Keskkonnaamet Teie: 06.04.2022 nr DM-106545-69
[email protected] Meie: 04.05.2022 nr NJ-KKJ-1/364-2 Enefit 280-2 põlevkiviõli tootmisseadme keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu edastamine Keskkonnaamet algatas 06.04.2022 kirjaga nr DM-106545-69 Enefit Power AS põlevkiviõli tootmisseadme Enefit280-2 keskkonnakompleksloa taotluse nr TKKL/1001598-16 menetluse nr M-106545 raames keskkonnamõju hindamise . Enefit Power AS edastab Keskkonnaametile Enefit280 - 2 põlevkiviõli tootmisseadme rajami se keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu vastavuse kontrolliks ja asjaomastele asutustele edastamiseks nende seisukoha saamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Vainola Meelis Goldberg juhatuse esimees juhatuse liige Lisa: Enefit280-2 KMH programm_03.05.2022.pdf Merily Lakson
[email protected]
Versioon 3.05.2022 /// TÖÖ NR 22004318
Enefit Power AS
Enefit280 nr 2 põlevkiviõli tootmisseadme
rajamine
Keskkonnamõju hindamise programm
Eelnõu versioon 1 vastavuse kontrolliks ja asjaomaste
asutuste seisukohtade saamiseks
Töö nr 22004318 Tartu 2022
Juhan Ruut
Juhtiv ekspert, KMH litsents KMH0155
Katri Järvekülg
Keskkonnakorralduse spetsialist
Enefit280 nr 2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 2
SISUKORD
SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3
1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ........................................... 5
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE
VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ..................................................................................... 6
3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..................................... 9
3.1. Asustus ja maakasutus ......................................................................................... 9
3.2. Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused .................................................. 10
3.3. Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 alad ja rohevõrgustik .............................. 12
3.4. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid ........................................................ 13
4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................................ 14
4.1. Riigi tasandi dokumendid .................................................................................... 14
4.2. Kohaliku omavalitsuse tasandi dokumendid ......................................................... 15
5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE
KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING
MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID ................................................................. 17
6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ..................................................................... 19
7. KMH PROTSESS JA AJAKAVA ............................................................................. 24
8. MENETLUSOSALISED .......................................................................................... 26
8.1. Andmed otsustaja, arendaja ja hindaja kohta ....................................................... 26
8.2. Teavitatavate-kaasatavate isikute loetelu koos kaasamise põhjendusega ............ 26
9. KAASAMISE TULEMUSED .................................................................................... 28
9.1. Ametitelt, asutustelt ja huvitatud isikutelt saadud ettepanekud ning nendega
arvestamine/küsimustele vastamine .............................................................................. 28
9.2. KMH programmi avalik väljapanek ja arutelu ....................................................... 28
9.3. Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine .............. 28
KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................... 29
LISAD .......................................................................................................................... 31
LISA 1. KMH ALGATAMISE DOKUMENDID
1.1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISE OTSUS
1.2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISE TEADE
LISA 2. KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUS (SH RESSURIKASTUSE JA
TOOTMISPROTSESSI ISELOOMUSTUS)
LISA 3. ÕLITEHASE MAA ALA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU
STRATEEGILISE HINDAMISE TÄIENDATUD ARUANNE. OÜ HENDRIKSON&KO, 2018 -
2019
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 3
SISSEJUHATUS
Enefit Power AS (registrikood 10579981; aadress Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn,
Auvere küla, Keskterritooriumi/1, 40107; edaspidi ka ettevõte) on Baltimaade juhtiv
energeetikaettevõte, mille põhitegevuseks on elektrienergia, soojuse ja vedelkütuste tootmine.
Ettevõte esitas Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS
keskkonnakompleksloa (ka kompleksloa) taotluse, millega taotleb ühe uue põlevkiviõli
tootmisseadme Enefit280 nr 2 (edaspidi lühendatult Enefit280-2) 1 rajamist Keskterritooriumi
katastrile (katastriüksus 85101:001:0640, sihtotstarve 100% tootmismaa) aadressil Auvere
küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond. Kavandatav tegevus on osa Auvere
energiakompleksist, mille moodustavad käesoleval ajal Enefit Power AS õlitootmisseadmed
(kaks Enefit140 tehnoloogiaga seadet ja üks Enefit280 tehnoloogiaga seade), Eesti
elektrijaam ja Auvere elektrijaam ning nende objektidega seotud taristu nagu raudteed,
õliladu, jahutusvee süsteem, tuhaväli , kütuse etteanne jm (edaspidi ühiselt Auvere
energiakompleks). Kompleksloa taotluse kohaselt kasutab Enefit280 -2 seade
projektkoormusel põlevkivi 280 tonni tunnis, kuni 6720 tonni ööpäevas.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS) § 3 lg 1 p 1
kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning
tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt
kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJSi § 6 lg 1 p 2 järgi on tegemist olulise keskkonnamõjuga
tegevusega (põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui toorainet kasutatakse 500 tonni
ööpäevas või rohkem).
KeHJS § 11 lg 3 sätestab, et KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse
kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine ( KMH) selle vajadust põhjendamata.
KeHJSi § 11 lg 6 alusel, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline
keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui
eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on
tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.
Tegemist on KMH kohustusega tegevusega ning vaid juhul, kui eelnevalt läbiviidud KMH või
KSH käigus on keskkonnamõju asjakohaselt hinnatud ning Keskkonnaametil (edaspidi KeA)
on kompleksloa andmiseks piisavalt teavet, võib KeHJSi § 11 lg 6 alusel jätta KMH
algatamata.
Vaivara Vallavolikogu algatas 21.10.2010 otsusega nr 63 valla üldplaneeringut muutva
Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneeringu ja KSH, mille eesmärk oli kuni nelja
Enefit280 seadmega olemasoleva õlitootmise laiendamine ning õli järeltöötlemis - ja
logistikakompleksi rajamine (edaspidi ka Õlitehase KSH). Õlitehase KSH aruanne kiideti
heaks Keskkonnaministeeriumi 08.08.2019 kirjaga nr 7 -15/19/1631-8.
KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse
kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg 1 p 2
nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul.
KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, tööstusheite seaduse ( THS) § 27
alusel annab kompleksloa KeA, millest tulenevalt on KeA otsustajaks KeHJSi tähenduses.
KeA on võtnud Enefit Power AS kompleksloa esmataotluse menetlusse 05.09.2019. Lisateabe
küsimise järgselt viimane parandatud taotluse versioon, sh keskkonnamõju eelhinnangu
sisendandmed on KOTKAS registreeritud menetluse nr M-106545 all 08.10.2021.
1 seadet on kompleksloa taotluses jm dokumentatsioonis nimetatud „Enefit280-2“, samuti ka „Enefit282“. Tegemist
on Enefit 280 tehnoloogiaga põlevkiviõli tootmisseadmega nr 2, mis tarbib 280 t põlevkivi tunnis. Käesolevas töös
on rajatavale seadmele viidates läbivalt kasutatud lühendatud nimetusena „Enefit280-2“ Kirjavahetuses ja
teadaannetes kasutatakse pikemat nimetust Enefit280 nr 2 .
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 4
Otsustamaks, kas Enefit Power AS kavandatava tegevuse puhul on Õlitehase KSH käigus
keskkonnamõju asjakohaselt hinnatud ja kas otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt
teavet, andis KeA KeHJSi § 11 lg 6 alusel eelhinnangu. Kavandatavast tegevusest tulenevalt
ning arvestades Õlitehase KSH raames teostatud hindamist, algatas KeA 06.04.2022 kirjaga
nr DM-106545-69 Enefit Power AS põlevkiviõli tootmisseadme Enefit280 -2
keskkonnakompleksloa taotluse nr TKKL/1001598 -16 menetluse nr M-106545 raames
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH algatamise otsus). KMH algatati tuginedes KeHJS
§ 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 2 ja § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 3 ning THSi §-le 27. Vastavalt KMH algatamise
otsusele, tuleb KMH raames hinnata üksnes teemasid, mis on välja toodud KMH ptk 5.
KMH algatamise dokumendid ning 2019. a heaks kiidetud Õlitehase KSH on esitatud lisas 1,
keskkonnakompleksloa taotlusmaterjalid on esitatud lisas 2 (lingina KOTKAS infosüsteemi).
KMH algatamise otsuse kohaselt ei algatata piiriülest keskkonnamõju hindamist ning KMH
menetlusi ei liideta.
Enefit Power AS ja Hendrikson & Ko OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel on mõjude hindaja
Hendrikson & Ko OÜ (juhtekspert Juhan Ruut, litsentsi nr KMH0155). Keskkonnamõju
hindamise osapoolte andmed on esitatud käesoleva programmi 8. peatükis.
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 5
1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT
Enefit Power AS Õlitööstuse põhitegevuseks on põlevkiviõli ja uttegaas (nimetatakse ka
põlevkivigaas, poolkoksigaas) tootmine. Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Auvere
energiakompleksis asuvasse käitisesse on tegevuseks paigaldatud kaks tahke
soojuskandjaga utteseadet Enefit140 ning üks seade Enefit280, milles lisaks põlevkiviõlile ja
uttegaasile toodetakse jääksoojusest ka elektrit.
Enefit Power AS taotleb keskkonnaloa esmataotluse raames uue, Enefit280-2 tootmisseadme
rajamist Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Auvere külas Õlitehase maa-alal asuvale
Keskterritooriumi katastriüksusele olemasoleva õlitootmisseadme Enefit280-1 kõrvale.
Enefit280-2 kasutab sama tehnoloogiat, mis Enefit280-1. Kavandatava Enefit280-2 seadme
põhitegevus on põlevkiviõli ja uttegaasi tootmine ning jääksoojusest elektri tootmine.
Enefit280-2 seade hakkab paiknema olemasolevas Auvere energiakompleksis , mille
moodustavad käesoleval ajal õlitootmisseadmed (kaks Enefit140 tehnoloogiaga seadet
(valminud 1979. a) ja üks Enefit280 tehnoloogiaga seade (valminud 2013. a); seadmed
reguleeritud keskkonnakompleksloaga nr KKL/176540), Eesti elektrijaam (reguleeritud
keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516) ja Auvere elektrijaam (reguleeritud
keskkonnakompleksloaga nr KKL/324417) ning nende objektidega seotud taristu nagu
raudteed, õliladu, jahutusvee süsteem, kütuse etteanne, tuhaväli jm. Enefit280-2 seadme
käitamine hakkab toimuma täiendava keskkonnakompleksloa alusel (taotlus esitatud Lisas 2).
Keskterritooriumi kinnistu katastriüksuse tunnus on 85101:001:0040, kinnistusraamatu
registriosa nr 921608, pindala on 179,45 ha ning sihtotstarve 100% tootmismaa. Kavandatava
tegevuse asukoht on toodud joonisel 1.1.
Joonis 1.1 Enefit280-2 seadme ja kavandatava tegevuse asukoht (aluskaart Maa-ameti Q-
GIS kaardiserver 2022)
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 6
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE
ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS
Kavandatavaks tegevuseks on Enefit280-2 seadme paigaldamine Narva-Jõesuu linnas
Auvere külas Õlitehase maa-alal asuvale Keskterritooriumi katastriüksusele põlevkiviõli ja
uttegaasi ning jääksoojusest elektri tootmiseks . Enefit280 tehnoloogias toimuvad protsessid
ja kasutavad seadmed on esitatud joonisel 2.1. Tootmisprotsessi detailsem iseloomustus, sh
ressursikasutus, on toodud Lisas 2 (kompleksloa taotlusmaterjalides).
Põlevkiviõli tootmises toorainena kasutatav põlevkivi ladustatakse Narva karjääri ühendlaos
ja Eesti Elektrijaama kütuselaos. Kütuse ettevalmistamisega ning etteandega tegeleb Enefit
Power AS vastav osakond (tegevusi käsitletakse Eesti Elektrijaama ja Auvere Elektrijaama
kompleksloas). Enefit280 tehnoloogias kasutatakse ≤ 6 mm tükisuurusega põlevkivi.
Enefit280-2 seadme Venturi kuivatis kuivatatud põlevkivi ja tahke soojuskandja, mis saadakse
poolkoksi põletamisel tekkinud tuhast, segatakse ning suunatakse pöörlevasse trummel-
reaktorisse. Tahke soojuskandja kuumutab trumlis ehk retordis hapnikuvabas keskkonnas
põlevkivi, mille tulemusena toimub põlevkivi orgaanilise massi termiline lagunemine auru -
gaasiseguks. Tolmukambris ja tolmukambri tsüklonis lahutatakse auru-gaasisegu tahketest
osakestest, s.o poolkoksi ja soojuskandja segust ning juhitakse kondensatsioonisüsteemi,
kus toimub raske-, kesk- ja gaasiturbiiniõli ning bensiini-fraktsiooni ja pürogeneetilise vee
eraldamine aurugaasisegust. Järele jääv osa moodustab uttegaasi.
Joonis 2.1 Enefit280 tehnoloogiaseadmete skeem.
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 7
Tootmisprotsessi stabiliseerimiseks kasutatakse utmisprotsessi erinevate sektsioonide
eraldamiseks lämmastikku, mida toodetakse õhu separeerimisel (ASU tehnoloogia, ingl air
separation unit). Tolmukambrist eraldatud tahke uttejääk (poolkoks) ja tolmukambri tsüklonist
eraldatud poolkoksijäägid kogunevad tolmukambri põhja. Sealt suunavad tigutoitjad materjali
keevkihtkatlasse, kus toimub poolkoksis sisalduva orgaanilise aine väljapõletamine.
Keevkihtkatlasse juhitakse lisaõhku, et tagada põletamisprotsessi jaoks vajalik hapnik.
Keevkihtkatlast lahkuvad kuumad gaasid ja tahked osakesed juhitakse paralleelselt kahte
tsüklonisse – tuha tsüklonisse ja soojuskandja tsüklonisse. Selline tahkete osakeste
ringlemine kindlustab katlas ühtlase temperatuuri. Tsüklonist väljuvad gaasid jahutatakse ja
kasutatakse ära jääksoojussüsteemis, mis koosneb utilisatsioonikatlast, aurutrumlist ning
mitmetest abisüsteemidest nagu pumbad, mahutid ja katla toitevee ettevalmistus.
Jääksoojusest toodetud auru kasutatakse elektri tootmiseks.
Keevkihtkatlast väljuv jääktuhk jahutatakse temperatuurini 80–150°C ning eralduv soojus
kasutatakse ära katla toitevee eelsoojendamiseks. Tuha ülejääk eraldatakse ning segatakse
veega ja juhitakse pulbipumpla kaudu koos Eesti elektrijaama tuhaga tuhaväljale.
Enefit280-2 seade töötab pidevrežiimil (24 h ööpäevas), tööaeg tundides kuni 8760, kuid
hooldusseisakutest tulenevalt moodustab arvestuslik tööaeg kuni 8100 tundi aastas.
Maksimaalsed võimalikud tootmisvõimsused ja aastased tootmismahud on järgmised:
▪ põlevkivi nominaalkulu 280 t/h (6720 t/päevas, 2,3 mln t/a);
▪ põlevkiviõli 40 t/h, 324 000 t/a;
▪ uttegaas 12 000 Nm³/h, 97,2 mln Nm³/a;
▪ fenoolvesi 8 m³/h, 64 800 m³/a;
▪ elektrienergia 35 MW, 283 500 MWh/a.
Maksimaalne võimalik aastatoodangu maht:
▪ põlevkiviõli kuni 324 000 t;
▪ uttegaas kuni 97,2 mln Nm³;
▪ elekter kuni 283,5 GWh.
Enefit280-2 õlitootmisseade kasutab Auvere energiakompleksi taristut (mh põlevkivilaod,
jahutusvee süsteem, tuhaväli, õliladu). Enefit280-2 käiku andmine eeldab teatud täiendusi
Auvere kompleksi teenindavas taristus: õlilaos senise ühe 2000 m 3 mahuga mahuti
rekonstrueerimine 3000 m 3 mahuga mahutiks ja raudtee-estakaadi laiendamine. Kõigi nende
tegevustega on arvestatud Õlitehase maa-ala detailplaneeringus ja selle KSH aruandes ning
tegevust reguleeritakse Enefit Power AS erinevatele käitistele väljastatud komplekslubadega .
Laiendusteks-muudatusteks esitatakse komplekslubade muudatustaotlused piisava
ajavaruga enne Enefit280-2 käiku andmist.
Alternatiivsed võimalused
Keskkonnamõju hindamise metoodikad sätestavad hea tavana, et alternatiivide vajadus
määratakse lähtuvalt tegevuse eesmärgist ja arendusetappidest. Alternatiivid peavad olema
reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teo statavad,
võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peaks
olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu viima. Keskkonnamõju hindamine peab käsitlema
kõigi reaalsete alternatiivide eeldatavalt olulisi keskkonnamõjus id, nii otseseid kui ka
kaudseid, negatiivseid ja positiivseid, samuti koosmõjusid.
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 8
Vastavalt keskkonnamõju hindamise käsiraamatule 2 võib alternatiivide hulk piirduda kahega:
pakutud tegevuse ning 0-alternatiiviga või tegevuse osade variantidega (üksikut e protsesside
variandid, objektide disain, asukoht kinnistul jms) , kui valitud on ka parim võimalik tehnika
(PVT). Kuna kavandatavad seadmed peavad vastama PVT nõuetele, siis eeltoodust lähtuvalt
on kavandataval tegevusel järgmised alternatiivid:
▪ Alternatiiv 1 – Kavandatavaks tegevuseks on Enefit280-2 seadme paigaldamine Narva-
Jõesuu linnas Auvere külas Õlitehase maa-alal asuvale Keskterritooriumi kinnistule
põlevkiviõli ja uttegaasi tootmiseks. Kavandatavad tootmisvõimsused ja aastased
tootmismahud vastavad kompleksloa taotluses toodule: põlevkivi nominaalkulu 280 t/h
(6720 t/päevas, 2,3 mln t/a), põlevkiviõli 40 t/h, 324 000 t/a, uttegaas 12 000 Nm³/h,
97,2 mln Nm³/a, fenoolvesi 8 m³/h, 64 800 m³/a, elektrienergia 35 MW, 283 500 MWh/a.
Planeeritud aastatoodangu maht: põlevkiviõli kuni 324 000 t, uttegaas kuni 97,2 mln
Nm³, elekter kuni 283,5 GWh. Rakendatakse kompleksloa taotluses kirjeldatud PVT
meetmeid.
▪ Alternatiiv 2 – Muudatused kavandatavas tegevuses võrreldes alternatiivi 1 puhul
kirjeldatuga, mis olemuselt ei ole käsitletavad alternatiiv 1 puhul kompleksloa taotluses
kirjeldatud tegevuse variandina. Siia hulka kuuluvad asjakohasusel tehnoloogiliste
muudatuste sisseviimine või täiendavate PVT meetmete rakendamine, mh täiendavate
puhastusseadmete kasutamine, aga ka tootmisvõimsuse vähendamine või muude
tegevusmahtude piiramine võrreldes alternatiiv 1 aluseks olevate võimsuste-
kogustega. Alternatiiv 2 rakendub, kui mõjude hindamisel ilmnevad 1. alternatiivi korral
olulised negatiivsed mõjud, mida saaks võimsuse või mahu vähendamisega
leevendada. Selliseid piiranguid-muutusi praeguses etapis teada ei ole ja seetõttu neid
siinkohal täpsemalt ei esitata. Kui tekib vajadus piiratud võimsuste või koguste
väljatöötamiseks või tehnoloogiliste muudatuste tegemiseks, koostatakse KMH käigus
vastavad kirjeldused.
Tulenevalt KMH algatamisotsusega määratud mõju hindamise teemadest võib KMH
tulemusena tekkida vajadus tehnoloogilisteks muudatusteks jahutusveega
varustamises (kliimamuutuste kontekstis kaaluda gradiiri ehk jahutustorni või muude
alternatiivsete jahutussüsteemide rakendamise vajadust), reovee käitlemisel (hinnata
tuleb fenoolvee ja tööstusliku reovee käitlemise erinevaid alternatiive, sh välja
selgitada võimalused taaskasutustehnoloogiate kasutamise osas), uttegaaside
käitlemisel (praegusega võrreldes erinevad käitamise/põletamise lahendused) ning
tuhaärastuses ja tuha edasises käitluses (märja ja kuiva tuhaärastustehnoloogia
võrdlev hindamine).
▪ 0-alternatiiv – Auvere energiakompleksi tegevuse jätkamine kehtivates
komplekslubades toodud mahtude kohaselt.
2 Keskkonnamõju hindamise käsiraamat, 201 7 (uuendatud 2018). Põder, T.
https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 9
3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA
KIRJELDUS
3.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS
Auvere energiakompleks asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas, Auvere külas ca 25
kilomeetrit Narvast edelas. 2017. a toimunud haldusreformi tulemusena liitus Vaivara vald
Narva-Jõesuu linnaga, lisaks liideti uue omavalitsusega Viivikonna ja Sirgala asumid. Läänes
piirneb Narva-Jõesuu linn Sillamäe linna ja Toila vallaga, lõunas Alutaguse vallaga. Itta jääb
Narva linn ja Narva jõgi ning Vene Föderatsioon. Põhjas piirneb linn Soome lahe rannikuga.
Käitise ümbruses on 10 km raadiuses valdavalt sootasandikud ja metsad. Käitise asukoht ja
lähipiirkond on toodud joonisel 3.1.
Joonis 3.1 Enefit280-2 seadme asukoht ja käitise lähipiirkond (Maa-ameti X-GIS
kaardiserver 2022)
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 10
Õlitööstuse maa-alal kehtib Vaivara valla üldplaneering (kehtestatud Vaivara Vallavolikogu
26.08.2010. a määrusega nr 11). Vastavalt planeeringule asub õlitööstus, sh Ke skterritoorumi
katastriüksus tootmismaal (olulise keskkonnamõjuga tööstusettevõtete maa). Narva-Jõesuu
Linnavolikogu 19.12.2018 otsusega nr 71 algatatud Narva -Jõesuu linna üldplaneeringu
(eelnõu) kohaselt asub Keskterritoorumi katastriüksus tootmise maa -alal. Keskterritooriumi
kinnistu on inimtegevusest tugevalt mõjutatud ja sellel ei paikne looduslikke kooslusi .
Käitise vahetus läheduses asuvad Enefit Power AS Õlitööstuse seadmed (kaks Enefit140 ja
üks Enefit280), Eesti elektrijaam ja Auvere elektrijaam, tööstusjäätmete prügila ehk tuhaväli,
Enefit Power AS Narva karjäär, Narva veehoidla ning Narva veehoidla ääres paiknevad 82
suvilakrunti. Käitisest põhjaosas paikneb Keskkonnaministeeriumi haldusalas olev Vaivara
Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskus, mis on ühtlasi ka ohtlike jäätmete lõppladustuspaigaks
(kompleksi haldab AS EcoPro).
Õlitehase maa-ala lähedal ei ole elupiirkondi, asulad jäävad käitisest suhteliselt kaugele
(elanike arv näidatud 2021. a seisuga vastavalt kaardirakenduse andmetele): 46 elanikuga
Auvere küla 8 km põhja suunas, 27 elanikuga Arumäe küla 10 km kaugusel kirdes, 39
elanikuga Sirgala asula 8 k m loode suunas, 415 elanikuga Sinimäe aleviku piirkond – 11 km
põhja suunas ja 168 elanikuga Vaivara küla – 12 km loode suunas. Lähimad elamumaad
(aiandus- või suvilaühistud) paiknevad käitise keskosast u 2 km kaugusel kagus (Mustajõe
SÜ ala Auvere külas Narva jõe kaldaalal) ning idas Narva veehoidla ääres.
Enefit280-2 asukoht on valdavalt juba kasutuses olev maa. Enefit280-2 rajamisel ei hõivata
uusi maid väljapool Auvere energiakompleksi territooriumi, samuti ei võeta kasutusele Musta
raudteejaamast põhja poole jäävaid maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuid. Enefit280-2
rajatakse Keskterritooriumi kinnistu vabale osale . Käitise territooriumile viivad
transpordiühendused (raudtee põlevkivi transpordiks lõuna ja Narva-Mustajõe tee ida suunas)
on välja ehitatud ja kasutusel põlevkivi ja põlevkivitoodete veoks. Transpordiühendused ei
läbi tihedalt asustatud piirkondi ega asulaid.
3.2. GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED
Pinnakate
Õlitehase maa-ala asub laugel soostunud moreenitasandikul, mille absoluutkõrgused on 26
ja 28 m vahel ja maapinna üldine kalle on vähesel määral lääne -idasuunaline. Piirkonnas on
looduslik pinnakate õhuke (valdavalt <3 m) ning praeguse tootmisterritooriumi pinnakatte
moodustavad valdavalt tehnoloogilised sett ed jm täitepinnas (1-12 m). Täitepinnase all võib
esineda <1 m paksune turbakiht, mis koosneb hästi lagunenud turbast või turvastunud
mullast. Maa-ala servades levivad Võrtsjärve alamkihistu (lgIIIjr 3 ) glatsiofluviaalsed
peeneteralised liivad ja savid ning glatsiogeensed moreenid (gIIIjr 3 ). Moreen läheb üle
murenenud mergli kihiks, millesse on koondatud nii moreeni tugevam osa kui aluspõhja mergli
Narva lademe murenenud savikam osa.
Aluspõhja moodustab savika lubjakivi (mergli) Kesk -Devoni Narva lade, kihi kogupaksus
7…11 m. Aluspõhi lasub maapinnast 1,4…12 m sügavusel. Narva lademes vahelduvad mergli,
domeriidi, argilliidi ja savi kihid. Savi ja argilliidi vahekihid takistavad vee vertikaal -suunalist
filtratsiooni, mistõttu Narva lade moodustab lokaalse veepideme.
Loodusliku pinnakatte peal olevates tehnogeensetes setetes (kui tehnogeensete setete
paksus on suur) levivat pinnasevett saab käsitleda ajutise ülaveena. Pinnasevesi voolab väga
väikse gradiendiga põhja-kirde suunas (Vaivara ohtlike jäätmete kogumiskeskuse piirkonna
andmed).
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 11
Põhjavesi
Õlitehase maa-ala hüdrogeoloogilises läbilõikes paiknevad järgmised põhjaveekogumid:
Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini
põhjaveekogum, Ordoviitsium–Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, Kambrium–
Vendi Voronka ja Kambrium–Vendi Gdovi põhjaveekogumid. Põhjavesi on valdavalt
vabapinnaline, surveline põhjavesi võib esineda vaid suurema paksusega savipinnaste all
liivpinnases või lokaalmoreenis.
Ülemise põhjavee kompleksi Kesk-Devoni põhjaveekogumi vesi ei ole Auvere
energiakompleksi piirkonnas majanduslikus kasutuses. Selle kohalik tase maapinnast on 1 …5
m ja on reostuse eest kaitsmata, kohati nõrgalt kaitstud (vt Joonis 3.2 Maa-ameti põhjavee
kaitstuse kaardikihi väljavõte). Põhjavee liikumine alal toimub valdavalt lõuna (Mustajõe) ja
kagu (Narva jõe) suunas. Tehnogeensete setete veekiht jääb vahetusse kontakti alal asuvate
hoonete ja rajatiste vundamentidega ning maa -aluste kommunikatsioonidega. Vett
kandvateks kivimiteks on Kesk-Devoni setete lõhelised dolomiidid paksusega 6,5 –8,5 m.
Selle põhjaveekihi moodustumine ja seisund on mitmete käitise alal toimuvate tegevuste
(lumekoristus, territooriumite kastmine, sademevete võimalik saastumine, tuhavälja
piirdekraavist infiltreeruv vesi jne) mõju all, mis saavad selles põhjaveekihis esile kutsuda
muutusi nii looduslikus temperatuuris kui ka hüdrokeemilises seisundis. Kesk-Devoni
põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas on hinnatud halvas seisundis olevate põhja veekogumite
hulka 3 . 2020. aasta koondhinnangu andmetel on Kesk -Devoni põhjaveekogum heas
koguselises, kuid halvas keemilises seisundis.
Joonis 3.2 Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompeksi looduslik kaitstus maapinnalt
lähtuva reostus suhtes Auvere energiakompleksi alal (Maa-ameti X-GIS kaardiserver 2022)
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum koosneb mitmesugustest
lubjakividest ja dolomiitidest, milles esinevad savikamad vahekihid . Kivimikompleksi ülemine
30 m paksune osa on tugevasti karstunud ja lõhenenud. Veekihi kogupaksus on 40-44 m,
põhja suunas alaneb 10-13 meetrini. Veekihi režiim on rikutud suuremal osal territooriumist
ning nõrga reostuskaitstuse tõttu ei ole veekompleksi ühisveevarustuses kasutatud. Ida-Eesti
3 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eelnõu. https://envir.ee/media/5496/download
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 12
veemajanduskava kohaselt on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi
seisund halvas koguselises ja keemilises seisundis.
Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogumi veekompleksi paksus on 11-22 m. Veekompleksi on
kasutatud ettevõtete ja üksikute majapidamiste veevarustuses Soldinos, Auveres, Sinimäel
jm. Ida-Eesti veemajanduskava kohaselt on Ordoviitsium -Kambriumi põhjaveekogumi seisund
heas koguselises ja keemilises seisundis.
Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogum on eelkõige mõjutatud intensiivsest veevõtust. Hea
loodusliku kaitstuse ja veeandvuse tõttu kasutatakse veekihti ulatuslikult veevarustuses .
Veemajanduskava andmetel on koguseline seisund hea, kuid kui keemiline seisund hinnatud
halvaks.
Kambrium–Vendi Gdovi põhjaveekogum koosneb kuni 50 m paksustest peeneteralistest
liivakividest ja aleuroliitidest, milles veekiht on kõrgsurveline. Vee kõrge mineraalainete
sisalduse tõttu (üle 1 g/l, kloriidide sisaldus 400-600 mg/l) ei sobi kasutamiseks joogiveena.
Veemajanduskava andmetel on koguseline ja kee miline seisund hea.
Pinnavesi
Auvere energiakompleksi lähimad pinnaveekogud on järgmised:
Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), suudmega Mustajõe jõkke. Paikneb
Keskterritooriumi kinnistul, kanali pikkus on 3 km. Ei ole avalik ega avalikult kasutatav
veekogu.
Mustajõgi (VEE1063800, ka Kirjaku peakraav, Tamme peakraav), suudmega Narva jõkke;
kalda piiranguvööndi ulatus on 100 m, Keskkonnaregistri andmetel on jõe valgala 399,9 km 2 ,
pikkus lisaharudega 32,6 km. Jõgi kuulub avalikult kasutatavate veekogude hulka. Paikneb
osaliselt Keskterritooriumi kinnistul. Mustajõge käsitletakse tugevalt muudetud veekoguna:
valdav osa jõest on kunstlikus sängis, jõe alamjooksu veest moodustab suure osa Narva jõest
võetav Eesti SEJ jahutusvesi. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt on Mustajõgi
heas ökoloogilises ja keemilises seisundis.
Narva jõgi (VEE1062200). Narva jõgi on veerohkuselt Eesti suurim jõgi. Jõgi lähtub Peipsi
põhjaosast Vasknarvast ning suubub Narva-Jõesuus Narva lahte. Keskkonnaregistri
andmetel on jõe pikkus 123,9 km, millest ca 35 km Narva veehoidla piires. Narva veehoidlat
pindalaga 17,89 km 2 käsitletakse tugevasti muudetud veekogumina , jõgi on tööstuslikus
kasutuses olnud vee suublaks. Koos Peipsi järve valgalaga on Narva jõe valgala pindala 56
200 km 2 . Jõe keskmine laius varieerub 250 kuni 400 meetrini, keskmine sügavus aga 4 -6 m.
Jõe langus on 30 m (keskmine lang 0,39 m/km) ja keskmine vooluhulk suudmes ca 400 m 3 /s,
mis suurvee ajal kasvab kuni 5 korda. N arva jõgi kuulub avalike veekogude hulka, kalda
piiranguvööndi ulatus 100 m. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt on Narva jõe
seisund Auvere energiakompleksi lõigus (Narva 3) halvas ökoloogilises, kuid heas keemilises
seisundis.
3.3. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, NATURA 2000 ALAD JA
ROHEVÕRGUSTIK
Käitise ümbruses on 10 km raadiuses sootasandikud ja metsad. Ettevõtte territooriumitel
puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Käitisest 7 50 m kaugusel põhjasuunas asub Mustajõe
loodusala (EE0070105), mis on Natura 2000 võrgustiku ala, mille kaitse -eesmärk on
laialehise nestiku (Cinna latifolia) elupaiga kaitse. Siseriiklikult on ala kaitse all laialehise
nestiku püsielupaigana (KLO3000479). Käitisest ca 1 km kaugusel loodes ja kirdes asuvad III
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 13
kaitsekategooria käpaliste kasvukohad (millele sobiv kasvukeskkond on tõenäoliselt tekkinud
tuhavälja rajamise tagajärjel). Teised kaitsealuseid objektid jäävad käitisest rohkem kui 3 km
kaugusele.
Alutaguse rahvuspargis (KLO1000669) asuva Puhatu looduskaitsealas paiknev Puhatu
linnuala (EE0070106) asub kavandatavast käitisest ca 14 km kaugusel edelas. Linnuala
suurus on 12 785,6 ha. Liigid, mille isendite elupaiku linnualal kaitstakse, on karvasjalg-kakk
(Aegolius funereus), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur
(Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), tuttvart
(Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas (Bucephala clangula), välja -loorkull
(Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik
(Falco columbarius), järvekaur (Gavia arctica), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü
(Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), mustsab a-
vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius
arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas
(Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao
urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia) ja kiivitaja (Vanellus
vanellus).
Muid kaitstavaid loodusobjekte (s.h. kaitstavate loomaliikide registreeritud elupaiku)
kavandatava tegevuse mõjualas maismaal ei leidu.
3.4. KULTUURIMÄLESTISED JA PÄRANDKULTUURIOBJEKTID
Lähimad kultuurimälestised asuvad Maa-ameti Kaardirakenduse ja Kultuurimälestiste registri
andmetel ca 10-11 km kaugusel (nt Sõtke külas paiknev arheoloogiamälestis – 9187 Ohvrikivi
ning ajaloomälestised – 5822 Vaivara vana kalmistu, 56 Vaivara uus kalmistu, 55 II
Maailmasõjas hukkunute ühishaud, 54 II Maailmasõjas hukkunute ühishaud jpt).
Lähimaks arvele võetud pärandkultuuri objektiks on hävinud Mustajõe küla (registri nr
851:KQN:018), mis jääb Õlitööstuse ala idaosas olevate olemasolevate ehitiste alla). Muud
objektid paiknevad juba oluliselt kaugemal, Sirgala asumi ja Auvere küla lähistel.
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 14
4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb arvestada mitmete strateegiliste planeerimis - ja
arengudokumentidega. Arvestades, et energiaressursid on globaalse tähtsusega ja
energiajulgeolek kujunenud üheks riikide stabiilse arengu tagatiseks , on hinnatav tegevus
seonduv otseselt või kaudselt riikliku tasandi strateegiliste planeerimisdokumentidega .
Riikliku tähtsusega strateegilised planeerimisdokumendid viitavad, et peab toimuma nihe
põlevkivi suurema väärindamise suunas . Kuid sõltumata kavandatava tegevuse ri iklikust
tähtsusest ja asjaolust, peab see kooskõlas olema ka kohaliku omavalitsusüksuse arengut
suunavate strateegiliste dokumentidega.
Detailne ülevaade kavandatava tegevuse seostest asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega annab ülevaate Õlitehase KSH aruande (Lisa 3) ptk 4.1. KSH
aruanne on Keskkonnaministeeriumi poolt heakskiidetud 08.08.2019 ning suuri muudatusi
strateegilistes dokumentides võrreldes KSH aruande heakskiitmise ajaga tehtud ei ole.
Järgnevalt on esitatud kokkuvõte. Täiendavalt on hinnatud seost 2021. aastal Riigikogu poolt
vastu võetud Eesti pikaajalise strateegiaga „Eesti 2035“.
4.1. RIIGI TASANDI DOKUMENDID
Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“
Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012
korraldusega nr 368. Tegemist on strateegilise dokumendiga, kus on paika pandud Eesti
ruumilise arengu suunad järgmiseks kaheks kümnendiks. Kavas on tähelepanu juhitud Eesti
sõltuvusele imporditavatest vedelkütustest. Lisaks märgitakse, et kütuse tootmine Eestis on
oluline ka energiajulgeoleku aspektist, kuna selle näol on sisuliselt tegemist riigi strateegilise
energiareserviga. Kavas on nihe põlevkivi suurema väärindamise suunas keemia - ja
kütusetööstuse tarbeks ning selle senisest piiratum kasutamine elektri toomisel.
Enefit280-2 rajamine aitab sõnastatud eesmärki ellu viia ja on sellisena haakuv kehtiva
üleriigilise planeeringu strateegiliste eesmärkidega suurendada energiajulgeolekut ja
vähendada sõltuvust imporditavatest vedelkütustest.
Energiamajanduse arengukava aastani 2030
Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) on heaks kiidetud Vabariigi
Valitsuse 20.10.2017 korraldusega nr 285. ENMAK 2030 näeb ühe meetmena ette, et
põlevkivist elektritootmine väheneb ja suureneb põlevkiviõli tootmine. Seejuures kasutatakse
põlevkiviõli tootmise kõrvalprodukte – uttegaas, poolkoks – elektritootmiseks. ENMAK 2030
ptk 3.2.4 toob välja, et põlevkiviõli tootmisesse kavandatavatest investeeringutest lähtudes
jõuab aastatel 2030-2035 põlevkiviõli tootmisvõimekus tasemeni, mis võimaldaks kõik aasta
jooksul kaevandatava põlevkivi ära kasutada põlevkiviõli tootmiseks, õlitootmise
kõrvalsaadusena tekkivast uttegaasist ja põlevkivi poolkoksist saaks toota enam kui 5 TWh
elektrit aastas, 2030. a on prognoositav elektrienergia tarbimine koos ülekande ja
võrgukadudega tasemel 10 TWh aastas. ENMAK 2030 alusdokumentides on toodud, et selle
saavutamiseks toodavad Eesti Energia ettevõtted põlevkiviõli kuni 7 seadmega
(olemasolevad 2 Enefit140 ja Enefit280 ning 4 perspektiivset Enefit280 seadet).
Koos teiste rakendatavate meetmetega on kokkuvõttes tagatud ENMAK 2030 positiivne mõju
Eesti majanduskasvule ja konkurentsivõimele, samuti paraneb Eesti keskkonnaseisund.
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 15
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 kiideti heaks Riigikogu 5. aprilli 2017 otsusega.
Dokumendi I osas (Kliimapoliitika visioon ja üleriigiline eesmärk ) tuuakse välja, et Aastaks
2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Tagatud on riigi
valmisolek ja võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja
positiivsete mõjude parimaks ärakasutamiseks.
III osa (Valdkondlikud poliitikasuunised kliimamuu tuste leevendamiseks) punkt 11 näeb ette,
et põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest suurema energeetilise väärindamise ning kõrgema
lisandväärtusega toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi käitlemisprotsessis
tekkivat kasvuhoonegaaside heidet v iisil, millega ei kaasne muu negatiivse keskkonnamõju
suurenemine. Põlevkiviõli tootmise kõrvalsaadusena tekkivat uttegaasi kasutatakse elektri- ja
soojusenergia tootmiseks, kusjuures pikas perspektiivis on eesmärk toota uttegaasist
võimalikult suures mahus vedelkütuse, maagaasi või muude toodete asendajaid.
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016 -2030
„Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016 -2030“ kinnitati 16.03.2016. Kavas on
määratletud põlevkivi kui riiklikult strateegilise energiaressursi kasutamissuunad.
Arengukavaga määrati põlevkivi kaevandamismahuks jätkuvalt 20 miljonit tonni aastas ja
põlevkivi kasutamise prioriteedid aastateks 2016 –2030. Oluline komponent Eesti
energiasektori arengus on tulevikus efektiivsemalt kasuta da põlevkiviõli- ja –
gaasitehnoloogiaid, samuti arendada tehnoloogiaid, mis suudavad kasutada toorainena
madalama kütteväärtusega põlevkivi. Arengukava ja ENMAK 2030 on omavahel kooskõlas.
Strateegia „Eesti 2035“
Üleriigilise arengustrateegia “Eesti 2035” üldosa võttis Riigikogu vastu 12.05.2021. Strateegia
eesmärk saavutada kliimaneutraalne riik aastaks 2050, seotu lt kliimaneutraalse
energiatootmise ja energiajulgeoleku tagamisega. Aastaks 2035 on seatud
kasvuhoonegaaside netoheite sihttasemeks 8 mln t CO 2 .
4.2. KOHALIKU OMAVALITSUSE TASANDI DOKUMENDID
Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+
28.12.2016 kehtestati Ida-Viru maavanema korraldusega nr 1-1/2016/278 Ida-Viru
Maakonnaplaneering 2030+ (täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25). Selle
ruumilise analüüsi kokkuvõttes on välja toodud, et Ida -Virumaa on eesti olulisim
kaevandamispiirkond ja energiatootja, kus majanduskeskkonnas domineerivad
suurettevõtted. Uute õlitootmisseadmete asukoht on sobilik suurtootmise arendamiseks ka
maakonnaplaneeringu järgi.
Narva-Jõesuu linna arengukava 2025
Narva-Jõesuu linna arengukava 2025 (vastu võetud 2018. a) toob välja, et suurimaks
väljakutseks, aga samas ka võimaluseks on suhted piirkonna suurettevõtetega, ennekõike
Eesti Energiaga, kes soovib laiendada põlevkiviõli tootmist. Arengukava strateegiliseks
esimeseks valdkonnaks on ettevõtluskoostöö, milles üheks ettevõtluspoliitika ja
suhtekorralduslikuks suunaks on loodusressursse valdavad ja töötlevad suurettevõtted ja
riigiasutused. Strateegiliseks väljakutseks on õiglase hüvitise saamine saaste ja
keskkonnakvaliteedi halvendamise ja mainekahjude eest. Eesti Energia (EE) uute õlitehaste
rajamine loob piirkonnas lisasaasteallikaid ja keskkonnariske, „seega on vajalikud
kompenseerivad meetmed, mis suunaks osa EE kasumist Narva-Jõesuu jt Ida-Virumaa
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 16
omavalitsuste keskkonna ja mainekahjude heastamiseks. Tegevussuunaks on kaevandus - ja
saastetasude teema lülitamine Ida-Viru maakonnastrateegiasse.
Narva-Jõesuu üldplaneering
2017. a toimunud haldusreformi tulemusena liitus Vaivara vald Narva-Jõesuu linnaga.
