Justiitsministeerium Meie 06.05.2022 nr 1.1-10.1/3978-1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019.
a määruse nr 21
„Maksukohustuslaste registri
põhimäärus“ muutmine
Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a
määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu koos
seletuskirja ja selle lisaga. Dokumendid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemist EIS.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. MKR PM EN 2022
2. MKR PM SK 2022
3. MKR PM LISA 5 LUBA
Lisaadressaat:
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Artur Lundalin 611 3219
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
KAVAND
21.03.2022
Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrus nr 21
„Maksukohustuslaste registri põhimäärus”
Lisa 5
(muudetud sõnastuses)
Tolli- aktsiisi- ja käibemaksu valdkonna lubade süsteemiga hõlmatud lubade loetelu
ning vastavad andmekoosseisud
I. Tollivaldkond
1. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku
teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015,
lk 1–557), artikli 115 alusel antav heakskiidetud koha luba
Loa andmekoosseisu moodustavad loa omaniku nimi, aadress, registri- või isikukood,
KMKR number, loa number ja kehtivusaeg.
2. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu
tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343,
29.12.2015, lk 558–893), artiklite 67 ja 120 alusel antav heakskiidetud eksportija luba
Loa andmekoosseisu moodustavad loa omaniku nimi, aadress, registri- või isikukood,
KMKR number, loa number, kehtivusaeg, eksporditavad kaubad (KN-rubriik, kirjeldus),
sihtriigid, äriühingud, kes võivad kasutada heakskiidetud eksportija numbrit (isiku nimi,
aadress, riik).
3. TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo konventsiooni (edaspidi
TIR-konventsioon) artikli 12 alusel antav tunnistus maanteesõiduki lubamiseks
tollitõkendiga kauba veole
Loa andmekoosseisu moodustavad TIR-konventsiooni lisas 4 nimetatud andmed.
4. TIR-konventsiooni artikli 13 alusel antav tunnistus konteineri lubamiseks
tollitõkendiga kauba veole
Loa andmekoosseisu moodustavad TIR-konventsiooni lisas 7 nimetatud andmed.
5. Tolliseaduse § 17 lõike 1 alusel antav tolliagentuuri tegevusluba
Loa andmekoosseisu moodustavad loa omaniku nimi, aadress, registri- või isikukood,
KMKR number, loa number, kehtivusaeg, tolliagendid (nimi, sünniaeg, tolliagendi
number).
1
6. Tolliseaduse § 23 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud
väljumisteate esitamise luba
Loa andmekoosseisu moodustavad loa omaniku nimi, aadress, registri- või isikukood,
KMKR number, loa number, kehtivusaeg, kontaktisik (nimi, e-posti aadress,
telefoninumber).
7. Tolliseaduse § 44 lõike 1 alusel antav vabatsoonis tegutsemise luba
Loa andmekoosseisu moodustavad tolliseaduse 44 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava
ministri määrusega kehtestatud andmed.
II. Aktsiisivaldkond
8. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 38 lõikes 1 sätestatud
aktsiisilao tegevusluba
Loa andmekoosseisu moodustavad alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §
41 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud asjakohased
andmed.
9. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 38 lõikes 1 sätestatud
registreeritud kaubasaaja tegevusluba
Loa andmekoosseisu moodustavad alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §
41 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud asjakohased
andmed.
10. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 38 lõikes 1 sätestatud
registreeritud kaubasaaja tegevusluba § 39 lõikes 21 sätestatud juhutise vastuvõtu
korral
Loa andmekoosseisu moodustavad alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §
41 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud asjakohased
andmed.
11. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 401 lõikes 1 sätestatud
registreeritud kaubasaatja tegevusluba
Loa andmekoosseisu moodustavad alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §
41 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud asjakohased
andmed.
12. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 50 lõikes 4 sätestatud
alkoholi aktsiisivabastuse luba
Loa andmekoosseisu moodustavad alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §
53 lõike 5 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud alkoholi
aktsiisivabastuse loas ette nähtud andmed.
13. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 692 alusel antav energia
aktsiisivabastuse luba elektrienergia kasutamiseks
2
Loa andmekoosseisu moodustavad alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §
694 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud asjakohased
andmed.
14. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 692 alusel antav energia
aktsiisivabastuse luba isikule, kellel on kutselise kalapüügi luba
Loa andmekoosseisu moodustavad alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §
694 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud asjakohased
andmed.
15. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 692 alusel antav energia
aktsiisivabastuse luba kütuse kasutamiseks tootmisprotsessis
Loa andmekoosseisu moodustavad alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §
694 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud asjakohased
andmed.
16. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 692 alusel antav energia
aktsiisivabastuse luba kütuse käitlejale
Loa andmekoosseisu moodustavad alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §
694 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud asjakohased
andmed.
17. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 692 alusel antav energia
aktsiisivabastuse luba laeva varustamiseks
Loa andmekoosseisu moodustavad alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §
694 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud asjakohased
andmed.
18. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 692 alusel antav energia
aktsiisivabastuse luba maagaasi kasutamiseks
Loa andmekoosseisu moodustavad alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §
694 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud asjakohased
andmed.
19. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 692 alusel antav energia
aktsiisivabastuse luba elektrointensiivsele ettevõtjale
Loa andmekoosseisu moodustavad alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §
694 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud asjakohased
andmed.
20. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 692 alusel antav energia
aktsiisivabastuse luba intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjale
Loa andmekoosseisu moodustavad alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §
694 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud asjakohased
andmed.
III. Käibemaksu valdkond
3
21. Käibemaksuseaduse § 38 lõike 21 alusel antav kauba impordilt arvestatava
käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õigus
Loa andmekoosseisu moodustavad kauba saaja nimi, registri- või isikukood, aadress,
KMKR number, informatsioon kütusemüüjaks olemise kohta, kontaktisiku nimi, e-posti
aadress ja telefon, loa number, kehtivuse algus ja lõpp.
22. Käibemaksuseaduse § 38 lõigete 21 ja 22 alusel antav põhivara impordilt
arvestatava käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õigus
Loa andmekoosseisu moodustavad kauba saaja nimi, registri- või isikukood, aadress,
KMKR number, kontaktisiku nimi, e-posti aadress ja telefon, kauba väärtus, kauba
kirjeldus, loa number, kehtivuse algus ja lõpp.
23. Käibemaksuseaduse § 441 lõikes 3 sätestatud maksulao pidamise luba
Loa andmekoosseisu moodustavad käibemaksuseaduse § 441 lõike 13 alusel valdkonna
eest vastutava ministri määrusega kehtestatud maksulao pidamise loa taotluses ja
väljastatavas loas ette nähtud andmed.
4
EELNÕU
KAVAND
21.03.2022
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21
„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.
Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Andmesubjektina käesoleva määruse tähenduses käsitatakse füüsilisi isikuid, juriidilisi
isikuid, riigi-, valla- ja linnaasutusi ning maksukorralduse seaduse § 6 lõigetes 4 ja 6 nimetatud
institutsioone, kelle kohta andmed käivad.“;
2) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 10 asendatakse sõna „residentriigi“ sõnaga „residendiriigi“;
3) määrust täiendatakse §-ga 351 järgmises sõnastuses:
„§ 351. Maksuresidentsuse rakendus
(1) Maksuresidentsuse rakenduse ametlik lühend on MRR.
(2) Maksuresidentsuse rakendusse kantakse:
1) tulumaksuseaduse § 6 lõike 6 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud
füüsilise isiku residentsuse määramise avalduse vormil ette nähtud andmed;
2) andmed mitteresidentidele antud registrikoodide kohta – mitteresidendi registreerimiseks
esitatud taotlusel tema kohta kajastatud teave (nimi, residendiriik ning sealne isiku- või
registrikood ja aadress, sünniaeg või asutamise kuupäev ja residendiriigis
käibemaksukohustuslasena registreerimise number), taotluse esitamise kuupäev, teave taotluse
esitaja ja tema sidevahendite kohta (esinduse korral), väljastatud registrikood Eestis ning
registrikoodi väljastamise kuupäev.“;
4) paragrahvi 421 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Sisenemisformaalsuste rakendusse kantakse:
1) liiduväliste riikidega toimuva kaubavahetuse puhul – komisjoni delegeeritud määruse (EL)
nr 2015/2446 lisa B veergudes F ja G nimetatud andmed;
2) Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kaubavahetuse puhul – tolliseaduse § 9 alusel andmete
esitaja registrikood ja nimi, kauba viitenumber, kauba kirjeldus ja brutokaal, kauba väärtus
(sellekohase teabe olemasolu korral), kauba saatja ja saaja nimi ning kontaktandmed.“;
5) paragrahvi 58 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „35, 36,“ tekstiosaga „35–36,“;
6) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „36–38“ tekstiosaga „351–38“;
7) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Andmesubjektile väljastatud loa või muu omistatud õiguse kohta käivate andmete
säilitamise tähtaeg hakkab kulgema vastava õiguse lõppemisest arvates.“;
8) määrust täiendatakse §-ga 812 järgmises sõnastuses:
"§ 812. Tolli-, aktsiisi- ja käibemaksu valdkonna lubade süsteemist eemaldatavad load
ning asjaomaste andmete säilitamine ja hävitamine
2026. aasta 31. detsembrini säilitatakse ja seejärel hävitatakse viivitamata tolli-, aktsiisi- ja
käibemaksu valdkonna lubade süsteemist eemaldatud järgmiste lubade andmed:
1) tolliseadustiku artikli 110 alusel antav maksusumma tasumise edasilükkamise luba;
2) tolliseadustiku artikli 148 lõike 1 alusel antav ajutise ladustamise koha luba;
3) tolliseadustiku artikli 166 lõike 2 alusel antav lihtsustatud deklaratsiooni kasutamise luba;
4) tolliseadustiku artikli 182 lõike 1 alusel antav deklarandi arvestuskande luba;
5) tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punkti a alusel antav ajutise impordi luba;
6) tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punkti a alusel antav lõppkasutuse luba;
7) tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punkti a alusel antav seestöötlemise luba;
8) tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punkti a alusel antav välistöötlemise luba;
9) tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punkti b alusel antav tollilao luba;
10) tolliseadustiku artikli 230 alusel antav volitatud kaubasaaja luba TIR-vedudel;
11) tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punkti a alusel antav volitatud kaubasaatja luba transiidil;
12) tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punkti b alusel antav volitatud kaubasaaja luba transiidil;
13) komisjoni delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 120 alusel antav regulaarlaevaliini
avamise luba;
14) komisjoni delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 128 lõike 1 alusel antav volitatud
väljastaja staatuse luba;
15) 2016. aasta 30. aprillini kehtinud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega
kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1–50), artikli 85 alusel
sätestatud tollikontrolli all töötlemise luba;
16) 2017. aasta 30. juunini kehtinud tolliseaduse (RT I 2004, 28, 188) § 1 lõike 5 alusel
kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses (RTL 2009, 47, 675) ette nähtud
sisenemisdeklaratsiooni esitamise luba.“;
9) määruse lisa 5 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaja Kallas
Peaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa 5 Tolli-, aktsiisi- ja käibemaksu valdkonna lubade süsteemiga hõlmatud lubade loetelu
ning vastavad andmekoosseisud
2
3
KAVAND
21.03.2022
Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21
„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“
muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga moodustatakse Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) peetavasse maksukohustuslaste
registrisse (edaspidi MKR) uus alamregister, laiendatakse ühe alamregistri ulatust ning
ajakohastatakse ühe alamregistri andmekoosseisu. Samuti täpsustatakse andmete säilitamist
laiemalt ja korrastatakse MKR-i põhimääruses1 kasutusel olevat terminoloogiat. Ühtegi senist
alamregistrit ei kaotata.2
Eelnõuga muudetakse MKR-i põhimäärust redaktsioonis RT I, 10.07.2021, 2.
Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel ning on kavandatud
jõustuma üldises korras.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna
nõunik Anneli Valgma (telefon 611 3289; e-post
[email protected]) ja sama osakonna
peaspetsialist Artur Lundalin (telefon 611 3219; e-post
[email protected]) koostöös MTA
juriidilise osakonna õigusloome valdkonna juristiga Eero Kosk (e-post
[email protected]).
Samuti osalesid eelnõu ja seletuskirja koostamisel järgmised MTA teenistujad: tolliosakonna
tolliarenduse valdkonna e-tolli arendustalituse juhtiv arendusspetsialist Mario Peterson (e-post
[email protected]), teenuste osakonna avalike teenuste valdkonna peakasutaja Merit
Kaljuste (e-post
[email protected]), maksude osakonna otseste ja kaudsete maksude
talituse peaspetsialist Merje Roomet (
[email protected]), teabeosakonna andmehalduse ja
arenduse valdkonna peaspetsialist Arvo Taar (teenistusest lahkunud) ning tolliosakonna
tolliarenduse valdkonna tolliõiguse talituse arendusspetsialistid Leili Kristovald (e-post
[email protected]) ja Evi Lavretsov (e-post
[email protected]).
Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna
õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (telefon 611 3549, e-post
[email protected]) ning
keeleliselt toimetas personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
1
Vabariigi Valitsuse 07.märtsi 2019 määrus nr 21 Maksukohustuslaste registri põhimäärus. Avaldamismärge: RT
I, 10.07.2021, 2.
2
Eelnõu kooskõlastusringile saatmise seisuga kuulub MKR-i kokku 54 alamregistrit. Eelnõuga kavandatud
muudatuste realiseerumisel täies ulatuses, kuulub MKR-i kokku 55 alamregistrit.
Eelnõuga tehakse MKR-i põhimääruses järgmised muudatused:
Punktis 1 antakse MKR-i põhimääruse § 3 pealkirjaga seoses selgitus, et termini andmesubjekt
tähendus on MKR-i põhimääruses laiem võrreldes selle mõiste kasutamisega isikuandmete
kaitse üldmääruses3 ja isikuandmete kaitse seaduses4, kus andmesubjektiks loetakse kitsalt
füüsilist isikut. Andmesubjektiks on nii MKR-i põhimääruse kehtestamisel 15.03.2019 kui
jätkuvalt peetud ka juriidilisi isikuid, riigi-, valla- ja linnaasutusi ning maksukorralduse seaduse
§ 6 lõigetes 4 ja 6 nimetatud õiguslikke moodustisi, kelle kohta andmed käivad. Viimasel puhul
võib tuua näitena esile institutsioonid nagu juriidilise isiku staatust mitteomav isikuteühendus
või varakogum (MKS § 6 lg 4 p 1) ja rahvusvahelise organisatsiooni või koostööprogrammi
esindus (MKS § 6 lg 6), mis võivad põhimõtteliselt samuti olla maksumaksjad või maksu
kinnipidajad – seega maksukohustuslased (MKS § 6 lg 1 p 2). Siit tulenevalt on loogiline, et
nende kohta käivad andmed sisalduvad ka maksukohustuslaste registris. Omakorda on mõistlik,
et neil on MKR-i ja selles sisalduvate andmete töötlemise kontekstis samad õigused ja garantiid
kui füüsilistel isikutel. Olgu siinkohal toodud näitena MKR-i põhimääruse § 60 lg 2, mille
kohaselt on andmesubjektil on õigus nõuda andmete töötlejalt ebaõigete andmete parandamist
ning § 62 lg 1 p 2, mille järgi väljastatakse MKR-ist andmesubjekti kohta käivaid andmeid
kolmandatele isikutele ja asutustele andmesubjekti kirjalikul nõusolekul ja teadmisel. Puudub
arusaadav põhjendus, miks ei peaks näiteks õigus nõuda andmete töötlejalt ebaõigete
parandamist laienema juriidilisele isikule või tema iseseisva maksukohustuslasena käsitletavale
struktuuriüksusele või ettevõttele (MKS § 4 lg 1 p 3). Seega on erinevate isikute ja õiguslike
moodustiste samataoline käsitlemine MKR-i põhimääruses iseenesest õige ja otstarbekas.
Küll tuleb möönda, et eesti õiguskeeles puudub täna mõiste, mis annaks andmete töötlemise
kontekstis edasi asjaomaste subjektide ringi piisavalt laial määral. Sellest tulenevalt ei ole
eelnõu autorid pidanud võimalikuks asendada terminit andmesubjekt MKR-i põhimääruses
läbivalt (kus see esineb ühtekokku 15 juhul), vaid on lahendanud võimaliku probleemi
tuginedes Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja5 (edaspidi: HÕNTE) § 18 lg-le 6
(koostoimes §-ga 51), mille kohaselt juhul, kui terminit kasutatakse õigusaktides seni sätestatust
erinevas tähenduses või kui terminil võib olla mitu tähendust, lisatakse termini määratlusse
väljend „käesoleva seaduse/määruse tähenduses”.
Punktiga 2 asendatakse sõna „residentriik“ sõnaga „residendiriigi“. Muudatus on ajendatud
HÕNTE §-st 51 koosmõjul § 15 lõikega 1, mille kohaselt peab määruse keelekasutus vastama
eesti kirjakeele normile. Näiteks kasutab tulumaksuseaduse § TuMS § 547 lõike 8 teine lause
samuti terminit „residendiriik“.
Punktiga 3 moodustatakse MKR-i põhimääruse täiendava paragrahvi 351 kaudu MKR-i uus
alamregister – maksuresidentsuse rakendus (edaspidi MRR)6 – eesmärgiga luua MTA
haldusalas terviklik mitteresidentidest maksukohustuslaste andmete koosseis, mis on kasutatav
nii avalikus kui erasektoris erinevate avaandmete tekkeks ja sündmusteenuste poolt algandmete
pärimiseks. Kitsamalt võttes võimaldab süsteem kliendil määrata enda residentsust ning
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel
ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
Kättesaadav arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj
4
Isikuandmete kaitse seadus. Avaldamismärge: RT I, 04.01.2019, 11.
5
Vabariigi Valitsuse 22.detsembri 2011 määrus nr 180 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri. Avaldamismärge:
RT I, 29.12.2011, 228.
6
Termini maksuresidentsus kasutamise kohta vt Maksualase teabevahetuse seadus, nt § 85 lg 1 ja § 11 lg 3.
2
taotleda füüsilisele või juriidilisele isikule mitteresidendi registrikoodi senisest lihtsamalt,
samuti teostada hõlpsamalt vastavasisulisi päringuid.
Oodatavad tulemid:
Füüsilise isiku residentsuse määramise avalduse vorm7 (vorm R) muudetakse
elektroonseks ning edaspidi toimub vormi automaatne eeltäitmine;
Vastus mitteresidendi registrikoodi taotlusele väljastatakse automaatselt, misläbi muutub
koodi taotlemise ajakulu kliendi jaoks minimaalseks (varasemalt on juhtumeid, kus aega
on kulunud päevi);
Ametnik ei pea kliendi poolt saadetud andmeid uuesti andmebaasi sisestama, kuivõrd
protsess on automatiseeritud. Elektroonilise vormi juurutamisega väheneb ametniku aeg
ühe toiminguga seotud andmete sisestamiseks jm töötlemiseks ca 10 minuti võrra. Ühes
kuus vähendab antud protsess ametnike ajakulu vähemalt 50 töötundi;
Andmed muutuvad töödeldavaks (täna on residentsuse määramise aluseks olev info pdf-
kujul salvestatud DHS-keskkonnas). Laiemalt tagab see kiirema ja tulemuslikuma
suhtluse ametniku ja kliendi vahel. Väheneb ametniku ajakulu andmete otsimiseks
erinevatest andmebaasidest (ca 5-10 minutit ühe kliendi kohta).
Punktis 4 laiendatakse MKR-i põhimääruse §-s 421 sätestatud sisenemisformaalsuste
rakenduse (edaspidi NES) ulatust tulenevalt asjaolust, et andmete esitamine EL liikmesriikidest
tulevate saadetiste kohta ja teisalt – MTA riskianalüüsi protsessi haldus vajavad
moderniseerimist.
Õiguslikult juhindutakse eelmainitud andmete esitamisel tolliseaduse §-s 9 sätestatust:
„§ 9. Ohu hindamiseks andmete saamine ettevõtjalt
(1) Tollil on keeldude ja piirangutega seotud kaupade Eestisse sisseveo ja Eestist väljaveo
nõuete rikkumise ohu hindamiseks ning liidu finantshuvide kaitsmiseks õigus saada ettevõtjalt,
kes tegeleb Eesti ja teiste liidu liikmesriikide vahelise kaubandusega ning postisaadetiste ja
reisijate veoga, andmeid kauba, kaubaga seotud isikute ja logistika ning reisijate kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete struktuur, edastamise viis ja tähtaeg
lepitakse kokku kirjalikult.“
Seni on tolliseaduse § 9 objektiks olevaid andmeid esitatud vananenud lahenduste kaudu
(Excel/Sharepoint), olles koormav andmeid esitavale ettevõtjale. Teisalt takistab iganenud
lahenduste jätkuv kasutus MTA-poolset efektiivset ja kaasaegset andmetöötlust, sh
riskianalüüsi tänastes oludes vajalikul tasemel. Eriti teravalt paistab see silma situatsioonis, kus
kolmandatest riikidest saabuvate saadetiste kohta andmete esitamine ja tolliformaalsused on
realiseeritud kaasaegses süsteemis ICS2/NES.
ICS2/NES arenduse eesmärk on tagada alates 2021.a ühenduse territooriumile saabuvate
kaupade ohutus (laiemalt – legitiimsus), samuti tagada kogu EL-is võrdne ja piisav
ühiskonnakaitse tase kaubakäitluse aspektist. Kuna oht turvalisusele käideldavate kaupade näol
ei pruugi lähtuda vaid väljapoolt ühendust, siis arendati ICS2/NES lisafunktsionaalsus EL-
siseste saadetiste andmete haldamiseks, taaskasutades kolmandate riikide saadetistele mõeldud
funktsionaalsust.
7
Rahandusministri 04.aprilli 2017 määruse nr 21 „Mitteresidendi ja investeerimisfondi deklaratsioonide ning
füüsilise isiku residentsuse määramise vormide kinnitamine ja täitmise korrad“ Lisa 5 vorm R „Füüsilise isiku
residentsuse määramise avalduse vorm”.
3
Paljuski andis NES-i laiendusele tõuke internetikaubanduse märgatavalt suurenenud mahud.
MTA-s täna kasutusel olevad IT-lahendused ei võimalda päevas kümnete või sadade tuhandete
saadetiste massandmete automaatset töötlust. Küll aga võimaldab seda NES-i laiendus. Selle
kaudu saab MTA esmalt andmeid EL teistest liikmesriikidest Eestisse jõudvate saadetiste
kohta, sealt edasi – teostada riskianalüüse võtmaks kasutusele meetmeid, et tõkestada EL-st
tarnitavate narkootikumide, relvade jm keeldude ja piirangute alla kuuluvate ainete ja esemete
käivet Eestis.
Punktis 5 muudetakse MKR-i põhimääruse andmeallikaid käsitleva paragrahvi 58 lõiget 3
eesmärgiga tuua välja asjaolu, et uus alamregister MRR (määruse punkt 2) saab andmeid
andmesubjekti enda käest.
Punktis 6 muudetakse MKR-i põhimääruse § 63 lõike 2 punkti 3, millega määratakse, et uude
alamregistrisse MRR (määruse punkt 2) talletatud andmete säilitamise tähtaeg on seitse
kalendriaastat. Andmete säilitamise tähtaeg hakkab kulgema andmete registrisse kandmisest
arvates. Andmed hävitatakse nende säilitamise tähtaja möödumisele järgneva kalendriaasta
jooksul.
Siinkohal väärib märkimist, et MRR-i infosüsteemi turvaklass on K2T2S28. Küll aga puudub
vajadus selle eraldi sätestamiseks siinse määrusega, kuivõrd MRR-i alane uus paragrahv 351 on
normitehniliselt juba hõlmatud MKR-i põhimääruse § 74 lg 2 selles loendis, mis käib K2T2S2
kohta9.
Punktis 7 esitatud MKR-i põhimääruse § 63 täienduse eesmärk on sedastada, et vaatamata
MKR-i põhimääruse § 63 lõikes 3 toodud üldnormile – andmete säilitamise tähtaeg hakkab
kulgema andmete registrisse kandmisest arvates – ei lõpetata MKR-is aktuaalsete andmete
säilitamist. See käib just erinevate lubade ja muude isikule omistatud õiguste 10 kohta, mis
võivad kehtida pikaajaliselt või lausa tähtajatult. Praktikas on ilmnenud, et deklaratsioonide
säilitamise puhul on eelviidatud üldnorm küll kohane, kuid näiteks seonduvalt isikuga, kes on
ammu aegu tagasi kantud käibemaksukohustuslaste registrisse11 ja kanne jätkuvalt kehtib, siis
tema andmete säilitamist ei peaks ega tohigi lõpetada. Seda vaatamata asjaolule, et vastavalt
MKR PM § 63 lõike 2 punktile 3 ja lõikele 3 on andmete säilitamise tähtaeg
käibemaksukohustuslaste registri puhul seitse aastat andmete registrisse kandmisest arvates.
Mõistuspärane on lõpetada vaid selliste andmete säilitamine, mis on tõesti oma aktuaalsuse
kaotanud.12 Vastupidine ei oleks maksukohustuslase ega maksuhalduri huvides. Samas peab
andmete säilitamise tähtaja kulgemise üldnorm praegusel kujul siiski jääma, kuivõrd puudub
mõistlik põhjus aktuaalsuse minetanud andmete põhimõtteliselt igaveseks säilitamiseks
alamregistrite, samuti üldandmete andmestiku aktiivosas, mis kõik kätkeb endas ebatarvilikku
halduskoormust. Ehk siis lähtuma peab vajaduspõhisusest – ebavajalikke andmeid säilitama ei
pea ning vajalikke peab. Kehtivate lubade kohta käivad andmed kuuluvad kindlasti vajalike
hulka ja nende puhul peaks säilitamise tähtaeg kulgema alates hetkest, mil loa kehtivus lõpeb.
Punktiga 8 lisatakse MKRi põhimäärusesse rakendussäte § 812 käesoleva eelnõu punktile 8,
millega korrigeeritakse tolli-, aktsiisi- ja käibemaksu valdkonna lubade süsteemiga (edaspidi
8
Vabariigi Valitsuse 20.detsembri 2007 määrus nr 252 Infosüsteemide turvameetmete süsteem, vt §-d 7 ja 8.
9
7) K2T2S2 – §-des 7, 10, 12, 14–16, 19, 21, 22, 221, 24, 27, 29–32, 33, 34, 35–37, 39, 40, 42–44, 46, 48–53 ja
55 nimetatud alamregistrite puhul.
10
Vt näiteks MKR-i põhimääruse Lisa 5 , p 17 ja p 18 ning p 37 ja p 38.
11
MKR-i alamregister; vt MKR-i põhimääruse § 28.
12
Vrdl Rahvastikuregistri seadus, § 26.
4
LUBA) hõlmatud lubade loetelu13, esitades MKR-i põhimääruse Lisa 5 muudetud sõnastuses.
Normitehniliselt on see mõneti sarnane §-le 811, mis käib 15.03.2021 MKR-i põhimäärusest
välja jäetud aktsiisikaupade tollijärelevalve süsteemi ning vedelkütuse aruannete elektroonse
esitamise ja töötlemise süsteemi andmete säilitamise ja hävitamise kohta).
Kuigi käesoleva seletuskirja järgmises punktis avatakse LUBA ajakohastamise tagamaad
detailsemalt, siis siinkohal tasub vaid öelda, et uue Lisa 5 kehtestamisega eemaldatakse LUBA
aktiivosast 16 luba. Samas, eemaldatud lubade kohta käivaid andmeid on vaja riikliku
järelevalve otstarbeks veel mõnda aega säilitada. Eelnõu autorid leiavad, et see tärmin peaks
olema 31.detsember 2026.14 Seitsme aasta ja sellele lisaks kaheksa kuu pikkune ajaline vahe
enne seda, kui andmed pöördumatult kaotsi lähevad, vastab MKS §-le 58, mille järgi on
maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid
maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul
dokumendi koostamisele või saamisele, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase
sissekande tegemisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. Eelöeldust tulenevalt ei ole pärast
31.detsembrit 2026 andmete hävitamiseks sisulist takistust. Vastavalt MKR-i põhimääruse § 63
lg 4 hävitatakse andmed nende säilitamise tähtaja möödumisele järgneva kalendriaasta jooksul
– vaadeldaval juhul 2027.a vältel15. Andmed hävitatakse MTA peadirektori poolt kinnitatud
korra kohaselt koostöös Rahandusministeeriumi Infotehnoloogia- ja arenduskeskusega
(RMIT).
Punktiga 9 eemaldatakse uue Lisa 5 kehtestamisega LUBA Lisa 5 I peatüki tollivaldkonna 23
loa hulgast 16 luba (senised pp 1-12, 14, 15, 22 ja 23), st alles 7 luba16. Lisa 5 II ega III peatükis
(vastavalt aktsiisi valdkond ja käibemaksu valdkond) seni nimetatud lube käesolevaga ei
puudutata. Kokku jääb LUBA`ga hõlmatud lubade loetellu 23 luba (senise 39 asemel).
Andmekoosseisudes ei tehta muudatusi üheski peatükis.
16 loa eemaldamine LUBA süsteemist toimub alljärgnevatel põhjustel:
01.05.2016 jõustunud liidu uue tolliseadustiku17 üks peamisi eesmärke oli nii ettevõtjatega
suhtluse kui ka tolliasutuste omavaheline suhtluse viimine elektroonilisse keskkonda kasutades
selleks ette nähtud andmevahetussüsteeme. Nimetatud põhimõte puudutas ka teabevahetust
tollialaste õigusaktide kohaldamisega seonduvate otsuste (lubade) saamiseks ehk taotluste
esitamist ning tehtud otsustuste edasist haldamist ja järelevalvet. Kui varasemalt oli Euroopa
Liidu tasandil reguleeritud üksnes lihtsustatud deklareerimise ja eriprotseduuride kasutamiseks
ettenähtud taotluste ja lubade andmeelemendid ehk:
1. lihtsustatud tollideklaratsiooni kasutamise taotlused ja load;
2. keskse tollivormistuse taotlused ja load;
3. taotlused ja load tollideklaratsiooni tegemiseks deklarandi arvestuskande vormis;
4. seestöötlemise kasutamise taotlused ja load;
13
MKR-i põhimääruse § 49 lg 2: Tolli-, aktsiisi- ja käibemaksu valdkonna lubade süsteemiga hõlmatud lubade
loetelu ning vastavad andmekoosseisud kehtestatakse määruse lisaga 5.
14
Selle tärmini juurde jõudmist selgitatakse täpsemalt käesoleva eelnõu punkti 8 selgituste juures.
15
Ka MKR-i põhimääruse §-s 811 nimetatud (nüüdseks kaotatud) alamregistrite andmeid säilitatakse kuni
31.detsembrini 2026 ning nende andmete hävitamine viiakse läbi 2027.a jooksul.
16
Seejuures tehakse senise Lisa 5 p 13 all märgitud loa (uue Lisa 5 p 1) nimetuses redaktsiooniline muudatus,
esitades EL asjaomase õigusakti täieliku nimetuse.
17
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, 9. oktoober 2013, millega kehtestatakse liidu
tolliseadustik (ELT L 269, 10.10,2013, lk 1).
Kättesaadav arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2013/952/oj/est
5
5. välistöötlemise kasutamise taotlused ja load;
6. lõppkasutuse kasutamise taotlused ja load;
7. ajutise impordi kasutamise taotlused ja load;
8. taotlused ja load ladustamisrajatiste pidamiseks kauba tolliladustamise eesmärgil,
siis uue tolliseadustiku rakendusaktidega ühtlustati Euroopa Liidu tasandil ka järgnevate
taotluste ja lubade andmeelemendid:
1. üldtagatistega seotud taotlused ja load;
2. tasumise edasilükkamise taotlused ja load;
3. tolliseadustiku artiklis 148 osutatud ajutise ladustamise rajatiste pidamise taotlused
ja load;
4. regulaarlaevaliini käitamise taotlused ja load;
5. volitatud väljastaja taotlused ja load;
6. volitatud banaanikaaluja staatuse taotlused ja load;
7. enesehindamistaotlused ja -load;
8. TIR-vedude volitatud kaubasaaja staatuse taotlused ja load;
9. liidu transiitvedude volitatud kaubasaatja staatuse taotlused ja load;
10. liidu transiitvedude volitatud kaubasaaja staatuse taotlused ja load;
11. eriliste tõkendite kasutamise taotlused ja load;
12. vähendatud andmekogumiga transiidideklaratsiooni kasutamise taotlused ja load;
13. elektroonilise transpordidokumendi tollideklaratsioonina kasutamise taotlused ja
load.
Lisaks ühtsete andmenõuete kehtestamisele, kehtestati uue tolliseadustiku rakendusaktidega
teabevahetusele ka ühtsed vormingud ja koodid. Muudatuse eesmärk oligi, et kõiki otsuseid,
mis on seotud tollialaste õigusaktide kohaldamisega, saaks käsitleda samade põhimõtete ja
eeskirjade alusel.
Eestis toimus uue liidu tolliseadustiku jõustumise ajal tolli lubade haldamine süsteemis LUBA,
kusjuures liidu uuele õigusele alternatiivseid andmeelemente ja nende vorminguid oli lubatud
kasutada kuni rakendusotsuse (EL) 2016/57818 lisas osutatud liidu tolliseadustiku kohase
tolliotsuste süsteemi kasutuselevõtu kuupäevani. Selleks kuupäevaks oli 02.10.2017. Kuna
analoogne süsteem töötati välja Euroopa Liidu tasandil, siis Eesti otsustas siinset LUBA
süsteemi mitte kaasajastada ja võtta ressursisäästlikuma lahendusena kasutusele Euroopa Liidu
tolliotsuste süsteemi CDS (Customs Decisions System).
Lisaks uue andmetöötlussüsteemi loomiseks ette nähtud üleminekuperioodile, sätestati
üleminekumeetmed ka tolli (seisuga 01.05.2016 kehtinud) lubadele. Tolliseadustiku
rakendusaktid (määrused 2015/244619 ja 2015/244720) nägid ette järgmist:
18
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/578, 11. aprill 2016, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikus sätestatud
elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm. Praeguseks kehtetuks
tunnistatud: 32019D2151.
Kättesaadav arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32016D0578
19
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 2015/2446, 28. juuli 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike
eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1–557). Kättesaadav arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32015R2446
20
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2447, 24. november 2015, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud
rakenduseeskirjad ((ELT L 343, 29.12.2015, lk 558–893). Kättesaadav arvutivõrgus: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32015R2447&from=EN
6
1. tähtajalised load kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni või kuni 01.05.2019,
olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;
2. tähtajatud load kuulusid ümberhindamisele (st kas load vastavad jätkuvalt uues
tolliseadustikus sätestatud nõuetele), millised toimingud tuli läbi viia hiljemalt
01.05.2019.
Viimasest tulenevalt tähtajalisi lube uude Euroopa Liidu tolliotsuste süsteemi üle ei viidud.
Kõik tähtajatud load hinnati ümber ning nõuetele vastavuse korral väljastati uued load juba
Euroopa Liidu tolliotsuste süsteemis. Seega kõik praegusega LUBA süsteemist eemaldatavad
load kaotasid LUBA süsteemis oma aktuaalsuse hiljemalt 01.05.2019. Samas oli vaja neid lube
kaasata MKR-i põhimääruse uue redaktsiooni kehtestamisel, mis leidis aset poolteist kuud
varem enne eelnimetatud tähtpäeva – 15.03.2019.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.
4. Määruse mõjud
Eelnõuga moodustatakse MKR-i üks uus alamregister (MRR), laiendatakse ühe alamregistri
ulatust (NES) ning ajakohastatakse ühe alamregistri andmekoosseisu (LUBA). Samuti
täpsustatakse andmete säilitamist laiemalt ja korrastatakse MKR-i põhimääruses kasutusel
olevat terminoloogiat.
Alamregistritega seotud muudatused toetavad MTA 2020. a arengukava21 eesmärki tagada
õiguskuulekale maksukohustuslasele lihtne, kiire ja mugav maksu- ja tollikohustuste täitmise
võimalus. Neist muudatustest mõjutatud sihtrühmaks on isikud, kelle esitatud andmed kantakse
kõnealustesse alamregistritesse; riigiasutustest – peamiselt MTA teenistujad. Sihtrühma suurus
võrreldes riigiasutuste koguarvuga on väike.
Täpsemalt võib avalduvate mõjude osas tuua välja alljärgnevat:
4.1. MKR-i põhimääruses kasutatava mõiste andmesubjekt määratlemine
Sihtrühmad: MKR-i põhimääruse tekstiga juhuslikus puutumuses olevad isikud.
Mõju kirjeldus: Olukorras, kus mõiste „andmesubjekt“ on sisustatud isikuandmete kaitse
üldmääruses ja IKS-s kitsalt füüsilise isikuna – samas MKR-i põhimääruses kasutatakse antud
mõistet laiemalt – puudub vaidlus, et selle mõiste määratlemine MKR-i põhimääruse mõttes
tagab õigusselguse. Samas on kaheldav, kas MKR-i põhimääruse teksti tihtipeale vaatavad
isikud siiski satuvad täna selles küsimuses segadusse. Vaadates määruse teksti tervikuna ning
teisalt – asjaomase § 3 sissejuhatavat lauseosa ja sellele järgnevat teksti (keskendumata
paragrahvi pealkirja) –, peaks olema võimalik ilma raskusteta mõista, et „andmesubjekti“
tähendus on antud juhul laiem kui viimastel aastatel harjutud. Siiski on kasvõi hea õigusloome
huvides põhjendatud, et võimalik mitmeti mõistetavus kõrvaldatakse.
Mõju olulisus: väheoluline
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
4.2. MRR-i loomine
Sihtrühmad: residentsuse küsimustes MTA poole pöörduvad isikud, samuti MTA teenistujad.
21
Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.emta.ee/sites/default/files/kontaktid-ja-ametist/ameti-struktuur-
ulesanded-strateegia/strateegia/arengukava_2020.pdf
7
Mõju kirjeldus: Eeldatav on klientide rahulolu kasv põhjusel, et dokumentide menetlemine
ning otsuste tegemine muutub kiiremaks ja mugavamaks. Kuna protsess on digitaliseeritud,
kaob klienditel vajadus tulla MTA klienditeenindusse kohapeale, misläbi kliendid hoiavad
kokku oma aega ning teisalt väheneb kliente teenindavate büroode töökoormus. Klient saab
seega enda residentsuse määramise protsessi läbitud senisest sujuvamalt.
Tänu sellele, et protsess muutub digitaalseks, vabaneb MTA vananenud tehnilistest
lahendustest ja töövõtetest – eeskätt suure hulga toorandmete rutiinsest käsitsi töötlemisest. See
omakorda vabastab MTA teenistujate tööaega sisulisemate küsimuste lahendamiseks. Samuti
paraneb andmekvaliteet ja tekib andmeanalüüsi võimalus.
Mõju olulisus: oluline
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
4.3. NES-i laiendamine
Sihtrühmad: ettevõtjad, kes on kohustatud tolliseaduse § 9 lg 1 alusel esitama MTA-le infot
nende poolt käideldavate saadetiste kohta ja MTA teenistujad, kes vajavad neid andmeid
erinevate riskianalüüside teostamiseks.
Mõju kirjeldus: ettevõtjate halduskoormus väheneb, kuivõrd nad saavad andmete esitamisel
opereerida kaasaegses rakenduses ning MTA teenistujate jõudlus riskianalüüsi valdkonnas
suureneb.
Mõju olulisus: oluline
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
4.4. Muudatus teatud andmete säilitamistähtaja kulgemise arvestamises
Sihtrühmad: Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on isikud, kellele omistatud lubade jm
õiguste kohta käiv teave MKR-is on pikaajalise aktuaalsusega; riigiasutustest on mõjutatud
sihtrühmaks peamiselt MTA töötajad. Olemuslikult ei nõua muudatus sihtrühmadelt aktiivset
tegevust ega kohanemist.
Mõju õigusselgusele ning haldus- ja töökoormusele
Mõju olulisus: Maksu- ja tolliklientidel, kes omavad pikaajalisi õigusi, kaob (praktikas küll
teoreetiline) risk, et nendele antud õiguste alusandmed ühel hetkel MTA andmebaasidest
kaovad – rääkimata sellest, et infosüsteemist kaob teave ühe või teise õiguse olemasolu kohta
üleüldse. Viimati nimetatu võib tuua kaasa ootamatuid ja pahatihti kulukaid sekeldusi ärilistes
toimingutes. Lähtumine andmete säilitamisel loa kehtivuse või kehtetuse faktist - mitte loa
väljastamise kuupäevast - on ka MTA huvides, kuivõrd ilmselgelt lasuks endise (õiguspärase)
olukorra taastamise koormus MTA-l, milleks tuleb viimasel kulutada ressurssi kasvõi
probleemsituatsiooni lahendamisele kaasatud teenistujate töötundide näol. Mõju ulatus ega
sagedus ei ole sihtrühmale seega oluline, ent tagab suurema õigusselguse ja -kindluse ning
võimaldab ennetada eelkirjeldatud potentsiaalsete segaduste parandamiseks vajalikke kulutusi
(st haldus- ja töökoormust).
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
4.5. Muudatused LUBA koosseisus
Sihtrühmad: isikud, kellele on väljastatud teatud tollivaldkonna load, mis tõstetakse LUBA
aktiivosast välja ning MTA teenistujad.
8
Mõju kirjeldus: Kehtivuse kaotanud lubade kohta käivate andmete eemaldamine alamregistri
aktiivosast täidab avaliku teabe seaduse22 § 431 lg-s 1 sätestatud eesmärki, et andmekogu oleks
korrastatud andmete kogum. Küll aga ei toimu nende andmete kohest hävitamist, vaid neid
andmeid talletatakse kuni 31.detsembrini 2026 (eelnõus on selleks otstarbeks ette nähtud
rakendussäte). Seda peaasjalikult eesmärgil, et võimalike järelkontrollide raames oleks
võimalik kasutada õigeid alusmaterjale ja teha nende pinnalt õigeid järeldusi, milline tulem on
oluline nii kontrolli läbiviija kui kontrollitavate ettevõtjate jaoks.
Mõju olulisus: väheoluline
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
4.6. Üldisemalt
Muudatustega ei kaasne olulist majanduslikku ja sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse
korraldusele. Maksu- ja tolliklientide halduskoormus kavandatavate muudatuste kaudu ei
kasva. Eelloetletu puhul ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
tulud ja kulud
MRR-i arenduse rahastamiseks on kasutusel Euroopa Regionaalarengu Fondi meede „Avalike
teenuste pakkumise arendamine“. MTA sai toetust Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme
„Avalike teenuste pakkumise arendamine“ taotlusvoorus „Maksu- ja tollivaldkonna avalike
teenuste kaasajastamine“ projektile „Residentsusega seotud iseteenindusvõimaluste ja
protsesside automatiseerimine ametnikule ning kliendile“. Kokku on maksumus koos
käibemaksuga 385 156,80 eurot ning töö on planeeritud lõpule viia 14.03.2022. Teenuse
arendaja on Nortal AS ja turvatestide teostaja Clarified Security OÜ.
NES-i arenduse rahastamiseks on kasutatud Euroopa Regionaalarengu Fondi meedet
"Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine". MTA sai toetust Euroopa
Reginaalarengu Fondi meetme "Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine"
projektile „Sisenemisformaalsused (NES, sh ICS2 I etapp, 3.osa) – elektrooniline riskianalüüs
EL sisestele kaupadele“. Konkreetse, EL saadetiste kohta käiva arenduse maksumus on koos
käibemaksuga 200 200 eurot ja tööde vastuvõtmine toimus 30.09.2021. Teenuse arendajaks oli
Nortal AS ja turvatestide teostajaks Clarified Security OÜ.
Muudatused LUBA andmekoosseisus, samuti LUBA süsteemist välja tõstetavate andmete
säilitamine ei eelda ega tingi eraldi arendust. Niisamuti puudub vajadus eraldi arenduseks
seoses muudatusega teatud andmete säilitamistähtaja kulgemise arvestamises. Seega eeltoodult
kulu puudub.
Mis puudutab praktilist poolt, siis MTA sisemised protsessid on seatud selliselt, et määruse
jõustumiseks ollakse valmis juba eelnõu kooskõlastusringile esitamise ajal.
22
Avaliku teabe seadus. Avaldamismärge: RT I, 30.11.2021, 17.
9
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, kuivõrd käsitletavate teemade puhul puudub konkreetne (siduv)
Euroopa Liidu või siseriiklikust õigusest tulenev tärmin. Määruse jõustumine üldises korras
tähendab, et määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.23
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõude kooskõlastamissüsteemi EIS kaudu. Samuti
esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.
23
Haldusmenetluse seadus, § 93 lg 2.
10
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/22-0550 - Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 30.05.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/11befb9b-cdab-4df4-9be5-f23d6cc9320a
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/11befb9b-cdab-4df4-9be5-f23d6cc9320a?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main