Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 9. mai 2022
Sisu (failidest)
Planeerimistasand Kood
Tulemusvaldkond IY
Tulemusvaldkond IY
Tulemusvaldkonna mõõdik IY-10
Tulemusvaldkonna mõõdik IY-11
Tulemusvaldkonna mõõdik IY-12
Programm IYDA
Programm IYDA
Meede IYDA00
Programmi tegevus IYDA0000
Meede IYDA01
Meetme mõõdik IYDA01-01
Programmi tegevus IYDA0101
Programmi tegevuse mõõdik IYDA0101-01
Programmi tegevus IYDA0102
Programmi tegevuse mõõdik IYDA0102-01
Meede IYDA02
Meetme mõõdik IYDA02-01
Programmi tegevus IYDA0201
Programmi tegevuse mõõdik IYDA0201-01
Programmi tegevus IYDA0202
Programmi tegevuse mõõdik IYDA0202-01
Programmi tegevus IYDA0203
Programmi tegevuse mõõdik IYDA0203-01
Meede IYDA03
Meetme mõõdik IYDA03-01
Programmi tegevus IYDA0301
Programmi tegevuse mõõdik IYDA0301-01
Programmi tegevus IYDA0302
Programmi tegevuse mõõdik IYDA0302-01
Programmi tegevus IYDA0303
Programmi tegevuse mõõdik IYDA0303-01
Nimetus
Infoühiskond
Infoühiskond
Avalike digiteenustega rahulolu
Küberturvalisuse usaldusväärsus
Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suure
Digiühiskonna programm
Digiühiskonna programm
Digiriik
Avalike digiteenustega rahulolu: Rahuolu e-teenustega 85% elanike seas
Digiriigi arenguhüpped
Elusündmusteenuste arv
Digiriigi alusbaasi kindlustamine
toetatud riigiasutuste või nende poolt hallatavate asutuste arv, kelle digiteenuseid, -tooteid ja -protsesse toetatakse
Küberturvalisus
Küberruumi turvalisus ja usaldusväärsus
Riikliku küberturvalisuse juhtimine, korraldamine ja koordineerimine
Küberturvalisuse tagamise ja arendamise tegevused on kvaliteetselt ellu viidud
Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine
Teostatud analüüside arv aastas
Küberturvalisuse tagamine
Asjakohased küberturbe meetmed on rakendatud
Ühenduvus
Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suure
Õigusruumi tagamine
Ajakohastatud õigusaktide arv
Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine
Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suure
5G taristu ja teenuste arendamine
5G transpordikoridoride arv
Eesmark Vastutaja 2022 2023 2024
Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks
N -87467
ja nutikate lahenduste
-83850 loomiseks,
-46022 mis on seeläbi tõstnud maja
Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks
N -18271
ja nutikate lahenduste
-9423 loomiseks,
-10056 mis on seeläbi tõstnud maja
N 80 81 83
N algtase algtase +1% algtase + 2%
N 60 62 64
Avalike teenustega rahulolu tõus, ülikiire interneti parem
N kättesaadavus
-87467ja küberkaitstud
-83850 Eesti -46022
Avalike teenustega rahulolu tõus, ülikiire interneti parem
N kättesaadavus
-18271ja küberkaitstud
-9423 Eesti -10056
N . . .
N . . .
Tagada parim digiriigi kogemus N -63377 -58522 -25954
N 80 81 83
Uued lahendused on aktiivselt kasutusele võetud N -2129 -1038 -907
N 2 5 8
Seni loodu kvaliteet on hoitud kõrgel tasemel ja ajakohasena
N -61260 -57494 -25058
N 158 157 174
Eesti küberruum on turvaline ja usaldusväärne N -6372 -6048 -5913
N algtase algtase +1% algtase + 2%
Küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon
N on-731ajakohane ja-704
adekvaatne -700
N jah jah jah
Mõistame tehnoloogia arengut ja oskame küberriskidega N toime tulla-146 -145 -138
N 4 4 4
Suurem küberturbe tagamise võimekus N -5485 -5189 -5064
Mõõdik
Paranemine Paranemine
välja
võrreldes võrreldes
töötatud ja
eelmise eelmise
rakendatu
aastaga aastaga
d
N
Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne
N ja-17717
taskukohane-19281
sideühendus,-14156
mis võimaldab luua ja kasutada uu
N 60 62 64
Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele N ja ootustele
-13195 -9048 -3938
N 2 2 2
Turutõrkepiirkondades on loodud liitumise võimalus vägaN suure läbilaskevõimega
-4403 -10113
juurdepääsuvõrguga
-10105
N 60 62 64
Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu N 5G leviga -120 -119 -112
N 0 0 1
2025
-27032
-3393
85
algtase + 3%
66
-27032
-3393
.
.
-18746
85
-924
10
-17833
161
-4139
algtase + 3%
-254
jah
-138
4
-3736
Paranemine
võrreldes
eelmise
aastaga
-4146
66
-3928
2
-106
66
-112
2
DIGIÜHISKONNA PROGRAMM 2022–2025
Programmi
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakond,
koostaja ja
sideosakond ja riikliku küberturvalisuse osakond, digiarengu asekantsler
vastutaja
Programmi
eelnõu 08.04.2022
valmimise aeg
Vormi sisu Vorm on abiks riigi eelarvestrateegia (RES) protsessi sisendina koostatava
kasutamise programmi dokumendi eelnõu koostamiseks. Programmi eelnõu kohandatakse
selgitus RES-ist ja riigieelarvest lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga.
1. Programmi esileht
Tulemusvaldkond Infoühiskond
Tulemusvaldkonna Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks
eesmärk ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on seeläbi tõstnud majanduse
konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusust.
Valdkonna arengukava Eesti digiühiskond 2030
Programmi nimi Digiühiskonna programm aastateks 2022–2025
Programmi eesmärk Avalike teenustega rahulolu tõus, ülikiire interneti parem
kättesaadavus ja küberkaitstud Eesti.
Programmi periood 2022–2025
Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
(ministeerium)
Kaasvastutajad (oma Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
valitsemisala asutused) Amet (TTJA), Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus
(RIT)
Kaasvastutav ministeerium Ei ole
ja selle valitsemisala
asutused
1
2. Sissejuhatus ehk programmi sisu lühikokkuvõte
Digiühiskonna programm viib ellu Infoühiskonna tulemusvaldkonna eesmärki.
Programmi eesmärk: Avalike teenustega rahulolu tõus, ülikiire interneti parem kättesaadavus ja
küberkaitstud Eesti.
Programmi abil viib peavastutaja, MKM koos partneritega ellu Eesti digiühiskonna arengukava 2030
(edaspidi arengukava) alljärgnevate alaeesmärkide tegevussuunad:
(*) digiriik
(*) küberturvalisus
(*) ühenduvus.
Antud programmi tekstis on sihttase 2025. aastal sama, kui sihttase 2023. aastal, sest tegevuste
elluviimine sõltub enamjaolt Euroopa Struktuurifondide rahastusest. Antud hetkel (08.04.2022 seisuga)
on uue SF perioodi rahastuse läbirääkimised käimas, seega vahendeid programmi planeerida ei saa.
Sellest tulenevalt eeldame, et sihttasemed ei muutu.
Olulised tegevused, mis viiakse ellu 2022-2024 aastal:
Taaskasutuse võimendamine digiriigis on teostatud. Tekitatud on ühine digiriik.eesti.ee inforuum,
kus on selge ülevaade digiriigi teenuste ja IT lahenduste arenduspõhimõtetest ja milles toimub ka
süsteemselt juhitud digiriigi probleemide ja lahenduste korje ning realiseeritud on IKT
komponentide taaskasutuse platvormid: laiendatud on digiriigi koodivaramus leitavat
tarkvaravalikut ning tekitatud on ka jupivaramu kratijuppide ja muu taaskasutatavate tehniliste
komponentide jagamiseks.
2021. aastal koostati uus riiklik kratikava ja järgnevatel aastatel on eesmärk jätkata tegevuskava
elluviimist.
2022. aasta lõpuks on bürokratt rakendatud vähemalt viies riigiasutuses.
Tegevuste elluviimine vastavalt loodud avaandmete tegevuskavale aastateks 2021-2022 ja
andmehalduse tegevuskavale aastateks 2021-2022.
Digiriigi kestlikkuse tagamiseks koordineerime riigieelarve kui ka EL fondide (SF ja RRF)
vahendite kasutust, et riigile olulised IT-arendused oleksid rahastatud ning digipööre hoo sisse
saanud. 2022-2023 on suur fookus EL vahendite (SF 2021-2027; RRF kuni 2026) rakendusskeemide
välja töötamisel ja koordineerimise sisse töötamisel. Alustatakse mitmete riigiüleste reformidega,
sh avalike digiteenuste uus tase: teenused terviklikuks ja proaktiivseks ning digiriigi alustaristu uus
tase, sh digiriigi turvaline pilveminek.
Kaasajastame riikliku küberturvalisuse haldamise ja küberintsidentide lahendamise kontseptsioon.
Täiendame nende kontseptsioonide põhjal Küberturvalisuse seadust ning teisi õigusakte ja
regulatiivseid dokumente, mis sätestavad asutuste ja organisatsioonide rollid, vastutuse, ülesanded
ja koostöösuhted. Lähtume selles ka Riigikaitse arengukava 2022-2031 eesmärkidest.
Tõstame olukorrateadlikkust küberturbe trendide, ohtude ja mõjude osas ning arendame võimet luua
adekvaatseid küberturvalisuse tagamise meetmeid. Selleks süstematiseerime küberturvalisuse
teadus- ja arendustegevuse protsesse ning tellime vajalikke analüüse ja uuringuid.
Võtame kasutusele uue küber- ja infoturbe standardi ning parandame turvameetmete rakendamise
võimekust. Loome mõõdikute süsteemi, et seirata ja mõõta küberturvalisuse olukorda riigis.
Peab veelgi rahulolu avalike teenustega nii elanike kui ka ettevõtjate hulgas. Seda toetab nii
olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine, teenuse omanike teadlikkuse ja oskuste
suurendamine kui ka teenuste disainimine kasutaja vajadustest lähtuvalt. Oluline suund on
kasündmusteenuste juurutamine, mis hõlmab ka eesti.ee arendusi ja intergratsioone riigi ülejäänud
andmebaaside ning teenustega. Lisaks jätkatakse avalike teenuste ja baastaristu arendamise
toetamisega ning avalike teenuste koosvõime loomise toetamisega.
2020. aasta septembris kokku lepitud sündmusteenuste arendamise teekaardi alusel alustatakse
aktiivselt sündmusteenuste välja arendamist, esimeste arendustega on plaanis töösse minna 2021.
2
aasta IV kvartalis. Kokku on teekaardi alusel lepitud 14 elusündmusteenuses, millest 10
sündmusteenust arendatakse välja perioodil 2021 – 2025.
Jätkatakse avalike teenuste parema juhtimise, sh mõõtmise ja seire juurutamisega. Selleks on välja
töötatud digiteenuste arendamise aluspõhimõtted ja loomisel on tööriistad teenuse disainimiseks.
Arendatakse edasi teenuste juhtide ja omanike teadmisi ja oskusi ning luuakse ja pakutakse teenuse
omanikele tööriistu teenuste kirjeldamiseks ja haldamiseks. Tööd jätkab asutuste esindajatest
koosnev nõustamiskogu (nn äripaneel) kasutajakesksete avalike teenuste välja töötamiseks.
Viiakse lõpule 2018. aastal Elektrileviga sõlmitud juurdepääsuvõrkude passiivse lairibataristu
toetusmeede, millega 2023 lõpuks peaks maapiirkondades saama ülikiire juurdepääsuvõrguga
liitumise võimaluse 40 016 aadressi (17,6 mln).
Riigi toel rajatakse esimesed katkematud 5G transpordikoridorid ning rajatakse 5G piirkonnad elu-
ja tööstuspiirkondadesse.
Käivitatakse uued toetusmeetmed juurdepääsuvõrkude rajamiseks turutõrkepiirkondades.
Ministeeriumid ja nende allasutuste arvutitöökohateenused ja serveritaristu alusteenused viiakse üle
kesksele teenusepakkumise mudelile, et tõsta teenuste kvaliteedi ning vähendada tehnoloogilist
paljusust riigis.
3
3. Programmi juhtimiskorraldus
3.1. Ülevaade programmi koostamise korraldusest
Programm toetub arengukava tegevussuundadele. Programmi ning rahastuskava koostas MKMi
digiriigi arengu osakond, sideosakond ja riikliku küberturvalisuse osakond ning selle elluviimise eest
vastutab digiarengu asekantsler. Programmi rakendamine toimub muuhulgas riigi IKT
arendusprojektide rahastamise ning nõustamise kaudu.
3.2. Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja
rakendamisse kaasatud
Programmi elluviimisse on kaasatud Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
3.3. Seos teiste tulemusvaldkondadega
Digiühiskonna näol on tegu horisontaalse teemaga, mis tähendab, et teiste tulemusvaldkondade
arengukavade koostajail tuleb ette näha asjakohased tegevused IKT kasutuselevõtuks oma valdkonna
sisuliste eesmärkide saavutamisel. Otsene sisuline puutumus on hariduse ja teaduse
tulemusvaldkonnaga, mille puhul digiühiskonna programm näeb ette tugitegevusi haridusprojektide
piloteerimisel, taristu arendamisel ning teadus- ja arendustegevuse suunamisel.
Samuti on seos Siseministeeriumi tulemusvaldkonna ja programmiga – viimases on kajastatud MKM
vastutus seoses elektroonilise side kaudu toimiva asukohapõhise kiire ohuteavituse süsteemi tehnilise
lahenduse välja töötamisega. Samas on kajastatud ka MKM vastutus elutähtsate teenuste toimepidevuse
tagamisel.
3.4. Programmi seire
Programmi seire toimub ühtses ajakavas Eesti digiühiskonna arengukava 2030 seirega, mille tulemusel
tekivad nii arengukava tulemusaruanne kui programmi aruanne. Vastutavate ametnike jooksvat
koostööd ja infovahetust korraldab MKM.
4
4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
4.1. Programmi eesmärk
Programmi eesmärk on avalike teenustega rahulolu tõus, ülikiire interneti parem kättesaadavus ja
küberkaitstud Eesti.
Programmi tegevuste elluviimise tulemusena on Eesti elanikel ja ettevõtteil juurdepääs kiirele ning
kaasaegsel tehnoloogial põhinevale internetiühendusele. Arendatud on mugavad avalikud teenused nii
ettevõtjate kui ka eraisikute jaoks. Eesti on küberkaitstud ja inimesed saavad tarbida digiteenuseid
usaldades, et nad on kübermaailmas kaitstud.
4.2. Programmi mõõdikud
Tabel 1. Programmi mõõdikud
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2022) (2023) (2024) (2025)
1. Avalike digiteenustega rahulolu: 75% 80% 81% 83% 85%
Rahuolu e-teenustega 85% elanike
seas
Allikas: MKM Teenuste kataloog
Küberturvalisuse turvalisus ja algtase algtase algtase algtase + algtase +
usaldusväärsus teadmata, +1% 2% 3%
Allikas: Statistikaamet esimene
tulemus sept.
2022
Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete 58% 60% 62% 64% 66%
osakaal, kel on võimalus liituda
vähemalt 100 Mbit/s
internetiühendusega, mida saab
suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s.
Allikas: MKM
4.3. Programmi eelarve
Tabel 2. Programmi eelarve
Programmi eelarve investeeringutega 2022 2023 2024 2025
kulud 85 999 854 82 728 363 44 555 811 25 577 700
sh välistoetused ja kaasrahastus 57 732 514 58 446 716 25 376 549 6 393 108
investeeringud 18 271 037 9 422 978 10 056 382 3 392 753
sh välistoetused ja kaasrahastus 16 301 871 7 453 812 8 087 216 1 423 587
mitterahalised kulud 1 467 052 1 121 672 1 465 925 1 454 317
Programmi eelarve kokku 105 737 944 93 273 013 56 078 118 30 424 770
5
5. Olukorra lühianalüüs
Eesti digiühiskonna arengu peamine alussammas on olnud avaliku sektori aktiivne roll innovaatiliste
lahenduste tellimisel ja arengueelduste kujundamisel, samuti ettevõtete panustamine uutesse
tehnoloogiatesse ning Eesti inimeste kõrge usaldus e-riigi vastu, millest tuleneb valmisolek uute
tehnoloogiliste võimaluste kasutamiseks.
Digiühiskonna programm on jaotatud kolme meetmesse: digiriik, küberturvalisus ja ühenduvus. Läbi
tegevuste nendes kolmes suunas liigume mugavamate avalike teenuste suunas, mis on ka paremini
kättesaadavamad ja küberkaitstud.
Digiriigi arendamisel on oluline nii uue tehnoloogia kasutuselevõtt kui ka teenuste sisuline arendamine.
Digiriigi toimimiseks vajalik komponent on riigi infosüsteemi baastaristu. Kuigi riigi teenuste
taristut (X-tee, eID, teabeväravad jne) on järjepidevalt arendatud, tuleb tehnoloogia kiire arengu ning
tarbijate ootuste valguses seda jätkuvalt ajakohastada või vajaduse korral selle osi ka välja vahetada.
See tagab taristu komponentide pideva terviklikkuse ja käideldavuse ning vastavuse konfidentsiaalsuse
nõuetele. Avaliku sektori IKT-lahenduste tervikliku toimimise eeldus on nende koosvõime. Väljakutse
on tugevam riigi infosüsteemi koosvõime põhimõtete jõustamine ning era- ja avaliku sektori vahelise
koosvõime loomine.
Tehtud on pingutusi tehnoloogiasuundumustega kaasaskäimiseks, loodud näiteks riigipilve taristu,
kasutusele võetud plokiahela tehnoloogia ning tehisintellekti rakendusi, kuid eesmärk on nende
tehnoloogiate laiem kasutuselevõtt, et suurendada teenuste ning taristu efektiivsust. Tehisintellekti
kasutuselevõtt on näiteks viimase kahe aasta jooksul hoogustunud ja tänaseks on kratte avalikus
sektoris rakendatud enam kui 50 korral. Samas on oluliseks väljakutseks tehniline kompetents,
probleemid avaliku pilve kasutamisega ja puudulik andmehalduse praktika. Sarnastel põhjustel on
mõjutatud ka teised suure potentsiaaliga teemad ja initsiatiivid nagu avaandmed, andmeanalüütika ja
käesolevalt arendatav #bürokrati kontseptsioon, mille toel soovitakse viia avalike teenuste kasutamine
radikaalselt lihtsaks. Teisisõnu, teenusteruum ei toimi veel kogu Eesti ulatuses ühtsena ja see pärsib
näiteks majanduse tootlikkust. Sarnaselt on pärsitud teenuste piiriülene kättesaadavus, näiteks
digiretsepti (koostöö Eesti ja Soome vahel on siiski käivitunud) või e-arvete kasutamine väljaspool
Eestit. Samuti nõuab tähelepanu avaliku ja erasektori tööjaotus ning koostöömudel.
Lisaks on uuel moel käivitunud haldusaladeülene digiriigi tehnoloogiajuhtimine: võimendunud on
arhitektuurinõukogu ja käivitunud on digiriigi arhitektuuripaneel, milles valideeritakse erinevate
digiriigi teenuste uute arenduste arhitektuuri ja tehnoloogiavalikuid ning antakse tagasisidet ja
võimendatakse koostööd. Arhitektuuripaneelis on seni üle vaadatud ja tagasisidet antud 25’le suure
eelarvega või haldusaladevahelisele projektile. See protsess samas vajab selgemat kehtestamist nõuete
ja juhtimishoobade osas: eesmärk on see, et arhitektuuripaneel ja digiriigi arenduse nõuete tagamine
oleks läbiv protsess sõltumata IKT projektide rahastusallikatest. Arvutitöökoha ja servertaristus
alusteenuste ühtseks juhtimiseks viiakse teenustepakkumine Riigi Info- ja Kommunikatsiooni
Keskusesse, mis võimaldab korraldada keskset teenusepakkumist kumulatiivselt väiksemate kuludega
tulevikuvajadusi silmas pidades ning pakkuda riigiüleselt parema kvaliteediga teenuseid.
Suur jätkuv väljakutse on e-teenuste kättesaadavus, nende mugavus ning kiirus, mis paratamatult
peavad sammu pidama erasektori teenuste kvaliteedi ning võimaluste rohkusega. See paneb surve alla
avalike e-teenuste pakkujad ning arendajad. E-teenuste valdkonnas on tänaseks juurutatud teenuste
omanike kontseptsioon, teenustele on määratud omanikud, ehk need kes vastutavad teenuste toimimise
ja arendamise eest. On toimunud regulaarsed Avalike teenuste nõukogu koosolekud, mille kaudu viiakse
ellu valdkonna- ja asutusteüleseid projekte teenuste arendamiseks. Vajab selgitamist ja üle vaatamist,
millised koostöövormid kõige paremini teenuste arendamist toetavad (nn äripaneel, teenuse omanike
võrgustik). Lisaks sellele on loodud teenuste kataloog asutuste olemasolevatest teenustest ülevaate
saamiseks., Määrusega „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“, on loodud õiguslik alus liikuda
kliendikesksete valdkonnaüleste teenuste suunas. Teenuse omanikud on soovinud häid juhendmaterjale
ja tööriistu, nende loomine on töös.
6
Otseste avalike teenuste kvaliteedi näitajad (aeg, osutamiste arv ja rahulolu) mõõtmine pole täielik, see
näitab, et kvaliteedi hindamise juurutamisega on vaja jätkuvalt tegeleda. Teenuste rahulolu mõõtmine
on kavas muuta läbivaks automaatseks protseduuriks kõikide otseste avalike teenuste juures, mis annab
edaspidi parema ja ajakohasema ülevaate kasutajate tagasisidest teenustele. Töötatakse välja
sündmuspõhiseid teenuseid, mis koondavad eri haldusalade asutuste teenused kasutaja elu- või
ärisündmustest lähtuvalt terviklikesse komplektidesse tehes niimoodi teenuste leidmise ja läbimise
kasutajate jaoks lihtsaks. Arendatakse proaktiivseid teenuseid, mis tähendab, et teenust ei algata mitte
kasutaja poolse pöördumisega vaid ametniku enda initsiatiivil lähtudes olemasolevatest andmetest.
Arendatakse automaatseid teenuseid, mis tähendab, et korduvad menetlustoimingud nõuavad vähem
käsitööd ja muutuvad kasutajate jaoks kiiremaks.
Küberturvalisuse valdkonnas on mitmeid olulisi väljakutseid. Digitaalsete lahenduste turvalisus ning
areng avaldavad olulist mõju Eesti ühiskonna, riigi, julgeoleku ning majanduse toimimisele. Sellest
tulenevalt on vaja järgmise kümnendi küberturvalisuse arengusuundi planeerides silmas pidada
ülemaailmseid trende, riskifaktoreid ning mõju Eesti digitaalsele ökosüsteemile.
Eesti sõltuvus digitehnoloogiast ja -ökosüsteemist on laiaulatuslik. Eesti on kõrgelt arenenud digitaalne
ühiskond, mis sõltub väga suurel määral digitaalsetest teenustest ning neid võimaldavast taristust –
võrgu- ja infosüsteemidest, riist- ja tarkvarast, tavakasutaja seadmetest jne. Kõik elutähtsa teenuse
osutajad kasutavad oma protsessides infosüsteeme ning suur osa nendest hindab oma teenuse digitaalset
sõltuvust kriitiliseks. Lisaks on erinevad infosüsteemid omavahel seotud, kasutades üksteise andmeid
ning moodustades terviklikult toimiva digitaalse ökosüsteemi.
Digitaalsed tehnoloogiad muutuvad keerukamaks ja küberturbe spetsialiseerumine kasvab. Seadmete ja
infosüsteemide keerukus kasvab pidevalt, mis toob endaga kaasa ulatusliku spetsialiseerumise
küberturvalisuse alal. Universaalsete ekspertide abil ei ole enam võimalik lahendada kompleksseid
väljakutseid, mis eeldavad sügavat ekspertiisi erinevates valdkondades – näiteks pilveandmetöötlus,
tehisintellekt, krüptograafia, kvantkommunikatsioon, sidetehnoloogiad, asjade internet, liitreaalsus,
robootika jne.
Kaalukama mõjuga alaeesmärk on interneti püsiühenduste kättesaadavuse suurendamine, mis on
arengukava meetmete rakendamise kaudu tuntavalt paranenud. Aastatel 2019–20 leidsid aset esimesed
nn viimase miili ühenduste ehitamised, et tõsta ühenduste kättesaadavust ning kvaliteeti. Väljakutse on
endiselt ka ülikiire interneti (alates 100 Mbit/s) omaksvõtt tarbija poolt, seda vaatamata suurenenud
pakkumisele.
Eelnevatega läbivalt seotud teema on e-riigi kestlikkus, mis tuleneb aastate jooksul esinenud pideva
ülalhoiu ja edasiarenduse, aga ka küberturbe valdkonna alarahastusest. Senistel hinnangutel võib
tehnoloogiline „võlg“ riigi infosüsteemides ulatuda kuni 60 miljoni euroni aastas. Rahastuse osas on
väljakutseks olnud senini projektipõhine arendus struktuurifondide (SF) vahenditest, mida tuleb uue EL
rahastusperioodi ettevalmistamisel paindlikumalt korraldada, samas pidades kinni digiriigi
ristfunktsionaalsetest nõuetest ja muust oluliselt, mis on elementaarsed igasuguse kvalitseetse
arendusprojekti puhul ning millega minimeeritakse võimalikke negatiivseid riske ja ebaõnnestumisi.
7
6. Meetmed ja tegevused
6.1. Meede 1 – DIGIRIIK
Meetme eesmärgiks on tagada parim digiriigi kogemus. Kui varasemalt on olnud digiriigi arengu sihiks
eeskätt riigihalduse tõhususe tõstmine, siis teenuste kvaliteet ja suunitlus just kogemusele on järgmine
digiriigi arengutase. Kindlasti saab riigis asju teha endiselt ka tõhusamalt - lihtsalt käsikäes teenuste
kvaliteedi tõstmisega. Avalike teenuste parim kogemus ja kvaliteet aitab majandust teha
digiväelisemaks, sest asjaajamine on üha lihtsam. Parima digiriigi kogemuse tagamiseks tuleb just
digiriigi alal samuti astuda samme, et siin oleks ka väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks.
Tabel 3. Meetme „Digiriik“ eesmärk ja mõõdik
Meetme eesmärk: Tagada parim digiriigi kogemus
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2022) (2023) (2024) (2025)
Avalike digiteenustega rahulolu: 75% 80% 81% 83% 85%
Rahuolu e-teenustega 85% elanike
seas
Allikas: MKM Teenuste kataloog
6.1.1. Programmi tegevus: Digiriigi arenguhüpped
Tegevuse eesmärgiks on võtta aktiivselt kasutusele uusi lahendusi. Eesmärgiks on, et Eesti on esimene
riik maailmas, kus avalikud teenused tulevad sinu juurde, kui sul on neid vaja. Programmi tegevuse
raames töötatakse krattide laiema kasutuselevõtu nimel, et tagada riigisektori tõhusust ja pakkuda
inimestele mugavamat teenust. Uue tegevusena võetakse eesmärgiks Eesti kui rohelise digiriigi
arendamine, kus kasutusele võetavad digitehnoloogiad- ja lahendused on võimalikud „rohelised“.
Tabel 4. Programmi tegevuste eesmärk ja mõõdik
Programmi tegevuse eesmärk: Uued lahendused on aktiivselt kasutusele võetud
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2022) (2023) (2024) (2025)
Elusündmusteenuste arv* 0 2 5 8 10
Allikas: MKM
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM ja RIA.
*Mõõdiku metodoloogia muutus. Edaspidi loetakse ainult neid elusündmusteenuseid, mille loomist on juhtinud MKM.
6.1.2. Programmi tegevus: Digiriigi alusbaasi kindlustamine
Tegevuse eesmärgiks on hoida loodu kvaliteeti kõrgel tasemel ja ajakohasena. Kõiki avalikke teenuseid
disainitakse, juhitakse ja mõõdetakse ühtsetel alustel ja otsuseid avalikus sektoris tehakse kvaliteetsete
andmete põhjal. Tegevuse raames tegutsetakse selle nimel, et avalik sektor võtaks üle pilvetehnoloogiate
kasutamise ja et aina enam avalikke teenuseid oleks piiriüleselt kasutatavad. Arendame avalike sektori
töötajate digioskusi ja võimendame suuremahulisi digimuutusi avalikus sektoris.
Tabel 5. Programmi tegevuste eesmärk ja mõõdikud
Programmi tegevuse eesmärk: Seni loodu kvaliteet on hoitud kõrgel tasemel ja ajakohasena.
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2022) (2023) (2024) (2025)
Toetatud riigiasutuste või nende 0 2 3 4 5
poolt hallatavate asutuste arv, kelle
digiteenuseid, -tooteid ja -protsesse
toetatakse *
Allikas: MKM
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM, TTJA, RIT ja RIA.
*Seoses uue Euroopa Liidu struktuuriperioodi algusega 2022. aastal loetakse toetatud asutuste algtasemeks „0“.
8
6.2. Meede 2 – KÜBERTURVALISUS
Meetme eesmärk on, et Eesti küberruum on turvaline ja usaldusväärne. Seega on vajalik toetada
Eesti digitaalset eluviisi ning sellele tuginevat inimeste heaolu ja majanduslikku arengut, samas silmas
pidades riikliku julgeoleku huvisid.
Tabel 6. Meetme „Küberturvalisus“ eesmärk ja mõõdikud
Meetme eesmärk: Eesti küberruum on turvaline ja usaldusväärne.
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2022) (2023) (2024) (2025)
Küberruumi turvalisus ja algtase teadmata, algtase algtase algtase + algtase + 3%
usaldusväärsus esimene tulemus +1% 2%
Allikas: Statistikaamet sept. 2022
6.2.1. Programmi tegevus: Riikliku küberturvalisuse juhtimine, korraldamine ja
koordineerimine
Riikliku küberturvalisuse korraldamiseks on vajalik pidevalt analüüsida digitaalsete trendide ja
küberohtude muutust ning nende mõju Eesti küberturvalisusele. Sellest tulenevalt koostame ja hoiame
riskianalüüsidest lähtuvalt ajakohasena riikliku küberturvalisuse korralduse mudeli, millega määrame
oluliste küberturbe funktsiooniga asutuste ja organisatsioonide rollid, vastutuse ja ülesanded.
Käsitleme riigisidet ja andmesaatkonna funktsiooni küberturbe teenustena ning integreerime need
valdkonnad küberturvalisuse tagamise protsessidesse. Täiendame ja täpsustame õigusakte, lepinguid ja
teisi regulatiivseid dokumente, mis sätestavad asutuste ja organisatsioonide rollid, vastutuse, ülesanded
ja koostöösuhted.
Tabel 7. Programmi tegevuste eesmärk ja mõõdikud
Programmi tegevuse eesmärk: Küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja
koordinatsioon on ajakohane ja adekvaatne
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2022) (2023) (2024) (2025)
Küberturvalisuse tagamise ja jah jah Jah Jah jah
arendamise tegevused on
kvaliteetselt ellu viidud
Allikas: MKM
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM.
6.2.2. Programmi tegevus: Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine
Tegevuse eesmärgiks on, et otsustajad, poliitika kujundajad ning võrgu- ja infosüsteemide omanikud
omavad head olukorrateadlikkust globaalsetest digiarengu ja küberturvalisuse trendidest, riskidest ja
mõjudest Eestile. Selle tulemusel suudetakse Eestis välja töötada ja rakendada Eesti konteksti sobivaid
küberturvalisuse tagamise meetmeid.
Tabel 8. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdikud
Programmi tegevuse eesmärk: Mõistame tehnoloogia arengut ja oskame küberriskidega toime
tulla
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2022) (2023) (2024) (2025)
Teostatud analüüside arv aastas 2 4 4 4 4
Allikas: MKM
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM, RIA.
6.2.3. Programmi tegevus: Küberturvalisuse tagamine
9
Tegevuse tulemus on, et küberturvalisuse tagamise meetmed on rakendatud vajalikul tasemel. Riik on
suuteline operatiivselt lahendama erineva mastaabiga kriise ja osalema rahvusvahelises kriisihalduses.
Kaasaegsete küberturbe meetmete rakendamiseks on piisavalt spetsialiseerunud eksperte ning
vahendeid. Eesti on rahvusvaheliselt suunda andev juhtriik konkreetsetes prioriseeritud küberturbe
valdkondades ning suudab muudes olulistes valdkondades adekvaatselt kaasa rääkida.
Tabel 9. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdikud
Programmi Suurem küberturbe tagamise võimekus
tegevuse eesmärk:
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2022) (2023) (2024) (2025)
Asjakohased Mõõdik välja Mõõdik Paranemine Paranemine Paranemine
küberturbe meetmed töötamisel välja võrreldes võrreldes võrreldes
on rakendatud töötatud ja eelmise eelmise eelmise
Allikas: MKM rakendatud aastaga aastaga aastaga
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM, RIA, RIT ja TTJA.
10
6.3. Meede 3 – ÜHENDUVUS
Meetme eesmärgiks on see, et Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja
taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid digiteenuseid. Mida paremad
ühendused, seda rohkem saab digi olla mootoriks eri sektorites ja üle-Eestiliselt. Ühenduste kvaliteedist
ja saadavusest sõltub samuti see, kui hea pinnas on Eestis tulevikulahenduste loomiseks ja kas siia
tullakse nt mujalt ka seda tegema.
Tabel 10. Meetme „Ühenduvus“ eesmärk ja mõõdikud
Meetme eesmärk: Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire,
usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab
luua ja kasutada uudseid digiteenuseid.
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2022) (2023) (2024) (2025)
Eesti kodumajapidamiste ja 58% 60% 62% 64% 66%
ettevõtete osakaal, kel on võimalus
liituda vähemalt 100 Mbit/s
internetiühendusega, mida saab
suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s.
Allikas: MKM
6.3.1. Programmi tegevus: Õigusruumi tagamine
Tegevuse eesmärgiks on tagada, et õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele ja ootustele.
Õigusruumi kujundamisel on arvestatud osapoolte huve nii, et regulatiivne keskkond püsiks võimalikult
stabiilsena ja tasakaalustatuna ning soodustaks koostööd baastaristu rajamisel, sh.
turutõrkepiirkondades. Mobiilsidevõrgu arenguhüppeks vajalik sagedusressurss on kiiresti ja tõhusalt
turule eraldatud. Euroopa Liidus ja Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus tehtud otsused
vastavad Eesti huvidele.
Tabel 11. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdikud
Programmi tegevuse eesmärk: Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele ja
ootustele.
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2022) (2023) (2024) (2025)
Ajakohastatud õigusaktide arv 8 2 2 2 2
Allikas: MKM
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM ja TTJA.
6.3.2. Programmi tegevus: Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine
Tegevuse eesmärgiks on tagada, et turutõrkepiirkondades on loodud liitumise võimalus väga suure
läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga. Eesti maapiirkondades on rajatud juurdepääsuvõrguga liitumise
võimalus kõigile ettevõtetele ja asutustele ning kõigile aastaringselt kasutuses olevatele
majapidamistele. Juurdepääsuvõrguga liitunud majapidamistel, ettevõtetel ja asutustel on võimalik
kasutada ülikiiret (vähemalt 100 Mbit/s) lairibaühendust, mida on võimalik suurendada kuni 1
Gbit/s´ini.
Tabel 12. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdikud
Programmi tegevuse eesmärk: Turutõrkepiirkondades on loodud liitumise võimalus väga
suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga.
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2022) (2023) (2024) (2025)
Eesti kodumajapidamiste ja 58% 60% 62% 64% 66%
ettevõtete osakaal, kel on võimalus
liituda vähemalt 100 Mbit/s
11
internetiühendusega, mida saab
suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s.
Allikas: MKM
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM.
6.3.3. Programmi tegevus: 5G taristu ja teenuste arendamine
Tegevuse eesmärgiks on tagada, et Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G leviga.
Selleks antakse toetust täiendava baastaristu (mastid ja nende ühendus baasvõrguga) rajamiseks
kohtades, kus piisav levi puudub.
Tabel 13. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdikud
Programmi tegevuse eesmärk: Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G
leviga.
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2021) (2022) (2023) (2024) (2025)
5G transpordikoridoride arv 0 0 0 1 2
Allikas: MKM
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM.
12
KÄSKKIRI
09.05.2022 nr 121
Digiühiskonna programm 2022-2025 kinnitamine
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a
määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse,
hindamise ja muutmise kord“ kinnitan programmi „Digiühiskonna programm 2022–
2025“ (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister