Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole
jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“
muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel.
Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete,
mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või
tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ (RT I, 29.07.2020, 3; edaspidi määrus nr 21) sätestab
tavajäätmete liigid, kogused ja nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise tingimused,
millele vastava käitlemise korral ei ole jäätmeloa omamine kohustuslik.
Kehtiv määrus nr 21 ei tee jäätmeloa omamise kohustusest erandit jäätmetega tehtavatele
katsetustele ning jäätmete taaskasutamiseks teadusuuringutes, arendustegevuses või uute
toodete ja protsesside katsetamisel on vaja taotleda jäätmeluba. Määruse nr 21 alusel on
võimalik jäätmetega tehtavateks katsetusteks, sarnaselt muudele tavajäätmetega tehtavatele
taaskasutamistoimingutele, väljastada jäätmekäitleja registreering üksnes juhul, kui katsetustel
taaskasutatav jäätmete kogus on kuni 5 tonni aastas. Sageli on katsetusteks vajalikud suuremad
jäätmekogused, eriti suuremahuliste tööstuses tekkivate tavajäätmete, nagu põlevkivituha ja
aheraine puhul. Samas toimuvad katsetused valdavalt teadus- ja arendusasutustes või
olemasolevates keskkonnakaitseluba omavates käitistes ning üldjuhul on tegemist kontrollitud
tingimustes toimuvate tegevustega, mis ei avalda keskkonnale negatiivset mõju ja mis ei vaja
seetõttu jäätmeloaga reguleerimist.
Selleks, et edendada jäätmete teisese toormena kasutamist ning hõlbustada uudsete lahenduste
leidmist, lisatakse määrusesse nr 21 paragrahv 21, mis teeb jäätmeloa omamise kohustusest
erandi teadus- ja arendusasutustele ning keskkonnakaitseluba omavatele isikutele tavajäätmete
teadusuuringutes, arendustegevuses või uute toodete ja protsesside katsetamisel kasutamise
korral, eeldusel, et nende tegevuste ulatus on nii väike, et ei mõjuta keskkonda oluliselt.
Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna
peaspetsialist Görel Grauding (tel 626 2897,
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja
oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi
õigusosakonna jurist Käthlin Raudla (tel 626 0798,
[email protected]).
2. Määruse eesmärk
Eelnõukohase määruse eesmärk on hõlbustada uudsete lahenduste leidmist jäätmete teisese
toormena kasutamisel.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohase määrusega muudetakse määrust nr 21, täiendades seda §-ga 21.
Määrus nr 21 sätestab tavajäätmete liigid, kogused ja nende taaskasutamise või tekkekohas
kõrvaldamise tingimused, millele vastava käitlemise korral ei ole jäätmeloa omamine
kohustuslik. Kehtiv määrus nr 21 ei tee jäätmeloa omamise kohustusest erandit jäätmetega
tehtavatele katsetustele ning sarnaselt muudele jäätmete taaskasutamistoimingutele saab
jäätmetega tehtavaks katsetegevuseks väljastada jäätmekäitleja registreeringu üksnes juhul, kui
katsetusteks kasutatav jäätmete kogus on kuni 5 tonni aastas.
Ringmajanduse edendamiseks on oluline leida võimalusi jäätmestaatuses materjalide,
sealhulgas suuremahuliste tööstuses tekkivate tavajäätmete, nagu põlevkivituhk ja aheraine,
teisese toormena ringlussevõtuks. Jäätmete koostis võib sõltuvalt jäätmete tekkekohast,
tootmisprotsessist jms teguritest oluliselt varieeruda, mistõttu on vajalik jäätmete omaduste
uurimine ning jäätmetest valmistatud materjalide või toodete katsetamine.
Põlevkivituha näitel sõltub tuha kvaliteet põlevkivi põletamisrežiimist ja kütusest, mistõttu on
põlevkivituha koostis ajas koos elektrijaamade arenguga muutunud ning praegusel ajal tekkivad
tuhad on teistsuguse koostise ja omadustega, kui need olid veel mõned aastad tagasi. Samas
mängivad põlevkivituha omadused olulist rolli selles, milliste toodete tootmiseks või millistes
protsessides saab põlevkivituhka edaspidi kasutada, mistõttu tuleb põlevkivituha koostist ja
omadusi ning sobivust erinevate toodete tootmiseks pidevalt uurida. Näiteks on
tsemenditööstus tundlik põlevkivituhas sisalduva kloori ja vaba kaltsiumoksiidi suhtes, samas
põllumajanduses tuleb jälgida põlevkivituha neutraliseerimisvõimet. Seetõttu tuleb
põlevkivituhaga teha katseid nii valdkondades, kus tuhale on juba leitud kasutust teisese
toormena, kui ka valdkondades, kus põlevkivituhka alles soovitakse teisese toormena
kasutusele võtta. Reeglina on ühe tootega seotud katseteks vaja 10–50 tonni põlevkivituhka.
Selleks, et põlevkivituhast saaks standardiseeritud toode, tuleb teha katsetusi, kuid kuna
tegemist on jäätmestaatuses materjaliga ning katsetustel kasutatavad kogused on reeglina
suuremad kui 5 tonni aastas, on katsetusteks vaja jäätmeluba.
Katsetused toimuvad valdavalt teadusasutustes või olemasolevates keskkonnakaitseluba
omavates käitistes. Üldjuhul on tegemist kontrollitud tingimustes toimuvate tegevustega, mis
ei avalda keskkonnale negatiivset mõju ning mis ei vaja seetõttu jäätmeloaga reguleerimist.
Selleks, et edendada jäätmete teisese toormena kasutamist ning hõlbustada uudsete lahenduste
leidmist, täiendatakse tegevuste loetelu, mille korral ei ole jäätmeluba nõutav, ning sätestatakse,
et jäätmeluba ei nõuta tavajäätmete teadusuuringutes, arendustegevuses või uute toodete ja
protsesside katsetamisel taaskasutamise korral olenemata taaskasutatavate jäätmete liigist või
kogusest. Seda sätet rakendatakse tingimusel, et katsetused toimuvad keskkonnakaitseluba
omavas käitises või teadus- ja arendusasutustes teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse
mõistes. Samuti on katsetusteks jäätmekäitleja registreeringu väljastamise eelduseks, et
kavandatava tegevuse ulatus on nii väike, et ei mõjuta keskkonda oluliselt.
Kui Keskkonnaamet leiab, et kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada keskkonda ning vajab
võimaliku keskkonnaohu tõttu lisanõuete või -meetmete määramist jäätmeloaga, on
Keskkonnaametil jäätmeseaduse alusel õigus nõuda isikult jäätmeloa taotlemist.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohane määrus vastab Euroopa Liidu õigusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõukohase määruse rakendamine eeldab keskkonnaotsuste infosüsteemi (edaspidi
KOTKAS) jäätmevaldkonna registreeringute arenduse tellimist. Määruse rakendamisega seotud
KOTKAS arendustööd rahastatakse Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele
Keskkonnaministeeriumi riigieelarvest eraldatavast rahast. Määruse rakendamisest ei eeldata
lisatulusid.
6. Määruse mõju
Muudatusel on positiivne mõju ettevõtete halduskoormusele ja riigiasutuste töökoormusele,
kuna jäätmeloa taotlemise asemel piisab eelnõukohase määruse jõustumisel jäätmete
taaskasutamiseks teadusuuringutes, arendustegevuses või uute toodete ja protsesside
katsetamisel jäätmekäitleja registreerimisest. Muudatus ei avalda olulist mõju keskkonnale ja
kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, majandusele, riigi julgeolekule, välissuhetele
ega regionaalarengule. Kavandatud muudatus ei avalda ka sotsiaalset mõju.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Üldises korras jõutumine tagab kõige kiirema määruse
jõustumise.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja konsulteerimine
Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ringmajandusettevõtete
Liidule ja Ragn-Sells AS-ile.
Eelnõu koostamisel ei korraldatud avalikku konsultatsiooni, kuna eelnõu sisu ei puuduta
laiemat avalikkust.
EELNÕU
26.04.2022
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2022. a nr
Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete,
mille vastava käitlemise korral pole
jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise
või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ muutmine
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel.
Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrust nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses
tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,
taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ täiendatakse §-ga 21 järgmises
sõnastuses:
„§ 21. Teadusuuringutes, arendustegevuses või uute toodete ja protsesside katsetamisel
tavajäätmete taaskasutamise nõuded, mille korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik
(1) Jäätmeloa omamine pole kohustuslik tavajäätmete teadusuuringutes, arendustegevuses või
uute toodete ja protsesside katsetamisel taaskasutamise korral, olenemata nende liigist või
kogusest.
(2) Lõikes 1 sätestatut rakendatakse tingimusel, et katsetusi teeb teadus- ja arendusasutus või
keskkonnakaitseluba omav isik ning nende tegevuste ulatus on nii väike, et ei mõjuta keskkonda
oluliselt.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki SavisaarErki Savisaar (allkirjastatud digitaalselt)
Minister Meelis Münt
Kantsler
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium 12.05.2022 nr 1-4/22/2261
Keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille
vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine
kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas
kõrvaldamise nõuded“ muutmise eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a
määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole
jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ muutmise
eelnõu.
Eelnõukohase määrusega luuakse jäätmeloa omamise kohustusest erand teadus- ja
arendusasutustele ning keskkonnakaitseluba omavatele isikutele tavajäätmete teadusuuringutes,
arendustegevuses või uute toodete ja protsesside katsetamisel kasutamise korral. Muudatus
hõlbustab uudsete lahenduste leidmist jäätmete teisese toormena kasutamisel.
Palume esitada arvamus ja ettepanekud kümne tööpäeva jooksul eelnõu Eelnõude Infosüsteemi
(EIS) esitamisest arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Savisaar
Minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Teadmiseks: Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Ragn-Sells AS
Görel Grauding, 626 2897
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/22-0575 - Keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ muutmise eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 26.05.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1d1a5b9d-7a03-463a-b6cf-56873f909f35
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1d1a5b9d-7a03-463a-b6cf-56873f909f35?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main