dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. mai 2022
Viit
1.10-17/2022/3375-1
Registreeritud
10. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2022
Vastutaja
Ülle Otsepp
Lahendamise tähtaeg
9. juuni 2022

Failid

  • 📎Enefit 280-2 keskkonnakompleksloa keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine.asice210 KB
  • 📎NJ-KKJ-1_364-2.asice1442 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaamet Teie: 06.04.2022 nr DM-106545-69 [email protected] Meie: 04.05.2022 nr NJ-KKJ-1/364-2 Enefit 280-2 põlevkiviõli tootmisseadme keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu edastamine Keskkonnaamet algatas 06.04.2022 kirjaga nr DM-106545-69 Enefit Power AS põlevkiviõli tootmisseadme Enefit280-2 keskkonnakompleksloa taotluse nr TKKL/1001598-16 menetluse nr M-106545 raames keskkonnamõju hindamise . Enefit Power AS edastab Keskkonnaametile Enefit280 - 2 põlevkiviõli tootmisseadme rajami se keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu vastavuse kontrolliks ja asjaomastele asutustele edastamiseks nende seisukoha saamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Vainola Meelis Goldberg juhatuse esimees juhatuse liige Lisa: Enefit280-2 KMH programm_03.05.2022.pdf Merily Lakson [email protected] Versioon 3.05.2022 /// TÖÖ NR 22004318 Enefit Power AS Enefit280 nr 2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamine Keskkonnamõju hindamise programm Eelnõu versioon 1 vastavuse kontrolliks ja asjaomaste asutuste seisukohtade saamiseks Töö nr 22004318 Tartu 2022 Juhan Ruut Juhtiv ekspert, KMH litsents KMH0155 Katri Järvekülg Keskkonnakorralduse spetsialist Enefit280 nr 2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ........................................... 5 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ..................................................................................... 6 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..................................... 9 3.1. Asustus ja maakasutus ......................................................................................... 9 3.2. Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused .................................................. 10 3.3. Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 alad ja rohevõrgustik .............................. 12 3.4. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid ........................................................ 13 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................................ 14 4.1. Riigi tasandi dokumendid .................................................................................... 14 4.2. Kohaliku omavalitsuse tasandi dokumendid ......................................................... 15 5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID ................................................................. 17 6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ..................................................................... 19 7. KMH PROTSESS JA AJAKAVA ............................................................................. 24 8. MENETLUSOSALISED .......................................................................................... 26 8.1. Andmed otsustaja, arendaja ja hindaja kohta ....................................................... 26 8.2. Teavitatavate-kaasatavate isikute loetelu koos kaasamise põhjendusega ............ 26 9. KAASAMISE TULEMUSED .................................................................................... 28 9.1. Ametitelt, asutustelt ja huvitatud isikutelt saadud ettepanekud ning nendega arvestamine/küsimustele vastamine .............................................................................. 28 9.2. KMH programmi avalik väljapanek ja arutelu ....................................................... 28 9.3. Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine .............. 28 KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................... 29 LISAD .......................................................................................................................... 31 LISA 1. KMH ALGATAMISE DOKUMENDID 1.1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISE OTSUS 1.2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISE TEADE LISA 2. KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUS (SH RESSURIKASTUSE JA TOOTMISPROTSESSI ISELOOMUSTUS) LISA 3. ÕLITEHASE MAA ALA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE TÄIENDATUD ARUANNE. OÜ HENDRIKSON&KO, 2018 - 2019 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 3 SISSEJUHATUS Enefit Power AS (registrikood 10579981; aadress Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Auvere küla, Keskterritooriumi/1, 40107; edaspidi ka ettevõte) on Baltimaade juhtiv energeetikaettevõte, mille põhitegevuseks on elektrienergia, soojuse ja vedelkütuste tootmine. Ettevõte esitas Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS keskkonnakompleksloa (ka kompleksloa) taotluse, millega taotleb ühe uue põlevkiviõli tootmisseadme Enefit280 nr 2 (edaspidi lühendatult Enefit280-2) 1 rajamist Keskterritooriumi katastrile (katastriüksus 85101:001:0640, sihtotstarve 100% tootmismaa) aadressil Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond. Kavandatav tegevus on osa Auvere energiakompleksist, mille moodustavad käesoleval ajal Enefit Power AS õlitootmisseadmed (kaks Enefit140 tehnoloogiaga seadet ja üks Enefit280 tehnoloogiaga seade), Eesti elektrijaam ja Auvere elektrijaam ning nende objektidega seotud taristu nagu raudteed, õliladu, jahutusvee süsteem, tuhaväli , kütuse etteanne jm (edaspidi ühiselt Auvere energiakompleks). Kompleksloa taotluse kohaselt kasutab Enefit280 -2 seade projektkoormusel põlevkivi 280 tonni tunnis, kuni 6720 tonni ööpäevas. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJSi § 6 lg 1 p 2 järgi on tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega (põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui toorainet kasutatakse 500 tonni ööpäevas või rohkem). KeHJS § 11 lg 3 sätestab, et KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine ( KMH) selle vajadust põhjendamata. KeHJSi § 11 lg 6 alusel, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Tegemist on KMH kohustusega tegevusega ning vaid juhul, kui eelnevalt läbiviidud KMH või KSH käigus on keskkonnamõju asjakohaselt hinnatud ning Keskkonnaametil (edaspidi KeA) on kompleksloa andmiseks piisavalt teavet, võib KeHJSi § 11 lg 6 alusel jätta KMH algatamata. Vaivara Vallavolikogu algatas 21.10.2010 otsusega nr 63 valla üldplaneeringut muutva Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneeringu ja KSH, mille eesmärk oli kuni nelja Enefit280 seadmega olemasoleva õlitootmise laiendamine ning õli järeltöötlemis - ja logistikakompleksi rajamine (edaspidi ka Õlitehase KSH). Õlitehase KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 08.08.2019 kirjaga nr 7 -15/19/1631-8. KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg 1 p 2 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, tööstusheite seaduse ( THS) § 27 alusel annab kompleksloa KeA, millest tulenevalt on KeA otsustajaks KeHJSi tähenduses. KeA on võtnud Enefit Power AS kompleksloa esmataotluse menetlusse 05.09.2019. Lisateabe küsimise järgselt viimane parandatud taotluse versioon, sh keskkonnamõju eelhinnangu sisendandmed on KOTKAS registreeritud menetluse nr M-106545 all 08.10.2021. 1 seadet on kompleksloa taotluses jm dokumentatsioonis nimetatud „Enefit280-2“, samuti ka „Enefit282“. Tegemist on Enefit 280 tehnoloogiaga põlevkiviõli tootmisseadmega nr 2, mis tarbib 280 t põlevkivi tunnis. Käesolevas töös on rajatavale seadmele viidates läbivalt kasutatud lühendatud nimetusena „Enefit280-2“ Kirjavahetuses ja teadaannetes kasutatakse pikemat nimetust Enefit280 nr 2 . Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 4 Otsustamaks, kas Enefit Power AS kavandatava tegevuse puhul on Õlitehase KSH käigus keskkonnamõju asjakohaselt hinnatud ja kas otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, andis KeA KeHJSi § 11 lg 6 alusel eelhinnangu. Kavandatavast tegevusest tulenevalt ning arvestades Õlitehase KSH raames teostatud hindamist, algatas KeA 06.04.2022 kirjaga nr DM-106545-69 Enefit Power AS põlevkiviõli tootmisseadme Enefit280 -2 keskkonnakompleksloa taotluse nr TKKL/1001598 -16 menetluse nr M-106545 raames keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH algatamise otsus). KMH algatati tuginedes KeHJS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 2 ja § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 3 ning THSi §-le 27. Vastavalt KMH algatamise otsusele, tuleb KMH raames hinnata üksnes teemasid, mis on välja toodud KMH ptk 5. KMH algatamise dokumendid ning 2019. a heaks kiidetud Õlitehase KSH on esitatud lisas 1, keskkonnakompleksloa taotlusmaterjalid on esitatud lisas 2 (lingina KOTKAS infosüsteemi). KMH algatamise otsuse kohaselt ei algatata piiriülest keskkonnamõju hindamist ning KMH menetlusi ei liideta. Enefit Power AS ja Hendrikson & Ko OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel on mõjude hindaja Hendrikson & Ko OÜ (juhtekspert Juhan Ruut, litsentsi nr KMH0155). Keskkonnamõju hindamise osapoolte andmed on esitatud käesoleva programmi 8. peatükis. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 5 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT Enefit Power AS Õlitööstuse põhitegevuseks on põlevkiviõli ja uttegaas (nimetatakse ka põlevkivigaas, poolkoksigaas) tootmine. Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Auvere energiakompleksis asuvasse käitisesse on tegevuseks paigaldatud kaks tahke soojuskandjaga utteseadet Enefit140 ning üks seade Enefit280, milles lisaks põlevkiviõlile ja uttegaasile toodetakse jääksoojusest ka elektrit. Enefit Power AS taotleb keskkonnaloa esmataotluse raames uue, Enefit280-2 tootmisseadme rajamist Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Auvere külas Õlitehase maa-alal asuvale Keskterritooriumi katastriüksusele olemasoleva õlitootmisseadme Enefit280-1 kõrvale. Enefit280-2 kasutab sama tehnoloogiat, mis Enefit280-1. Kavandatava Enefit280-2 seadme põhitegevus on põlevkiviõli ja uttegaasi tootmine ning jääksoojusest elektri tootmine. Enefit280-2 seade hakkab paiknema olemasolevas Auvere energiakompleksis , mille moodustavad käesoleval ajal õlitootmisseadmed (kaks Enefit140 tehnoloogiaga seadet (valminud 1979. a) ja üks Enefit280 tehnoloogiaga seade (valminud 2013. a); seadmed reguleeritud keskkonnakompleksloaga nr KKL/176540), Eesti elektrijaam (reguleeritud keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516) ja Auvere elektrijaam (reguleeritud keskkonnakompleksloaga nr KKL/324417) ning nende objektidega seotud taristu nagu raudteed, õliladu, jahutusvee süsteem, kütuse etteanne, tuhaväli jm. Enefit280-2 seadme käitamine hakkab toimuma täiendava keskkonnakompleksloa alusel (taotlus esitatud Lisas 2). Keskterritooriumi kinnistu katastriüksuse tunnus on 85101:001:0040, kinnistusraamatu registriosa nr 921608, pindala on 179,45 ha ning sihtotstarve 100% tootmismaa. Kavandatava tegevuse asukoht on toodud joonisel 1.1. Joonis 1.1 Enefit280-2 seadme ja kavandatava tegevuse asukoht (aluskaart Maa-ameti Q- GIS kaardiserver 2022) Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 6 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS Kavandatavaks tegevuseks on Enefit280-2 seadme paigaldamine Narva-Jõesuu linnas Auvere külas Õlitehase maa-alal asuvale Keskterritooriumi katastriüksusele põlevkiviõli ja uttegaasi ning jääksoojusest elektri tootmiseks . Enefit280 tehnoloogias toimuvad protsessid ja kasutavad seadmed on esitatud joonisel 2.1. Tootmisprotsessi detailsem iseloomustus, sh ressursikasutus, on toodud Lisas 2 (kompleksloa taotlusmaterjalides). Põlevkiviõli tootmises toorainena kasutatav põlevkivi ladustatakse Narva karjääri ühendlaos ja Eesti Elektrijaama kütuselaos. Kütuse ettevalmistamisega ning etteandega tegeleb Enefit Power AS vastav osakond (tegevusi käsitletakse Eesti Elektrijaama ja Auvere Elektrijaama kompleksloas). Enefit280 tehnoloogias kasutatakse ≤ 6 mm tükisuurusega põlevkivi. Enefit280-2 seadme Venturi kuivatis kuivatatud põlevkivi ja tahke soojuskandja, mis saadakse poolkoksi põletamisel tekkinud tuhast, segatakse ning suunatakse pöörlevasse trummel- reaktorisse. Tahke soojuskandja kuumutab trumlis ehk retordis hapnikuvabas keskkonnas põlevkivi, mille tulemusena toimub põlevkivi orgaanilise massi termiline lagunemine auru - gaasiseguks. Tolmukambris ja tolmukambri tsüklonis lahutatakse auru-gaasisegu tahketest osakestest, s.o poolkoksi ja soojuskandja segust ning juhitakse kondensatsioonisüsteemi, kus toimub raske-, kesk- ja gaasiturbiiniõli ning bensiini-fraktsiooni ja pürogeneetilise vee eraldamine aurugaasisegust. Järele jääv osa moodustab uttegaasi. Joonis 2.1 Enefit280 tehnoloogiaseadmete skeem. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 7 Tootmisprotsessi stabiliseerimiseks kasutatakse utmisprotsessi erinevate sektsioonide eraldamiseks lämmastikku, mida toodetakse õhu separeerimisel (ASU tehnoloogia, ingl air separation unit). Tolmukambrist eraldatud tahke uttejääk (poolkoks) ja tolmukambri tsüklonist eraldatud poolkoksijäägid kogunevad tolmukambri põhja. Sealt suunavad tigutoitjad materjali keevkihtkatlasse, kus toimub poolkoksis sisalduva orgaanilise aine väljapõletamine. Keevkihtkatlasse juhitakse lisaõhku, et tagada põletamisprotsessi jaoks vajalik hapnik. Keevkihtkatlast lahkuvad kuumad gaasid ja tahked osakesed juhitakse paralleelselt kahte tsüklonisse – tuha tsüklonisse ja soojuskandja tsüklonisse. Selline tahkete osakeste ringlemine kindlustab katlas ühtlase temperatuuri. Tsüklonist väljuvad gaasid jahutatakse ja kasutatakse ära jääksoojussüsteemis, mis koosneb utilisatsioonikatlast, aurutrumlist ning mitmetest abisüsteemidest nagu pumbad, mahutid ja katla toitevee ettevalmistus. Jääksoojusest toodetud auru kasutatakse elektri tootmiseks. Keevkihtkatlast väljuv jääktuhk jahutatakse temperatuurini 80–150°C ning eralduv soojus kasutatakse ära katla toitevee eelsoojendamiseks. Tuha ülejääk eraldatakse ning segatakse veega ja juhitakse pulbipumpla kaudu koos Eesti elektrijaama tuhaga tuhaväljale. Enefit280-2 seade töötab pidevrežiimil (24 h ööpäevas), tööaeg tundides kuni 8760, kuid hooldusseisakutest tulenevalt moodustab arvestuslik tööaeg kuni 8100 tundi aastas. Maksimaalsed võimalikud tootmisvõimsused ja aastased tootmismahud on järgmised: ▪ põlevkivi nominaalkulu 280 t/h (6720 t/päevas, 2,3 mln t/a); ▪ põlevkiviõli 40 t/h, 324 000 t/a; ▪ uttegaas 12 000 Nm³/h, 97,2 mln Nm³/a; ▪ fenoolvesi 8 m³/h, 64 800 m³/a; ▪ elektrienergia 35 MW, 283 500 MWh/a. Maksimaalne võimalik aastatoodangu maht: ▪ põlevkiviõli kuni 324 000 t; ▪ uttegaas kuni 97,2 mln Nm³; ▪ elekter kuni 283,5 GWh. Enefit280-2 õlitootmisseade kasutab Auvere energiakompleksi taristut (mh põlevkivilaod, jahutusvee süsteem, tuhaväli, õliladu). Enefit280-2 käiku andmine eeldab teatud täiendusi Auvere kompleksi teenindavas taristus: õlilaos senise ühe 2000 m 3 mahuga mahuti rekonstrueerimine 3000 m 3 mahuga mahutiks ja raudtee-estakaadi laiendamine. Kõigi nende tegevustega on arvestatud Õlitehase maa-ala detailplaneeringus ja selle KSH aruandes ning tegevust reguleeritakse Enefit Power AS erinevatele käitistele väljastatud komplekslubadega . Laiendusteks-muudatusteks esitatakse komplekslubade muudatustaotlused piisava ajavaruga enne Enefit280-2 käiku andmist. Alternatiivsed võimalused Keskkonnamõju hindamise metoodikad sätestavad hea tavana, et alternatiivide vajadus määratakse lähtuvalt tegevuse eesmärgist ja arendusetappidest. Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teo statavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peaks olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu viima. Keskkonnamõju hindamine peab käsitlema kõigi reaalsete alternatiivide eeldatavalt olulisi keskkonnamõjus id, nii otseseid kui ka kaudseid, negatiivseid ja positiivseid, samuti koosmõjusid. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 8 Vastavalt keskkonnamõju hindamise käsiraamatule 2 võib alternatiivide hulk piirduda kahega: pakutud tegevuse ning 0-alternatiiviga või tegevuse osade variantidega (üksikut e protsesside variandid, objektide disain, asukoht kinnistul jms) , kui valitud on ka parim võimalik tehnika (PVT). Kuna kavandatavad seadmed peavad vastama PVT nõuetele, siis eeltoodust lähtuvalt on kavandataval tegevusel järgmised alternatiivid: ▪ Alternatiiv 1 – Kavandatavaks tegevuseks on Enefit280-2 seadme paigaldamine Narva- Jõesuu linnas Auvere külas Õlitehase maa-alal asuvale Keskterritooriumi kinnistule põlevkiviõli ja uttegaasi tootmiseks. Kavandatavad tootmisvõimsused ja aastased tootmismahud vastavad kompleksloa taotluses toodule: põlevkivi nominaalkulu 280 t/h (6720 t/päevas, 2,3 mln t/a), põlevkiviõli 40 t/h, 324 000 t/a, uttegaas 12 000 Nm³/h, 97,2 mln Nm³/a, fenoolvesi 8 m³/h, 64 800 m³/a, elektrienergia 35 MW, 283 500 MWh/a. Planeeritud aastatoodangu maht: põlevkiviõli kuni 324 000 t, uttegaas kuni 97,2 mln Nm³, elekter kuni 283,5 GWh. Rakendatakse kompleksloa taotluses kirjeldatud PVT meetmeid. ▪ Alternatiiv 2 – Muudatused kavandatavas tegevuses võrreldes alternatiivi 1 puhul kirjeldatuga, mis olemuselt ei ole käsitletavad alternatiiv 1 puhul kompleksloa taotluses kirjeldatud tegevuse variandina. Siia hulka kuuluvad asjakohasusel tehnoloogiliste muudatuste sisseviimine või täiendavate PVT meetmete rakendamine, mh täiendavate puhastusseadmete kasutamine, aga ka tootmisvõimsuse vähendamine või muude tegevusmahtude piiramine võrreldes alternatiiv 1 aluseks olevate võimsuste- kogustega. Alternatiiv 2 rakendub, kui mõjude hindamisel ilmnevad 1. alternatiivi korral olulised negatiivsed mõjud, mida saaks võimsuse või mahu vähendamisega leevendada. Selliseid piiranguid-muutusi praeguses etapis teada ei ole ja seetõttu neid siinkohal täpsemalt ei esitata. Kui tekib vajadus piiratud võimsuste või koguste väljatöötamiseks või tehnoloogiliste muudatuste tegemiseks, koostatakse KMH käigus vastavad kirjeldused. Tulenevalt KMH algatamisotsusega määratud mõju hindamise teemadest võib KMH tulemusena tekkida vajadus tehnoloogilisteks muudatusteks jahutusveega varustamises (kliimamuutuste kontekstis kaaluda gradiiri ehk jahutustorni või muude alternatiivsete jahutussüsteemide rakendamise vajadust), reovee käitlemisel (hinnata tuleb fenoolvee ja tööstusliku reovee käitlemise erinevaid alternatiive, sh välja selgitada võimalused taaskasutustehnoloogiate kasutamise osas), uttegaaside käitlemisel (praegusega võrreldes erinevad käitamise/põletamise lahendused) ning tuhaärastuses ja tuha edasises käitluses (märja ja kuiva tuhaärastustehnoloogia võrdlev hindamine). ▪ 0-alternatiiv – Auvere energiakompleksi tegevuse jätkamine kehtivates komplekslubades toodud mahtude kohaselt. 2 Keskkonnamõju hindamise käsiraamat, 201 7 (uuendatud 2018). Põder, T. https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 9 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 3.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS Auvere energiakompleks asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas, Auvere külas ca 25 kilomeetrit Narvast edelas. 2017. a toimunud haldusreformi tulemusena liitus Vaivara vald Narva-Jõesuu linnaga, lisaks liideti uue omavalitsusega Viivikonna ja Sirgala asumid. Läänes piirneb Narva-Jõesuu linn Sillamäe linna ja Toila vallaga, lõunas Alutaguse vallaga. Itta jääb Narva linn ja Narva jõgi ning Vene Föderatsioon. Põhjas piirneb linn Soome lahe rannikuga. Käitise ümbruses on 10 km raadiuses valdavalt sootasandikud ja metsad. Käitise asukoht ja lähipiirkond on toodud joonisel 3.1. Joonis 3.1 Enefit280-2 seadme asukoht ja käitise lähipiirkond (Maa-ameti X-GIS kaardiserver 2022) Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 10 Õlitööstuse maa-alal kehtib Vaivara valla üldplaneering (kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010. a määrusega nr 11). Vastavalt planeeringule asub õlitööstus, sh Ke skterritoorumi katastriüksus tootmismaal (olulise keskkonnamõjuga tööstusettevõtete maa). Narva-Jõesuu Linnavolikogu 19.12.2018 otsusega nr 71 algatatud Narva -Jõesuu linna üldplaneeringu (eelnõu) kohaselt asub Keskterritoorumi katastriüksus tootmise maa -alal. Keskterritooriumi kinnistu on inimtegevusest tugevalt mõjutatud ja sellel ei paikne looduslikke kooslusi . Käitise vahetus läheduses asuvad Enefit Power AS Õlitööstuse seadmed (kaks Enefit140 ja üks Enefit280), Eesti elektrijaam ja Auvere elektrijaam, tööstusjäätmete prügila ehk tuhaväli, Enefit Power AS Narva karjäär, Narva veehoidla ning Narva veehoidla ääres paiknevad 82 suvilakrunti. Käitisest põhjaosas paikneb Keskkonnaministeeriumi haldusalas olev Vaivara Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskus, mis on ühtlasi ka ohtlike jäätmete lõppladustuspaigaks (kompleksi haldab AS EcoPro). Õlitehase maa-ala lähedal ei ole elupiirkondi, asulad jäävad käitisest suhteliselt kaugele (elanike arv näidatud 2021. a seisuga vastavalt kaardirakenduse andmetele): 46 elanikuga Auvere küla 8 km põhja suunas, 27 elanikuga Arumäe küla 10 km kaugusel kirdes, 39 elanikuga Sirgala asula 8 k m loode suunas, 415 elanikuga Sinimäe aleviku piirkond – 11 km põhja suunas ja 168 elanikuga Vaivara küla – 12 km loode suunas. Lähimad elamumaad (aiandus- või suvilaühistud) paiknevad käitise keskosast u 2 km kaugusel kagus (Mustajõe SÜ ala Auvere külas Narva jõe kaldaalal) ning idas Narva veehoidla ääres. Enefit280-2 asukoht on valdavalt juba kasutuses olev maa. Enefit280-2 rajamisel ei hõivata uusi maid väljapool Auvere energiakompleksi territooriumi, samuti ei võeta kasutusele Musta raudteejaamast põhja poole jäävaid maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuid. Enefit280-2 rajatakse Keskterritooriumi kinnistu vabale osale . Käitise territooriumile viivad transpordiühendused (raudtee põlevkivi transpordiks lõuna ja Narva-Mustajõe tee ida suunas) on välja ehitatud ja kasutusel põlevkivi ja põlevkivitoodete veoks. Transpordiühendused ei läbi tihedalt asustatud piirkondi ega asulaid. 3.2. GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Pinnakate Õlitehase maa-ala asub laugel soostunud moreenitasandikul, mille absoluutkõrgused on 26 ja 28 m vahel ja maapinna üldine kalle on vähesel määral lääne -idasuunaline. Piirkonnas on looduslik pinnakate õhuke (valdavalt <3 m) ning praeguse tootmisterritooriumi pinnakatte moodustavad valdavalt tehnoloogilised sett ed jm täitepinnas (1-12 m). Täitepinnase all võib esineda <1 m paksune turbakiht, mis koosneb hästi lagunenud turbast või turvastunud mullast. Maa-ala servades levivad Võrtsjärve alamkihistu (lgIIIjr 3 ) glatsiofluviaalsed peeneteralised liivad ja savid ning glatsiogeensed moreenid (gIIIjr 3 ). Moreen läheb üle murenenud mergli kihiks, millesse on koondatud nii moreeni tugevam osa kui aluspõhja mergli Narva lademe murenenud savikam osa. Aluspõhja moodustab savika lubjakivi (mergli) Kesk -Devoni Narva lade, kihi kogupaksus 7…11 m. Aluspõhi lasub maapinnast 1,4…12 m sügavusel. Narva lademes vahelduvad mergli, domeriidi, argilliidi ja savi kihid. Savi ja argilliidi vahekihid takistavad vee vertikaal -suunalist filtratsiooni, mistõttu Narva lade moodustab lokaalse veepideme. Loodusliku pinnakatte peal olevates tehnogeensetes setetes (kui tehnogeensete setete paksus on suur) levivat pinnasevett saab käsitleda ajutise ülaveena. Pinnasevesi voolab väga väikse gradiendiga põhja-kirde suunas (Vaivara ohtlike jäätmete kogumiskeskuse piirkonna andmed). Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 11 Põhjavesi Õlitehase maa-ala hüdrogeoloogilises läbilõikes paiknevad järgmised põhjaveekogumid: Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum, Ordoviitsium–Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, Kambrium– Vendi Voronka ja Kambrium–Vendi Gdovi põhjaveekogumid. Põhjavesi on valdavalt vabapinnaline, surveline põhjavesi võib esineda vaid suurema paksusega savipinnaste all liivpinnases või lokaalmoreenis. Ülemise põhjavee kompleksi Kesk-Devoni põhjaveekogumi vesi ei ole Auvere energiakompleksi piirkonnas majanduslikus kasutuses. Selle kohalik tase maapinnast on 1 …5 m ja on reostuse eest kaitsmata, kohati nõrgalt kaitstud (vt Joonis 3.2 Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardikihi väljavõte). Põhjavee liikumine alal toimub valdavalt lõuna (Mustajõe) ja kagu (Narva jõe) suunas. Tehnogeensete setete veekiht jääb vahetusse kontakti alal asuvate hoonete ja rajatiste vundamentidega ning maa -aluste kommunikatsioonidega. Vett kandvateks kivimiteks on Kesk-Devoni setete lõhelised dolomiidid paksusega 6,5 –8,5 m. Selle põhjaveekihi moodustumine ja seisund on mitmete käitise alal toimuvate tegevuste (lumekoristus, territooriumite kastmine, sademevete võimalik saastumine, tuhavälja piirdekraavist infiltreeruv vesi jne) mõju all, mis saavad selles põhjaveekihis esile kutsuda muutusi nii looduslikus temperatuuris kui ka hüdrokeemilises seisundis. Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas on hinnatud halvas seisundis olevate põhja veekogumite hulka 3 . 2020. aasta koondhinnangu andmetel on Kesk -Devoni põhjaveekogum heas koguselises, kuid halvas keemilises seisundis. Joonis 3.2 Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompeksi looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva reostus suhtes Auvere energiakompleksi alal (Maa-ameti X-GIS kaardiserver 2022) Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum koosneb mitmesugustest lubjakividest ja dolomiitidest, milles esinevad savikamad vahekihid . Kivimikompleksi ülemine 30 m paksune osa on tugevasti karstunud ja lõhenenud. Veekihi kogupaksus on 40-44 m, põhja suunas alaneb 10-13 meetrini. Veekihi režiim on rikutud suuremal osal territooriumist ning nõrga reostuskaitstuse tõttu ei ole veekompleksi ühisveevarustuses kasutatud. Ida-Eesti 3 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eelnõu. https://envir.ee/media/5496/download Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 12 veemajanduskava kohaselt on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi seisund halvas koguselises ja keemilises seisundis. Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogumi veekompleksi paksus on 11-22 m. Veekompleksi on kasutatud ettevõtete ja üksikute majapidamiste veevarustuses Soldinos, Auveres, Sinimäel jm. Ida-Eesti veemajanduskava kohaselt on Ordoviitsium -Kambriumi põhjaveekogumi seisund heas koguselises ja keemilises seisundis. Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogum on eelkõige mõjutatud intensiivsest veevõtust. Hea loodusliku kaitstuse ja veeandvuse tõttu kasutatakse veekihti ulatuslikult veevarustuses . Veemajanduskava andmetel on koguseline seisund hea, kuid kui keemiline seisund hinnatud halvaks. Kambrium–Vendi Gdovi põhjaveekogum koosneb kuni 50 m paksustest peeneteralistest liivakividest ja aleuroliitidest, milles veekiht on kõrgsurveline. Vee kõrge mineraalainete sisalduse tõttu (üle 1 g/l, kloriidide sisaldus 400-600 mg/l) ei sobi kasutamiseks joogiveena. Veemajanduskava andmetel on koguseline ja kee miline seisund hea. Pinnavesi Auvere energiakompleksi lähimad pinnaveekogud on järgmised: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), suudmega Mustajõe jõkke. Paikneb Keskterritooriumi kinnistul, kanali pikkus on 3 km. Ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu. Mustajõgi (VEE1063800, ka Kirjaku peakraav, Tamme peakraav), suudmega Narva jõkke; kalda piiranguvööndi ulatus on 100 m, Keskkonnaregistri andmetel on jõe valgala 399,9 km 2 , pikkus lisaharudega 32,6 km. Jõgi kuulub avalikult kasutatavate veekogude hulka. Paikneb osaliselt Keskterritooriumi kinnistul. Mustajõge käsitletakse tugevalt muudetud veekoguna: valdav osa jõest on kunstlikus sängis, jõe alamjooksu veest moodustab suure osa Narva jõest võetav Eesti SEJ jahutusvesi. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt on Mustajõgi heas ökoloogilises ja keemilises seisundis. Narva jõgi (VEE1062200). Narva jõgi on veerohkuselt Eesti suurim jõgi. Jõgi lähtub Peipsi põhjaosast Vasknarvast ning suubub Narva-Jõesuus Narva lahte. Keskkonnaregistri andmetel on jõe pikkus 123,9 km, millest ca 35 km Narva veehoidla piires. Narva veehoidlat pindalaga 17,89 km 2 käsitletakse tugevasti muudetud veekogumina , jõgi on tööstuslikus kasutuses olnud vee suublaks. Koos Peipsi järve valgalaga on Narva jõe valgala pindala 56 200 km 2 . Jõe keskmine laius varieerub 250 kuni 400 meetrini, keskmine sügavus aga 4 -6 m. Jõe langus on 30 m (keskmine lang 0,39 m/km) ja keskmine vooluhulk suudmes ca 400 m 3 /s, mis suurvee ajal kasvab kuni 5 korda. N arva jõgi kuulub avalike veekogude hulka, kalda piiranguvööndi ulatus 100 m. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt on Narva jõe seisund Auvere energiakompleksi lõigus (Narva 3) halvas ökoloogilises, kuid heas keemilises seisundis. 3.3. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, NATURA 2000 ALAD JA ROHEVÕRGUSTIK Käitise ümbruses on 10 km raadiuses sootasandikud ja metsad. Ettevõtte territooriumitel puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Käitisest 7 50 m kaugusel põhjasuunas asub Mustajõe loodusala (EE0070105), mis on Natura 2000 võrgustiku ala, mille kaitse -eesmärk on laialehise nestiku (Cinna latifolia) elupaiga kaitse. Siseriiklikult on ala kaitse all laialehise nestiku püsielupaigana (KLO3000479). Käitisest ca 1 km kaugusel loodes ja kirdes asuvad III Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 13 kaitsekategooria käpaliste kasvukohad (millele sobiv kasvukeskkond on tõenäoliselt tekkinud tuhavälja rajamise tagajärjel). Teised kaitsealuseid objektid jäävad käitisest rohkem kui 3 km kaugusele. Alutaguse rahvuspargis (KLO1000669) asuva Puhatu looduskaitsealas paiknev Puhatu linnuala (EE0070106) asub kavandatavast käitisest ca 14 km kaugusel edelas. Linnuala suurus on 12 785,6 ha. Liigid, mille isendite elupaiku linnualal kaitstakse, on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas (Bucephala clangula), välja -loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), järvekaur (Gavia arctica), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), mustsab a- vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Muid kaitstavaid loodusobjekte (s.h. kaitstavate loomaliikide registreeritud elupaiku) kavandatava tegevuse mõjualas maismaal ei leidu. 3.4. KULTUURIMÄLESTISED JA PÄRANDKULTUURIOBJEKTID Lähimad kultuurimälestised asuvad Maa-ameti Kaardirakenduse ja Kultuurimälestiste registri andmetel ca 10-11 km kaugusel (nt Sõtke külas paiknev arheoloogiamälestis – 9187 Ohvrikivi ning ajaloomälestised – 5822 Vaivara vana kalmistu, 56 Vaivara uus kalmistu, 55 II Maailmasõjas hukkunute ühishaud, 54 II Maailmasõjas hukkunute ühishaud jpt). Lähimaks arvele võetud pärandkultuuri objektiks on hävinud Mustajõe küla (registri nr 851:KQN:018), mis jääb Õlitööstuse ala idaosas olevate olemasolevate ehitiste alla). Muud objektid paiknevad juba oluliselt kaugemal, Sirgala asumi ja Auvere küla lähistel. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 14 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb arvestada mitmete strateegiliste planeerimis - ja arengudokumentidega. Arvestades, et energiaressursid on globaalse tähtsusega ja energiajulgeolek kujunenud üheks riikide stabiilse arengu tagatiseks , on hinnatav tegevus seonduv otseselt või kaudselt riikliku tasandi strateegiliste planeerimisdokumentidega . Riikliku tähtsusega strateegilised planeerimisdokumendid viitavad, et peab toimuma nihe põlevkivi suurema väärindamise suunas . Kuid sõltumata kavandatava tegevuse ri iklikust tähtsusest ja asjaolust, peab see kooskõlas olema ka kohaliku omavalitsusüksuse arengut suunavate strateegiliste dokumentidega. Detailne ülevaade kavandatava tegevuse seostest asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega annab ülevaate Õlitehase KSH aruande (Lisa 3) ptk 4.1. KSH aruanne on Keskkonnaministeeriumi poolt heakskiidetud 08.08.2019 ning suuri muudatusi strateegilistes dokumentides võrreldes KSH aruande heakskiitmise ajaga tehtud ei ole. Järgnevalt on esitatud kokkuvõte. Täiendavalt on hinnatud seost 2021. aastal Riigikogu poolt vastu võetud Eesti pikaajalise strateegiaga „Eesti 2035“. 4.1. RIIGI TASANDI DOKUMENDID Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Tegemist on strateegilise dokumendiga, kus on paika pandud Eesti ruumilise arengu suunad järgmiseks kaheks kümnendiks. Kavas on tähelepanu juhitud Eesti sõltuvusele imporditavatest vedelkütustest. Lisaks märgitakse, et kütuse tootmine Eestis on oluline ka energiajulgeoleku aspektist, kuna selle näol on sisuliselt tegemist riigi strateegilise energiareserviga. Kavas on nihe põlevkivi suurema väärindamise suunas keemia - ja kütusetööstuse tarbeks ning selle senisest piiratum kasutamine elektri toomisel. Enefit280-2 rajamine aitab sõnastatud eesmärki ellu viia ja on sellisena haakuv kehtiva üleriigilise planeeringu strateegiliste eesmärkidega suurendada energiajulgeolekut ja vähendada sõltuvust imporditavatest vedelkütustest. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017 korraldusega nr 285. ENMAK 2030 näeb ühe meetmena ette, et põlevkivist elektritootmine väheneb ja suureneb põlevkiviõli tootmine. Seejuures kasutatakse põlevkiviõli tootmise kõrvalprodukte – uttegaas, poolkoks – elektritootmiseks. ENMAK 2030 ptk 3.2.4 toob välja, et põlevkiviõli tootmisesse kavandatavatest investeeringutest lähtudes jõuab aastatel 2030-2035 põlevkiviõli tootmisvõimekus tasemeni, mis võimaldaks kõik aasta jooksul kaevandatava põlevkivi ära kasutada põlevkiviõli tootmiseks, õlitootmise kõrvalsaadusena tekkivast uttegaasist ja põlevkivi poolkoksist saaks toota enam kui 5 TWh elektrit aastas, 2030. a on prognoositav elektrienergia tarbimine koos ülekande ja võrgukadudega tasemel 10 TWh aastas. ENMAK 2030 alusdokumentides on toodud, et selle saavutamiseks toodavad Eesti Energia ettevõtted põlevkiviõli kuni 7 seadmega (olemasolevad 2 Enefit140 ja Enefit280 ning 4 perspektiivset Enefit280 seadet). Koos teiste rakendatavate meetmetega on kokkuvõttes tagatud ENMAK 2030 positiivne mõju Eesti majanduskasvule ja konkurentsivõimele, samuti paraneb Eesti keskkonnaseisund. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 15 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 kiideti heaks Riigikogu 5. aprilli 2017 otsusega. Dokumendi I osas (Kliimapoliitika visioon ja üleriigiline eesmärk ) tuuakse välja, et Aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks ärakasutamiseks. III osa (Valdkondlikud poliitikasuunised kliimamuu tuste leevendamiseks) punkt 11 näeb ette, et põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest suurema energeetilise väärindamise ning kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi käitlemisprotsessis tekkivat kasvuhoonegaaside heidet v iisil, millega ei kaasne muu negatiivse keskkonnamõju suurenemine. Põlevkiviõli tootmise kõrvalsaadusena tekkivat uttegaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kusjuures pikas perspektiivis on eesmärk toota uttegaasist võimalikult suures mahus vedelkütuse, maagaasi või muude toodete asendajaid. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016 -2030 „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016 -2030“ kinnitati 16.03.2016. Kavas on määratletud põlevkivi kui riiklikult strateegilise energiaressursi kasutamissuunad. Arengukavaga määrati põlevkivi kaevandamismahuks jätkuvalt 20 miljonit tonni aastas ja põlevkivi kasutamise prioriteedid aastateks 2016 –2030. Oluline komponent Eesti energiasektori arengus on tulevikus efektiivsemalt kasuta da põlevkiviõli- ja – gaasitehnoloogiaid, samuti arendada tehnoloogiaid, mis suudavad kasutada toorainena madalama kütteväärtusega põlevkivi. Arengukava ja ENMAK 2030 on omavahel kooskõlas. Strateegia „Eesti 2035“ Üleriigilise arengustrateegia “Eesti 2035” üldosa võttis Riigikogu vastu 12.05.2021. Strateegia eesmärk saavutada kliimaneutraalne riik aastaks 2050, seotu lt kliimaneutraalse energiatootmise ja energiajulgeoleku tagamisega. Aastaks 2035 on seatud kasvuhoonegaaside netoheite sihttasemeks 8 mln t CO 2 . 4.2. KOHALIKU OMAVALITSUSE TASANDI DOKUMENDID Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+ 28.12.2016 kehtestati Ida-Viru maavanema korraldusega nr 1-1/2016/278 Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+ (täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25). Selle ruumilise analüüsi kokkuvõttes on välja toodud, et Ida -Virumaa on eesti olulisim kaevandamispiirkond ja energiatootja, kus majanduskeskkonnas domineerivad suurettevõtted. Uute õlitootmisseadmete asukoht on sobilik suurtootmise arendamiseks ka maakonnaplaneeringu järgi. Narva-Jõesuu linna arengukava 2025 Narva-Jõesuu linna arengukava 2025 (vastu võetud 2018. a) toob välja, et suurimaks väljakutseks, aga samas ka võimaluseks on suhted piirkonna suurettevõtetega, ennekõike Eesti Energiaga, kes soovib laiendada põlevkiviõli tootmist. Arengukava strateegiliseks esimeseks valdkonnaks on ettevõtluskoostöö, milles üheks ettevõtluspoliitika ja suhtekorralduslikuks suunaks on loodusressursse valdavad ja töötlevad suurettevõtted ja riigiasutused. Strateegiliseks väljakutseks on õiglase hüvitise saamine saaste ja keskkonnakvaliteedi halvendamise ja mainekahjude eest. Eesti Energia (EE) uute õlitehaste rajamine loob piirkonnas lisasaasteallikaid ja keskkonnariske, „seega on vajalikud kompenseerivad meetmed, mis suunaks osa EE kasumist Narva-Jõesuu jt Ida-Virumaa Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 16 omavalitsuste keskkonna ja mainekahjude heastamiseks. Tegevussuunaks on kaevandus - ja saastetasude teema lülitamine Ida-Viru maakonnastrateegiasse. Narva-Jõesuu üldplaneering 2017. a toimunud haldusreformi tulemusena liitus Vaivara vald Narva-Jõesuu linnaga. Haldusreformi eelselt paiknes Auvere energiakompleks Vaivara vallas. Narva Jõesuu Linnavolikogu 30.01.2019 otsusega nr 78 kehtestati Narva -Jõesuu linna üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (algatatud 2014. aastal). Selles ei käsitleta haldusreformi järgset haldusterritooriumi. Haldusreformi tulemusel liitunud uus kohalik omavalitsus on koostamas uut üldplaneeringut, mis algatati Narva-Jõesuu Linnavolikogu 19.12.2018 otsusega nr 71. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõud on avalikustatud 4. KMH programmi koostamise ajal ja kuni uue üldplaneeringu vastuvõtmiseni kehtib alal Vaivara valla üldplaneering, mis on kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11 . Vaivara Üldplaneering näeb ette säästliku arengu põhimõtetele rajatud arengusuundi, nagu äri- ja tööstuspiirkondade arenduse kvaliteedi suurendamine, suurohuga ettevõtete ja olulise keskkonnamõjuga tegevuste hoidmine eemal elamualadest, rajatavate äri - ja tootmisettevõtete energiakasutuse tõhususe tagamine, ajakulu vähendamine transpordis ning ratsionaalsem ressursi- ja energiakasutus. Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr 105 kehtestati kehtivat üldplaneeringut muutev Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneering. Detailplaneeringuga loodi võimalus olemasoleva tootmiskompleksi laiendamiseks ja ümber kujundamiseks, sh kuni nelja Enefit-tehnoloogial põhineva õlitehase rajamiseks ning põlevkiviõli järeltöötlemiskompleksi ja õlitoodete mahutipargi rajamiseks. Õlitööstuse maa-ala detailplaneering Kavandatava tegevuse asukohaks on Auvere energiakompleks, mille edasiarendamise võimaldamiseks koostati Õlitehase maa-ala detailplaneering (kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr 105 ). Detailplaneeringule viidi läbi KSH (Keskkonnaminister kiitis KSH aruande heaks 08.08.201 9). Detailplaneeringu ala asub Auvere külas ca 424,33 ha suurusel alal . Detailplaneeringuga muudeti ala krundijaotust (22 katastriüksusest moodustati 6 krunti), määrati kruntidele ehitusõigus ja maakasutuse sihtotstarbed ning piiritleti hoonestusalad. Lisaks lahendati planeeringuga kruntide haljastuse, heakorra, juurdepääsude ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted, määrati keskkonnatingimused planeeringu elluviimiseks jms. Detailplaneeringuga loodi võimalus olemasoleva tootmiskompleksi laiendamiseks ja ümber - kujundamiseks, sh kuni nelja Enefit 280 tehnoloogial põhineva õlitehase rajamiseks ning põlevkiviõli järeltöötlemiskompleksi ja õlitoodete mahutipargi rajamiseks. Planeeringuga kavandatavad tootmisüksused ja nende toimimiseks vajalik taristu rajatakse etapikaupa . Planeeringualal säilitati elektritootmine ja muu senine tegevus. 4 Narva-Jõesuu linna uus üldplaneering (http://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering) Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 17 5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega ja ka olemasoleva olukorra säilitamisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimal usi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Antud juhul on kavandatavaks tegevuseks Enefit280-2 seadme paigaldamine Narva-Jõesuu linnas Auvere külas Keskterritooriumi katastriüksusele põlevkiviõli ja uttegaasi tootmiseks. Kavandatava tegevuse asukohaks on olemasolev Auvere energiakompleks, mille moodustavad käesoleval ajal kaks Enefit140 ja üks Enefit280 tehnoloogiaga õlitootmisseadmed. Samuti Eesti elektrijaam ja Auvere elektrijaam ning nende objektidega seotud taristu nagu raudteed, õliladu, jahutusvee süsteem, tuhaväli jm. Vaivara Vallavolikogu algatas 21.10.2010 otsusega nr 63 Auvere külas asuva Õlitehase maa - ala detailplaneeringu ja KSH. Õlitehase KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 08.08.2019 kirjaga nr 7-15/19/1631-8. KeHJSi § 11 lg 6 alusel koostas KeA käesoleva töö objektiks oleva, kavandatava tegevuse keskkonnamõju eelhinnangu (KMH algatamise otsuse ptk 3), millega hinnati KSH mõjuhindamise piisavust Enefit280-2 seadme paigaldamiseks. Vastavalt eelhinnangule anti järgmine hinnang mõjuvaldkondade hindamise piisavusele: ▪ Mõju maakasutusele – Enefit280-2 ehitamisega ei kaasne täiendavate looduslike alade hõivamist ega suurene sellega seotud ressursikasutus . Detailplaneeringu KSH aruande ptk-s 7.3 on hinnatud maakasutuse keskkonnamõju ja hinnangut võib pidada jätkuvalt asjakohaseks ja piisavaks. ▪ Müra, valgustatuse, soojuse, kiirguse ja vibratsiooni mõju – KSH raames anti ülevaade seni tehtud müra mõõtmise tulemustest väljapool käitist jäävatel aladel. Seni pole kompleks oma tegevusega müranormtasemeid ületanud. Müra osas on KSH aruandes kajastatud hinnangud piisavad ja asjakohased . Kavandatav tegevus ei ole märkimisväärse vibratsiooni allikaks, sest Auvere kompleks asub eemal asulatest ning teistest vibratsiooniallikatest, millega võiks tekkida kumulatiivne koosmõju ning tegevuse iseloomu järgi on vibratsioon valdavalt lokaalne. Arvestades ala metsasust ja lähimate asulate paiknemist, ei tekita hoonete lisandumine juurde olulisi visuaalseid häiringuid ega olulist valgusreostust. Kavandatav tegevus ei ole ioniseeriva kiirguse allikaks. ▪ Mõju loodusressurssidele – Enefit280-2 õlitehase koormus loodussressurssidele jääb KSH aruandes prognoositud mahtudesse. Enefit280 -2 käitamisega ei kaasne põlevkivi, jahutusvee, tarbevee ja olmevee koguste suurenemist võrreldes seni väljastatud Auvere energiakompleksi keskkonnaluba dega ja ka reaalse kasutusega viimastel aastatel. ▪ Energiakasutus – Energia tarbimise ülevaade on esitatud kompleksloa taotlusmaterjalide tabelis 11.2. Valdavaks energiaallikaks on toormena kasutatav põlevkivi. Enefit280 tehnoloogia on elektrienergia netot ootja, müüdava koguse võrra suureneb Enefit280-2 rajamisega põlevkiviõli tootmisega kaasnev elektrienergia toodang. ▪ Sotsiaalmajanduslik mõju, sh mõju varale, ettevõtlusele ja muudele tegevustele – kavandatav põletusseade paigaldatakse tegutsevasse jäätmekä itluskompleksi, kompleksi pindala ega käideldavate jäätmete summaarne kogus, sh veomahud ei suurene. Tegevus vastab strateegilistele planeerimisdokumentidele. ▪ Mõju pinnasele ning pinna- ja põhjavee kvaliteedile – Ettevõtte õlitööstuse käitise territooriumil moodustuv sademevesi juhitakse läbi õlipüüduri Eesti EJ tööstus- ja sademevee väljalasku. Enefit280-2 rajamisega ei ole kavas väljalasku juhitava sademevee mahtu, võrreldes Eesti elektrijaama kompleksloas nr L.KKL.IV -172516 lubatuga suurendada. Väljalasule ja suublale kehtivad seirenõuded on seatud Eesti elektrijaama kompleksloa alusel. Lisaks sademeveele tekib Enefit 280 -2 seadmes Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 18 tehnoloogilist pesuvett, mis suunatakse tuharinglussüsteemi lisaveeks. Kinnises hüdrotuhaärastuse süsteemi leeliselises keskk onnas lagunevad võimalikud veevoos sisaldunud naftasaadused ja ei kujuta ohtu keskkonnale. Kavandatav tegevus ei suurenda Auvere energiakompleksi summaarset jahutusvee tarvet. Saasteainete organiseeritud juhtimist pinnasele ja põhjavette Enefit280 -2 seadme rajamisega ei kavandata. Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire tagamiseks on piirkonda rajatud ulatuslik seirevõrgustik, Enefit280-2 seadme rajamisega täiendatakse põhjavee hüdroloogilist vaatlusvõrku. KMH käigus hinnatakse järgmisi mõjuvaldkondi (hindam ismetoodikaid on kirjeldatud ptk 6): ▪ Reovee käitlemise mõju – hinnatakse põlevkiviõli tootmisel tekkiva fenoolvee ja tööstusliku reovee töötlemise erinevaid alternatiive sobiva taaskasutustehnoloogia välja selgitamiseks ja käitluslahenduste rakendamise kes kkonnamõju osas. Sh antakse hinnang fenoolvee põletamise tulemusel tekkivate saasteainete heitkoguste ja heitmete keskkonnamõju kohta ning heitmete sattumise vältimiseks rakendatavate piisavate leevendusmeetmete kohta olukorras, kui fenoolvett ei ole võima lik suunata elektrijaama. ▪ Mõju välisõhu seisundile ning selle võimalik mõju inimese tervisele, heaolule ja varale – hinnatakse Enefit280-2 rajamise ja käitamisega tekkiva heite mõju võttes aluseks kohalduvates PVT-järeldustes /õigusaktides määratletud saasteained ning hinnatakse koosmõju kõikide mõjualasse jäävate heiteallikatega. Esitatakse andmed osakeste erinevate fraktsioonide nagu peenosakeste (PM10) ja eriti peente osakeste (PM2,5) sisalduse kohta Auvere energiakompleksi kuuluvate allikate heites. Eraldi teemana analüüsitakse uttegaaside käitlemise alternatiivsetest lahendustest lähtuvad heidet - Enefit280-2 rajamisega suureneb uttegaaside kogus. Uttegaaside põletamise mahu suurenemisest olukorras, kus põlevkivi kasutamine väheneb , samuti täiendava koguse uttegaaside suunamine avariiküünlasse tingib vajaduse kontrollida üle Auvere energiakompleksi õhuheitmete koosmõju hajumisarvutuste tulemid. Vastavalt Keskkonnaameti varasematele seiskohtadele on koosmõjus olevaid heiteallikaid arvestatud alalt suurusega 7x7 km ning koosmõju hajumistulemusi on analüüsitud Mustajõe loodusalal ning piirkonna linnades ja asulates (jäävad 12…15 km raadiusesse). Tulenevalt Puhatu linnuala kaasamisega Natura 2000 hindamise, hinnatakse hajumistulemusi ka Puha tu linnualal. ▪ Tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite riskid ja nende mõju – Täiendatakse KSH aruandes toodud kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohu hinnangut kavandatava projekti kliimakindluse hinnanguga võimalike kliimamuutuste tulevikustsenaariumide korral. Muuhulgas antakse hinnang jahutusvee suublasse juhtimise stsenaariumi mõjudele kliima soojenemisel ja hinnatakse võimaliku leevendusmeetmena gradiiri ehk jahutustorni või muude alternatiivsete jahutussüsteemide kasutusele võttu ebasoodsa mõju vähendamiseks . ▪ Mõju kliimamuutustele – hinnatakse eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju te kkimist kliimamuutustele. Hinnatakse täiendavalt kliimamõju taotletud planeeritava tegevusega seotud Auvere energiakompleksi kumulatiivset kasvuhoonegaaside koosmõju heitkogustest lähtuvalt. ▪ Mõju Natura 2000 võrgustiku alale – Viiakse läbi Natura hindamine kavandatava tegevuse ja Auvere energiakompleksi koosmõjus , sh arvestatakse Puhatu looduskaitsealas oleva Puhatu linnualaga (EE0070106). ▪ Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine – hinnatakse ja võrreldakse kuiva ja märja tuhaärastuse keskkonnamõju ning viiaks e läbi vajalikud uuringud, et hinnata tuhaärastuse rakendatava tehnoloogia sobilikkust Auvere energiakompleksis. Kavandatava tegevuse mõjutegurite ja nendest põhjustatud mõju minimeerimiseks hinnatakse leevendusmeetmete rakendamise vajadust. Projektlahendu sega ja seadme käitamisega tuleb tagada vastavus õigusaktide ja parima võimaliku tehnika (PVT) nõuetele. Mõjude hindamise läbiviimisel antakse iga valdkonna puhul vastavushinnangud, sh olemasolul nii heite piirväärtutele kui keskkonnakvaliteedi piirväärtus tele. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 19 6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on KeHJS, mis annab üldised nõuded keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. Esimese etapina koostatakse keskkonnamõju hindamise programm (käesolev dokument), mis on kava, kuidas keskkonnamõju hindamine läbi viia, sh tuuakse välja KMH käigus hinnatavad mõjuvaldkonnad, ajakava ja kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise pr otsessi osapooltega. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja metoodikaid 5 . Hindamiskriteeriumite lõplik valik (iga käsitletav teema ptk -s 5 toodud hinnatavate mõjude loetelus esindab võimalikku kriteeriumi) tehakse töö käigus ja vastav ülevaade esitatakse keskkonnamõju hindamise aruandes. KMH protsessis kasutatakse nii subjektiivset kogemuslikku ( sh ekspertide, menetlusosaliste ja avalikkuse arvamus) kui objektiivset hindamist (uuringute, modelleerimiste jms tulemus ed). Üldistatult jagunevad KMH läbiviimisel kasutatavad tehnikad kahte kategooriasse: ▪ mõju identifitseerimise tehnikad (meetodid) – nende abil määratletakse, millised ja mil viisil otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud võivad tekkida , sh võimalusel iseloomustatakse mõjutegureid kvantitatiivselt ; ▪ hindamise tehnikad (meetodid) – nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude ulatust ja olulisust sõltuvalt mõju kontekstist j a tugevusest (intensiivsusest). Mõlema kategooria puhul arvestatakse õigusaktidega (või muude üldtunnustatud metoodikatega) kehtestatud nõudeid saasteainete tekke kohta ja ka leevendavate meetmete rakendamise nõudeid. Juhul kui saasteainete tekke kohta on kehtestatud piirväärtused (õigusaktidega kehtestatud kontsentratsioonid, PVT järgsed eriheited vms ), antakse KMH aruandes vastavushinnang. Asjakohasusel hinnatakse iga alternatiivi, sh valdkondlike tehnoloogiliste alternatiivide juures, kuivõrd PVT minimaalse või optimaalse heite - ja keskkonnatoime taseme rakendamine muudab avaldatava keskkonnamõju olulisust. Juhul kui tehnoloogilisele protsessile on kehtestatud teatud puhastusseadmete kasutamise nõue, lähtutakse mõju hindamisel eeldusest, et puhastusseadmed töötavad nõuetekohaselt. Samas hinnatakse sel juhul eraldi võimalike avariiolukordade esinemisel tekkida võiva mõju olulisust. Lisaks eksperthinnangutele kasutatakse mõjude prognoosimisel analoogiate meetodit (sarnaste projektide rakendamisega kaasnenud mõjude arvestamine). Olulisemad kavandatava tegevuse mõju hindamise metoodika allikad on tööstusheite seadus (RT I, 16.05.2013, 1) ja selle alamaktid ning Põlevkiviõli tootmise PVT (keskkonnaministri 17.12.2013 käskkiri nr 1-2/13/1200 "Järeldused Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal" ja 2022. aastal tehtavad uuendused). Kaasnevate tegevuste mõju hindamisel hinnatakse tegevuste vastavust järgmistele PVT viitedokumentidele ja muudele PVT allikatele: ▪ Reference Document on Best Available Techniques for Large Combustion Plants. July 2017 (LCP) ▪ Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency. February 2009 (ENE) ▪ JRC Reference Report on Monitoring of Emissions to Air and Water from IED Installations. 2018 (ROM) ▪ Reference Document on Economics and Cross-Media Effects. February 2009 (ECM). ▪ Reference Document on Best Available Techniques on Emission from Storage. July 2006 (EfS) ▪ Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2016/902, 30. mai 2016, millega kehtestatakse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/75/EL reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses (CWW) 5 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat , 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 20 ▪ Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2018/1147, 10. august 2018, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused (WT) Hindamismeetodid valdkondade kaupa on toodud tabelis 6.1 . Samas on näidatud teemade kaupa ka läbiviidavad uuringud (õhusaaste leviku modelle erimine, olemasoleva käitise seireandmed, hinnangud). Tabelis eraldi ei viidata, et kõikide teemade puhul arvestatakse ka läbivalt PVT rakendamisega vastavalt eeltoodud PVT allikatele. Tabel 6.1 Mõju hindamismetoodikad erinevates valdkondades Valdkond Mõju hindamismeetod Reovee käitlemise mõju Koostatakse ülevaade erinevate fenoolvee ja tehnoloogilise reovee käitlemise alternatiivsetest võimalustest, võttes asjakohasusel arvesse ka sademevee käitluse vajadust. Antakse hinnangud alternatiivsete lahenduste rakendatavusele, seejuures tuues välja tehnilise sobivuse, kaasnevad kulutused (investeeringuvajadus ja käitamiskulud) ja keskkonna- mõju, sh loodusressursside kasutamine. Käsitletakse muudatuste ulatust võrreldes olemasoleva olukorraga. Hinnatakse kavandatava veekäitluse sobivust ja vastavust õigusaktide nõuetele. Eksperthinnangu andmisel on aluseks tööstusheite seadus, veeseadus, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75. Lähtutakse varasematest käitise väljalaskude ja suubla seireandmetest ja tulemuste vastavustest keskkonnakvaliteedi piirväärtustele (kehtestatud keskkonnaministri määrustega: 28.06.2019 nr 26, 24.07.2019 nr 28, 04.09.2019 nr 39). Mõju välisõhu seisundile ning selle võimalik mõju Lähtutakse arendaja läbiviidud saasteainete heite inimese tervisele, heaolule ja varale uuringutest (eelkõige osakeste fraktsioonkoostis õlitootmisseadmete ja elektrijaamade heites) ning heiteallikate seire tulemustest. Saasteainete hajumise modelleerimine programmiga Airviro (Keskkonnaotsuste infosüsteemis olev rakendus) või AEROPOL (kui KOTKAS AIrviro võimekusest ei piisa). Eksperthinnangu koostamise aluseks on tööstusheite seadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81. Tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite Kliimakindluse hindamisel on aluseks Eesti riskid ja nende mõju: kliimakindluse hindamine kliimamuutustega kohanemise arengukava 20306 ning 7 asjakohased rahvusvahelised suunised . Koostatakse ülevaade jahutusvee käitlemise alternatiivsetest võimalustest. Antakse hinnangud alternatiivsete lahenduste rakendatavusele, seejuures tuues välja tehnilise sobivuse, kaasnevad kulutused (investeeringuvajadus ja käitamiskulud) ja keskkonna- mõju, sh loodusressursside kasutamine. Käsitletakse muudatuste ulatust võrreldes olemasoleva olukorraga. Mõju kliimamuutustele Kaasajastatakse Õlitööstuse maa-ala detail- planeeringu KSH raames läbiviidud hindamine lähtudes 6 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 7 nt IPCC Sixth Assessment Report Impacts, Adaptation and Vulnerability. https://www.ipcc.ch/report/ar6/wg2/ Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 21 kavandatava tegevuse kasvuhoonegaaside heitkogusest (rajatakse ainult Enefit280-2 seade). Analüüsitakse kavandatava tegevuse vastavust strateegilistes planeerimisdokumentides toimunud ning kavandatavate muudatustega, sh Euroopa Liidu algatustega ning muude rahvusvaheliste kokkulepetega. Võimalusel tuginetakse strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise raames antud hinnangutele, samuti läbiviidud uuringutele8. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kaasajastatakse Õlitööstuse maa-ala detail- planeeringu KSH raames läbiviidud Natura hindamine lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust (rajatakse ainult Enefit280-2 seade). Arvestatakse muudes hindamisvaldkondades tehtud hindamiste tulemusi. Hindamisse kaasatakse Puhatu linnuala (EE0070106). Lähtutakse Keskkonnaameti suunistest, sh 2019. a täiendatud juhistest Natura hindamise läbiviimiseks9. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine: tuhk Koostatakse ülevaade tuhaärastuse ja järgnevate käitlemisetappide alternatiivsetest võimalustest. Antakse hinnangud alternatiivsete lahenduste rakendatavusele, seejuures tuues välja tehnilise sobivuse, kaasnevad kulutused (investeeringuvajadus ja käitamiskulud) ja keskkonnamõju, sh loodusressursside kasutamine. Käsitletakse muudatuste ulatust võrreldes olemasoleva olukorraga. Hindamisel on aluseks PVT ja õigusaktide nõuded, sh tööstusheite seadus, veeseadus. Mõju olulisuse skaala KMH käigus käsitletakse kavandatava tegevusega seotud mõjutegurid (vt ptk 5), millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka pos itiivne mõju ning hinnatakse nii mõjutegurite poolt põhjustatud muudatuste olulisust võrreldes olemasoleva olukorraga (st suhtelisel skaala) kui ka kavandatava tegevuse rakendamise järgset mõjuteguri/mõju summaarset väärtust (st absoluutsel skaalal). Negatiivne keskkonnamõju on oluline juhtudel, kui see: ▪ eeldatavalt ületab tegevuskohas looduskeskkonna taluvust; ▪ põhjustab kas looduses või sotsiaalmajanduslikus keskkonnas pöördumatuid muutusi; ▪ seab ohtu inimese tervise või heaolu, kultuuripärandi või vara. Mõju olulisuse skaala on eeldatavalt järgmine: ▪ piirväärtusi ületav oluline mõju, mida ei ole võimalik leevendada (välistaks tegevuse, millega see kaasneb); ▪ oluline negatiivne mõju; ▪ väheoluline negatiivne mõju; ▪ neutraalne mõju või mõju puudub; ▪ väheoluline positiivne mõju; ▪ oluline positiivne mõju; ▪ väga oluline positiivne mõju. 8 Võimalike allikmaterjalide jms loetelu https://envir.ee/kliima/kliima 9 https://keskkonnaamet.ee/elusloodus -looduskaitse/tegevused-kaitstavatel-aladel/natura-hindamine Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 22 Tehnoloogiliste muudatuste võrdlev hindamine KMH algatamisotsuses on ühe ülesandena välja toodud kaaluda tehnoloogiliste muudatuste tegemise vajadust jahutusveega varustamises, reovee käitlemisel, uttegaaside käitlemisel ning tuhaärastuses ja tuha edasises käitluses. Kõik need teemad on seotud Auvere energiakompleksi ühise taristu kasutamisega, millest tulenevalt on vaja mh hinnata, kas muudatust on võimalik teha ainult Enefit280-2 seadmel või see hõlmab ka teisi energiakompleksi komponente või kogu energiakompleksi. Kaaluda ja võrrelda tuleb erinevaid tehnilis-majanduslikke aspekte ja erinevaid keskkonnamõjusid, leida tuleb nii loodus - kui ka majanduskeskkonna suhtes parim võimalik lahendus. Iga teemat võrreldakse eraldi, kuid ei ole välistatud, et tekivad seosed erinevate teemade vahel (st mingi tehnoloogiline muudatus tingib teatud muudatused mujal) ja vaja on arvestades kogu seoseahelat. Üldiseks võrdlemise aluseks on tehniline teostatavus (analüüsitakse reaalselt teostatavaid tehnoloogilisi alternatiive) ja maksumus (koosneb investeeringust, sh täiendava taristu rajamise kulud ja asjakohasusel liitumise maksumus, ning kasutusaegsetest kuludest). Tulemused esitatakse võimalike tehnoloogiliste alternatiivide võrdlustabelina, milles võimalusel esitatakse kvantitatiivsed väärtused või juhul kui see ei ole võimalik, tuuakse täiendavalt vastavad selgitused. Koostatakse alternatiivide järjestus tehnilis -majanduslike kriteeriumite alusel. Järgneb tehnoloogiliste alternatiivsete lahenduste avaldatava keskkonnamõju võrdlev hindamine. Võetakse arvesse kõiki ptk 5 loetletud mõjuvaldkondi (sh neid, mille puhul senised hindamistulemused on Enefit280-2 kontekstis piisavaks loetud – lähtutakse varasemalt tehtud hindamise tulemustest, kuid vajadusel neid ajakohastades). Tulemused esitatakse tehnoloogilise muudatuse alternatiivide võrdlustabelina kõikide keskkonnamõju iseloomustavate kriteeriumite kaupa. Seejärel järgneb teh nilis-majandusliku võrdluse ja keskkonnateemade võrdluse tulemuste sünteesimine, mille põhjal selgitatakse välja tehnoloogilise muudatuse tegemise asjakohasus. Alternatiivide võrdlemise metoodika KMH programmi ptk 2 toodi kavandatava tegevuse kohta välja 3 alternatiivi. Samas on alternatiivi 2 (arendaja kavandatud tegevus piiratud mahus) väljatöötamine ja kaasamine alternatiivide võrdlemisse põhjendatud ainult juhul, kui alternatiivi 1 (arendaja ka vandatud tegevus) puhul ilmneb oluline negatiivne keskkonnamõju, mida on võimalik leevendada kavandatava tegevuse mahu vähendamise kaudu. Sisuliste alternatiivide hulk ja iseloom mõjutab omakorda alternatiivide võrdlemise metoodika valikut. Alternatiivide võrdlemisel on aluseks võetud T. Põdra koostatud metoodilises juhendi s lk 159 toodu 10: „Alternatiive võib võrrelda mitmel viisil. Lihtsal juhul, kui tegemist on ühe-kahe alternatiiviga (lisaks 0-alternatiivile), ning eriti juhul, kui nende p õhjustatavad mõjud on ühesugust liiki, võib ka sõnaline esitus olla ammendav.“ Kuna kavandatava projekti puhul on lisaks 0-alternatiivile kaks ühesugust liiki mõjudega alternatiivi, ei ole alternatiivide võrdlemiseks otstarbekas kasutada mõju olulisuse iseloomustamiseks numbriliste väärtuste skaalasid. Sellest tulenevalt kirjeldatakse KMH aruandes alternatiividega kaasnevaid mõjusid eksperthinnangu vormis ning selle põhjal selgitatakse välja keskkonnamõjude seisukohast eelistatud lahendus. 10 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 23 Keskkonnamõju hindamise tulemuste dokumenteerimine KMH aruanne koostatakse ja vormistatakse lähtudes heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmist, KeHJS § 20 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetest ning võttes arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. Aruandes tuuakse välja vajalikud leevendusmeetmed, kavandatava tegevuse ja selle avaldava mõju seirenõuded ja tingimused edasiste tegevuslubade taotlemiseks. Keskkonnamõju hindamine tehakse sellises mahus, et selle järeldusi saab arvestada ka ehitusprojekti koostamisel ja ehitusloa väljastamisel. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 24 7. KMH PROTSESS JA AJAKAVA Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb algatamise järgselt kahte faasi: KMH programmi koostamine ning hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KMH läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-s ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes (haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele. KMH läbiviimise etapid (KeHJS 13.01.2022 jõustunud redaktsiooni kohaselt) ja eeldatav toimumise aeg on esitatud tabelis 7.1 (lähtutud on mõju hindamise lepingu lisas olevast ajatabelist, mis koostati eeldusel, et leping sõlmitakse 18.04.2022, tegelik lepingu sõlmimise kuupäev 22.04.2022, otstarbekas kuupäevi korrigeerida KMH programmi avaliku arutelu toimumise järgselt vastavalt tegelikult kulunud ajale, st nõuetele vastavaks tunnistamiseks esitatavas programmis on kaasajastatud graafik). Täpse KMH protsessi ajalise kulgemise prognoosimine on KMH programmi koostamise ajal raske ndatud (see sõltub menetlusosaliste tegevustest, sh kas nad kasutavad seadusega antud võimalusi menetlustähtaegasid pikendada), seetõttu tuleb ajagraafikut lugeda ligikaudseks tegevuste toimumise ajaks. Täpsustav teave KMH programmi ning aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta antakse seadusega ettenähtud korras. Tabelis toodud prognoosi kohaselt võib KMH menetlus kesta kuni juulini 2023. Kogu keskkonnamõju hindamise protsessi perioodil on KMH töögr upp valmis huvilistele tutvustama töö käiku. Tabel 7.1 KMH läbiviimise etapid Eeldatav läbiviimise KMH tegevus Tegevuse sisu ja toimumise kestus tähtaeg KMH algatamine Algatatud Keskkonnaameti 06.04.2022 kirjaga nr DM-106545-69 Moodustatakse KMH ekspertrühm, kes alustab KMH programmi KMH programmi 18.04.2022 koostamisega koostöös arendajaga. koostamine KMH programmi esitab arendaja (Enefit Power AS) otsustajale. 25.04.2022 Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul KMH programmi vastavust 09.05.2022 ja esitab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva jooksul. 08.06.2022 Otsustaja teostab 14 päeva jooksul asjakohaste asutuste 22.06.2022 seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH KMH programmi programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. kontroll ja seisukohtade küsimine KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH programmis parandused ja täiendused. Arendaja esitab täiendatud KMH 01.07.2022 programmi otsustajale. Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH programmi 14 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral menetlusse 15.07.2022 asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud. Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust ja 29.07.2022 avalikust arutelust. KMH programmi avalik väljapanek on KMH programmi vähemalt 14-päevaline. avalikustamine Toimub KMH programmi avaliku arutelu. 19.08.2022 KMH ekspertrühm teeb kuni 30 päeva jooksul KMH programmi KMH programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis täiendamine ning vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja esitamine nõuetele vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist 02.09.2022 vastavuse ning vastab esitatud küsimustele. Korrigeeritud KMH programmi kontrollimiseks esitab arendaja otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. KMH programmi nõuetele vastavuse Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul KMH programmi kontrollimine ja vastavust, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava 03.10.2022 nõuetele vastavaks tegevuse keskkonnamõju hindamiseks. tunnistamine Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 25 Keskkonnaamet teeb KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. /otsustaja teavitab elektrooniliselt e-kirjadega ja teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul pärast asjakohase otsuse tegemist – eeldavalt ei mõjuta järgnevat ajagraafikut/ Lähtudes KMH programmist, koostab KMH ekspertrühm KMH aruande. Aruande koostamiseks kuluva aja prognoosimisel on KMH aruande eelnõu KMH aruande arvestatud, et Enefit 280-2 kompleksloa taotluses, sh koostatakse ühe kuu koostamine keskkonnamõju eelhinnangus on valdavalt hinnatud jooksul keskkonnamõjude taset ja olulisust. KMH aruanne esitatakse otsustajale. 01.11.2022 Otsustaja kontrollib 21 päeva jooksul KMH aruande vastavust 22.11.2022 ja esitab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. 22.12.2022 Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva jooksul. Otsustaja teostab 21 päeva jooksul asjakohaste asutuste KMH aruande kontroll seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH 12.01.2023 ja seisukohtade aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. küsimine KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH aruandes parandused Arvestatud 2 nädalat ja täiendused. Aruanne esitatakse otsustajale. 27.01.2023 Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH aruannet 21 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral menetlusse asjaomase 17.02.2023 asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud. Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust ja 03.03.2023 KMH aruande avalikust arutelust. avalikustamine KMH aruande avalik väljapanek on vähemalt 30-päevaline. Toimub KMH aruande avaliku arutelu. 11.04.2023 KMH ekspertrühm teeb kuni 30 päeva jooksul KMH aruande KMH aruande kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes täiendamine ning vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja Arvestatud 3 nädalat esitamine nõuetele vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist vastavuse ning vastab esitatud küsimustele. kontrollimiseks Pärast KMH aruande avalikku arutelu esitatakse aruanne otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. 02.05.2023 Otsustaja edastab KMH aruande kooskõlastamiseks asjaomastele asutustele, kes kooskõlastab või jätab kooskõlastamata keskkonnamõju hindamise aruande 30 päeva jooksul. 