 %-le ilma gaasihoidlateta
liikmesriigi aastasest gaasitarbimisest. Kui piiriülene ülekandevõimsus või muud
tehnilised piirangud ei võimalda kasutada kogu 15 % teistes riikides hoiustamise
mahust, hoiustatakse ainult tehniliselt võimalik maht väljaspool liikmesriiki, kellel ei
ole gaasihoidlaid. Erandina võivad liikmesriigid, kellel ei ole hoidlaid, selle asemel
töötada ühiselt välja koormuse jagamise mehhanismi ühe või mitme liikmesriigiga,
kellel on hoidlad. Koormuse jagamise mehhanism põhineb artikli 7 kohase viimase
riskihindamise asjakohastel andmetel.
– Artikkel 6d. Selle uue sättega nähakse ette tõhusad vahendid uute hoiustamiskohustuste
täitmise seireks ja laiendatakse gaasivarustuse koordineerimisgrupi5 tegevust. Rühmale
antakse selge ülesanne jälgida liikmesriikide tulemusi gaasivarustuskindluse
valdkonnas ning töötada selle põhjal välja parimad tavad. Ajakohastatavates riiklikes
energia- ja kliimakavades ning määruse (EL) 2018/1999 artiklis 17 sätestatud lõimitud
riiklikes energia- ja kliimaalastes eduaruannetes kajastatakse edaspidi
täitmistrajektooride järgimisel ja täituvuse sihttasemete saavutamisel tehtud edusamme
ning nende saavutamiseks kavandatud poliitikasuundi ja meetmeid.
Artikliga 2 muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2009.
Artikli 2(1) lisatakse uus artikkel 3(a) hoidlate haldurite sertifitseerimise kohta. Selle alusel
peavad liikmesriigid sertifitseerima kõik hoidlate haldurit omavad ettevõtted, sealhulgas
ülekandesüsteemi haldurid. Sertifitseerimine on vajalik selle tagamiseks, et hoidlate halduri
omanik ei sea ohtu liidu ega ühegi liikmesriigi energiavarustuskindlust. Kui hoidla omanik ei
läbi sertifitseerimist või on ohuks energiavarustuskindlusele või julgeolekule, nõuab reguleeriv
asutus hoidla võõrandamist või annab korralduse ajutiste meetmete võtmiseks, et ühing ei saaks
teostada kontrolli hoidla üle.
Artikli 2(2) lisatakse artiklile 13 uus viimane lõik, mille alusel kohaldatakse hoidlate sisse- ja
väljavoolupunktides võimsuspõhiste ülekandetariifide suhtes 100 % soodustust.
Artiklis 3 käsitletakse jõustumist.
5
Koordinatsioonigrupis on esindatud liikmesriikide avaliku sektori esindajad; Rahvusvaheline Energiaagentuur
(IEA); Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) ja teised organisatsioonid, nt IOGP ehk
Rahvusvaheline nafta- ja gaasitootjate liit; Euroopa Gaasisüsteemihaldurite võrgustik ENTSO-G. Eestit esindab
koordinatsioonigrupis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna esindaja;
Konkurentsiameti energeetikaosakonna esindaja.
Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
Käesoleva ettepanekuga muudetakse määrust (EL) 2017/1938, mille õiguslik alus on Euroopa
Liidu toimimise lepingu artikli 194(2). Sellega muudetakse ka määrust (EÜ) nr 715/2009, mille
aluseks oli Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 95 (nüüd Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikkel 114), kuna sel ajal Euroopa Liidu toimimise leping ei kehtinud. Käesoleva
ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194(2).
Määruse ettepanekus kavandatud meetmed on täielikult kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.
Arvestades võimaliku gaasitarnekatkestuse ohtu ja selle märkimisväärset mõju kogu liidule, on
vaja rakendada meetmeid ELi tasandil.
Kuna praegune gaasitarnekriis on oma olemuselt erakordne ja sellel on piiriülene mõju ning
kuna ELi riigid on ühendatud ühisesse gaasivõrku, on liidu tasandi meetmed õigustatud, sest
liikmesriigid ei suuda märkimisväärsetest tarnehäiretest tulenevat tõsiste majandusraskuste
riski üksi piisavalt tõhusalt ja koordineeritult maandada. Ainult ELi meetmetega, mis on
ajendatud liikmesriikide vahelisest solidaarsusest, saab tagada tõhusa valmisoleku
tarnehäireteks, mis muidu võiksid põhjustada püsivat kahju tarbijatele ja majandusele.
Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Pidades silmas enneolematut
geopoliitilist olukorda ning märkimisväärset ohtu tarbijatele ja ELi majandusele
gaasitarnehäirete korral, on olemas selge vajadus kooskõlastatud ja kiireloomuliste meetmete
järele. Vaatamata olukorra kiireloomulisusele võetakse ettepanekus arvesse, et liikmesriigid
vajavad hoidlate täitmiseks vajalike meetmete võtmiseks aega. Seepärast nähakse ettepanekuga
ette järkjärgulise kasutuselevõtu mehhanism, mis tähendab, et kohaldatavad eeskirjad on
2022. aastal vähem ranged kui järgnevatel aastatel (nt madalam täituvuse sihttase, vähem vahe-
eesmärke, komisjoni kohustus võtta eeskirjade täitmise tagamisel arvesse nende kohaldamiseks
ette nähtud aja piiratust). Seega ei lähe ettepanek kaugemale sellest, mis on vajalik praeguses
õigusaktis sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Kavandatud meetmeid loetakse
proportsionaalseks ja need tuginevad võimalikult suures ulatuses olemasolevatele
lähenemisviisidele. Solidaarsusmeetmete toetamise ja hoidlate täitmise nõudega tagatakse
tõhusalt varustuskindluse riskide minimeerimine piirkondlikul tasandil. Valitud nõutavat
hoidla täituvuse sihttaset kaaluti hoolikalt. Seda arutati sidusrühmadega gaasi
koordineerimisrühma raames ning peeti intensiivseid konsultatsioone sektori ekspertide ja
liikmesriikidega. Nende konsultatsioonide põhjal on kavandatud 90% täituvus vajalik ja
asjakohane, et tagada talveperioodil varustuskindlus ka tõsiste tarnehäirete korral, seejuures
liikmesriike, energiaettevõtjaid ja tarbijaid liigselt koormamata.
Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Mõju majandusele
Määruse järgi kohustub liikmesriik, millel ei ole oma gaasihoidlat, hoidma EL gaasihoidlas
vähemalt 15% oma aastasest gaasitarbimisest gaasi. Eestil sellist hoidlat ei ole. Vabariigi
Valitsus on otsustanud, et AS Eesti Varude Keskus peab soetama riigile strateegilise gaasivaru
mahus 1 TWh ning hoiustama seda Läti gaasihoidlas. Lisatingimus on, et varuks soetatav gaas
ei tohi tulla Venemaalt. Selline maht moodustab riigi aastasest tarbimismahust 5 TWh 20%.
Selle järgi on Eesti määruse eelnõus toodud kohustuse nimetatud strateegilise gaasivaru
soetamise ja Läti hoidlast hoiustamise ajaks täitnud. Eestil on plaanis varu 1 TWh ulatuses
säilitada ka järgmisteks kütteperioodideks, mitte kasutada seda vahepeal tarbimiseks ära. Seega
katab ära riigi strateegiline varu ka järgnevatel aastatel Eesti gaasihoidla täitmise kohustuse.
Kui aga riik sellist kogust hoidlasse ei mahutaks, tuleks eelnõu järgi see kohustus täita Eesti
gaasimüüjatel. Eestis on 20.04.2022 seisuga 55 gaasimüüjat6, neist enamuse gaasi
müügimahust katab kuni neli müüjat. Gaasi hoiustamisel tuleb maksta hoiustamistasu (ca 3
€/MWh), samuti tekib gaasi hoiustamise hetke ja selle müügi hetke vahel müügihinnas
erinevus. Reeglina on talvisel ajal gaasi hind kõrgem kui gaasi mahutisse panemise ajal. 2022. a
kevadel kehtivad gaasihinnad on aga geopoliitilise olukorra tõttu oluliselt kõrgemad kui muidu,
samal ajal näitavad tulevikutehingud, et gaasi müügihinnad võivad talvisel ajal olla madalamad
kui kevadel gaasi hoiustamise ajal. See aga mõjutab oluliselt müüja motivatsiooni gaasi
hoiustada. Kui müüja hoiustab gaasi hinnaga 120 €/MWh ning saab selle müüa talvel hinnaga
100 €/MWh, peab müüja hinnavahe 20 €/MWh katma. Tõenäoliselt on selline anomaalia
2022/2023. a küsimus, edaspidi võiks eeldada, et kevadperioodil on gaasi hind taas soodsam
kui talvisel perioodil, nagu see on ka varasematel aastatel olnud.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Eelnõu rakendamine omab mõju riigi julgeolekule. Eelnõus sätestatud meetmed vähendavad
olulisel määral Eesti sõltuvust energiakandjate impordist ning tõstavad seeläbi valmisolekut
tulla toime olukorras, kus esineb probleeme energiavarustusega. Regulatsiooni järgi kohustub
hoidlat mitte omav riik hoidma vähemalt 15% oma aastasest gaasitarbimisest gaasihoidlas.
Selline kogus panustab tugevasti riigi energiajulgeolekusse. Eesti on ka otsustanud, et soetab
Läti hoidlasse gaasi strateegilise varu mahus 1 TWh (20% riigi gaasitarbimisest). Seda varu
saab kasutada tarbijate gaasiga varustamisel olukorras, kui mujalt ei ole gaasitarneid riiki
sisenemas.
Mõju riigieelarvele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Määruse eelnõu järgi peaks liikmesriigid leppima omavahel kokku
kompensatsioonimehhanismi, et tagada gaasihoidla täitmine. Selline
kompensatsioonimehhanism võib sisaldada muuhulgas ka riigipoolset abimeedet
gaasimüüjatele, et tagada hoiustatava gaasi teatud müügihind. Eesti puhul ei ole määruse
eelnõu järgi senisele täiendavat mõju riigieelarvele, sest oleme sõltumatult määruse sisust juba
otsustanud, et hoiustame Läti hoidlas 1 TWh ulatuses gaasi ning vahendid selleks on
kavandatud riigi 2022.a lisaeelarves. See tagab, et määruse eelnõus toodud 15% kohustus on
Eesti puhul juba täidetud.
Mõju halduskoormusele
Liikmesriigid vastutavad gaasihoidlate täituvuse trajektoori ja täituvuse eesmärkide täitmiseks
võetavate vajalike meetmete eest. Leiame, et see suurendab mingil määral ka halduskoormust.
Määruse eelnõu järgi peavad liikmesriigid läbi pädevate asutuste tagama, et hoidlas
kohustusena hoitav gaasi hoiumahu lävendtase oleks igakuiselt täidetud. Eestis seatakse see
kohustus tõenäoliselt Konkurentsiametile.
Eesti seisukohad ja nende selgitused
1. Eesti toetab määruse üldist eesmärki tagada gaasihoidlate täituvus 80% ulatuses
1. novembriks 2022 gaasihoidlat omavale riigile. Eelistame, et gaasihoidlate
täitmise eesmärgi seadmine pärast 1. novembrit 2022 toimuks iga-aastaselt
vastavalt Euroopa Komisjoni riskihinnangule. Ühtlasi on vaja leida regioonis
6
Gaasimüüjal peab olema majandustegevusteade https://mtr.mkm.ee/
konkurentsimoonutustest hoiduv mehhanism maandamaks gaasimüüjatele
hoiustatud gaasi hinnariske.
Selgitus: Tänases geopoliitilises olukorras tekkinud Venemaa suunaline tarnerisk tähendab
gaasi vajavale Euroopale olulist julgeolekuriski. Selles olukorras on ülimalt oluline, et enne
kütteperioodi algust on liidu hoidlad maksimaalses ulatuses täis. Hoidlates oleva gaasi ulatuses
puudub vajadus kütteperioodil Venemaa gaasi importimiseks, see muudab kogu Euroopa Liidu
sõltumatumaks Vene tarnetest. Eriti keeruline on olukord eeldatavasti vastu 2022/2023 aasta
kütteperioodi - tarnerisk on eriti suur, EL liikmesriigid ei ole piisavalt jõudnud 2022.a kevadeks
veel valmistuda alternatiivseteks tarneteks. Seetõttu on asjakohane nõuda juba 2022. a
1. novembriks hoidlate 80% täitmist. Siiski, võttes arvesse Euroopa Liidu gaasisüsteemide
dekarboniseerimise eesmärki ning liikmesriikide potentsiaalset valmisolekut pärast
2022/2023.a kütteperioodi tarneriskidele reageerimiseks, oleks vajalik seada sellisele
kohustuslikule hoidlate täitmise sihttasemele vastav ajalimiit. Sunniviisiliselt hoidlas gaasi
hoiustamine võib tähendada turuosalistele olulist majanduslikku kaotust. Näiteks 2022. a
kevadel, mil peab hoidlasse gaasi sisestama, on gaasi hinnad kallimad kui varem talvisel ajal.
Gaasi tulevikutehingud näitavad trendi, mille järgi on järgmisel talvisel perioodil gaas ca 5
€/MWh soodsam kui selle hoidlasse sisestamise ajal. Seega kaasneb müüjale majanduslik risk
hoiustatud kõrgema hinnaga gaasi müügiks soodsama hinnaga kütteperioodil. Hinnariski
vähendamise võimalikke konkreetseid mehhanisme antud ettepanekus pole käsitletud ning see
on liikmesriikide otsustada. Eesti on analüüsimas erinevaid võimalikke meetmeid (s.h arutelud
ka regiooni teiste riikidega), kuid konkreetseid meetmeid pole veel välja töötatud. Kui eelnõu
peaks läbirääkimistel liikuma selles suunas, et näiteks varu hoiustamise kohustus pannakse
ainult teatud müüjatele, kelle müüdav gaasikogus ületab mingi taseme, tähendaks see
turuosaliste ebavõrdset kohtlemist. Leiame, et kõiki turuosalisi peab kohtlema võrdselt, et
vältida ebavõrdset konkurentsi, kus väiksemad gaasimüüjad on kohustusest vabad ning saavad
seetõttu müüa gaasi soodsamalt kui isikud, kellel on gaasi hoiustamise kohustus.
Taastuvenergia suurema kasutuselevõtu sihile tuginedes ei ole meil ehk näiteks 2030. aastal
enam gaasihoidlaid vaja ääreni täita. Kataksime oma tarbimise juba mõnede muude allikatega
ära. Eesti on regionaalselt teemat arutanud ja mõistnud, et pelgalt nõude täitmiseks ei ole mõtet
mahutit täis panna – hinnarisk on selleks liiga suur. Kui aga riskihinnang ütleb, et nüüd on
olukord kriitiline, siis peaks varu täis panema. Sellest hoolimata peab 2022. a novembriks
olema hoidlad 80% ulatuses täidetud, sest hetkel olukord seda nõuab. Järgmistel
kütteperioodidel võiks Euroopa Komisjon seada mahutitele senisest erineva täitmiskohustuse
pärast tarnekindluse riskianalüüsi.
2. Toetame mehhanismi, mille järgi gaasihoidlaid mitteomavad riigid peavad teatud
mahu ulatuses oma aastasest tarbimisest hoiustama gaasi teise liikmesriigi
mahutis. Hoidla täitmise kohustuse arvestamisel tuleks muuhulgas arvesse võtta
veeldatud maagaasi tarne võimalusi.
Selgitus: Määruse eelnõu järgi peavad liikmesriigid, kus ei ole gaasihoidlaid, hoidma liidu
muudes hoidlates vähemalt 15% oma aastasest gaasitarbimisest. Printsiibis oleme sellega ka
nõus, kuid siia on tarvis luua teatud ulatuses paindlikkust. Esiteks ei pea iga-aastaselt sätestama
sihttasemena vähemalt 15% mahu hoiustamist. Teiseks peaks siinkohal tegema erandi riikidele,
milles on võimekus veeldatud maagaasi tarnetele lähtekohaga väljastpoolt Venemaad. See
tagab, et riigil on oma tarneallikas gaasile, see ei sõltu Venemaast ning on kasutatav igal
ajahetkel. Ei ole põhjust nõuda sellistelt riikidelt lisaks LNG võimekusele ka kattuvas mahus
gaasi hoiustamise kohustust.
3. Gaasi hoiustamise kohustuse osakaalu arvestuse aluseks peab alates 2023/2024
küttehooajast olema riikide gaasi tarbimismaht, mitte hoidla füüsiline mahutavus.
Eesti saab toetada hoidlat omavatele riikidele hoidla täitmisel riigi
gaasitarbimisega seotud lae seadmist, juhul kui hoidlat mitteomavate riikide
kohustus selle võrra ei suurene.
Selgitus: Euroopa Komisjoni algatatud määruse eelnõu järgi arvestatakse gaasihoidlas
kohustusliku kogust gaasihoidla mahutavuse järgi. Selline lähemine on mõistlik 2022. a
küttehooaja vaatest, sest liidusiseselt on vaja rakendada kõiki võimalusi gaasitarnete
mitmekesistamiseks juhul kui Venemaalt gaasitarned ootamatult katkevad. Pikemas
perspektiivis ei ole taristu kasutamise määr aga mõistlik. Selline lähenemine ei peegelda riikide
gaasitarbimist ning võib viia põhjendamatult suurte koguste hoiustamiskohustuseni. Näiteks
Balti ja Soome regioonis olev Läti gaasihoidla mahutab kuni 25 TWh gaasi, kuigi Läti
gaasitarbimine on ca 12 TWh. Kindlasti kasutab regiooni ainsat mahutit ka naaberriik Leedu
või Eesti ning ka Soome ja Poola, kuid see peab olema juba turu enda otsustada. Näiteks on
Läti arvutanud, et isegi kui Eesti, Leedu ja Soome hoidlat mitteomavate riikidena panevad
igaüks hoidlasse 15% oma tarbimisest, peaks Läti varuma vähemalt 9,6 TWh, mis on umbes
80% Läti aastasest tarbimisest – ainult nii tuleks terve hoidla peale nõutud 80% kokku. Tuleb
ka arvestada, et Balti-Soome gaasiturul võib kõrgemate nõuete täitmine tähendada
sundolukorda Vene gaasi ostmisega jätkamiseks, sest alternatiivsed tarned ei ole piisavad
kohustuse täitmiseks. Samal ajal on oluline kiiresti Vene gaasi tarbimisest loobuda. Oluline on
tagada, et igas liikmesriigis (või selle liikmesriigi jaoks, ent teistes liikmesriikides asuvates
hoidlates) hoiustatakse mahutis teatud kogus gaasi suhestatuna riigi gaasitarbimisse. See tagab,
et mahutis hoiustatakse minimaalne vajaminev kogus gaasist ka siis, kui riigi gaasitarbimine
on kardinaalselt ajas muutunud (nt vähendatud). Selline lähenemine on paindlik ning arvestab
riigi energiabilansi kujunemisega ajal, mil kooskõlas kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega
püütakse fossiilsetest kütustest järkjärgult loobuda.
EL nõukogu eesistuja on eelnõu 04.05 seisuga versiooni lisanud ettepaneku, mille järgi
kohalduks hoidlat omavatele riikidele hoidlate täitmisel lagi 35%, mis arvutatakse riigi
gaasitarbimise alusel. See tähendaks, et kui hoidla täitmisel saabub 35% tase, loetakse hoidla
asukohariigi täitmise kohustus täidetuks. Hoidla täitmise eesmärk koos hoidlat kasutavate
riikidega on ikkagi 80-90%, kuid see ei saa minna hoidla asukohariigi puhul kõrgemale kui
35% selle riigi tarbimisest. See lahendaks ka Läti mure, kelle hoidla füüsiline maht on kaks
korda suurem kui Läti reaalne gaasitarbimine. Eesti saab seda lähenemist toetada, kui kehtima
jääb ka nõue, et ilma hoidlata liikmesriigid peavad panustama hoidla täitmisse 15% oma
aastasest tarbimisest. Vahepealses tekstiversioonis oli sees ka säte, mis oleks kohustanud ilma
hoidlata riike (nagu Eesti) panustama hoidla täitmisse viimase viie aasta keskmise
hoidlakasutuse alusel. Eestile oleks see tähendanud, et peame panustama hoidla täitmisse 60%
oma aastasest tarbimisest, mis pole kindlasti vastuvõetav. Toimusid läbirääkimised eesistuja ja
Euroopa Komisjoniga ning saime seda sätet muuta ning 05.05 ilmunud uus teksti versioon jättis
kehtima komisjoni algse ettepaneku panustada 15% oma aastasest tarbimisest, mis on Eestile
vastuvõetav.
4. Toetame gaasihoidlate omanike sertifitseerimise kohustust, et ühegi hoidla
omanik ei saaks seada ohtu liidu ega liikmesriikide energiavarustuskindlust.
Selgitus: Gaasihoidlad kuuluvad elutähtsa taristu hulka. Seega teeb komisjon ettepaneku
sertifitseerida hoidlate käitajad hoidlate varustuskindluse põhjal, et kaitsta olulisi
julgeolekuhuve liikmesriigi, piirkonna ja ELi tasandil.
Kui sertifitseerimise käigus tehtaval hindamisel selgub, et riskid sellistele huvidele on olemas
ja nende kõrvaldamiseks ei leita muid meetmeid, võidakse nõuda hoidla võõrandamist. Hoidla
võõrandamise korral toimuks vara väärtuse õiglane hüvitamine. Vajaduse korral võidakse
kehtestada ajutised meetmed, et tagada kuni omandiõiguse üleminekuni hoidla üle kontroll.
Selline sertifitseerimine on oluline tagamaks hoidla halduri absoluutset sõltumatust ning
panustamaks seeläbi kogu Euroopa Liidu energiajulgeolekusse.
Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Sisendit küsiti Keskkonnaministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt ja Välisministeeriumilt.
Eelnõude ettepanekud saadeti ka arvamuse saamiseks lisas 1 loetletud asutustele ja
organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega
arvestamine on esitatud seletuskirja lisas 2 esitatud kaasamise tabelis.