dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. mai 2022
Viit
1.15-5/2022/2729-2
Registreeritud
11. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sorainen
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Marko Roots (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Raudteetalitus)

Failid

  • 📎1.15-520222729-2 11.05.2022 Väljaminev kiri.asice219 KB

Sisu (failidest)

Teie 12.04.2022 Meie 11.05.2022 nr 1.15-5/2022/2729-2 Austatud Albert Linntam Soovisite teada, kas Eesti Vabariigis kehtivad ametkondlikud välislepingud välissuhtlemisseaduse (VäSS) § 3 p 3 mõttes, sh SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu liikmesriikide 58. protokoll, mida ei ole avaldatud asjaomase riigiasutuse või omavalitsusüksuse veebilehel või ametlikus väljaandes, kui ametkondlikus välislepingus ei ole sätestatud teisiti VäSS § 30 järgi. Erinevate välislepingute siduvuse osas annab Eestis selgitusi Välisministeerium. Ametkondlikud välislepingud (VäSS § 3 lg 3) on siduvad sarnaselt Vabariigi Valitsuse või Eesti Vabariigi nimel sõlmitud välislepingule. SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu moodustati 14. veebruaril 1992. a kokkuleppe alusel SRÜ liikmesriikide poolt1. Eesti koostöö SRÜ Raudteetranspordi Nõukoguga põhineb vagunite ühiskasutuse kokkulepete2 alusel3. Kuna nõukogu tegevus on väga raudteespetsiifiline, siis esindab seal Eesti huve ministeeriumi volituse alusel raudteeadministratsioonina AS Eesti Raudtee, kellel on õigus sõlmida nõukogu poolt väljatöötatud raudteeadministratsioonide vahelisi kokkuleppeid. Nimetatud kokkulepped ei ole käsitletavad ametkondlike lepingutena, vaid erinevate raudteeadministratsioonide vahelise kokkulepetena, mille järgitavus tagatakse AS Eesti Raudtee tegevuseeskirjaga. Kuna AS Eesti Raudtee osaleb nimetatud nõukogu ja selle töögruppide töös, siis vastavad töödokumendid on avaldatud ettevõtja koduleheküljel (www.evr.ee). Lisaks küsisite, kas SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu liikmesriikide 58. protokollist ja selle lisadest tulenevad põhimõtted on siduvad raudteeveeremi kurseerimisel Eesti Vabariigi siseselt (st, et vagunid kurseeritakse vaid riigipiires), kui sellised põhimõtted ei kajastu üheski Eesti Vabariigi õigusaktis. Kas SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu liikmesriikide 58. protokollist ja selle lisadest tulenevad põhimõtted on siduvad raudteeveeremi kurseerimisel ainult Eesti Vabariigi siseselt ja/või rahvusvaheliste vedude puhul, oleneb sõlmitud kokkuleppe konkreetsest sõnastusest ja selle lisade koostoimest ning AS Eesti Raudtee tegevuseeskirjast. Kui osapooltel on tekkinud erinev arusaam kokkuleppe tõlgendamisest, siis Teie poolt nimetatud tsiviilasja nr 2-20-13662 raames selgitab kohus välja olulised asjaolud ja annab hinnangu eriarvamuste tõlgendamiseks. Ministeerium ei võta seisukohti pooleli olevates kohtuasjades ega anna selgitusi AS Eesti Raudtee tegevuseeskirjade kohta. 1 https://www.sovetgt.org/ed/upload-files/docs/o_sovete/ustavnie_dokumenti/SoglashenieOKoordinazOrgan.pdf 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/675394 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/675401 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Soovisite teada, kas raudteeveeremi kurseerimine on lubatud pärast raudteeveeremi kasutusea möödumist. Vastavalt raudteeseaduse §-le 35 peavad raudteel kasutatavate seadmete, raudteeveeremi ja raudteeinfrastruktuuri kasutamine olema teostatud viisil, mis tagab raudteeohutuse. Raudteeveoettevõtja ja muu raudteeveeremi omanik või valdaja on kohustatud tagama raudteeveol raudteeohutuse ja kasutatava raudteeveeremi vastavuse kehtivatele ohutus-, hooldus- ja muudele nõuetele. Raudteeveeremit, mis ei vasta nõuetele ja on seetõttu ohtlik, kasutada ei tohi. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab hea seisma, et talle kuuluval raudteeinfrastruktuuril nõuetele mittevastavat veeremit ei kasutataks. Raudteeveeremi kasutusiga sõltub veeremi hoolduse ja remondi välpadest, mis määratakse üldjuhul tootjapoolsete juhenddokumentidega, kus lähtutakse raudteeveeremi kasutamise intensiivsusest, hooldusest/remondist ja muudest tootjapoolsetest tehnilistest parameetritest. Raudteeveeremit, mis ei vasta tootjapoolsetele ohutustingimustele, kasutada ei tohi. Kui raudteeveeremile kehtestatud kasulik eluiga on lõppemas, siis vastavalt tootjapoolsetele tingimustele võib seda pikendada, kui on teostatud tootja poolt ettenähtud hooldus- ja remonttööd. Õigusaktidega otseselt ei kitsendata tootja poolt ettenähtud võimalusi, kuid sellise veeremi kasutaja peab olema suuteline tõendama sellise veeremi kasutamise ohutust. Kui raudteeveeremi kasutusiga on leitud raamatupidamislikke meetodeid kasutades, määrates kindlaks selle veeremi amortisatsiooninormi, siis selliselt leitud kasutusiga ei näita raudteeveeremi kasutamisega kaasnevate ekspluatatsiooninõuete täitmist ja selle alusel ei saa määrata, kas tegemist on ohutu veeremiga. Soovisite teada, kas Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid võimaldavad kohtul anda loa möödunud kasutuseaga ja tehniliselt kontrollimata raudteeveeremite transportimiseks. Eesti Vabariigi kohtud on oma otsuste tegemisel sõltumatud nii täidesaatvast kui ka seadusandliku võimu institutsioonidest ning kohtutel puuduvad takistused teha oma pädevuse piires õigeid ja õiglaseid otsuseid. Kuidas kohus mingit kaasust täpselt menetleb ning milliseid asjaolusid ta seejuures arvesse võtab, oleneb kaasusest ja on üksnes kohtu otsustada. Ministeerium on seisukohal, et ohutus peab olema tagatud igasugust liiki kauba ja reisijate transportimisel või veeremi kasutamisel ning ohutuse arvelt järeleandmisi teha ei tohi. Raudteeveeremi käitamiseks on kehtestatud õigusaktidega ja rahvusvaheliste lepingutega mitmeid reegleid ning nendest reeglitest tuleb kinni pidada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes Marko Roots 639 7656 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel