dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ muutmise eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. mai 2022
Viit
2-7/2022/3440
Registreeritud
12. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Merike Ring (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)
Lahendamise tähtaeg
26. mai 2022

Failid

  • 📎Keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekk (3).asice738 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel. Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ (RT I, 29.07.2020, 3; edaspidi määrus nr 21) sätestab tavajäätmete liigid, kogused ja nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise tingimused, millele vastava käitlemise korral ei ole jäätmeloa omamine kohustuslik. Kehtiv määrus nr 21 ei tee jäätmeloa omamise kohustusest erandit jäätmetega tehtavatele katsetustele ning jäätmete taaskasutamiseks teadusuuringutes, arendustegevuses või uute toodete ja protsesside katsetamisel on vaja taotleda jäätmeluba. Määruse nr 21 alusel on võimalik jäätmetega tehtavateks katsetusteks, sarnaselt muudele tavajäätmetega tehtavatele taaskasutamistoimingutele, väljastada jäätmekäitleja registreering üksnes juhul, kui katsetustel taaskasutatav jäätmete kogus on kuni 5 tonni aastas. Sageli on katsetusteks vajalikud suuremad jäätmekogused, eriti suuremahuliste tööstuses tekkivate tavajäätmete, nagu põlevkivituha ja aheraine puhul. Samas toimuvad katsetused valdavalt teadus- ja arendusasutustes või olemasolevates keskkonnakaitseluba omavates käitistes ning üldjuhul on tegemist kontrollitud tingimustes toimuvate tegevustega, mis ei avalda keskkonnale negatiivset mõju ja mis ei vaja seetõttu jäätmeloaga reguleerimist. Selleks, et edendada jäätmete teisese toormena kasutamist ning hõlbustada uudsete lahenduste leidmist, lisatakse määrusesse nr 21 paragrahv 21, mis teeb jäätmeloa omamise kohustusest erandi teadus- ja arendusasutustele ning keskkonnakaitseluba omavatele isikutele tavajäätmete teadusuuringutes, arendustegevuses või uute toodete ja protsesside katsetamisel kasutamise korral, eeldusel, et nende tegevuste ulatus on nii väike, et ei mõjuta keskkonda oluliselt. Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Görel Grauding (tel 626 2897, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Käthlin Raudla (tel 626 0798, [email protected]). 2. Määruse eesmärk Eelnõukohase määruse eesmärk on hõlbustada uudsete lahenduste leidmist jäätmete teisese toormena kasutamisel. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohase määrusega muudetakse määrust nr 21, täiendades seda §-ga 21. Määrus nr 21 sätestab tavajäätmete liigid, kogused ja nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise tingimused, millele vastava käitlemise korral ei ole jäätmeloa omamine kohustuslik. Kehtiv määrus nr 21 ei tee jäätmeloa omamise kohustusest erandit jäätmetega tehtavatele katsetustele ning sarnaselt muudele jäätmete taaskasutamistoimingutele saab jäätmetega tehtavaks katsetegevuseks väljastada jäätmekäitleja registreeringu üksnes juhul, kui katsetusteks kasutatav jäätmete kogus on kuni 5 tonni aastas. Ringmajanduse edendamiseks on oluline leida võimalusi jäätmestaatuses materjalide, sealhulgas suuremahuliste tööstuses tekkivate tavajäätmete, nagu põlevkivituhk ja aheraine, teisese toormena ringlussevõtuks. Jäätmete koostis võib sõltuvalt jäätmete tekkekohast, tootmisprotsessist jms teguritest oluliselt varieeruda, mistõttu on vajalik jäätmete omaduste uurimine ning jäätmetest valmistatud materjalide või toodete katsetamine. Põlevkivituha näitel sõltub tuha kvaliteet põlevkivi põletamisrežiimist ja kütusest, mistõttu on põlevkivituha koostis ajas koos elektrijaamade arenguga muutunud ning praegusel ajal tekkivad tuhad on teistsuguse koostise ja omadustega, kui need olid veel mõned aastad tagasi. Samas mängivad põlevkivituha omadused olulist rolli selles, milliste toodete tootmiseks või millistes protsessides saab põlevkivituhka edaspidi kasutada, mistõttu tuleb põlevkivituha koostist ja omadusi ning sobivust erinevate toodete tootmiseks pidevalt uurida. Näiteks on tsemenditööstus tundlik põlevkivituhas sisalduva kloori ja vaba kaltsiumoksiidi suhtes, samas põllumajanduses tuleb jälgida põlevkivituha neutraliseerimisvõimet. Seetõttu tuleb põlevkivituhaga teha katseid nii valdkondades, kus tuhale on juba leitud kasutust teisese toormena, kui ka valdkondades, kus põlevkivituhka alles soovitakse teisese toormena kasutusele võtta. Reeglina on ühe tootega seotud katseteks vaja 10–50 tonni põlevkivituhka. Selleks, et põlevkivituhast saaks standardiseeritud toode, tuleb teha katsetusi, kuid kuna tegemist on jäätmestaatuses materjaliga ning katsetustel kasutatavad kogused on reeglina suuremad kui 5 tonni aastas, on katsetusteks vaja jäätmeluba. Katsetused toimuvad valdavalt teadusasutustes või olemasolevates keskkonnakaitseluba omavates käitistes. Üldjuhul on tegemist kontrollitud tingimustes toimuvate tegevustega, mis ei avalda keskkonnale negatiivset mõju ning mis ei vaja seetõttu jäätmeloaga reguleerimist. Selleks, et edendada jäätmete teisese toormena kasutamist ning hõlbustada uudsete lahenduste leidmist, täiendatakse tegevuste loetelu, mille korral ei ole jäätmeluba nõutav, ning sätestatakse, et jäätmeluba ei nõuta tavajäätmete teadusuuringutes, arendustegevuses või uute toodete ja protsesside katsetamisel taaskasutamise korral olenemata taaskasutatavate jäätmete liigist või kogusest. Seda sätet rakendatakse tingimusel, et katsetused toimuvad keskkonnakaitseluba omavas käitises või teadus- ja arendusasutustes teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes. Samuti on katsetusteks jäätmekäitleja registreeringu väljastamise eelduseks, et kavandatava tegevuse ulatus on nii väike, et ei mõjuta keskkonda oluliselt. Kui Keskkonnaamet leiab, et kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada keskkonda ning vajab võimaliku keskkonnaohu tõttu lisanõuete või -meetmete määramist jäätmeloaga, on Keskkonnaametil jäätmeseaduse alusel õigus nõuda isikult jäätmeloa taotlemist. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohane määrus vastab Euroopa Liidu õigusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõukohase määruse rakendamine eeldab keskkonnaotsuste infosüsteemi (edaspidi KOTKAS) jäätmevaldkonna registreeringute arenduse tellimist. Määruse rakendamisega seotud KOTKAS arendustööd rahastatakse Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele Keskkonnaministeeriumi riigieelarvest eraldatavast rahast. Määruse rakendamisest ei eeldata lisatulusid. 6. Määruse mõju Muudatusel on positiivne mõju ettevõtete halduskoormusele ja riigiasutuste töökoormusele, kuna jäätmeloa taotlemise asemel piisab eelnõukohase määruse jõustumisel jäätmete taaskasutamiseks teadusuuringutes, arendustegevuses või uute toodete ja protsesside katsetamisel jäätmekäitleja registreerimisest. Muudatus ei avalda olulist mõju keskkonnale ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, majandusele, riigi julgeolekule, välissuhetele ega regionaalarengule. Kavandatud muudatus ei avalda ka sotsiaalset mõju. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Üldises korras jõutumine tagab kõige kiirema määruse jõustumise. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja konsulteerimine Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule ja Ragn-Sells AS-ile. Eelnõu koostamisel ei korraldatud avalikku konsultatsiooni, kuna eelnõu sisu ei puuduta laiemat avalikkust. EELNÕU 26.04.2022 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2022. a nr Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel. Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrust nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses: „§ 21. Teadusuuringutes, arendustegevuses või uute toodete ja protsesside katsetamisel tavajäätmete taaskasutamise nõuded, mille korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik (1) Jäätmeloa omamine pole kohustuslik tavajäätmete teadusuuringutes, arendustegevuses või uute toodete ja protsesside katsetamisel taaskasutamise korral, olenemata nende liigist või kogusest. (2) Lõikes 1 sätestatut rakendatakse tingimusel, et katsetusi teeb teadus- ja arendusasutus või keskkonnakaitseluba omav isik ning nende tegevuste ulatus on nii väike, et ei mõjuta keskkonda oluliselt.“. (allkirjastatud digitaalselt) Erki SavisaarErki Savisaar (allkirjastatud digitaalselt) Minister Meelis Münt Kantsler Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 12.05.2022 nr 1-4/22/2261 Keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ muutmise eelnõu. Eelnõukohase määrusega luuakse jäätmeloa omamise kohustusest erand teadus- ja arendusasutustele ning keskkonnakaitseluba omavatele isikutele tavajäätmete teadusuuringutes, arendustegevuses või uute toodete ja protsesside katsetamisel kasutamise korral. Muudatus hõlbustab uudsete lahenduste leidmist jäätmete teisese toormena kasutamisel. Palume esitada arvamus ja ettepanekud kümne tööpäeva jooksul eelnõu Eelnõude Infosüsteemi (EIS) esitamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Teadmiseks: Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Ragn-Sells AS Görel Grauding, 626 2897 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-0575 - Keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ muutmise eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.05.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1d1a5b9d-7a03-463a-b6cf-56873f909f35 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1d1a5b9d-7a03-463a-b6cf-56873f909f35?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel