Majandus- ja kommunikatsiooniministri
03.03.2011. a määrus nr 19
„Mootorsõiduki ja selle haagise
registreerimise tingimused ja kord“
Lisa 1
(muudetud sõnastuses)
SÕIDUKI REGISTREERIMISTUNNISTUS
Joonis 1. Sõiduki registreerimistunnistuse eestvaade
1
Joonis 2. Sõiduki registreerimistunnistuse tagantvaade
2
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
03.07.2014. a määrus nr 49
„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele
vastavuse kontrollija atesteerimise nõuded ja kord“
Lisa 1
(muudetud sõnastuses)
ATESTEERIMISKATEGOORIAD
Atesteerimiskategooria Sõiduki kategooria1 Ülevaatuse liik2
Sõiduauto M1, N1, O1, O2, L6e ja L7e korraline, korduv, erakorraline ja
eriliigiline (takso, alarm-, õppe- ja
eksamisõiduk)
Buss M2 ja M3 korraline, korduv, erakorraline ja
eriliigiline (õppe- ja eksamisõiduk)
Veoauto N2 ja N3 korraline, korduv, erakorraline ja
eriliigiline (alarm-, õppe- ja
eksamisõiduk)
Suur haagis O3 ja O4 korraline, korduv, erakorraline ja
eriliigiline (alarm-, õppe- ja
eksamisõiduk)
Eriliigiline CEMT N2, N3, O3 ja O4 eriliigiline (CEMT-sõiduk)
Eriliigiline ADR N ja O eriliigiline (ADR-sõiduk siseriiklik ja
ADR-sõiduk rahvusvaheline)
Traktor C, R, T ja LM korraline, korduv ja erakorraline
Mootorratas L3e, L4e ja L5e korraline, korduv, erakorraline ja
eriliigiline (alarm-, õppe- ja
eksamisõiduk)
1
Sõiduki kategooria vastavalt liiklusseaduse § 73 lõike 11 alusel kehtestatud majandus- ja
kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise
tehnonõuded ning nõuded varustusele“ või majandus-ja kommunikatsiooniministri 8. juuni
2011. a määruse nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded
varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“;
2
Ülevaatuse liik vastavalt liiklusseaduse § 73 lõike 12 alusel kehtestatud majandus- ja
kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise
tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
18. juuli 2011. a määruse nr 77
„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele
vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“
lisa 6
(muudetud sõnastuses)
TEHNOÜLEVAATUSE RAHVUSVAHELINE RV .............
TUNNISTUS
1. Registreerimismärk: 12.Järgnev(ad) korraline/korralised tehnoülevaatus(ed)
2. Sõiduki VIN-kood
(tehasetähis): 12.1. Teostatud (ülevaatuspunkt):……………………..
3. Valmistamisjärgne esmane …………………………………………………………
registreerimine (riik, ametiasutus): 12.2. Pitser:
4. Valmistamisjärgse esmase
registreerimise kuupäev: 12.3. Kuupäev: ……………………….
5. Tehnoülevaatuse kuupäev: 12.4. Allkiri: …………………………
NORMIDELE VASTAVUSE TUNNISTUS 12.5. Järgmine ülevaatus
6. Käesolev tunnistus on välja antud sõiduki kohta, mille andmed hiljemalt (kuu/aasta): …………………………...
on esitatud punktides 1 ja 2 ning mis vastab punktis 5 nimetatud
kuupäeval 1997. a ratassõidukite korralistele tehnoülevaatustele
ühtsete nõuete kehtestamise ja selliste ülevaatuste vastastikuse 12.1. Teostatud (ülevaatuspunkt):……………………..
tunnustamise kokkuleppele lisatud normi(de)le.
7. Sõiduk peab läbima järgmise tehnoülevaatuse vastavalt …………………………………………………………
punktis 6 nimetatud normi(de)le hiljemalt: 12.2. Pitser:
Kuupäev: (kuu/aasta)
8. Väljaandja: TRANSPORDIAMET 12.3. Kuupäev: ……………………….
9. Koht: 12.4. Allkiri: …………………………
10. Kuupäev: 12.5. Järgmine ülevaatus
11. Allkiri: (pitser) hiljemalt (kuu/aasta): …………………………...
12.Järgnev(ad) korraline/korralised tehnoülevaatus(ed)
12.1. Teostatud (ülevaatuspunkt):……………………..
…………………………………………………………
12.2. Pitser:
12.3. Kuupäev: ……………………….
12.4. Allkiri: …………………………
12.5. Järgmine ülevaatus
hiljemalt (kuu/aasta): …………………………...
12.1. Teostatud (ülevaatuspunkt):……………………..
12.2. Pitser:
12.3. Kuupäev: ……………………….
12.4. Allkiri: …………………………
12.5. Järgmine ülevaatus
hiljemalt (kuu/aasta): …………………………...
MÄÄRUS
09.05.2022 nr 37
Ministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 73 lõigete 11, 12 ja 121, § 74 lõike 10, § 76 lõike 13, ja
§ 83 lõike 5 alusel.
§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruse nr 77
„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja
kord“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruses nr 77 „Mootorsõiduki ja
selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Kui korduvülevaatusele suunamise põhjuseks oli rakendamata parandusmeede ja sõidukil
puuduvad muud olulised või ohtlikud rikked või puudused, siis parandusmeetme rakendamise
järel määrab sõidukile järgmise ülevaatusele esitamise tähtaja Transpordiamet. Kui sõiduki
omanik või vastutav kasutaja soovib ülevaatuse sissekannet registreerimistunnistusele, tuleb
pöörduda ülevaatuspunkti, kus korduvülevaatus määrati.“;
2) paragrahvi 3 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Ülevaatusele ei kuulu kahe- või kolmerattaline mopeed ja võistlussõiduk.“;
3) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „L5e-“ tekstiosaga „, L6e-“;
4) paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kasutatud, mitte üle kümne aasta vanune M1-, L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria
sõiduk esitatakse korralisele ülevaatusele hiljemalt 24 kuu möödumisel viimasest korralisest
või erakorralisest ülevaatusest. Üle kümne aasta vanune M1-, L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e
kategooria sõiduk esitatakse korralisele ülevaatusele hiljemalt 12 kuu möödumisel viimasest
korralisest või erakorralisest ülevaatusest.“;
5) paragrahvi 6 lõikeid 5–8 täiendatakse pärast sõna „viimasest“ sõnadega „korralisest või
erakorralisest“;
6) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Enne 1. jaanuari 1973. a valmistatud vähemalt 70-aasta vanune vanasõiduk esitatakse
korralisele ülevaatusele pärast vanasõidukiks tunnustamise akti kehtivuse lõppu, kui sõidukile
ei ole väljastatud uut vanasõidukiks tunnustamise akti.“;
7) paragrahvi 6 lõige 91 sõnastatakse järgmiselt:
„(91) Sõiduk, mis võetakse kasutusele taksoveol, mille tellimine ja hinna arvestamine toimub
ainult infoühiskonna teenuse vahendusel, esitatakse korralisele ülevaatusele hiljemalt 12 kuu
möödumisel pärast sõidukile ühistranspordiseaduse kohase sõidukikaardi andmist ning pärast
seda iga 12 kuu järel viimasest korralisest või erakorralisest ülevaatusest.“;
8) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 18 järgmises sõnastuses:
(18) Korduvülevaatusele saab sõiduki esitada:
1) enne kehtiva korralise ülevaatuse tähtaja lõppu ja 30 päeva jooksul pärast korralise
ülevaatuse tähtaega;
2) 30 päeva jooksul pärast korduvülevaatuse määramist, kui sõidukil puudus kehtiv korraline
ülevaatus;
3) 60 päeva jooksul pärast korduvülevaatuse määramist, kui sõiduki korralise ülevaatuse lõpuni
on rohkem kui 60 päeva.“;
9) paragrahvi 8 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Korduvülevaatus võib piirduda üksnes kontrollkaardil esitatud puuduste kõrvaldamise
kontrollimisega.“;
10) paragrahvi 8 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:
„(10) ADR-sõiduki eriliigilisel ülevaatusel kontrollitakse sõiduki vastavust autoveoseaduses
sätestatud nõuetele, erivarustuse ja tähistuse olemasolu ning seda, kas veoanum on läbinud
ADR-vastavuse kontrolli.“;
11) paragrahvi 8 lõige 13 sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Autokraana ning üle 7-tonnise tõstevõimega hüdrotõstukiga või üle 3-meetrise
tõstekõrgusega korvtõstukiga varustatud sõiduki ülevaatusel peab kontrollima seadme ohutuse
seaduse kohase auditi kehtivust.“;
12) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) „ülevaatus katkestatud“ – ülevaatuse käigus tekkis sõidukil või ülevaatuspunktil tehniline
rike või puudus, mille tõttu pole võimalik ülevaatust lõpetada või muu põhjus, mis takistab
ülevaatust lõpetada. Sõidukile ei määrata uut ülevaatusele esitamise aega ega muudeta
varasemalt kehtinud aega.“;
13) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) L6e-kategooria sõiduk, mille esmasest registreerimisest on 1. juulil 2022. a möödunud
vähemalt 42 kuud, tuleb ülevaatusele esitada hiljemalt 1. jaanuaril 2023. a.“;
2
14) määruse lisa 4 tabeli punkti 0 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„0. SÕIDUKI IDENTIFITSEERIMINE JA PARANDUSMEETMED“;
15) määruse lisa 4 tabelit täiendatakse punktiga 0.4. järgmises sõnastuses:
„
0.4. Parandusmeede Puudus määratakse 1) Sõidukil on rakendamata X
liiklusregistri parandusmeede.
andmete põhjal
automaatselt.
“;
16) määruse lisa 6 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruse nr 19
„Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruses nr 19 „Mootorsõiduki ja
selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse § 5 lõikes 2 esitatud tabel 1 sõnastatakse järgmiselt:
„Tabel 1
Varasem kasutus Uus Uus või Kasutatud Kasutatud
kasutatud
Kategooria M, N, L, LM M, N, O, T, C, L1e või L2e
O, T, C või R, L3e, L4e,
R L5e, L6e või
L7e
Tüübikinnituse olemasolu × × ×
Tüübikinnituse kehtivus ×
Tüübikinnitusele vastavus ×
Seerialõpu sõidukina ×
registreerimise luba
Sõiduki komplektsus × × × ×
Deformatsioonide olemasolu × × × ×
Rehvid või roomikud × ×
Klaas × ×
Valgustusseadmed × ×
Mõõtmed × × ×
Juhi vaateväli ×
Lisaseadmed × × × ×
Alarmsõiduki värviskeem, × × × ×
tähistus ning eriseadmed
„;
2) määruse normitehnilise märkuse esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/37/EÜ (EÜT L 138, 01.06.1999, lk 57–65), muudetud
direktiividega 2003/127/EÜ (ELT L 10, 16.01.2004, lk 29–53), 2006/103/EÜ (ELT L 363,
20.12.2006, lk 344–351), 2013/22/EL (ELT L 158, 10.6.2013, lk 356—361) ja 2014/46/EL
3
(ELT L 127, 29.04.2014, lk 129–133) ning Euroopa Komisjoni direktiiv 2003/127/EÜ (ELT L
10, 16.01.2004, lk 29–53).“;
3) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 3. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42
„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja
selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 koodi 406 tabel 2 sõnastatakse
järgmiselt:
„Tabel 2
Sõiduki kategooria Vähim lubatud rataste Vähim lubatud Sõiduki
pidurdusjõudude summa keskmine esmaregistreerimine
suhe sõiduki massist aeglustus (m/s2)
teepinnale põhjustatud
koormusesse (%)
M1 50 4,9 Enne 29.07.2010
M1 58 5,7 Alates 29.07.2010
M2 ja M3 48 4,7 Enne 01.01.1992
M2 ja M3 (ABS 48 4,7
piduriteta)
M2 ja M3 50 4,9 Alates 01.01.1992
N1 45 4,4 Enne 01.01.1988
N1 50 4,9 Alates 01.01.1988
N2 ja N3 43 4,2 Enne 01.01.1988
N2 ja N3 45 4,4 Alates 01.01.1988
kuni 29.07.2010
N2 ja N3 50 4,9 Alates 29.07.2010
O3 ja O4 40 3,9 Enne 01.01.1988
O3 ja O4 43 4,2 Alates 01.01.1988
kuni 29.07.2010
O3 ja O4 45 4,4 Alates 29.07.2010
poolhaagis
O3 ja O4 täis- ja 50 4,9 Alates 29.07.2010
kesktelghaagis
L1e 42 4,1
L2e ja L6e 40 3,9
L3e 50 4,9
L4e 46 4,5
L5e ja L7e 44 4,3
“.
§ 4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuli 2014. a määruse nr 49
„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimise nõuded
ja kord“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuli 2014. a määruse nr 49 „Mootorsõiduki ja selle
haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimise nõuded ja kord“ lisa 1 kehtestatakse
uues sõnastuses (lisatud).
4
§ 5. Majandus- ja taristuministri 14. detsembri 2017. a määruse nr 71 „Tehnonõuetele
vastavuse kontrolli eest võetava tasu piirmäärad“ muutmine
Majandus- ja taristuministri 14. detsembri 2017. a määruse nr 71 „Tehnonõuetele vastavuse
kontrolli eest võetava tasu piirmäärad“ lõiget 3 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) L6e-kategooria mootorsõidukil 0,9.“.
§ 6. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määruse nr 39 „Traktori,
liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele
vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määruses nr 39 „Traktori, liikurmasina
ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise
tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõikeid 2 ja 3 täiendatakse pärast sõna „viimasest“ sõnadega „korralisest või
erakorralisest“;
2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Enne 1. jaanuarit 1973. a valmistatud vähemalt 70-aasta vanune vanasõiduk esitatakse
korralisele ülevaatusele pärast vanasõidukiks tunnustamise akti kehtivuse lõppu, kui masinale
ei ole väljastatud uut vanasõidukiks tunnustamise akti.“;
3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Korduvülevaatusele saab masina esitada:
1) enne kehtiva korralise ülevaatuse tähtaja lõppu ja 30 päeva jooksul pärast korralise
ülevaatuse tähtaega;
2) 30 päeva jooksul pärast korduvülevaatuse määramist, kui masinal puudus kehtiv korraline
ülevaatus;
3) 60 päeva jooksul pärast korduvülevaatuse määramist, kui masina korralise ülevaatuse lõpuni
on rohkem kui 60 päeva.“;
4) paragrahvi 9 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Korduvülevaatus võib piirduda üksnes kontrollkaardil esitatud puuduste kõrvaldamise
kontrollimisega.“;
5) määruse normitehnilise märkuse esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„EL nõukogu direktiiv 2006/96/EÜ, millega kohandatakse teatavaid direktiive kaupade vaba
liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006,
lk 81–106).“;
6) määruse lisa 1 koodi 1101 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„Nõuded: 1) vanasõiduki vastavus originaalsusele:
a) valmistamisajaga vähemalt 70 aastat tagasi – vähemalt 75 % ulatuses;
b) valmistamisajaga 60 kuni 69 aastat tagasi – vähemalt 80 % ulatuses;
c) valmistamisajaga 50 kuni 59 aastat tagasi – vähemalt 85 % ulatuses;
5
d) valmistamisajaga 40 kuni 49 aastat tagasi – vähemalt 90 % ulatuses;
e) valmistamisajaga 35 kuni 39 aastat tagasi – vähemalt 95 % ulatuses;“;
7) määruse lisa 1 gruppi 11 täiendatakse koodiga 1103 järgmises sõnastuses:
„Kood 1103. Säilinud vanasõiduki tehnonõuded ja nõuded selle varustusele
Nõue: 1) Originaalsena säilinud sõidukite korral on lubatud kõrvalekalded koodi 1101
punktides 4 ja 5 ning koodi 1102 punktides 8 ja 10 nimetatud nõuetest, kui originaalse detaili
säilimine on vajalik ajaloo säilitamise huvides.
Kontrollimine: vaatlusega.“.
§ 7. Määruse jõustumine
Määruse § 1 punktid 2, 3, 4, 6, 13, 14 ja 15, § 2 punkt 1 ning § 6 punkt 2 jõustuvad 2022. a 1.
juulil.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes
Lisa 1 Sõiduki registreerimistunnistus
Lisa 1 Atesteerimiskategooriad
Lisa 6 Tehnoülevaatuse rahvusvaheline tunnistus
6
13.04.2022
Majandus ja taristuministri määruse „Ministri määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 73 lõigete 11, 12 ja 121, § 74 lõike 10, § 76 lõike 13 ja
§ 83 lõike 5 alusel.
Määrus eelnõu peamine eesmärk on teha muudatusi tehnoülevaatuse süsteemis, et parandada
liikluses osalevate sõidukite tehnonõuetele vastavust. Teisene eesmärk on vähendada koormust
sõiduki omanikele, kelle sõidukid osalevad harva liikluses ja mille tehnilist seisukorda ei ole
vaja nii tihti jälgida.
Peamise eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse tehnoülevaatuse kohustus neljarattalistele
mopeedidele ehk mopeedautodele, mida on liiklusesse viimastel aastatel järjest rohkem
lisandunud, kuid mille tehnilist seisukorda ei ole seni tehnoülevaatusel kontrollitud. Lisaks
pööratakse edaspidi tehnoülevaatusel tähelepanu ka valmistaja parandusmeetmete
rakendamisele.
Perioodilisest tehnoülevaatuse kohustusest vabastatakse seitsmekümneaastased ja vanemad
vanasõidukina tunnustatud sõidukid, kuna neid kasutatakse avalikel teedel harva ning nende
ehituse iseärasuse ning vanasõidukile kehtestatud kõrgete nõudmiste tõttu ei ole põhjust neid
tehnoülevaatusel perioodiliselt kontrollida.
Lisaks ühtlustatakse vanasõidukina tunnustatud traktorite originaalsusnõuded teiste sõidukite
nõuetega ning tehakse muid täpsustusi tehnoülevaatust reguleerivas määruses. Samuti
muudetakse registreerimistunnistuse vormi seoses Transpordiameti loomisega.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Transpordiameti sõidukite osakonna maismaasõidukite üksuse
ülevaatuse ekspert Carl Joosep Piirfeldt (e-post:
[email protected], tel:
620 1274) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna
veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Sven Nurk (e-post:
[email protected], tel:
625 6498). Eelnõu koostamisest võtsid osa Transpordiameti sõidukite osakonna
maismaasõidukite üksuse ülevaatuse ekspert Helari Holm (e-post:
[email protected], tel: 620 1239) ja sama osakonna juhataja Jürgo Vahtra
(
[email protected], tel: 53268406). Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (e-post:
[email protected], tel: 625 6351). Eelnõu vaatas keeleliselt üle Sven Nurk.
Määrusega muudetakse:
1) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määrust nr 77 „Mootorsõiduki ja
selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ (RT I, 02.07.2021, 4)
(edaspidi määrus nr 77);
2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määrust nr 19 „Mootorsõiduki ja
selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ (RT I, 03.09.2021, 11) (edaspidi
määrus nr 19);
3) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13 juuni 2011. a määrust nr 42 „Mootorsõiduki ja
selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (RT I, 02.07.2021, 11) (edaspidi määrus nr
42);
4) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuli 2014. a määrust nr 49 „Mootorsõiduki ja
selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimise nõuded ja kord“ (RT I,
03.09.2021, 7) (edaspidi määrus nr 49);
5) Majandus- ja taristuministri 14. detsember 2017. a määrust nr 71 „Tehnonõuetele vastavuse
kontrolli eest võetava tasu piirmäärad“ (RT I, 19.12.2017, 14) (edaspidi määrus nr 71);
6) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määrust nr 39 „Traktori,
liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse
kontrollimise tingimused ja kord“ (RT I, 03.09.2021, 4) (edaspidi määrus nr 39).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse nr 77 § 3 täiendamine lõikega 41. Täiendus tuleneb liiklusseaduse § 72 lõike 5
(jõustus 1. jaanuaril 2022. a) jõustumisest, mille kohaselt tuleb sõiduki valmistajal võimaldada
rakendada parandusmeedet. Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 kohaselt
on parandusmeetmeks meetmed, mida ettevõtja võtab nõuetele mittevastavuse lõpetamiseks
(näiteks, kui sõiduki heitmed ei vasta nõuetele ja valmistaja on selle parandamiseks välja
andnud tarkvarauuenduse) kas turujärelevalveasutuse nõudmisel või omal algatusel.
Parandusmeetme rakendamist kontrollitakse ainult ülevaatuse käigus, kus parandusmeetme
rakendamata jätmisel on ülevaatuse otsuseks esitada korduvülevaatusele. Sellisel juhul võib
sõidukiga liikluses osaleda kehtiva ülevaatuse lõpuni ja kuni 30 päeva peale seda. Kui selle aja
jooksul on sõiduk nõuetele vastavusse viidud, teavitab sõiduki valmistaja või tema esindaja
sellest Transpordiametit, kes juhul, kui sõidukil muid olulisi või ohtlikke puuduseid ei esinenud,
kannab liiklusregistrisse uue ülevaatuse aja. Kui sõiduki omanik või vastutav kasutaja soovib
kannet ülevaatuse kohta ka registreerimistunnistusele, tuleb pöörduda ülevaatuspunkti, kus
korduvülevaatus määrati. Transpordiametit teavitab valmistaja või selle esindaja infosüsteemi
kaudu, millise aja jooksul on võimalik kõikidele sõidukitele parandusmeedet rakendada. Samuti
teavitatakse sellest sõiduki omanikku. Parandusmeetme rakendamise ja rakendamata jätmise
informatsioon kuvatakse Transpordiameti infosüsteemis.
Määruse nr 77 § 3 lõike 7 muutmine. Muudatusega eemaldatakse ülevaatusele esitamise
vabastus neljarattalistelt mopeedidelt. Muudatuse tingib asjaolu, et liikluses on kasutusel
hulganisti neljarattalisi mopeede, millel esineb tehnonõuetele ja liiklusregistri andmetele mitte
vastavust. Näiteks on sõidukit omavoliliselt ümberehitatud või on kehvasti tehtud parandustöid
või jäetud need hoopis tegemata, ohustades teisi liiklejaid ja sõidukis olijaid.
Valdavalt tuuakse neljarattalisi mopeede Eestisse Soomest, kus kõnealused sõidukid tuleb
esitada ülevaatusele. Lisaks Soomele on neljarattalistele mopeedidele ülevaatuse kohustus veel
kuues EL-i liikmesriigis, sealhulgas Leedus. Soomest Eestisse toomise peamiseks põhjuseks on
Soomes ülevaatuse mitte läbimine, mis tähendab, et Eestisse tuuakse oluliste või ohtlikke
vigadega või puudustega sõidukid. Tagamaks neljarattaliste mopeedide ohutu kasutamine
liikluses, tuleb antud sõidukeid kontrollida ülevaatusel ja määrata ülevaatusele esitamise
tähtajad.
Määruse nr 77 § 6 lõike 1 muutmine. Lõiget täiendatakse L6e kategooria sõiduki
(neljarattaline mopeed, tuntud ka kui mopeedauto) lisamisega nimekirja. Edaspidi tuleb L6e
kategooria sõiduk ülevaatusele esitada hiljemalt 48 kuu möödumisel selle
esmaregistreerimisest. Muudatuse tingib asjaolu, et L6e kategooria sõidukile kehtestatakse
ülevaatusele esitamise kohustus, tagamaks antud sõidukite tehnonõuetele ja liiklusregistri
andmetele vastavus. Ülevaatusele esitamiseks määratakse rakendussättega üleminekuaeg 6
kuud, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja saaks valida endale sobiva ülevaatusele esitamise
aja.
Määruse nr 77 § 6 lõike 4 muutmine. Lõiget täiendatakse L6e kategooria sõiduki lisamisega
nimekirja. Tähtaegade määramisel võetakse aluseks M1 ja teised ülevaatuse kohustusega
L-kategooria sõidukite ülevaatusele esitamise tähtajad. Ülevaatusele esitamiseks määratakse
L6e kategooria sõiduki omanikele või vastutavale kasutajale rakendussättega ülemineku aeg
kuus kuud, et nad saaksid valida endale sobiva ülevaatusele esitamise aja.
Lisaks täpsustatakse, millisest viimasest ülevaatuse möödumisest tuleb sõiduk esitada
korralisele ülevaatusele. Varasem käsitlus ei määranud ära ülevaatuse liiki, millest alates
hakatakse lugema 24 kuu või 12 kuu täitumist. Muudatuse tagajärjel loetakse viimaseks
ülevaatuseks ülevaatus, mis tehti täismahus. Kuigi ka korduvülevaatust võib teha täismahus,
siis praktikas seda tegelikult ei tehta, seetõttu täpsustatakse, et sõiduk tuleb korralisele
ülevaatusele esitada 24 või 12 kuud peale viimast korralist või erakorralist ülevaatust.
Määruse nr 77 § 6 lõike 5, 6, 7 ja 8 muutmine. Muudatusega täpsustatakse millisest viimasest
ülevaatuse möödumisest tuleb sõiduk esitada korralisele ülevaatusele. Varasem käsitlus ei
määranud ära ülevaatuse liiki, millest alates hakatakse lugema 24 kuu või 12 kuu täitumist.
Muudatuse tagajärjel loetakse viimaseks ülevaatuseks ülevaatus, mis tehti täismahus.
Määruse nr 77 § 6 täiendamine lõikega 81. Muudatusega kaasajastatakse vanasõidukite
ülevaatusele esitamise korda. Muudatuses arvestatakse Eesti Vanatehnika Klubide Liidu
esitatud ettepanekut muuta ülevaatusele esitamise nõudeid. Ettepaneku kohaselt vabastatakse
ülevaatuselt vähemalt 70-aastased vanasõidukid. Vanasõidukina tunnustamise protseduuri
käigus kontrollivad kaks asjatundjat muuhulgas põhjalikult ka sõiduki tehnonõuetele vastavust
ning vanasõidukina tunnustamise akt on kehtiv 12 aastat. Iga 12 aasta möödudes tuleb sellisel
sõidukil läbida vanasõidukina tunnustamine. Nõue tähendaks ühtlasi ka seda, et vanasõidukina
tunnustamise ajal võib sõidukile kehtida tavapärane vanasõiduki ülevaatuse periood neli aastat,
kuid vastavasse vanusesse jõudes on edasiselt ülevaatus kehtiv kuni vanasõidukina
tunnustamise akti kehtivuse lõpuni. Antud muudatust rakendatakse kuni 31.12.1972
esmaregistreeritud sõidukitele, sest alates 01.01.1973 esmaregistreeritud sõidukite kasutamine
võib olla intensiivsem ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks on vajalikud eriseadmed.
Määruse nr 77 § 6 lõike 91 muutmine. Muudatusega täpsustatakse, millisest viimasest
ülevaatuse möödumisest tuleb sõiduk esitada korralisele ülevaatusele. Varasem käsitlus ei
määranud ära ülevaatuse liiki millest alates hakatakse lugema 12 kuu täitumist. Muudatuse
tagajärjel loetakse viimaseks ülevaatuseks ülevaatus, mis tehti täismahus.
Määruse nr 77 § 6 täiendamine lõikega 18. Sätestatakse tähtaeg, millise aja jooksul saab
sõiduki esitada korduvülevaatusele. Eelnevalt ei olnud see aeg piiratud, kuid oli sätestatud
millise aja jooksul võib korduvülevaatus piirduda eelmisel ülevaatusel avastatud puuduste
kõrvaldamise kontrollimisega. Samad ajalised raamid (kehtiva määruse § 8 lõige 6) on võetud
aluseks ka käesoleva lõike sõnastamisel. Ehk aja jooksul, millal eelnevalt võis korduvülevaatus
piirduda eelmisel ülevaatusel avastatud puuduste kõrvaldamise kontrollimisega, on nüüd
korduvülevaatusele esitamise tähtajaks. Kui korduvülevaatusele esitamise tähtaeg on ületatud,
siis tuleb sõiduk esitada korralisele ülevaatusele nii, nagu ükskõik milline muu kehtiva
tehnoülevaatuseta sõiduk.
Muudatus tehakse lähtuvalt uue ülevaatuse tähtaja arvutusloogikast Transpordiameti
infosüsteemis. Uus ülevaatuse periood määratakse alati ajast, kui sõiduk läbis täismahus
tehnoülevaatuse. Varasemalt sai uue ülevaatuse perioodi määrata mõningal juhul ka alates
korduvülevaatuse läbimisest, kus sõidukit ei pea kontrollima täismahus.
Praktikas see sõiduki tehnoülevaatusele esitaja ja tehnoülevaataja jaoks olulist muutust kaasa
ei too, sest kontrolli maht jääb võrreldes kehtiva määrusega samaks, lihtsalt muutub teatud juhul
tehnoülevaatuse liik ehk korduvülevaatuse tähtaja ületamisel tuleb vormistada edaspidi
sõidukile korraline ülevaatus, samas, kui kehtiva määruse kohaselt tuleb vormistada
korduvülevaatus, mis tuleb teha korralise ülevaatuse mahus.
Määruse nr 77 § 8 lõike 6 muutmine. Sätestatakse sama põhimõte nagu kehtivas määruses,
et korduvülevaatusel võib ülevaatus piirduda kontrollkaardil avastatud puuduste kõrvaldamise
kontrollimisega, aga ilma ajaliste piiranguteta, kuna käesoleva eelnõuga sätestatakse, millise
aja jooksul üldse saab sõiduki korduvülevaatusele esitada (§ 6 täiendamine lõikega 18), seetõttu
ei ole kehtiva määruse § 8 lõike 6 punktid 1–3 enam vajalikud ega asjakohased.
Määruse nr 77 § 8 lõike 10 muutmine. Muudatusega koondatakse kõik ADR-sõiduki
eriliigilise ülevaatuse töömahtu puudutavad tegevused ühte lõikesse. Eelnevalt olid need
sätestatud nii § 8 lõikes 10, kui lõikes 13, mille vahel olevad lõiked 11 ja 12 ei puuduta üldse
ADR-sõiduki eriliigilist ülevaatust. Lisaks täpsustatakse, et ADR-sõiduki veoanuma ADR-
vastavuse kontroll ei ole päris sama, mis seadme ohutuse seaduse kohane audit, kuna ADR-
vastavuse kontrollis lähtutakse veoanuma kontrollimisel ADR nõuetest, mitte seadme ohutuse
seadusega auditile kehtestatud nõuetest. Seetõttu sõnastatakse, et tuleb kontrollida seda, kas
veoanum on läbinud ADR-vastavuse kontrolli, mitte seadme ohutuse seaduse kohase auditi
kehtivust nagu on see sätestatud kehtiva määruse § 8 lõikes 13.
Määruse nr 77 § 8 lõike 13 muutmine. Kuna ADR-sõiduki eriliigilise ülevaatuse töömaht
sätestatakse käesoleva eelnõuga § 8 lõikes 10, siis eemaldatakse lõikest 13 viited ohtliku veose
paak- või anumakogumiga sõidukile. Lisaks täpsustatakse, et kuna üle 7-tonnise tõstevõimega
hüdrotõstukiga või üle 3-meetrise tõstekõrgusega korvtõstukiga varustatud sõidukile ei tehta
eriliigilist ülevaatust (kehtiva määruse § 2 punkt 24), siis tuleb selliste seadmetega varustatud
sõidukite korral kontrollida auditi kehtivust lihtsalt ülevaatusel, mis tähendab nii korralist,
erakorralist, kui korduvülevaatust, nii nagu see oli sätestatud ka määruse eelmises
redaktsioonis.
Määruse nr 77 § 10 lõike 1 täiendamine punktiga 5. Paragrahvi täiendatakse ülevaatuse
otsusega, mille kohaselt loetakse otsuseks „ülevaatus katkestatud“. Ülevaatuse käigus võib
esineda olukordi, kus sõidukit ei ole võimalik etteantud mahus kontrollida, näiteks tekib
sõidukil tehniline rike, mille tõttu pole võimalik sõidukit lõpuni kontrollida, kuna määratavad
puudused ei pruugi vastata tõele. Lisaks võib ülevaatuspunktil tekkida tehniline rike, mis ei
võimalda ülevaatust lõpuni viia, näiteks rullstendi rike või voolu katkemine ülevaatuspunktis.
Antud otsuse tulemusel ei määrata kontrollitavale sõidukile uut ülevaatuse aega ega muudeta
varasemalt kehtinud aega.
Määruse nr 77 § 111 täiendamine punktiga 5. Vältimaks olukorda, kus kõik L6e kategooria
sõidukid peaksid peale määruse jõustumist kohe ülevaatusele minema, antakse
sõidukiomanikele pool aastat aega, et leida endale sobiv aeg sõiduki ülevaatusele esitamiseks.
Määruse nr 77 lisa 4 tabeli punkti 0 pealkirja muutmine ja tabeli täiendamine punktiga
0.4. Lisa täiendatakse puudusega, mis käsitleb valmistaja parandusmeetmeid. Sellega seoses
muudetakse ka punkti 0 pealkirja. Parandusmeetmeid rakendatakse sõidukile, millel on peale
valmistamist ilmnenud puudused, mis võivad ohustada liiklusohutust või keskkonda. Näiteks,
kui turujärelevalve käigus selgub, et ühte tüüpi kuuluvate sõidukite heitmed ei vasta nõuetele.
Sellisel juhul peab valmistaja võtma meetmed, et viia sõidukid nõuetele vastavaks. Valmistaja
parandusmeetmete rakendamise eest sõiduki omanik maksma ei pea, kuid liiklusseaduse § 72
lõike 5 (jõustunud 1. jaanuaril 2022. a) kohaselt on sõiduki omanik kohustatud laskma
valmistajal sõiduk nõuetega vastavusse viia. Valmistaja või selle esindaja teavitab
Transpordiametit infosüsteemi kaudu, millise aja jooksul on võimalik kõik sõidukid nõuetega
vastavusse viia. Samuti teavitatakse sellest sõiduki omanikku. Kui sõiduki omanik ei ole selle
aja jooksul lasknud valmistajal sõidukit nõuetega vastavusse viia kuvatakse ülevaatajale
Transpordiameti infosüsteemis, et sõidukil on parandusmeetmed rakendamata ja sõiduk ei vasta
seetõttu nõuetele ning sõiduk tuleb esitada korduvülevaatusele. Sellisel juhul võib sõidukiga
liikluses osaleda kehtiva ülevaatuse lõpuni ja kuni 30 päeva peale seda. Kui selle aja jooksul on
sõiduk nõuetele vastavusse viidud, teavitab sõiduki valmistaja või tema esindaja sellest
Transpordiametit, kes juhul, kui sõidukil muid olulisi või ohtlike puudusi ei esinenud, kannab
liiklusregistrisse uue ülevaatuse aja. Kui sõiduki omanik soovib kannet ülevaatuse kohta ka
registreerimistunnistusele, tuleb pöörduda ülevaatuspunkti, kus korduvülevaatus määrati.
Määruse nr 77 lisa 6 muutmine. Tehnoülevaatuse rahvusvahelise tunnistuse vormil
asendatakse Maanteeameti nimi Transpordiametiga, kuna 2021. a 1. jaanuarist ühendati
Maanteeamet, Lennuamet ja Veeteede Amet ning ühendameti nimeks sai Transpordiamet.
Määruse nr 19 § 5 lõikes 2 esitatud tabeli 1 muutmine. Kuna käesoleva eelnõu rakendamisel
tekib tehnoülevaatuse kohustus ka L6e kategooria sõidukitele, siis muudetakse ka nende
sõidukite registreerimiseelse ülevaatuse töömaht sarnaseks teiste sõidukite registreerimiseelse
ülevaatuse töömahuga, millel on Eestis tehnoülevaatuse kohustus. Ehk sõidukeid, millel on
tehnoülevaatuse kohustus kontrollitakse registreerimisel väiksemas mahus, kuna need sõidukid
peavad hiljem nagunii tehnoülevaatusele minema.
Määruse nr 19 normitehnilise märkuse muutmine. Kuna direktiivi 1999/37/EÜ on mitu
korda muudetud, siis tuleb uuendada ka määruse normitehnilist märkust.
Määruse nr 19 lisa 1 muutmine. Registreerimistunnistuse vormil asendatakse Maanteeameti
nimi ja aadress Transpordiameti nime ja aadressiga, kuna 2021. a 1. jaanuarist ühendati
Maanteeamet, Lennuamet ja Veeteede Amet ning ühendameti nimeks sai Transpordiamet.
Määruse nr 42 lisa 1 koodi 406 tabeli 2 täiendamine. Täiendusega lisatakse tabelisse juurde
L6e kategooria sõiduki piduri tõhususe väärtus. L6e-kategooria piduri tõhususe väärtuste
tabelisse lisamise vajadus tuleneb ülevaatuse kohustuse lisandumisega, mis tekitab võimaluse
ülevaatuse käigus sõidukit kontrollida pidurdusjõudude kontrollimise rullstendil. Lisaks
täiendatakse tabelit L1e- ja L2e-kategooria piduritõhususe väärtusega. Varasemalt on määruses
kirjeldatud L1e-, L2e- ja L6e vähim pidurdusteekond teekatsel.
Määruse nr 49 lisa 1 täiendamine ja muutmine. Täiendusega lisatakse juurde sõiduauto
atesteerimiskategooriasse L6e sõiduki kategooria. Täienduse tingib asjaolu, et L6e kategooria
sõidukitele kehtestatakse liiklusohutuse parandamise eesmärgil ülevaatuse kohustus,
kontrollimaks antud sõidukite tehnonõuetele ja liiklusregistriandmete vastavust. Lisaks
muudetakse L7e sõiduki kategooria osaks sõiduauto atesteerimiskategooriaga, kuna L7e
kategooria sõidukit võib juhtida B-kategooria juhtimisõigusega.
Määruse nr 71 lõike 3 täiendamine punktiga 9. Muudatuse tingib asjaolu, et L6e kategooria
sõidukile kehtestatakse ülevaatuse kohustus ja sellest tulenevalt tuleb kehtestada ülevaatuse
eest võetava tasu piirmäär. L6e kategooria ülevaatust tehakse ülevaatuspunktis ja kasutatakse
ülevaatuspunkti seadmeid, seetõttu on piirmäär kõrgem, kui teistel L-kategooria sõidukitel,
kuid pole võrdne M1 kategooria sõidukiga, kuna L6e kategooria sõidukil ei mõõdeta
ülevaatusel heitgaase ja sellest tulenevalt võtab ülevaatus vähem aega.
Määruse nr 39 § 7 lõigete 2 ja 3 muutmine. Muudatusega täpsustatakse, millisest viimasest
ülevaatuse möödumisest tuleb sõiduk esitada korralisele ülevaatusele. Varasem käsitlus ei
määranud ära ülevaatuse liiki, millest alates hakatakse lugema 12 kuu täitumist. Muudatuse
tulemusel loetakse viimaseks ülevaatuseks ülevaatus, mis tehti täismahus.
Määruse nr 39 § 7 täiendamine lõikega 31. Muudatusega kaasajastatakse vanasõidukite
ülevaatusele esitamise korda. Muudatuses arvestatakse Eesti Vanatehnika Klubide Liidu
esitatud ettepanekut muuta ülevaatusele esitamise nõudeid. Ettepaneku kohaselt vabastada
ülevaatuselt vähemalt 70 aastat vanad vanasõidukid. Vanasõidukina tunnustamise protseduuri
käigus kontrollivad kaks asjatundjat muuhulgas põhjalikult ka sõiduki tehnonõuetele vastavust
ning vanasõidukina tunnustamise akt on kehtiv 12 aastat. Iga 12 aasta möödudes tuleb sellisel
sõidukil läbida vanasõidukina tunnustamine. Nõue tähendab ühtlasi ka seda, et vanasõidukina
tunnustamise ajal võib sõidukile kehtida tavapärane ülevaatuse periood 4 aastat, kuid
vastavasse vanusesse jõudes on edasiselt ülevaatus kehtiv kuni vanasõidukina tunnustamise akti
kehtivuse lõpuni. Antud muudatust rakendatakse kuni 31.12.1972 esmaregistreeritud
sõidukitele, sest alates 01.01.1973 esmaregistreeritud sõidukite kasutamine võib olla
intensiivsem ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks on vajalikud eriseadmed.
Määruse nr 39 § 7 täiendamine lõikega 8. Sätestatakse tähtaeg, millise aja jooksul saab
masina esitada korduvülevaatusele. Eelnevalt ei olnud see aeg piiratud, kuid oli sätestatud
millise aja jooksul võib korduvülevaatus piirduda eelmisel ülevaatusel avastatud puuduste
kõrvaldamise kontrollimisega. Samad ajalised raamid (kehtiva määruse § 9 lõige 4) on võetud
aluseks ka käesoleva lõike sõnastamisel. Ehk aja jooksul, millal eelnevalt võis korduvülevaatus
piirduda eelmisel ülevaatusel avastatud puuduste kõrvaldamise kontrollimisega, on nüüd
korduvülevaatusele esitamise tähtajaks. Kui korduvülevaatusele esitamise tähtaeg on ületatud,
siis tuleb masin esitada korralisele ülevaatusele, nii nagu ükskõik milline muu kehtiva
tehnoülevaatuseta masin.
Muudatus tehakse lähtuvalt uue ülevaatuse tähtaja arvutusloogikast Transpordiameti
infosüsteemis. Uus ülevaatuse periood määratakse alati ajast, kui masin läbis täismahus
tehnoülevaatuse. Varasemalt sai uue ülevaatuse perioodi määrata mõningal juhul ka alates
korduvülevaatuse läbimisest, kus masinat ei pea kontrollima täismahus.
Praktikas see masina tehnoülevaatusele esitaja ja tehnoülevaataja jaoks olulist muutust kaasa ei
too, sest kontrolli maht jääb võrreldes kehtiva määrusega samaks, lihtsalt muutub teatud juhul
tehnoülevaatuse liik ehk korduvülevaatuse tähtaja ületamisel tuleb vormistada edaspidi
masinale korraline ülevaatus, samas, kui kehtiva määruse kohaselt tuleb vormistada
korduvülevaatus, mis tuleb teha korralise ülevaatuse mahus.
Määruse nr 39 § 9 lõike 4 muutmine. Sätestatakse sama põhimõte nagu kehtivas määruses,
et korduvülevaatusel võib ülevaatus piirduda kontrollkaardil avastatud puuduste kõrvaldamise
kontrollimisega, aga ilma ajaliste piiranguteta, kuna käesoleva eelnõuga sätestatakse, millise
aja jooksul üldse saab masina korduvülevaatusele esitada (§ 7 täiendamine lõikega 8), seetõttu
ei ole kehtiva määruse § 8 lõike 6 punktid 1–3 enam vajalikud ega asjakohased.
Määruse nr 39 normitehnilise märkuse muutmine. Kuna direktiiv 2006/26/EÜ on nüüdseks
kehtetu, eemaldatakse normitehnilisest märkusest viide sellele.
Määruse nr 39 lisa 1 koodi 1101 punkti 1 muutmine. Muudatusega kaasajastatakse
vanasõidukitele kehtivaid originaalsusnõudeid seoses vanasõidukite vananemise ja
originaalosade kättesaadavuse vähenemisega, seatakse need sõltuvusse sõiduki vanusest, mitte
konkreetsest valmimisaastast. Määruse muudatus arvestab Eesti Vanatehnika Klubide Liidu
esitatud ettepanekut, mis käsitles vanasõiduki tunnustamise ja ülevaatuse nõuete muutmist
seoses muudatustega vanasõidukite vanusekategoorias ja originaalsuses.
Määruse nr 39 lisa 1 grupi 11 täiendamine koodiga 1103. Leevendatakse nõudeid
vanasõiduki välispinna katte ja interjööri osas. Muudatusega arvestatakse Eesti Vanatehnika
Klubide Liidu esitatud ettepanekute ja selgitustega, mis käsitles vanasõiduki tunnustamise ja
ülevaatuse nõuete muutmist seoses leevendustega vanasõiduki pinnakatte ja interjööri nõuetele
(originaalsena säilinud sõidukid): „Vanasõidukina tunnustamiseks esitatakse üha rohkem
masinaid, mille taastamine kahjustaks nende algupärast seisukorda, kuid vanasõidukina
tunnustamiseks seatud kõrged nõuded masina välimusele ei võimalda vanasõidukina
tunnustamist. Originaalse pinnakattega ning interjööriga säilinud masinate säilitamine on
tuleviku jaoks vähemalt sama oluline kui masinate taastamine. Restaureerimisel on oht nn
ülerestaureerimiseks, st taastatud masin on sageli parema kvaliteediga, kui tehasest välja
sõites. Iga taastatud masin on näidiseks ka järgmistele, mistõttu kõrvalekalded originaalsusest
võivad levida kiiresti ning omandada uue originaalsuse mõõdupuu. Seetõttu väärtustatakse
kogu maailmas üha enam sõidukite tehaseseisukorras säilitamist (sh rahvusvaheline
vanasõidukite organisatsioon FIVA).“.
Vanasõidukina tunnustamisel möönduste tegemisel lisa 1 koodi 1103 alusel masina originaalse
pinnakatte või originaalse interjööri korral tuleb hinnata konkreetse masina vanust, erakordsust
ning esteetilist väljanägemist. Antud leevendused ei ole aluseks masina tehnilise seisukorra
osas möönduste tegemiseks.
3. Eelnõu vastavuse Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas nõukogu direktiiviga 1999/37/EÜ, sõidukite registreerimisdokumentide
kohta (EÜT L 138, 01.06.1999, lk 57–65) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga
2014/45/EL, 3. aprill 2014, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist
tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127 29.4.2014,
lk 51–128).
Käesolev eelnõu sisaldab tehnilisi norme, mille tõttu teavitatakse sellest Euroopa Komisjoni
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/1535 millega nähakse ette
tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241,
17.09.2015, lk 1–15).
4. Määruse mõjud
4.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Määruse rakendamisel ei teki sotsiaalset mõju.
4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Määrus rakendamine ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhteid.
4.3. Mõju majandusele
Määruse rakendamine mõjutab tehnoülevaatuspunktide töökoormust ja seeläbi nende käivet,
kuna lisandub mõningal määral tehnoülevaatuse kohustusega sõidukeid. Täpsemalt lisandub
2217 L6e kategooria sõidukit, mida tuleb perioodiliselt tehnoülevaatuseks esitada. Samas
väheneb tehnoülevaatusel käivate sõidukite arv vanasõidukite arvelt, mis on 70 aastat vanad
või vanemad. Nende sõidukite arv on 146, seega kokkuvõttes tehnoülevaatuspunktide käive
tõuseb. Arvestades, et L6e-kategooria sõidukeid on siiski vähe, võib mõju hinnata väikeseks.
4.4. Mõju looduskeskkonnale
Määruse vastuvõtmine avaldab mõningast positiivset mõju looduskeskkonnale. L6e kategooria
ülevaatuse kohustusega tagatakse antud sõidukite vastavus kehtestatud tehnonõuetele, näiteks
sellega vähendatakse võimalust mistahes saastavate vedelike sattumist looduskeskkonda.
Lisaks määruse rakendumisel kohustatakse sõidukiomanikku teostama ettenähtud perioodi
jooksul valmistaja parandusmeetmete läbiviimine, et sõiduk vastaks tüübikinnituse nõuetele.
Eestis enim probleeme valmistab 2015. a avastatud Volkswagen AG diiselmootoriga sõidukite
heitmete nõuetele mittevastavus, mille ilmsiks tulemisel polnud Eestis võimalik kohustada
sõiduki omanikel laskma sõiduki valmistajal parandusmeetmeid rakendada. Liiklusregistris on
antud parandusmeetmega seotud 7854 sõidukit ja parandusmeede on teostatud ainult 5143
sõidukile. Määruse vastuvõtmisel suunatakse sellised sõidukid edaspidi korduvülevaatusele.
4.5. Mõju regionaalarengule
Määrusel ei ole mõju regionaalarengule.
4.6. Mõju riigiasutusele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Määrusel puudub mõju riigi asutustele ja kohalikele omavalitsustele.
4.7. Muu otsene ja kaudne mõju
Määrusel on põhiline mõju L6e-kategooria sõiduki omanikele, kes peavad hakkama
perioodiliselt oma sõidukit tehnoülevaatusele esitama. Sihtrühma suurus on umbes 2200
inimest, mida võib hinnata väikeseks, arvestades, et üksnes sõiduautosid on liiklusregistris
registreeritud rohkem, kui 800 000. Olgugi, et kõiki neid aktiivselt liikluses ei kasutata on L6e-
kategooria sõiduki omanikke märkimisväärselt vähem. Mõju sagedus on keskmine, kuna
sõiduki omanik peab sõiduki tehnoülevaatusele esitama perioodiliselt. Uue sõiduki korral nelja
aasta möödumisel esmasest registreerimisest, kuni kümne aasta vanuse sõiduki iga kahe aasta
järel ja üle kümne aasta vanuse sõiduki igal aastal. Mõju ulatust võib hinnata keskmiseks, kuna
sihtrühma käitumises toimuvad määruse rakendamisel muudatused, kuid sellega ei kaasne
kohanemisraskused. Tehnoülevaatus ei ole uus ega tundmatu asi, lisaks ei ole sõiduki
tehnoülevaatusele esitamine keeruline ja tehnoülevaatuspunkte on laialdaselt üle Eesti.
Määrusel on ka väike mõju sõiduki omanikele, kes ei ole esitanud sõidukit valmistajale
parandusmeetmete rakendamiseks või keeldunud parandusmeetmetest, näiteks nagu 2711
Volkswagen AG valmistatud sõiduki omanikku. Nii sihtrühma suurust, mõju sagedust, kui
mõju ulatust saab hinnata väikeseks, kuna parandusmeetmed on sõiduki omanike jaoks tasuta
ning kokkupuude on ebaregulaarne. Üldises plaanis ei tohiks sellist olukorda tihti tekkida, kus
sõiduk suunatakse korduvülevaatusele valmistaja parandusmeetmete rakendamata jätmise
tõttu, kuna sõiduki nõuetele vastavusse viimine on valmistaja ülesanne ning sõiduki omanik
selle eest maksma ei pea.
5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Määruse rakendamiseks peab Transpordiamet tegema oma infosüsteemi arendusi. IT arenduste
maksumuse suurusjärk kokku on 24000 eurot koos käibemaksuga, mis kaetakse
Transpordiameti eelarvest. Määruse rakendamisel ei ole oodata tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määruse § 1 punktid 2, 3, 4, 6, 13, 14 ja 15, § 2 punkt 1 ning § 6 punkt 2 jõustuvad 2022. a
1. juulil, kuna määruse rakendamiseks on vaja teha tarkvaraarendusi liiklusregistris.
Kuna L6e kategooria sõidukid on tehnoülevaatuse kohustusega alates 1. juulist, siis muutub
1. juulist ka nende sõidukite registreerimiseelse ülevaatuse töömaht (eelnõu § 2 punkt 1).
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu kooskõlastati Siseministeeriumiga eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Siseministeerium
kooskõlastas eelnõu märkusteta.
Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Vanatehnika Klubile, Eesti Tehnoülevaatajate
Liidule ja Autode Müügi- ja Teenindusettevõtjate Eesti Liidule. Eelnõu kohta arvamust ei
avaldatud.