Kristen Michal Riigikogu majanduskomisjon
[email protected] Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Taavi Aas
[email protected] Rein Vaks
[email protected] 09.05.2022 AS Estonian Cell seisukohad seaduseelnõule 596 SE Lugupeetud Riigikogu majanduskomisjoni liikmed Käesolevaga esitab AS Estonian Cell oma ettepanekud ja küsimused Riigikogu menetluses oleva maagaasiseaduse (MGS), hädaolukorra seaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse 596 SE (eelnõu) osas. Tarbijarühmade määratlemine hädaolukorras Eelnõuga lisatakse MGS-i § 6 1 , millega liigitakse gaasi tarbijad erinevatesse rühmadesse ning seatakse hädaolukorras gaasitarnete säilitamise järjestus tarbijarühmade lõikes. Sellega seoses esitab Estonian Cell järgmised ettepanekud. Üldhuviteenuse osutajatest tarbijad (MGS § 6 1 lg 1 p 4) Eelnõus ei ole defineeritud, millised tarbijad kvalifitseeruvad üldhuviteenuse osutajatest tarbijateks. Estonian Cell ei ole teadlik, et vastav määratlus/liigitus oleks sätestatud ka mõnes muus õigusaktis. Eelnõu seletuskirjas on üksnes mainitud, et selliste tarbijate hulka võivad kuuluda näiteks hooldekodud, toiduainetööstus ja põllumajandus. Ettepanek: palume eelnõus täpsustada, et üldhuviteenust osutavateks tarbijateks loetakse selliseid isikuid, kes toodavad üldistes huvides kaupu või osutavad teenuseid Eesti kohalikule turule . Selgitus: eelnõu eesmärgiks on tagada kodutarbijatele ja Eesti ühiskonnale oluliste teenuste tagajatele gaasivarustuse tagamine hädaolukorras, kui satub ohtu Venemaalt pärit kütuse (gaasi) tarne Eestisse. Seetõttu peaks ka üldhuviteenuse osutajana esmajärjekorras käsitlema selliseid isikuid, kelle tegevus on suunatud Eesti turule, elanikele ja ettevõtjatele hädavajalike toodete ja teenuste pakkumisele. Leiame, et selle valguses tuleks üldhuviteenuste osutajatena käsitleda ka näiteks isikuid, kes toodavad Eesti transpordisektoris ja ühistranspordis kasutusel olevaid kohalikke kütuseid või nende kütuste tootmiseks vajalikke sisendeid, sest see aitab leevendada Venemaalt pärit kütusetarnete äralangemist ja kohalike transporditeenuste toimivuse tagamist. Gaasi elektri tootmiseks kasutavad elektrijaamad (MGS § 6 1 lg 1 p 3) Eelnõus on kolmandale kohale seatud gaasi elektrienergia tootmiseks kasutavad elektrijaamad, mis on kriitilised elektrisüsteemi toimimiseks. Samas ei ole eelnõus seatud lisatingimust, et vastaval elektrijaamal peab puuduma võimalus kasutada kütusena muud kütust kui gaas (nt on selline lisatingimus seatud teisel kohal paiknevate soojuse tootmise rajatiste suhtes). Ettepanek : palume kaaluda sarnase lisapiirangu (alternatiivsete kütuste kasutamise võimaluse puudumine) sätestamist ka elektrijaamade suhtes. Alternatiivselt palume eelnõus täpsustada, milliseid elektrijaamasid loetakse eelnõu tähenduses „kriitilisteks“ elektrisüsteemi toimimiseks (nt selgelt sätestada, et tegemist peab olema süsteemihalduri kasutuses oleva avariielektrijaamaga). Muud tarbijad (MGS § 6 1 lg 1 p 5 ja p 6) Eelnõu seab viiendale kohale muud kaitsetud tarbijad, kelle puhul eeldatav gaasivarustuse katkestamise aeg on kuni 6 tundi ja kuuendale kohale muud kaitsetud tarbijad, kelle puhul gaasivarustuse katkestamise aeg on üle 6 tunni. Eelnõust jääb ebaselgeks, millised tarbijad nimetatud punktide alla kvalifitseeruvad. Samuti on ebaselge, millise tarbija puhul on gaasivarustuse katkestamise aeg kuni 6 tundi ja millise tarbija puhul üle 6 tunni ning mis on sellise vahetegemise õiguslikuks aluseks. Ka eelnõu seletuskirjas pole nimetatud punktide ja nende tähenduse ning erinevuse kohta esitatud täiendavaid selgitusi. Lisaks märgime, et eelnõu kasutab sõnastust „kaitsetu tarbija“. Kaitsetu tarbija definitsioon on sätestatud MGS § 2 punktis 20, mille kohaselt loetakse kaitsetuks tarbijaks kodutarbija, kellele on määratud toimetulekutoetus sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõigete 2 ja 3 alusel. Seega jätab eelnõu ühiskonnas enim kaitset ja tuge vajavad kodutarbijad viimasele järjekorrale, kelle gaasivarustuse võib katkestada kõige esimesena. Eeldame, et see pole eelnõu tegelik eesmärk, vaid tingitud seaduses defineeritud mõistete ebaõigest kasutamisest (näiteks on seletuskirjas „kaitsetu tarbija“ asemel kasutatud sõnu „muud mittekaitstud tarbijad“). Ettepanek : palume eelnõus täpsemalt sisustada MGS § 6 1 lg 1 p 5 ja p 6 sätestatud tarbijarühmade definitsioonid ja vahetegemise teistest rühmadest. Strateegilise gaasivaru haldamine Eelnõuga lisatakse MGSi strateegilise gaasivaru haldamise kulude katmise põhimõtted (MGS § 26 7 ). Samuti sätestatakse eelnõus (MGS § 26 5 lg 1) põhimõte, et hädaolukorras tuleb esmalt ära kasutada strateegiline gaasivaru ning pärast seda nö üldine gaasivaru. Estonian Cell saab aru, et eelnõu tulemusel hakkab Eestis olema kaks erinevat gaasivaru: üldine gaasivaru (MGS § 26 4 ), mida haldab süsteemihaldur Elering ning mida tohib kasutada „kaitstud tarbijate“ (ehk üksnes kodutarbijad ning eluruumidele soojust tootvad rajatised) gaasiga varustamiseks strateegiline gaasivaru (MGS § 26 7 ), mida haldab AS Eesti Varude Keskus, kuid mille kasutamise, sh erinevate tarbijarühmade vahel jaotamise reegleid õigusaktid ei sätesta. Ettepanek : palume eelnõu menetlemise käigus selgitada, mis moodi toimub strateegilise gaasivaru kasutamine tarnehäire korral/hädaolukorras ning millistel turuosalistel millistel tingimustel on võimalik sellest varust endale gaasi osta? Kas iga tarbija peab ise strateegilisest varust gaasi saamiseks pöörduma AS Eesti Varude Keskuse poole või toimub juurdepääs sellele varule mingite teiste põhimõtete alusel? Lugupidamisega Siiri Lahe Rain Pärn juhatuse liige juhatuse liige AS Estonian Cell AS Estonian Cell
Kristen Michal
Riigikogu majanduskomisjon
[email protected]
Koopia:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Taavi Aas
[email protected]
Rein Vaks
[email protected]
09.05.2022
AS Estonian Cell seisukohad seaduseelnõule 596 SE
Lugupeetud Riigikogu majanduskomisjoni liikmed
Käesolevaga esitab AS Estonian Cell oma ettepanekud ja küsimused Riigikogu menetluses
oleva maagaasiseaduse (MGS), hädaolukorra seaduse ja konkurentsiseaduse muutmise
seaduse 596 SE (eelnõu) osas.
1. Tarbijarühmade määratlemine hädaolukorras
Eelnõuga lisatakse MGS-i § 61, millega liigitakse gaasi tarbijad erinevatesse rühmadesse ning
seatakse hädaolukorras gaasitarnete säilitamise järjestus tarbijarühmade lõikes.
Sellega seoses esitab Estonian Cell järgmised ettepanekud.
1.1. Üldhuviteenuse osutajatest tarbijad (MGS § 61 lg 1 p 4)
Eelnõus ei ole defineeritud, millised tarbijad kvalifitseeruvad üldhuviteenuse osutajatest
tarbijateks. Estonian Cell ei ole teadlik, et vastav määratlus/liigitus oleks sätestatud ka mõnes
muus õigusaktis. Eelnõu seletuskirjas on üksnes mainitud, et selliste tarbijate hulka võivad
kuuluda näiteks hooldekodud, toiduainetööstus ja põllumajandus.
Ettepanek: palume eelnõus täpsustada, et üldhuviteenust osutavateks tarbijateks loetakse
selliseid isikuid, kes toodavad üldistes huvides kaupu või osutavad teenuseid Eesti
kohalikule turule.
Selgitus: eelnõu eesmärgiks on tagada kodutarbijatele ja Eesti ühiskonnale oluliste teenuste
tagajatele gaasivarustuse tagamine hädaolukorras, kui satub ohtu Venemaalt pärit kütuse
(gaasi) tarne Eestisse. Seetõttu peaks ka üldhuviteenuse osutajana esmajärjekorras käsitlema
selliseid isikuid, kelle tegevus on suunatud Eesti turule, elanikele ja ettevõtjatele hädavajalike
toodete ja teenuste pakkumisele. Leiame, et selle valguses tuleks üldhuviteenuste osutajatena
käsitleda ka näiteks isikuid, kes toodavad Eesti transpordisektoris ja ühistranspordis kasutusel
olevaid kohalikke kütuseid või nende kütuste tootmiseks vajalikke sisendeid, sest see aitab
leevendada Venemaalt pärit kütusetarnete äralangemist ja kohalike transporditeenuste
toimivuse tagamist.
1.2. Gaasi elektri tootmiseks kasutavad elektrijaamad (MGS § 61 lg 1 p 3)
Eelnõus on kolmandale kohale seatud gaasi elektrienergia tootmiseks kasutavad
elektrijaamad, mis on kriitilised elektrisüsteemi toimimiseks. Samas ei ole eelnõus seatud
lisatingimust, et vastaval elektrijaamal peab puuduma võimalus kasutada kütusena muud
kütust kui gaas (nt on selline lisatingimus seatud teisel kohal paiknevate soojuse tootmise
rajatiste suhtes).
Ettepanek: palume kaaluda sarnase lisapiirangu (alternatiivsete kütuste kasutamise
võimaluse puudumine) sätestamist ka elektrijaamade suhtes. Alternatiivselt palume
eelnõus täpsustada, milliseid elektrijaamasid loetakse eelnõu tähenduses „kriitilisteks“
elektrisüsteemi toimimiseks (nt selgelt sätestada, et tegemist peab olema süsteemihalduri
kasutuses oleva avariielektrijaamaga).
1.3. Muud tarbijad (MGS § 61 lg 1 p 5 ja p 6)
Eelnõu seab viiendale kohale muud kaitsetud tarbijad, kelle puhul eeldatav gaasivarustuse
katkestamise aeg on kuni 6 tundi ja kuuendale kohale muud kaitsetud tarbijad, kelle puhul
gaasivarustuse katkestamise aeg on üle 6 tunni.
Eelnõust jääb ebaselgeks, millised tarbijad nimetatud punktide alla kvalifitseeruvad. Samuti on
ebaselge, millise tarbija puhul on gaasivarustuse katkestamise aeg kuni 6 tundi ja millise tarbija
puhul üle 6 tunni ning mis on sellise vahetegemise õiguslikuks aluseks. Ka eelnõu seletuskirjas
pole nimetatud punktide ja nende tähenduse ning erinevuse kohta esitatud täiendavaid
selgitusi.
Lisaks märgime, et eelnõu kasutab sõnastust „kaitsetu tarbija“. Kaitsetu tarbija definitsioon on
sätestatud MGS § 2 punktis 20, mille kohaselt loetakse kaitsetuks tarbijaks kodutarbija, kellele
on määratud toimetulekutoetus sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõigete 2 ja 3 alusel. Seega
jätab eelnõu ühiskonnas enim kaitset ja tuge vajavad kodutarbijad viimasele järjekorrale, kelle
gaasivarustuse võib katkestada kõige esimesena. Eeldame, et see pole eelnõu tegelik
eesmärk, vaid tingitud seaduses defineeritud mõistete ebaõigest kasutamisest (näiteks on
seletuskirjas „kaitsetu tarbija“ asemel kasutatud sõnu „muud mittekaitstud tarbijad“).
Ettepanek: palume eelnõus täpsemalt sisustada MGS § 61 lg 1 p 5 ja p 6 sätestatud
tarbijarühmade definitsioonid ja vahetegemise teistest rühmadest.
2. Strateegilise gaasivaru haldamine
Eelnõuga lisatakse MGSi strateegilise gaasivaru haldamise kulude katmise põhimõtted (MGS
§ 267). Samuti sätestatakse eelnõus (MGS § 265 lg 1) põhimõte, et hädaolukorras tuleb esmalt
ära kasutada strateegiline gaasivaru ning pärast seda nö üldine gaasivaru. Estonian Cell saab
aru, et eelnõu tulemusel hakkab Eestis olema kaks erinevat gaasivaru:
1) üldine gaasivaru (MGS § 264), mida haldab süsteemihaldur Elering ning mida tohib
kasutada „kaitstud tarbijate“ (ehk üksnes kodutarbijad ning eluruumidele soojust
tootvad rajatised) gaasiga varustamiseks
2) strateegiline gaasivaru (MGS § 267), mida haldab AS Eesti Varude Keskus, kuid mille
kasutamise, sh erinevate tarbijarühmade vahel jaotamise reegleid õigusaktid ei
sätesta.
Ettepanek: palume eelnõu menetlemise käigus selgitada, mis moodi toimub strateegilise
gaasivaru kasutamine tarnehäire korral/hädaolukorras ning millistel turuosalistel
millistel tingimustel on võimalik sellest varust endale gaasi osta? Kas iga tarbija peab ise
strateegilisest varust gaasi saamiseks pöörduma AS Eesti Varude Keskuse poole või toimub
juurdepääs sellele varule mingite teiste põhimõtete alusel?
Lugupidamisega
Siiri Lahe Rain Pärn
juhatuse liige juhatuse liige
AS Estonian Cell AS Estonian Cell
2/2