Haldusreformi eelselt paiknes Auvere energiakompleks Vaivara vallas. Narva Jõesuu
Linnavolikogu 30.01.2019 otsusega nr 78 kehtestati Narva -Jõesuu linna üldplaneering ja selle
keskkonnamõju strateegiline hindamine (algatatud 2014. aastal). Selles ei käsitleta
haldusreformi järgset haldusterritooriumi. Haldusreformi tulemusel liitunud uus kohalik
omavalitsus on koostamas uut üldplaneeringut, mis algatati Narva-Jõesuu Linnavolikogu
19.12.2018 otsusega nr 71. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõud on avalikustatud 4. KMH
programmi koostamise ajal ja kuni uue üldplaneeringu vastuvõtmiseni kehtib alal Vaivara valla
üldplaneering, mis on kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11 .
Vaivara Üldplaneering näeb ette säästliku arengu põhimõtetele rajatud arengusuundi, nagu
äri- ja tööstuspiirkondade arenduse kvaliteedi suurendamine, suurohuga ettevõtete ja olulise
keskkonnamõjuga tegevuste hoidmine eemal elamualadest, rajatavate äri - ja
tootmisettevõtete energiakasutuse tõhususe tagamine, ajakulu vähendamine transpordis ning
ratsionaalsem ressursi- ja energiakasutus.
Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr 105 kehtestati kehtivat üldplaneeringut
muutev Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneering. Detailplaneeringuga loodi
võimalus olemasoleva tootmiskompleksi laiendamiseks ja ümber kujundamiseks, sh kuni nelja
Enefit-tehnoloogial põhineva õlitehase rajamiseks ning põlevkiviõli järeltöötlemiskompleksi ja
õlitoodete mahutipargi rajamiseks.
Õlitööstuse maa-ala detailplaneering
Kavandatava tegevuse asukohaks on Auvere energiakompleks, mille edasiarendamise
võimaldamiseks koostati Õlitehase maa-ala detailplaneering (kehtestatud Narva-Jõesuu
Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr 105 ). Detailplaneeringule viidi läbi KSH
(Keskkonnaminister kiitis KSH aruande heaks 08.08.201 9).
Detailplaneeringu ala asub Auvere külas ca 424,33 ha suurusel alal . Detailplaneeringuga
muudeti ala krundijaotust (22 katastriüksusest moodustati 6 krunti), määrati kruntidele
ehitusõigus ja maakasutuse sihtotstarbed ning piiritleti hoonestusalad. Lisaks lahendati
planeeringuga kruntide haljastuse, heakorra, juurdepääsude ja tehnovõrkudega varustamise
põhimõtted, määrati keskkonnatingimused planeeringu elluviimiseks jms.
Detailplaneeringuga loodi võimalus olemasoleva tootmiskompleksi laiendamiseks ja ümber -
kujundamiseks, sh kuni nelja Enefit 280 tehnoloogial põhineva õlitehase rajamiseks ning
põlevkiviõli järeltöötlemiskompleksi ja õlitoodete mahutipargi rajamiseks. Planeeringuga
kavandatavad tootmisüksused ja nende toimimiseks vajalik taristu rajatakse etapikaupa .
Planeeringualal säilitati elektritootmine ja muu senine tegevus.
4 Narva-Jõesuu linna uus üldplaneering (http://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering)
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 17
5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT
KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD
MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING
MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse
elluviimisega ja ka olemasoleva olukorra säilitamisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju
keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimal usi ning teha ettepanek
sobivaima lahendusvariandi valikuks. Antud juhul on kavandatavaks tegevuseks Enefit280-2
seadme paigaldamine Narva-Jõesuu linnas Auvere külas Keskterritooriumi katastriüksusele
põlevkiviõli ja uttegaasi tootmiseks. Kavandatava tegevuse asukohaks on olemasolev Auvere
energiakompleks, mille moodustavad käesoleval ajal kaks Enefit140 ja üks Enefit280
tehnoloogiaga õlitootmisseadmed. Samuti Eesti elektrijaam ja Auvere elektrijaam ning nende
objektidega seotud taristu nagu raudteed, õliladu, jahutusvee süsteem, tuhaväli jm.
Vaivara Vallavolikogu algatas 21.10.2010 otsusega nr 63 Auvere külas asuva Õlitehase maa -
ala detailplaneeringu ja KSH. Õlitehase KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi
08.08.2019 kirjaga nr 7-15/19/1631-8. KeHJSi § 11 lg 6 alusel koostas KeA käesoleva töö
objektiks oleva, kavandatava tegevuse keskkonnamõju eelhinnangu (KMH algatamise otsuse
ptk 3), millega hinnati KSH mõjuhindamise piisavust Enefit280-2 seadme paigaldamiseks.
Vastavalt eelhinnangule anti järgmine hinnang mõjuvaldkondade hindamise piisavusele:
▪ Mõju maakasutusele – Enefit280-2 ehitamisega ei kaasne täiendavate looduslike alade
hõivamist ega suurene sellega seotud ressursikasutus . Detailplaneeringu KSH aruande
ptk-s 7.3 on hinnatud maakasutuse keskkonnamõju ja hinnangut võib pidada jätkuvalt
asjakohaseks ja piisavaks.
▪ Müra, valgustatuse, soojuse, kiirguse ja vibratsiooni mõju – KSH raames anti ülevaade
seni tehtud müra mõõtmise tulemustest väljapool käitist jäävatel aladel. Seni pole
kompleks oma tegevusega müranormtasemeid ületanud. Müra osas on KSH aruandes
kajastatud hinnangud piisavad ja asjakohased . Kavandatav tegevus ei ole
märkimisväärse vibratsiooni allikaks, sest Auvere kompleks asub eemal asulatest ning
teistest vibratsiooniallikatest, millega võiks tekkida kumulatiivne koosmõju ning
tegevuse iseloomu järgi on vibratsioon valdavalt lokaalne. Arvestades ala metsasust
ja lähimate asulate paiknemist, ei tekita hoonete lisandumine juurde olulisi visuaalseid
häiringuid ega olulist valgusreostust. Kavandatav tegevus ei ole ioniseeriva kiirguse
allikaks.
▪ Mõju loodusressurssidele – Enefit280-2 õlitehase koormus loodussressurssidele jääb
KSH aruandes prognoositud mahtudesse. Enefit280 -2 käitamisega ei kaasne põlevkivi,
jahutusvee, tarbevee ja olmevee koguste suurenemist võrreldes seni väljastatud
Auvere energiakompleksi keskkonnaluba dega ja ka reaalse kasutusega viimastel
aastatel.
▪ Energiakasutus – Energia tarbimise ülevaade on esitatud kompleksloa
taotlusmaterjalide tabelis 11.2. Valdavaks energiaallikaks on toormena kasutatav
põlevkivi. Enefit280 tehnoloogia on elektrienergia netot ootja, müüdava koguse võrra
suureneb Enefit280-2 rajamisega põlevkiviõli tootmisega kaasnev elektrienergia
toodang.
▪ Sotsiaalmajanduslik mõju, sh mõju varale, ettevõtlusele ja muudele tegevustele –
kavandatav põletusseade paigaldatakse tegutsevasse jäätmekä itluskompleksi,
kompleksi pindala ega käideldavate jäätmete summaarne kogus, sh veomahud ei
suurene. Tegevus vastab strateegilistele planeerimisdokumentidele.
▪ Mõju pinnasele ning pinna- ja põhjavee kvaliteedile – Ettevõtte õlitööstuse käitise
territooriumil moodustuv sademevesi juhitakse läbi õlipüüduri Eesti EJ tööstus- ja
sademevee väljalasku. Enefit280-2 rajamisega ei ole kavas väljalasku juhitava
sademevee mahtu, võrreldes Eesti elektrijaama kompleksloas nr L.KKL.IV -172516
lubatuga suurendada. Väljalasule ja suublale kehtivad seirenõuded on seatud Eesti
elektrijaama kompleksloa alusel. Lisaks sademeveele tekib Enefit 280 -2 seadmes
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 18
tehnoloogilist pesuvett, mis suunatakse tuharinglussüsteemi lisaveeks. Kinnises
hüdrotuhaärastuse süsteemi leeliselises keskk onnas lagunevad võimalikud veevoos
sisaldunud naftasaadused ja ei kujuta ohtu keskkonnale. Kavandatav tegevus ei
suurenda Auvere energiakompleksi summaarset jahutusvee tarvet. Saasteainete
organiseeritud juhtimist pinnasele ja põhjavette Enefit280 -2 seadme rajamisega ei
kavandata. Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire tagamiseks on piirkonda rajatud
ulatuslik seirevõrgustik, Enefit280-2 seadme rajamisega täiendatakse põhjavee
hüdroloogilist vaatlusvõrku.
KMH käigus hinnatakse järgmisi mõjuvaldkondi (hindam ismetoodikaid on kirjeldatud ptk 6):
▪ Reovee käitlemise mõju – hinnatakse põlevkiviõli tootmisel tekkiva fenoolvee ja
tööstusliku reovee töötlemise erinevaid alternatiive sobiva taaskasutustehnoloogia
välja selgitamiseks ja käitluslahenduste rakendamise kes kkonnamõju osas. Sh antakse
hinnang fenoolvee põletamise tulemusel tekkivate saasteainete heitkoguste ja
heitmete keskkonnamõju kohta ning heitmete sattumise vältimiseks rakendatavate
piisavate leevendusmeetmete kohta olukorras, kui fenoolvett ei ole võima lik suunata
elektrijaama.
▪ Mõju välisõhu seisundile ning selle võimalik mõju inimese tervisele, heaolule ja varale
– hinnatakse Enefit280-2 rajamise ja käitamisega tekkiva heite mõju võttes aluseks
kohalduvates PVT-järeldustes /õigusaktides määratletud saasteained ning hinnatakse
koosmõju kõikide mõjualasse jäävate heiteallikatega. Esitatakse andmed osakeste
erinevate fraktsioonide nagu peenosakeste (PM10) ja eriti peente osakeste (PM2,5)
sisalduse kohta Auvere energiakompleksi kuuluvate allikate heites.
Eraldi teemana analüüsitakse uttegaaside käitlemise alternatiivsetest lahendustest
lähtuvad heidet - Enefit280-2 rajamisega suureneb uttegaaside kogus. Uttegaaside
põletamise mahu suurenemisest olukorras, kus põlevkivi kasutamine väheneb , samuti
täiendava koguse uttegaaside suunamine avariiküünlasse tingib vajaduse kontrollida
üle Auvere energiakompleksi õhuheitmete koosmõju hajumisarvutuste tulemid.
Vastavalt Keskkonnaameti varasematele seiskohtadele on koosmõjus olevaid
heiteallikaid arvestatud alalt suurusega 7x7 km ning koosmõju hajumistulemusi on
analüüsitud Mustajõe loodusalal ning piirkonna linnades ja asulates (jäävad 12…15 km
raadiusesse). Tulenevalt Puhatu linnuala kaasamisega Natura 2000 hindamise,
hinnatakse hajumistulemusi ka Puha tu linnualal.
▪ Tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite riskid ja nende mõju –
Täiendatakse KSH aruandes toodud kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või
katastroofide ohu hinnangut kavandatava projekti kliimakindluse hinnanguga võimalike
kliimamuutuste tulevikustsenaariumide korral. Muuhulgas antakse hinnang jahutusvee
suublasse juhtimise stsenaariumi mõjudele kliima soojenemisel ja hinnatakse
võimaliku leevendusmeetmena gradiiri ehk jahutustorni või muude alternatiivsete
jahutussüsteemide kasutusele võttu ebasoodsa mõju vähendamiseks .
▪ Mõju kliimamuutustele – hinnatakse eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse,
sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju te kkimist kliimamuutustele.
Hinnatakse täiendavalt kliimamõju taotletud planeeritava tegevusega seotud Auvere
energiakompleksi kumulatiivset kasvuhoonegaaside koosmõju heitkogustest lähtuvalt.
▪ Mõju Natura 2000 võrgustiku alale – Viiakse läbi Natura hindamine kavandatava
tegevuse ja Auvere energiakompleksi koosmõjus , sh arvestatakse Puhatu
looduskaitsealas oleva Puhatu linnualaga (EE0070106).
▪ Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine – hinnatakse ja võrreldakse kuiva ja märja
tuhaärastuse keskkonnamõju ning viiaks e läbi vajalikud uuringud, et hinnata
tuhaärastuse rakendatava tehnoloogia sobilikkust Auvere energiakompleksis.
Kavandatava tegevuse mõjutegurite ja nendest põhjustatud mõju minimeerimiseks hinnatakse
leevendusmeetmete rakendamise vajadust. Projektlahendu sega ja seadme käitamisega tuleb
tagada vastavus õigusaktide ja parima võimaliku tehnika (PVT) nõuetele. Mõjude hindamise
läbiviimisel antakse iga valdkonna puhul vastavushinnangud, sh olemasolul nii heite
piirväärtutele kui keskkonnakvaliteedi piirväärtus tele.
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 19
6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS
Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on KeHJS, mis annab üldised nõuded
keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. Esimese etapina koostatakse keskkonnamõju
hindamise programm (käesolev dokument), mis on kava, kuidas keskkonnamõju hindamine
läbi viia, sh tuuakse välja KMH käigus hinnatavad mõjuvaldkonnad, ajakava ja
kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise pr otsessi osapooltega. Keskkonnamõju
hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja metoodikaid 5 .
Hindamiskriteeriumite lõplik valik (iga käsitletav teema ptk -s 5 toodud hinnatavate mõjude
loetelus esindab võimalikku kriteeriumi) tehakse töö käigus ja vastav ülevaade esitatakse
keskkonnamõju hindamise aruandes.
KMH protsessis kasutatakse nii subjektiivset kogemuslikku ( sh ekspertide, menetlusosaliste
ja avalikkuse arvamus) kui objektiivset hindamist (uuringute, modelleerimiste jms tulemus ed).
Üldistatult jagunevad KMH läbiviimisel kasutatavad tehnikad kahte kategooriasse:
▪ mõju identifitseerimise tehnikad (meetodid) – nende abil määratletakse, millised ja mil
viisil otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud võivad tekkida , sh võimalusel
iseloomustatakse mõjutegureid kvantitatiivselt ;
▪ hindamise tehnikad (meetodid) – nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude
ulatust ja olulisust sõltuvalt mõju kontekstist j a tugevusest (intensiivsusest).
Mõlema kategooria puhul arvestatakse õigusaktidega (või muude üldtunnustatud
metoodikatega) kehtestatud nõudeid saasteainete tekke kohta ja ka leevendavate meetmete
rakendamise nõudeid. Juhul kui saasteainete tekke kohta on kehtestatud piirväärtused
(õigusaktidega kehtestatud kontsentratsioonid, PVT järgsed eriheited vms ), antakse KMH
aruandes vastavushinnang. Asjakohasusel hinnatakse iga alternatiivi, sh valdkondlike
tehnoloogiliste alternatiivide juures, kuivõrd PVT minimaalse või optimaalse heite - ja
keskkonnatoime taseme rakendamine muudab avaldatava keskkonnamõju olulisust. Juhul kui
tehnoloogilisele protsessile on kehtestatud teatud puhastusseadmete kasutamise nõue,
lähtutakse mõju hindamisel eeldusest, et puhastusseadmed töötavad nõuetekohaselt. Samas
hinnatakse sel juhul eraldi võimalike avariiolukordade esinemisel tekkida võiva mõju olulisust.
Lisaks eksperthinnangutele kasutatakse mõjude prognoosimisel analoogiate meetodit
(sarnaste projektide rakendamisega kaasnenud mõjude arvestamine).
Olulisemad kavandatava tegevuse mõju hindamise metoodika allikad on tööstusheite seadus
(RT I, 16.05.2013, 1) ja selle alamaktid ning Põlevkiviõli tootmise PVT (keskkonnaministri
17.12.2013 käskkiri nr 1-2/13/1200 "Järeldused Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku
tehnika kirjelduse põhjal" ja 2022. aastal tehtavad uuendused). Kaasnevate tegevuste mõju
hindamisel hinnatakse tegevuste vastavust järgmistele PVT viitedokumentidele ja muudele
PVT allikatele:
▪ Reference Document on Best Available Techniques for Large Combustion Plants. July 2017
(LCP)
▪ Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency. February 2009 (ENE)
▪ JRC Reference Report on Monitoring of Emissions to Air and Water from IED Installations. 2018
(ROM)
▪ Reference Document on Economics and Cross-Media Effects. February 2009 (ECM).
▪ Reference Document on Best Available Techniques on Emission from Storage. July 2006 (EfS)
▪ Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2016/902, 30. mai 2016, millega kehtestatakse parima võimaliku
tehnika (PVT) alased järeldused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile
2010/75/EL reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta
keemiatööstuses (CWW)
5 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat , 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 20
▪ Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2018/1147, 10. august 2018, millega kehtestatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika
(PVT) alased järeldused (WT)
Hindamismeetodid valdkondade kaupa on toodud tabelis 6.1 . Samas on näidatud teemade
kaupa ka läbiviidavad uuringud (õhusaaste leviku modelle erimine, olemasoleva käitise
seireandmed, hinnangud). Tabelis eraldi ei viidata, et kõikide teemade puhul arvestatakse ka
läbivalt PVT rakendamisega vastavalt eeltoodud PVT allikatele.
Tabel 6.1 Mõju hindamismetoodikad erinevates valdkondades
Valdkond Mõju hindamismeetod
Reovee käitlemise mõju Koostatakse ülevaade erinevate fenoolvee ja
tehnoloogilise reovee käitlemise alternatiivsetest
võimalustest, võttes asjakohasusel arvesse ka
sademevee käitluse vajadust. Antakse hinnangud
alternatiivsete lahenduste rakendatavusele, seejuures
tuues välja tehnilise sobivuse, kaasnevad kulutused
(investeeringuvajadus ja käitamiskulud) ja keskkonna-
mõju, sh loodusressursside kasutamine. Käsitletakse
muudatuste ulatust võrreldes olemasoleva olukorraga.
Hinnatakse kavandatava veekäitluse sobivust ja
vastavust õigusaktide nõuetele. Eksperthinnangu
andmisel on aluseks tööstusheite seadus, veeseadus,
keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75.
Lähtutakse varasematest käitise väljalaskude ja suubla
seireandmetest ja tulemuste vastavustest
keskkonnakvaliteedi piirväärtustele (kehtestatud
keskkonnaministri määrustega: 28.06.2019 nr 26,
24.07.2019 nr 28, 04.09.2019 nr 39).
Mõju välisõhu seisundile ning selle võimalik mõju Lähtutakse arendaja läbiviidud saasteainete heite
inimese tervisele, heaolule ja varale uuringutest (eelkõige osakeste fraktsioonkoostis
õlitootmisseadmete ja elektrijaamade heites) ning
heiteallikate seire tulemustest. Saasteainete hajumise
modelleerimine programmiga Airviro
(Keskkonnaotsuste infosüsteemis olev rakendus) või
AEROPOL (kui KOTKAS AIrviro võimekusest ei piisa).
Eksperthinnangu koostamise aluseks on tööstusheite
seadus, atmosfääriõhu kaitse seadus,
keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75,
keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81.
Tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite Kliimakindluse hindamisel on aluseks Eesti
riskid ja nende mõju: kliimakindluse hindamine kliimamuutustega kohanemise arengukava 20306 ning
7
asjakohased rahvusvahelised suunised .
Koostatakse ülevaade jahutusvee käitlemise
alternatiivsetest võimalustest. Antakse hinnangud
alternatiivsete lahenduste rakendatavusele, seejuures
tuues välja tehnilise sobivuse, kaasnevad kulutused
(investeeringuvajadus ja käitamiskulud) ja keskkonna-
mõju, sh loodusressursside kasutamine. Käsitletakse
muudatuste ulatust võrreldes olemasoleva olukorraga.
Mõju kliimamuutustele Kaasajastatakse Õlitööstuse maa-ala detail-
planeeringu KSH raames läbiviidud hindamine lähtudes
6 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava
7 nt IPCC Sixth Assessment Report
Impacts, Adaptation and Vulnerability. https://www.ipcc.ch/report/ar6/wg2/
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 21
kavandatava tegevuse kasvuhoonegaaside
heitkogusest (rajatakse ainult Enefit280-2 seade).
Analüüsitakse kavandatava tegevuse vastavust
strateegilistes planeerimisdokumentides toimunud ning
kavandatavate muudatustega, sh Euroopa Liidu
algatustega ning muude rahvusvaheliste
kokkulepetega. Võimalusel tuginetakse strateegiliste
planeerimisdokumentide koostamise raames antud
hinnangutele, samuti läbiviidud uuringutele8.
Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kaasajastatakse Õlitööstuse maa-ala detail-
planeeringu KSH raames läbiviidud Natura hindamine
lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust (rajatakse
ainult Enefit280-2 seade). Arvestatakse muudes
hindamisvaldkondades tehtud hindamiste tulemusi.
Hindamisse kaasatakse Puhatu linnuala (EE0070106).
Lähtutakse Keskkonnaameti suunistest, sh 2019. a
täiendatud juhistest Natura hindamise läbiviimiseks9.
Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine: tuhk Koostatakse ülevaade tuhaärastuse ja järgnevate
käitlemisetappide alternatiivsetest võimalustest.
Antakse hinnangud alternatiivsete lahenduste
rakendatavusele, seejuures tuues välja tehnilise
sobivuse, kaasnevad kulutused (investeeringuvajadus
ja käitamiskulud) ja keskkonnamõju, sh
loodusressursside kasutamine. Käsitletakse
muudatuste ulatust võrreldes olemasoleva olukorraga.
Hindamisel on aluseks PVT ja õigusaktide nõuded, sh
tööstusheite seadus, veeseadus.