01.06.2023 KMH aruande nõuetele vastavuse Tuginedes kooskõlastustele, kontrollib otsustaja 30 päeva kontrollimine ja jooksul KMH aruande vastavust programmile, nõuetele, nõuetele vastavaks aruande asjakohasust ja piisavust, samuti esitatud tunnistamine ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. Keskkonnaamet teeb KMH aruande nõuetele vastavaks 01.07.2023 tunnistamise otsuse. KMH aruande nõutele vastavaks tunnistamisest Keskkonnaamet teavitab 14 päeva jooksul. teavitamine Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 26 8. MENETLUSOSALISED 8.1. ANDMED OTSUSTAJA, ARENDAJA JA HINDAJA KOHTA Otsustaja Keskkonnaamet Roheline tn 64, Pärnu linn 80010 Üldtelefon: 662 5999 e-post: [email protected] Kontaktisik: Ivo Ojamäe tel: +372 505 7438; [email protected] Arendaja Enefit Power AS Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Auvere küla, Keskterritooriumi/1, 40107 Kontaktisik: Tõnis Meriste tel: +372 515 8153; e-post: [email protected] Keskkonnamõju hindaja OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, 51004 Tartu Kontaktisik: Juhan Ruut tel: 740 9804, mob: +372 5516423; e-post: [email protected] KMH ekspertrühm koosneb järgmistest liikmetest: Juhan Ruut – KMH juhtekspert (litsents KMH0155), hinnatavad valdkonnad: mõjud kliimamuutustele, riskide hindamine, alternatiivide võrdlemise läbiviimine, KMH aruande koostamine; Katri Järvekülg – jäätmekäitluse mõju, projekti juhtimine; Kaile Eschbaum – Natura hindamine; Ingrid Vinn – mõjud veekeskkonnale; Martin Ruul – mõjud kliimamuutustele; Marek Bamberg – mõjud välisõhu seisundile. 8.2. TEAVITATAVATE-KAASATAVATE ISIKUTE LOETELU KOOS KAASAMISE PÕHJENDUSEGA KMH avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne. Infokanalid, mille kaudu käesoleva KMH käigus menetlusosalisi teavitatakse: ▪ Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine) ; ▪ ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondlik u levikuga ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu); ▪ kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu); Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 27 ▪ kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust vastavalt KeHJS § 16 lõikele 3. KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust teavitavate isikute loetelu on esitatud tabelis 8.1. Tabel 8.1 KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekus t eeldatavalt huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu* Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm Asjaomased asutused Keskkonnaamet Otsustaja - Enefit280-2 objekti näol on tegemist riigi jaoks olulise Keskkonnaministeerium Teavitatakse e-kirjaga käitisega Majandus- ja Enefit280-2 objekti näol on tegemist riigi jaoks olulise Teavitatakse e-kirjaga kommunikatsiooniministeerium käitisega Narva-Jõesuu linnavalitsus Kavandatava tegevuse asukoha kohalik omavalitsus Teavitatakse e-kirjaga Päästeamet Päästetööde korraldamine ja tuleohutusjärelevalve Teavitatakse e-kirjaga Elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna eest Terviseamet Teavitatakse e-kirjaga vastutav asutus Ohutu liiklemiskeskkonna arendaja, tagab inimestele Transpordiamet ja kaupadele ohutu, mugava ja kiire transpordiliikide Teavitatakse e-kirjaga ülese liikuvuse. Muud menetlusosalised Valitsusvälised organisatsioonid ja Keskkonnaalaste või muude organisatsiooni kodanikuühendused - Eesti suunitlusest tulenevate väärtuste arvestamise Teavitatakse e-kirjaga Keskkonnaühenduste Koda, tagamine kavandatava tegevuse realiseerumisel MTÜ Loodusvõlu On huvitatud maksimaalselt kõrge kvaliteediga Naaberkinnisasjade omanikud Teavitatakse e-kirjaga elukeskkonnast Kirjaga ei teavitata (teavitatakse kohaliku meedia kaudu ja Kavandatav tegevus võib otseselt mõjutada piirkonna Piirkonna elanikud ja ettevõtted Ametlikes Teadaannetes, elanike elukvaliteeti ja töökeskkonda. samuti vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas). Kirjaga ei teavitata (teavitatakse kohaliku meedia kaudu ja Laiem avalikkus Muud võimalikud mõjud ja huvid Ametlikes Teadaannetes, samuti vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas). * Esitatud nimekiri on KMH programmi koostaja (Hendrikson & Ko OÜ) poolne ettepanek minimaalselt kirjaga teavitatavatest osapooltest. Lõpliku otsuse teavitatavatest teeb Otsustaja. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 28 9. KAASAMISE TULEMUSED 9.1. AMETITELT, ASUTUSTELT JA HUVITATUD ISIKUTELT SAADUD ETTEPANEKUD NING NENDEGA ARVESTAMINE/KÜSIMUSTELE VASTAMINE Peatükk sisustatakse KMH programmi edasisel menetlemisel. 9.2. KMH PROGRAMMI AVALIK VÄLJAPANEK JA ARUTELU Peatükk sisustatakse KMH programmi edasisel menetlemisel. 9.3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMMI NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMINE Peatükk sisustatakse KMH programmi edasisel menetlemisel. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 29 KASUTATUD KIRJANDUS Õigusaktid ▪ Atmosfääriõhu kaitse seadus. Vastu võetud 15.06.2016. https://www.riigiteataja.ee/akt/105112019005 ▪ Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). Vastu võetud 22.02.2005. https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019015 ▪ Keskkonnaministri 04.09.2019 määruse nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ https://www.riigiteataja.ee/akt/106092019031 ▪ Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ▪ Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid” https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012 ▪ Tööstusheite seadus. Vastu võetud 24.04.2013. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020080 ▪ Vabariigi Valitsuse määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba” https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004 Riiklikud andmebaasid ▪ Keskkonnaregister http://register.keskkonnainfo.ee/ ▪ Maa-ameti X-Gis Geoportaali kaardirakendused http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver -p2.html ▪ Eesti Looduse Infosüsteemi andmebaas EELIS http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ ▪ Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS https://kotkas.envir.ee/ ▪ Statistikaameti ruumipäringu kaardirakendus https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR Muud allikad ▪ T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf ▪ Enefit Energiatootmine AS. Enefit282 lähteolukorra aruanne . 2019 ▪ Enefit Energiatootmine AS. Enefit282 põl evkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju eelhindamise sisendandmed. TÖÖ NR 18/3039-2. OÜ Hendrikson&ko, 2019 ▪ Eesti Energia Õlitööstus AS. Õlitehase maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Pöyry Management Consulting Oy, Pöyry Entec AS. 2014. ▪ Enefit Energiatootmine AS Õlitehase maa ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise täiendatud aruanne. OÜ Hendrikson & Ko. 2019. ▪ Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030 ). https://www.mkm.ee/media/99/download ▪ Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eelnõu. https://envir.ee/media/5496/download ▪ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti 2030.pdf ▪ Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 . https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused- aastani-2050 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 30 ▪ Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016 -2030. https://envir.ee/ringmajandus/maapou/polevkivi ▪ Strateegia "Eesti 2035". https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/materjalid ▪ Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+. https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/ida-virumaa/ida-viru-maakonnaplaneering-2030/ ▪ Narva-Jõesuu linna arengukava kuni 2025. https://www.riigiteataja.ee/akt/421112018001?leiaKehtiv ▪ Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eelnõu. http://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering ▪ Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneering. Kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr 105 . http://www.vaivaravald.ee/dp/olitehase/pdf/d etailplaneering.zip Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH programm 31 LISAD Kõik lisad (v.a. keskkonnakompleksloa taotlus) on kättesaadavad lingilt: http://gofile.me/6tNNn/m0CiH7z8l LISA 1. KMH ALGATAMISE DOKUMENDID 1.1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISE OTSUS 1.2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISE TEADE LISA 2. KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUS (SH RESSURIKASTUSE JA TOOTMISPROTSESSI ISELOOMUSTUS) Kättesaadav lingilt: https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=439576&proceedi ng_id=6606&application_id=1009644&cft=f336cfb7 LISA 3. ÕLITEHASE MAA ALA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE TÄIENDATUD ARUANNE. OÜ HENDRIKSON&KO, 2018-2019 Narva-Jõesuu linnavalitsus [email protected] 10.05.2022 nr 6-3/22/8817-2 Enefit 280-2 keskkonnakompleksloa keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine Enefit Power AS esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Enefit Power AS põlevkiviõli tootmisseadme Enefit280-2 keskkonnakompleksloa taotluse nr TKKL/1001598-16 menetluse nr M-106545 raames keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu (koostaja: OÜ Hendrikson & Ko). KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad Enefit Power AS põlevkiviõli tootmisseadme Enefit280-2 keskkonnakompleksloa muutmise taotluse KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata teie pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa: 1. KMH programm (NJ-KKJ-1_364-2.asice) Sama: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Päästeamet, Terviseamet, Transpordiamet, Maa-amet Ivo Ojamäe 505 7438 [email protected] Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel