Teie 30.03.2022 nr 4/88
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
[email protected] Meie 24.04.2022 nr 1.4-1/2972-3
Kaubandus-Tööstuskoja
pöördumine seoses sõjategevuse
mõjudega
Austatud härra Luman
Täname Teid ettepanekute eest, mis aitaksid lahendada Venemaa agressioonist Ukraina vastu
tulenevaid probleeme hankelepingute täitmisel ning riigihangete korraldamisel.
Ühine huvi on leida võimalusi, kuidas praeguseks kujunenud keerulises olukorras viia
paindlikult ellu riigile (avalikule sektorile) olulisi investeeringuprojekte, lähtudes kehtivast
õigusraamistikust ning tehes koostööd avaliku ja erasektori vahel. Avaldasime 22. märtsil
Rahandusministeeriumi veebilehel juhise, kuidas on võimalik muuta täitmisel olevaid
hankelepinguid seoses muutunud olukorraga, mis on tingitud erinevatest kriisisituatsioonidest
nagu koroonaviiruse põhjustatud tervisekriis ning Venemaa agressioon Ukraina vastu.
Leiame, et oleme suure osa Teie tähelepanekutest oma juhises arvesse võtnud.
Ühtlasi kinnitame, et nõustades meie poole pöörduvaid hankijaid ja pakkujaid, käsitleme neid
küsimusi ka detailsemalt kui juhises, püüdes arvesse võtta iga üksiku hankelepingu omapära
ja kaasuvaid asjaolusid. Oleme seisukohal, et juhises ei saa me minna enam spetsiifilisemaks
ning asuda juhise tasemel esitama reegleid, mis ei pruugi iga hankelepingu puhul olla
rakendatavad. Igale lepingule tuleb läheneda kaasusepõhiselt ning vastu võtta otsused, mis
aitavad selle konkreetse lepingu puhul tekkinud probleemid lahendada.
Oleme oma hankelepingute muutmise juhises selgitanud, millistel juhtudel ja millistes piirides
on hankelepingu maksumuse indekseerimine näiteks ehitushinnaindeksi või
tarbijahinnaindeksiga võimalik. Kahjuks ei näe me aga võimalust täitmisel olevate
hankelepingute nö lausindekseerimiseks.
Nagu märkisime eespool, on iga hankelepingu puhul vaja eraldi hinnata, milline on
käimasoleva kriisi mõju selle täitmisele ning millest tulenevalt ja kui palju tuleks
hankelepingut muuta, et selle tasakaal taastada ning objekt edukalt lõpule viia. Mõistame, et
selline lähenemine on mõlemat lepingu poolt koormav, ent Teie kirjas pakutud lahendus ei
võimalda kahjuks kuidagi maandada riski, et hilisemate auditite käigus ei tunnistataks
hankelepingu muudatusi õigusaktidega vastuolus olevaks ja abikõlbmatuks. Nimelt tuleb
silmas pidada, et riigihankeõigus on Euroopa Liidu üleselt harmoneeritud valdkond ning
liikmesriigil ei ole võimalik riigisiseselt sätestada sellist regulatsiooni, mis vastavate
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
riigihangete direktiividega lubatav ei ole. Sellise regulatsiooni kehtestamisega asetataks
hankijad olukorda, kus hankelepingu muutmine on väga suure tõenäosusega riigihangete
direktiivide sätetega vastuolus ning seega ikkagi abikõlbmatu. Seetõttu ei ole võimalik
riigihangete seadust vastavate sätetega täiendada. Ettevalmistamisel olevate riigihangete
tingimustes on võimalik maksumuse indekseerimine ette näha ning seda oleme oma juhises
ka soovitanud. Praeguseks on mõne käimasoleva riigihanke tingimustes juba maksumuse
indekseerimine määratletud.
Muuhulgas oleme juhises ka selgitanud, kuidas on võimalik hankelepingute täitmise
tähtaegade pikendamine, kui tegemist on hoolsale hankijale ettenägematu olukorraga, mis ei
võimalda hankelepingut esialgseks tähtajaks täita. Lepingus ette nähtud õiguskaitsevahendite,
nagu näiteks leppetrahvi kohaldamist on kindlasti võimalik vältida, kui ettevõtja annab
tekkinud probleemidest hankijale teada viivituseta ning hankelepingu muutmise kokkulepe
saavutatakse enne rikkumise toimepanekut. Samuti on võimalik, et rikkumine on vabandatav
vääramatu jõu tõttu, mille esinemine takistab ettevõtjal hankelepingut kokkulepitud
tingimustel täita. Ka siis, kui muutunud asjaolud on viinud hankelepingu majandusliku
tasakaalu paigast ära, mis tähendab seda, et hankelepingu täitmine on küll võimalik, ent see
on ettevõtjale ebamõistlikult koormav, tuleb seda võimalikult kiiresti hankijale selgitada.
Ainult mõlemapoolse viivituseta ja ausa kommunikatsiooni tulemusena saab jõuda
lahenduseni, mis loodetavasti rahuldab mõlemaid lepingu osapooli ja vähendab tekkida
võivaid kahjusid.
Mis puudutab täiendavate eelarveliste vahendite eraldamist hankelepingute maksumuse
suurenemise finantseerimiseks, siis anname teada, et ehitusobjektide maksumuse
kallinemisest tekkinud probleemide analüüs algas valitsuskabinetis 2022. aasta lisaeelarve
koostamise ajal. Lahenduste väljatöötamine jätkub. Arvestades ehitusmaterjalide
tarneraskuseid ning tööjõupuudust ehitussektoris, ei saa aga kahjuks välistada osa
arendusprojektide edasilükkamist, et selle tulemusel suunata vahendid ümber prioriteetsemate
investeeringute kallinemise katmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Evelin Karindi-Kask 6113501
[email protected]
Priit Potisepp 6113137
[email protected]
2
Lennart Lepik 6113041
[email protected]
Lisaadressaadid:
Riigikantselei
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
3