Teie 12.04.2022
Meie 11.05.2022 nr 1.15-5/2022/2729-2
Austatud Albert Linntam
Soovisite teada, kas Eesti Vabariigis kehtivad ametkondlikud välislepingud välissuhtlemisseaduse
(VäSS) § 3 p 3 mõttes, sh SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu liikmesriikide 58. protokoll, mida ei
ole avaldatud asjaomase riigiasutuse või omavalitsusüksuse veebilehel või ametlikus väljaandes,
kui ametkondlikus välislepingus ei ole sätestatud teisiti VäSS § 30 järgi.
Erinevate välislepingute siduvuse osas annab Eestis selgitusi Välisministeerium. Ametkondlikud
välislepingud (VäSS § 3 lg 3) on siduvad sarnaselt Vabariigi Valitsuse või Eesti Vabariigi nimel
sõlmitud välislepingule.
SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu moodustati 14. veebruaril 1992. a kokkuleppe alusel SRÜ
liikmesriikide poolt1. Eesti koostöö SRÜ Raudteetranspordi Nõukoguga põhineb vagunite
ühiskasutuse kokkulepete2 alusel3. Kuna nõukogu tegevus on väga raudteespetsiifiline, siis
esindab seal Eesti huve ministeeriumi volituse alusel raudteeadministratsioonina AS Eesti
Raudtee, kellel on õigus sõlmida nõukogu poolt väljatöötatud raudteeadministratsioonide vahelisi
kokkuleppeid. Nimetatud kokkulepped ei ole käsitletavad ametkondlike lepingutena, vaid
erinevate raudteeadministratsioonide vahelise kokkulepetena, mille järgitavus tagatakse AS Eesti
Raudtee tegevuseeskirjaga. Kuna AS Eesti Raudtee osaleb nimetatud nõukogu ja selle töögruppide
töös, siis vastavad töödokumendid on avaldatud ettevõtja koduleheküljel (www.evr.ee).
Lisaks küsisite, kas SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu liikmesriikide 58. protokollist ja selle
lisadest tulenevad põhimõtted on siduvad raudteeveeremi kurseerimisel Eesti Vabariigi siseselt
(st, et vagunid kurseeritakse vaid riigipiires), kui sellised põhimõtted ei kajastu üheski Eesti
Vabariigi õigusaktis.
Kas SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu liikmesriikide 58. protokollist ja selle lisadest tulenevad
põhimõtted on siduvad raudteeveeremi kurseerimisel ainult Eesti Vabariigi siseselt ja/või
rahvusvaheliste vedude puhul, oleneb sõlmitud kokkuleppe konkreetsest sõnastusest ja selle lisade
koostoimest ning AS Eesti Raudtee tegevuseeskirjast. Kui osapooltel on tekkinud erinev arusaam
kokkuleppe tõlgendamisest, siis Teie poolt nimetatud tsiviilasja nr 2-20-13662 raames selgitab
kohus välja olulised asjaolud ja annab hinnangu eriarvamuste tõlgendamiseks. Ministeerium ei
võta seisukohti pooleli olevates kohtuasjades ega anna selgitusi AS Eesti Raudtee
tegevuseeskirjade kohta.
1
https://www.sovetgt.org/ed/upload-files/docs/o_sovete/ustavnie_dokumenti/SoglashenieOKoordinazOrgan.pdf
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/675394
3
https://www.riigiteataja.ee/akt/675401
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Soovisite teada, kas raudteeveeremi kurseerimine on lubatud pärast raudteeveeremi kasutusea
möödumist. Vastavalt raudteeseaduse §-le 35 peavad raudteel kasutatavate seadmete,
raudteeveeremi ja raudteeinfrastruktuuri kasutamine olema teostatud viisil, mis tagab
raudteeohutuse. Raudteeveoettevõtja ja muu raudteeveeremi omanik või valdaja on kohustatud
tagama raudteeveol raudteeohutuse ja kasutatava raudteeveeremi vastavuse kehtivatele ohutus-,
hooldus- ja muudele nõuetele. Raudteeveeremit, mis ei vasta nõuetele ja on seetõttu ohtlik,
kasutada ei tohi. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab hea seisma, et talle kuuluval
raudteeinfrastruktuuril nõuetele mittevastavat veeremit ei kasutataks.
Raudteeveeremi kasutusiga sõltub veeremi hoolduse ja remondi välpadest, mis määratakse
üldjuhul tootjapoolsete juhenddokumentidega, kus lähtutakse raudteeveeremi kasutamise
intensiivsusest, hooldusest/remondist ja muudest tootjapoolsetest tehnilistest parameetritest.
Raudteeveeremit, mis ei vasta tootjapoolsetele ohutustingimustele, kasutada ei tohi. Kui
raudteeveeremile kehtestatud kasulik eluiga on lõppemas, siis vastavalt tootjapoolsetele
tingimustele võib seda pikendada, kui on teostatud tootja poolt ettenähtud hooldus- ja remonttööd.
Õigusaktidega otseselt ei kitsendata tootja poolt ettenähtud võimalusi, kuid sellise veeremi
kasutaja peab olema suuteline tõendama sellise veeremi kasutamise ohutust. Kui raudteeveeremi
kasutusiga on leitud raamatupidamislikke meetodeid kasutades, määrates kindlaks selle veeremi
amortisatsiooninormi, siis selliselt leitud kasutusiga ei näita raudteeveeremi kasutamisega
kaasnevate ekspluatatsiooninõuete täitmist ja selle alusel ei saa määrata, kas tegemist on ohutu
veeremiga.
Soovisite teada, kas Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid võimaldavad kohtul anda loa möödunud
kasutuseaga ja tehniliselt kontrollimata raudteeveeremite transportimiseks. Eesti Vabariigi kohtud
on oma otsuste tegemisel sõltumatud nii täidesaatvast kui ka seadusandliku võimu
institutsioonidest ning kohtutel puuduvad takistused teha oma pädevuse piires õigeid ja õiglaseid
otsuseid. Kuidas kohus mingit kaasust täpselt menetleb ning milliseid asjaolusid ta seejuures
arvesse võtab, oleneb kaasusest ja on üksnes kohtu otsustada. Ministeerium on seisukohal, et
ohutus peab olema tagatud igasugust liiki kauba ja reisijate transportimisel või veeremi
kasutamisel ning ohutuse arvelt järeleandmisi teha ei tohi. Raudteeveeremi käitamiseks on
kehtestatud õigusaktidega ja rahvusvaheliste lepingutega mitmeid reegleid ning nendest reeglitest
tuleb kinni pidada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
transpordi asekantsler
kantsleri ülesannetes
Marko Roots
639 7656
[email protected]
2 (2)