Mõju olulisuse skaala
KMH käigus käsitletakse kavandatava tegevusega seotud mõjutegurid (vt ptk 5), millel võib
eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka pos itiivne mõju ning hinnatakse nii
mõjutegurite poolt põhjustatud muudatuste olulisust võrreldes olemasoleva olukorraga (st
suhtelisel skaala) kui ka kavandatava tegevuse rakendamise järgset mõjuteguri/mõju
summaarset väärtust (st absoluutsel skaalal). Negatiivne keskkonnamõju on oluline juhtudel,
kui see:
▪ eeldatavalt ületab tegevuskohas looduskeskkonna taluvust;
▪ põhjustab kas looduses või sotsiaalmajanduslikus keskkonnas pöördumatuid muutusi;
▪ seab ohtu inimese tervise või heaolu, kultuuripärandi või vara.
Mõju olulisuse skaala on eeldatavalt järgmine:
▪ piirväärtusi ületav oluline mõju, mida ei ole võimalik leevendada (välistaks tegevuse,
millega see kaasneb);
▪ oluline negatiivne mõju;
▪ väheoluline negatiivne mõju;
▪ neutraalne mõju või mõju puudub;
▪ väheoluline positiivne mõju;
▪ oluline positiivne mõju;
▪ väga oluline positiivne mõju.
8
Võimalike allikmaterjalide jms loetelu https://envir.ee/kliima/kliima
9 https://keskkonnaamet.ee/elusloodus -looduskaitse/tegevused-kaitstavatel-aladel/natura-hindamine
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 22
Tehnoloogiliste muudatuste võrdlev hindamine
KMH algatamisotsuses on ühe ülesandena välja toodud kaaluda tehnoloogiliste muudatuste
tegemise vajadust jahutusveega varustamises, reovee käitlemisel, uttegaaside käitlemisel
ning tuhaärastuses ja tuha edasises käitluses. Kõik need teemad on seotud Auvere
energiakompleksi ühise taristu kasutamisega, millest tulenevalt on vaja mh hinnata, kas
muudatust on võimalik teha ainult Enefit280-2 seadmel või see hõlmab ka teisi
energiakompleksi komponente või kogu energiakompleksi. Kaaluda ja võrrelda tuleb erinevaid
tehnilis-majanduslikke aspekte ja erinevaid keskkonnamõjusid, leida tuleb nii loodus - kui ka
majanduskeskkonna suhtes parim võimalik lahendus. Iga teemat võrreldakse eraldi, kuid ei
ole välistatud, et tekivad seosed erinevate teemade vahel (st mingi tehnoloogiline muudatus
tingib teatud muudatused mujal) ja vaja on arvestades kogu seoseahelat.
Üldiseks võrdlemise aluseks on tehniline teostatavus (analüüsitakse reaalselt teostatavaid
tehnoloogilisi alternatiive) ja maksumus (koosneb investeeringust, sh täiendava taristu
rajamise kulud ja asjakohasusel liitumise maksumus, ning kasutusaegsetest kuludest).
Tulemused esitatakse võimalike tehnoloogiliste alternatiivide võrdlustabelina, milles
võimalusel esitatakse kvantitatiivsed väärtused või juhul kui see ei ole võimalik, tuuakse
täiendavalt vastavad selgitused. Koostatakse alternatiivide järjestus tehnilis -majanduslike
kriteeriumite alusel.
Järgneb tehnoloogiliste alternatiivsete lahenduste avaldatava keskkonnamõju võrdlev
hindamine. Võetakse arvesse kõiki ptk 5 loetletud mõjuvaldkondi (sh neid, mille puhul senised
hindamistulemused on Enefit280-2 kontekstis piisavaks loetud – lähtutakse varasemalt tehtud
hindamise tulemustest, kuid vajadusel neid ajakohastades). Tulemused esitatakse
tehnoloogilise muudatuse alternatiivide võrdlustabelina kõikide keskkonnamõju
iseloomustavate kriteeriumite kaupa. Seejärel järgneb teh nilis-majandusliku võrdluse ja
keskkonnateemade võrdluse tulemuste sünteesimine, mille põhjal selgitatakse välja
tehnoloogilise muudatuse tegemise asjakohasus.
Alternatiivide võrdlemise metoodika
KMH programmi ptk 2 toodi kavandatava tegevuse kohta välja 3 alternatiivi. Samas on
alternatiivi 2 (arendaja kavandatud tegevus piiratud mahus) väljatöötamine ja kaasamine
alternatiivide võrdlemisse põhjendatud ainult juhul, kui alternatiivi 1 (arendaja ka vandatud
tegevus) puhul ilmneb oluline negatiivne keskkonnamõju, mida on võimalik leevendada
kavandatava tegevuse mahu vähendamise kaudu.
Sisuliste alternatiivide hulk ja iseloom mõjutab omakorda alternatiivide võrdlemise metoodika
valikut. Alternatiivide võrdlemisel on aluseks võetud T. Põdra koostatud metoodilises juhendi s
lk 159 toodu 10: „Alternatiive võib võrrelda mitmel viisil. Lihtsal juhul, kui tegemist on ühe-kahe
alternatiiviga (lisaks 0-alternatiivile), ning eriti juhul, kui nende p õhjustatavad mõjud on
ühesugust liiki, võib ka sõnaline esitus olla ammendav.“
Kuna kavandatava projekti puhul on lisaks 0-alternatiivile kaks ühesugust liiki mõjudega
alternatiivi, ei ole alternatiivide võrdlemiseks otstarbekas kasutada mõju olulisuse
iseloomustamiseks numbriliste väärtuste skaalasid. Sellest tulenevalt kirjeldatakse KMH
aruandes alternatiividega kaasnevaid mõjusid eksperthinnangu vormis ning selle põhjal
selgitatakse välja keskkonnamõjude seisukohast eelistatud lahendus.
10 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 2018.
https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 23
Keskkonnamõju hindamise tulemuste dokumenteerimine
KMH aruanne koostatakse ja vormistatakse lähtudes heakskiidetud keskkonnamõju
hindamise programmist, KeHJS § 20 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetest ning võttes arvesse
üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat.
Aruandes tuuakse välja vajalikud leevendusmeetmed, kavandatava tegevuse ja selle
avaldava mõju seirenõuded ja tingimused edasiste tegevuslubade taotlemiseks.
Keskkonnamõju hindamine tehakse sellises mahus, et selle järeldusi saab arvestada ka
ehitusprojekti koostamisel ja ehitusloa väljastamisel.
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 24
7. KMH PROTSESS JA AJAKAVA
Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb algatamise järgselt kahte faasi: KMH programmi
koostamine ning hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KMH läbiviimine ja
avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-s ja muudes avalikku menetlust puudutavates
seadustes (haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele.
KMH läbiviimise etapid (KeHJS 13.01.2022 jõustunud redaktsiooni kohaselt) ja eeldatav
toimumise aeg on esitatud tabelis 7.1 (lähtutud on mõju hindamise lepingu lisas olevast
ajatabelist, mis koostati eeldusel, et leping sõlmitakse 18.04.2022, tegelik lepingu sõlmimise
kuupäev 22.04.2022, otstarbekas kuupäevi korrigeerida KMH programmi avaliku arutelu
toimumise järgselt vastavalt tegelikult kulunud ajale, st nõuetele vastavaks tunnistamiseks
esitatavas programmis on kaasajastatud graafik). Täpse KMH protsessi ajalise kulgemise
prognoosimine on KMH programmi koostamise ajal raske ndatud (see sõltub menetlusosaliste
tegevustest, sh kas nad kasutavad seadusega antud võimalusi menetlustähtaegasid
pikendada), seetõttu tuleb ajagraafikut lugeda ligikaudseks tegevuste toimumise ajaks.
Täpsustav teave KMH programmi ning aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta
antakse seadusega ettenähtud korras. Tabelis toodud prognoosi kohaselt võib KMH menetlus
kesta kuni juulini 2023. Kogu keskkonnamõju hindamise protsessi perioodil on KMH töögr upp
valmis huvilistele tutvustama töö käiku.
Tabel 7.1 KMH läbiviimise etapid
Eeldatav läbiviimise
KMH tegevus Tegevuse sisu ja toimumise kestus
tähtaeg
KMH algatamine Algatatud Keskkonnaameti 06.04.2022 kirjaga nr DM-106545-69
Moodustatakse KMH ekspertrühm, kes alustab KMH programmi
KMH programmi 18.04.2022
koostamisega koostöös arendajaga.
koostamine
KMH programmi esitab arendaja (Enefit Power AS) otsustajale. 25.04.2022
Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul KMH programmi vastavust
09.05.2022
ja esitab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks.
Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva jooksul. 08.06.2022
Otsustaja teostab 14 päeva jooksul asjakohaste asutuste 22.06.2022
seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH
KMH programmi
programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta.
kontroll ja
seisukohtade küsimine KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH programmis
parandused ja täiendused. Arendaja esitab täiendatud KMH 01.07.2022
programmi otsustajale.
Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH programmi
14 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral menetlusse 15.07.2022
asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud.
Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust ja 29.07.2022
avalikust arutelust. KMH programmi avalik väljapanek on
KMH programmi vähemalt 14-päevaline.
avalikustamine
Toimub KMH programmi avaliku arutelu. 19.08.2022
KMH ekspertrühm teeb kuni 30 päeva jooksul KMH programmi
KMH programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis
täiendamine ning vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja
esitamine nõuetele vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist
02.09.2022
vastavuse ning vastab esitatud küsimustele. Korrigeeritud KMH programmi
kontrollimiseks esitab arendaja otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
KMH programmi
nõuetele vastavuse Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul KMH programmi
kontrollimine ja vastavust, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava 03.10.2022
nõuetele vastavaks tegevuse keskkonnamõju hindamiseks.
tunnistamine
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 25
Keskkonnaamet teeb KMH programmi nõuetele vastavaks
tunnistamise otsuse.
/otsustaja teavitab elektrooniliselt e-kirjadega ja teate
avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul
pärast asjakohase otsuse tegemist – eeldavalt ei mõjuta
järgnevat ajagraafikut/
Lähtudes KMH programmist, koostab KMH ekspertrühm KMH
aruande. Aruande koostamiseks kuluva aja prognoosimisel on KMH aruande eelnõu
KMH aruande arvestatud, et Enefit 280-2 kompleksloa taotluses, sh koostatakse ühe kuu
koostamine keskkonnamõju eelhinnangus on valdavalt hinnatud jooksul
keskkonnamõjude taset ja olulisust.
KMH aruanne esitatakse otsustajale. 01.11.2022
Otsustaja kontrollib 21 päeva jooksul KMH aruande vastavust
22.11.2022
ja esitab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks.
22.12.2022
Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva jooksul.
Otsustaja teostab 21 päeva jooksul asjakohaste asutuste
KMH aruande kontroll
seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH 12.01.2023
ja seisukohtade
aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta.
küsimine
KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH aruandes parandused Arvestatud 2 nädalat
ja täiendused. Aruanne esitatakse otsustajale. 27.01.2023
Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH aruannet 21
päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral menetlusse asjaomase 17.02.2023
asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud.
Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust ja 03.03.2023
KMH aruande avalikust arutelust.
avalikustamine KMH aruande avalik väljapanek on vähemalt 30-päevaline.
Toimub KMH aruande avaliku arutelu. 11.04.2023
KMH ekspertrühm teeb kuni 30 päeva jooksul KMH aruande
KMH aruande kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes
täiendamine ning vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja
Arvestatud 3 nädalat
esitamine nõuetele vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist
vastavuse ning vastab esitatud küsimustele.
kontrollimiseks Pärast KMH aruande avalikku arutelu esitatakse aruanne
otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. 02.05.2023
Otsustaja edastab KMH aruande kooskõlastamiseks
asjaomastele asutustele, kes kooskõlastab või jätab
kooskõlastamata keskkonnamõju hindamise aruande 30 päeva
jooksul. 01.06.2023
KMH aruande
nõuetele vastavuse Tuginedes kooskõlastustele, kontrollib otsustaja 30 päeva
kontrollimine ja jooksul KMH aruande vastavust programmile, nõuetele,
nõuetele vastavaks aruande asjakohasust ja piisavust, samuti esitatud
tunnistamine ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata
jätmist.
Keskkonnaamet teeb KMH aruande nõuetele vastavaks 01.07.2023
tunnistamise otsuse.
KMH aruande nõutele
vastavaks
tunnistamisest Keskkonnaamet teavitab 14 päeva jooksul.
teavitamine
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 26
8. MENETLUSOSALISED
8.1. ANDMED OTSUSTAJA, ARENDAJA JA HINDAJA KOHTA
Otsustaja
Keskkonnaamet
Roheline tn 64, Pärnu linn 80010
Üldtelefon: 662 5999
e-post:
[email protected]
Kontaktisik: Ivo Ojamäe
tel: +372 505 7438;
[email protected]
Arendaja
Enefit Power AS
Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Auvere küla, Keskterritooriumi/1, 40107
Kontaktisik: Tõnis Meriste
tel: +372 515 8153; e-post:
[email protected]
Keskkonnamõju hindaja
OÜ Hendrikson & Ko
Raekoja plats 8, 51004 Tartu
Kontaktisik: Juhan Ruut
tel: 740 9804, mob: +372 5516423; e-post:
[email protected]
KMH ekspertrühm koosneb järgmistest liikmetest:
Juhan Ruut – KMH juhtekspert (litsents KMH0155), hinnatavad valdkonnad: mõjud
kliimamuutustele, riskide hindamine, alternatiivide võrdlemise läbiviimine, KMH aruande
koostamine;
Katri Järvekülg – jäätmekäitluse mõju, projekti juhtimine;
Kaile Eschbaum – Natura hindamine;
Ingrid Vinn – mõjud veekeskkonnale;
Martin Ruul – mõjud kliimamuutustele;
Marek Bamberg – mõjud välisõhu seisundile.
8.2. TEAVITATAVATE-KAASATAVATE ISIKUTE LOETELU KOOS
KAASAMISE PÕHJENDUSEGA
KMH avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne. Infokanalid, mille
kaudu käesoleva KMH käigus menetlusosalisi teavitatakse:
▪ Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja
arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine) ;
▪ ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondlik u levikuga ajalehes
(programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu);
▪ kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas
(programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu);
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 27
▪ kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust
arutelust vastavalt KeHJS § 16 lõikele 3.
KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust teavitavate isikute loetelu on esitatud
tabelis 8.1.
Tabel 8.1 KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekus t eeldatavalt huvitatud
asjaomaste asutuste ja isikute loetelu*
Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm
Asjaomased asutused
Keskkonnaamet Otsustaja -
Enefit280-2 objekti näol on tegemist riigi jaoks olulise
Keskkonnaministeerium Teavitatakse e-kirjaga
käitisega
Majandus- ja Enefit280-2 objekti näol on tegemist riigi jaoks olulise
Teavitatakse e-kirjaga
kommunikatsiooniministeerium käitisega
Narva-Jõesuu linnavalitsus Kavandatava tegevuse asukoha kohalik omavalitsus Teavitatakse e-kirjaga
Päästeamet Päästetööde korraldamine ja tuleohutusjärelevalve Teavitatakse e-kirjaga
Elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna eest
Terviseamet Teavitatakse e-kirjaga
vastutav asutus
Ohutu liiklemiskeskkonna arendaja, tagab inimestele
Transpordiamet ja kaupadele ohutu, mugava ja kiire transpordiliikide Teavitatakse e-kirjaga
ülese liikuvuse.
Muud menetlusosalised
Valitsusvälised
organisatsioonid ja Keskkonnaalaste või muude organisatsiooni
kodanikuühendused - Eesti suunitlusest tulenevate väärtuste arvestamise Teavitatakse e-kirjaga
Keskkonnaühenduste Koda, tagamine kavandatava tegevuse realiseerumisel
MTÜ Loodusvõlu
On huvitatud maksimaalselt kõrge kvaliteediga
Naaberkinnisasjade omanikud Teavitatakse e-kirjaga
elukeskkonnast
Kirjaga ei teavitata
(teavitatakse kohaliku
meedia kaudu ja
Kavandatav tegevus võib otseselt mõjutada piirkonna
Piirkonna elanikud ja ettevõtted Ametlikes Teadaannetes,
elanike elukvaliteeti ja töökeskkonda.
samuti vähemalt ühes
üldkasutatavas hoones
või kohas).
Kirjaga ei teavitata
(teavitatakse kohaliku
meedia kaudu ja
Laiem avalikkus Muud võimalikud mõjud ja huvid Ametlikes Teadaannetes,
samuti vähemalt ühes
üldkasutatavas hoones
või kohas).
* Esitatud nimekiri on KMH programmi koostaja (Hendrikson & Ko OÜ) poolne ettepanek minimaalselt kirjaga teavitatavatest
osapooltest. Lõpliku otsuse teavitatavatest teeb Otsustaja.
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 28
9. KAASAMISE TULEMUSED
9.1. AMETITELT, ASUTUSTELT JA HUVITATUD ISIKUTELT SAADUD
ETTEPANEKUD NING NENDEGA
ARVESTAMINE/KÜSIMUSTELE VASTAMINE
Peatükk sisustatakse KMH programmi edasisel menetlemisel.
9.2. KMH PROGRAMMI AVALIK VÄLJAPANEK JA ARUTELU
Peatükk sisustatakse KMH programmi edasisel menetlemisel.
9.3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMMI NÕUETELE
VASTAVAKS TUNNISTAMINE
Peatükk sisustatakse KMH programmi edasisel menetlemisel.
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 29
KASUTATUD KIRJANDUS
Õigusaktid
▪ Atmosfääriõhu kaitse seadus. Vastu võetud 15.06.2016.
https://www.riigiteataja.ee/akt/105112019005
▪ Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). Vastu
võetud 22.02.2005. https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019015
▪ Keskkonnaministri 04.09.2019 määruse nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi
piirväärtused“ https://www.riigiteataja.ee/akt/106092019031
▪ Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
▪ Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”
https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012
▪ Tööstusheite seadus. Vastu võetud 24.04.2013.
https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020080
▪ Vabariigi Valitsuse määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning
künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba”
https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004
Riiklikud andmebaasid
▪ Keskkonnaregister
http://register.keskkonnainfo.ee/
▪ Maa-ameti X-Gis Geoportaali kaardirakendused
http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver -p2.html
▪ Eesti Looduse Infosüsteemi andmebaas EELIS http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/
▪ Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS
https://kotkas.envir.ee/
▪ Statistikaameti ruumipäringu kaardirakendus https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR
Muud allikad
▪ T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 2018.
https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf
▪ Enefit Energiatootmine AS. Enefit282 lähteolukorra aruanne . 2019
▪ Enefit Energiatootmine AS. Enefit282 põl evkiviõli tootmisseadme rajamise
keskkonnamõju eelhindamise sisendandmed. TÖÖ NR 18/3039-2. OÜ Hendrikson&ko,
2019
▪ Eesti Energia Õlitööstus AS. Õlitehase maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise programm. Pöyry Management Consulting Oy, Pöyry Entec AS.
2014.
▪ Enefit Energiatootmine AS Õlitehase maa ala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise täiendatud aruanne. OÜ Hendrikson & Ko. 2019.
▪ Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030 ).
https://www.mkm.ee/media/99/download
▪ Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eelnõu.
https://envir.ee/media/5496/download
▪ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti
2030.pdf
▪ Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 . https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-
aastani-2050
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 30
▪ Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016 -2030.
https://envir.ee/ringmajandus/maapou/polevkivi
▪ Strateegia "Eesti 2035". https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-
planeering/strateegia/materjalid
▪ Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+. https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-
planeeringud/ida-virumaa/ida-viru-maakonnaplaneering-2030/
▪ Narva-Jõesuu linna arengukava kuni 2025.
https://www.riigiteataja.ee/akt/421112018001?leiaKehtiv
▪ Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eelnõu. http://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering
▪ Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneering. Kehtestatud Narva-Jõesuu
Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr 105 .
http://www.vaivaravald.ee/dp/olitehase/pdf/d etailplaneering.zip
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 31
LISAD
Kõik lisad (v.a. keskkonnakompleksloa taotlus) on kättesaadavad lingilt:
http://gofile.me/6tNNn/m0CiH7z8l
LISA 1. KMH ALGATAMISE DOKUMENDID
1.1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISE OTSUS
1.2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISE TEADE
LISA 2. KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUS (SH RESSURIKASTUSE JA
TOOTMISPROTSESSI ISELOOMUSTUS)
Kättesaadav lingilt:
https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=439576&proceedi
ng_id=6606&application_id=1009644&cft=f336cfb7
LISA 3. ÕLITEHASE MAA ALA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU
STRATEEGILISE HINDAMISE TÄIENDATUD ARUANNE. OÜ HENDRIKSON&KO,
2018-2019
Narva-Jõesuu linnavalitsus
[email protected]
10.05.2022 nr 6-3/22/8817-2
Enefit 280-2 keskkonnakompleksloa
keskkonnamõju hindamise programmi kohta
seisukoha küsimine
Enefit Power AS esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks
Enefit Power AS põlevkiviõli tootmisseadme Enefit280-2 keskkonnakompleksloa taotluse nr
TKKL/1001598-16 menetluse nr M-106545 raames keskkonnamõju hindamise (edaspidi
KMH) programmi eelnõu (koostaja: OÜ Hendrikson & Ko).
KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16
kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt
(asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt
puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).
KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest
alates seisukohad Enefit Power AS põlevkiviõli tootmisseadme Enefit280-2
keskkonnakompleksloa muutmise taotluse KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta.
Samuti palume hinnata teie pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Lisa: 1. KMH programm (NJ-KKJ-1_364-2.asice)
Sama: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium, Päästeamet, Terviseamet, Transpordiamet, Maa-amet
Ivo Ojamäe 505 7438
[email protected]
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658